Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 16. detsember 2015 - StrasbourgLõplik väljaanne
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: finantsmääruse kohaldamise eeskirjad
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärus
 Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) eesistuja ametiaja pikendamine
 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) eesistuja ametiaja pikendamine
 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) eesistuja ametiaja pikendamine
 Bosnia ja Hertsegoviina ning Europoli vaheline operatiiv- ja strateegiline koostöö *
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Iirimaa taotlus EGF/2015/006 IE/PWA International
 Invasiivsete võõrliikide loetelu
 Geneetiliselt muundatud maisi NK603xT25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted
 Läbipaistvuse, kooskõlastamise ja lähenemise tagamine liidu äriühingu tulumaksu poliitikas
 ELi ja Hiina suhted
 Ettevalmistused ülemaailmseks humanitaarabiteemaliseks tippkohtumiseks – humanitaarabiga seonduvad probleemid ja võimalused
 Euroopa jätkusuutliku mitteväärismetallide tööstuse väljaarendamine
 Olukord Ungaris ning Euroopa Parlamendi 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni järelmeetmed

Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: finantsmääruse kohaldamise eeskirjad
PDF 242kWORD 62k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 30. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (C(2015)07555 – 2015/2939(DEA))
P8_TA(2015)0448B8-1336/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2015)07555),

–  võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2015. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni 27. novembri 2015. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju(1), eriti selle artiklit 210,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 2015. aasta määrust (EL, Euratom) 2015/1929, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012(2),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 15. detsembril 2015, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et liikmesriikidel tuleb võtta 18. aprilliks 2016 oma siseriiklikku õigusesse üle direktiivid 2014/23/EL(3) ja 2014/24/EL(4) ning seetõttu on vaja muuta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012 määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldamise eeskirjade kohta ELi institutsioonide hankemenetluste ja nende poolt sõlmitavate lepingute osas;

B.  arvestades, et määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 muudeti 28. oktoobril 2015 määrusega (EL, Euratom) 2015/1929, millega viidi see kooskõlla eelnimetatud direktiividega, ning see jõustus 30. oktoobril 2015;

C.  arvestades, et komisjon võttis 30. oktoobril 2015 vastu delegeeritud määruse (C(2015)07555), mille eesmärk on tagada, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 asjakohast uuendust oleks võimalik kohaldada eelarveaasta algusest peale, mis kindlustab selge ülemineku ELi riigihankeid ja kontsessioonilepinguid käsitlevatele uutele õigusnormidele;

D.  arvestades, et vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 210, millega antakse komisjonile õigus võtta vastu selliseid delegeeritud õigusakte, võib delegeeritud määrus (C(2015)07555) põhimõtteliselt jõustuda alles pärast seda, kui on lõppenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu kontrolliperiood, mis kestab kaks kuud teatamise kuupäevast arvates, st kuni 30. detsembrini 2015 ja mida võib pikendada veel kaheks kuuks;

E.  arvestades siiski, et komisjon palus 12. novembril 2015 Euroopa Parlamenti teavitada komisjoni hiljemalt 21. detsembril 2015 kavatsusest esitada delegeeritud õigusaktile vastuväiteid, sest delegeeritud õigusakti õigeaegseks avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas enne 31. detsembrit 2015 ja selle kavandatud jõustumise tagamiseks 1. jaanuaril 2016, tuleb delegeeritud õigusakt edastada Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele 21. detsembriks 2015;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 286, 30.10.2015, lk 1.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärus
PDF 243kWORD 64k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 30. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (C(2015)07554 – 2015/2940(DEA))
P8_TA(2015)0449B8-1337/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2015)07554),

–  võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2015. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni 27. novembri 2015. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(1), eriti selle artiklit 210,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 2015. aasta määrust (EL, Euratom) 2015/1929, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012(2),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 15. detsembril 2015, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduses ühisettevõtete eelarve täitmisele eraldi heakskiidu andmise kohta vastavalt finantsmääruse artiklile 209(3), kinnitasid kolm institutsiooni eeskätt, et nad kavatsevad „esitada tulevikus finantsmääruse läbivaatamisel ettepaneku asjakohaste muudatuste tegemise kohta finantsmääruse artiklis 209 ja artikli 60 lõikes 7”;

B.  arvestades, et määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 muudeti 28. oktoobril 2015. aastal määrusega (EL, Euratom) 2015/1929, millega lisaks kooskõlla viimisele direktiividega 2014/23/EL(4) ja 2014/24/EL(5) ning ELi eelarve kaitsmise süsteemi tugevdamisele muudeti selle artikleid 209 ja 60, millega ühtlustati finantsmääruse artikli 209 kohaste asutuste ja artikli 208 kohaste asutuste eelarvele heakskiidu andmist, välisauditit ja iga-aastast aruandlust käsitlevaid õigusnorme;

C.  arvestades, et komisjon võttis 30. oktoobril 2015. aastal vastu delegeeritud määruse (C(2015)07554), millega ajakohastatakse delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (viies selle kooskõlla finantsmääruse artiklis 208 osutatud asutustele kohaldatava delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 asjaomaste sätetega), mille eesmärk kohaldada delegeeritud määrust eelarveaasta algusest peale, tagades sellega selge ülemineku uutele õigusnormidele;

D.  arvestades, et vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 210, millega antakse komisjonile õigus võtta vastu selliseid delegeeritud õigusakte, võib delegeeritud määrus (C(2015)07554) põhimõtteliselt jõustuda alles pärast seda, kui on lõppenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu kontrolliperiood, mis kestab kaks kuud teatamise kuupäevast arvates, st kuni 30. detsembrini 2015 ja seda võib pikendada veel kaheks kuuks;

E.  arvestades siiski, et komisjon palus 12. novembril 2015 Euroopa Parlamenti teavitada komisjoni hiljemalt 21. detsembril 2015 kavatsusest esitada delegeeritud õigusaktile vastuväiteid, sest delegeeritud õigusakti õigeaegseks avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas enne 31. detsembrit 2015 ja selle kavandatud jõustumise tagamiseks 1. jaanuaril 2016 tuleb delegeeritud õigusakt edastada Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele 21. detsembriks 2015;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 286, 30.10.2015, lk 1.
(3) ELT L 163, 29.5.2014, lk 21.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).


Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) eesistuja ametiaja pikendamine
PDF 234kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta otsus Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) eesistuja ametiaja pikendamise kohta (C8-0313/2015 – 2015/0903(NLE))
P8_TA(2015)0450A8-0347/2015

(Heakskiitmine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) järelevalvenõukogu 8. septembri 2015. aasta ettepanekut pikendada EBA eesistuja ametiaega viie aasta võrra (C8-0313/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ(1), artikli 48 lõiget 4,

–  võttes arvesse kodukorda,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0347/2015),

A.  arvestades, et EBA järelevalvenõukogu nimetas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 48 lõike 2 kohaselt 2011. aastal pärast avalikku valikumenetlust ametisse EBA esimese eesistuja viie aasta pikkuseks ametiajaks;

B.  arvestades, et määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 48 lõikes 4 on sätestatud, et EBA järelevalvenõukogu võib, võttes arvesse asjaomases sättes osutatud hinnangut, pikendada EBA eesistuja ametiaega ühe korra, tingimusel et Euroopa Parlament kiidab selle heaks;

C.  arvestades, et 8. septembril 2015 esitas EBA järelevalvenõukogu ettepaneku pikendada EBA ametisoleva eesistuja Andrea Enria ametiaega viie aasta võrra ja teavitas vastavalt Euroopa Parlamenti;

D.  arvestades, et 17. novembril 2015 korraldas majandus- ja rahanduskomisjon EBA ametisoleva eesistuja Andrea Enria kuulamise, kus ta esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

1.  kiidab heaks ettepaneku pikendada Andrea Enria ametiaega EBA eesistujana viie aasta võrra;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, EBA-le ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.


Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) eesistuja ametiaja pikendamine
PDF 235kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta otsus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) eesistuja ametiaja pikendamise kohta (C8-0314/2015 – 2015/0904(NLE))
P8_TA(2015)0451A8-0348/2015

(Heakskiitmine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) järelevalvenõukogu 30. septembri 2015. aasta ettepanekut pikendada EIOPA eesistuja ametiaega viie aasta võrra (C8-0314/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ(1), artikli 48 lõiget 4,

–  võttes arvesse kodukorda,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0348/2015),

A.  arvestades, et EIOPA järelevalvenõukogu nimetas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 48 lõike 2 kohaselt 2011. aastal pärast avalikku valikumenetlust ametisse EIOPA esimese eesistuja viie aasta pikkuseks ametiajaks;

B.  arvestades, et määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 48 lõikes 4 on sätestatud, et EIOPA järelevalvenõukogu võib, võttes arvesse asjaomases sättes osutatud hinnangut, pikendada EIOPA eesistuja ametiaega ühe korra, tingimusel et Euroopa Parlament kiidab selle heaks;

C.  arvestades, et 30. septembril 2015 esitas EIOPA järelevalvenõukogu ettepaneku pikendada EIOPA ametisoleva eesistuja Gabriel Bernardino ametiaega viie aasta võrra ja teavitas sellest vastavalt Euroopa Parlamenti;

D.  arvestades, et 17. novembril 2015 korraldas majandus- ja rahanduskomisjon EIOPA ametisoleva eesistuja Gabriel Bernardino kuulamise, kus ta esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

1.  kiidab heaks ettepaneku pikendada Gabriel Bernardino ametiaega EIOPA eesistujana viie aasta võrra;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, EIOPA-le ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.


Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) eesistuja ametiaja pikendamine
PDF 234kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta otsus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) eesistuja ametiaja pikendamise kohta (C8-0315/2015 – 2015/0905(NLE))
P8_TA(2015)0452A8-0346/2015

(Heakskiitmine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) järelevalvenõukogu 24. septembri 2015. aasta ettepanekut pikendada ESMA eesistuja ametiaega viie aasta võrra (C8-0315/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ(1), artikli 48 lõiget 4,

–  võttes arvesse kodukorda,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0346/2015),

A.  arvestades, et ESMA järelevalvenõukogu nimetas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 48 lõike 2 kohaselt 2011. aastal pärast avalikku valikumenetlust ametisse ESMA esimese eesistuja viie aasta pikkuseks ametiajaks;

B.  arvestades, et määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 48 lõikes 4 on sätestatud, et ESMA järelevalvenõukogu võib, võttes arvesse asjaomases sättes osutatud hinnangut, pikendada ESMA eesistuja ametiaega ühe korra, tingimusel et Euroopa Parlament kiidab selle heaks;

C.  arvestades, et 24. septembril 2015 esitas ESMA järelevalvenõukogu ettepaneku pikendada ESMA ametisoleva eesistuja Steven Maijoori ametiaega viie aasta võrra ja teavitas vastavalt Euroopa Parlamenti;

D.  arvestades, et 17. novembril 2015 korraldas majandus- ja rahanduskomisjon ESMA ametisoleva eesistuja Steven Maijoori kuulamise, kus ta esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

1.  kiidab heaks ettepaneku pikendada Steven Maijoori ametiaega ESMA eesistujana viie aasta võrra;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, ESMA-le ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.


Bosnia ja Hertsegoviina ning Europoli vaheline operatiiv- ja strateegiline koostöö *
PDF 236kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Euroopa Politseiameti (Europol) poolt Bosnia ja Hertsegoviina ning Europoli vahelise operatiiv- ja strateegilise koostöö kokkuleppe sõlmimine (10509/2015 – C8-0276/2015 – 2015/0808(CNS))
P8_TA(2015)0453A8-0352/2015

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (10509/2015),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0276/2015),

–  võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK(1), millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol), eriti selle artikli 23 lõiget 2,

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsust 2009/934/JSK, millega võetakse vastu rakenduseeskirjad, millega reguleeritakse Europoli suhteid partneritega, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist(2), eriti selle artikleid 5 ja 6,

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsust 2009/935/JSK, millega määratakse kindlaks nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Europol sõlmib kokkulepped(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0352/2015),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  palub komisjonil hinnata pärast uue Europoli määruse jõustumist (2013/0091(COD)) koostöökokkuleppes sisalduvaid sätteid, eriti andmekaitse valdkonnas; kutsub komisjoni üles teavitama parlamenti ja nõukogu sellise hindamise tulemustest ning kohasel juhul esitama soovituse loa andmise kohta, et taasalustada rahvusvaheliste läbirääkimistega kokkuleppe üle;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja Europolile.

(1) ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.
(2) ELT L 325, 11.12.2009, lk 6.
(3) ELT L 325, 11.12.2009, lk 12.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Iirimaa taotlus EGF/2015/006 IE/PWA International
PDF 265kWORD 75k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2015/006 IE/PWA International, Iirimaa) (COM(2015)0555 – C8-0329/2015 – 2015/2295(BUD))
P8_TA(2015)0454A8-0363/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0555 – C8-0329/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „fondi määrus”),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0363/2015),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et fondi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, kehtestada liidu rahalise toetuse suuruseks 60 % kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, tõhustada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamist komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Iirimaa esitas taotluse EGF/2015/006 IE/PWA International fondist rahalise toetuse saamiseks pärast 108 töötaja koondamist ettevõttest PWA International Ltd (PWAI), mis tegutseb NACE Rev. 2 osa 33 „Masinate ja seadmete remont ja paigaldus”(4) alla kuuluvas majandussektoris NUTS 2. tasandi piirkonnas Lõuna- ja Ida-Iirimaal, ning arvestades, et eeldatavalt osalevad meetmetes kõik koondatud töötajad;

E.  arvestades, et taotlus ei täida koondatavate arvu osas fondi määruses sätestatud tavalisi toetuskõlblikkuse kriteeriume ning on esitatud selle määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud sekkumiskriteeriumi alusel, mis võimaldab erandolukorras teha erandi;

1.  nõustub komisjoniga, et Iirimaa esitatud argumendid vastavad erandolukorrale ja seetõttu on Iirimaal õigus saada nimetatud määruse alusel 442 293 eurot rahalist toetust;

2.  märgib, et Iirimaa ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 19. juunil 2015 ja komisjon lõpetas selle hindamise 6. novembril 2015; väljendab heameelt kiire hindamismenetluse üle, mis kestis vähem kui viis kuud;

3.  märgib, et PWAI loodi 1989. aastal Dublini krahvkonnas Rathcoole’is United Technologies Corporationi ja Lufthansa Technik Airmotive Irelandi vahelise ühisettevõttena;

4.  märgib, et Iirimaa spetsialiseerus hooldus-, remondi- ja kapitaalremonditeenuste valdkonnale 1990ndatel aastatel, mis toimis siis hästi, kuid muutis ta eriti kaitsetuks hilisema suundumuse ees viia hooldus-, remondi- ja kapitaalremonditeenused lähemale laieneva globaalse lennunduse keskustele, st Aasiasse, ning globaalsete kaubanduskokkulepete kahjuliku mõju ees; leiab, et asjaolu, et masinate ja seadmete remondi ja paigaldamise sektoris on esitatud fondi vahendite kasutuselevõtmiseks veel kaks Iirimaa taotlust(5), tõendab nimetatud kaitsetust; märgib ka, et hooldus-, remondi- ja kapitaalremondi alane tegevus on Euroopas tõsiselt kannatada saanud, eelkõige Iirimaal, kus 2009. aastal suleti SR Technics ja 2014. aastal Lufthansa Technik Airmotive Ireland, mille tulemusena kadus umbes 1520 töökohta;

5.  märgib, et kuigi Lõuna-Dublini tööpuuduse määr (11,61 %) on ainult veidi kõrgem kui riigi keskmine (10,83 %), on nendes arvudes peidus märkimisväärsed kohalikud ebasoodsad olud ning PWAI sulgemisel on olnud väga tõsine mõju tööhõivele ning kohalikule, piirkondlikule ja riigi majandusele, arvestades juba eelnevat rasket olukorda, millele lisandub kolme hooldus-, remondi- ja kapitaalremondi valdkonnas tegutseva suure ettevõtte lühikese aja jooksul sulgemise kumulatiivne mõju;

6.  on nõus, et piirkonna juba eelnevalt raske olukord, millele lisandub kolme hooldus-, remondi- ja kapitaalremondi valdkonnas tegutseva suure ettevõtte lühikese ajaperioodi jooksul sulgemise kumulatiivne mõju, ja asjaolu, et Iirimaale ei jää ühtki selle sektori tööandjat, võiksid õigustada erandi tegemist fondi määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud 500 töötaja koondamise künnisest; kordab sellega seoses oma soovitust komisjonile kas täpsustada fondi määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud erandi tegemise kriteeriume või 500 töötaja koondamise künnist alandada;

7.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et töötajatele kiire abi andmiseks otsustasid Iirimaa ametiasutused alustada individuaalsete teenuste osutamist koondatud töötajatele 22. mail 2015, varakult enne seda, kui tehti otsus esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse andmise kohta;

8.  väljendab heameelt ka asjaolu üle, et fondi kaasrahastatavad individuaalsed teenused on kättesaadavad ka 108 mittetöötavale ja mitteõppivale noorele, kes on taotluse esitamise kuupäeval alla 25aastased;

9.  võtab teadmiseks, et Iirimaa kavandab kõnealuse taotlusega hõlmatud koondatud töötajate jaoks viit liiki meetmeid: i) nõustamine ja karjääri kavandamine ning arendamine, ii) fondi koolitustoetus, iii) koolitus- ja täiendõppeprogrammid, iv) kõrgharidusprogrammid ja v) ajalise piiranguga hüvitised; soovitab fondi käesoleva programmi puhul järgida sarnast fondi programmi, mida kasutati SR Technicsi puhul ja mille tulemusena oli 53,45 % toetuse saajatest tagasi tööl 2012. aasta septembris, vähem kui 12 kuud pärast programmi lõppemist; märgib, et nende meetmete kulud on fondist rahalise toetuse saamiseks kõlbulikud 22. maist 2014 kuni 19. juunini 2017;

10.  väljendab heameelt mitmesuguste koolitusmeetmete üle, mida toetuse saajatele pakutakse; märgib, et ettevõtte asutamise ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise toetusmeetmed on kättesaadavad vaid piiratud hulgale toetuse saajatele;

11.  märgib, et ametiasutuste hinnangul kasutatakse 24,81 % kuludest ajalise piiranguga hüvitisteks, mis on tunduvalt vähem kui maksimaalne lubatud osakaal 35 % kogukuludest;

12.  märgib, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel on konsulteeritud sotsiaalpartnerite esindajatega;

13.  tuletab meelde, et kooskõlas fondi määruse artikliga 7 tuleks fondist toetust saava individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja nõutavatest oskustest ning see peaks kokku sobima üleminekuga ressursitõhusale ja säästvale majandusele;

14.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale;

15.  rõhutab, et Iirimaa ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

16.  tunneb heameelt, et tulenevalt parlamendi nõudmisest toetuste eraldamist kiirendada, kehtestas komisjon parandatud menetluse; võtab teadmiseks uue ajakavaga kaasneva ajalise surve ning võimaliku mõju juhtumi läbivaatamise tulemuslikkusele;

17.  palub komisjonil tagada, et kaubanduspoliitiliste otsuste puhul kaalutaks nende võimalikku mõju liidu tööturule;

18.  väljendab kahetsust, et fond kavatsetakse võtta kasutusele üksnes 108 koondatud töötaja jaoks, kes saavad vahendist kasu, ning juhib tähelepanu asjaolule, et fondi määruse artikli 4 lõike 1 laiem tõlgendus ei pruugi olla kohane;

19.  täheldab, et käesoleva ettepaneku eesmärk on võtta fond kasutusele seni kõige väiksema arvu koondatud töötajate jaoks;

20.  märgib, et peaaegu 80 % koondatud töötajatest on 30–54aastased ja seega kujutavad endast suure tööalase konkurentsivõimega rühma, kelle puhul pikaajalise töötuse risk on väiksem;

21.  juhib tähelepanu sellele, et kõik 108 koondamist toimusid majandussektoris „masinate ja seadmete remont ja paigaldus” ning täpsemalt lennukite reaktiivmootorite valdkonnas, mis tähendab, et töötajad on kõrgelt kvalifitseeritud ja tööturul kohanemisvõimelised;

22.  rõhutab, et koondamised toimusid Rathcoole’is, mis asub majandus- ja tööstuskeskuse Dublini lähedal, kus võib täheldada tööpuuduse vähenemist, äritegevuse laienemist ja üldist majanduskasvu;

23.  juhib tähelepanu tõsiasjale, et mis tahes viide taotlusele EGF/2009/021 IE/SR Technics on liiga kaugeleulatuv, kuna kõnealune juhtum leidis aset 2009. aastal;

24.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

25.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta

(Iirimaa taotlus – EGF/2015/006 FI/PWA International)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2015/2458).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(5) EGF/2014/016 IE/Lufthansa Technik (COM(2013)0047) ja EGF/2009/021 IE/SR Technics (COM(2010)0489).


Invasiivsete võõrliikide loetelu
PDF 247kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega võetakse vastu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekiri vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1143/2014 (D041932/01 – 2015/3010(RSP))
P8_TA(2015)0455B8-1345/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusmääruse eelnõu, millega võetakse vastu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekiri vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1143/2014 (D041932/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta(1), eriti selle artikli 4 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artiklit 11,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et komisjon võtab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/2014 („invasiivseid võõrliike käsitlev määrus”) artikli 4 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide põhjal rakendusaktidega vastu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekirja („liidu nimekiri”), ning arvestades, et nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas eelnimetatud määruse artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega;

B.  arvestades, et nimetatud rakendusaktide eelnõud esitatakse invasiivseid võõrliike käsitleva määruse artikli 27 lõikes 1 osutatud komiteele hiljemalt 2. jaanuariks 2016 ning need jõustuvad kahekümnendal päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;

C.  arvestades, et liidu nimekiri on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides;

D.  arvestades, et invasiivseid võõrliike on palju ning seetõttu on oluline tagada, et kõigepealt käsitletakse neid invasiivseid võõrliike, mida peetakse probleemseteks liidu jaoks;

E.  arvestades, et invasiivseid võõrliike tuleks pidada liidu jaoks probleemseteks, kui kahju, mida need põhjustavad mõjutatud liikmesriikides, on sedavõrd suur, et see õigustab liiduüleselt kohaldatavate erimeetmete võtmist, sealhulgas liikmesriikides, keda kõnealused liigid veel ei mõjuta või isegi tõenäoliselt ei hakka mõjutama;

F.  arvestades, et mitteametlike kolmepoolsete läbirääkimiste käigus tunnistati, et ülimalt tähtis on tagada, et liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide tuvastamine oleks proportsionaalne ning et selle puhul keskendutaks liikidele, mille lisamine liidu nimekirja väldiks, vähendaks nii palju kui võimalik või leevendaks tulemuslikult kõnealuste liikide kahjulikku mõju kulutõhusal viisil;

G.  arvestades, et invasiivseid võõrliike käsitleva määruse peamiseks kohaldamisvahendiks on kriteeriumid, mille alusel liike liidu nimekirja kantakse;

H.  arvestades, et kriteeriumide abil, mille alusel liike liidu nimekirja kantakse, tuleks kindlustada, et potentsiaalsete invasiivsete võõrliikide hulgast kantakse nimekirja just need liigid, millel on kõige suurem kahjulik mõju, et tagada nii ka ressursside tulemuslik kasutamine;

I.  arvestades, et invasiivseid võõrliike käsitleva määruse põhjenduse 13 kohaselt tuleks kehtestada ühised kriteeriumid riskihindamiste läbiviimiseks, et tagada vastavus Maailma Kaubandusorganisatsiooni asjakohastest lepingutest tulenevatele eeskirjadele ja kõnealuse määruse ühtne kohaldamine;

J.  arvestades, et invasiivseid võõrliike käsitleva määruse põhjenduses 32 on sedastatud, et selleks, et võtta arvesse viimaseid arenguid teaduses keskkonna vallas, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada ühised elemendid riskihindamiste väljatöötamiseks;

K.  arvestades, et invasiivseid võõrliike käsitleva määruse põhjenduses 32 on lisaks sedastatud, et on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

L.  arvestades, et Euroopa Parlamenti ei ole asjakohaselt teavitatud ühiste elementide sätestamisest riskihindamiste väljatöötamiseks, ning arvestades, et asjaomaste dokumentide edastamine Euroopa Parlamendile ei olnud sama- ja õigeaegne ning asjakohane;

M.  arvestades, et komisjonil on õigus võtta kooskõlas invasiivseid võõrliike käsitleva määruse artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendavalt täpsustada nimetatud määruse artikli 4 lõike 3 punkti b tähenduses vastuvõetavat tõendusmaterjali ning näha ette üksikasjalik kirjeldus määruse artikli 5 lõike 1 punktide a–h kohaldamiseks, ning arvestades, et üksikasjalik kirjeldus peab hõlmama metoodikat, mida kasutatakse riskihindamisteks, võttes arvesse asjaomaseid riiklikke ja rahvusvahelisi standardeid ning asjaolu, et esmatähtsad on meetmed selliste invasiivsete võõrliikide suhtes, millega seondub märkimisväärne kahjulik mõju bioloogilisele mitmekesisusele või sellega seotud ökosüsteemi teenustele või mis võivad omada sellist mõju, samuti käsitletakse raskendava asjaoluna sellist kahjulikku mõju inimeste tervisele või majandusele;

N.  arvestades, et komisjon ei järginud invasiivseid võõrliike käsitleva määruse artikli 4 lõike 3 sätteid, ei täpsustanud täiendavalt invasiivseid võõrliike käsitleva määruse artikli 4 lõike 3 punkti b tähenduses vastuvõetavat tõendusmaterjali ega esitanud üksikasjalikku kirjeldust nimetatud määruse artikli 5 lõike 1 punktide a–h kohaldamiseks, sh metoodikat, mida kasutatakse riskihindamisteks;

O.  arvestades, et komisjon ei taganud, et ettepaneku tegemisel liigi kandmiseks liidu nimekirja rakendavad kõik liikmesriigid riskihindamisteks kasutatavat metoodikat ühtmoodi, ning arvestades, et ei ole võimalik tagada, et liikmesriigid kasutavad sama liiki tõendusmaterjali ja kohaldavad samu üldisi standardeid;

P.  arvestades, et põhjused liikide kandmiseks liidu esialgsesse nimekirja ei lähtu mitte teaduslikest, vaid pigem poliitilistest kriteeriumidest;

Q.  arvestades, et liikide nimekirja kandmine ei põhine standardsel riskihindamisel ja metoodikal, vaid pigem liikmesriikide poliitilisel tahtel;

R.  arvestades, et liidu esialgne nimekiri ei käsitle invasiivsete võõrliikide probleemi igakülgselt, et kaitsta kohalikku bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid ning vähendada nii palju kui võimalik ja leevendada nende liikide võimalikku mõju inimeste tervisele või majanduslikku mõju;

S.  arvestades, et invasiivseid võõrliike käsitlev määrus kui konkreetne ELi õiguslik vahend võiks aidata lahendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud probleeme, anda tulemusi ja aidata saavutada bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärgid, kuid üksnes siis, kui seda rakendatakse korrektselt ning kui kohalikud omavalitsused ja üldsus seda toetavad;

T.  arvestades, et mitmed riiklikud pädevad asutused, sidusrühmad ja üldsus on kritiseerinud komisjoni esialgset nimekirja niivõrd, et nüüdseks kahtlevad nad tõsiselt invasiivseid võõrliike käsitleva määruse tulevases tulemuslikkuses, peamiselt seetõttu, et paljud kõige problemaatilisemad invasiivsed võõrliigid ei ole nimekirja kantud, samal ajal kui nimekirja on kantud mõned liigid, mis ei suuda põhjustada märkimisväärset negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi teenustele, inimeste tervisele ega majandusele või mille puhul meetmed, mida tuleb võtta, põhjustaksid ebaproportsionaalseid kulusid;

U.  arvestades, et esialgses nimekirjas on jäetud tähelepanuta liike, mis kuuluvad kõige kahjulikumate invasiivsete võõrliikide hulka Euroopas; arvestades, et mõned maismaa taime- ja imetajaliigid vastavad kriteeriumidele ning usaldusväärne riskihinnang on kättesaadav, kuid siiski ei ole neid nimekirja kantud; arvestades, et nimekirja ei ole kantud imetajaliike, mis on kuulunud viimastel aastatel kõige kiiremini levivate võõrliikide hulka Euroopas, ning arvestades, et samuti ei ole nimekirja kantud laialt levinud ja kiiresti levivaid taimeliike, millel on märkimisväärne ja hästi dokumenteeritud kahjulik mõju inimeste tervisele;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusmääruse eelnõu ületab määruses (EL) nr 1143/2014 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  palub komisjonil oma rakendusmääruse eelnõu tagasi võtta ja esitada komiteele uue eelnõu;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 317, 4.11.2014, lk 35.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.


Geneetiliselt muundatud maisi NK603xT25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted
PDF 251kWORD 71k
Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 (MON-ØØ6Ø3-6 × ACS-ZMØØ3-2) sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (2015/3006(RSP))
P8_TA(2015)0456B8-1365/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsust (EL) 2015/2279, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 (MON-ØØ6Ø3-6 × ACS-ZMØØ3-2) sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(2), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(3) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 15. juuli 2015. aasta arvamust(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 17. mail 2010 esitas äriühing Monsanto Europe S.A Madalmaade pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse maisi NK603 × T25 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turulelaskmiseks;

B.  arvestades, et geneetiliselt muundatud maisis MON-ØØ6Ø3-6 × ACS-ZMØØ3-2, mida on kirjeldatud taotluses, sünteesitakse valku CP4 EPSPS, mis annab taimele resistentsuse glüfosaat-herbitsiidide suhtes, ning valku PAT, mis annab taimele resistentsuse glüfosinaat-ammooniumi sisaldavate herbitsiidide suhtes, ja arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus – Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud agentuur – liigitas 20. märtsil 2015 glüfosaadi tõenäoliselt inimestele kantserogeenseks aineks(5);

C.  arvestades, et hoolimata asjaolust, et 1. detsembril 2015 võttis Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon vastu resolutsiooni ettepaneku, milles ta väljendas vastuseisu komisjoni rakendusotsuse eelnõule, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 (MON-ØØ6Ø3-6 × ACS-ZMØØ3-2) sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted, otsustas komisjon mitte austada ELi institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõtet, võttes kõnealuse rakendusotsuse vastu 4. detsembril 2015, mis oli 10 päeva enne seda, kui algas parlamendi esimene täiskogu istung, kus parlament sai hääletada resolutsiooni ettepanekut pärast selle vastuvõtmist parlamendikomisjonis;

D.  arvestades, et 22. aprillil 2015 taunis komisjon oma seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) seletuskirjas asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on loa andmise otsused vastu võtnud komisjon kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, kuid ilma liikmesriikide komitee toetava arvamuseta, ja et geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lube käsitlevate otsuste langetamisel on muutunud normiks, et toimik saadetakse tagasi komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse kui terviku seisukohast pigem erand;

E.  arvestades, et komisjon nimetati ametisse parlamendile esitatud poliitikasuuniste alusel, ja arvestades, et neis suunistes kohustuti vaatama läbi geneetiliselt muundatud organismide (GMO) jaoks loa andmisel kohaldatavad õigusaktid;

F.  arvestades, et 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) lükkas parlament 28. oktoobril 2015 tagasi(6), sest kuigi GMOd kasvatatakse ühe liikmesriigi territooriumil, toimub GMO kaubandus piiriüleselt, mis tähendab, et komisjoni esildatud riikliku müügi ja kasutamise keelu jõustamine osutuks võimatuks ilma impordi piirikontrolli taaskehtestamiseta;

G.  arvestades, et kehtiv geneetiliselt muundatud toidule ja söödale loa andmise süsteem ei toimi hästi, pidades silmas asjaolu, mille avaldas Prantsuse ajaleht Le Monde 14. oktoobril 2015(7) ja mille kohaselt on ELi impordiks antud luba kuuele geneetiliselt muundatud maisisordile, mis sisaldavad aga loa andmise ajal tehtud hindamisest välja jäetud geneetilisi muundamisi ja täiendavaid geneetiliselt muundatud tunnuseid, millest Syngenta teavitas Euroopa Toiduohutusametit ja komisjoni alles 2015. aasta juulis, kuigi kõnealuste sortide impordiload anti välja 2008–2011;

H.  arvestades, et parlament palus seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) tagasilükkamisel komisjonil ettepaneku tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2279 ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on arvamusel, et komisjoni otsus jätkata komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/2279 vastuvõtmist, kuigi vastutav parlamendikomisjon oli otsuse eelnõu enne täiskogu hääletust tagasi lükanud, on vastuolus Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikega 2, mis käsitleb institutsioonidevahelist lojaalset koostööd;

3.  on arvamusel, et kõikide selliste rakendusotsuste rakendamine, millega lubatakse turule lasta geneetiliselt muundatud organisme sisaldavaid, neist koosnevaid või neist valmistatud tooteid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 praeguse, mittetoimiva versiooniga, tuleks peatada kuni uue määruse vastuvõtmiseni Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel;

4.  on arvamusel, et komisjoni rakendusotsus on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 ja määruse (EÜ) nr 396/2005(8) eesmärgiga, milleks on kooskõlas määruses (EÜ) nr 178/2002(9) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

5.  palub komisjonil oma rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kehtetuks tunnistada;

6.  palub komisjonil esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel uue seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ja milles võetakse arvesse riikide sageli väljendatud muresid, mis ei ole seotud üksnes GMOde ohutusega tervisele või keskkonnale;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 322, 8.12.2015, lk 58.
(2) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(3) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(4) EFSA GMO Panel (toiduohutusameti geneetiliselt muundatud organismide komisjon), 2015. Scientific Opinion on application (EFSA-GMO-NL-2010-80) for the placing on the market of herbicide tolerant genetically modified maize NK603 × T25 for food and feed uses, import and processing under Regulation (EC) No 1829/2003 from Monsanto („Teaduslik arvamus Monsanto taotluse EFSA-GMO-NL-2010-80 (herbitsiiditolerantse geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 turule laskmine toiduks ja söödaks kasutamiseks, importimiseks ja töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel) kohta”). EFSA Journal: 2015; 13(7):4165, 23 pp. doi:10.2903/j.efsa.2015.4165.
(5) IARC Monographs Volume 112: evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides 20 March 2015 (Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse monograafiad, köide 112: viie fosfaatorgaanilise insektitsiidi ja herbitsiidi hindamine, 20. märts 2015) http://www.iarc.fr/en/media-centre/iarcnews/pdf/MonographVolume112.pdf
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0379.
(7) http://www.lemonde.fr/planete/article/2015/10/14/failles-dans-l-homologation-de-six-mais-ogm-en-europe_4788853_3244.html
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).


Läbipaistvuse, kooskõlastamise ja lähenemise tagamine liidu äriühingu tulumaksu poliitikas
PDF 348kWORD 148k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas (2015/2010(INL))
P8_TA(2015)0457A8-0349/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni (TAXE 1 erikomisjon) raporti projekti (2015/2066(INI)),

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) / G20 5. oktoobril 2015. aastal avaldatud lõplikku maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) projekti,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 46 ja 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8-0349/2015),

Luxleaksi skandaali peamised järeldused

A.  arvestades, et 2014. aasta novembris paljastas Luksemburgi maksualaseid eelotsuseid ja muid kahjulikke tavasid uurinud ajakirjanike ühendus, st uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsium (ICIJ), et ligi 340 hargmaist ettevõtjat said Luksemburgilt salajased tehingud, mis võimaldasid paljudel neist vähendada oma summaarset maksukulu miinimumini, kahjustades sellega liidu avalikke huve, samal ajal kui nende majandustegevus Luksemburgis oli tagasihoidlik või puudus üldse (nn LuxLeaksi skandaal);

B.  arvestades, et paljastamine näitas, et mõned maksunõustajad on tahtlikult ja kindla eesmärgiga aidanud hargmaistel ettevõtjatel saada Luksemburgis ajavahemikul 2002–2010 vähemalt 548 maksualast eelotsust; arvestades, et sellised salajased kokkulepped kujutavad endast keerukaid finantsskeeme, mis on loodud oluliste maksuvähenduste saamiseks;

C.  arvestades, et selliste maksualaste eelotsuste tõttu on paljud äriühingud saanud Luksemburgi ümberpaigutatud tulule ühest protsendist väiksema tegeliku maksumäära; arvestades, et mõned hargmaised ettevõtjad ei maksa maksudest õiglast osa, saades samal ajal oma tegevuskohas kasu paljudest avalikest hüvedest ja teenustest; arvestades, et mõne hargmaise ettevõtja kasumi nullilähedased tegelikud maksumäärad võivad kahjustada liidu ja riikide majandust;

D.  arvestades, et paljudel juhtudel hoiavad Luksemburgi tütarettevõtjad, kelle ärist käib läbi sadu miljoneid eurosid, end tagaplaanile ja on Luksemburgis oma majandustegevuses väheaktiivsed ning et mõnele aadressile on registreeritud üle 1600 äriühingu;

E.  arvestades, et TAXE 1 erikomisjoni teostatud uurimiste käigus on selgunud, et maksualaste eelotsuste tava ei ole omane mitte ainult Luksemburgile, vaid on levinud kogu liidus; arvestades, et maksualaste eelotsuste tava võib õiguspäraselt kasutada äriühingutele õiguskindluse tagamiseks ja ausate äriühingute finantsriski vähendamiseks, kuid seda on ka võimalik kuritarvitada, selle abil on võimalik vältida maksustamist ja see võib, andes õiguskindluse ainult mõnele turul osalejale, tekitada teatava ebavõrdsuse maksualaseid eelotsuseid saanud äriühingute ja neid mitte kasutavate äriühingute vahel;

F.  arvestades, et arvesse tuleb võtta OECD 12. veebruaril 2013. aastal avaldatud aruannet „Addressing Base Erosion and Profit Shifting” (Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise käsitlemine), kus esildatakse uued rahvusvahelised standardid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu võitlemiseks;

G.  arvestades, et arvesse tuleb võtta ka G20 rühma riikide rahandusministrite ja keskpankade juhatajate 5. oktoobri 2015. aasta kohtumise järgset kommünikeed;

H.  arvestades, et kui välja jätta mõned kiiduväärsed erandid, ei ole riikide poliitilised juhid näidanud üles piisavat valmisolekut tegeleda maksustamise vältimise probleemiga äriühingu tulumaksu valdkonnas;

I.  arvestades, et Euroopa Liit on astunud suuri samme majandusliku integratsiooni suunas, mille näideteks on majandus- ja rahaliit ning pangandusliit, ning et maksupoliitika kooskõlastamine liidu tasandil Euroopa Liidu toimimise lepingu piirides on integratsiooniprotsessi lahutamatu osa;

Äriühingute maksustamine ja agressiivne maksuplaneerimine

J.  arvestades, et 2012. aastal ulatus liidu 28 liikmesriigi äriühingu tulumaksuna saadud tulu keskmiselt 2,6 protsendini SKPst(1);

K.  arvestades, et olukorras, kus investeeringud ja majanduskasv on puudulikud, on oluline äriühingud liidus alles hoida või äriühinguid liitu tõmmata, ning arvestades, et seepärast peab liit oma atraktiivsust kohalikele ja välismaistele äriühingutele ilmtingimata suurendama;

L.  arvestades, et kogu maksuplaneerimine peaks toimuma õigusnormide ja kohaldatavate lepingute piirides;

M.  arvestades, et agressiivse maksuplaneerimise korral kasutatakse maksukohustuse vähendamiseks ära kas maksusüsteemi nüansse või ebakõlasid kahe või enama maksusüsteemi vahel või õiguslikke lünki;

N.  arvestades, et agressiivse maksuplaneerimise skeemide tagajärjeks on sageli rahvusvaheliste maksuebakõlade ja konkreetsete riiklike väga soodsate maksundusnormide kombineeritud ärakasutamine ning maksuparadiiside kasutamine;

O.  arvestades, et erinevalt agressiivsest maksuplaneerimisest kujutavad maksupettus ja maksudest kõrvalehoidumine endast eelkõige ebaseaduslikku tegevust maksukohustustest kõrvalehoidumise näol;

P.  arvestades, et agressiivse maksuplaneerimise vastu saaks kõige paremini võidelda heade õigusaktide, nende nõuetekohase rakendamise ning soovitud tulemustest lähtuva rahvusvahelise kooskõlastamisega;

Q.  arvestades, et äriühingu tulumaksu vältimisest põhjustatud riigi tulude üldist vähenemist kompenseeritakse tavaliselt kas üldise maksukoormuse tõstmise, avalike teenuste vähendamise või suurema riigilaenuga, kahjustades nii ülejäänud maksumaksjaid ja majandust üldiselt;

R.  arvestades, et ühe uuringu(2) kohaselt jääb liidul äriühingu tulumaksu vältimise tõttu aastas saamata umbes 50–70 miljardit eurot, kusjuures see arv näitab summat, mis jääb saamata kasumi ümberpaigutamise tõttu, ning arvestades, et sama uuringu hinnangul, kui võtta arvesse erimaksukokkuleppeid, ebatõhusat maksukogumist ja muid sedalaadi tegevusi, võib äriühingu tulumaksu vältimise tõttu liidus saamata jääv tulu ulatuda tegelikult 160–190 miljardi euroni;

S.  arvestades, et sama uuringu hinnangul on äriühingute tulude maksustamise tõhusus 75 %, kuid uuringus kinnitatakse ka, et see ei väljenda summat, mille maksuhaldurid võiksid eeldatavalt sisse nõuda, sest sellest summast teatava osa kogumisega kaasnevad ülemäärased kulutused või tehnilised raskused; arvestades, et uuringust järeldub, et kui kogu liidus oleks maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise probleemile kättesaadav ja rakendatav terviklik lahendus, oleks positiivne mõju liikmesriikide valitsuste maksutulule hinnanguliselt 0,2 % kogu maksutulust;

T.  arvestades, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise põhjustatud tulukaotus kujutab endast ohtu siseturu nõuetekohasele toimimisele ning liidu äriühingu tulumaksu süsteemide usaldusväärsusele, tõhususele ja õiglusele; arvestades, et samas uuringus selgitatakse ka, et esitatud arvutused ei sisalda hinnanguid seoses varimajandustegevusega ning et teatavate äriühingute struktuuride ja maksete läbipaistmatuse tõttu on maksutulule avalduvat mõju raske täpselt hinnata ning seetõttu võib mõju olla aruandes prognoositust tunduvalt suurem;

U.  arvestades, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tõttu saamata jääv tulu näitab selgelt ka seda, et tingimused, milles toimivad ainult ühes riigis tegutsevad ja seal oma makse maksvad äriühingud (eelkõige VKEd, pereettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad) ning teatavad hargmaised ettevõtjad, kellel on võimalus paigutada oma kasum ümber kõrge maksumääraga jurisdiktsioonist teatavatesse madalate maksudega jurisdiktsioonidesse ja kasutada agressiivset maksuplaneerimist, vähendades nii oma üldist maksubaasi ja avaldades liidu kodanike ja VKEde kahjuks täiendavat survet riigi rahandusele, ei ole võrdsed;

V.  arvestades, et agressiivse maksuplaneerimise kasutamine hargmaiste ettevõtjate poolt on vastuolus ausa konkurentsi ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõttega, mis on sätestatud teatises COM(2011)0681, sest maksuplaneerimise strateegiate kavandamine nõuab ressursse, mis on olemas ainult suurtel äriühingutel, ja selle tulemuseks on võrdsete tingimuste puudumine VKEde ja suurte äriühingute vahel – tegemist on probleemiga, millega tuleb kiiresti tegeleda;

W.  rõhutab ka, et nii liidusisene kui ka kolmandate riikidega toimuv maksukonkurents võib olla mõnikord kahjulik ja viia võidujooksuni maksumäärade alandamises, samas kui parem läbipaistvus, kooskõlastamine ja lähenemine annavad tõhusa raamistiku liidu äriühingute vahelise ausa konkurentsi tagamiseks ja riikide eelarvete kaitsmiseks kahjulike mõjude eest;

X.  arvestades, et agressiivset maksuplaneerimist võimaldavad meetmed on liikmesriikidevahelise lojaalse koostöö põhimõttega vastuolus;

Y.  arvestades, et muude tegurite hulgas soodustavad agressiivset maksuplaneerimist äriühingute keerukamaks muutumine ning majanduse digiteerimine ja üleilmastumine, põhjustades konkurentsimoonutusi, mis kahjustavad majanduskasvu ja liidu äriühinguid, eelkõige VKEsid;

Z.  arvestades, et eraldi võideldes ei ole liikmesriikidel võimalik agressiivse maksuplaneerimise probleemi lahendada; arvestades, et läbipaistmatu ja kooskõlastamata äriühingu tulumaksu poliitika on liikmesriikide eelarvepoliitika jaoks ohtlik ja põhjustab selliseid tulutuid tagajärgi nagu vähem liikuvate maksubaaside maksukoormuse tõstmine;

AA.  arvestades, et kooskõlastamata tegevuse tõttu võtavad paljud liikmesriigid ühepoolseid riigisiseseid meetmeid; arvestades, et sellised meetmed on osutunud sageli ebatõhusateks, ebapiisavateks ning on mõnel juhul eesmärgini jõudmist isegi takistanud;

AB.  arvestades, et seetõttu on vaja kooskõlastatud ja mitmekülgset käsitust riiklikul, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

AC.  arvestades, et liit on olnud üleilmses võitluses agressiivse maksuplaneerimise vastu teerajaja, seda eelkõige just maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti edendamisega OECD tasandil; arvestades, et liit peaks maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti edenemise käigus ka edaspidi olema teenäitaja rollis, et püüda ära hoida kahju, mida maksubaasi kahanemine ja kasumi ümberpaigutamine võib liikmesriikidele ja ka arenguriikidele üle kogu maailma põhjustada; sealhulgas peaks liit tagama meetmete võtmise maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise suhtes ning sellele lisaks meetmete võtmise G20 arengu töörühmale esitatud 2014. aasta aruandes toodud arenguriikide jaoks tähtsate küsimuste suhtes;

AD.  arvestades, et komisjon ja liikmesriigid tagavad, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega seotud laiahaardelist OECD meetmete paketti rakendataks liidu tasandil miinimumstandardina ja et see oleks ambitsioonikas; arvestades, et see, et kõik OECD riigid rakendaksid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti, on kriitilise tähtsusega;

AE.  arvestades, et lisaks käesolevas raportis nimetatud meetmete võtmise valdkondadele peaks komisjon selgelt sätestama, kuidas ta hakkab OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti kõiki 15 eesmärki täitma, ning esitama võimalikult kiiresti ettepaneku seadusandlike meetmete põhjaliku kava kohta, et innustada muid riike järgima OECD suuniseid ja liidu eeskuju tegevuskava rakendamisel; arvestades, et komisjon peaks ka kaaluma, millistes valdkondades peaks liit minema OECD soovitatavatest miinimumstandarditest kaugemale;

AF.  arvestades, et liidu aluslepingute kohaselt on volitused õigusloomeks äriühingu tulumaksu valdkonnas antud liikmesriikidele, ent suurem osa agressiivse maksuplaneerimisega seotud probleeme on hargmaise iseloomuga;

AG.  arvestades, et riikide maksupoliitika suurem kooskõlastamine on seepärast ainus reaalne viis võrdsete tingimuste loomiseks ja suuri hargmaiseid ettevõtjaid VKEdele eelistavate meetmete vältimiseks;

AH.  arvestades, et liidu kooskõlastamata maksupoliitika toob kaasa olulise kulu ja halduskoormuse kodanikele ja rohkem kui ühes liidu liikmesriigis tegutsevatele äriühingutele – ja veelgi rohkem VKEdele – ning põhjustab tahtmatut topeltmaksustamist ja topeltmaksuvabastust või soodustab agressiivset maksuplaneerimist, ning arvestades, et sellised juhtumid tuleks likvideerida ning seetõttu on vaja läbipaistvamaid ja lihtsamaid lahendusi;

AI.  arvestades, et maksundusnormide ja nendega proportsioonis olevate haldusmenetluste väljatöötamisel tuleks eritähelepanu pöörata VKEdele ja pereettevõtetele, mis moodustavad liidu majanduse tugisamba;

AJ.  arvestades, et 26. juuniks 2017 peab toimima kogu liitu hõlmav tegelike tulusaajate register, mis aitab välja selgitada võimalikku maksustamise vältimist ja kasumi ümberpaigutamist;

AK.  arvestades, et LuxLeaksi skandaali paljastused ning TAXE 1 erikomisjoni tehtud töö näitavad selgelt, et läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise suurendamiseks liidu äriühingu tulumaksu poliitikas on vaja liidu seadusandlikke meetmeid;

AL.  arvestades, et äriühingute tulumaksu puhul tuleks lähtuda põhimõttest, et kasumit maksustatakse seal, kus see tekib;

AM.  arvestades, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema rahvusvahelisel areenil jätkuvalt väga aktiivsed, et teha tööd selliste rahvusvaheliste standardite kehtestamise nimel, mis põhinevad eelkõige läbipaistvuse põhimõttel, teabevahetusel ja kahjulike maksumeetmete kaotamisel;

AN.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud põhimõte „poliitikavaldkondade arengusidusus” näeb ette, et liit tagaks, et mitte üheski poliitika kavandamise etapis ja valdkonnas, sh äriühingute maksustamine, ei mindaks vastuollu säästva arengu eesmärkidega, vaid tegeletaks nende edendamisega;

AO.  arvestades, et kogu liitu hõlmav kooskõlastatud lähenemisviis äriühingu tulumaksu süsteemide suhtes aitaks võidelda ebaausa konkurentsi vastu ja edendada liidu äriühingute, eelkõige VKEde konkurentsivõimet;

AP.  arvestades, et komisjon ja liikmesriigid peaksid maksustamisega seotud menetlustel rohkem kasutama elektroonilisi lahendusi, et vähendada halduskoormust ja lihtsustada piiriüleseid menetlusi;

AQ.  arvestades, et komisjon peaks hindama liidus leiduvatele erimajandusvöönditele antavate maksusoodustuste mõju; ning ergutab sellega seoses maksuhaldureid parimaid tavasid vahetama;

Läbipaistvus

AR.  arvestades, et suurem läbipaistvus äriühingu tulumaksu valdkonnas võib parandada maksukogumist, muuta maksuhaldurite töö tõhusamaks ja on kriitilise tähtsusega üldsuse usalduse suurendamisel maksusüsteemide ja valitsuste vastu ning et see peaks olema oluline prioriteet;

   i) arvestades, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise probleemi tõhusaks lahendamiseks maksuhaldurite poolt on oluline, et läbipaistvus seoses suurte hargmaiste ettevõtjate tegevusega ja eriti seoses saadud kasumiga, kasumilt tasutud maksudega, saadud subsiidiumide ja maksutagastustega, töötajate arvu ja omatavate varadega oleks suurem; arvestades, et läbipaistvuse, isikuandmete kaitse ja tundliku äriteabe vahel tuleb leida õige tasakaal ning et arvestada tuleb ka mõju väiksematele äriühingutele; arvestades, et üks oluline võimalus sellise läbipaistvuse saavutamiseks on riikide lõikes toimuv aruandlus; arvestades, et kõik liidu ettepanekud riikide lõikes toimuvaks aruandluseks peaksid eelkõige põhinema OECD andmevormil; arvestades, et liidul on võimalus minna OECD suunistest kaugemale ja muuta selline riikide lõikes toimuv aruandlus kohustuslikuks ja avalikuks ning et Euroopa Parlament hääletas oma 8. juulil 2015 vastu võetud muudatusettepanekutes(3), mis käsitlesid ettepanekut aktsionäride õigusi käsitleva läbivaadatud direktiivi kohta, täieliku ja avaliku riikide lõikes toimuva aruandluse poolt; arvestades, et Euroopa Komisjon korraldas 17. juunist 9. septembrini 2015 sel teemal konsultatsioonid, et uurida erinevaid võimalusi riikide lõikes toimuva aruandluse rakendamiseks(4); arvestades, et 88 % sellel konsultatsioonil avalikult vastanutest ütlesid, et nad toetavad äriühingute maksualase teave avalikustamist;
   ii) arvestades, et agressiivse maksuplaneerimise kasutamine äriühingute poolt on vastuolus ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõttega; arvestades, et mõned liidu äriühingud on juba hakanud näitama oma täielikku maksukuulekust ausa maksumaksja märgise taotlemise ja selle omamise edendamisega(5), ning arvestades, et sellistel meetmetel võib olla tugev hoiatav mõju ja need võivad muuta käitumist, sest õigusnorme rikkuvad äriühingud riskivad oma mainega, ning et selline märgis peaks põhinema ühtsetel Euroopa tasandi kriteeriumidel;
   iii) arvestades, et suurem läbipaistvus saavutatakse siis, kui liikmesriigid teavitavad üksteist ja komisjoni kõikidest uutest hüvitistest, soodustustest, eranditest, stiimulitest või sarnastest meetmetest, mis võivad oluliselt mõjutada nende tegelikku maksumäära; arvestades, et selline teavitamine aitaks liikmesriikidel tuvastada kahjulikke maksutavasid;
   iv) arvestades, et kuigi nõukogu andis hiljuti nõusoleku muuta nõukogu direktiivi 2011/16/EL(6) maksualaseid eelotsuseid käsitleva automaatse teabevahetuse osas, on ikka veel kahtlusi, et liikmesriigid ei vaheta omavahel piisavalt teavet selle kohta, kuidas võivad nende maksukokkulepped teatavate äriühingutega mõjutada maksukogumist teistes liikmesriikides; arvestades, et riikide maksuhaldurid peaksid automaatselt teavitama üksteist kõikidest maksualastest eelotsustest kohe pärast nende tegemist; arvestades, et komisjonil peaks olema juurdepääs maksualastele eelotsustele turvalise keskregistri kaudu; arvestades, et maksuhaldurite allakirjutatud maksualaste eelotsuste suhtes peaks olema nõutav suurem läbipaistvus, tingimusel et konfidentsiaalne teave ja tundlik äriteave on kaitstud;
   v) arvestades, et väidetavalt kasutatakse maksuhaldurite eest tehingute peitmiseks vabasadamaid;
   vi) arvestades, et maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastase võitluse edusamme saab jälgida üksnes ühtlustatud metoodika abil, mida on võimalik kasutada otsese või kaudse maksutulupuudujäägi suuruse hindamiseks kõigis liikmesriikides ja kogu liidus tervikuna; arvestades, et hinnang maksutulupuudujäägi kohta peaks olema maksude kohta edasise teabe andmisel kõigest lähtepunkt;
   vii) arvestades, et rikkumisest teatajate kaitse praegune kogu liitu hõlmav õigusraamistik on ebapiisav ning viisid, kuidas rikkumisest teatajatele kaitset tagatakse, on liikmesriigiti väga erinevad; arvestades, et on arusaadav, et niisuguse kaitse puudumise tõttu astuvad olulist teavet omavad töötajad esile vastumeelselt ning seetõttu jääb see teave kättesaamatuks; arvestades, et kuna rikkumisest teatajad on aidanud koondada üldsuse tähelepanu ebaõiglase maksustamise probleemile, peaksid liikmesriigid kaaluma meetmeid, millega rikkumisest teatamist kaitsta; arvestades, et seetõttu oleks asjakohane pakkuda üleliidulist kaitset rikkumisest teatajatele, kes teavitavad arvatavast rikkumisest, väärteost, pettusest või ebaseaduslikust tegevusest oma riigi või liidu asutusi või, juhul kui on tegu püsivalt tähelepanuta jäänud rikkumise, väärteo, pettuse või ebaseadusliku tegevusega, mis võib kahjustada avalikke huve, kogu avalikkust; arvestades, et selline kaitse peaks olema kooskõlas üldise õigussüsteemiga; arvestades, et niisugune kaitse peaks olema piisavalt tulemuslik, et kaitsta ka põhjendamatute süüdistuste, majandussanktsioonide ja diskrimineerimise eest;

Kooskõlastamine

AS.  arvestades, et volitused õigusloomeks äriühingu tulumaksu valdkonnas on antud liikmesriikidele, ent suurem osa agressiivse maksuplaneerimisega seotud probleeme on hargmaise iseloomuga; arvestades, et riikide maksupoliitikasuundade parem kooskõlastamine on maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise ning agressiivse maksuplaneerimise probleemide lahendamiseks ainus võimalik viis;

   i) arvestades, et kohustusliku üleliidulise äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi loomine oleks liidus oluline samm agressiivse maksuplaneerimisega seotud probleemide lahendamise suunas ja see tuleks kiiresti ellu viia; arvestades, et lõppeesmärgiks on täielik ja kohustuslik äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, mille puhul võidakse teha ajutine erand VKEdele, kes ei ole hargmaised ettevõtjad, ja äriühingutele, kellel puudub piiriülene tegevus, ning mille aluseks on objektiivsete muutujate kogumil põhinev jaotusvalemi meetod; arvestades, et täieliku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kasutuselevõtuni kaalub komisjon ajutisi meetmeid kasumi ümberpaigutamise võimaluste kõrvaldamiseks; arvestades, et tuleb tagada, et need meetmed, sh piiriüleselt saamata jäänud tulu tasaarveldus, ei suurenda maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise ohtu; arvestades, et need meetmed ei asenda konsolideerimist täiuslikult ja selle uue korra täieliku toimivuse saavutamiseks kulub aega;
   ii) arvestades, et vaatamata käitumisjuhendi töörühma tööle äriühingute kahjulike maksutavade valdkonnas on kogu liidus agressiivse maksuplaneerimise meetmed jätkuvalt olemas; arvestades, et varasemad katsed tugevdada töörühma juhtimist ja volitusi ning kohandada ja laiendada käitumisjuhendis kehtestatud töömeetodeid ja kriteeriumeid, et võidelda kahjulike maksutavade uute vormide vastu praeguses majanduskeskkonnas, ei ole olnud edukad; arvestades, et töörühma tegevust iseloomustab üldine läbipaistvuse ja aruandluskohustuse puudumine; arvestades, et töörühma tõhusus ja toimimine vajavad seetõttu märkimisväärset ümberkorraldamist ning tulemuslikumaks ja läbipaistvamaks muutmist, eelkõige iga-aastaste aruannete ja protokollide, sh liikmesriikide seisukohtade avalikustamise kaudu; arvestades, et töörühm peaks olema suuteline asuma seisukohale küsimustes, mis puudutavad rohkem kui ühe liikmesriigi maksupoliitikat, ilma et liikmesriikide vähemus saaks soovitusi blokeerida;
   iii) arvestades, et liidus peaks äriühingu tulumaksu üldpõhimõte olema selline, et maksud makstakse riikides, kus toimub äriühingu tegelik majandustegevus ja väärtuse loomine; arvestades, et selle tagamiseks tuleks välja töötada kriteeriumid; arvestades, et patenditulu maksustamise erikorra või muu maksude sooduskorra kasutamisel tuleb samuti tagada, et maksud makstakse kohas, kus väärtus loodi, nagu on määratletud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise 5. meetmes, ning samal ajal tuleks kehtestada ühtsed Euroopa määratlused selle kohta, mida võib pidada teadus- ja arendustegevuse edendamiseks ja mida mitte, ning ühtlustada patendi- ja innovatsioonitulu maksustamise erikordade kasutamine, sealhulgas määrata vana korra kaotamise tähtajaks juba 30. juuni 2017;
   iv) arvestades, et mõned liikmesriigid on ühepoolselt asunud reguleerima välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid, tagamaks nõuetekohaselt, et madala maksumääraga või maksudeta riikidesse paigutatud kasum oleks tegelikult maksustatud; arvestades, et sellised õigusnormid peavad olema kooskõlastatud, et hoida ära siseturu toimimise kahjustamine välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate riigisiseste õigusnormide mitmekesisuse tõttu liidus;
   v) arvestades, et direktiivis 2011/16/EL sätestatakse liikmesriikide maksukontrollide ja auditite alane koostöö ning julgustatakse maksuhaldureid parimaid tavasid vahetama; arvestades, et selle direktiiviga sätestatud vahendid ei ole siiski piisavalt tõhusad ning riikide lahknevad lähenemisviisid audiitorfirmade suhtes on vastuolus teatavate äriühingute hästi organiseeritud maksuplaneerimismeetoditega;
   vi) arvestades, et nii üldine kui ka eriti maksualaste eelotsuste alane automaatne teabevahetus peab olema tulemuslik ning et vaja on Euroopa ühist maksukohustuslasena registreerimise numbrite süsteemi; arvestades, et komisjon peaks kaaluma ühtse üleeuroopalise äriregistri loomist;
   vii) arvestades, et komisjon otsustas pikendada hea maksuhaldustava platvormi volitusi, mis pidid lõppema 2016. aastal, ning laiendada selle ulatust ja täiustada selle töömeetodeid; arvestades, et see platvorm võib aidata täita uut tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise tõhustamiseks, aidata kaasa liikmesriikide maksualaste eelotsuste teemalistele aruteludele, võttes arvesse uusi kavandatud teabevahetust reguleerivaid norme, ning anda tagasisidet uute maksustamise vältimise vastaste algatuste kohta; arvestades siiski, et komisjon peab muutma hea maksuhaldustava platvormi nähtavamaks ja tulemuslikumaks ning suurendama selle liikmete arvu;
   viii) arvestades, et komisjon peaks analüüsima ja nõudma Euroopa poolaasta protsessi raames maksuhaldureid käsitlevate reformide rakendamist, et suurendada riikide ja Euroopa tasandi maksuhaldurite maksukogumise suutlikkust, et nad suudaksid täita oma ülesandeid tulemuslikult, ning seeläbi suurendada tulemusliku maksukogumise ning maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastaste tõhusate meetmete positiivset mõju liikmesriikide tuludele;

Lähenemine

AT.  arvestades, et parem kooskõlastamine üksi ei lahenda põhiprobleeme, mis tulenevad asjaolust, et eri liikmesriikides kehtivad erinevad äriühingu tulumaksu reguleerivad normid; arvestades, et üldine reageering agressiivsele maksuplaneerimisele peab hõlmama piiratud arvu riiklike maksutavade lähenemist; arvestades, et see on saavutatav, säilitades samal ajal siiski liikmesriikide suveräänsuse äriühingu tulumaksu süsteemide muude elementide puhul;

   i) arvestades, et agressiivse maksuplaneerimise tavad võivad mõnikord tuleneda selliste hüvede kumuleerumisest, mida pakuvad erinevate liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingud, kuid mille tulemuseks on selle asemel hoopis topeltmaksuvabastus; arvestades, et üksikute liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingute kiire levikuga võivad kaasneda uued möödahiilimisvõimalused; arvestades, et vastavalt OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti 15. meetmele on vaja välja töötada mitmepoolne vahend kahepoolsete maksulepingute muutmiseks; arvestades, et praeguse tava asemel pidada kahepoolseid läbirääkimisi, mis ei anna optimaalseid tulemusi, tuleks volitused kolmandate riikidega maksukokkulepete üle liidu nimel läbirääkimiste pidamiseks anda komisjonile; arvestades, et komisjon peaks tagama, et niisugused kokkulepped sisaldavad vastastikkuse sätteid ja et nendega keelatakse liidu kodanikele ja äriühingutele, eelkõige VKEdele, avalduv mis tahes kahjulik mõju, mis tuleneb kolmanda riigi õigusaktide eksterritoriaalsest kohaldamisest liidu ja selle liikmesriikide jurisdiktsioonis;
   ii) arvestades, et liidul peaks olema oma ajakohane nn maksuparadiiside määratlus;
   iii) arvestades, et liit peaks kohaldama selliseid maksuparadiise ärakasutavate äriühingute suhtes vastumeetmeid; arvestades, et sellekohane nõudmine on juba esitatud Euroopa Parlamendi raportis iga-aastase maksuraporti kohta (2014)(7), kus nõutakse „jõulisi sanktsioone, et äriühingud ei rikuks maksundusnorme ega hoiduks nende täitmisest kõrvale – maksupettustega tegelevatele äriühingutele või maksuparadiisides või soodsate maksutingimustega konkurentsi moonutavates riikides asuvatele äriühingutele ei tohiks võimaldada ELi rahastamist ega riigiabi ning neid ei tohiks lasta osaleda avalikes hangetes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid nõuaksid tagasi kõik äriühingutele antud avaliku sektori toetused, kui ilmneb, et äriühingud on rikkunud ELi maksundusnorme”; arvestades, et ka liikmesriikide suhtes tuleks rakendada vastumeetmeid, kui nad keelduvad muutmast oma kahjulikku maksude sooduskorda, mis kahjustab võrdseid tingimusi liidus;
   iv) arvestades, et selleks, et tagada maksustamise toimumine seal, kus toimub majandustegevus ja luuakse väärtusi, on vaja uut siduvat määratlust mõistele „püsiv tegevuskoht”; arvestades, et varifirmade probleemi vältimiseks, eelkõige seoses digitaalmajandusest tulenevate probleemidega, peaksid sellega kaasnema siduvad miinimumkriteeriumid, et määrata kindlaks, kas majandustegevus on liikmesriigis maksustamiseks piisav;
   v) arvestades, et komisjoni käimasolevate uurimiste käigus seoses liidu riigiabireeglite väidetavate rikkumistega on selgunud suur läbipaistmatus selles suhtes, kuidas neid reegleid tuleks kohaldada; arvestades, et olukorra parandamiseks peaks komisjon avaldama riigiabi suunised, et selgitada, kuidas ta määratleb maksudega seotud riigiabi juhtumeid, tagades sellega nii äriühingutele kui ka liikmesriikidele suurema õiguskindluse; arvestades, et komisjon peaks riigiabisüsteemi ajakohastamise raames tagama antud riigiabi seaduslikkuse mõjusa järelkontrolli;
   vi) arvestades, et nõukogu direktiivi 2003/49/EÜ(8) üheks tahtmatuks mõjuks on, et piiriülene intressimaksete ja litsentsitasude tulu võib olla maksustamata (või maksustatud väga madala määraga); arvestades, et nii sellesse direktiivi kui ka nõukogu direktiivi 2005/19/EÜ(9) ja muudesse asjakohastesse liidu õigusaktidesse tuleks lisada kuritarvitusi käsitlev üldnorm;
   vii) arvestades, et üleliiduline kinnipeetav maks või samasuguse mõjuga meede tagaks, et kogu kasum, mis on saadud liidus ja viiakse sellest välja, maksustatakse enne liidu piiri ületamist vähemalt korra;
   viii) arvestades, et liikmesriikide topeltmaksustamist käsitlevate vaidluste lahendamise praegune liidu raamistik ei toimi tõhusalt ja kasu oleks selgematest õigusnormidest ja rangematest tähtaegadest, mille aluseks oleksid juba olemasolevad süsteemid;
   ix) arvestades, et maksunõustajatel on agressiivse maksuplaneerimise hõlbustamisel ülioluline roll, kuna nad aitavad äriühingutel luua keerulisi õigusstruktuure, et kasutada ära eri maksusüsteemide ebakõlasid ja lünki; arvestades, et äriühingu tulumaksu süsteemi põhjalik läbivaatamine ei saa toimuda ilma selliste nõustamisfirmade tavade uurimiseta; arvestades, et uurimisel tuleb kaaluda, kas sellistesse firmadesse on juba sisse programmeeritud huvide konflikt, sest nad annavad samaaegselt nõu riikide valitsustele maksusüsteemide kehtestamiseks ja äriühingutele oma maksukohustuste optimeerimiseks nendes süsteemides;

AU.  arvestades, et maksukogumise tõhusust, õiglase maksustamise mõistet ja riikide maksuhaldurite usaldusväärsust ei kahjusta mitte ainult agressiivne maksuplaneerimine ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega seotud tegevus; arvestades, et liit ja tema liikmesriigid peaksid võtma samasuguseid otsustavaid meetmeid, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettustega nii äriühingute kui ka üksikisikute maksustamisel ning lahendada probleeme, mis on seotud muude kui äriühingu tulumaksu, eelkõige käibemaksu kogumisega; arvestades, et praegune maksutulupuudujääk on põhjustatud suures osas just nendest maksude kogumise ja haldamise muudest elementidest;

AV.  arvestades, et seetõttu peaks komisjon kaaluma ka seda, kuidas saada jagu eelnimetatud laiematest probleemidest, eelkõige mis puudutab käibemaksuõiguse normide täitmise tagamist liikmesriikides ja nende kohaldamist piiriülestes olukordades ning ebatõhusust käibemaksu kogumisel (käibemaks on mõnes liikmesriigis peamine riigi tulude allikas), käibemaksu maksmisest kõrvalehoidumise tavasid ning ka teatavate maksuamnestiate või mitteläbipaistvate maksukustutamisskeemide negatiivseid tagajärgi; arvestades, et kõikides sellistes uutes meetmetes tuleks arvesse võtta kulude ja kasu tasakaalu;

1.  palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile enne 2016. aasta juunit ühe või mitu seadusandlikku ettepanekut, järgides lisas toodud üksikasjalikke soovitusi;

2.  märgib, et nimetatud soovitused on kooskõlas põhiõigustega ja subsidiaarsuse põhimõttega;

3.  on seisukohal, et taotletava ettepaneku finantsmõju tuleb katta asjakohaste eelarveassigneeringutega;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

RESOLUTSIOONI LISA

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

A.  Läbipaistvus

Soovitus A1. Kõikides sektorites teostatav hargmaiste ettevõtjate kohustuslik ja avalik aruandlus riikide lõikes

Euroopa Parlament palub veel kord Euroopa Komisjonil astuda kõik vajalikud sammud, et kehtestada 2016. aasta esimeseks kvartaliks kõikides sektorites kõikide hargmaiste ettevõtjate terviklik ja avalik aruandlus riikide lõikes.

–  Selle ettepaneku väljatöötamisel tuleks aluseks võtta nõuded, mille OECD esitas oma 2014. aasta septembris avaldatud riikide lõikes teostatava aruandluse andmevormil (OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti 13. meede).

–  Ettepaneku väljatöötamisel peaks komisjon võtma arvesse ka

–  tulemusi, mille andsid komisjoni 17. juunist 9. septembrini 2015. aastal peetud riikide lõikes teostatava aruandluse teemalised konsultatsioonid, mille käigus uuriti riikide lõikes teostatava aruandluse võimaliku rakendamise eri võimalusi liidus, ning

–  ettepanekuid täieliku ja avaliku riikide lõikes teostatava aruandluse kohta, mis on esitatud aktsionäride õigusi käsitlevas läbivaadatud direktiivis, mille poolt Euroopa Parlament hääletas 8. juulil 2015. aastal(10), ning kõnealuse direktiivi üle praegu peetavate kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusi.

Soovitus A2. Uus märgis „Aus maksumaksja” äriühingutele, kes järgivad häid maksutavasid

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada võimalikult kiiresti ettepaneku Euroopa vabatahtliku märgise „Aus maksumaksja” kohta.

–  Ettepanek peaks hõlmama kõlblikkuskriteeriumide Euroopa raamistikku, mille alusel toimuks märgise andmine riikide asutuste poolt.

–  See kõlblikkuskriteeriumide raamistik peaks selgitama, et ausa maksumaksja märgis antakse ainult sellistele äriühingutele, kes on teinud rohkem, kui neilt on nõutud liidu ja siseriikliku õiguse alusel.

–  Ausa maksumaksja märgis peaks motiveerima äriühinguid muutma maksudest õiglase osa maksmise ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika oluliseks osaks ning andma oma aastaaruandes aru oma maksualasest hoiakust.

Soovitus A3. Kohustuslik uutest maksumeetmetest teavitamine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada võimalikult kiiresti ettepaneku uue korra kohta, millega muudetakse liikmeriikide jaoks kohustuslikuks teavitada teisi liikmesriike ja komisjoni viivitamata sellest, kui nad kavatsevad kehtestada uue hüvitise, soodustuse, erandi, stiimuli või sarnase meetme, mis võib oluliselt mõjutada selles liikmesriigis kehtivat tegelikku maksumäära või teise liikmesriigi maksubaasi.

–  Selline liikmeriikidepoolne teavitamine peab hõlmama analüüse uute maksumeetmete olulise ülekanduva mõju kohta teistele liikmesriikidele ja arenguriikidele, et toetada käitumisjuhendi töörühma tegevust kahjulike maksutavade tuvastamisel.

–  Need uued maksumeetmed tuleks ühtlasi lisada Euroopa poolaasta protsessi ning esitada tuleks ka soovitusi nende suhtes järelmeetmete võtmise kohta.

–  Euroopa Parlament peaks saama korrapäraselt ajakohast teavet niisuguste teavituste ja Euroopa Komisjoni poolse hindamise kohta.

–  Liikmesriikide jaoks, kes niisuguseid aruandlusnõudeid ei täida, tuleks ette näha karistused.

–  Komisjon peaks kaaluma ka seda, kas oleks asjakohane muuta maksunõustamisfirmadele kohustuslikuks teatada riikide maksuhalduritele, kui nad arendavad ja hakkavad edendama teatavaid maksustamissüsteeme, mille eesmärk on aidata äriühingutel vähendada oma üldist maksukohustust, nagu on praegu toimumas mõnes liikmesriigis, ning kaaluma ühtlasi, kas niisuguse teabe jagamine liikmesriikide vahel käitumisjuhendi töörühma kaudu oleks tõhus vahend edusammude saavutamiseks niisuguses valdkonnas nagu äriühingute maksustamine liidus.

Soovitus A4. Maksualaste eelotsuste alase automaatse teabevahetuse laiendamine kõikidele maksualastele eelotsustele ja sellise teabe teataval määral avalikustamine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil täiendada direktiivi 2011/16/EL, mis sisaldab maksualaste eelotsuste alase automaatse teabevahetuse elemente, ning teha selle saavutamiseks järgmist:

–  laiendada automaatse teabevahetuse kohaldamisala nii, et lisaks piiriülestele maksualastele eelotsustele oleksid hõlmatud ka kõik äriühingu tulumaksu valdkonna maksualased eelotsused. Esitatav teave peab olema terviklik ja vastastikku kokku lepitud vormis, tagamaks et asjaomaste riikide maksuhaldurid saaksid seda tõhusalt kasutada;

–  suurendada märkimisväärselt liidu tasandil tehtavate maksualaste eelotsuste läbipaistvust, arvestades nõuetekohaselt äriteabe konfidentsiaalsust ja ärisaladusi ning võttes arvesse teatavates liikmesriikides praegu kohaldatavaid parimaid tavasid, avaldades igal aastal aruande, milles tehakse kokkuvõte komisjoni äsja loodud turvalises maksualaste eelotsuste keskregistris sisalduvatest peamistest juhtumitest ja siirdehindade eelkokkulepetest;

–  tagada, et aruandes sisalduv teave esitatakse kokkulepitud standardses vormis, et avalikkus saaks seda tõhusalt kasutada;

–  tagada, et komisjon osaleb täielikult ja mõtestatult maksualaste eelotsuste alases kohustuslikus teabevahetuses sellise turvalise keskregistri loomisega, mis on liikmesriikidele ja komisjonile kättesaadav ning mis hõlmab kõiki liidus kokku lepitud maksualaseid eelotsuseid;

–  tagada asjakohaste karistuste kohaldamine liikmesriikide suhtes, kes ei osale maksualaste eelotsuste alases automaatses teabevahetuses nii, nagu nad seda tegema peaksid.

Soovitus A5. Vabasadamate läbipaistvus

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on

–  kehtestada ülempiir ajale, mille jooksul võib kaupu vabasadamates tolli-, aktsiisi- ja käibemaksuvabalt müüa, ning

–  kohustada vabasadamate asutusi teavitama viivitamata asjakohaste liikmesriikide ja kolmandate riikide maksuhaldureid kõikidest tehingutest, mida on nende maksuresidendid vabasadamate valdustes teinud.

Soovitus A6. Komisjoni hinnang maksutulu puudujäägi kohta äriühingu tulumaksu valdkonnas

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil

–  luua praegu liikmesriikides kasutatavate parimate tavade põhjal ühtlustatud metoodika, mis tuleks avalikustada ja mida saavad liikmesriigid kasutada äriühingu tulumaksu valdkonnas otseste või kaudsete maksutulu puudujääkide (tasumisele kuuluva äriühingu tulumaksu ja tasutud äriühingu tulumaksu vahe) suuruse hindamiseks kõigis liikmesriikides,

–  teha liikmesriikidega koostööd, et tagada kõikide seda metoodikat kasutades analüüsitavate vajalike andmete esitamine, et saavutada võimalikult täpsed arvnäitajad, ning

–  kasutada kokkulepitud metoodikat ja kõiki vajalikke andmeid, et koostada ja avalikustada kaks korda aastas hinnang äriühingu tulumaksu valdkonnas otseste või kaudsete maksutulupuudujääkide kohta kogu liidus.

Soovitus A7. Rikkumisest teatajate kaitse

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku,

–  mille eesmärk on kaitsta rikkumisest teatajaid, kes tegutsevad vaid üldsuse huvides (ja mitte lisaks raha või muu isikliku huvi pärast), et paljastada Euroopa Liidu mistahes liikmesriigis äriühingute maksustamisega seotud rikkumisi, väärtegusid, pettusi või ebaseaduslikku tegevust. Selliseid rikkumisest teatajaid tuleks kaitsta, kui nad teavitavad kahtlustatavast rikkumisest, väärteost, pettusest või ebaseaduslikust tegevusest asjakohast pädevat asutust, samuti juhul, kui nad teavitavad oma murest kogu avalikkust, kui tegemist on äriühingu maksustamisega seotud püsivalt tähelepanuta jäetud rikkumise, väärteo, pettuse või ebaseadusliku tegevusega, mis võib kahjustada avalikku huvi,

–  mille eesmärk on tagada, et Euroopa Liidus oleks kaitstud õigus sõna- ja teabevabadusele,

–  mille kohaselt peaks niisugune kaitse olema sidus üldise õigussüsteemiga ja tulemuslik põhjendamatute süüdistuste, majandussanktsioonide ja diskrimineerimise suhtes,

–  mille aluseks peaks olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 596/2014(11) ning milles võetaks arvesse selles valdkonnas tulevikus vastu võetavaid liidu õigusakte ning

–  milles võiks ühtlasi arvesse võtta Euroopa Nõukogu soovitust CM/Rec(2014)7(12) rikkumisest teatajate kaitse kohta ning eelkõige määratlust, mille kohaselt on rikkumisest teataja isik, kes esitab või avalikustab teavet ohu või kahju kohta avalikule huvile oma töösuhte kontekstis, ükskõik kas tegemist on avaliku või erasektoriga.

B.  Kooskõlastamine

Soovitus B1. Äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada võimalikult kiiresti seadusandliku ettepaneku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamiseks järgmiste etappidena:

Esimese sammuna kehtestatakse 2016. aasta juuniks liidus kohustuslik äriühingu tulumaksu ühtne maksubaas – võimalik et ajutise erandi tegemisega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes ei ole hargmaised ettevõtjad, ja äriühingutele, kellel puudub piiriülene tegevus, et luua ainult üks õigusnormide kogum mitmes liikmesriigis tegutsevate äriühingute jaoks oma maksustatava kasumi arvutamiseks.

Teise sammuna kehtestatakse võimalikult kiiresti ja kindlasti mitte hiljem kui 2017. aasta lõpus kohustuslik äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, kaaludes nõuetekohaselt erinevaid võimalusi (näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning piiriülese tegevuseta äriühingute kaasamise kulude integreerimine).

Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas peaks põhinema jaotusvalemi meetodil, mis kajastab äriühingute tegelikku majandustegevust ning millega ei anta teatavatele liikmesriikidele alusetut eelist.

Kohustusliku äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi ja täieliku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamise vahelisel perioodil võetakse mitmeid meetmeid eesmärgiga vähendada kasumi ümberpaigutamist (peamiselt siirdehindade kaudu), mis hõlmavad vähemalt maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastast liidu seadusandlikku ettepanekut. Need meetmed ei peaks hõlmama ajutist kahjumi piiriülese mahaarvamise korda, välja arvatud juhul, kui komisjon suudab tagada, et see on läbipaistev ega võimalda selle kuritarvitamist agressiivse maksuplaneerimise eesmärgil.

Komisjon peaks kaaluma, millises ulatuses oleks vajalik koostada üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ühtne kogum, et valmistada ette äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi jaoks kasutatavaid raamatupidamislikke alusandmeid.

Mis tahes ettepanek äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi või täieliku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamise kohta peaks sisaldama vältimisvastast klauslit.

Soovitus B2. Nõukogu käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) volituste laiendamine ja läbipaistvuse parandamine

Euroopa Parlament palub komisjonil esitada ettepaneku, mille eesmärk on hõlmata käitumisjuhendi töörühm nõukogu töörühmana ühenduse meetodiga, nähes ette Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi osalemise vaatlejatena.

–  Käitumisjuhendi töörühm peab muutuma läbipaistvamaks ja tulemuslikumaks ning kandma suuremat vastutust, mida aitab saavutada

–  korrapärane ülevaate esitamine, ajakohastamine ja avaldamine selle kohta, mil määral liikmesriigid täidavad soovitusi, mille töörühm esitab oma iga kuue kuu tagant koostatavas eduaruandes rahandusministritele,

–  kahjulike maksutavade loetelu esitamine, ajakohastamine ja avaldamine korrapäraselt iga kahe aasta järel,

–  oma protokollide korrapärane koostamine, esitamine ja avaldamine, mis hõlmab ka suuremat läbipaistvust soovituste koostamisel, tuues eelkõige välja liikmesriikide seisukohtade esindajad,

–  rahandusministrite poolt poliitilise esimehe määramine ja

–  iga liikmesriigi poolt kõrge esindaja ja tema asetäitja määramine, et tõsta organi profiili.

–  Käitumisjuhendi töörühma ülesanne on

–  selgitada välja kahjulikud maksutavad liidus,

–  teha ettepanekuid meetmete ja ajakavade kohta kahjulike maksutavade kõrvaldamiseks ning jälgida esildatud soovituste/meetmete tulemusi,

–  vaadata läbi liikmesriikide poolt eespool sätestatud korra kohaselt esitatavad aruanded uute maksumeetmete ülekanduva mõju kohta ning hinnata meetmete võtmise vajalikkust,

–  teha ettepanekuid muude algatuste kohta, milles keskendutakse maksumeetmetele liidu välispoliitikas, ja

–  parandada agressiivset maksuplaneerimist hõlbustavate tavade suhtes rakendatavaid jõustamismehhanisme.

Soovitus B3. Patenditulu maksustamise erikord ja muud sooduskorrad: sooduskordade sidumine väärtuse loomise kohaga

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil anda liikmesriikidele jätkuvalt juhiseid selle kohta, kuidas rakendada patenditulu maksustamise erikordasid, tehes seda kooskõlas muudetud seosepõhise lähenemisviisiga, tagamaks, et need ei ole kahjulikud.

–  Niisugustes juhistes tuleks teha selgeks, et sooduskorrad, nt patenditulu maksustamise erikorrad, peavad põhinema muudetud seosepõhisel lähenemisviisil, mis on määratletud OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise 5. meetmes ning mis tähendab, et maksusoodustuste ning nende kasutamise aluseks oleva teadus- ja arendustegevuse vahel peab olema otsene seos.

–  Laiaulatuslikke patenditulu maksustamise erikorra skeeme, kus puudub seos oskusteabe geograafilise päritolu ja vanusega, tuleks pidada kahjulikeks tavadeks.

–  Kui liikmesriigid ei rakenda 12 kuu jooksul seda uut lähenemisviisi järjekindlalt, peaks komisjon esitama siduva seadusandliku ettepaneku.

–  Komisjon peaks esitama ettepanekud võtta vastu ühtsed Euroopa standardid ja määratlused selle kohta, mida võib pidada teadus- ja arendustegevuse edendamiseks ning mida mitte, ning ettepanekud ühtlustada patendi- ja innovatsioonitulu maksustamise erikordade kasutamist, sealhulgas määrata vana korra kaotamise tähtajaks juba 30. juuni 2017 ja lühendada seega ajutiselt kohaldatavate ning varem kehtinud õigusnormide kehtivuse aega.

Soovitus B4. Välismaised kontrollitavad äriühingud

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku, et

–  luua välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate õigusnormide liiduülene kooskõlastatud raamistik, et tagada madalate maksudega või maksudeta riikidesse paigutatud kasumi tegelik maksustamine ja vältida siseturu toimimise kahjustamist välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate riigisiseste normide mitmekesisuse tõttu liidus. Selle raamistikuga tuleks tagada välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate õigusaktide täielik kasutamine ka muudes olukordades kui täielikult kunstlike korralduste puhul. See ei takista üksikutel liikmesriikidel kehtestada rangemaid õigusnorme.

Soovitus B5. Liikmesriikide maksukontrollialase kooskõlastamise parandamine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada ettepaneku direktiivi 2011/16/EL muutmiseks eesmärgiga

–  tagada tulemuslikumad üheaegsed maksuauditid ja -kontrollid, kui kahe või enama riigi maksuhaldurid otsustavad teha kontrolle ühe või enama isiku üle, kes pakuvad neile ühist või täiendavat huvi, ning

–  tagada, et emaettevõtjat ja liidus asuvaid tütarettevõtjaid auditeerivad nende vastavad maksuhaldurid samal ajal emaettevõtja maksuhalduri juhtimisel, et tagada teabe tõhus liikumine maksuhaldurite vahel. Selle raames

–  peaksid maksuhaldurid vahetama korrapäraselt teavet oma uurimiste kohta, et grupid ei saaks hüvesid eri riikides kehtivate maksusüsteemide lahknevustest või nendevahelistest lünkadest,

–  tuleks viia miinimumini käimasolevate auditite alase teabe vahetamise tähtajad,

–  peaksid äriühingu maksuhaldurid teavitama maksukontrolli tulemustest süstemaatiliselt sama grupi teiste üksuste maksuhaldureid ning

–  ei tohiks maksuhalduri teostatud maksukontrolli tulemusi käsitlevat otsust võtta vastu enne teiste asjaomaste maksuhaldurite teavitamist.

Soovitus B6. Euroopa maksukohustuslasena registreerimise ühise numbri kasutuselevõtt

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada ettepaneku Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbri kasutuselevõtuks.

–  Ettepanek peab põhinema Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbri kirjeldusel, mis on esitatud komisjoni maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse 2012. aasta tegevuskavas (22. meede)(13), ja sellele järgnenud 2013. aasta konsultatsioonide tulemustel(14).

C.  Lähenemine

Soovitus C1. Uus lähenemisviis rahvusvahelise maksukokkulepete suhtes

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku, et võimaldada liidul kõneleda rahvusvahelise maksukokkulepete küsimustes ühel häälel.

–  Komisjonile tuleks teha ülesandeks pidada liidu nimel kolmandate riikidega läbirääkimisi maksulepingute üle, selle asemel et järgida praegust tava pidada kahepoolseid läbirääkimisi, mis ei anna optimaalseid tulemusi, eelkõige arenguriikide puhul.

–  Komisjon peab tagama, et niisugused lepingud sisaldaksid vastastikkuse sätteid ja et nendega keelatakse liidu kodanikele ja äriühingutele, eelkõige VKEdele, avalduv mis tahes kahjulik mõju, mis tuleneb kolmanda riigi õigusaktide eksterritoriaalsest kohaldamisest liidu ja selle liikmesriikide jurisdiktsioonis.

–  Vastu tuleks võtta liidu ühine mitmepoolne maksukokkulepe, et asendada arvukad kahepoolsed maksulepingud, mis on sõlmitud liimesriikide endi vahel ja muude riikidega.

–  Kõik liidu sõlmitavad uued rahvusvahelised kaubanduslepingud peaksid sisaldama hea maksuhalduse tava klauslit.

–  Kõikide rahvusvaheliste maksukorralduste puhul nähakse ette jõustamismehhanism.

Soovitus C2. Maksuparadiiside ühise ja veenva määratluse loomine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada ettepaneku, mille eesmärk on kehtestada muu hulgas OECD ja ÜROga koostöös veenvad kriteeriumid maksuparadiiside määratlemiseks.

–  Need kriteeriumid peaksid põhinema ulatuslikel, läbipaistvatel, kindlatel, objektiivselt kontrollitavatel ja ühiselt heakskiidetud näitajatel ning arendama edasi häid juhtimistavasid, mille on komisjon määratlenud oma 2009. aasta teatises „Heade maksuhaldustavade edendamine”(15) ning milleks on teabevahetus ja halduskoostöö, õiglane maksukonkurents ja läbipaistvus.

–  Need kriteeriumid peaksid hõlmama niisuguseid teemasid nagu pangasaladust, äriühingute, usaldusfondide ja sihtasutuste omanike registreerimist, äriühingute raamatupidamisaruannete avaldamist, teabevahetusalast suutlikkust, maksuhalduse tõhusust, maksudest kõrvalehoidumise edendamist, kahjulike õiguslike vahendite olemasolu, rahapesu tõkestamist, automaatset teabevahetust, kahepoolsete lepingute olemasolu ning rahvusvahelisi läbipaistvuse tagamise kohustusi ja õigusalast koostööd.

–  Nende kriteeriumide põhjal peaks komisjon esitama maksuparadiiside läbivaadatud nimekirja, millega asendataks tema vahepealne, 2015. aasta juunis esitatud nimekiri.

–  See maksuparadiiside nimekiri tuleks siduda asjaomaste maksustamisalaste õigusaktidega võrdluspunktina muude poliitikameetmete ja õigusaktide jaoks.

–  Komisjon peaks vaatama nimekirja läbi vähemalt kaks korda aastas või nimekirjas oleva jurisdiktsiooni põhjendatud taotluse alusel.

Soovitus C3. Maksuparadiise kasutavate äriühingute suhtes kohaldatavad vastumeetmed

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada ettepaneku, mille eesmärk on luua loend vastumeetmetest, mida liit ja liikmesriigid kui avaliku sektori asutuste, pankade ja rahastamisprogrammide osanikud ja rahastajad peaksid kohaldama äriühingute suhtes, kes kasutavad maksuparadiise agressiivse maksuplaneerimise skeemide loomiseks ja kes ei järgi seega liidu hea maksuhaldustava standardeid.

–  Need vastumeetmed peaksid hõlmama

–  liidu või riigi tasandil riigiabile või riigihangetele juurdepääsuvõimaluste keelamist ning

–  liidu teatavatele rahalistele vahenditele juurdepääsu keelamist.

–  Selle saavutamiseks tuleks muu hulgas

–  muuta Euroopa Investeerimispanga (EIP) põhikirja (aluslepingutele lisatud protokoll nr 5), et välistada EIP rahastamisvõimalus nende lõplike abisaajate või finantsvahendajate jaoks, kes kasutavad maksuparadiise või kahjulikke maksutavasid(16),

–  muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/1017(17), et välistada selliste äriühingute jaoks EFSI rahastamisvõimalus(18),

–  muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1305/2013(19), (EL) nr 1306/2013(20), (EL) nr 1307/2013(21) ja (EL) nr 1308/2013(22), et välistada selliste äriühingute jaoks ÜPP raames antav rahastamisvõimalus,

–  jätkata riigiabi ajakohastamise protsessi, et välistada mis tahes sellistele äriühingutele riigiabi andmine liikmesriikide poolt(23),

–  muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013(24), et välistada kõikide selliste äriühingute jaoks rahastamisvõimalus viiest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond),

–  muuta Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingut, et välistada selliste äriühingute jaoks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahastamisvõimalus(25),

–  ning keelata liidul kaubanduslepingute sõlmimine selliste jurisdiktsioonidega, kelle komisjon on määratlenud maksuparadiisidena.

Komisjon kontrollib, kas maksuparadiisideks liigitatud riikidega sõlmitud kehtivad kaubanduslepingud saab peatada või lõpetada.

Soovitus C4. Püsiv tegevuskoht

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on

–  kohandada määratlust „püsiv tegevuskoht” nii, et äriühingud ei saaks kunstlikult vältida maksukohustust liikmesriigis, kus neil toimub majandustegevus (niisugune määratlus peaks hõlmama ka olukordi, kus täielikult elektroonilise digitaaltegevusega tegelevate äriühingute püsivaks tegevuskohaks loetakse liikmesriiki, kui nad on selle riigi majanduses märkimisväärselt digitaalselt esindatud), ning

–  kehtestada liidu tasandil minimaalse majandusliku sisu määratlus, mis hõlmab ka digitaalmajandust, et tagada äriühingute tegelik väärtusloomes osalemine ja selle liikmesriigi majandusse panustamine, kus neil on maksukohustus.

Eespool esitatud kaks määratlust peaksid moodustama osa nn varifirmade konkreetsest keelustamisest.

Soovitus C5. Siirdehindade raamistiku täiustamine ELis

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on

–  töötada oma kogemustele ja OECD siirdehindade uute põhimõtete analüüsile toetudes välja konkreetsed liidu suunised, milles sätestatakse, kuidas tuleks OECD põhimõtteid kohaldada ja kuidas neid tuleks liidu kontekstis tõlgendada, et

–  kajastada siseturu tegelikku majanduslikku olukorda,

–  pakkuda liikmesriikidele ja liidus tegutsevatele äriühingutele kindlust, selgust ja õiglust ning

–  vähendada ohtu, et õigusnorme kuritarvitatakse kasumi ümberpaigutamiseks.

Soovitus C6. Hübriidinstrumentide erinev kohtlemine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on kas

–  ühtlustada riikides võla, omakapitali, läbipaistmatute ja läbipaistvate üksuste määratlused, ühtlustada varade ja kohustuste püsiva tegevuskohaga sidumist ning ühtlustada kulude ja kasumi jaotamist sama kontserni erinevate üksuste vahel või

–  vältida erineva kohtlemise korral topeltmaksuvabastust.

Soovitus C7. Liidu riigiabi andmise korra muutmine maksude valdkonnas

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada hiljemalt 2017. aasta keskpaigaks ettepaneku, milles käsitletakse

–  riigiabi suuniseid, milles selgitatakse, kuidas komisjon määratleb maksudega seotud riigiabi, pakkudes seega suuremat õiguskindlust äriühingutele ja liikmesriikidele, võttes arvesse asjaolu, et muudes sektorites on niisugused suunised osutunud ülimalt tulemuslikeks liikmesriikides liidu riigiabiõigusega vastuolus olevatele tavadele lõpu tegemisel ja nende ennetamisel (selline mõju on saavutatav üksnes juhul, kui suunised on väga üksikasjalikud, sealhulgas arvuliste künniste osas), ning

–  niisuguse maksupoliitika avalikku kindlaksmääramist, mis ei ole kooskõlas riigiabipoliitikaga, et anda äriühingutele ja liikmesriikidele suuniseid ning rohkem õiguskindlust. Sel eesmärgil eraldab komisjon konkurentsi peadirektoraadile vastavad vahendid, et see saaks võtta tulemuslikke meetmeid mis tahes ebaseadusliku riigiabi küsimustes (sh valikulised maksusoodustused).

Euroopa Parlament kutsub ühtlasi Euroopa Komisjoni üles hindama pikemas perspektiivis võimalust muuta kehtivaid õigusnorme, et takistada pärast liidu riigiabinormide rikkumist tagasi nõutud summade tagastamist liikmesriigile, kes ebaseaduslikku maksudega seotud abi andis, nagu seda praegu tehakse. Tagasinõutud riigiabi võiks näiteks suunata liidu eelarvesse või eraldada liikmesriikidele, kelle maksubaas on kahanenud.

Soovitus C8. Nõukogu direktiivide 90/435/EMÜ(26), 2003/49/EÜ ja 2005/19/EÜ ning muude asjakohaste liidu õigusaktide muutmine ning kuritarvitusi käsitleva üldnormi sisseviimine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada ettepaneku, et

–  pärast kuritarvitusi käsitleva üldnormi (General Anti-Abuse Rule ‒ GAAR) lisamist direktiivi 90/435/EMÜ lisada kuritarvitusi käsitleva üldnorm võimalikult kiiresti direktiivi 2003/49/EÜ ning esitada ettepanekud kuritarvitusi käsitleva üldnormi lisamiseks direktiivi 2005/19/EÜ ja muudesse asjakohastesse liidu õigusaktidesse,

–  lisada selline kuritarvitusi käsitlev üldnorm kõikidesse liidu tulevastesse maksuküsimusi hõlmavatesse või maksusid mõjutavatesse õigusaktidesse,

–  lisaks kuritarvitusi käsitleva üldnormi lisamisele direktiivi 2003/49/EÜ kaotada sealt ka liikmesriikide suhtes kehtiv nõue teha soodustusi intressimaksetele ja litsentsitasudele, kui mujal liidus tegelikku maksustamist ei toimu, ning

–  lisaks kuritarvitusi käsitleva üldnormi lisamisele direktiivi 2005/19/EÜ lisada sellesse ka täiendavad läbipaistvuskohustused ja – kui osutub, et nendest muudatustest ei piisa agressiivse maksuplaneerimise ärahoidmiseks – miinimummaksunõue, mis on maksusoodustuste (nt dividendide maksuvabastus) või muude samasuguse mõjuga meetmete kasutamise eelduseks.

Soovitus C9. Piiriüleste maksuvaidluste lahendamise mehhanismide parandamine

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada 2016. aasta suveks ettepaneku, mille eesmärk on

–  parandada liidus piiriüleste maksuvaidluste lahendamise praeguseid mehhanisme, keskendudes nii topeltmaksustamise juhtumitele kui ka topeltmaksuvabastuse juhtumitele. Eesmärk on luua vaidluste lahendamiseks selgemate normide ja rangemate tähtaegadega kooskõlastatud liidu lähenemisviis, mis tugineb juba olemasolevatele süsteemidele.

–  Vaidluste lahendamise mehhanismi töö ja otsused peaksid olema läbipaistvad, et vähendada äriühingute jaoks mis tahes kindlusetust maksuõiguse kohaldamisel.

Soovitus C10. Kinnipeetava tulumaksu või samasuguse mõjuga meetme kehtestamine, et vältida maksustamata kasumi väljaviimist liidust

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil esitada 2016. aasta suveks ettepaneku, mille eesmärk on kehtestada kinnipeetav tulumaks või samasuguse mõjuga meede, et tagada kõikide liidus teenitud ja väljaviidavate kasumite tegelik maksustamine liidus enne liidu piiride ületamist.

D.  Muud meetmed

Soovitus D1. Lisameetmed maksutulupuudujäägi vähendamiseks

Euroopa Parlament palub Euroopa Komisjonil pöörata lisaks agressiivsele maksuplaneerimisele ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega seotud tegevustele tähelepanu ka muudele teguritele, mis suurendavad praegust maksutulu puudujääki, ning muu hulgas

–  uurida maksukogumise, sh käibemaksu kogumise madala tõhususe põhjusi,

–  uurida ebaõiglase maksustamise või maksuhaldurite vähese usaldusväärsuse põhjusi muudes valdkondades kui äriühingute maksustamine,

–  kehtestada maksuamnestia põhimõtted, sealhulgas asjaolud, mille esinemise korral oleks see asjakohane, ja asjaolud, mille korral oleksid eelistatavad muud poliitikavalikud, samuti kehtestada nõue, mille kohaselt peavad liikmesriigid teavitama komisjoni eelnevalt mis tahes uuest maksuamnestiast, et kõrvaldada kõnealuste poliitikameetmete kahjulikud tagajärjed tulevasele maksukogumisele,

–  teha ettepaneku läbipaistvuse miinimumtaseme kehtestamiseks riikide valitsuste kasutatavatele maksukustutamisskeemidele ja kaalutlusõigusel põhinevatele maksusoodustustele,

–  anda liikmesriikidele suurema vabaduse võtta äriühingute maksukuulekust ja eelkõige maksukohustuse täitmata jätmise süsteemseid juhtumeid arvesse riigihankelepingute sõlmimise tegurina ning

–  tagada, et maksuhalduritel on täielik ja otstarbekas juurdepääs nii äriühingute kui ka usaldusfondide tegelike tulusaajate keskregistritele ning et neid registreid hallatakse ja kontrollitakse nõuetekohaselt.

See on saavutatav liikmesriikides neljanda rahapesuvastase direktiivi kiire ülevõtmisega, millega tagatakse tegelike tulusaajate keskregistrites sisalduvale teabele laialdane ja lihtsustatud juurdepääs, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide, ajakirjanike ja kodanike jaoks.

(1) http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/taxation/gen_info/economic_analysis/tax_structures/2014/report.pdf
(2) Euroopa lisaväärtus, mida annab seadusandlik raport dr Benjamin Ferretti, Daniel Gravino ja Silvia Merleri uuringu „Liidu äriühingu tulumaksu poliitika ühtlustamine ning läbipaistvamaks ja kooskõlastatumaks muutmine” (Bringing Transparency, coordination and convergence to corporate tax policies in the European Union) kohta– avaldamisel.
(3) Vastuvõetud tekstid, 8.7.2015, P8_TA(2015)0257.
(4) http://ec.europa.eu/finance/consultations/2015/further-corporate-tax-transparency/index_en.htm.
(5) Nt Fair Tax Mark: http://www.fairtaxmark.net/.
(6) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).
(7) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A8-2015-0040+0+DOC+XML+V0//ET
(8) Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49).
(9) Nõukogu 17. veebruari 2005. aasta direktiiv 2005/19/EÜ, millega muudetakse direktiivi 90/434/EMÜ (1990) eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jagunemise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 58, 4.3.2005, lk 19).
(10) Vastuvõetud tekstid, 8.7.2015, P8_TA(2015)0257.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).
(12) http://www.coe.int/t/dghl/standardsetting/cdcj/Whistleblowers/protecting_whistleblowers_en.asp
(13) COM(2012)0722.
(14) https://circabc.europa.eu/faces/jsp/extension/wai/navigation/container.jsp
(15) http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0201:FIN:ET:PDF
(16) http://www.eib.org/attachments/general/governance_of_the_eib_en.pdf
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).
(18) http://ec.europa.eu/priorities/jobs-growth-investment/plan/docs/proposal_regulation_efsi_en.pdf
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
(23) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2013-0026+0+DOC+XML+V0//ET
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
(25) http://www.ebrd.com/news/publications/institutional-documents/basic-documents-of-the-ebrd.html
(26) Nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiiv 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, 20.8.1990, lk 6).


ELi ja Hiina suhted
PDF 237kWORD 121k
Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon ELi ja Hiina suhete kohta (2015/2003(INI))
P8_TA(2015)0458A8-0350/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse diplomaatiliste suhete sõlmimist ELi ja Hiina vahel 6. mail 1975. aastal,

–  võttes arvesse 2003. aastal alustatud ELi ja Hiina strateegilist partnerlust,

–  võttes arvesse peamist õigusraamistikku suheteks Hiinaga, nimelt EÜ – Hiina kaubandus- ja majanduskoostöölepingut(1), mis allkirjastati 1985. aasta mais ning mis hõlmab majandus- ja kaubandussuhteid ja ELi – Hiina koostööprogrammi,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina strateegilist koostöökava 2020, milles lepiti kokku 21. novembril 2013. aastal,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina struktureeritud poliitilist dialoogi, mida alustati ametlikult 1994. aastal, ja 2010. aastal alustatud kõrgetasemelist strateegilist dialoogi strateegilistes ja välispoliitilistes küsimustes, eelkõige 6. mail 2015. aastal Pekingis toimunud viiendat ELi – Hiina kõrgetasemelist strateegilist dialoogi,

–  võttes arvesse uue partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimisi, mida alustati 2007. aastal,

–  võttes arvesse kahepoolse investeerimislepingu läbirääkimisi, mida alustati 2014. aasta jaanuaris,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina 17. tippkohtumist, mis toimus Brüsselis 29. juunil 2015, ja selle lõpetamisel vastu võetud ühisavaldust,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski märkusi 29. juunil 2015. aastal pärast ELi ja Hiina 17. tippkohtumist peetud ühisel pressikonverentsil Hiina peaministri Li Keqiangiga, kus hr Tusk väljendas ELi muret sõna- ja ühinemisvabaduse pärast Hiinas, muu hulgas seoses rahvusvähemuste, nagu tiibetlaste ja uiguuride hulka kuuluvate isikute olukorraga, ning kus ta julgustas Hiinat jätkama sisukat dialoogi dalai-laama esindajatega,

–  võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „EL – Hiina: Tihedam partnerlus, suurem vastutus” (COM(2006)0631),

–  võttes arvesse nõukogu poliitikasuuniseid Ida-Aasia kohta,

–  võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 11.–12. detsembri 2006. aasta järeldusi pealkirjaga „ELi ja Hiina strateegiline partnerlus”,

–  võttes arvesse komisjoni Hiina suhete (2007–2013) strateegiadokumenti, mitmeaastast näidisprogrammi aastateks 2011–2013, samuti strateegiadokumendi 2010. aasta vahearuannet ja mitmeaastase näidisprogrammi (2011–2013) läbivaatamist,

–  võttes arvesse Hiina esimest poliitikadokumenti ELi kohta, mis avaldati 13. oktoobril 2003,

–  võttes arvesse uue riikliku julgeolekuseaduse vastuvõtmist Hiina Rahvavabariigi Rahvakongressi poolt 1. juulil 2015 ja välismaiste vabaühenduste haldamise uue seaduse teise eelnõu avaldamist 5. mail 2015,

–  võttes arvesse 26. mail 2015. aastal vastu võetud valget raamatut Hiina sõjalise strateegia kohta,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina inimõigustedialoogi, mida alustati 1995. aastal, ja selle 32. vooru, mis toimus 8.–9. detsembril 2014. aastal Pekingis,

–  võttes arvesse Hiina ja ELi 60 pooleliolevat valdkondlikku dialoogi, mis hõlmavad muu hulgas keskkonna-, regionaalpoliitika, tööhõive- ja sotsiaalküsimusi, samuti kodanikuühiskonna teemat,

–  võttes arvesse, et 2012. aasta veebruaris alustati ELi ja Hiina kõrgetasemelist inimestevahelist dialoogi, mis ühendab kõik ELi ja Hiina ühisalgatused selles valdkonnas,

–  võttes arvesse EÜ ja Hiina teadus- ja tehnoloogiaalast koostöölepingut, mis jõustus 2000. aastal(2), ning teadus- ja tehnoloogiaalast partnerluslepingut, mis allkirjastati 20. mail 2009,

–  võttes arvesse ELi – Hiina kliimamuutuse teemalist ühisavaldust, mis tehti 17. ELi – Hiina tippkohtumisel juunis 2015, ning kavatsetavaid riiklikult kindlaks määratud panuseid, mille Hiina esitas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames 30. juunil 2015,

–  võttes arvesse 3. mail 2012. aastal Brüsselis vastu võetud ELi ja Hiina ühisdeklaratsiooni energiajulgeoleku kohta ning ELi ja Hiina energiadialoogi,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina ümarlauakohtumisi,

–  võttes arvesse Hiina kommunistliku partei 8.–14. novembri 2012. aasta 18. rahvuslikku kongressi ning selle otsuseid poliitbüroo alalise komitee juhtkonna muudatuste kohta,

–  võttes arvesse 16. detsembril 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Hiina kommunistliku partei 20.–23. oktoobri 2014. aasta 18. keskkomitee 4. täiskogu (neljanda pleenumi) kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse eesistuja avaldust ASEANi 26. tippkohtumisel 27. aprillil 2015. aastal,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 6. mai 2015. aasta avaldust, mis järgnes kohtumisele Hiina peaministri Li Keqiangiga,

–  võttes arvesse viimast parlamentidevahelist kohtumist Hiina esindajatega, mis toimus 26. novembril 2013,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Hiina kohta, eriti 23. mai 2012. aasta resolutsiooni „Kas ELi ja Hiina vaheline kaubandus on tasakaalust väljas?”(3), 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni BRIC-riike ja teisi tärkava turumajandusega riike käsitleva ELi välispoliitika eesmärkide ja strateegiate kohta(4), 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist lähtuva tuumaohu ja sealse inimõiguste olukorra kohta(5), 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Põhja-Koreas(6), 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030(7) ning 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja iga-aastase aruande kohta Euroopa Parlamendile(8),

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(9), 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Hiinaga(10), 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(11), 9. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste läbirääkimiste kohta kahepoolse investeerimislepingu sõlmimiseks(12) ning 9. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Taiwani kaubandussuhete kohta(13),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni „Hiina: vähemuste õigused ja surmanuhtluse rakendamine”(14), 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Kashgari (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond, Hiina) olukorra ja kultuuripärandi kohta(15), 5. juuli 2012. aasta resolutsiooni sunniviisilise abordi skandaali kohta Hiinas(16), 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni elundite eemaldamise kohta Hiinas(17) ja 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 25. istungjärguks(18),

–  võttes arvesse relvaembargot, mille EL kehtestas pärast Tiananmeni veresauna 1989. aasta juunis ja mida Euroopa Parlament toetas oma 2. veebruari 2006. aasta resolutsioonis nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta(19),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni ELi ning Hiina ja Taiwani vaheliste suhete ning julgeoleku kohta Kaug-Idas(20),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Tiibeti kohta, eriti 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni kava kohta kehtestada Tiibetis põhiliseks õpetuskeeleks hiina keel(21), 27. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Tiibeti, eelkõige nunnade ja munkade enesepõletamiste kohta(22) ja 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Tiibetis(23),

–  võttes arvesse Hiina valitsuse ja dalai-laama kõrgete esindajate vahel 2002.–2010. aastal toimunud üheksat kõnelustevooru, võttes arvesse Hiina valget raamatut Tiibeti kohta „Tibet's Path of Development Is Driven by an Irresistible Historical Tide” („Tiibeti arenguteekonda suunab vastupandamatu ajalooline tõus”), mille Hiina riiginõukogu teabeamet avaldas 15. aprillil 2015, võttes arvesse XIV dalai-laama esindajate 2008. aasta memorandumit ja 2009. aasta märkusi tõelise autonoomia kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0350/2015),

A.  arvestades, et 2015. aastal on ELi ja Hiina diplomaatiliste suhete sõlmimise 40. aastapäev; arvestades, et ELi ja Hiina strateegiline partnerlus on määrava tähtsusega ELi ja Hiina Rahvavabariigi (HRV) vahelistes suhetes ja mitmetele ülemaailmsetele probleemidele ühiste lahenduste leidmisel ning ühiste huvide kindlakstegemisel, nagu ülemaailmne ja piirkondlik julgeolek, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, küberjulgeolek, massihävitusrelvad ja tuumarelva leviku tõkestamine, energiajulgeolek, ülemaailmne finants- ja turureguleerimine, kliimamuutus ja säästev areng ning raamistiku loomine ELi ja Hiina kahepoolsete probleemide lahendamiseks;

B.  arvestades, et Hiina ja EL alustasid 2013. aastal läbirääkimisi kahepoolse investeerimislepingu sõlmimiseks;

C.  arvestades, et Hiina on ELi oluline kaubanduspartner, kellel on suur ja arenev turg; arvestades, et pooleliolevad investeerimislepingu läbirääkimised on ELi ja Hiina kahepoolsete majandus- ja kaubandussuhete olulisemaid teemasid;

D.  arvestades, et Hiina kommunistliku partei praeguse peasekretäri ja presidendi Xi Jinpingi juhtimisel on Hiinas tehtud mitmeid algatusi, sealhulgas uus nn siiditee projekt Hiina majanduslikuks lõimimiseks Kesk-Aasiaga ja kaugemas perspektiivis Euroopa ning Aafrikaga, Aasia infrastruktuuri investeerimispanga (AIIB) loomine ning strateegiliselt oluline energiakokkulepe Venemaaga 38 miljardi kuupmeetri maagaasi tarnimiseks igal aastal, naftajuhtme ehitamine ning muud naftavarude uurimise ja kasutamise ühisprojektid Hiinas; arvestades, et Hiina on viimastel aastatel järginud aina aktiivsemat investeerimispoliitikat, investeerides ELi ja selle idanaabruse riikidesse;

E.  arvestades, et president Xi Jinping algatas projekti „Hiina unistus”, mis esitati niisuguse kontseptsiooni ja kujutlusena, mille eesmärk on rahvuse noorendamine ja mõõdukalt jõuka ühiskonna rajamine arvukate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste näitajate alusel, samuti Hiinast 2049. aastaks täielikult arenenud riigi kujundamine;

F.  arvestades, et Hiina majanduskasv on viimasel 20 aastal olnud väga kiire ja et 600 miljonit inimest on vaesusest välja aidatud;

G.  arvestades, et Hiina aktsiaturu kokkuvarisemine 2015. aastal mõjutas negatiivselt kogu maailma ja ka ELi finantsstabiilsust;

H.  arvestades, et Hiina pereplaneerimispoliitika on alates 1980. aastatest põhjustanud rahvastiku kiire vananemise, mille tulemusel rohkem kui 200 miljonit kodanikku on praegu üle 60aastased;

I.  arvestades, et Hiina keskkonnaseisundi halvenemine on võtnud erakordse ulatuse, mis nõuab valitsuselt aina kiiremat, kindlamat ja sihipärasemat sekkumist; arvestades, et hiljutisel ELi – Hiina tippkohtumisel käsitleti ka säästva arengu ja kliimamuutuste küsimusi ning võeti vastu ühisdeklaratsioon kliimamuutuse kohta;

J.  arvestades, et Hiina tunnistab vajadust tegeleda kliimamuutusest tuleneva ohuga ning on lubanud vastu võtta protokolli või muu õigusakti, mis aitab Pariisi kliimamuutuste konverentsil üldist kokkulepet saavutada;

K.  arvestades, et president Xi Jinpingi populaarne korruptsioonivastane kampaania, mida alustati 2012. aastal ja mille eesmärk on väidetavalt valitsemisprobleemide lahendamine korruptsioonis kahtlustatavate partei-, valitsus-, sõjaväe- ja riigiettevõtete ametnike suhtes võetavate meetmete abil, on nõudnud ühe kõrgetasemelise ohvri teise järel, paljastades mitte üksnes pististe andmise, vaid ka Hiina juhtide kätte kuhjunud tohutud rikkused ning võimsate kuritegelike võrgustike lõimumise poliitilisse süsteemi;

L.  arvestades, et pärast reformi on välismaiste vabaühenduste tegevus olnud edukas ning nad on täitnud olulist rolli kohalike vabaühenduste arengus ja Hiina avanemises;

M.  arvestades, et riikliku julgeoleku huvides on Hiina sel aastal avaldanud kolm uut seaduseelnõu, mis sisaldavad küberjulgeolekut ja vabaühendusi käsitlevaid sätteid;

N.  arvestades, et 2013. ja 2014. aastal toimusid Pekingis, Kunmingis ja Urumqis vägivaldsed ja ohvriterohked terrorirünnakud, milles hukkus 72 ja vigastada sai 356 inimest; arvestades, et Hiina valmistab ette terrorismivastast seadust, mis kinnitab, et valitsus peab terrorismivastast võitlust väga oluliseks;

O.  arvestades, et 2015. aasta juunis hääletas Hongkongi seadusandlik nõukogu maha vastuolulise ettepaneku, mille kohaselt Hongkongi valijad oleksid saanud ise endale juhi valida, kuid ainult Pekingi-meelse komitee heakskiidetud kandidaatide seast; arvestades, et just see ettepanek vallandas demokraatiameelse Vihmavarjuliikumise massimeeleavaldused, mis kestsid 79 päeva, 2014. aasta septembri lõpust kuni detsembri keskpaigani;

P.  arvestades, et Hiina uus juhtkond peab Hiina Rahvavabariigi tõusu pöördumatuks tõsiasjaks, mis tuleneb üleminekust reageerivalt diplomaatialt ennetavale diplomaatiale;

Q.  arvestades, et uues valges raamatus Hiina sõjalise strateegia kohta sätestatakse, et tuleb loobuda senisest tavapärasest mõtteviisist, et maa on tähtsam kui meri, ja et tuleks pöörata rohkem tähelepanu mere haldamisele ning mereõiguste ja -huvide kaitsele; arvestades, et Hiina keeldub tunnustamast ÜRO mereõiguse konventsiooni seoses vaidlustega Lõuna- ja Ida-Hiina merel;

R.  arvestades, et 2002. aasta tegevusdeklaratsioonis lubasid Hiina ja ASEANi riigid luua tingimused Lõuna-Hiina merel rahumeelse ja kestva lahenduse saavutamiseks; arvestades, et sellele vaatamata suurenevad siiski pinged naaberriikidega, nagu Taiwan, Vietnam, Filipiinid, Malaisia ja Brunei;

S.  arvestades, et Hiina on Põhja-Korea peamine poliitiline toetaja ja suurim investor, abiandja, toidu- ja energiatarnija ning kaubanduspartner; arvestades, et Hiina eksperdid avaldasid hiljuti, et Põhja-Koreal võib olla juba 20 tuumalõhkepead;

T.  arvestades, et Ukraina kriisile on järgnenud Venemaa ja Hiina suhete enneolematu vastastikune tugevdamine;

U.  arvestades, et Venemaa ja Hiina allkirjastasid 8. mail 2015. aastal kahepoolse nn infoturbe lepingu, kus küberohtu määratletakse kui niisugust teabe ülekandmist, mis võib ohustada „ühiskondlik-poliitilisi ja ühiskondlik-majanduslikke süsteeme ning riikide vaimset, moraalset ja kultuurilist keskkonda”;

V.  arvestades, et alates 2005. aastast on Hiina andnud Ladina-Ameerika riikidele umbes 100 miljardi USA dollari väärtuses krediiti; arvestades, et Hiina on praegu Brasiilia kõige olulisem kaubanduspartner ning näiteks Argentina, Venezuela ja Kuuba jaoks tähtsuselt teisel kohal;

W.  arvestades, et Hiina valitsus möönab inimõiguste tähtsust ja üldkehtivust, kuid ei ole selgelt näidanud olukorra paranemist inimõiguste valdkonnas;

X.  arvestades, et Hiina on ametlikult ja põhimõtteliselt nõustunud inimõiguste universaalsusega ning viimase kolmekümne aasta jooksul allkirjastanud mitmesugused inimõiguslepingud, saades seega rahvusvahelise õigusliku ja institutsioonilise inimõigusraamistiku osaks;

Y.  arvestades, et president Xi Jinping teatas 2015. aasta alguses avalikult soovist levitada õigusriigi põhimõtet kogu riigis, lähtudes veendumusest, et tõhus õigussüsteem on Hiina nüüdisaegsele majandusele ja ühiskonnale hädavajalik;

Z.  arvestades, et Hiina kommunistlik partei tunnustab viit religiooni, mida kontrollib partei ühisrinde töörühm; arvestades, et see loetelu on välistav ning muid religioone ja kultusi diskrimineeritakse;

AA.  arvestades, et EL ja Hiina on pidanud inimõigustedialoogi alates 1995. aastast;

AB.  arvestades, et ELi ombudsmani 26. märtsil 2015. aastal vastuvõetud soovituse projektis kritiseeritakse asjaolu, et kaubandus- ja investeerimislepingu läbirääkimistel Vietnamiga ei hinnatud investori ja riigi vaidluste lahendamise mehhanismi mõju inimõigustele; arvestades, et see loob ELi ja Hiina kahepoolse investeerimislepingu läbirääkimisteks olulise pretsedendi;

AC.  arvestades, et tiibetlased väljendavad oma kultuurilist identiteeti Lhakari („valge kolmapäeva”) liikumisega, kandes igal kolmapäeval üksnes Tiibeti rõivaid, rääkides üksnes tiibeti keelt ja süües üksnes Tiibeti toitu; arvestades, et praeguseks on üle 140 tiibetlase end põlema süüdates enesetapu sooritanud, protesteerides sel moel Pekingi poliitika vastu Tiibeti autonoomses piirkonnas; arvestades, et laama Tenzin Delek Rinpoche surm vanglas on pingeid veelgi suurendanud; arvestades, et Tiibetis rakendatakse hani asustuspoliitikat; arvestades, et 2015. aastal möödub 50 aastat Tiibeti autonoomse piirkonna rajamisest; arvestades, et viimastel aastatel ei ole Tiibeti kriisi lahendamisel eduamme tehtud, kuivõrd rahuläbirääkimiste viimane voor toimus 2010. aastal;

AD.  arvestades, et EL järgib Hiina Rahvavabariigi ja Taiwani üleväinasuhete vallas nn ühe Hiina poliitikat;

ELi ja Hiina strateegiline partnerlus ja koostöö

1.  tervitab ELi ja Hiina diplomaatiliste suhete sõlmimise 40. aastapäeva kui ajendit strateegilise partnerluse tugevdamiseks, mis on mitmepooluselises ja globaliseerunud maailmas hädavajalik, ning uue partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kiirendamiseks, lähtudes usaldusest, läbipaistvusest ja inimõiguste austamisest; rõhutab, et hiljutisel ELi ja Hiina tippkohtumisel, mis toimus 29. juunil 2015, kinnitasid pooled oma lubadust seda partnerlust tugevdada; toonitab, et Hiina on rahvusvahelisel areenil tähtis osaline ja üks ELi olulisemaid partnereid; rõhutab, et pooled on järgmise kümnendi eesmärgiks seadnud ELi ja Hiina ulatusliku strateegilise partnerluse edendamise, millest on kasu mõlemale poolele; väljendab oma toetust ELi ja Hiina vahel üks või kaks korda aastas toimuvale kõrgetasemelisele strateegilisele dialoogile, kõrgetasemelisele majandus- ja kaubandusdialoogile, kõrgetasemelisele inimestevahelisele dialoogile ning rohkem kui 60 sektoripõhisele dialoogile mitmesugustel teemadel; loodab, et need sektoripõhised dialoogid aitavad usaldust suurendada ja annavad tuntavaid tulemusi;

2.  peab kiiduväärseks 29. juunil 2015. aastal toimunud ELi ja Hiina 17. tippkohtumise tulemusi, mis viivad kahepoolsed suhted uuele tasandile ja annavad märku tihedamast poliitilisest koostööst, mis ei piirdu pelgalt kaubandussuhetega ja mille eesmärk on kooskõlastatud strateegiline lähenemine üleilmsetele probleemidele ja ohtudele; märgib, et mõlemad pooled tunnustasid täielikult ELi ja Hiina 2020. aasta strateegilise koostöökava rakendamisel saavutatud edusamme ja edasiste sammude jälgimiseks võetakse ametnike tasandil kasutusele kahepoolne läbivaatamismehhanism; peab kiiduväärseks, et tippkohtumisel kooskõlastati rida prioriteete kahepoolse koostöö tugevdamiseks ja strateegilise partnerluse globaalse mõõtme edendamiseks;

3.  rõhutab, et ELi liikmesriigid peavad Hiina valitsusega kõnelema ühel häälel, eelkõige võttes arvesse Pekingi praeguse diplomaatia dünaamilisust ning üldise juhtimisstruktuuri ümberkujundamist; rõhutab läbirääkimiste lõpuleviimist Aasia Taristuinvesteeringute Panga (AIIB) lepingu artiklite üle ja loodab, et EL teeb tulevikus selle pangaga tihedat koostööd; avaldab kahetsust põhjaliku arutelu ja tiheda kooskõlastamise puudumise üle ELi tasandil seoses liikmesriikide liikmesusega Aasia Taristuinvesteeringute Pangas; rõhutab kaubandus- ja investeerimispoliitika tähtsust, sest see on strateegilistes suhetes Hiinaga kõige ilmsem valdkond, kus on võimalik maksimaalset mõju avaldada; võtab teadmiseks hiljuti alanud koostöö Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, keda kutsutakse ka 16+1 rühmaks ja kuhu kuulub mitu ELi liikmesriiki, kuid leiab, et see ei tohiks ELi lõhestada ega nõrgestada tema positsiooni Hiina suhtes ning selle koostöö raames tuleks käsitleda ka inimõiguste küsimusi; palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil esitada Euroopa Parlamendile igal aastal aruanne ELi ja Hiina suhete arengu kohta; nõuab jõustatava ja eeskirjadel põhineva kaubandus- ja investeerimistegevuse tihendamist Hiinaga;

4.  möönab, et Hiinal peaks olema mitmepoolsetes finantsinstitutsioonides suurem roll, mis vastab paremini tema majanduse suurusele; on seisukohal, et hiljuti asutatud Aasia Taristuinvesteeringute Pank annab Hiinale võimaluse toimida rahvusvahelisel areenil vastutusvõimelise osalejana; julgustab uut institutsiooni seljataha jätma minevikus suurejooneliste taristuprojektide eelisrahastamisega tehtud vead ning tähtsustama selle asemel tehnilist abi ja üldist juurdepääsu teadmistele, tasakaalustades samal ajal keskkonna-, sotsiaalseid ja arenguprioriteete;

5.  peab äärmiselt oluliseks, et Euroopa panus Aasia Taristuinvesteeringute Pangas osalemiseks hõlmaks järgmist: läbipaistev laenude hindamise kord; selged hea valitsemistava, sotsiaalse vastutuse ja keskkonnakaitse standardid; hoolitsus selle eest, et laenavad riigid suudaksid oma võlakoormust kontrollida;

6.  peab kiiduväärseks mitme liikmesriigi osalemist Aasia Taristuinvesteeringute Pangas; kahetseb samas, et Hiina valitsuse algatusi uute mitmepoolsete institutsioonide rajamiseks ei ole ELi tasandil põhjalikult arutatud ega neile tihedas koostöös ja kooskõlastatult vastatud; palub tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid võtaksid seda meeldetuletusena, et tulevikus niisugust kooskõlastamatust vältida;

7.  tervitab poliitilist kokkulepet ELi ja Hiina strateegiliste taristuühenduste parandamiseks; peab seetõttu kiiduväärseks otsust rajada uus ühenduvusplatvorm, et luua soodne keskkond kestlikele ja koostalitlusvõimelistele piiriülestele taristuvõrkudele ELi ja Hiina vahel asuvates riikides ja piirkondades; kiidab iseäranis ELi valmisolekut alustada seda projekti ELi tasandil; õhutab mõlemat poolt võimalusi ära kasutama ja partnerite vahel tihedaid ühendusi looma, muu hulgas tehes koostööd taristusse investeerimisel nn uue siiditee ja uue meresiiditee ääres asuvates riikides;

8.  tõstab esile Hiina majanduse jõudsat kasvu viimasel kahekümnel aastal ja rõhutab, et ELi liikmesriigid peaksid võimalusi, mida see majandusareng pakub, paremini ära kasutama; võtab teadmiseks Hiina huvi strateegiliste taristuinvesteeringute vastu Euroopas ning rõhutab, et Hiina ja teiste piirkonna riikidega tuleb koostööd teha Hiina siiditee majandusvööndi algatuse ning ELi Junckeri investeerimiskava taolistes projektides, kaasa arvatud raudteeühendused, sadamad ja lennujaamad; nõuab, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning komisjon arutaksid Hiina globaalse investeerimispoliitika mõju ja Hiina investeerimistegevust ELis ja ELi idanaabruses; rõhutab kooskõlas parlamendi varasemate seisukohtadega ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni pädevust täielikult arvesse võttes ELi ja Hiina kahepoolse investeerimislepingu tähtsust, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse; nõuab, et kahepoolsesse investeerimislepingusse võetaks terviklik säästva arengu peatükk, kus määrataks kindlaks siduvad kohustused seoses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamiste töönormidega ning peamiste mitmepoolsete keskkonnalepingutega; rõhutab, et Euroopa ettevõtjad kurdavad aina sagedamini, et nad on meelevaldse reguleerimise ja diskrimineerimise ohvrid; rõhutab, kui oluline on pooleliolevatel investeerimislepingu läbirääkimistel tulemusi saavutada, et investeerimist veelgi lihtsustada, rakendada investeeringute kaitset ja hõlbustada turulepääsu, sealhulgas avalike hangete korraldamist, ning tagada nii Euroopa kui ka Hiina ettevõtete õiglane kohtlemine; nõuab, et pärast seda, kui Euroopa ettevõtetele kehtinud kaubandus- ja investeerimistõkked on kõrvaldatud, võetaks tasakaalustatumate kaubandussuhete tagamiseks edasisi meetmeid ja aktiivseid järelmeetmeid; kutsub Hiinat ja ELi üles koostööd veelgi tõhustama, et parandada VKEde pääsu mõlemale turule; rõhutab, et nii ELi kui ka Hiina püüavad saavutada avatud üleilmset majandust ning õiglast, läbipaistvat ja eeskirjadel põhinevat kaubandus- ja investeerimiskeskkonda, tagades võrdsed võimalused ja hoidudes protektsionismist;

9.  võtab sellega seoses teadmiseks algatuse „One Belt, One Road”, mille eesmärk on rajada suured energia- ja kommunikatsiooniühendused läbi Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Aasia kuni Euroopani; usub, et selle algatuse geostrateegilist tähtsust arvestades tuleks seda ellu viia mitmepoolselt; on seisukohal, et ülimalt tähtis on arendada koostoimet ja projekte täiesti läbipaistvalt ning kõigi sidusrühmade osalusel;

10.  nõuab ELi ja Hiina vahelise kooskõlastamise parandamist sellistes strateegilise tähtsusega valdkondades nagu G20, julgeoleku- ja kaitsepoliitika, terrorismivastane võitlus, ebaseaduslik ränne, riikidevaheline kuritegevus, tuumarelva leviku tõkestamine, ülemaailmne ja piirkondlik julgeolek, massihävitusrelvad, energiajulgeolek, ülemaailmne finants- ja turujuhtimine ning reguleerimine, kliimamuutus, linnastumine, arengu- ja abiprogrammid ning säästev areng; rõhutab regionaalarengu valdkonna koostöö ning dialoogi ja arvamustevahetuse tähtsust seoses strateegia „Euroopa 2020” ja Hiina tulevase 13. viisaastakuplaaniga;

11.  palub Euroopa välisteenistust hoolitseda selle eest, et inimõigused oleksid suhetes ja dialoogides Hiinaga tähtsal kohal;

12.  nõuab, et 2014. aasta märtsis Hiina presidendi Xi Jinpingi Brüsseli visiidi ajal antud lubadused ELi ja Hiina inimõigustedialoogi tihendada annaksid käegakatsutavad tulemusi kohaliku olukorra paranemise näol;

13.  nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon kaasaksid Hiina tihedamalt konstruktiivsesse dialoogi, et ergutada teda õigusriigi põhimõtet omaks võtma ja inimõigusi austama ning toetada tema integreerumist maailma majandusse;

14.  peab kiiduväärseks ELi ja Hiina linnastumispartnerluse süvendamist; nõuab tihedamat koostööd linnaplaneerimise ja projekteerimise, avalike teenuste, keskkonnasäästlike hoonete ja aruka transpordi valdkonnas; julgustab algatama Euroopa ja Hiina linnu ning ettevõtteid hõlmavaid uusi ühisprogramme;

15.  peab kiiduväärseks 15. septembril 2015. aastal ELi – Hiina kõrgetasemelise inimestevahelise dialoogi kolmandal kohtumisel vastu võetud ühisavaldust; rõhutab inimestevahelise suhtluse ja selle hõlbustamise tähtsust ELi ja Hiina kodanike jaoks; toetab kõrgetasemelise inimestevahelise dialoogi arendamist, keskendudes ühisprojektidele ja parimate tavade jagamisele ning inimestevaheliste kontaktide edendamisele; toonitab, et eelkõige tuleks edendada ekspertide ja üliõpilaste vahetamist;

16.  on mures dumpingu ja läbipaistmatuse pärast Hiina valitsuse poliitikas ja toetustes, mida antakse maksuvähenduse, maa eraldamise, odavate laenude, subsideeritud tooraine ja muude meetmete vormis;

17.  on mures tõkete pärast, mida Euroopa ettevõtjad Hiina turul kohtavad, näiteks sunniviisilised tehnosiirded, intellektuaalomandi õiguste puudulik jõustamine ja diskrimineerimine; rõhutab, kui oluline on Hiina jaoks turureform, turumajanduse põhimõtete rakendamine ning diskrimineerimise ja põhjendamatute piirangute kaotamine;

18.  tunnistab võimalusi, mida pakuvad Hiina investeeringud Euroopas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) raames; rõhutab, et fond on avatud paljude osalejate investeeringutele, kuid siiski peaks see jääma ELi juhtimise alla;

19.  möönab, et Hiina majanduse tõeliselt kestlikule arenguteele suunamine on majanduskriisi järgsetes tingimustes keerukas; usub, et Hiina silmapaistvam osalemine Rahvusvahelise Valuutafondi taolistes rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides aitaks suurendada Hiina ja maailma majanduse kestlikkust ja tasakaalustatust ning ühtlasi neid organisatsioone reformida; palub tungivalt, et Hiina ametiasutused esitaksid usaldusväärsed arvandmed majanduse olukorra kohta ja parandaksid selle läbipaistvust;

20.  märgib murega, et viimastel kuudel on Hiina aktsiaindeksite väärtus kolmandiku võrra langenud ning sajad tehingud on aktsiahindade liigse langemise tõttu peatatud; tunneb muret Hiinat ja eelkõige selle aktsiaturge kahjustava finantskriisi pärast ning mõistab, et see ohustab maailma majandust, arvestades riigi silmapaistvat rolli ülemaailmses kaubanduses ja finantssüsteemis; nõuab, et Hiina ametiasutused alustaksid praeguselt majandusmudelilt säästvamale mudelile üleminekut; märgib, et hiljutised hinnalangused aktsiaturul on seadnud Hiina valitsuse järelevalvekultuuri vastamisi finantsturgude loomupärase kõikuvusega;

21.  peab kiiduväärseks, et tänu Hiina viimaste aastakümnete kiirele majanduskasvule ja majanduse järkjärgulisele avanemisele on märkimisväärne arv Hiina kodanikke äärmisest vaesusest välja aidatud; väljendab siiski muret seoses sellega, et need majanduslikud edusammud põhjustavad sageli keskkonnaprobleeme ja suurt ebavõrdsust;

22.  peab kiiduväärseks, et 29. juuni 2015. aasta tippkohtumisel vastu võetud ELi ja Hiina ühisavalduses kliimamuutuse kohta lubasid pooled teha koostööd, et saavutada 2015. aasta Pariisi kliimakonverentsil ulatuslik ja õiguslikult siduv kokkulepe; kutsub kõiki konverentsi osalisi kasutama soodsat olukorda, mille loovad ELi – Hiina ning USA – Hiina avaldused kliimamuutuse kohta; rõhutab vajadust energia valdkonnas koostööd teha, et ühiselt käsitleda energiajulgeoleku ja üleilmse energeetikastruktuuriga seotud arvukaid probleeme;

Siseolukord

23.  märgib, et president Xi Jinpingi juhtimise all käitub Hiina valitsus nii sise- kui välispoliitikas aina enesekindlamalt; märgib, et riigi kodanikuõiguste aktivistide, advokaatide, ajakirjanike, blogijate, akadeemikute ja teiste kodanikuühiskonna esindajate vabadust piiratakse nii, nagu seda ei ole juba aastakümneid tehtud; rõhutab, et inimõiguste olukord Hiinas tekitab jätkuvalt tõsist muret;

24.  tunneb muret Hiina välismaiste vabaühenduste haldamist käsitleva seaduseelnõu peatse vastuvõtmise pärast, sest see ahendab veelgi Hiina kodanikuühiskonna tegutsemisvõimalusi ning piirab tõsiselt ühinemis- ja sõnavabadust, sh keelates välismaistel vabaühendustel, mis ei ole Hiina avaliku julgeoleku ministeeriumis ega provintside avaliku julgeoleku ametites registreeritud, Hiina eraisikuid ja organisatsioone rahastada, ning keelates Hiina rühmitustel tegutseda Hiinas registreerimata, sh Hongkongis ja Macaus asutatud välismaiste vabaühenduste nimel või loal; kutsub Hiina ametivõime üles seda seadust olulisel määral muutma, et see rahvusvaheliste inimõigusnormidega kooskõlla viia;

25.  väljendab muret küberjulgeolekut käsitleva uue seaduseelnõu pärast, mis tugevdaks ja institutsionaliseeriks küberruumi tsenseerimise ja järelevalve tavad ning mis võib sundida Euroopa ettevõtteid oma IT-taristus kohustuslikke nn tagauksi looma; märgib, et reformimeelsed Hiina juristid ja kodanikuõiguste kaitsjad kardavad, et see seadus piirab veelgi sõnavabadust ja tugevdab enesetsensuuri; rõhutab nii küberjulgeolekut kui ka vabaühendusi käsitleva seaduse tõsist kahjulikku mõju Euroopa ettevõtete ja asutuste tegutsemisele Hiina Rahvavabariigis ning kutsub seetõttu Euroopa Ülemkogu, Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles jätkama Hiina ametivõimudele tungiva vastuseisu avaldamist seoses nende ülimalt vastuoluliste meetmetega; on sügavalt mures mõistete „riiklik julgeolek” ja „tõsine oht” laia määratluse pärast Hiina uues riikliku julgeoleku seaduses, kus ohuna käsitletakse ka nn kahjulikku kultuurilist mõju; leiab, et selles seaduses sõnastatakse Hiina riiklikud julgeolekuhuvid niivõrd üldjooneliselt ja ähmaselt, et see annab Hiina valitsusele peaaegu piiramatud võimalused tegutseda nende silmis mittesoovitavate ürituste, isikute või väljaannete vastu;

26.  väljendab muret selle pärast, et kuigi Hiina juhtkonna algatatud korruptsioonivastane kampaania on kiiduväärt püüe kodanike silmis valitsuse usaldusväärsust suurendada, teostatakse seda läbipaistmatult ja enamjaolt õigusriigi põhimõtet eirates; nendib, et kohati kasutatakse kampaaniat sisevõitluste kattevarjuks ning kommunistliku partei rolli ja võimu suurendamiseks; peab kahetsusväärseks, et kampaaniat on juhitud viisil, mis õigusriigi põhimõtet veelgi õõnestab, kusjuures väidetavalt hoitakse süüdistatavaid ametnikke ebaseaduslikult vahi all, neile ei anta elementaarset õiguskaitset ja tihti on nende ülestunnistused sunniviisiliselt välja pressitud;

27.  avaldab kaastunnet Tianjini sadamalinnas 12. augustil 2015 toimunud plahvatuste enam kui 173 ohvri peredele ja sõpradele ning tuhandetele elanikele, kes olid plahvatuste tõttu sunnitud kodudest lahkuma; võtab teadmiseks aina arvukamad rahumeelsed keskkonnakaitseteemalised massimeeleavaldused maa eri piirkondades; juhib tähelepanu tuhandete tonnide ülimürgiste kemikaalide seadusvastasele ladustamisele vähem kui 600 meetri kaugusel elurajoonist; peab aeglast ja salatsevat ametlikku teavituspoliitikat Tianjini katastroofist väga kahjulikuks, eriti koos seda suurt tragöödiat käsitlevate sotsiaalmeedia ülevaadete tsenseerimisega; rõhutab, kui tähtis on rakendada kõiki tööstuse ohutusnorme kooskõlas Hiina ja rahvusvahelise õigusega, ning palub, et Hiina valitsus karmistaks ohtliku tööstuse ohutus- ja keskkonnanorme, viies need kõigepealt kooskõlla Hiina enda seadustega;

28.  märgib, et pärast 12. augusti 2015. aasta Tianjini ja 31. augusti 2015. aasta Dongyingi plahvatusi on veelgi tungivamalt vajalik, et Hiina võtaks tööstusohutuse teema tõsiselt käsile, eelkõige seoses korruptsiooni ja karistamatusega;

29.  rõhutab, et viivitamatult on vaja täiendavaid keskkonnakaitsemeetmeid, võttes arvesse, et näiteks 2014. aastal vastas 74 suuremast linnast ainult 8 linnade õhureostuse kontsentratsiooni riiklikule standardile (osakeste mass 2,5) ja et igal aastal haigestub Hiinas veereostuse tõttu 190 miljonit inimest; hoiatab, et kahekordne veekriis (ulatuslik reostus koos suurenenud veetarbimisega) võib põhjustada suurt poliitilist ja sotsiaalset ebastabiilsust; tuletab meelde, et Hiina keskkonna halvenemine mõjutab ka naaberriike; juhib tähelepanu keskkonnaseisundi halvenemise kuludele ja loodab, et järgmises viisaastakuplaanis käsitletakse keskkonda prioriteedina; märgib ühtlasi, et keskkonnakaitse puudumisega kaasnevad lisaks keskkonnakahjule ka kõlvatud konkurentsitavad; peab tervitatavaks ELi ja Hiina kokkulepet koostöö suurendamise kohta, et lahendada peamisi keskkonnaprobleeme, nagu õhu-, vee- ja mullareostus; kiidab heaks asjaolu, et vastavalt uuele keskkonnakaitseseadusele vastutavad kohalikud ametnikud oma ametiajal põhjustatud keskkonnakahju eest, sealhulgas ka tagasiulatuvalt, ja et keskkonnakaitsega tegelemine muutub nende kohalike ametnike edutamisel senisest kaalukamaks; nõuab, et nii riiklikud kui ka kohalikud ametiasutused kaasaksid keskkonnakaitse organisatsioone ja rohujuuretasandi liikumisi tulemuslikult ja aktiivselt Hiina keskkonnapoliitika ja -algatuste järelevalvesse, rakendamisse ja jõustamisse; märgib, et juunis 2015 toimunud ELi – Hiina tippkohtumisel määrati kindlaks ka keskkonnapoliitika- ja kliimakaitsemeetmed, mille kohaselt Hiina peaks kinni pidama CO2 heitkoguste piirmääradest, pidades silmas 2015. aasta detsembris Pariisis toimuvat tippkohtumist ja kooskõlas Pekingis 2013. aastal vastu võetud 2020. aasta strateegilise tegevuskava eesmärkidega;

30.  kiidab heaks ELi ja Hiina tihedama koostöö ja kogemustevahetuse tarbijaõiguste ja tarbijakaitse vallas ning Hiina valitsuse vastavate reageerimismeetmete tugevdamise, mis kajastub jaemüüjate kutse-eeskirjade rangemates kohustustes muu hulgas seoses kauba tagastamise ja parandamise, võimalike pettuste, eksitava ja petliku reklaami, ettemakse korra ja tarbijate isikuandmete kaitsega, eelkõige arvestades Hiina internetipõhise ostusektori kiiret laienemist;

31.  märgib, et viimastel aastatel on Hiina terrorismivastane poliitika kiiresti arenenud reageerivast „terrorismivastasest kaitsest” ennetavaks „terrorismivastaseks sõjaks” koos püsiva kriisiohjamisega, mis hõlmab asjaomastes piirkondades ja ühiskonnas enneolematu ulatusega meetmeid; on mures Hiinas peagi vastu võetava terrorismivastase võitluse seaduse pärast, mis võib kaasa tuua uusi sõnavabaduse, kogunemis- ja ühinemisvabaduse ning usuvabaduse rikkumisi, eelkõige vähemusrühmadega asustatud piirkondades Tiibetis ja Xinjiangis;

32.  toetab Hiina rahva püüdeid terrorismi ja äärmusluse vastu võidelda, kuid tunneb muret, et kui Hiina terrorismivastase seaduse eelnõus terroristi mõiste määratlust põhjalikult ei muudeta, võib see anda alust karistada pea iga Tiibeti kultuuri, usu või identiteedi rahumeelse väljenduse eest, mis riiklikult heakskiidetud mentaliteedist erineb;

33.  kutsub Hiinat üles suurendama internetivabadust ning austama kõigi riikide küberjulgeolekut;

34.  tunneb muret asjaolu pärast, et Xinjiang on sattunud suletud ringi, kuna ühest küljest tegutsevad turgi keelt kõnelevate uiguuri moslemite seas vägivaldsed separatistlikud äärmusrühmitused, kes siiski ei esinda valdavat enamust, teisest küljest vastab Peking stabiilsuse säilitamiseks sotsiaalsetele rahutustele üha sagedamini repressioonidega, suurendades piirkonnas oma julgeolekuaparaadi kohaolekut, võõrandades paljud uiguurid Pekingist ja soodustades uiguuri elanikkonna seas han-hiinlaste vastast meeleolu; mõistab hukka uiguuri kultuuri tõrjumise Xinjiangis, sh uiguuri ametnikele mošeede külastamise ja kohati ramadaani tähistamise keelamise; palub Hiina ametiasutustel teha kõik võimalik, et arendada tõelist dialoogi uiguuri kogukonnaga ja kaitsta uiguuride kultuurilist identiteeti; juhib murega tähelepanu reisipiirangutele, mida eeskätt Tiibetis ja Xinjiangis võidakse ELi kodanikele, eriti diplomaatidele ja ajakirjanikele määrata; märgib, et ELi liikmesriikides ei kohaldata Hiina kodanikele (k.a diplomaadid ja ajakirjanikud) ühtegi sellist piirangut; nõuab seetõttu kindlalt, et võetaks meetmed vastastikkuse põhimõtte jõustamiseks;

35.  väljendab poolehoidu demokraatlikke reforme pooldavatele Hongkongi elanikele ja solidaarsust nendega; rõhutab, et Hongkongi autonoomia on tagatud selle põhiseaduses (Basic Law); leiab, et täielike ja üldiste valimiste kehtestamine erihalduspiirkonnas on täielikult kooskõlas põhimõttega „üks riik, kaks süsteemi”; taunib asjaolu, et Hongkongi valitsusjuhi valimise seaduse reformi ei suudetud lõpuni viia; avaldab lootust, et lähitulevikus on võimalik alustada uut reformiprotsessi, et anda Hongkongi kodanikele 2017. aastal üldiste valimiste õigus ja tõeline võimalus valida mitme kandidaadi vahel; tervitab Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni 24. aprilli 2015. aasta ühisaruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Hongkongi erihalduspiirkond – 2014. aasta aruanne” ning toetab ELi pühendumust demokraatia, sh õigusriigi, kohtusüsteemi sõltumatuse, põhivabaduste ja -õiguste, läbipaistvuse ning teabe- ja sõnavabaduse tugevdamisele Hongkongis;

36.  toetab igati lähenemisviisi „üks riik, kaks süsteemi” kui Hongkongi ja Macau erihalduspiirkondade ning Mandri-Hiina vaheliste heade suhete alust;

37.  tunneb muret hiljutiste poliitiliste ja kodanikurahutuste pärast Hongkongis ning kutsub Hiinat üles täitma Hongkongi kodanike ees võetud kohustust tagada neile nende õigused ja vabadused 1984. aastal allkirjastatud Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsiooni tingimustel;

Välisolukord

38.  märgib, et president Xi Jinpingi rahvuse taaselustamise projekt „Hiina unistus” näeb ette Hiina jõulisemat ja aktiivsemat rolli maailmas; ergutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti uurima võimalusi töötada koos USAga välja ühine lähenemisviis Hiina suhtes nendes valdkondades, kus see aitaks edendada ELi huve; rõhutab, et Hiina järjekindel tõus ülemaailmseks mõjutajaks nõuab suhetes Hiinaga Euroopa strateegiliste prioriteetide pidevat ja kiiret läbivaatamist; rõhutab, et üleilmastumise ja vastastikuse sõltuvuse kontekstis on vajalik, et Hiina taoline suurriik osaleks aktiivsemalt ja konstruktiivsemalt nii üleilmsete probleemide kui ka piirkondlike konfliktide lahendamisel ning rahvusvahelist õigust, üldkehtivaid väärtusi ja rahu austava maailmakorra loomisel; on seisukohal, et Hiina peaks aina kindlamalt näitama oma kuuluvust maailma juhtivate riikide hulka, tegutsedes kõigile kehtestatud eeskirjade kohaselt;

39.  märgib, et president Xi on seadnud suhted USAga esikohale, nagu näitab tema ettepanek luua Hiina, USA ning teiste piirkonna riikide vahel uut tüüpi suurvõimude suhe; pooldab konstruktiivsemat lähenemist uuele maailmakorrale, mida Hiina peaks aitama rajada ja integreerida ning mis põhineb inimõiguste, demokraatia ja julgeoleku üldväärtustel; palub, et EL oleks Aasias aktiivsem ning teeks Hiina ja USAga koostööd, et muuta piirkond stabiilsemaks;

40.  rõhutab, et hiljutises valges raamatus Hiina sõjalise strateegia kohta esitatakse Pekingi kavatsus suurendada Hiina mereväge ja laiendada selle operatsioonide ulatust, minnes „rannikulähedaste vete kaitselt” üle „avamerekaitsele”; mõistab hukka ühepoolse õhukaitse tuvastusvööndi loomise ning sellest tuleneva nõude kontrollida Jaapani ja Lõuna-Korea territooriumil toimuvat lennuliiklust; nõuab tasakaalustatud hoiakut, et mitte muuta Hiina naabreid murelikuks ja tekitada Vaiksel ja India ookeanil rohkem pingeid ning et tagada Euroopale ülimalt tähtis meresõiduvabadus;

41.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata 2002. aasta tegevusdeklaratsioonile hõivavad mitmed osalised Spratly saartel maad, ja on eriti mures Hiina ulatusliku tegevuse pärast, mis hõlmab sõjaliste rajatiste, sadamate ja vähemalt ühe lennuvälja ehitamist; hoiatab iseäranis ohu eest, mida põhjustab konkureerivate sõjalaevade ja õhupatrullide suurenenud kohalolek ja vastasseis piirkonnas ning võimalik õhukaitse tuvastusvööndi kehtestamine Lõuna-Hiina mere kohal;

42.  on jätkuvalt häiritud Lõuna-Hiina merel tegutsejate pingete eskaleerumisest, kutsub seetõttu kõiki asjaosalisi vältima Lõuna-Hiina merel ühepoolset provotseerimist ja rõhutab vaidluste rahumeelse lahendamise tähtsust, tuginedes rahvusvahelisele avalikule õigusele ja kasutades erapooletut rahvusvahelist vahendamist, näiteks ÜRO mereõiguse konventsiooni; peab kahetsusväärseks, et Hiina keeldub tunnistamast nii ÜRO mereõiguse konventsiooni kui ka Alalise Vahekohtu kohtualluvust; nõuab tungivalt, et Hiina oma seisukoha uuesti läbi vaataks ja kutsub üles kõiki osapooli, sealhulgas Hiinat, austama ÜRO mereõiguse konventsiooni lõplikku otsust; on seisukohal, et võimalik viis pingete rahumeelseks lahendamiseks Lõuna- ja Ida-Hiina merel on läbirääkimised nende merealade rahumeelse kasutamise toimimisjuhendite üle ja juhendite ühine rakendamine, kaasa arvatud turvaliste kaubateede ja püügikvootide kehtestamine ning piirkondade eraldamine maavarade uurimiseks; toetab ASEANi 26. tippkohtumise tungivat palvet võtta kiiresti vastu Lõuna-Hiina mere käitumisjuhend; peab sellega seoses tervitatavaks Hiina ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) hiljutist kokkulepet kiirendada konsulteerimist Lõuna-Hiina mere vaidlustes kohaldatava käitumisjuhendi üle; võtab teadmiseks Taiwani Lõuna-Hiina mere rahualgatuse, mille eesmärk on saavutada konsensus käitumisjuhendi ja sellise mehhanismi loomise asjus, mis võimaldab kõigil osalistel piirkonna loodusvarade ja mereressursside ühisel kasutamisel koostööd teha; toetab kõiki meetmeid, mis võimaldavad muuta Lõuna-Hiina mere rahu ja koostöö piirkonnaks;

43.  palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias sätestatud prioriteetidest lähtudes kindlaks teha, millised ohud ähvardaksid rahu ja julgeolekut piirkonnas ja kogu maailmas, kui Ida- ja Lõuna-Hiina merel peaks tekkima relvastatud konflikt ning kuidas selline konflikt võiks ohustada meresõiduvabadust ja -julgeolekut ning Euroopa erihuvisid selles piirkonnas; leiab, et kuna teised osalejad (eelkõige Austraalia) on Vaiksel ookeanil juba poliitiliselt väga aktiivsed, peaks EL piirkonna julgeoleku tõhusaks toetamiseks lähtuma kahe- ja mitmepoolsest koostööst;

44.  palub tungivalt, et Hiina valitsus kasutaks kogu oma mõjuvõimu, et tagada Korea poolsaarel stabiilsus, veenda Põhja-Koread naasma usaldusväärsete tuumarelvastusest loobumise läbirääkimiste juurde ja astuma tuumarelvavabaks muutumiseks konkreetseid samme; tuletab meelde, et Hiina on endiselt Põhja-Korea tähtsaim liitlane, ja seetõttu ergutab Hiina valitsust konstruktiivsele koostööle rahvusvahelise üldsusega, et kiiresti leevendada Põhja-Korea kohutavat inimõigusolukorda, sealhulgas aidates tuhandeid Põhja-Korea pagulasi, kes ületavad Hiina piiri, pagedes koduriigi jubedate elutingimuste eest; nõuab, et kooskõlas oma kohustustega ÜRO pagulasseisundi konventsiooni osalisriigina ei keelaks Hiina neile pagulastele varjupaigaõigust ega saadaks neid sunniviisiliselt tagasi Põhja-Koreasse, vaid kaitseks nende põhilisi inimõigusi; palub ELil avaldada Hiina valitsusele selles valdkonnas diplomaatilist survet kooskõlas oma üleilmsete tuumarelva leviku tõkestamise eesmärkidega;

45.  nõuab, et Hiina valitsus mõjutaks Pakistani hoiduma piirkonnas ebastabiilsuse suurendamisest;

46.  tervitab ELi ja Hiina julgeoleku- ja kaitsekoostööd, sh piraatlusevastaseid operatsioone Adeni lahel, ning nõuab täiendavaid ühiseid jõupingutusi terrorismi taoliste üleilmsete julgeoleku- ja kaitseprobleemide lahendamiseks;

47.  juhib Pekingi tähelepanu USA ja ELi asendamatule rollile Hiina moderniseerimiseesmärkide saavutamisel; tuletab ühtlasi Pekingile meelde tema kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme rahvusvahelisi kohustusi ja vastutust seoses rahu ja üleilmse julgeoleku toetamisega; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et Hiina ja Venemaa blokeerivad jätkuvalt ÜRO meetmeid Süüria suhtes, kus Bashār al-Assad juba üle nelja aasta Süüria rahva vastu surmavat sõda peab;

48.  rõhutab, kui tähtis on Hiina ja ELi ning teiste peamiste rahvusvaheliste osalejate vastastikune usaldus ja koostöö üleilmsete julgeolekuprobleemide lahendamisel; loodab, et Hiina pakub oma toetust ELi ja USA algatustele, mille eesmärk on teha lõpp Ida-Ukraina konflikti põhjustanud rahvusvahelise õiguse rikkumistele ning taastada Venemaa kallaletungi järel Ukraina territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus;

Inimõiguste olukord

49.  märgib, et Hiina ametlik üldkehtivate inimõiguste toetamise püüdlus ja halvenev inimõiguste olukord on teravas vastuolus; märgib, et 2013. aastal algas Hiinas inimõiguste ja vabaduste olukord halvenemine, millega on kaasnenud veelgi suurem mahasurumine ning kodanikuühiskonna sõnaõiguse ja rahumeelse tegevuse jätkuv piiramine; tunneb tõsist muret arvukate kodaniku- ja inimõiguste aktivistide ning valitsuse kritiseerijate vahistamise, kohtu alla andmise ja süüdimõistmise ning asjaolu pärast, et Hiina politsei on vahistanud või üle kuulanud rohkem kui sada inimõiguste juristi ja aktivisti; palub Hiina ametivõimudel vahistatud isikud vabastada ja tagada, et nad saaksid oma kutsealal takistamatult tegutseda;

50.  on veendunud, et ELi ja Hiina tugevad suhted peavad looma kindla aluse küpsele, sisukale ja avatud inimõigustedialoogile, mis põhineb vastastikusel austusel; on samuti veendunud, et ELi ja Hiina suhete 40. aastapäev 2015. aastal annab tõelise võimaluse selles valdkonnas edusamme teha;

51.  nõuab, et Euroopa Liit nõuaks ka edaspidi kõigi tasandite dialoogides Hiina inimõiguste olukorra parandamist ning lisaks inimõigusi käsitlevad sätted igasse Hiinaga sõlmitavasse kahepoolsesse lepingusse;

52.  kiidab heaks 8. ja 9. detsembril 2014. aastal toimunud 33. ELi ja Hiina inimõigustedialoogi; märgib, et see dialoog koos teiste rahvusvaheliste partnerite survega on aidanud toetada mõningaid konkreetseid meetmeid; rõhutab, et EL on mitmel korral selgelt öelnud, et soovib dialoogi tulemusena näha inimõiguste olukorra tuntavat paranemist;

53.  tuletab meelde, et inimõiguste üldkehtivus on alati olnud ELi ja Hiina inimõigusdialoogide keskmes; märgib murelikult, et Hiina ametlik seisukoht kahtleb inimõiguste üldkehtivuses, tuues põhjuseks kultuurilisi erinevusi, ning see on olnud oluline kontseptuaalsete lahkarvamuste allikas, põhjustades ELi – Hiina suhetes mõistmatust ja umbusaldust ja piirates ELi – Hiina inimõigusdialoogide edusamme; kutsub seetõttu Hiina juhtkonda üles oma seisukohti läbi mõtlema ja austama inimõiguste üldkehtivust kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooniga; nõuab samuti, et ELi institutsioonid teeksid Hiina ametivõimudega peetavates dialoogides koostööd inimõiguste üldkehtivuse suurema austamise nimel;

54.  on endiselt äärmiselt mures selle pärast, et Hiina on praegu maailma surmanuhtluse kasutaja ja laseb igal aastal salaja hukata tuhandeid inimesi, eirates rahvusvahelisi surmanuhtluse kasutamise miinimumstandardeid; rõhutab taas, et surmanuhtluse kaotamine aitab kaasa inimväärikuse suurendamisele ja inimõiguste järkjärgulisele arendamisele;

55.  tunneb endiselt muret sõna-, kogunemis-, ühinemis- ja usuvabaduse ning inimõigusorganisatsioonide tegevuse püsiva range piiramise pärast;

56.  mõistab hukka usu- ja rahvusvähemuste sagedase diskrimineerimise Hiinas;

57.  kritiseerib asjaolu, et usuvabadus ei ole Hiinas põhiseadusega nominaalselt tagatud õigus ja et tegelikult lubab valitsus usku praktiseerida ainult ametlikult heakskiidetud ja tunnustatud usuorganisatsioonidel; toetab Hiina kirikute vastupanu valitsuse uuendatud strateegiale kristluse hiinapärasemaks muutmiseks; taunib eelkõige Zhejiangi provintsis jätkuvat kristlastevastast kampaaniat, mille käigus 2014. aastal lammutati tosin kirikut ja eemaldati üle 400 risti; jagab kirikute muret teiste provintside pärast, kus on palju kristlasi; mõistab samuti hukka nn patriootilise kasvatuse raames korraldatud budismivastased kampaaniad, sh Tiibeti budistlike kloostrite riikliku juhtimise meetmed; mõistab hukka budistlikele munkadele ja nunnadele ette nähtud nn seadusliku hariduse programmid; ei mõista dalai-laama kujutiste keelamist Hiinas ega nõustu sellega; on mures, et Hiina kriminaalseadust kuritarvitatakse tiibetlaste ja budistide tagakiusamiseks, kelle usutegevus võrdsustatakse separatismiga, ja peab selle kinnituseks tõsiasja, et umbes 44 % Tiibeti poliitilistest vangidest on mungad ja nunnad; taunib asjaolu, et budismi praktiseerimise võimalused Tiibetis halvenesid märgatavalt pärast Tiibeti 2008. aasta märtsi meeleavaldusi, mille järel Hiina valitsus asus nn patriootilist kasvatust veelgi hoogsamalt teostama, muu hulgas võttes meetmeid Tiibeti budistlike kloostrite üksikasjalikuks kontrollimiseks, näiteks igasse kloostrisse ilma valimisteta määratud halduskomiteede kaudu, munkade ja nunnade nn seadusliku hariduse abil, mis peab tagama, et nad „ei osaleks emamaa lõhestamise ja ühiskondliku korra häirimise aktsioonides”, samuti keelates dalai-laama kujutised;

58.  märgib, et president Xi Jinping on võtnud teatud kohustused, et terviklikult edendada riigi valitsemist õigusriigi põhimõtte kohaselt ja võidelda korruptsiooni vastu; tunneb samas sügavat muret, et hiljuti on vahistatud üle 200 peamiselt inimõigustega tegeleva advokaadi, kusjuures paljusid neist süüdistatakse avaliku korra rikkumises ja partei kahjustamise püüetes, ning et ametivõimude väitel kaitstakse selliste drastiliste meetmetega tegelikult Hiina õigussüsteemi; rõhutab, et need meetmed on vastuolus võimude väitega õigusriigi põhimõtte edendamise kohta ja õõnestavad poliitika reformimise jõupingutusi;

59.  tuletab meelde, et Hiina ametliku seisukoha järgi on sotsiaal-majanduslikud õigused jätkuvalt tähtsamad kui üksikisiku poliitilised ja kodanikuõigused, samas kui Euroopas mõistetakse neid võrdväärsete põhiõigustena ning majandusareng ja inimõigused kuuluvad kokku, ning märgib, et erinevad arusaamad inimõigustest kajastuvad ka Euroopa ja Hiina ametlikes seisukohtades; rõhutab samuti, et inimõiguste terviklik kaitse on Hiina majanduskasvu jätkumiseks hädavajalik, ja nõuab seetõttu, et Hiina ametivõimud tagaksid nii sotsiaal-majanduslike kui ka poliitiliste ja kodanikuõiguste austamise;

60.  kritiseerib Hiina äärmiselt piiratud meedia- ja rangelt kontrollitud digitaalkeskkonda, kus välismaine, sh Euroopa veebisisu on blokeeritud ning korrapäraselt kustutatakse ja tsenseeritakse poliitiliselt ohtlikuks peetavat kodumaist sisu; protesteerib selle vastu, et suur arv Hiina kodanikke on vangistatud süütegude eest, mis on seotud sõnavabadusega, eelkõige internetis;

61.  on sügavalt mures selle pärast, et Hiina valitsus jätkab karmikäelist poliitikat Tiibeti rahva suhtes, eelkõige vastustades dalai-laama nn kesktee-lähenemist, mis ei taotle ei iseseisvust ega eraldumist, vaid tõelist autonoomiat Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse raames; nõuab, et Hiina valitsus alustaks Tiibeti esindajatega uut dialoogi; protesteerib Tiibeti kultuuri tõrjumise vastu Hiina kommunistliku partei poolt ja kutsub Hiina ametivõime üles austama tiibetlaste sõna-, ühinemis- ja usuvabadust; taunib Tiibeti humanitaarolukorra halvenemist, mille tõttu on suurenenud enesesüütamiste arv; juhib murelikult tähelepanu hiljuti võetud meetmetele enesesüütamise kriminaliseerimise kohta, mille eesmärk on karistada väidetavalt enesesüütajatega seotud isikuid; mõistab hukka 2006. aastal alanud üle 2 miljoni Tiibeti nomaadi ja karjuse sunniviisilise ümberasustamise nn uutesse sotsialistlikesse küladesse, kus ümberasustatutel puuduvad tervishoiu, hariduse ja jõukuse saavutamise võimalused; tunneb samavõrd muret hani hiinlaste jätkuva ümberasustamise pärast Tiibetisse; väljendab muret piinamiste, kadumiste ja meelevaldse kinnipidamise ning poliitvangide arstiabita jätmise pärast, kaasa arvatud munk Tenzin Delek Rinpoche ja kümne muu väljapaistva tiibetlasest vangi juhtumid; nõuab kõigi vangistuses asetleidnud surmajuhtumite üksikasjalikku uurimist; tunneb sügavat muret Tiibeti keskkonna halvenemise pärast; rõhutab, et Tiibeti kiltmaa soojeneb kiiresti ja selle tulemusel võivad sulada Tiibeti liustikud, millest lähtuvad Aasia suurimad jõed;

62.  nõuab, et Hiinasse investeerivad Euroopa ettevõtted austaksid rahvusvahelisi tööstandardeid ja võtaksid endale Hiina tööõigustest ulatuslikumad kohustused, kui Hiina õigused ei vasta rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele;

Üleväinasuhted

63.  peab nii Hiinat kui ka Taiwani ELi tähtsateks majanduspartneriteks Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas; tervitab kõiki paranemise märke üleväinasuhetes; pooldab läbirääkimiste korraldamist kahepoolse investeerimislepingu sõlmimiseks ELi ja Taiwani vahel, kuna Taiwan on ELi ettevõtete jaoks parim piirkondlik juurdepääsutee Hiina turule ning mitmed riigid, nende seas Hiina Rahvavabariik, on Taiwaniga sellised (de facto) lepingud sõlminud;

64.  võtab teadmiseks, et Hiina valitsus ei ole avaldanud vastuseisu Taiwani osalemisele mõnes ÜRO organisatsioonis (Maailma Terviseorganisatsioon, Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon); väljendab muret selle pärast, et Hiina valitsus kinnitas uuesti 2005. aasta eraldumisvastase seaduse kehtivust, mis lubab kasutada sõjalisi vahendeid, kui Taiwan peaks end iseseisvaks kuulutama; taunib asjaolu, et Lõuna-Hiinas on endiselt 1500 Taiwani poole sihitud pikamaaraketti; on seisukohal, et piirkonna järkjärguline demilitariseerimine aitaks poolte läbisaamist parandada; leiab, et kõik üleväinavaidlused tuleks lahendada rahumeelselt ja rahvusvahelise õiguse alusel; rõhutab, et kahe Taiwani väina äärse riigi tippametnike 23. mai 2015. aasta kohtumine Chinmeni saarel oli lootustandev samm; märgib, et see oli Hiina ja Taiwani üleväinasuhete juhtide kolmas ametlik kohtumine; toetab algatusi, mis aitavad arendada rahumeelseid üleväinasuhteid;

o
o   o

65.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, komisjonile, liikmesriikide, ühinejariikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Hiina Rahvavabariigi valitsusele, Hiina Rahvakongressile, Taiwani valitsusele ja Taiwani seadusandlikule kogule.

(1) EÜT L 250, 19.9.1985, lk 2.
(2) EÜT L 6, 11.1.2000, lk 40.
(3) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 33.
(4) ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0096.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0462.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0094.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0075.
(9) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 219.
(10) ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 132.
(11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0097.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0411.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0412.
(14) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 80.
(15) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 185.
(16) ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 98.
(17) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0603.
(18) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0252.
(19) ELT C 288 E, 25.11.2006, lk 59.
(20) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 471.
(21) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 118.
(22) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 121.
(23) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 185.


Ettevalmistused ülemaailmseks humanitaarabiteemaliseks tippkohtumiseks – humanitaarabiga seonduvad probleemid ja võimalused
PDF 317kWORD 119k
Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon ülemaailmseks humanitaarabiteemaliseks tippkohtumiseks valmistumise, humanitaarabiga seonduvate probleemide ja võimaluste kohta (2015/2051(INI))
P8_TA(2015)0459A8-0332/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 19. detsembri 1991. aasta resolutsiooni 46/182 ÜRO humanitaar- ja hädaabi koordineerimise parandamise kohta(1),

–  võttes arvesse ÜRO ametkondadevahelise alalise komitee (IASC) ümberkujundavat arengukava(2),

–  võttes arvesse 12. juuli 2007. aasta partnerluspõhimõtteid (mida on toetanud humanitaarorganisatsioon Global Humanitarian Platform)(3),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 9. juuli 2010. aasta resolutsiooni 64/290 õiguse kohta haridusele hädaolukordades(4) ning asjaomaseid suuniseid, sealhulgas UNICEFi ja UNESCO suuniseid,

–  võttes arvesse ÜRO ametkondadevahelise alalise komitee suuniseid soopõhise vägivalla vastaste meetmete humanitaartegevusse integreerimise kohta(5),

–  võttes arvesse Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku aastateks 2015–2030, mis võeti vastu 14.–18. märtsil 2015. aastal Jaapanis Sendais toimunud ÜRO kolmandal ülemaailmsel katastroofiohu vähendamise konverentsil(6),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 27. juuli 2015. aasta resolutsiooni 69/313, millega kehtestatakse arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi Addis Abeba tegevuskava(7),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumise 8.–10. detsembril 2015. aastal Genfis toimuva 32. rahvusvahelise konverentsi ettevalmistavaid arutelusid,

–  võttes arvesse ülemaailmse humanitaarabi 2015. aasta aruannet(8),

–  võttes arvesse ülemaailmse humanitaarabi 2015. aasta juuni ülevaadet(9),

–  võttes arvesse humanitaarabi andmise hea tava põhimõtteid(10),

–  võttes arvesse ÜRO kõrgetasemelist humanitaarabi rahastamise eksperdirühma,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta(11),

–  võttes arvesse 2007. aasta Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas (edaspidi „Euroopa konsensus”), komisjoni, nõukogu, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide ühiselt allkirjastatud deklaratsiooni(12), ja selle tegevuskava, mida tuleb uuendada,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus)(13), ja 2014. aasta aruannet ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse rakendamise kohta(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta(15),

–  võttes arvesse komisjoni töödokumenti „Sugu humanitaarabis: erinevad vajadused, kohandatud abi” (SWD(2013)0290)(16),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „2014. aasta aruanne Euroopa Liidu humanitaarabi- ja kodanikukaitsepoliitika ning nende rakendamise kohta” (COM(2015)0406)(17),

–  võttes arvesse komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi (ECHO) 2014. aasta tegevusaruannet(18),

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuni 2015. aasta järeldusi, mis käsitlevad üldiseid põhimõtteid seoses mitmeotstarbelise rahalise abiga humanitaarvajadustele reageerimiseks(19),

–  võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni ja selle 25. mai 2000. aasta fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvakonfliktidesse; võttes arvesse ELi suuniseid laste ja relvakonfliktide kohta (ajakohastatud 2008. aastal),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2015. aasta järeldusi uue vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmse partnerluse kohta pärast 2015. aastat(20),

–  võttes arvesse nõukogu 28. mai 2013. aasta järeldusi ELi lähenemisviisi kohta vastupanuvõimele(21),

–  võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2014. aasta järeldusi 2015. aasta järgse Hyogo tegevusraamistiku kohta: riskide juhtimine vastupanuvõime tagamiseks(22),

–  võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2014. aasta järeldusi 2015. aasta järgse ümberkujundava arengukava kohta(23),

–  võttes arvesse 9. septembri 2015. aasta ühisteatist „Pagulaskriisi lahendamine Euroopas: ELi välistegevuse roll” (JOIN(2015)0040)(24),

–  võttes arvesse ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise ettevalmistavaid piirkondlikke, temaatilisi ja ülemaailmseid konsultatsioone(25),

–  võttes arvesse oma 19. mai 2015. aasta resolutsiooni arengu rahastamise kohta(26),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku kohta(27),

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Jeemenis(28), 11. juuni 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Nepalis pärast maavärinaid(29), 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Yarmouki pagulaslaagris Süürias(30), 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Lõuna-Sudaani, sh hiljutiste lapseröövide kohta(31), 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitusega Islamiriik (IS)(32), ja 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Liibüas(33),

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni rände ja pagulaste kohta Euroopas(34) ja 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Vahemerel hiljuti asetleidnud traagiliste sündmuste ning ELi rände- ja varjupaigapoliitika kohta(35),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 7, milles kinnitatakse, et EL „tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke”,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, milles sätestatakse, et „liit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid”,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 214 liidu operatsioonide kohta humanitaarabi valdkonnas,

–  võttes arvesse komisjoni 2. septembri 2015. aasta teatist „Ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise poole: ülemaailmne partnerlus valdkonna põhimõtetele vastava ja tõhusa humanitaarabi andmiseks” (COM(2015)0419)(36) ja sellega kaasnevat töödokumenti (SWD(2015)0166(37),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja väliskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0332/2015),

A.  arvestades, et selles väga ebakindlas maailmas seisame silmitsi mitmekesisuse suurenemise ning loodusõnnetuste ja näljahädade sagenemise ja intensiivistumisega ning konfliktide arvu ja keerukuse seninägematu suurenemisega;

B.  arvestades, et selliste probleemide levik, nagu linnastumine, rahvastiku kiire kasv, demograafilised muutused ning loodusõnnetuste sagenemine ja nende jõu suurenemine, keskkonnaseisundi halvenemine, kõrbestumine, kliimamuutus, mitmesugused pikaajalised ja samaaegsed piirkondliku mõjuga konfliktid ning ressursinappus, millele lisanduvad vaesuse, ebavõrdsuse, rände, ümberasumise ja haavatavuse tagajärjed – kõik see on suurendanud humanitaarabi vajadust kogu maailmas;

C.  arvestades, et abi vajavate inimeste arv on 2004. aastast alates enam kui kahekordistunud, küündides rohkem kui 100 miljonini 2015. aastal; arvestades, et humanitaarkriisid mõjutavad 250 miljonit inimest; arvestades, et pagulaste arv on praegu suurim pärast II maailmasõda, ulatudes peaaegu 60 miljonini, kusjuures ligi 40 miljonit on põgenikud oma koduriigis; arvestades, et üle poole maailma põgenikest on lapsed;

D.  arvestades, et aastaks 2050 võib kliimamuutuse tõttu olla ümberasustatud miljard inimest ja üle 40 % kõigist inimestest elab suure veepuudusega piirkondades; arvestades, et loodusõnnetuste tekitatud majanduslik kahju võib kasvada märkimisväärselt praeguse igal aastal kaotatava 300 miljardi USA dollariga võrreldes;

E.  arvestades, et viimase kaheksa aasta jooksul on üha suurenevad vajadused ja probleemid, püsivate kohustuste puudumine ning humanitaarabi andmise kasvavad kulud viinud olukorrani, kus praegune humanitaarsüsteem on jõudnud oma piirideni ja sundinud paljusid organisatsioone ajutiselt peatama toiduabi ja peavarju andmise ning muud elupäästvad humanitaaroperatsioonid;

F.  arvestades, et humanitaarorganisatsioonide haiglad on sageli sihtmärgiks rünnakutele, kus kasutatakse massihävitusrelvi; arvestades, et humanitaartöötajate ohtu sattumine ja rünnakud nende vastu sagenevad; arvestades, et väga sageli on ohus humanitaartöötajate ja vigastatute turvalisus; arvestades, et sellised rünnakud on rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumine ja tõsine oht humanitaarabile tulevikus;

G.  arvestades, et kogu humanitaartegevuse keskmes peavad olema humanitaarabi humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtted, rahvusvahelise humanitaarõiguse alusnormid ning Genfi konventsioonide ja nende lisaprotokollidega sätestatud inimõigused; arvestades, et põgenike kaitse peab olema tingimusteta tagatud, ja arvestades, et abi peab olema sõltumatu, st et abi on vaba mis tahes poliitilistest, majanduslikest või julgeolekukaalutlustest;

H.  arvestades, et kõik konfliktiosalised, sealhulgas riikide relvajõud ja riigivälised pooled peavad tagama humanitaartöötajatele vajaliku juurdepääsu kaitsetute, konfliktist mõjutatud tsiviilelanike aitamiseks;

I.  arvestades, et katastroofipiirkondades ei ole hädaolukorra ajal ja pärast seda naised ja lapsed üksnes eriti haavatavad ja teistest enam ohustatud, vaid neid ähvardab ka ekspluateerimine, marginaliseerumine, infektsioonid ning seksuaalne ja soopõhine vägivald, mida kasutatakse relvana; arvestades, et naised ja lapsed on teistest rohkem ohustatud ümberasustamise ning tavapäraste kaitse- ja tugistruktuuride hävimise tõttu; arvestades, et rahvusvahelise humanitaarõigusega nõutakse vajaliku arstiabi tingimusteta andmist sõjas vägistatud tütarlastele ja naistele; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon on ohtlikku aborti nimetanud ühena kolmest peamisest emasuremuse põhjusest; arvestades, et emade tervis, vägistamise ohvriks langenud naiste nõustamine ning põgenikest laste õpetamine ja koolitamine on peamised põgenikelaagrite ülesanded;

J.  arvestades, et 2015. aastal esitatud humanitaarabi palved kokku olid ÜRO ajaloos rekordilised, ulatudes peaaegu 19 miljardi euroni; arvestades, et abiandjate rekordilistele panustele vaatamata rahastati kokku vaid neljandikku palvetest, ja ELil on olnud raskusi kõigi humanitaarabi palvete ning humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi (DG ECHO) toetatavate operatsioonide rahastamisega; arvestades, et see suurendab vajadust ülemaailmselt kooskõlastatud, õigeaegse, ennustatava ja paindliku rahastamise järele, mis on kohandatud eri olukordadele ning mille aluseks on uus avaliku ja erasektori partnerlus innovatiivseks valmisolekuks ja uuteks abi andmise viisideks; arvestades, et EL on püüdnud rahastada ülemaailmseid humanitaarabi palveid ja ECHO operatsioone; arvestades, et uuesti kinnitatud kohustus, mille kohaselt on abi andmise eesmärk 0,7 %, ja lubaduste õigeaegne täitmine on sellistes tingimustes endisest olulisemad;

K.  arvestades, et enamik humanitaarkriisidest on inimeste põhjustatud; arvestades, et 80 % ELi rahvusvahelisest humanitaarabist on keskendunud inimeste põhjustatud kriisidele, mis nõuavad tegelikult poliitilisi, mitte ainult humanitaaralaseid lahendusi; arvestades, et vaesus ja kriisiolukordade tekkimise oht on lahutamatult seotud, mis rõhutab vajadust tegelda kriiside algpõhjustega, suurendada vastupanuvõimet, parandada loodusõnnetuste ja kliimamuutustega kohanemise võimet ning tegelda kriisist mõjutatud inimeste pikaajaliste vajadustega; arvestades, et kui ei tegelda humanitaarkriiside algpõhjustega ega seostata paremini humanitaar- ja arengukoostööabi, muutuvad humanitaarkriiside tagajärjed, nagu rände ja pagulastega seotud probleemid, veelgi suuremaks;

L.  arvestades, et humanitaarabi ja areng on omavahel seotud, eriti võttes arvesse vajadust suurendada vastupanuvõimet katastroofidele, maandades riske ja kaitstes vapustuste eest, mis on vältimatult vajalik selleks, et oleks võimalik vähendada humanitaarvajadusi ning võidelda häiretega tervise, hügieeni, hariduse, toidu ja isegi elementaarse peavarju tagamisel;

M.  arvestades, et rahvusvaheline, kohalik ja piirkondlik kooskõlastamine, teabe jagamine ja ühine programmitöö, andmekogumine ja hindamine aitab abi andmisel parandada otsusetegemist, tõhusust, tulemuslikkust ja vastutust;

N.  arvestades, et erasektori osalejate, vabaühenduste, kohalike ametivõimude, rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsuste vahelist usaldust on vaja suurendada ning muuta tihedamaks nende koostöö; arvestades, et ettevõtlusvahendid, oskusteave, tarneahelad, teadus- ja arendustegevuse suutlikkus ning logistika võivad aidata paremini tagada kriisiks valmisolekut ja humanitaartegevust;

O.  arvestades, et ELi humanitaarabi rubriigi assigneeringud, mis 2015. aastal on 909 miljonit eurot, moodustavad alla 1 % kogu ELi eelarvest; arvestades, et hädaabi ja pikaajalise abi parem seostamine on üks võimalus vähendada praegust lahknevust erakorraliste humanitaarvajaduste ja olemasolevate vahendite vahel;

P.  arvestades, et vabaühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Punane Rist ja ÜRO asutused, on praegu peamised humanitaarabi osutajad, kes tagavad abi ja kaitse ligikaudu 120 miljoni inimese elu päästmiseks aastas;

Q.  arvestades, et ennetustööl, riigi enda tegevusel ja suutlikkusel on oluline osa selles, kuidas parimal viisil tulla toime vajadustega ja vähendada rahvusvahelise abi vajadust; arvestades, et 2015. aastal eraldati ainult 2 % kogu rahvusvahelisest humanitaarabist vahetult asjaomaste riikide kohalikele ja üleriigilistele vabaühendustele, kuigi nende tegutsemisvõime, vajaduste tundmine ja võime jõuda kriisist mõjutatud inimesteni on tavaliselt parem kui muudel osalejatel; arvestades, et üha enam nõutakse aruandluse tagamist kriisist mõjutatud inimestele ja kogukondadele;

R.  arvestades, et humanitaarabi peab endiselt põhinema vajadustel, mille ulatust hindavad humanitaartöötajad, ja rahastajad peaksid hoiduma abi kasutamist kriisijuhtimise vahendina;

S.  arvestades, et humanitaarabi andmist ja kasutatavaid vahendeid tuleks kohandada vastavalt ühiselt hinnatud vajadustele ning neid peaks varieerima asjaoludest olenevalt; arvestades, et oluline on teha kõik, et tagada humanitaarabi andmisel inimõiguste austamine ning eriti naiste, laste, eakate, puuetega inimeste, vähemuste ja põlisrahvaste ning teiste haavatavate rühmade erivajaduste arvessevõtmine;

T.  ergutab üleilmseid osalejaid võtma humanitaarabi andmise vaatluse alla inimõiguste järelevalve ja aruandluse mehhanismides;

U.  arvestades, et 23.–24. mail 2016 Istanbulis peetava esimese ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise tulemuseks peaks olema humanitaarabi andmise struktuuri ümberkujundamine ja selle muutmine kaasavamaks, tõhusamaks, läbipaistvamaks ja tõeliselt üleilmseks, et see vastaks eeldatavale humanitaarabivajaduse suurenemisele, mis on seotud praeguste ja tulevaste probleemidega, nagu toiduga kindlustatus, rahvastiku kasv, kliimamuutus, ebakindlus, abitöötajate ohutus, sundümberasustamine ja sotsiaal-majanduslik areng;

V.  arvestades, et tippkohtumine on järg paljudele valitsustevahelistele läbirääkimistele katastroofiohu vähendamise, arengu rahastamise, 2015. aasta järgse säästva arengu kava ning kliimamuutuse üle, mis kujundavad tulevaste aastate arengut ja humanitaarolukorda, ning on seega ainulaadne, otsustava tähtsusega ja konkreetne võimalus kooskõlastada eesmärke, põhimõtteid ja meetmeid ning võimaldab ülemaailmselt käsitleda senisest järjepidevamal viisil kõige haavatavamate rühmade vajadusi ja suurendada nende vastupanuvõimet;

W.  arvestades, et ELil kui juhtival rahastajal on kohustus ja vajalik võimendav mõju võtta juhtroll püüdluses paremate ja innovatiivsete viiside poole miljonite konfliktidest ja katastroofidest mõjutatud inimeste vajadustele vastamiseks ja neile pikaajaliste elujõuliste lahenduste pakkumiseks;

X.  arvestades, et hiljuti avaldatud süveneva äärmusliku alatoitumuse näitajad maailmas ning poliitilise ebastabiilsuse piirkondlik ja rahvusvaheline edasikandumine 3. taseme riikideks liigitatud riikides tuletavad taas meelde, et tippkohtumise tulemusena tuleb hoogustada humanitaarsüsteemi ümberkujundamist ja abivajajaid paremini aidata;

Ülemaailmsetest konsultatsioonidest ülemaailmse tegevuseni

1.  tunneb heameelt ÜRO peasekretäri otsuse üle kutsuda kokku esimene mitut sidusrühma hõlmav ülemaailmne humanitaarabiteemaline tippkohtumine ning Türgi valmiduse üle olla selle toimumisriik; kutsub liikmesriike toetama tippkohtumist ja jõudma nõukogus kindlate järeldusteni koos konkreetsete kohustuste ja esmatähtsate tegevusvaldkondadega, püüdes samas saavutada tegevuse suurema tõhususe, ühised kvaliteedistandardid, parema kooskõlastatuse ning parema partnerluse uute rahastajatega, mis tugineks poliitiliselt kallutamata abile, samuti ühisele arusaamisele humanitaarabi humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetest ning nende kohaldamisele ja rahvusvahelisest humanitaarabialasest õigusest tulenevate kohustuste täitmisele;

2.  tervitab ÜRO algatust koguda teavet kogu maailmas, et kaardistada loodusõnnetused ja konfliktid ning otsustada, kuidas päästa rohkem inimesi ja kaitsta neid selliste kriiside mõju eest; peab samuti tervitatavaks asjaolu, et on korraldatud kaheksa piirkondlikku konsulteerimist, sealhulgas temaatilisi kohtumisi ja üks üldine konsulteerimine, milles osalesid valitsuste, kodanikuühiskonna, vabaühenduste, vabatahtlike võrgustike, ettevõtjate ja usuringkondade esindajad, samuti käivitati konsulteerimine internetis ning moodustati humanitaarabi rahastamise kõrgetasemeline rühm, mida teiste kõrval juhib EL;

3.  rõhutab, et tänapäeva väga suuri humanitaarabi probleeme silmas pidades on tippkohtumise raames vaja välja töötada kaasavam, mitmekesisem ja tõeliselt ülemaailmne humanitaarsüsteem, milles samal ajal võetakse arvesse tänapäeva humanitaarabi korraldamise mitmekesisust ja kõigi osalejate täiendavat rolli; kutsub ELi üles edendama Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas, millega kinnitatakse humanitaarabi andmise põhimõtteid ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid kohustusi ja õigusi, tagades samas inimkesksed ja inimõigustel põhinevad kaitsemeetmed, ja paneb valitsustele vastutuse oma rolli ja kohustuste eest inimeste kaitsmisel; kutsub teadvustama humanitaarabi politiseerumise ebasoodsat mõju ning tuletab meelde, et humanitaarabi üldpõhimõtete kaitsmine ja nendest kinnipidamine on konflikti- ja loodusõnnetuste piirkondades humanitaarruumi tagamise seisukohast otsustava tähtsusega;

4.  rõhutab, et otstarbekuse huvides peaks tippkohtumise tulemusena koostatav dokument sisaldama viieaastast tegevuskava arengukoostööks ja võetud konkreetsete poliitiliste kohustuste elluviimiseks, sealhulgas valitsustevahelist järelevalve- ja vastutusraamistikku, hinnangut abiorganisatsioonide tegevusele ning mõjuhinnangut, milles osalevad asjaomased sidusrühmad;

5.  kutsub tippkohtumisel seostama 2015. aasta järgset arengukava, Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku ja ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP 21), et suurendada eri poliitikavaldkondade ja institutsioonide sidusust eesmärgiga suurendada katastroofidele vastupanemise võimet ning nõuda arenguvallas tegutsejatelt aktiivsema rolli täitmist vastupanuvõime suurendamisel; kutsub rahastajariikide valitsusi töötama oma riigi poliitikavaldkondade jaoks välja nimetatud raamistikega seonduvad ühised eesmärgid, prioriteedid ja näitajad;

6.  kutsub ELi ja selle liikmesriike kui suurimaid rahastajaid ja peamisi tegevusosalisi võtma juhtrolli ja olema teistele eeskujuks; rõhutab, et kogu ELi humanitaartegevuses tuleks juhinduda solidaarsuse, vastutustundlikkuse ja vastutuse põhimõtetest ning tegevust tuleks korraldada nii, et tagada haavatavatele inimestele nii füüsiline kui ka psühholoogiline kaitse; nõuab ülemaailmset, igakülgset ja pikaajalist lahendust konfliktipiirkondadest põgenevatele inimmassidele; märgib, et see, kuidas EL reageerib praegusele kriisile, mõjutab ka Euroopa rolli ja usaldusväärsust ülemaailmsel humanitaarabi maastikul;

7.  nõuab, et tippkohtumisel võetaks kohustus kasutada süstemaatilist, tulemustel põhinevat ja osalemist soodustavat lähenemisviisi, kehtestades konkreetsed näitajad ja töömeetodid, mida toetavad ja jagavad rahastajad ning rakendusasutused, et kriisist mõjutatud inimesed saaksid osaleda humanitaartegevuse kõigis järkudes; nõuab, et tippkohtumisel edendataks vastutust kriisist mõjutatud inimeste ees käsitleva ÜRO raamistiku institutsionaliseerimist, paremat järelevalvet ja hindamist;

8.  rõhutab, et tippkohtumine annab samuti kõigile sidusrühmadele võimaluse arutada vältimatut vajadust reformida ÜROd, et selle koordineerimismehhanism oleks kaasav, läbipaistev ja tõhus ning ametkondadevaheline alaline komitee kaasavam ja tegutsemisvõimelisem ning sellesse oleksid paremini kaasatud partnerid, et suurendada vastastikust täiendavust ja viia täielikult ellu ümberkujundav arengukava ning kindlustada kõikide kriiside puhul mitmepoolse humanitaarabi struktuure, luues usaldusväärse vajaduste hindamise süsteemi, mis võetakse aluseks ühiste abipalvete puhul (tagab rahastamise laiaulatusliku jälgimise), ametkondade kulude võrdlemise süsteemi ning järelevalve ja hindamise mehhanismi;

9.  rõhutab, et selline ülemaailmne tegevus ei saa olla edukas ilma mitmekesiste ja arvestatavate vahenditeta; rõhutab, et uute ja korduvate katastroofide ja ebastabiilsusega tegelemine eeldab paralleelsüsteemide välistamist, rahastamisbaasi laiendamist, pikaajalisi prognoositavaid investeeringuid ja kooskõla uue säästva arengu tegevuskavaga, eeskätt edendades humanitaar-, arengu ja kliimamuutuse valdkonna osalejate ühist ohtude ja vajaduste hindamist, kavandamist ja rahastamist; rõhutab, et on vaja suurendada humanitaar- ja arenguabi vastastikust täiendavust, et oleks võimalik kaotada puudujäägid tulemuslikkuses ja humanitaarabi rahastamises, ning sellele peaks lisanduma arengu- ja humanitaarabi suurem rahastamine; tuletab sellega seoses meelde, et rahvusvaheliselt on ammu võetud kohustus saavutada eesmärk 0,7 % kogurahvatulust;

10.  nõuab, et EL, kes on maailma suurim humanitaarabi andja, näitaks tippkohtumisel eeskuju ning nõuaks humanitaarabi andmiseks paindlikumaid viise ja kriiside tulemuslikumaks ärahoidmiseks ennetavamaid ja järjepidavamaid meetmeid ning tõhusaid kriiside ennetamise vahendeid; nõuab, et EL ja muud rahastajad jääksid kindlaks oma finantskohustustele ja töötaksid välja viise, kuidas lühendada aega, mis kulub finantskohustuste muutmiseks kohapeal võetavateks meetmeteks; rõhutab ühtlasi, et oluline on inimõiguste rikkumisest teatamine kui kriisidest varajase hoiatamise mehhanism, ning julgustab tippkohtumist võtma seda asjaolu arvesse, kui minnakse reageerivalt lähenemisviisilt üle ennetavale lähenemisviisile;

Konfliktiolukordadest mõjutatud inimeste vajadustele vastamine

11.  kutsub ELi üles asetama vajadusepõhise humanitaartegevuse keskmesse kaitsmise, luues vastavussüsteemi ja lõimides selle programmitöösse; rõhutab vajadust kaitseametnike rolli institutsionaliseerimise järele ning strateegiliste ja lõimitud lähenemisviiside väljatöötamise järele koos kaitsetegevuste piisava rahastamisega juba hädaolukordade esimeses etapis; nõuab tungivalt, et EL pühenduks humanitaartegevuses rohkem inimõigustel põhinevale lähenemisviisile, et tagada teatud haavatavate rühmade, eeskätt naiste, noorte, rändajate, HIViga nakatunute, LGBTI-inimeste ja puuetega inimeste inimväärikus, nende vajadustega arvestamine ning nende õiguste austamine;

12.  kutsub ELi edendama tippkohtumisel rahvusvahelise humanitaarõiguse, rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja pagulasõiguse järgimise ja täitmise praktilisi viise käsitleva laiaulatusliku lepingu sõlmimist eesmärgiga levitada rahvusvahelise humanitaarõiguse norme piirkondlikes ja riigiasutustes, julgeolekujõududes, kohalikes omavalitsustes ja kohalike juhtide hulgas ning toetada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli, et kaoks karistamatustunne rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse rikkumise korral;

13.  rõhutab, et tuleb laiendada pagulasseisundi konventsiooni ja Kampala konventsiooni, et kaitsta ja abistada pagulasi kogu maailmas, samuti kliimamuutusest mõjutatud inimesi ning kaitsta neid vägivalla eri vormide eest, nagu inimkaubandus, soopõhine vägivald, linna- ja majandusvägivald, sest neil võib olla põhjendatud hirm tagakiusamise ees või oht kannatada tõsist kahju; rõhutab, et rändajate õigusi tuleb kaitsta samal määral, nagu see on kriisi ajal tagatud kõikidele teistele rühmadele; kutsub üles pöörama tähelepanu eelkõige haavatavatele rühmadele, nagu rändajad, kodakondsuseta isikud ja pagulased, kes tihti jäetakse humanitaarabialastes aruteludes tagaplaanile; kutsub üles looma uut laadi inimõiguste kaitse meetmeid, mis aitaksid neid inimesi kaitsta;

14.  rõhutab, et on vaja põhimõttelist muutust pagulastele ning neid vastuvõtvatele riikidele ja kogukondadele antavas abis; avaldab toetust ülemaailmse konsulteerimise kokkuvõtvale aruandele, milles kutsutakse tippkohtumisel arutama laiaulatuslikku pagulaste vastuvõtmise lepet, milles tunnustatakse vastuvõtvate riikide panust, nähakse nende abistamiseks ette pikaajalised prognoositavad ja jätkusuutlikud finantsabi paketid, edendatakse pagulaste sõltumatut toimetulekut, andes neile võimaluse elatise teenimiseks, ning võetakse kasutusele õiglasemad viisid nende kolmandatesse riikidesse ümbersuunamiseks;

15.  kutsub ELi ja selle liikmesriike püüdma tippkohtumise ettevalmistamise käigus jõuda ühise arusaamani humanitaarabi põhimõtetest ning töötama ühiselt välja ulatusliku kaasava käitumisjuhendi praegustele ja uutele rahastajatele, et jagada häid tavasid, hõlbustada juurdepääsu abivajajatele ja tõhustada kohustusi, mis on seotud abiandjate heade tavadega, nagu humanitaarabi andmise hea tava põhimõtted;

16.  kutsub ELi toetama läbipaistvuse ja vastutuse kui juhtpõhimõtete lisamist tippkohtumise deklaratsiooni, kasutades programmitöö kavandamise ja hindamise alusena konkreetseid näitajaid ja rühmitatud andmeid (nt soo ja vanuse kaupa, laste puhul eraldi näitajad) ning edendades rahvusvahelise humanitaarabi läbipaistvuse standardi algatust, et tagada edusammude mõõtmiseks üleilmne vastutuse tulemusraamistik;

17.  rõhutab vajadust pakkuda toitu, vett, peavarju, sanitaartingimusi ja arstiabi põhiõigustena kõikidele inimestele; on väga mures epideemiate puhkemise ohu pärast, mis on tingitud halbadest sanitaartingimustest ja puhta joogivee vähesest kättesaadavusest, samuti hädavajalike ravimite puudumise pärast humanitaarkriiside ajal; kutsub ELi võtma juhtrolli, et tagada hädavajalike ravimite ja puhta joogivee piisav olemasolu humanitaarkriisides;

18.  kutsub liitu ja kõiki rahvusvahelisi osalejaid parandama põgenikelaagrites humanitaarabi andmise tehnilist külge, eeskätt varustades neid nakkusepideemiate tõkestamiseks mobiilsete laboritega, parandades esmaabi andmist, võttes arvesse kõige haavatavamaid rühmi, ning parandades hügieeni ja esmase tervishoiu infrastruktuure;

19.  rõhutab, et lastekaitse on vaja muuta humanitaartegevuse lahutamatuks osaks, et ennetada ja tõkestada laste kuritarvitamist, hooletusse jätmist, ekspluateerimist ja lastevastast vägivalda; rõhutab, et kuna muutused peavad algama lastest, siis on oluline luua osana humanitaartegevusest lapsesõbralikke alasid;

20.  tõstab esile naiste keskse rolli konflikti- ja konfliktijärgsetes olukordades, kuna nemad reageerivad kriisidele esimestena, hoides koos oma pere- ja kogukondi; kutsub rahastajaid ja valitsusi võtma soolist võrdõiguslikkust arvesse humanitaartegevuse programmitöös ja toetama naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist;

21.  nõuab, et humanitaarabi andmisel järgitaks rahvusvahelist humanitaarõigust ja ELi humanitaarabi ei allutataks teiste partnerrahastajate kehtestatud piirangutele; peab muret tekitavaks ja mõistab hukka asjaolu, et humanitaarhädaolukordades kasutatakse naiste ja tütarlaste suhtes sõjarelvana endiselt vägistamist ning muid seksuaalse ja soopõhise vägivalla vorme; rõhutab, et on vaja tegelda sellise vägivalla ja sellest tulenevate füüsiliste ja psühholoogiliste tagajärgedega; nõuab, et kogu maailmas võetaks kohustus tagada naiste ja tütarlaste turvalisus kõikide hädaolukordade ja kriiside algusest peale, võideldes seksuaalse ja soopõhise vägivalla vastu selliste meetmetega nagu teadlikkuse suurendamine, vägivalla toimepanijate vastutuselevõtmise tagamine ning humanitaarkriisi olukorras naistele ja tütarlastele kõigi seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenuste, sealhulgas ohutute abortide kättesaadavuse kindlustamine selleks, et lõpetada praegune peaaegu ebainimlik kohtlemine, nagu on ette nähtud rahvusvahelises humanitaarõiguses ning Genfi konventsioonides ja nende lisaprotokollides;

22.  leiab, et kogu humanitaarabi osutav personal, sealhulgas politsei- ja sõjaväejõud, peaks saama sootundlikkuse alal asjakohase koolituse, ning selleks, et teenistujad ei kuritarvitaks oma positsiooni ja tagada sooline võrdõiguslikkus, tuleks neile kehtestada range käitumisjuhend;

23.  palub, et humanitaarvaldkonnas tegutsejad kaasaksid soolise vägivalla ennetamise ja selle tagajärgede leevendamise strateegiad oma kõikidesse valdkondlikesse meetmetesse, hõlbustades ELi uute rahastamisvahendite kindlakstegemist, ning võtaksid sellega seoses arvesse Global Protection Clusteri koostatud ja läbivaadatud suuniseid soopõhise vägivalla vastaste meetmete humanitaartegevusse integreerimise kohta; on ühtlasi seisukohal, et humanitaarvaldkonnas tegutsejad (sealhulgas EL) peaksid hädaolukordadeks valmistumise ja hädaolukordadele reageerimise kõikides etappides konsulteerima tütarlaste ja poistega (eriti teismeliste tütarlastega);

24.  palub asjaomastel humanitaarabiasutustel oma tegevust paremini koordineerida, et tuvastada seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ohvrid ja potentsiaalsed ohvrid ning kaitsta neid;

25.  peab ELi terviklikku lähenemisviisi liidu mitmesuguste välispoliitika vahendite koordineerimise ja järjepidevuse seisukohast väärtuslikuks, sest nii antakse panus püsivate poliitiliste lahenduste leidmisesse; juhib tähelepanu humanitaarabi eripärale ja rõhutab, et äärmiselt oluline on lahutada humanitaartegevus välispoliitilistest, poliitilistest, julgeoleku- ja terrorismivastastest kaalutlustest, võttes kasutusele kaitsemeetmed; mõistab hukka humanitaartegevuse põhimõtete väärkasutamise ja eiramise, sest see kahjustab märkimisväärselt abi andmist ja humanitaartöötajate turvalisust; rõhutab, et terrorivastaste meetmetega ei tohiks kahjustada ega takistada humanitaartegevust, ja kutsub tippkohtumisel seda küsimust asjakohaselt arutama;

Humanitaarabi tõhusus

26.  mõistab hukka humanitaarabi osutamise püüete järjekindla nurjamise ja igasuguse tegevuse, mis on vastuolus hädaohus olevate inimeste abita jätmise ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtetega, mida kõik osalejad, olgu nad ELi liikmesriigid või mitte, kohaldavad pagulaste suhtes; kutsub valitsusi täitma oma esmast kohustust kaitsta ja abistada tsiviilielanikke ning kehtestama õigus- ja poliitikaraamistikud humanitaarabi juurdepääsu ja abi kohaletoimetamise hõlbustamiseks kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega; soovitab, et need raamistikud hõlmaksid humanitaarabi maksuvabastusi, rahaülekannete tegemise kulude vähendamist ja lihtsustatud tolliprotseduure; kutsub rahastajaid, vastuvõtvaid riike ja abiosutajaid järgima humanitaarabi ja kõikide võimalike kanalite kaudu toetuse andmist käsitlevaid õigusnorme ning täitma oma kohustust tagada professionaalse, õigeaegse, asjakohase ja kvaliteetse abi jõudmine kõigi abivajajateni ka kaugemates piirkondades;

27.  peab seoses humanitaartöötajate parema kaitse tagamisega äärmiselt muret tekitavaks korduvaid rünnakuid humanitaartöötajate ja infrastruktuuride, sealhulgas haiglate vastu; rõhutab, et on vaja teha rohkem nende ohutuse, kaitse ja liikumisvabaduse parandamiseks kooskõlas rahvusvahelise õigusega; pooldab humanitaartöötajate kaitsmise kohustust suurendavate eriklauslite järjekindlat lisamist kõikide riikide õigusaktidesse ja rahastajate tegevuskavadesse ning toetab järjepidevat ranget järelevalvet kõigi abitöötajate vastu suunatud rünnakute üle ja neist teavitamist;

28.  toetab komisjoni soovitusi töötada välja ulatuslik tulemusnäitajate kogum;

29.  rõhutab, et vajalik on pidev dialoog eri humanitaarvaldkonna osalejate vastastikku täiendava rolli ja volituste üle; on seisukohal, et tuleb teha selget vahet humanitaarabi tsiviilosalejate ja sõjaväeliste osapoolte vahel; on seisukohal, et esmatähtsaks tuleb lugeda tsiviilosalejate humanitaartegevus; kutsub tippkohtumisel arutama uusi võimalusi osalejate tegevuse paremaks koordineerimiseks, sest see on tõhusama, tulemuslikuma ja asjakohasema humanitaartegevuse seisukohast peamise tähtsusega; rõhutab, et on vaja kohapealse tegevussuutlikkuse paremat analüüsimist ning vajaduste ja humanitaartegevuse vastutuse paremat ühist hindamist;

30.  nõuab tõsiste jõupingutuste tegemist, et tagada pikaleveninud humanitaarkriisides tõhusalt õigus haridusele, eraldades vajalikke rahalisi vahendeid ja inimressursse, sest hariduse puudumine seab ohtu laste tuleviku ja ühiskonna edasise arengu; tõstab esile pideva hariduse olulisust selliste jagatud ja universaalsete väärtuste kaitsmisel ja edendamisel nagu inimväärikus, võrdõiguslikkus, demokraatia ja õigusriik;

31.  tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle suurendada humanitaarhädaolukordades lastele antava hariduse rahastamist, võttes arvesse kooliharidusest ilmajäävate laste muret tekitavalt suurt arvu ja hariduse suurt osa inimeste vastupanuvõime suurendamisel; kutsub nõukogu toetama komisjoni ettepanekut eraldada selleks otstarbeks 4 % ELi humanitaarabi eelarvest; on seisukohal, et selle tõttu ei tohiks pöörata vähem tähelepanu teistele põhivajadustele;

32.  on mures laste hariduse ja koolitamise pärast põgenikelaagrites ning palub ELil ja kõigil rahvusvahelistel osalejatel suurendada valmisolekut hariduse andmiseks põgenikelaagrites;

33.  märgib, et tõhusa ja tulemusliku abiandmise peamised eeltingimused on ennustatavus, tegevuse paindlikkus ja mitmeaastased maksed; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles tooma tippkohtumise deklaratsioonis uuesti tähelepanu alla humanitaarabi andmise head põhimõtted;

34.  rõhutab, et rahastamispuudujäägi lahendamiseks on vaja ülemaailmseid meetmeid; nõuab, et loodaks ülemaailmne humanitaarabifond, mis toetaks arenguabi komitee väliste rahastajate osalemist ja kaasamist ning koondaks kõiki olemasolevaid rahvusvahelisi rahastamismehhanisme, kohapealseid ressursse ja ühisfonde (ÜRO hädaabifondid, hädaabi keskfond, usaldusfondid jne) ning mida täiendataks vabatahtlike rahaliste maksetega valitsustelt, erasektorilt ja piirkondlikelt organisatsioonidelt; soovitab makseid kasutada kolmanda taseme kriiside humanitaarabilubaduste puudujääkide täitmiseks, valmisoleku toetamiseks, sotsiaalkaitse valmisoleku paketi tagamiseks pikaajalistele pagulastele või selliste ettenägematute hädaolukordadega toimetulemiseks nagu Ebola epideemia;

35.  rõhutab, et rahvusvahelistel finantsasutustel on vaja täiel määral osaleda ja korraldada ümber sooduslaenudele keskendumine, vaadates läbi soodusrahastamise kriteeriumid, et asutustel oleks võimalik paindlikumalt reageerida ebakindlatele olukordadele ja hinnata paremini riikide võimet lisada oma ressursse;

36.  nõuab tungivalt, et valitsused, rahastajad ja nende tugikeskkond lihtsustaks koostööpartnerite jaoks haldusnõudeid, ühtlustades toiminguid ja kaardistades halduse, lepingute sõlmimise ja aruandluse häid tavasid, ning toetaks algatusi, mille eesmärk on anda pidevat abi suutlikkuse suurendamiseks ja kohalike osalejate järelevalveks ning parandada riikide koordineerimisstruktuure;

37.  rõhutab, et kriisist mõjutatud inimeste elu ja inimväärikuse tagamiseks ja kindlustamiseks peab kohapealsetel vabaühendustel olema juurdepääs otserahastamisele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja rahastajad suurendaksid märkimisväärselt kohalike humanitaartegevuses osalejate otserahastamist, sest neil on võime, oskus ja suutlikkus tegutseda kohapeal, tagades samas vastutuse;

38.  kutsub tegema tippkohtumisel ebakindlaid riike ja pikaleveninud kriise käsitleva uue kokkuleppe koos jätkusuutlike programmide, rakenduskavade ja arengu prognoositava rahastamisega; rõhutab, et Addis Abeba tegevuskavas tuuakse esile vajadus investeerida sotsiaalkaitsesüsteemidesse ja turvavõrgustikesse, et ebakindlatele olukordadele oleks võimalik reageerida kiiremini ja tõhusamalt;

Haavatavuse vähendamine ja riskijuhtimine

39.  rõhutab, et humanitaartegevuse süsteem on vaja kohandada kohalikele, riigisisestele ja piirkondlikele nõuetele ning on vaja suurendada kriisist mõjutatud inimeste mõjuvõimu ja neid kaasata, sealhulgas igas vanuses naisi, lapsi, puuetega inimesi, vähemusi ja põliselanikke, tunnustada nende rolli muudatuste tegijana, tagades võimaluse korral neilt tagasiside saamise ja nendega eelneva konsulteerimise humanitaartegevuse programmitöö ja rakendamise ajal;

40.  rõhutab, et rahvusvahelise abi andmine peaks pigem põhinema olemasolevatel kohalikel või riiklikel algatustel ja partnerlustel kui looma paralleelseid meetmeid; rõhutab, et oluline on tugevdada humanitaarabi andmise kohalikku ja piirkondlikku suutlikkust ning luua võimaluse korral kaasavaid protsesse, kui planeerimisse kaasatakse kohalikud asutused, kodanikuühiskond, erasektor ja kriisist mõjutatud elanikud;

41.  rõhutab vajadust uue ülemaailmse vastastikuse täiendavuse mudeli järele, millel põhineks humanitaartegevuse ja arengukoostöö osalejate koostöö, mis võimaldab neil järk-järgult kujundada vastupanuvõimelisema ja iseseisvama ühiskonna, alustades ühise analüüsimise ja programmitööga; rõhutab, et selline mudel peaks esiteks hõlmama arengukoostöö osaliste strateegiaid, mis võimaldab neil kohapeal jõud ühendada, teiseks arenguprogrammides kriisimodifikaatorite juurutamist ja kolmandaks humanitaarabi andmise väljumisstrateegiaid, et võimaldada paindlikumat lähenemisviisi, ning samuti aruandluskohustuslikku mitmeaastast rahastamismehhanismi kaua kestvatele kriisidele reageerimiseks; rõhutab, et konfliktitundlikes piirkondades alaliste struktuuride loomiseks on oluline koostöö kohalike vabaühenduste ja kodanikuühiskonna juhtidega;

42.  kutsub komisjoni esitama algatuse, et süstemaatilisemalt ühendada humanitaarabi, arengukoostöö ja vastupanuvõime, mis võimaldab ELil olla paindlikum ja tõhusam kasvavate vajadustega tegelemisel ja edastada tippkohtumisele arutamiseks parema aluse; kutsub ELi kasutama ära kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemist, et veelgi edendada humanitaar- ja arengukoostöö seostamist;

43.  rõhutab katastroofiohu vähendamise olulisust vastupanuvõime parandamiseks neljas esmatähtsas valdkonnas: 1) arusaamine katastroofiohust; 2) riskijuhtimise parandamine katastroofiohu juhtimiseks; 3) investeerimine katastroofiohu vähendamisesse vastupanuvõime suurendamiseks ning hädaolukorrakavade ja varajase hoiatamise süsteemide edendamiseks; 4) katastroofivalmiduse suurendamine paremaks reageerimiseks ning parema taastamise põhimõtte rakendamiseks taastus-, ennistus- ja ülesehitustöödel;

44.  kutsub liikmesriike ja teisi rahastajaid parandama ja edasi arendama riigi humanitaartegevuse ja katastroofiohu vähendamise ja juhtimise õigusraamistikku, võttes aluseks rahvusvahelised suurõnnetustele reageerimise seadused, eeskirjad ja põhimõtted; rõhutab, et katastroofivalmidus, riskide vähendamine ja vastupanuvõime peaks süstemaatiliselt kuuluma reageerimiskavadesse, mida koostavad kohalikud, piirkondlikud ja riigiasutused, tööstussektor ja kodanikuühiskond, ning seda peaks toetama piisava rahastamisega ja suuremate investeeringutega prognoosimisse ja riskijuhtimise mudelitesse;

45.  kutsub pöörama tippkohtumisel suurt tähelepanu kliimamuutuste ja humanitaartegevuse küsimusele; on seisukohal, et see peaks hõlmama planeerimist ja vastupanuvõime suurendamist kliimamuutuste tagajärgedele, sealhulgas kliimapagulaste ja -rände küsimusele, kogu asjaomase poliitika kujundamisel piirkonna ja maailma tasandil; kutsub sellega seoses ELi ja selle liikmesriike jätkama julgete poliitiliste otsuste tegemist kliimamuutusega võitlemiseks;

Ümberkujundamine innovatsiooni kaudu

46.  rõhutab, et innovatsioon peaks lähtuma mitmest allikast ning eelkõige abistatavate kriisist mõjutatud inimeste, kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondade teadmistest; rõhutab minimaalsete humanitaarabistandartide olulisust selliste humanitaarabi korras osutatavate esmase tähtsusega avalike teenuste nagu hariduse, toidu, tervishoiu, majutuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni edendamisel; usub, et juhul, kui avalikul ja erasektoril on ühised huvid, ärieesmärkidele ja ELi arengueesmärkidele vastavad prioriteedid ning järgitakse rahvusvahelisi arenguabi tõhususe standardeid, siis võivad avaliku ja erasektori ning valdkonnaülesed partnerlused olla vahend, millega täiendada üldsuse reageerimist kasvavale humanitaarabivajadusele; märgib, et humanitaarabi innovatsiooni hea näide on rahaline abi, kui see on nõuetekohaselt kooskõlas abi tõhususe põhimõtetega;

47.  tunneb heameelt nõukogu järelduste üle, mis käsitlevad üldiseid põhimõtteid seoses mitmeotstarbelise rahalise abiga humanitaarvajadustele reageerimiseks; tõdeb, et kuigi vaid väike osa praegusest humanitaarabist on rahaline, on sellisel abil märkimisväärne potentsiaal olla innovatiivne, inimvääriline, turvaline, sootundlik, paindlik ja kulutõhus võimalus täita kõige haavatavamate põhivajadusi hädaolukorras; kutsub ELi ja liikmesriike propageerima tippkohtumise eel olukorrast lähtuva ja tegevuse analüüsil põhineva tingimusteta rahalise abi andmise ühiseid põhimõtteid ja nende kasutamist, toetades samas järelevalvemehhanismi;

48.  kutsub ELi edendama ja toetama ülemaailmse humanitaarinnovatsiooni liitu ülemaailmsete ühiste eetiliste lähenemisviiside väljatöötamiseks kooskõlas humanitaarabi andmise põhimõtetega ning ÜRO põhimõtetega innovatsiooni ja tehnoloogia kohta, mida töötatakse välja selleks, et tagada innovatsiooni kavandamine selliselt, et selle tulemustega parandatakse mõjutatud elanike olukorda; nõuab, et piirkonna ja riigi tasandil asutataks humanitaarinnovatsiooni fondid;

49.  tõdeb, et innovatsioonil võib olla oluline roll uutele probleemidele reageerimisel, samuti olemasolevate programmide parandamisel, sest sellega lisanduvad teiste sektorite uued saavutused, mille abil töötada välja, uuendada ja arendada mudeleid, mis võimaldavad teha humanitaarprobleemide lahendamisel läbimurde;

50.  rõhutab uute tehnoloogiate ja innovaatiliste digitaalsete vahendite osa humanitaarabi korraldamisel ja kohaletoimetamisel, pidades eeskätt silmas abi kohaletoimetamist ja jälgimist, loodusõnnetuste seiret, teabe jagamist, rahastajate vahelist koordineerimist ning abiorganisatsioonide ja kohapealse valitsuse vahelise suhtluse hõlbustamiseks eeskätt kaugemates ja loodusõnnetuste piirkondades; rõhutab, et Aafrikas ja eriti Sahara-taguses Aafrikas leiab praegu aset mobiilne digitaalrevolutsioon, kusjuures järsult on suurenenud mobiilsidelepingute (ja mobiilse interneti kasutajate) arv, mis on otsustava tähtsusega varajase hoiatamise süsteemide loomise ning tervishoiuküsimustest, ohupiirkondadest ja abistajate kontaktteabest kiire teavitamise seisukohast;

51.  kutsub komisjoni ja liikmesriike toetama äriühingute, eriti VKEde kaasamist, järgides samas humanitaarabi andmise põhimõtteid ja eetikastandardeid, koostades selleks äriühingute tegevusjuhendi ja edendades kohalikke ja piirkondlikke partnerlusplatforme, et struktureeritult, kooskõlastatult ja jätkusuutlikult kaasata äriettevõtteid hädaolukordades; ergutab liikmesriike kaasama rohkem äriühinguid oma riiklikesse hädaolukordadele reageerimise kavadesse ja vastutusmehhanismidesse;

52.  kutsub ELi uurima võimalusi luua ja ergutada partnerlust idufirmade ning samuti kindlustus- ja tehnoloogiaettevõtetega, et töötada välja vahendeid valmisoleku ja abi rakendamise tagamiseks hädaolukordades; rõhutab, et on vaja toetada ja edasi arendada ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) vahendusel toimuvat ülemaailmset kaardistamist, et koondada olemasolevad erasektori vahendid ja suutlikkus tehnilise koostöö tõhustamiseks loodusõnnetustele reageerimisel;

53.  kutsub ELi ja selle humanitaarpartnereid toetama tippkohtumisel noorte paremat kaasamist humanitaarvalmisolekusse ja taastamistegevusse ning edendama vabatahtliku tegevuse programme;

54.  juhib tähelepanu olulisele osale, mida ELi humanitaarabi vabatahtlike algatus võib täita eelseisval tippkohtumisel tehtud otsuste elluviimisel ja läbivaadatud Euroopa humanitaarabi valdkonna konsensuse kontekstis; rõhutab, et parimate tavade ja abi rakendamise vahendite väljatöötamisel võib lisaks teiste humanitaarabitöötajate kogemusele väga oluline osa olla vabatahtlike kogemustel;

55.  kutsub ELi ja liikmesriike propageerima tippkohtumisel humanitaartoetuse rolli, sest see võib olla tõhus viis kaitse ja innovatsiooni edendamiseks;

56.  rõhutab, et Istanbuli kohustusi tuleb täita ELi ja liikmesriikide tasandil; kutsub seepärast ELi ja liikmesriike kavandama koos teiste humanitaartegevuses osalejatega Istanbuli tippkohtumise tulemuste elluviimise kava; rõhutab, et on vaja tagada prognoositav ja õigeaegne humanitaarabi rahastamine ELi eelarvest, eraldades ELi humanitaarabikohustuste assigneeringuteks järjepidevalt ja täiel määral sama summa maksekohustuste assigneeringuteks;

57.  nõuab Euroopa humanitaarabi konsensusele uut ühtset ja tugevat tegevuskava, millega tagatakse ELi erapooletu ja tõhus humanitaarabi andmine, mis vastab kohapealsetele tingimustele, mida on kohandatud vastavalt ealistele ja soolistele iseärasustele ning mida antakse kedagi diskrimineerimata ja vastavalt vajadustele;

o
o   o

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning ÜRO peasekretärile.

(1) http://www.un.org/documents/ga/res/46/a46r182.htm
(2) https://interagencystandingcommittee.org/iasc-transformative-agenda
(3) https://docs.unocha.org/sites/dms/ROWCA/Coordination/Principles_of_Partnership_GHP_July2007.pdf
(4) http://www.un.org/en/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/64/290
(5) https://interagencystandingcommittee.org/files/guidelines-integrating-gender-based-violence-interventions-humanitarian-action
(6) http://www.preventionweb.net/files/43291_sendaiframeworkfordrren.pdf
(7) http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/69/313
(8) http://www.globalhumanitarianassistance.org/wp-content/uploads/2015/06/GHA-Report-2015_-Interactive_Online.pdf
(9) https://www.humanitarianresponse.info/en/system/files/documents/files/gho-status_report-final-web.pdf
(10) http://www.ghdinitiative.org/ghd/gns/principles-good-practice-of-ghd/principles-good-practice-ghd.html
(11) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.
(12) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=URISERV:ah0009
(13) ELT L 122, 24.4.2014, lk 1.
(14) https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2015/EN/1-2015-335-EN-F1-1.PDF
(15) ELT L 347, 20.12.2013, lk 924.
(16) http://ec.europa.eu/echo/sites/echo-site/files/Gender_SWD_2013.pdf
(17) http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2015/ET/1-2015-406-ET-F1-1.PDF
(18) http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/aar/doc/echo_aar_2014.pdf
(19) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9420-2015-INIT/et/pdf
(20) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9241-2015-INIT/et/pdf
(21) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/137319.pdf
(22) http://www.preventionweb.net/files/37783_eccommunicationsdgs.pdf
(23) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_Data/docs/pressdata/EN/foraff/146311.pdf
(24) http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=JOIN:2015:0040:FIN:ET:PDF
(25) https://www.worldhumanitariansummit.org/
(26) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0196.
(27) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0059.
(28) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0270.
(29) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0231.
(30) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0187.
(31) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0072.
(32) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0040.
(33) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0010.
(34) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0317.
(35) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0176.
(36) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=comnat:COM_2015_0419_FIN
(37) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1441187290883&uri=SWD:2015:166:FIN


Euroopa jätkusuutliku mitteväärismetallide tööstuse väljaarendamine
PDF 379kWORD 101k
Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon Euroopa jätkusuutliku mitteväärismetallide tööstuse väljaarendamise kohta (2014/2211(INI))
P8_TA(2015)0460A8-0309/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 147, 173, 174, 192 ja 345,

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed(1),

–   võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL(3), milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta(5),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta(6), eriti selle artiklit 1 ja asjaomaseid põhjendusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ)(7) konsolideeritud versiooni ja selle eri rakendusmäärusi,

–  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatist „Energialiidu pakett”(COM(2015)0080),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks” (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse komisjoni 28. mai 2014. aasta teatist „Euroopa energiajulgeoleku strateegia” (COM(2014)0330),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatist „Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava” (COM(2013)0407) ja sellele lisatud kõrgetasemelise töörühma tähelepanekuid,

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (COM(2011)0112),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta teatist „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus” (COM(2011)0021),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(8),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava kohta(9),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni ELi terasesektori ning töötajate ja tööstusharu kaitse kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldusi kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 kohta,

–  võttes arvesse 10. juuni 2013. aasta aruannet „Assessment of cumulative cost impact for the steel industry” (terasetööstuse kumulatiivsete kulude mõjuhindamine), mille komisjon tellis Euroopa Poliitikauuringute Keskuselt,

–  võttes arvesse 31. oktoobri 2013. aasta aruannet „Assessment of cumulative cost impact for the aluminium industry” (alumiiniumitööstuse kumulatiivsete kulude mõjuhindamine), mille komisjon tellis Euroopa Poliitikauuringute Keskuselt,

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Rohelise majanduskasvu tööhõivepotentsiaali rakendamine” (SWD(2012)0092),

–  võttes arvesse WTO 1994. aasta üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT 1994), eriti selle XX artiklit,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8-0309/2015),

A.  arvestades, et mitteväärismetallid on

   harilikud ja eriterased, roostevabad terased, ülitugevad terased ja supersulamid,
   värvilised metallid, mille võrdlushind on noteeritud Londoni futuuriturul (Londoni metallibörsil), nimelt alumiinium, vask, tina, nikkel, plii ja tsink,
   metallisulamid, nagu koobalt, molübdeen, magneesium ja titaan,
   haruldased muldmetallid,

mis kõik saadakse esmase tootmisprotsessi tulemusel, mis hõlmab kaevandamist ja metallurgilist töötlemist pürometallurgia või hüdrometallurgia näol, arvestades, et teisene tootmisallikas saadakse taaskasutamise ja ringlussevõtu tulemusel;

B.  arvestades, et Euroopa terasesektor on täitnud ajalooliselt tähtsat rolli Euroopa integratsiooniprotsessis ning on Euroopa tööstuses loodava lisandväärtuse ja Euroopa väärtusahelate alus; arvestades, et mitteväärismetallide sektoril on üldise majanduse arengus keskse tähtsusega roll nii tehnoloogia seisukohast kui ka tarneraskuste ületamisel; arvestades, et terasetööstus, kus tootmisvõimsus on alates 2008. aastast vähenenud rohkem kui 40 miljoni tonni võrra ning kaotatud on enam kui 60 000 otsest ja enam kui 100 000 kaudset töökohta, on rahuaja kõige tõsisemas kriisis, mis põhjustab tööstusliku tootmise sektorite suuremat sõltuvust kolmandatest riikidest pärit impordist ja tööstusalase oskusteabe kadumist, mis mõjutab otseselt miljoneid töökohti; arvestades, et ülemahutavus on maailmas hinnanguliselt 300 miljonit kuni 400 miljonit tonni, peamiselt Hiinas;

C.  arvestades, et mitteväärismetallide tööstus seisab silmitsi nõudluse märkimisväärse languse ning tugeva ülemaailmse konkurentsiga, mis tuleneb peamiselt kolmandatest riikidest, kus puuduvad niisama kõrged standardid ja ranged eeskirjad kui Euroopas;

D.  arvestades, et energiahinnad on Euroopas kõrgemad kui paljudes muudes majandustes, mis on peamiselt tingitud energiaturu ebapiisavast integreeritusest, kasvavatest maksudest, lõivudest ja võrgukuludest, ning need piiravad märkimisväärselt Euroopa mitteväärismetallide tööstuse konkurentsivõimet maailmaturul;

E.  arvestades, et Euroopa mitteväärismetallide tööstus seisab silmitsi tõsise investeeringute kaotamisega kolmandatele riikidele, mille on peamiselt põhjustanud suhteliselt kõrged energiahinnad ja CO2-ga seotud kulude maksumus;

F.  arvestades, et elektrolüüsi abil niisuguste metallide nagu alumiiniumi, vase ja magneesiumi tootmise Euroopa tehaste üksteise järel sulgemine näitab, et Euroopas toimub selles sektoris suur deindustrialiseerumine, mis ei ole tingitud nõudluse langusest Euroopas, vaid peamiselt elektrihindade tõusust ja suurenenud volatiilsusest mitmes liikmesriigis ning kolmandate riikide poolsest dumpingust;

G.  arvestades, et selliste metallide sulamid nagu teras, alumiinium, tsink, titaan ja vask (sh tsingitud lehtteras), mis on käesolevas resolutsioonis määratletud mitteväärismetallidena, on olulised elektroonika, masinate, seadmete ja mootorsõidukite valmistamisel ning samuti ehitustöödel; arvestades, et ELi mitteväärismetallide tööstust tuleks pidada varaks, millel on strateegiline tähtsus Euroopa konkurentsivõime jaoks, eelkõige teiste tööstussektorite jaoks ning olemasoleva ja uue taristu arendamiseks;

H.  arvestades, et esikohale tuleks seada konkurentsivõime küsimuse ja süsinikdioksiidi lekke ohu küsimusega tegelemine, ning arvestades, et vältida tuleb mis tahes protektsionistlikke meetmeid;

I.  arvestades, et alates 2009. aastast on ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS) kasvanud saastekvootide ja rahvusvaheliste arvestusühikute ülejääk heitkogustega võrreldes, mis on oluliselt nõrgendanud CO2-hinnasignaali; arvestades, et edaspidi, kui Euroopa HKSi heiteload muutuvad kallimaks, võib tõenäoliselt tekkida konkurentsikriis; arvestades, et kui rahvusvahelisel või riiklikul tasandil ei tehta võrreldavaid jõupingutusi, nimelt ei looda samasugust CO2-turgu nagu ELis, siis väheneb mitmete ELi tööstussektorite ja -käitiste rahvusvaheline konkurentsivõime, mis võib teataval määral põhjustada süsinikdioksiidi leket; arvestades, et mitteväärismetallide tööstuses on endiselt olemas märkimisväärne energiasäästu potentsiaal, mida saaks tulemuslikult rakendada erainvesteeringute ja toetuskavade kaudu, mis on mõeldud tehaste moderniseerimiseks;

J.  arvestades, et ELi mitteväärismetallide tööstuse ees seisab võidujooks ajaga, et taastada oma ülemaailmne konkurentsivõime ja suutlikkus investeerida Euroopasse ning seega astuda vastu esinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele väljakutsetele, millega ta peab toime tulema samal ajal oma ettevõtmistes sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse valdkonnas ülemaailmseks eeskujuks jäädes; arvestades, et ülemaailmne ülemahutavus ning kolmandate riikide poolsed ebaõiglased toetused ja dumping on suurendanud survet Euroopa mitteväärismetallide turul; arvestades, et tootmise innovatsioonil on positiivne mõju tööhõive kasvule tööstusharude majandustsükli kõigis etappides; arvestades, et teisest küljest on paljud ettevõtjad järginud strateegiaid, milles keskendutakse lühiajalisele finantstulule, jättes tähelepanuta innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse investeerimise, tööhõive ja oskuste uuendamise; arvestades, et töötajate kaasamine innovatsiooni ja strateegia väljatöötamisse on parim majandusliku edu tagamise viis; arvestades, et õiglane kauplemine terasetoodetega saab samuti toimida ainult töötajate põhiõigusi ja keskkonnastandardeid järgides;

K.  arvestades, et vanametallide ärakasutamine (taaskasutamise ja ringlussevõtu tulemusel) on industrialiseeritud ja ressursitõhusas majanduses hädavajalik ning seda tuleb konkurentsivõimelise ja säästva ringmajanduse raames arendada, kuid see ei ole ei kvaliteedi ega ka kvantiteedi poolest piisav, et katta täielikult Euroopa majanduste vajadus mitteväärismetallide järele; arvestades, et ELi vanametalli saldo on positiivne ja rohkem jõupingutusi tuleks teha selleks, et luua stiimuleid vanametalli ringlussevõtuks Euroopas; arvestades, et mitteväärismetallide tööstust, selle tooraineid ja lisatarnijaid tuleks käsitleda terviklikul ja integreeritud viisil;

L.  arvestades, et eriti peab see paika energiavaldkonna ümberkorraldamise puhul, sest mitteväärismetallid, nagu haruldased muldmetallid, on selle elluviimiseks vajalikes uudsetes tehnoloogiates kesksel kohal; arvestades, et EL sõltub ikka veel suuresti taastuvenergia tootmise varustuse tootmiseks vajalike metallide impordist, mis pakub sektorile tegelikke võimalusi, nimelt võimalust saada jagu võimalikest tarneraskustest; arvestades, et investeerimine taastuvenergiasse ja energiatõhususse on oluline liikumapanev jõud investeeringute tegemisele tööstustoodetesse, kaasa arvatud vask, alumiinium ja teras; arvestades, et Euroopa taastuvate energiaallikate ja energiasäästu ambitsioonikas poliitika võib tulevikus suurendada nõudlust mitteväärismetallide järele Euroopas ning eelkõige pakkuda võimalust toota kõrge lisandväärtusega tooteid; arvestades, et ettevõtja keskkonnaalane vastutus on puudulik, ning arvestades, et teatavate tööstusobjektide puhul rikutakse tõsiselt Euroopa õigusaktide nõudeid ning teatavad mahajäetud objektid kujutavad endast ohtu inimese tervisele ja keskkonnale; arvestades, et keskkonnastandardid ja ringmajanduse põhimõtted peaksid olema Euroopa mitteväärismetallide tööstuse sektorisse arengu ja innovatsiooni eesmärgil tehtavate investeeringute jaoks põhjapaneva tähtsusega; arvestades, et komisjoni aastani 2050 ette nähtud energia tegevuskava kohaselt on energiasektori CO2-heite vähendamine ja taastuvenergia suurt osakaalu käsitlev stsenaarium odavam kui praeguse poliitika jätkamine ning et tuumaenergia ja fossiilkütustest toodetud energia hinnad tõusevad aja jooksul jätkuvalt, samas kui taastuvenergia hind langeb;

M.  arvestades, et Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuses Euroopa Komisjonile esitatud soovituste kohta seoses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistega (2014/2228(INI)) rõhutati, kui tähtis on energiaalane peatükk, ning samal ajal rõhutati ELi energiamahukate tööstusharude ebasoodsat olukorda ja vajadust kaitsta nende konkurentsivõimet;

N.  arvestades, et ainult ambitsioonikas innovatsioonipoliitika, mis avab tee kvaliteetsete, energiatõhusate ja innovatiivsete toodete (näiteks ülitugeva, kuid painduva terase) ja uute tootmisprotsesside väljatöötamisele, võimaldab ELil säilitada oma koha üha tihenevas ülemaailmses konkurentsis; arvestades, et 65% ettevõtjate kulutustest teadus- ja arendustegevusele tehakse töötlevas tööstuses, ning arvestades, et meie tööstusliku baasi tugevdamine on seetõttu väga oluline selleks, et hoida teadmised ja oskusteave ELis;

O.  arvestades, et ELi mitteväärismetallide tööstus on kaotamas oma konkurentsivõimet, osaliselt kõrge regulatiivse ja halduskoormuse tõttu;

P.  arvestades, et energialiidu paketi eesmärk on luua turvalise, säästva, konkurentsivõimelise ja taskukohase energia turg, et suurendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet maailmas, alandades ja ühtlustades energiahindu Euroopas ja liikmesriikide vahel;

Q.  arvestades, et riigi juhitavate või muude mitteturumajanduslike majanduste turumajandusliku staatuse tunnustamine ilma nende tegelikule toimimisele viitamata kahjustaks kaubanduse kaitsemeetmeid ja sellel oleks tõsine konkurentsivõime- ja tööhõivealane mõju Euroopa mitteväärismetallide tööstustele, süvendades maailma suurima terasetootja juhitava hinnasõja ja tema üldtuntud liigse tootmisvõimsuse mõju;

R.  arvestades, et teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon selles sektoris on Euroopa tööstuse jaoks võtmetähtsusega; arvestades, et tehaste sulgemisega kaasnevad sageli pöördumatud kaotused tehnoloogia ja oskusteabe valdkonnas ning tööstustööliste oskuste kadu;

Mitteväärismetallide tähtsus Euroopa tööstuse jaoks

1.  rõhutab mitteväärismetallide tööstuse tähtsust suure hulga tootmisahela järgmise etapi tööstusharude jaoks, sealhulgas autotööstus, kosmosetööstus, energiatootmine, ehitus ja pakendamine;

2.  on seisukohal, et Euroopa, mis on juba tugevalt sõltuv toorainetest, ei saa endale lubada uue sõltuvuse tekkimist mitteväärismetallidest, millel oleks väga kahjulik mõju eespool mainitud tootmisahela järgmise etapi tööstusharudele;

3.  juhib tähelepanu sellele, et terasetööstuses on ELis tasapinnalise lehtterase tootmisvõimsuse puudujääk, mille on põhjustanud tehaste massiline sulgemine viimastel aastatel ja nõudluse taaselavnemine;

4.  rõhutab, et nõudlus värviliste metallide, nagu alumiiniumi ja vase järele kasvab kriisist hoolimata pidevalt;

Tungiv vajadus võidelda kliimamuutuste ja kõrgete energiahindade vastu

5.  rõhutab, et mitteväärismetallide tööstuse konkurentsivõime tagamisel on üks kõige pakilisemaid küsimusi kehtiva heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) ümberkujundamine; võtab teadmiseks, et komisjon on teinud ettepanekuid, mis peavad viima HKSi reformini neljandaks perioodiks aastatel 2021–2030, ja kutsub kaasseadusandjaid selles kontekstis üles tagama, et reform hõlmab süsinikdioksiidi lekke küsimust ning et sellega edendatakse tõhusust, tööstusinnovatsiooni ja optimaalset tootlust, mida see reform peaks tagama, kaaludes samas HKSi täiendamist muude innovatiivsete vahendite ja strateegiatega, et saavutada heitkoguste tõeline vähendamine; palub komisjonil HKSi läbivaatamise käigus premeerida energiamahuka tööstuse edukamaid osalejaid, kes toodavad kaupu kõige väiksemate heitkogustega;

6.  märgib, et 2019. aastal võetakse kasutusele turustabiilsusreserv, ja kaalub komisjoni ettepanekuid 2020. aasta järgse HKSi struktuurireformi kohta, mille üle Euroopa Parlament teostab konkreetset ja eraldi kontrolli;

7.  nõuab, et energiamahukad tööstusharud jätkaksid jõupingutusi ringlussevõtu korralduse optimeerimiseks ja CO2-heitkoguste vähendamiseks, et tagada tulevikus tööstusalane konkurentsivõime ja täita ELi kehtestatud siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid; rõhutab sellega seoses, et tööstusalane konkurentsivõime, ressursitõhusus ja heitkoguste vähendamine on muutumas üksteist täiendavateks eesmärkideks, sest kui Euroopa tootmine muutub süsinikuvaeseks, on selle jätkuv osatähtsus Euroopa ja maailma turul tulemuslik viis, kuidas aidata kaasa tööstuses tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste üldisele vähendamisele; lisab, et sama kehtib ka niisuguste imporditavate kaupade tootmise puhul, mis vastavad samaväärsetele energiatõhususe ja heitestandarditele kui need, millele vastavad ELis toodetud kaubad; rõhutab, et kolmandate riikide ettevõtjad, kes osalevad väärtusahelas, peavad samuti toimima kooskõlas ELi kliima- ja energiaeesmärkidega ning võtma arvesse eelkõige energiatõhususealaseid edusamme;

Süsinikdioksiidi kompenseerimine piiridel – WTOga kooskõlas olev rahvusvahelise mõõtmega ajutine ja paindlik meede

8.  rõhutab kindlalt, et EL on alates ajast, mil loodi rahvusvaheline läbirääkimiskomitee, kes valmistas 1992. aastal ette Rio konventsiooni, püüdnud pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega rahvusvahelise kokkuleppe üle kliimamuutustevastase kaitse eesmärkide kehtestamiseks, kuid siiani ei ole edusamme tehtud, hoolimata olukorra järjest kriitilisemaks muutumisest, mida kinnitab teadlaste peaaegu üksmeelne arvamus; nõuab ELilt eestvedaja rolli jätkamist ja rõhutab tungivat vajadust tagada, et Pariisi konverentsil sõlmitakse üleilmne siduv kokkulepe, millega kõik osalejad kohustuvad täielikult hoidma tulemuslikult ära ohtlikke kliimamuutusi; rõhutab, et nende läbirääkimistega tuleb saavutada õiguslikult siduv kokkulepe, mis sisaldab kogu majandust hõlmavaid eesmärke kõikidele osalistele, pidades kinni kokkulepitud eesmärgist hoida ülemaailmne soojenemine alla 2 °C; rõhutab, et terviklik rahvusvaheline kokkulepe loob tööstusele võrdsed võimalused ja vähendab EList süsinikdioksiidi lekke ohtu;

9.  rõhutab, et rahvusvaheline kliimameede on parim viis süsinikdioksiidi lekke ärahoidmiseks; rõhutab asjaolu, et ambitsioonikas kliimamuutuste vastase võitluse rahvusvaheline kokkulepe, millega luuakse võrdsed tingimused kõikidele riikidele, kes on valmis tegema mitmepoolset koostööd ja töötama välja ühtse ülemaailmse keskkonnaalase korralduse süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks, oleks kõige parem viis ülemaailmse heite käsitlemiseks; rõhutab asjaolu, et selline kokkulepe võimaldaks kõikidele mitteväärismetallide tootjatele õiglast konkurentsi ning sellega muudetaks piiridel toimuva kompenseerimise alased kaalutlused tarbetuks, tingimusel et selle rakendamise üle teostatakse tulemuslikku järelevalvet ja vajaduse korral tehakse kohandusi; juhib tähelepanu asjaolule, et selline rahvusvaheline kokkulepe peab tingimata hõlmama kõige suuremaid heitkoguseid tekitavate riikide võetud usaldusväärseid kohustusi; juhib ühtlasi tähelepanu vajadusele järgida sellega seoses sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, et tagada võrdsed võimalused;

10.  märgib, et nii importi kui ka eksporti arvesse võttes lisatakse piiridel süsinikdioksiidi kompenseerimise mehhanismiga Euroopa õigusnormidesse heitkoguste vähendamise mudel, mis hõlmab ka tarbimispõhist territoriaalset lähenemisviisi, ning et sellisel alt üles lähenemisviisil on see eelis, et seda saab kasutada universaalse lahendusena, mis võimaldab igal riigil iseseisvalt oma kliimapoliitika ambitsioonikuse üle otsustada, lähtudes selle tagajärgede hoolikast mõjuhinnangust; kutsub komisjoni üles tagama, et tulevastes kaubanduslepingutes oleksid sätted, mis parandavad märkimisväärselt Euroopa mitteväärismetallide toodete ekspordivõimalusi ja turulepääsu; kordab, et komisjon peaks lisama piirkondlikesse, kahepoolsetesse ja mitmepoolsetesse vabakaubanduslepingutesse toorainetega seotud moonutavate tavade (kahetine hinnakujundus, ekspordipiirangud) keelu;

11.  rõhutab, et kõik kaubandust mõjutavad meetmed peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste kaubanduskokkulepetega; kinnitab, et kliimapoliitika eesmärgiks seatud inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitsmine ning mittetaastuvate loodusvarade säilitamine, kui seda tehakse mittediskrimineerival viisil ja mitte varjatud piirangu kujul, on kooskõlas GATTi XX artiklis sätestatud eranditega; täpsustab, et kliimamuutustele tuleks nende ülemaailmse olemuse tõttu pöörata õiguslikku tähelepanu; on seisukohal, et vähese süsinikusisaldusega atmosfääri (puhast õhku) juba peetakse ammenduda võivaks loodusvaraks ning seetõttu tuleks seda käsitleda avaliku hüvena; täpsustab lisaks, et vastumeetmeid ei saaks võtta piiridel süsinikdioksiidi kompenseerimise meetmete tagajärjel, ilma et rikutaks rahvusvahelise kaubanduse eeskirju ja tekiks süüdistuse esitamise oht; kordab, et eesmärk ei ole mingil juhul kaitsta Euroopa tööstusharusid, vaid luua neile oma välismaiste konkurentidega võrdsed tingimused;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et soovitav oleks näha ette enampakkumistelt saadud tulude osaline ümberjaotamine keskkonnakaitse algatustesse ja kliimamuutuste vastu võitlemise meetmetesse, nagu Rohelisse Kliimafondi, mis on ette nähtud Cancúni kokkulepetes, ning muudesse rahvusvahelistesse kliimamuutustega seotud rahastamisvahenditesse;

13.  märgib, et kokkulepitud standardid süsinikusisalduse ja toote kogu olelusringi heitkoguste arvutamiseks suurendavad läbipaistvust ja võivad hõlbustada säästliku tootmise ja tarbimise edendamist, sealhulgas metallitööstuses;

Kaudsete heitkoguste hüvitamine

14.  peab kahetsusväärseks, et riigiabil põhinevast kaudsete kulude hüvitamise korrast sai uus kõlvatu konkurentsi allikas ELi ühtsel turul elektrimahukate sektorite tootjate puhul, kellest mõned saavad oma riikides ametiasutustelt rahalist toetust; nõuab tungivalt sellise hüvitise ühtlustamist ja põhjendatud juhtudel andmist Euroopa tasandil, et tagada tingimused, mis oleksid võrdsed ülemaailmsete konkurentidega ja Euroopa tootjate hulgas, ning et tagada tulemuslik süsinikdioksiidi lekke kaitse; märgib, et see peab eriti paika kuue värvilise metalli puhul, millega kaubeldakse hinnaga, mille määrab üleilmne nõudlus ja pakkumine ning mille määrab kindlaks peamiselt Londoni börs; mõistab seega, et mitteväärismetallide tootjad on „hinnaga leppijad” ja ei saa kulude tõusu klientidele üle kanda; on jõudnud järeldusele, et kaudsete heitkoguste hüvitamine tuleb kindlasti säilitada; osutab kokkuleppele, mis saavutati turustabiilsusreservi loomise ja toimimise osas ning milles on sätestatud, et „võrdsete tingimuste eesmärgi järgimiseks tuleks läbivaatamise käigus kaaluda ka ühtlustatud korra kehtestamist kaudsete kulude hüvitamiseks liidu tasandil”(11); viitab sellega seoses nõukogu määrusele (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta(12) ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108; kutsub komisjoni üles vaatama läbi erinevate energiatoetuskavade mõju energia jaehinnale, mis mõjutab kaudselt energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet üksikutes liikmesriikides;

15.  on seisukohal, et süsiniku diferentseeritud mõju elektrihinnale iga tarnija energiaallikate jaotusest lähtuvalt on konkurentsitegur ja see sõltub muu hulgas iga suveräänse riigi tehtavatest valikutest; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle Euroopa energialiidu kohta; on veendunud, et hästitoimiv energia siseturg, mis toodab turvalist ja säästvat energiat ning tagab piisavad ühendused liikmesriikide vahel, aitab langetada energiahindasid Euroopa tööstuse ja tarbijate jaoks; on seisukohal, et HKS on ELi ühtlustatud meede, millega vähendada tööstuse heitkoguseid, ning et seepärast tuleks selle mõjuga tegeleda ühtlustatud süsteemi raames;

Toetus vähese CO2-heitega metallide tootmisse investeerimiseks

16.  nõuab tungivalt, et tasuta saastekvoote eraldataks süsinikdioksiidi lekke sektorite kõige tõhusamatele käitistele uude varustusse, teadus- ja arendustegevusse (sh süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning kasutamine) ja töötajate koolitamisse investeerimise programmide alusel võimalikult kiiresti ja igal juhul alates 2018. aastast ning neljanda etapi jooksul, mis hõlmab perioodi 2021–2030, et vastata kliima- ja keskkonnakaitse ning töötajate õiguste alastele kõrgetele standarditele; rõhutab, et äärmiselt vajalik on investeerida teadus- ja arendustegevusse, et võimaldada Euroopal jääda mitteväärismetallide tootmise tippkeskuseks; tuletab meelde, et investeeringuid tegevad tööstusharud tulevad kriisidest kõige paremini välja; nõuab, et HKSi enampakkumisel saadud tulu kasutataks kliimameetmete rahastamiseks ELis ja arenguriikides, sealhulgas taastuvenergia ning energiatõhususe projektide investeeringuteks tööstussektorites; toetab kavasid luua kliima- ja energiapoliitika raamistikus 2030 rahastamisprogramm NER400 süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, innovatiivsete taastuvate energiaallikate ja vähese CO2-heite suunalise innovatsiooni jaoks tööstussektorites, nagu on sätestatud Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2014. aasta järeldustes; soovitab, et CO2 kogumise, kasutamise ja säilitamisega seotud katse- ja näidisprojektid peaksid olema osa komisjoni edendatavate vähese CO2-heitega tehnoloogiate rahastamise programmidest kooskõlas programmiga NER300 ja tulevase programmiga NER400, nii et finantsrisk jaguneks rahastajate ja käitajate vahel; tuletab meelde, kui olulised on avaliku sektori investeeringud ja Euroopa kontekstis raamprogrammi „Horisont 2020” vahendid mitteväärismetallide tööstuse keskkonna- ja energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas CO2-heitkoguste vähendamiseks kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega; peab töötajate koolitamist vähese CO2-heitega tehnoloogiate ja tavade rakendamisel tööstuses strateegiliseks investeeringuks, mis peaks olema täielikult kaasatud komisjoni edendatavatesse programmidesse, mille eesmärk on vähese CO2-heitega majandusele ülemineku rahastamine;

Finantsaruandlus ja läbipaistvus

17.  teeb ettepaneku, et süsinikdioksiidi kvoodid avaldataks koos äriühingute raamatupidamise aastaaruannetega ja et Euroopa Liit toetaks selle valdkonna rahvusvahelise raamatupidamisstandardi alase töö jätkamist;

18.  rõhutab, kui tähtis on läbipaistvus selles osas, kuidas liikmesriigid kasutavad jaotamisest saadavat tulu; osutab sellega seoses liikmesriikide kohustusele teavitada komisjoni HKSist saadava tulu kasutamisest; rõhutab asjaolu, et suurem läbipaistvus aitaks kodanikel näha, kuidas riigiasutused kasutavad HKSist saadavat tulu;

19.  rõhutab, et käitised ja äriühingud peavad järgima kõiki õiguslikke nõudeid sotsiaalse vastutuse ja aruandluse kohta, et tagada keskkonnaeeskirjade võrdne ja tulemuslik rakendamine, samuti selleks, et tagada pädevate asutuste ja sidusrühmade, sealhulgas töötajate, kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondade esindajate juurdepääs kogu asjakohasele teabele; rõhutab keskkonnaalaseid küsimusi käsitlevale teabele juurdepääsu õigust, nagu on sätestatud Århusi konventsioonis ning rakendatud ELi ja siseriiklikes õigusaktides, sealhulgas direktiivis 2003/87/EÜ; soovitab, et iga rajatis, mis on klassifitseeritud HKSi kuuluvaks, annaks igal aastal muu hulgas kliimamuutuste vastu võitlemise ja ELi keskkonna-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste direktiivide järgimise kohta põhjalikku teavet, mis peaks olema kättesaadav nii töötajate esindajatele kui ka rajatise lähiümbruse kohalike kogukondade kodanikuühiskonna esindajatele;

Elektrivarustuslepingute küsimus

20.  rõhutab, kui oluline on Euroopa mitteväärismetallide sektori konkurentsivõime jaoks pikaajaliste lepingute sõlmimise võimalikkus komisjonipoolset täpsustamist vajavatel teatavatel tingimustel, mis peavad olema kooskõlas investeeringutasuvusega, kusjuures nende kestus ei tohi kapitalimahukate tööstusharude puhul olla vähem kui viisteist aastat; tuletab meelde, et töösturitel peab olema tunne, et nende investeeringud on kindlustatud tänu prognoositavatele hindadele ja selgele õigusraamistikule; rõhutab, et iga-aastase elektrienergia enampakkumise asemel tuleks pigem eelistada elektrivarustuslepingute pikaaegset stabiilsust; väljendab muret turgu reguleerivate õigusnormide pärast, mis võimaldavad mõnes liikmesriigis struktuurset lõhet elektri hindade ja tootmiskulude vahel; palub komisjonil võidelda erasektori oligopolide juhusliku kasumi vastu energiaturul;

21.  väljendab muret turgu reguleerivate õigusnormide pärast, mis võimaldavad struktuurset lõhet elektri hindade ja tootmiskulude vahel;

Oskuste edastamine

22.  nõuab, et organiseeritaks oskuste edasiandmist töötajate eri põlvkondade vahel kõikides tehastes, kus tootmises kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel on mitterahuldavad vanusepüramiidid; pooldab töötajate kollektiivsete oskuste arendamise eesmärgil ettevõtete noorte töötajate oskuste edendamist struktuurse õpipoisiõppepoliitika abil; rõhutab mitteväärismetallide sektori töötajate oskuste ja kvalifikatsioonide tähtsust; nõuab aktiivset tööhõive- ja tööstuspoliitikat, mis tagab, et seda teadmist arendatakse ja tunnustatakse Euroopa mitteväärismetallide tööstuse olulise varana; palub, et tööstusalase oskusteabe säilitamist ja kvalifitseeritud tööjõu alalhoidmist arvestatakse igas konkreetses tehases tootmise elujõulisuse hindamisel;

Toorainega varustamine

23.  nõuab seoses metallitootmisele vajaliku toorainega Euroopalt diplomaatilisi meetmeid, mis põhinevad strateegilisel partnerlusel lisandväärtuse jagamiseks Euroopa riikide ja toorainet tootvate riikide vahel viisil, mis kogu väärtusahela ulatuses toetab kvalifitseeritud tööjõu arengut; palub komisjonil luua põhjaliku teraseturu analüüsi vahendi, mille abil oleks võimalik saada täpset teavet terase pakkumise ja nõudluse tasakaalu kohta Euroopas ja maailmas, tehes vahet nende turgude arengu struktuurilistel ja tsüklilistel komponentidel; on veendunud, et mitteväärismetallide esmas- ja järelturu järelevalve võib olla väärtuslikuks sisendiks parandus- ja proaktiivsetele meetmetele, mis on terasetööstuse tsüklilise olemuse tõttu hädavajalikud; peab tervitatavaks haruldaste muldmetallide alase Euroopa pädevusvõrgustiku (ERECON) aruannet(13); palub komisjonil jätkata tegevust ERECONi raames, et arendada Euroopa jaoks välja mitmekesine ja jätkusuutlik haruldaste muldmetallide tarneahel, ning eelkõige rakendada poliitilised soovitused ning toetada asenduslahendusi ja ulatuslikumat ringlussevõttu;

Euroopa kaubanduse kaitsemeetmed mitteväärismetallide valdkonnas: pigem ennetamine kui hilised parandusmeetmed

24.  manitseb nõukogu viima lõpule kaubanduse kaitsevahendeid käsitleva kahe määruse läbivaatamise, et muuta need vahendid sujuvamaks ja tugevamaks ning kiirendada nende kasutamist ja tagada seejuures, et neid ei nõrgendataks; teeb ettepaneku näha ette kuni ühe kuu pikkune eeluurimisetapp, mille jooksul oleks võimalik dumpinguvastased ja subsiidiumivastased kaebused esialgselt läbi vaadata, ja teha seejärel esmaste tõendite alusel teatavaks ennetavad parandusmeetmed ja teostada põhjalik uurimine; peab kahetsusväärseks asjaolu, et kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamist käsitleva seadusandliku ettepaneku arutelu on nõukogus peatunud, kuigi Euroopa Parlament on väljendanud tugevat toetust rangemate meetmete võtmisele kaitseks kolmandatest riikidest pärineva ebaõiglase impordi vastu; kutsub nõukogu üles jätkama kiiresti kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamist, et tagada lõpuks asjakohaste meetmete võtmine ebaõiglaste tavade vastu ja Euroopa turu dumpinguvastane kaitse, tagades seejuures võrdsed tingimused ja kasutades täielikult ära võimalused, mida pakub energiavaldkonna ümberkorraldamine;

25.  kiidab heaks eesmärgi teha kiireid edusamme liidus tarbitavate haruldaste muldmetallide ja kriitilise tähtsusega metallide ringlussevõtus;

26.  rõhutab, et kõik mitteväärismetallid, sh roostevaba teras ja alumiinium, on allutatud ülemaailmsele konkurentsile; peab tungivalt vajalikuks, et komisjon peaks asjaomaste geograafiliste turgude määratlemisel oma analüüsides ja võrdustes lähtepunktiks maailmaturu ega piirduks oma analüüsides üksnes siseturuga; nõuab, et enne kui komisjoni konkurentsi peadirektoraat mingeid otsuseid langetab, viidaks läbi tootmisvõimsuse mõjuhinnang, milles võetaks muu hulgas arvesse tehaseid ja töökohti, ning et selle järeldused lisataks lõplikku sidusrühmadele kättesaadavaks tehtavasse väljaandesse; nõuab konkurentsipoliitika ja riigiabi eeskirjade läbivaatamist, et lihtsustada riiklikku sekkumist, mille eesmärk on säilitada sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus, parandada keskkonnastandardeid ja lahendada rahvatervisega seotud mureküsimusi;

27.  toetab tööstusriskide ennetamiseks kohalike teabe- ja konsulteerimiskomiteede loomist, mis peaksid hõlmama kõiki sidusrühmi, kes on volitatud teostama järelevalvet ja andma välja hoiatusi; rõhutab töötajate esindajate tunnustatud teadmisi strateegiliste ettevõtlusalaste valikute ja otsustuste osas;

Mitteväärismetallide roll ringmajanduses

28.  rõhutab sellega positiivset mõju, mida omavad vanametallid, mille abil on võimalik märkimisväärselt vähendada sisendenergiat ja -toorainet; palub seetõttu komisjonil hõlbustada vanametallide turu arengut ja toimimist; julgustab seadma kõikides mitteväärismetalle tootvates tehastes sisse ringmajanduse, et siduda kõrvaltoodete ja ringlussevõetud metallide kasutamine konkurentsivõime tõstmise eesmärgiga; nõuab, et kõikides mitteväärismetalle tootvates tehastes muudetaks ringmajanduse sisseseadmine kohustuslikuks, et siduda kõrvaltoodete ja ringlussevõetud metallide kasutamine konkurentsivõime tõstmise eesmärgiga; kiidab heaks eesmärgi teha kiireid edusamme liidus tarbitavate haruldaste muldmetallide ja kriitilise tähtsusega metallide ringlussevõtus; nõuab tugevate seoste loomist mitteväärismetallide ringlussevõtu sektori ja muude tööstusharude vahel, et tugevdada tööstusliku baasi suurust ja vastupidavust, eelkõige piirkondades, kus toimub deindustrialiseerimine; rõhutab sellega seoses toodete ja materjalide asendamise ning vanametalli ulatuslikuma kasutamise suurt potentsiaali muu hulgas terase ja alumiiniumi tootmisel; rõhutab, et enamikku mitteväärismetalle on võimalik mitu korda ringlusse võtta, kasutades seejuures vaid murdosa esmatootmiseks kasutatavast energiast; tunneb muret Euroopa suure energiakao pärast, mille on põhjustanud seaduslik ja ebaseaduslik alumiiniumi ja vase eksport sellistesse riikidesse nagu Hiina ja India, st riikidesse, kes ise on kehtestanud alumiiniumi ekspordi keelud; on veendunud, et kõrged keskkonnastandardid ja ringmajanduse põhimõtted peaksid olema Euroopa mitteväärismetallide tööstuse sektorisse arengu ja innovatsiooni eesmärgil tehtavate investeeringute jaoks põhjapaneva tähtsusega; palub komisjonil töötada välja majanduslikud stiimulid metallide, sealhulgas praegu majanduslikult ebaotstarbekate kriitilise tähtsusega toorainete, näiteks haruldaste muldmetallide ringlusse võtmiseks, et uurida, kuidas oleks võimalik toetada ringlussevõetud materjalide turgusid, muu hulgas ka ringlussevõetud materjalide roheliste sertifikaatide, ökodisaini nõuete ja maksustiimulite abil, ning tagada, et ka ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) eelarve puhul kasutatakse finantsvõimendust ressursitõhususe ja ringlussevõtu edendamiseks; on veendunud, et jäätmeid käsitlevaid õigusakte tuleks parandada ELi vanametalli turu toimivana hoidmiseks, näiteks romusõidukite direktiivi ja teiste jäätmeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamise abil; soovitab võtta meetmeid, et määrata kogumise eesmärgid, suurendada tootjate vastutust ja laiendada olelusringi lõppu käsitlevate õigusaktide kohaldamisala, näiteks veoautode, busside ja mootorrataste osas; rõhutab vajadust kvalifitseeritud ja oskustega inimeste järele, kes tulevad toime üleminekuga säästvamatele tootmisprotsessidele ja toodetele, ning nõuab Euroopa tasandil koolitus- ja haridusstrateegiat, mis toetab äriühinguid, uurimisinstituute ja sotsiaalpartnereid jõupingutustes, mille eesmärk on selgitada ühiselt välja keskkonnsäästlikkuse seisukohast vajalikud oskused;

o
o   o

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.
(2) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.
(3) ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
(4) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
(5) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.
(6) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.
(7) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0032.
(9) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 75.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0104.
(11) Vt otsuse (EL) 2015/1814 põhjendus 9 (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).
(12) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.
(13) http://ec.europa.eu/growth/sectors/raw-materials/specific-interest/erecon/index_en.htm


Olukord Ungaris ning Euroopa Parlamendi 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni järelmeetmed
PDF 167kWORD 70k
Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon olukorra kohta Ungaris (2015/2935(RSP))
P8_TA(2015)0461RC-B8-1351/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit, eriti selle teist ja neljandat kuni seitsmendat taanet,

–  võttes arvesse eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning artikleid 6 ja 7, samuti Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid, mis käsitlevad põhiõiguste austamist, edendamist ja kaitset ELis,

–  võttes arvesse 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mis kuulutati välja 12. detsembril 2007. aastal Strasbourgis ja jõustus koos Lissaboni lepinguga 2009. aasta detsembris,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja Euroopa inimõiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ungaris(1), 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra ning sellekohaste standardite ja tavade kohta Ungaris(2), 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni hiljutise poliitilise arengu kohta Ungaris(3) ja 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Ungari meediaseaduse kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik” (COM(2014)0158),

–  võttes arvesse nõukogu esimest iga-aastast õigusriigialast dialoogi, mis peeti 17. novembril 2015. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 27. novembri 2015. aasta avaldust, mille ta tegi pärast oma visiiti Ungarisse,

–  võttes arvesse Ungari Rahvuskogu poolt 2015. aastal vastu võetud õigusakti CXL massilise sisserände kohta,

–  võttes arvesse Ungari Rahvuskogu poolt 2015. aastal vastu võetud õigusakti CXLII Ungari piiri tõhusa kaitse ja massilise sisserände kohta,

–  võttes arvesse Ungari Rahvuskogu poolt 22. septembril 2015. aastal vastu võetud resolutsiooni nr 36/2015 sõnumi kohta Euroopa Liidu juhtidele,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel esitatud suuliselt vastatavat küsimust komisjonile olukorra kohta Ungaris ning Euroopa Parlamendi 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni järelmeetmete kohta (O-000140/2015 – B8-1110/2015),

–  võttes arvesse komisjoni 5. novembri 2015. aasta vastust Euroopa Parlamendi 10. juuni 2015. aasta resolutsioonile,

–  võttes arvesse komisjoni avaldust, mis tehti Euroopa Parlamendi 2. detsembril 2015. aastal toimunud täiskogu arutelul olukorra kohta Ungaris,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning arvestades, et need on liikmesriikide universaalsed ja ühised väärtused (Euroopa Liidu lepingu artikkel 2); arvestades, et ilmne oht, et mõni liikmesriik rikub oluliselt Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi, tooks kaasa artikli 7 kohase menetluse algatamise;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta kuulub ELi esmaste õigusaktide hulka ja sellega keelatakse igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

C.  arvestades, et viisil, kuidas õigusriigi põhimõtet rakendatakse riiklikul tasandil, on keskne roll usalduse tagamisel liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide vastu; arvestades, et ELi õigustatud järeleandmatusel seoses demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamise väärtustega on keskne tähtsus liidu usaldatavuse tagamisel nii liidusiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil;

D.  arvestades, et varjupaigaõigus on tagatud 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli kohaselt ning kooskõlas Euroopa Liidu lepinguga ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga;

E.  arvestades, et usaldusväärsed avaliku sektori kulutused ja ELi finantshuvide kaitse peaksid olema ELi niisuguse poliitika põhielemendid, mille eesmärk on suurendada kodanike usaldust, tagades nende raha nõuetekohase, tõhusa ja tulemusliku kasutamise;

F.  arvestades, et Ungaris viimastel aastatel aset leidnud sündmused, tehtud algatused ja võetud meetmed on põhjustanud olukorra tõsise ja süsteemse halvenemise õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste, muu hulgas sõnavabaduse, sh akadeemilise vabaduse, rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõiguste, kogunemis- ja ühinemisvabaduse, kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse piiramise ja takistamise, võrdse kohtlemise õiguse, vähemuste hulka kuuluvate isikute, sh romade, juutide ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste õiguste, sotsiaalsete õiguste, põhiseadusliku süsteemi toimimise ning kohtute ja muude institutsioonide sõltumatuse valdkonnas, samuti on need toonud kaasa palju murettekitavaid süüdistusi korruptsiooni ja huvide konfliktide kohta;

G.  arvestades, et 2015. aasta juulis ja septembris võttis Ungari Rahvuskogu vastu rea muudatusi, mis on eelkõige seotud varjupaigaseaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, piiriseaduse, politseiseaduse ja riigikaitseseadusega; arvestades, et komisjoni esialgne hinnang tõi ilmsiks mitu tõsist muret ja küsitavust seoses vastavusega varjupaiga- ja piirialase liidu õigustikule ning põhiõiguste hartale; arvestades, et komisjon saatis 6. oktoobril 2015. aastal Ungari valitsusele ametliku kirja; arvestades, et Ungari valitsus vastas sellele kirjale; arvestades, et 10. detsembril 2015. aastal algatas komisjon Ungari suhtes rikkumismenetluse;

H.  arvestades, et komisjon ei täitnud Euroopa Parlamendi nõudmist teostada põhjalik järelevalveprotsess seoses demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorraga Ungaris; arvestades, et komisjon teatas Euroopa Parlamendi 2. detsembri 2015. aasta täiskogul peetud arutelul esitatud avalduses, et ta on valmis kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, sh rikkumismenetlusi, et tagada, et Ungari – ning mis tahes muu liikmesriik – täidab ELi õigusest tulenevaid kohustusi ja austab Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi; arvestades, et komisjon on seisukohal, et õigusriigi raamistiku aktiveerimise tingimused ei ole Ungari puhul praeguses etapis täidetud;

1.  kordab oma 10. juuni 2015. aasta resolutsioonis olukorra kohta Ungaris väljendatud seisukohta;

2.  väljendab tõsist muret selle pärast, et viimastel kuudel on võetud kiireid seadusandlikke meetmeid, mis on muutnud juurdepääsu rahvusvahelisele kaitsele äärmiselt raskeks ning on pagulasi, rändajaid ja varjupaigataotlejaid põhjendamatult kriminaliseerinud; rõhutab muret tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte austamise, ka alaealisi hõlmava sageneva kinnipidamise ja ksenofoobse retoorika kasutamise pärast, millega seostatakse rändajaid sotsiaalsete probleemide või julgeolekuriskidega, eelkõige valitsuse juhitavate teabekampaaniate ja riiklike konsultatsioonide raames, muutes seega integreerumise problemaatiliseks; nõuab Ungari valitsuselt tungivalt tavapäraste menetluste juurde naasmist ja kiireloomuliste meetmete kehtetuks tunnistamist;

3.  on veendunud, et kõik liikmesriigid peavad oma seadusandlikes ja haldustavades täiel määral järgima ELi õigust ning et kõik õigusaktid peavad kajastama Euroopa põhiväärtusi, nimelt demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõiguseid, ning olema nendega kooskõlas;

4.  rõhutab, et Euroopa Parlament on korduvalt kutsunud nõukogu üles reageerima Ungaris toimuvatele murettekitavatele sündmustele; nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu korraldaksid võimalikult kiiresti arutelu ja võtaksid vastu järeldused olukorra kohta Ungaris; on veendunud, et seeläbi, et nõukogu ja komisjon ei ole piisavalt arvesse võtnud Euroopa Parlamendi muresid, mida on korduvalt väljendatud selle liikmete häälteenamusega, ega ole neile asjakohaselt reageerinud, õõnestavad nad institutsioonidevahelise vastastikuse lojaalse koostöö põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2;

5.  usub, et Ungari olukord paneb proovile ELi võime tõestada oma suutlikkust ja poliitilist valmisolekut reageerida tema põhiväärtuseid ähvardavatele ohtudele ja nende põhiväärtuste rikkumisele liikmesriigi poolt; taunib sarnaste sündmuste esinemist ka mõnes muus liikmesriigis ning on seisukohal, et ELi tegevusetus võib olla aidanud kaasa niisugustele sündmustele, mis annavad sarnaselt Ungaris toimuvaga murettekitavalt märku õigusriigi põhimõtte õõnestamisest; usub, et see tekitab tõsist muret liidu suutlikkuse pärast tagada Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumite jätkuv täitmine pärast liikmesriigi ühinemist liiduga;

6.  tuletab meelde komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvaja rolli selle tagamisel, et siseriiklikud õigusaktid oleksid kooskõlas demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõigustega; rõhutab, kui oluline on asjaolu, et komisjoni ja Euroopa Parlamendi teostatavad mis tahes hinnangud ja analüüsid olukorra kohta üksikutes liikmesriikides tugineksid faktidele ja oleksid objektiivsed; kutsub Ungari valitsust ja komisjoni üles tegema ühiselt tihedat koostööd mis tahes küsimustes, mis võivad nende hinnangul vajada põhjalikumat hindamist või analüüsi; märgib rahuloluga Ungari suhtes rikkumismenetluse algatamist seoses varjupaigaalase liidu õigustikuga;

7.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni praeguses lähenemisviisis keskendutakse peamiselt õigusaktide marginaalsetele tehnilistele aspektidele, kuid ei pöörata tähelepanu võetud meetmete suundumustele, struktuurile ja mõjule, mida need üheskoos avaldavad õigusriigi põhimõttele ja põhiõigustele; usub, et eelkõige rikkumismenetlustega ei ole enamikul juhtudest õnnestunud saavutada tegelikke muutusi ega olukorrale ulatuslikumalt reageerida;

8.  kordab oma üleskutset komisjonile käivitada ELi õigusriigi tugevdamise raamistiku esimene etapp ning algatada seepärast viivitamata põhjalik järelevalveprotsess seoses demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorraga Ungaris, hõlmates ka teataval arvul meetmete koosmõju, ning hinnata selles liikmesriigis süsteemse ohu tekkimist, millest võib kujuneda olulise rikkumise ilmne oht Euroopa Liidu lepingu artikli 7 tähenduses;

9.  kutsub komisjoni üles jätkama kõiki uurimisi ja kasutama ka edaspidi täies ulatuses kõiki olemasolevaid seadusandlikke vahendeid, et tagada Ungaris ELi vahendite läbipaistev ja nõuetekohane kasutamine, mis põhineb ELi õigusel; võtab teadmiseks komisjoni 14. juuli 2015. aasta otsuse peatada mitu lepingut kaheksa ELi rahastamisprogrammi raames, kuna Ungari riigihankemenetlustes on kasutatud ülemäära piiravaid valikukriteeriume;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Ungari presidendile, valitsusele ja parlamendile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0227.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0315.
(3) ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 27.
(4) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 154.

Õigusalane teave