Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2139(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0373/2015

Esitatud tekstid :

A8-0373/2015

Arutelud :

PV 18/01/2016 - 17
CRE 18/01/2016 - 17

Hääletused :

PV 19/01/2016 - 5.5
CRE 19/01/2016 - 5.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0005

Vastuvõetud tekstid
PDF 194kWORD 89k
Teisipäev, 19. jaanuar 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse roll ELi põhiväärtuste edendamisel
P8_TA(2016)0005A8-0373/2015

Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioon kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel (2015/2139(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 21 ning artikli 27 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 165 ja 167 ning eelkõige artiklit 17, mille kohaselt peab liit austama staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või -kogukondadel ning ka filosoofilistel ja mitteusulistel organisatsioonidel, ning peab tunnustama nende identiteeti ja erilist panust ning pidama nendega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 10, 11 ja 22 ning preambulit,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eriti selle esimese protokolli artiklit 2,

–  võttes arvesse ÜRO 20. detsembri 2010. aasta resolutsiooni „Kultuur ja areng”,

–  võttes arvesse ÜRO aastatuhande deklaratsiooni (2000) ning eriti selle artikleid alapealkirja „Inimõigused, demokraatia ja hea valitsemistava” all,

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitset ja edendamist käsitlevat 2005. aasta konventsiooni (UNESCO konventsioon),

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 16, ja ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 2012. aasta resolutsiooni 67/179 ning ÜRO Inimõiguste Nõukogu 22. märtsi 2013. aasta resolutsiooni 22/20,

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta soovitust nõukogule seoses ELi suuniste kavandiga usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta(1) ning ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta, mille välisasjade nõukogu võttis vastu 24. juunil 2013. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1983/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat (2008)(2),

–  võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2008. aasta järeldusi kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide välissuhetes(3),

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava (11855/2012), mille välisasjade nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 7. mai 2008. aasta valget raamatut kultuuridevahelise dialoogi kohta „Elame koos võrdselt väärikatena” (Living Together As Equals in Dignity),

–  võttes arvesse Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava üleilmastuvas maailmas (COM(2007)0242), mille eesmärk on edendada teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest ja ELi väärtustest, dialoogi kodanikuühiskonnaga ja heade tavade vahetamist,

–  võttes arvesse 2014. aasta ELi välissuhete ettevalmistava tegevuse tulemusi ja järelmeetmeid kultuurivaldkonnas,

–  võttes arvesse näidisvabakaubanduslepingule lisatud kultuurikoostöö protokolli(4),

–  võttes arvesse ELi haridusministrite 17. märtsi 2015. aasta mitteametlikul kohtumisel Pariisis vastu võetud Pariisi deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu (8496/15),

–  võttes arvesse ELi eesistujariikide kolmiku 2015. aastal Luxembourgis toimunud ELi noortekonverentsi lõplikke ühissoovitusi, milles võeti arvesse struktureeritud dialoogi, mille eesmärk on anda noortele võimalus Euroopa demokraatlikus elus poliitiliselt osaleda ning milles kutsuti Euroopa Parlamenti üles edendama väärtusepõhist ja aktiivset kodanikuharidust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8-0373/2015),

A.  arvestades, et Euroopa on kultuurilise, sotsiaalse, keelelise ja usulise mitmekesisuse osas tohutult rikas; arvestades sellega seoses, et Euroopa tuleviku jaoks omavad keskset tähtsust sellised meie ühiskondi koos hoidvad ühisväärtused nagu vabadus, sotsiaalne õiglus, võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld, demokraatia, inimõigused, õigusriigi põhimõtted, sallivus ja solidaarsus;

B.  arvestades, et kultuuridevaheline dialoog ei ole juriidiline mõiste ja seda ei reguleerita siseriiklike, ELi või rahvusvaheliste õigusaktidega, kuid selle aluseks on inimõiguste ja kultuurilise mitmekesisuse kaitsmisele suunatud rahvusvahelised raamistikud;

C.  arvestades, et kultuuridevahelise dialoogi mõistet on püütud määratleda erinevates Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastaga 2008 seotud uuringutes ja järeldustes kui protsessi, mis hõlmab avatud ja lugupidavat suhtlust või läbikäimist erineva kultuurilise tausta või maailmavaatega üksikisikute, rühmade ja organisatsioonide vahel; arvestades, et selle eesmärk on muu hulgas luua sügavam arusaam mitmesugustest vaatenurkadest ja tavadest; suurendada osalemist ja valikute tegemise vabadust ja suutlikkust; toetada võrdsust ning edendada loomingulisi protsesse;

D.  arvestades, et on tähtis tagada vajalikud vahendid, eelkõige rahalised vahendid, et seada esikohale selliste programmide rahastamine, mille eesmärk on edendada kultuuride- ja kodanikevahelist dialoogi, et tugevdada vastastikust austust tugeva kultuurilise mitmekesisuse raamistikus ning tegeleda meie ühiskondade keeruka tegelikkusega ja eri kultuuriliste identiteetide ja uskumuste kooseksisteerimisega ning rõhutada eri kultuuride Euroopa ühiskonda ja pärandisse antud panust ning tulemuslikult lahendada konflikte;

E.  arvestades, et selle eesmärgi saavutamine ei ole ainult avaliku sektori asutuste ja poliitikakujundajate ülesanne, vaid ühiskonna kui terviku, sealhulgas mitmete erinevate sidusrühmade, nagu perekondade, meedia, haridustöötajate, ettevõtjate, kogukonna- ja usujuhtide ühine vastutus; arvestades, et lisaks poliitilistele osalejatele on oluline rõhutada kõigi kultuuridevahelises dialoogis osalevate sidusrühmade rolli;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta konkreetsed artiklid on kultuuridevahelise dialoogi seisukohast eriti tähtsad, edendades võrdsust, mittediskrimineerimist, kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust, sõna- ja liikumisvabadust, kodanikuõigusi majandus- ja poliitilises tegevuses osalemiseks;

G.  arvestades, et tähendusrikas kultuuridevaheline dialoog eeldab põhjalikke teadmisi enda ja teiste kultuuride kohta;

H.  arvestades, et Euroopa arenguaasta 2015, ÜRO aastatuhande arengueesmärkide läbivaatamise ja ÜRO 2015. aasta säästva arengu tippkohtumise tulemuste valguses on kultuur oluline vahend säästva arengu saavutamiseks ja vaesuse kaotamiseks maailmas; nõudes lisaks kultuuri selgemat integreerimist ÜRO 2015. aasta järgsesse säästva arengu tegevuskavasse;

I.  arvestades, et nii Euroopa kui ka kogu maailm seisavad silmitsi mitmete üleilmastumise, rände, usuliste ja kultuuridevaheliste konfliktide ning radikaliseerumise kasvuga seotud probleemidega;

J.  arvestades, et kultuuridevahelise dialoogi kontekstis on väga oluline kohaldada nii üldiseid inimõigusi (üksikisiku õigused) kui ka kultuurilisi õigusi (tunnustades konkreetseid ja erinevaid kultuurilisi identiteete);

K.  arvestades, et õpilaste ja õpetajate õppega seotud liikuvuse ja muude rahvusvaheliste vahetuste arendamine võib aidata kaasa parema maailma loomisele, kus inimesed vabalt liiguvad ja saavad kasu avatud kultuuridevahelisest dialoogist;

1.  väidab, et Euroopa Liidu käsitlus peaks tegema kokkuvõtte Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta 2008 raames tehtud suurepärasest tööst ja sellega jätkama, suurendama parimate tavade vahetamist ning edendama kõigi hiljutiste ja dramaatiliste sündmuste kontekstis neis küsimustes uue struktureeritud dialoogi korraldamist kõigi järgmiste sidusrühmadega: Euroopa ja riikliku tasandi poliitikud, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kirikuinstitutsioonid, usuühendused ja -kogukonnad, filosoofilised ja mitteusulised organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja platvormid, spordi-, kultuuri- ja haridustöötajad, riiklikud ja Euroopa noortenõukogud, teadlased ja vabaühendused;

2.  julgustab kõiki sidusrühmi kehtestama ajakohastatud, selge ja poliitikaga seotud kultuuridevahelise dialoogi määratluse, rakendama või ühtlustama meetodeid, kvaliteedikriteeriume ja näitajaid kultuuridevahelise dialoogi programmide ja projektide mõju hindamiseks ning uurima meetodeid kultuuridevaheliste võrdluste tegemiseks;

3.  toetab kultuuride- ja usunditevahelise ning väärtuspõhise lähenemisviisi tugevdamise edendamist haridusvaldkonnas, et käsitleda ja edendada vastastikust austust, terviklikkust, eetilisi põhimõtteid, kultuurilist mitmekesisust, sotsiaalset kaasamist ja ühtekuuluvust, muu hulgas kõigile mõeldud vahetus- ja liikuvusprogrammide kaudu;

4.  soovitab kultuurilise mitmekesisuse valdkonnaga tegeleda ka audiovisuaal- ja kultuuritööstuses; julgustab neid tööstusharusid leidma loomingulisi võimalusi, et jõuda riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes tegevuskavades kokkuleppele UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni rakendamises;

5.  rõhutab, et usunditevahelist dialoogi tuleks võtta arvesse kultuuridevahelise dialoogi osana, rahu eeltingimusena ning konfliktide lahendamise esmatähtsa vahendina, mis peaks keskenduma iga inimese väärikusele ning inimõiguste kaitsmisele kogu maailmas, pöörates erilist tähelepanu mõttevabadusele, südametunnistuse- ja usuvabadusele ja usuvähemuste õigusele kaitsele;

6.  rõhutab, et tõeline kultuuride ja usutunnistuste ülene dialoog toetab positiivset ja koostööle suunatud koostoimet, edendab kultuuridevahelist mõistmist ja lugupidamist, suurendab mitmekesisust ja demokraatia, vabaduse, inimõiguste austamist ning sallivust universaalsete ja kultuurispetsiifiliste väärtuste suhtes;

7.  rõhutab eraldatud kogukondade õigeaegse integreerimise ja harimise tähtsust;

8.  avaldab toetust sellele, et EL peaks ülemaailmse rahu toetajana kaasama kultuuri valdkonna ja kultuurivahetused ning hariduse edendamise ELi välissuhetesse ja arengupoliitikasse ELi selliste olulisemate põhiväärtuste edendamise vahenditena nagu lugupidamise ja vastastikuse mõistmise väärtused, andes sisukad ja jätkusuutlikud vahendid konfliktide lahendamiseks, rahu tagamiseks ja kriiside ennetamiseks;

9.  on seisukohal, et kultuurialane dialoog ja kultuuriline mitmekesisus tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4 integreerida läbivalt kõigisse ELi jagatud põhiväärtusi ja -õigusi mõjutavatesse poliitikavaldkondadesse, nagu noortepoliitika, hariduspoliitika, liikuvus, tööhõive- ja sotsiaalküsimused, välispoliitika, naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus, kaubandus ja regionaalareng;

10.  juhib tähelepanu vajadusele tulevasi põlvkondi õpetada ja ette valmistada, et nad oleksid julged probleemide lahendajad ning tegeleksid tulemuslikult ja innovatiivselt Euroopa kodanike ees tulevikus seisvate probleemide lahendamisega, andes neile juurdepääsu tõelisele kodanikuharidusele ning tagades, et neil oleks motivatsioon ja tahtmine selliste pädevuste ja oskuste omandamiseks nagu ettevõtlus, juhtimine ja suutlikkuse arendamine;

11.  tunnistab, et kultuuridevaheline dialoog on kaasava demokraatliku osalemise ning kodanike mõjuvõimu suurendamise vahend, eriti seoses ühiste hüvede ja avaliku ruumiga; väidab, et sellisena võib kultuuridevaheline dialoog aidata märkimisväärselt kaasa demokraatia edendamisele ning suurema ja sügavama kaasatuse ja kuuluvustunde arendamisele;

12.  on veendunud, et avaliku sektori investeeringud kaasavasse, kvaliteetsesse ja kättesaadavasse formaalsesse, mitteformaalsesse ja vabaharidusse on esimene samm kõigile võrdse juurdepääsu ja võrdsete võimaluste loomisel; tuletab meelde vajadust tagada klassiruumides ja õpikeskkondades kultuuriline ja sotsiaalne mitmekesisus, sealhulgas ka koolitajate hulgas, vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ning soodustada ebasoodsas olukorras laste haridust, et edendada tulevaste põlvkondade võrdseid võimalusi ja toetada nende sotsiaalset sidusust;

13.  rõhutab, et formaal-, mitteformaalne ja kogemusõpe ning juurdepääs elukestvale õppele peaksid lisaks teadmiste, oskuste ja pädevuste andmisele aitama õppijatel kujundada eetilisi- ja kodanikuväärtusi ning saada aktiivseteks, vastutustundlikeks ja eelarvamusteta ühiskonnaliikmeteks; rõhutab sellega seoses kodanikuhariduse tähtsust juba varases eas ning tunnistab kõigi haridusvaldkonna sidusrühmade vahelise koostöö tähtsust; soovitab sotsiaalsete sidemete tugevdamiseks ning kuuluvustunde loomiseks ja diskrimineerimise vastu võitlemise eesmärgil eetikakoodeksite väljaarendamiseks toetuda laste ja noorte algatus- ja osalusvõimele;

14.  tunnistab mitteformaalse ja kogemusõppe tähtsat rolli ning tunnistab kõigist õpikeskkonna tasanditest ja vormidest, sealhulgas põlvkondadevahelisest koostoimest ja partnerlusest saadavat kasu; rõhutab ka spordiga tegelemise ja vabatahtliku tegevuse tähtsust kodaniku-, sotsiaalsete ja kultuuridevaheliste pädevuste arendamise soodustamiseks ning ebasoodsas olukorras ja haavatavate rühmade ning üldiselt kodanike, sealhulgas laste sotsiaalsele kaasamisele kaasaaitamiseks, õpetades meeskonnavaimu ja austust mitmekesisuse vastu, võideldes seeläbi selliste sotsiaalsete nähtustega nagu vägivald, äärmuslus, rassism ja ksenofoobia ning ehitades uuesti üles erinevate kogukondade vahelise konstruktiivse ja rahumeelse dialoogi alused; tuletab sellega seoses meelde ELi kultuuri-, meedia-, haridus-, noorte- ja spordiprogrammide põhjapanevat rolli sallimatuse ja eelarvamuste vastu võitlemise ning ühtekuuluvustunde ja kultuurilise mitmekesisuse austamise tugevdamise keskse elemendina;

15.  rõhutab, kui tähtis on luua tugevad sidemed kultuuri ja hariduse vahel, et arendada pädevusi ja edasiantavaid oskusi, suurendada kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tagamise suunistega häid ja kindlaid töökohti ning saavutada kõrgem sotsiaalse kaasamise ja kodanikuaktiivsuse tase; leiab sellega seoses, et viimati nimetatud on ELi põhiväärtuste elluviimisel peaeesmärgid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas; tuletab meelde programmi CONNECT kui ainsa kultuuri- ja haridusprojekte edendava ELi programmi väärtust ning julgustab Euroopa Komisjoni kaaluma uute katsemeetmete võtmist niisuguse programmi praeguse teostatavuse kontrollimiseks;

16.  toetab noorte ja õpetajate liikuvust ning kõiki koolide ja ülikoolide vahelise koostöö vorme, näiteks ühiseid haridusplatvorme, ühendatud õppekavasid ja ühendatud projekte, kui vahendeid noortele kultuurilise mitmekesisuse mõistmiseks ja hindamiseks ning noortele sotsiaalsete, ühiskondlike ja kultuuridevaheliste pädevuste ja oskuste andmiseks; on sellega seoses seisukohal, et tutvustades lastele teisi kultuure juba varases eas, saab aidata neil omandada isikliku arengu, tulevase tööhõive ning aktiivseks ELi kodanikuks olemise jaoks vajalikke põhilisi elulisi oskusi ja pädevusi; rõhutab, et eri liikmesriikidesse toimuvate eesmärgipäraste harivate koolikülastuste lisamine ning laste riikidevaheline liikuvus on ka Euroopa kultuurile, kunstile, keeltele ja väärtustele aluse rajamise vahend; ergutab liikuvuse edendamist eriti põhi- ja keskhariduse taseme õpetajate puhul, et jagada kogemusi ja töötada välja oma vahendid kasvavate ühiskondlike probleemidega tegelemiseks ja neile vastamiseks; rõhutab programmi „Erasmus+” rolli ja tähtsust, mis edendab noorte hulgas Euroopa asjadest teadlikkust ning tekitab nende liikuvuse kaudu ühtekuuluvustunde ja kultuuridevahelise dialoogi kultuuri ning suurendab veelgi nende tööalast konkurentsivõimet; julgustab eelkõige võtma täiendavaid meetmeid, et hõlbustada ebasoodsas olukorras rühmade ja erivajadustega inimeste juurdepääsu programmi „Erasmus+” liikuvusmeetmetele ning neisse integreerimist;

17.  soovitab liikmesriikidel arendada kvaliteetseid koolitusprogramme, mis edendavad mitmekesisust ning annavad koolitajatele, noorsoo- ja kogukonnatöötajatele ning koolide ja mitteformaalse ja kogemusõppe õpikeskkonna lastele ja nende vanematele mõeldud nõustamisteenuste pakkujatele volitused täita erineva kultuurilise ja sotsiaalse taustaga laste haridus- ja koolitusvajadusi ning tegeleda igasuguse rassismi ja diskrimineerimisega, sealhulgas kiusamise ja küberkiusamisega; märgib, et haridusvahendid tuleks uuesti üle vaadata, et edendada eri vaatenurkadega ja mitmekeelset haridust, ning et sellega seoses tuleb süstemaatiliselt väärtustada ja edendada õpetajate mitmekeelseid ja kultuuridevahelisi kogemusi;

18.  toonitab õpetajate elukestvasse õppesse investeerimise tähtsust, kuna see annab neile vajalikud pedagoogilised pädevused selliste teemade puhul nagu ränne, akulturatsioon ja sotsiaalpsühholoogia ning võimaldab neil kasutada tundides mitmekesisust kui rikkalikku õppeallikat;

19.  märgib kõrvuti perekondadega õpetajate olulist rolli sotsiaalsete sidemete tugevdamises, kuuluvustunde tekitamises ning noorte eetiliste ja kodanikuväärtuste väljakujundamises;

20.  kinnitab vajadust kujundada õiguspõhine ja sootundlik õpikeskkond, milles õppurid saavad teadmisi inimõiguste, sealhulgas naiste ja laste õiguste, põhiväärtuste ja ühiskonnaelus osalemise, kodanike õiguste ja kohustuste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kohta ning õpivad nende eest seisma, olles oma identiteedis kindlad, tundes, et nende häält võetakse kuulda ning et nende kogukonnad väärtustavad neid; soovitab liikmesriikidel ja haridusasutustel tugevdada õppurite aktiivset osalemist oma õpistruktuuride haldamises;

21.  rõhutab uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning interneti rolli kultuuridevahelise dialoogi edendamise vahenditena; toetab sotsiaalmeedia kasutamist selleks, et parandada kodanike teadlikkust Euroopa Liidu ühistest põhiväärtustest ja aluspõhimõtetest ning rõhutab kõigis haridusastmetes meediakirjaoskuse tähtsust vahendina kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks noorte seas; palub seetõttu Euroopa välisteenistusel ja kõigil ELi esinduste juhtidel kasutada oma töös maksimaalselt ära uusi digitaalseid töövahendeid;

22.  tunnistab vajadust jätkusuutlikult ja struktuurselt toetada vabaühendusi, inimõiguste organisatsioone, noorteühendusi ja koolitusasutusi, et võidelda äärmusluse vastu sotsiaalse sidususe ja kaasamise, kodanikuaktiivsuse ja noorte mõjuvõimu suurendamise kaudu, eriti väikesemahulistes kohalikes ning rohujuure tasandi algatustes;

23.  tunnistab vabaühenduste, kultuurivõrgustike ja -platvormide ning eespool nimetatud asutuste keskset rolli, mis neil peaks ka edaspidi olema seal, kus ametlikud kultuuridevahelise dialoogi struktuurid, poliitika või programmid on vähem arenenud; innustab jätkama dialoogi Euroopa Liidu ja suurte linnade, piirkondade ja kohalike omavalitsuste vahel, et analüüsida tulemuslikumalt i) linnade tüüpide, kus kodanikud elavad, ning koolisüsteemide edukuse või läbikukkumise vahelisest seost, ii) formaal- ja kogemusõppe kasu kõigi laste ja perekondade jaoks, ning iii) haridusstruktuuride koordineerimist tõhusa kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks;

24.  kutsub sellega seoses üles pöörama uuesti tähelepanu solidaarsusel põhineva ja kultuuridevahelise ühiskonna edendamisele noorte seas programmi „Kodanike Euroopa” rakendamise kaudu, kasutades piisavat rahastamist, mis võimaldab saavutada selle programmi eesmärke – luua sidusam ja kaasavam ühiskond ning toetada maailmale avatud kodanikuaktiivsust, mis austab kultuurilist mitmekesisust ning põhineb Euroopa Liidu ühistel väärtustel;

25.  toetab kõigile vanuserühmadele spordi- ja kunstialase õppe ja vastava tegevuse pakkumist ning vabatahtlikku tegevust, selleks et tõhustada sotsialiseerimisprotsesse ning vähemuste, ebasoodsas olukorras rühmade, tõrjutud kogukondade, rändajate ja pagulaste osalemist kultuuri- ja ühiskonnaelus, sealhulgas juhtimis- ja otsustusprotsessides;

26.  tunnustab formaal-, mitteformaalse ja kogemusõppe ning vabatahtliku tegevuse tähtsust enesearendamisel, mille juures keskendutakse nii kognitiivsetele kui ka mittekognitiivsetele oskustele ja pädevustele, kriitilise mõtlemise võimele, erinevate arvamustega toimetuleku võimele, meediakirjaoskusele, diskrimineerimisvastasele suhtumisele, kultuuridevahelise toimimise oskustele ja pädevustele ning keeleõppele ning sotsiaalsetele ja kodanikupädevustele, sealhulgas kultuuripärandi tundmaõppimisele, kui vahendile nüüdisaja probleemidega tegelemiseks tundliku tõlgenduse kaudu;

27.  kinnitab kultuuridevahelise dialoogi ja hariduse küsimusega tegelemisel vajadust arvestada soolist aspekti ning võtta arvesse mitmekordse diskrimineerimise all kannatavate inimeste, sealhulgas puuetega inimeste, lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste ning tõrjutud kogukondadest pärit inimeste vajadusi;

28.  soovitab ELi institutsioonidel laiemalt analüüsida kõigi radikaliseerumise vormide küsimust ning algatada uusi mõttevahetusi poliitilise ekstremismi ja vägivalla olemuse ja protsesside üle, lähtudes eeldusest, et radikaliseerumine on dünaamiline, suhteline protsess ning mitmesuguste muutuste jada ettenägematu ja ennustamatu tagajärg; tunneb seepärast heameelt 17. märtsi 2015. aasta Pariisi deklaratsiooni üle kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu, pidades seda jõupingutuseks, et tugevdada kultuuridevahelist aktiivset dialoogi, üleilmset solidaarsust ja vastastikust austust, suunates tähelepanu kodanikuhariduse tähtsusele, sealhulgas teadlikkuse parandamisele kultuuriliste vahendite ainulaadse rollist õpilaste ja üliõpilaste seas vastastikuse lugupidamise suurendamiseks;

29.  tuletab meelde valitsuste ja Euroopa Liidu institutsioonide legitiimsuse ja aruandekohustuse võitluses kuritegevuse vastu, mida toetavad luureteenistused ja õiguskaitseasutused; märgib sellele vaatamata, et vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale tuleb karistusmeetmete puhul alati järgida põhiõigusi, näiteks õigust isikuandmete kaitsele, sõnavabadust, süütuse presumptsiooni ja tõhusaid õiguskaitsevahendeid;

30.  on veendunud, et põhiväärtuste, kultuuridevahelise dialoogi ning kultuurilise mitmekesisuse edendamisel rahvusvahelisel tasandil peaks EL rangelt hukka mõistma mis tahes ebainimliku ja alandava kohtlemise ning kõik inimõiguste rikkumised selleks, et konkreetselt edendada inimõiguste ülddeklaratsiooni täielikku järgimist;

31.  kutsub liikmesriike üles tagama siduvate Euroopa ja rahvusvaheliste diskrimineerimisvastaste standardite täieliku rakendamise siseriiklikus õiguses;

32.  kutsub liikmesriike üles kaasama tõrjutud kogukonnad, rändajad, põgenikud ja vastuvõtvad kogukonnad ning usu- ja ilmalikud kogukonnad neid respekteerivatesse ja nende õigusi laiendavatesse integratsiooniprotsessidesse, tagades inimlikul, lugupidaval ja jätkusuutlikul viisil nende osalemise ühiskonna- ja kultuurielus kõigis olukordades, eriti hädaolukordades;

33.  tervitab ELi välissuhete ettevalmistavat tegevust kultuuri valdkonnas ning selle rolli kultuuri kui inim-, sotsiaalse ja majandusarengu strateegilise teguri suurendamisel, mis aitab kaasa välispoliitika eesmärkide saavutamisele, ja palub Euroopa välisteenistusel ning ELi esindustel kogu maailmas integreerida kultuur lahutamatult ELi välispoliitikasse, määrata kolmandates partnerriikides igas ELi esinduses ametisse kultuuriatašee ning tagada Euroopa välisteenistuse töötajatele väljaõpe välispoliitika kultuurilise mõõtme kohta; palub komisjonil integreerida kultuuridiplomaatia ja kultuuridevaheline dialoog kõigisse ELi välissuhete alastesse abivahenditesse ja ELi arengualasesse tegevuskavasse; palub lisaks ELil ja liikmesriikidel tugevdada koostööd muude Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO ja sellega seotud ametitega, eriti UNESCO, UNICEFi ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, ning nõuda nendes organites ELi tõhusamat ja tugevamat esindatust; lisaks kutsub üles koostööle riiklike kultuuriinstituutidega, et paremini rakendada olemasolevaid vahendeid, nagu Euroopa Liidu riiklike kultuuriinstituutide võrgustikul (EUNIC) põhinevad klastrid, ning töötada välja uusi vahendeid üleilmastuva maailma ühiste probleemide lahendamiseks;

34.  on arvamusel, et kultuurist peaks saama kolmandate riikidega peetava poliitilise dialoogi lahutamatu osa ning tuletab meelde, et kultuur tuleb süstemaatiliselt integreerida arenguprojektidesse ja -programmidesse; toonitab seepärast vajadust kõrvaldada kunstnike, haridustöötajate, teadlaste ja kultuuritöötajate liikuvusega seotud takistused, ühtlustades ja lihtsustades viisamenetlusi, et innustada kultuurialast koostööd kõikjal maailmas;

35.  palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja strateegiad, mis tunnistavad kultuuridevahelist dialoogi kui interaktiivse suhtluse protsessi kultuuride sees ja vahel, et tagada vastastikune austus ja võrdsed võimalused, leida tulemuslikud lahendused majanduslikule ja sotsiaalsele ebavõrdsusele ning tõrjutuse põhjustele ning igasugusele diskrimineerimisele ja neid rakendada ning arendada sügavamat arusaama erinevatest vaatenurkadest ja tavadest; tuletab meelde meedia, sealhulgas sotsiaalmeedia keskset rolli nii äärmusliku diskursuse võimaliku platvormina kui ka vahendina ksenofoobsete narratiivide vastu võitlemiseks, stereotüüpide ja eelarvamuste kaotamiseks ning sallivuse edendamiseks;

36.  tuletab meelde, et kultuuripärand kujutab endast kultuuriliste väljendusvormide mitmekesisust, mida tuleks seetõttu kaitsta ja edendada ühtlustatud õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepete vastuvõtmise kaudu, tehes tihedat koostööd UNESCOga;

37.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tõkestama äärmuslust, näiteks ksenofoobiat, rassismi ja igasugust diskrimineerimist ja marginaliseerumist kogukondlike ühtekuuluvusmeetmetega, mis suudavad tulemuslikult tegeleda majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega ning hõlmavad mitmeid erinevaid osalisi, nagu linnaplaneerijad, sotsiaaltöötajad, kogukonnad, kirikud ja usuühendused, koolitajad, perekondade tugiorganisatsioonid ning tervishoiutöötajad, kelle eesmärk on äärmusluse tõkestamine, sotsiaalse kaasamise ning vormilise ja sisulise võrdsuse tagamine ning mitmekesisuse edendamine ja kogukondliku ühtekuuluvuse tugevdamine;

38.  soovitab ELil teha koostööd, et muuta õppimine ja kooliskäimine pagulaslaste jaoks kättesaadavaks, jätkates selliste programmide toetamist, mis on suunatud hariduse kättesaadavusele humanitaarkriisides, ning tagades sisserändajatest üliõpilaste integreerimise Euroopasse;

39.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kõigil valitsustasanditel uurida, välja töötada ja rakendada interaktiivseid noortele ja lastele suunatud osalemisviise;

40.  toonitab perekonna rolli kultuurilise identiteedi, traditsioonide, eetika ja ühiskonna väärtussüsteemide säilitamisel ning rõhutab, et oma ühiskonna kultuuri, väärtuste ja normide õpetamine lastele saab alguse perekonnas;

41.  palub komisjonil ja liikmesriikidel seada kultuuridevaheline dialoog üheks ELi poliitika tugevaks ja kindlaks eesmärgiks ning tagada sellele ELi toetus eri poliitikameetmete, algatuste ja fondide, sealhulgas kolmandate ja eriti ebakindlate riikidega toimuva kultuuridevahelise dialoogi kaudu;

42.  ergutab komisjoni ja liikmesriike kultuurilise mitmekesisuse, kultuuridevahelise dialoogi ja hariduse toetamisele suunatud algatusi veelgi rohkem esikohale seadma ning soovitab liikmesriikidel kultuuridevahelise dialoogi ja Euroopa sisese ning selle naaberriikide ja muude maailma piirkondade vahelise kultuurilise mitmekesisuse toetamiseks ja edendamiseks täiel määral ära kasutada ELi finantsvahendid, programmid ja algatused, nagu programmid „Erasmus+”, „Kodanike Euroopa”, „Loov Euroopa” ning „Horisont 2020”, ELi naabruspoliitika ja välissuhete vahendid ning sellised asutused nagu Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet;

43.  rõhutab Euroopa kunstiloome rikkust seoses selle panusega kultuurilisse mitmekesisusse ning selle rolliga Euroopa Liidu väärtuste levitamisel ja Euroopa kodanike kriitilise mõtlemise arendamisele kaasaaitamisel;

44.  tuletab meelde filmiauhinna LUX rolli Euroopa filmide autasustamisel, mis kujutavad Euroopa identiteeti või Euroopa kultuurilist mitmekesisust;

45.  innustab komisjoni ja liikmesriike hindama käesoleva raporti kontekstis võetud meetmete mõju ning palub komisjonil esitada seirearuanne ja ülevaade;

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale ja liikmesriikidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0279.
(2) ELT L 412, 30.12.2006, lk 44.
(3) ELT C 320, 16.12.2008, lk 10.
(4) ELT L 127, 14.5.2011, lk 1418.

Õigusalane teave