Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2106(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0360/2015

Esitatud tekstid :

A8-0360/2015

Arutelud :

PV 18/01/2016 - 18
CRE 18/01/2016 - 18

Hääletused :

PV 19/01/2016 - 5.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0006

Vastuvõetud tekstid
PDF 272kWORD 113k
Teisipäev, 19. jaanuar 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaade ja probleemid
P8_TA(2016)0006A8-0360/2015

Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioon ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas (2015/2106(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Kapitaliturgude liidu loomine” (COM(2015)0063) ja Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni selle kohta(1),

–  võttes arvesse Jacques de Larosière'i juhitud kõrgetasemelise ELi finantsjärelevalve eksperdirühma 25. veebruari 2009. aasta raportit,

–  võttes arvesse Baseli pangajärelevalve komitee 2015. aasta juuli aruannet pangandusjärelevalve mõju ja vastutuse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Esimesed mõtisklused sügavate ja lõimitud ELi kapitaliturgude arengu takistuste üle” (SWD(2015)0013),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi kapitaliturgude liidu kohta, mille majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu võttis vastu 19. juunil 2015,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni mitteametlikku raportit(2) finantsteenuseid käsitlevate ELi õigusaktide sidususe suurendamise kohta, mille parlamendikomisjon võttis vastu 30. jaanuaril 2014,

–  võttes arvesse komisjoni 15. mai 2014. aasta teatist „Reformitud finantssektor Euroopa jaoks” (COM(2014)0279),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Finantsalase reguleerimise tegevuskava majanduslik ülevaade” (SWD(2014)0158),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamise kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete ja korralduse kohta (COM(2014)0508),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi toimimise kohta (COM(2014)0509),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2014. aasta teatist Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta (COM(2014)0168),

–  võttes arvesse komisjoni 19. mai 2015. aasta teatist „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava” (COM(2015)0215),

–  võttes arvesse komisjoni 19. mai 2015. aasta teatist „Ettepanek institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe kohta” (COM(2015)0216),

–  võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2015. aasta märtsi aruannet riiginõuete regulatiivse käsitluse kohta(5),

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi pangastandarditega tegeleva parlamendikomisjoni lõpparuannet pealkirjaga „Changing banking for good”,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8-0360/2015),

A.  arvestades, et 2007.–2008. aasta finantskriis ja selle ulatuslik negatiivne mõju tulenesid muu hulgas asjaolust, et finantsteenuste suhtes ei kohaldatud üha keerukamaid turge ja tooteid silmas pidades asjakohaseid ja kvaliteetseid eeskirju; arvestades, et viimastel aastatel on ELi finantssektoris alustatud ulatuslikke reforme, et tugevdada finantsalast reguleerimist ja järelevalvet, taastada finantsstabiilsus ja muuta finantssüsteem kriiside suhtes vastupidavamaks, vähendada riske maksumaksjatele ning paremini vastata investorite vajadustele ja reaalmajanduse rahastamisvajadustele; arvestades, et kuigi Euroopa majanduskasvu väljavaated on paranenud, ei ole majandus veel täielikult taastunud;

B.  arvestades, et põhjalikud muutused on toimunud ja veel toimumas kõigis finantssektorites, sh panganduses, kindlustuses, väärtpaberiturgudel, investeerimisfondides ja finantsturutaristus;

C.  arvestades, et finantssektori reguleerimise reformi ülevõtmine ja rakendamine jätkub ikka veel ja on lõpule viimata, kuivõrd hulk olulisi reforme on veel tegemata ning eelkõige on veel lõplikult välja töötamata paljud delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid; arvestades, et olukorda pangandus- ja kindlustussektoris ning finantsturgudel iseloomustab jätkuv muutumine ja innovatsioon, mis tähendab seda, et asjaomaseid sektoreid hõlmavaid eeskirju tuleb pidevalt hinnata, et tagada proportsionaalsus ja tõhusus ning ühtlasi eeskirjade pidev kohandamine;

D.  arvestades, et liidu kapitaliturud on endiselt killustatud; arvestades, et kapitaliturgude liit võib pakkuda väärtuslikku raamistikku VKEde jaoks rahastamisele võrdse juurdepääsu tagamiseks kogu ELis ja turupõhise rahastamise uuenduslike kauplemiskohtade edendamiseks; arvestades, et konkreetselt VKEdele ja mikroettevõtetele antavate laenude nappus tuleneb ka majanduse ebastabiilsusest ning reaalmajandusega seotud sihipäraste lahenduste puudumisest; arvestades, et sageli tuuakse näiteks kapitaliturgudel põhinev kontekst Ameerika Ühendriikides, mis on aga täiesti erinev pangandusel põhinevast kontekstist ELis ja mida ei tohiks kopeerida ega eeskujuna kasutada; arvestades, et kapitaliturgude liit pakub võimalust ELi kapitaliturgude tugevdamiseks, et täiendada pankadepõhist rahastamist; arvestades, et USAs on pärast finantskriisi ettevõtetele pankade poolt antavad laenud saavutanud kapitaliturgudel põhinevast rahastamisest suurema osakaalu;

Praeguse raamistiku ülevaade ja probleemid

1.  märgib, et komisjoni teatises „Reformitud finantssektor Euroopa jaoks” antakse esimene ülevaade finantssektori reformidest, kuid ei esitata täielikku hinnangut ega kvantitatiivset analüüsi eri meetmete üldise ja omavahelise mõju kohta;

2.  väljendab heameelt komisjoni investeerimispaketi üle, mis hõlmab ka kapitaliturgude liitu; rõhutab ettevõtete täiendava pankadevälise rahastamise vajadust ja lisaks seda, et kapitaliturgude liidu ülesehitamise keskne põhimõte peab olema suurem keskendumine kapitaliturgude lõppkasutajatele, s.t ettevõtetele ja investoritele; rõhutab, et tõhus ja mõjus finantsteenuste raamistik, mis tagab finantsstabiilsuse, on eeltingimus (pikaajaliste) investeeringute suurendamiseks ja kasvu soodustamiseks konkurentsivõimelises Euroopa majanduses; rõhutab majandusliku ja finantsstabiilsuse vahelist seost; rõhutab lisaks, et usaldusväärne majanduspoliitika, tulemuslikud struktuurireformid ja usaldusväärne eelarvepoliitika sillutavad teed elujõulisele ja kasvupotentsiaaliga reaalmajandusele liikmesriikides ja ELis; tunnistab, et kapitaliturgudel võib olla oluline roll liikmesriikide majanduse rahastamisvajaduste täitmisel;

3.  tunnistab asjaolu, et jätkuv finants- ja võlakriis on toonud kaasa enneolematud negatiivsed tagajärjed eelkõige reaalmajanduse ja maksumaksjate raha seisukohast; tunnustab sellega seoses ELi institutsioonide poolt finantsvaldkonnas viimase viie aasta jooksul heaks kiidetud õigusakte, mis on tugevdanud Euroopa finantssektori ülesehitust tulevaste kriiside puhuks; tunneb heameelt komisjoni kapitaliturgude liidu tegevuskava üle; tunneb heameelt selle üle, et komisjon on võtnud tarbijate ja investorite tõhusa kaitse kapitaliturgude liidu üheks aluspõhimõtteks;

4.  tunnustab finantsalase reguleerimise abil saavutatud tulemusi finantskriisi tagajärgedele reageerimisel; tunneb muret järjest suureneva keerukuse üle, mis väljendub õigusaktide ja järelevalve suuremas mahus, detailsuses ja arvukamates kihtides ning rahvusvahelise, Euroopa ja riikliku tasandi nõuetes; märgib, et õigusaktide keerukus kajastab ka finantsturgude, sealhulgas finantsinstrumentide, turutaristu ja institutsioonide keerukust; toonitab, et liiga keerukad õigusaktid ja rangemad eeltingimused võivad avaldada investeeringutele negatiivset mõju; on veendunud, et õigusaktide keerukust tuleb käsitleda ka seoses sellega, et neid kohaldatakse finantstoodete finantssektorivälistele lõpptarbijatele; rõhutab vajadust rahvusvahelise õigusloomealase koostöö järele globaalses raamistikus, kus koostöö oleks parem ja vastutus suurem;

5.  märgib, et tugeva ja kindla kapitaliturgude liidu jaoks on vaja arvesse võtta sõltuvust teistest finantssektoritest, uurida reaalmajanduse täiendavaid turupõhiseid rahastamisallikaid ja see peab ennekõike olema rajatud tugevatele olemasolevatele struktuuridele; rõhutab, et ELi finantsteenuste reguleerimine peab põhinema terviklikul käsitusel, kus kapitaliturgude liit aitab täiendada pankadepoolset rahastamist; nõuab, et kapitaliturgude liidus võetaks ettevõtete rahastamisele keskendumise kõrval arvesse ka tarbijate ja investorite vaatepunkti; on seisukohal, et selleks peaks komisjon tegema tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa järelevalveasutuste ja riiklike pädevate asutustega, et lahendada lähenemisviisides esinevad vastuolud, mis võiksid seada ohtu kapitaliturgude liidu eesmärgid; palub komisjonil kasutada kogu liidu jaoks kapitalituru väljaarendamisel hästitoimivaid parimaid tavasid;

6.  märgib, et õigusakt ei ole alati kõige kohasem poliitiline reageering ning et piisavalt tuleks arvesse võtta ka mitte-seadusandlikke ja turupõhiseid lähenemisviise;

7.  palub komisjonil järgida kapitaliturgude liiduga seoses terviklikku lähenemisviisi ja pöörata tähelepanu teistele poliitilistele tegevuskavadele, näiteks digitaalse ühtse turu arendamisele ning käimasolevatele reformidele äriühinguõiguse ja äriühingu üldjuhtimise valdkonnas; on lisaks veendunud, et komisjon peaks võtma arvesse viimaseid tehnoloogilisi arenguid; väljendab sellega seoses muret küberjulgeolekuga seotud ohtude pärast ja palub komisjonil tagada, et see küsimus oleks ELi strateegia lahutamatu osa;

8.  on veendunud, et tõhus ja mõjus ELi finantsteenuste reguleerimine peaks olema sidus, järjepidev (ka valdkondadevaheliselt), proportsionaalne, mittedubleeriv ja ülemäärase keerukuseta ning vältima õiguskindlusetust, õiguslikku arbitraaži ja suuri tehingukulusid; on lisaks veendunud, et see peaks võimaldama vahendajatel teha oma tööd rahaliste vahendite reaalmajandusse suunamisel ja seeläbi selle rahastamise hõlbustamisel, teenida hoiustajaid ja investoreid ning käsitleda tulemuslikult finantsstabiilsust ja maksumaksjaid ohustavaid riske, vältides finantskriiside kordumist ja pakkudes kaitset süsteemsete riskide eest; on seisukohal, et sellega tuleks toetada ühtse turu süvendamist ja keskenduda konkreetsetele eesmärkidele, mida on võimalik paremini saavutada ELi tasandil, jättes ühtlasi ruumi kohalikule tasandile keskenduvale uuenduslikule rahastamisele;

9.  tunneb muret jätkuvate probleemide pärast IBAN koodidega, kuivõrd neid ei aktsepteerita endiselt otsekorralduste tegemisteks muudelt kui makse saaja liikmesriigis avatud pangakontodelt;

10.  rõhutab vajadust teha finantsteenuste raamistikust kokkuvõte, kasutades nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset lähenemisviisi; märgib, et sama on ette võetud ka muudes riikides, eelkõige USAs; rõhutab, et selline kokkuvõtte koostamine peaks aitama kaasa paremini toimivate finantsturgude loomisele, millega vastatakse reaalmajanduse rahastamisvajadustele, muu hulgas puuduste, lünkade, ebakõlade, kooskõlastamatuse ja ebaproportsionaalsuse käsitlemise kaudu, ning sellega ei tohiks seada ohtu õigusloome valdkonnas seni saavutatud tulemusi, pidades silmas iga konkreetse õigusakti läbivaatamisklauslites esitatud nõudeid ja prognoosimata ette tulemusi, käsitlemata seda dereguleerimise suunas liikumisena;

11.  on veendunud, et finantsteenuste ühtne turg teenib ettevõtjate huve, kuid peab lõppkokkuvõttes tooma kasu tarbijatele ja investoritele; rõhutab, et piiriülese juurdepääsu, turustamise ja investeeringute osas esineb endiselt arvukalt tõkkeid ja takistusi, mida on vaja analüüsida, käsitleda ja ületada, säilitades samas investorite kaitse kõrgeima taseme; tuletab meelde, et kapitalivoogude tõkete vähendamise korral võib majanduskasvu pikas perspektiivis kindlalt prognoosida üksnes juhul, kui üldised stiimulid ettevõtete jaoks on õigesti määratud; peab lisaks oluliseks arenenud kohalikku ökosüsteemi, mis võimaldab väiksematel ettevõtetel majanduskasvu nimel kapitali ligi meelitada;

12.  on veendunud, et tarbijakaitse ei pruugi tingimata tähendada suurt teabehulka ning et keskenduda tuleks pigem teabe kvaliteedile ja arusaadavusele, mis võimaldaks nõuetekohaselt otsuseid langetada – teave peab olema asjakohane, täpne, võrreldav, kasutajasõbralik, usaldusväärne ja õigeaegne; on mures selle pärast, et tarbijatele mõeldud teabe tohutu hulk ja keerukus ei pruugi lõppkokkuvõttes vastata tarbijate tegelikele vajadustele; on arvamusel, et vaja on leida tasakaal tarbijatele teadlike valikute tegemiseks vajaliku teabe andmise ja kaasnevatest riskidest arusaamise vahel nii, et ei tekitata seejuures ettevõtetele, eelkõige VKEdele ebavajalikku koormat; ergutab teavet veelgi enam digiteerima; rõhutab, et finantsnõustajatele ja finantsasutustes tarbijaid nõustavatele töötajatele tuleks anda piisavalt koolitust ja aega, et nad saaksid kliente nõuetekohaselt teenindada; peab oluliseks tõhusaid järelevalvevolitusi, et toodete turustamisse vajaduse korral sekkuda; märgib, et põhjalikuma ja parema finantshariduse pakkumiseks on hiljemalt 2016. aasta lõpuks vaja Euroopa algatust, milles võetakse arvesse iga liikmesriigi erivajadusi ja millega tagatakse ka täielik teadlikkus kapitaliturgudele investeerimise eeliste ja puuduste kohta; toonitab ühtlasi, et finantsharidus peaks olema suunatud VKEdele, et õpetada neid kapitaliturge kasutama; on veendunud, et suurem läbipaistvus aitab ettevõtetel, investoritel ja tarbijatel mõista turuosaliste pakutavate erinevate teenuste suhtelisi kulusid ja kasu, kuid märgib lisaks, et suurema läbipaistvusega peab kaasnema ka lisandväärtus klientidele või pädevatele järelevalve teostajatele ning see peab olema suunatud teabe ja andmete praktilisele kasutamisele;

13.  rõhutab kasu, mida tooks varade mitmekesistamine nii varaklasside kui ka varade päritolu osas, kuna see võimaldab riske paremini hajutada ja vastata investorite vajadustele; rõhutab, et usaldatavusnõuete kohase reguleerimise eesmärk ei ole seada teatavaid varaklasse eelisolukorda; nõuab riskipõhist reguleerimise käsitust, nii et samade riskide puhul kohaldataks samu eeskirju, ja selle täiendamist muude standarditud meetmetega; on veendunud, et asjakohane oleks varaklasse veelgi täpsemalt liigitada, luues eelkõige sellised kategooriad nagu taristu; tunnistab, et taristuprojektid ei ole iseenesest väiksema riskiga, ja nõuab vastavat usaldatavusnõuete kohast reguleerimist; toetab taristuga seotud riskide ja kasu täiendavat uurimist, sealhulgas kasutatava metoodika avalikustamist, et oleks võimalik teha tõenditel põhinevaid järeldusi;

14.  rõhutab järjepidevuse vajadust riskipõhises käsituses ja ühtlasi vajadust vähendada võimalusi õiguslikuks arbitraažiks; rõhutab vajadust kaotada seos riikide ja pankade vahel riikide tasandil, rakendades riigisiseselt täielikult ja järjekindlalt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi, ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi sätteid; võtab teadmiseks Baseli pangajärelevalve komitee ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu panuse pankade riigivõlaga seotud riskidega seoses, mille hulka kuulub järgmiste sammude hoolikas kaalumine; rõhutab, et poliitikas tuleks selgelt võtta arvesse üksikute ja endogeensete riskide omavahelist mõju, eriti juhul, kui finantsasutused kasutavad samu reguleerija poolt heakskiidetud standardseid riskimudeleid;

15.  võtab teadmiseks kapitali, likviidsust ja finantsvõimendust käsitlevate arvukate nõuete võimalikud tahtmatud tagajärjed tähtaegade ümberkujundamisele, pikaajalise rahastamise tagamisele ning turu- ja likviidsuse tegemisele, tuletades ühtlasi meelde, et asjaomased nõuded kehtestati finantskriisile reageerimiseks; tunneb muret, et nõuete ebaproportsionaalsus võib seada ohtu väikeste ja keskmise suurusega pankade ärimudeli ning tuua seetõttu kaasa soovimatuid tagajärgi finantssektori ülesehitusele; palub, et komisjon analüüsiks koostöös järelevalve teostajatega esmajärjekorras neid tagajärgi pangandusele ja kindlustusele ning võimalikku täiendavust;

16.  väljendab muret turgu käsitlevate õigusaktide ja kapitalinõuete vastastikuse mõju pärast seoses sellega, et finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID) läbivaatamise käigus on selle kohaldamisalasse reguleeritud ettevõtjatena lisatud uued üksused, kuid kapitalinõuete määrust ei ole kohandatud, et arvestada suurema hulga eri liiki ettevõtetega;

17.  väljendab muret selle pärast, et Euroopa turu infrastruktuuri määruse kehtivad erandid finantssektoriväliste äriühingute suhtes on kapitalinõuete direktiivis ja määruses krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude kohaldamise osas osaliselt kaotatud; palub komisjonil paremini täita oma ülesandeid, et tagada poliitikas järjepidevus ja tulemused eri seadusandlike ettepanekute lõikes;

18.  on seisukohal, et kehtivates õigusaktides tuleks finantssektoriväliste äriühingute suhtes kohaldatavaid erisätteid laiendada ja muuta need proportsionaalsemaks, et piirata halduskoormust ja mitte vähendada majanduses tulevaste investeeringute jaoks olemasolevat kapitali; palub komisjonil Euroopa turu infrastruktuuri määruse läbivaatamisel lahendada keeruka korra kohaldamisel esinevad raskused menetluste lihtsustamise kaudu, kuid jätkuvalt tunnustada erandi eesmärki, tagamaks, et finantssektoriväliseid äriühinguid ei koormata finantsturu osalistele mõeldud õigusaktidega;

19.  palub komisjonil Euroopa turu infrastruktuuri määruse läbivaatamisel uurida seda, millist mõju võiks kesksete vastaspoolte aktsepteeritavate tagatiste kvaliteedi alandamine avaldada kesksete vastaspoolte vastupidavusele, ja kaaluda, kas teatavad turuosalised, näiteks pensionifondid, tuleks kesksest kliiringust püsivalt vabastada, kui nende osalemine vähendab finantssüsteemi üldist stabiilsust alternatiivse mitterahalise tagatise aktsepteerimise tõttu;

20.  tunneb muret, et puuduvad kättesaadavad ja atraktiivsed riskidele vastavad (pikaajalised) investeerimistooted ning kulutõhusad ja sobivad säästutooted tarbijatele; kordab, et investorite ja tarbijate valikuvõimalused peavad olema mitmekesised, kuna investorite usaldus aitab investeerimist suurendada; rõhutab, et soodustada tuleb sellise keskkonna loomist, mis stimuleerib finantstoodetega seotud innovatsiooni, suurendades mitmekesisust, andes kasu reaalmajandusele ja pakkudes täiendavaid stiimuleid investeeringuteks, ning mis võib aidata kaasa ka piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamisele, näiteks lihtsa ja läbipaistva ülesehitusega üleeuroopalise pensionitoote (PEPP) väljatöötamine; palub Euroopa järelevalveasutustel nende volitustega kooskõlas analüüsida tarbimissuundumusi, eelkõige jaetoodetega seoses, ja esitada selle kohta aruanne;

21.  väljendab heameelt ärimudelite mitmekesisuse üle; nõuab, et reguleerimises ja järelevalves kajastataks seda mitmekesisust, võttes täiel määral arvesse asjaomaste üksuste olemust, suurust, riskantsust ja keerukust, tingimusel, et järgitakse ausa konkurentsi ja tulemusliku järelevalve põhimõtteid; tuletab meelde, et rahastamisviiside mitmekesisus on tugevus;

22.  on veendunud, et edukas kapitaliturgude liit peaks võimaldama igas suuruses ja eri kasvuetappides ELi ettevõtetel pääseda ELi kapitaliturgudele kasutajasõbralikul, tõhusal ja soodsal viisil; on veendunud, et reguleerimine ei tohiks börsil noteerimist keerukamaks muuta ja ei tohiks takistada börsil noteerimata äriühingute noteerimist; rõhutab, et vaja on parandada esmasturu reguleerimise korda, et hõlbustada vahendite hankimist, tagades samas investorite kaitse nõuetekohasel tasemel; rõhutab uuendusliku turupõhise rahastamise potentsiaali, eriti finantstehnoloogia võimalusi, sealhulgas ühisrahastamine ja vastastikune laenamine, ning rõhutab vajadust parandada asjakohaseid regulatiivseid nõudeid; palub komisjonil anda nende uute mudelite esilekerkimiseks vajalikku aega ning neid uurida ja edendada, seades prioriteediks nende piiriülese mõõtme ja tagades turulepääsu tõkete alandamise; palub komisjonil toetada oma struktuurireformi tugiteenistuse kaudu neid liikmesriike, kes arendavad kapitalituru sektoreid;

23.  nõuab pädevuste asjakohast ja selgepiirilist jagamist ELi ja riikliku tasandi vahel, pidades silmas, et riiklikel järelevalve teostajatel on kohaliku turu olemusest rohkem teadmisi; rõhutab, et vaja on tagada ühtse järelevalvemehhanismi tulemuslikkus, võrdsed tingimused ja läbipaistvus ning vältida tuleb huvide konflikti järelevalveasutuste ja järelevalve alla kuuluvate üksuste vahel; on mures mõju pärast, mida kõiki ühetaoliselt kohtlev järelevalvemeetod omab ühtse järelevalvemehhanismi raames väiksematele ja eelkõige siseriiklikul tasandil aktiivsetele üksustele;

24.  võtab teadmiseks pangandusliidu loomisel saavutatu ja rõhutab pangandusliidu kriitilise tähtsusega rolli riigi- ja pangariskide vastastikuse sõltuvuse käsitlemisel ja süsteemsete riskide vähendamisel ühismeetmete kaudu; võtab teadmiseks pangandusliidu järkjärgulise lõpuleviimise; rõhutab, et kehtivaid õigusakte on vaja täielikult ja õigeaegselt rakendada; võtab teadmiseks arutelud Euroopa hoiuste tagamise skeemi üle, mille suhtes saab Euroopa Parlament kaasseadusandjana oma seisukohta väljendada; toonitab, et eesmärk on ära hoida moraaliriski, tagades, et keskne põhimõte on jätkuvalt vastutuse põhimõte; kritiseerib madalat riskitundlikkust ühtse kriisilahendusfondi osamaksete arvutamisel; tunnustab pankade struktuurireformi käsitleva määruse koostamiseks tehtavaid pingutusi;

25.  rõhutab vajadust vastuvõetud õigusakte rakendada ja jõustada enne nende õigusaktide põhjaliku läbivaatamise kaalumist; rõhutab, et direktiivi 2014/59/EL kiiret ülevõtmist siseriiklikku õigusesse ning ühtse kriisilahenduskorra piisavat rahastamist ja mõjusust tuleb pidada ülimalt tähtsaks, ning toonitab seetõttu, et nende meetmete täielik rakendamine tuleb lõpule viia asjakohases õigusraamistikus; rõhutab sellega seoses, et ülimalt tähtis on kaotada riikide eelarve ja pankade riskide vaheline otsene vastastikune seos, mis kujutab endast suurt ohtu finantsstabiilsusele; märgib, et kuna puuduvad eeskirjad selleks, et võtta meetmeid riikide suhtes, kes kaotavad suure võlakoormuse tõttu pääsu finantsturgudele, võetakse meetmeid sageli liiga hilja, mis võib avaldada negatiivset mõju finantsstabiilsusele;

26.  kordab, et ELis on vaja võrdseid tingimusi, sealhulgas nii ühtse järelevalvemehhanismi pankade kui ka mitteosalevate liikmesriikide pankade suhtes, ja ergutab euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike pangandusliitu täielikult kaasama, tunnistades samas, et teatavate elementidega nähakse praegu ette vabatahtlik osalemine; palub komisjonil tagada ühtse turu väljaarendamise jätkamine, tunnistades samas riiklikke eripärasid; palub komisjonil jätkata kindla lähenemisviisi järgimist nn paralleelse või varipanganduse reguleerimise ja järelevalve osas, et leevendada süsteemset riski ja parandada läbipaistvust; tunneb heameelt Euroopa kindlustusvaldkonna reguleerimises saavutatud oluliste edusammude üle seoses Solventsus II kohaldamisega 1. jaanuarist 2016; rõhutab, et seda direktiivi tuleb hinnata ja vajadusel edasi arendada, võttes samal ajal arvesse rahvusvahelist raamistikku, mida kohaldatakse globaalsetele süsteemselt olulistele kindlustusandjatele;

27.  tunnistab, et VKEd sõltuvad oma spetsiifilise olemuse, eri riskiprofiilide ja mitmekesisuse tõttu üle kogu Euroopa traditsiooniliselt pankade poolsest rahastamisest; palub komisjonil koostöös Euroopa järelevalveasutuste, EKP ja riikide ametiasutustega hinnata VKEde rahastamise piisavust, analüüsida rahastamiskanalite mitmekesistamise ees seisvaid takistusi ja nende mitmekesistamisest saadavat kasu ning seda, kuidas võimaldada pankadel ja mittepangast finantsasutustel suurendada VKEde rahastamist, laiendades ettevõtetele nende arengu eri etappides kättesaadavate rahastamismeetodite valikut; tuletab meelde selliste vahendite nagu VKE toetuskoefitsiendi tähtsust; teeb ettepaneku, et VKEde paremat rahastamist puudutavaid algatusi tuleks laiendada idufirmadele, mikroettevõtjatele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele; rõhutab uuenduslike ja suuremalt jaolt kasutamata kauplemiskohtade potentsiaali VKEde rahastamiseks, sealhulgas vastastikune laenamine, ühisrahastamine ja väärtpaberite suunatud pakkumine, ning rõhutab vajadust parandada vastavaid regulatiivseid nõudeid;

28.  rõhutab seda, kui oluline on kiirelt rakendada juba vastuvõetud meetmeid, millega toetatakse kapitaliturgude liidu eesmärkide saavutamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel tulevastes finantsteenuseid käsitlevates õigusaktides aktiivselt kasutada VKEde kasvuturu kategooriat;

29.  on veendunud, et ettevõtetel peaks olema ELis juurdepääs asjakohasele turuliikide valikule sõltuvalt nende suurusest, keerukusest ja rahaliste vahendite kaasamise ambitsioonidest, ning rõhutab vajadust sügavamate ja integreeritumate üleeuroopaliste kapitaliturgude järele, mis on kriitilise tähtsusega piirkondlikest kohalikest turgudest eraldi, kuid toimivad nendega koos;

30.  tunneb heameelt prospektidirektiivi eelseisva läbivaatamise üle; rõhutab, et läbivaatamine peaks olema suunatud kulude vähendamisele ja menetluste lihtsustamisele VKEde jaoks ning ühtlasi looma õige tasakaalu investorite kaitse seisukohast;

31.  tunnustab läbipaistvama väärtpaberistamise turu loomisel tehtavaid pingutusi, tagades asjaomase protsessi kõrged standardid, õiguskindluse ja võrreldavuse väärtpaberistamise instrumentide lõikes; rõhutab andmehoidla loomise vajadust; toonitab, et vaja on rangeid nõudeid kõrgekvaliteedilise alusvara ja tegelikule riskiprofiilile vastava kalibreerimise kohta ning seda, et väärtpaberistamise turu kõik osalised oleksid riskidest teadlikud, võttes arvesse kriisi ajal ilmnenud väärtpaberistamise, eriti sünteetilise väärtpaberistamise riskantsust, tunnistades samas ELi ja USA kogemuste erinevust; rõhutab, et säilitamisnõudeid ei tohi moraaliriski vältimiseks alandada; rõhutab, et vaja on kaaluda kvalifikatsioonikriteeriumide järgimise sõltumatut sertifitseerimist; palub komisjonil anda kiiremas korras põhjalik hinnang väärtpaberistamisest VKEdele, investoritele ja finantsstabiilsusele tulenevate riskide ja kasu kohta ning väärtpaberistamise instrumentide turustatavuse kohta ja anda sellest aru Euroopa Parlamendile;

32.  on veendunud, et toodete ja menetluste suuremale standardimisele suunatud lähenemisviis võib vähendada keerukust, kuid ühtlasi võimendada kontsentratsiooniriski; tunneb muret ohu pärast, et halvenenud turutingimustes võivad turuosalised reageerida ühtemoodi, ning nõuab asjakohaseid kaitsemeetmeid ja pädeva tasandi järelevalvet kvaliteetse väärtpaberistamise turu arendamiseks;

33.  rõhutab vajadust optimeerida aruandlusnõuete sisu ja sagedust ning andmevälju, muu hulgas üksustele üheainsa kontaktpunkti olemasolu tagamise kaudu, et vältida topeltnõudeid ja aruandluskanalite dubleerimist; palub komisjonil, Euroopa järelevalveasutustel ja ühtsel järelevalvemehhanismil uurida, millised andmeid on tegelikult vaja, ühtlustada aruandevormid, tagada lihtsustamine ja kindlustada VKEdele erandid; toonitab, et järelevalve teostajatel on võimalik aruandlusandmeid kõige paremini kasutada juhul, kui neid on võimalik uurida ja kui need on rahvusvaheliselt ühtsed; peab vajalikuks kohaldada krediidiandmeid sisaldava analüütilise andmekogu (AnaCredit) arendamisele proportsionaalset lähenemisviisi; on veendunud, et kohaldamisala ja detailsuse astet on vaja täiendavalt hinnata kaasnevate kulude ja saadava kasu seisukohast;

34.  palub komisjonil ja järelevalve teostajatel tegeleda rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) ja usaldatavusnõuete vastastikuse mõjuga, kuivõrd suurem sidusus teeniks nii majanduse kui ka usaldatavusnõuete järelevaataja huve, ning vaadata läbi maksuarvestuse mõju omavahenditele; toetab viivislaenude mõiste ühtlustamise püüdeid;

35.  nõuab võlakohustuste omakapitalile eelistamise olulist vähendamist, et tõsta majanduse vastupanuvõimet, suurendada kapitali jaotamist ja tugevdada kapitaliturgude liitu, mis muudab omakapitali emitentide ja investorite jaoks atraktiivsemaks; rõhutab, et finantstehingute maks mõjutab turu likviidsust, eriti lühikeses perspektiivis, ent aitab samas piirata ka liigset spekuleerimist;

36.  rõhutab, et lisaks reguleerimisele ja järelevalvele tuleb jätkata pingutusi muutuste esilekutsumiseks finantssektori kultuuris; kutsub kõiki finantssektori osalisi, sealhulgas pangad, mittepangast finantsasutused, riikide keskpangad ja EKP, tegutsema selle nimel, et muuta oma organisatsioonikultuuri ja eeskirjade järgimise kultuuri nii, et esikohale seatakse klientide huvid, tagatakse vastutavaid juhtivtöötajaid puudutav vastutussüsteem ja finantsturu osaliste pikaajaline suunamine ning aidatakse rahastamisallikaid mitmekesistada; rõhutab kasu, mida annab rahastamise suhtes kohaldatav pikaajalist partnerlust käsitlev lähenemisviis ja mitmekesine Euroopa pangandussektor, kus suhtepangandusel on oluline roll tarbijate, mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, eriti teabe asümmeetria vähendamise seisukohast, muu hulgas tänu uue digitaaltehnoloogia kaudu kättesaadavatele vahenditele;

37.  nõuab, et toetataks uusi reitingupakkujaid, et suurendada tugevasti kontsentreeritud turul konkurentsi; tuletab meelde, et komisjon peab esitama 2016. aasta lõpuks aruande riigivõlga hindava Euroopa avaliku reitinguagentuuri ja/või kõiki muid krediidireitinguid koostava Euroopa krediidireitingute sihtasutuse loomise asjakohasuse ja teostatavuse kohta; kritiseerib asjaolu, et VKEdel tuleb välisreitingu saamiseks kanda suuri kulusid; rõhutab vajadust täiendavalt uurida seda, kuidas saaks VKEde reitinguid koostada võrreldaval ja taskukohasel viisil, sealhulgas täiustatud sisereitingute meetod (AIRB); kutsub komisjoni üles jätkama pingutusi teabe asümmeetria vähendamiseks;

38.  nõuab, et poliitika koostamises pöörataks suuremat tähelepanu ELi finantssektori ülemaailmsele konkurentsivõimele, vältides samas võidujooksu üha vähesema reguleerituse poole ning kahjustamata finantsstabiilsust ja tarbijakaitset; rõhutab, et kogu ELi hõlmavat kapitaliturgude liitu tuleb vaadelda Euroopa ettevõtluse ja ELi majanduse konkurentsivõime parandamise kontekstis; rõhutab, et tõhus finantssektor on vajalik tingimus kapitali tõhusa jaotamise ja seega majanduskasvu jaoks;

39.  toonitab rahvusvahelise raamistiku tähtsust, arvestades selle ulatust, metoodikaid ja ELi raamistikule avaldatavat mõju; palub liikmesriikidel, nõukogul, komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel parandada ELi positsiooni, et suurendada ELi mõju ja edendada õigusakte, mille EL on demokraatlikul viisil vastu võtnud; rõhutab, et uutes õigusaktides on vaja saavutada järjepidevus nii ELi õigustiku kui ka rahvusvaheliste suunistega ning et õigusakte on vaja rakendada proportsionaalselt, kaasa arvatud nende kohaldamisala osas, et vältida reguleerimises tarbetuid erinevusi ja dubleerimist; on veendunud, et need on eeltingimused selleks, et õnnestuks saavutada üldised eesmärgid, milleks on ülemaailmse pikaajalise stabiilsuse edendamine, Euroopa rahvusvaheliste investorite jaoks atraktiivsena säilitamine ning ELi finantssektori konkurentsivõimele tarbetu kahjuliku mõju vältimine; tuletab meelde Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 väljendatud liidu ja liikmesriikide vahelise lojaalse koostöö põhimõtet; on veendunud, et Euroopa järelevalveasutused tuleks kaasata ülemaailmse reguleerimise põhimõtteid käsitlevatesse aruteludesse rahvusvahelisi standardeid kehtestavates organites; rõhutab, et reguleerimisalast dialoogi USAga tuleks veelgi tugevdada; kordab sellega seoses, et finantsteenuste reguleerimise küsimused tuleks vajaduse korral lisada rahvusvahelistesse läbirääkimistesse;

40.  toonitab, et vaja on samaväärsust kinnitavaid otsuseid turule juurdepääsuga seotud tõkete ja asjaomaste reguleerivate raamistike kontekstis, pidades silmas, et sellised ühepoolsed otsused peavad kasu tooma Euroopa ettevõtetele ja tarbijatele ning et samaväärsus teiste jurisdiktsioonidega võib suurendada kapitali sissevoolu ja meelitada Euroopasse täiendavaid investeeringuid; rõhutab vajadust liikuda tervikliku ja sidusa süsteemi suunas, millega vastastikku mõistlikult tunnustatakse üksteise samaväärseid või sarnaseid standardeid;

41.  palub komisjonil teha ettepanek tervikliku, sidusa, läbipaistva ja praktilise raamistiku kohta, mida kohaldatakse menetlustele ja kolmandate riikide samaväärsust kinnitavatele otsustele, võttes arvesse tulemustel põhinevat analüüsi ning rahvusvahelisi standardeid või kokkuleppeid; nõuab, et kõik samaväärsust kinnitavad otsused tehtaks delegeeritud õigusaktidega; on seisukohal, et Euroopa järelevalveasutustel peaks olema asjakohane roll samaväärsust kinnitavate otsustega seotud kolmandate riikide hindamiste vastavusse viimisel;

Parem ELi finantsteenuste reguleerimine

42.  on veendunud, et finantsteenuste parem reguleerimine eeldab tugevat raamistikku ja algab sellest, et liikmesriigid kohaldavad praegust õigustikku; rõhutab, et õigusaktide tulemuslik, tõhus ja järjepidev rakendamine on ülimalt oluline, ja palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru õigusaktide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja rakendamise ning vajaduse korral liikmesriigi suhtes algatatud rikkumismenetluse hetkeseisu kohta; nõuab tungivalt, et liikmesriigid õigusakte nõuetekohaselt jõustaksid; on seisukohal, et ülereguleerimine ei hõlbusta siseturu ja konkurentsi toimimist; on seisukohal, et ettevõtete ligimeelitamine standardite oma äranägemisel alandamise kaudu ei hõlbusta ka siseturu toimimist; palub komisjonil koostada põhjalik analüüs ja aruanne kõigi ülereguleerimisega seotud meetmete kohta, mida liikmesriigid on võtnud finantsteenuste reguleerimise vallas, ja esitada need 2016. aasta lõpuks Euroopa Parlamendile;

43.  palub liikmesriikidel võtta endale kohustus pidada kinni direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmisele seatud tähtaegadest, kuna see on õiguslik nõue, aga ühtlasi ka ülimalt oluline selleks, et vältida põhjendamatuid viivitusi õigusaktide täielikus rakendamises ning nende osalist või ebaühtlast kohaldamist liidus, mille tagajärjel ei pruugi eri osalistel olla võrdseid tingimusi ja mis võib tekitada muid moonutusi;

44.  rõhutab vajadust parema kvaliteedi ja sektoritevahelise kooskõlastamise järele komisjoni või Euroopa järelevalveasutuste eelnõudes ja eelnõude koostamise protsessis, mis hõlmab ajastamist, prioriteetide seadmist ning kattuvuste vältimist; rõhutab, et see peaks vältima alusakti võimalikku dubleerimist delegeeritud õigusaktides, kuid ka seda, et alusaktis teha tulnud poliitiliste otsuste tegemine jäetakse delegeeritud õigusaktidesse;

45.  palub komisjonil võimaldada kõigi asjaomaste sidusrühmade varajast kaasamist, muu hulgas eksperdirühmade tasandil; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks konsultatsioonides tasakaalustatud osalemise, milles peegelduks sidusrühmade mitmekesisus ning mis hõlbustaks ettevõtteid, tarbijaid ja kodanikuühiskonda esindavate väikeste sidusrühmade osalemist ja pakuks neile paremaid osalemistingimusi, sealhulgas konsultatsioonide korraldamise ja küsimuste küsimise viis;

46.  tunneb heameelt parema õigusloome tegevuskavas seatud eesmärkide üle; tunnistab üldist vajadust uurida õigusaktide toimivust nüüd ja tulevikus; on siiski seisukohal, et õigusaktide toimivust ei saa finantssektori kui terviku toimimisest lahti siduda; rõhutab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi rolli tõhusa ja mõjusa ning proportsionaalsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvestava finantsteenuste reguleerimise saavutamisel ning kokkuvõtte koostamise toetamisel; nõuab, et Euroopa Parlamendil oleks suurem roll õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi jaoks olulistes otsustes ja hinnangutes; tuletab meelde, et keskenduda tuleb reguleerimise parandamisele, mitte dereguleerimisele; rõhutab, et läbipaistvuse, lihtsuse, ligipääsetavuse ja õigluse tagamine kogu siseturu raames peaks olema osa tarbijatele suunatud parema õigusloome tegevuskavast; rõhutab lisaks, et EL ei tohi tekitada seoses kapitaliturgude liidu raames suurema ühtlustamise püüdlusega soovimatut nõuete täitmise koormat;

47.  on veendunud, et Euroopa järelevalveasutustel ning ühtsel järelevalvemehhanismil on parema reguleerimise ja järelevalve eesmärgi saavutamisel kriitilise tähtsusega roll; rõhutab Euroopa järelevalveasutuste ja ühtse järelevalvemehhanismi rolli eri õigusaktide vahelise sidususe ja järjepidevuse tagamisel, ebakindluse ja õigusliku arbitraaži vähendamisel ning turuosaliste vahel vastastikku kasuliku koostöö edendamisel; rõhutab, et Euroopa järelevalveasutustele ja ühtsele järelevalvemehhanismile on vaja anda piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, et neil oleks võimalik täita neile kaasseadusandjate poolt antud ülesandeid;

48.  toonitab, et Euroopa järelevalveasutuste määruste läbivaatamisel tuleb pöörata tähelepanu aruandekohusluse ja läbipaistvusega seotud sätetele, et suurendada parlamentaarset kontrolli, nagu on sätestatud ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahendusfondi määrustes, ning suurendada Euroopa järelevalveasutuste sõltumatust komisjonist; peab vajalikuks uurida võimalusi, et suurendada Euroopa järelevalveasutuste osalemist nõustamistasandil 1. tasandi etapis, austades samas kaasseadusandjate eelisõigusi;

49.  rõhutab, et vaja on võtta arvesse alusaktide ning delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vahelist mõju, järjepidevust ja sidusust; rõhutab veel kord, et poliitilised otsused tuleb kaasseadusandjatel teha alusaktis ja nende tegemist ei tohiks jätta delegeeritud õigusaktidesse, mille eesmärk on täiendada või muuta seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 290); nõuab, et komisjon ja Euroopa järelevalveasutused järgiksid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning suuniste koostamisel alusaktides sätestatud volitusi ja austaksid kaasseadusandjate kokkulepet; peab kahetsusväärseks seda, et järelevalveasutused ei ole varem rakendusaktide koostamisel alati liidu seadusandjate sätestatud volitustest kinni pidanud; taunib asjaolu, et koordineerimine komisjoni (delegeeritud õigusaktid) ja Euroopa järelevalveasutuste (tehnilised standardid) vahel on ebapiisav ning võib seetõttu nõuete järgimise kvaliteeti negatiivselt mõjutada, eriti juhul, kui üksikasjalikud nõuded võetakse vastu alles vahetult enne alusakti rakendamise tähtaega;

50.  palub komisjonil delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid täielikult lahus hoida ning vältida pakette, et need aktid oleks võimalik kiiresti vastu võtta;

51.  palub komisjonil muuta kõik Euroopa järelevalveasutustele esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudesse ja rakenduslikesse tehnilistesse standarditesse tehtud muudatused kaasseadusandjate ja sidusrühmade jaoks läbipaistvaks;

52.  rõhutab, et varajane õiguslik läbivaatamine komisjoni poolt ei tohiks vähendada ei protsessi läbipaistvust parlamendi jaoks ega parlamendi õigust nõuda, et temaga konsulteeritakse; nõuab, et Euroopa järelevalveasutused esitaksid eelnõude koostamise ajal Euroopa Parlamendile proaktiivselt, regulaarselt, täies mahus ja õigeaegselt esialgsed eelnõud ja vahepealse teabe töö edenemise kohta ning konsulteeriksid parlamendiga sellel teemal;

53.  palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel täielikult järgida kaasseadusandjate kehtestatud esitamise tähtaegu ja esitada kaasseadusandjatele viivitamatult selgitus, kui on teada, et tähtajast ei suudeta kinni pidada;

54.  tuletab Euroopa järelevalveasutustele meelde, et tehniliste standardite, suuniste ja soovituste suhtes kehtib proportsionaalsuse põhimõte; palub Euroopa järelevalveasutustel olla suuniste mahu ja arvu suhtes ettevaatlik, eriti kui nende vastuvõtmiseks ei ole alusaktis otseselt volitusi antud; märgib, et selline piirav hoiak on vajalik ka Euroopa järelevalveasutuste piiratud ressursse silmas pidades ja arvestades vajadust nende ülesanded tähtsuse järjekorda asetada; on seisukohal, et assigneeringute piiratus ei tohiks seada tegelikkuses piire tõhusale järelevalvele, ning palub Euroopa järelevalveasutustele tagada piisavad ressursid, et neil oleks võimalik oma volitusi täites teostada usaldusväärset, sõltumatut ja tõhusat järelevalvet;

55.  palub Euroopa järelevalveasutustel kasutada oma õigust nõuda teavet selle kohta, kuidas alusakte liikmesriikides kohaldatakse, ja viia regulaarsemalt läbi vastastikuseid eksperdihinnanguid riigi pädevate asutuste suhtes, et edendada järelevalve lähenemist liikmesriikide vahel;

56.  palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel avaldada oma veebisaitidel korrapäraselt ELi finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide konsolideeritud versioone koos kokkuvõttega, mis on kättesaadav ja arusaadav ettevõtetele, tarbijatele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja teistele; on veendunud, et ühtse registri loomine, mis hõlmab viiteid rakendamisele liikmesriikides, oleks uurimist väärt võimalus;

Edasine tegevus

57.  palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel teostada korrapäraseid (vähemalt kord aastas) sidususe ja järjepidevuse kontrolle, muu hulgas sektoritevaheliselt, iga õigusakti eelnõu ja vastuvõetud õigusakti (sh regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite) rakendamise kohta ning eraldada sellele tegevusele vahendid;

58.  palub komisjonil ja Euroopa järelevalveasutustel teostada korrapäraseid (vähemalt kord aastas) proportsionaalsuse ja tulemuslikkuse kontrolle, eelkõige seoses väikestele ja keskmise suurusega turul osalejatele kehtivate nõuetega, tehes seda iga õigusakti eelnõu kohta, ning eraldada sellele tegevusele vahendid; palub komisjonil avaldada rohelise raamatu, milles käsitletakse uusi lähenemisviise proportsionaalsuse edendamiseks finantsalases reguleerimises;

59.  rõhutab, et üksikute õiguslike meetmete mõju erineb nende kumulatiivsest mõjust; palub komisjoni talitustel koostöös Euroopa järelevalveasutuste, ühtse järelevalvemehhanismi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hinnata põhjalikult iga viie aasta järel kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt ELi finantsteenuste reguleerimise kumulatiivset mõju finantsturgudele ja selle osalistele ELi ja liikmesriikide tasandil, et tuvastada puudused ja lüngad, hinnata finantsteenuste reguleerimise tulemuslikkust, mõjusust ja tõhusust ning tagada, et see ei takista ausat konkurentsi ega majandusarengut, ning anda selle kohta aru Euroopa Parlamendile; rõhutab seda, kui oluline on iga tulevase õigusakti osas viia läbi üksikasjalik mõjuhinnang ja kulude-tulude analüüs, et näidata õigusakti antavat lisandväärtust, eriti majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast; toonitab, et mõjuhinnangud ja kulude-tulude analüüsid peaksid sisaldama põhjalikku hinnangut 2. tasandi meetmete mõju kohta, kuivõrd need meetmed moodustavad ELi finantsteenuste reguleerimise raamistiku olulise osa; tuletab meelde, et seadusandlike meetmete mõju mõõtmine võib olla keeruline, eriti kuna nende kasu on keeruline mõõta, kuid kvantifitseerimismeetodeid tuleks siiski kasutada;

60.  palub komisjoni talitustel viia esimene hindamine lõpule 2016. aasta lõpuks ja anda aru üldisest mõjust ning eri peatükkides (tuginedes ka sõltumatutele uuringutele) järgmisest:

   mõju eri finantssektoritele, sh turuosaliste asjakohane liigendatud jaotus suuruse, keerukuse ja ärimudeli seisukohast, ning mõju finantssektorivälistele üksustele,
   võimalikud lüngad ja puudused, võttes samas arvesse võimalike uute ohtude ja riskide teket, samuti kattuvused ja tahtmatud tagajärjed,
   tegelik ja oodatud majanduslik mõju, samuti Euroopa finantssektori konkurentsivõime maailmas,
   võimalus tuua kasu reaalmajandusele, sealhulgas VKEdele, tarbijatele ja tööhõivele,
   vajadus olemasolevaid rahastamiskanaleid parandada ja täiendavaid kanaleid laiendada, sealhulgas mõju rahastamise kättesaadavusele VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks,
   pakkumise ja nõudluse mõju pikaajalisele rahastamisele,
   mõju varade ja riskide eraldamisele ja mitmekesistamisele ning mõju esimese taseme omavahendite ja koguvarade suhtarvule finantsasutustes,
   raamistiku tulemuslikkus ja sobivus jaeinvestoritele, institutsioonilistele investoritele, tarbijatele ja klientidele, sealhulgas läbipaistvusraamistik,
   piirangute kaotamise mõju ühtsele turule, õigusliku arbitraaži piiramisele ja konkurentsi soodustamisele,
   üldine mõju finantsstabiilsusele ja moraaliriskile, sealhulgas hinnang reguleerimise puudumisega kaasnevate võimalike kulude ja riskide kohta, võttes samal ajal arvesse G20 soovituste tegelikku rakendamist ning finantsettevõtete omavahelise seotuse määra,
   IFRSi õiglasel väärtusel põhinevate raamatupidamispõhimõtete mõju finantsstabiilsusele konservatiivsete raamatupidamispõhimõtetega võrreldes,
   raamistiku tulemuslikkus ja sobivus ELi makrotasandi usaldatavusjärelevalve jaoks,
   Euroopa järelevalveasutuste suutlikkus täita neile praeguse õigusraamistiku kohaselt antud ülesandeid ja meetmed, mida võib olla vaja võtta raamistiku parandamiseks, eelkõige Euroopa järelevalveasutuste rahastamiseks lähitulevikus,
   vastastikune mõju rahvusvaheliste standarditega ja mõju Euroopa ettevõtete ülemaailmsele konkurentsivõimele, võttes arvesse ELi ja teiste olulisemate jurisdiktsioonide vahelist võrdlust kehtivate õigusaktide ja nende rakendamise ulatuse seisukohast;

61.  palub komisjonil esitada oma leiud parlamendile ja nõukogule ning soovitada vajaduse korral meetmeid;

o
o   o

62.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0268.
(2) http://www.europarl.europa.eu/document/activities/cont/201402/20140210ATT79138/20140210ATT79138EN.pdf
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0202.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0161.
(5) http://www.esrb.europa.eu/pub/pdf/other/esrbreportregulatorytreatmentsovereignexposures032015.en.pdf?29664e3495a886d806863aac942fcdae

Õigusalane teave