Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2147(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0371/2015

Esitatud tekstid :

A8-0371/2015

Arutelud :

PV 19/01/2016 - 4
CRE 19/01/2016 - 4

Hääletused :

PV 19/01/2016 - 5.9
CRE 19/01/2016 - 5.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0009

Vastuvõetud tekstid
PDF 454kWORD 162k
Teisipäev, 19. jaanuar 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Ettevalmistused digitaalse ühtse turu aktiks
P8_TA(2016)0009A8-0371/2015

Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioon ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks (2015/2147(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia” (COM(2015)0192) ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0100),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Eduka andmepõhise majanduse suunas” (COM(2014)0442),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsust (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend(1),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühisrahastamise potentsiaali kasutuselevõtt Euroopa Liidus” (COM(2014)0172),

–  võttes arvesse komisjoni teatise „Õigusloome kvaliteet ja tulemuslikkus (REFIT): saavutused ja järgmised sammud” lisa (COM(2013)0685),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut, millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu ja ühendatud Euroopani jõudmiseks vajalikke meetmeid, ning millega muudetakse direktiive 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1211/2009 ja (EL) nr 531/2012 (COM(2013)0627),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 23. aprilli 2013. aasta töödokumenti „E-kaubanduse tegevuskava aastateks 2012–2015. Olukord aastal 2013” (SWD(2013)0153),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (COM(2013)0147),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus (COM(2013)0048),

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2012. aasta teatist „Infosisu kohta digitaalsel ühtsel turul” (COM(2012)0789),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavuse kohta (COM(2012)0721),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks” (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist „Ühtse turu akt II – Üheskoos uue majanduskasvu eest” (COM(2012)0573),

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu akt – Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks“ (COM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu akt – Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus – 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks” (COM(2010)0608),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/116/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta (COM(2008)0464),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/758, mis käsitleb hädaabinumbri 112 teenusel põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus)(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsust nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta(15),

–  võttes arvesse andmebaaside õiguskaitset käsitleva direktiivi 96/9/EÜ esimest hindamist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(16), sealhulgas määrusega (EÜ) nr 1882/2003 tehtud muudatusi,

–  võttes arvesse 28. septembri 2015. aasta 5G-partnerluse kokkulepet Hiina ja Euroopa Liidu vahel ning seonduvaid kokkuleppeid,

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas)(17) rakendamise kohta,

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni teatise „Uudetud konsensuse poole intellektuaalomandi õiguskaitsel: ELi tegevuskava” kohta(18),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruande kohta(19),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni tarbijate õiguste toetamise kohta digitaalsel ühtsel turul(20),

–  võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu kohta(21),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ELi e-kaubanduse arengut toetava ühtse pakiveoturu kohta(22),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(23),

–  võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni pilvandmetöötluse võimaluste kasutamise kohta Euroopas(24),

–  võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametit (BEREC) ja bürood käsitleva hindamisaruande kohta(25),

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni elektroonilise side reguleeriva raamistiku rakendamisaruande kohta(26),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni eksitavate reklaamivõtete kohta(27),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni kasvu, liikuvuse ja tööhõive digitaalarengu tegevuskava kohta ja vajaduse kohta kiiremini tegutseda(28),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimise kohta(29),

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni Euroopa tarbijapoliitika uue tegevuskava kohta(30),

–  võttes arvesse oma 22. mai 2013. aasta resolutsiooni audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise kohta(31),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimise kohta(32),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni audiovisuaalteoste levitamise kohta interneti kaudu Euroopa Liidus(33),

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2012. aasta resolutsiooni elutähtsate infoinfrastruktuuride kaitse kohta – saavutused ja edasised sammud: üleilmse küberjulgeoleku suunas(34),

–  võttes arvesse oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni e-valitsuse kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiva jõu kohta(35),

–  võttes arvesse oma 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta(36),

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni interneti haldamise järgmiste sammude kohta(37),

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu(38),

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni asjade interneti kohta(39),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, nagu see on Euroopa Liidu lepingu artikliga 6 aluslepingutesse hõlmatud,

–  võttes arvesse 23. detsembril 2010. aastal ELi poolt ratifitseeritud (otsus 2010/48/EÜ) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 9,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 9, 12, 14, 16 ja 26,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ühiseid arutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8­0371/2015),

A.  arvestades, et interneti ja mobiilside kasutamise kiire areng on muutnud kodanike, ettevõtete ja nende töötajate suhtlemise, teabele ja teadmistele juurdepääsemise, leiutamise, tarbimise, jagamise, osalemise ja töötamise viise; arvestades, et see on avardanud ja muutnud majandust, tagades väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele juurdepääsu 500 miljoni kliendiga potentsiaalsele kliendibaasile ELis ja ülemaailmsetele turgudele ning andes üksikisikutele võimaluse arendada uusi ettevõtlusideid ja ärimudeleid;

B.  arvestades, et kõigi liidu poliitikameetmete ja õigusaktidega digitaalse ühtse turu valdkonnas tuleks luua kasutajatele ja ettevõtetele uusi võimalusi ning võimaldada konkurentsivõimeliste hindadega uute innovaatiliste piiriüleste veebiteenuste tekkimist ja kasvu, kõrvaldada liikmesriikidevahelised takistused ning lihtsustada Euroopa ettevõtete, eriti VKEde ja idufirmade juurdepääsu piiriülesele turule, mis on ELi majanduskasvu ja tööhõive seisukohast väga oluline, tunnistades samal ajal, et need võimalused hõlmavad paratamatult struktuurseid muutusi ja tervikliku lähenemisviisi rakendamist, sealhulgas sotsiaalset mõõdet, ning vajadust kõrvaldada kiiresti digitaaloskuste puudujääk;

C.  arvestades, et kuigi 75 % digitaalmajanduse lisandväärtusest on pärit traditsioonilisest tööstusest, on traditsioonilise tööstuse üleminek digitehnoloogiale jätkuvalt väike, sest vaid 1,7 % ELi ettevõtjatest kasutab täielikult ära keerulisemaid digitehnoloogiaid ja üksnes 14 % VKEdest kasutab internetti müügikanalina; arvestades, et Euroopa peab kasutama IKT-sektori suuri võimalusi tööstuse digiteerimiseks ja ülemaailmse konkurentsivõime säilitamiseks;

D.  arvestades, et andmemajanduse rajamine sõltub suuresti õigusraamistikust, mis soodustab andmebaaside arendamist, haldamist, säilitamist ja suurendamist, ning seega sõltub see innovatsiooni toetavast ja praktilisest õigusraamistikust;

E.  arvestades, et 2013. aastal oli ühistarbimise turuosa kogu maailmas ligikaudu 3,5 miljardit USA dollarit ja komisjoni praeguste prognooside kohaselt on kasvupotentsiaal üle 100 miljardi USA dollari;

F.  arvestades, et tarbijate kaitse, võimestamise ja rahulolu kõrge ja püsiv tase peab hõlmama valikut, kvaliteeti, paindlikkust, läbipaistvust, teavet, koostalitlusvõimet ning juurdepääsetavat, turvalist ja kõrgetasemelise andmekaitsega veebikeskkonda;

G.  arvestades, et loovus ja innovatsioon on digitaalmajanduse tõukejõud ning et seetõttu on ülimalt oluline tagada intellektuaalomandi õiguste kõrgetasemeline kaitse;

H.  arvestades, et 44,8 %-l ELi majapidamistest(40) puudub juurdepääs kiirele internetile ning praeguste poliitikameetmete ja stiimulitega ei ole suudetud luua piisavat digitaristut, eeskätt maapiirkondades;

I.  arvestades, et ELi piirkonnad on digitaalse ühenduvuse, inimkapitali, internetikasutuse, digitehnoloogia ettevõtetes kasutamise ja digitaalsete avalike teenuste poolest väga erineval tasemel, nagu näitab digitaalarengu tegevuskava tulemustabel; arvestades, et piirkondi, mis on nende viie näitaja arvestuses madalal kohal, ohustab digiajastu pakutavatest hüvedest ilmajäämine;

1.SISSEJUHATUS: MILLEKS ON VAJA DIGITAALSET ÜHTSET TURGU?

1.  kiidab heaks teatise Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia kohta; on seisukohal, et ühistel eeskirjadel põhineva digitaalse ühtse turu saavutamine võib suurendada ELi konkurentsivõimet, avaldada positiivset mõju kasvule ja töökohtadele, käivitada uuesti ühtse turu ja muuta ühiskonna kaasavamaks, pakkudes kodanikele ja ettevõtetele uusi võimalusi, eelkõige vahetades ja jagades innovatsioonialaseid kogemusi; on veendunud, et omaksvõetud horisontaalset lähenemisviisi tuleb selle elluviimisel tugevdada, sealhulgas võtta õigeaegselt vastu 16 algatust, sest digitaalsed tegurid mõjutavad iga kodanikku ning ühiskonna ja majanduse iga mõõdet;

2.  jagab komisjoni arvamust, mille kohaselt on digitaalse ühtse turu haldamine ja selle õigeaegne väljakujundamine Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühine kohustus; ergutab komisjoni tegema koostööd ühiskondlike ja sotsiaalsete sidusrühmadega ning kaasama neid otsustamisprotsessi võimalikult suures ulatuses;

3.  on veendunud, et parem õiguslik reguleerimine nõuab sellist lähenemisviisi õigusloomele, mis on vaikimisi digitaalne, põhimõtetel rajanev ja tehnoloogiliselt neutraalne; et jätta ruumi innovatsiooniks, tuleb pärast vajalikku konsulteerimist ja mõjuhindamisi hinnata, kas kehtivad õigusaktid, täiendavad mitteregulatiivsed meetmed ja jõustamisraamistikud vastavad digiajastu nõudmistele, võttes arvesse uusi tehnoloogiaid ja uusi ärimudeleid, et ületada ühtse turu õiguslik killustatus, vähendada halduskoormust ning edendada majanduskasvu ja innovatsiooni;

4.  on seisukohal, et kodanike ja ettevõtjate usaldus digitaalse keskkonna vastu on hädavajalik, et digitaalmajanduse innovatsioon ja kasv täielikult valla päästa; on veendunud, et nende usalduse suurendamine andmekaitse ja turvastandardite ning kõrgetasemelise tarbijakaitse ja võimestamise, aga samuti ettevõtjate jaoks ajakohaste õigusaktide kaudu peaks olema avaliku poliitika aluseks, tunnistades samal ajal, et digiettevõtjate ärimudelid rajanevad kasutajate usaldusele;

5.  juhib tähelepanu sellele, et e-kaubanduse aastakäive Euroopa Liidus on 500 miljardit eurot ning see on tavapärasele kaubandusele oluline täiendus, mis pakub tarbijatele samal ajal laiemat valikut, eriti kõrvalistes piirkondades, ning VKEdele uusi võimalusi; palub komisjonil teha kindlaks ja kõrvaldada e-kaubandust mõjutavad tõkked, et luua tõeline piiriülese e-kaubanduse turg; on seisukohal, et need tõkked hõlmavad koostalitlusvõime ja ühiste standardite puudumist, piisava teabe puudumist, mis võimaldaks tarbijatel teha teadlikke otsuseid, ning ebapiisavat juurdepääsu täiustatud piiriülestele maksetele;

6.  toetab komisjoni kava tagada, et ELi konkurentsipoliitika kehtib täiel määral ka digitaalse ühtse turu suhtes, kuna konkurents pakub tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, kuid loob ka võrdsed tingimused, ning väljendab kahetsust, et praegune Euroopa raamistiku puudumine digitaalses keskkonnas on näidanud, et suurte ja väikeste pakkujate huvisid ei ole suudetud ühitada;

7.  rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid kiiremas korras edendama dünaamilisemat majandust, mis võimaldab innovatsioonil jõudsamalt areneda ja kõrvaldab takistused ettevõtjate, eriti innovaatiliste ettevõtjate, VKEde, idu- ja laienevate firmade jaoks, et neil oleks võimalik võrdsetel tingimustel turgudele pääseda, ning selleks tuleks arendada e-valitsust, tulevikukindlat ja integreeritud õigus- ja mitteregulatiivset raamistikku, juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas uusi rahastamismudeleid ELi idufirmade, VKEde ja kodanikuühiskonna algatuste jaoks, ning digitaristusse, oskustesse, digitaalsesse kaasamisse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimise pikaajalist strateegiat; tuletab meelde, et konkurentsi ja innovatsiooni soodustava innovatsioonisõbraliku poliitika alused peaksid hõlmama rahastamisvõimaluste juurdepääsetavust projektide jaoks; palub komisjonil seetõttu tagada, et piiriülest ühisrahastamist oleks võimalik teostada sujuvalt, ning ergutab liikmesriike pakkuma ühisrahastamiseks stiimuleid;

8.  peab vajalikuks hinnata digiteerimise mõju töötervishoiule ja tööohutusele ning olemasolevaid tervishoiu- ja ohutusmeetmeid vastavalt kohandada; võtab teadmiseks õnnetused, mis võivad juhtuda isikutega, kes täidavad kodus kaugtöö või nn rahvahankega seotud tööülesandeid; toonitab, et tööga seotud vaimse tervise probleemid, nagu läbipõlemine, mida põhjustab pidev kättesaadavus ning traditsioonilise tööaja korralduse kadumine, kujutavad endast töötajate jaoks tõsist ohtu; kutsub komisjoni üles korraldama uuringut selle kohta, kuidas digiteerimise ülekanduv mõju, näiteks suurenenud tööintensiivsus, mõjutab töötajate psühholoogilist heaolu ja pereelu ning laste kognitiivsete võimete arengut;

9.  kutsub komisjoni üles arendama koostöös liikmesriikidega edasi mitmesuguseid ettevõtluse edendamise algatusi, eelkõige innovaatilisi ärimudeleid, mis aitavad muuta arusaama edukuse määratlusest ning edendada ettevõtlus- ja innovatsioonikultuuri; on lisaks veendunud, et eri riikide innovatsioonikeskuste mitmekesisuse ja eriomadused võib muuta ülemaailmsel turul tõeliseks ELi konkurentsieeliseks, ning seetõttu tuleks need omavahel ühendada ja tugevdada tuleks innovaatilisi ökosüsteeme, kus eri sektorid ja ettevõtjad teevad koostööd;

10.  on mures erinevate lähenemisviiside pärast, mille liikmesriigid on seni võtnud interneti ja ühistarbimise reguleerimise suhtes; palub tungivalt, et komisjon astuks ELi pädevuste raames samme, et toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi, kõrvaldada digitaalkaubandust takistavad asjaolud ning säilitada majanduslik ja sotsiaalne sidusus ja ühtse turu terviklikkus; palub komisjonil samuti säilitada internet avatud, neutraalse, turvalise, kaasava ja üleilmse suhtlus-, tootmis-, osalus-, loome-, kultuurilise mitmekesisuse ja innovatsiooni platvormina kodanike, tarbijate ja Euroopa ettevõtjate ülemaailmse edukuse huvides;

11.  märgib, et digirevolutsioon mõjutab meie ühiskonna kõiki aspekte, tuues kaasa väljakutseid ja võimalusi; on veendunud, et sellel on potentsiaal võimestada kodanikke, tarbijaid ja ettevõtjaid veelgi viisil, mis ei olnud varem võimalik; kutsub komisjoni üles töötama välja poliitikat, mis edendab kodanike aktiivset osalemist ja võimaldab neil digitehnoloogiale üleminekust kasu saada; kutsub komisjoni lisaks üles hindama jätkuvalt seda, kuidas digirevolutsioon kujundab Euroopa ühiskonda;

12.  palub komisjonil võidelda õigusliku killustatusega, suurendades uute eeskirjade koostamisel märkimisväärselt oma eri peadirektoraatide vahelist kooskõlastamist ning ergutades jõuliselt liikmesriike tagama eeskirjade sidusat rakendamist;

13.  rõhutab vajadust järgida kõigi digitaalse ühtse turu strateegia raames tehtud algatuste puhul põhiõigusi ja eriti andmekaitsealaseid õigusakte ning tunnistab samal ajal strateegia lisaväärtust ELi majanduse jaoks; tuletab meelde isikuandmete kaitse üldmääruse ja andmekaitsedirektiivi kiire vastuvõtmise tähtsust nii andmesubjektide kui ka ettevõtjate huvides; nõuab eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi läbivaatamist, et tagada andmekaitsepaketi jõustumise ajaks direktiivi sätete kooskõla andmekaitsepaketiga;

2.TARBIJATE JA ETTEVÕTJATE PAREM JUURDEPÄÄS DIGITAALSELE ÜHTSELE TURULE KOGU EUROOPAS

2.1.Piiriülese e-kaubanduse normid, mida tarbijad ja ettevõtjad võivad usaldada

14.  peab kiiduväärseks komisjoni lubadust võtta vastu mõjus ettepanek veebilepingute kohta, mis hõlmavad veebis ostetavat digitaalset sisu, ning parandada tarbijate õiguskaitset selles valdkonnas; usub, et niisugune parandamine peab olema sihipärane ning et erinevusi ühelt poolt sisu ja teiselt poolt materiaalsete kaupade vahel tuleks hoolikalt analüüsida; juhib tähelepanu asjaolule, et kui füüsilisel andmekandjal oleva sisu ostmisel kaitsevad tarbijaid tarbijakaitse õigusaktid, siis digitaalse sisu ostmisel veebis on tarbija õigused suurel määral reguleerimata ja ebaselged, eriti seoses õiguslike tagatiste, defektse sisu ja digitaalset sisu puudutavate konkreetsete ebaõiglaste tingimustega; rõhutab, et kogu digitaalse sisu praegune liigitamine teenusteks võib tekitada probleeme, kuna see ei pruugi vastata tarbijate ootustele, sest voogvideo teenuse tellimusi ei eristata allalaaditava sisu ostudest; nõustub, et tarbijatele peaks kehtima samaväärne ja tulevikukindel kaitse olenemata sellest, kas nad ostavad digitaalset sisu veebis või mujal;

15.  on veendunud, et digitaalse sisu ja materiaalsete kaupade veebimüüki ettevõtjalt tarbijale reguleeriva õigusraamistiku edasine ühtlustamine nii piiriüleste kui ka omamaiste tehingute puhul, säilitades samal ajal nii veebis kui ka mujal kehtivate eeskirjade sidususe, vältides võidujooksu vähima reguleerimise suunas, kaotades õiguslikud lüngad ja tuginedes olemasolevatele tarbijakaitse alastele õigusaktidele, on praktiline ja proportsionaalne lähenemisviis; rõhutab, et seda tuleks teha tehnoloogiliselt neutraalsel viisil ja see ei tohi tekitada ettevõtjatele põhjendamatuid kulusid;

16.  on seisukohal, et komisjoni ettepanekutes piiriüleste lepingute normide kohta nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks tuleks vältida veebis ja väljaspool seda tehtavatele ostudele kohaldatavate õigusnormide järjest suurema lahknevuse ohtu, ning on veendunud, et veebis ja väljaspool seda toimuvat müüki tuleks käsitleda sidusalt ja kohelda võrdväärsena, lähtudes praegusest tarbijakaitse kõrgest tasemest, kuna tarbijad võivad tajuda erinevaid õigusnorme oma õiguste eitamisena; toonitab, et mis tahes uue ettepaneku korral tuleks järgida Rooma I määruse artiklit 6, ning juhib tähelepanu sellele, et komisjon kavandab 2016. aastal käivitada õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) kogu tarbijaõigustiku suhtes; kutsub komisjoni sellega seoses üles kaaluma, kas komisjoni kavandatud ettepanekut materiaalsete kaupade kohta ei peaks esitama REFITiga samal ajal;

17.  on veendunud, et digitaalset sisu käsitlevate lepingutingimuste tehnoloogilise neutraalsuse ja tulevikukindluse huvides peavad need rajanema põhimõtetel; rõhutab lisaks, et seoses komisjoni ettepanekuga selles valdkonnas on oluline vältida ebakõla ja kattuvust olemasolevate õigusaktidega ning pikemas perspektiivis veebi- ja veebiväliste lepingute ning eri turustuskanalite vahelise põhjendamatu õigusliku lõhe loomise ohtu, pidades silmas ka tarbijaõigustiku REFITit;

18.  palub koostada aktiivse tarbija strateegia, et hinnata eeskätt seda, kas veebikeskkonnas on teenusepakkuja vahetamine tarbija jaoks lihtsam ja kas on vaja midagi ette võtta, et teenusepakkuja vahetamist lihtsamaks muuta ja suurendada seeläbi konkurentsi veebiturgudel; juhib tähelepanu ka vajadusele tagada kogu väärtusahelas kättesaadavad e-kaubanduse teenused, sealhulgas kättesaadav teave, kättesaadavad maksemehhanismid ja klienditeenindus;

19.  palub komisjonil koos sidusrühmadega hinnata veebimüügis sektoripõhiste ELi usaldusmärkide kasutuselevõtmise teostatavust, kasulikkust ning sellega loodavaid võimalusi ja nõrkusi, tuginedes liikmesriikides juba kasutusel olevate usaldusmärgi süsteemide parimatele tavadele, et tekitada tarbijate usaldus ja kvaliteet, eriti seoses piiriülese veebimüügiga, ning teha lõpp segadust tekitada võivale olemasolevate usaldusmärkide suurele arvule, hinnates sellega paralleelselt muid võimalusi, nagu eneseregulatsioon või sidusrühmade moodustamine klienditeeninduse ühiste põhimõtete kindlaksmääramiseks;

20.  tervitab komisjoni üldisi püüdlusi kogu ELi hõlmava vaidluste veebipõhise lahendamise platvormi loomiseks ning kutsub komisjoni üles tegema koos liikmesriikidega tööd vaidluste internetipõhise lahendamise määruse ja vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi õigeaegseks ja nõuetekohaseks rakendamiseks, eriti mis puudutab tõlkevõimalusi; kutsub komisjoni ja asjaomaseid sidusrühmi üles kaaluma, kuidas saaks juurdepääsu teabele üldiste tarbijakaebuste kohta veelgi parandada;

21.  nõuab tarbijaõigustiku ja teenuste direktiivi ambitsioonika jõustamisraamistiku kehtestamist; ergutab komisjoni kasutama kõiki talle kättesaadavaid vahendeid selleks, et tagada kehtivate eeskirjade täielik ja õige rakendamine ja rikkumismenetluste kasutamine juhul, kui tuvastatakse õigusaktide ebaõige või ebapiisav rakendamine;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid ebaseadusliku sisu ja toodete müümise takistamiseks veebis, suurendades koostööd ning teabe ja parimate tavade vahetamist internetis ebaseadusliku tegevusega võitlemiseks; rõhutab selles kontekstis, et tarbijatele müüdava digitaalse sisu suhtes ei tohiks kehtida kolmandate isikute õigused, mis võivad takistada tarbijat kasutamast digitaalset sisu vastavalt lepingule;

23.  nõuab põhjalikku, sihipärast ja tõenduspõhist analüüsi selle kohta, kas kõik väärtusahelas osalejad, sealhulgas veebipõhised vahendajad, veebiplatvormid, sisu- ja teenusepakkujad ning ka veebivälised vahendajad, nagu edasimüüjad ja jaemüüjad, peaksid võtma mõistlikke ja asjakohaseid meetmeid ebaseadusliku sisu, võltsitud kauba ja intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastu kommertstasandil, tagades samas lõppkasutajatele võimaluse pääseda juurde teabele ja seda levitada või kasutada vabalt valitud rakendusi ja teenuseid;

24.  rõhutab, et ELi õigusnormide ülevõtmisel peab nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu põhireegliks olema nulltolerantsi põhimõte; on siiski seisukohal, et rikkumismenetlused peaksid alati olema viimane abinõu ning neid tuleks rakendada alles pärast mitut koordineerimise ja parandamise katset; rõhutab, et väga oluline on lühendada nende menetluste kestust;

25.  peab kiiduväärseks tarbijakaitsealase koostöö määruse läbivaatamist, millest komisjon teavitas; on seisukohal, et järelevalveasutuste pädevuste laiendamine ja nende vastastikuse koostöö tugevdamine on veebiostude puhul tarbijaeeskirjade tõhusa jõustamise eeltingimus;

2.2.Pakkide piiriülese kättetoimetamise taskukohased ja kvaliteetsed teenused

26.  rõhutab tõsiasja, et samal ajal kui pakkide kättetoimetamise teenused toimivad mõnes liikmesriigis asuvate tarbijate jaoks hästi, on ebatõhusad kättetoimetamise teenused, eriti mis puudutab kättetoimetamise viimast etappi, mõnes liikmesriigis üks piiriülese e-kaubanduse peamisi takistusi ning nii tarbijate kui ka äriühingute puhul üks enim teatatud põhjuseid, miks veebipõhistest tehingutest loobuti; on seisukohal, et pakkide piiriülese kättetoimetamise probleemid on võimalik lahendada vaid Euroopa ühtsest turust lähtuvalt, ja rõhutab konkurentsi olulisust selles sektoris ning et pakiteenuse sektor peab kohanema tänapäevase elustiiliga ja pakkuma paindlikke kättetoimetamisvõimalusi, nagu vastuvõtmispunktide võrgustikud, pakikeskused ja hinnavõrdlusvahendid;

27.  rõhutab, et kättesaadavad, taskukohased, tõhusad ja kvaliteetsed kättetoimetamisteenused on oluline eeldus piiriülese e-kaubanduse edenemiseks, ning toetab seetõttu väljapakutud meetmeid, mille eesmärk on parandada hindade läbipaistvust, et suurendada tarbijate teadlikkust hinnastruktuurist, teavet vastutuse kohta paki kadumise või kahjustumise korral, koostalitlusvõimet ja regulatiivset järelevalvet, millega tuleks edendada piiriülese pakkide kättetoimetamise turu tõrgeteta toimimist, sealhulgas piiriüleseid saadetiste jälgimissüsteeme, võimaldades siiski piisavalt paindlikkust, et kättetoimetamise turg saaks areneda ja kohaneda tehnoloogiliste uuendustega;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jagama aktiivselt parimaid tavasid pakkide kättetoimetamise sektoris ning palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile aruanne avaliku konsultatsiooni kohta pakkide piiriülese kättetoimetamise teemal ning esitada ka eneseregulatsiooni tulemused; tervitab pakkide piiriülese kättetoimetamise ajutise töörühma loomist;

29.  palub komisjonil lisaks esitada koostöös ettevõtjatega laiaulatusliku tegevuskava, sealhulgas parimate tavade suunised, et leida innovaatilisi lahendusi teenuste parandamiseks, kulude ja keskkonnamõju vähendamiseks, pakkide kättetoimetamise ja postiteenuste ühtse turu suuremaks integreerimiseks, selliste tõkete kaotamiseks, mida postiettevõtjad kogevad piiriülesel kättetoimetamisel, ning koostöö tugevdamiseks BERECi ja Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühma vahel, ning esitada vajaduse korral ettepaneku asjaomaste õigusaktide läbivaatamiseks;

30.  rõhutab, et pakkide kättetoimetamise edasine ühtlustamine komisjoni poolt ei tohiks tuua kaasa pakkide kättetoimetajate sotsiaalkaitse vähenemist ega töötingimuste halvenemist, sõltumata sellest, milline on nende tööhõiveseisund; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et selle sektori töötajate puhul austatakse nende õigusi seoses juurdepääsuga sotsiaalkindlustussüsteemidele ning kollektiivse tegutsemise õigust; toonitab tõsiasja, et sotsiaalkindlustuse pakkumine kuulub liikmesriikide pädevusse;

2.3.Põhjendamatute asukohapõhiste piirangute vältimine

31.  on seisukohal, et vaja on ambitsioonikaid ja sihipäraseid meetmeid, millega parandada kaupade ja teenuste kättesaadavust, lõpetades eeskätt põhjendamatu asukohapõhise piiramise tavad ja ebaõiglase hinnapõhise diskrimineerimise geograafilisest asukohast või kodakondsusest lähtuvalt, mille tagajärjel tekivad sageli monopolid ning tarbijad hakkavad kasutama ebaseaduslikku sisu;

32.  toetab komisjoni võetud kohustust käsitleda põhjendamatuid asukohapõhiseid piiranguid tõhusal viisil, täiendades selleks kehtivat e-kaubanduse raamistikku ja jõustades olemasolevate õigusaktide asjakohased sätted; peab oluliseks keskendumist ettevõtjatevahelistele suhetele, mis põhjustavad asukohapõhiseid piiranguid, nagu valikuline turustamine, kui see ei ole kooskõlas konkurentsiõigusega, ja turu segmentimine, ning tehnoloogilistele meetmetele ja tehnilistele tavadele (nagu IP-aadresside jälgimine või tahtlik süsteemide koostalitlusvõime puudumine), mis piiravad põhjendamatult piiriüleste infoühiskonna teenuste kättesaadavust, piiriüleste lepingute sõlmimist kaupade ja teenuste ostmiseks ning ka kaasnevaid toiminguid, nagu tasumine ja kaupade kättetoimetamine, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, eriti väikeste ja mikroettevõtjate puhul;

33.  rõhutab, et turustajad, kes müüvad veebipõhiselt kaupu ühes või enamas liikmesriigis, peavad kohtlema kõiki liidu tarbijaid võrdselt, sealhulgas neile allahindluste või muude sooduspakkumiste tegemisel;

34.  toetab eeskätt komisjoni kavandatavat direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) artikli 20 lõike 2 praktilise jõustamise kontrolli, et analüüsida võimalikke tarbijate ja muude teenuse kasutajate põhjendamatu diskrimineerimise mustreid, mis on seotud nende kodakondsuse või elukohariigiga; kutsub komisjoni üles välja selgitama ja kindlaks määrama konkreetseid juhtumirühmi, kelle puhul on diskrimineerimine teenuste direktiivi artikli 20 lõike 2 kohaselt põhjendatud, et selgitada, mis on põhjendamatu diskrimineerimine eraettevõtjate poolt, ja aidata ametiasutustel, kes vastutavad artikli 20 lõike 2 kohaldamise eest tegelikkuses, seda tõlgendada, nagu on osutatud teenuste direktiivi artiklis 16; kutsub komisjoni üles tegema kooskõlastatud jõupingutusi artikli 20 lõike 2 sätte lisamiseks määruse (EÜ) nr 2006/2004 lisasse, et kasutada tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku uurimis- ja jõustamisõigusi;

35.  rõhutab, et asukohapõhiste piirangute keeld ei tohiks kunagi kohustada jaemüüjaid toimetama kaupu oma veebipoodidest teatavasse liikmesriiki, kui nad ei ole huvitatud oma toodete müümisest kõigis liikmesriikides ja eelistavad jääda väikesteks või müüa üksnes oma poodide lähedal elavatele tarbijatele;

36.  juhib lisaks tähelepanu sellele, kui oluline on käimasolev e-kaubanduse sektori konkurentsiuuring, et selgitada muu hulgas välja, kas põhjendamatud asukohapõhised piirangud, nagu diskrimineerimine IP-aadressi, postiaadressi või krediitkaardid väljastanud riigi põhjal, on vastuolus ELi konkurentsiõiguse eeskirjadega; rõhutab, kui oluline on suurendada tarbijate ja ettevõtjate usaldust, võttes arvesse sektoriuuringu tulemusi ja hinnates, kas grupierandi määrust, sealhulgas selle artikleid 4a ja 4b on vaja sihipäraselt muuta, et vähendada soovimatut ümbersuunamist ja territoriaalseid piiranguid;

37.  tervitab komisjoni ettepanekut edendada ülekantavust ja koostalitlusvõimet, et ergutada seaduslikult omandatud ja seaduslikult kättesaadava sisu või teenuste vaba ringlust, kui esimest sammu põhjendamatutele asukohapõhistele piirangutele lõpu tegemiseks, samuti tellimuste kättesaadavust ja piiriülest toimimist; rõhutab, et territoriaalsuse põhimõte ja meetmed, millega eemaldada sisu ülekantavuse tõkked, ei ole vastuolus;

38.  hoiatab kohustuslike üleeuroopaliste litsentside väljastamise valimatu edendamise eest, kuna see võib vähendada kasutajatele kättesaadavaks tehtavat sisu; toonitab, et territoriaalsuse põhimõte on autoriõiguste süsteemi oluline osa, võttes arvesse territoriaalsete litsentside andmise olulisust ELis;

2.4.Parem juurdepääs digitaalsele sisule – tänapäevane euroopalikum autoriõiguse raamistik

39.  väljendab heameelt komisjoni lubaduse üle ajakohastada praegust autoriõiguse raamistikku, et kohandada seda digitaalajastule; rõhutab, et mis tahes muudatus peaks olema sihipärane ning keskenduma loojate ja teiste õigusteomajate õiglasele ja asjakohasele tasustamisele, majanduskasvule, konkurentsivõimele ja paremale tarbijakogemusele, kuid ühtlasi vajadusele tagada põhiõiguste kaitse;

40.  rõhutab, et autoriõiguse rikkumisele rajatud kutsetegevus ja ärimudelid ohustavad tõsiselt digitaalse ühtse turu toimimist;

41.  usub, et reformiga tuleks saavutada õige tasakaal kõigi asjaomaste huvide vahel; juhib tähelepanu asjaolule, et loomesektoril on oma eripärad ja erisugused probleemid, mis on eelkõige tingitud mitmesugust tüüpi sisust ja loomingust ning kasutatavatest ärimudelitest; arvestades, et uurimus „Territoriality and its impact on the financing of audiovisual works” (Territoriaalsus ja selle mõju audiovisuaalteoste rahastamisele) näitab, kui olulised on territoriaalsed litsentsid Euroopa filmide refinantseerimisel; palub komisjonil seetõttu need eripärad paremini kindlaks teha ja neid arvesse võtta;

42.  palub komisjonil tagada, et autoriõiguse direktiivi mis tahes reformi puhul võetakse arvesse direktiivi mõju järelhindamise tulemusi ning Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni direktiivi 2001/29/EÜ kohta ning tuginetakse kindlatele tõenditele, sealhulgas hinnangule mis tahes muudatuse võimaliku mõju kohta majanduskasvule ja tööhõivele, kultuurilisele mitmekesisusele ning eelkõige audiovisuaalteoste tootmisele, rahastamisele ja levitamisele;

43.  rõhutab autoriõiguse sihipäraste erandite ja piirangute väga olulist rolli selleks, et soodustada majanduskasvu, innovatsiooni, töökohtade loomist, ergutada tulevast loomingulisust ning suurendada Euroopa innovatsioonialast, loomingulist ja kultuurilist mitmekesisust; tuletab meelde, et Euroopa Parlament toetab miinimumstandardite kohaldamise läbivaatamist autoriõiguse erandite ja piirangute puhul ning direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandite ja piirangute nõuetekohast kohaldamist;

44.  rõhutab, et autoriõiguse erandite ja piirangute käsitus peaks olema tasakaalustatud, sihipärane ja vormineutraalne ning peaks põhinema üksnes tõendatud vajadustel ega tohiks piirata Euroopa kultuurilist mitmekesisust, selle rahastamist ega õiglase hüvitise maksmist autoritele;

45.  rõhutab, et kuigi teksti- ja andmehankimise puhul on vaja suuremat õiguskindlust, et võimaldada teadlastel ja haridusasutustel laialdasemalt kasutada autoriõigusega kaitstud materjali, sealhulgas piiriüleselt, tuleks teksti- ja andmehankimise üleeuroopalisi erandeid kohaldada üksnes kasutaja seadusliku juurdepääsu korral ning need tuleks välja töötada kõigi sidusrühmadega konsulteerides pärast tõenditepõhise mõjuhindamise läbiviimist;

46.  rõhutab, et on oluline parandada autoriõiguse korralduse selgust ja läbipaistvust, eelkõige seoses kasutaja loodud sisu ja isiklikuks tarbeks kopeerimise tasudega nendes liikmesriikides, mis on otsustanud neid kohaldada; märgib sellega seoses, et kodanikke tuleks teavitada autoritasu tegelikust summast, selle eesmärgist ja kasutamise viisist;

2.5.Käibemaksuga seotud koormuse ja takistuste vähendamine piiriülese müügi puhul

47.  on seisukohal, et turu moonutamise, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks ning tõelise Euroopa digitaalse ühtse turu loomiseks tuleks maksustamist riikide pädevusi täielikult austades paremini koordineerida, mis nõuab muu hulgas kogu ELi hõlmava äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi loomist;

48.  peab esmatähtsaks lihtsustatud, ühtse ja sidusa veebipõhise käibemaksusüsteemi väljatöötamist, et vähendada Euroopas tegutsevate väikeste ja innovaatiliste ettevõtjate jaoks nõuete täitmisega kaasnevaid kulusid; kiidab heaks käibemaksu väikese ühe akna süsteemi kasutuselevõtu, mis on samm ELi ajutise käibemaksukorra rakendamise lõpetamise suunas; väljendab siiski muret selle pärast, et piirmäära puudumine muudab praeguse korra järgimise teatavate VKEde jaoks keeruliseks; kutsub komisjoni seetõttu üles korda läbi vaatama, et muuta see ettevõtjasõbralikumaks;

49.  nõuab ühtlasi maksustamise neutraalsuse põhimõtte täielikku austamist sarnaste kaupade ja teenuste puhul, olenemata sellest, kas need on digitaalsed või füüsilised; kutsub komisjoni üles esitama vastavalt võetud kohustustele ja võimalikult kiiresti ettepanekut, millega võimaldada liikmesriikidel alandada ajakirjandusele, digitaalsele kirjastamisele, e-raamatutele ja elektroonilistele väljaannetele kehtivat käibemaksumäära, et vältida diskrimineerimist ühtsel turul;

50.  kutsub komisjoni üles hõlbustama parimate tavade vahetamist maksuhaldurite ja sidusrühmade vahel, et töötada välja asjakohased lahendused maksude maksmiseks ühistarbimises;

51.  väljendab heameelt läbivaadatud makseteenuste direktiivi vastuvõtmise üle; rõhutab, et kui liit soovib ELi-ülest e-kaubandust edendada, tuleb viivitamata saavutada ühisele standardile vastavad üleliidulised elektroonilised ja mobiilipõhised kiirmaksed ning läbivaadatud makseteenuste direktiivi nõuetekohane rakendamine;

3.TÄIUSTATUD DIGITAALVÕRKUDE JA INNOVAATILISTE TEENUSTE JAOKS SOBIVATE TINGIMUSTE JA VÕRDSETE VÕIMALUSTE LOOMINE

3.1.Telekommunikatsioonieeskirjade muutmine eesmärgipäraseks

52.  rõhutab, et digitaalvaldkonna igasuguse arengu eeltingimuseks on erainvesteeringud kiiretesse ja ülikiiretesse kommunikatsioonivõrkudesse ning neid tuleb toetada stabiilse ELi õigusraamistiku abil, mis võimaldaks investeerida kõigil osalistel, muuhulgas maapiirkondades ja kõrvalistes piirkondades; võtab teadmiseks, et suurema konkurentsiga on seostatud suuremaid taristuinvesteeringuid, innovatsiooni edenemist, valikuvõimaluste kasvu ning hindade alanemist tarbijate ja ettevõtete jaoks; on seisukohal, et ettevõtjate konsolideerumise ning võrkudesse tehtavate investeeringute ja väljundi kasvu vahelise seose kohta on vähe tõendeid; leiab, et seda tuleks hoolikalt hinnata ning konkurentsieeskirju jõustada, et vältida turu liigset kontsentreerumist, oligopolide teket Euroopa tasandil ja tarbijate kahjustamist;

53.  toonitab, kui oluline on investeeringute maksimeerimise seisukohast EFSI edukas rakendamine, keskendudes suurema riskiprofiiliga projektidele, toetades majanduse taastumist, stimuleerides majanduskasvu ning luues stiimuleid erainvesteeringute jaoks, sh mikrorahastamise ja riskikapitali jaoks, et toetada innovaatilisi ettevõtteid nende arengu eri rahastamisetappides; rõhutab, et turutõrgete korral on oluline kasutada juba olemasolevad avaliku sektori vahendid digitaalvaldkonna investeeringute jaoks täielikult ära ning võimaldada koostoime loomist ELi eri programmide vahel (näiteks programm „Horisont 2020”, Euroopa ühendamise rahastu, teised asjakohased struktuurifondid ja muud instrumendid, sh kogukonnapõhised projektid ja riigiabi suunistega kooskõlas antav riigiabi), muu hulgas selleks, et toetada avalike WLAN-võrkude rajamist nii suuremates kui ka väiksemates omavalitsusüksustes, sest see on osutunud piirkondliku, sotsiaalse ja kultuurilise integratsiooni ja hariduse seisukohast hädavajalikuks;

54.  tuletab liikmesriikidele meelde kohustust saavutada 2020. aastaks kõikjal vähemalt sihtkiirus 30 Mbit/s; palub komisjonil hinnata, kas praegune lairibaühenduse strateegia ja selle eesmärgid mobiilside- ja püsivõrkude jaoks on tulevikukindlad, ning täita kõik eeltingimused selleks, et tagada kõigile suur ühenduvus ja vältida seeläbi digitaalset lõhet, sest see on andmepõhise majanduse ning 5G ja ülikiire lairibaühenduse kiireks kasutuselevõtuks vajalik;

55.  rõhutab, et digitaalsete, sh over-the-top teenuste (OTT-teenuste) areng on suurendanud nõudlust ja konkurentsi tarbijate kasuks ning samuti on suurenenud vajadus digitaaltaristu investeeringute järele; on seisukohal, et telekommunikatsiooniraamistiku ajakohastamine ei tohiks tuua kaasa tarbetut regulatiivset koormust, vaid sellega tuleks tagada võrkude mittediskrimineeriv kättesaadavus ja võtta kasutusele tulevikukindlad lahendused, mis lähtuvad võimaluse korral põhimõttest, et sarnastele teenustele kehtivad sarnased, innovatsiooni ja ausat konkurentsi soodustavad eeskirjad, ning samuti tuleks tagada tarbijate kaitse;

56.  rõhutab vajadust tagada, et telekommunikatsiooniraamistikus sätestatud lõppkasutajate õigused oleksid sidusad, proportsionaalsed ja tulevikukindlad ning et need tagaksid pärast ühendatud Euroopa paketi vastuvõtmist lõppkasutajatele teenusepakkujate lihtsama vahetamise võimaluse ja lepingute läbipaistvuse; peab kiiduväärseks lisaks telekommunikatsiooniraamistiku läbivaatamisele toimuvat universaalteenuste direktiivi eesseisvat läbivaatamist, mille eesmärk on tagada, et suure kiirusega lairibaühendusele kehtestatud nõuded oleksid kooskõlas digitaalse lõhe vähendamise eesmärgiga, ning uurida hädaabiteenuse 112 kättesaadavust;

57.  rõhutab, et Euroopa digitaalne ühtne turg peaks tegema igapäevaelu lõpptarbija jaoks lihtsamaks; palub seetõttu komisjonil lahendada telefonikõnede piiriülese üleandmise probleem, et tarbijad saaksid teha liikmesriikide piire ületades katkematuid telefonikõnesid;

58.  peab kiiduväärseks sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi hiljuti algatatud käimasolevaid avalikke konsultatsioone Euroopa digitaalarengu tegevuskava üle, eriti ELi telekommunikatsioonieeskirjade läbivaatamise üle, internetiühenduse kiiruse ja kvaliteedi üle pärast aastat 2020 ning veebiplatvormide, pilvandmetöötluse, andmete, vahendajate vastutuse ja ühistarbimise üle, kuid nõuab tungivalt, et komisjon tagaks kõigi nende paralleelsete algatuste vahelise kooskõla;

59.  toonitab, et raadiospekter on mobiilside, traadita lairibaühenduse ja ka ringhäälingu siseturu jaoks äärmiselt tähtis ressurss, mis on ka Euroopa Liidu tulevase konkurentsivõime seisukohast ülioluline; nõuab esmajärgus keskendumist sageduse eraldamise ja tõhusa haldamise ühtlustatud ja konkurentsisõbralikule raamistikule, et vältida sageduse eraldamisel ilmnevaid viivitusi, ning nõuab samuti kõikidele turul tegutsejatele võrdsete tingimuste loomist ja Lamy raporti(41) valguses ka spektri eri sagedusalade edaspidise kasutuse pikaajalist strateegiat, sest need on vajalikud eelkõige 5G kasutuselevõtuks;

60.  rõhutab, et ELi telekommunikatsioonieeskirjade, näiteks ühendatud Euroopa paketi õigeaegne rakendamine ning ühtne ja läbipaistev jõustamine kõigis liikmesriikides on äärmiselt oluline digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks, võrguneutraalsuse põhimõtte jõulise kohaldamise tagamiseks ning rändlustasude kaotamiseks kõigi Euroopa tarbijate jaoks hiljemalt 15. juuniks 2017 (eelkõige õigeaegse ulatusliku läbivaatamise abil);

61.  palub, et komisjon tagaks digitaalse ühtse turu suurema integreerimise huvides tõhusama institutsioonilise raamistiku, tugevdades BERECi osatähtsust, suutlikkust ja otsuseid, et saavutada õigusraamistiku järjepidev kohaldamine, tagada ühtse turu arengu järelevalve ning lahendada piiriüleseid vaidlusi; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada vastavalt ka BERECi rahalisi vahendeid ja inimressursse ning tõhustada selle juhtimisstruktuuri;

3.2.21. sajandi meediaraamistik

62.  rõhutab, et audiovisuaalsel meedial on nii sotsiaalne, kultuuriline kui ka majanduslik väärtus; märgib, et vajadus Euroopa meediat reguleeriva tulevase õigusakti järgi tuleneb vajadusest tagada audiovisuaalse meedia mitmekesisus ja toetada seda ning kehtestada alaealiste, tarbijate ja isikuandmete kaitse kõrged standardid, luua õiglased konkurentsitingimused ning tagada suurem paindlikkus kvantitatiivsete ja äriliste teadaannete suhtes kehtivate eeskirjade osas;

63.  rõhutab, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis sätestatud päritoluriigi põhimõte on vajalik eeltingimus selleks, et pakkuda audiovisuaalset sisu ka piiriüleselt ja aidata seeläbi kujundada välja teenuste ühtset turgu; toonitab samal ajal, et see põhimõte ei takista sotsiaalsete ja kultuuriliste eesmärkide saavutamist ega välista vajadust kohandada muid ELi õigusakte peale audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi; rõhutab, et meelepärase kohtualluvuse valimise tava tõkestamiseks peaksid nende kriteeriumide hulka, mille alusel määratakse kindlaks audiovisuaalse meediateenuse päritoluriik või mille alusel seda vaidlustatakse, kuuluma nii reklaamitulu päritoluriik, teenuse keel kui ka reklaami ja sisu sihtpublik;

64.  on veendunud, et audiovisuaalmeedia teenuste puhul peaksid audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi järgima kõik, kaasa arvatud audiovisuaalmeedia veebiplatvormide ja kasutajaliideste pakkujad; rõhutab, kui tähtsad on eeskirjad, mille eesmärk on parandada juriidilise sisu ja teabe leitavust, et tugevdada meediavabadust, pluralismi ja sõltumatut uurimist, tagada mittediskrimineerimise põhimõtte järgimine ja kaitsta seeläbi keelelist ja kultuurilist mitmekesisust; rõhutab, et avalikku huvi pakkuva audiovisuaalsisu leitavuse tagamiseks võivad liikmesriigid kehtestada erieeskirjad, mille eesmärk on kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning teabe, arvamuste ja meediakanalite paljususe säilitamine, samuti laste, noorte ja vähemuste kaitse ning üldine tarbijakaitse; nõuab meetmete võtmist selle tagamiseks, et audiovisuaalmeedia teenused oleksid kättesaadavad ka ebasoodsamas olukorras inimrühmadele; nõuab tungivalt, et komisjon ergutaks audiovisuaalmeedia sisu seaduslikku pakkumist, eelistades sõltumatuid Euroopa päritolu teoseid;

65.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse vaatamismustrite muutumist ja uusi audiovisuaalsisule juurdepääsu võimalusi, kooskõlastaks lineaarsed ja mittelineaarsed teenused ja kehtestaks kõigile audiovisuaalteenustele üleeuroopalised miinimumnõuded, et tagada nende järjepidev kohaldamine, välja arvatud juhul, kui niisugune sisu on muu kui audiovisuaalsisu või -teenuse vältimatu koostisosa; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artiklis 1 määratletud meediateenuse mõistet selliselt, et liikmesriigid säilitavad asjakohase paindlikkuse, kuid senisest rohkem arvestatakse teenuste võimalikku sotsiaal-poliitilist mõju ja selle mõju eripära, eelkõige olulisust arvamuste kujundamise ja paljususe seisukohast, samuti toimetusvastutuse küsimust;

66.  palub, et komisjon ja liikmesriigid käsitleksid ühetaoliselt ja tõhusalt mis tahes audiovisuaalmeedia teenuse keelamist ELis juhtudel, kui tegemist on inimväärikuse riivamise, viha õhutamise või rassismiga;

67.  rõhutab, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohandamisega tuleks vähendada reguleerimist ja tugevdada kaas- ja eneseregulatsiooni, tasakaalustades horisontaalse ja meediavaldkondadeülese regulatiivse lähenemise abil ringhäälinguorganisatsioonide õigusi ja kohustusi teiste turuosaliste omadega; on seisukohal, et kõigi meediavormide puhul tuleks reklaami ja programmisisu lahushoidmise põhimõtte asemel eelistada reklaami ja programmisisu selge äratuntavuse ning eristatavuse põhimõtet; kutsub komisjoni üles kontrollima, kuivõrd asja- ja ajakohane on avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes riigiabi eeskirjade kohaldamist käsitleva komisjoni teatise punkti 6.7 jätkuv kohaldamine;

68.  on seisukohal, et kui direktiivis 93/83/EMÜ sätestatud õiguslikku kontseptsiooni on täiendavalt hinnatud, võib see aidata parandada seadusliku veebisisu ja -teenuste piiriülest kättesaadavust digitaalsel ühtsel turul, seadmata kahtluse alla lepinguvabaduse, autorite ja esitajate asjakohase tasustamise ning ainuõiguste territoriaalse iseloomu põhimõtteid;

3.3.Eesmärgipärane regulatiivne keskkond platvormide ja vahendajate jaoks

3.3.1.Veebiplatvormide roll

69.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, kas veebiplatvormidega seotud võimalikud probleemid saab lahendada olemasolevate õigusaktide nõuetekohase ja täieliku rakendamise ning ELi konkurentsiõiguse tulemusliku jõustamisega, et tagada veebiplatvormidele võrdsed tingimused ning õiglane ja tõhus konkurents ja vältida monopolide teket; kutsub komisjoni üles jätkama veebiplatvormide suhtes innovatsiooni soodustavat poliitikat, millega hõlbustatakse turule sisenemist ja soodustatakse innovatsiooni; on seisukohal, et esmajoones tuleks tähtsustada läbipaistvust, mittediskrimineerimist, platvormide või veebipõhiste teenuste vahetamise lihtsustamist ja seeläbi tarbijatele valikuvõimaluste andmist, juurdepääsu platvormidele ja platvormide loomist ning laienemist pärssivate tõkete kindlakstegemist ja nende kõrvaldamist;

70.  märgib lisaks, et elektroonilise kaubanduse direktiivi sätteid on hiljem tõhustatud ebaausate kaubandustavade direktiivi, tarbijaõiguste direktiivi ja muude tarbijaõigustiku komponentidega ning et neid direktiive tuleb nõuetekohaselt jõustada ja need kehtivad nii veebiplatvorme kasutavate kui ka traditsioonilistel turgudel tegutsevate kauplejate suhtes; palub komisjonil teha koostööd kõigi sidusrühmade ja Euroopa Parlamendiga, et luua selged juhised tarbijaõigustiku kohaldamise kohta veebiplatvorme kasutavate kauplejate suhtes ning vajaduse korral abistada liikmesriikide tarbijakaitseameteid tarbijaõiguse nõuetekohasel jõustamisel;

71.  hindab kõrgelt komisjoni algatust analüüsida digitaalse ühtse turu strateegia raames veebiplatvormide osa digitaalmajanduses, sest see puudutab mitut eelseisvat seadusandlikku ettepanekut; on veendunud, et see analüüs peaks võimaldama määrata kindlaks konkreetsetes ettevõtlusvaldkondades tuvastatud ja konkreetselt sõnastatud probleemid ja võimalikud lüngad tarbijakaitses ning samuti teha vahet veebiteenustel ja nende pakkujatel; toonitab, et kultuuriväärtustega, eelkõige audiovisuaalse meediaga seotud platvorme tuleks käsitleda kooskõlas UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga;

72.  palub komisjonil parlamendile 2016. aasta esimeses kvartalis asjaomaste konsultatsioonide kohta aru anda ning tagada õigusaktide eesseisvate läbivaatamiste sidusus; hoiatab, et teatavate vanade ärimudelite ristsubsideerimise alaste uute kohustuste kehtestamine võib põhjustada turumoonutusi ja takistada veebiteenuste turule sisenemist;

73.  rõhutab, et vahendajate piiratud vastutus on interneti avatuse, põhiõiguste, õiguskindluse ja innovatsiooni kaitsmise seisukohast äärmiselt oluline; tõdeb sellega seoses, et elektroonilise kaubanduse direktiivi vahendajate vastutust käsitlevad sätted on tulevikukindlad ja tehnoloogiliselt neutraalsed;

74.  juhib tähelepanu asjaolule, et piiratud vastutuse kasutamiseks peab infoühiskonna teenuse osutaja ebaseaduslikest tegevustest teada saades kiiresti kõrvaldama kõnealuse teabe või tõkestama sellele juurdepääsu; palub komisjonil tagada, et seda sätet rakendatakse kooskõlas põhiõiguste hartaga kõikjal ühetaoliselt, et vältida õiguskaitse erastamist ja tagada, et ebaseadusliku sisu või ebaseaduslike kaupade müügi tõkestamiseks on võetud piisavad ja mõistlikud meetmed;

75.  on seisukohal, et kiiresti arenevaid turgusid ja platvormide mitmekesisust (need varieeruvad mittetulundusplatvormidest ettevõtetevahelise e-kaubanduse platvormideni ning hõlmavad eri teenuseid, sektoreid ja äärmiselt erinevaid toimijaid) silmas pidades ei ole platvorme võimalik üheselt määratleda ning kõigile kohaldatav universaalne käsitus võib innovatsiooni tõsiselt takistada ja kahjustada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ülemaailmses majanduses;

76.  on arvamusel, et teatavad veebipõhised vahendajad ja veebiplatvormid saavad kultuuriteostest ja -sisust tulu, kuid seda ei pruugita alati loojatega jagada; kutsub komisjoni üles kaaluma tõenditepõhiseid võimalusi läbipaistmatuse kaotamiseks ja väärtuse ülekandmiseks sisult teenustele, et võimaldada autoritel, esitajatel ja õiguste omajatel saada õiglast tasu nende teoste kasutamise eest internetis, takistamata innovatsiooni;

3.3.2.Ühistarbimisega kaasnevad uued võimalused

77.  peab kiiduväärseks ühistarbimisega kaasnevat konkurentsi kasvu ja tarbijate suuremaid valikuvõimalusi, samuti ressursside, oskuste ja muude varade tõhusamast kasutusest tulenevaid töökohtade loomise võimalusi, majanduskasvu, konkurentsivõimet, kaasavamat tööturgu ja ELis ringmajanduse edendamisel tehtavaid edusamme; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid ühistarbimise edasiarendamist ning tuvastaksid sellel eesmärgil ühistarbimise kasvu takistavad kunstlikud tõkked ja asjaomased õigusaktid;

78.  ergutab komisjoni analüüsima ühistarbimise raamistikus seda, kuidas leida tasakaal tarbijatele suurema mõjuvõimu andmise ja nende kaitsmise vahel, ning tagama tarbijatega seotud õigusraamistiku asjakohasuse (kui see vajab täpsustamist) ka digimaailmas, muu hulgas võimalike kuritarvituste korral, ning ärgitab komisjoni määrama kindlaks, millistel puhkudel piisab parandusmeetmetest ja millistel puhkudel on need kõige tõhusamad;

79.  märgib, et meetmete kehtestamine ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning samaaegne uute tarbijakaitsemeetmete kasutuselevõtt on reputatsioonil ja usaldusel põhinevaid uusi ärimudeleid kasutavate ettevõtete huvides;

80.  ärgitab komisjoni moodustama sidusrühma, mis vastutaks parimate tavade edendamise eest ühistarbimise sektoris;

81.  palub liikmesriikidel tagada, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitika toetab digitaalset innovatsiooni, ettevõtlust, ühistarbimise kasvu ja selle potentsiaali luua paindlikumaid tööhõivevorme, kusjuures selleks tuleks tuvastada uued tööhõivevormid ja hinnata sotsiaal- ja tööhõivevaldkonna õigusaktide ajakohastamise vajadust, et olemasolevaid tööõiguse ja sotsiaalkindlustussüsteeme saaks kasutada ka digitaalses töömaailmas; toonitab, et sotsiaalkindlustus kuulub liikmesriikide pädevusse; palub komisjonil määrata kindlaks asjaomase valdkonna parimad tavad ELis ja rahvusvahelisel tasandil ning hõlbustada nende vahetamist;

3.3.3.Ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemine

82.  kutsub komisjoni üles arendama küberkuritegevuse ning internetis leiduva ebaseadusliku sisu ja materjali, sealhulgas viha õhutavate avalduste probleemide lahendamiseks poliitikameetmeid ja õigusraamistikku, mis oleksid täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste, eriti sõna- ja teabevabadusega, ning samuti ELi või liikmesriikide kehtivate õigusaktide, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtete, nõuetekohase kohtumenetluse nõude ning õigusriigi põhimõttega; on seisukohal, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb:

   anda Euroopa ja liikmesriikide politsei- ja õiguskaitseasutustele asjakohased ja tõhusad õiguskaitsevahendid;
   esitada selged suunised selle kohta, kuidas lahendada ebaseadusliku veebisisu, sealhulgas viha õhutavate avalduste probleem;
   toetada vastavalt kehtivatele ELi õigusaktidele avaliku ja erasektori partnerlust ning avaliku ja erasektori asutuste vahelist dialoogi;
   täpsustada vahendajate ja veebipõhiste platvormide rolli kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga;
   tagada, et Europoli internetisisust teavitamise üksuse (EU IRU) loomisel tuginetakse selle tegevuseks asjakohasele õiguslikule alusele;
   võtta erimeetmeid internetis laste seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemiseks ja kõikide sidusrühmade tulemuslikuks koostööks, et tagada laste õigused ja kaitse internetis ning ergutada algatusi, mis püüavad internetti laste jaoks turvalisemaks muuta; ning
   teha hariduse edendamisel ja teadlikkuse suurendamise kampaaniates koostööd asjaomaste sidusrühmadega;

83.  väljendab heameelt komisjoni tegevuskava üle intellektuaalomandi õiguste tagamise ajakohastamiseks veebis, pidades silmas kommertstasandil toimuvaid rikkumisi; on seisukohal, et direktiivi 2004/48/EÜ kohane autoriõiguse jõustamine on äärmiselt oluline ning autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused on ainult nii tõhusad kui nende kaitsmiseks kehtestatud jõustamismeetmed;

84.  toonitab, et ELis leiab aset arvestataval hulgal intellektuaalomandi õiguste rikkumisi; rõhutab intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse rolli usaldusväärsete andmete ja objektiivse analüüsi koostamisel selle kohta, milline on rikkumiste mõju majandustegevuses osalejatele; nõuab tõhusat, jätkusuutlikku, proportsionaalset ja kaasajastatud lähenemist intellektuaalomandi õiguste tagamisele, rakendamisele ja kaitsmisele veebis, eelkõige kommertstasandil toimuvate rikkumiste osas;

85.  märgib, et mõnel juhul võivad autoriõiguste rikkumise põhjuseks olla probleemid seaduslikult kättesaadava soovitud sisu leidmisega; nõuab seepärast suurema hulga kasutajasõbralike seaduslike pakkumiste väljatöötamist ja avalikku propageerimist;

86.  väljendab heameelt nn rahavoost lähtuva („follow the money”) käsituse üle ning ergutab tarneahelas osalejaid võtma kooskõlastatud ja proportsionaalseid meetmeid, et võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu kommertstasandil, tuginedes vabatahtlike lepingute tavale; rõhutab, et komisjon peaks koos liikmesriikidega edendama tarneahelas teadlikkust ja hoolsust ning ergutama teabe- ja parimate tavade vahetust ja tõhustama avaliku ja erasektori koostööd; kordab, et kõik meetmed peaksid olema põhjendatud, kooskõlastatud ja proportsionaalsed ning hõlmama kahju kannatanud osapoolte jaoks tõhusate kasutajasõbralike õiguskaitsevahendite kasutamise võimalust; peab vajalikuks suurendada tarbijate teadlikkust autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste rikkumise tagajärgedest;

3.4.Digitaalvõrkude, -sektorite, -teenuste ja -taristu ning isikuandmete töötlemise usaldusväärsuse ja turvalisuse suurendamine

87.  on seisukohal, et digiteenuste, andmepõhise tehnoloogia, IT- ja maksesüsteemide, elutähtsa taristu ja veebivõrgustike usaldusväärsuse ja turvalisuse tagamiseks on vaja rohkem ressursse ning suuremat koostööd Euroopa küberjulgeolekutööstuse, avaliku sektori ja erasektori vahel, muu hulgas eelkõige teaduskoostööd (sh programm „Horisont 2020”) ning avaliku ja erasektori partnerlusi; toetab liikmesriikide selle valdkonna parimate tavade vahetamist avaliku ja erasektori partnerluses;

88.  nõuab jõupingutuste tegemist selleks, et suurendada vastupanuvõimet küberrünnakutele ning anda eelkõige ENISA-le suurem osatähtsus, samuti selleks, et suurendada kasutajate ja eelkõige VKEde riskiteadlikkust ja teadmisi elementaarsetest turvameetmetest, eesmärgiga tagada ettevõtetes minimaalne turvalisuse tase (näiteks andmete, teabevahetuse ja tarkvarauuenduste otspunktkrüpteerimine) ja ergutada lähenemisviisi, kus turvalisuse peale mõeldakse juba loomeprotsessist peale;

89.  on seisukohal, et tarkvaratootjad peaksid tutvustama kasutajatele paremini avatud lähtekoodiga tarkvara turvaelementide eeliseid ning turvalisusküsimustega seotud tarkvarauuendusi; palub komisjonil uurida kogu ELi hõlmava kooskõlastatud programmi loomist turvalünkadest teadaandmiseks, sh teadaolevate tarkvaralünkade kõrvaldamiseks, et võidelda tarkvara nõrkade lülide ja turvalünkade kuritarvitamise vastu ja vältida isikuandmete lekkimist;

90.  on veendunud, et ELi küberjulgeoleku kooskõlastatud käsituse väljatöötamiseks on kiiresti vaja vastu võtta sihipärane küberjulgeoleku direktiiv; on seisukohal, et tööstuse edasiseks digiteerimiseks on äärmiselt oluline teha liikmesriikide ning ELi asjakohaste institutsioonide ja organite vahel rohkem koostööd ja vahetada parimaid tavasid, tagades samal ajal ELi põhiõiguste kaitse ja eeskätt andmekaitse;

91.  rõhutab asjaolu, et üha sagenevad võrkude vastu suunatud rünnakud ja küberkuritegevuse juhtumid nõuavad ELi ja liikmesriikide ühist reageerimist, et tagada kõrgetasemeline võrgu- ja infoturve; on veendunud, et veebiturvalisuse tagamine hõlmab võrkude ja elutähtsa taristu kaitset, tagamist, et õiguskaitseasutustel on piisav suutlikkus võidelda kuritegevuse, sealhulgas terrorismi ja vägivaldse radikaliseerumisega ning laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega internetis, ning veebis ja väljaspool veebi toimuva kuritegevuse vastase võitluse jaoks hädavajalike andmete kasutamist; rõhutab, et selliselt määratletud turvalisus ning põhiõiguste kaitse küberruumis on tähtsad selleks, et suurendada usaldust digiteenuste vastu, ning seega on need vajalikud ka konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu loomiseks;

92.  tuletab meelde, et sellised vahendid nagu krüpteerimine on kodanike ja ettevõtjate jaoks olulised, et tagada eraelu puutumatus ja vähemalt elementaarne teabevahetuse turvalisus; taunib tõsiasja, et neid vahendeid saab kasutada ka kuritegelikel eesmärkidel;

93.  peab kiiduväärseks Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskust, mis aitab küberrünnakutele kiiremini reageerida; nõuab seadusandliku ettepaneku esitamist küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse mandaadi tugevdamiseks ning nõuab 12. augusti 2013. aasta direktiivi 2013/40/EL (milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid) kiiret ülevõtmist;

94.  märgib, et massilise elektroonilise jälgimise ilmnemise tõttu tekkis vajadus võita tagasi kodanike usk eraelu puutumatusesse, turvalisusesse ja digiteenuste usaldusväärsusesse, ning rõhutab sellega seoses vajadust järgida isikuandmete töötlemisel (nii ärilisel kui ka õiguskaitse eesmärgil) rangelt kehtivaid andmekaitseseadusi ja austada põhiõigusi; tuletab sellega seoses meelde selliste olemasolevate vahendite tähtsust nagu vastastikuse õigusabi lepingud, milles austatakse õigusriigi põhimõtet ning millega vähendatakse välisriikide territooriumil säilitatavatele andmetele õigusvastaselt juurdepääsemise ohtu;

95.  kordab, et elektroonilist kaubandust käsitleva direktiivi 2000/31/EÜ artikli 15 lõike 1 kohaselt ei kehtesta liikmesriigid teabe edastamis-, säilitamis- ja veebimajutusteenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid; tuletab eeskätt meelde, et Euroopa Liidu Kohus lükkas oma otsustes kohtuasjades C-360/10 ja C-70/10 tagasi meetmed, mis võimaldavad aktiivselt jälgida peaaegu kõiki asjaomaste teenuste kasutajaid (üks kohtuasi puudutas internetiteenuse osutajaid ja teine sotsiaalvõrgustikke), ja täpsustas, et välistada tuleks kõik ettekirjutused, milles nõutakse veebimajutusteenuse osutajalt üldist järelevalvet;

4.DIGITAALMAJANDUSE KASVUPOTENTSIAALI MAKSIMEERIMINE

96.  on veendunud, et kuna Euroopa tööstus on keskse tähtsusega ja digitaalmajandus kasvab ülejäänud majandusest tunduvalt kiiremini, on tööstuse digiteerimine Euroopa majanduse konkurentsivõime ja energiasüsteemi ülemineku seisukohast äärmiselt oluline, ent see osutub edukaks üksnes siis, kui Euroopa ettevõtted mõistavad selle osatähtsust tulemuslikkuse tõstmisel ja seni kasutamata potentsiaali realiseerimisel, pidades silmas, et integreeritumad ja ühendatumad väärtusahelad reageerivad tarbijate nõudlusele kiiremini ja paindlikumalt;

97.  palub komisjonil töötada viivitamatult välja digitaalse ülemineku kava, mis hõlmaks õigusaktide ajakohastamist ning asjaomaste instrumentide kasutamist teadus- ja arendustegevusse ja taristusse investeerimiseks, et toetada tööstuse digiteerimist kõikides sektorites (näiteks tootmis-, energeetika-, transpordi- ja jaemüügisektoris), ergutades digitehnoloogia kasutuselevõttu ning läbivühendatavust väärtusahelates, samuti innovaatilisi teenuseid ja ärimudeleid;

98.  on seisukohal, et õigusraamistik peaks võimaldama tööstusharudel nende muudatustega kohaneda ja neid ette aimata, sest see aitab kaasa töökohtade loomisele, majanduskasvule ja piirkondlikule lähenemisele;

99.  nõuab lisaks erilist keskendumist VKEdele, sh eelkõige Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” võimalikku läbivaatamist, sest VKEde digitaalne üleminek on majanduse konkurentsivõime ja töökohtade loomise seisukohast hädavajalik ning samuti on see ülioluline koostöö tihendamiseks juba väljakujunenud ettevõtete ja idufirmade vahel, mis võib aidata välja kujundada jätkusuutlikumat ja konkurentsivõimelisemat tööstusmudelit ja võimaldada tekkida ülemaailmsetel liidritel;

100.  kordab, kui olulised on Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemid (eeskätt Galileo ja Egnos) digitaalse ühtse turu arendamisel suurandmete ja asjade interneti rakenduste andmete positsioneerimise ja ajatempliga varustamise seisukohast;

4.1.Andmemajanduse loomine

101.  leiab, et andmepõhine majandus on majanduskasvu oluline eeldus; toonitab, et uued IKT-tehnoloogiad, nagu suurandmed, pilvandmetöötlus, asjade internet, 3D-printimine jms, loovad majanduse ja ühiskonna jaoks uusi võimalusi, eriti siis, kui neid lõimitakse muude sektoritega, nagu energeetika, transport, logistika, finantsteenused, haridus, jaemüük, tootmine, teadustöö, tervishoid ja hädaabiteenused, ja kui avalik sektor kasutab neid arukate linnade väljakujundamiseks, ressursside paremaks majandamiseks ja keskkonna paremaks kaitseks; juhib eelkõige tähelepanu võimalustele, mis kaasnevad energeetikasektori digiteerimisega, kus nutiarvestid, arukad võrgud ja andmekeskused võimaldavad toota energiat tõhusamalt ja paindlikumalt; toonitab avaliku ja erasektori partnerluste tähtsust ning peab kiiduväärseks komisjoni sellealaseid algatusi;

102.  palub komisjonil uurida võimalust muuta kõik vähemalt poole summa ulatuses avalikest vahenditest rahastatud teadusuuringud digitaalsel kujul tasuta kättesaadavaks mõistliku aja jooksul, mis ei ohustaks projektist saadavat majanduslikku ja sotsiaalset kasu, sealhulgas asjaomase valdkonna kirjastuste tööhõivet;

103.  palub komisjonil viia 2016. aasta märtsiks läbi suurandmete ulatuslik ja läbipaistev läbivaatamine, kaasates kõik asjakohased eksperdid, sh teadlased, kodanikuühiskonna ning avaliku ja erasektori, eesmärgiga prognoosida suurandmete tehnoloogia ja arvutitaristu tulevasi vajadusi, eelkõige Euroopa superarvutite osas, sh paremaid tingimusi sektori kasvuks ja innovatsiooniks nii mitteregulatiivse raamistiku kui ka kehtiva õigusraamistiku alusel, ning maksimeerida võimalusi ja tegeleda potentsiaalsete ohtude ja probleemidega, et saavutada usaldus andmete juurdepääsetavuse, turvalisuse ja andmekaitse vastu;

104.  nõuab tulevikukindla ja tehnoloogiliselt neutraalse Euroopa lähenemisviisi väljatöötamist ja ühtse turu suuremat integreerimist asjade interneti ja interneti tööstusrakenduste suhtes, kehtestades standardeid läbipaistvalt ning võttes kasutusele koostalitlusvõimestrateegia, ning peab vajalikuks nende tehnoloogiate usaldusväärsuse suurendamist, rõhutades juba loomisetapis ja alati turvalisust, läbipaistvust ning eraelu puutumatust; peab kiiduväärseks andmete vaba liikumise algatust, mis peaks pärast põhjalikku hindamist täpsustama andmete kasutamise, juurdepääsu ja omandiõiguse eeskirju, võttes arvesse muret andmete lokaliseerimise nõuete mõju pärast ühtse turu toimimisele, ning hõlbustama andmeteenuste pakkujate vahetamist, et vältida sunniviisilist seotust ja turumoonutusi;

105.  on veendunud, et avaliku sektori haldusasutustel peaks olema vaikimisi juurdepääs riiklikele avatud andmetele; nõuab tungivalt edusammude tegemist teabe avatud andmetena esitamise ulatuse ja tempo küsimuses, kättesaadavaks tehtavate andmekogumite kindlaksmääramisel ning avatud andmete avatud vormis taaskasutamise edendamisel, sest need on väga olulised innovaatiliste teenuste arendamise jaoks, sh piiriüleste lahenduste, läbipaistvuse ning majandusliku ja ühiskondliku kasu seisukohast;

106.  võtab teadmiseks ELi tarbijate üha kasvava mure seoses isikuandmete kasutamise ja kaitsega veebiteenuste pakkujate poolt, mis on ülioluline element tarbijate usalduse kasvatamiseks digitaalse majanduse vastu; rõhutab, kui olulist osa täidavad aktiivsed tarbijad konkurentsi toetamisel; rõhutab seetõttu, kui oluline on tarbijate parem teavitamine nende isikuandmete kasutamisest (eelkõige juhtudel, kus teenust osutatakse andmete eest) ning õigustest andmete ülekantavusele; nõuab tungivalt, et komisjon täpsustaks andmete kontrollimise ja ülekantavuse eeskirju, lähtudes põhimõttest, et kodanikud peaksid saama ise oma andmeid hallata;

107.  on veendunud, et andmekaitsealaste õigusaktide järgimine ning tõhusad eraelu puutumatust ja turvalisust tagavad kaitsemeetmed (kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega), sealhulgas erisätted laste kui haavatavate tarbijate jaoks, on väga tähtsad selleks, et suurendada kodanike ja tarbijate usaldust andmepõhise majanduse vastu; rõhutab vajadust suurendada tarbijate teadlikkust andmete tähtsusest ja andmete jagamise tähendusest seoses nende põhiõigustega üldises majanduskontekstis, ning toonitab vajadust näha ette eeskirjad andmete omandiõiguse kohta ja kodanike kontrolli kohta oma isikuandmete üle; rõhutab, kui tähtis on individualiseerida teenuseid ja tooteid, mis töötatakse välja kooskõlas andmekaitsenõuetega; nõuab eraelu puutumatuse kaitse edendamist alati ja juba toote loomisetapist alates, kusjuures sellel võiks olla positiivne mõju ka innovatsioonile ja majanduskasvule; rõhutab, et igasuguse andmete töötlemise puhul peab olema tagatud mittediskrimineeriv käsitlusviis; rõhutab, kui tähtis on riskipõhine käsitus, mis aitab vältida tarbetut halduskoormust ja tagab õiguskindluse (eriti VKEde ja idufirmade jaoks), ning samuti demokraatlik järelevalve ja avaliku sektori asutuste teostatav pidev kontroll; rõhutab, et isikuandmed vajavad erilist kaitset, ning tunnistab, et täiendavate kaitsemeetmete võtmine, nagu pseudonüümide kasutamine või andmete anonüümseks muutmine, võib aidata tugevdada kaitset olukordades, kus isikuandmeid kasutatakse suurandmete rakendustes ja veebipõhiste teenuste osutajate poolt;

108.  märgib, et komisjonis läbi viidud andmebaaside direktiivi hindamise kohaselt takistab nimetatud direktiiv Euroopa andmepõhise majanduse arengut; kutsub komisjoni üles uurima poliitilisi võimalusi direktiivi 96/9/EÜ kehtetuks tunnistamiseks;

4.2.Konkurentsivõime suurendamine koostalitlusvõime ja standardimise kaudu

109.  on seisukohal, et Euroopa digitaalne strateegia peaks hõlmama Euroopa IKT standardimise kava ja koostalitlusvõime raamistiku, sh komisjoni poolt Euroopa standardiorganisatsioonidele antud volituste läbivaatamist, et luua mastaabisäästu ja kokkuhoidu ning parandada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, samuti suurendada vabatahtlike, turupõhiste, ülemaailmsete ja VKEdes lihtsasti rakendatavate standardite kiirema, avatud ja konkurentsivõimelise kehtestamise abil kaupade ja teenuste valdkondadevahelist ja piiriülest koostalitlusvõimet; ergutab komisjoni tagama, et standardimisse kaasatakse kõik asjakohased sidusrühmad ja et seejuures kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat ning välditakse monopolide või suletud väärtusahelate teket, eriti VKEde ja idufirmade jaoks, ning palub komisjonil edendada Euroopa standardeid aktiivselt ka rahvusvahelisel tasandil, pidades silmas IKT standardimisalgatuste ülemaailmset iseloomu;

110.  nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu suurendaksid koostalitlusvõime tõstmise eesmärgil vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara osakaalu ning lahenduste taaskasutamist avaliku sektori haldusasutustes ja nende vahel;

111.  märgib, et komisjon konsulteerib praegu asjaomaste sidusrühmadega, et luua sõidukisisene koostalitlusvõimeline, standarditud, turvaline ja avatud juurdepääsuga platvorm võimalikele tulevastele rakendustele ja teenustele, nagu parlament sõidukisisese eCall-süsteemi määruses nõudis; kutsub komisjoni üles tagama, et see platvorm ei piiraks innovatsiooni, vaba konkurentsi ega tarbijate valikut;

112.  palub transpordisektori kiiret innovatsiooni arvesse võttes, et komisjon töötaks välja transpordisektori kooskõlastatud ühenduvusstrateegia ning looks eelkõige ühendatud sõidukite jaoks õigusraamistiku, et tagada koostalitlusvõime eri teenuste (sh kaugdiagnostika- ja kaughooldusteenustega) ja rakendustega, et kindlustada õiglane konkurents ning pakkuda nõudlusele vastates küberjulgeoleku- ja andmekaitsenõuetele vastavaid tooteid ja tagada samal ajal ka reisijate füüsiline ohutus; on veendunud, et ühendatud sõidukite ja ühendatud sõidukite taristu arendamine kogu Euroopas ühtsete standardite alusel eeldab partnerlust telekommunikatsiooni- ja autotööstuse vahel;

4.3.Kaasav e-ühiskond

113.  märgib, et internet ja IKT on naiste ja tütarlaste emantsipatsiooni seisukohast äärmiselt tähtsad; võtab teadmiseks, et naiste osalemine ELi digisektoris suurendab Euroopa SKPd; tunnistab naissoost innovaatorite ja ettevõtjate arvestatavat potentsiaali ning nende potentsiaalselt tähtsat rolli digitehnoloogiale üleminekul; toonitab vajadust kaotada soolised stereotüübid ning pooldab ja toetab täielikult naiste digitaalettevõtluskultuuri, samuti nende lõimimist infoühiskonda ja nende osalemist selles;

114.  tunnistab, et digitaalsel ühtsel turul on võimalik tagada kõikide kodanike, sh erivajadustega isikute, eakate, vähemusrühmade esindajate ja muude haavatavatesse inimrühmadesse kuuluvate isikute juurdepääs digitaalmajanduse kõigile aspektidele, sh autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud toodetele ja teenustele, ja nende kaasamine, eelkõige kaasava e-ühiskonna väljatöötamise ning kõikide e-valitsuse ja e-halduse programmide täieliku juurdepääsetavuse tagamise kaudu; peab äärmiselt murettekitavaks, et Marrakechi lepingu ratifitseerimise osas ei ole tehtud mingeid edusamme, ning nõuab tungivalt selle võimalikult kiiret ratifitseerimist; toonitab sellega seoses, et äärmiselt oluline on võtta kiiresti vastu direktiiv avaliku sektori asutuste veebisaitide juurdepääsetavuse kohta;

4.3.1.Digitaaloskused ja -teadmised

115.  juhib tähelepanu asjaolule, et oskuste pakkumise ja nõudluse vaheline ebakõla tekitab digitaalmajanduse arendamise, töökohtade loomise ja liidu konkurentsivõime jaoks probleeme, ning kutsub komisjoni üles töötama selle probleemiga tegelemiseks kiiresti välja oskuste strateegia; kutsub komisjoni üles kasutama noorte tööhõive algatuse vahendeid nende rohujuure tasandi ühenduste (grassroots movements) toetamiseks, kes vahendavad digitaaloskusi väheste võimalustega noortele; kutsub liikmesriike üles pakkuma toetust ruumide kasutusloa andmisega;

116.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kõigi ELi kodanike ja eriti haavatavas olukorras inimrühmade seas meediapädevust ja internetioskust, korraldades selleks algatusi ja koordineerides tegevust ja investeeringuid ning luues meediapädevuse õpetamise Euroopa võrgud; rõhutab, et meedia iseseisva ja kriitilise kasutamise võime ning info üleküllusega toimetulemise oskus on pidevalt muutuvad ja kõigilt põlvkondadelt elukestvat õpet eeldavad elemendid, mille eesmärk on võimaldada kõikidel põlvkondadel info üleküllusega asjakohasel ja iseseisval viisil toime tulla; juhib tähelepanu asjaolule, et kuna töökohtade ja oskuste profiilid muutuvad järjest keerulisemaks, tähendab see eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste oskustega seotud uute nõudmiste esitamist koolitusele, samuti täiendusharidusele ja elukestvale õppele;

117.  ergutab liikmesriike lisama koolide õppekavadesse digioskuste omandamise ja parandama vajalikku tehnilist varustust, samuti edendama ülikoolide ja tehnikakõrgkoolide vahelist koostööd ühiste, ECTS-süsteemis tunnustatud e-õppe õppekavade väljatöötamiseks; rõhutab, et haridus- ja koolitusprogrammid peavad arendama kriitilisel mõtlemisel põhinevat lähenemist uue meedia, digi- ja infoseadmete ning -liideste kasutamisele ning nende põhjalikule mõistmisele, et inimesed oleksid nende uute tehnoloogiate aktiivsed, mitte lihtsalt lõppkasutajad; toonitab, kui oluline on õpetada õpetajatele nõuetekohaselt digitaalseid oskusi ja seda, kuidas neid oskusi tõhusalt õpilastele edasi anda, samuti digitaalsetel mängudel põhineva õppimise kasulikkust ning kõnealuste oskuste kasutamist üldise õppeprotsessi toetamiseks (matemaatika, IT, loodusteaduste ja tehnoloogia huvitavamaks muutmise kaudu); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles laiendama uuringuid, mis käsitlevad digitaalmeedia mõju kognitiivsetele võimetele;

118.  märgib, et selleks, et töötajate ja eelkõige madalama kvalifikatsiooniga töötajate oskused vastaksid digitaalmajanduse nõudmistele, tuleb kutseõppesse ja elukestvasse õppesse teha avaliku ja erasektori investeeringuid ning leida ka uusi rahastamisvõimalusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama koos erasektoriga ühiselt välja lihtsalt juurdepääsetavad, standardsed ja sertifitseeritud veebikoolitused ning innovaatilised ja kättesaadavad digitaaloskuste alased koolitusprogrammid, milles osalejad omandaksid elementaarsed digitaaloskused; ärgitab liikmesriike muutma need veebikursused noortegarantii lahutamatuks osaks; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel luua digitaalsete oskuste ja kvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise alusena Euroopa sertifitseerimis- või hindamissüsteem, võttes eeskujuks Euroopa keeleõppe ja -õpetamise raamdokumendi; rõhutab, et sisu piiriülene kättesaadavus on Euroopa kultuurilisele mitmekesisusele ja mitmekeelsusele kasulik;

119.  tunneb heameelt digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suure üleeuroopalise koalitsiooni loomise üle, ergutab ettevõtjaid sellega ühinema ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid soodustaksid VKEde aktiivset osalemist; peab kiiduväärseks, et komisjon kaalub võimalust luua sertifitseeritud ja andmekaitsealaste õigusaktidega kooskõlastatud pilvtehnoloogia ning teksti- ja andmehankimise kaudu avaliku sektori jaoks uued teabesalvestussüsteemid; on seisukohal, et sellise tehnoloogia kasutamine eeldab raamatukogunduse, arhiivinduse ja dokumentide käsitlemise kutsealadel eriväljaõpet; teeb ettepaneku, et hariduses ja koolituses ning avaliku sektori uurimisasutustes õpetataks ja kohaldataks ning riigihankemenetlustes edendataks riigi- ja keelepiire ületavaid digitaalseid koostöö- ja teabevahetusvorme, kasutades ja arendades sellel eesmärgil Creative Commonsi litsentse; märgib duaalse hariduse olulist osatähtsust;

120.  märgib, et kutseharidusse ja elukestvasse õppesse on vaja teha avaliku ja erasektori investeeringuid, et tagada, et ELi tööjõud, sealhulgas mittestandardsetes töösuhetes töötav digivaldkonna tööjõud omandab digitaalmajanduse jaoks õiged oskused; märgib, et mõni liikmesriik on kehtestanud õigused, millega nähakse töötajatele ette minimaalne tasustatud õppepuhkus, et parandada töötajate juurdepääsu haridusele ja koolitusele;

4.3.2.E-valitsus

121.  on veendunud, et e-halduse arendamine on innovatsiooni prioriteet, sest see edendab kõiki majandussektoreid, suurendab tõhusust, koostalitlusvõimet ja läbipaistvust, vähendab kulusid ja halduskoormust, võimaldab parandada avaliku sektori haldusasutuste koostööd ning tagab kõikidele kodanikele ja ettevõtetele digitaalsete sotsiaalsete uuendustega kaasnevate võimaluste tõttu paremad, kasutajasõbralikumad ja individualiseeritud teenused; nõuab tungivalt, et komisjon näitaks e-valitsuse küsimuses eeskuju ning töötaks koos liikmesriikidega välja ulatusliku ja tervikliku e-valitsuse tegevuskava; on veendunud, et see tegevuskava peaks tuginema kasutajate vajadustele ja parimatel tavadele ja hõlmama edusammude mõõtmise kriteeriume – tegemist peaks olema etapiviisilise sektoripõhise käsitusega, milles avaliku sektori haldusasutused järgivad põhimõtet „ainult üks kord” (mille kohaselt ei tohiks kodanikelt ja ettevõtjatelt küsida teavet, mis nad on avaliku sektori asutusele juba esitanud), kuid tagavad samal ajal kodanike eraelu puutumatuse ja kõrgetasemelise andmekaitse vastavalt ELi andmekaitse reformipaketi nõuetele ja põhimõtetele ning täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, kusjuures tagada tuleb ka nende algatuste kõrgetasemeline turvalisus; on seisukohal, et see peaks samuti tagama põhjalikult krüpteeritud e-ID ja e-allkirja täieliku piiriülese kasutuselevõtu, eelkõige e-identimist ja e-tehingute jaoks vajalikke usaldusteenuseid siseturul käsitleva määruse kiire rakendamise ning avalike teenuste suurema veebipõhise kättesaadavuse kaudu; rõhutab, kui oluline on kodanike ja ettevõtjate jaoks juurdepääs omavahel ühendatud äriregistritele;

122.  nõuab laiaulatusliku, ühtse ja täielikult juurdepääsetava digivärava väljatöötamist, võttes eeskujuks olemasolevad algatused ja võrgustikud, et luua kogu ELi ettevõtjatele ühtne ja täielik digitaalne keskkond, mis toimiks terves ELis ja hõlmaks kõike alates äriühingu asutamisest veebis kuni domeeninimede, vastavusteabe vahetamise, e-arvete tunnustamise, maksudeklaratsioonide esitamise, lihtsustatud veebipõhise käibemaksuskeemi, toote vastavuse veebipõhise teabe, töötajate töölevõtmise ja lähetamise, tarbijaõiguste, tarbijate ja ettevõtjate võrgustikele juurdepääsu, teavitamismenetluste ning vaidluste lahendamise mehhanismideni;

123.  kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles tagama teenuste direktiivis ette nähtud ühtse kontaktpunkti süsteemi täieliku rakendamise ning võtma kõik vajalikud meetmed ühtsete kontaktpunktide tõhusa toimimise tagamiseks ning nende potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks;

124.  peab murettekitavaks, et teadlaste ja ülikoolide pilvandmetöötlustaristu on killustatud; palub komisjonil luua koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega tegevuskava Euroopa avatud teaduspilve loomiseks enne 2016. aasta lõppu, et lõimida sujuvalt kõikide teadusvaldkondade kõik olemasolevad võrgustikud, andmehaldussüsteemid, kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemid ja e-taristu teenused ning seda ühise poliitika, ühiste standardite ja ühiste investeeringute raamistikus; on veendunud, et see peaks soodustama sellise pilvandmetöötluse arendamist, mis ei piirdu teadusotstarbega, samuti innovatsioonikeskuste paremat ühendamist, idufirmade ökosüsteeme ning ülikoolide ja tööstusettevõtjate vahelise koostöö parandamist tehnoloogia kommertskasutuse valdkonnas (kooskõlas asjaomaste konfidentsiaalsuseeskirjadega), samuti rahvusvahelise koordineerimise ja koostöö hõlbustamist kõnealuses valdkonnas;

125.  palub, et komisjon ja liikmesriigid pühenduksid avatud teaduse, avatud innovatsiooni, avatud andmete ja teadmussiirde terviklikku käsitust järgides taas rohkem strateegia „Euroopa 2020” teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud eesmärkidele, mis on konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu, majanduskasvu ja töökohtade loomise olulised komponendid; on seisukohal, et see peaks hõlmama teadusuuringute eesmärgil toimuva teksti ja andmete hankimise õigusraamistiku läbivaatamist, vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara suuremat kasutamist, eelkõige haridusasutustes ja avaliku sektori haldusasutustes, ning VKEde ja idufirmade juurdepääsu lihtsustamist programmi „Horisont 2020” rahastamisele, mis on kohandatud IKT-sektori lühikestele innovatsioonitsüklitele; rõhutab sellega seoses kõikide asjaomaste algatuste tähtsust alates avaliku ja erasektori partnerlustest ja innovatsiooniklastritest ning lõpetades Euroopa tehnoloogia- ja teadusparkidega, eelkõige tööstuslikult vähem arenenud Euroopa piirkondades, ning peab oluliseks idufirmadele mõeldud katalüsaatorprogramme ja ühiseid tehnoloogiaplatvorme, samuti võimalust FRANDis sätestatud litsentsitingimustega kooskõlas litsentseerida standardi jaoks olulisi patente (ELi konkurentsiõiguse piiravas raamistikus), et säilitada teadus- ja arendustegevusele ja standardimiseks mõeldud stiimulid ning toetada innovatsiooni;

126.  nõuab tungivalt, et komisjon keskenduks e-hanke sätete ja Euroopa ühtse hankedokumendi rakendamisele, et suurendada üleüldist majanduslikku kasu ja lihtsustada ELi turule pääsemist ettevõtjate jaoks, kes täidavad kõiki valiku-, menetlusest kõrvalejätmise ja pakkumuste hindamise kriteeriume; toonitab, et hankeasutusel on kooskõlas kehtiva õigusega kohustus avaldada selleks, et parandada innovaatiliste ettevõtete ja VKEde pääsu hanketurule, peamised põhjused, miks ta otsustas lepingut osadeks mitte jagada;

4.4.Rahvusvaheline mõõde

127.  rõhutab, kui oluline on täielikult sõltumatu internetihaldusstruktuur, et internet toimiks ka edaspidi läbipaistva ja kaasava mitut sidusrühma hõlmava haldusmudelina, mille aluseks on põhimõte, et internet on ainulaadne, avatud, vaba ja stabiilne platvorm; peab hädavajalikuks ICANNi (interneti nimede ja numbrite määramise korporatsioon) juhtimises tehtavate muudatuste viibimise ärakasutamist nimetatud otstarbel; on kindlalt veendunud, et kõigis asjaomastes ELi poliitikavaldkondades tuleb arvestada interneti ülemaailmset mõõdet, ning palub Euroopa välisteenistusel kasutada digiteerimise pakutavad võimalused sidusa välispoliitika väljakujundamiseks täielikult ära, et tagada ELi esindatus interneti haldamise platvormides ning suurem aktiivsus ülemaailmsetel foorumitel, eelkõige seoses standardite kehtestamise, 5G kasutuselevõtu ettevalmistamise ja küberjulgeolekuga;

128.  tunnistab andmemajanduse ülemaailmset mõõdet; tuletab meelde, et digitaalse ühtse turu loomine sõltub andmete vabast liikumisest Euroopa Liidus ja väljaspool seda; nõuab seetõttu, et EL ja liikmesriigid võtaksid digitaalse ühtse turu strateegia raames kolmandate riikidega koostööd tehes koos kolmandate riikidega meetmeid selleks, et tagada andmekaitse kõrged standardid ja andmete turvaline rahvusvaheline edastamine kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja ELi väljakujunenud kohtupraktikaga;

o
o   o

129.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 318, 4.12.2015, lk 1.
(2) ELT L 123, 19.5.2015, lk 77.
(3) ELT L 257, 28.8.2014, lk 73.
(4) ELT L 86, 21.3.2014, lk 14.
(5) ELT L 84, 20.3.2014, lk 72.
(6) ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.
(7) ELT L 175, 27.6.2013, lk 1.
(8) ELT L 165, 18.6.2013, lk 1.
(9) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.
(10) ELT L 81, 21.3.2012, lk 7.
(11) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.
(12) ELT L 337, 18.12.2009, lk 1.
(13) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
(14) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.
(15) EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20.
(16) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0273.
(18) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0220.
(19) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0051.
(20) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0071.
(21) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0179.
(22) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0067.
(23) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0032.
(24) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0535.
(25) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0536.
(26) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0454.
(27) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0436.
(28) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0377.
(29) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0327.
(30) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0239.
(31) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0215.
(32) ELT C 434, 23.12.2015, lk 2.
(33) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 64.
(34) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 22.
(35) ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 64.
(36) ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 1.
(37) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 33.
(38) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 45.
(39) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 24.
(40) Eurostat 2014: http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Information_society_statistics_at_regional_level#People_who_never_used_the_internet
(41) Raport kõrgetasemelise töörühma töötulemuste kohta UHF sagedusala tulevase kasutamise küsimuses.

Õigusalane teave