Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/0157(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0023/2016

Esitatud tekstid :

A8-0023/2016

Arutelud :

PV 07/03/2016 - 14
CRE 07/03/2016 - 14
PV 12/12/2016 - 11
CRE 12/12/2016 - 11

Hääletused :

PV 08/03/2016 - 6.3
CRE 08/03/2016 - 6.3
Selgitused hääletuse kohta
PV 14/12/2016 - 9.12
CRE 14/12/2016 - 9.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0069
P8_TA(2016)0499

Vastuvõetud tekstid
PDF 682kWORD 353k
Teisipäev, 8. märts 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Turulepääs sadamateenuste valdkonnas ja sadamate finantsläbipaistvus ***I
P8_TA(2016)0069A8-0023/2016

Euroopa Parlamendi 8. märtsil 2016. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse sadamateenuste valdkonnas turulepääsu ja sadamate finantsläbipaistvuse raamistik (COM(2013)0296 – C7-0144/2013 – 2013/0157(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
Ettepanek:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
millega luuakse sadamateenuste valdkonnas turulepääsu ja sadamate finantsläbipaistvuse raamistik
millega luuakse sadamateenuste korraldamise ja sadamate finantsläbipaistvuse raamistik
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Sadamad saavad aidata kaasa Euroopa tööstuse pikaajalisele konkurentsivõimele maailmaturgudel, luues lisandväärtust ja töökohti kõigis liidu rannikupiirkondades. Et tegeleda meretranspordisektori ees seisvate probleemidega, nagu säästva transpordi ja logistikaahelate ebatõhusus, on oluline, et käesoleva määrusega koos rakendataks komisjoni teatises „Sadamad kui kasvumootor“ esitatud halduskorra lihtsustamise meetmeid. Tollivormistuse haldusmenetluste keerukus, mis põhjustab sadamates viivitusi, on peamine lähimereveo konkurentsivõimet ja liidu sadamate töö tõhusust takistav tegur.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Tolliprotseduuride ulatuslik lihtsustamine võib konkurentsivõime aspektist kujutada endast sadamatele suurt majanduslikku eelist. Et vältida sadamate ebaausat konkurentsi ja vähendada tolliformaalsusi, mis võivad liidu finantshuve tõsiselt kahjustada, peavad sadama pidajad konkurentsimoonutuste vältimiseks võtma vastu nõuetekohase ja tõhusa riskipõhise poliitikakäsitluse. Komisjon ja liikmesriigid peaksid neid menetlusi tulemuslikult ja korrapäraselt jälgima ning komisjon peaks hindama vajadust võtta asjakohaseid meetmeid ebaausa konkurentsiga tegelemiseks.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Valdav enamik liidu mereliiklusest toimub läbi üleeuroopalise transpordivõrgu sadamate. Selleks et tagada käesoleva määruse eesmärgi saavutamine proportsionaalsel viisil, tekitamata sadamatele tarbetut koormust, tuleks käesolevat määrust kohaldada üleeuroopalise transpordivõrgu sadamate suhtes, millest igaühel on oluline roll Euroopa transpordisüsteemis kas seetõttu, et seal käideldakse rohkem kui 0,1 % kogu ELi lastist või teenindatakse üle 0,1 % kõigist reisijatest, või kuna sadam aitab parandada saarte ja äärealade piirkondlikku juurdepääsetavust; seejuures ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust otsustada kohaldada käesolevat määrust ka muude sadamate suhtes. Avamere lootsiteenustel ei ole otsest mõju sadamate tõhususele, kuna neid ei kasutata otseselt sadamasse sisenemisel ega sealt väljumisel, ning seetõttu ei pea need kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse.
(4)  Valdav enamik liidu mereliiklusest toimub läbi üleeuroopalise transpordivõrgu meresadamate. Selleks et tagada käesoleva määruse eesmärgi saavutamine proportsionaalsel viisil, tekitamata sadamatele tarbetut koormust, tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult üleeuroopalise transpordivõrgu meresadamate suhtes, millest igaühel on oluline roll Euroopa transpordisüsteemis kas seetõttu, et seal käideldakse rohkem kui 0,1 % kogu ELi lastist või teenindatakse üle 0,1 % kõigist reisijatest, või kuna sadam aitab parandada saarte ja äärealade piirkondlikku juurdepääsetavust. Määrusega tuleks anda liikmesriikidele võimalus otsustada, kas nad kohaldavad või ei kohalda käesolevat määrust äärepoolseimates piirkondades paiknevate üleeuroopalise transpordivõrgu üldvõrgu meresadamate suhtes. Liikmesriikidele tuleb anda ka võimalus kehtestada erandeid, et vältida ebaproportsionaalse halduskoormuse panekut nendele üleeuroopalise transpordivõrgu üldvõrgu meresadamatele, mille aastane veomaht ei õigusta käesoleva määruse täielikku kohaldamist. Avamere lootsiteenustel ei ole otsest mõju sadamate tõhususele, kuna neid ei kasutata otseselt sadamasse sisenemisel ega sealt väljumisel, ning seetõttu ei pea need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Käesoleva määrusega ei kehtestata sadama pidajate jaoks konkreetset sadama pidamise mudelit. Kui järgitakse turulepääsu ja finantsläbipaistvuse eeskirju, võib kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolliga nr 26 säilitada liikmesriikides riiklikul tasandil kehtestatud sadamahalduse mudelid.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 56 eesmärk on kõrvaldada liidus piirangud teenuste osutamise vabadusele. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 58 tuleks transporditeenuste osutamise vabadus saavutada transpordi jaotise sätete, täpsemalt artikli 100 lõike 2 raamistikus.
välja jäetud
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Omateenindust, mis tähendab, et laevandusettevõtjad või sadamateenuste osutajad võtavad tööle oma personali ja osutavad sadamateenuseid ise, reguleeritakse mitmes liikmesriigis ohutusega seotud või sotsiaalsetel põhjustel. Sidusrühmad, kellega komisjon ettepaneku koostamise käigus konsulteeris, tõid välja, et üldine omateeninduse lubamine liidu tasandil nõuaks täiendavaid ohutus- ja sotsiaaleeskirju, et hoida ära võimalik negatiivne mõju kõnealustele valdkondadele. Seepärast näib praeguses etapis asjakohane seda küsimust liidu tasandil mitte reguleerida ning jätta sadamateenuste valdkonna omateeninduse reguleerimise küsimus liikmesriikide otsustada. Seetõttu peaks käesolev määrus hõlmama vaid sadamateenuste osutamist tasu eest.
välja jäetud
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Tõhusa, ohutu ja keskkonnahoidliku sadamahalduse huvides peaks sadama pidajal olema võimalus nõuda, et sadamateenuste osutajad tõendaksid, et nad täidavad teenuse nõuetekohaseks osutamiseks vajalikke miinimumnõudeid. Kõnealused miinimumnõuded peaksid piirduma selgelt määratletud tingimustega ettevõtjate kutsekvalifikatsiooni, sealhulgas koolituse, ja nõutavate seadmete kohta, kusjuures need nõuded peaksid olema läbipaistvad, mittediskrimineerivad, objektiivsed ja sadamateenuste osutamise jaoks asjakohased.
(7)  Tõhusa, ohutu ja keskkonnahoidliku sadamahalduse huvides peaks sadama pidajal olema võimalus nõuda, et sadamateenuste osutajad tõendaksid, et nad täidavad teenuse nõuetekohaseks osutamiseks vajalikke miinimumnõudeid. Kõnealused miinimumnõuded peaksid piirduma selgelt määratletud tingimustega ettevõtjate kutsekvalifikatsiooni, asjaomaste sadamateenuste osutamiseks vajalike seadmete, teenuste kättesaadavuse ja meresõiduohutuse nõuetele vastavuse kohta. Kõnealustes miinimumnõuetes tuleks võtta arvesse ka keskkonnanõudeid ning riiklikke sotsiaalnorme ja sadamateenuse osutaja head mainet.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Kõik teenuseosutajad ja eelkõige uued turulesisenejad peaksid tõendama oma suutlikkust teenindada minimaalset arvu aluseid oma töötajate ja seadmetega. Teenuseosutajad peaksid kohaldama asjaomaseid sätteid ja eeskirju, sealhulgas kohaldatavaid tööalaseid õigusakte, kohaldatavaid kollektiivlepinguid ja asjaomase sadama kvaliteedinõudeid.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)  Et teha kindlaks, kas teenuseosutaja vastab hea maine nõudele, peaksid liikmesriigid kaaluma, kas on mõjuvaid põhjuseid, mis seavad kahtluse alla sadamateenuste osutaja, sadama haldaja või muu liikmesriikide kindlaksmääratud asjakohaste isikute hea maine, näiteks kui need on liikmesriigis süüdi mõistetud või neile on karistusi määratud kehtivate liidu ja siseriiklike eeskirjade raske rikkumise eest, sealhulgas järgmistes valdkondades: sotsiaalõigus, tööõigus, tööohutusõigus, tervishoiuõigus ja keskkonnaõigus.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 c (uus)
(7c)  Vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3577/921a ning Euroopa Kohtu 11. jaanuari 2007. aasta otsusele kohtuasjas C-251/04, komisjon vs. Kreeka Vabariik1b, mille kohaselt ei saa eeldada, et pukseerimist liigitatakse mereveoteenuseks, on siiski võimalik meresõiduohutuse või keskkonnakaitse eesmärgil miinimumnõuetes sätestada, et pukseerimisel või sildumistoimingutel kasutatavad laevad registreeritakse asjaomase liikmesriigi sadamas või sõidavad selle lipu all.
_______________
1aNõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7).
1bKohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. jaanuar 2007, komisjon vs. Kreeka Vabariik, C-251/04, ECLI:EU:C:2007:5.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Kuna sadamad asuvad piiratud geograafilisel alal, võidakse turulepääsu suhtes teatavatel juhtudel kohaldada maa vähesusest tulenevaid piiranguid; samuti juhul, kui maa on reserveeritud teatavat liiki tegevuse jaoks vastavalt ametlikule arengukavale, milles maakasutus on kavandatud läbipaistval viisil ja vastavalt asjaomastele siseriiklikele õigusaktidele, mis on seotud näiteks linna ja riigi planeerimiseesmärkidega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Liidu sadamate süsteem on väga mitmekesine ning sadamateenuste korraldamiseks kasutatakse paljusid eri mudeleid. Seetõttu ei oleks ühtne süsteem asjakohane. Sadama pidaja või pädev asutus peaks saama sadamateenuse osutajate arvu piirata, kui asjaolud sellise piirangu kehtestamist eeldavad.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Pädev asutus peaks tegema varem avalikuks mis tahes kavatsuse piirata sadamateenuse osutajate arvu ning seda tuleks täielikult põhjendada, et anda huvitatud isikutele võimalus esitada märkusi. Piirangutega seotud kriteeriumid peaksid olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.
(11)  Sadama pidaja või pädev asutus peaks tegema varem avalikuks mis tahes kavatsuse piirata sadamateenuse osutajate arvu. Piirangutega seotud kriteeriumid peaksid olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Avatuse ja läbipaistvuse eesmärgil tuleks sadamateenuste osutajate valimise menetlus ja selle tulemused avalikustada ning huvitatud isikutele tuleks edastada kõik dokumendid.
(12)  Sadamateenuste osutajate valimise menetlus ja selle tulemused tuleks avalikustada ning see menetlus peaks olema mittediskrimineeriv, läbipaistev ja kõikidele huvitatud isikutele avatud.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Juhul kui sadamateenuse osutajate arv on piiratud, tuleks nimetatud teenuseosutajate valimise menetluses järgida direktiivis ../../... [kontsessioonid]7 kindlaks määratud põhimõtteid ja lähenemisviisi, sealhulgas piirmäär ja lepingute väärtuse määramise meetod, samuti oluliste muudatuste määratlus ja lepingu kestusega seotud üksikasjad.
välja jäetud
__________________
7 Ettepanek: direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta, KOM(2011) 897 lõplik.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Komisjon esitas oma 1. augusti 2006. aasta tõlgendavas teatises (milles käsitletakse ühenduse õigust lepingute sõlmimisel, mis ei ole või on ainult osaliselt reguleeritud riigihankedirektiividega1) selge raamistiku valikumenetluste jaoks, mis ei kuulu riigihankedirektiivide kohaldamisalasse ning mille puhul ei kasutata kontsessioonilepinguid.
_______________
1 ELT C 179, 1.8. 2006, lk 2.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Selliste avaliku teenindamise kohustuste seadmine, mis põhjustavad sadamateenuse osutajate arvu piiramist, peaks olema põhjendatav üksnes avaliku huviga, et tagada sadamateenuse kättesaadavus kõigile kasutajatele, sadamateenuse osutamine aastaringselt või sadamateenuse taskukohasus teatavate kasutajarühmade jaoks.
(14)  Selliste avaliku teenindamise kohustuste seadmine, mis põhjustavad sadamateenuse osutajate arvu piiramist, peaks olema põhjendatav üksnes avaliku huviga, et tagada sadamateenuse kättesaadavus kõigile kasutajatele, sadamateenuse osutamine aastaringselt, sadamateenuse taskukohasus teatavate kasutajarühmade jaoks või ohutud, turvalised või keskkonnasäästlikud sadamatoimingud.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Liikmesriigis määratud pädevatel asutustel peaks olema võimalus teha otsus osutada sadamateenuseid avaliku teenindamise kohustusena ise või usaldada selliste teenuste osutamine otse sõltuvale teenusepakkujale. Kui pädev asutus otsustab teenust ise osutada, võib see hõlmata teenuste osutamist pädeva asutuse värvatud või tema volitatud isikute abil. Kui kõnealust piirangut kohaldatakse kõigis ühe liikmesriigi territooriumil asuvates TEN-T sadamates, tuleks komisjoni sellest teavitada. Kui liikmesriigi pädevatel asutustel on õigus selline valik teha, tuleks sadamateenuste osutamist sõltuvate teenuseosutajate poolt piirata üksnes sadama või -sadamatega, mille jaoks need sõltuvad teenusepakkujad on määratud. Sellistel juhtudel peaks sellise teenuseosutaja kohaldatavad sadamateenuse tasud kuuluma sõltumatu järelevalveasutuse järelevalve alla.
(18)  Sadama pidajal või liikmesriigis määratud pädevatel asutustel peaks olema võimalus teha otsus osutada sadamateenuseid ise või usaldada selliste teenuste osutamine otse sõltuvale teenusepakkujale. Kui pädev asutus otsustab teenust ise osutada, võib see hõlmata teenuste osutamist pädeva asutuse värvatud või tema volitatud isikute abil. Kui kõnealust piirangut kohaldatakse kõigis ühe liikmesriigi territooriumil asuvates TEN-T meresadamates, tuleks komisjoni sellest teavitada. Kui liikmesriigi pädevad asutused osutavad sadamateenuseid avaliku teenindamise kohustuste kohaselt, tuleks sadamateenuste osutamist sõltuvate teenuseosutajate poolt piirata üksnes sadama või -sadamatega, mille jaoks need sõltuvad teenusepakkujad on määratud. Sellistel juhtudel peaks sellise teenuseosutaja kohaldatavad sadamateenuse tasud kuuluma sõltumatu järelevalve alla.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Liikmesriikidel peaks olema õigus tagada piisaval tasemel sotsiaalkaitse sadamateenuseid osutava ettevõtja töötajatele. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide sotsiaal- ega tööeeskirjade kohaldamist. Kui sadamateenuse osutajate arvu piiramise korral võib sadamateenuse lepingu sõlmimisega kaasneda sadamateenuse osutaja vahetus, peaks pädevatel asutustel olema võimalik nõuda valitud teenuseosutajalt nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ (ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)11 sätete rakendamist.
(19)  Liikmesriikidel peaks olema õigus tagada piisaval tasemel sotsiaalkaitse sadamateenuseid osutava ettevõtja töötajatele. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide sotsiaal- ega tööeeskirjade kohaldamist ning selles tuleks võtta arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28. Kui sadamateenuse lepingu sõlmimisega võib kaasneda sadamateenuse osutaja vahetus, peaks pädev asutus nõudma personali üleviimise korral valitud teenuseosutajalt nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ (ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)11 sätete rakendamist.
__________________
__________________
11 EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16.
11 EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)  Nii keerulises ja tugeva konkurentsiga sektoris nagu sadamateenused on uute töötajate koolitamine ja töötajate elukestev õpe sadamatöötajate tervisekaitse ja ohutuse ning teenuste kvaliteedi ja sadamate konkurentsivõime tagamiseks väga olulised. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et tagada kõikidele sadamasektori töötajatele asjakohase koolituse andmine. ELi tasandi sadamate valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee peaks saama töötada välja suunised koolitusnõuete kehtestamiseks, et tagada töötajate hariduse ja koolituse kõrge tase, minimeerida õnnetuste ohtu ja võtta arvesse sektori edasisi vajadusi, pidades silmas tarbijate nõudmiste tõttu tehtavaid tehnoloogilisi ja logistilisi muutusi.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 b (uus)
(19b)  Euroopa sadamsektor seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, mis võivad mõjutada nii tema konkurentsivõimet kui ka sotsiaalset mõõdet. Nimetatud väljakutsete hulka kuuluvad järgmised: laevade suuruse pidev kasvamine, liitu mittekuuluvate riikide sadamate pakutav konkurents, laevandusettevõtjate vaheliste liitude põhjustatud turuvõimu suurenemine, vajadus pidada õigeaegselt läbirääkimisi uue töökorralduse üle ning pakkuda asjakohast koolitust tehnoloogilise innovatsiooni valdkonnas, samuti vähendada selle sotsiaalset mõju, suureneva lasti üha suurem rühmitamine, vähe piisavaid investeeringuid sisemaa infrastruktuuri, siseturu haldustõkete kaotamine, energiamaastiku muutumine, suurenev sotsiaalne ja keskkonnaalane surve. Liikmesriigid peaksid koos oma tööturu osapooltega nende väljakutsetega tegelema ning võtma meetmeid, mille eesmärk on tagada sektori konkurentsivõime ning vältida ebakindlaid töötingimusi sadamates, seda vaatamata sadamatöötajate nõudluse pidevale muutumisele.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 c (uus)
(19c)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid toetama kõiki selliseid sadamatöö korraldamise mudeleid, millega tagatakse kvaliteetsed töökohad ja turvalised töötingimused. Vajalike kohanduste tegemist tuleks edendada ainult tööturu osapoolte vaheliste läbirääkimiste kaudu ning komisjon peaks selliste läbirääkimiste tulemusi nõuetekohaselt arvesse võtma.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 d (uus)
(19d)  Automatiseerimine ja tehnilised uuendused annavad võimaluse sadamate tõhususe ja ohutuse suurendamiseks. Tööandjad ja sadamatööliste ametiühingud peaksid tegema enne ulatuslike muudatuste tegemist koostööd, et tagada vajalik koolitus ja ümberõpe ning leida ühiseid lahendusi selliste protsesside kahjuliku mõju vähendamiseks töötervishoiule ja -ohutusele ning tööalasele konkurentsivõimele.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Paljudes sadamates võimaldatakse lastikäitlusteenuste ja reisisadamas reisijaveoteenuste osutajatel turule pääseda avalike kontsessioonilepingute alusel. Seda tüüpi lepinguid käsitletakse direktiivis ..../... [kontsessioonid]. Sellest tulenevalt ei peaks käesoleva määruse II peatükki kohaldama lastikäitlus- ega reisijaveoteenuste suhtes, kuid liikmesriikidele peaks siiski jääma õigus teha otsus kohaldada nimetatud peatükis sätestatud eeskirju nende kahe teenuse suhtes. Muud liiki lepingute puhul, mida ametiasutused kasutavad lastikäitlusteenuste ja reisisadamas osutatavate reisijaveoteenuste valdkonnas turulepääsu võimaldamiseks, on Euroopa Liidu Kohus kinnitanud, et pädevad asutused on nende lepingute sõlmimisel kohustatud järgima läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Neid põhimõtteid tuleb täielikult kohaldada kõigi sadamateenuste osutamisel.
(20)  Käesoleva määruse II peatükki ei peaks kohaldama lastikäitlus- ega reisijaveoteenuste suhtes. Muud liiki lepingute puhul, mis ei ole avalikud kontsessioonilepingud ja mida ametiasutused kasutavad lastikäitlusteenuste ja reisisadamas osutatavate reisijaveoteenuste valdkonnas turulepääsu võimaldamiseks, on Euroopa Liidu Kohus kinnitanud, et pädevad asutused on nende lepingute sõlmimisel kohustatud järgima läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Neid põhimõtteid tuleb täielikult kohaldada kõigi sadamateenuste osutamisel.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)  Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) resolutsiooni A.960 kohaselt vajab iga lootsimise piirkond väga spetsiifilisi kogemusi omavat ning kohalikke olusid tundvat lootsi. Arvestades, et IMO tunnustab lootsimise piirkondliku või kohaliku haldamise asjakohasust, ei peaks lootsiteenused kuuluma käesoleva määruse II peatüki kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21 a (uus)
(21a)  Euroopa ühendamise rahastus on ette nähtud, et üleeuroopalise transpordivõrgu sadamad võivad saada praegusel ajavahemikul 2014–2020 ELi toetusi. Peale selle kavatseb komisjon kehtestada sadamatele riigiabi andmise läbivaadatud raamistiku ja arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL1a kehtestatakse ka uus õigusraamistik, mis mõjutab ka kontsessioonilepingu raames osutatavaid sadamateenuseid, on vaja käesolevasse määrusesse lisada ranged eeskirjad rahavoogude läbipaistvuse kohta, et vältida ebaausat konkurentsi või sotsiaalset dumpingut liidu sadamate vahel.
_______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Avalikest vahenditest rahastatavale sadama pidajale, kes tegutseb ka teenuse osutajana, tuleb kehtestada kohustus pidada eraldi arvestust tegevuse kohta, mida ta viib ellu sadama pidajana, ja tegevuse kohta, mis põhineb konkurentsil, et tagada võrdsed võimalused, läbipaistvus avalike vahendite eraldamisel ja kasutamisel ning vältida turumoonutusi. Igal juhul tuleks tagada riigiabieeskirjade järgimine.
(22)  Avalikest vahenditest rahastatavale sadama pidajale, kes tegutseb ka teenuse osutajana, tuleb kehtestada kohustus pidada eraldi arvestust avalikest vahenditest rahastatud tegevuse kohta, mida ta viib ellu sadama pidajana, ja tegevuse kohta, mis põhineb konkurentsil, et tagada võrdsed võimalused, läbipaistvus avalike vahendite eraldamisel ja kasutamisel ning vältida turumoonutusi. Igal juhul tuleks tagada riigiabieeskirjade järgimine.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 a (uus)
(22a)  Meresadamad, mille käive jääb alla komisjoni direktiivis 2006/111/EÜ sätestatud künnise, peaksid täitma käesoleva määruse artiklis 12 osutatud läbipaistvuskohustusi proportsionaalselt, ilma et nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalset halduskoormust.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 b (uus)
(22b)  Õiglase konkurentsi tagamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks peaks komisjon kirjalikult selgitama riigiabi mõistet seoses sadama infrastruktuuri rahastamisega, võttes arvesse asjaolu, et üldsuse juurdepääs ning kaitseinfrastruktuur, nii merel kui ka maismaal, mis on juurdepääsetav kõigile võimalikele kasutajatele võrdsetel ning mittediskrimineerivatel tingimustel, ning infrastruktuur, mis on seotud majandushuvi mittepakkuvate üldhuviteenuste osutamisega, on oma loomult mittemajanduslikud, sest nende eesmärgid on suures ulatuses avaliku iseloomuga. Selline infrastruktuur jääb riigi vastutusalasse, et täita elanikkonna üldisi vajadusi.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 c (uus)
(22c)  Ühtlasi peaks komisjon selgitama õigeaegselt ja sektoriga konsulteerides välja, millised sadama infrastruktuuri tehtavad avaliku sektori investeeringud kuuluvad komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (üldise grupierandi määrus)1a kohaldamisalasse.
_________________
1a Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Sadamateenuse tasudega, mida kohaldavad sadamateenuste osutajad, keda ei ole määratud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetlusega, kaasneb suurem ebaõiglaste hindade risk, arvestades teenuseosutajate monopoolset või oligopoolset seisundit ja asjaolu, et nende turul ei ole võimalik konkureerida. Sama kehtib tasude kohta, mida koguvad käesoleva määruse kohased sõltuvad teenuseosutajad. Kõnealuste teenuste suhtes tuleks õiglase turu mehhanismide puudumisel kehtestada kord, millega tagatakse, et kogutavad tasud kajastavad asjaomase turu tavatingimusi ning on kehtestatud läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.
(23)  Sadamateenuse tasudega, mida kohaldavad sadamateenuste osutajad, keda ei ole määratud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetlusega, ja tasudega, mida kohaldatavad toimivas konkurentsis mitteosalevad lootsimisteenuse osutajad, kaasneb suurem ebaõiglaste hindade risk. Kõnealuste teenuste suhtes tuleks õiglase turu mehhanismide puudumisel kehtestada kord, millega tagatakse, et kogutavad tasud ei ole osutatavate teenuste majandusliku väärtuse suhtes ebaproportsionaalsed ning on kehtestatud läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Selleks et iga üksiku sadama infrastruktuuri kasutustasud oleksid tõhusad, tuleks need kehtestada läbipaistval ja sõltumatul viisil kooskõlas asjaomase sadama enda äri- ja investeerimisstrateegiaga.
(24)  Sadama pidaja ülesanne on muu hulgas hõlbustada kaubandust ning tegutseda vahendajana piirkondliku tööstuse ja transpordiettevõtjate vahel. Seetõttu tuleks tõhususe eesmärgil iga üksiku sadama infrastruktuuri kasutustasud kehtestada läbipaistval ja sõltumatul viisil kooskõlas asjaomase sadama enda äri- ja investeerimisstrateegiaga.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Lubatud peaks olema sadama infrastruktuuri kasutustasude diferentseerimine, et edendada lähimerevedusid ja meelitada ligi veesõidukeid, mille keskkonnatoime või mille transporditoimingute, eelkõige avamerel või kaldal toimuvate meretransporditoimingute energia- ja CO2-tõhusus on keskmisest parem. See peaks aitama kaasa keskkonna- ja kliimamuutuste poliitikale ning sadama ja selle ümbruse säästvale arengule, aidates eelkõige vähendada sadamat külastavate ja seal peatuvate veesõidukite keskkonnajalajälge.
(25)  Sadama infrastruktuuri kasutustasude diferentseerimine on sadama pidaja jaoks tähtis vahend ja see peaks olema lubatud. Sadama infrastruktuuri kasutustasud võivad erineda, et näiteks edendada lähimerevedusid ja meelitada ligi veesõidukeid, mille keskkonnatoime või mille transporditoimingute, eelkõige avamerel või kaldal toimuvate meretransporditoimingute energia- ja CO2-tõhusus on keskmisest parem. See peaks aitama kaasa keskkonna- ja kliimamuutuste poliitikale ning sadama ja selle ümbruse säästvale arengule, aidates eelkõige vähendada sadamat külastavate ja seal peatuvate veesõidukite keskkonnajalajälge.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Olemas peaksid olema sobivad vahendid, millega tagatakse, et sadamakasutajatega, kes peavad maksma sadama infrastruktuuri kasutustasu ja/või sadamateenuse tasu, konsulteeritakse korrapäraselt sadama infrastruktuuri kasutustasu ja sadamateenuse tasu kindlaksmääramise ja muutmise korral. Sadama pidajad peaksid ka teiste sidusrühmadega regulaarselt konsulteerima olulistes küsimustes, mis on seotud sadama mõistliku arenguga, selle toimimise ja võimega meelitada ligi ja tekitada majandustegevust, näiteks sadamateenuste koordineerimine sadamaalal ning tõhusad ühendused sisemaaga ja tõhusad haldusmenetlused sadamates.
(26)  Tuleks tagada, et sadamakasutajatega, kes peavad maksma sadama infrastruktuuri kasutustasu ja/või sadamateenuse tasu, konsulteeritakse korrapäraselt sadama infrastruktuuri kasutustasu ja sadamateenuse tasu kindlaksmääramise ja muutmise korral. Sadama pidajad peaksid ka teiste sidusrühmadega regulaarselt konsulteerima olulistes küsimustes, mis on seotud sadama mõistliku arenguga, selle toimimise ja võimega meelitada ligi ja tekitada majandustegevust, näiteks sadamateenuste koordineerimine sadamaalal ning tõhusad ühendused sisemaaga ja tõhusad haldusmenetlused sadamates. Sadama pidajad peaksid kaasama sadamatesse äärmiselt suuri investeeringuid tegevad erainvestorid järjepidevasse konsulteerimisse sadama arengukava üle.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane ja tõhus kohaldamine, tuleks igas liikmesriigis määrata sõltumatu järelevalveasutus, milleks võib olla juba olemasolev asutus.
(27)  Selleks et tagada sõltumatu kaebuste esitamise mehhanismi olemasolu, tuleks igas liikmesriigis määrata üks või mitu asutust, kes teostaksid sõltumatut järelevalvet. Selleks otstarbeks peaks olema võimalik määrata juba olemasolevad asutused, nagu konkurentsiametid, kohtud, ministeeriumid või ministeeriumide osakonnad, kes ei ole seotud sadama pidajaga.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Sõltumatud järelevalveasutused peaksid vahetama tööalast teavet ja tegema koostööd, et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine.
(28)  Piiriüleseid vaidlusi ja kaebusi puudutavatel juhtudel peaksid sõltumatu järelevalvega tegelevad eri asutused tegema omavahel koostööd ja vahetama tööalast teavet.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28 a (uus)
(28a)  Sadamate töösuhetel on suur mõju sadamate toimimisele. Seetõttu annab ELi tasandi sadamate valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee tööturu osapooltele raamistiku selliste töökorralduse ja töötingimustega seotud tulemusteni jõudmiseks nagu tervishoid ja ohutus, koolitus ja kvalifikatsioonid, ELi poliitika vähese väävlisisaldusega kütuste valdkonnas ning sektori atraktiivsus noorte töötajate ja naistöötajate jaoks.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Selleks et täiendada ja muuta käesoleva määruse teatavaid vähem olulisi üksikasju ja eelkõige selleks, et edendada keskkonnatasude ühetaolist kohaldamist ja tugevdada üleliidulist sidusust keskkonnatasude võtmisel ning tagada ühised tasude kehtestamise põhimõtted seoses lähimereveo edendamisega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse laevade, kütuste ja tegevuste liikide ühist klassifikatsiooni, mille alusel diferentseerida infrastruktuuri kasutustasusid, ning sadama infrastruktuuri kasutustasude määramise ühispõhimõtteid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
välja jäetud
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamisel ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses sõltumatute järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse asjakohase korraga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes13.
välja jäetud
__________________
13 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 a (uus)
(30a)  Komisjonil palutakse esitada seadusandlik ettepanek lootsitasõidu lubade kohta, et ergutada nende kasutamist kõikides liikmesriikides, eesmärgiga suurendada sadamate tõhusust ja eelkõige stimuleerida lähimerevedusid, kui ohutustingimused seda võimaldavad. Lootsitasõidu lubade väljastamise eritingimused peaksid kindlaks määrama liikmesriigid riskihindamise põhjal ning nende puhul tuleks arvesse võtta kohalikke tingimusi. Nõuded peavad olema läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja objektiivsed.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ajakohastada sadamateenuseid ja asjakohast raamistikku, et meelitada ligi vajalikke investeeringuid kõikides üleeuroopalise transpordivõrgu sadamates, ei saa sadamate ja nendega seotud merendusettevõtluse Euroopa-mõõtme ning rahvusvahelise ja piiriülese olemuse tõttu piisaval määral saavutada liikmesriikide tasandil ja seega on neid lähtuvalt vajadusest saavutada kogu Euroopas võrdsed tingimused parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
(31)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada sadamateenuste korraldamise raamistik ja asjakohane raamistik, et meelitada ligi vajalikke investeeringuid kõikides üleeuroopalise transpordivõrgu meresadamates, ei saa sadamate ja nendega seotud merendusettevõtluse Euroopa-mõõtme ning rahvusvahelise ja piiriülese olemuse tõttu piisaval määral saavutada liikmesriikide tasandil ja seega on neid lähtuvalt vajadusest saavutada kogu Euroopas võrdsed tingimused parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Liidu sadamaid tuleks kaitsta kolmandate riikide sadamate eest, kelle suhtes ei kohaldata käesoleva määruse kriteeriumitele sarnanevaid korraldus- ja toimivuskriteeriume.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31 a (uus)
(31a)  Sadamate töösuhetel on märkimisväärne mõju sadamate tegevusele ja nende toimimisele. Seetõttu peaks ELi tasandi sadamate valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee suutma anda liidu tööturu osapooltele raamistiku, et kinnitada võimaluse korral ühised tulemused seoses sadama töösuhetega seotud sotsiaalsete küsimustega. Komisjon peaks vajaduse korral läbirääkimisi hõlbustama ja toetama ning pakkuma tehnilist abi, austades seejuures tööturu osapoolte sõltumatust. Liidu tööturu osapooltel peaks olema võimalus anda soovi korral edusammudest aru, et komisjon saaks käesoleva määruse mõju kohta aru andes võtta nende tulemusi arvesse.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a
(a)  selge raamistik sadamateenuste turulepääsu valdkonnas;
a)  selge raamistik sadamateenuste korraldamise valdkonnas;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b
(b)  ühised eeskirjad finantsläbipaistvuse kohta ning sadama pidajate või sadamateenuste osutajate kohaldatavate tasude kohta.
b)  ühised eeskirjad finantsläbipaistvuse kohta ning käesoleva määrusega hõlmatud sadama pidajate või sadamateenuste osutajate kohaldatavate tasude kohta.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c
(c)  süvendamine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt 2 a (uus)
Lisaks sellele kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 2 ka süvendamise suhtes.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
3.  Käesolevat määrust kohaldatakse kõigis üleeuroopalise transpordivõrgu sadamates, mis on kindlaks määratud määruse XXX [määrus TEN-T suuniste kohta] I lisas.
3.  Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/20131 II lisas loetletud üleeuroopalise transpordivõrgu meresadamate suhtes.
________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)
3a.  Käesoleva määrusega ei piirata ühtegi sadamastruktuuri, mille puhul järgitakse lõike 1 punktides a ja b osutatud põhimõtteid.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3 b (uus)
3b.  Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda käesolevat määrust ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades paiknevate üleeuroopalise transpordivõrgu üldvõrgu meresadamate suhtes. Kui liikmesriigid otsustavad käesolevat määrust selliste meresadamate suhtes mitte kohaldada, teatavad nad oma otsusest komisjonile.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
2.  „lastikäitlusteenused” – lasti korraldamine ja käitlemine seda vedava veesõiduki ja kalda vahel impordi, ekspordi või transiidi eesmärgil, sealhulgas lasti töötlemine, vedamine ja ajutine ladustamine asjaomases lastikäitlusterminalis ja otseselt lasti vedamisega seoses, välja arvatud ladustamine, lahtipakkimine, ümberpakendamine või mis tahes muud käideldava lastiga seotud lisaväärtusteenused;
2.  „lastikäitlusteenused“ – lasti korraldamine ja käitlemine seda vedava veesõiduki ja kalda vahel impordi, ekspordi või transiidi eesmärgil, sealhulgas lasti töötlemine, lahtivõtmine, paigutamine, vedamine ja ajutine ladustamine asjaomases lastikäitlusterminalis ja otseselt lasti vedamisega seoses, välja arvatud, kui asjaomane liikmesriik ei otsusta teisiti, ladustamine, lahtipakkimine, ümberpakendamine või mis tahes muud käideldava lastiga seotud lisaväärtusteenused;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
2a.  „pädev asutus“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kellel on piirkondliku või kohaliku tasandi nimel õigus tegeleda siseriiklike õigus- või haldusnormide alusel sadamategevuse korralduse ja järelevalvega seotud tegevustega kas sadama pidajaga koos või sadama pidaja asemel;
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3
3.  „süvendus” – liiva, sette või muude ainete eemaldamine sadama sissesõidutee põhjast, et võimaldada veesõiduki juurdepääsu sadamale; see hõlmab nii esialgset eemaldamist (algsüvendus) kui ka hooldussüvendust, et hoida veetee läbitavana;
3.  „süvendus“ – liiva, sette või muude ainete eemaldamine sadama sissesõidutee põhjast, et võimaldada veesõiduki juurdepääsu sadamale; see hõlmab nii esialgset eemaldamist (algsüvendus) kui ka hooldussüvendust, et hoida veetee läbitavana, ja see ei ole kasutajatele pakutav sadamateenus;
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5
5.  „sadama pidaja” – avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kelle eesmärk, kas lisaks muudele tegevusaladele või mitte, on siseriiklike õigus- või haldusnormide kohaselt sadamainfrastruktuuride ja sadamaliikluse haldamine ja juhtimine ning asjaomases sadamas asuvate ettevõtjate tegevuse koordineerimine ja vajaduse korral kontrollimine;
5.  „sadama pidaja“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kelle eesmärk, kas lisaks muudele tegevusaladele või mitte, on siseriiklike õigus- või haldusnormide kohaselt sadamainfrastruktuuride ja sadamaliikluse haldamine ja juhtimine ning asjakohasel juhul asjaomases sadamas asuvate ettevõtjate tegevuse koordineerimine, teostamine, korraldamine või kontrollimine, sadama liikluse haldamine ja juhtimine ning sadama territooriumi planeerimine;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
6.  „sildumine” – sildumise ja lahtisildumise teenused, mida osutatakse ankurdatud või kalda külge kinnitatud veesõidukile sadamas või sadamasse viival veeteel;
6.  „sildumine“ – ohutu sildumise, lahtisildumise ja vahetusteenused, mida osutatakse veesõidukile sadamas;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8
8.  „lootsimine” – lootsi või lootsikeskuse osutatav veesõiduki juhendamise teenus, et tagada laevade ohutu sisenemine või väljumine sadama sissesõiduteel;
8.  „lootsimine“ – lootsi või lootsikeskuse osutatav veesõiduki juhendamise teenus, et tagada veesõiduki ohutu sisenemine või väljumine sadama sissesõiduteel või selle ohutu juhtimine sadamas;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9
9.  „sadama infrastruktuuri kasutustasu” – sadama pidaja otsese või kaudse kasu eesmärgil kogutav tasu, mida maksavad veesõidukite käitajad või lasti omanikud selliste rajatiste ja teenuste kasutamise eest, mis võimaldavad laevadel sadamasse siseneda ja sealt väljuda, näiteks sadama sissesõiduteed ning juurdepääs reisijate teenindamisele ja lastikäitlusele;
9.  „sadama infrastruktuuri kasutustasu“ – sadama pidaja otsese või kaudse kasu eesmärgil kogutav tasu, mida maksavad veesõidukite käitajad või lasti omanikud selliste infrastruktuuride, rajatiste ja teenuste kasutamise eest, mis võimaldavad laevadel sadamasse siseneda ja sealt väljuda, kui selline veetee kuulub sadama pidaja õiguslikku pädevusse, näiteks sadama sissesõiduteed ning juurdepääs reisijate teenindamisele ja lastikäitlusele, kuid need ei hõlma maarendilepinguid ja samaväärse toimega makse;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12
12.  „sadamateenuse leping” – sadamateenuse osutaja ja pädeva asutuse vaheline ametlik ja õiguslikult siduv leping, millega pädev asutus määrab sadamateenuse osutaja sadamateenuste osutamiseks, järgides menetlust, millega piiratakse sadamateenuste osutajate arvu;
12.  „sadamateenuse leping“ – sadamateenuse osutaja ja sadama pidaja või pädeva asutuse vaheline ametlik ja õiguslikult siduv leping, millega see pidaja või asutus määrab sadamateenuse osutaja sadamateenuste osutamiseks, järgides menetlust, millega piiratakse sadamateenuste osutajate arvu;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16
16.  „meresadam” – maismaa- ja veeala, kus rajatised ja seadmed võimaldavad laevade vastuvõtmist, nende laadimist ja lossimist, kauba ladustamist, vastuvõtmist ja väljasaatmist, samuti reisijate pardaleminekut ja mahatulekut, ning muu sadamaalal asuv transpordiettevõtjatele vajalik infrastruktuur;
16.  „meresadam“ – sadama pidaja hallatav piiritletud maismaa- ja veeala, mis koosneb infrastruktuurist ja rajatistest, mis võimaldavad laevade vastuvõtmist, nende laadimist ja lossimist, kauba ladustamist, nende kaupade vastuvõtmist ja väljasaatmist ning samuti reisijate ja töötajate pardaleminekut ja mahatulekut;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 17
17.  „pukseerimine” – veesõidukile manööverdamisel osutatav puksiiriabi, et tagada selle ohutu sadamasse sisenemine või sealt väljumine;
17.  „pukseerimine“ – veesõidukile manööverdamisel osutatav puksiiriabi, et tagada selle ohutu sadamasse sisenemine või sealt väljumine või ohutu juhtimine sadamas;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 18
18.  „sadama sissesõidutee” – avamerelt sadamasse viiv veetee, näiteks sadama lähiala, laevatee, jõgi, merekanal ja fjord.
18.  „sadama sissesõidutee“ – avamerelt sadamasse viiv veetee, näiteks sadama lähiala, laevatee, jõgi, merekanal ja fjord, juhul kui selline veetee kuulub sadama pidaja õiguslikku pädevusse.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
II peatükk – pealkiri
Turulepääs
Sadamateenuste korraldamine
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3
Artikkel 3
välja jäetud
Teenuste osutamise vabadus
1.  Meresadamates teenuste osutamise vabadust, mida käesolev määrus hõlmab, kohaldatakse liidus asutatud sadamateenuste osutajate suhtes vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.
2.  Sadamateenuste osutajatel on juurdepääs olulistele sadamarajatistele ulatuses, mis on vajalik nende tegevuseks. Juurdepääsu tingimused peavad olema õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3a
Sadamateenuste korraldamise vabadus
1.  Käesoleva määruse puhul võib käesolevas peatükis käsitletud sadamateenuste korraldamise suhtes kohaldada järgmisi nõudeid:
a)  sadamateenuste osutajate suhtes kohaldatavad miinimumnõuded;
b)  teenusteosutajate arvu piiramine;
c)  avalike teenuste osutamise kohustused;
d)  sõltuvad teenuseosutajad;
e)  vaba ja avatud pääs sadamateenuste turule.
2.  Lõikes 1 ette nähtud sadamateenuste korraldamisel järgitakse käesolevas peatükis esitatud tingimusi.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Sadama pidaja võib nõuda, et sadamateenuste osutajad täidaksid asjaomase sadamateenuse osutamiseks miinimumnõudeid.
1.  Ilma et see piiraks võimalust kehtestada artikli 8 kohased avaliku teenindamise kohustused, võib sadama pidaja või pädev asutus nõuda, et sadamateenuste osutajad, sh alltöövõtjad, täidaksid asjaomase sadamateenuse osutamiseks miinimumnõudeid.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lõikes 1 sätestatud miinimumnõuded võivad kohaldamise korral olla seotud üksnes järgmisega:
2.  Lõikes 1 sätestatud miinimumnõuded on seotud järgmisega:
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b
(b)  seadmed, mis on vajalikud asjaomase sadamateenuse osutamiseks tavapärastes ja ohututes tingimustes, ning suutlikkus hoida need seadmed vajalikul tasemel;
b)  seadmed, mis on vajalikud asjaomase sadamateenuse järjepidevaks osutamiseks tavapärastes ja ohututes tingimustes, ning tehniline ja finantssuutlikkus nende seadmete hoidmiseks nõutaval tasemel;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)  sadamateenuse kättesaadavus kõigi kasutajate jaoks kõigil kaidel ööpäevaringselt kogu aasta jooksul;
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c
(c)  meresõiduohutusega või sadama või selle juurdepääsu, selle rajatiste ja seadmete ning isikute ohutuse ja turvalisusega seotud nõuete täitmine;
c)  meresõiduohutusega või sadama või selle juurdepääsu, selle rajatiste ja seadmete, töötajate ning muude isikute ohutuse ja turvalisusega seotud nõuete täitmine;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  kooskõla asjaomase sadama liikmesriigi siseriiklike sotsiaal- ja tööõigusaktidega, sealhulgas kollektiivlepingute tingimustega;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d b (uus)
db)  sadamateenuse osutaja hea maine, mille teeb kindlaks liikmesriik;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)
3a.  Käesoleva määruse rakendamine ei õigusta mingil juhul liikmesriikide või pädevate asutuste poolt juba sadamateenuste osutamisele kehtestatud miinimumnõuete vähendamist.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Kui miinimumnõuded hõlmavad kohalikke eriteadmisi või kohalike olude tundmist, tagab sadama pidaja läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu asjakohasele koolitusele, v.a juhul, kui kõnealuse koolituse tagab liikmesriik.
4.  Kui miinimumnõuded hõlmavad kohalikke eriteadmisi või kohalike olude tundmist, tagab sadama pidaja läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu teabele.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5
5.  Lõikes 1 sätestatud juhtudel avaldab sadama pidaja lõikes 2 osutatud miinimumnõuded ja nendel tingimustel sadamateenuste osutamise õiguse andmise korra 1. juuliks 2015 või juhul, kui miinimumnõudeid hakatakse kohaldama pärast nimetatud kuupäeva, vähemalt kolm kuud enne nende kohaldamise alguskuupäeva. Sadamateenuste osutajaid teavitatakse varem igast kriteeriumides ja korras tehtavast muudatusest.
5.  Lõikes 1 sätestatud juhtudel avaldab sadama pidaja lõikes 2 osutatud miinimumnõuded ja nendel tingimustel sadamateenuste osutamise õiguse andmise korra hiljemalt ...* või juhul, kui miinimumnõudeid hakatakse kohaldama pärast nimetatud kuupäeva, vähemalt kolm kuud enne nende kohaldamise alguskuupäeva. Sadamateenuste osutajaid teavitatakse varem igast kriteeriumides ja korras tehtavast muudatusest.
__________________
* 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 a (uus)
5a.  Meresõiduohutuse ja keskkonnakaitse tagamiseks võib liikmesriik või pädev asutus nõuda, et pukseerimisel või sildumistoimingutel kasutatavad laevad registreeritakse asjaomase liikmesriigi sadamas või sõidavad selle lipu all.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Sadama pidaja kohtleb sadamateenuste osutajaid võrdselt ja tegutseb läbipaistval viisil.
1.  Sadama pidaja või pädev asutus kohtleb sadamateenuste osutajaid võrdselt ja tegutseb läbipaistval, objektiivsel, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel viisil.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Sadama pidaja annab sadamateenuste osutamise loa või keeldub selle loa andmisest artikli 4 kohaselt kehtestatud miinimumnõuete alusel ühe kuu jooksul alates kõnealuse loa saamiseks esitatud taotluse saamisest. Keeldumist tuleb objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel nõuetekohaselt põhjendada.
2.  Sadama pidaja või pädev asutus annab sadamateenuste osutamise loa või keeldub selle loa andmisest artikli 4 kohaselt kehtestatud miinimumnõuete alusel. Ta teeb seda mõistliku aja jooksul, mis mingil juhul ei ületa nelja kuud alates kõnealuse loa saamiseks esitatud taotluse ja vajalike dokumentide saamisest. Keeldumist tuleb objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel nõuetekohaselt põhjendada.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige -1 (uus)
-1.  Käesoleva määruse artiklis 9 osutatud juhtudel, kui sadama pidaja ei ole avaliku sektori hankija Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL1a tähenduses, käesolevat artiklit ei kohaldata.
________________
1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Erandina artiklist 3 võib sadama pidaja piirata sadamateenuste osutajate arvu asjaomase sadamateenuse puhul ühel või mitmel järgmistest põhjustest:
1.  Ilma et see piiraks sadamateenuste korraldamiseks praegu kasutatavate eri mudelite kohaldamist, võib sadama pidaja või pädev asutus piirata sadamateenuste osutajate arvu asjaomase sadamateenuse puhul ühel või mitmel järgmistest põhjustest:
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a
(a)  maa vähesus või reserveeritud maakasutus, tingimusel et sadama pidaja suudab tõestada, et maa on sadamateenuse osutamiseks oluline sadamarajatis ning et piirang on kooskõlas sadama pidaja poolt ja vajaduse korral mis tahes muude pädevate ametiasutuste poolt vastavalt siseriiklikele õigusaktidele heakskiidetud sadama ametliku arengukavaga;
a)  maa vähesus või reserveeritud maakasutus, tingimusel et sadama pidaja suudab tõestada, et maa on sadamateenuste osutamise jaoks esmatähtis sadamarajatis ning et piirang on kohaldamise korral kooskõlas sadama pidaja poolt ja vajaduse korral mis tahes muude pädevate ametiasutuste poolt kooskõlas siseriiklike õigusaktidega heaks kiidetud otsuste või kavadega;
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)  veeäärse ala piiratus, kui see on oluline osa suutlikkusest osutada asjaomaseid sadamateenuseid ohutult ja tõhusalt;
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a b (uus)
ab)  sadamaliikluse puudulikud omadused ei võimalda mitmel sadamateenuse osutajal sadamas majanduslikult rahuldavatel tingimustel tegutseda;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a c (uus)
ac)  vajadus tagada ohutud, turvalised ja keskkonnasäästlikud sadamatoimingud;
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
3a.  Sadamateenuse osutajate piiramine toimub kõigile huvitatud isikutele avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse teel. Sadama pidaja või pädev asutus edastab kõikidele huvitatud isikutele kogu vajaliku teabe valikumenetluse korralduse ja pakkumuste esitamise tähtaja kohta koos kõigi asjaomaste pakkumuse hindamise kriteeriumide ja nõuetega. Esitamise tähtaeg on piisavalt pikk, et võimaldada huvitatud isikutel viia läbi piisav hindamine ja oma taotlus ette valmistada ning tavaolukorras on see vähemalt 30 päeva.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Kui sadama pidaja osutab sadamateenuseid ise või õiguslikult eraldiseisva üksuse kaudu, mida ta otse või kaudselt kontrollib, võib liikmesriik teha sadamateenuste osutajate arvu piiramist käsitleva otsuse tegemise ülesandeks sadama pidajast sõltumatule asutusele. Kui liikmesriik ei tee sadamateenuste osutajate arvu piiramist käsitleva otsuse tegemist ülesandeks sellisele asutusele, ei tohi teenuseosutajate arv olla väiksem kui kaks.
4.  Kui sadama pidaja osutab sadamateenuseid ise või mõne õiguslikult eraldiseisva üksuse kaudu, mida ta otse või kaudselt kontrollib, võtab liikmesriik vajalikud meetmed, et hoida ära huvide konflikte. Selliste meetmete puudumisel peab teenuseosutajaid olema vähemalt kaks, kui ükski lõikes 1 loetletud põhjustest ei õigusta piirdumist ühe teenuseosutajaga.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7
Artikkel 7
välja jäetud
Sadamateenuste osutajate arvu piiramise kord
1.  Sadamateenuse osutajate arvu piiramine vastavalt artiklile 6 toimub kõigile huvitatud isikutele avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse teel.
2.  Kui sadamateenuse hinnanguline väärtus ületab lõikes 3 määratletud piirmäära, kohaldatakse direktiiviga .../... [kontsessioonid] ette nähtud kontsessiooni andmise eeskirju, menetluslikke tagatisi ja kontsessioonide maksimaalset kestust.
3.  Sadamateenuse väärtuse määramiseks kasutatakse direktiivi .../... [kontsessioonid] asjakohastes ja kohaldatavates sätetes kehtestatud piirväärtuseid ja meetodeid.
4.  Sadama pidaja sõlmib välja valitud teenuseosutaja(te)ga sadamateenuse lepingu.
5.  Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse sadamateenuse lepingu olulist muutmist selle kehtivusajal uue sadamateenuse lepinguna direktiivi .../... [kontsessioonid] tähenduses ning selleks on vaja uut lõike 2 kohast menetlust.
6.  Käesoleva artikli lõikeid 1–5 ei kohaldata artiklis 9 osutatud juhtudel.
7.  Käesolev määrus ei piira direktiivi …/… [kontsessioonid],15 direktiivi …/… [kommunaalteenused]16 ega direktiivi …/… [riigihanked]17 kohaldamist.
__________________
15 Ettepanek: direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta, KOM(2011) 897 lõplik.
16 Ettepanek: direktiiv, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid, KOM(2011) 0895 (lõplik).
17 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta, KOM(2011) 0896 (lõplik).
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriigid võivad teha otsuse kehtestada teenuseosutajatele sadamateenustega seotud avaliku teenindamise kohustused, et tagada järgmine:
1.  Liikmesriigid määravad pädeva asutuse oma territooriumil, kes võib olla sadama pidaja, kellel on õigus rakendada sadamateenustega seotud avaliku teenindamise kohustusi, et tagada vähemalt üks järgmisest:
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b
(b)  teenuse kättesaadavus kõigile kasutajatele;
b)  teenuse kättesaadavus kõigile kasutajatele, vajaduse korral võrdsetel tingimustel;
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  sadamatoimingute ohutus, turvalisus või keskkonnasäästlikkus.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c b (uus)
cb)  asjakohaste transporditeenuste osutamine üldsusele ja territoriaalne ühtekuuluvus.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Liikmesriigid määravad oma territooriumil pädevad asutused, kes kehtestavad avaliku teenindamise kohustused. Pädev asutus võib olla sadama pidaja.
välja jäetud
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Kui vastavalt lõikele 3 määratud pädev asutus ei ole sadama pidaja, kasutab see pädev asutus artiklites 6 ja 7 sätestatud õigust piirata sadamateenuste osutajate arvu, lähtudes avaliku teenindamise kohustustest.
4.  Kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 määratud pädev asutus ei ole sadama pidaja, kasutab see pädev asutus artiklis 6 sätestatud õigust piirata sadamateenuste osutajate arvu, lähtudes avaliku teenindamise kohustustest.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 5
5.  Kui pädev asutus otsustab kehtestada avaliku teenindamise kohustused ühe liikmesriigi kõigis sadamates, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, teatab ta nendest kohustustest komisjonile.
5.  Kui liikmesriik otsustab kehtestada avaliku teenindamise kohustused ühe liikmesriigi kõigis meresadamates, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, teatab ta nendest kohustustest komisjonile.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 6
6.  Kui katkevad sadamateenused, mille suhtes on kehtestatud avaliku teenindamise kohustused, või sellise olukorra tekkimise otsese riski korral võib pädev asutus võtta erakorralisi meetmeid. Erakorraliseks meetmeks võib olla otselepingu sõlmimine, et anda teenuse osutamine kuni üheks aastaks mõne muu teenuseosutaja kätte. Kõnealuse ajavahemiku jooksul algatab pädev asutus vastavalt artiklile 7 uue menetluse sadamateenuse osutaja valimiseks või kohaldab artiklit 9.
6.  Kui katkevad sadamateenused, mille suhtes on kehtestatud avaliku teenindamise kohustused, või sellise olukorra tekkimise otsese riski korral võib pädev asutus võtta erakorralisi meetmeid. Erakorraliseks meetmeks võib olla otselepingu sõlmimine, et anda teenuse osutamine kuni üheks aastaks mõne muu teenuseosutaja kätte. Kõnealuse ajavahemiku jooksul algatab pädev asutus uue menetluse sadamateenuse osutaja valimiseks või kohaldab artiklit 9. Kollektiivne töövõitlus, mis toimub kooskõlas vastava liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega ja/või kohaldatavate tööturu osapoolte vaheliste lepingutega, ei kujuta endast niisugust sadamateenuste katkestust, mille puhul võib võtta erakorralisi meetmeid.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud juhtudel võib pädev asutus teha otsuse osutada sadamateenust avaliku teenindamise kohustuste raames ise või seada sellised kohustused otse õiguslikult eraldiseisvale üksusele, mille üle ta teostab kontrolli, mis sarnaneb tema enda osakondade üle teostatava kontrolliga. Sel juhul loetakse sadamateenuse osutajat käesoleva määruse kohaldamisel sõltuvaks teenusepakkujaks.
1.  Sadama pidaja või pädev asutus võib teha otsuse osutada sadamateenust ise või õiguslikult eraldiseisvale üksuse kaudu, mille üle ta teostab kontrolli, mis sarnaneb tema enda osakondade üle teostatava kontrolliga tingimusel, et artiklit 4 kohaldatakse võrdväärselt kõigi vastavat teenust osutavate ettevõtjate suhtes. Sel juhul loetakse sadamateenuse osutajat käesoleva määruse kohaldamisel sõltuvaks teenusepakkujaks.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Pädevat asutust loetakse õiguslikult eraldiseisva üksuse üle sellist kontrolli teostavaks, mis sarnaneb tema enda osakondade üle teostava kontrolliga, üksnes juhul, kui tal on otsustav mõju nii kontrollitava üksuse strateegilistele eesmärkidele kui ka olulistele otsustele.
2.  Sadama pidajat või pädevat asutust loetakse õiguslikult eraldiseisva üksuse üle sellist kontrolli teostavaks, mis sarnaneb tema enda osakondade üle teostatava kontrolliga, üksnes juhul, kui tal on otsustav mõju nii asjaomase üksuse strateegilistele eesmärkidele kui ka olulistele otsustele.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Sõltuv teenusepakkuja peab piirduma määratud sadamateenuse osutamisega üksnes sadama(te)s, mille jaoks talle on sadamateenuse osutamise õigus määratud.
3.  Artiklis 8 sätestatud juhtudel peab sõltuv teenusepakkuja piirduma määratud sadamateenuse osutamisega üksnes sadama(te)s, mille jaoks talle on sadamateenuse osutamise õigus määratud.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu õigust, sealhulgas tööturu osapoolte vahel sõlmitud kollektiivlepinguid, võivad sadama pidajad nõuda, et artikliga 7 kehtestatud korra kohaselt määratud sadamateenuste osutaja annaks juhul, kui see teenuseosutaja on muu kui ametisolev sadamateenuste osutaja, viimase poolt varem tööle võetud töötajatele õigused, mis neil oleks juhul, kui oleks toimunud direktiivi 2001/23/EÜ kohane üleminek.
2.  Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu õigust, sealhulgas tööturu osapoolte vahel sõlmitud representatiivseid kollektiivlepinguid, nõuab pädev asutus määratud sadamateenuste osutajalt, et see tagaks töötajatele töötingimused, mis vastavad siduvatele riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele sotsiaalsetele normidele. Teenuseosutaja vahetumisest põhjustatud personali üleviimise korral tagatakse muu kui ametisoleva sadamateenuste osutaja poolt varem tööle võetud töötajatele samad õigused, mis neil oleks juhul, kui oleks toimunud direktiivi 2001/23/EÜ kohane üleminek.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 3
3.  Kui sadama pidaja nõuab sadamateenuste osutajatelt sadamateenuste osutamisel teatavate sotsiaalsete standardite järgimist, peavad hankedokumendid ja sadamateenuse lepingud sisaldama asjaomaste töötajate nimekirja ning läbipaistvaid üksikasju töötajate lepingujärgsete õiguste ja selle kohta, millistel tingimustel on töötajad sadamateenustega seotud.
3.  Sadama pidaja või pädev asutus nõuab kõigilt sadamateenuste osutajatelt kõigi liidu ja/või siseriiklikus õiguses, sh kohaldatavates kollektiivlepingutes sätestatud sotsiaalsete ja tööalaste standardite järgimist kooskõlas liikmesriikide tavade ja traditsioonidega. Kui asjaomaste sadamateenuste osutamise raames toimub personali üleviimine, peavad hankedokumendid ja sadamateenuse lepingud sisaldama asjaomaste töötajate nimekirja ning läbipaistvaid üksikasju töötajate lepingujärgsete õiguste ja selle kohta, millistel tingimustel on töötajad sadamateenustega seotud.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10a
Koolitus ja töökaitse
1.  Tööandja tagab, et tema töötajad saavad vajaliku koolituse ja omandavad põhjalikud teadmised nende töö suhtes kohaldatavatest tingimustest ning et neil on nõuetekohane koolitus tööga kaasneda võivate ohtudega toimetulekuks.
2.  Tööturu osapoolte sõltumatust täielikult austades palutakse ELi tasandi sadamate valdkondlikul sotsiaaldialoogi komiteel välja töötada suunised koolitusnõuete kehtestamiseks, et vältida õnnetusi ja tagada sadamatöötajatele kõrgeim ohutuse ja tervisekaitse tase. Koolitusnõudeid ajakohastatakse korrapäraselt, et vähendada jätkuvalt tööõnnetusi.
3.  Tööturu osapooltel palutakse töötada välja mudelid, millega tagatakse ühelt poolt tasakaal sadamatöö järgi valitseva kõikuva nõudluse ning sadamatoimingutes nõutava paindlikkuse ning teiselt poolt tööhõive kestvuse ja kaitse vahel.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11
Käesolevat peatükki ega artikli 24 üleminekusätteid ei kohaldata lastikäitlusteenuste ega reisijaveo suhtes.
Käesolevat peatükki, v.a artikkel 10a, ja artikli 24 üleminekusätteid ei kohaldata lastikäitlusteenuste, reisijaveo ega lootsiteenuste suhtes.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Kui avalikest vahenditest rahastatav sadama pidaja osutab sadamateenuseid ise, peab ta iga sadamateenusega seotud tegevuse kohta raamatupidamisarvestust eraldi oma muu tegevusega seotud arvepidamisest järgmisel viisil:
2.  Kui avalikest vahenditest rahastatav sadama pidaja osutab sadamateenuseid või teeb süvendustöid ise, peab ta selle avalikest vahenditest rahastatava tegevuse või investeeringu kohta raamatupidamisarvestust eraldi oma muu tegevusega seotud arvepidamisest järgmisel viisil:
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Kui sadama haldaja või sadamate ühendus teeb ise süvendustöid, mida rahastatakse avalikest vahenditest, ei teosta ta süvendustöid teistes liikmesriikides.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Lõikes 1 osutatud avalikud vahendid hõlmavad aktsia- või osakapitali või kvaasikapitali vahendeid, tagastamatuid toetusi, ainult teatavatel tingimustel tagastatavaid toetusi, antavaid laene, sealhulgas arvelduskrediit ja kapitalisüstide ettemaksed, ametiasutuste poolt sadama pidajale antavaid tagatisi, väljamakstavaid dividende ja jaotamata kasumit või mis tahes muus vormis avalikku rahalist toetust.
3.  Lõikes 1 osutatud avalikud vahendid hõlmavad aktsia- või osakapitali või kvaasikapitali vahendeid, tagastamatuid toetusi, ainult teatavatel tingimustel tagastatavaid toetusi, antavaid laene, sealhulgas arvelduskrediit ja kapitalisüstide ettemaksed, ametiasutuste poolt sadama pidajale antavaid tagatisi ja mis tahes muus vormis avalikku rahalist toetust.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4
4.  Sadama pidaja hoiab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet finantssuhete kohta kättesaadavana komisjonile ja artiklis 17 osutatud pädevale sõltumatule järelevalveasutusele viie aasta jooksul alates selle majandusaasta lõpust, mille kohta kõnealune teave käib.
4.  Sadama pidaja hoiab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet finantssuhete kohta kättesaadavana komisjonile ja artikli 17 kohaselt määratud asutusele viie aasta jooksul alates selle majandusaasta lõpust, mille kohta kõnealune teave käib.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 5
5.  Sadama pidaja teeb komisjonile ja pädevale sõltumatule järelevalveasutusele taotluse korral kättesaadavaks mis tahes lisateabe, mida viimased peavad vajalikuks esitatud andmete põhjalikuks hindamiseks ja käesoleva määruse nõuetele vastavuse hindamiseks. Teave tuleb esitada kahe kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast.
5.  Sadama pidaja teeb ametliku kaebuse ja taotluse korral komisjonile ja artikli 17 kohaselt määratud asutusele kättesaadavaks mis tahes lisateabe, mida viimased peavad vajalikuks esitatud andmete põhjalikuks hindamiseks ja käesoleva määruse nõuetele vastavuse hindamiseks. Teave tuleb esitada kahe kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 7 a (uus)
7a.  Liikmesriigid võivad otsustada, et käesoleva artikli lõiget 2 ei kohaldata ebaproportsionaalse halduskoormuse korral nende üldvõrgu sadamate suhtes, mis ei vasta määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 20 lõike 2 punktis a või b sätestatud kriteeriumidele tingimusel, et kõik saadud avalikud vahendid ning nende kasutamine sadamateenuse osutamisel jäävad raamatupidamissüsteemis täiesti läbipaistvaks. Liikmesriigi vastava otsuse korral teavitab ta komisjoni sellest enne otsuse jõustumist.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Kui piiratakse selliste teenuseosutajate arvu, keda ei ole määratud avatud, läbipaistva ega mittediskrimineeriva menetluse alusel, kehtestatakse tasud artiklis 9 osutatud sõltuva teenuseosutaja osutatavate teenuste eest ja sadamateenuse osutajate nõutav tasu läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Nimetatud tasus kajastuvad asjaomasel konkurentsiturul kehtivad tingimused ja see ei ole võrreldes osutatava teenuse majandusliku väärtusega ebaproportsionaalne.
1.  Tasud avaliku teenindamise kohustuse kohaselt osutatud sõltuva teenuseosutaja teenuste eest, tasud tõhusale konkurentsile mitteavatud lootsiteenuste eest ja sadamateenuse osutajate nõutav tasu, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis b, kehtestatakse läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Nimetatud tasus kajastuvad võimaluste piires asjaomasel konkurentsiturul kehtivad tingimused ja see ei ole võrreldes osutatava teenuse majandusliku väärtusega ebaproportsionaalne.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Sadamateenuse osutaja teeb artiklis 17 osutatud sõltumatule pädevale järelevalveasutusele taotluse korral kättesaadavaks teabe üksikasjade kohta, mille alusel määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 1 reguleerimisalasse kuuluva sadamateenuse tasu struktuur ja määr. See teave peab sisaldama sadamatasu kehtestamisel kasutatud meetodeid, pidades silmas rajatisi ja teenuseid, millega see sadamateenuse tasu on seotud.
3.  Sadamateenuse osutaja teeb ametliku kaebuse või taotluse korral artikli 17 kohaselt määratud asutusele kättesaadavaks teabe üksikasjade kohta, mille alusel määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva sadamateenuse tasu struktuur ja määr. See teave peab sisaldama sadamatasu kehtestamisel kasutatud meetodeid, pidades silmas rajatisi ja teenuseid, millega see sadamateenuse tasu on seotud.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
3.  Selleks et infrastruktuuri kasutustasude määramise süsteem oleks tõhus, määrab sadama pidaja sadama infrastruktuuri tasude struktuuri ja määra kindlaks sõltumatult vastavalt oma äristrateegiale ja asjaomase turu konkurentsitingimusi kajastavale investeerimiskavale ning kooskõlas riigiabi eeskirjadega.
3.  Selleks et infrastruktuuri kasutustasude määramise süsteem oleks tõhus, määrab sadama pidaja sadama infrastruktuuri tasude struktuuri ja määra kindlaks sõltumatult vastavalt oma äristrateegiale ja investeerimiskavale ning kooskõlas riigiabi ja konkurentsieeskirjadega.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
4.  Ilma et see piiraks lõiget 3, võivad sadama infrastruktuuri kasutustasud olla diferentseeritud vastavalt sagedase kasutusega seotud äritavadele või selleks, et edendada sadama infrastruktuuri tõhusamat kasutust, lähimerevedu või veotoimingute head keskkonnatoimet, energiatõhusust või CO2-tõhusust. Selliseks diferentseerimiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema asjakohased, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning võtma piisavalt arvesse konkurentsieeskirju. Eelkõige peab diferentseerimine kehtima võrdsetel tingimustel kõigi asjaomaste sadamateenuste kasutajate suhtes.
4.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võivad sadama infrastruktuuri kasutustasud olla diferentseeritud vastavalt sadama majandusstrateegiale ja sadama ruumilise planeerimise põhimõtetele, mis on muu hulgas seotud teatavate kasutajakategooriatega, või selleks, et edendada sadama infrastruktuuri tõhusamat kasutust, lähimerevedu või veotoimingute head keskkonnatoimet, energiatõhusust või CO2-tõhusust. Selliseks diferentseerimiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema õiglased ja mittediskrimineerivad, näiteks kodakondsuse osas, ning peavad vastama riigiabi ja konkurentsieeskirjadele. Sadama pidaja võtab kõnealuste kasutustasude kehtestamisel arvesse väliskulusid. Sadama pidaja võib sadama infrastruktuuri kasutustasusid vastavalt oma äristrateegiale diferentseerida.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5
5.  Komisjonile antakse õigus võtta vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklis 21 osutatud menetlusele seoses laevade, kütuste ja tegevuse liikide ühise klassifikatsiooniga, mille alusel võivad infrastruktuuri kasutustasud olla diferentseeritud, ning sadama infrastruktuuri kasutustasude määramise ühispõhimõtetega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 6
6.  Sadama pidaja teavitab sadama kasutajaid ja sadama kasutajate esindajaid või ühendusi sadama infrastruktuuri kasutustasude struktuurist ja nende määra kindlaksmääramise kriteeriumidest, sealhulgas kogukulud ja -tulud, mille alusel sadama infrastruktuuri kasutustasude struktuur ja määr kindlaks määratakse. Ta teavitab sadama infrastruktuuri kasutajaid vähemalt kolm kuud ette igast muudatusest sadama infrastruktuuri kasutustasude suuruses või struktuuris või nende kindlaksmääramise kriteeriumides.
6.  Sadama pidaja teavitab sadama kasutajaid ja sadama kasutajate esindajaid või ühendusi läbipaistval moel sadama infrastruktuuri kasutustasude struktuurist ja nende määra kindlaksmääramise kriteeriumidest. Ta teavitab sadama infrastruktuuri kasutajaid vähemalt kolm kuud ette igast muudatusest sadama infrastruktuuri kasutustasude suuruses või struktuuris või nende kindlaksmääramise kriteeriumides. Sadama pidajalt ei nõuta individuaalsete läbirääkimiste tulemusel kokku lepitud erinevate tasude avalikustamist.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 7
7.  Sadama pidaja teeb pädevale sõltumatule järelevalveasutusele ja komisjonile taotluse korral kättesaadavaks lõikes 4 osutatud teabe ning üksikasjalikud kulud ja tulud, mille alusel määratakse kindlaks sadama infrastruktuuri kasutustasude struktuur ja määr, samuti sadama infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise meetodid lähtuvalt rajatistest ja teenustest, millega need sadamatasud on seotud.
7.  Sadama pidaja teeb ametliku kaebuse ja taotluse korral artikli 17 kohaselt määratud asutusele ja komisjonile kättesaadavaks lõikes 4 osutatud teabe ning sadama infrastruktuuri kasutustasude määra, samuti sadama infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise meetodid lähtuvalt rajatistest ja teenustest, millega need sadamatasud on seotud.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1
1.  Sadama pidaja moodustab veesõidukite käitajate, lasti omanike või teiste selliste sadamakasutajate esindajate komitee, kes peavad maksma sadama infrastruktuuri kasutustasu, sadamateenuse tasu või mõlemat. Kõnealust komiteed nimetatakse sadamakasutajate nõuandekomiteeks.
välja jäetud
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
2.  Sadama pidaja konsulteerib igal aastal enne sadama infrastruktuuri kasutustasude kehtestamist sadamakasutajate nõuandekomiteega nende tasude struktuuri ja määra osas. Artiklites 6 ja 9 osutatud sadamateenuste osutajad konsulteerivad igal aastal enne sadamateenuse tasude kehtestamist sadamakasutajate nõuandekomiteega nende tasude struktuuri ja määra üle. Sadama pidaja tagab konsulteerimiseks sobivad ruumid ja sadamateenuste osutajad teavitavad teda konsulteerimise tulemustest.
2.  Sadama pidaja tagab nõuetekohaste sadama kasutajatega, sealhulgas asjaomaste ühendatud transpordiettevõtjatega konsulteerimise mehhanismide kehtestamise. Ta konsulteerib sadamakasutajatega sadama infrastruktuuri kasutustasude olulise muutmise korral. Sadamateenuste osutajad annavad sadamakasutajatele asjakohast teavet sadamateenuste tasude struktuuri ja nende kindlaksmääramisel kasutatavate kriteeriumite kohta. Avaliku teenindamise kohustuse kohaselt teenuseid osutavad sõltuvad teenuseosutajad ja artiklite 6 lõike 1 punktis b osutatud sadamateenuste osutajad konsulteerivad igal aastal enne sadamateenuse tasude kehtestamist sadamakasutajatega nende tasude struktuuri ja määra üle. Sadama pidaja tagab konsulteerimiseks sobivad mehhanismid ja sadamateenuste osutajad teavitavad teda konsulteerimise tulemustest.
Käesolevas lõikes osutatud kohustused võib kehtestada organite, sealhulgas teistsuguse koosseisuga organite suhtes, mis sadamas juba eksisteerivad.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Sadama pidaja konsulteerib korrapäraselt sadamaalal tegutsevate sidusrühmadega, näiteks sadamas asuvate ettevõtjate, sadamateenuste osutajate, veesõidukite käitajate, lasti omanike, maismaatranspordi ettevõtjate ja ametiasutustega järgmistes küsimustes:
1.  Sadama pidaja konsulteerib korrapäraselt sadamaalal tegutsevate sidusrühmadega ning vajaduse korral samuti transpordi infrastruktuuri kavandamise eest vastutavate haldusasutustega järgmistes küsimustes:
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  ruumilise planeerimise ja selle kohta tehtavate otsuste tagajärjed seoses keskkonnatoimega;
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt c b (uus)
cb)  meetmed ohutuse tagamiseks ja parandamiseks sadamaalal, sealhulgas sadamatöötajate tervise ja ohutuse parandamise ning neile koolitusalase teabe andmise meetmed.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – pealkiri
Sõltumatu järelevalveasutus
Sõltumatu järelevalve
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et sõltumatu järelevalveasutus jälgib ja kontrollib käesoleva määruse kohaldamist kõigis käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates meresadamates iga liikmesriigi territooriumil.
1.  Liikmesriigid tagavad, et on kehtestatud tulemuslikud mehhanismid, et käsitleda kaebusi kõigis käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates meresadamates iga liikmesriigi territooriumil. Selleks määravad liikmesriigid ühe või mitu asutust.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Sõltumatu järelevalveasutus on õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu kõigist sadama pidajatest või sadamateenuste osutajatest. Liikmesriigid, kes säilitavad omandiõiguse või kontrolli sadama või sadama pidaja üle, tagavad, et käesoleva määruse kohaldamise jälgimise ja kontrollimisega seotud ülesanded ning nimetatud omandiõiguse või kontrolliga seotud tegevus on struktuuriliselt tõhusalt eraldatud. Sõltumatu järelevalveasutus teostab oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning austades nõuetekohaselt õigust tegeleda vabalt ettevõtlusega.
2.  Sõltumatut järelevalvet teostatakse viisil, mis välistab huvide konfliktid ja on õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu kõigist sadama pidajatest või sadamateenuste osutajatest. Liikmesriigid, kes säilitavad omandiõiguse või kontrolli sadama või sadama pidaja üle, tagavad, et kaebuste käsitlemisega seotud ülesanded ning nimetatud omandiõiguse või kontrolliga seotud tegevus on struktuuriliselt tõhusalt eraldatud. Sõltumatu järelevalve on erapooletu ja läbipaistev ning selles austatakse nõuetekohaselt õigust tegeleda vabalt ettevõtlusega.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3
3.  Sõltumatu järelevalveasutus käsitleb õigustatud huviga iga poole esitatud kaebusi ja talle esitatud vaidlusi, mis on tekkinud seoses käesoleva määruse kohaldamisega.
3.  Liikmesriigid tagavad, et sadama kasutajaid ja muid asjaomaseid sidusrühmi teavitatakse sellest, kuhu ja kuidas esitada kaebust, esitades sealhulgas artikli 12 lõikes 5, artikli 13 lõikes 3 ja artikli 14 lõikes 7 osutatud asutuste andmed, kes vastutavad kaebuste käsitlemise eest.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4
4.  Kui tekib vaidlus eri liikmesriikides asuvate poolte vahel, on vaidluse lahendamisel pädevaks asutuseks selle liikmesriigi sõltumatu järelevalveasutus, kelle sadamas vaidlus eeldatavalt alguse sai.
4.  Kui tekib vaidlus eri liikmesriikides asuvate poolte vahel, on vaidluse lahendamise pädevus sellel liikmesriigil, kelle sadamas vaidlus eeldatavalt alguse sai. Asjaomased liikmesriigid teevad omavahel koostööd ja vahetavad oma tegevuse kohta teavet.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 5
5.  Sõltumatul järelevalveasutusel on õigus nõuda sadama pidajatelt, sadamateenuste osutajatelt ja sadamakasutajatelt käesoleva määruse kohaldamise jälgimise ja kontrollimise tagamiseks vajaliku teabe esitamist.
5.  Juhul kui ametliku kaebuse esitab õigustatud huvi omav isik, on sõltumatut järelevalvet teostaval asjaomasel asutusel õigus nõuda sadama pidajatelt, sadamateenuste osutajatelt ja sadamakasutajatelt vajaliku teabe esitamist.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 6
6.  Sõltumatu järelevalveasutus võib esitada liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel arvamusi kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes.
välja jäetud
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 7
7.  Sõltumatu järelevalveasutus võib kaebuste ja vaidluste lahendamisel konsulteerida asjaomase sadamakasutajate nõuandekomiteega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 8
8.  Sõltumatu järelevalveasutuse otsused on siduvad, ilma et see piiraks kohtulikku läbivaatamist.
8.  Sõltumatut järelevalvet tegeva asjaomase asutuse otsused on siduvad, ilma et see piiraks kohtulikku läbivaatamist.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 9
9.  Liikmesriigid teatavad komisjonile sõltumatu järelevalveasutuse andmed hiljemalt 1. juuliks 2015 ja teavitavad komisjoni edaspidi kõigist nendega seotud muudatustest. Komisjon avaldab sõltumatute järelevalveasutuste loetelu ja ajakohastab seda oma veebisaidil.
9.  Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 järgimiseks kehtestatud mehhanismidest ja menetlustest hiljemalt ...* ja annavad viivitamata teada nendega seotud edaspidistest muudatustest. Komisjon avaldab asjaomaste asutuste loetelu ja ajakohastab seda oma veebisaidil.
__________________
* 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18
Artikkel 18
välja jäetud
Sõltumatute järelevalveasutuste vaheline koostöö
1.  Sõltumatud järelevalveasutused vahetavad teavet oma töö ja otsustuspõhimõtete ning tavade kohta, et hõlbustada käesoleva määruse ühetaolist rakendamist. Sel eesmärgil osalevad ja teevad nad koostööd korrapäraselt ja vähemalt kord aastas kokku tulevas võrgustikus. Komisjon osaleb võrgustiku töös ning koordineerib ja toetab seda.
2.  Sõltumatud järelevalveasutused teevad oma ülesannete täitmisel vastastikust abi pakkudes tihedat koostööd, sealhulgas korraldades eri liikmesriikide sadamaid hõlmavate kaebuste ja vaidluste lahendamiseks vajalikke uurimisi. Selleks teevad sõltumatud järelevalveasutused teistele sellistele asutustele põhjendatud taotluse korral kättesaadavaks vajaliku teabe, mis võimaldab nendel asutustel täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.
3.  Liikmesriigid tagavad, et sõltumatud järelevalveasutused esitavad komisjonile põhjendatud taotluse korral teabe, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks. Komisjoni nõutav teave peab olema kõnealuste ülesannete täitmise seisukohast proportsionaalne.
4.  Kui sõltumatu järelevalveasutus loeb teavet liidu või liikmesriigi ärisaladuse-eeskirjade alusel konfidentsiaalseks, tagavad teine riiklik järelevalveasutus ja komisjon selle teabe konfidentsiaalsuse. Kõnealust teavet võib kasutada üksnes palutud eesmärgil.
5.  Komisjon võib sõltumatute järelevalveasutuste kogemuse ja lõikes 1 osutatud võrgustiku tegevuse põhjal ning tõhusa koostöö tagamiseks võtta vastu ühispõhimõtted sõltumatute järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse asjakohase korra kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1
1.  Igal õigustatud huvi omaval isikul on õigus esitada asjaomastest pooltest sõltumatule apellatsiooniasutusele kaebus pädevate asutuste, sadama pidaja või sõltumatu järelevalveasutuse tehtud otsuste või üksikute käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune apellatsiooniasutus võib olla kohus.
1.  Igal õigustatud huvi omaval isikul on õigus esitada asjaomastest pooltest sõltumatule apellatsiooniasutusele kaebus pädevate asutuste, sadama pidaja või artikli 17 kohaselt määratud asutuse tehtud otsuste või üksikute käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune apellatsiooniasutus võib olla kohus.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõik 1
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2015 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile ...* ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.
__________________
* 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21
Artikkel 21
välja jäetud
Delegeeritud volituste rakendamine
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  Artiklis 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.  Artikli 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada 2 kuu võrra.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22
Artikkel 22
välja jäetud
Komiteemenetlus
1.  Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23
Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise ja mõju kohta, lisades sellele vajaduse korral asjakohased ettepanekud.
Käesoleva määruse toimimise ja mõju hindamiseks esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule perioodilised aruanded. Hiljemalt ...* esitab komisjon esimese aruande ja seejärel iga kolme aasta järel perioodilised aruanded, lisades neile vajaduse korral asjakohased ettepanekud. Komisjoni aruannetes võetakse arvesse ELi tasandi sadamate valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee tehtud edusamme.
________________
* Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2015.
Seda kohaldatakse alates …*.
__________________
* 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 61 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A8-0023/2016).

Õigusalane teave