Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2612(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0308/2016

Esitatud tekstid :

B8-0308/2016

Arutelud :

PV 07/03/2016 - 16
CRE 07/03/2016 - 16

Hääletused :

PV 10/03/2016 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0089

Vastuvõetud tekstid
PDF 186kWORD 85k
Neljapäev, 10. märts 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Eduka andmepõhise majanduse saavutamine
P8_TA(2016)0089B8-0308/2016

Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2016. aasta resolutsioon eduka andmepõhise majanduse suunas liikumise kohta (2015/2612(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Eduka andmepõhise majanduse suunas“ (COM(2014)0442),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust eduka andmepõhise majanduse suunas liikumise kohta (O-000021/2016 – B8-0116/2016),

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 16,

–  võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni pilvandmetöötluse võimaluste kasutamise kohta Euroopas(1),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et suurandmete turu kasvumäär aastani 2017 on kogu IKT turu kasvumäärast kuus korda kiirem, jõudes International Data Corporationi poolt aastateks 2013–2017 koostatud ülemaailmset suurandmete tehnoloogiat ja teenuseid käsitleva prognoosi kohaselt kokku 50 miljardi euroni, mis võib suurandmete väärtusega seotud avaliku ja erasektori partnerluse kohaselt luua 2017. aastaks 3,75 miljonit uut töökohta;

B.  arvestades, et andmete maht kasvab enneolematu kiirusega, nii et aastaks 2020 on 16 triljonit gigabaiti andmeid, mis teeb aastaseks andmete genereerimise kasvumääraks 236 %;

C.  arvestades, et suurandmete abil loodud teadmiste põhjal tehtud otsused võivad tootlikkust ja konkurentsivõimet oluliselt suurendada, ning arvestades, et andmepõhisest majandusest saadav kasu võib suurendada SKP kasvu aastaks 2020 täiendavalt 1,9 %;

D.  arvestades, et suurandmete arendamine on uue digitaalse turu lahutamatu osa, mis peaks tagama innovaatiliste ja konkurentsivõimeliste ärimudelite arendamise ning olema samas kooskõlas ELi andmekaitset käsitleva raamistikuga, kuna suurandmed võivad hõlmata olulisi riske ja probleeme, eelkõige põhiõigusi puudutavates küsimustes (sh eraelu puutumatus ja andmekaitse);

E.  arvestades, et tuleviku andmepõhine majandus võib soodustada majanduskasvu ja tööhõivet, sh selle kaudu, et võimaldab arendada uusi ärimudeleid ja teenuseid ning parandada tootlikkust; arvestades, et majanduskasvu jaoks sobiva raamistiku loomiseks on vaja saavutada õige tasakaal, et säilitada usaldus ning samal ajal kaitsta ja hoida au sees tarbijate õigusi, milleks on vaja tulemuslikku järelevalvet, hindamist ja asjakohast reageerimist, mida vajaduse korral võib teha seadusandlike vahenditega;

F.  arvestades, et suurandmed annavad võimalusi ka tarbijatele (nt mugavus, tõhusus ja kokkuhoid), ettevõtjatele (tööstus 4.0) ja valitsusele (e-valitsus) ning seoses eluaseme (arukad linnad), teaduse, meditsiini (m-tervis), katastroofidele reageerimise ja kuritegevuse vastu võitlemisega;

Andmepõhise majanduse roll liidu digitaalarengu strateegias

1.  eeldab, et andmepõhisest majandusest riiklikul ja Euroopa tasandil saadav kasu mõjutab ühiskonda ning väärtusahela kõiki ettevõtteliike; leiab, et andmepõhise majanduse loomine on digitaalse ühtse turu strateegia keskmes, ning hindab selle potentsiaali arenenud majandusharudes Euroopa konkurentsivõime taastamisele kaasaaitamisel, Euroopa majanduse taastumise, kasvu investeerimise ja innovatsiooni kiirendamisel kõigis valdkondades, kuid seda on võimalik saavutada ainult siis, kui on olemas õige ärikeskkond ning vahendid digitaalse ülemineku soodustamiseks ning kui asjaomased tehnoloogiad on kooskõlas ELi andmekaitset käsitleva õigusraamistikuga, et astuda vastu ohtudele ja probleemidele, eriti mis puudutab põhiõigusi ning eelkõige eraelu puutumatust ja andmekaitset;

2.  rõhutab, et andmepõhine majandus vajab erioskusi ning loob eeldatavasti järgmiste aastate jooksul Euroopas hulgaliselt töökohti;

3.  tunnistab Euroopa majanduse kõigis sektorites ja Euroopa teadusuuringute kõigis valdkondades andmete integreeritud kasutamisega seotud sotsiaal-majanduslikku kasu ning rõhutab läbipaistvuse tähtsust seoses kogutud andmete väärtuse ja kasutamise, halduseeskirjade ja viisidega, kuidas andmeid kogutakse ja töödeldakse; rõhutab, et inimestel peaks olema ajakohastatud ja tegelik juurdepääsuõigus andmete töötlemist puudutavale teabele; rõhutab sellega seoses vajadust koguda täpseid andmeid kodanike, ettevõtjate ja avaliku halduse teadlikkuse määra kohta; toonitab, et majanduse digiteerimine on suurandmete arengu valdkonnas oluline mootor, ning nõuab seetõttu andmemajanduse kasvu huvides horisontaalset käsitust;

4.  on veendunud, et andmed kujutavad endast ettevõtete jaoks väärtuslikku vara, mille väärtust on võimalik oluliselt kasvatada, arendades innovaatilisi ja arukaid viise ettevõtetele kuuluvate andmete integreerimiseks avatud andmetega; nõuab algatusi VKEde teadlikkuse tõstmiseks oma andmete varalisest väärtusest ning nende kasutamise viisidest uute ärimudelite arendamiseks, et edendada majanduskasvu ja muuta VKEd suurandmete alal kõige olulisemaks tegijaks;

5.  rõhutab, et teatavat liiki andmete, eriti isikuandmete töötlemine kuulub ELi andmekaitsealase õiguse kohaldamisalasse; nõuab sellega seoses andmekaitsepaketi kiiret vastuvõtmist;

6.  juhib tähelepanu sellele, et andmekaitse ja andmete integreeritud kasutusest tulenevad võimalused ei ole üksteist vastastikku välistavad, kuna võimaluste nutikas kasutamine võib tagada kooskõla andmekaitsega; on seisukohal, et usalduse tagamine nende tehnoloogiate vastu peaks olema nii riikliku poliitika kui ka ärimudelite keskmes, kuna usalduse puudumine võib majanduskasvu ja innovatsiooni digitaalsektoris oluliselt kahjustada; on veendunud, et majanduskasvu ja innovatsiooni soodustamiseks ning interneti avatud ja ülemaailmse olemuse teadvustamiseks on oluline luua andmekaitse tulevikukindel ja ühtne õigusraamistik; tõdeb, et andmekaitseseadus on tehnoloogiliselt neutraalne ning seda kohaldatakse ELi suurandmetega seotud tegevusele juba praegu täiel määral, mistõttu tuleb seda täielikult järgida; nõuab tungivalt, et riiklik poliitika hõlmaks andmete genereerimisel lõimitud eraelukaitset ja eraelu kaitsvaid vaikesätteid ning analüüsitsüklit, kasutades seejuures ära kõik võimalused suurandmete arendamise potentsiaali soodustamiseks;

7.  leiab, et on väga oluline arendada välja reguleeriv raamistik, et lahendada andmepõhise majanduse majanduslikud, tehnoloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised probleemid, nagu andmetele juurdepääs, nende kontrollimine ja andmete omandiõigus, eriti avalike andmete puhul; on seisukohal, et turvalisus ja andmekaitse on andmepõhise tööstuskasvu põhialus; rõhutab, et suurandmete, andmekaitse, andmete turvalisuse ja avaandmete sünergilise toime leidmine on Euroopas uue digitaalse alguse jaoks põhjapaneva tähtsusega; palub tegeleda järgmiste küsimustega: andmete omandiõigus, omamine, haldamine, neile juurdepääs ja nende turvalisus, koostalitlusvõime, andmete piiramine ja salvestamine, nende kasutamise ja taaskasutamisega seotud piirangud kogu Euroopas, innovaatilised katkestajad intellektuaalses kapitalis, läbipaistvad transportimiseeskirjad, piiriülesed mehhanismid ning vajaduse korral avaandmete loomine, levitamine ja neile juurdepääs ning nende kättesaadavus haldusasutustele ja teenusepakkujatele;

Investeerimine andmepõhisesse majandusse (taristu ning teadus- ja arendustegevus)

8.  märgib, et andmepõhise majanduse edukus sõltub laiemast IKT ökosüsteemist, sh asjade internetist, et andmeid hankida, kiiretest lairibavõrkudest, et neid transportida, ja pilvandmetöötlusest, et neid töödelda, ning samuti kvalifitseeritud töötajatest, andmetele juurdepääsust ning koostalitlusvõimest; rõhutab, et see majandussektor vajab ulatuslikke investeeringuid pilvandmetöötlusesse, superarvutite kasutamisse ning kiiresse lairibaühendusse, mis on eduka digitaalmajanduse eeltingimused; palub luua parema, nii era- kui ka avalikule sektorile orienteeritud reguleeriva raamistiku ja keskkonna; tuletab meelde, et võrgutaristu puhul peaksid jääma põhiliseks erasektori investeeringud; julgustab sellega seoses komisjoni ja liikmesriike ergutama võrgutaristusse investeerimist positiivse reguleeriva raamistiku kaudu ja jätkama lairibataristu toetamist olemasolevate programmide, nt Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ja Ühtekuuluvusfondi kaudu, kuid üksnes valdkondades, kus on tuvastatud turutõrked;

9.  väljendab muret selle üle, et digitaalse lõhe, ebapiisavate investeeringute ja tehnilise standardimise ning tulevikukindla andmekaitset käsitleva õiguse puudumise tõttu võib Euroopa andmepõhise majanduse arendamisel tehnoloogiliselt ja majanduslikult maha jääda;

10.  tunnistab, kui olulised on koostalitlusvõime ja standardid IKT valdkonnas konkurentsivõime edendamise seisukohast ning komisjoni ennetav roll standardimisasutustele volituste andmisel; palub komisjonil töötada välja suurandmete standardite strateegia, et määrata kindlaks Euroopa suurandmetööstuse, sh VKEde ja tähtsate Euroopa sektorite standardite erinevused; toetab turupõhiste, vabatahtlike, tehnoloogianeutraalsete, läbipaistvate, rahvusvaheliselt ühilduvate ning turgu arvesse võtvate standardite arendamist;

11.  on seisukohal, et ISA2 programm annab võimaluse töötada välja koostalitlusvõime nõuded suurandmete haldamiseks avaliku halduse asutustes ning nende asutuste toimingutes ettevõtjate ja kodanikega;

12.  avaldab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua algatus andmete vaba liikumise kohta; tunnustab andmete vaba liikumise Euroopa algatuse väljakuulutamist, mis peab kaotama praegused tõkked andmete ühtsel turul; palub, et komisjon teostaks andmepõhise majanduse loomise laiaulatusliku ja läbipaistva läbivaatamise, mille eesmärk oleks aimata ette vajaliku tehnoloogia vajadusi ja kaotada Euroopa innovatsiooni takistavad tõkked; palub, et selle algatuse käigus tegeletaks järgmiste küsimustega: andmete turvalisus, koostalitlusvõime, andmete omandiõigus, piiramine ja säilitamine, andmete kasutamise ja taaskasutamise piirangud kogu Euroopas, läbipaistvad transportimiseeskirjad, piiriülesed mehhanismid ning avaandmete vahetus haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahel;

13.  märgib, et suurandmete edukus sõltub laiemast IKT ökosüsteemist, sh asjade internetist, et andmeid hankida, lairibavõrkudest, et neid transportida, ja pilvandmetöötlusest, et neid töödelda;

14.  usub, et EL peab hõlbustama rahalise toetuse eraldamise menetlusi ning suurendama andmete integreeritud kasutamist, digitaalset innovatsiooni ja turu arengut puudutava teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni rahastamist valdkondades, mis eeldatavalt toovad kodanikele, ühiskonnale ja majandusele lisaväärtust, ning toetama rohkem innovaatiliste toodete ja teenuste turule sisenemist; on sellega seoses seisukohal, et keskpikaks ja pikaks perioodiks tuleb koostada ELi liikmesriikide ja ELi ühine Euroopa tegevuskava ning seostada see stabiilse rahastamisraamistikuga, mis annab võimaluse edendada e-uuringuid; on seisukohal, et tasuta tarkvaral võib nende eesmärkide saavutamisel olla oluline roll;

15.  tunnustab komisjoni algatusi luua andmepõhise majanduse arendamiseks avaliku ja erasektori partnerlused, kuna avaliku ja erasektori vaheline koostöö on vajalike tehnoloogiate väljaarendamisel tekkivate tõkete tuvastamiseks põhjapanev; tõdeb, et komisjon ja Euroopa andmetööstus on kohustunud avaliku ja erasektori partnerlusse investeerima 2,5 miljardit eurot, et tugevdada andmesektorit ning viia Euroopa üleilmses andmesektori konkurentsis juhtivale kohale, kasutades maksimaalselt ära digitaalmajanduse potentsiaali; juhib tähelepanu sellele, et avaandmete portaalid ja teadusuuringutega seotud e-taristu kujutavad endast üht moodust, kuidas vähendada ebasoodsat olukorda, mida võivad kogeda teadlased ja VKEd, kui nad asuvad kaugetes piirkondades;

16.  väljendab heameelt selliste innovatsiooniruumide loomise üle, kus on juba olemas ettevõtete ja oskuste suur kontsentratsioon, mida saab suurendada, võimaldades innovaatilistes klastrites eksperimenteerida andmetega seotud tehnoloogiatega, luues ökosüsteeme ja sektoritevahelisi tööstusplatvormide projekte reaal- ja digitaalmajanduse vaheliste koostöövõrkude tekitamiseks; rõhutab, et need ruumid peaksid toimima äriinkubaatoritena, harides ettevõtteid selles, kuidas muuta andmete kasutamine ärivõimalusteks, ning toetades VKEde ja innovaatiliste idufirmade kasvu ja rahvusvahelistumist; nõuab tihedamate partnerlussuhete loomist ettevõtete ning ülikoolide ja teaduskeskuste vahel, et edendada suurandmete innovatsiooni; märgib sellega seoses ära investeeringud sellistesse algatustesse nagu digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suur koalitsioon ja Euroopa e-oskuste nädal;

17.  ergutab komisjoni ja liikmesriike kehtestama nüüdisaegset ja tulevikukindlat reguleerivat raamistikku, mis soodustab ja edendab investeeringuid võrgutaristusse, mis on vajalik digitaalse, omavahel ühendatud majanduse tulevaste nõuete täitmiseks, ning võtma vastu meetmeid, mis võimaldavad asjade internetil edeneda, ning tagama piisavad andmemahud ja -kiirused, laiendades mobiiltehnoloogiat ja ergutades IPv6 kasutuselevõttu;

18.  rõhutab, et standardite avatuse ning süsteemide ja koostööplatvormide koostalitlusvõime tagamiseks on vaja suuremat koordineerimist;

19.  palub komisjonil võtta meetmeid, mis kaotavad üleliigsed tõkked innovaatilistes majandussektorites, motiveerida investeerimist teadus- ja arendustegevusse ja Euroopa standardimisprotsessi ning tegeleda standardi jaoks oluliste patentide rikkumise praeguse probleemiga; peab vajalikuks, et hoitaks asjakohast tasakaalu nende vahel, kes investeerivad teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et niisuguseid olulisi patente välja töötada, ja nende vahel, kellele patentide olemasolu on kasuks; rõhutab, et standardi rakendamiseks olulised patendid on standardimise oluline osa ja need on märkimisväärse arvu Euroopa IKT-ettevõtete jaoks üks ärimudeli komponente; nõuab, et võetaks meetmeid sellise kvaliteetse standardimissüsteemi säilitamiseks, mis suudaks ligi tõmmata parimaid tehnoloogilisi lahendusi, pakkuda koostalitlevaid ja innovaatilisi digitaalteenuseid ja rakendusi ning võimaldada patendilitsentsilepinguid õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel (FRAND) tingimustel; peab aga vajalikuks edasisi jõupingutusi puuetega inimestele juurdepääsu hõlbustamiseks ja digitaalsete tõkete kõrvaldamiseks;

20.  usub, et suurandmete valdkonna innovatsioonist võimalikult suure kasu saamiseks peaksid selliste võimaluste otsingud, mille abil kiirendada eriti VKEde turuletulekut, lähtuma programmi „Horisont 2020“ vastutustundliku innovatsiooni põhimõttest;

21.  palub komisjonil tagada investeerimine infrastruktuuridesse ning pilveteenuste tulevikukindel arendamine Euroopas, parandades kõigi osapoolte õiguskindlust seoses nende kohustuste ja vastutusega, tagades ühiste turva- ja andmekaitsemeetmete täitmise, lubades andmetel piiriüleselt liikuda ning soodustades õiget ärikeskkonda, et areneks tõhus, avatud ja ülemaailmne turg;

Andmepõhise majanduse loomine ELi turu jaoks

22.  on seisukohal, et suurandmetel on potentsiaal kiirendada majanduse tootlikkust ning parandada tarbijatele suunatud ning avaliku sektori teenuseid; tunnistab, et suurandmed võivad suurendada ärivõimalusi ning teadmiste ja kapitali kättesaadavust, kui valitsused ja sidusrühmad teevad konstruktiivset koostööd; rõhutab siiski, et praegune killustatud ühtne turg kahjustab andmepõhise majanduse, suurandmete, pilvandmetöötluse, asjade interneti ja teiste andmepõhiste tehnoloogiate arengut;

23.  usub, et andmepõhise majandusarengu suurimad tehnoloogilised takistused on koostalitlusvõime ning sensorite ja masinate vahelist andmesidet ning virtuaalse ja füüsilise maailma vahelist suhtlust hõlbustava ühise liideste raamistiku puudumine, avaandmete ebapiisav kättesaadavus ning ettevõtjatele innovatsiooniks ja kasvuks vajalike turutingimuste puudumine; palub komisjonil hoogustada ühiseid teadusuuringuid nende probleemidega tegelemiseks;

24.  palub komisjonil kannustada ja edendada ühist teadustegevust ühise liideste raamistiku loomisel, et vähendada standardite dubleerimist ning tagada tehniline ja semantiline koostalitlusvõime, et järgida tarbija- ja ärivajaduste põhist standardite kehtestamise protsessi;

25.  tunnustab andmete vaba liikumise Euroopa algatuse väljakuulutamist, mis peab kaotama praegused tõkked andmete ühtsel turul;

26.  nõuab tulevikukindlat õiguskeskkonda, mis on kohandatud selle sektori muutuva iseloomuga, on tehnoloogianeutraalne, ergutab idufirmade loomist ja uute ettevõtjate turuletulekut, loob võrdsed võimalused ja ausa konkurentsi, vältides samal ajal ülemäärast regulatiivset koormust ja tagades andmekaitse- ja eraelu puutumatuse standardite täieliku järgimise; pooldab sellega seoses komisjoni kava vaadata läbi eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv; märgib, et regulatiivmeetmed peaksid olema turupõhised; on seisukohal, et kõigil ettevõtjatel, nii väikestel kui ka suurtel, peaks võrdsetes tingimustes olema võimalik investeerida, tegeleda innovatsiooniga ja konkureerida, millest võidavad valiku ja taskukohasuse mõttes Euroopa lõppkasutajad;

27.  märgib, et avaandmed on lisaväärtusega teabeteenuste ja -toodete väljaarendamise seisukohast tähtsaks kvaliteetseks toormaterjaliks; rõhutab, et avalik-õiguslike asutuste ja avalikest vahenditest rahastatavate Euroopa uurimisprogrammide (nt Copernicus ja Galileo) loodud andmed peaksid olema Euroopa kodanikele kättesaadavad avatud juurdepääsu mudeli alusel ning kättesaadavad ka haldusasutustele ja eraettevõtjatele, et neil oleks võimalik parandada oma teenuste kvaliteeti, järgides samas kehtivaid intellektuaalomandi õiguseid;

28.  märgib, et konkurentsivõimelisema ja innovaatilisema andmepõhise majanduse saavutamiseks peaksid rohkemad andmed olema kättesaadavad, mistõttu tuleks internetiplatvorme ergutada avaldama oma andmekogusid avaandmetena anonüümsel ja koondatud kujul ning kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega;

29.  on veendunud, et suurem tähelepanu andmete anonüümseks muutmisele ning pseudonümiseerimisele on loova andmeinnovatsiooni eeltingimus ning suur samm idufirmade ja VKEde turulepääsu hõlbustamiseks; on seisukohal, et suurandmete tehnoloogiatest, sealhulgas teksti- ja andmekaevandamisest arusaamine on tähtis tegur avatud andmestikest lisaväärtuse ammutamisel; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et isikuandmete ja muude andmete töötlemist tuleb üksteisest selgelt eristada ning kavandada tehnoloogilised lahendused, millesse eraelu puutumatus on juba sisse programmeeritud;

30.  rõhutab, et suurandmete teenuste osutajad peavad isikuandmete töötlemisel võtma täielikult arvesse kõiki ELi andmekaitseõiguses sätestatud põhimõtteid, nagu erapooletus ja seaduslikkus, eesmärgi piiramine, andmetöötluse õiguslik alus, nõusolek, proportsionaalsus, täpsus ja andmete säilitamise piiratud ajavahemikud; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust privaatsuse ja konkurentsivõime kohta suurandmete ajastul;

Idufirmade ja VKEde soodustamine andmepõhises majanduses

31.  tunnistab vajadust arendada välja tugev teenuseosutajate baas, propageerida andmete integreeritud kasutamisest majandusele ja ühiskonnale tulenevat kasu ja vara ning suurendada VKEde usaldust suurandmetega seotud tehnoloogiate vastu; tunnistab vajadust toetada suurandmete teenuste laialdast kohaldamist, et parandada tõhusust eri majandussektorites ja toetada uusi teenuseosutajaid; palub luua ühtsed kontaktpunktid, mille abil aidata VKEdel nende endi ja avalikke andmeid paremini kasutada, pidades seejuures rangelt kinni ELi andmekaitsealastest õigusaktidest;

32.  peab kahetsusväärseks tõsiasja, et mitmete skaleeritavusega seotud tõkete, nt halduskoormuse ja rahastamisele juurdepääsu probleemide tõttu lähevad paljud ideed ja võimalused kaotsi või viiakse ellu väljaspool Euroopat, mis avaldab Euroopa konkurentsivõimele negatiivset mõju; palub hõlbustada erakapitali omandamist sobivate stiimulite pakkumisega, sh püüdlustega lahendada probleeme, mida tekitavad erinevad riiklikud, haldus-, regulatiivsed ja maksueeskirjad; nõuab, et stimuleeritaks ökosüsteemide arendamist, viies tehnoloogiat ja taristut pakkuvad avaliku ja erasektori asutused kokku rakenduslikke ideid pakkuvate idufirmadega;

33.  tuletab meelde, et vaid 1,7 % ettevõtetest kasutab täielikult ära kõrgetasemelist digitaaltehnoloogiat, hoolimata eelistest, mida digitaalsed vahendid võivad kõikides majandussektorites pakkuda; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid käivitaksid digitaalse ettevõtluse strateegia;

34.  nõuab, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid käivitaksid digitaalmajanduse keskused, mis hõlmaks suurandmete ja muude andmetehnoloogiate kasutamist ettevõtjate, VKEde ja innovaatiliste äriühingute ning teadlaste ja laiema majanduse poolt; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama innovatsiooniruumide ja -klastrite loomist, et aidata arendada oskusi ja luua intellektuaalkapitali alane konkurentsieelis ning mõista paremini suurandmete tehnoloogia võimalusi ja piiranguid;

35.  palub, et EL ja liikmesriigid parandaksid oma kooskõlastatud jõupingutusi koolides ja haridusasutustes IKT atraktiivseks kutsealaks muutmisel, eriti naiste ja tüdrukute hulgas, ning on veendunud, et need jõupingutused peaksid hõlmama meetmeid, millega toetada ettevõtlikku meelelaadi ning hõlbustada suurandmetega seotud ettevõtlusesse suundumist, asutades selles valdkonnas uusi idufirmasid ning luues seeläbi rohkem töövõimalusi; toonitab, kui tähtis on rakendada spetsialistide koolitamisel ja meeskonnavaimu loomisel valdkonnaülest lähenemisviisi;

36.  nõuab, et käivitataks algatusi ning soovitataks rahastamismudeleid, millega edendatakse elukestvat õpet ja kõigile, sh eakatele kohandatud meetmeid, ning hõlbustatakse spetsialistide juurdepääsu haridusele, et laiendada nende IKT- ja andmetöötlusealaseid oskusi ning suurendada digitaaloskustega töötajate hulka; nõuab, et ettevõtluse digitaliseerimine asetataks jätkuõppe puhul senisest tähtsamale kohale ning koostataks e-juhtimise programmid; rõhutab vajadust hõlbustada oskustega töötajate liikumist ELis ning meetmete võtmist oskuste puudusega seotud probleemidega tegelemiseks, sh erimeetmed talentide ligimeelitamiseks;

37.  toetab algatusi kodeerimise ja andmetöötlusega seotud õppeainete lisamiseks riiklikesse õppekavadesse; rõhutab tasuta tarkvara mitmeid eeliseid hariduses ning nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks sellele, et need uued õppekavad motiveeriksid lapsi avastama oma andeid ning osalema andmeteaduses ja kodeerimises;

38.  on seisukohal, et EL ja liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi, et vältida kõrgelt haritud ja suurte oskustega ekspertide lahkumist muudesse piirkondadesse väljaspool Euroopat;

39.  nõuab kasutajale otseselt ligipääsetavate seadmete arendamise toetamist, et võimaldada juhuslikel lõppkasutajatel VKEdes arendada uusi andmepõhiseid ärimudeleid;

Ühiskonna kaasamine

40.  palub ergutada algatusi teadlikkuse suurendamiseks ning avalike arutelude korraldamiseks liikmesriikide, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil kasu ja väärtuse kohta, eriti seoses nende rühmadega, kellel seni puudub juurdepääs digitaaltehnoloogiale või kes seda hästi ei tunne, ning avalikke arutelusid liikmesriikide, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil; nõuab algatusi kodanike õiguste suurendamiseks oma andmete kasutamise ja väärtuse osas, eelkõige uute innovaatiliste teenuste loomisel, ning teadlikkuse suurendamiseks kasu ja väärtuse kohta, mida suurandmed ühiskonnale pakuvad;

41.  märgib, et suurandmete analüüs võib uuenduslike avalike teenuste arengut märkimisväärselt kiirendada, tuginedes avalike riigiandmete kasutamisele ning avaliku sektori teabe taaskasutamisele; tunneb seetõttu heameelt võimaluste üle, mida pakuvad digitaalne taristu ja andmete integreeritud kasutamine rahva osaluse ja kaasatuse suurendamiseks e-valitsuse ja e-demokraatia eri vormide kujul;

42.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kiirendaksid meetmeid e-valitsuse arendamiseks; tunnistab eriti asjade interneti tähtsust ning palub komisjonil kooskõlastada digitaalse ühtse turu raamistik strateegia „Euroopa 2020“ olemasolevate eesmärkidega; rõhutab samuti vajadust kasutada täielikult ära ühistarbimise ning kodanikuühiskonna ja kodanike kaasava osaluse eelised;

o
o   o

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0535.

Õigusalane teave