Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldusi ja nende järelduste lisa „Thessaloniki arengukava Lääne-Balkani riikidele: ettevalmistused Euroopaga integreerumiseks“,

–  võttes arvesse 29. märtsi 2010. aasta stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel(1),

–  võttes arvesse 21. detsembril 2015. aastal toimunud ELi ja Montenegro ühinemiskonverentsi seitsmenda ministrite tasandil toimunud kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse 16.–17. detsembril 2015. aastal Strasbourgis toimunud ELi ja Montenegro parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee 11. kohtumisel esitatud deklaratsiooni ja soovitusi,

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2012. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Montenegro edusammude kohta reformide elluviimisel (COM(2012)0222) ja nõukogu 26. juuni 2012. aasta järeldusi, millega otsustati avada Montenegroga ühinemisläbirääkimised 29. juunil 2012,

–  võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2015. aasta teatist „ELi laienemisstrateegia“ (COM(2015)0611) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti „2015. aasta aruanne Montenegro kohta“ (SWD(2015)0210),

–  võttes arvesse 27. augustil 2015. aastal Viinis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumise esimehe lõppdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 15. detsembri 2015. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta,

–  võttes arvesse otsust, mille NATO riikide välisministrid võtsid vastu 2. detsembril 2015,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Montenegro kohta,

–  võttes arvesse Charles Tannocki tööd väliskomisjoni alalise Montenegro küsimuste raportöörina,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Montenegro ühinemisläbirääkimistel on toimunud täiendav edasiminek ning et 21. detsembril 2015 Brüsselis toimunud valitsustevahelisel konverentsil avati kaks täiendavat läbirääkimispeatükki, mis käsitlesid transporti ja energeetikat; arvestades, et Montenegro on läbirääkimiste protsessis kõige edasijõudnum kandidaatriik;

B.  arvestades, et jätkusuutlik dialoog ja konstruktiivne koostöö valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni vahel on ühinemisprotsessi edasimineku jätkumiseks keskse tähtsusega;

C.  arvestades, et Montenegro demokraatliku tuleviku jaoks on otsustava tähtsusega, et parlamendivalimised oleksid vabad, ausad ja läbipaistvad;

D.  arvestades, et Montenegro peaks saavutama rohkem märkimisväärseid tulemusi õigusriigi põhimõtete valdkonnas, kuna see on ELiga ühinemise peamine eeltingimus;

E.  arvestades, et tugev kodanikuühiskond suurendab poliitilist vastutust, tugevdab riigisisest solidaarsust ja soodustab ELiga seotud reformide paremat mõistmist ja omaksvõtmist;

F.  arvestades, et korruptsioon on jätkuvalt tõsine probleem ning arvestades, et organiseeritud kuritegevuse ja sõnavabaduse ohustamine tekitavad endiselt muret;

G.  arvestades, et vaja on võtta lisameetmeid, et vähendada töötust, sotsiaalset diskrimineerimist ja vaesust ning tugevdada töötajate ja ametiühingute õigusi kooskõlas ELi standarditega;

1.  väljendab heameelt Montenegroga peetavate läbirääkimiste protsessi püsiva edenemise üle ja märgib, et seni on avatud 22 läbirääkimispeatükki (sealhulgas peatükid 23 ja 24), millest kaks on ajutiselt suletud; julgustab tegema konkreetseid edusamme juba arutlusel olevate peatükkide sulgemiskriteeriumite ja uute peatükkide avamiskriteeriumite täitmiseks; rõhutab, et läbirääkimiste edenemisega peab kaasnema asjaomaste tegevuskavade ja strateegiate range rakendamine; kinnitab, et üldine edasiminek läbirääkimistel sõltub õigusriigi põhimõtete rakendamisel tehtud edusammudest ja nähtavatest tõenduspõhistest saavutustest selles valdkonnas;

2.  nõuab tungivalt tugevamat parlamentaarset kontrolli ühinemisprotsessi üle; väljendab heameelt parlamentaarse järelevalve tugevdamise 2015. aasta tegevuskava vastuvõtmise üle, kuid rõhutab vajadust suurendada Montenegro parlamendi suutlikkust ja parandada tema juurdepääsu ühinemisega seotud teabele; väljendab heameelt hiljuti vastu võetud eetikakoodeksi üle ja nõuab täiendavaid meetmeid, et suurendada avalikkuse usaldust Montenegro parlamendi vastu;

3.  on sügavalt mures asjaolu pärast, et poliitiline õhkkond riigis on polariseerunud ja osa opositsioonist boikotib parlamenditööd; nõuab tungivalt, et kõik poliitilised jõud nii valitsuses kui ka opositsioonis alustaksid Montenegro parlamendis taas jätkusuutlikku dialoogi ja konstruktiivset koostööd; võtab teadmiseks umbusaldushääletuse läbikukkumise Montenegro parlamendis 27. jaanuaril 2016 ja sellele järgnenud parlamentaarse dialoogi vabade ja õiglaste valimiste korraldamiseks tingimuste loomise üle; tuletab meelde, et mis tahes demokraatliku otsustusprotsessi nurgakivideks on dialoog ja kompromissid; tunneb sellega seoses heameelt esitatud poliitilisest kriisist väljumise kava üle; kutsub kõiki opositsioonierakondi üles kaaluma kutset tulla kuni 2016. aasta oktoobris toimuvate valimisteni valitsusse, et tagada ilma edasiste viivitusteta õiglaste ja vabade valimiste jaoks tingimuste kindlustamine, mis hõlmaks valimisseaduste muutmise lõpuleviimist ja selle tagamist, et avaliku sektori vahendeid ei kasutata erakondlikel eesmärkidel; peab hästi toimiva demokraatia seisukohalt ülioluliseks, et kõik meeleavaldused korraldataks rahumeelselt ja kooskõlas asjaomaste seadustega; ootab, et pädevad asutused uuriksid põhjalikult ja õigel ajal kõiki meeleavalduste ajal aset leidnud vägivallajuhtumeid, sealhulgas kõiki süüdistusi mõningate politseiametnike liigse jõukasutuse kohta; võtab teadmiseks, et 2015. aasta detsembris võeti vastu avalike kogunemiste seaduse muudatused;

4.  palub valitsusel enne mis tahes uusi valimisi täielikult rakendada uus valimisseadus ja täiendavalt tugevdada riiklikku valimiskomisjoni, mis peab oma mandaati tõhusamalt täitma; rõhutab veel kord, et on vaja asjakohaseid poliitilisi järelmeetmeid nn helisalvestiste skandaalile, tunnistades samal ajal kohtulike järelmeetmetega seotud edasiminekut;

5.  märgib teatavaid edusamme valitsuse 2011.–2016. aasta avaliku halduse reformi osas ja nõuab ajavahemikku 2016–2020 hõlmava strateegia õigeaegset vastuvõtmist; julgustab jätkama avaliku halduse depolitiseerimist; on seisukohal, et avaliku halduse valdkonnas on ülioluline kinni pidada pädevuse, depolitiseerimise, vastutuse ja läbipaistvuse põhimõtetest ning tagada kodanike õigus heale haldusele, mis on vaba korruptsioonist; tunneb heameelt ombudsmani seaduse muutmise üle; väljendab muret selle pärast, et ombudsmani ameti suutlikkus kaebusi tulemuslikult käsitleda on endiselt piiratud; rõhutab vajadust suurema arvu spetsiaalsete sõltumatute riigiametite järele;

6.  väljendab heameelt õigusraamistiku tugevdamisel tehtud edusammude üle kohtute sõltumatuse, vastutuse ja professionaalsuse suurendamiseks ja ootab asjaomaste eeskirjade täielikku rakendamist praktikas; märgib rahuloluga, et teatud liiki kohtuasjade kuhjumine on veelgi vähenenud; nõuab kohtusüsteemi sõltumatuse tagamist ja tunneb heameelt selle suurema tõhususe üle; väljendab jätkuvalt muret kohtute sõltumatuse lubamatu mõjutamise pärast, eelkõige seoses kohtunike nimetamisega; rõhutab vajadust suurendada kohtu- ja prokuratuurinõukogude suutlikkust, suurendada veelgi konstitutsioonikohtu tõhusust, tugevdada tsiviil- ja haldusasjades tehtud otsuste jõustamist ning rakendada täielikult uusi töölevõtmise ning ametialase hindamise ja edutamise süsteeme;

7.  nõuab õigus- ja haldussuutlikkuse parandamist varjupaiga taotlemise ja rände valdkonnas ning palub tungivalt, et komisjon riiki selle puhul aitaks; avaldab Montenegro valitsusele kiitust meetmete eest, mida ta on võtnud riigis kodakondsuseta isikute abistamiseks, et leida lahendus nende staatuse küsimusele; julgustab Montenegrot jätkama jõupingutusi selles valdkonnas, eriti seoses lastega, lihtsustades muu hulgas veelgi sündide registreerimist ja sellele järgnevat registreerimist või uuesti registreerimist rahvastikuregistris;

8.  palub valitsusel ja prokuratuuril suurendada jõupingutusi võitluseks sõjakuritegude karistamatusega ning aktiivsemalt menetleda läbivaatamata sõjakuritegude süüdistusi, eelkõige seoses käsuliini tipus olevate vastutavate ametnikega, et tagada kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega kohtuotsuste jõustamine koos kahju õiglase hüvitamisega ning anda ohvritele juurdepääs õigusemõistmisele ja võimalus taotleda tekitatud kahjude hüvitamist; nõuab tunnistajate täielikku kaitsmist; rõhutab vajadust lahendada kõik küsimused, mis ei ole kooskõlas ELi ühise seisukohaga Rooma statuudi terviklikkuse suhtes või sellega seotud ELi juhtpõhimõtetega kahepoolsete immuniteedi lepete kohta;

9.  väljendab heameelt hiljutise ELi lapse õiguste vastastikuse eksperdihinnangu üle ning nõuab lastega seotud meetmete ja õigusaktide täielikku rakendamist kõikidel tasanditel ja järelevalvet nende suhtes; rõhutab vajadust tagada piisavad vahendid lastega seotud meetmetele ja teenustele riiklikul ja kohalikul tasandil ning suurendada võimekust koguda ja kasutada lastega seotud kvaliteetseid ja üksikasjalikke andmeid tõenditel põhinevate poliitiliste otsuste tegemisel ja programmide koostamisel;

10.  avaldab valitsusele kiitust, et ta võttis endale kohustuseks laiendada kvaliteetse alushariduse pakkumist, ja väljendab heameelt, et koolieelses hariduses osalejate arv on pärast sihtkampaaniat suurenenud; väljendab heameelt eelkõige standardite kehtestamise kaudu üldhariduse ja eelkõige alushariduse kvaliteedi parandamiseks tehtud jõupingutuste üle, et suurendada hariduse pakkujate suutlikkust ning kehtestada järelevalve- ja kvaliteedi tagamise süsteemid; väljendab heameelt teedrajava töö üle algklasside õpilaste sotsio-emotsionaalsete ja muude pehmete oskuste arendamisel;

11.  tunnustab valitsust sotsiaal- ja lapsehooldussüsteemide reformimisel võetud kohustuste ja saavutatud tulemuste eest ning rõhutab, et sotsiaalkindlustusasutused peavad neid reforme tõhusalt ellu viima juhtumipõhise käsitlemise ja teenuste koordineerimise abil; juhib tähelepanu sellele, et hiljutine õiguslik muudatus, mis võimaldab täiskasvanutel kasutada päevahoiukeskuste teenuseid koos puuetega lastega, ei ole kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; väljendab heameelt valitsuse võetud kohustuse üle tagada, et alates 2017. aastast ei panda ühtegi alla kolmeaastast last riiklikesse hooldekodudesse; peab kiiduväärseks perekonnaseaduse muudatusettepanekuid, mille kohaselt on kehaline karistamine perekeskkonnas keelatud; nõuab suuremaid jõupingutusi selle nimel, et lisada lapse parimate huvide põhimõte kõigisse tsiviil- ja haldusmenetlustesse, edendades samal ajal õiguskaitse kättesaadavust;

12.  märgib, et vaatamata positiivsetele muudatustele seadusandluses on korruptsioon jätkuvalt tõsine probleem, eeskätt riigihangete, tervishoiu, hariduse, ruumilise planeerimise, erastamise ja ehituse valdkonnas; kordab vajadust kaotada korruptsioon kõigil tasanditel, sest see õõnestab demokraatlikke põhimõtteid ja kahjustab sotsiaalset ja majanduslikku arengut; kutsub valitsust üles seadma korruptsioonivastane võitlus üheks oma prioriteediks ning tagama sellele piisavad inim- ja rahalised ressursid; väljendab heameelt muu hulgas korruptsioonisüütegudega tegeleva prokuratuuri eriosakonna loomise üle ja palub tungivalt, et see hakkaks niipea kui võimalik täielikult tööle; väljendab heameelt 1. jaanuaril 2016 tööd alustanud korruptsioonivastase ameti loomise üle; nõuab, et tagataks ameti sõltumatus ja haldusuurimiste läbiviimise suutlikkus; rõhutab rikkumisest teatajate kaitsmise tähtsust; kutsub ametiasutusi üles lihtsustama ja edendama juurdepääsu teabele, mis käsitleb ettevõtete omandit, kinnisvara ja avaliku sektori kulusid, eriti seoses riigihangete ja erastamisega;

13.  palub, et valitsus tugevdaks korruptsioonivastases võitluses veelgi seadusandlikku ja institutsioonilist raamistikku ja tagaks rikkumisest teatajate tegeliku kaitse; nõuab korruptsiooni ennetamisel aktiivsemat osalust ja tõhusamat koostööd valitsuselt ning kõigilt avaliku elu ja kodanikuühiskonna sektoritelt; kordab vajadust parandada korruptsioonivastase võitluse tulemusi uurimiste, süüdistuste esitamise ja süüdimõistmiste valdkonnas kõigil tasanditel, suurendada prokuröride, kohtunike ja politsei institutsionaalset ja tööalast suutlikkust ning kasutada süstemaatiliselt finantsuurimisi ja õigust arestida ja konfiskeerida varasid; nõuab ebaseadusliku rikastumise kriminaliseerimist;

14.  märgib Montenegro riigiprokuratuuri esitatud kriminaalsüüdistusi teatavate Montenegro omavalitsusüksuste mitmete ametnike vastu seoses kõrgetasemelise korruptsiooniga; tunneb heameelt selle üle, et see on positiivne märk tulemuste saavutamisest kõrgetasemelise korruptsiooni väljajuurimisel ning ergutab Montenegrot seda tegevust jätkama; kinnitab vajadusi saavutada veel suuremaid tulemusi kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumite uurimisel ja kohtu alla andmisel; peab kiiduväärseks Podgorica ülemkohtu häid tulemusi korruptsioonikuritegudega seotud süüdimõistvate otsuste langetamisel;

15.  väljendab muret asjaolu pärast, et organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuasjades on langetatud vähe lõplikke süüdimõistvaid otsuseid ning kuritegelike varade arestimiste ja konfiskeerimiste hulk on jätkuvalt väga väike; õhutab tihedamale ja paremale koostööle kohtu- ja õiguskaitseasutuste vahel; väljendab heameelt Montenegro ja naaberriikide hea koostöö üle paljudes eri valdkondades; väljendab heameelt Eurojusti ja Montenegro vahelise koostöölepingu üle; märgib, et rahapesuvastane õigusraamistik on suuremalt jaolt paigas, kuid nõuab asjaomase järelevalveraamistiku märkimisväärset tugevdamist ja rahapesuga seotud uurimiste, süüdistuste esitamise ja süüdimõistvate kohtuotsuste langetamise hulga suurendamist;

16.  ergutab võtma täiendavaid meetmeid inimkaubanduse vastu, et täiendada asjaomaseid õiguslikke ja institutsioonilisi aspekte, näiteks looma valdkondadevahelist koordineerimisrühma; palub pädevatel asutustel suurendada finantsuurimiste ning varade arestimiste ja konfiskeerimiste hulka ning tuvastada ja kaitsta tõhusamalt ohvreid ning menetleda kohtuasju;

17.  märgib, et Montenegro politsei on suurendanud kontrolle terves riigis, et vältida võimalikke terrorirünnakuid ja Montenegro kodanike värbamist džihadistlikesse organisatsioonidesse; väljendab heameelt 2016.–2018. aasta terrorismivastase strateegia vastuvõtmise ja ministeeriumidevahelise töörühma loomise üle olukorra jälgimiseks ja terrorismiohu hindamiseks; kutsub pädevaid asutusi üles asjaomaseid seadusesätteid nõuetekohaselt rakendama, et hoida ära ja jälgida võimalikku ohtu Montenegro kodanike julgeolekule; ergutab pädevaid asutusi tihendama piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd ka teabe ja parimate tavade vahetamise teel, et vältida radikaliseerumist ja reageerida terroristlikule tegevusele; on arvamusel, et kõigi selle suhtes võetavate meetmete puhul tuleks tagada inimõiguste ja põhivabaduste järgimine kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja õigusaktidega; on seisukohal, et piirkonna poliitilise stabiilsuse tagamine, rahvuste- ja religioonidevahelise sallivuse ja dialoogi edendamine ning edasised edusammud ELiga ühinemise suunas on hädavajalikud, et tugevdada Lääne-Balkani riikide ühtekuuluvust ja julgeolekut;

18.  on rahul Montenegro valitsuse hiljutiste jõupingutustega, mille eesmärk on tõhustada võitlust relvade ja lõhkeainetega ebaseadusliku kaubitsemise vastu; nõuab, et Montenegro, ümbritsev piirkond ja komisjon teeksid sellesisuliste algatuste osas tihedamat koostööd ja jagaksid üksteisega parimaid tavasid;

19.  on rahul sammudega, mis on ette võetud kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerimise parandamiseks ning seadusloome ja poliitikakujundamise läbipaistvuse suurendamiseks, s.h nende organisatsioonide kaasamisega õigusriigi põhimõtteid puudutavatesse reformidesse, valimiste vaatlemisse ja reformide elluviimisesse; hindab kõrgelt kodanikuühiskonna organisatsioonide motivatsiooni ja jõupingutusi, kuna nad on osutunud paljudes valdkondades häälekaks ja tõhusaks; rõhutab vajadust parandada veelgi nende organisatsioonide juurdepääsu ühinemisega seotud teabele ning veelgi parandada kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelist koostööd; palub pädevatel asutustel edasi arendada jätkusuutlikku kodanikuühiskonna organisatsioonide avaliku rahastamise süsteemi ning luua vabatahtlikku tööd ja sotsiaalset ettevõtlust soodustavad tingimused;

20.  kinnitab meediavabaduse ja pluralismi ning laiemalt sõnavabaduse kui ELi ühe põhiväärtuse ja igasuguse demokraatia nurgakivi tähtsust; on jätkuvalt mures meediavabaduse pärast Montenegros, mis on organisatsiooni Piirideta Ajakirjanikud iga-aastases ajakirjandusvabaduse pingereas alles 114. kohal; julgustab saavutama edusamme sõnavabaduse valdkonnas ning viima otsused kooskõlla Euroopa Inimõiguste Kohtu sõnavabadust käsitleva kohtupraktikaga; nõuab tungivalt meetmete võtmist, et tagada avalik-õigusliku ringhäälingu RTCG sõltumatus; nõuab kõigile valimistel osalevatele erakondadele õiglast ja võrdset juurdepääsu meediale; rõhutab meediaväljaannete eneseregulatsiooni tähtsust; väljendab heameelt infoühiskonnas ja tehnoloogiasektoris tehtu üle;

21.  tunneb heameelt asjaolust, et aruandeperioodil ei toimunud uusi ajakirjanike vastaseid rünnakuid; väljendab siiski muret varasemate ajakirjanike vastu suunatud vägivalla- ja hirmutamisjuhtumite uurimisel ilmnenud puuduste pärast; nõuab, et pädevad asutused lahendaksid pooleliolevad ajakirjanike vastu suunatud ähvarduste ja vägivallaga seotud juhtumid, sealhulgas 2004. aastal toime pandud Duško Jovanovići mõrva, ning selleks parandaksid uurimiste läbiviimist, tehes kindlaks ja tuues kohtu ette peale otseste toimepanijate ka rünnakute taga seisvad isikud ning viies ellu ajakirjanike vastase vägivalla juhtumite uurimise jälgimiseks loodud ajutise komisjoni soovitused; tõstatab küsimuse nimetatud komisjoni praegusest koosseisust, kuna enam kui poole sellest moodustavad julgeolekuteenistuste liikmed, kes üheskoos tegutsedes võivad takistada edasiminekut ja aruannete vastuvõtmist; kutsub valitsust üles pikendama kõnealuse komisjoni volitusi ning andma talle tunduvalt rohkem teavet ja suurema pädevuse; on mures selle pärast, et ajakirjanike ja meediaväljaannete ähvardamise juhtumid võivad oluliselt soodustada enesetsensuuri ja piirata uuriva ajakirjanduse ulatust; mõistab hukka jätkuvad laimukampaaniad, mida korraldab peamiselt üks teatav kõmuleht ja milles rünnatakse isiklikult tuntud kodanikuühiskonna aktiviste ja teatavaid poliitikuid; tuletab meelde, et kõik meediaväljaanded peavad täielikult järgima ajakirjanike kutsetegevusele kehtestatud eeskirju; juhib tähelepanu asjaolule, et meediakogukond on väga politiseeritud ja killustunud, et kutse- ja eetikastandardid on nõrgad ning ajakirjanike palgad on madalad ja nende töökohad ebakindlad; peab oluliseks seda, et ajakirjanikud oleksid täiesti sõltumatult ja nende tegevusse ei sekkutaks, ka mitte meediaväljaannete omanike poolt; väljendab heameelt meediatöötajate kokkuleppe üle parandada kehtivat eetikakoodeksit, et edendada kvaliteetset ajakirjandust; nõuab Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni toetatava ning meedia kutse- ja eetikastandardite täiustamisele pühendatud dialoogi jätkamist;

22.  väljendab heameelt puudega inimeste õigusi reguleeriva õigusraamistiku parandamise üle; on siiski mures selle pärast, et enamik avalikke ehitisi, sealhulgas 13 kõige tähtsamat neist (nt parlamendihoone, koolid, haiglad, kohtud ja sotsiaalhoolekandeasutused), ei ole endiselt puudega isikutele juurdepääsetavad, olgugi et valitsus oli lubanud 31. augustiks 2013 olukorda parandada; nõuab puudega isikute kutsealase rehabilitatsiooni ja tööhõive fondi vahendite täielikku ärakasutamist;

23.  palub pädevatel asutustel soodustada rahvusvähemuste paremat esindatust avaliku sektori ametikohtadel, sealhulgas politseis ja kohtutes; nõuab ka, et nad võtaksid pärast korrakohast konsulteerimist kõigi sidusrühmadega vastu uue, ELi normidele vastava vähemuste seaduse ja seaduse usukogukondade õigusliku staatuse kohta, teeksid rohkem Kotori lahe piirkonna paljurahvuselise identiteedi kaitseks ning tegeleksid vähemuste küsimustele pühendatud fondide läbipaistmatuse probleemiga; on rahul Montenegro poliitikasuundadega, mille eesmärk on luua sallivuse ja kõigi rahvusvähemuste kaasamise õhkkond;

24.  võtab teadmiseks roma õpilaste suurema osalemise kõigil haridustasemetel, kuid nõuab taas kord lisameetmeid, et soodustada roma, aškalite ja egiptlaste vähemuskogukonna juurdepääsu tervishoiule, eluasemele ja tööhõivele; nõuab tungivalt, et nii poliitikud kui ka kodanikuühiskonna aktivistid võitleksid LGBTI kogukonna vastu suunatud vaenu, diskrimineerimise ja vihakuritegudega, eelkõige püüaksid hoiakute muutmiseks harida ja teavitada avalikkust, ning korraldaksid koolitusi politseinikele, prokuröridele ja kohtunikele; nõuab sellekohase diskrimineerimise ja vägivallategude toimepanijate vastutuselevõtmist; soovitab ametiasutustel jätkata ja tugevdada pingutusi LGBTI kogukonna õiguste kaitsmiseks ja kogunemisvabaduse tagamiseks; on rahul asjaoluga, et kolmas Montenegro geiparaad oli hästi kaitstud ja toimus 13. detsembril 2015 ilma suuremate vahejuhtumiteta; kahetseb siiski geiparaadi keelustamist Nikšićis;

25.  on jätkuvalt mures koduvägivalla ning naiste ja tütarlaste vastase seksuaalvägivalla pärast, selle juhtude mahavaikimise ja süüdlaste vastutusele võtmata jätmise pärast, ohvrite ebatõhusa toetamise ja kaitsmise pärast, samuti süüdlastele leebete karistuste määramise või lausa karistamatuse pärast; nõuab tungivalt, et pädevad asutused suhtuksid koduvägivalda tõsiselt ning looksid isikukaitse teenistused, parandaksid riigiasutuste vahelist kooskõlastamist ning rakendaksid tulemuslikult naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni; nõuab, et pädevad asutused õpetaksid riigiasutuste töötajaid (sotsiaaltöötajaid, politseiametnikke jt) ohvritega töötama; rõhutab, kui oluline on suurendada järgmiste valimiste ajal naiste osakaalu poliitikas ja parandada nende pääsu tööturule;

26.  kutsub valitsust üles veelgi tugevdama selliseid inimõigustega tegelevaid institutsioone nagu ombudsmani ning inimõiguste ja vähemuste ministeerium, ning eraldama inimõiguste edendamiseks piisavalt vahendeid;

27.  märgib tunnustavalt ära makromajandusliku stabiilsuse ja soodsad majandusarengud; märgib ka, et Maailmapanga 2016. aasta äritegevuse aruande järgi, mis mõõdab, kui lihtne on mingis riigis äri ajada, asub Montenegro maailmas 46. kohal ning Lääne-Balkani riikide seas teisel kohal; märgib siiski, et Montenegro on lepingute jõustamise valdkonnas 188 riigi hulgast 136. kohal, mis põhjustab õiguskindlusetust; võtab teadmiseks tööstus- ja põllumajandustoodete konkurentsivõime tõstmiseks tehtud pingutused; nõuab valitsuselt edasiste struktuurireformide käivitamist, ärisõbraliku õiguskeskkonna tagamist koos samaaegse tarbijakaitse ja sotsiaalsete õiguste kaitsega, majanduses esineva korruptsiooni piiramist, tööhõivet ja majanduskasvu tekitavate majanduslike reformide elluviimist, tegelemist riigi suure jooksevkonto ja üldeelarve defitsiidi ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega ning majandust mitmekesistavate tegevuspoliitikate rakendamist;

28.  rõhutab, kui tähtis on tugevdada VKEde sektorit ning toetada neid paremate õigusaktide, rahastamise, tööstuspoliitika rakendamise, varimajanduse vähendamise ja ettevõtete üleriigilise elektroonilise registreerimise kiirendamise kaudu;

29.  märgib murega, et Montenegro ei tegutse kooskõlas kolmanda energiapaketiga ja riigi gaasituru arendamine on soiku jäänud; juhib tähelepanu vajadusele eraldada eesmärkide saavutamiseks piisavalt vahendeid ja luua spetsiaalne energiatõhususe agentuur;

30.  märgib, et riigiabi küsimus tekitab endiselt muret, eelkõige seoses riigiabi kontrollkomisjoni ja riigiabi kontrolli üksuse sõltumatusega, uutest õigusaktidest teavitamise ja nende ühilduvusega ning suurtele investeerimisprojektidele ja alumiiniumitehasele KAP antava riigiabiga; on endiselt mures KAPi pankrotimenetluse lõpplahendusega viivitamise pärast, kuna sellega rikutakse riigi stabiliseerimis- ja assotsiatseerimislepingust tulenevaid kohustusi; kordab oma üleskutset valitsusele ja seotud osapooltele leida KAPi pankrotimenetluse küsimuses jätkusuutlik ja läbirääkimistel põhinev, läbipaistev ja õigusriigi põhimõtetele vastav lahendus, mis oleks kooskõlas riigiabi eeskirjadega ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga; soovitab tellida KAPi rahandusküsimuste täieliku ja sõltumatu auditi, mis hõlmaks ajavahemikku selle omandamisest ettevõtte CEAC poolt 2005. aastal kuni tänaseni; nõuab eritähelepanu pööramist kavadele ehitada uus kiirtee, millest saab Montenegro kõigi aegade suurim riiklik projekt ja kuluartikkel; palub ametivõimudel tagada riiklike vahendite nõuetekohane kasutamine ja asjaomaste õigusaktide järgimine;

31.  kordab oma muret selle pärast, et mõnedes riigi osades elavad paljud inimesed suhtelises vaesuses ning pikaajaline ja noorte tööpuudus on püsivalt kõrge; rõhutab, kui oluline on kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalnõukogu kaasamine tööhõivepoliitika väljakujundamisse; nõuab paremat sotsiaaldialoogi; märgib haridussüsteemis omandatavate oskuste mittevastavust tööturu vajadustele ning suurenevat sotsiaalmajanduslikku lõhet riigi põhja- ja lõunaosa vahel; nõuab tööhõive ja eriti noorte tööhõive suurendamiseks aktiivsemaid tööturumeetmeid; märgib vajadust võidelda tulemuslikumalt maksudest kõrvalehoidumisega ning kehtestada sotsiaalselt õiglasem maksusüsteem; soovitab valitsusel kiirendada tööd Montenegro tähtsamate probleemide lahendamiseks seoses sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja varimajandusega; tunneb heameelt 2016. aasta sotsiaalse kaasamise tegevuskava vastuvõtmisest; tunneb heameelt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumist;

32.  nõuab täiendavaid jõupingutusi Ulcinji soolajärve bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, eriti kuna tegemist on Aadria mere idaranniku tähtsaima lindude pesitsemis- ja talvitumispaigaga; palub valitsusel jätkata ja intensiivistada tegevust selle ainulaadse ökosüsteemi riiklikuks ja rahvusvaheliseks säästvaks kaitseks, tunnistades, et soolatasandike toimimine on üks parimaid näiteid majandusarengu ja keskkonnakaitse koostoimest, kuna vaid toimivad soolatasandikud saavad pakkuda igal aastal miljonitele lindudele loomuliku paljunemise võimalust; ergutab rannikuala säästvalt arendama ning kaitsma looduskeskkonda ja bioloogilist mitmekesisust vastavalt Euroopa normidele; rõhutab vajadust rohkem pingutada uue keskkonnaseaduse vastuvõtmiseks koos vajadusega hinnata keskkonnamõju ning tõsta asjaomast haldus- ja kooskõlastussuutlikkust; on rahul kliimastrateegia vastuvõtmisega 2015. aasta septembris; võtab teadmiseks Montenegro valitsuse kavatsuse rajada uusi hüdroelektrijaamu; tuletab meelde keskkonnamõju usaldusväärse hindamise vajalikkust kooskõlas ELi õigustiku ja rahvusvaheliste normidega;

33.  tunnustab Montenegro aktiivset osalemist ja konstruktiivset rolli piirkondlikus ja rahvusvahelises koostöös, sealhulgas piirkondlikus lepitustegevuses ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kriisiohjamisoperatsioonidesse panustamisel; tõstab esile Montenegro konstruktiivset tegutsemist Berliini protsessi ja Lääne-Balkani riikide kuuiku algatuse raames; tunnustab Montenegrot tema tegevuse täieliku ühitamise eest ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning soovitab valitsusel jätkata samasugusel täieliku ühtivuse kursil; on rahul rahvusvaheliste piiravate meetmete rakendamise seaduse vastuvõtmisega, muu hulgas seoses Krimmi ebaseaduslikku annekteerimisega Venemaa poolt ja Ida-Ukraina sündmustega; õhutab teisi piirkonna riike oma välispoliitika ühitamisel ELiga koostööd tegema ja Montenegrost eeskuju võtma; kutsub Montenegro ametiasutusi üles enne järgmist Lääne-Balkani riikide tippkohtumist, mis toimub 2016. aastal Prantsusmaal, kiiresti rakendama nn pehmeid meetmeid (nt piiriületuskorra lihtsustamine ja ühtlustamine, raudteereformid, infosüsteemid), milles lepiti kokku 2015. aastal Viinis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel;

34.  väljendab heameelt NATO otsuse üle esitada Montenegrole alliansiga ühinemise kutse ning soovitab kiireid ja tõhusaid ühinemisläbirääkimisi; sellega seoses õhutab jätkama julgeolekusektori reformimist; tervitab Montenegro osalemist ELi juhitud ÜJKP missioonidel; tuletab meelde, et ühinemisläbirääkimised ELiga ei ole seotud NATOga ühinemise protsessiga;

35.  väljendab heameelt Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovoga sõlmitud piirilepingute üle ja nõuab tungivalt, et Montenegro hoogustaks sellest lähtuvalt tööd piiriküsimuste lahendamiseks Horvaatia ja Serbiaga, ning kui lahenduse leidmine vastastikuse kokkuleppe teel peaks osutuma võimatuks, nõuab vaidluste lahendamist Haagi Rahvusvahelises Kohtus kooskõlas rahvusvahelise õiguse eeskirjade ja põhimõtetega; kordab oma üleskutset ametivõimudele aidata lahendada endise Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi (JFSV) pärandiga, sealhulgas sõjaväe ja sõjalaevastikuga seotud pärilusküsimusi; soovitab Montenegrol ka edaspidi lahendada kahepoolsed vaidlusalused küsimused oma naaberriikidega konstruktiivselt ja heanaaberlikult ühinemisprotsessi võimalikult varases järgus; samuti kutsub Montenegro ametiasutusi üles laiendama koostööd naaberriikidega, jagades teavet ühinemiseelsete läbirääkimiste kogemuste kohta; kutsub Montenegro ametiasutusi üles täielikult järgima endise JFSV pärilusküsimustega seotud sätteid, eriti sõjalise iseloomuga varade osas;

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Montenegro valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 108, 29.4.2010, lk 1.