Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2014. aasta teatist „2015. aasta majanduskasvu analüüs“ (COM(2014)0902),

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ühtse turu juhtimise kohta(1) ja komisjoni 8. mail 2013. aastal selle kohta vastu võetud järelmeetmeid,

–  võttes arvesse komisjoni 8. juuni 2012. aasta teatist „Ühtse turu parem juhtimine“ (COM(2012)0259),

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuni 2014. aasta teatist „Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT): hetkeseis ja tulevikuväljavaated“ (COM(2014)0368),

–  võttes arvesse komisjoni 7. märtsi 2013. aasta teatist „Arukas reguleerimine – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamine“ (COM(2013)0122),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 4. detsembri 2014. aasta järeldusi aruka reguleerimise kohta,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni ühtse turu juhtimise kohta Euroopa 2015. aasta poolaasta raames(2),

–  võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni siseturu probleemide lahendamise võrgustiku SOLVIT kohta(3) ning komisjoni 28. mail 2014. aastal selle kohta vastu võetud järelmeetmeid,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud uuringut ühtse turu aruka reguleerimise kohta,

–  võttes arvesse veebis avaldatava ühtse turu tulemustabeli 2015. aasta aprilli väljaannet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0278/2015),

A.  arvestades, et ühtne turg on liidu majanduskasvu ja töökohtade loomist elavdav keskne vahend;

B.  arvestades, et rohkem kui 20 aastat pärast ühtse turu ametlikku loomist on selle raamistik endiselt killustunud, eelkõige seetõttu, et liikmesriigid ei ole ELi õigusakte täielikult üle võtnud või nõuetekohaselt rakendanud;

C.  arvestades, et ühtse turu juhtimist on vaja tugevdada kogu poliitikatsükli haldamise kaudu;

D.  arvestades, et tulevase siseturu strateegia eesmärk peaks olema ühtse turu parem reguleerimine, võttes arvesse varasemaid kogemusi sellistes valdkondades nagu kaupade ja teenuste vaba liikumine, digitaalne ühtne turg, kutsekvalifikatsioonid ja avalikud hanked;

E.  arvestades, et liit peaks püüdma ühtse turu reguleerimist parandada just ühise vastutuse kontseptsiooni kaudu;

F.  arvestades, et vastutus subsidiaarsuse eest läheb komisjonist, nõukogust ja parlamendist kaugemale ning hõlmab riikide ja – kus see on asjakohane – ka piirkondlike parlamentide rolli; arvestades, subsidiaarsuse põhimõte tähendab, et poliitika üle tuleks otsustada kõige sobivamal – kas kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või Euroopa – institutsioonilisel tasandil;

G.  arvestades, et meil on küll ühtne turg kaupadele, kuid puudub ühtne turg teenustele;

H.  arvestades, et konkreetseid vahendeid tuleks tõhustada, läbi vaadata või paremini edendada, et kaasa aidata meie ettevõtetele konkurentsivõimelise regulatiivse keskkonna pakkumisele, mis toetaks majanduskasvu ja töökohtade loomist ning suurendaks tarbijate usaldust Euroopa õigusaktide vastu;

I.  arvestades, et nii kodanike kui ka ettevõtjate teadmised ja teadlikkus erinevatest tugiteenustest, nagu „Teie Euroopa“ või SOLVIT, on puudulikud;

J.  arvestades, et ühtse turu eri valdkondade õigusaktide eduka rakendamise mõõtmiseks puuduvad piisavad näitajad ja andmed;

K.  arvestades, et sellised näitajad ja andmed võiksid muuta selgemaks kõnealuste õigusaktide eesmärgi ja otstarbe;

L.  arvestades, et digitaalne innovatsioon on kiirem kui poliitika ning et digitaalarengu tegevuskava edasiviijateks on ettevõtjad; arvestades, et väga tähtis on pakkuda tulevikukindlaid eeskirju, mis on vaikimisi digitaalsed;

M.  arvestades, et liidu tarbijakaitse kõrge taseme saavutamiseks on oluline tarbijaõiguste ja tarbijakaitseseaduste nõuetekohane ülevõtmine, rakendamine ja jõustamine;

N.  arvestades, et Euroopa tarbijaküsimusi käsitleva 2015. aasta tippkohtumise kui Euroopa ja rahvusvahelisi poliitikakujundajaid ning sidusrühmi koondava iga-aastase foorumi üheks põhiprioriteediks oli õiguse parem rakendamine ja täitmine;

I. Sissejuhatus ja üldpõhimõtted

1.  palub komisjonil võtta oma uue siseturu strateegia rakendamisel arvesse käesolevas resolutsioonis sisalduvaid soovitusi;

2.  on seisukohal, et ühtse turu reguleerimise parandamine peaks olema ELi institutsioonide jaoks nii prioriteet kui ka ühine ülesanne; on veendunud, et head õigusaktid on kodanike huvides ning peaksid kaasa aitama konkurentsivõime edendamisele, töökohtade loomisele, majanduskasvule ja VKEde arengule, pakkudes samal ajal kõrgetasemelist tarbijakaitset, ning tegema seda nii, et see oleks Euroopa majandusele stimuleeriv, mitte pärssiv;

3.  vaatab paremat reguleerimist kogu poliitikatsükli kontekstis, kus kõik elemendid aitavad tõhusale ja mõjusale reguleerimisele kaasa; on seetõttu seisukohal, et asjakohaste õigusaktide tulemuslikkust mõõta aitavad kindlad näitajad peaksid sisalduma juba esmases mõjuhinnangus ning et neid tuleks kasutada kogu poliitikatsükli vältel, sealhulgas õigusaktide rakendamisel pärast nende jõustumist;

4.  tuletab sellega seoses meelde läbipaistva ja kättesaadava teabe tähtsust; peab kahetsusväärseks, et samal ajal kui parlamendi dokumendid on üldsusele kättesaadavad, nõukogu dokumendid seda ei ole ning jäävad ametialaseks kasutamiseks;

5.  on seisukohal, et subsidiaarsuse põhimõte peab olema poliitikakujundamise lähtepunkt, et rõhutada ühtse turu juhtimisel Euroopa lisaväärtust;

6.  märgib, et subsidiaarsusmehhanismiga seotud tähtajad ei jäta riikide parlamentidele alati piisavalt aega kaaluda üksikasjalikult aspekte, mis käsitlevad rakendamist, kooskõla kehtivate õigusaktidega ja muid praktilisi küsimusi; on seepärast seisukohal, et parlamendid võiksid ise olla aktiivsemad, eriti konsulteerimisprotsessides;

7.  on veendunud, et institutsioonid peaksid koos tagama, et asjakohaste õigusaktide eelnõude koostamisel peetakse kinni proportsionaalsuse põhimõttest; on lisaks veendunud, et protsessis tuleks saavutada lihtsuse, läbipaistvuse ja sidususe ning põhiõiguste austamise eesmärgid;

8.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles koos parlamendiga kaaluma, kuidas kõige paremini tagada jätkuv lihtsustamine, sest sellealastest jõupingutustest on kasu tarbijatele ja VKEdele;

9.  on seisukohal, et ühtse turu reguleerimisel tuleks arvesse võtta digitaalse revolutsiooni pakutavaid uusi võimalusi ja see peaks olema täielikult ühitatav e-valitsuse mõõtmega;

10.  palub komisjonil tugevdada ühtse turu rolli Euroopa poolaasta eraldi sambana, mida tuleks iga-aastase majanduskasvu analüüsi jaoks toetada ühtse turu integratsiooni käsitleva aastaaruandega;

II. Ühtse turu parema reguleerimise vahendid

Mõju hindamine

11.  on veendunud, et ühtse turu õigusaktide eesmärgiks peaks olema ühtse turu parem toimimine, neid tuleks arendada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikega 3 ning need peaksid edendama konkurentsi, innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomist; näeb mõjuhinnanguid kui olulist vahendit, mille abil teavitada poliitikuid sellest, kuidas töötada paremini välja nimetatud eesmärkide ja ühtse turu eesmärkide saavutamiseks vajalikke õigusakte ning millist mõju võib avaldada võimalik koostoime kehtivate õigusaktidega;

12.  peab kahetsusväärseks, et ligikaudu 40 % mõjuhinnangute kavanditest, mille komisjoni mõjuhindamiskomitee vaatas aastatel 2010–2014 läbi, loeti kvaliteedi poolest ebapiisavaks ning saadeti paranduste tegemiseks tagasi;

13.  on seisukohal, et selleks, et mõjuhinnang oleks tulemuslik vahend, tuleks see koostada tervikliku, objektiivse ja täieliku teabe ja tõendite põhjal ning peaks sisaldama kõiki märkimisväärse mõjuga või poliitiliselt tähtsaid valikuid; on seisukohal, et mõju hindamine tuleks läbi viia, võttes ühtlasi arvesse sama sektori suhtes kehtivate õigusaktide järelhindamise tulemusi, ning selles tuleks arvestada uue seadusandliku algatuse kokkusobivust Euroopa Liidu muu poliitika ja üldiste eesmärkidega;

14.  peab kahetsusväärseks, et koos õigusakti eelnõudega parlamendile esitatud mõjuhinnangud sisaldavad endiselt puudusi, nagu tõestas näiteks parlamendi mõju eelhindamise üksuse analüüs raadioseadme turul kättesaadavaks tegemist käsitlevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu kohta;

15.  on veendunud, et teaduslike nõuannete hoolikas kaalumine peaks olema mõju hindamise protsessi osa ning eelkõige andma põhjenduse, kuidas ja miks on ettevalmistusetappides tehtud poliitilist protsessi edasiviivaid poliitilisi valikuid; on lisaks seisukohal, et mõjuhinnangute puhul tuleb võtta arvesse digitaalse innovatsiooni ja arengu kiirust ning vajadust, et õigusaktid oleksid tehnoloogiliselt neutraalsed ja võimalikult tulevikukindlad;

16.  juhib tähelepanu selgete juhiste puudumisele selle kohta, kas õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi ettepanekute võimalikku mõju tuleks mõõta või mitte; rõhutab, et õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi ettepanekud tuleks muuta sihipärasemaks, tuues iga ettepaneku puhul selgelt välja võimaliku kasu ja kokkuhoiu suuruse;

17.  märgib, et õigusakti ettepanekuga kaasnevat mõjuhinnangut tuleks täiendada mõjuhinnanguga kaasseadusandjate vastu võetud oluliste muudatusettepanekute kohta; rõhutab, et tingimuste kohta, millal sellised täiendavad mõjuhinnangud tuleks koostada, tuleks kehtestada selged ja läbipaistvad eeskirjad; tuletab näiteks meelde, et parlament on põhjalikult hinnanud mõningate kahe riigihankedirektiivi kohta esitatud muudatusettepanekute võimalikku mõju VKEdele; nõuab seepärast tungivalt, et nõukogu, kes ei ole oma muudatusettepanekute mõju hinnanud alates 2007. aastast, osaleks protsessis aktiivsemalt;

18.  tuletab meelde, et vastutus subsidiaarsuse eest ulatub komisjonist, nõukogust ja parlamendist kaugemale ning selles on oma osa ka riikide parlamentidel;

19.  märgib, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud uuringus ühtse turu aruka reguleerimise kohta juhitakse tähelepanu sellele, et parlamendil ja nõukogul võib olla komisjoni mõjuhinnangute jaoks väärtuslikku teavet; palub komisjonil uurida viise, kuidas kaasata parlament ja nõukogu mõju hindamise protsessi;

Konsulteerimisprotsess

20.  tuletab meelde, et ELi lepingu artikli 11 lõike 2 kohaselt on kõik ELi institutsioonid kohustatud pidama esindusorganisatsioonide, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartneritega avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi;

21.  on seisukohal, et konsulteerimisetapp peaks alati hõlmama nn vaikimisi digitaalset osa, millega komisjon püüaks täpselt aru saada, mida kasutajad vajavad ning mida see tähendab teenuse kujundamisele;

22.  kordab oma seisukohta, et konsulteerimisprotsessid peaksid olema avatud, läbipaistvad ja kaasavad ning neid tuleks laiendada, et kaasata nendesse ka kõikide sidusrühmade mõjuhinnangute kavandite esitamine; on veendunud, et see on sama tähtis ka teiseste õigusaktide puhul, millel on suur mõju ühtse turu õigusaktide rakendamisele ja mis vajavad seetõttu suuremat läbipaistvust ja kontrolli; on seisukohal, et liidu tolliseadustik on üks valdkond, kus korrapärane konsulteerimine sidusrühmadega võiks parandada teiseste õigusaktide rakendamist;

23.  võtab teadmiseks ettepanekud parema õigusloome paketi laiendatud strateegilise kavandamisetapi, kuhu on kaasatud näiteks esialgsed mõjuhinnangud; on siiski seisukohal, et komisjoni tööprotsessist puudub jätkuvalt täielik ülevaade; palub komisjonil koostada tegevuskavad, milles tuuakse nähtavamalt esile konkreetsete sektorite poliitilised algatused, ja soodustada nende kasutamist;

24.  peab kodanike ja ettevõtjate panust eri tugiteenustesse, nagu „Teie Euroopa“ või SOLVIT, äärmiselt tähtsaks õigusloome jaoks ning palub seepärast komisjonil hinnata nendest teenustest saadavaid andmeid ning võtta seda asjaomaste õigusaktide läbivaatamisel arvesse;

25.  on veendunud, et laialdane, tõeline ja tasakaalustatud konsulteerimine on õigusloomeprotsessi väga oluline osa; on seisukohal, et dokumentide ja tõendite avaldamine ning kutse kõikidele sidusrühmadele selle valdkonna arengule tulemuslikult kaasa aidata annab olulise tõuke innovatsioonile ja ühtse turu tugevdamisele, eelkõige seoses digitaalse ühtse turu tegevuskavaga;

26.  rõhutab, et väikeettevõtjatel ei ole sageli aega ega vahendeid korrapärastel konsultatsioonidel osaleda; on seisukohal, et komisjon peaks leidma kasutajasõbralikke ja uuenduslikke viise VKEde ja idufirmadeni jõudmiseks;

27.  on seisukohal, et sidusrühmadega konsulteerimisele tuleks läheneda terviklikult ning konsulteerimine peaks olema pigem kogu õigusloometsüklit läbiv jätkuv protsess kui ühekordne tegevus; kordab sellega seoses oma üleskutset komisjonile kaaluda parema õigusloome ja vähema bürokraatia teemalise Euroopa sidusrühmade foorumi loomist;

28.  rõhutab, et sellised konsultatsioonid sidusrühmadega peaksid olema võimalikult kaasavad ning nendesse peaksid eelkõige olema kaasatud VKEd, mikroettevõtjad ning kodanikuühiskonna organisatsioonid;

29.  on veendunud, et kui avalikud konsultatsioonid muuta kättesaadavaks kõigis ametlikes keeltes ning suurendada nende kättesaadavust ja arusaadavust, saavutatakse vastav osaluse suurenemine ja läbipaistvam juurdepääs konsultatsiooniprotsessile;

Rakendamine

30.  on veendunud, et ühtse turu õigusaktide täielik ja nõuetekohane rakendamine on väga oluline ning et selged, terviklikud ja mitmemõõtmelised näitajad on kasulikud selleks, et ühtsest turust saadav kasu oleks täielikult tuntav; väljendab muret asjaolu pärast, et rakendamisega seotud eesmärke alati ei saavutata; nõuab eeskätt teenuste direktiivi täielikku ja nõuetekohast rakendamist; tuletab meelde liikmesriikide ja sektorite vahelist jätkuvalt suurt ebaühtlust;

31.  leiab, et kuna komisjon püüab vähendada oma väljatöötatavate õigusaktide hulka, võimaldab see rohkem keskenduda poliitilistele algatustele ning jätab rohkem aega sügavamalt järele mõelda, mida saab kasutada huvitatud sidusrühmade suurema kaasatuse edendamiseks;

32.  rõhutab vastavustabelite tähtsust nõuetekohase rakendamise jälgimisel; palub liikmesriikidel koostada ja avaldada enda vastavustabelid;

33.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata ühtse turu aktis komisjoni poolt esitatud 0,5 % eesmärgile on mõned liikmesriigid ikkagi maha jäänud; rõhutab, et tähtsad ei ole mitte ainult ülevõtmise ja rakendamisega seotud formaalsed eesmärgid, vaid ka ülevõtmise kvaliteet, praktiline rakendamine kohapeal ning probleemid ja ülesanded, mis võivad asjaomaste sidusrühmade jaoks tegelikus elus kaasneda;

34.  on seisukohal, et täielikult toimiva ühtse turu hüvede realiseerimiseks peaksid komisjon ja parlamendid tegema koostööd, et õppida ELi õigusaktide rakendamise parimatest tavadest ja selle käigus saadud kogemustest, et konkreetsete õigusaktide eesmärgid ja sihid ei läheks puuduliku või ebajärjekindla rakendamise tõttu liikmesriikides kaduma;

35.  on veendunud, et on vaja suuremat selgust ülereguleerimise osas ning tugevamaid meetmeid, et teha kindlaks selle esinemise juhtumid, mis tekitavad raskusi ja lisakulu inimestele ja ettevõtetele, kes püüavad ELi tasandilt pärinevaid õigusakte mõista ja kohaldada; kutsub liikmesriike üles rakendusdokumentides selgitama ja kindlaks tegema, mis on liidu õigusaktide ja mis riiklike nõuete tulemus; tuletab meelde, et liikmesriikidel on võimalik kohaldada rangemaid nõudeid, kui ELi õigusega on sätestatud ainult minimaalne ühtlustamine;

Järelevalve ja probleemide lahendamine

36.  palub komisjonil jätkata oma jõupingutusi ning ajakohastada regulaarselt õigusakte käsitlevaid suuniseid; nõuab eeskätt tihedas koostöös parlamendiga direktiivi 2005/29/EÜ (ebaausate kaubandustavade kohta) kohaldamist käsitlevate 2009. aasta suuniste kiiret ajakohastamist, et tagada suuniste sobivus digitaalajastusse; peab kahetsusväärseks, et teenuste kvaliteet erineb liikmesriigiti tohutult, mis on tingitud puudustest nii prioriteetide seadmise kui ka vahendite valdkonnas; nõuab seetõttu tugevamat täitmisele kuuluvat ELi tasandi juhtimisraamistikku, et parandada nende vahendite ja teenuste toimimist;

37.  on seisukohal, et vaidluste kohtuväline lahendamine ja vaidluste veebipõhine lahendamine on väga tähtsad vahendid kaupade ja teenuste ühtse turu tõhustamiseks; rõhutab, et need võimaldavad tarbijatel ja kauplejatel lahendada oma vaidlused kulutõhusal ja lihtsal viisil, kohtusse pöördumata; julgustab komisjoni ja liikmesriike tõstma teadlikkust nendest tähtsatest vahenditest;

38.  rõhutab, et konfliktide lahendamist toetavad ühtsed kontaktpunktid, nagu SOLVIT, Euroopa tarbijakeskuste võrgustik (ECC-Net) või finantsteenustega seotud kaebuste võrgustik (FIN-Net), on teenused, mis võimaldavad siseturul paremini toimida; palub komisjonil võtta kasutusele vahendid, et tutvustada neid võimalusi ja parandada nende omavahelist täiendavust;

39.  väljendab heameelt projektide SOLVIT ja EU Pilot üle, millega püütakse vältida komisjoni poolt liikmesriikide suhtes rikkumismenetluste algatamist; peab siiski vajalikuks, et EU Piloti raames pakutavaid teenuseid täiustataks saadud märguannetele reageerimise kiiruse osas;

40.  on seisukohal, et siseturu infosüsteemi tuleks jätkuvalt laiendada ka teistele ühtse turu vahenditele, et sellest saaks keskne teabeallikas; rõhutab, et see oleks kooskõlas „ainult ühe korra“ põhimõttega vastavalt komisjoni hiljutistele algatustele;

41.  peab tähtsaks digitaalplatvorme, näiteks ühtsed kontaktpunktid, siseturu infosüsteem (IMI) ja koostalitlusvõime alaste lahenduste programm (ISA2), et parandada ühtse turu toimimist, hõlbustades liikmesriikide ametiasutuste piiriülest teabevahetust;

42.  tunneb muret eurooplaste vähese teadlikkuse ja arusaamise pärast olemasolevatest teenustest, nagu „Teie Euroopa“, „Teie Euroopa Nõuanne“, Euroopa tööturuasutuste süsteem, tarbijakaitsealase koostöö võrgustik, ühtsed kontaktpunktid, SOLVIT ning vaidluste kohtuväline ja internetipõhine lahendamine;

43.  on seisukohal, et sellised teenused nagu „Teie Euroopa“, „Teie Euroopa Nõuanne“, Euroopa tööturuasutuste süsteem, tarbijakaitsealase koostöö võrgustik, ühtsed kontaktpunktid, SOLVIT ja SOLVIT+ ning vaidluste kohtuväline ja internetipõhine lahendamine on kasulikud ja soodsad alternatiivid kohtumenetlusele; märgib, et ainult 4 % tarbijatest ja ettevõtjatest on teadlikud sellistest vahenditest ning et praegu kasutatakse neid teenuseid väga vähe; palub komisjonil ja liikmesriikidel selle probleemi lahendamiseks parandada teadlikkust sellistest vahenditest ja uurida, kas nendega saavutatud tulemused ja lahendused on kasutajate jaoks piisavad; kutsub komisjoni lisaks üles tegema tööd selle nimel, et eri tugiteenuste, nagu „Teie Euroopa“ või SOLVIT, vahel toimuks tihedam koostöö, et suurendada kasutajate rahulolu;

44.  palub komisjonil teha nende teenuste koostoime kohta süvaanalüüs ning uurida võimalust asendada need ühe tarbijatele mõeldud kontaktpunktiga, mis suunaks tarbijad vastavalt vajadusele edasi teiste vahenditeni;

45.  on seisukohal, et see analüüs peaks tagama asjaomaste teenuste parema määratlemise, et saavutada tegevuste parem lahushoidmine ja vältida seeläbi kattuvust;

46.  palub komisjonil välja töötada kommunikatsiooni- ja koolitusstrateegia, et tõsta kodanike ja igas suuruses ettevõtjate teadlikkust tugiteenustest; soovitab sellega seoses välja töötada ühtse portaali, mille kaudu on kättesaadavad kõik tugiteenused;

47.  on seisukohal, et tarbijakaitsealase koostöö määruse tulevasel läbivaatamisel tuleks täielikult arvesse võtta vajadust parandada teabe liikumist erinevate ühtse turu vahendite vahel;

48.  toonitab komisjoni jälgimisvahendi – ELi lauskontrollide – tähtsat rolli, eriti seoses hästi toimiva digitaalse ühtse turuga;

49.  tunnustab positiivset rolli, mida täidavad ELi lauskontrollid, mille algatas komisjon jõustamise parandamiseks, kasutades internetikeskkonnas koordineeritud kontrollimeetmeid; usub, et ELi lauskontrolle võiks laiendada ka internetivälisesse sektorisse;

50.  märgib murega, et „Teie Euroopa“ aruannete kohaselt esineb valdkondi, näiteks e-kaubandus ja kvalifikatsioonide tunnustamine, mille kohta saabub pidevalt päringuid inimestelt, kes püüavad oma õigusi kasutada; on seisukohal, et komisjon peaks sellele koos riiklike ja piirkondlike asutustega reageerima, et edendada arusaamist nendest õigustest;

51.  peab asjakohaseks rakendamise nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset hindamist – ja mitte pelgalt arvnäitajaid selle kohta, kas direktiivid on vormiliselt üle võetud või ei –, et saada täielik ülevaade sellest, kuidas ühtse turu õigusaktid tarbijatele ja ettevõtetele tegelikult mõjuvad;

52.  palub komisjonil kaaluda, kas tuleks luua varajase hoiatamise süsteem, mis annaks teada ELi õiguse rakendamise või kohaldamisega seotud probleemide esinemisest;

53.  on veendunud, et ELi tasandil tarbijaturgude süstemaatiline jälgimine aitaks kiiremini tuvastada arengusuundumused ning tarbijaid ja ettevõtteid ähvardavad ohud; rõhutab sellega seoses kõikide kaasatud sidusrühmade, sh tarbijaorganisatsioonide positiivset rolli;

54.  palub komisjonil hinnata 2009. aasta vastastikuse tunnustamise määruses ja 2011. aasta ehitustoodete määruses ette nähtud toodete kontaktpunktide toimimist;

Jõustamine ja turujärelevalve

55.  rõhutab vajadust tihedama koostöö järele ühest küljest ühtse turu juhtimise vahendite, kuhu saabuvad kodanike kaebused ELi õigusaktide rikkumiste kohta kauplejate poolt, ning teisest küljest riiklike täitevasutuste vahel, kasutades ametlikke menetlusi ja paremat teabevahetust;

56.  palub komisjonil tõsiselt hinnata rakendamise – ja vajaduse korral rikkumismenetluste – järjepidevust ja tulemuslikkust, eelkõige kui need puudutavad ühtse turu reguleerimist;

57.  peab kahetsusväärseks, et parlamendi juurdepääs asjakohastele rikkumiseelsete ja rikkumismenetlustega seotud andmetele on piiratud, ning nõuab selles valdkonnas suuremat läbipaistvust, austades sealjuures konfidentsiaalsusnõudeid;

58.  nõuab tungivalt, et komisjon algataks õigeaegsed ja kiiremad rikkumismenetlused, kui on olemas tõendid mitterakendamise kohta ja kui mõistlikud jõupingutused lahendada probleemid selliste vahendite abil nagu vahendamine (vaidluste kohtuväline ja veebipõhine lahendamine, EU Pilot või SOLVIT) on ebaõnnestunud; rõhutab, et liikmesriikidel on ELi õiguse jõustamisel võrdne vastutus ja et neil tuleks tagada õiguse tulemuslik ja tõhus jõustamine, et kaitsta tarbijate huve ja luua kõikjal Euroopas ettevõtetele võrdsed võimalused;

59.  võtab kohustuse täita ELi õigusaktide jõustamisel oma rolli, muu hulgas õigusaktide rakendamise järelevalve ja komisjoni kontrollimise kaudu, eeskätt parlamendi osalemise abil komisjoni iga-aastaste aruannete või vähemalt selliste üksikasjalikumate aruannete ettevalmistamises, mis puudutavad konkreetselt jõustamist käsitlevaid tööprogramme;

60.  tuletab meelde, et oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsioonis ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi 2005/29/EÜ(4) kohaldamise kohta kutsus parlament komisjoni üles koguma ja analüüsima andmeid liikmesriikide kohaldatavate karistuste kohta ning jõustamissüsteemide tõhususe kohta, eriti seoses jõustamismenetluste keerukuse ja pikkusega; on korduvalt palunud komisjonil esitada parlamendile nende analüüside tulemused;

61.  on seisukohal, et ELi õigusaktide jõustamise tugevdamiseks tuleks turujärelevalve vahendeid kasutada koos ühtse turu vahenditega;

62.  juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et riikide ametiasutused ei kasuta turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS) alati õigesti või siis ei võta vajalikke meetmeid õigeaegselt; rõhutab eeskätt vajadust parandada riigiasutuste vahelist juhtumite üleandmist;

63.  tunneb muret, et vastavalt komisjoni 2014. aasta näidisanalüüsile ei antud 60 % juhtudest uurimisaluste toodete puhul teada päritoluriiki, 32 % juhtudest puudus teave uurimisaluste mehaanikatoodete riskiklassifikatsiooni kohta ning 5 % sisestatud kirjetest puudus viide rikutud ELi määrusele või direktiivile; palub nõukogul ja liikmesriikidel selle probleemi üle tõsiselt järele mõelda ning teavitada parlamenti sellega seoses võetavatest järelmeetmetest;

Järelhindamine ja läbivaatamine

64.  väljendab heameelt korrapärase läbivaatamise ajavahemiku üle ja sektoripõhise analüüsi sisseviimise üle õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames, mille lõppeesmärk peaks olema parandada ELi õigusaktide kvaliteeti ja neid lihtsustada, viies need sel viisil paremini vastavusse kodanike ja ettevõtete vajadustega, pöörates erilist tähelepanu mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;

65.  on siiski seisukohal, et analüüsi tuleks täiustada selles osas, kas seni astutud seadusandlikud sammud on aidanud tulemuslikult kaasa eesmärgi saavutamisele ja kas need on kooskõlas praeguste poliitiliste eesmärkidega; rõhutab ka läbipaistvuse olulisust õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmis; on sellega seoses veendunud, et haldus- ja regulatiivse koormuse järkjärgulise vähendamise eesmärk võiks aidata tagada, et eesmärgid saavutatakse kõige tõhusamal viisil ning vähimate võimalike kuludega inimestele ja ettevõtetele;

66.  märgib, et reguleerimise kumulatiivne maksumus on ühtsel turul osalejate, eelkõige VKEde jaoks sageli takistuseks; peab seepärast tervitatavaks komisjoni võetud kohustust seda küsimust uurida; rõhutab, et sellise analüüsi eesmärk peaks olema eemaldada turule sisenemise tõkked ja tagada kõikidele osalejatele aus konkurents;

67.  palub komisjonil parandada arusaamist poliitikaeesmärkide saavutamist mõjutavatest teguritest, nt ELi või riiklikul tasandil vastu võetud üksteist täiendavate või vastuoluliste poliitikameetmete mõju, kuid samuti ka tegevusetuse mõju ja kulusid, selleks et parandada poliitika kujundamist ja lõppkokkuvõttes aidata kaasa ühtse turu paremale reguleerimisele;

68.  on seisukohal, et aegumisklausleid või tõhustatud läbivaatamisklausleid võib kaaluda erandkorras, eelkõige ajutiste nähtuste puhul, et institutsioonid võtaksid kohustuse õigusakte ajakohastada ja ainult vajalikke õigusakte kehtivana hoida; leiab, et kaitsemeetmed on vajalikud vahendid tagamaks, et olulised õigusaktid ei aeguks;

III. Kokkuvõte

69.  rõhutab, et ühtse turu parem reguleerimine ei tähenda kogu reguleerimise kõrvaldamist ega näiteks keskkonnakaitse, turvalisuse, julgeoleku, tarbijakaitse ja sotsiaalsete standardite osas reguleerimise eesmärkide vähendamist, vaid pigem ebavajaliku reguleerimise, bürokraatia ja negatiivsete mõjude kaotamist, saavutades samal ajal poliitilised eesmärgid ning pakkudes tööhõivet ja ettevõtlust toetavat ja konkurentsivõimelist regulatiivset keskkonda Euroopas;

70.  rõhutab, et ühtne turg, mis tootmist, innovatsiooni ja kaubandust liigselt ei koorma ega takista, on vahend, mis toob Euroopasse tagasi majanduskasvu ning töökohad, mis varem oleks viidud väljapoole Euroopat;

71.  rõhutab seepärast, et ühine vastutus ühtse turu parema reguleerimise eest toob ka ühist kasu: tugeva ja elujõulise ühtse turu, mis aitab Euroopas kaasa pikaajalisele majanduskasvule ja tema kodanike jõukusele;

o
o   o

72.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Ülemkogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 24, 22.1.2016, lk 75. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0069. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0164. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0063.