Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2019(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0131/2016

Esitatud tekstid :

A8-0131/2016

Arutelud :

PV 13/04/2016 - 23
CRE 13/04/2016 - 23

Hääletused :

PV 14/04/2016 - 7.8
CRE 14/04/2016 - 7.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0132

Vastuvõetud tekstid
PDF 260kWORD 102k
Neljapäev, 14. aprill 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestus
P8_TA(2016)0132A8-0131/2016

Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (2016/2019(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi(4),

–  võttes arvesse oma 28. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta(5),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni eelarvemenetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti ühise teksti kohta(6),

–  võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2017. aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 25 lõikele 7 ja artikli 96 lõikele 1 juhatuse poolt 11. aprillil 2016. aastal koostatud esialgset eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 96 lõikele 2 eelarvekomisjoni poolt koostatud eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 96 ja 97,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0131/2016),

A.  arvestades, et käesolev menetlus on teine täispikk eelarvemenetlus uue koosseisu ametiajal ja neljas menetlus 2014.–2020. aasta finantsraamistiku ajal;

B.  arvestades, et 2017. aasta eelarvet, nii nagu see on esitatud peasekretäri aruandes, iseloomustavad jätkuvad ja jõulisemad püüdlused viia ellu institutsiooni poliitikat, mis näeb ette tõhususe suurendamist kõikides valdkondades, kus see on parlamendiliikmete ja töötajate töökeskkonna kvaliteeti kahjustamata võimalik;

C.  arvestades, et peasekretär tõi 2017. aasta eelarve osas välja neli prioriteetset eesmärki, milleks on turvalisus ja küberturvalisus, iiri keelele tehtud erandi järkjärguline kaotamine, jätkuvad meetmed parlamendiliikmetele nende mandaadi täitmisel suurema mõjuvõimu andmiseks ja parlamendi muutmine avalikkusele ja külalistele huvipakkuvaks;

D.  arvestades, et Euroopas toime pandud terrorirünnakutest tulenevas praeguses poliitilises ja julgeolekuolukorras peaksid turvalisus ja küberturvalisus parlamendis 2017. aasta eelarvemenetluse tulemusel suurenema;

E.  arvestades, et peasekretäri poolt esitatud Euroopa Parlamendi 2017. aasta esialgse eelarvestuse projektis oli eelarve summaks ette nähtud 1 910 073 000 eurot (3,09 % suurem kui 2016. aasta eelarve), millest 1,7 % loetakse tavakuludeks, ning see moodustaks 19,26 % 2014.–2020. aasta finantsraamistiku 5. rubriigi mahust;

F.  arvestades, et aastatel 2017–2022 kaotatakse järk-järgult erand, mille kohaselt kõiki ametlikke dokumente iiri keelde ei tõlgita, ning see toob kaasa kõigi ametlike dokumentide tõlkimise ka iiri keelde ja uute keelenõuete täitmiseks on kavandatud 3,7 miljonit eurot erakorralisi lisakulusid (0,2 % eelarve üldisest kasvust);

G.  arvestades, et turvalisuse ja küberturvalisuse suurendamiseks on vaja teha 47,6 miljoni euro ulatuses erakorralisi lisainvesteeringuid, mis annab üldisest kasvust 2,6 %;

H.  arvestades, et alates 2011. aastast on inflatsioonimäär pidevalt kahanenud; arvestades, et tegelik inflatsioonimäär parlamendi töökohtades oli 2015. ja 2016. aastal väiksem kui tegelik eelarve suurenemise määr;

I.  arvestades, et peaaegu 60 % eelarvest moodustavad indeksiga seotud kulud, mis on seotud suuremas osas parlamendiliikmete ja töötajate töötasudega, mida kohandatakse vastavalt personalieeskirjadele, ja lepinguliste kohustustega vastavalt sektoripõhisele indekseerimisele, mis on üldjuhul suurem kui standardne inflatsioonimäär;

J.  arvestades, et parlament rõhutas oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(7), et 2016. aasta eelarve peaks põhinema realistlikel alustel ning olema kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

K.  arvestades, et parlamendi usaldusväärsus ühe eelarvepädeva institutsioonina sõltub suurel määral tema suutlikkusest omaenda kulusid kontrolli all hoida;

L.  arvestades, et juhatus võttis 26. oktoobril 2015 vastu parlamendiliikmete assisteerimise kulude haldamise uued eeskirjad, millega tugevdatakse nõudeid kohalike assistentide lepingute pealt tasu maksmiseks, eraldades parlamendiliikmete assisteerimise hüvitisest vähemalt 25 % registreeritud assistentidega seotud kulude katmiseks;

Üldraamistik

1.  toonitab, et Euroopa Parlamendi eelarve osakaal peaks 2017. aastal jääma alla 20 % 5. rubriigi mahust; märgib, et 2017. aasta esialgse eelarvestuse projekti maht juhatuse poolt 9. märtsil 2016  sätestatuna moodustab 19,26 %, mis on madalam kui 2016. aastal (19,39 %) ja on rubriigis 5 viimasel kaheksal aastal ainult ühel korral olnud veel väiksem; vähendab oma osakaalu 5. rubriigi mahust 2017. aastal veelgi 19,17 %-le;

2.  on siiski seisukohal, et majanduskasvu aeglustumist liikmesriikides arvesse võttes ei tuleks 2017. aastaks prognoositavat inflatsioonimäära pidada tavakulude suurenemise peamiseks võrdlusaluseks;

3.  kinnitab, et on taotletud vahendeid erakorraliste kulude katmiseks, mis sisaldavad 0,2 % suurust kasvu 2016. aasta eelarvega võrreldes iiri keele kasutamise suhtes 13. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 920/2005(8) kehtestatud ajutiste erandmeetmete järkjärguliseks kaotamiseks;

4.  võtab teadmiseks taotluse suurendada turvalisuse ja küberturvalisusega seotud kulusid 2,6 %, millega suurendataks 2016. aastaks eraldatud vahendeid rohkem kui kaks korda; nõuab tungivalt, et peasekretär annaks eelarvekomisjonile läbipaistval viisil üksikasjalikku teavet praeguste ja tulevaste turvalisuse ja küberturvalisusega seotud meetmete ning nende kulude jaotuse kohta;

5.  kiidab heaks erakorraliste kulude paketi (47,6 miljonit eurot) turvalisusega seotud investeeringute tegemiseks 2017. aastal, lähtudes juhatusele 2016. aasta veebruaris esitatud analüüsist, mida täiendati 22. märtsi 2016. aasta sündmuste järel läbi viidud sõeluuringuga, ning iiri keele kasutamise suhtes kehtiva ajutise erandi järkjärgulise kaotamisega seotud erakorraliste kulude paketi (3,7 miljonit eurot);

6.  piirab oma tavakulude suurenemise 2017. aastal (ilma kahe erakorralise paketita) 2016. aasta eelarve tavakuludega võrreldes 1,4 %-le ja 0,6 % võrreldes 2016. aasta eelarvega;

7.  määrab 2017. aasta eelarvestuse kogumahuks 1 900 873 000 eurot, mis tähendab 2016. aasta eelarvega võrreldes 3,4 %-list kasvu;

8.  rõhutab, et parlamendile tuleks anda piisavad vahendid, mida on vaja parlamendi kui seadusandja ja eelarvepädeva institutsiooni põhiülesannete täitmiseks; rõhutab, et praeguses majandusolukorras tuleks neid ressursse hallata rangelt, pragmaatiliselt ja tõhusalt; juhib tähelepanu, et parlamendi nõuetekohase rahastamise tagamine on Euroopa demokraatia teostamiseks asjakohane, kuid püüded kokkuhoiuvõimaluste otsimiseks ja avaliku sektori vahendite kasutamise tõhususe edasiseks suurendamiseks on tungivalt soovitatavad;

9.  rõhutab, et suurim osa parlamendi eelarvest ja selle iga-aastasest indekseerimisest on kindlaks määratud õigusjärgsete või lepinguliste kohustustega ning parlament ei saa neid eelarvemenetluses mõjutada;

Läbipaistvus, juurdepääsetavus ja loetavus

10.  palub peasekretäril esitada ettepanek eelarve tutvustamiseks üldsusele asjakohase üksikasjalikkusega ja mõistetavalt ning kasutajasõbralikul moel parlamendi veebisaidil, et kõigil kodanikel oleks võimalik parlamendi tegevusi, prioriteete ja neile vastavaid kulumudeleid paremini tundma õppida; on seisukohal, et esimene etapp võiks olla parlamendi intranetis praegu kättesaadava graafilisel kujul esitatud teabe tutvustamine parlamendi veebisaidil;

11.  on seisukohal, et eelarveprotsessi puudutav kogu asjakohane teave tuleks esitada juhatuse ja eelarvekomisjoni liikmetele menetluse kõigis etappides aegsasti ja mõistetavalt ning piisava üksikasjalikkusega ja liigendatult, et juhatus, eelarvekomisjon ja fraktsioonid saaksid küsimusi nõuetekohaselt arutada ja tugineda otsuste tegemisel põhjalikule ülevaatele parlamendi eelarve olukorrast ja vajadustest;

12.  toonitab täpsuse ja läbipaistvuse tähtsust ühe aasta eelarvelt teisele üleminekul; on seisukohal, et kuigi teatavad erakorralised kulud, näiteks turvalisuse tõstmiseks, on 2017. aasta eelarves põhjendatud, on erakorraliste kulude sagenev kasutamine igal aastal eelarvekontrolli ja stabiilsuse seisukohalt problemaatiline; palub erakorralised kulud täpsemalt määratleda; on veendunud, et aruandluse ja üldeelarve andmete võrreldavuse huvides tuleks hinnata, kas erakorralisi kulusid tuleks eri aastate eelarvete protsentuaalse erinevuse arvutamisel arvesse võtta;

13.  kordab üleskutset koostada keskpika ja pika perioodi eelarvekava, mis sisaldaks selget investeeringute ning parlamendi tegevuse ja õigusjärgsete kohustustega (sh hoonete üürimise ja omandamisega) seotud tegevuskulude eristust, vastavalt parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonile Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(9); nõuab seetõttu esituse muutmist nii, et tehtaks selget vahet investeeringukulude ja tegevuskulude vahel;

14.  kiidab juhatust ning tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraati parlamendi ametlikul veebisaidil olevate parlamendiliikmete isiklike lehtede uue kujunduse eest, mis muudab nende töömeeskonna koosseisu ja staatuse nähtavamaks (lisati uus jaotis „Assistendid“ koos järgmiste alajaotustega: assistendid, registreeritud assistendid, registreeritud assistendid (rühm), kohalikud assistendid, teenuseosutajad, makseagendid, praktikandid); palub peasekretäril tagada juhatuse poolt 26. oktoobril 2015 vastu võetud parlamendiliikme assisteerimiskulude uute eeskirjade rakendamise üle nõuetekohane kontroll;

15.  nõuab, et vähemalt üks kord viie aasta tagant koostataks eelarve üksikute punktidega seotud tegelike vajaduste ja mitte koefitsientide süsteemi alusel;

Turvalisus ja küberturvalisus

16.  nõuab keskpikka ja pikaajalist eelarve planeerimist, sh selget teavet turvalisuse ja küberturvalisusega seotud kulude kohta; kutsub juhatust hiljutiste sündmuste valguses ajakohastama üldist turvakontseptsiooni ja seda võimalikult kiiresti ning hiljemalt 2016. aasta juuniks tutvustama;

17.  on seisukohal, et kõik selle valdkonna meetmed peaksid tuginema parlamendi vajaduste selgele hindamisele ja olema vastavuses riskidega; palub peasekretäril ja juhatusel esitada aegsasti enne 2017. aasta eelarve lugemist parlamendis eelarvekomisjonile üldise turvakontseptsiooni, sh üldhinnangu võimalike riskide ja kavandatud turvameetmete ning alternatiivsete meetmete kohta koos üksikasjaliku hinnanguga nende meetmete mõju kohta 2017. aasta eelarvele ja järgnevatele eelarvetele, nii et selgelt oleksid eristatud investeeringud ja korduvkulud, ning tuua välja meetmed, mida kavandatakse turvalisuse suurendamiseks parlamendi hoonetes ja nendest väljapool, ning selliste meetmete mõju 2017. aasta eelarvele; nõuab teavet turvalisuse valdkonnas tehtava institutsioonidevahelise halduskoostöö finantsmõju kohta;

18.  palub peasekretäril hinnata, kas olemasolevad kindlustuslepingud (parlamendiliikmete ja töötajate jaoks) oleks vaja terrorismiohu valguses läbi vaadata, ja teha vajaduse korral ettepanekud võimalike puuduste kõrvaldamiseks;

19.  on seisukohal, et väljaspool Euroopa Parlamendi hooneid asuva turvasüsteemi peaksid jätkuvalt tagama Belgia ametivõimud;

Parlamendiliikmetele mandaadi täitmisel suurema mõjuvõimu andmine

20.  võtab teadmiseks jätkuvad meetmed parlamendiliikmetele nende mandaadi täitmisel suurema mõjuvõimu andmiseks;

21.  väljendab heameelt parlamendiliikmete digiportaali (e-portaal) laienduse üle, kuid kutsub peasekretäri üles parandama nn paberivaba algatuse raames paberkandjal maksekviitungite parlamendiliikmetele saatmise senist süsteemi, et see 2017. aasta lõpuks täielikult kaotada; on seisukohal, et e-portaal peaks võimaldama kõigil parlamendiliikmetel kasutada seda funktsiooni vaikimisi elektrooniliselt, mis annaks märkimisväärse ajalise ja rahalise kokkuhoiu;

22.  väljendab heameelt parlamendiliikmetele ja komisjonidele pakutava nõustamise ja uuringute järjest parema kvaliteedi üle; tuletab meelde, et kui Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (edaspidi „uuringuteenistus“) 2013. aastal loodi, nähti ette selle teenistuse ja poliitikaosakondade vahelise koostöö tõhususe vahehindamine; palub peasekretäril seetõttu selline hindamine läbi viia ja tutvustada selle tulemusi eelarvekomisjonile enne 2016. aasta lõppu; on seisukohal, et see hinnang peaks sisaldama ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada uuringuteenistuse pakutava toe parim seostamine vastavates temaatilistes komisjonides toimuvaga, arvestades samal ajal üksikute parlamendiliikmete vajadusi, ja see, et uuringuteenistuse tegevus ei kattuks poliitikaosakondade omaga ega tekitaks teenistustevahelist konkurentsi;

23.  on arvamusel, et hinnata tuleks parlamendiliikmete vajadusi nende valimisringkondades, võttes arvesse ka valimisringkondade erinevusi, et parlamendiliikmed saaksid paremini oma valimisringkonnaga seotud tööd teha; usub, et parlamendiliikmete mobiilsed töökohad ja valimisringkondades pakutav tugi peaksid olema tegelike vajaduste põhised ja tuginema kasutuse hinnangutele ega tohiks tekitada parlamendile märkimisväärseid või korduvaid lisakulusid; toonitab, et riistvara ei tuleks parlamendiliikmete käsutusse anda, kuna üldkulude hüvitis sisaldab piisavalt ressursse kõige kaasaegsemate seadmete ostmiseks; peab küsitavaks vajadust töötada parlamendiliikmete jaoks välja privaatne mobiilne töökoht, kuna see ei paista olevat kooskõlas sellega, kuidas parlamendiliikmed ja nende bürood oma tööd korraldavad;

24.  on nõus, et IT-vahendid on parlamendiliikmete tegevuse seisukohalt olulised; kordab siiski taas, et vaja on anda võimalus avatud lähtekoodiga tarkvara paigaldamiseks, mis aitaks kommunikatsioonitasude pealt märkimisväärselt kulusid kokku hoida ning parandaks parlamendiliikmete büroode töökorraldust, võttes samal ajal arvesse küberturvalisust ja tagades andmekaitse;

25.  soovitab võtta laialdaselt ja kõigil juhtudel kasutusele võimaluse anda sisedokumentidele, nt vormidele, kirjalikele deklaratsioonidele jne digitaalne allkiri, tagades seejuures usaldusväärsuse ja turvalisuse; palub hinnata võimalust seada parlamendiliikmete mobiiltelefonides sisse TAN-koodi põhine verifitseerimissüsteem; on ka seisukohal, et fakside kasutamist tuleks piirata ning nendest tuleks järk-järgult loobuda iga parlamendiliikme otsuse kohaselt;

26.  peab tervitatavaks kirjalikult vastatavate lisaküsimustega seoses tehtud muudatusi, mille põhiseaduskomisjon võttis eelarvekomisjoni taotlusel parlamendi 2016. aasta eelarve vastuvõtmisega seoses vastu 3. septembril 2015; palub peasekretäril selle uue tõlgenduse rakendamise üle vajalik kontroll kehtestada; palub esimeeste konverentsil anda sellele uuele kirjalikult vastatavate lisaküsimuste süsteemile hinnang, et analüüsida üldist kokkuhoidu ja teavitada eelarvekomisjoni selle hinnangu tulemustest 2016. aasta augustiks, enne eelarve lugemist parlamendis 2016. aasta sügisel;

27.  peab asjakohaseks hoida parlamendiliikmete assisteerimise kuludeks ette nähtud assigneeringute üldsumma 2017. aastal 2016. aasta tasemel, kohaldades sellele personalieeskirjades ettenähtud õiguslikult siduvat indekseerimist;

28.  usub, et parlamendiliikmete parlamentaarse tegevuse praegune esitlus parlamendi veebisaidil ei ole täpne ega peegelda parlamendiliikmete tegelikku tegevust ja kaasatust; teeb ettepaneku loobuda praegusest veebisaitide järjestuse kasutamisest, parandades samal ajal iga parlamendiliikme tegevust puudutavat teavet parlamendi ametlikul veebisaidil; nõuab, et hinnataks eelkõige hääletuste selgituste ja üheminutiliste sõnavõttude esitlust, sh võimalust näidata neid täiskogu sõnavõttudest eraldi, ning hinnataks hääletuste selgituste lisaväärtust ja võimalikke alternatiive; ootab, et selle küsimusega tegelev asjaomane juhatuse töörühm esitaks oma tegevuskava ja järeldused eelarvekomisjonile niipea, kui need on kättesaadavad;

Parlamendiliikmete kulud

29.  kutsub juhatust veel kord üles koostama üldkulude hüvitisest rahastada lubatud kuludest aru andmise kohta täpsemad eeskirjad, mis võiksid sisaldada kulutõhusaid meetmeid, nt parlamendiliikmed võiksid ise avaldada oma kuluandmeid, mida järjest rohkem parlamendiliikmeid juba teeb, koos lihtsustatud süsteemiga kasutamata jäänud rahaliste vahendite tagasimaksmiseks; kordab veel kord, et sellised meetmed ei tohiks eeldada uute töötajate töölevõtmist parlamendi administratsiooni;

Kinnisvarapoliitika

30.  tuletab meelde, et juhatuses 2010. aastal vastu võetud keskpika perioodi kinnisvarastrateegia on praegu läbivaatamisel; peab kahetsusväärseks, et juhatus ei ole veel jõudnud lõpule aruteludega parlamendi keskpika perioodi kinnisvarastrateegia üle; palub peasekretäril esitada eelarvekomisjonile uue keskpika perioodi kinnisvarastrateegia võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2016. aasta augustiks, enne eelarve lugemist parlamendis 2016. aasta sügisel;

31.  kutsub juhatust üles tutvustama parlamendi pikaajalist kinnisvarastrateegiat; kordab, et pikaajalisi investeeringuid, mida tehakse näiteks Euroopa Parlamendi kinnisvaraprojektidesse, tuleb käsitleda ettevaatlikult ja läbipaistvalt; nõuab ranget kulude kontrollimist, projektide kavandamist ja järelevalvet; kordab, et kinnisvarapoliitika valdkonnas tuleb otsuseid teha läbipaistvalt ja aegsasti esitatud teabe põhjal, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse artiklit 203; usub, et pikaajalises kinnisvarastrateegias tuleks arvesse võtta aruannet Euroopa Ajaloo Majaga seotud tööde viibimise ja suuremate kulude põhjuste kohta;

32.  nõuab, et seisukoht parlamendi olemasolevate hoonete kohta kajastuks usaldusväärselt eelarves; nõuab seetõttu, et KADi hoone kulud oleksid parlamendi lõplikus eelarves selgelt välja toodud ning et kinnisvaraga seotud investeeringud oleksid edaspidi lisatud eelarvesse, et kaotada vajadus assigneeringujääkide ümberpaigutamise järele;

33.  on arvamusel, et praeguses majanduslikus olukorras ei tohiks edasisi Parlamentariumiga seotud projekte käivitada ilma eelarvekomisjoniga konsulteerimata ja temalt heakskiitu saamata;

34.  teeb seetõttu ettepaneku võtta alates 2018. aastast hoonete ehitamiseks tehtavate investeeringute jaoks kasutusele eraldi eelarverida, mille puhul kasutataks 2018. aastal rahastamise alusena 2017. aastal erakorralisteks kuludeks kavandatud vahendeid;

35.  võttes arvesse 2017. aastal valitsevaid erakorralisi asjaolusid, mis eeldavad investeerimist turvainfrastruktuuri, teeb ettepaneku kasutada kõik 2017. aasta lõpuks kasutamata vahendid KADi hoone ehituskulude eest maksmiseks, et vältida maksimaalselt intressimakseid pankadele laenude eest, mis tuleb võtta ehituse rahastamiseks;

36.  nõuab rohkem teavet PHS-hoone renoveerimisprojekti praeguse seisu kohta; nõuab, et juhatus alustaks renoveerimist puudutava uuringuga ja kontrolliks selle elluviimist; ootab, et juhatus võtaks renoveerimise ajakava kehtestamisel arvesse, et tagada tuleb tervislikud ja turvalised töötingimused; palub juhatusel teavitada eelarvekomisjoni võimalikult kiiresti kõigist meetmetest; kutsub sellega seoses juhatust üles looma eeldused selleks, et PHS-hoonest saaks energiatõhususe osas eeskujulik tipptasemel hoone, ning jätkama koheselt selle hoone moderniseerimisega;

37.  kutsub vastutavaid asepresidente üles esitama eelarvekomisjonile KAD-hoone kohta eduaruande;

38.  on seisukohal, et struktuurseid ja organisatsioonilisi reforme, mille eesmärk on suurema tõhususe, keskkonnasäästlikkuse ja tulemuslikkuse saavutamine, tuleks jätkata võimaliku koostoime ja kokkuhoiu põhjaliku analüüsimise kaudu; tuletab meelde olulist kokkuhoidu, mida oleks võimalik saavutada, kui kolme töökoha (Brüssel, Strasbourg ja Luxembourg) asemel oleks vaid üks töökoht; rõhutab, et seejuures ei tohiks ohtu seada Euroopa Parlamendi kõrgetasemelist õigusloomet, eelarvepädevust ja kontrollipädevust ega parlamendiliikmete, assistentide ja töötajate häid töötingimusi;

Personaliga seotud küsimused

39.  toetab ettepanekut vähendada 2017. aastal ametikohtade arvu parlamendi ametikohtade loetelus 60 võrra kooskõlas nõukoguga saavutatud kokkuleppega Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta, mille lepituskomitee kiitis eelarvemenetluse raames heaks 14. novembril 2015;

40.  tuletab meelde, et fraktsioonide töötajate suhtes ei kohaldata eelarveaastate 2014, 2015 ja 2016 kohta tehtud otsuste kohaselt viieprotsendilist töötajate arvu vähendamist;

41.  toetab uute ametikohtade loomist, mis on vajalikud kirjaliku ja suulise tõlke tegemiseks iiri keelde; jätab need uued ametikohad vastavalt komisjon soovitusele töötajate arvu viieprotsendilise vähendamise eesmärgi alt välja; palub peasekretäril konsulteerida Iirimaa parlamendiliikmetega, et leida võimalusi iiri keele kasutamise ratsionaliseerimiseks parlamendiliikmete tagatud õigusi ohustamata;

42.  toetab kõigi täiskogul toimuvate arutelude edaspidist tõlkimist rahvusvahelisse viipekeelde, et kõik Euroopa kodanikud saaksid vähemalt nende aruteludega tegelikult tutvuda;

43.  väljendab heameelt kirjaliku ja suulise tõlke tõhususe osas saavutatud edusammude üle; tunnustab tõlkide osutatavate teenuste kvaliteeti ja lisaväärtust; nõuab varajase ja kestliku kokkuleppe sõlmimist peasekretäri ja tõlkide esindajate vahel, et ühendada head töötingimused ja tõhus juhtimine ning hoida ära tasakaalustamatuse olukorrad töötundide osas ja üldine ebakindlus tõlkide hulgas, võttes arvesse sotsiaalseid õigusi; palub peasekretäril teha täiendavaid ratsionaliseerimisettepanekuid, nagu tellimuse alusel tehtava kirjaliku ja suulise tõlke mahu suurendamine, eriti seoses Euroopa Parlamendi laiendatud töörühmade tegevusega; on seisukohal, et alates 2014. aasta oktoobrist komisjonide etapi muudatusettepanekute puhul kasutatav keeleprofiili süsteem on võimaliku tõhususe näide, mida saab edasi arendada; on seisukohal, et suuline ja kirjalik tõlge on kõigile avatud Euroopa demokraatias kesksel kohal, ja nõuab sellega seoses, et ei lubataks viia ellu ühtegi reformi, mis kahandaks võimalusi tutvuda maksimaalselt parlamendi tegevuse ja dokumentidega võimalikult kaasaval alusel;

44.  kutsub juhatust üles hindama praktikantide põhikirja reguleerivaid eeskirju ja need vajaduse korral läbi vaatama, sh kehtestades miinimumtasu ja ühtlustades toitlustusega seotud hinnapakkumised kõigile praktikantidele nii parlamendi administratsioonis kui ka parlamendiliikmete büroodes, et tagada võrdne kohtlemine ja kaitsta praktikantide sotsiaalseid õigusi;

45.  kutsub juhatust üles vaatama läbi parlamendi töökohtade vahel sõitmisega seotud parlamendiliikmete registreeritud assistentide lähetuskulude hüvitamist reguleerivad eeskirjad, et viia need kooskõlla ülejäänud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjadega;

46.  on seisukohal, et kasutusele tuleks võtta kolmas menetlus, mis võimaldaks lõpetada parlamendiliikme ja assistendi vahelise lepingu vastastikusel kokkuleppel;

Autojuhtide teenused / liikuvus

47.  kahtleb ettepanekus muuta autojuhiteenus parlamendisiseseks teenuseks ja asendada väline teenusepakkuja parlamendi lepinguliste töötajatega, mis toob kaasa kohesed lisakulud ligikaudu 3,7 miljoni euro suuruses summas; on seisukohal, et alternatiivse võimalusena tuleks kaaluda hästi korraldatud lepingut välise teenuseosutajaga, mis sõlmitakse vastavalt kohaldatavatele avaliku hanke eeskirjadele ja mille puhul väline teenuseosutaja on selgelt kohustatud võtma vastutuse turvalisuse ja taustakontrolli tegemise ning inimväärsete töö- ja palgatingimuste eest; kaaluks teenuse parlamendisiseseks muutmist üksnes siis, kui selle kulud ei ületa senise süsteemiga seotud kulusid ja kui see võimaldab autojuhtidele inimväärsed töö- ja palgatingimused, paremat soolist tasakaalu ning keskkonnasõbralikumate autode kasutamist; nõuab, et eelarvekomisjonile antaks enne iga otsuse tegemist üksikasjalikku teavet;

48.  palub peasekretäril konsulteerida Belgia ametiasutustega, et tagada kerge juurdepääs Brüsseli Luxembourgi raudteejaama ja Zaventemi lennujaama vahelisele uuele otserongile ja selle liini üldine parim kasutamine, ja märgib, et see võiks hõlmata ka parlamendiliikmete sissepääsulubade tunnustamist praeguse reisilubade (laissez passer) süsteemi asemel;

49.  usub, et autopark võiks koosneda rohkem kulu- ja kütusesäästlikest ning turvalisematest autodest; toonitab asjaolu, et eelistatavalt tuleks lennujaama ja sealt ära sõitmiseks kasutada väikebusse ja busse, mis liiguksid kindlaksmääratud kellaaegadel; kutsub peasekretäri üles esitama aruande täieliku ülemineku kohta elektriautodele aastakümne lõpus;

50.  palub peasekretäril pidada arutelusid parlamendi reisibürooga; julgustab reisibürood tegema rohkem hinnavõrdlusi; kutsub reisibürood üles broneeringute tegemisel otsima aktiivselt soodsamaid pileteid ja pakkuma üldiselt parlamendiliikmetele ja kõigisse personalikategooriatesse kuuluvatele töötajatele konkurentsivõimelisemaid hindu, tagades samal ajal sobivad tingimused piletite vahetamiseks;

Kommunikatsioon

51.  nõuab 2014. aasta teabe- ja kommunikatsioonikampaania üldstrateegia ja -metoodika järelhindamise tulemusi (hindamisaruannet oodati 2015. aasta teiseks pooleks);

52.  tuletab peasekretärile meelde, et ta annaks eelarvekomisjonile aru 2014. aasta parlamendivalimiste kampaania hindamise kohta ning üldsusele mõeldud Euroopa Parlamendi kommunikatsioonimeetmete tulemuslikkuse kohta;

53.  võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi infobüroode rolli teadlikkuse tõstmisel parlamendi tegevusest ja liidu kohta üldiselt; usub, et parlamendi infobüroode osas tuleks ette näha tõhususe suurendamise meetmed; on seisukohal, et parlamendi infobürood peaksid olema võimalikult sageli komisjoni esindustega samades hoonetes ja jagama komisjoniga tugiteenuseid; nõuab parlamendi infobüroode eesmärkide, ülesannete ja tulemuslikkuse hindamist, mille alusel tuleks kindlaks määrata prioriteedid;

54.  teeb ettepaneku hinnata võimalust tihedama koostöö tegemiseks ARTEga Strasbourgis, et kujundada välja Euroopa meediakeskus noorte ajakirjanike koolitamiseks;

55.  kutsub peasekretäri üles esitama aruande äriühingute ja organisatsioonide kohta, kellele on antud juurdepääs Euroopa Parlamendile, et nad saaksid korraldada arutelusid oma tegevuse kohta; kutsub peasekretäri üles hoidma tasakaalu eri sektorite ja eri liiki organisatsioonide vahel, kellele antakse juurdepääs Euroopa Parlamendile;

Muud küsimused

56.  nõuab tungivalt, et peasekretär esitaks üksikasjaliku aruande parlamendi, Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel sõlmitud koostöölepingute haldusalaste osade täitmise kohta ning koostaks selle põhjal võimaliku korra ulatuslikuma haldusalase koostöö tegemiseks sellistes valdkondades nagu logistika, infrastruktuur või turvalisus;

57.  nõuab tungivalt, et peasekretär annaks selgitusi parlamendi jõusaali praeguse juhtimise ning parlamendi töötajate kasutamise kohta sellega seoses; nõuab ühtlasi selgitusi käimasoleva kohtuvaidluse ning arutlusel olevate võimaluste kohta jõusaali edaspidise tõhusa ja kulutasuva juhtimise tagamiseks;

58.  on seisukohal, et kokku saab hoida ka mööbliga seotud kulutustelt, sest on arvamusel, et kulutuste suurendamine 3 589 832 euroni 2016. aastal ja sarnane suurendamine 2017. aastal võrreldes 2 415 168 euroga 2015. aastal ei ole kaugeltki mõistlik;

59.  on rahul transpordikastide (cantines) kasutamise vähenemise ja tõhusamaks muutmisega; julgustab kasutama Strasbourgi sõitmisel ühiseid transpordikaste;

60.  palub peasekretäril järgida täiel määral uue finantsmääruse mõtet ja sätteid keskkonnahoidlike ja majanduslikult tõhusate avalike hangete osas, tugevdades selles osas parlamendi hankestrateegiat;

61.  julgustab jätkama energiasäästuga, eriti hoonete valgustuse ja küttesüsteemide osas, kuna 2016. aasta eelarve üle käinud aruteludes ilmnes, et seal on arenguruumi;

62.  julgustab rohkem edendama tervisliku ja orgaanilise toidu tarbimist; kutsub seetõttu juhatust ühtlasi üles hindama tervisliku toidu jagamise võimalusi mitte ainult teenuste mitmekesistamise seisukohast, vaid pidades eelkõige silmas värske puu- ja köögiviljaga varustamist taskukohasemate hindadega;

o
o   o

63.  võtab 2017. aasta eelarvestuse vastu;

64.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning eelarvestus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) ELT L 287, 29.10.2013, lk 15.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0376.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0407.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172.
(8) ELT L 156, 18.6.2005, lk 3.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172.

Õigusalane teave