Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2155(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0135/2016

Esitatud tekstid :

A8-0135/2016

Arutelud :

PV 27/04/2016 - 17
CRE 27/04/2016 - 17

Hääletused :

PV 28/04/2016 - 4.14
CRE 28/04/2016 - 4.14
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0150

Vastuvõetud tekstid
PDF 403kWORD 211k
Neljapäev, 28. aprill 2016 - Brüssel Lõplik väljaanne
Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Parlament
P8_TA(2016)0150A8-0135/2016
Otsus
 Resolutsioon

1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament (2015/2155(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet COM(2015)0377 – C8-0200/2015)(2),

–  võttes arvesse 2014. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament(3),

–  võttes arvesse siseaudiitori 2014. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse juhatuse 27. aprilli 2005. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta(7), eriti selle artiklit 13,

–  võttes arvesse juhatuse 16. juuni 2014. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta(8), eriti selle artiklit 22,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0135/2016),

A.  arvestades, et president võttis Euroopa Parlamendi 2014. aasta raamatupidamisaruande vastu 8. juulil 2015. aastal;

B.  arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitas 18. septembril 2015. aastal, et ta on piisavalt kindel, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks ette nähtud vahendeid on kasutatud ettenähtud eesmärkidel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

C.  arvestades, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 166 lõike 1 kohaselt on nõutav, et kõik liidu institutsioonid võtaksid kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

1.  annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 51, 20.2.2014.
(2) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(3) ELT C 247, 28.7.2015, lk 1.
(4) ELT C 373, 10.11.2015, lk 1.
(5) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) PE 349.540/Bur/ann/fin.
(8) PE 422.541/Bur.


2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (2015/2155(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0135/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi peaarvepidaja kinnitas 2014. aasta lõpliku raamatupidamisaruande tõendamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamisaruanne annab Euroopa Parlamendi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate ning et ta ei ole teadlik küsimustest, mis vajaksid reservatsioonide esitamist;

B.  arvestades, et kontrollikoda jõudis audititööle tuginedes järeldusele, et auditi käigus ei leitud institutsioonide ja organite valitud süsteemides ja aasta tegevusaruannetes olulisi puudusi;

C.  arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti Euroopa Parlamendi administratsioonile küsimustik ning saabunud vastuseid arutati eelarvekontrollikomisjonis eelarve eest vastutavate asepresidentide, peasekretäri ja siseaudiitori osavõtul;

D.  arvestades, et avaliku sektori rahaliste vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja mõjusust annab alati parandada ning kontroll on vajalik selleks, et tagada poliitilise juhtkonna ja Euroopa Parlamendi administratsiooni vastutus liidu kodanike ees;

Euroopa Parlamendi raamatupidamisaruanne

1.  märgib, et Euroopa Parlamendi lõplike assigneeringute kogusumma oli 2014. aastal 1 755 631 742 eurot ehk 20,13 % mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 5, mis on eraldatud liidu institutsioonide 2014. aasta halduskuludeks tervikuna, ja mis on 0,3 % suurem summa kui 2013. aasta eelarves (1 750 463 939 eurot);

2.  märgib, et 31. detsembri 2014. aasta seisuga raamatupidamisarvestusse kantud kogutulu oli 174 436 852 eurot (2013. aastal 158 117 371 eurot), sealhulgas 26 979 032 eurot sihtotstarbelist tulu (2013. aastal 25 991 783 eurot);

3.  märgib, et 72 % kulukohustuste kogumahust oli 2014. aastal seotud nelja peatükiga: peatükk 1 0 (institutsiooni liikmed), peatükk 1 2 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 2 0 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 4 2 (parlamendiliikmete assistentide kulud);

4.  võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2014. aastal suleti:

(a)  Kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2014. aastaks ette nähtud assigneeringud:

1 755 631 742

2013. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

734 000

2013. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud:

277 774 604

2014. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud:

26 979 032

2013. aastast üle kantud, sihtotstarbelistele tulule vastavad assigneeringud:

106 934 452

Kokku:

2 168 053 830

(b)  Assigneeringute kasutamine 2014. aastal (eurodes)

kulukohustused

2 138 652 789

tehtud maksed

1 742 390 229

automaatselt üle kantud assigneeringud,

sealhulgas sihtotstarbelisest tulust eraldatud assigneeringud

383 988 975

mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

0

tühistatud assigneeringud

39 918 558

(c)  Tulu (eurodes)

2014. aastal saadud tulu:

174 436 852

(d)  Bilansi summa 31. detsembri 2014. aasta seisuga (eurodes)

1 476 824 398

5.  märgib, et 71 500 000 eurot paigutati ümber määratlemata otstarbega assigneeringute rubriikidest ja muudest allikatest, et aidata rahastada Konrad Adenaueri hoone iga-aastaseid liisingumakseid Luxembourgis ning hoone laiendamist ja ajakohastamist; märgib, et see moodustab 4 % 2014. aasta lõplikest assigneeringutest;

Kontrollikoja arvamused 2014. aasta raamatupidamisaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.  tuletab meelde, et kontrollikoda koostab erihinnangu kõikide liidu institutsioonide, sh Euroopa Parlamendi haldus- ja muude kulude kui ühtse poliitikavaldkondade rühma kohta ning üldiselt nähtub auditi materjalidest, et halduskulude puhul ei ole vigu tehtud olulisel määral; võtab teadmiseks, et tehingute kontroll näitab, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 (haldus) hinnanguline veamäär on 0,5 % (väiksem kui 1 % 2013. aastal);

7.  tuletab meelde, et auditi käigus kontrolliti 129-st maksetehingust koosnenud valimit, millest 92 olid palga- ja pensionimaksed, nendega seotud toetuste ning muude personalikulude maksed, 14 hooneid hõlmavate lepingutega seotud maksed ja 23 muude kuludega (energia, teabeedastus, infotehnoloogia jne) seotud maksed; toonitab, et auditeeritud 129-st tehingust oli vigu 20s (15,5 %); võtab teadmiseks, et 12 kvantifitseeritava vea osas on hinnanguline veamäär 0,5 %;

8.  rõhutab kontrollikoja soovitust, et Euroopa Parlament peaks tõhustama Euroopa tasandi erakondade poolt liikmesorganisatsioonidele hüvitatud kulude kontrolle, töötama erakondade jaoks välja asjakohased riigihanke-eeskirjad ning jälgima nende kohaldamist asjakohaste kontrollide ja paremate juhiste abil; nõuab Euroopa tasandi erakondade kulutuste täielikku läbipaistvust ja seda, et pädev parlamendikomisjon uuriks ja arutaks seda teavet üksikasjalikult eelarve täitmisele heakskiidu andmise tavamenetluse raames;

Siseaudiitori aastaaruanne

9.  märgib, et siseaudiitor esitas 25. jaanuaril 2016. aastal toimunud kohtumisel pädeva parlamendikomisjoniga oma 16. juulil 2015. aastal allkirjastatud aastaaruande ja selgitas, et 2014. aastal koostas ta Euroopa Parlamendi administratsiooni kohta järgmised auditid:

   siseauditiaruannete lõpuleviimata meetmete horisontaalne järelkontroll – I ja II etapp 2014. aastal;
   konsulteerimine seoses demokraatia toetamise direktoraadi (DG EXPO) sisejuhtimis- ja sisekontrollimenetlustega;
   Konrad Adenaueri hoone projekti korrapärane läbivaatamine – vt „II etapp: raporti projektikulude hindamine, aruandlus ja kontroll“;
   parlamendiliikmete palkade ja üleminekutoetuste audit;
   toetuste protsessi audit kommunikatsiooni peadirektoraadis (DG COMM);
   IT infrastruktuuri ja toimingute infosüsteemide audit – vt „1. ülesanne – esimene aruanne: ressursside optimeerimine ja IT järjepidevus“;
   mitmekeelsuse eeskirja täitmise audit suulise tõlke teenuste osas;

10.  toonitab, et siseaudiitor jõudis toetuste protsessi kontrollimisel järeldusele, et teatavaid juhtimis- ja kontrollimenetlusi on võimalik olulisel määral parandada ja seeläbi saada suurem kindlus, et saavutatakse toetusprogrammi eesmärgid, tehes järgmist:

   tagades selle, et mitmeaastane toetuste programm on täielikult kooskõlas institutsiooni pikaajalise kommunikatsioonistrateegiaga ja toetab selle eesmärke;
   tagades, et programmi lisandväärtust mõõdetakse asjakohaste tulemusnäitajate ja -vahenditega;
   sõlmides lepinguid piiratuma arvu strateegiliste partneritega, kes suudavad pakkuda välja tegevuskava, mis kataks kogu partnerluslepingu kehtivusaja;
   parandades esitatud projektide hindamist, määrates kindlaks kõigis hindamiskomisjonides kasutatava ühtse hindamismetoodika;
   parandades lõpuleviidud projektide finants- ja toimivushindamist lõppmakse etapis, et hinnata, kas tegevus on viidud ellu esialgsete eesmärkide kohaselt;

Euroopa Parlamendi sisekontrolliraamistiku audit

11.  märgib, et 2014. aasta lõpuks oli saavutatud olulist edu ja algselt kokku lepitud 452-st sisekontrolliraamistiku meetmest oli lõpule viimata veel vaid neli; kutsub siseaudiitorit üles hoidma eelarvekontrollikomisjoni kursis ülejäänud meetmete osas saavutatud edusammudega;

2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

12.  võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati eelarvekontrollikomisjonile 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta(1) 15. oktoobril 2015. aastal; tunneb heameelt esitluse üle, mille raames peasekretär käsitles selles resolutsioonis tõstatatud eri küsimusi ja esitatud nõudmisi, ning seejärel parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse üle;

13.  märgib, et Euroopa Parlamendi eelarve täimisele heakskiidu andmist käsitleva raporti projekti esitamise kuupäeva ja peasekretärile täiendavate küsimuste esitamise aja vahel valitses ebakõla;

14.  võtab teadmiseks peasekretäri vastuse rakenduse ePetition parlamendiliikmetele ja üldsusele kättesaadavuse kohta; palub peasekretäril Euroopa Parlamenti teavitada õigusteenistuse konsulteerimise tulemustest ning hinnata rakenduse kättesaadavuse laiendamisega seotud tehnilisi ja eelarvekulusid;

15.  tuletab meelde, et sööklateenuste eesmärk on pakkuda parlamendiliikmetele ja töötajatele kiiret toitlustusteenust; tunneb muret selle pärast, et tippkoormuse ajal, eriti Strasbourgi täiskogu istungi nädalal on sööklates ruum piiratud; tunneb heameelt uue väliala kasutuselevõtu üle, millega kõnealune probleem osaliselt lahendatakse siis, kui ilm seda võimaldab; palub administratsioonil Strasbourgi sööklat veelgi parandada kogu olemasoleva pinna tõhusama kasutamise kaudu;

16.  märgib, et Euroopa Parlament hakkas kohaldama toitlustusteenuste suhtes fikseeritud hinnaga lepinguid; juhib tähelepanu, et toitlustusteenusteks vajaminevad eelarvevahendid olid üsna piiratud ja moodustasid vaid 0,23 % aastaeelarvest; ootab, et pärast pakutavate menüüde korduvat ja olulist kallinemist jäävad hinnad Euroopa Parlamendi toitlustuspunktides stabiilseks;

17.  võtab teadmiseks, et 2015. aastal sõlmitud uued Brüsseli toitlustusteenuste lepingud ei näe enam ette ainuõiguslikku lepingut ühe toitlustusteenuste pakkujaga; eeldab, et kavandatud väiksemate toitlustuspunktide käitamine Brüsselis korraldatakse VKEsid kaasates ja viisil, millega edendatakse toitlustusteenuste pakkujate hulgas mitmekesisust, et kindlustada kvaliteetne teenus taskukohase hinnaga;

18.  märgib murelikult, et kuna hinnatase on tõusnud, on see toonud kaasa õigustamatult ebasoodsad hinnad eriti assistentide, praktikantide ja külastajate jaoks; toonitab, et hinnatõus on toonud kaasa selle, et hinnad on nüüd parlamendis praktiliselt võrdväärsed hindadega ümbritsevates restoranides ja baarides; märgib lisaks murega, et kuigi hinnad on tõusnud, on toidu kvaliteet märkimisväärselt halvenenud;

19.  on seisukohal, et arvukate valimisringkondades tehtava töö nädalate ja täiskogu istungite nädalate jooksul ei kasutata sööklaid ja kohvikuid täismahus; soovitab toitlustusettevõtetega sõlmitavates lepingutes võtta arvesse võimalust kasutada kõnealuseid teenuseid osutavaid töötajaid mujal nende nädalate jooksul, mil kõik sööklad ja kohvikud ei ole avatud;

20.  palub administratsioonil koostada hinnang ja esitada ettepanek hindade süsteemi kohta, milles kombineeritakse uusi eeskirju ja tagatakse samas soodustuste võimalus praktikantidele koos taskukohase menüüvalikuga;

21.  on pettunud, et administratsioon ei ole suuteline esitama andmeid parlamenditöö eri päevadel ja nädalatel serveeritavate toidukordade muutuva arvu kohta; imestab, kuidas on võimalik lepinguosalisi kontrollida, kui selline alusteave ei ole kättesaadav; kutsub administratsiooni üles tegema vastutavale komisjonile kättesaadavaks 26. septembril 2015 jõustunud toitlustusteenuste leping ja esitama üksikasjalikud andmed serveeritavate toidukordade kohta;

22.  rõhutab, et 11. juulil 2014. aastal vastu võetud kontrollikoja aruandes märgitakse, et liidu eelarvest oleks võimalik kokku hoida ligikaudu 114 miljonit eurot aastas, kui parlament tsentraliseeriks oma tegevust; kordab oma üleskutset Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegeleda pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks vajadusega töötada välja parlamendi ühe töökoha tegevuskava, nagu parlament on juba mitmes varasemas resolutsioonis märkinud;

2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine

23.  tunnustab eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja eelarvekontrollikomisjoni vahel kontrollikoja liikmete ja siseaudiitori osavõtul 4. veebruaril 2016. aastal peetud arvamuste vahetuse kvaliteeti; tunneb heameelt selle üle, et peasekretär on olnud kättesaadav, ja nõuab rohkem võimalusi temaga eelarvekontrollikomisjonis arvamuste vahetuse pidamiseks Euroopa Parlamendi eelarvet mõjutavate küsimuste teemal;

24.  võtab teadmiseks koostöölepingu allkirjastamise Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega 5. veebruaril 2014. aastal; nõuab, et kolme institutsiooni vahel jagatavate teenuste toimimise kohta koostataks üksikasjalikud erisätted; rõhutab, et lepingu rakendamine peab olema tasakaalus ja kolmele institutsioonile võrdselt kasulik; nõuab, et lepingu vahekokkuvõte hõlmaks iga institutsiooni hinnangut sellele, milline on lepingu mõju inimressursside, koostoime, lisaväärtuse ja sisulise poole seisukohast ning et selles esitataks üksikasjalik ülevaade lepingust tuleneva kokkuhoiu ja/või eelarvekulude suurenemise kohta, pöörates eritähelepanu töötajatega seotud peatükkidele; palub, et teda hoitaks jätkuvalt kursis lepingu järelmeetmetega;

25.  tuletab meelde, et kõnealuse lepingu raames paigutatakse Euroopa Parlamenti ümber kuni 80 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee ametnikku (tõlketeenistusest ja assistentide hulgast), kes hakkavad tööle uues Euroopa Parlamendi uuringuteenistuses; on arvamusel, et see ümberpaigutamine peaks võimaldama suurendada parlamendisisest materjali tootmist, mistõttu läheb vähem eelarvevahendeid uuringute või hinnangute sisseostmisele; märgib murelikult, et selle lepingu alusel on parlamendi uuringuteenistusse praeguseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest ümber paigutatud 25 töötajat ja Regioonide Komiteest 24 töötajat, kes on valdavalt pensionieale väga lähedal, mille tulemusena saavutavad kaks viimatinimetatud institutsiooni märkimisväärse kokkuhoiu töötajatega seotud eelarvepeatükkides, samas kui parlamendi eelarve suureneb märkimisväärselt nii lühiajalises (palgad) kui ka keskpikas ja pikas perspektiivis (pensionid);

26.  tunneb heameelt iga parlamendiliikme kodulehel teenuseosutajate nimede avalikustamise üle koos üksikasjaliku teabega asjaomase parlamendiliikme poolt tööle võetud parlamendiliikmete registreeritud assistentide ja kohalike assistentide kohta;

27.  taunib kohustuste üleandmist administratsioonilt parlamendiliikmete büroodele; nõuab, et administratsioon vaataks üle, millised kohustused (nt vastutus praktikantide kindlustamise eest) saaks anda tagasi administratsioonile;

28.  rõhutab vajadust muuta Euroopa Parlamendi siseste otsustusorganite, eelkõige juhatuse töö läbipaistvamaks ja avatumaks; nõuab, et kohtumiste päevakorrad ja protokollid avaldataks internetis ning edastataks korrapäraselt ja õigeaegselt parlamendiliikmetele;

29.  juhib tähelepanu sellele, et parlamendiliikmete büroode halduskoormus on kasvanud ka üldisemas plaanis, ning palub, et parlamendi sisemenetlusteks, nt uute assistentide töölevõtuks kasutatavaid vorme ratsionaliseeritaks;

30.  märgib, et pärast märkimisväärset viivitust võeti rikkumisest teatamise sise-eeskiri vastu ja see kehtib alates 2016. aasta jaanuarist; väljendab muret rikkumistest teatajatele võimaldatava kaitse puudumise pärast ja palub parlamendil tagada nende õiguste täielik austamine; palub, et juhatus laiendaks rikkumisest teatamise sise-eeskirjade kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka parlamendiliikmete registreeritud assistente, ja nõuab samaväärsete siseriiklike õigusaktide kohaldamist kohalike assistentide suhtes;

31.  nõuab, et täpsustataks seda, mis vormis toimub ametlik ja mitteametlik koostöö OLAFiga parlamendiliikmete aruannetega seoses; juhib tähelepanu sellele, et kolmandatele pooltele on teavet edastatud vähemalt ühel juhul; on seisukohal, et see on vastuolus parlamendiliikmete mandaadi sõltumatusega;

32.  märgib, et raske oli täielikult eristada presidendi poliitilist tegevust tema ettevalmistustest juhtida esinumbrina oma parteid Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimistel ja et keeruline oli seda eristada ka teiste esinumbrite puhul; on seisukohal, et neid kahte rolli ei ole ühemõtteliselt eristatud; nõuab ametikandjate ja Euroopa Parlamendi valimiskampaania käigus kandideerijate ülesannete selget eristamist; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Parlamendi töötajaid kasutati vähemalt kaudselt kampaania ettevalmistamisel, ja nõuab meetmeid tagamaks, et edaspidi seda enam ei juhtuks; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et president muutis Euroopa Parlamendi presidendi Twitteri profiili oma isiklikuks profiiliks ja kasutas seda kampaania ajal;

33.  volitab parlamendi uuringuteenistust koostama võrdleva analüüsi muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja liikmesriikide valimiskampaaniates (peaministri, peasekretäri, kantsleri jne valimised) osalevate kandidaatide sobivust käsitleva õigusraamistiku kohta;

34.  märgib, et presidendi ametlikud rahvusvahelised lähetused 22. jaanuarist 18. aprillini toimusid valdavalt sotsialistlike parteide ja organisatsioonidega seotud valitsusesindustesse ja ametlikesse esindustesse; nõuab selle kohta lisateavet;

35.  nõuab lisateavet kõigi esinumbrite kampaaniate kohta, eriti selle kohta, kas neis osales ametnikke ja muid koosseisulisi töötajaid, kes ei viibinud valimiskampaania ajal puhkusel; tunneb heameelt presidendi antud täiendava teabe üle ja palub sama suurt läbipaistvust teistelt kandidaatidelt;

Üldkulude hüvitis

36.  tuletab meelde, et üldkulude hüvitis on mõeldud kulude katmiseks parlamendiliikme valimisliikmesriigis, nt büroo üüri, seadmete, kontoritarvete, dokumentide või ürituste logistilise korraldamisega seotud kulude katmiseks; võtab teadmiseks, et parlamendiliikmete mandaadiga seotud toetuste kontrollimise põhjalik süsteem tähendaks 40 kuni 75 uue haldustasandi ametikoha loomist, mis läheks töötajate arvu vähendamise kavaga vastuollu;

37.  toetab täielikku läbipaistvust üldkulude hüvitise osas, et võimaldada Euroopa kodanikel omada Euroopa Parlamendi liikmete üldkuludest ülevaadet; nõuab tungivalt, et juhatus vaataks läbi nimekirja kuludest, mida on lubatud üldkulude hüvitisest välja maksta;

38.  kordab üleskutset suuremale läbipaistvusele parlamendiliikmete üldkulude hüvitise osas; palub juhatusel tegeleda nimetatud hüvitise raames lubatud kulude aruandluse täpsemate eeskirjade väljatöötamisega, nii et see ei tekita parlamendiliikmetele lisakulusid ega suuremat halduskoormust;

39.  tuletab juhatusele meelde, et üldkulude hüvitis vajab kiiret auditeerimist;

Külastajate rühmade toetussüsteemi haldamine

40.  tunneb heameelt parlamendi külastajate rühmade toetuste parema kooskõlla viimise üle selleks tegelikult tehtud kulutustega; tunneb siiski sügavat muret asjaolu pärast, et see on parlamendi siseaudiitori poolt ainus „kriitiliseks“ hinnatud meede;

41.  tunneb muret, et külastajate rühmadega seotud rahalised vahendid maksti 2014. aastal endiselt välja peamiselt sularahas; 2013. aastal maksti kulud summas 24 593 928,16 eurot välja 73,14 % ulatuses sularahas ja 26,86 % ulatuses pangaülekandega; 2014. aastal maksti kulud summas 22 281 749,46 eurot välja 71,15 % ulatuses sularahas ja 28,85 % ulatuses pangaülekandega;

42.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja ülevaatearuandes liidu eelarve finantsjuhtimise kohta anti teada, et külastajate rühmade kulude hüvitamiseks tehtud sularahamaksed on murettekitavad ja riskantsed; nõuab seetõttu, et külastajate rühmade kulude hüvitamisel piirataks sularahamakseid nii palju kui võimalik; juhib tähelepanu sellest parlamendi mainele tulenevale suurele ohule ning külastajate rühmadele tehtavate sularahamaksetega kaasnevale märkimisväärsele turvaohule; võtab teadmiseks need praktilised probleemid ja kutsub üles hindama tõhusaid alternatiivseid meetodeid maksete tegemiseks enne külastajate rühmade vastuvõtmist reguleerivate uute eeskirjade vastuvõtmist;

Läbipaistvusregister ja huvide konfliktid

43.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on alustanud avalikke konsultatsioone seoses komisjoni ja Euroopa Parlamendi praeguse läbipaistvusregistri läbivaatamise ja selle laiendamisega nii, et see hõlmaks ka nõukogu; nõuab, et pärast avalikke konsultatsioone loodaks viivitamata institutsioonidevaheline töörühm, et koostada ettepanekuid registri, sellega seotud käitumisjuhendi ja nende toimimise läbivaatamise kohta;

44.  nõuab ühtlasi Euroopa Parlamendi administratsioonilt sellise aruande koostamist, milles on välja toodud, millised asjaomaste Euroopa vabaühenduste endised juhid, peadirektorid, direktorid ja juhatuse liikmed on nüüd Euroopa Parlamendi liikmed;

45.  nõuab Euroopa Parlamendi administratsioonilt aruannet parlamendi hoonete kasutamise kohta huvirühmade ja muude välisorganisatsioonide poolt; palub juhatusel uurida nende ürituste kokkusobivust parlamendi tööga, tagades samas, et Euroopa Parlament oleks jätkuvalt institutsioon, mis on avatud kodanikuühiskonnaga arvamuste vahetuseks ja avalikeks mõttevahetusteks;

46.  tuletab meelde, et parlamendiliikmetel on kohustus teavitada administratsiooni viivitamata mis tahes muudatustest nende majanduslike huvide deklaratsioonides; peab kahetsusväärseks seda, et 2014. aastal valitud parlamendiliikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid pandi Euroopa Parlamendi veebisaidile üles väga hilja;

47.  nõuab tungivalt, et Euroopa Parlament võtaks vastu eeskirjad, et avaldada kogu lobistide / huvide esindajate poolt poliitika kavanditesse, õigusaktidesse ja muudatusettepanekutesse antud panus nn seadusandliku jalajäljena;

48.  palub juhatusel luua seda soovivatele parlamendiliikmetele tehnilise võimaluse avaldada oma ametlikul veebilehel oma ajakavasid ja eelkõige lobistidega korraldatavaid kohtumisi;

Liidu sisepoliitika peadirektoraat ja liidu välispoliitika peadirektoraat

49.  märgib, et delegatsioonide, parlamentaarsete ühisassambleede, ajutiste delegatsioonide ja valimisvaatlusmissioonide kulud väljaspool liitu vähenesid 2013. aasta 5 794 360 eurolt 2014. aastal 1 351 212 euroni Euroopa Parlamendi poolt eespool nimetatud resolutsioonis 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta esitatud märkuste ja asjaolu tõttu, et parlamendi kahe koosseisu ametiaegade vahetumise ajal vähenesid ametireisid, kuna mitme kuu jooksul ei toimunud ühtegi delegatsiooni lähetust; kritiseerib siiski asjaolu, et mõned parlamendi lähetused, eriti kaugetesse sihtkohtadesse, olid ülemäära kulukad; ootab, et nende kulutuste kohta antaks lisaselgitusi ja neid tulevikus vähendataks, ning nõuab iga-aastases tegevusaruandes iga lähetuse kulusid käsitlevate üksikasjade avaldamist;

50.  on veendunud, et kaaluda tuleks seda, kuidas selliseid IT-vahendeid nagu videokonverentsid saaks kasutada delegatsioonide lähetuste arvu vähendamiseks;

51.  nõuab viivitamatult parlamentidevaheliste delegatsioonide veebisaitide arendamist ja nende sisu täiendamist; peab ka väga oluliseks, kui eelarve seda võimaldab, edastada delegatsioonide avalikke koosolekuid sarnaselt parlamendikomisjonide koosolekutele otse veebiülekannete kaudu;

Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat

52.  tuletab meelde, et uus parlamendiliikmete uuringuteenistus hakkas pakkuma parlamendiliikmete jaoks individuaalselt teostatud uuringuid ülevaadete koostamise abil kõikide olulisemate poliitikavaldkondade kohta; juhib tähelepanu, et esimesel täismahulisel tegevusaastal koostas uuringuteenistus rohkem kui 450 väljaannet, vastas parlamendiliikmete esitatud 1 675 uuringutaotlusele ning tegeles 745 sarnase taotlusega, mille esitasid muud kliendid Euroopa Parlamendis; märgib, et see teenistus võimaldab tutvuda suures mahus asjakohase teabega, mis peaks oluliselt vähendama välisekspertide kasutamist ja seeläbi võimaldama märkimisväärset kokkuhoidu; nõuab, et kõigi võtmetähtsusega valdkondade ülevaated tõlgitaks liikmesriikide ametlikesse keeltesse;

53.  teeb ettepaneku määrata selgemalt kindlaks eri teenusvaldkondade (uuringuteenistus, mõjuhinnang) ülesanded ja teha need vastutusvaldkonnad parlamendiliikmetele teatavaks;

54.  soovitab mõju eelhindamise üksusel tutvustada e-posti teel suurepäraseid teenuseid, mida see üksus on suuteline parlamendikomisjonide liikmetele ja raportööridele pakkuma, ning oma töömeetodeid; julgustab korraldama koolitusi parlamendiliikmete nõunikele ja assistentidele; nõuab selles valdkonnas kasutada oleva inimressursi olulist parandamist, kuna see aitab olulisel määral kaasa parlamendi suutlikkusele osaleda otsustamisprotsessis võrdse partnerina;

55.  tunneb heameelt asjaolu üle, et seni ei ole esitatud ühtegi kaebust, et mõjuhinnangud oleksid ühekülgsed, ja kutsub üksust üles jätkuvalt tagama selles küsimuses neutraalsuse;

56.  nõuab tungivalt, et parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat eristaks veelgi rohkem oma väljaanded Euroopa Parlamendi ametlikest seisukohtadest, et vältida segadust avalikkuses ja meedias; tunneb heameelt kõigile väljaannetele vastutuse välistamist käsitleva märkuse lisamise üle; palub, et parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat muudaks selle paremini nähtavaks, mitte ei jätaks seda üksnes viimasele lehele, ja võtaks kasutusele täiendavad elemendid, mis võimaldavad väljaandeid Euroopa Parlamendi ametlikult vastu võetud seisukohtadest hõlpsasti eristada;

Kommunikatsiooni peadirektoraat

57.  märgib, et VoteWatch sai Euroopa Parlamendi valimistega seotud eriprojektide kaasrahastamiseks kahel korral toetust (149 172 eurot 2012. aastal ja 350 000 eurot 2013. aastal); palub hinnata nendest projektidest saadud lisaväärtust;

58.  tunneb muret selle pärast, et parlamendi kommunikatsioonitegevus ei ole andnud tõelisi tulemusi, pidades silmas aina vähenevat valimisaktiivsust Euroopa Parlamendi valimistel, samuti asjaolu, et ühiskonnas üldiselt puuduvad teadmised Euroopa Parlamendi rolli ja tema tegevuse kohta;

59.  suhtub kriitiliselt statistiliste andmete esitamisse parlamendi veebisaidil hääletuse selgituste, täiskogu istungitel peetud kõnede, parlamendi küsimuste, muudatusettepanekute, resolutsiooni ettepanekute ning Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, komisjonile või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile esitatud kirjalikult vastatavate küsimuste kohta, mille eesmärk tundub olevat tõestada, millised parlamendiliikmed on väidetavalt „aktiivsed“ sellistel platvormidel nagu MEPRanking; kutsub parlamenti üles lõpetama algsete arvnäitajate esitamine statistilisel kujul ja võtma arvesse sobivamaid kriteeriume liikmete „aktiivsuse“ määratlemiseks;

60.  märgib, et kommunikatsiooni peadirektoraat on äärmiselt häälekas kulude vähendamise ning suurema tõhususe nõudja; nõuab suurema tähelepanu pööramist pigem tulemusliku kui kuluka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutuselevõtmisele; märgib, et vaatamata parlamendi veebisaidile kulutatud suurtele summadele on see jätkuvalt keeruline, seal on raske orienteeruda ning sellel puudub soovitud tuntus; soovitab turundusstrateegia läbi vaadata; rõhutab, et läbipaistev ja juurdepääsetav veebisait on kodanike kaasamiseks võtmetähtsusega tegur;

61.  nõuab parlamendi veebisaidile uut ja tõhusat otsingumootorit, mis võimaldaks nii otsingumootorit tugevalt optimeerida kui ka luua igati mõistetav otsingumootori tulemuste lehekülg, millega kaasneksid sihtotstarbelised püüdlused parandada juurdepääsu veebisaidile märksõnade parema tuvastuse abil; soovitab teha tihedat institutsioonidevahelist koostööd liidu institutsioonide kõigi veebisaidi andmebaaside ühendamiseks; märgib, et see tagab liidu tegevuse parema läbipaistvuse kõigi kodanike jaoks;

Euroopa Ajaloo Maja

62.  nendib pettumusega, et ehitustööd Eastmani hoones, kuhu Euroopa Ajaloo Maja tuleb, viibivad jätkuvalt; nõuab kommunikatsiooniplaani / reklaami- ja veebisaidi projekte / turundusplaani, milles tuuakse välja, kuidas Euroopa Ajaloo Maja võiks soovitud mõju saavutada;

63.  tuletab meelde, et ehitustööd oleksid pidanud lõppema 2014. aasta lõpuks; ootab, et viivitustele vaatamata peetakse kinni algselt kokku lepitud ehitusprojekti üldeelarvest ning et esimene näitus avatakse 2016. aasta lõpus;

64.  nõuab teabesisu ranget eraldamist juba olemasoleva Parlamentariumi pakutavaga võrreldes; hoiatab taas, et hilisemad kulud võivad olla liiga kõrged, mis ei ole kuidagi proportsioonis rajatise täidetava ülesandega;

Euroopa Parlamendi külastajatekeskus

65.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Parlamentarium on üks enim külastatavaid turismiobjekte Brüsselis ning 2014. aastal käis seal 340 500 külastajat (2013. aastal 337 000); rõhutab, et tähtis on juhtida Belgia ametiasutuste tähelepanu neile näitajatele ja sellega kaasnevale tulule;

66.  tunneb muret, et Euroopa Parlamendi külastajatekeskuse eelarverida suurenes eelnenud aastaga võrreldes 24 %, kusjuures külastajate arv suurenes vaid 1 %;

67.  soovitab, et liikmesriik, kus Parlamentariumi rajatised asuvad, rahastaks osaliselt selle sisseseadmis- ja jooksvaid kulusid;

Filmiauhind LUX

68.  märgib, et filmiauhinna LUX kulud iseenesest ulatusid 2014. aastal 391 506 euroni, mis on varasemate aastatega võrreldes märkimisväärselt väiksem summa (2013. aastal 448 000 eurot; 2012. aastal 434 421 eurot) ning millest kaeti ametliku programmi koostamise, konkursi korraldamise, k.a subtiitrimine liidu 24 ametlikus keeles ja trükimaterjalid esitlusteks 28 liikmesriigis, ning auhinnatseremoonia kulud; tuletab meelde, et filmiauhinna LUX ning ka Sahharovi auhinna ja naiste õiguste reklaamimise ja edendamise eesmärk on näidata Euroopa Parlamendi pühendumust sellistele üksmeelsetele väärtustele nagu inimõigused ja solidaarsus ning oma pühendumust kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele; peab kahetsusväärseks, et 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis taotletud filmiauhinna LUX tuntust ja mõju käsitleva uuringu tulemusega ei ole ikka veel võimalik tutvuda; nõuab, et selle uuringu tulemused tehtaks üldsusele kättesaadavaks 2016. aasta mai keskpaigaks ning et eelarvekontrollikomisjonile ja kultuuri- ja hariduskomisjonile korraldatakse nende tulemuste ametlik tutvustus;

Personali peadirektoraat

69.  võtab teadmiseks, et 2014. aastal võeti sekretariaati tööle 309 ametnikku ja muud ajutist teenistujat ning fraktsioonidesse võeti tööle kaheksa ajutist teenistujat; võtab teadmiseks, et 31. detsembri 2014. aasta seisuga töötas parlamendis kokku 6 040 ametnikku ja ajutist teenistujat (sellest 5 295 sekretariaadis ja 745 fraktsioonides); rõhutab, et 2013. aastal olid vastavad arvud järgmised: 6 105 (kokku), 5 308 (sekretariaat) ja 797 (fraktsioonid);

70.  taotleb töötajatele selgemate kvalifikatsiooninõuete kehtestamist, eriti neile, kes täidavad tundlikke ülesandeid näiteks parlamendikomisjonide sekretariaatides või mõju eelhindamise üksuses; teeb ettepaneku vaadata läbi konkreetsed nõuded, mis puudutavad töötajate ideoloogilist ja poliitilist neutraalsust; nõuab, et parlamendile tutvustataks töötajate valiku kriteeriume;

71.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament võttis 114 endist ajutist töötajat Strasbourgi täiskogu istungite jaoks 2014. aastal tööle lepinguliste töötajatena; toonitab, et ainuüksi Prantsusmaa kohtu otsus nende ajutiste töötajatega seoses ei saa põhjendada otsust võtta nad tööle personalieeskirjade kohaselt;

72.  toonitab, et seoses personalieeskirjade läbivaatamisega 2014. aastal ja praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga kaotati 1. jaanuarist 2014 ametikohtade loetelust 67 ametikohta (66 alalist ja 1 ajutine), et vähendada töökohtade arvu aastatel 2013–2017 5 %, v.a fraktsioonides;

73.  juhib tähelepanu sellele, et tööaja pikendamine 37,5 tunnilt 40 tunnile nädalas personalieeskirjade läbivaatamise raames on rohkem kui 350 täiendava ametikoha ekvivalent, mis praktiliselt kompenseerib personalieeskirjade reformi käigus kokku lepitud töötajate arvu 5 % vähendamise mitme aasta jooksul; palub Euroopa Parlamendil esitada ametikohtade kavandatud vähendamise kohta läbipaistev aruanne koos iga aastat puudutavate näitajatega ja võtta selles arvesse tööaja pikendamist;

74.  märgib, et naisametnike osakaal on jätkuvalt väga suur ja see kasvas 2014. aasta lõpus 59,2 %-le (võrrelduna 58,8 %-ga 2013. aasta lõpus); tunneb muret administratsioonis valitseva tasakaalustamatuse pärast, kuivõrd naisi on üksuste juhatajate hulgas ainult 30 %, direktorite hulgas 34 % ja peadirektorite hulgas 18,2 %; nõuab võrdsete võimaluste programmi kehtestamist eelkõige seoses juhtivate ametikohtadega, et võimalikult kiiresti sellist tasakaalustamatust korrigeerida; tuletab meelde, et naisi oli 2014. aastal tööle võetud 8 direktori hulgas 1 ja 31 üksuse juhataja hulgas 9; on arvamusel, et töölevõtmismenetlus peaks olema tasakaalustatud; kordab oma nõudmist, et vaja on tagada naiste tasakaalustatum esindatus kõrgemasse juhtkonda kuuluvatel ametikohtadel;

75.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Parlament ei ole veel avaldanud igal aastal teavet parlamendi administratsioonist lahkunud kõrgemate ametnike kohta ega loetelu potentsiaalsete huvide konfliktide kohta, mida on käsitletud, nagu on nõutav personalieeskirjade artikli 16 lõike 4 kohaselt;

76.  võtab teadmiseks, et 2014. aasta lõpus töötas parlamendis 1 686 parlamendiliikmete registreeritud assistenti (2013. aastal 1763) ning parlamendiliikmetega oli töölepingu sõlminud 4 453 kohalikku assistenti;

77.  peab murettekitavaks asjaolu, et kohalike assistentide arv ühe parlamendiliikme kohta varieerus 2014. aastal märkimisväärselt, jäädes vahemikku 0–46 (2013. aastal 0–43); juhib tähelepanu asjaolule, et 91 parlamendiliiget olid 2014. aastal tööle võtnud rohkem kui 10 assistenti (2013. aastal 84);

78.  väljendab heameelt asjaolu üle, et juhatus võttis 26. oktoobril 2015 vastu parlamendiliikmete assisteerimise kulude haldamise uued eeskirjad, millega jõustatakse nõuded kohalike assistentide lepingute pealt tasu maksmiseks, eraldades parlamendiliikmete assisteerimise hüvitisest vähemalt 25 % registreeritud assistentidega seotud kulude katmiseks;

79.  märgib, et parlamendiliikmete registreeritud assistendid moodustasid 2014. aasta lõpus 26,7 % kõigist parlamendi töötajatest; tuletab meelde, et parlamendi seitsmenda koosseisu ametiajal töötanud ligi 1 700 parlamendiliikme registreeritud assistendi leping lõppes 2014 aasta juulis ning personali peadirektoraat viis enne 2014. aasta lõppu lõpule mahuka tegevuse 1 686 parlamendiliikme registreeritud assistendi töölevõtmiseks, kes töötavad parlamendiliikmetega kaheksanda koosseisu ametiajal;

80.  rõhutab, et Strasbourgi sõitvatele parlamendiliikmete registreeritud assistentidele makstav päevaraha on vähemalt 21 % väiksem muudele töötajatele makstavast päevarahast; taunib asjaolu, et juhatus ei ole vastanud Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni punktis 74 esitatud üleskutsele; kutsub juhatust veel kord üles võtma vajalikke meetmeid selle ebavõrdsuse kaotamiseks ja viima parlamendiliikmete registreeritud assistentide hüvitised kooskõlla muude töötajate hüvitistega;

81.  taunib asjaolu, et juhatus ei ole võtnud mitte mingisuguseid meetmeid vastuseks Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni punktile 71; kutsub juhatust üles võtma viivitamatult vajalikke meetmeid, tagamaks, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide ahistamiskaebustega ja ahistamise ärahoidmisega tegeleva nõuandekomitee koosseis on tasakaalustatud ja et sinna kuuluvad vähemalt kaks parlamendiliikmete registreeritud assistentide esindajat;

82.  võtab rahuloluga teadmiseks meetmed, mis võeti parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölepingute korraldamiseks enne parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja algust, ja eelkõige rakenduse APA-People sujuva toimimise; on siiski seiskohal, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölevõtmiseks oleks tulnud teatavates valdkondades eraldada rohkem haldustöötajaid, et tagada suurem kiirus ja tõhusus; juhib tähelepanu asjaolule, et töötajate arv ja tehnilised vahendid ei olnud piisavad, et hoida ära viivitused mõnede assistentide lepingute sõlmimisel, lepingute katkemised ning viivitused kulude ja muude hüvitiste arvutamisel ning seega ka palkade maksmisel; tunnistab siiski, et see protsess on oluliselt paranenud 2009. aastaga võrreldes, kuid märgib, et Euroopa Parlament peab järjekindlalt püüdma suurendada töölevõtmismenetluste kiirust ja tõhusust;

83.  palub peasekretäril ja juhatusel uurida ja lahendada registreeritud assistentidega seotud probleeme, nt viivitused lepingute sõlmimisel parlamendi koosseisu ametiaja alguses, lepingute katkestamine, Euroopa Parlamendi varasemaks toodud valimiste mõju minimaalsetele sissemakseperioodidele jne; nõuab lahenduste otsimisse parlamendiliikmete registreeritud assistentide esindajate kaasamist;

84.  võtab teadmiseks edusammud, mis on tehtud koolituskursuste parlamendiliikmete registreeritud assistentide spetsiifilistele vajadustele kohandamisel; peab siiski äärmiselt oluliseks jätkata selles suunas edusamme, eriti mis puudutab spetsiifilist koolitust, paindlikku ajakava ja keele intensiivkursuseid, mida korraldatakse üksnes ajavahemikul, mil enamik parlamendiliikmete registreeritud assistente peavad võtma iga-aastase puhkuse; nõuab, et tööheaolu suurendamiseks korraldatavate tegevuste (mindfulness), lõunapausidel toimuvate konverentside jne ajastamise puhul võetaks arvesse parlamendiliikmete registreeritud assistentide spetsiifilist olukorda;

85.  võtab teadmiseks parlamendi koostatud ja 2015. aasta juulis esitatud assistentide põhimäärust käsitleva hindamisaruande; peab kahetsusväärseks, et aruandes hinnatakse üksnes platvormi APA-People kasutuselevõtmise tulemusi ja tuuakse välja mõned probleemid, mis administratsioonil on olnud põhimääruse ja rakendamise sise-eeskirjade kohaldamisel; väljendab oma rahulolematust aruande teises osas esitatud mõningate hinnangute suhtes ja ei ole nendega üldse nõus; on seetõttu seisukohal, et hindamisaruanne täidab sellele seatud eesmärke üksnes platvormi APA-People kasutuselevõtmise osas; palub sellest tulenevalt parlamendil viia enne käesoleva aasta lõppu läbi põhimääruse ja rakenduseeskirjade üldise ja põhjaliku hindamise; kõnealune hinnang peaks hõlmama ka kõiki raskusi tekitavaid õiguslikke aspekte, et oleks võimalik luua alus eri eeskirjade parandamisele, kohandamisele ja reformimisele lähitulevikus; palub ka parlamendiliikmete registreeritud assistentide ametlike esindajate kaasamist sellesse protsessi, võttes eelkõige arvesse nende positiivset rolli esimesel läbivaatamisel;

86.  palub, et Euroopa Parlamendi aastaaruandes käsitletaks läbipaistvuse huvides personalikomitee poolt institutsiooni eelarvest korraldatud ja rahastatud tegevusi, tuues üksikasjalikult välja tegevuste liigi, tehtud kulutused ning kooskõla usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

87.  soovib saada parlamendi praeguse koosseisu ametiaja alguses parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölevõtmiseks kasutusele võetud rakenduse APA People hindamise tulemusi;

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat

88.  toonitab, et uue keskpika perioodi kinnisvarastrateegia abil püütakse leida parlamendi vajaduste täitmiseks uued ruumid, mis oleksid põhihoonete läheduses ega oleks kaugemal, kui on kindlaks määratud; toonitab, et renoveerimistööde mitmeaastane kavandamine peaks põhinema realistlikel ja üksikasjalikel prognoosidel nii finantsnäitajate kui ka ajakava osas; tuletab meelde, et parlamendile kuulub tema kasutatavast pinnast 81 % ja eelarvet tuleb kaitsta vananevate hoonete renoveerimiskulude eest, mis saab olema eelolevatel aastatel üks parlamendi suuremaid probleeme;

89.  juhib tähelepanu sellele, et kolmes töökohas on Euroopa Parlamendi kasutuses olevate hoonete põrandapind kokku 1,1 miljonit ruutmeetrit; peab äärmiselt oluliseks panna paika meetmed, et tagada käituskulude kasvades Euroopa Parlamendi hoonete säästlikkus;

90.  nõuab hoolsuskohustuse absoluutset järgimist enne otsuste tegemist uute hoonete omandamiseks või üürile võtmiseks ja toonitab vajadust strateegilise ruumide jagamise kava korrapärase seire ja kohandamise järele ning on seisukohal, et strateegilise rakendusraamistiku kontseptsioon peaks andma parlamendile ka võimaluse vähendada vajadust uute hoonete järele, suunates organisatsiooni suuremale tulemustele keskendumisele ning töötajate töö- ja eraelu tasakaalustamisele; juhib tähelepanu, et üldkasutatavad meetodid, nt kaugtöö, võiksid samuti aidata kaasa tõhusamale ajakasutusele ning parlamendi keskkonnasõbralikumaks muutmisele;

91.  märgib, et alates 2014. aasta juunist on ligikaudu 1 000 liidu sisepoliitika, välispoliitika ja parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi töötajat kolinud Square de Meeûsi hoonesse; tuletab meelde, et see kolimine oli esimene oluline etapp protsessis, mille eesmärk on anda parlamendiliikmete käsutusse täiendavat pinda parlamendi põhihoonetes; soovib saada teavet parlamendi järgmiste sammude kohta ja konkreetse ajakava, millal täiendavad bürooruumid kättesaadavaks tehakse;

92.  palub administratsioonil näha Euroopa Parlamendi põhihoonetes ette ruumid Square de Meeûsi hoones töötavate töötajate jaoks, sealhulgas ruum, kus parlamendiliikmed saavad tutvuda piiratud juurdepääsuga dokumentidega;

93.  väljendab kahetsust, et koostöölepingut parlamendi ja komisjoni vahel Euroopa Majade ühise haldamise küsimuses ei olnud ikka veel võimalik sõlmida; nõuab tungivalt, et kaks institutsiooni jõuaksid vastastikku vastuvõetava kokkuleppeni, millega pannakse paika raamistik kinnisvara ostmiseks ja üürile võtmiseks, ning lihtsustaksid Euroopa Majade igapäevase haldamisega seotud haldus- ja finantsmenetlusi; nõuab poliitilise juhtkonna sekkumist vajaduse korral;

94.  leiab, et Paul-Henri Spaaki hoone oleks tulnud ammu renoveerida, sh hoonet laiendada ja suurendada külastajatele mõeldud seminariruume ning parlamendiliikmete bürooruume; toetab administratsiooni kavasid, aga toonitab, et need peavad põhinema parlamendiliikmete praegusel arvul ja mitte arvul pärast võimalikku – ja ebarealistlikku – liidu laienemist;

95.  nõuab renoveerimistööde konkreetset kava ja kuluhinnanguid; nõuab tungivalt suuremat läbipaistvust ja üksikute parlamendiliikmete osalemist otsuste tegemisel, millel on institutsiooni haldus- ja finantsküsimustele otsustav mõju; peab ebapiisavaks esimeeste konverentsi ja juhatuse tasemel antavat teavet ja sõlmitud eelkokkuleppeid; nõuab, et kõik organisatsiooni ja parlamendi tulevast arengut käsitlevad strateegilised dokumendid jagataks kõigile parlamendiliikmetele;

96.  tunneb muret ettepaneku pärast muuta autojuhiteenused institutsioonisiseseks ja sellest tulenevate lisakulude pärast, mis tähendab 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes rohkem kui 50 % suuremaid kulusid;

Suulise tõlke ja konverentside peadirektoraat ning kirjaliku tõlke peadirektoraat

97.  märgib, et parlamendi tehtud kalkulatsioon näitab, et 2014. aastal oli koosseisuliste tõlkide poolt suulise tõlke teenuse osutamiseks tõlkekabiinides veedetud keskmine tundide arv nädalas 10,7; märgib siiski, et tõlkekabiinides tehtav töö moodustab üksnes osa tõlkide tööst, mis hõlmab ka koosolekute ettevalmistamist, keeleõpet ja keeleoskuse säilitamist, valvesolekut ning teemapõhist ja muud spetsiifilist koolitust; palub peasekretäril esitada näitajad, millega saab mõõta tõlkide kõiki tegevusi; taunib suurt erinevust tõlkeülesannete täitmisel, kuivõrd aasta keskmise arvestuses töötavad üksikud tõlgid 6–16 tundi nädalas, mistõttu on tõlkide töökoormus ebavõrdne; tunnistab, et valimiste tõttu ei olnud 2014. aasta parlamendi tegevuse seisukohast tüüpiline aasta;

98.  võtab murega teadmiseks selle, et statistikat puudutavat arvutusmeetodit ei ole täpsustatud, ning palub administratsioonil oma protsesse tõlkide asjaomastele esindajatele paremini selgitada;

99.  palub administratsioonil jätta tõlkide keskmise tõlkekabiinides veedetud tundide arvu arvutamisel välja puhkus ja haiguspuhkus;

100.  kordab mitmekeelsuse tähtsust institutsiooni demokraatliku legitiimsuse tagamiseks; väljendab heameelt asjaolu üle, et juhatuses 2011. aastal vastu võetud ressursitõhusa mitmekeelsuse poliitika ning järgnenud organisatsiooniliste reformide tulemusel on suulise tõlke jaoks ette nähtud eelarveridade kulutuste osas saavutatud kokkuhoid; on seisukohal, et töötingimused peaksid sisaldama kaitsemeetmeid, mis on mõeldud nii suulise tõlke kvaliteedi kui ka tõlkide tervise kaitsmiseks, käsitledes samal ajal ka parlamendi töö muutunud korraldusest ja ressursside tõhusast kasutusest tulenevaid vajadusi; palub peasekretäril jätkata pingutusi tõlkidega tiheda koostöö tegemiseks;

101.  toonitab, et suulise tõlke osas on tõhusust võimalik veel suurendada, eelkõige teenuse osutamise tõhustamisega, mida praegu takistavad 2005. aastal kehtestatud eeskirjad, mis ei lähe enam kokku institutsiooni praeguse koosolekute mudeliga; palub uurida, kas tõhusust on võimalik parandada ka suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadi haldustoe üksustes;

102.  palub kokkuvõtte tegemist, et hinnata, kas asjakohane arv parlamendisiseseid tõlke on tagatud ka Euroopa Parlamendi põhilistel tööpäevadel;

103.  palub suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadil võtta kõik vajalikud juhtimismeetmed tõlkide IT-vahendite ja tehnilise toe parandamiseks, et viia see vastavusse komisjoni tõlkide abivahenditega, parandada tootlikkust tõlkeülesannete seisukohast, tasandada üksikute tõlkide tõlketöö koormust ning tagada, et koosseisulised tõlgid on parlamendi põhilistel tööpäevadel kohal ja kättesaadavad, austades samas täielikult nende sotsiaalseid õiguseid; lõpetuseks palub peasekretäril esitada uus kontseptsioon, mis on suunatud töötajate efektiivsele ja kulutõhusale kasutamisele ning mille aluseks peaks olema ka kokkulepe tõlkidega;

104.  on seisukohal, et suulise tõlke teenuste osutamise parandamine eelkõige koos komisjoniga institutsioonidevahelise koostöö raames aitaks tagada nende teenuste tõhusama kasutamise;

105.  on mures selle pärast, et koosolekute ja konverentside korraldamise ülesanded on eri peadirektoraatide vahel killustatud;

Finantsküsimuste peadirektoraat

Reisibüroo

106.  tunneb heameelt selle üle, et finantsküsimuste peadirektoraadi poolt reisibüroole antud parimate hindade otsimise juhiseid rakendatakse tulemuslikult; ergutab reisibürood lisaks võrdlemist tõhustama ja püüdlema peamiste lennuettevõtjatega kokkulepete sõlmimise poole, et saavutada suurem paindlikkus ja soodsamad hinnad, tagades ühtlasi võimaluse reisikorraldust muuta ja tühistada; kutsub reisibürood üles otsima broneeringute tegemisel aktiivselt soodsamaid pileteid ja pakkumisi ning pakkuma üldiselt konkurentsivõimelisemaid hindu, võttes arvesse kõiki lennuettevõtjaid; palub finantsküsimuste peadirektoraadil viia kasutajate seas läbi uuring reisibüroo teenusega rahulolu taseme kohta, et tuvastada veel valdkondi, mida saaks parandada;

107.  võtab teadmiseks reisikorraldusega seotud raskused, mis tulenevad parlamendi kui institutsiooni suurusest ja ülesannetest ning tema töö iseloomuga lahutamatult seotud eripäradest (paindlikkus, viimase hetke tühistamised);

108.  palub finantsküsimuste peadirektoraadil vaadata tihedas koostöös turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi ning kommunikatsiooni peadirektoraadiga läbi hädaolukorra lahendamise plaanid, et käsitleda paremini uusi turvalisusega seotud ohte, eriti institutsiooni mitme asukoha vaheliste lähetuste puhul;

Vabatahtlik pensionifond

109.  märgib, et vabatahtlik pensionifond suurendas 2014. aasta lõpus oma hinnangulist kindlustusmatemaatilist puudujääki, mis arvutatakse fondi vara väärtuse alusel, 270,3 miljoni euroni (2013. aastal 207,9 miljonit eurot); toonitab, et see tekitab muret, et fondi kapital võib ennetähtaegselt hajuda;

110.  rõhutab, et fondi prognoositavad tulevased kohustused on jaotatud mitmele aastakümnele; kutsub juhatust üles kaaluma võimalusi fondi likviidsuse parandamiseks;

111.  nõuab Euroopa Parlamendi poolt eespool nimetatud 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis nõutud välishinnangu tulemuste esitamist ilma täiendava viivituseta; peab vabatahtliku pensionifondi nõukogu peamiseks vastutajaks fondi puudujäägi suuruse eest; nõuab erapensionifondi jaoks ühte kontseptsiooni, et selle fondi kohustusi vähendada; palub juhatusel esitada ettepanek tervikliku tegevuskava kohta, et tegeleda pärast välishinnangu saamist viivitamatult Euroopa Parlamendi kohustustega; peab vajalikuks vähendada fondi osanike pensionihüvitisi;

112.  palub juhatusel koostada pensionifondi praeguse olukorra kohta hinnang nii ruttu kui võimalik;

Parlamendiliikmete assistendid

113.  tunneb heameelt kohalike assistentide ja teenuseosutajate suhtes kohaldatavate uute, rangemate eeskirjade üle; märgib, et mõned uute eeskirjade punktid on ebamäärased ja võivad põhjustada väärtõlgendamist; palub neid punkte veelgi täpsustada, eriti kohalike assistentide ja teenuseosutajate kõrvaltegevuste osas; rõhutab, et mõlema rühma üle tuleks teostada väga ranget kontrolli;

114.  tunneb heameelt parlamendiliikmete e-portaali loomise üle; on seisukohal, et see on kulutõhus ja efektiivne vahend rahaliste vahendite kontrollimiseks kooskõlas paberivaba Euroopa Parlamenti käsitleva poliitikaga; palub finantsküsimuste peadirektoraadil aktiivselt edendada e-portaali kasutamist kõigi Euroopa Parlamendi liikmete seas;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat

115.  märgib, et parlamendi infoturbepoliitika jaoks on vaja üldist kooskõlastatud ja ühtlustatud turbestrateegiat;

116.  nõuab tugevamaid infoturbesüsteeme, et kaitsta teavet lubamatu juurdepääsu eest – tagades samas teabe avalikustamise –, samuti häirete, muutmise või hävitamise eest, et tagada usaldusväärsus, konfidentsiaalsus ja kättesaadavus;

117.  nõuab hädaolukorras kasutatava varajase hoiatamise süsteemi loomist, mis võimaldab tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil koostöös turvalisuse peadirektoraadiga saata kiirteateid SMSi või e-posti teel neile parlamendiliikmetele ja töötajatele, kes soovivad sellise spetsiifilistes turvalisusega seotud hädaolukordades saadetava teate saajate nimekirja kuuluda;

118.  võtab teadmiseks, et IKT välisauditi tegi sõltumatu kolmas isik, nii nagu 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajal nõuti; märgib ühtlasi, et selle auditi eesmärk oli hinnata parlamendi IKT turbe võimekust ja võimalikku küberohtude riski süsteemidele, et töötada välja IKT turbe parandamise kava, mis sisaldab soovituslikku tegevuskava parlamendi üldise turvataseme tõstmiseks; nõuab küberturvet käsitlevaid eeskirju, tagamaks, et Euroopa Parlament on võimeline tõhusalt kaitsma oma teabesüsteeme ning tagama parlamendiliikmete kaitse küberrünnakute eest;

119.  tunneb muret, et vastavalt ISO 27002:2013 standarditele ja parimatele rahvusvahelistele tavadele antud hinnang parlamendi IKT turbe korralduse, valmiduse ja suutlikkuse kohta näitas korralduslike turvameetmete suhteliselt nõrka valmiduse taset;

120.  nõuab parlamendi turvasüsteemide korrapärast stressitestimist IKT valdkonnas;

121.  märgib, et juhatus võttis oma 7. septembri 2015. aasta koosolekul vastu IKT süsteemide turbepoliitika; toonitab, et kiiresti on vaja rakendada tunduvalt jõulisemat IKT turbe poliitikat kooskõlas parlamendi üldise infoturbestrateegia tegevuskavaga;

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraat

122.  võtab teadmiseks, et turvateenuste parlamendisiseseks muutmine viidi Brüsselis lõpule 2014. aasta detsembris ja Strasbourgis 1. juuliks 2015 pärast üldise turvakontseptsiooni vastuvõtmist; toonitab, et hiljutist turvaolukorda arvestades tuleks kohaldada täiendavaid turvameetmeid ja kiiresti läbi vaadata juhatuses 2011. aastal vastu võetud üldine turvakontseptsioon;

123.  väljendab muret seoses Brüsseli ja Strasbourgi ametiasutuste erineva hoiakuga parlamendi hoonete turvalisuse suhtes; peab hädavajalikuks teha tihedat koostööd Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi ametiasutustega, et tõhustada turvaala parlamendi hoonete ümber;

124.  nõuab tõhusa kontrolli teostamist kõigi turvatöötajate suhtes, et tagada nende sobivus neile antud ülesannete täitmiseks nii usaldusväärsuse kui ka ametialase pädevuse taseme seisukohast;

125.  rõhutab, et parlamendi hoonete ja nende vahetu ümbruse turvalisuse suurendamine peab olema tähtsaim prioriteet; peab vajalikuks tagada turvatöötajatele praegust turvaolukorda arvestades asjakohane varustus ja töötingimused;

126.  nõuab hoonete turvameetmete läbivaatamist ja ulatuslikumat kontrolli parlamendi parklate sissepääsude juures numbrimärgi automaatse tuvastamise abil; nõuab keskse välise kontrollpunkti sisseseadmist, et kontrollida kõiki parlamendi hoonetesse sisenevaid parlamendiväliseid teenusepakkujaid;

127.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi liikmete bürooruumides aset leidnud vargusjuhtumeid; palub infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadil ning turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadil tagada suurem turvalisus ja läbipaistvus bürooruumidesse juurdepääsu omavate töövõtjate ja hooldustöötajatega seoses;

128.  peab väga oluliseks teha töötajate osas enne töölevõtmist tõhus sõeluuring, kehtestada töötajate lahkumist reguleeriv kohustuslik kord, asjakohased turvalisuse korraldamise struktuurid ning asjakohane kriisiohje koolitus;

129.  tuletab meelde 7. oktoobri 2014. aasta vahejuhtumit kurdi meeleavaldajatega; nõuab parlamendi turvateenuste põhjalikku ja konfidentsiaalset hindamist; tunneb heameelt, et esimese meetmena koostöö edendamiseks turvalisuse valdkonnas on loodud kõrgetasemeline töörühm, millesse kuuluvad parlamendi, komisjoni, nõukogu ja Belgia riigi esindajad; nõuab suuremat koostööd riiklike ja rahvusvaheliste turvateenistustega;

130.  toonitab vajadust ulatuslikuma koostöö järele turvalisuse peadirektoraadi ja tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi vahel, et tagada teabe ja kommunikatsiooni asjakohane kaitstuse tase parlamendis;

131.  märgib, et julgeoleku ja terrorismivastase võitluse küsimustega tegelemisel ilmnevad praegu liidu organite ja institutsioonide vahendite eraldatus ning eeskirjade ja varustuse erinevused; on seisukohal, et lisaks eri haldusüksuste vahendite haldamisel ilmnenud puuduste demonstreerimisele (julgeolekuküsimustega seotud aastaeelarve suurus on nii komisjonil kui ka Euroopa Parlamendil umbes 40 miljonit eurot, nõukogul umbes 15 miljonit eurot ning ainuüksi Euroopa välisteenistuse Brüsseli peakorteri turvamiseks on ette nähtud üle viie miljoni euro) võib see ka suurendada liidu institutsioonide haavatavust;

132.  on mures julgeolekuolukorra pärast nüüd, kus nii Euroopas kui ka väljaspool selle piire valitseb tõsine terrorismioht, eriti pärast koordineeritud Pariisi ja Brüsseli rünnakuid ning nurjatud rünnakukatset rongis Thalys; kutsub kõiki liidu institutsioone üles aktiivselt edendama omavahelist tugevdatud koostööd, samuti koostööd ametivõimudega oma asukohariikides ning riikides, kus nad tegutsevad või kus asuvad nende ametiruumid või esindused;

133.  nõuab, et peasekretär ning komisjoni, nõukogu, Euroopa välisteenistuse ja parlamendikomisjonide vastavad haldusüksused uuriksid võimalusi töötada välja ühtne institutsioonidevaheline julgeolekupoliitika, mis hõlmaks tegevuskava selliste ühiste elementide väljatöötamiseks nagu riskide hindamise vahendid ja meetodid, poliitilise juhtkonna ja tähtsate külaliste kaitseks määratud töötajad ja vahendid, turvatöötajatele mõeldud koolituskava ja vahendid, juurdepääsu kontrollimise vahendid ja tehnoloogiad, küberjulgeolek ja side turvalisus ning erivahendite haldamine, ning mis peaks toimima koostoimes liidu institutsioonide, välisesinduste ja delegatsioonide asukohariikide pädevate asutustega;

Keskkonnahoidlik parlament

134.  tunneb heameelt kontrollikoja julgustavate tähelepanekute üle seoses 2013. ja 2014. aastal läbi viidud audititega, mille kohaselt 14 auditeeritud ELi institutsioonist oli Euroopa Parlamendil kõige ambitsioonikam süsinikdioksiidiheitmete vähendamise strateegia;

135.  juhib tähelepanu asjaolule, et videokonverentside pidamine ja kaugtöö võivad aidata parandada ajakasutust keskkonnasõbralikumas Euroopa Parlamendis ning vähendada samal ajal haldus- ja reisikulusid;

136.  juhib tähelepanu vajadusele rakendada keskkonnahoidlike avalike hangete põhimõtteid kõigi lepingute ja pakkumismenetluste puhul; nõuab ambitsioonikate siduvate eesmärkide seadmist keskkonnahoidlike lepingute osas, eelkõige seoses toidu ja toitlustamise, sõidukite ja transpordi, sanitaar- ja veeseadmete, paberi, jäätmekäitluse, infotehnoloogia ja kujutise reprodutseerimise seadmete, valgustuse, puhastuse ning mööbliga;

Keskkonnahoidlik riigihange ja EMAS

137.  kutsub peasekretäri üles koostama kava dokumentide transpordikastide arvu vähendamiseks parlamendi töökohtade vahelistel reisidel; soovitab võtta transpordikastide osas kasutusele „nõudmisel põhinev süsteem“ või „jagamissüsteem“, et vähendada nii transpordi rahalist maksumust kui ka CO2-jalajälge;

138.  tunneb heameelt vältimatute heitkoguste kompenseerimiseks võetavate täiendavate meetmete üle; palub Euroopa Parlamendil arendada edasi süsinikdioksiidi kompenseerimise poliitikat;

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0)

139.  märgib, et 2014. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt:

Fraktsioon

2014. aasta esimene pool

2014. aasta teine pool

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud*

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad (2015)

PPE

11 147

7 813

11 311

101 %

7 649

8 772

7 744

6 485

74 %

9 960

S&D

7 956

4 619

8 415

106 %

4 160

7 663

4 194

6 435

84 %

5422

ECR

2 128

1 053

2 731

128 %

450

2 886

457

1 745

60 %

1598

ALDE

3 401

1 759

3 644

107 %

1 516

2 813

1 531

1 847

66 %

2498

GUE/NGL

1 374

417

1 519

111 %

272

2 153

272

1 170

54 %

1255

Rohelised/ALE

2 211

1 388

2 689

122 %

911

2 081

912

1 707

82 %

2 146

EFDD

1 229

1 137

1 544

126 %

822

2 002

827

1 164

58 %

1287

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

753

441

715

95 %

92

1 238

92

566

46 %

533

Kokku

30 200

18 626

32 567

 

15 872

29 608

16 030

21 118

 

29 442

* Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi sihtasutused

140.  märgib, et 2014. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt(2):

Erakond

Lühend

Omavahendid*

EP toetus

Kogutulu

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine) või kahjum

Euroopa Rahvapartei

PPE

2,126

9,327

13,605

85%

345

Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei

PES

1,083

5,297

7,864

85%

78

Euroopa Liberaaldemokraatlik Reformipartei

ALDE

759

2,813

3,582

85%

173

Euroopa Roheliste Partei

EGP

575

1,918

2,493

84%

50

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liit

AECR

373

1,943

2,376

85%

0

Euroopa Vasakpartei

EL

282

1,219

1,501

85%

54

Euroopa Demokraatide Partei

EDP/PDE

123

565

730

85%

13

ELi Demokraadid

EUD

49

274

340

85%

0

Euroopa Vabaliit

EFA

126

526

708

85%

0

Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine

ECPM

73

388

475

85%

4

Euroopa Vabaduse Allianss

EAF

93

521

614

84%

-3

Euroopa Rahvuslike Liikumiste Allianss

AEMN

117

363

480

85%

37

Vaba ja Demokraatliku Euroopa Liikumine

MELD

124

635

941

85%

5

Kokku

 

5,903

25,789

35,709

85%

756

(*) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

141.  märgib, et 2014. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt(3):

Sihtasutus

Lühend

Seotud erakonnaga

Omavahendid*

EP toetus

Kogutulu

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

 

Wilfried Martensi nimeline Euroopa Poliitikauuringute Keskus

WMCES

PPE

831

4,203

5,034

85%

 

Euroopa edumeelsete uuringute sihtasutus

FEPS

PES

636

3,087

3,723

85%

 

Euroopa liberaalne foorum

ELF

ALDE

169

941

1,110

85%

 

Rohelise Euroopa sihtasutus

GEF

EGP

174

914

1,088

85%

 

Euroopa muutmine

TE

EL

111

587

698

85%

 

Euroopa demokraatide instituut

IED

PDE

43

265

308

85%

 

Maurits Coppieters' keskus

CMC

EFA

48

216

264

85%

 

Uus sund – Euroopa reformimise sihtasutus

ND

AECR

195

915

1,110

85%

 

Euroopa vabaduse sihtasutus

EFF

EAF

45

244

289

85%

 

Euroopa riikidevahelise koostöö organisatsioon

OEIC

EUD

21

135

156

85%

 

Euroopa kristlik poliitiline sihtasutus

CPFE

ECPM

37

187

224

85%

 

Euroopa vabaduse ja demokraatia sihtasutus

FELD

MELD

62

271

333

85%

 

Euroopa identideedid ja traditsioonid

ITE

AEMN

42

174

216

85%

 

Kokku

 

 

2,414

12,139

14,553

85%

 

(*) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

 

2,229

11,325

13,554

85%

(1) Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (ELT L 255, 30.9.2015, lk 3).
(2) Allikas: PV BUR. 20.10.2014 (PE 538.295/BUR) ja PV BUR. 20.10.2014 (PE 538.297/BUR) punkt 12.
(3) Allikas: PV BUR. 20.10.2014 (PE 538.295/BUR) ja PV BUR. 20.10.2014 (PE 538.297/BUR) punkt 12.

Õigusalane teave