Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2156(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0101/2016

Esitatud tekstid :

A8-0101/2016

Arutelud :

PV 27/04/2016 - 17
CRE 27/04/2016 - 17

Hääletused :

PV 28/04/2016 - 4.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0151

Vastuvõetud tekstid
PDF 259kWORD 76k
Neljapäev, 28. aprill 2016 - Brüssel Lõplik väljaanne
Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
P8_TA(2016)0151A8-0101/2016
Otsus
 Resolutsioon

1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2015/2156(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0201/2015)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni arvamust (A8-0101/2016),

1.  lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 51, 20.2.2014.
(2) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(3) ELT C 373, 5.11.2015, lk 1.
(4) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.


2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2015/2156(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni arvamust (A8-0101/2016),

A.  arvestades, et avaliku sektori raamatupidamisarvestuse läbipaistvus ja kontroll on demokraatia üldpõhimõtted, mis on ka liidu suhtes kohaldatavad;

B.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on osa esindusdemokraatia kontseptsioonist;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 319 kohaselt on Euroopa Parlamendil ainuvastutus Euroopa Liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest;

D.  arvestades, et nõukogu eelarve on Euroopa Liidu eelarve jagu;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 319 lõike 2 kohaselt peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile viimase taotlusel vajalikku teavet kulutuste tegemise ja finantskontrollisüsteemide toimimise kohta;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 335 alusel on igal liidu institutsioonil halduslik iseseisvus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (finantsmäärus) artikli 55 kohaselt vastutab iga institutsioon oma eelarvejao täitmise eest ise;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament ei saa teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise suhtes teadlikku otsust vajalikku teavet omamata;

H.  arvestades, et 27. septembril 2012. aastal toimunud Euroopa Parlamendi seminaril, mis käsitles Euroopa Parlamendi õigust anda nõukogu eelarve täitmisele heakskiit, nõustusid õigus- ja teaduseksperdid Euroopa Parlamendi õigusega teavet saada;

1.  märgib, et kontrollikoda jõudis oma audititööle tuginedes järeldusele, et institutsioonide ja organite 31. detsembril 2014 lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu;

2.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda täheldas oma 2014. aasta aruandes, et ta leidis mõned personalikulude arvutamisega seotud vead ja mõningad peretoetuste haldamisega seotud puudused seoses Euroopa Ülemkogu ja nõukogu juures auditeeritud teemadega;

3.  kutsub Euroopa Ülemkogu ja nõukogu üles parandama tuvastatud puuduste haldamist ja parandama kontrollikoja poolt täheldatud vead;

4.  märgib, et 2014. aastal oli Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarve kogumaht 534 200 000 eurot (2013. aastal 535 511 300 eurot) ning selle täitmise määr oli 91,3 %; võtab teadmiseks täitmise määra kasvu 2014. aastal;

5.  võtab teadmiseks nõukogu 2014. aasta eelarve vähenemise 1,3 miljoni euro võrra (-0,2 %);

6.  tunneb jätkuvalt muret selle pärast, et eelarve alakasutamise määr on kõrge ja on seotud peaaegu kõigi valdkondadega; kordab oma nõudmist töötada välja peamised tulemusnäitajad, et parandada eelarve planeerimist;

7.  tunneb muret assigneeringute 2014. aastast 2015. aastasse ülekandmiste väga suure arvu pärast, eriti materiaalse põhivara osas; usub kindlalt, et korduv assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise trend on vastuolus finantsmääruse aastasuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

8.  on seisukohal, et eelarve parema kavandamise abil saaks nõukogu vältida suuremaid ümberpaigutamisi eelarveridade vahel;

9.  kordab, et Euroopa Ülemkogu eelarve ja nõukogu eelarve tuleks teineteisest lahutada, et suurendada kummagi institutsiooni finantsjuhtimise läbipaistvust ja vastutust;

10.  rõhutab, et nõukogu peab sarnaselt teiste institutsioonidega olema vastutav ja läbipaistev, ning kutsub nõukogu üles liituma liidu läbipaistvusregistriga;

11.  kordab oma üleskutset Euroopa Ülemkogule ja nõukogule saata Euroopa Parlamendile iga-aastane tegevusaruanne, mis sisaldab põhjalikku ülevaadet kõikidest kummagi institutsiooni käsutuses olevatest inimressurssidest (liigitatud kategooriate, palgaastmete, soo, kodakondsuse ja tööalastel kursustel osalemise kaupa);

12.  märgib, et liidu institutsioonide ja ametite aastaaruannetel võiks olla oluline roll läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse põhimõtete järgimises; nõuab, et liidu institutsioonid ja ametid lisaksid oma aastaaruannetesse standardse peatüki nende komponentide kohta;

13.  peab kahetsusväärseks seda, et nõukogu ei ole seniajani käitumisjuhendit vastu võtnud; on seisukohal, et kõik liidu institutsioonid ja ametid peaksid leppima kokku ühises käitumisjuhendis, kuna see on institutsioonide läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse jaoks hädavajalik; palub neil liidu institutsioonidel ja organitel, kellel ei ole veel käitumisjuhendit, koostada selline dokument võimalikult kiiresti;

14.  palub nõukogul hakata viivitamata rakendama rikkumisest teatamise sise-eeskirja;

15.  nõuab nõukogu liikmete selge majanduslike huvide deklaratsiooni avaldamist internetis;

16.  märgib murelikult, et puuduvad usaldusväärsust käsitlevad eeskirjad, huvide konfliktide deklaratsioonid ja üksikasjalik biograafiline teave Euroopa Ülemkogu eesistuja ja tema kabineti liikmete kohta; märgib lisaks, et puuduvad ka ühised usaldusväärsust käsitlevad eeskirjad riikide esindajate kohta nõukogus; palub nõukogul võtta meetmeid olukorra parandamiseks ja anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

17.  peab kiiduväärseks nõukogu määruse eelnõu kõrgetasemeliste ELi teenistuses olevate ametiisikute rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta ja selles määruses kavandatud säästu;

18.  palub nõukogul töötada välja üksikasjalikud korruptsioonivastased suunised ja sõltumatud poliitikameetmed oma struktuurides;

19.  märgib murelikult läbipaistvuse murettekitavat puudumist õigusloome protsessis, läbirääkimistes, liikmesriikide seisukohtades ja nõukogu istungites; nõuab tungivalt, et nõukogu avalikustaks asjakohased dokumendid ja seaks sisse selge aruandlussüsteemi, mis võimaldab üldsusel jälgida seadusandlikke menetlusi avatult ja läbipaistvalt;

20.  tunneb muret kolmepoolsete kohtumiste ja lepituskohtumiste puuduliku läbipaistvuse pärast; kutsub nõukogu üles suurendama läbirääkimisi silmas pidades süsteemselt läbipaistvust ja usaldusväärsust;

21.  võtab teadmiseks tulemused, mille institutsioonidevaheline kirjaliku ja suulise tõlke komitee saavutas niisuguse ühtlustatud meetodi kehtestamisega, mis võimaldab kõikide institutsioonide tõlkekulusid otseselt võrrelda; tunneb heameelt asjaolu üle, et nõukogu esitab andmeid kõnealuse metoodika alusel;

22.  toonitab, et saavutamata jäi nõukogu peasekretariaadi 2014. aasta üks peamine finantseesmärk – Europa hoone üleandmine 2015. aasta lõpuks; väljendab kahetsust selle viivituse üle ja palub end teavitada selle edasilükkamise rahalistest tagajärgedest;

23.  tuletab meelde oma nõudmist, et nõukogu lisaks oma iga-aastasele tegevusaruandele kinnisvarapoliitika, eelkõige seetõttu, et on oluline selle poliitikaga seonduvaid kulusid nõuetekohaselt ratsionaliseerida ja vältida nende ülemäärasust;

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse edasilükkamise põhjused

24.  kordab, et nõukogu peaks olema liidu kodanike ees täielikult läbipaistev ja vastutav talle usaldatud rahaliste vahendite eest, osaledes täielikult ja heas usus iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses, nagu seda teevad teised liidu institutsioonid; on sellega seoses seisukohal, et liidu eelarve täitmise mõjusa kontrolli huvides peavad Euroopa Parlament ja nõukogu töökorra alusel koostööd tegema; peab kahetsusväärseks probleeme, mis on seni eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tekkinud; rõhutab vajadust suurendada nende kahe institutsiooni vahelist dialoogipidamise võimet, et leida võimalikult kiiresti lahendus, mis võimaldab aluslepingutega saadud volituste täitmist ja vastutust kodanike ees;

25.  märgib, et iga liidu institutsiooni ja organi puhul eraldi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on pikaaegne tava, mille Euroopa Parlament on välja töötanud selleks, et tagada liidu maksumaksjate jaoks läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus; rõhutab, et see tagab tulemuslikult Euroopa Parlamendi õiguse ja kohustuse kontrollida kogu liidu eelarvet;

26.  märgib ka, et komisjon väljendas oma 23. jaanuari 2014. aasta kirjas seisukohta, et kõik institutsioonid on täiel määral seotud Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tehtud tähelepanekute järelmeetmetega ning kõik institutsioonid peaksid tegema koostööd, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse sujuv läbiviimine, pidades täielikult kinni Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohastest sätetest ja asjakohastest teisestest õigusaktidest;

27.  rõhutab, et komisjon märkis oma kirjas ka seda, et ta ei teosta järelevalvet teiste institutsioonide eelarve täitmise üle ning et teisele institutsioonile esitatud küsimustele vastamisega rikutaks selle teise institutsiooni vabadust täita oma eelarvejagu;

28.  tuletab meelde, et igal finantsmääruse artikli 2 punktis b määratletud institutsioonil on nimetatud määruse artikli 55 kohaselt autonoomia oma jao eelarve täitmisel; kinnitab, et kooskõlas tava ja kehtivate eeskirjade tõlgendamisega ning läbipaistvuse ja demokraatliku aruandekohustuse säilitamiseks liidu maksumaksjate ees annab Euroopa Parlament heakskiidu iga institutsiooni eelarve täitmisele eraldi;

29.  toonitab, et Euroopa Parlamendile on antud eelarve täitmisele heakskiidu andmise õigus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 316, 317 ja 319 ning finantsmääruse artiklitele 55 ning 164–167; on seisukohal, et need sätted on piisavaks õiguslikuks aluseks sellele, et Euroopa Parlamendil on lisaks oma õigusele anda heakskiit komisjoni eelarve täitmisele ka õigus teha nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta eraldi otsus; kinnitab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine või mitteandmine on Euroopa Parlamendi õigus ja kohustus, mis on Euroopa Parlamendil liidu kodanike ees;

30.  rõhutab, et 2009. aastast saadik on nõukogu keeldunud tegemast koostööd seoses Euroopa Parlamendi teostatava eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega, keeldudes esitamast vajalikku teavet, vastamast kirjalikult vastatavatele küsimustele ja osalemast tema eelarve täitmist käsitlevatel kuulamistel ja aruteludel, ning et seetõttu on kasutatud üle kolme miljardi euro avaliku sektori vahendeid nõuetekohase kontrollita; peab seda halvaks liidu kodanikele saadetavaks sõnumiks;

31.  kordab, et nõukogupoolse koostööta ei saa Euroopa Parlament teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise suhtes teadlikku otsust;

32.  on seisukohal, et selline olukord tähendab aluslepingutest tulenevate kohustuste, eelkõige institutsioonidevahelise lojaalse koostöö põhimõtte olulist rikkumist ning et kiiresti tuleb leida lahendus, mis võimaldaks kontrollida kogu liidu eelarvet; viitab sellega seoses ELi toimimise lepingu artiklile 15, milles on sätestatud, et iga institutsioon, organ või asutus tagab oma menetluste läbipaistvuse;

33.  kordab, et mõjusa eelarvekontrolli rakendamine on võimalik ainult siis, kui Euroopa Parlament ja nõukogu teevad koostööd, mille põhielemendid peavad olema nõukogu ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esindajate ametlikud kohtumised, selle komisjoni liikmete esitatud küsimustele vastamine kirjaliku küsimustiku alusel ja taotluse alusel eelarvekontrolli jaoks vajalike taustadokumentide esitamine;

34.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament annab teiste institutsioonide eelarve täitmisele heakskiidu pärast seda, kui ta on vaadanud läbi esitatud dokumendid ning vastused parlamendi esitatud küsimustele; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendil on nõukogult vastuste saamisega pidevalt probleeme;

35.  võtab teadmiseks nõukogu peasekretäri kirja vastuseks Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esitatud kutsele osaleda arvamuste vahetuses 11. jaanuaril 2016; rõhutab, et selles kirjas ei vastatud ei kutsele ega ka nõukogu peasekretariaati 25. novembril 2015 saadetud küsimustikule Euroopa Parlamendi liikmete esitatud küsimustega, vaid korrati lihtsalt nõukogu poolt juba varem väljendatud seisukohta finantsteabe vahetamise kohta;

36.  on veendunud, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on oluline liidu kodanike ees demokraatliku aruandekohustuse täitmise vahend;

37.  palub nõukogul alustada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi, et tagada Euroopa Parlamendi õigus saada juurdepääs nõukogu eelarve täitmist käsitlevale teabele; on veendunud, et see tähendab nõukogu kohustust anda taotletud teavet;

38.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et mitte kõik liidu institutsioonid ei järgi läbipaistvuse küsimuses samu standardeid, ning on veendunud, et nõukogu peaks selles valdkonnas parandusi tegema;

39.  on seisukohal, et kuigi vahepealsel ajal saaks olukorda parandada liidu institutsioonide vahelise parema koostööga aluslepingute raames, võib lõpuks vajalikuks osutuda aluslepingute läbivaatamine, et muuta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus selgemaks, nii et Euroopa Parlamendile oleks sõnaselgelt antud pädevus anda heakskiit kõigi institutsioonide ja organite eelarve täitmisele eraldi;

40.  palub komisjonil muuta finantsmäärust, et täpsustada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eesmärke ja määrata selgelt kindlaks karistused määruste järgimata jätmise eest; rõhutab, et seda tuleks teha liidu institutsioonide vastutusele võtmiseks, et kaitsta liidu kodanike finantshuvisid; rõhutab, et erandeid teha ei tohiks.

Õigusalane teave