Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2205(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0080/2016

Esitatud tekstid :

A8-0080/2016

Arutelud :

PV 27/04/2016 - 17
CRE 27/04/2016 - 17

Hääletused :

PV 28/04/2016 - 4.23
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0159

Vastuvõetud tekstid
PDF 263kWORD 87k
Neljapäev, 28. aprill 2016 - Brüssel Lõplik väljaanne
2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll
P8_TA(2016)0159A8-0080/2016

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ametite 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta (2015/2205(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsuseid Euroopa Liidu ametite 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2015)0505) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0194, SWD(2015)0195),

–  võttes arvesse kontrollikoja iga-aastaseid eriaruandeid(1) detsentraliseeritud asutuste 2014. aasta raamatupidamise aastaaruannete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(2), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(3),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(4), eriti selle artiklit 110,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0080/2016),

A.  arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab iga määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 208 kohase ameti kohta horisontaalseid tähelepanekuid, mis on lisatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklile 110 ja Euroopa Parlamendi kodukorra V lisa artiklile 3;

1.  kordab, et ametite täidetavad ülesanded on olulised ning mõjutavad otseselt liidu kodanike igapäevaelu; kordab ka, kui tähtis on ametite sõltumatus, eriti reguleerivate ametite puhul ja nende ametite puhul, mille ülesanne on sõltumatu teabe kogumine; tuletab meelde, et ametite loomise peamine põhjus oli anda sõltumatuid tehnilisi ja teaduslikke hinnanguid;

2.  märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal liidu ametite ja muude organite 2014. aasta auditite tulemuste kohta (edaspidi „kontrollikoja kokkuvõte“), et ametite eelarve oli 2014. aastal ligikaudu 1,9 miljardit eurot, mida on 5 % vähem kui 2013. aastal ja mis moodustab ligikaudu 1,4 % liidu üldeelarvest; juhib tähelepanu asjaolule, et ligikaudu 63 % (1,2 miljardit eurot) tuleb liidu rahalistest vahenditest ning ülejäänu on sissetulek makstavatest lõivudest või muudest allikatest;

3.  märgib, et ametites töötab 6578 alalist ja ajutist ametnikku, mis on 0,64 % rohkem kui eelmisel aastal ning moodustab 14 % liidu üldeelarve alusel lubatud liidu ametnike koguhulgast; märgib lisaks, et ametites töötab ka ligikaudu 3200 lepingulist ja lähetatud töötajat; juhib tähelepanu sellele, et töötajate arvu suurenemine on toimunud peamiselt nendes ametites, millele on määratud lisaülesandeid, ametites, millel on järelevalvekohustused finantssektori üle ja rakendusametites, millel on lisakohustused seoses Horisont 2020 ja muude programmidega;

Ühine lähenemisviis ja komisjoni tegevuskava

4.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtsid 2012. aasta juulis vastu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi (edaspidi „ühine lähenemisviis“) – poliitilise kokkuleppe ametite tulevase haldamise ja reformimise kohta; märgib, et komisjon vastutab selle kokkuleppe järelmeetmete eest;

5.  võtab teadmiseks komisjoni eduaruande ühise lähenemisviisi rakendamise kohta ning jõupingutused, mida komisjon ja detsentraliseeritud asutused on ühiselt teinud ja mis on kaasa toonud selgeid edusamme; on seisukohal, et see tagab tasakaalustatuma juhtimise, suurema tõhususe ja vastutuse ning suurema sidususe; võtab liidu ametite võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) andmete põhjal teadmiseks, et ametid on ühises lähenemisviisis ette nähtud meetmete rakendamisel tublisti edusamme teinud ning ametitega seotud tegevuskava meetmete elluviimise määr on 99 %;

6.  tunneb sellega seoses heameelt komisjoni suuniste üle, mis anti välja ametitega konsulteerides tulemusnäitajate kohta, mille eesmärk on hinnata ametite tegevdirektorite tulemusi, ning komisjoni suuniste üle, mis töötati välja ametite rakenduseeskirjade vastuvõtmiseks koosseisuliste töötajate töölevõtmise valdkonnas; eeldab, et need aitavad ametitel menetlusi sujuvamaks muuta ning seeläbi aega ja vahendeid kokku hoida;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

7.  tuletab meelde, et aastasus koos ühtsuse ja tasakaaluga on kolm peamist arvestuspõhimõtet, mis on asendamatud liidu eelarve tõhusa täitmise tagamiseks; märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal, et eelarve haldamise ja finantsjuhtimise valdkonnas on jätkuvalt kõige sagedasem probleem kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kõrge määr, mis puudutas 28 ametit; märgib siiski, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, kuna ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega; võtab teadmiseks asjaolu, et nimetatud rakenduskavadest tulenevad ülekandmised on sageli ametite poolt ette kavandatud ja kontrollikoda on nendest teavitatud, mis lihtsustab selge vahe tegemist kavandatud ja kavandamata ülekandmiste vahel;

8.  märgib, et kontrollikoda märkis kaheksal juhul ära eelmistest aastatest üle kantud assigneeringute tühistamiste kõrge määra; märgib, et sellised tühistamised viitavad asjaolule, et ülekantud assigneeringud põhinesid kas tegelikust suuremaks hinnatud eelarvevajadustel või olid need muul põhjusel põhjendamata; nõuab tungivalt, et need ametid võtaksid meetmeid, et seda probleemi edaspidi vältida; võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et tühistamiste määr näitab seda, mil määral on ametid õigesti prognoosinud oma finantsvajadusi, ning see on eelarve hea planeerimise kohta parem näitaja kui ülekandmiste määr; võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et asjaomased ametid on rakendanud mitmesuguseid meetmeid, et eelarve järelevalvemenetlust parandada ja selle probleemiga tegeleda;

9.  tuletab ametitele meelde, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse) kohaselt tuleb igal aastal 1. juuliks saata komisjonile, kontrollikojale ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele konsolideeritud aasta tegevusaruanne, mis sisaldab teavet aasta tegevusaruannetest, sise- ja välisauditite aruannetest ning finantsaruannetest; palub, et ametid, mis ei ole seda veel teinud, lisaksid oma konsolideeritud aasta tegevusaruandesse üksikasjaliku teabe sise- ja välisauditite kohta;

10.  võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et raamfinantsmääruse tegelik rakendamine ametites raskendab sageli eelarve tõhusat ja lihtsustatud kasutamist, eriti hangete, mitmeaastase programmitöö ja toetuste kaudse haldamise valdkonnas, ning muudab keerukamaks konsolideerimiseks vajaliku dokumentatsiooni; palub, et komisjon ja võrgustik uuriksid edasi võimalust eeskirju lihtsustada, võttes arvesse ametite erinevaid vajadusi;

11.  märgib rahuloluga, et kontrollikoja hinnangul kajastavad kõikide detsentraliseeritud asutuste lõplikud raamatupidamise aastaaruanded kõigis olulistes aspektides õiglaselt nende finantsolukorda 31. detsembri 2014. aasta seisuga ning finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt kohaldatavate finantsmääruste sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele;

12.  märgib rahuloluga, et kontrollikoja hinnangul on kõikide detsentraliseeritud asutuste 2014. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

13.  tunneb muret, et teatavaid ameteid rahastatakse osaliselt ettevõtete makstavatest tasudest, sest sellised rahalised sidemed võivad mõjutada nende sõltumatust; palub ametitel võtta meetmeid oma sisemise ja välise tegevuse sõltumatuse kaitsmiseks;

Koostöö ametite vahel ja muude institutsioonidega – jagatud teenused ja sünergia

14.  võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et 93 % ametitest on teatanud, et nad jagavad teenuseid teiste ametite ja institutsioonidega; märgib, et 7  % ametitest on koostöölepingud, töökord ja vastastikuse mõistmise memorandumid koostööks teiste ametite, institutsioonide ja liikmesriikidega; märgib, et üldlepinguid rakendatakse iga-aastaselt ning haldusteenuste ja spetsiifiliste operatiivteenuste valdkonnas võetakse konkreetsemaid eraldi meetmeid; julgustab ameteid kasutama rohkem jagatud teenuseid, kui see aitab kulusid vähendada ja suurendab tõhusust; rõhutab, et jagatud teenuste puhul tuleks kulud osalevate ametite või institutsioonide vahel õiglaselt jagada, et vältida olukorda, kus üks osaline peab katma kogu teenuse kulud;

15.  soovitab, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kaaluksid võimalust paigutada uued ametid, mis võivad tulevikus vajalikuks osutuda, muude ametite lähedusse, et neil oleks lihtsam teenuseid jagada;

16.  võtab teadmiseks võrgustiku arvamuse ametite ühendamise kohta; tuletab meelde detsentraliseeritud asutuste institutsioonidevahelise töörühma ülesannet kaaluda sellega seotud kokkuhoidu; ergutab komisjoni käivitama pikaajalist mõjuanalüüsi ühes laiemas poliitikavaldkonnas tegutsevate või sarnaseid ülesandeid täitvate detsentraliseeritud asutuste ühendamise kohta;

17.  väljendab heameelt ametitevaheliste hankemenetluste üle ning ametite osalemise üle komisjoni juhitavates hankemenetlustes; tunnistab, et mitte ainult ametite, vaid ka komisjoni jaoks oleks kasulik luua sünergiat ja ühendada hankemenetlused ühise lähenemisviisi raames; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et komisjonil on kavas hakata võtma ametitelt tema teenuste kasutamise eest haldustasusid; tuletab komisjonile meelde, et ametitele makstakse sellestsamast liidu eelarvest ning et sellised tasud võivad kaasa tuua väiksema osalemise ühistes hankemenetlustes; palub komisjonil ametitele komisjoni juhitavate hankemenetluste eest tasude kehtestamise küsimuses ümber mõelda;

Personalijuhtimine

18.  tuletab meelde, et 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(5) punktis 27 nõutakse kõigi institutsioonide, asutuste ja ametite personali järkjärgulist vähendamist 5 % võrra ajavahemikus 2013–2017; võtab teadmiseks asjaolu, et enamik ameteid on 5 % eesmärgi juba täitnud või ületanud, lähtudes nende 2012. aasta ametikohtade loetelust; tuletab meelde, et komisjon alustas 5 % vähendamise elluviimist oma 2013. aasta ametikohtade loeteluga, võttes arvutustes aluseks 2012. aasta ametikohtade taseme; märgib, et komisjon kohaldas ametite personalile 5 % lisamäära, et luua ümberpaigutamisreserv, millest jagada ametikohti ametitele määratavate uute ülesannete täitmiseks või alles loodavatele ametitele; palub komisjonil viia ametite volituste ja aasta tööprogrammide kohta läbi SWOT-analüüs, et langetada teadmistel põhinev otsus selle kohta, millised ametid vajavad rohkem töötajaid ja millised mitte;

19.  kordab, et eelarvemenetluse käigus oli Euroopa Parlament seisukohal, et töötajaid, kellega seotud kulud kaetakse ettevõtete makstavatest tasudest, st mitte liidu eelarvest, ei tohiks liidu poolt kohaldatav iga-aastane 1 % vähendamine puudutada; nõuab tungivalt, et komisjon käsitleks peamiselt liidu eelarvest rahastatavaid ameteid eraldi ja teeks ettepaneku konkreetse raamistiku loomiseks ametite jaoks, mida rahastatakse peamiselt ettevõtete poolt, mis peaks olema proportsionaalne asjaomase ameti pakutavate teenustega;

20.  julgustab kõiki ameteid püüdlema soolise tasakaalu poole juhtivatel ametikohtadel; märgib, et teatavates ametites on need näitajad eriti halvad; palub, et võrgustik esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile üksikasjaliku aruande meetmete kohta soolise tasakaalu tagamiseks juhtivatel ametikohtadel kõikides detsentraliseeritud asutustes; nõuab lisaks tungivalt, et liikmesriigid peaksid juhatuse liikmeid määrates silmas soolist tasakaalu;

Huvide konfliktid ja läbipaistvus

21.  võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et enam kui 80 % kõigist detsentraliseeritud asutustest kasutab pettusevastast strateegiat; märgib, et neljast ülejäänud asutusest kolm kavatsevad võtta pettusevastase strateegia kasutusele 2016. aasta jooksul ning neljas (Euroopa Politseiamet) kohaldab komisjoni pettusevastases strateegias kindlaks määratud põhimõtteid ja norme koos tugeva finantsmudeliga, mis hõlmab pidevat eel- ja järelkontrolli; võtab teadmiseks, et kõikides nendes strateegiates võetakse arvesse Euroopa Pettustevastase Ameti metoodikat ja pettusevastaste strateegiate suuniseid;

22.  nõustub ametitega, et liidu kodanike usaldus liidu institutsioonide, ametite ja organite vastu on äärmiselt tähtis; märgib, et ametid on kasutanud konkreetseid meetmeid ja vahendeid, et käsitleda asjakohaselt tegelike ja tajutavate huvide konfliktide ohtu; palub ametitel kaaluda strateegiat, kuidas liidu kodanikele lähemale jõuda; märgib, et kõik ametid on võtnud vastu huvide konfliktide vältimist ja haldamist käsitlevad eeskirjad ning need on kooskõlas komisjoni suunistega huvide konfliktide ennetamise ja haldamise kohta ELi detsentraliseeritud asutustes; märgib, et eeskirjad hõlmavad muu hulgas meetmeid potentsiaalsete riskide varajaseks tuvastamiseks, muude üksuste (komisjon, teised ametid ja Euroopa Pettustevastane Amet) parimate tavade kindlaksmääramist, samuti huvide konflikti käsitlevaid põhimõtteid personali jaoks ja nende töötajate jaoks, kelle suhtes personalieeskirjad ei kehti; palub ametitel kaaluda, millised oleksid huvide konflikti ühiste eeskirjade plussid ja miinused;

23.  nõuab, et avalikus sektoris üldiselt ning eriti liidu institutsioonides ja ametites tõhustataks korruptsiooni tõkestamise meetmeid ja korruptsioonivastast võitlust, kasutades terviklikku lähenemisviisi, milleks tuleb üldsusele võimaldada parem juurdepääs dokumentidele ning rakendada rangemaid reegleid huvide konfliktide suhtes, võtta kasutusele läbipaistvusregistrid või neid täiendada, näha õiguskaitsemeetmete jaoks ette piisavad vahendid ning parandada ka koostööd liikmesriikide vahel ja asjaomaste kolmandate riikidega;

24.  märgib murega, et mõned ametid ei ole veel võtnud vastu suuniseid rikkumisest teatamise kohta; nõuab, et kõik need liidu institutsioonid ja ametid, kes ei ole seda veel teinud, võtaksid viivitamata vastu sise-eeskirjad rikkumisest teatamise kohta ning kujundaksid ühise arusaama oma kohustustest, keskendudes rikkumisest teatajate kaitsele; kutsub institutsioone ja ameteid üles pöörama erilist tähelepanu rikkumisest teatajate kaitsele, võttes arvesse peatselt vastu võetavat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset; palub komisjonil edendada õigusakte, milles käsitletakse rikkumisest teatajate kaitse miinimumtaset liidus; kutsub institutsioone ja ameteid üles muutma personalieeskirju, tagamaks, et nendega mitte üksnes ei kohustataks ametlikult ametnikke igasugustest eeskirjade eiramistest teatama, vaid et nendega sätestataks ka rikkumisest teatajate piisav kaitse; kutsub institutsioone ja ameteid üles viivitamata rakendama personalieeskirjade artiklit 22c;

25.  võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et 16 ametit (52 %) kasutavad eksperdirühmi ja teaduskomisjone ning peaaegu kõik nad võtavad arvesse probleeme, mille tõstatas Euroopa Ombudsman 12. mail 2014. aastal alustatud omaalgatuslikus uurimises (OI/6/2014/NF) nende rühmade personalipoliitika kohta; nõuab tungivalt, et need, kes nimetatud tegureid veel arvesse ei võta, teeksid seda viivitamata; kutsub ameteid üles kohaldama uusi eeskirju eksperdirühmade kohta, mille komisjon peaks vastu võtma;

26.  kinnitab, et 29 ametit (üle 90 %) kohaldab eeskirju haldusnõukogu liikmete, juhtkonna ning väliste ja sisemiste ekspertide elulookirjelduste ja majanduslike huvide deklaratsioonide kohta; lisab, et 23 ametit (74 %) avaldab elulookirjeldused ja majanduslike huvide deklaratsioonid oma veebisaidil; märgib murega, et mõnel ametil on probleeme haldusnõukogu liikmete elulookirjelduste või majanduslike huvide deklaratsioonide avaldamisega, kuna puudub mehhanism, mis kohustaks haldusnõukogu liikmeid neid dokumente esitama; nõuab tungivalt, et ametite haldusnõukogu liikmed, kes ei ole veel esitanud dokumente huvide konflikti puudumise kohta, esitaksid viivitamata need dokumendid avaldamiseks vastava ameti veebisaidil, et suurendada läbipaistvust;

27.  palub kõikidel liidu institutsioonidel ja ametitel rakendada personalieeskirjade artiklit 16, avaldades igal aastal teabe teenistusest lahkunud kõrgemate ametnike kohta ja loetelu huvide konfliktide kohta; nõuab, et kõik liidu institutsioonid ja ametid hindaksid ELi töökohale järgneva töökoha sobivust või olukorda, kus avalikud teenistujad ja endised Euroopa Parlamendi liikmed lähevad avalikust sektorist erasektorisse (nn pöördukse küsimus), ning huvide konflikti võimalikkust, ja määraksid kindlaks selge ooteaja, mis peaks katma vähemalt seda perioodi, mille eest makstakse üleminekutoetust;

28.  rõhutab, et vaja on suurendada usaldusväärsust ja parandada eetikaraamistikku käitumisjuhendite ja eetiliste põhimõtete parema rakendamise abil, et tugevdada kõigis liidu institutsioonides ja ametites ühtset ja hästi toimivat usaldusväärsuse kultuuri;

29.  nõuab, et need liidu institutsioonid ja ametid, kes on käitumisjuhendi kehtestanud, sh Euroopa Parlament, tõhustaksid selle rakendamise meetmeid, nt majanduslike huvide deklaratsioonidega seotud kontrolle;

30.  palub kõikidel ametitel kasutada raamistikku, mis luuakse uue institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta, ning juhinduda sellest oma suhtluses liidu poliitika kujundamises ja elluviimises osalevate organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, et suurendada lobitegevusega seotud läbipaistvust;

Tulemuslikkus

31.  märgib, et kulutasuvuse põhimõte ja ELi lisaväärtuse põhimõte kehtivad ka ametite kohta, mis peaksid tagama, et kodanikud on ametite tegevuse tulemustega hästi kursis; märgib, et on oluline saavutada tulemusi; rõhutab, et paljud ametid ei lisa oma aastaaruandesse selgesõnalist ja usaldusväärset teavet oma tegevuse tõhususe ja tulemuslikkuse kohta; kordab, et võrgustikust peab saama uue, institutsioonidevahelise tulemuslikkuse töörühma liige, et saavutada ühine arusaam tulemuspõhise ja tulemustele suunatud eelarvestamise põhimõtetest ning leida võimalusi, kuidas saaks ametites praegu kasutatavaid tegevusmudeleid täiustada; nõuab, et kontrollikoda esitaks ametite tulemuslikkuse ja tulemuste kohta hinnangu aegsasti enne 2016. aastal toimuvat mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist;

Teabevahetus ja nähtavus

32.  võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et peaaegu kõik ametid on lisanud oma veebisaidile teate selle kohta, et tegemist on liidu ametiga, välja arvatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, mis teatab, et on Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni sõltumatu nõuandev organ; lisab, et 50 % ametitest avaldab oma veebisaidil teavet kõikides liidu keeltes, neli ametit pakub teavet 23 liidu keeles, 22 % vähemalt kahes keeles ning 9 % ametite veebisaidid on ainult inglise keeles, kuid mõni neist kavatseb pakkuda teavet ka saksa keeles; tunnistab, et täielikult mitmekeelne lähenemine ei ole kõikide ametite jaoks praegu võimalik, kuna selleks on vaja lisaressursse; soovitab ametitel kaaluda sotsiaalmeedia vahendite, uuringute ja fookusrühmade kasutamist, et saada ülevaade üldsuse teadlikkusest ja hinnata kommunikatsioonistrateegia parandamise võimalusi tulevikus;

33.  võtab teadmiseks võrgustiku teate, et ametitel on kindel soov ja kavatsus suurendada oma esindatust sotsiaalmeedias; märgib, et ainult mõni amet ei ole veel sotsiaalmeedias esindatud, kuid neil on plaanis sellega lähemal ajal kindlasti tegeleda; tõdeb, et tutvustav tegevus sotsiaalmeedias hõlmab aruandeid, sündmusi, tööpakkumisi ja hankeid; märgib lisaks, et tegevus sotsiaalmeedias on seotud ametite muude kommunikatsioonivahenditega;

34.  kutsub ameteid üles veel rohkem pingutama ning parandama oma kommunikatsioonipoliitikat, suurendama nähtavust eri sotsiaalmeedia vahendite abil, et tõsta teadlikkust oma tegevusest ja saavutustest ning tagada, et kodanikud oleksid ametite tööst hästi informeeritud;

Muud märkused

35.  märgib, et komisjon koostas ametite kaastöö põhjal suunised detsentraliseeritud asutuste ja liikmesriikide vaheliste peakorterilepingute standardsätete kohta; märgib, et alates 2016. aasta jaanuarist peab asukohaliikmesriigiga läbirääkimisi veel neli ametit, võrreldes kümne ametiga eelmisel aastal; kordab, kui olulised on need lepingud ametite tegevuse ja julgeoleku seisukohast; nõuab tungivalt, et ametid ja liikmesriigid, mis ei ole veel peakorterilepinguid sõlminud, teeksid seda viivitamata;

36.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtsad on vastuvõtvate riikidega sõlmitud ametite peakorterilepingute sotsiaalsed aspektid, näiteks töötajate sotsiaal- ja elamistingimuste (koolitustasud, staatuse küsimused jne) prognoositavus;

37.  märgib murelikult, et mõnedel ametitel on kaks töökohta, ning peab hädavajalikuks kaotada võimalikult kiiresti kõik kahe töökoha süsteemid, kui need ei paku mingit lisaväärtust;

38.  palub liidu institutsioonidel ja ametitel avalike hangete puhul täpselt rakendada meetmeid, mis on seotud kaalutlusõiguse ja menetlusest kõrvalejätmisega, korraldada iga juhtumi puhul asjakohaseid taustakontrolle ning kohaldada menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumeid, et ettevõtteid huvide konflikti korral kõrvale jätta – kõik need sammud on olulised liidu finantshuvide kaitsmiseks;

39.  tuletab kontrollikojale meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid ühise lähenemisviisi punktis 54 kokku, et kontrollikoda vastutab täielikult allhankena läbiviidavate välisauditite kõikide aspektide, sealhulgas nende järelduste eest ning viib läbi kõik vajalikud haldus- ja hankemenetlused; palub komisjonil kiiresti kinnitada, et ühist lähenemisviisi endiselt kohaldatakse; peab väga kahetsusväärseks, et uus lähenemisviis auditeerimisele, mis kaasab erasektori audiitoreid, on suurendanud ametite halduskoormust 85 %; võrreldes varasema auditiga kontrollikoja juhtimisel võrdub see rohkem kui 13 000 lisatöötunniga või keskmiselt 3,5 täistööaja ekvivalendiga; peab kahetsusväärseks, et auditilepingute hangetele ja haldamisele kulus detsentraliseeritud asutustes üle 1400 tunni lisatööaega ning erasektori audititega seotud täiendavad kulud kokku olid 2014. aastal 550 000 eurot; palub kontrollikojal anda paremaid suuniseid eraaudiitoritele, et oluliselt vähendada kasvanud halduskoormust;

40.  kutsub kõiki liidu institutsioone ja ameteid üles parandama oma menetlusi ja tavasid, mille eesmärk on kaitsta liidu finantshuve, ning anda aktiivne panus tulemustele suunatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusse;

41.  soovitab, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kaaluksid sarnaseid või seotud ülesandeid täitvate väiksemate ametite ühendamist; väidab, et see aitaks pikaajaliselt kokku hoida;

42.  märgib, et liidu institutsioonide ja ametite aastaaruannetel võiks olla oluline roll läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse põhimõtete järgimises; nõuab, et liidu institutsioonid ja ametid lisaksid oma aastaaruannetesse standardse peatüki nende komponentide kohta;

43.  võtab teadmiseks, et liidu kolme kolmepoolse ameti (Cedefop, EU-OSHA ja Eurofound) asutamismääruste läbivaatamise algatamiseks avaldati samaaegsed tegevuskavad; rõhutab, et läbivaatamisel tuleks säilitada kõnealuste väga hea mainega ametite keskse tähtsusega ülesanded ja nende kolmepoolne olemus, tagades riigi ametiasutuste, ametiühingute ja tööandjate esindajate aktiivse osalemise nende juhtimises ja toimimises;

44.  kinnitab, et ametite iga-aastaste tööprogrammide projektide ja mitmeaastaste strateegiate arutamine pädevates parlamendikomisjonides aitab tagada, et programmides ja strateegiates võetakse arvesse tegelikke poliitilisi prioriteete, kuid rõhutab vajadust viia liidu eelarvetsükkel kooskõlla strateegiaga „Euroopa 2020“, et võimaldada täielikult jälgida iga ameti tulemusi ja anda nendest põhjalikult aru seoses nende panusega strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisse;

45.  võtab teadmiseks ametitevahelise koostöö hea tava elu- ja töötingimuste, kutseõppe ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkondades, mis maksimeerib sünergiat ja koostööd ning suurendab täiendavust; peab ühtlasi tervitatavaks ja ergutab heade tavade jätkuvat vahetamist komisjoni ja ametite vahel;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ametitele, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT C 409, 9.12.2015, lk 1.
(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(3) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(4) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(5) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

Õigusalane teave