Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 25. veebruar 2016 - BrüsselLõplik väljaanne
Volituste andmine Austriale 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni allkirjastamiseks ja ratifitseerimiseks ning Maltale sellega ühinemiseks ***
 ELi ja San Marino vaheline leping finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse kohta *
 Horvaatia ühinemine liidu finantshuvide kaitse konventsiooniga *
 Euroopa tööturuasutuste võrgustik, töötajate juurdepääs liikuvusteenustele ja tööturgude edasine integratsioon ***I
 Erakorraliste autonoomsete kaubandusmeetmete kehtestamine Tuneesia Vabariigile ***I
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine - taotlus EGF/2015/007 BE/Hainaut-Namur Glass
 Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta majanduskasvu analüüs
 Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2016. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektid
 Ühtse turu juhtimine 2016. aasta Euroopa poolaasta raames
 ELi ja Tuneesia vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamine
 Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevus
 Euroopa Keskpanga 2014. aasta aruanne
 Vabakaubanduslepingu alaste läbirääkimiste alustamine Austraalia ja Uus-Meremaaga
 Lemmikloomade registreerimise ühilduvate süsteemide kasutuselevõtt kõigis liikmesriikides
 Humanitaarolukord Jeemenis

Volituste andmine Austriale 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni allkirjastamiseks ja ratifitseerimiseks ning Maltale sellega ühinemiseks ***
PDF 241kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega volitatakse Austria Vabariiki allkirjastama ja ratifitseerima ning Maltat ühinema Euroopa Liidu huvides 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooniga tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kättetoimetamise kohta (13777/2015 – C8-0401/2015 – 2013/0177(NLE))
P8_TA(2016)0052A8-0018/2016

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13777/2015),

–  võttes arvesse 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kättetoimetamise kohta (13777/15/ADD1),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0401/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust (A8-0018/2016),

1.  annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule, millega volitatakse Austria Vabariiki allkirjastama ja ratifitseerima ning Maltat ühinema Euroopa Liidu huvides 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooniga tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kättetoimetamise kohta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi alalisele büroole.

(1) Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus, 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.


ELi ja San Marino vaheline leping finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse kohta *
PDF 236kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu nimel Euroopa Ühenduse ja San Marino Vabariigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli sõlmimise kohta (COM(2015)0518 – C8-0370/2015 – 2015/0244(NLE))
P8_TA(2016)0053A8-0025/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2015)0518),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja San Marino Vabariigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli eelnõu (13448/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b ning lõike 8 teist lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0370/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59, artikli 108 lõiget 7 ja artikli 50 lõiget 1,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0025/2016),

1.  kiidab lepingu muutmisprotokolli sõlmimise heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning San Marino Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


Horvaatia ühinemine liidu finantshuvide kaitse konventsiooniga *
PDF 234kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta seadusandlik resolutsioon soovituse kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Horvaatia ühinemist Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse 26. juuli 1995. aasta konventsiooniga, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni 27. septembri 1996. aasta protokolliga, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel, 29. novembri 1996. aasta protokolliga, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel ja mis käsitleb Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tõlgendamist Euroopa Ühenduste Kohtu tehtud eelotsuste abil, ning Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni 19. juuni 1997. aasta teise protokolliga, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel (COM(2015)0458 – C8-0296/2015 – 2015/0210(NLE))
P8_TA(2016)0054A8-0019/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni soovitust nõukogule (COM(2015)0458),

–  võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti artikli 3 lõikeid 4 ja 5, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0296/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0019/2016),

1.  kiidab komisjoni soovituse heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


Euroopa tööturuasutuste võrgustik, töötajate juurdepääs liikuvusteenustele ja tööturgude edasine integratsioon ***I
PDF 238kWORD 96k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku, töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ning tööturgude edasist integratsiooni (COM(2014)0006 – C7-0015/2014 – 2014/0002(COD))
P8_TA(2016)0055A8-0224/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0006),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 46, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0015/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 4. juuni 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 25. juuni 2014. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 2. detsembri 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni arvamust (A8-0224/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/..., milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/589) lõplikule kujule).

(1) ELT C 424, 26.11.2014, lk 27.
(2) ELT C 271, 19.8.2014, lk 70.


Erakorraliste autonoomsete kaubandusmeetmete kehtestamine Tuneesia Vabariigile ***I
PDF 346kWORD 73k
Tekst
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruaril 2016. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus erakorraliste autonoomsete kaubandusmeetmete kehtestamise kohta Tuneesia Vabariigile (COM(2015)0460 – C8-0273/2015 – 2015/0218(COD))(1)
P8_TA(2016)0056A8-0013/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

komisjoni ettepanekule
P8_TA(2016)0056A8-0013/2016
---------------------------------------------------------
P8_TA(2016)0056A8-0013/2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/…
erakorraliste autonoomsete kaubandusmeetmete kehtestamise kohta Tuneesia Vabariigile
[Muudatusettepanekud 1-4, kui ei ole osutatud teisiti]

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Liidu ja Tuneesia suhete aluseks on Euroopa – Vahemere piirkonna leping (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel)(2) (edaspidi „leping”).

(2)  Pärast 26. juuni 2015. aasta terrorirünnakut Tuneesias Sousse’i lähedal kinnitas nõukogu oma 20. juuli 2015. aasta järeldustes, et liit uurib liikmesriikidega konsulteerides võimalust võtta Tuneesia majanduse toetamiseks erakorralisi ja ajutisi meetmeid.

(3)  Oliiviõli on peamine põllumajandustoode, mida Tuneesia liitu ekspordib ja oliiviõlitööstus on oluline osa riigi majandusest, nagu see on ka teatud liikmesriikide mõnedes piirkondades.

(4)  Liit saab Tuneesia majandust kõige paremini toetada kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa naabruspoliitikas ja lepingus, pakkudes ligitõmbavat ja usaldusväärset turgu Tuneesiast eksporditavale oliiviõlile. Sellise turu pakkumine eeldab autonoomsete kaubandusmeetmete kasutuselevõttu, mis võimaldavad kõnealuse toote importi liitu tollimaksuvaba tariifikvoodi alusel.

(5)  Selleks et vältida pettusi ja tagada, et kavandatavad autonoomsed kaubandusmeetmed Tuneesia majandusele ka tegelikult kasu toovad, peaks nende meetmete kohaldamine sõltuma lepingus sätestatud toodete päritolureeglite ja nendega seotud menetluste järgimisest, samuti sellest, et Tuneesia teeb liiduga tõhusat halduskoostööd.

(6)  Liidu oliiviõli turu stabiilsuse säilitamiseks võib autonoomsete kaubandusmeetmetega ette nähtava täiendava mahu teha kättesaadavaks alles pärast lepingu protokolli nr 1 artikli 3 lõikes 1 sätestatud töötlemata oliiviõli aastase tollimaksuvaba tariifikvoodi ammendumist.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013(3) artiklis 184 kehtestatakse tariifikvootide haldamise reeglid. Kõnealuseid reegleid tuleks kohaldada ka käesoleva määrusega ette nähtud autonoomsetele kaubandusmeetmetele.

(8)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mis võimaldavad tal käesoleva määrusega kehtestatud sooduskorra kohaldamist ajutiselt peatada ning kehtestada parandusmeetmed juhuks, kui käesolev määrus mõjutab liidu turgu. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(4).

(9)  Käesoleva määrusega ette nähtud konkreetsed autonoomsed kaubandusmeetmed on mõeldud raske majandusliku olukorra leevendamiseks, millesse Tuneesia on terrorirünnakute tõttu praegu sattunud. Seetõttu peaksid need meetmed olema ajaliselt piiratud ega tohiks piirata ELi ja Tuneesia läbirääkimisi põhjaliku ja ulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomiseks. ▌[ME-d 11 ja 15]

(10)  Arvestades 26. juunil 2015. aastal Sousse’i lähedal toimepandud terrorirünnakuga tekitatud tõsist kahju Tuneesia majandusele, eriti turismisektorile, ning vajadust võtta erakorralisi autonoomseid kaubandusmeetmeid, mis lühiajalises perspektiivis leevendaksid riigi majanduslikku olukorda, peeti asjakohaseks näha ette erand kaheksa nädala pikkusest ajavahemikust, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sooduskord

Tuneesiast pärit töötlemata oliiviõli, mis toodetakse täielikult Tuneesias ja tarnitakse Tuneesiast otse ELi ning mis kuulub CN-koodide 1509 10 10 ja 1509 10 90 alla, impordiks ELi avatakse tollimaksuvaba tariifikvoot 35 000 tonni aastas. [ME-d 5 ja 12]

Artikkel 2

Aasta imporditariifikvoodi kohaldamise tingimused

Aasta imporditariifikvoodi kasutamiseks peab Tuneesia järgima lepingu protokollis nr 4 sätestatud toodete päritolureegleid ja nendega seotud menetlusi.

Artikkel 3

Juurdepääs aasta imporditariifikvoodile

Aasta imporditariifikvoot tehakse kättesaadavaks alles pärast lepingu protokolli nr 1 artikli 3 lõikes 1 sätestatud töötlemata oliiviõli aasta tollimaksuvaba tariifikvoodi mahu ammendumist.

Artikkel 4

Aasta imporditariifikvoodi haldamine

Komisjon haldab aasta imporditariifikvooti vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 184.

Artikkel 5

Ajutine peatamine

Kui komisjon leiab, et on piisavalt tõendeid, et Tuneesia ei täida artiklis 2 sätestatud tingimusi, võib ta vastu võtta rakendusakti, millega ajutiselt peatatakse artiklis 1 ettenähtud sooduskord täielikult või osaliselt. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 6

Vahehindamine

1.  Komisjon viib pärast käesoleva määruse jõustumist läbi vahehindamise käesoleva määruse mõju kohta liidu oliiviõli turule ja esitab kõnealuse hindamise järeldused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.  Kui leitakse, et käesoleva määruse sätted mõjutavad liidu oliiviõli turgu, on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakt, millega kehtestatakse parandusmeetmed eesmärgiga taastada selle turu endine olukord. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 229. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 61 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A8-0013/2016).
(2)EÜT L 97, 30.3.1998, lk 2.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine - taotlus EGF/2015/007 BE/Hainaut-Namur Glass
PDF 261kWORD 73k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (Belgia taotlus EGF/2015/007 BE/Hainaut-Namur Glass) (COM(2016)0001 – C8-0013/2016 – 2016/2013(BUD))
P8_TA(2016)0057A8-0029/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0001 – C8-0013/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006,(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020,(2) eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0029/2016),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et EGFi määruse vastuvõtmine kajastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele EGFi kriisi korral kasutamise kriteerium, kehtestada liidu rahalise toetuse suuruseks 60 % kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, tõhustada EGFi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamist komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada rahastamiskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Belgia esitas taotluse EGF/2015/007 BE/Hainaut-Namur Glass, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 23 (muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) alla kuuluvas majandussektoris Belgias NUTS 2. tasandi piirkondades Hainautʼs (BE32) ja Namuris (BE35), ning arvestades, et eeldatavalt osaleb meetmetes 412 koondatud töötajat ning 100 Hainautʼ piirkonna alla 25-aastast mittetöötavat ja mitteõppivat noort; arvestades, et 144 neist töötajaist koondati Rouxʼs (Hainaut) asuva ja ettevõtjale AGC Europe SA kuuluva tootmistehase sulgemise tõttu ning 268 Auvelaisʼs (Namuri piirkond) asuva ja ettevõtjale Saint-Gobain Glass Benelux kuuluva tootmistehase sulgemise tõttu;

E.  arvestades, et kuigi taotluse puhul ei ole täidetud EGFi määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumid, esitati see sekkumiskriteeriumide alusel, mis võimaldavad eriolukorras teha erandi, eriti koondatud töötajate puhul EGFi määruse artikli 4 lõike 2 alusel ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte puhul EGFi määruse artikli 6 lõike 2 alusel;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Belgial õigus saada nimetatud määruse alusel 1 095 544 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 1 825 907 euro suurustest kogukuludest;

2.  märgib, et Belgia ametiasutused esitasid taotluse EGFist rahalise toetuse saamiseks 19. augustil 2015 ning komisjon lõpetas hinnangu andmise 20. jaanuaril 2016 ja tegi selle samal päeval Euroopa Parlamendile teatavaks;

3.  märgib, et viimastel aastatel on liidus esinenud klaasitoodetega kauplemisel tõsiseid probleeme, ning rõhutab, et aastatel 2000–2010 vähenes tööhõive Euroopa klaasisektoris tervikuna 32 %; juhib tähelepanu, et Valloonias, kus klaasitootmisel on kauaaegsed traditsioonid, on viimastel aastatel mitu suurt ettevõtet sattunud raskustesse: aastatel 2007 kuni 2012 vähenes Namuri ja Hainautʼ piirkondades klaasisektori töökohtade arv 19 % ning Valloonias kadus 2013. aastal 1 236 ja 2014. aastal 1 878 töökohta;

4.  juhib tähelepanu, et Hainautʼ tööturu olukord on eriti problemaatiline ning sealne tööhõive määr on 9,2 % alla riigi keskmise; märgib, et nende kahe piirkonna tööturgudel on madala kvalifikatsiooniga tööjõu osakaal suur (ligikaudu 50 %-l mõlema piirkonna tööotsijatest puudub keskharidus);

5.  märgib, et Saint-Gobain Group oli 2013. aastal sunnitud sulgema oma teise tootmistehase Valloonia deindustrialiseeritud alal, mille kohta esitati taotlus EGF/2013/011 BE/Saint-Gobain Sekurit seoses 257 koondamisega samas sektoris; märgib, et kahe taotluse mitu meedet on sarnased;

6.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et Belgia ametiasutused alustasid individuaalsete teenuste osutamist koondatud töötajatele 10. septembril 2014, varakult enne seda, kui tehti otsus esildatud kooskõlastatud paketi jaoks EGFist toetuse andmise kohta;

7.  toonitab, et erand EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud kriteeriumidest on käesoleval juhul seotud koondatud töötajate arvuga, mis ei ole oluliselt väiksem kui künniseks seatud 500 töötajat; väljendab heameelt, et taotluse abil soovitatakse toetada veel 100 mittetöötavat ja mitteõppivat noort;

8.  märgib, et Belgial on kavas võtta käesolevas taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks seitset liiki meetmeid: i) toetus, juhendamine, integratsioon, ii) tööotsingute hõlbustamine, iii) tervikkoolitus, iv) kogemuste edasiandmine, v) ettevõtte loomise toetus, vi) ühisprojektide toetamine ning vii) tööotsimis- ja koolitustoetused;

9.  väljendab heameelt ühisprojektide toetamise üle; kutsub komisjoni üles hindama seda liiki meetme tulemusi muude taotluste osas, et teha kindlaks meetmes osalejatele tulenevad eelised;

10.  väljendab heameelt, et taotlus sisaldab konkreetselt mittetöötavate ja mitteõppivate noorte abistamiseks ette nähtud meetmeid; märgib, et mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele osutatavad individuaalsed teenused sisaldavad järgmist: i) kaasamine ja juhendamine täiendõppe- või koolituskursustele või sissejuhatavatele loengutele suundumiseks, ii) koolitus, iii) individuaalsed täiendõppevõimalused ning iv) tööotsimis- ja koolitustoetused;

11.  tunneb heameelt, et kavandatavate meetmete raames antavad toetused ja stiimulid on piiratud 5,52 %-ga hinnangulistest kuludest kokku;

12.  märgib, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett on koostatud tööturu osapoolte, ettevõtjate ja riiklike tööhõiveasutustega konsulteerides;

13.  tuletab meelde, et kooskõlas EGFi määruse artikliga 7 tuleks EGFist rahastatava individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja nõutavatest oskustest ning see peaks kokku sobima üleminekuga ressursitõhusale ja säästvale majandusele;

14.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale;

15.  toonitab, et kui samast geograafilisest piirkonnast on esitatud mitu järjestikust taotlust, peaks komisjon koguma ja analüüsima eelmiste taotluste osas saadud kogemusi ja tagama selle, et uute taotluste puhul võetaks selle analüüsi tulemusi nõuetekohaselt arvesse;

16.  palub, et komisjon kirjeldaks tulevastes ettepanekutes täpsemalt, millistes sektorites võiksid töötajad tõenäoliselt tööd leida ning kas pakutav koolitus on kooskõlas majanduse tulevikuväljavaadete ning koondamistest mõjutatud piirkondade tööturu vajadustega;

17.  märgib, et Belgia ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

18.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

19.  tunneb heameelt, et tulenevalt parlamendi nõudmisest toetuste eraldamist kiirendada kehtestas komisjon parandatud menetluse; võtab teadmiseks uue ajakavaga kaasneva ajalise surve ning võimaliku mõju juhtumi läbivaatamise tulemuslikkusele;

20.  palub komisjonil tagada üldsuse juurdepääsu kõigile EGFi vahendite kasutamisega seotud dokumentidele;

21.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

22.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Belgia taotlus – EGF/2015/007 BE/Hainaut-Namur Glass)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2016/407).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta majanduskasvu analüüs
PDF 202kWORD 96k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (2015/2285(INI))
P8_TA(2016)0058A8-0030/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ning artikleid 136 ja 148,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9 (horisontaalne sotsiaalklausel),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel(8),

–  võttes arvesse 25.–26. märtsi 2010. aasta ja 17. juuni 2010. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi ning komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitust (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta(9),

–  võttes arvesse nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsust (EL) 2015/1848 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(11),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“ (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse oma 24. juuni 2015. aasta resolutsiooni majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid(12),

–  võttes arvesse aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“ (edaspidi „viie juhi aruanne“),

–  võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta teatist majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta (COM(2015)0600),

–  võttes arvesse 15.–16. novembril 2015 Antalyas toimunud G20 juhtide tippkohtumise kommünikeed,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi töötajate poolt G20 vastastikuse hindamise protsessi jaoks koostatud tasakaalustamatust ja majanduskasvu käsitlevate jätkusuutlikkuse hinnangute ajakohastatud versiooni (oktoober 2015),

–  võttes arvesse COP 21 kokkulepet, mis võeti vastu Pariisi kliimakonverentsil 12. detsembril 2015,

–  võttes arvesse komisjoni Euroopa majandusprognoosi (sügis 2015),

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni jaoks koostatud uuringuid ja analüüse, mis käsitlevad euroala majanduspoliitika koordineerimist Euroopa poolaasta raames (november 2015),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta teatist 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2015)0690), häiremehhanismi aruannet 2016 (COM(2015)0691) ja ühise tööhõivearuande projekti (COM(2015)0700),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta (COM(2015)0701),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(13),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta(14),

–  võttes arvesse nõukogu soovitust euroala majanduspoliitika kohta,

–  võttes arvesse liikmesriikide parlamentide esindajatega peetud arutelu 2016. aasta Euroopa poolaasta prioriteetide üle,

–  võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2015. aasta aruannet majandus- ja rahaliidu riikide rahanduse kohta 2015. aastal (institutsiooni töödokument 014),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendis toimunud arutelu komisjoniga Euroopa poolaasta paketi ja 2016. aasta majanduskasvu analüüsi üle,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0030/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu majandus on elavnemas, kuid et elavnemine on endiselt aeglane ning toimub liikmesriigiti ja liikmesriikide sees ebaühtlaselt ning osaliselt annavad sellele hoogu ajutised ja välised tegurid, sh madalad naftahinnad;

B.  arvestades, et mõnedes liikmesriikides on majanduskasvu määr püsivalt väga madal;

C.  arvestades, et lisaks maailma majanduse arengu pidurdumisele esineb mitmes tärkava turumajandusega riigis majanduse ja finantsturgude ebastabiilsust, mis toob kaasa uued strateegilised ülesanded, millega Euroopa Liit peab nõuetekohaselt kohanema;

D.  arvestades, et Euroopas esineb endiselt oluline investeeringute puudujääk, mis nõrgendab märkimisväärselt ELi pikaajalisemat majanduskasvu potentsiaali, samal ajal kui euroala jooksevkonto ülejääk kasvab; arvestades, et riigi- ja erasektori võlg on paljudes riikides jätkuvalt suur, kuigi jooksevkonto puudujääke on vähendatud; arvestades, et mitmed liikmesriigid peaksid suurendama oma jõupingutusi sisuliste struktuurireformide elluviimiseks;

E.  arvestades, et hoolimata mitme liikmesriigi jooksevkonto puudujäägi märkimisväärsest vähenemisest ja tööjõu ühikukulude vähenemisest, ei ole netovälisvõla osakaal SKPst enamikus liikmesriikides siiski vähenenud;

F.  arvestades, et tööhõive määr on tõusuteel, kuid sellest ei piisa, et töötust – eelkõige noorte ja pikaajalist töötust – ning vaesust oluliselt vähendada;

G.  arvestades, et oma konkurentidega võrreldes on Euroopa kõige rohkem imporditud ressurssidest sõltuv majanduspiirkond; arvestades, et seega on tulevase majanduskasvu eeltingimuseks Euroopas tõelise ringmajanduse ülesehitamine;

H.  arvestades, et 2008. aasta kriis ei olnud oma olemuselt mitte üksnes tsükliline, vaid ka struktuurne, mis selgitab selle kestvat mõju;

I.  arvestades, et isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine on Euroopa Liidu ühtse turu jätkusuutliku majanduskasvu nurgakivi;

J.  arvestades, et maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise tõttu on mitmes liikmesriigis jäänud riigi eelarvesse laekumata miljardeid, millest on saanud kasu suured äriühingud, kahjustades riikidevahelise solidaarsuse aluseid ja ettevõtetevahelist ausat konkurentsi;

Poliitikameetmete kombinatsioon

1.  väljendab heameelt 2016. aasta iga-aastase majanduskasvu analüüsi paketi ja kavandatava poliitikameetmete kombinatsiooni üle, kuhu kuuluvad investeeringud, struktuurireform ja eelarvepoliitilised kohustused ning mille eesmärk on edendada veelgi suuremat majanduskasvu ja tugevdada Euroopa majanduse elavnemist ja paremuse poole ühtlustamist; rõhutab, et majanduse jõulisema elavnemise ning jätkusuutliku ja üldise jõukuse saavutamiseks on vaja suuri riiklikke jõupingutusi struktuurireformide tulemusliku rakendamise osas ning suuremat koordineerimist Euroopa tasandil;

2.  väljendab heameelt ELi ja euroala riikide rahandusolukorra paranemise, eelkõige valitsemissektori võla ja SKP suhte järkjärgulise vähenemise ning nominaalse eelarvepuudujäägi vähenemise üle; märgib siiski, et mitmes liikmesriigis suureneb jätkuvalt valitsemissektori võlatase koos madala SKP nominaalkasvu ja madala inflatsiooniga, ning et üheksa liikmesriigi suhtes rakendatakse endiselt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust; juhib tähelepanu, et paljude liikmesriikide eelarvepoliitiline manööverdamisruum võimalike uute majandusšokkidega toimetulekuks on piiratud, ja et seetõttu tuleks kaaluda suuremat koordineerimist Euroopa tasandil, et toetada eelarve konsolideerimist ilma majanduskasvu takistamata;

3.  märgib, et Euroopa Liidu ülemaailmne konkurentsivõime on endiselt oluline eesmärk, ning juhib tähelepanu struktuurireformide, uurimis- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute, ressursitõhususe, tootlikkust suurendava innovatsiooni ja väiksema makromajandusliku tasakaalustamatuse olulisusele; on samal ajal seisukohal, et ülemaailmsete väljavaadete halvenemine nõuab ka sisenõudluse suurendamist, et suurendada Euroopa majanduse vastupanuvõimet; on eriti mures üleilmse nõudluse võimaliku aeglustumise pärast;

4.  on seisukohal, et makromajandusliku tasakaalustamatusega tuleks tegeleda koordineeritud jõupingutuste abil, millesse on kaasatud kõik liikmesriigid, tuginedes asjakohastele reformide ja investeeringutele; rõhutab, et iga liikmesriik peab andma selles kontekstis panuse vastavalt oma individuaalsetele kohustustele; märgib, et suur jooksevkonto ülejääk tähendab võimalikku suuremat sisenõudlust; rõhutab, et avaliku ja erasektori kõrge võlatase kujutab endast märkimisväärset haavatavust ning et selle kiiremaks vähendamiseks on vaja vastutustundlikke eelarvemeetmeid ja suuremat majanduskasvu;

5.  nõuab täiendavaid jõupingutusi majanduse elavdamise toetamiseks, parimate tulemuste saavutajatele lähenemise edendamiseks ja makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks, muu hulgas tootlikkuse suurendamise ja investeeringute ergutamise kaudu;

6.  tõdeb heameelega, et tööturu näitajad on hakanud tasapisi paranema, tunnistades samal ajal, et liikmesriikidevahelised erinevused on endiselt suured ja töötuse määr on endiselt lubamatult kõrge; rõhutab vajadust tugineda hiljutistele edusammudele, suurendades ka loodud töökohtade kvaliteeti ja nende tootlikkust; nõuab rohkem jõupingutusi oskustesse investeerimise suurendamiseks, tööturgude kaasavamaks muutmiseks, kvaliteetsete töökohtade loomiseks ja vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ning sissetulekute ja rikkuse kasvava ebavõrdsuse vähendamiseks, säilitades seejuures eelarvedistsipliini; rõhutab, et kahte tüüpi lähenemisviisi vältimiseks tuleks tööhõivenäitajatele anda olemasolevate näitajatega võrdne staatus, mis võimaldaks viia läbi süvaanalüüsi, ning et ELi poliitikas ja liikmesriikidele antavates suunistes tuleks neid nõuetekohaselt arvesse võtta;

7.  väljendab heameelt strateegia „Euroopa 2020“ koondsuuniste uuendamise üle ning nõuab strateegia „Euroopa 2020“ rolli tugevdamist Euroopa poolaasta juhtimises kooskõlas aluslepingu eesmärkide ja kohaldatavate õigusaktidega, ning võlakriisi kordumise vältimist; rõhutab ambitsioonika poliitika ja vahendite olulisust selleks, et tagada Euroopa jaoks säästvale energiavarustusele ja digitehnoloogiale üleminekust suurim kasu, seda ka tänu piisavatele investeeringutele teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ja oskustesse, mis vähendab Euroopa tootmistegurite kogutootlikkuse alast mahajäämust oma peamistest ülemaailmsetest konkurentidest; peab ülimalt oluliseks võitlust majandusliku ebavõrdsuse vastu, mis takistab pikaajalist majanduskasvu; kutsub komisjoni üles käsitlema riigipõhistes soovitustes keskkonnaalaseid maksureforme, seda ka eelarvepoliitiliste kohustuste kontekstis; nõuab strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide osas parimate tulemuste saavutajatele lähenemise sidusat ja terviklikku seiret;

Investeerimine

8.  nõuab, et võimalikult tulemuslikult kasutataks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), et kooskõlas mandaadiga toetada strateegilisi projekte, mis muidu rahastamist ei leiaks; kutsub liikmesriike ja EFSIt üles tihedalt kaasama kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi projektide registrite ja investeerimisplatvormide arendamisse, mida toetavad Euroopa investeerimisnõustamise keskus ja Euroopa investeerimisprojektide portaal; rõhutab ühtlasi, kui tähtis on saavutada EFSI ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koostoime;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kõiki võimalusi kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“, et tugevdada ühtekuuluvust ja leevendada erinevusi ühtsel turul, võimaldades kõigil piirkondadel arendada oma konkurentsieeliseid ja hõlbustades täiendavaid erainvesteeringuid; on seisukohal, et need investeeringud peaksid teenima järjekindlat tööstuspoliitikat ja seejuures tuleks eriti tähelepanu pöörata kvaliteetsete töökohtade loomisele, eelkõige noorte jaoks; rõhutab, et vaja on piisavat haldussuutlikkust, piirkondadel peab olema aktiivne roll ning tuleb parandada kooskõlastamist kõigil valitsustasanditel ja eri tasandite vahel; nõuab, et kaalutaks võimalikke edasisi poliitilisi meetmeid investeeringute puudujäägi ületamiseks ELis;

10.  on teadlik erasektoris toimuvast finantsvõimenduse vähendamise protsessist; rõhutab, et ELi investeerimistempo on kriisieelse ajaga võrreldes oluliselt aeglasem; juhib siinjuures tähelepanu sellele, et tähtis on kiiresti rakendada pangandusliit ja pankade struktuurireform, samuti ergutada kapitaliinvesteeringuid VKEdesse kapitaliturgude liidu abil; nõuab EFSI ja COSME programmi maksimaalset kasutamist, et suurendada VKEde juurdepääsu rahastamisele; on seisukohal, et ühtse turu suurem regulatiivne prognoositavus suurendaks investorite usaldust;

11.  rõhutab, et vaja on suuremaid investeeringuid inimkapitali, eelkõige haridusse ja innovatsiooni, samuti tööturu reformide kontekstis; rõhutab vajadust täiustada riiklikku haridussüsteemi, kutseharidust ja elukestva õppe süsteeme ning kohandada neid ELi tööturu uute nõudmistega oskuste ja teadmiste järele; rõhutab, et see võimaldab innovatsiooni, mis on majanduskasvu, tootlikkuse ja konkurentsivõime peamine tõukejõud; kutsub sellega seoses liikmesriike üles suurendama avaliku sektori investeeringute tootlikkust;

12.  kiidab heaks riigipõhised investeerimisprofiilid, mis tõstavad esile üksikute liikmesriikide peamisi investeerimisprobleeme; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama kõiki valitsustasandeid ja asjaomaseid sidusrühmi investeerimistakistuste väljaselgitamisse, keskendudes eelkõige siseturule, madalale sisenõudlusele ja struktuurireformidele, samuti piisavate avaliku ja erasektori rahastamist koondavate vahendite kättesaadavusele; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide majandusliku arengutaseme püsivaks ühtlustamiseks on vaja hulgaliselt tootlikke investeeringuid; märgib, et igas riigis tuleb leida sobiv tasakaal praeguste kulutuste, riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse ja majanduslikku kasvupotentsiaali investeerimise vahel ning et ühtsel turul ja ELi vahenditel nagu EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on hea investeeringutaseme toetamisel tähtis roll; rõhutab, et mitmes liikmesriigis täheldatav vähene investeerimine teadus- ja uurimistegevusse võib jätta need riigid nn keskmise sissetuleku lõksu;

Struktuurireformid

13.  on seisukohal, et pärast pikka makromajandusliku kohandamise perioodi tuleks keskenduda struktuurireformidele ja investeeringutele, mille eesmärk on tugevdada kvaliteetsetel töökohtadel ja tootlikkusel põhinevat kasvupotentsiaali, edendada õiglasi, tugevaid, tõhusaid ja eelarveliselt jätkusuutlikke hoolekandesüsteeme ning toetada liikmesriikide majanduse kestlikku üleminekut suuremale ressursitõhususele;

14.  nõuab kestlikke reforme toote-, teenuste- ja tööturul, samuti seoses pensioniskeemidega ning parema reguleerimise nimel, mis edendab innovatsiooni, töökohtade loomist ja heaolu suurendamist ning õiglast konkurentsi, nõrgestamata tarbijakaitset;

15.  rõhutab ressursi- ja energiatõhususe suurendamise tähtsust, sealhulgas ringmajanduse arendamise kaudu; rõhutab, et tähtis on edasi arendada tõelist energialiitu, mis põhineb solidaarsusel, tõhususel ja mitmekesisusel, eiramata kohalikke energiaallikaid, sealhulgas taastuvenergiat; palub komisjonil hõlmata need teemad riigipõhistesse soovitustesse, kus need on kõige olulisemad konkurentsivõime ja kestliku arengu tagamiseks;

16.  nõuab tungivalt uusi meetmeid, et ergutada kvaliteetsete töökohtade loomist, suurendada tööturgude vastupidavust ja vähendada killustatust; rõhutab kestlike ja tulemuslike hoolekandesüsteemide tähtsust; tuletab meelde, et pensionisüsteemide kestlikkuse huvides on tähtis tagada kõrge tööhõivetase;

17.  rõhutab kaasaegse, tõhusa, demokraatliku ja kodanikusõbraliku avaliku halduse vajalikkust kõigil valitsustasanditel, samuti tõhusate ja läbipaistvate riigihanke-eeskirjade vajalikkust; rõhutab, kui tähtis on teha edasisi samme tõelise e-halduse suunas liikmesriikide sees ja nende vahel; palub komisjonil ja liikmesriikidel kindlaks teha ja kõrvaldada oma haldussüsteemi puudused, sest need võivad kriisiolukorras ohtlikuks osutuda;

18.  nõuab maksustamise ulatuslikumat üleviimist tööjõult mujale, kusjuures selle üle tuleb otsustada riiklikul tasandil, tagades samas sotsiaalkaitsesüsteemide kestlikkuse;

19.  võtab teadmiseks ettepaneku struktuurireformi tugiprogrammi kohta, mis peaks tugevdama majanduskasvu soodustavate reformide teostamist liikmesriikides ja mille üle otsustatakse seadusandliku tavamenetluse korras; kordab, et struktuurireformide rakendamise eest vastutavad liikmesriigid;

Eelarvepoliitilised kohustused

20.  rõhutab vastutustundliku, majanduskasvu soodustava eelarvepoliitika vajalikkust, kus tagatakse võlgade jätkusuutlikkus ja võetakse arvesse majandustsüklit ning investeerimise puudujääki, austades samas kodanike sotsiaalseid õigusi; tuletab meelde, et osa liikmesriikide väga suur võlakoormus kujutab endast tõsist ohtu euroala võimalike tulevaste vapustuste korral; rõhutab, et riikides, kus valitsemissektori võla suhe SKPsse on kõrge, tuleb suurendada jõupingutusi riigi rahanduse tugevdamiseks ja majanduskasvu ergutamiseks, et suunata need riigid võla kestliku vähendamise teele;

21.  nõuab tungivalt stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamist ja ühtlasi selle kehtivate paindlikkusklauslite täielikku kasutamist kooskõlas komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatisega (COM(2015)0012), muu hulgas selleks, et toetada ulatuslikumaid investeeringuid ja struktuurireforme ning lahendada julgeolekuohtude ja pagulasvoogudega seotud probleeme;

22.  rõhutab vajadust parandada maksukogumist, võidelda maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, algatada kohtuasju agressiivse maksuplaneerimise ja maksuparadiiside vastu ning töötada maksupoliitika parema kooskõlastamise nimel ELis; nõuab, et maksusüsteemid oleksid tulemuslikud ja läbipaistvad, et suurendada maksukogumist, ennetada maksustamise vältimist ja võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu; on seetõttu seisukohal, et maksu- ja tolliasutustele tuleks anda piisavad inim-, materiaalsed ja rahalised ressursid;

23.  toetab ratsionaalseid ja riigipõhiseid jõupingutusi avaliku sektori kulutuste kvaliteedi, tõhususe ja kasvusõbralikkuse parandamiseks, eelkõige vähendades kasutuid kulutusi ja suurendades majanduskasvu soodustavaid investeeringuid, kuid ohustamata põhiliste avalike ja sotsiaalteenuste osutamist;

Euroala erilise tähelepanu all

24.  tunneb heameelt euroala majanduspoliitikat käsitleva soovituse üle, mille komisjon esitas kuus kuud enne riigipõhiste soovituste esitamist ja mis võimaldab süvendada poliitika koordineerimist viie juhi aruande ja Euroopa Parlamendi asjaomaste resolutsioonide järelmeetmena;

25.  rõhutab, et arvestades euroalal valitsevat suurt vastastikust sõltuvust ning rahapoliitika ühtsust, kujutab euroala endast majandusüksust, kus tuleb edendada lähenemist parimate tulemuste saavutajatele ning toetada seda liikmesriikide poliitika suurema kooskõlastamisega; rõhutab, kui tähtis on kõigi liikmesriikide valitsuste tõhustatud tegevus, et rakendada oma riikides majandusreforme ja investeeringuid, mis on vajalikud, et vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust ning vältida riikliku poliitika negatiivse mõju ülekandumist teistele liikmesriikidele; nõuab seega nende makromajandusliku tasakaalustamatuse ja ülekanduva mõju ilmingute põhjalikku hindamist, et täiendada iga riigi nõrkade kohtade hindamist ja makromajanduslikku dialoogi; nõuab täielikku kooskõla euroala soovituse ja riigipõhiste soovituste vahel;

26.  väljendab heameelt seoses suurenenud tähelepanuga euroala eelarvepoliitika üldisele seisundile, mis ei tähenda tähelepanu kõrvalejuhtimist üksikute liikmesriikide kohustustest; tuletab meelde, et kui asi puudutab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, siis ei saa eelarvepuudujääki ühes liikmesriigis tasakaalustada eelarveülejäägiga teises liikmesriigis; nõuab järjepidevat järelevalvet selle üle, kas eelarvepoliitika üldine seisund on olemasolevat investeeringute puudujääki arvestades asjakohane;

27.  toetab soovitust diferentseerida eri liikmesriikide poolt eelarve kohandamiseks tehtud pingutusi, võttes arvesse nende olukorda seoses stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisega ning stabiliseerimisvajadusi, samuti ülekanduvat mõju; märgib, et paljude liikmesriikide jaoks tähendab see majanduskasvu toetavat eelarve konsolideerimist; märgib teisest küljest, et mõnedel liikmesriikidel võimaldab eelarveolukorra paranemine seoses stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisega praeguses olukorras toetada sisemajandust;

28.  märgib, et kuigi euroala suur jooksevkonto ülejääk on teretulnud märk euroala välise konkurentsivõime kohta, annab selle praegune tase tunnistust ka siseinvesteeringute puudujäägist, mis on majanduskasvule ja tööhõivele kahjulik; on seisukohal, et tugevam sisenõudlus oleks kasulikum nii euroala jätkusuutliku majanduskasvu seisukohalt kui ka globaalsest vaatepunktist; on teadlik asjaolust, et mõnede liikmesriikide jooksevkonto ülejäägiga kaasneb positiivne ülekanduv mõju kogu väärtusahela ulatuses, mis võib mitmel eri moel kasuks tulla mõnedele teistele liikmesriikidele; tunnustab ka ühisraha rolli selles, et konkurentsivõimelisemad riigid on suutnud säilitada suurt ülejääki võrreldes ülejäänud maailmaga; väljendab heameelt seoses komisjoni 2016. aasta talvises prognoosis tehtud järeldusega, et mõnede liikmesriikide majanduskasv 2015. aastal oli tingitud peamiselt sisenõudlusest; peab oluliseks, et suurema jooksevkonto ülejäägiga liikmesriigid jätkaksid sisenõudluse suurendamist nii omaenda kui ka üldise kasu nimel; samal ajal kutsub vähem konkurentsivõimelisi liikmesriike tõhusalt rakendama struktuurireforme ja kvaliteetseid investeeringuid oma majanduse moderniseerimiseks ning pikaaegsete investeeringute jaoks jätkusuutliku ettevõtluskeskkonna rajamiseks kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“; on seisukohal, et see on parim viis makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamiseks liikmesriikides, samas kui riigisisene devalveerimine kahandaks nõudlust ja aeglustaks majanduskasvu kogu euroalal;

29.  rõhutab vajadust edendada tõelist majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, mis põhineb tootlikkuse suurenemisel ja kuluga mitteseotud tegurite paranemisel; peab tähtsaks, et kõik liikmesriigid rakendaksid tõhusalt struktuurireforme, parandaksid avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja omaksid piisavat investeerimisvõimet, et võimaldada tasakaalustatud ja jätkusuutlikku majanduskasvu, mis on väga oluline ka selleks, et vähendada riigivõla suhet SKPsse; tunnistab asjaolu, et avaliku ja erasektori kõrge võlatase vähendab märkimisväärselt investeerimisvõimekust ja aeglustab seega majanduskasvu;

30.  tuletab meelde, et palgakujundus toimub sõltumatute kollektiivläbirääkimiste kaudu, ning kutsub asjaosalisi üles tagama nii vastutustundlikku kui ka majanduskasvupõhist palkade arengut, mis peaks ühtlasi peegeldama tootlikkuse tõusu; eelkõige palub asjaosalistel jooksevkonto puudujäägiga või peaaegu tasakaalus eelarvega riikides jätkata jõupingutusi tootlikkuse suurendamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks; samuti palub asjaosalistel suure eelarveülejäägiga riikides suunata ülemäärased säästud sisenõudluse ja kodumaiste investeeringute toetuseks;

31.  nõuab, et võetaks meetmeid, mis aitaksid vältida võidujooksu madalaimate maksumäärade ja sotsiaalsete standardite nimel, mis toob kaasa ebavõrdsuse kasvu; tuletab meelde vajadust säilitada rahvusvaheline konkurentsivõime, mis põhineb tootlikkusel ja paremuse poole ühtlustamisel; väljendab heameelt seoses suurema tähelepanuga kolmele tööhõivenäitajale makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabelis ning palub komisjonil käsitleda neid näitajaid võrdsetel alustel teiste näitajatega; on ühtlasi seisukohal, et poliitikasuunistes tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta peamiste tööhõive- ja sotsiaalnäitajate ning asjakohaste ressursitõhusust käsitlevate näitajate tulemustabeli analüüsi;

32.  võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu 2015. aasta detsembri kohtumise järeldused majandus- ja rahaliidu kohta ning palub komisjonil hakata võimalikult kiiresti ette valmistama pikemaajalisi meetmeid;

Suurema demokraatliku vastutusega tulemuslikum Euroopa poolaasta

33.  taunib riigipõhiste soovituste puudulikku rakendamist ning on seisukohal, et paremaks rakendamiseks on vaja selgemalt sõnastada Euroopa tasandi prioriteedid ja suurendada riigi tasandil tõelist avalikku arutelu, poliitilist tahet ja pühendumust, mis suurendaks asjakohasust ja isevastutust; väljendab seoses sellega heameelt komisjoni liikmete visiitide üle liikmesriikidesse, et arutleda Euroopa poolaasta protsessi ja sellega seotud dokumentide üle;

34.  nõuab, et põhiprioriteetidele keskenduvate riigipõhiste soovituste andmisel jälgitaks, et käsitletakse kõiki olulisi ülesandeid, mh vajadust vältida võlakriisi kordumist ning vajadust suurendada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet, võttes arvesse strateegia „Euroopa 2020” eesmärke;

35.  väljendab heameelt seoses 15. detsembril 2015. aastal Euroopa Komisjoni presidendi ja eurorühma esimehe osalusel toimunud täiskogu aruteluga, kus käsitleti euroala soovituste eelnõu, ning soovib, et sellised täiskogu arutelud muutuksid Euroopa poolaasta tavapäraseks osaks; on seisukohal, et sellised arutelud tugevdavad ja täiendavad demokraatlikku dialoogi, eelkõige majanduslikku dialoogi, aidates suurendada täidesaatva võimu vastutust;

36.  rõhutab, et Euroopa Ülemkogu kevadine kohtumine peaks jääma keskseks ajaks, mil määratakse kindlaks poliitilised prioriteedid; väljendab heameelt täiskogul komisjoniga peetud arutelu üle, kus käsitleti iga-aastase majanduskasvu analüüsi prioriteete enne ja pärast selle vastuvõtmist; tuletab meelde, et majanduspoliitika kehtestamine ülemkogu poolt liikmesriikidele antud soovituste põhjal kujutab endast täitevvõimu akti, mille suhtes tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi demokraatlikku kontrolli ja arutelu; kutsub seetõttu nõukogu üles võtma euroalale mõeldud soovitused ja iga-aastase majanduskasvu analüüsi paketi järeldused vastu pärast seda, kui Euroopa Parlament on saanud nende suhtes oma seisukohta väljendada; kinnitab oma otsustavust käsitleda neid dokumente kiiresti ja väljendada oma seisukohta aegsasti enne kevadist Ülemkogu kohtumist; väljendab heameelt seoses Euroopa Parlamendi presidendile esitatud kutsega edastada parlamendi seisukoht kevadisel Ülemkogu kohtumisel; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et vastavalt aluslepingule tuleb Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu on soovitused vastu võtnud, samuti tuleb parlamenti teavitada mitmepoolse järelevalve tulemustest;

37.  rõhutab, kui oluline on, et parlamentides arutataks riikide kohta koostatud aruandeid ja riigipõhiseid soovitusi ning hääletataks nii riiklike reformikavade kui ka riiklike lähenemis- või stabiilsusprogrammide üle; kutsub liikmesriike üles kaasama struktureeritud viisil sotsiaalpartnereid, kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ja muid asjaomaseid sidusrühmi, kasutades selleks ära riikide kohta koostatud aruannete varajast avaldamist; rõhutab, et sotsiaalpartnerite roll palgakujunduses on asendamatu ning nende roll laiemates majandusaruteludes peaks olema ülioluline, eriti mis puudutab tootlikkuse edendamist; nõuab ühtlasi liikmesriikide parlamentide tugevamat koostööd Euroopa Parlamendiga;

38.  nõuab tungivalt, et komisjon alustaks läbirääkimisi majanduse juhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkulepe üle; rõhutab, et selle institutsioonidevahelise kokkuleppega tuleks tagada, et Euroopa poolaasta ülesehitus võimaldab kõnealuse protsessi sisulist ja regulaarset parlamentaarset kontrolli aluslepingute raamistikus, eriti mis puudutab iga-aastase majanduskasvu analüüsi prioriteete ning euroala käsitlevaid soovitusi;

Eelarvepoliitika

39.  peab kahetsusväärseks rahuldava mitmekordistava mõju puudumist tulenevalt ELi eelarve piiratusest, kusjuures ei ole võimalik muuta omavahendite süsteemi, ning seda, et majandusprognooside, majanduspoliitika prioriteetide ning aastaeelarvete ja mitmeaastaste eelarvete koostamise vahel puudub sidusus;

40.  märgib, et ELi eelarve aitab otseselt kaasa kahe eesmärgi saavutamisele 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kolmest eesmärgist (taastada investeeringud, jätkata struktuurireforme ja rakendada vastutustundlikku, ausat ja võetud poliitilisi kohustusi täita suutvat eelarvepoliitikat); väljendab seoses sellega heameelt komisjoni ettepaneku üle kasutada ELi rahalisi vahendeid tehnilise abi andmiseks struktuurireforme toetavate teenuste raames;

41.  on veendunud, et ELi eelarvega saaks leevendada survet liikmesriikide eelarvetele ning toetada eelarve konsolideerimist omavahendite kasutuselevõtu ja kulude ratsionaliseerimise kaudu; on veendunud, et avaliku sektori vahendite koondatud haldamine ELi tasandil võimaldaks saavutada mastaabisäästu ja seega vähendada kulusid, näiteks diplomaatias ja militaarvaldkonnas, seadmata samas kahtluse alla liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise põhimõtet, eelkõige struktuurifondide puhul;

42.  rõhutab asjaolu, et ELi eelarve puudujääk on õigusvastane; märgib, et liikmesriigid suhtuvad Euroopa Liidu eelarvesse kui kohandatavasse muutujasse, mis sõltub liikmesriikide eelarvetest;

43.  rõhutab, et euroala integratsiooni edendamine on majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks vältimatu, ning et eelarveliit on euro tõhusa toimimise alustala;

44.  nõuab, et Euroopa Parlamendi seisukoha kujundamisel euroala ja selle eelarvesuutlikkuse kohta võetaks arvesse 2016. aasta jooksul koostatava algatusraporti järeldusi euroala eelarvesuutlikkuse kohta;

45.  palub komisjonil viia lõpule mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine, nagu lepiti kokku 2013. aasta juunis vastu võetud poliitilises kokkuleppes Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel; rõhutab, et ELi aastatel 2009‒2014 tabanud finants- ja humanitaarkriis tõi ilmsiks kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku puudulikkuse; rõhutab samas vajadust viia läbi ulatuslik ELi finantsplaneerimise reform, milles võetaks piisavalt arvesse olemasolevate instrumentide eesmärke, rahastamist ja kestust;

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuspoliitika

46.  rõhutab, et selleks, et jäätmeid käsitlevate õigusaktide reform ja ringmajanduse tegevuskava aitaksid muuta Euroopa majanduse ringmajanduseks, on tingimata vaja integreerida vastavad soovitused Euroopa poolaasta protsessi, et edendada konkurentsivõimet ning luua töökohti ja jätkusuutlikku majanduskasvu; soovitab integreerida ringmajanduse põhimõtted riigipõhistesse soovitustesse;

47.  rõhutab taas sellise fiskaalraamistiku vajadust, mis soodustab jätkusuutlikku poliitikat, on kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ ning stimuleerib investeerimist ressursitõhususse, tootmisprotsesside moderniseerimisse ning parandatavate ja vastupidavamate toodete tootmisse; kordab, et tuleb järk-järgult kaotada keskkonnale kahjulikud toetused, sh fossiilkütustele, ning minna tööjõumaksudelt üle keskkonnamaksudele;

48.  peab oluliseks tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse hindamist Euroopa poolaasta raamistikus ja toetab üleminekut tulemuspõhisele lähenemisviisile, samuti keskendumist haiguste ennetamisele ja tervislike eluviiside edendamisele; palub komisjonil koos kõigi sidusrühmadega töötada välja vahendid tervisenäitajate jälgimiseks, mõõta juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ning edendada meditsiiniuuringute kulude läbipaistvust, et vähendada sotsiaalseid erinevusi ja tervishoius esinevat ebavõrdsust liikmeriikide vahel ja nende sees; palub komisjonil võtta riigipõhistes soovitustes arvesse ennetuskavadega seotud meetmete pikaajalist tervise- ja eelarvemõju;

49.  rõhutab tervishoiusektori jätkusuutlikkuse tähtsust, sest sellel sektoril on üldises majanduses oluline roll (sellega on seotud 8 % Euroopa tööjõust ja 10 % ELi SKPst), samuti rõhutab, kui tähtis on võimalus pakkuda kõigile kodanikele võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele, sest tervis on liikmesriikide ja nende majanduse stabiilsuse, jätkusuutlikkuse ja edasise arengu jaoks väga oluline tegur;

Regionaalpoliitika

50.  märgib, et vähem arenenud piirkondadele on tähtsad ELi investeeringud ja nende suutlikkus meelitada ligi muid investeeringuid, edendades nii majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

51.  võtab teadmiseks seosed Euroopa poolaasta protsessi eesmärkide ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöö vahel aastatel 2014–2020, mis kajastuvad ka partnerluslepingutes; on seetõttu seisukohal, et pärast 2014.–2020. aasta reformi võiksid ühtekuuluvuspoliitika instrumendid etendada väga olulist rolli asjaomaste riigipõhiste soovituste rakendamisel, toetades seeläbi struktuurireforme ning aidates saavutada ELi strateegilisi eesmärke ja rakendada tulemuslikult partnerluslepinguid; rõhutab siiski Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kavade ja eesmärkide mitmeaastast ja pikaajalist olemust, võrreldes Euroopa poolaasta aastase tsükliga, ning vajadust koordineerida omavahel Euroopa Liidu prioriteete ning riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke vajadusi;

o
o   o

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele, parlamentidele ja Euroopa Keskpangale.

(1) ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.
(2) ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.
(3) ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.
(4) ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.
(5) ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.
(6) ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.
(7) ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.
(8) ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.
(9) ELT L 192, 18.7.2015, lk 27.
(10) ELT L 268, 15.10.2015, lk 28.
(11) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0238.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0408.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0469.


Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2016. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektid
PDF 364kWORD 133k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2016. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta (2015/2330(INI))
P8_TA(2016)0059A8-0031/2016

Euroopa Parlament,

—  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 5 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 9,

—  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 145, 148, 152 ja artikli 153 lõiget 5,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 174,

—  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 349, milles käsitletakse äärepoolseimatele piirkondadele suunatud erimeetmeid,

—  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta,

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste hartat, eelkõige selle IV jaotist (Solidaarsus),

—  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta teatist „2016. aasta majanduskasvu analüüs. Majanduse elavnemise toetamine ja majandusliku lähenemise edendamine“ (COM(2015)0690),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta teatist „Häiremehhanismi aruanne 2016“ (COM(2015)0691),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta soovitust euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta (COM(2015)0692),

–  võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 26. novembri 2015. aasta ühise tööhõivearuande projekti, mis on lisatud komisjoni teatisele 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2015)0700),

–  võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta teatist majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta (COM(2015)0600),

–  võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2015. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2015)0098) ja Euroopa Parlamendi 8. juuli 2015. aasta seisukohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“ (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

—  võttes arvesse komisjoni 4. aprilli 2014. aasta teatist tulemuslike, kättesaadavate ja paindlike tervishoiusüsteemide kohta (COM(2014)0215),

–  võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist „Majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamine“ (COM(2013)0690),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“ (COM(2013)0083),

—  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (C(2013)0778),

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine“ (COM(2012)0173),

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus“ (COM(2011)0933),

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“ (COM(2010)0758) ning Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni selle kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

—  võttes arvesse 2010.–2015. aasta kommunikatsioonistrateegiat naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks ning hilisemat 2016.–2019. aasta strateegilist kohustust naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks, milles käsitletakse konkreetselt naiste tööhõivet ja majanduslikku iseseisvust,

—  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta,

—  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“,

—  võttes arvesse nõukogu järeldusi sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta (13414/15),

—  võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 2014. aasta aruannet „Piisav pikaajalise hoolduse vajadust arvestav sotsiaalkaitse vananevas ühiskonnas“,

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 28. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamise kohta(4),

–  võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust O-000121/2015 - B8-1102/2015 nõukogule ja sellega seotud 29. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule(5),

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni kohta võitluses tööpuudusega(6),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2015. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(7),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni strateegia „Euroopa 2020“ tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(8),

–  võttes arvesse oma 17. juuli 2014. aasta resolutsiooni noorte tööhõive kohta(9),

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu võimaluste kohta aidata kaasa ettevõtjatele, ettevõtetele ja idufirmadele uute töökohtade loomiseks soodsa keskkonna kujundamisele(10),

—  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta(11),

—  võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta(12),

—  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta(13),

—  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee lõppjäreldusi seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega (september 2015),

—  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 3/2015 „ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid“(14),

—  võttes arvesse Eurostati 2015. aasta aprilli väljaannet töötuse kohta Euroopa Liidu regioonides,

—  võttes arvesse 2015. aasta märtsi kvartaliülevaadet Euroopa tööhõive ja sotsiaalse olukorra kohta(15),

—  võttes arvesse OECD 9. detsembri 2014. aasta töödokumenti „Trends in Income Inequality and its Impact on Economic Growth“ („Sissetulekute ebavõrdsuse arengusuunad ja mõju majanduskasvule”),

—  võttes arvesse Euroopa töötingimuste uuringu (aastad 2010 ja 2015) viiendat ja kuuendat väljaannet(16),

—  võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 16. veebruari 2016. aasta aruannet sotsiaalpartnerite rolli kohta Euroopa poolaastas,

—  võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 17. juuni 2014. aasta aruannet „Kriisi raames palgakujundusmehhanismide muutmine ja uus ELi majanduse juhtimiskava“,

—  võttes arvesse liikmesriikide parlamentide esindajatega peetud arutelu 2016. aasta Euroopa poolaasta prioriteetide üle,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0031/2016),

A.  arvestades, et töötuse määr on alates 2013. aasta teisest poolest aeglaselt vähenenud, kuid mitte siiski piisavalt oluliselt, et ohjeldada töötust ja vaesust, hoolimata mõnedest toetavatest makromajanduslikest meetmetest ja struktuurireformidest; arvestades, et sellegipoolest püsib see paljudes liikmesriikides liiga kõrge, hõlmates 9,9 % tööealistest kodanikest ehk 23 miljonit inimest, kellest umbes pooled on pikaajalised töötud (üle 10 % euroalal), ning et kõik see on ikka veel 2008. aasta näitajatest oluliselt kõrgem; arvestades, et sellest järeldub, et on hädavajalik võtta arvesse spetsiifilisi mikromajanduslikke olusid ning vajadust edendada sotsiaalselt õiglaseid struktuurireforme, mille sotsiaalset mõju tuleb enne nende jõustumist hinnata;

B.  arvestades, et majanduse elavdamine kestab nüüd kolmandat aastat ning majanduskasvu prognoos 2018. aastaks on ELi 28 liikmesriigis 2 % ja euroalal 1,8 %, kuid jääb liikmesriikide lõikes ja liikmesriikide sees ebaühtlaseks, mida osaliselt põhjustavad ajutised tegurid, nt energiahinna pidev langus, mis aitab kaasa ostujõu suurenemisele juhtudel, mil sellel on mõju reaalmajandusele; arvestades, et see näitab, et EL saaks majandusliku ja sotsiaalse taastumise kiirendamiseks rohkem ära teha, et muuta see keskpikas perspektiivis jätkusuutlikumaks, eelkõige maailmamajanduse praeguses ebakindlas olukorras;

C.  arvestades, et eelarvete konsolideerimine ELi 28 liikmesriigis on paranemas, mida näitab üldeelarve puudujäägi vähenemine 2011. aasta 4,5 %-lt 2015. aastal 2,5 %-le;

D.  arvestades, nagu Euroopa Komisjon on avaldanud(17), et liikmesriikide sees ja vahel esineb jätkuvalt tööhõive ja sotsiaalse olukorra lahknevust ning sotsiaalne areng viitab jätkuvalt täiendavale lahknevusele ELis, takistades majanduskasvu, tööhõivet ja ühtekuuluvust; arvestades, et ühiskonnad, mida iseloomustavad kõrge võrdsuse ja inimestesse investeerimise tase, tulevad majanduskasvu ja tööhõive paindlikkuse poolest paremini toime.

E.  arvestades, et 22,6 % ELi noortest on töötud, et 2014. aastal oli mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori 12,3 % ning et see rühm on seega tööturult kõrvalejäämise ohus, mille tulemusena vähenevad oskused ja inimkapital; arvestades, et see vähendab inimese iseseisvust ja ohustab sotsiaalset integratsiooni; arvestades, et põhivastutus noorte töötusega võitlemise eest lasub liikmesriikidel, kes peavad töötama välja ja rakendama tööturgu reguleerivaid raamistikke, haridus- ja koolitussüsteeme ning aktiivseid tööturupoliitikaid;

F.  arvestades, et 2014. aastal suurenes ELi 28 liikmesriigi tööhõive määr 0,8 %, euroalal aga 0,4 %, ning liikmesriikide tulemused erinevad märkimisväärselt, kuna viies riigis on vähenenud tööhõive määr ajavahemikul 2009–2014 vähemalt viie protsendipunkti võrra; arvestades, et 2014. aastal suurenes füüsilisest isikust ettevõtjate arv umbes samas tempos tööhõivega ning üldine tööhõive on alates 2013. aastast suurenenud tänu ajutistele lepingutele, aga ka see erineb liikmesriigiti suurel määral; arvestades, et töötuse tase ja selle sotsiaalsed tagajärjed on Euroopas riigiti erinevad; arvestades, et palju noori astub soovist pääseda töötusest kas täiendavasse kraadiõppesse või lahkub oma kodumaalt, et otsida tööd teistes liikmesriikides; arvestades, et need kaks varianti ei ole siseriiklikus noorte tööpuuduse statistikas kajastatud;

G.  arvestades, et naiste tööhõive määr (2015. aasta mais 63,5 %) on oluliselt väiksem strateegia „Euroopa 2020“ peamisest eesmärgist (75 %) ning naiste osalise tööajaga hõive määr (32,2 %) on võrreldes meeste 8,8 %ga äärmiselt kõrge, isegi kui võtta arvesse individuaalseid vajadusi ja vaba valikut; arvestades, et naiste tööturul osalemise määra edendamine aitaks neid lõhesid vähendada ning naiste suuremat vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski ohjeldada;

H.  arvestades, et töötusest tulenev inimkapitali vähenemine on ülisuur ning noorte töötuse kogukulu on hinnanguliselt 153 miljardit eurot aastas(18); arvestades, et lisaks rahalisele ja sotsiaalsele mõjule mõjutavad töötus, noorte töötus ja pikaajaline töötus negatiivselt sotsiaalset lähenemist ja takistavad kokkuvõttes jätkusuutlikku majanduskasvu;

I.  arvestades, et 2014. aastal oli umbes 5 % ELi 28 liikmesriigi tööjõust olnud töötu rohkem kui aasta ning 3,1 % rohkem kui kaks aastat; arvestades, et 55–65-aastastest töötajatest on hõivatud ainult pooled ning pikaajaline töötus on eriti valitsev nooremate ja vanemate vanuserühmade seas; arvestades, et pikaajalistest töötutest tööotsijate diskrimineerimine on kahjuks väga tavaline; arvestades, et selline tava põhineb töötusega seostataval psühholoogilisel häbimärgil ning tööandjad võivad tajuda, et töötud ja vanemad töökohataotlejad on töötavatega võrreldes vähem pädevad ja vähem töötajana soovitud; arvestades, et tööandjad peavad koolitama personalijuhte ületama oma võimalikke eelarvamusi töötute ning vanemate töötajate suhtes ning keskenduma isiku hetkel valitseva tööhõivestaatuse asemel kvalifikatsioonile ja kogemustele;

J.  arvestades, et umbes 20 % ELi tööealistest kodanikest on digitaaloskuste vallas ainult põhioskused ning 40% ELi elanikkonna digitaaloskuseid võib lugeda ebapiisavaks; arvestades, et hoolimata paljude inimeste, sh noorte raskustest tööturule sisenemisel, on ELis umbes 2 miljonit täitmata töökohta, millest peaaegu 900 000 on digitaalsektoris, ning 39 % ettevõtetest on ikka veel raskusi vajalike oskustega töötajate leidmisel, kuid uuringud näitavad ka, et ettevõtted, kes ei leia vajalike oskustega töötajaid, on sageli just need, kes ei taha pakkuda pikaajalist lepingut; arvestades, et 2012. aastal ei olnud üks kolmest eurooplasest oma töö jaoks kas üle- või alakvalifitseeritud; arvestades, et madal haridustase ja hariduse mittevastavus tööturu vajadustele on peamised põhjused, miks noored ei õpi ega tööta, mis omakorda mõjutab kahjulikult majanduskasvu; arvestades, et kindlasti on vaja teha kindlaks varajase koolist lahkumise põhjused, ja soovitab liikmesriikidel taastada hariduse rahastamine tasemel, mis võimaldaks saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid;

K.  arvestades, et deklareerimata töö jätab töötajad ilma nende sotsiaalsetest ja tööalastest õigustest, soodustab sotsiaalset dumpingut ja tekitab tõsiseid eelarveprobleeme, sest põhjustab maksutulu ja sotsiaalmaksete vähenemist, kahjustades tööhõivet, tootlikkust ja töö kvaliteeti, oskuste arendamist ning elukestvat õpet ning töötades vastu tõhusale ja tulemuslikule pensioniõiguste süsteemile, laiendades muu hulgas pensionilõhet, ning mõjutades mõnes liikmesriigis ka juurdepääsu tervishoiule; arvestades, et deklareerimata töö muutmiseks deklareeritavaks tööks tuleb teha rohkem jõupingutusi;

L.  arvestades, et ebatüüpilised või mittestandardsed tööhõive vormid ei tähenda küll iseenesest ebakindlat tööd, kuid ebakindlus on niisuguste töölepingute puhul tõenäolisem, kuigi need moodustavad töösuhete seas vähemuse(19); arvestades, et kindlustunde puudumine on veel üks ebakindla töö elemente ning hõlmab töökoha ebakindlust, sissetuleku ebapiisavust, töölt vabastamise vastase kaitse puudumist ning tööhõive teadmata kestust; arvestades, et seda tüüpi lepingute kasutamine on mõnes liikmesriigis murettekitavalt sagenenud; arvestades, et selliste lepingute ebakohase kasutamise vältimiseks tuleb rakendada riiklikul tasandil tõhusat ja tulemuslikku töökontrollimehhanismi; arvestades, et oluline on stimuleerida kvaliteetset tööhõivet, mis pakub peredele piisavat sissetulekut ja majanduslikku kindlustunnet;

M.  arvestades, et üks strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidest on vähendada vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate või sellisesse olukorda sattumise ohus olevate inimeste arvu vähemalt 20 miljoni võrra; arvestades, et selles olukorras on ELis peaaegu 123 miljonit inimest; arvestades, et 2013. aastal elas ELi 28 liikmesriigis 26,5 miljonit last vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus; arvestades, et ajavahemikul 2009–2012 suurenes Euroopas vaesuse ohus olevate inimeste arv, kuid 2013. ja 2014. aasta arvude põhjal on olukord stabiliseerunud; arvestades, et paljudes ELi liikmesriikides on suurenenud kodutus; arvestades, et 2012. aastal elas 32,5 miljonit üle 16aastast puudega inimest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus; arvestades, et strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke ei ole veel saavutatud, mistõttu vajab see strateegia kohest läbivaatamist;

N.  arvestades, et 2060. aastaks prognoositakse ELis vähemalt 65-aastaste elanike ja 15–64-aastaste elanike arvu suhte suurenemist 27,8%-lt 50,1%ni ning majandusliku sõltuvuse kogumäär(20) stabiliseerub järgmise kümnendi keskpaigaks oodatavalt ülalpool 120% piiri ja seejärel tõuseb 2060. aastaks üle 140%; arvestades, et need tegurid, nagu elanikkonna vananemine, rahvastiku tihedus või hõredus, osutavad sellele, et riigiasutustel on vaja kehtestada laiahaardeline ja sotsiaalselt vastutustundlik poliitika, mille eesmärk on tõsta sündivust, soodustada kvaliteetse tööhõive kõrget määra, edendada sotsiaalkindlustussüsteemide piisavust ja aktiivset vananemist, viia läbi sotsiaalselt vastutustundlikud tööturu- ja pensionisüsteemide reformid ning tagada esimese pensionisamba piisavus ja asjakohasus lühi-, keskpikas ja pikaajalises plaanis;

O.  arvestades, et ELi sooline pensionilõhe on jäänud märkimisväärse 40 % tasemele, peegeldades naiste ja meeste vahelist erinevust seoses täis- ja osalise tööajaga töötamisega, aga ka soolist palgalõhet ja naiste lühemat karjääri;

P.  arvestades, et ülalpeetavate vanemate inimeste suurenev arv on avaldanud ja avaldab järjest suuremat mõju tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemidele ning vajadusele nii ametliku kui ka mitteametliku hoolduse ressursside järele; arvestades, et praegused sotsiaalkindlustussüsteemid ei võta piisavalt arvesse mitteametlike hooldajate olukorda, kes moodustavad ühiskonna jaoks hiiglasuure ressursi;

Q.  arvestades, et riigi- ja erasektori võlg on paljudes liikmesriikides jätkuvalt liiga suur, kahjustades Euroopa majanduse tugevust; arvestades, et euroala madalaid intressimäärasid võib kasutada liikmesriikide tegevusruumi laiendamiseks; arvestades, et on vajalik pidada kiiresti ja põhjalikult aru võla ohjamise üle ELis;

R.  arvestades, et praegust suundumust arvestades tuleneb järgmise 10–15 aasta jooksul 90 % maailma majanduskasvust väljastpoolt ELi; on seepärast veendunud, et liikmesriikides on vaja jätkata reaalse majanduskasvu ning töökohtade loomise strateegiate arendamist ja edendamist; arvestades, et on hädavajalik rakendada uuenduslikku tööstus- ja turupoliitikat, et suurendada ELi-sisest ja ülemaailmset konkurentsivõimet ning tagada seeläbi jätkusuutlikud ja sotsiaalselt kaasavad tööhõivevõimalused;

S.  arvestades, et 20 % Euroopa Sotsiaalfondi kuludest tuleks kasutada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks liikmesriikides;

T.  arvestades, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on juba heaks kiitnud 69 projekti 18 riigis ning alla kirjutanud 56 tehingule (EFSI raames toimuv rahastamine on kokku umbes 1,4 miljardit eurot) ning selle tulemuseks peaks olema üle 22 miljardi euro väärtuses investeeringuid ja umbes 71 000 VKE hõlmamine; arvestades, et tuleb teha rohkem jõupingutusi, et tagada rahastamise pakkumine sotsiaalsele taristule, näiteks lastehoiule, et täita pikaajalised Barcelona kohustused; arvestades, et praegused projektid seonduvad peamiselt suurte taristukavadega, samal ajal kui VKEd ning mikroettevõtjad jäävad nende fondide abisaajate seast tavaliselt välja, hoolimata oma tähtsusest Euroopa majanduse nurgakivina ning kvaliteetse tööhõive loojana;

U.  arvestades, et ELis on 2 miljonit sotsiaalset ettevõtet (10 % kõigist ettevõtetest), kus töötab üle 14 miljoni inimese, kes moodustavad umbes 6,5 % ELi töötajatest;

V.  arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad on suurtes raskustes oma eriomaduste tõttu, mis piiravad nende kasvupotentsiaali; arvestades, et töötuse määr neis piirkondades on vahemikus 15–32,4 %;

W.  arvestades, et 6,9 miljonit ELi kodanikku kasutab oma vaba liikumise põhiõigust elada ja töötada mõnes teises liikmesriigis; arvestades, et liidus on üle 1,1 miljoni piiriülese ja piirialatöötaja; arvestades, et inimeste vaba liikumine on Euroopa riikide vahelise lähenemise parandamiseks esmatähtis;

X.  arvestades, et pagulaste üha suurenev arv Euroopas nõuab seoses integratsioonimeetmetega liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutuste vahelist solidaarsust ning tasakaalustatumaid ja tõhusamaid pingutusi, nagu sotsiaalabi vastavalt kehtivatele ELi õigusaktidele varjupaiga kohta, ning pagulaste vastuvõtmise ja ühiskonda integreerimise keskpika tähtajaga ja pikaajalisi meetmeid ja strateegiaid;

Inimestesse investeerimine

1.  rõhutab, et sotsiaalsesse arengusse investeerimine ei ole üksnes jätkusuutliku ja kaasava majandusarengu ja lähenemise saavutamise vahend, vaid see peab olema ka omaette eesmärk; toonitab seetõttu, kui tähtsad on tööhõive kvaliteedi, vaesuse ja ebavõrdsuse näitajad; tervitab komisjoni nõudmist investeeringuteks sellistesse teenustesse nagu elamispinnatoetus, tervishoid, lastehoid ja rehabilitatsiooniteenused; rõhutab, et majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus peaks jääma ELi poliitika põhieesmärgiks ning et rohkem pingutusi tuleks teha selleks, et viia läbi keerukam ja objektiivsem hindamine, mis põhineb liikmesriikide erisustel ja iseloomulikel joontel;

2.  peab tervitatavaks asjaolu, et komisjoni 2016. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutatakse vajadust pöörata uute riiklike stabiilsus- ja reformiprogrammide raames rohkem tähelepanu sotsiaalsele õiglusele, lisades makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusse kolm tööhõive näitajat (tööjõus osalemise määr, noorte töötus ja pikaajaline töötus); nõuab, et need näitajad muudetaks võrdseks olemasolevate näitajatega, mis võimaldaks teostada asjaomastes liikmesriikide süvaanalüüsi ja tagada, et nende sisemisele tasakaalustamatule antakse põhjalikum hinnang, tehakse ettepanek majandus- ja sotsiaalreformide läbiviimise kohta ja jälgitakse nende elluviimist;

3.  kiidab komisjoni selle eest, et ta iga-aastases majanduskasvu analüüsis seadis sotsiaalse õigluse Euroopa majanduse elavdamise keskpunkti; rõhutab ELi lähenemise alaseid saavutusi majandus- ja rahaliidu loomisel ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise edendamiseks liidus; kutsub komisjoni üles määratlema ja kvantifitseerima oma sotsiaalse õigluse kontseptsiooni, mis võtaks arvesse nii tööhõive- kui ka sotsiaalpoliitikat, et saavutada see 2016. aasta majanduskasvu analüüsi ja Euroopa poolaasta kaudu;

4.  tuletab meelde, et kvaliteetsed ja kaasavad töökohad on sotsiaalse õigluse peamine tagatis ning edendavad inimväärikust kõigi jaoks; on veendunud, et seetõttu tuleb kvaliteetse tööhõive loomine ja majanduskasvu tekitamine seada liikmesriikide ja ELi poliitika keskmesse, eelkõige seoses noortega ja üle 55- aastaste põlvkonnaga, sest need aitavad muuta ELi riikide majandused jätkusuutlikumaks ja sotsiaalsemaks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid ja suurendaksid noorte tööhõivet toetavat poliitikat, sobitades kõnealust poliitikat tööturu tegelikele vajadustega;

5.  palub komisjonil edendada liikmesriigi tasandil koostöövorme, mis hõlmavad valitsusi, ettevõtteid, sealhulgas sotsiaalseid ettevõtteid, haridusasutusi, individuaalseid tugiteenuseid, kodanikuühiskonda ja sotsiaalpartnereid ning toimivad parimate tavade vahetuse alusel, eesmärgiga kohandada liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteeme, et need sobiksid paremini võitluseks oskuste mittevastavusega, vastaksid tööturu vajadustele ning toetaksid eelkõige duaalse koolitussüsteemi kaudu avatud tööturul kõigi Euroopa inimeste jaoks juurdepääsu tööhõivele ja töökohtade säilimist; ergutab liikmesriike töötama hoolikalt välja kõik riiklike haridussüsteemide struktuurireformid ning neid eelnevalt hindama koostöös sotsiaalpartneritega, et tagada, et haridus pakub kodanikele vajalikke vahendeid; palub liikmesriikidel lisada oma haridus- ja koolitusprogrammidesse ettevõtluskultuur ja sotsiaalse majanduse põhimõtted; palub komisjonil edendada liikmesriigi tasandil laiahaardelisemat investeerimisstrateegiat kogu haridus- ja koolitustsükli jaoks, mis hõlmaks kõiki elukestva õppe sektoreid, tööpõhist ja töökohal õppimist, formaalset ja mitteformaalset õppimist;

6.  märgib samuti, et hariduslikud jõupingutused keskenduvad peamiselt nooremale osale tööjõust, kuid paljud riigid vajavad tööjõu harimisel laiahaardelisemat keskendumist, mis hõlmaks täiskasvanuõpet ja kutsekoolitusvõimalusi; rõhutab, et investeeringute ebapiisavus hariduses, eriti digitaaloskuste valdkonnas kujutab endast ohtu Euroopa konkurentsipositsioonile ja tema tööjõu konkurentsivõimele; julgustab seetõttu liikmesriike pidama laialdast digitaaloskuste õpet esmatähtsaks; palub komisjonil edendada liikmesriigi tasandil laiahaardelisemat investeerimisstrateegiat kogu haridus- ja koolitustsükli jaoks, mis hõlmaks kõiki elukestva õppe sektoreid, tööpõhist ja töökohal õppimist, duaalset õppimist ning formaalset ja mitteformaalset õppimist, mis võtavad arvesse täiskasvanuõppe täiustamise vajadust, et kohaneda demograafiliste muutustega viisil, mis võimaldab liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide paremat kohandamist tööturu vajadustega; palub liikmesriikidel toetada õpipoisiõpet ja kasutama täiel määral ära õpipoiste jaoks eraldatud programmi „ERASMUS+“ vahendeid, et tagada selle koolitusliigi kvaliteet ja atraktiivsus;

7.  rõhutab vajadust investeerida inimestesse elutsükli võimalikult varases etapis, et vähendada ebavõrdsust ja toetada sotsiaalset kaasamist noores eas; nõuab seetõttu juurdepääsu kvaliteetsetele, kaasavatele ja taskukohastele alushariduse ja lastehoiu teenustele kõigi liikmesriikide kõigi laste jaoks;

8.  tuletab meelde mitteformaalse ja informaalse õppimise keskkonnas omandatud oskuste ja pädevuse tähtsust noorte ning hoolduskohustuste tõttu tööturult eemal viibinud inimeste tööalase konkurentsivõime parandamisel; rõhutab seetõttu, et tähtis on mitteformaalse ja informaalse õppimise vormis omandatud teadmiste ja kogemuste valideerimissüsteem, eelkõige kui need teadmised ja kogemused on omandatud vabatahtliku tegevuse kaudu; on seisukohal, et kvalifikatsioonide järjepidev sertifitseerimine ja vastastikune tunnustamine aitavad vabaneda lõhest Euroopa tööturul valitseva oskuste nappuse ning noorte tööotsijate vahel; soovitab tungivalt rakendada elukestva õppe raamistiku lähenemisviisi paindlikule haridusteele, mis tunnustab formaalset, aga ka mitteformaalset ja informaalset õppimist, et toetada võrdõiguslikkust ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning pakkuda töövõimalusi haavatavamatele rühmadele;

9.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku tugevdada noortegarantiid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning rõhutab selle tähtsust koolist tööle üleminekul; peab siiski kahetsusväärseks, et paljudes liikmesriikides ei ole noortegarantiid tulemuslikult rakendatud; rõhutab, et tuleb tagada sobivad koostöövormid kohaliku, riikliku ja Euroopa tasandi avalike ja eraviisiliste tööturuasutuste ning sotsiaalsete tugiteenuste, sealhulgas ühtlustatud ja individuaalsete tugiteenuste vahel; rõhutab vajadust tagada, et noortegarantii jõuaks noorte inimesteni, kes on tõrjutuse ja äärmise vaesuse mitmekordses ohus; seda silmas pidades palub komisjonil kaaluda noortegarantii ja selle rahastamisvahendite, sealhulgas noorte tööhõive algatuse sihipärast läbivaatamist; usub, et komisjonil on võimalus suunata liikmesriikide tähelepanu meetmete vajadusele ning toetada parimate tavade vahetust noorte töötuse vastu võitlemisel;

10.  tunneb heameelt komisjoni algatuse tegelda pikaajaliste töötutega individuaalselt, kuid tunneb muret Euroopa rohkem kui 12 miljoni pikaajalise töötu käekäigu pärast; leiab, et selline lähenemine eeldab suuremaid jõupingutusi inimressursside vallas, sest selleks vajatakse sobiva haridustasemega inimesi, kes suudaksid suunata töötuid võimalikke haridus- või koolituslünki täitma; nõuab tööotsijatele piisava toetuse pakkumist integreeritud teenusepakkumise vormis ning võimalike lünkade täitmiseks juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja koolitusele; rõhutab, et kutsealase ümberkvalifitseerumise protsessideks on vaja piisavaid rahalisi vahendeid, mida igas vanuses töötutele suunata; ning et aktiivsete tööhõivepoliitikate tulemuslikkuseks on vaja, et need sisaldaksid nõudeid pädevatele siseriiklikele ametiasutustele ja tööandjatele ning pikaajaliselt töötutele;

11.  tuletab meelde, et pikaajaliste töötute integreerimine on hädavajalik nende eneseusalduse ja heaolu taastamiseks ja edasiseks arenguks ning et see aitab esmatähtsa vahendina vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning toetada kokkuvõttes riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkust; on seisukohal, et on vaja võtta arvesse kodanike sotsiaalset olukorda ning nende vajadusi; rõhutab siiski, et 12,7% inimestest kannatab palgavaesuse all (2014. aasta näitaja, mis on suurenenud võrreldes 2009. aasta 11% näitajaga), mis muudab vajalikuks tervikliku aktiivsel kaasamisel ja sotsiaalsetel investeeringutel põhineva lähenemise kasutamise; palub komisjonil kaasata liikmesriike strateegiatesse ja meetmetesse, mille eesmärk on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“; kutsub komisjoni üles toetama jõupingutusi igas vanuses töötajatele ja tööotsijatele kaasavate õppevõimaluste loomiseks ning võtma võimalikult kiiresti meetmeid, et parandada juurdepääsu ELi rahastamisele ja mobiliseerida võimalusel lisavahendeid, nagu tehti noorte tööhõive algatuse puhul;

12.  rõhutab kiireloomulist vajadust tagada, et ELi jõupingutused vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel käsitleksid aktiivselt kodutute suurenevat hulka, keda praegu ELi vaesuse eesmärgi mõõtmiseks kasutatavad näitajad ei kata, kuid mis on murettekitav sotsiaalne reaalsus, mis mõjutab igal aastal 4 miljonit inimest(21);

13.  rõhutab vajadust kiire ja õige vastuse leidmiseks üle 55-aastaste töötute vajaduste jaoks; palub nii komisjonil kui ka liikmeriikidel toetada selle rühma puhul paindlikke tööhõivelahendusi (sealhulgas osaajaga ja ajutine töö), mis vastaksid nende konkreetsetele vajadustele, hoides seeläbi ära nende varase lahkumise tööturult; rõhutab, kui tähtis on töökohal vanemate töötajate roll, kes annavad noorematele töötajatele edasi oma teadmised ja kogemused, kaasates neid näiteks töökohal toimuvatesse koolitusprotsessidesse, tagades seeläbi, et üle 55-aastased töötajad ei satu töötu staatusesse;

Sotsiaalselt ja vastutustundlikult teostatud struktuurireformid

14.  märgib, et EL tervikuna ja tema mitmed liikmesriigid kannatavad jätkuvalt struktuuriliste probleemide all, mis tuleb kiiresti lahendada; väljendab muret kulude vähendamisele keskenduva eelarve kohandamise poliitika sotsiaalsete tagajärgede pärast ning rõhutab, et majanduspoliitika peaks tagama kooskõla Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 9; juhib tähelepanu vajadusele pöörata põhitähelepanu avaliku ja erasektori investeeringutele ning sotsiaalselt ja majanduslikult tasakaalus struktuurireformidele,. mis vähendavad ebavõrdsust, ning edendama jätkusuutlikku majanduskasvu ning eelarve vastutustundlikku konsolideerimist (võttes seejuures arvesse võla jätkusuutlikkust, majandustsüklit ja investeeringute puudujääki), sealhulgas tulupoliitikat, võideldes maksupettuste ja maksustamise vältimise vastu, et tugevdada seeläbi liikumist suurema ühtekuuluvuse ja ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise poole; on seisukohal, et sellise poliitikaga edendatakse ettevõtlust ja avalikke teenuseid soodustavat keskkonda, et luua kvaliteetseid töökohti ja saavutada sotsiaalne areng ning tugevdada investeeringuid, mis tagavad nii sotsiaalse kui ka majandusliku tasuvuse; rõhutab, et need esmaeesmärgid saavutatakse ainult siis, kui inimkapitali ja elukestvasse õppesse investeerimine seatakse ühise strateegiana esikohale; rõhutab struktuurireformide ja tööturu poliitika puhul sotsiaalpartnerite kaasamist;

15.  rõhutab, et sotsiaalselt vastutustundlikud reformid peavad põhinema solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õigusel ja õiglasel rikkuse jaotumisel, sest see on mudel, mis tagab võrdsuse ja sotsiaalkaitse, kaitseb haavatavaid rühmi ning parandab kõigi kodanike elutingimusi;

16.  rõhutab, et sotsiaalset turumajandust tuleb edendada ja kaitsta, sest see moodustab raamistiku, kus konkurentsivõime ja kõrged sotsiaalstandardid toetavad sotsiaalset õiglust ja see omakorda ergutab konkurentsivõimet; rõhutab lisaks sellele vajadust leida tasakaal majanduslike kaalutluste ja vajaduse vahel tagada tõhus eelarvete konsolideerimine, jätkusuutlik majandus, tõeline sotsiaalne ühtekuuluvus ja tugevam sotsiaalkaitse; palub komisjonil laiendada oma lähenemisviisi seoses ülelaenamise ja ettevõtete maksejõuetusega(22) ning parandada võlgade restruktureerimist ja teise võimaluse skeeme;

17.  rõhutab, et iga-aastased majanduskasvu analüüsid peaksid hindama järjekindlamalt ebavõrdsuse kujunemist Euroopas, kasutades selleks majanduslikke näitajaid, näiteks Gini ja Palma indekseid;

18.  kutsub liikmesriike üles osalema aktiivselt deklareerimata tööga tegeleva platvormi tegevuses ning võtma platvormi parimate tavade vahetuse järel konkreetseid meetmeid võitluseks deklareerimata tööga, varifirmadega ja näiliste füüsilisest isikust ettevõtjatega, sest need ohustavad nii töö kvaliteeti kui ka töötajate juurdepääsu sotsiaalkaitsesüsteemidele ning riigi rahandust, tekitades Euroopa ettevõtete vahel ebaõiglast konkurentsi; palub liikmesriikidel suurendada oma jõupingutusi, et muuta deklareerimata töö deklareeritud tööks, varustada piisavalt tööinspektsioone ning samuti tugevdada tööinspektsiooni mehhanisme ja kavandada meetmeid, mis võimaldaksid nn hallis majanduses osalevate töötajate üleminekut ametlikku majandusse, et saada juurdepääs töökaitsestruktuuridele; ergutab liikmesriike rakendama püsivate töölepingute ühe stiimulina töösuhete eri vormide stabiilsuse ja kvaliteediga seotud maksumäärasid;

19.  leiab, et selline ülemäärane palkade jaotus suurendab ebavõrdsust ja kahjustab äriühingute tootlikkust ning konkurentsivõimet; palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada meetmeid, mis parandaksid töö kvaliteeti, et vähendada tööturu killustatust, kombineerides neid meetmetega, mis tõstaksid subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas miinimumpalgad vajalikule tasemele ja tugevdaksid kollektiivseid läbirääkimisi ja töötajate positsiooni palkade kehtestamise süsteemides, et vähendada palkade jaotust; on veendunud, et seda kõike tuleb teha, et toetada kogunõudlust ja majanduse elavdamist, vähendada palkade ebavõrdsust ja võidelda palgavaesusega;

20.  on seisukohal, et hoolikalt läbi mõeldud turvaline paindlikkus aitab vältida tööturu killustatust ning edendada jätkusuutliku kvaliteetse tööhõive säilitamist, kuid on mures asjaolu pärast, et turvalist paindlikkust ei ole mitmes liikmesriigis piisavalt kohaldatud; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama asjakohasel juhul asjaolu, et töötaja õigused ja sotsiaalkindlustusstandardid oleksid turvalise paindlikkuse mudeli kohaldamisel tagatud; palub liikmesriikidel ajakohastada oma töökaitseseadusi, et edendada suuremat stabiilsust tööhõives ja turvalisust ühelt töökohalt teisele üleminekul, tehes seda ka ulatuslikuma ja parema koostöö kaudu avaliku ja erasektori tööturuasutuste vahel, kui see on asjakohane, samuti edendada töötajate juurdepääsu sotsiaalkindlustusõigustele ja sotsiaalse heaolu alastele õigustele; mitmed liikmesriigid on viinud ellu reforme, millel on olnud nähtavad positiivsed tagajärjed, näiteks tõusnud tööhõive määrade näol, kuid peab kahetsusväärseks, et teatavatel juhtudel on tööturureformidega soositud paindlikkust turvalisuse arvelt, mille tagajärjeks on ebakindlus ja töökaitse puudumine; palub komisjonil seada sisse järelevalve järjestikuste tähtajaliste ning muude järjestikuste ebatüüpiliste lepingute kasutamise kuritarvitusliku tava üle nii era- kui ka avalikus sektoris;

21.  kutsub liikmesriike üles võtma arvesse üldist arengut avaliku sektori töötajate sissetulekutes ja ka miinimumsissetulekutes, kui see on asjakohane, piiramata tootlikkuse kasvu ja tehes seda jätkusuutlikult ja stabiilselt liikmesriikide endi pädevust ohtu seadmata;

22.  tunneb heameelt komisjoni algatuse üle, mis käsitleb investeerimist inimkapitali, et taastada tööhõive tasemed ja jätkusuutlik majanduskasv, kuid on ülimalt mures asjaolu pärast, et hariduse valdkonnas on avaliku sektori kulutused alates 2010. aastast vähenenud 3,2 %(23), kusjuures viimasel aastal, mille kohta on olemas vastavad andmed, st 2013. aastal on vähenemine toimunud üheteistkümnes liikmesriigis;

23.  rõhutab, kui oluline on praeguses kontekstis aktiivne tööturupoliitika; kutsub liikmesriike üles suurendama aktiivse tööturupoliitika katvust ja tulemuslikkust;

24.  märgib vajadust liikuda oskuste täiendamise ja koolitamise, samuti uute tööhõivevormide kontekstis digitaalse majanduse suunas;

25.  kutsub liikmesriike üles nihutama järk-järgult maksukoormat tööjõult muudele allikatele viisil, mis ei kahjusta ei ühiskonna kõige haavatavamaid rühmi, eelkõige madalapalgalisi töötajaid, ega ka üldist konkurentsivõimet, tagades samal ajal ka riiklike pensionisüsteemide pikaajalise jätkusuutlikkuse ning sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitsesüsteemide piisava rahastamise; kutsub ühtlasi liikmesriike üles rakendama maksueeskirju, mis toetavad ettevõtluse ja töökohtade loomise stiimuleid, eelkõige noorte ja ka üle 55-aastaste jaoks, et kasutada ära niisuguste töötajate töökogemusi ja kindlustada nende oskusteabe edasiandmine ning toetada teadus- ja innovatsiooniprojekte Euroopa ettevõtetes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid vähendaksid halduskoormust, et edendada noorte ettevõtlust;

26.  palub, et Euroopa poolaasta ja iga-aastase majanduskasvu analüüsi raames hinnataks sissetulekute poliitika, sealhulgas pensionite, tulu näitajate ja fiskaalpoliitika tähtsust, et tagada sotsiaalne ühtekuuluvus ja pöörata ümber ebavõrdsusega seotud suundumused;

27.  palub liikmesriikidel hinnata oma kehtivaid sotsiaalkaitsesüsteeme ja suurendada nendesse tehtavaid investeeringuid, et tagada nende suutlikkus võidelda vaesuse ja ebavõrdsuse vastu ning neid ennetada, tagades samal ajal ka nende jätkusuutlikkuse oodatavate demograafiliste, majanduslike ja uute sotsiaalsete probleemide tingimustes, ning parandada liikmesriikide majanduste vastupanuvõimet kriisi ajal; rõhutab, et kvaliteetsed heaolusüsteemid ja sotsiaalsed investeeringud on väga olulised, kui Euroopa soovib säilitada oma peamist konkurentsieelist, milleks on kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja tootlikud äriühingud;

28.  vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peaks liikmesriikidele jääma täielik vastutus oma pensionisüsteemide korraldamise eest, samuti pensionisüsteemi kõigi kolme samba rolli üle otsustamise eest eri liikmesriikides; on seisukohal, et pensioniskeemid peaksid pakkuma tagatisi eakate vaesuse vastu ja et seetõttu tuleb rakendada poliitikat, mille eesmärk on tagada tugev, jätkusuutlik ja piisav esimene pensionisammas;

29.  ergutab liikmesriikide tugevdama jõupingutusi soolise palgalõhe kaotamiseks ja võtma aktiivsemaid meetmeid selleks, et suurendada naiste osalemist tööturul; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama asjakohasel juhul kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja sotsiaalpartnerite abil peresõbralikke poliitikameetmeid, millega tõhustatakse teiste ülalpeetavate hooldust, samuti vanematele pakutavaid võimalusi, näiteks asjakohased rasedus- ja sünnituspuhkuse ja isapuhkuse sätted ning juurdepääs taskukohasele lastehoiule, et tagada laste heaolu, võimaldades hooldusalaseid kohustusi omavate isikute jaoks võrdset juurdepääsu tööturule, et saavutada parem töö- ja eraelu tasakaal, mis on eriti oluline naiste kaasamiseks tööturule; ergutab liikmesriike uurima ELi püsivalt madala sündimuse põhjusi ja kaaluma soodsama maksude diferentseerimise kohaldamist vastavalt laste arvule leibkonnas; kutsub liikmesriike üles pakkuma peredele abi mitte ainult rahalise toetuse, vaid ka teenuste kujul;

30.  märgib, et väike rahvastiku tihedus või rahvastiku suur hajutatus suurendab märkimisväärselt avalike teenuste (näiteks tervishoid või haridus) osutamise kulusid; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta arvesse nende põhjuseid ja tagajärgi, analüüsides samal ajal demograafiliste muutuste tulemusi ja nende mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele;

31.  rõhutab asjaolu, et tulemuslikkuse eesmärgil peavad Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) investeeringud keskenduma uute investeeringute tekitamisele investoritele vähem huvi pakkuvates valdkondades ning mitte selliste investeeringute asendamisele, mida oleks tehtud mujal, või suure kasumlikkusega investeeringutele, mida oleks tehtud igal juhul; kordab oma üleskutset pidada tähtsaks investeeringuid inimkapitali ja muid sotsiaalseid investeeringuid, näiteks tervishoiu, lastehoiu või taskukohase eluaseme valdkonnas, ning oma üleskutset, mille kohaselt tuleb tulemuslikult rakendada sotsiaalsete investeeringute paketti;

32.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama kõik valitsemistasandid ja asjaomased sidusrühmad investeerimise takistuste tuvastamisse, keskendudes kõige rohkem abi vajavatele piirkondadele ja sektoritele, samuti niisuguste piisavate vahendite kättesaadavaks tegemisele, millesse on koondatud avaliku ja erasektori rahalised vahendid;

Jätkusuutliku majanduskasvu toetamine hoogsama investeerimise teel

33.  rõhutab, et edendada tuleb jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, millega kaasneb rohkemate ja paremate töökohtade ning reaalsete väljavaadete loomine kõigile, kaasa arvatud noortele, et tegeleda ELi sise- ja välisprobleemidega; märgib, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata olemasoleva tööhõive, sealhulgas haavatavate rühmade tööhõive kohandamisele kiiresti muutuva tööturuga ja uute kujunemisjärgus sektoritega, et tagada selle jätkusuutlikkus;

34.  palub komisjonil ja liikmesriikidel keskenduda mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes on võtmetähtsusega jätkusuutliku ja kaasava arengu ning töökohtade loomise jaoks, ning kaotada naiste ja meeste vahelised erinevused füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise määrades; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid jätkusuutlike ärimudelitega seotud maksuskeeme, mis toetavad innovatiivseid idufirmasid ja kergendavad VKEdel töökohtade loomist, jälgiksid maksusoodustuste mõju jätkusuutlikule arengule ning arendaksid mehhanisme, mis võiksid ergutada selliseid ettevõtjaid saavutama rahvusvahelist mõõdet või selle raames tegutsema; rõhutab seetõttu vajadust rakendada ELi tasandil terviklikku poliitikat, et võimaldada liikmesriikidel tulla toime väljastpoolt ELi pärit konkurentidest tulenevate väljakutsetega;

35.  kutsub komisjoni üles võtma tihedas koostöös liikmesriikidega meetmeid, et anda paremat teavet kõigi Euroopa fondide ja programmide kohta, mis võivad ettevõtlust, investeerimist ja rahastamisvõimalusi edendada, nagu Erasmus ettevõtjatele, Euroopa tööturuasutuste süsteem (EURES), ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI); tuletab meelde partnerluse põhimõtte, alt üles lähenemisviisi ning piisavate vahendite eraldamise tähtsust;

36.  kutsub komisjoni üles hindama kõiki eespool mainitud programme holistiliselt, et ennetada konflikte eesmärkide ja nõudmiste vahel, ning vähendama bürokraatiat; on seisukohal, et selline läbivaatamine peaks hõlmama iga liikmesriigi poolse rakendamise analüüsi, tagades seega võrdsema juurdepääsu rahastamisele;

37.  Euroopa Sotsiaalfondist tuleks eraldada rohkem vahendeid selleks, et rahastada töötute osalemist koolitusprogrammides ELi liikmesriikides ja programmides nende päritoluriigis, hõlbustades seega nende integreerimist nende poolt valitud Euroopa tööturule ja tõhustades Euroopa kodakondsust;

38.  palub liikmesriikidel töötada välja poliitika, mis suurendab noorte ettevõtlust varasest east alates, pakkudes praktikavõimalusi ja äriühingute külastamist;

39.  palub liikmesriikidel noorte seas ettevõtluse edendamiseks toetada ühendusi ja algatusi, mis aitavad noortel ettevõtjatel arendada innovatiivseid projekte, pakkudes neile haldus- ja õigusalast või korralduslikku tuge;

40.  juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalsetel ettevõtetel, sealhulgas sotsiaalteenuseid pakkuvatel ettevõtetel, on avaliku või erasektoripoolse rahastamise saamisel isegi rohkem raskusi kui traditsioonilistel ettevõtetel, mille põhjuseks on muude tegurite hulgas finantsvahendajate valitsejate puudulikud teadmised tegelikust olukorrast; rõhutab, et niisugustele ettevõtetele tuleb pakkuda rohkem tuge, eelkõige seoses juurdepääsuga eri rahastamisvormidele, sealhulgas Euroopa fondidele; rõhutab ühtlasi vajadust vähendada halduskoormust sotsiaalettevõtete toetamiseks; rõhutab vajadust kehtestada neile õigusraamistik, näiteks Euroopa ühistute, liitude, sihtasutuste ja vastastikuste ühingute põhikirja abil, tunnustades nende tegevust ELis ja vältides kõlvatut konkurentsi; palub komisjonil toetada investeeringute tegemist sotsiaalmajandusse ning tunneb heameelt asjaolu üle, et osa Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi rahalistest vahenditest on ette nähtud selleks, et aidata pakkuda rahastamisvõimalusi sotsiaalsetele ja solidaarsetele ettevõtetele;

41.  rõhutab sotsiaalkaitsesse, sealhulgas sotsiaalteenustesse tehtavate investeeringute suurt ühiskondlikku ja majanduslikku väärtust;

Euroopa fondide parem kasutamine sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks

42.  tunneb heameelt EFSI sisseseadmise üle selle esimesel rakendamisaastal ja selle rolli üle parimate projektide toetamisel Euroopa tasandil; palub komisjonil tagada, et EFSI võimaldaks liikmesriikide ja nende piirkondade paremat sotsiaalset ja majanduslikku lähenemist ELis ning et kõik liikmesriigid kasutaksid selle fondi kasutamise võimalusi kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega; kutsub komisjoni üles jälgima ja kontrollima EFSI raames tehtavaid investeeringuid; on veendunud, et avaldada tuleks aruanne, mille eesmärk on auditeerida ja mõõta asjaomaste investeeringute tegelikku majanduslikku ja sotsiaalset mõju;

43.  juhib tähelepanu asjaolule, et investeerimisel tuleb põhitähelepanu pöörata taristuprojektidele, kui need on suurema ühtekuuluvuse, sotsiaalse õigluse või inimkapitali arengu tagamiseks või jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tugevdamiseks selgelt vajalikud; palub komisjonil nõuda iga ELi poolt rahastatava investeerimisprojekti oodatavate sotsiaalsete ja majanduslike tulemuste eelnevat tutvustamist ning kaasata ka sellele järgnev jälgimine ja hindamine; rõhutab vajadust vältida negatiivset keskkonnamõju, mida need projektid võivad avaldada;

44.  rõhutab, et EL peab liikmesriikide raskusi Euroopa fondide täielikul kasutamisel arvesse võttes tagama oma investeeringute nõuetekohase ja parema kasutamise, mis peab vastama liidu prioriteetidele ja põhiväärtustele, mis on sätestatud aluslepingutes ja põhiõiguste hartas, samuti oma vahendite tõhusa haldamise ning vähendama halduskoormust ning takistusi juurdepääsu, rakendamise ja hindamise valdkonnas; rõhutab vajadust tagada, et kõigil ettevõtjatel oleksid võrdsed võimalused juurdepääsuks rahastamisele; palub, et komisjon tagaks ELi fondide kasutamise hoolika jälgimise;

45.  tunneb heameelt komisjoni poolt liikmesriikidele esitatud üleskutse üle suurendada sotsiaalseid investeeringuid Euroopa majandusliku, territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks, eriti (ametliku ja mitteametliku) tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ja sotsiaalteenuste, lastehoiu, eluasemetoetuse ja rehabilitatsiooniteenuste valdkonnas; kutsub ettevõtjaid ja kõiki teisi toetuskõlblikke toetusesaajaid üles kasutama paremini ära investeerimismehhanisme, mida pakutakse Euroopa fondide ja projektide raames, mis on vahetult kohaldatavad; palub ühtlasi komisjonil jälgida, kas liikmesriigid rakendavad ELi soovitusi nõuetekohaselt;

46.  juhib tähelepanu sellele, et ametlikud ja eriti mitteametlikud hooldajad moodustavad Euroopa tulevaste hooldussüsteemide kiiresti kasvavatele nõudmistele vastamise olulise samba; rõhutab vajadust parandada niisuguste hooldavate pereliikmete sotsiaalkaitset, kes on sageli sunnitud vähendama oma palgatööd tasuta hoolduse pakkumiseks ja kaotavad selle tulemusena sotsiaalkindlustusõigused;

47.  tunnustab komisjoni jõupingutusi suurendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist riigipõhiste soovituste täitmise toetuseks ning võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku liikmesriikidele tehnilise abi rahastamise kohta; rõhutab, et kõnealuseid fonde ei tuleks kasutada üksnes riigipõhiste soovituste rakendamiseks, kuna nii võivad jääda välja muud olulised investeerimise valdkonnad;

48.  nõustub, et vaja on paremusele suunatud majandusliku ja sotsiaalse lähenemise protsessi, et tugevdada sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust liikmesriikides ja nende piirkondades ning nende vahel, kuid märgib, et seda tuleb pidada eesmärgiks ühises ettevõtmises, kus sotsiaaldialoogil ja kõikide asjaomaste sidusrühmade kaasamisel on juhtiv roll; juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalpoliitika kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuste hulka ning et ELi roll selles valdkonnas piirdub liikmesriikide tegevuse toetamise ja täiendamisega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 153 ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;

49.  nõuab võitlust majandusliku ebavõrdsuse vastu, mis takistab pikaajalist majanduskasvu; rõhutab, et vahe vaeseimate piirkondade ja ülejäänud ELi vahel süveneb ja nõuab viivitamatuid suunatud jõupingutusi nii Euroopa kui ka riikide tasandil, et edendada neis piirkondades ühtekuuluvust ja majanduskasvu; palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada strateegilisi investeeringuid konkurentsivõime parandamiseks, pidades silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 174, eriti nendes piirkondades, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused;

50.  palub komisjonil tugevdada ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaldamist, et äärepoolsemaid piirkondi paremini regioonide Euroopaga lõimida, tagamaks piirkondade võrdsust ja paremusele suunatud lähenemist; rõhutab, et jätkuvalt on vaja pöörata erilist tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele mitte ainult vahendite eraldamise näol, vaid arvestades ka Euroopa poliitika võimalikku mõju nende sotsiaalsele olukorrale ja tööhõivele; palub komisjonil tagada, et Euroopa otsuste ja rahaliste vahendite eraldamisega kaasneks nõuetekohane järelevalve, et parandada märkimisväärselt äärepoolseimate piirkondade kodanike heaolu;

51.  kutsub komisjoni üles uurima mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte raames võimalust suurendada Euroopa Sotsiaalfondi rahastamist, et tagada selle eesmärkide asjakohasus ja võtta arvesse uusi lisandunud probleeme, nagu pikaajaline töötus või pagulaste integreerimine; nõuab ka, et mitmeaastase finantsraamistiku raames töötataks vastavalt kokkuleppele välja eriprogramm nende Euroopa allpiirkondade jaoks, kus töötuse määr on üle 30 %;

Sotsiaalne kaasamine kui ühiskonna võimalus

52.  tervitab strateegia „Euroopa 2020” integreeritud suuniste uuendamist; rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020” aktuaalsus on pärast selle loomist kasvanud, ning kutsub liikmesriike üles tugevdama selle rakendamist kohapeal; palub, et komisjon ja nõukogu kontrolliks hoolikamalt strateegia rakendamist üldiselt ja riikides; peab vajalikuks alustada strateegia „Euroopa 2020” järgse stsenaariumi kavandamist, pidades silmas säästva arengu eesmärke;

53.  tunneb muret asjaolu pärast, et töökoht iseenesest ei kindlusta enam väljapääsu vaesusest ega ole parim vahend sotsiaalse kaasatuse tagamiseks, kuna 2014. aastal oli palgavaesuses 12,7 % tööealisest elanikkonnast, mis on rohkem kui 2009. aastal, mil see näitaja oli 11 %; palub komisjonil koostada integreeritud strateegia vaesuse vastu võitlemiseks ELis, et tegeleda vaesuse mitmemõõtmelisusega kõigis rühmades, eriti kõige haavatavamates, ning edendada integreeritud aktiivset kaasamist, mida toetab õigus piisavale sotsiaalkaitsele; sellega seoses kordab oma palvet, et komisjon esitaks algatuse liikmesriikides miinimumsissetuleku kehtestamise propageerimiseks, ilma et rikutaks subsidiaarsuse põhimõtet;

54.  palub liikmesriikidel rakendada ja jälgida tulemuslikumaid, tõhusamaid ja kaasavamaid sotsiaalkaitse ja sissetulekutoetuse süsteeme, tagamaks, et need süsteemid pakuksid töötutele ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ohtu sattunuile piisavat elatustaset, kindlustades samas, et niisugused mehhanismid ei põlistaks sotsiaalset sõltuvust ning tagaksid juurdepääsu haridusele ja koolitusele ning võimalused siseneda tööturule; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vahetama parimaid tavasid seoses miinimumsissetuleku tõhususega ebavõrdluse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel Euroopas;

55.  julgustab liikmesriike rakendama vajalikke meetmeid pagulaste, ELis seaduslikult viibivate rändajate ning varjupaigataotlejate sotsiaalseks kaasamiseks, järgides asjakohaseid varjupaigaalaseid õigusakte; märgib aga, et need meetmed saavad olla tõhusad vaid siis, kui neid jagatakse ja rakendatakse kõigis liikmesriikides; on arvamusel, et niisuguseks lähenemiseks tuleb eraldada vahendid, ning praeguses ebakindlas olukorras ei saa neid anda ainult liikmesriigid; palub komisjonil tagada mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise raames vajalikud rahalised vahendid, et töötada välja terviklik lähenemine rändele; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta asjakohased meetmed, et aidata pagulastel end sisse seada ja integreeruda, samuti tagada, et avalikel teenustel oleks piisavalt vahendeid ning nõudmised oleks varakult teada, et hõlbustada pagulaste sujuvat üleminekut tööturule, sealhulgas nende oskuste ja pädevuste tunnustamise mehhanisme; kohalikel ametiasutustel ja sotsiaalpartneritel peaks olema keskne roll sisserändajate tööturule integreerimise hõlbustamisel ja nende tööalase kuritarvitamise takistamisel;

56.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid oma õigusaktidesse üle ja rakendaksid kõik uuendatud Euroopa rände tegevuskava sätted; taunib asjaolu, et komisjon on pidanud vastu võtma 40 rikkumisotsust eri liikmesriikide suhtes, sealhulgas märgukirjad 19 liikmesriigile, kuna nad ei ole võtnud vajalikke meetmeid vastuvõtutingimuste direktiivi ülevõtmiseks; toetab komisjoni püüdlusi tugevdada Euroopa rände tegevuskava;

57.  arvestades Euroopa kodanike vananemist ja noorte töötuse kõrget määra mõnedes ELi piirkondades, juhib tähelepanu sotsiaalsele riskile, et järgnevatel kümnenditel ei suudeta tagada sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkust, kaitstust, asjakohasust ja tõhusust; julgustab seepärast liikmesriike töötama välja strateegiaid, millega tagada, et rohkem inimesi püsib ühiskonnas aktiivsena;

58.  palub komisjonil ja liikmesriikidel teha koostööd, et kõrvaldada tööjõu õiglase liikuvuse takistused, kuna töötajate vaba liikumine on ELis põhiõigus, ning ühelt poolt suurendada tööhõive määra ja teiselt poolt tagada, et ELi liikuvaid töötajaid koheldaks võrdselt kohalike töötajatega, et neid ei väärkoheldaks ega diskrimineeritaks ning et neile oleks tagatud tööhõive ja sotsiaalsed õigused;

59.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ELi-sisest tööjõu liikuvust kogu liidus, kuna see loob võimalusi nii töötajatele kui ettevõtjatele; palub, et liikmesriigid kasutaksid ja edendaksid olemasolevaid Euroopa vahendeid, eelkõige Euroopa tööalase liikuvuse portaali EURES, et hõlbustada tööjõu liikuvust; ergutab liikmesriike arendama piiriülestes piirkondades, kus tööjõu liikuvus on tõesti suur, EURESi piiriülest partnerlust, et aidata töötajaid nende liikuvuse planeerimisel;

60.  kutsub komisjoni üles töötama välja konkreetne plaan, kuidas kasutada Euroopa poolaastat ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtete rakendamisel;

61.  väidab, et sotsiaalne dialoog on töötingimuste parandamise oluline vahend ning et sotsiaalpartnerite dialoogi optimaalseimate tingimuste tagamise eeldusteks on tugevate ametiühingute olemasolu, töötajate osalemine ettevõttega seotud küsimustes ja kollektiivlepingute tugevdamine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama sotsiaaldialoogi kvaliteeti ka Euroopa tasandil, tagades õigeaegsed ja sisukad sotsiaalpartnerite konsultatsioonid, mis pakuvad otsustusprotsessi jaoks vajalikku analüüsi ja ettepanekuid;

62.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi, et võidelda ELis sotsiaalse ja palgadumpinguga, mis põhjustab sellest mõjutatud töötajatele ja liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemidele olulist kahju; nõuab ka tööturu osapoolte kaasamist nendesse pingutustesse kõigil tasanditel;

Euroopa poolaasta parem kooskõlastamine

63.  kiidab heaks komisjoni soovituse euroala kohta, kus konsolideeritakse liikmesriikide sotsiaal- ja majandusstrateegiate ühine analüüs ja määratlus majandus- ja rahaliidu raames, rõhutades, et need kriteeriumid tuleb ühitada; samas hoiatab kahekiiruselise ELi arendamise võimaluse eest;

64.  on seisukohal, et euroala soovitus peaks olema lähtepunkt sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks seoses järgmisega:

   a) täiustatud demokraatliku vastutuse mehhanismid nii ELi kui ka riiklikul tasandil, kaasa arvatud institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendiga, ning selle tagamine, et kõikide euroala riikide parlamentidel oleks tingimused Euroopa poolaasta protsessi iga etapi järgimiseks;
   b) sotsiaalne mõõde, mille eesmärk on säilitada Euroopa sotsiaalne turumajandus, nähes ette paremad alampalga määrad – kui see on asjakohane ja kooskõlas subsidiaarusse põhimõttega, siis miinimumpalga kujul, mis kehtestatakse piisaval tasemel ja kaasates sotsiaalpartnereid;
   c) tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ühised koosolekud, et edendada kooskõlastatud sotsiaal- ja majanduspoliitikat Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks ning ka majanduskasvu ja kvaliteetse tööhõive jätkusuutlikuks ergutamiseks;
   d) euroala töö- ja sotsiaalministrite kohtumised oma sotsiaalse mõõtme paremaks integreerimiseks ning nõuetekohaselt sotsiaalse ebavõrdsusega tegelemiseks;

65.  palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti ettepanek sotsiaalõiguste samba kohta, et tagada võrdsed tingimused kogu ELis, mis on osa jõupingutustest luua õiglasem ja tõeliselt üle-Euroopaline tööturg ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, et lahendada majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi liikmesriikide sees ja nende vahel;

66.  palub komisjonil kindlustada piisav järelevalve ja riigipõhiste soovituste rakendamise järelmeetmed ning tagada piisav tähelepanu tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse küsimustele;

67.  nõuab suuremat rolli aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale „Euroopa 2020“, nii et selle eesmärgid, eelkõige sotsiaalsed eesmärgid kajastuksid võrdselt kõigis Euroopa poolaasta vahendites, sealhulgas riigipõhistes soovitustes;

68.  kiidab heaks asjaolu, et komisjon on selgelt eristanud Euroopa poolaasta ELi ja riiklikku etappi; rõhutab, et Euroopa jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia kujundamisel, rakendamisel ja hindamisel on vaja ELi institutsioonide tihedamat koostööd; palub komisjonil koostada selleks selge tegevuskava, mis kaasaks ka sotsiaalpartnereid, liikmesriikide parlamente ning kodanikuühiskonna muid asjaomaseid sidusrühmi, ning tagada, et kevadine Euroopa Ülemkogu oleks jätkuvalt peamine ajaraamistik, kus komisjonilt, parlamendilt ja nõukogult saadud teabe põhjal pannakse paika poliitilised prioriteedid; leiab, et komisjon võiks jälgida ja teavitada, kas ettepanekuid teatud riigipõhiste soovituste rakendamiseks lähtuvalt konsultatsioonidest sotsiaalpartneritega on järgitud;

69.  on veendunud, et Euroopa ja liikmesriikide majanduskasvu poliitika ühitamiseks ja selle kohaliku sobivuse tagamiseks on tähtis tugevdada sotsiaalpartnerite rolli nii ELi kui ka riiklikul tasandil; rõhutab, et paremuse suunas lähenemise jätkamiseks ja konkurentsi ning õigluse tasakaalustamiseks tuleb poolaasta kõigis etappides pidada sotsiaaldialoogi; tervitab sellega seoses komisjoni püüdlusi taasalustada sotsiaaldialoogi ja ühtsemat lähenemisviisi, mis esitati 2015. aasta majanduskasvu analüüsis; märgib siiski, et paljudes liikmesriikides on olukord riigi tasandil jätkuvalt nõrk;

70.  on seisukohal, et komisjon saaks Euroopa poolaasta eest vastutavate spetsialistide rolli tugevdada, kui määratleks paremini nende eesmärgid ja ülesanded;

o
o   o

71.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0261.
(2) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 57.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0401.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0384.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0389.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0320.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0068.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0060.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0010.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0394.
(11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0043.
(12) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0062.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0033.
(14) http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR15_03/SR15_03_ET.pdf
(15) http://ec.europa.eu/social/home.jsp?langId=et⟨
(16) http://www.eurofound.europa.eu/european-working-conditions-surveys-ewcs
(17) 2016. aasta ühine tööhõivearuanne, lk 2.
(18) http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR15_03/SR15_03_ET.pdf
(19) Uuring ebakindla töö ja sotsiaalsete õiguste kohta (VT/2010/084), lk 164–170.
(20) Kogu mitteaktiivne elanikkond 20–64-aastaste töötavate inimeste suhtes.
(21) http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=9770&langId=en
(22) Komisjoni 12. märtsi 2014. aasta soovituses väljendatud seisukoht (C(2014)1500).
(23) 2016. aasta ühine tööhõivearuanne, lk 19.


Ühtse turu juhtimine 2016. aasta Euroopa poolaasta raames
PDF 260kWORD 86k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioon ühtse turu juhtimise kohta 2016. aasta Euroopa poolaasta raames (2015/2256(INI))
P8_TA(2016)0060A8-0017/2016

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohta(1),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni ühtse turu juhtimise kohta 2015. aasta Euroopa poolaasta raames(2),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ühtse turu juhtimise kohta Euroopa 2014. aasta poolaasta raames(3) ja komisjoni 28. mail 2014. aastal vastu võetud järelmeetmeid,

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta prioriteetide rakendamise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ühtse turu juhtimise kohta(5) ja komisjoni 8. mail 2013. aastal vastu võetud järelmeetmeid,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine”,

–  võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta teatist majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta (COM(2015)0600),

–  võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta soovitust „Nõukogu soovitus riiklike konkurentsivõime komiteede loomise kohta euroalal” (COM(2015)0601),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta teatist „2016. aasta majanduskasvu analüüs. Majanduse elavnemise toetamine ja majandusliku lähenemise edendamine“ (COM(2015)0690),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti liikmesriikide investeerimisalaste väljakutsete kohta (SWD(2015)0400),

–  võttes arvesse Bruegeli poliitikadokumenti poliitika koordineerimise piirangute kohta euroalal Euroopa poolaasta raames (november 2015),

–  võttes arvesse euroala kvartaliaruannet, 14. köide, nr 2,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringut „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind” (september 2014),

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatist „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele” (COM(2015)0550) ja aruannet ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime kohta ELis ja liikmesriikides (SWD(2015)0203),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia” (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse veebipõhise siseturu tulemustabeli 2015. aasta väljaannet,

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta oktoobris ajakohastatud 8. juuni 2012. aasta teatist teenuste direktiivi rakendamise kohta (COM(2012)0261),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 27.–28. juuni 2013. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24.–25. oktoobri 2013. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. detsembri 2013. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0017/2016),

A.  arvestades, et EL seisab nii globaalsel kui ka kohalikul tasandil silmitsi mitmesuguste probleemidega, nagu aeglane majanduskasv, töötuse kõrge tase ja eriti tihe rahvusvaheline konkurents;

B.  arvestades, et Euroopa poolaasta eesmärk on majandus- ja eelarvepoliitika tihedam koordineerimine ELi 28 liikmesriigis, et suurendada stabiilsust, edendada majanduskasvu ja tööhõivet ning tugevdada konkurentsivõimet;

C.  arvestades, et kindlasti on vaja ära kasutada kõik võimalused ELi majanduse ja konkurentsivõime edendamiseks;

D.  arvestades, et ühtne turg on ELi üks nurgakive ja üks selle peamisi saavutusi; arvestades, et edukaks majanduskasvu tugevdamiseks ja majanduse stabiliseerimiseks peab Euroopa poolaasta hõlmama ka ühtset turgu ja poliitikaid selle lõpuleviimiseks;

E.  arvestades, et kaasav ühtne turg koos tõhusama juhtimisega, mis soodustab paremat regulatsiooni ja konkurentsi, on otsustava tähtsusega vahend majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime parandamiseks ning ettevõtlussektori ja tarbijate usalduse säilitamiseks;

F.  arvestades, et jätkuvad tehnoloogilised, ühiskondlikud ja käitumise muutused avaldavad ettevõtjate ja tarbijate käitumisele märkimisväärset mõju, luues majanduses palju võimalusi ja väljakutseid, millega on vaja ühtse turu raamistikus tegeleda;

G.  arvestades, et tegeliku ettekujutuse praeguste eeskirjade sobivusest või puudustest tagab eelkõige Euroopa poolaasta ja ühtse turu raames kehtivate eeskirjade täitmine;

Ühtne turg tähtsa vahendina ELi konkurentsivõime edendamisel ning töökohtade ja majanduskasvu loomisel

1.  kordab, et ühtne turg on üks ELi põhialuseid; rõhutab, et edukaks majanduskasvu tugevdamiseks ja liikmesriikide majanduse stabiliseerimiseks peab Euroopa poolaasta hõlmama ka ühtset turgu ja poliitikaid selle lõpuleviimiseks;

2.  rõhutab, et ühtne turg on liikmesriikide majanduse ja Euroopa integratsiooniprojekti kui terviku selgroog; tõstab esile ühtse turu majanduslikku kasu, näiteks toodete standardimine ja turgude integreerimine, mastaabisääst ja tugevam konkurents ning võrdsed tingimused 500 miljoni kodaniku jaoks kõigis 28 liikmesriigis, mis eelkõige tagab tarbijatele suurema kvaliteetsete toodete ja teenuste valiku ja madalamad hinnad;

3.  rõhutab ühtse turu edasiarendamise tähtsust struktuurse ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks investeeringute ligitõmbamise ja soodustamise eesmärgil, võttes arvesse läbipaistvus- ja tõhususnorme, mis omakorda aitab kaasa uute töökohtade loomisele ja liikmesriikide elanike heaolu suurendamisele; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks riigipõhiste soovituste kaudu süstemaatiliselt ühtse turu eeskirjade rakendamist ja jõustamist, eelkõige juhul, kui kõnealused eeskirjad annavad olulise panuse struktuurireformidesse;

4.  on veendunud, et tuleb hõlbustada majandusalgatusteks ja ettevõtluse arendamiseks sobiliku keskkonna teket, ergutades VKEde vahelist konkurentsi ja koostööd ning kasutades sel moel ära innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia tööstuslikku potentsiaali;

5.  märgib ära komisjoni talituste hiljuti tehtud töö investeerimist takistavate probleemide kindlakstegemisel ja kaardistamisel ning riigipõhiste investeerimisprofiilide väljatöötamisel;

6.  väljendab muret, et Euroopa poolaasta soovitusi aastateks 2011–2014 rakendati oodatust halvemini; kutsub komisjoni seetõttu üles esitama mehhanismi, mis ergutaks riike riigipõhiseid soovitusi rakendama;

7.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on muutnud uue Euroopa poolaasta protsessi sujuvamaks, ja mõistab, et riigipõhiste soovituste arv on vähenenud, kuna eesmärk on esitada rohkem riikide prioriteetidest lähtuvaid soovitusi; märgib, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis pööratakse ühtse turu küsimustele rohkem tähelepanu kui riigipõhistele soovitustele;

8.  kordab palvet lisada Euroopa poolaastale ühtse turu sammas koos korrapärase järelevalve süsteemi, ühtse turu riigipõhiste tõkete kindlakstegemise ning ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime hindamisega, mis keskendub nendele prioriteetidele, mille puhul meetmed avaldaksid majanduskasvule ja töökohtadele kõige enam mõju, sh ettevõtete jätkusuutlikule arengule, mis hõlmaks ka VKEsid; on seisukohal, et süsteem peaks sisaldama tugevat andmebaasi, kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumit, mille eesmärk on muu hulgas mõõta ühtse turu eeskirjade kohaldamise majandusmõju, võrdlusanalüüsi, vastastikust hindamist ja parimate tavade vahetamist;

9.  tunneb heameelt 2015. aasta aruande üle ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime kohta ELis ja liikmesriikides; märgib, et see aruanne, mis asendab nii aruannet ühtse turu integratsiooni kohta, mis oli varem iga-aastase majanduskasvu analüüsi lisa, kui ka aruannet Euroopa tööstuse seisundi kohta, avaldati siseturu strateegia teatise lisana, mitte majanduskasvu aastaanalüüsi lisana nagu varem; nõuab, et aruannet arendataks edasi ja et sellest saaks osa ühtse turu juhtimise sambast ja siseturu osas saavutatud edusammude iga-aastase hindamise alus; on seisukohal, et aruannet tuleks kasutada iga-aastase majanduskasvu analüüsi konkreetses ühtset turgu käsitlevas jaos, riigipõhistes soovitustes ning ühtse turu nõuetele vastavust käsitlevas korrapärases struktureeritud dialoogis liikmesriikidega;

10.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse jätkata riigi tasandil investeerimist takistavate kindlakstehtud probleemide analüüsimist Euroopa poolaasta raamistikus, eelkõige riike käsitlevates aruannetes ja kasutades temaatilisi arutelusid nõukogus;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et paljud investeerimist takistavad kindlakstehtud probleemid on seotud ühtse turu toimimise ning ühtset turgu käsitlevate õigusaktide ülevõtmise ja rakendamisega; palub komisjonil rangelt jälgida, kuidas liikmesriigid jätkavad investeerimist takistavate kindlakstehtud probleemide ja tõketega tegelemist, pidada liikmesriikidega korrapäraselt nõuetele vastavust käsitlevat struktureeritud dialoogi ning kasutada oma volitusi ja võtta vajaduse korral meetmeid põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete tõkete kõrvaldamiseks ühtsel turul;

12.  rõhutab, et Euroopa poolaasta läbivaatamise protsess peab võimaldama Euroopa Parlamendi, riiklike ja piirkondlike parlamentide ning kõigi asjaomaste sidusrühmade, sh ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide nõuetekohast kaasamist mitte üksnes Euroopa poolaasta isevastutuse, vaid ka riigipõhiste soovituste rakendamise ulatuse suurendamiseks;

13.  rõhutab, et Euroopa poolaasta jooksul on tähtis kaasav, läbipaistev lähenemisviis, mille tulemusena luuakse asjakohaseid ja vajalikke reforme;

Ühtse turu kasutamata potentsiaal

14.  tuletab meelde asjakohaste ja õiglaste majanduslike ja sotsiaalsete reformide läbiviimise ning bürokraatia ja protektsionismi vähendamise vajadust, et tõsta Euroopa majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet;

15.  rõhutab, et vaatamata otseste tariifsete tõkete puudumisele ühtsel turul on olemas tohutu hulk mittetariifseid tõkkeid; julgustab ELi institutsioone, liikmesriike ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi algatama selles küsimuses konstruktiivse arutelu, et kaotada mittetariifsed tõkked ELis;

16.  peab kahetsusväärseks mitmes liikmesriigis esinevaid tõsiseid puudujääke teenuste direktiivi rakendamisel (mis hõlmab tegevusi, mis moodustavad ELi SKPst ja tööhõivest enam kui 45%), muu hulgas ka arvukate riiklike eeskirjade tõttu, mis ei ole alati põhjendatud üldise huviga; väljendab samuti kahetsust seoses asjaoluga, et alati ei järgita teavitamismenetlust;

17.  väljendab heameelt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi ajakohastamise üle, mille käigus esitatakse sujuvam töötajate liikuvust toetav kvalifikatsioonide tunnustamise süsteem; märgib, et reguleeritud kutsealad, samuti reserveeritud tegevusalad on liikmesriikides erinevalt reguleeritud;

18.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle vaadata läbi algatus, millega võetakse kasutusele teenistuspass ja ühtlustatud teatevorm, eeldades et see algatus toob kaasa suurema läbipaistvuse seoses piiriüleste teenuste osutajate volitustega ning halduskoormuse ja bürokraatia vähenemise; rõhutab, et võimalik algatus ei tohi kaasa tuua päritoluriigi põhimõtte kasutuselevõttu; kõnealuse ettepaneku üksikasju tuleb aga kindlasti veel täpsustada; leiab, et teenistuspass on ajutine lahendus, mis on mõeldud kasutamiseks täielikult integreeritud ühtsele turule ülemineku ajal;

19.  rõhutab, et avalike hangete turg moodustab olulise osa ühtsest turust kui tervikust ning annab märkimisväärse panuse liikmesriikide ja ettevõtete majanduskasvu, töökohtade loomisse ja konkurentsivõimesse; palub komisjonil toetada läbipaistvust avaliku sektori avalikes hangetes, piiriülest konkurentsi ning avaliku sektori vahendite paremat kasutamist, sh sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid;

20.  tuletab meelde, et 2014. aastal võttis EL ette ELi avalike hangete raamistiku märkimisväärse läbivaatamise, lihtsustades menetlusi, muutes eeskirjad paindlikumaks ja kohandades neid paremini muude avaliku sektori poliitikasuundade jaoks;

21.  juhib tähelepanu asjaolule, et avalike hangete valdkonnas esineb liikmesriikides endiselt märkimisväärseid vajakajäämisi, mis piiravad piiriülest laienemist ja majanduskasvu siseturul; rõhutab, et avalikke hankeid ja kontsessioone käsitlevad õigusaktid tuleb liikmesriikides nõuetekohaselt ja õigeaegselt üle võtta ja rakendada; on veendunud, et 2007. aasta õiguskaitsevahendite menetluse korralik rakendamine tagaks avalike hangete suurema tõhususe, tulemuslikkuse ja läbipaistvuse;

22.  kiidab heaks 1. jaanuaril 2016 käivitunud Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste teise programmi (ISA²), mis toetab kõikidele huvitatud haldusasutustele, ettevõtjatele ja kodanikele Euroopas tasuta kättesaadavate koostalitlusvõimeliste digilahenduste väljatöötamist;

23.  rõhutab, et e-riigi arendamine ja levitamine liikmesriikides on oluline vahend selleks, et majandustegevus ühtsel turul oleks ettevõtjate jaoks lihtsam ja tarbijad saaksid kasutada oma õigusi; seoses eespool nimetatuga kutsub komisjoni üles käsitlema e-riigi arendamist võimalikult kiiresti elluviidava prioriteedina;

24.  rõhutab, et jätkusuutliku majanduskasvu peamine ergutaja ja töökohtade looja on erasektor; juhib tähelepanu asjaolule, et üksikud siseriiklikud eeskirjad ja tavad, millega kaasneb vastastikuse tunnustamise põhimõtte ebapiisav rakendamine, võivad ettevõtjate ja tarbijate jaoks kaasa tuua kahjulikke ja tarbetuid tõkkeid ja koormust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama vastastikuse tunnustamise põhimõtte nõuetekohast kohaldamist ja paremat jõustamist ning kulutõhusaid vahendeid vaidluste lahendamiseks;

25.  kutsub komisjoni üles sidusrühmadega konsulteerima, et teha kindlaks sektorid ja turud, kus vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamine on ebapiisav või problemaatiline;

26.  on arvamusel, et olemasolevate toodete kontaktpunktide suurem roll ühtse juurdepääsupunktina majandustegevuses osalejate jaoks ühtse turu küsimustes aitab tõsta teadlikkust ja arusaamist kohaldatavatest õigusaktidest;

27.  toonitab, et paremad tingimused idufirmade ja VKEde tekkeks võivad kaasa tuua aktiivsema innovatsiooni ja töökohtade loomise ning edendada jätkusuutlikku majanduskasvu; tuletab meelde, et mitmed tõkked, millest mõned on bürokraatlikud, pidurdavad VKEde arengut nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt; nõuab riigisisest ja rahvusvahelist majanduskasvu takistavate tõkete tuvastamist ja kõrvaldamist;

28.  rõhutab, et materiaalse ja immateriaalse kapitali akumulatsiooni kiirus on ELis pärast finantskriisi olnud konkurentidega võrreldes väiksem, mis mõjub sotsiaalsele ja majandusarengule negatiivselt; rõhutab, et investeeringud, sh ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, on tootlikkuse ja pikaajalise majanduskasvu taastamiseks ELis äärmiselt olulised; on arvamusel, et selle negatiivse suundumuse muutmiseks tuleb tõhustada ühtset turgu ja vähendada takistusi investeeringutele; nõuab, et investeeringud oleksid suunatud reaalmajanduse rahastamisele ja et toetataks jätkuvalt sel eesmärgil võetud meetmeid;

29.  nõuab geoblokeeringuna tuntud põhjendamatute territoriaalsete piirangute viivitamatut kaotamist, eelkõige teenuste direktiivi artikli 20 täieliku rakendamise kaudu, lõpetades sel viisil põhjendamatu diskrimineerimise seoses kaupade ja teenuste kättesaadavusega ning geograafilisel asukohal või kodakondsusel põhineva diskrimineeriva hinnapoliitika;

30.  nõuab, et võimalikult kiiresti alustataks Euroopa standardimissüsteemi täiendamist, et toetada ELi poliitikat digitaalse innovatsiooni, küberjulgeoleku suurendamise ja koostalitlusvõime täiustamise valdkonnas;

31.  nõuab liikmesriikidelt ühtse turu eeskirjade nõuetekohast ja õigeaegset rakendamist ja jõustamist; rõhutab riigipõhiste soovituste rakendamise – sealhulgas riigisiseste toodete ja teenuste turgude reformide – tähtsust liikmesriikide majanduskasvu potentsiaali vallapäästmisel;

32.  on veendunud, et liikmesriigid peavad rohkem pingutama, et ajakohastada oma haldusasutusi, pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele suuremas ulatuses ja paremini juurdepääsetavaid digitaalseid teenuseid, ning et lihtsustada haldusasutuste piiriülest koostööd ja koostegutsemisvõimet;

Ühtne turg 21. sajandil

33.  rõhutab, et kaasaegse majanduse käsitus muutub digitaalsete ja tehnoloogiliste arengute, rahvusvahelise konkurentsi tugevnemise ning ettevõtjate ja tarbijate käitumisharjumuste muutumise tõttu kiiresti;

34.  juhib tähelepanu toodete ja teenuste vahelise piiri hägustumisele; tõstab esile integreeritud tooteid ja teenuseid hõlmavate ettevõtlusega seotud teenuste ja süsteemide kasvavat tähtsust; on veendunud, et ühtse turu õigusraamistikud peavad arvestama neid muutusi toovaid arenguid;

35.  väljendab heameelt jagamismajanduse uute ärimudelite üle ja tunnustab nende suurt innovatsioonipotentsiaali, mida tuleks kasutada, järgides olemasolevaid õiguslikke ja tarbijakaitsenorme ning võrdseid konkurentsitingimusi; rõhutab, et tähtis on tagada parimad võimalikud tingimused jagamismajanduse arenemiseks ja edenemiseks; kutsub komisjoni üles välja töötama strateegilise lähenemisviisi, et võimaldada jagamismajanduse ettevõtetel traditsiooniliste ettevõtetega õiglases keskkonnas konkureerida;

36.  juhib tähelepanu sellele, et ettevõtete investeerimismudelid on märkimisväärselt muutunud, nii et kasvab immateriaalsele varale tehtavate kulutuste suurus ja tähtsus võrreldes materiaalsesse varasse investeerimisega; rõhutab, et mis puutub immateriaalsesse varasse, siis ainult 17 % ettevõtete investeeringutest läheb teadus- ja arendustegevuseks; kutsub poliitikakujundajaid üles tegutsema selle nimel, et kaotada regulatiivsed tõkked, mis takistavad selle uue innovatsioonihoova täieliku potentsiaali rakendamist;

37.  väljendab heameelt selle üle, et ühtse turu strateegias on kirjeldatud, kuidas komisjoni erinevad meetmed (kapitaliturgude liit, digitaalne ühtne turg, energialiit jne) on suunatud põhieesmärgile, milleks on ELi ühtse turu potentsiaali ärakasutamine; rõhutab, et ühtse turu strateegiat käsitlevas teatises leitakse, et Euroopa poolaasta protsessi raames tuleks ühtse turuga rohkem tegeleda;

38.  väljendab heameelt digitaalse ühtse turu strateegia üle, mis on õige lähenemisviis ELi viimiseks digitaalajastu tasemele; nõuab kõnealuse strateegia kiiret elluviimist ja rakendamist eesmärgiga tagada, et EL teeks tasa mahajäämuse seoses digitaaltehnoloogiate varasema aeglase ülevõtmise ja kasutamisega; on seisukohal, et selleks on vaja eraldada riiklikke ja ELi rahalisi vahendeid, et ehitada välja nõutav taristu eelkõige maapiirkondades; juhib tähelepanu, et samuti on oluline toetada digitaalset innovatsiooni ja parandada koostalitlusvõimet, ka tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata küberjulgeoleku teemale;

39.  rõhutab, et kättesaadav, taskukohane, tõhus ja kvaliteetne postipakkide kättetoimetamine on oluline eeltingimus piiriülese e-kaubanduse jõudsaks kasvuks, mis toob eelkõige kasu VKEdele ja tarbijatele;

40.  tuletab meelde, et kaupade ja teenuste ühtse turu integratsiooni käivitajaks on peaaegu alati andmed ning koostalitlusvõime on „liim”, mis parandab ühendust tarneahela piires ja tagab tõhusa suhtluse digitaalsete komponentide vahel; kutsub komisjoni üles alustama võimalikult kiiresti Euroopa koostalitlusvõime raamistiku ajakohastamist, millega kaasneb integreeritud standardiseerimiskava, milles tehakse kindlaks ja määratletakse kesksed prioriteedid;

41.  rõhutab, et digitaalne areng eeldab era- ja avaliku sektori investeeringuid kiiretesse ja ülikiiretesse sidevõrkudesse ja seda tuleb stimuleerida ELi stabiilse õigusraamistikuga, mis võimaldab teha investeeringuid kõigil osalejatel, sealhulgas maapiirkondadesse ja äärepoolsetesse piirkondadesse;

42.  rõhutab, et investeeringute suurendamiseks ja innovaatiliste ettevõtete toetamiseks nende arengu erinevatel rahastamisetappidel on tähtis Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi edukas rakendamine; rõhutab, et turutõrke esinemise korral on oluline digitaalseteks investeeringuteks juba kättesaadavad avalikud vahendid täielikult ära kasutada ning võimaldada koostoimet ELi programmide, nt programmi „Horisont 2020”, Euroopa ühendamise rahastu, muude oluliste struktuurivahendite ja muude instrumentide vahel;

43.  kutsub komisjoni üles hindama, kas praegune mobiilsete ja püsivõrkude lairibastrateegia, sealhulgas selle eesmärgid, on tulevikus rakendatav ja täidab tingimused kõikide kiireks ühendamiseks digitaalse lõhe vältimise eesmärgil, ning vastab andmepõhise majanduse ning 5G kiire kasutuselevõtu vajadustele;

44.  rõhutab, et EL peaks looma oma konkurentsieelise, tekitades Euroopas uuenduslike ettevõtete jaoks ideaalse kasvulava – see nõuaks ajakohast tööstuspoliitikat ja paremini integreeritud taristut, mis seab esikohale tehnoloogia kasutuselevõtmise ning innovatsiooni- ja ettevõtjasõbraliku õiguskeskkonna; nõuab, et mis tahes tulevikus esitatav digitaalne raamistik oleks kaasav, kättesaadav ja tagaks tarbijatele kõrgetasemelise kaitse;

Ühtse turu juhtimine

45.  rõhutab, et ühtse turu tugevama juhtimise ja isevastutuse saavutamiseks kõigil tasanditel on vaja selgeks teha ülesannete jagunemine nende tasandite vahel ja kehtestada raamistikud, mis tagavad paremad stiimulid ja selge vastutuse ühtset turgu käsitlevate õigusaktide rakendamisel ja jõustamisel, et anda ühtsele turule uus hoog;

46.  nõuab, et selline mitmetasandiline omavastutus ühtse turu tõhusa juhtimise eest saavutataks ühelt poolt parema õigusloome ja teiselt poolt eeskirjade järgimise kultuuri parandamise kaudu; kutsub üles arendama inimkapitali muu hulgas teabe parema kättesaadavuse ning teadmisi suurendavate ja teadlikkust parandavate asjakohaste koolituste kaudu;

47.  kutsub komisjoni jõustama järjekindlalt liikmesriikide ühtset turgu käsitlevaid eeskirju, kasutades kogu nende käsutuses olevat teavet, andmeid ja vahendeid, ning kehtestama lepingutest tulenevad tagajärjed riikidele, kes ei järgi ELi põhimõtteid ja õigusakte;

48.  juhib tähelepanu järelevalve ja andmete kogumise tähtsusele ning vajadusele tugeva ja integreeritud süsteemi järele; väljendab muret, et teave avalike konsultatsioonide kohta on enamikul juhtudel kättesaadav ainult ühes keeles, mis ei võimalda kõikidel huvitatud pooltel oluliste küsimuste ja ettepanekute kohta arvamust avaldada; on seisukohal, et ühtse turu saavutamiseks, liikmesriikidevaheliste lõhede vähendamiseks ja ühtse turu juhtimise tõhustamiseks vajalike strateegiliste otsuste tegemisel, näiteks meetmete ja jõustamisega seotud prioriteetide seadmisel, ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime hindamisel ning samuti nõuetele vastavust käsitlevas struktureeritud dialoogis liikmesriikidega tuleks võtta arvesse andmeid ja tõendeid;

49.  kutsub komisjoni üles avaldama iga-aastase aruande ühtse turu tõkete kohta erinevates liikmesriikides ja ELis tervikuna ning esitama riigipõhistes soovitustes nende kaotamisele suunatud soovitused; rõhutab, et ühtne turg peaks täitma riigipõhistes soovitustes tähtsamat rolli;

50.  kutsub komisjoni üles kasutama kõiki kättesaadavaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral rikkumismenetlusi, et tagada ühtse turu õigusaktide täielik rakendamine; väljendab muret seoses rikkumismenetluste pika kestusega, kui käsitletakse ühtse turu eeskirjade rikkumist ja heastamist, ning menetluses olevate juhtumite suure arvuga;

51.  juhib tähelepanu SOLVITi kasulikkusele; nõuab, et SOLVITit tugevdataks ja ühendataks paremini komisjoni teenistustega ning samuti integreeritaks olemasolevate projektide ja andmebaasidega, nagu CHAP ja EU Pilot, et luua teabesünergia ja vahetada parimaid tavasid; nõuab, et komisjon jälgiks lahendamata juhtumeid järjepidevalt; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid SOLVITi jaoks vajaliku toetuse ja teadmised, et esitatud juhtumid oleks võimalik tulemuslikult lahendada;

52.  on seisukohal, et turujärelevalveasutusi on vaja ühtse turu raames tugevdada, paremini ühendada ja varustada piisava personaliga, et toime tulla tänaste, eelkõige ülemaailmset konkurentsi puudutavate probleemidega; nõuab tungivalt, et riiklikud turujärelevalveasutused teeksid tihedamat koostööd ja vahetaksid teavet ning parimaid tavasid, et võidelda ühtsel turul tulemuslikult mitmesuguste ebaausa konkurentsi ilmingutega, muu hulgas suure arvu ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate toodetega, mis põhjustavad nõudeid täitvatele ettevõtjatele suuri kulusid ning kujutavad suurt ohtu tarbijatele, eriti kõige haavatavamatele; väljendab muret seoses asjaoluga, et Euroopa Liidu Nõukogul võtab tooteohutuse ja turujärelevalve paketi vastuvõtmine nii kaua aega, mis kahjustab tooteohutust ELis; palub nõukogul selle paketi viivitamatult vastu võtta;

53.  kiidab heaks komisjoni algatuse luua kättesaadava katusportaalina ühtne digivärav, mis ühtlustab ja lihtsustab teabele juurdepääsu ja edendab olemasolevaid sihtotstarbelisi kasutajate platvorme; rõhutab riiklike ja piirkondlike valitsuste rolli kõnealuste platvormide edendamisel, muutes need kättesaadavaks ja harides nende kasutajaid; kutsub komisjoni üles jätkama ühtse turu võrgupõhiste vahendite tugevdamist ja ühtlustamist;

54.  tunnistab parema õigusloome põhimõtete ning õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatuse tähtsust ning vajadust regulatiivse tegevuse turvalisuse ja prognoositavuse järele uute seadusandlike algatuste kavandamisel; rõhutab, et parema õigusliku reguleerimise põhimõte ei tohiks piirata ELi ja liikmesriikide õigust kehtestada õigusakte sellistes esmatähtsates üldise huvi valdkondades nagu tervishoid ja keskkond;

o
o   o

55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0067.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0069.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0130.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0038.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0054.


ELi ja Tuneesia vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamine
PDF 195kWORD 88k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ja Tuneesia vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste avamise kohta (2015/2791(RSP))
P8_TA(2016)0061B8-0255/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse läbirääkimiste avamist 13. oktoobril 2015 vabakaubanduslepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Tuneesia vahel,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 3, 207 ja 218,

–  võttes arvesse volinik Cecilia Malmströmi 13. oktoobril 2015. aastal Tuneesias tehtud avaldusi läbirääkimiste avamise puhul põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks ELi ja Tuneesia vahel,

–  võttes arvesse 9. oktoobri 2015. aasta otsust, millega anti 2015. aasta Nobeli rahupreemia Tuneesia riigisisest dialoogi pidanud nelikule, kes esindab Tuneesia kodanikuühiskonda,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldusi Tuneesia kohta(1),

–  võttes arvesse ELi ja Tuneesia assotsiatsiooninõukogu 17. märtsi 2015. aasta soovitust nr 1/2015 Euroopa naabruspoliitika raames eripartnerlust ellu viiva ELi-Tuneesia tegevuskava (2013–2017) rakendamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsust nr 534/2014/EL makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesia Vabariigile(3) ning selle esimese osa väljamaksmist 26. aprillil 2015,

–  võttes arvesse analüüse kaubanduse mõju kohta säästvale arengule, mille konsultatsiooniettevõte Ecorys tegi ELi ja Tuneesia vahel põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste toetuseks(4),

–  võttes arvesse hinnangut Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubandusala mõju kohta säästvale arengule, selle mõjuhinnangu lõpparuannet ning Manchesteri ülikooli arengupoliitika ja juhtimise instituudi mõjuhindamise uurimiskeskuse poolt 2007. aasta septembris läbi viidud konsultatsiooniprojekti(5),

–  võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepingut, mis on sõlmitud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia vahel(6),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. novembri 2015. aasta ühisteatist ELi naabruspoliitika läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Vahemere Liidu ja lõunapartnerlusega hõlmatud riikide kohta, eriti 10. mai 2012. aasta resolutsiooni „Kaubandus- ja investeerimisstrateegia Vahemere lõunapiirkonna riikides pärast araabia maade kevadisi revolutsioone“(7),

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa ja Tuneesia suhted on tihedad ja neil on väga pikk ajalugu, et Euroopa Liit on Tuneesia suurim kaubanduspartner ja Tuneesia omakorda liidu 34. partner;

B.  arvestades, et esimene nende kahe partneri vahel sõlmitud kaubandusalase koostöö leping pärineb aastast 1969 ja et Tuneesia on esimene Vahemere lõunakalda riik, kes sõlmis 1995. aastal Euroopa Liiduga assotsieerimislepingu;

C.  arvestades, et 13. oktoobril 2015 alustasid Euroopa Liit ja Tuneesia läbirääkimisi laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle, mille aluseks on liidu liikmesriikide poolt 14. detsembril 2011 ühehäälselt vastu võetud mandaat, ja et läbirääkimiste esimene voor toimus 19.–22. oktoobril 2015;

D.  arvestades, et esialgsed arutelud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Tuneesia vahel on kestnud neli aastat ning et Tuneesia on moodustanud riikliku komisjoni oma prioriteetide kaitsmiseks;

E.  arvestades, et Euroopa ja Tuneesia kaubandussuhete tugevdamine laiaulatusliku kaubanduslepingu sõlmimisega kujutab endast Tuneesia ja Euroopa Liidu majanduste jaoks kasvu- ja lähenemisvõimalust; arvestades, et see partnerlus aitab stabiliseerida Tuneesia poliitilist olukorda ja demokraatiat;

F.  arvestades, et kaubanduspartnerlus on osa Euroopa Liidu ja Tuneesia naabrussuhete laiemast raamistikust, mida reguleerib 1995. aastal sõlmitud assotsieerimisleping, mis näeb ette vabakaubanduspiirkonna loomist ning käsitleb põllumajandust ja teenuseid; arvestades, et ELi ja Tuneesia assotsiatsiooninõukogu võttis 17. märtsil 2015 vastu uue tegevuskava, millega viiakse ellu eripartnerlust, et saavutada kõrgemal tasemel majanduslik integratsioon; arvestades, et Euroopa naabruspoliitika läbivaatamisega soovitakse edendada Euroopa Liidu ja Tuneesia ühiseid väärtusi ja huve, arendada sotsiaal-majanduslikku solidaarsust, luua töökohti noortele ning stabiliseerida majandust;

G.  arvestades, et Tuneesia, kust nn araabia kevad alguse sai, on ainuke Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riik, kus toimub demokraatliku ja poliitilise ülemineku protsess, ning see riik on selles mõttes kogu piirkonnale eeskujuks;

H.  arvestades, et poliitiline stabiilsus ja majandusareng on omavahel seotud ning et kõnealuse kaubanduslepingu eesmärk peab olema pakkuda Tuneesia ja Euroopa majandusele reaalseid väljavaateid;

I.  arvestades, et käimasolevate läbirääkimiste kõrval peab Euroopa Liit jätkama ja suurendama Tuneesiale antavat abi ning pakkuma asjakohast finants- ja tehnilist toetust läbirääkimiste ajal ning seejärel lepingu sätete rakendamisel, luues tõelise partnerluse, milles võetakse arvesse Vahemere mõlema kalda elanike huve;

J.  arvestades, et nii Tuneesia kui ka Euroopa Liidu huvides on edendada ja tugevdada lõunapoolsete riikide piirkondlikku integratsiooni Tuneesia ja selle naaberriikide vahel, eelkõige Agadiri lepingu abil; arvestades, et ELi ja Tuneesia vabakaubanduslepingu üle peetavad läbirääkimised peavad vastavaid jõupingutusi täiendama;

K.  arvestades, et Tuneesia üleminek demokraatiale on endiselt eeskujuks teistele piirkonna riikidele, et 26. jaanuaril 2014 võttis põhiseaduslik kogu vastu Tuneesia uue põhiseaduse, et see on õiguste ja vabaduste kaitse valdkonnas eeskujulik, et 21. detsembril 2014 valiti vabade, pluralistlike ja läbipaistvate valimiste tulemusel Tuneesia Vabariigi presidendiks Beji Caïd Essebsi;

L.  arvestades, et Tuneesia kodanikuühiskond täidab oma dünaamilisuse ja haridustasemega väga tähtsat rolli riigi üleminekul demokraatiale; arvestades, et kodanikuühiskond tuleb jätkuvalt tihedalt kaasata poliitika kujundamisse, kaasa arvatud käimasolevate läbirääkimiste ajal;

M.  arvestades, et Nobeli rahupreemia andmine Tuneesia riigisisest dialoogi pidanud nelikule on tunnustus demokraatia kindlustamiseks tehtud jõupingutuste eest ning ergutus sama kursi jätkamiseks; arvestades vajadust sõlmida eeskujulik leping, et leevendada kodanikuühiskonna väljendatud muresid;

Tuneesia majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse olukorra hindamine

1.  mõistab karmilt hukka Tuneesias viimastel kuudel toime pandud terrorirünnakud, mis on nõudnud arvukalt ohvreid; on arvamusel, et Tuneesia seisab silmitsi väga suure terrorismiohuga ja tuletab meelde, et 24. novembril 2015 toimunud rünnak presidendi ihukaitsjate bussile, 26. juunil 2015 Sousse'is toimunud rünnak ja 18. märtsil 2015 Bardo muuseumile tehtud rünnak kahjustasid tõsiselt turismi väljavaateid 2015. aasta suveks, samas kui turism ja sellega seotud sektorid annavad 15 % riigi SKPst; väljendab täielikku solidaarsust Tuneesiaga ja kinnitab toetust Tuneesia ametivõimudele nende võitluses terrorismi vastu ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete kindlustamisel;

2.  sedastab, et Tuneesia majandus on tõsistes raskustes, et SKP kasvumäär oli 2014. aastal 2,3 %, et töötuse määr tõusis 2015. aastal 15 %-ni aktiivsest rahvastikust, et 28,6 % kõrghariduskraadi saanutest on ilma tööta ja et töötus noorte tuneeslaste seas aina kasvab;

3.  rõhutab, et Euroopa Liidu ja Tuneesia vahel on selge demograafiline ja majanduslik erinevus ning et seetõttu on läbirääkimistel vaja asümmeetrilist ja järkjärgulist strateegiat;

4.  tuletab meelde, et Tuneesiat iseloomustavad suured piirkondlikud erinevused pealinna Tunise ja riigi muude piirkondade vahel, kusjuures arenguerinevused on eriti suured riigi rannikualade ja keskel asuvate alade vahel, eelkõige töötuse määra ning tervishoiuteenuste ja hariduse kättesaadavuse osas, ning et kliimamuutused võivad neid probleeme süvendada;

5.  tuletab meelde, et Tuneesia tööturul valitseb kaubanduslepinguga hõlmatud sektorite vahel ebavõrdsus ning kui seda ei vähendata, võib see tuua kaasa tööjõu ülekülluse põllumajandussektoris, samas kui teised Tuneesia majanduse mitmekesistamise seisukohast olulised sektorid, näiteks töötlev tööstus ja kaevandussektor, võivad hääbuda;

6.  märgib, et demokraatiale ülemineku protsess Tuneesias on piirkonnas kõige kaugemale arenenud ja et riik on valinud Vahemere lõunaranniku riikide seas ainulaadse poliitilise ja majandusarengu mudeli; nõuab, et komisjon seda läbirääkimistel täielikult arvesse võtaks; on seisukohal, et Euroopa Liit peab võtma kõik võimalikud meetmed, et toetada Tuneesia demokraatlikku kujunemist stabiilseks ja pluralistlikuks ühiskonnaks;

7.  tõdeb, et Tuneesiat nõrgestab piirkonnas valitsev suur ebakindlus, mis lähtub eelkõige kahest naaberriigist – konfliktist Liibüas ja vägivallapuhangutest Alžeerias;

8.  märgib, et Tuneesia on võtnud vastu üle 1,8 miljoni Liibüa pagulase ning et see arv võrdub 16 %-ga Tuneesia elanikkonnast;

Euroopa Liidu ja Tuneesia vahelise kaubanduslepingu sõlmimise tingimused

9.  tunneb heameelt läbirääkimiste avamise üle 2015. aasta sügisel, et sõlmida Euroopa Liidu ja Tuneesia vahel põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping, mille aluseks on nõukogu poolt 2011. aastal pärast nn araabia kevadet vastu võetud mandaat; märgib, et Tuneesia on alates 2011. aastast kindlustanud üleminekut demokraatiale, võttes 26. jaanuaril 2014 vastu uue põhiseaduse ning korraldades parlamendi- ja presidendivalimised, mis toimusid vastavalt 26. oktoobril ja 23. novembril 2014;

10.  on arvamusel, et see leping hõlmab enamat kui vaid kaubandusmõõdet ja et see peab kindlasti aitama kaasa Tuneesia stabiilsusele, demokraatia tugevdamisele ja riigi majandusele uue hoo andmisele, mõjutades positiivselt ka tarbijahindasid ja tööhõivet, kvalifitseeritud töötajate ja lihttööliste töötasu ning ebavõrdsuse vähendamist; nõuab, et sõlmitaks ainult niisugune leping, kus neid olulisi teemasid on arvesse võetud;

11.  nõuab tungivalt, et läbirääkijad sõlmiksid progressiivse ja asümmeetrilise lepingu, võttes arvesse suurt majanduslikku ebavõrdsust kahe lepingupoole vahel, ning oleksid läbirääkimistel paindlikud, reageerivad, uuenduslikud, läbipaistvust austavad ja kohanemisvõimelised ning peaksid ka meeles, et see kahepoolselt kasulik leping tuleb sõlmida eelkõige Tuneesia ja Euroopa majanduse ja ühiskonna hüvanguks, austades enesestmõistetavalt erisusi ja tundlikke teemasid, kohalikku sotsiaal-majanduslikku valdkonda ja kultuuri ning kahjustamata Tuneesia kaubandussuhteid piirkonna riikidega;

12.  tunneb heameelt, et Tuneesia valitsus on esitanud majandusreformide viie aasta kava (2015–2020), seades eesmärgiks vähendada töötuse määra ja piirkondlikku ebavõrdsust ning muuta majanduse struktuuri mitmekesisemaks; on seisukohal, et vabakaubandusleping peab olema selle kava eesmärkidega kooskõlas;

13.  tuletab meelde, et Tuneesia jaoks on need esimesed nii ulatuslikud kaubandusläbirääkimised ning et seepärast on oluline, et Tuneesia majandussektorite avamine toimuks progressiivselt, järk-järgult ja asümmeetriliselt, et nähtaks ette üleminekuperioodid tundlike sektorite jaoks ning et teatud tooted, mida pooled peavad tundlikuks, jäetaks läbirääkimistest välja;

14.  peab väga oluliseks, et Tuneesia saaks Euroopa Liidult märkimisväärset finants- ja tehnilist toetust vabakaubanduslepingu sätete nõuetekohaseks rakendamiseks; nõuab, et rahalist abi eraldataks läbipaistvalt ning et see jõuaks tegelikult ette nähtud adressaatideni;

15.  väljendab heameelt, et Euroopa Investeerimispank toetab Tuneesias arvukaid projekte; toonitab, et see toetus aitab muuta Tuneesia majandust mitmekesisemaks ning luua töökohti, eriti noortele;

16.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liit on pidanud Tuneesiat Vahemere lõunapiirkonna riikide suhtes läbiviidavas naabruspoliitikas üheks esmatähtsatest riikidest ning on andnud Tuneesiale makromajandusliku finantsabi kujul 300 miljonit eurot laenu majandusreformide elluviimiseks;

17.  kutsub siiski Euroopa Liitu, samuti liikmesriike, Euroopa Investeerimispanka ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka üles tuneeslasi jätkuvalt toetama ning laiendama abiprogramme, sealhulgas erakorraliste autonoomsete kaubandusmeetmete kehtestamisega, et aidata Tuneesial kindlustada demokraatiat; väljendab heameelt, et mõned liikmesriigid on loonud partnerlussuhteid Tuneesia ümberkorralduste toetuseks; kutsub Euroopa Liitu üles jätkama oma piirkondade ebavõrdsuse vähendamise programmi seoses juurdepääsuga esmasele arstiabile Tuneesias;

18.  palub Euroopa Liidul võtta läbirääkimistel arvesse Tuneesia eriolukorda, mis on eelkõige seotud ebakindla üleminekuga demokraatiale ning liidu ja Tuneesia majandusarengu erinevusega, pidades alati meeles, et parimad lahendused on need, mis on kasulikud mõlemale poolele;

19.  nõuab, et komisjon jälgiks, et läbirääkimised annaksid kiiresti konkreetseid tulemusi ELi ja Tuneesia majanduse võtmevaldkondades, samuti kõigi asjaosaliste jaoks, kaasa arvatud VKEd ja väga väikesed ettevõtjad;

20.  rõhutab, et leping peab toetama praegu eelkõige põllumajandusel põhineva Tuneesia majanduse arengut ja mitmekesistumist ja piirkondlike erinevuste vähenemist ning et see peab andma kõigile tuneeslastele ja ELi kodanikele konkreetset kasu;

21.  rõõmustab selle üle, et Tuneesia on alustanud tähtsaid sotsiaalseid ja majanduslikke reforme; nõuab tungivalt nende reformide jätkumist, kaasa arvatud läbirääkimiste ajal, et riik võiks lepingust täielikult kasu saada;

22.  on seisukohal, et leping peab aitama süvendada Euroopa Liidu ja Tuneesia majanduskoostööd, mis on juba hästi sisse seatud tänu tööstustoodete tollimaksu kaotamisele kooskõlas assotsieerimislepinguga; teeb seetõttu ettepaneku võtta kasutusele uus nimetus „ELi ja Tuneesia majanduspartnerlus“;

23.  soovitab tungivalt, et komisjon ja Tuneesia valitsus kehtestaksid selge ja täpse menetluse Tuneesia ja ELi kodanikuühiskonna osalemiseks kogu läbirääkimisteprotsessis ning ilmutaksid uuenduslikkust; sellega seoses väljendab rahulolu Tuneesia kodanikuühiskonna rolliga läbirääkimiste esimeses etapis ning nõuab, et konsultatsioonid oleksid avatud ja läbipaistvad ning et eelkõige võetaks arvesse Tuneesia ühiskonna mitmekesisust, rakendades samalaadsetel läbirääkimistel kujunenud parimat tava;

24.  kiidab heaks kaubandus- ja käsitööndusministeeriumi loodud internetisaidi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu teemalise teabe levitamiseks üldsuses, samuti kiidab heaks läbirääkijate kavatsuse avaldada lõplik tekst kolmes keeles; on seisukohal, et Tuneesia kodanikuühiskonda võiks läbirääkimistesse kaasata ka mõjuanalüüside järelevalvekomitee vahendusel;

25.  nõuab, et nõukogu viivitamata avalikustaks läbirääkimisvolitused, mille liikmesriigid 14. detsembril 2011 üksmeelselt heaks kiitsid;

26.  soovib, et algatataks kogu läbirääkimiste aja kestev korrapärane dialoog Tuneesia parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmete vahel; tunneb sellega seoses heameelt ELi-Tuneesia parlamentaarse ühiskomisjoni loomise üle, mis on väga oluline, sest võimaldab Euroopa Parlamendi ja Tuneesia parlamendi liikmetel korrapäraselt kohtuda ning reaalselt vabakaubandusläbirääkimiste käiku jälgida;

27.  soovib, et see dialoog võimaldaks mõlema poole ootusi ja eelistusi paremini hinnata ning seega lepingu tingimusi parandada;

28.  tuletab meelde, et Vahemere Liit toetab konkreetsete projektide arendamist piirkonnas ja võib seega läbirääkimiste huvides kogemusi jagada;

29.  soovib, et mõlemad pooled, kaasa arvatud Euroopa Parlament koostöös Tuneesia ekspertidega, korraldaksid rangeid ja läbipaistvaid sektoriviisilisi mõju-uuringuid lepingu mõju kohta eri valdkondades, eelkõige teenuste, avalike hangete, VKEde konkurentsivõime, tööhõive, põllumajanduse ja keskkonna vallas ning kõigis muudes esmatähtsates sektorites; võtab teadmiseks, et Tuneesia soovib algusest peale kaasata Tuneesia spetsialiste, et tagada mõjuhinnangute tulemuste usaldusväärsus Tuneesia piires;

30.  palub, et EL rahastaks niisuguseid mõjuhinnanguid ja sektoriviisilisi hinnanguid ning et vastavalt mitme Tuneesia kodanikuühiskonna organisatsiooni soovile koostataks kõigepealt 1995. aasta assotsieerimislepingu sotsiaal-majandusliku mõju järelhinnang;

31.  nõuab, et komisjon määraks võimalikult peatselt kindlaks, kas tegemist on olemuselt sega- või ainulepinguga, ning palub tal algusest peale kaasata arutellu ka liikmesriikide parlamendid;

32.  rõhutab, et läbirääkimistel tuleb arvesse võtta Vahemere piirkonna keskkonnatingimusi, eelkõige veenappust, mis raskendab põllumajandustegevust, ning et tuleb edendada keskkonda ja loodusvarasid säästvat majandusmudelit;

33.  toonitab, et kaubandusläbirääkimised Tuneesiaga toimuvad Euroopa-Vahemere piirkonna kaubandussuhete laiemas raamistikus; nõuab, et Vahemere Liidu kaubandusministrite 10. konverents, mida on alates 2013. aastast määramata ajaks edasi lükatud, tuleks peatselt kokku, et arutada piirkonna kaubandusküsimusi ning järgnevate aastate peamisi tööeesmärke;

Läbirääkimiste sektoripõhine käsitus

34.  palub, et lepingus pöörataks piisavalt tähelepanu teenustesektorile, millel on Tuneesia majanduses tugev kasvupotentsiaal ja mis peaks ligi tõmbama strateegilisi investeeringuid; on arvamusel, et kuna tegemist on Tuneesia jaoks esimeste nii ulatuslike kaubandusläbirääkimistega, tuleks teenuste peatükis selgelt loetleda sektorid, kus pooled soovivad võtta kohustusi turulepääsu või võrdse kohtlemise vallas;

35.  tuletab meelde, et avalik sektor on Tuneesia jaoks väga tähtis ning hõlmab suurema osa kvalifikatsiooni nõudvatest töökohtadest;

36.  tuletab meelde, et Tuneesias tegutseb arvukalt väga dünaamilisi kõrgtehnoloogia valdkonna idufirmasid, mikroettevõtteid ja VKEsid, ning palub, et lepingus toetataks nende arengupotentsiaali ja rahvusvahelisele turule suundumise suutlikkust; võtab teadmiseks tuneeslaste soovi lisada lepingusse ulatuslikke ja tasakaalustatud punkte internetikaubanduse kohta;

37.  palub läbirääkimiste osalistel muuhulgas ühisalgatuste korras edendada tööhõivet, mis on Tuneesia majanduse taastumise ja poliitilise stabiilsuse peamine tingimus;

38.  on seisukohal, et leping peab kasu tooma Tuneesia väiketootjatele ja väikeettevõtetele, kes moodustavad Tuneesia majanduse lahutamatu osa; soovitab arendada ettevõtjate, kutseorganisatsioonide ja haridusasutuste korrapärast dialoogi, mis võimaldab levitada parimaid tavasid ja paremini mõista kõigi osaliste ootusi;

39.  leiab, et läbirääkimistel konkurentsi käsitleva peatüki üle tuleb tegutseda ettevaatlikult, progressiivselt ja paindlikult, võttes arvesse riigiabi strateegilist tähtsust Tuneesia majanduse arengus;

40.  tuletab meelde, et tähtis on luua kahepoolseid kaubanduskodasid, mis oleksid alaliseks foorumiks, kus osalejad võiksid partnerlusi sõlmida ning majandus- ja kaubandustegevust arendada;

41.  palub, et komisjon hõlbustaks lühiajaliste viisade väljastamist „Move IV” liiki teenuste osutamiseks, milleks on vaja füüsiliste isikute liikumist lühiajaliselt ja lepingute ning riikliku seadusandlusega ette nähtud täpsetel tingimustel; rõhutab, et lepingus ei tohi olla tingimusi, mis takistaksid ELi ja selle liikmesriike kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu ELi territooriumile või nende ajutist viibimist ELi territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, näiteks territooriumile pääsu lubamise tingimused;

42.  soovib, et kõnealune leping aitaks luua Tuneesias püsivalt soodsat keskkonda pikaajalisteks investeeringuteks peamistesse dünaamilistesse ja suure lisaväärtusega majandussektoritesse, nagu turism ja energeetika, kaasa arvatud taastuvad energiaallikad, kõrgtehnoloogiateenused, digitaalmajandus ja andmevahetus; palub komisjonil lisada lepingusse investeeringuid käsitlev peatükk, et hõlbustada ELi ja Tuneesia vahelisi otseseid välisinvesteeringuid ning kiirendada Euroopa–Vahemere piirkonna kaubanduse ja investeeringute hõlbustamise mehhanismi loomist, mis võimaldab asjakohase teabe ja andmete kogumist, tugevdab kaubanduspartnerlusi ning toob kasu ennekõike Tuneesiale;

43.  on seisukohal, et leping peaks hõlmama sätteid avalike hangete kohta, hoolikalt täpsustades avatuse määra nii ELi kui ka Tuneesia poolelt ning võttes arvesse Tuneesia majanduse struktuuri ja eritingimusi;

44.  leiab, et nii ELile kui ka Tuneesiale tuleks kasuks parem juurdepääs üksteise põllumajandusturule ning et leping peab aitama vähendada tollitariife, kõrvaldada mittetariifseid tõkkeid ja täiustada ekspordimenetlusi;

45.  märgib, et Tuneesia on keskendunud mahepõllumajanduse edendamisele ning et kõnealuse lepinguga tuleb Tuneesia mahepõllumajanduslikele toodetele anda võimalus uutele turgudele pääsemiseks;

46.  soovib, et läbirääkimised ei kahjustaks kummagi poole majandust; nõuab, et EL ja Tuneesia võtaksid arvesse, et mõlemal pool Vahemerd leidub mitmeid tundlikke põllumajandussektoreid, mille kohta tuleb läbirääkimiste käigus koostada täielikud nimekirjad, näha ette sobivad üleminekuperioodid ja kvoodid ning vajaduse korral jätta vastavad tooted läbirääkimistest välja;

47.  ergutab komisjoni pidama läbirääkimisi rangete kvaliteedinormide kehtestamiseks looma- ja taimetervise valdkonnas ning lahendama Tuneesias veterinaarkontrolli ja liha, puu- ja köögiviljade kontrolli vallas esinevaid probleeme; palub komisjonil ette näha konkreetsed tehnilise abi sätted, et aidata Tuneesia tootjatel ELi rangemaid looma- ja taimetervisenorme täita;

48.  on seisukohal, et leping peab aitama koostada säästva arengu valdkonnas rangeid kvaliteedinorme, eelkõige sotsiaalnorme;

49.  ootab, et Tuneesia valitsus ja ELi institutsioonid koostaksid sätted, mis võimaldaksid piisavalt selgelt kindlaks määrata Tuneesia toodete päritolu ja jälgitavuse ning tagaksid tootjatele, vahendajatele ja tarbijatele suurema läbipaistvuse;

50.  soovib, et leping sisaldaks põhjalikku intellektuaalomandiõiguste peatükki, mis hõlmaks geograafiliste tähiste tunnustamist ja kaitset, tagades ELi ja Tuneesia geograafiliste tähiste täieliku tunnustamise, asjaomaste toodete jälgitavuse ning tootjate oskusteabe kaitse;

51.  palub komisjonil laiendada geograafiliste tähiste kaitset ka mittepõllumajandustoodetele, kaasa arvatud kõnealuses lepingus, arvestades, et ka Tuneesia neid omalt poolt tunnustab;

52.  soovib, et leping võimaldaks Tuneesia tööstusel ajakohastuda ning asjatundlikkust suurendada, et hõlmata laiemaid tööstustoodete tarneahelaid ning seega rakendada kõrgemal tasemel oskusteavet ja anda paremini kvalifitseeritud töötajatele kohalikul tasandil tööd;

53.  ergutab komisjoni lisama lepingusse ulatuslikku peatükki, mis käsitleb energiat ja tooraineid ning võimaldab laiemaid teadusuuringuid ja tihedamat koostööd elektri-, gaasi-, tuule- ja päikeseenergia ja muude taastuvenergiaallikate valdkonnas;

54.  soovib, et leping soodustaks teaduskoostööd ELi ja Tuneesia ülikoolide, teaduskeskuste ja haridusasutuste vahel, toetades teadusuuringuid, innovatsiooni ja uue tehnoloogia arendamist ning laiemalt kultuuri ja haridust ning et need algatused toetaksid ka Tuneesia tööturgu;

55.  tunneb heameelt selle üle, et Tuneesia on liitunud Euroopa teadusuuringute programmiga „Horisont 2020” ning palub, et komisjon ja Tuneesia valitsus lisaksid lepingusse ulatusliku peatüki, mis käsitleb säästlikku arengut ning edendab rangeid sotsiaal- ja töönorme, mis vastavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide sätetele ning valdkonnas sõlmitud mitmepoolsete lepingute keskkonnanormidele;

56.  tuletab meelde, et Tuneesia on ratifitseerinud kõik ILO konventsioonid, kuid sõltumatu kontrolliorganisatsiooni hinnangul peab ta suurendama jõupingutusi rangete tööõiguse standardite edendamiseks; soovib, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping aitaks Tuneesial välja töötada kaitsvamad sotsiaalsed ja tööõiguse standardid, eelkõige seoses ametiühinguõigustest kinnipidamisega; võttes arvesse Tuneesia demokraatiale ülemineku protsessi ja terrorismiohtu, ootab, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping aitaks tugevdada õigusriigi põhimõtteid ja põhivabadusi, eelkõige kogunemis-, sõna- ja teabevabadust;

57.  palub komisjonil lisada lepingu teksti inimõiguste punkt, mille alusel EL võib lepingu ühepoolselt peatada, kui üks lepinguosaline rikub inimõigusi;

58.  palub pooltel kaaluda head maksuhaldustava käsitleva punkti lisamist, võttes eeskuju Euroopa Komisjoni hea maksuhaldustava platvormi tööst, et vältida mõlemapoolse maksustamata jätmise juhtumeid;

59.  tunneb heameelt mõlemapoolse soovi üle süvendada 3. märtsil 2014 sõlmitud liikuvuspartnerlust ning soovib viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu väljatöötamist;

60.  palub, et juhul, kui ühes või mitmes lepingu kohaldamisalasse kuuluvas majandusvaldkonnas tekib tõsine kahju või kahju võimalus, võtaksid ELi institutsioonid vastu piisavad heastamismeetmed;

o
o   o

61.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Euroopa Liidu Nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldused 11076/15 RELEX 626.
(2) ELT L 151, 18.6.2015, lk 25.
(3) ELT L 151, 21.5.2014, lk 9.
(4) http://www.trade-sia.com/tunisia/the-study/?lang=fr.
(5) http://www.sia-trade.org/emfta.
(6) EÜT L 97, 30.3.1998, lk 2.
(7) ELT C 261 E, 10.9.2013, lk 21.


Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevus
PDF 185kWORD 79k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevuse aruande kohta (2015/2231(INI))
P8_TA(2016)0062A8-0020/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 228,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 11, 19, 41, 42 ja 43,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 220 lõike 2 teist ja kolmandat lauset,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8-0020/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevuse aruanne esitati 26. mail 2015 ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ning ombudsman Emily O’Reilly tutvustas seda 23. juunil 2015 Brüsselis petitsioonikomisjonile;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament valis 16. detsembril 2014 Strasbourgis toimunud täiskogu istungil Emily O’Reilly uuesti Euroopa Ombudsmani ametikohale;

C.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani põhieesmärk on tagada, et kodanike õigusi austatakse täielikult ning et õigus heale haldusele kajastab kõrgeimaid standardeid, mille täitmist ELi institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt oodatakse; arvestades, et Euroopa Ombudsmanil on esmatähtis roll aidata ELi institutsioonidel muutuda avatumaks, tõhusamaks ja kodanikusõbralikumaks, eesmärgiga suurendada kodanike usaldust liidu vastu;

D.  arvestades, et 2015. aasta mai Eurobaromeetri uuringu kohaselt usaldab Euroopa Liitu 40 % ja umbusaldab 46 % kodanikest; arvestades, et institutsioonide suutlikkus üksteise tegevust kontrollida on Euroopa kodanike rahulolu suurendamiseks vältimatult vajalik;

E.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 24 on „igal liidu kodanikul [...] õigus pöörduda ombudsmani poole, kelle ametikoht luuakse vastavalt artiklile 228”;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 228 antakse ombudsmanile volitused korraldada uurimisi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana; arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 41 on sätestatud, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul”;

G.  arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana”;

H.  arvestades, et esimese Euroopa Ombudsmani seisukoht on, et haldusomavoli tähendab seda, et avalik asutus ei tegutse kooskõlas selle asutuse jaoks siduva eeskirja või põhimõttega(2); arvestades, et seega peavad liidu institutsioonid, organid ja asutused lisaks õiguslike kohustuste täitmisele olema ka teenistusvalmid ning tagama, et kodanikke koheldaks nõuetekohaselt ja nad saaksid täiel määral oma õigusi kasutada; arvestades, et head haldust tuleks mõista kui jätkuvat ja pidevat täiustusprotsessi;

I.  arvestades, et 2014. aastal pöördus ombudsmani poole abi saamiseks 23 072 kodanikku; arvestades, et 19 170 kodanikule anti abi ombudsmani veebisaidil asuva interaktiivse juhendi vahendusel; arvestades, et 2014. aastal registreeris ombudsman 2079 kaebust ning sai 1823 teabenõuet;

J.  arvestades, et ombudsmani menetletud 2163 kaebusest kuulus ombudsmani pädevusse 736 ja tema pädevusest väljapoole jäi 1427 kaebust;

K.  arvestades, et 2163 menetletud juhtumist 1217 puhul andis ombudsman kaebuse esitajale nõu või edastas juhtumi, 621 juhtumi puhul teavitati kaebuse esitajat, et rohkem nõu ei ole võimalik anda, ja 325 juhtumi puhul alustati uurimist;

L.  arvestades, et ombudsman avas 342 uurimist, millest 325 olid algatatud kaebuste põhjal ja 17 olid omaalgatuslikud uurimised; arvestades, et ta lõpetas 400 uurimist, millest 13 olid omaalgatuslikud uurimised; arvestades, et lõpetatud uurimistest 335 puhul olid aluseks üksikisikute kaebused ja 52 puhul ettevõtjate, ühenduste ja muude juriidiliste isikute kaebused;

M.  arvestades, et ombudsman edastas 772 kaebust Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmetele, sealhulgas edastati 86 kaebust Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile, 144 kaebust komisjonile ning 524 kaebust teistele institutsioonidele ja organitele; arvestades, et enamik uurimisi puudutas komisjoni (59,6 %), millele järgnesid ELi ametid (13,7 %), Euroopa Personalivaliku Amet (9,4 %), muud institutsioonid (8,5 %), Euroopa välisteenistus (3,8 %), parlament (3,5 %) ja Euroopa Pettustevastane Amet (3,2 %);

N.  arvestades, et ombudsmani lõpetatud uurimistest 21,5% puudutasid teabenõudeid ja juurdepääsu dokumentidele, 19,3% Euroopa Komisjoni rolli aluslepingute kaitsjana, 19,3% konkursi- ja valikumenetlusi ning 16% institutsiooni- ja poliitikaküsimusi, 11,3 % haldus- ja personalieeskirju, 8,3 % hankelepingute sõlmimist ja toetuste andmist ning 6 % lepingute täitmist;

O.  arvestades, et lõpetatud uurimistest 133 lahendasid institutsioonid või need lõpetati pärast sõbraliku lahendi leidmist ning 163 juhtumi puhul leidis ombudsman, et edasise uurimise läbiviimine ei ole õigustatud;

P.  arvestades, et 76 juhtumi puhul haldusomavoli ei tuvastatud; arvestades, et 39 juhtumi puhul tuvastati haldusomavoli ja 13 juhtumi puhul kasutati juhtumi lõpetamiseks muid viise; arvestades, et juhtumite puhul, kus tuvastati haldusomavoli, esitas ombudsman 27 juhul kriitilised märkused ja 12 juhul soovitusettepanekud;

Q.  arvestades, et enamiku 2014. aastal lõpetatud uurimiste kestus jäi vahemikku 3–18 kuud; arvestades, et uurimise lõpuleviimise keskmine ajavahemik oli 11 kuud;

R.  arvestades, et institutsioonid on ombudsmani ettepanekuid järginud 80 % ulatuses; arvestades, et institutsioonid peavad järgima veel 20 % ettepanekutest, mis on neile esitatud;

S.  arvestades, et Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon, kellele ainuüksi 2014. aastal esitati 2714 petitsiooni, on Euroopa Liidu institutsioonilise toimimise oluline toetaja, kes toob parlamendi kodanikele lähemale; arvestades, et ombudsmani ja petitsioonikomisjoni tihe koostöö parandaks demokraatlikku kontrolli ELi institutsioonide tegevuse üle;

1.  kiidab Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevust käsitleva aastaaruande heaks;

2.  õnnitleb Emily O’Reilly`t tema taasvalimise puhul Euroopa Ombudsmaniks ja avaldab talle tunnustust suurepärase töö eest; toetab tema eesmärki abistada ELi institutsioone nende püüdlustes pakkuda Euroopa Liidu kodanikele ja elanikele parimat teenust; peab ombudsmani keskendumist läbipaistvusele kui hea halduse tagatisele otsustavalt tähtsaks;

3.  kiidab heaks, et ombudsman on ulatuslikumalt kasutanud oma volitusi strateegiliste uurimiste algatamiseks, ning toetab teda selles täielikult; kiidab heaks omaalgatuslike uurimiste koordinaatori ametissenimetamise ombudsmani büroos ning rikkumisest teatamist käsitlevate uute sise-eeskirjade kasutuselevõtmise; väljendab heameelt ombudsmani jõupingutuste üle oma büroo ümberkorraldamiseks, mis on juba märgatavalt suurendanud töö tõhusust; tervitab ja toetab ombudsmani ettenägelikku lähenemist ning uue viie aasta strateegia „2019. aasta poole“ vastuvõtmist, kus võetakse omaks strateegilisem lähenemine süsteemsete probleemide lahendamisele ning hea haldustava edendamisele;

4.  väljendab heameelt ombudsmani 2014. aastal algatatud uurimiste üle, milles saab välja tuua järgmised kesksed teemad: läbipaistvus ELi institutsioonides, lobitöö ja kliiniliste uuringute läbipaistvus, põhiõigused, eetikaküsimused, kodanike osalemine ELi otsustusprotsessis, ELi rahastatud projektid ja programmid ning ELi konkurentsipoliitika;

5.  tuletab meelde, et aastate jooksul on 20–30% kaebustest puudutanud läbipaistvust ning kõige tavalisemad läbipaistvusega seotud küsimused käsitlevad institutsioonide keeldumist juurdepääsu andmisest dokumentidele ja/või teabele; on seisukohal, et avatus ja üldsuse juurdepääs dokumentidele, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 15 ning põhiõiguste harta artikliga 42, on institutsioonilise kontrolli- ja tasakaalusüsteemi oluline osa; toetab kõiki komisjoni ja muude ELi institutsioonide meetmeid kõigile võrdse, kiire ja lihtsa juurdepääsu tagamiseks ELi dokumentidele; peab kiiduväärseks suuremat läbipaistvust, mis on saavutatud dokumentide avaliku registri avaldamisega internetis; palub ombudsmanil uurida läbipaistvuse küsimusi seoses Euroopa Parlamendi õigeaegse juurdepääsuga komisjoni asjakohastele dokumentidele, mis käsitlevad rikkumisi ja EU Piloti menetlusi, eriti siis, kui need on seotud olemasolevate petitsioonidega; leiab, et usaldusväärse institutsioonidevahelise dialoogi tagamiseks tuleb määratleda ja kehtestada asjakohased mehhanismid;

6.  hoiatab, et ikka veel ei täideta nõuetekohaselt kõiki Århusi konventsiooni ja sellega seotud määrustega ((EÜ) nr 1367/2006 ja (EÜ) nr 1049/2001) seotud sätteid; leiab, et komisjonil on läbipaistvuse vallas ikka veel palju arenemisruumi, eelkõige seoses sellise teabe kvantiteedi ja kvaliteediga, mida antakse üksikisikutele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kui nad taotlevad dokumentidele juurdepääsu; soovitab ombudsmanil korraldada uurimine petitsiooni nr 0134/2012 põhjal, kus neid küsimusi ulatuslikult käsitletakse, et teha kindlaks ja heastada võimalik haldusomavoli kõnealuste määruste rakendamisel asjaomaste ELi institutsioonide poolt;

7.  kiidab heaks ombudsmani uurimised kõrgete ELi ametnikega seotud nn pöördukse juhtumite asjus; märgib, et ombudsman uuris viie vabaühenduse kaebusi ja kontrollis komisjoni 54 toimikut; soovitab, et ombudsman aitaks välja töötada ja kasutusele võtta selged ja üksikasjalikud kriteeriumid ja jõustamismehhanismid huvide konfliktide tuvastamiseks, uurimiseks ja võimalusel vältimiseks Euroopa institutsioonide, organite ja asutuste kõigil tasanditel;

8.  on seisukohal, et huvide konflikti mõiste ulatub lihtsast läbipaistvuse küsimusest kaugemale, ning et huvide konfliktist vaba Euroopa avaliku halduse tagamine on esikohal, kui eesmärk on luua tõeline Euroopa demokraatia ning hoida ELi kodanike usaldust nii ametiisikute kui ka institutsioonide vastu; soovitab ombudsmanil võtta oma uurimistes arvesse ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni sätteid, OECD suuniseid huvide konfliktide vältimiseks avalikus teenistuses ja ka organisatsiooni Transparency International konkreetseid soovitusi;

9.  märgib, et ombudsmani uurimise tulemusena avaldas komisjon dokumendid Kreeka ühinemise kohta euroalaga, Euroopa Keskpank avaldas Iirimaa valitsusele saadetud kirja finantskriisi kohta ning komisjon järgis ombudsmani soovitust ühise kalanduspoliitika reformi käsitlevate dokumentide avaldamise kohta, kuigi alles pärast seda, kui kokkulepe reformi üle oli saavutatud;

10.  tunneb heameelt Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimiste läbipaistvuse suurenemise üle pärast ombudsmani uurimisi nende läbipaistvuse asjus; märgib, et nõukogu avaldas pärast seda direktiivid, mida EL kasutab TTIP üle läbirääkimiste pidamiseks ning et komisjon on teatanud kavatsusest suurendada lobitöö läbipaistvust ja laiendada juurdepääsu TTIPga seotud dokumentidele; märgib, et TTIP läbirääkimiste läbipaistvuse küsimus teeb kodanikele muret;

11.  tuletab meelde, et petitsioonikomisjon saab ühendustelt ja kodanikelt arvukalt anonüümseid kaebusi TTIP läbirääkimiste vähese läbipaistvuse üle, mis näitab ELi üldsuse tõsist muret selles küsimuses;

12.  küsib, kas pikki viivitusi otsuste tegemisel nõukogu mõne seadusandliku algatuse kohta, nagu horisontaalne diskrimineerimisvastane direktiiv, mis on olnud üle kuue aasta külmutatud, või Marrakechi lepingu ratifitseerimine, mis käsitleb avaldatud teostele juurdepääsu hõlbustamist nägemispuudega ja trükikirja lugemise puudega inimeste jaoks, ei tuleks mitte pidada haldusomavoliks, sest need tekitavad asjaomaste kodanike seas ELi institutsioonide suhtes palju pahameelt; palub tungivalt nõukogu ja eelkõige nõukogu vähemusi, kes neid otsuseid blokeerivad, võtta vajalikud meetmed selliste väljakannatamatute olukordade lahendamiseks; soovitab ombudsmanil seda küsimust oma pädevuse raames uurida;

13.  tunneb heameelt ombudsmani suurema ja vajaliku keskendumise üle lobitegevuse läbipaistvusele ning tema töö üle kohustusliku läbipaistvusregistri loomiseks, et kodanikud saaksid teada, kes püüab ELi otsustusprotsessis osalejaid mõjutada; tunneb heameelt selle üle, et ombudsman uuris komisjoni eksperdirühmade koosseisu ja läbipaistvust, eelkõige eksperdirühmade puhul, kes annavad nõu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) valdkonnas, millele EL kulutab rohkem kui kolmandiku oma eelarvest; toetab ombudsmani tegevust nende rühmade asjus ja ergutab teda jätkama nende koosseisu läbipaistvuse kontrollimist, et tagada kõigi majanduslike ja mittemajanduslike huvirühmade tasakaalustatud esindatus ja sooline tasakaalustatus kõigis poliitikavaldkondades;

14.  märgib, et läbipaistvusregistris on vabatahtlikult registreerunud üle 7000 institutsiooni, mis näitab, kui mitmekesiste avaliku ja erasektori sidusrühmadega Euroopa institutsioonid koostööd teevad; kiidab heaks ombudsmani toetuse asepresident Timmermansi kavale muuta register kohustuslikuks; tunneb heameelt komisjoni 1. detsembri 2014. aasta otsuste üle, millega kohustatakse kõiki komisjoni liikmeid ja kõrgemaid ametnikke avalikustama kõik oma kontaktid sidusrühmade ja lobistidega ning nendega toimunud kohtumised; rõhutab, et register peaks sisaldama teavet lobiorganisatsioonide käsutuses olevate inimressursside ja rahaliste vahendite kohta, et paremini täita kehtivaid eeskirju ja sätteid ELi institutsioonide avatuse ja hea valitsemistava kohta;

15.  soovitab ombudsmanil jääda valvsaks ja otsusekindlaks ning jätkata nõudmist, et komisjon tagaks täieliku läbipaistvuse kõigi eksperdirühmade liikmete ja koosolekute, tehnoloogiaplatvormide ja asutuste asjus; tuletab meelde tingimusi, mille Euroopa Parlament 2012. aastal eksperdirühmade eelarvete külmutamist lõpetades seadis;

16.  märgib, et 2014. aastal täitis ombudsman tähtsat rolli kliiniliste uuringutega seotud andmete läbipaistvuse valdkonnas, aidates Euroopa Ravimiametil (EMA) välja töötada ennetavat läbipaistvuspoliitikat; märgib, et 2014. aasta oktoobris otsustas EMA ennetavalt avaldada oma kliiniliste uuringute aruanded; ergutab ombudsmani jätkama järelevalvet EMA kliiniliste uuringute andmete avaldamise üle ning tagama, et need vastaksid rangeimatele läbipaistvusnormidele;

17.  palub, et liikmesriigid oleksid oma kohustuslikus koostöös ombudsmaniga hoolsamad;

18.  nõuab tungivalt, et ombudsman jätkaks kliiniliste uuringute suurema läbipaistvuse edendamist, eriti EMA tulemuste kvaliteedi hindamise puhul; tuletab meelde, et see hindamine peaks põhinema innovatiivsete ravimite lisaväärtusel ja teadustegevuse tegelikel kuludel, et soodustada liikmesriikide hinnakujundamis- ja rahastamismudeleid;

19.  palub ombudsmanil jätkata vastavalt oma pädevusele suurema läbipaistvuse toetamist teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, et kindlustada juurdepääs tervishoiuteenustele;

20.  tunneb heameelt uue ELi kliiniliste katsete määruse üle, mis kohustab avalikustama kliiniliste katsetega seotud teabe; märgib, et ombudsmani 2014. aasta rahvusvaheline avaliku teabe päev (International Right to Know Day) oli pühendatud kliiniliste uuringutega seotud andmete läbipaistvusele;

21.  väljendab heameelt seoses ombudsmani uurimisega, mis käsitleb põhiõiguste kaitset ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel, mis kehtestati eesmärgiga luua majanduskasvu ja töökohti, võidelda kliimamuutuste ja energiasõltuvuse vastu ning vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust;

22.  märgib, et programm „Horisont 2020” on ÜPP ja struktuurifondide järel tähtsuselt kolmas eelarveinvesteeringute pakett, mille eelarve küünib peaaegu 80 000 miljoni euroni, ning et see on edasise majandusliku ja sotsiaalse arengu võti; kutsub ombudsmani üles tagama ka edaspidi läbipaistvust programmi „Horisont 2020” kogu analüüsi ja projektide suhtes otsuste tegemise protsessi käigus;

23.  kutsub Frontexit üles tagama tagasisaadetavate heaolu tagasisaatmislendude ajal ning korrektselt täitma oma käitumisjuhendit ühiste tagasisaatmisoperatsioonide kohta; tunneb heameelt ombudsmani üleskutse üle Frontexile luua võimalike põhiõiguste rikkumiste kohta üksikkaebuste esitamise mehhanism; kutsub teda üles seda küsimust täiendavalt uurima, pidades silmas ELi piiridel järjest suurenevat põgenike hulka;

24.  kiidab heaks ombudsmani uurimise selle kohta, kas ELi institutsioonid täidavad oma lubadust võtta kasutusele rikkumisest teatamise sise-eeskirjad, tuletab üheksale ELi institutsioonile, sealhulgas Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule meelde oma palvet talle teada anda, millised eeskirjad neil juba olemas on ja milliseid nad kavatsevad veel kehtestada;

25.  avaldab ombudsmanile kiitust uurimiste eest seoses kodanike õigusega osaleda ELi otsustusprotsessis ja eriti seoses Euroopa kodanikualgatuse toimimisega; märgib, et 2014. aastal palus ta Euroopa kodanikualgatuse korraldajatelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt ja teistelt huvirühmadelt tagasisidet Euroopa kodanikualgatuse kohta, et seda täiustada; märgib murega, et petitsioone esitanud organisatsioonide esindajad paluvad suuremat ühtsust ning allkirjade kogumise ja registreerimise haldusmeetodite täiustamist; ootab edasisi parandusettepanekuid, eelkõige kehtivate tehniliste ja andmekaitsega seotud piirangute kohta allkirjade kogumise protsessis; palub ombudsmanil jagada oma kogemusi ja anda oma panus Euroopa kodanikualgatuse määruse eelseisvasse läbivaatamisse;

26.  tunneb heameelt selle üle, et ELi institutsioonid järgisid ombudsmani ettepanekuid 80% ulatuses; väljendab muret selle pärast, et jätkuvalt ei järgitud 20 % soovitustest; on teadlik, et ombudsmani soovitused ei ole õiguslikult siduvad; nõuab tungivalt, et liidu institutsioonid, organid ja asutused reageeriksid ombudsmani kriitilistele märkustele ja soovitusettepanekutele kiiresti, tulemuslikult ja vastutustundlikult; toetab ombudsmani pädevuse piires kõiki tema edaspidiseid uurimisi ELi eelarve täitmisel esineda võivate läbipaistvuslünkade kindlakstegemiseks, tehes vajaduse korral koostööd kontrollikoja, OLAFi ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoniga;

27.  tuletab meelde, et ombudsmanil on ka võimekus ja sellest tulenevalt kohustus kontrollida Euroopa Parlamenti ELi kodanike jaoks hea halduse tagamiseks;

28.  avaldab ombudsmanile kiitust, et ta omal algatusel enne Euroopa Parlamendi valimisi otsustas korraldada interaktiivse ürituse „Your wish list for Europe”, mille eesmärk oli seada kodanikud otsustusprotsessi keskmesse;

29.  ergutab ombudsmani jätkama Euroopa ombudsmanide võrgustiku edendamist, et ELi kodanikke paremini teavitada Euroopa Ombudsmani, riiklike ja piirkondlike ombudsmanide ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni pädevusvaldkondade jaotusest; tunnustab Euroopa ombudsmanide võrgustiku tähtsat panust heade tavade vahetamise ja oma liikmete ülesannete ning volituste kohta teabe andmise edendamisel; märgib, et 2014. aastal menetletud kaebustest 59,3% kuulus mõne võrgustiku liikme pädevusvaldkonda; palub petitsioonikomisjonil aktiivsemalt osaleda Euroopa ombudsmanide võrgustiku töös ja tugevdada võrgustikuga koostööd ELi tegevusvaldkonda kuuluva ühise poliitika valdkonnas; märgib, et 2014. aastal edastas ombudsman petitsioonikomisjonile 86 kaebust;

30.  soovitab ombudsmanil koostöös Euroopa Kontrollikojaga uurida Euroopa Liidu rahastatavaid programme ja projekte ning eelkõige selliste projektide rahastamist, mis on spetsiaalselt mõeldud arengutaseme ühtlustamiseks;

31.  nõustub ombudsmaniga, et ELi institutsioonid peaksid tagama, et nende teenused on puudega isikutele kättesaadavad ja et neil isikutel on juurdepääs teabele ja kommunikatsioonivahenditele; nõuab tungivalt, et institutsioonid tagaksid, et töökeskkonnad oleksid puudega isikute jaoks avatud, kaasavad ja juurdepääsetavad, et nad saaksid poliitilises ja ühiskondlikus elus tulemuslikult ja täielikult osaleda;

32.  palub suurendada Euroopa Ombudsmani aastaeelarvet;

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning nende ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele asutustele.

(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15.
(2) Euroopa Ombudsmani 1999. aasta aruanne (EÜT C 260, 11.9.2000, lk 1).


Euroopa Keskpanga 2014. aasta aruanne
PDF 178kWORD 78k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioon Euroopa Keskpanga 2014. aasta aruande kohta (2015/2115(INI))
P8_TA(2016)0063A8-0012/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2014. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 284 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 16. juuni 2015. aasta otsust kohtuasjas C-62/14,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eriti selle artiklit 15,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 1,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0012/2016),

A.  arvestades, et komisjoni viimase, sügisel esitatud prognoosi kohaselt peaks euroala majanduse taastumine kiirenema ja prognoositav SKP reaalkasv olema 2015. aastal 1,4 %, 2016. aastal 1,7 % ning 2017. aastal 1,8 %; arvestades, et kasvu alused on haprad; arvestades, et tugev poliitiline pühendumine jätkusuutlike ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide elluviimisele on majanduskasvu tõhustamise jaoks keskse tähtsusega;

B.  arvestades, et sama prognoosi kohaselt peaks euroala tööpuudus aeglaselt vähenema 11,6 protsendilt 2014. aasta lõpus 10,5 protsendini 2016. aasta lõpus; arvestades, et eri liikmesriikide töötuse määrad on väga erinevad, ulatudes 6,4 %-st Saksamaal 26,6 %-ni Kreekas; arvestades, et töötuse määrad on paljudes liikmesriikides endiselt ärevust tekitavalt kõrgel tasemel ning see puudutab eelkõige noori ja pikaajalisi töötuid;

C.  arvestades, et sama prognoosi kohaselt peaks euroala eelarveprognoos paranema: avaliku sektori eelarvedefitsiit peaks kahanema 2,4 %-lt 2014. aastal 1,7 %-ni 2016. aastal ning valitsemissektori võlg 94 %-lt 2014. aasta lõpus 92,5 %-ni 2016. aasta lõpus;

D.  arvestades, et madalad energiahinnad võivad samal ajal inflatsiooniootustele negatiivset mõju omades aidata potentsiaalselt kaasa majanduse taastumisele;

E.  arvestades, et neid protsesse toetavad peamiselt eratarbimine, eksport ja välised tegurid, näiteks madalad energiahinnad, eelkõige toornafta puhul, samas kui era- ja avaliku sektori investeeringud euroalal suurenevad vaid järk-järgult ja jäävad märkimisväärselt allapoole kriisieelseid tasemeid ning investeeringute suhteline osakaal SKPs on mitme aastakümne jooksul pidevalt vähenenud;

F.  arvestades, et Euroopa Keskpanga (EKP) 2015. aasta septembri ettevaate kohaselt peaks euroala keskmine inflatsioonimäär, mis oli 2015. aasta esimesel poolel nullilähedane, tõusma 2016. aastal 1,1 % ning 2017. aastal 1,7 %-ni;

G.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 2 kohaselt on Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesanne „edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist“;

H.  arvestades, et EKP langetas 2014. aastal keskseid refinantseerimise intressimäärasid efektiivse alampiirini ning vähendas hoiustamise püsivõimaluse intressimäära -0,20 protsendini; arvestades, et madalamad reaalintressimäärad ei ole märkimisväärselt kajastunud laenude andmises kodumajapidamistele või äriühingutele, eriti VKEdele, ning see on aidanud kaasa sellele, et EKP on hakanud võtma ebatraditsioonilise rahapoliitika meetmeid;

I.  arvestades, et seni ei ole EKP oma järelevalverolli täites võtnud alati piisavalt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet;

J.  arvestades, et VKEd moodustavad Euroopa majanduse selgroo ning pangandussüsteem aitab kaasa nende konkurentsivõime ja kasvu tagamisele; arvestades, et mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud krediidivoo hõlbustamine on põhjapaneva tähtsusega, sest need moodustavad 99 % kõikides ettevõtjatest ja pakuvad 80 % kõikidest töökohtadest liidus, mistõttu on neil keskne roll majanduskasvu ja töökohtade loomises ning sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamises; arvestades, et pangalaenude mahud suurenevad tasapisi;

K.  arvestades, et EKP teostas 2014. aastal mitu sihtotstarbelist pikemaajalist refinantseerimisoperatsiooni ja valitud erasektori varade ostukava, mille eesmärk oli toetada laenuandmist reaalmajandusele;

L.  arvestades, et 22. jaanuaril 2015. aastal käivitas EKP laiendatud varaostukava 1,1 triljoni euro suuruses mahus, mis peaks kavakohaselt kestma 2016. aasta septembrini, igal juhul kuni on toimunud inflatsioonitaseme kestlik kohanemine;

M.  arvestades, et EKP on oma võlakirjade ostmise kavaga seoses kandnud oma bilanssi olulise riskitaseme;

N.  arvestades, et pangandusliidu esimene sammas – ühtne järelevalvemehhanism – alustas täiemahulist tööd 4. novembril 2014. aastal, millega EKP-le anti üle euroala 122 suurima panga otsene järelevalve; arvestades, et sellega paralleelselt teostati ja viidi 26. oktoobril 2014. aastal lõpule kõnealuste märkimisväärsete pankade põhjalik hindamine, mis koosnes varade kvaliteedi hindamisest ja stressitestist; arvestades, et pangandusliidu teine sammas – ühtne kriisilahenduskord – jõustus 2015. aasta alguses, samas kui selle kolmas sammas – ühtne hoiuste tagamise skeem – on veel loomata;

1.  tuletab meelde, et euroalal eelolevatel aastatel oodatavat geograafiliselt ebaühtlast ja tagasihoidlikku majanduse taastumist tuleb tugevdada ning potentsiaalset majanduskasvu tuleb suurendada, et langetada paljudes euroala liikmesriikides registreeritud kõrgeid töötuse määrasid ja vähendada võlakoormust; rõhutab, et paljud liikmesriigid seisavad silmitsi sarnaste makromajanduslike probleemidega; rõhutab vajadust parandada kasvu ja töökohtade loomise ergutamisele suunatud nii avaliku kui ka erasektori investeeringute tegemise tingimusi ning nõuab täiendavaid jõupingutusi reaalmajanduse rahastamise tagamiseks; on veendunud, et liikmesriigid peavad tagama jätkusuutlike ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide elluviimise;

2.  mõistab hukka praeguse, ehkki järk-järgult väheneva intressimäärade vahe, millega võimaldatakse rahastamist VKEdele ja millega võimaldatakse rahastamist suurematele äriühingutele, väikeste ja suurte laenude intressimäärade vahe ning laenutingimuste vahe VKEde puhul, mis asuvad euroala eri riikides, kuid tunnistab, et rahapoliitikal on selle valdkonna saavutuste osas piiratud võimalused; märgib sellega seoses hoiu- ja ühistupankande ning hoiu-laenuühistute rolli ning rõhutab, et õigusraamistik peaks toetama nende eripäraseid tööpõhimõtteid ja austama nende erimissiooni ning et järelevalveasutused peaksid olema teadlikud niisugustest aspektidest ja võtma neid arvesse oma tavades ja lähenemisviisides;

3.  rõhutab, et hoolimata EKP meetmetest soodsate rahastamistingimuste säilitamiseks jäävad era- ja avaliku sektori investeeringud euroalal endiselt märkimisväärselt allapoole praeguse kriisi eelseid tasemeid; tunneb sellega seoses heameelt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) loomise üle ja komisjoni kavatsuse üle luua tõeline kapitaliturgude liit, mis peaks mitmekesistama rahastamisallikaid ELi majanduses, edendama piiriüleseid investeeringuid ja suurendama äriühingute, eelkõige VKEde juurdepääsu rahastamisele;

4.  märgib, et reageerimaks keerulisele keskkonnale, millele on omane riigivõlakriis, vähenev inflatsioon, krediidimahu vähenemine ja aeglane majanduskasv, võttis EKP oma nullilähedase intressimäärade alampiiri kontekstis kasutusele ebatraditsioonilised rahapoliitika instrumendid;

5.  märgib varaostukava positiivset, kuid alles tagasihoidlikku mõju rahapakkumise dünaamikale ja laenudünaamikale, millele on omane ettevõtjatele endiselt vähene laenude andmine, millele toob aga kasu krediidistandardite järkjärguline leevendamine, uute laenude tingimuste jätkuv lõdvendamine, tagasilükatud taotluste vähenemine, laenunõudluse kasv ja erasektori investeeringute järkjärguline suurenemine 2015. aasta esimeses kolmes kvartalis, kuigi erinevused euroala majandustes on endiselt märkimisväärsed; märgib lisaks, et varaostukava käivitamise järel on keskpikad inflatsiooniootused hakanud suurenema, lähenedes järk-järgult eesmärgiks seatud 2 %-le, kusjuures deflatsioonilõksu oht võib olla vähenenud; palub EKP-l võimaluse korral kohaldada varaostukava kõikide liikmesriikide suhtes igasuguse diskrimineerimiseta ja EKP jaoks siduvaid eeskirju järgides;

6.  ootab, et EKP toetaks liidu üldist majanduspoliitikat ja aitaks kaasa selle eesmärkide saavutamisele, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artiklis 282, eeldusel, et sellega ei seata ohtu tema peamist ülesannet, milleks on hindade stabiilsus;

7.  rõhutab, et EKP toetus hõlmab ka jõupingutusi, mille eesmärk on suurendada odavate laenude andmist reaalmajandusele ning hõlbustada majanduse taastumist töökohtade, kasvu ja stabiilsuse suunas;

8.  tunneb muret EKP ebatraditsiooniliste rahapoliitika instrumentide võimalike soovimatute tagajärgede ja pikaajaliste mõjude pärast; on teadlik asjaolust, et kõnealustest meetmetest loobumine on väga keeruline ja seda tuleb hoolega kavandada, et vältida soovimatuid turuhäireid, eelkõige mis puudutab loobumise nõuetekohast, mõistlikku ja õigeaegset juhtimist; palub EKP-l jälgida tähelepanelikult oma ostukavadega seonduvaid riske; jääb kindlaks seisukohale, et rahapoliitika abil ei ole võimalik lahendada paljudes liikmesriikides esinevaid eelarve- ja majandusprobleeme ning see ei saa asendada vajalikke jätkusuutlikke ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme, eelarve konsolideerimist ja sihipäraseid investeeringuid;

9.  on ettevaatlik võimalike finantsstabiilsusele avalduvate riskide suhtes, mida kujutavad endast teatavates liikmesriikides esinevad pikaajalised madalad intressimäärad, millel võib olla kahjulik mõju elukindlustus- ja pensioniskeemidele; tunnistab, et pikaajalised intressimäärad kajastavad makromajanduslikke alustingimusi ja rahapoliitilisi alusvalikuid;

10.  palub komisjonil esitada ettepanekud makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja niisuguste poliitikavahendite parandamiseks, mida saab kasutada riski maandamiseks varipanganduses, võttes arvesse EKP poolt selle aastaaruandes esitatud hoiatust, mille kohaselt on viimasel aastakümnel muude laenuvahendajate kui pankade stabiilse kasvu (varades 22 triljonile eurole) tõttu vaja täiendavaid algatusi, et jälgida ja hinnata kasvava varipangandussektori nõrku kohti;

11.  tunneb heameelt EKP poolt 2012. aasta augustis antud kategoorilise lubaduse üle teha „kõik võimalik“ euro kaitsmiseks;

12.  järeldab, et järelturgudel avaliku ja erasektori võlaväärtpaberite ostmise kava võiks olla tulemuslikum;

13.  juhib tähelepanu mureküsimustele, mis on esitatud Euroopa Kohtu poolt 16. juunil 2015. aastal kohtuasjas C-62/14 tehtud otsuses, mille kohaselt on võimalik, et EKP võtab järelturul riigivõlakirju ostes endale märkimisväärse kahju saamise riski ning samuti võlausaldajate nõuete väärtuskärpe riski; märgib, et samas otsuses selgitatakse, et see ei muuda järeldust, mille kohaselt võib EKP järelturgudel riigivõlakirju osta ja mille kohaselt ei ole niisugused ostud vastuolus liikmesriikide eelarve monetaarse rahastamise keeluga;

14.  rõhutab, et mõne liikmesriigi avaliku ja erasektori suur ning riigiti erinev võlakoormus (lisaks endiselt lahendamist vajavatele struktuursetele puudustele pangandussektoris) takistab rahapoliitika nõuetekohast ülekandumist ning et EKP poolt ellu viidav ebatraditsiooniline rahapoliitika ei ole üksi võimeline seda olukorda muutma;

15.  nõuab tungivalt, et need euroala liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, toimiksid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 472/2013 artikli 7 lõikele 9 eesmärgiga auditeerida põhjalikult oma riigi rahandust, et hinnata muu hulgas ülemäärase riigivõla tekkimise põhjuseid ning tuvastada võimalikke rikkumisi; rõhutab, et selle auditi eesmärk peaks olema saavutada parem arusaam minevikus tehtud vigadest ja mitte alustada ad hoc võla restruktureerimise protsessi, mis võib mõnes liikmesriigis võlakriisi uuesti süvendada;

16.  rõhutab, et olemasoleva majanduse juhtimise raamistiku eeskirju tuleks nõuetekohaselt järgida ja jõustada, seejuures suurte ja väikeste liikmesriikide vahel vahet tegemata; kordab, et niisugusest keskmise perioodi eesmärgist kinnipidamine, mis seisneb tsükliliselt korrigeeritud eelarvepositsioonis, mis on tasakaalulähedane või ülejäägis, arvestamata ühekordseid ja ajutisi meetmeid, võimaldab liikmesriikidel tulla toime tavaliste tsükliliste kõikumistega, hoides valitsemissektori eelarvepuudujäägi 3 % piires SKP kontrollväärtusest; on seisukohal, et kõiki tõhustatud stabiilsuse ja kasvu pakti olemasolevaid vahendeid tuleks kohaldada stabiilsuse ja kasvu paremaks toetamiseks;

17.  kinnitab, et austab kindlalt EKP sõltumatust rahapoliitika elluviimisel, nii nagu aluslepingutes on sätestatud; on seisukohal, et keskpanga sõltumatus on hinnastabiilsuse säilitamise eesmärgi saavutamiseks keskse tähtsusega; rõhutab, et kõik valitsused ja riiklikud avalikud asutused peaksid seetõttu hoiduma palumast EKP-l võtta erimeetmeid;

18.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 127 on sätestatud, et EKP – ilma et see piiraks tema esmast eesmärki säilitada hindade stabiilsus –, toetab liidu üldist majanduspoliitikat, ning seda täpsustatakse täiendavalt ELi toimimise lepingu artiklis 282;

19.  juhib tähelepanu ELi toimimise lepingu artiklile 123, Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja artiklile 21 ning nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3603/93 artiklile 7, millega keelatakse riikide keskpankadel või EKP-l osta otse ELi või riiklike avalike asutuste või organite emiteeritud võlainstrumente; tuletab siiski meelde, et niisugused ostud on järelturgudel lubatud;

20.  tunneb heameelt EKP püüdluse üle hoida inflatsioon allpool 2 %, kuid selle lähedal, sest ka see võib aidata kaasa ELi muu poliitika edukusele ning tõhustada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja töökohti Euroopas, kui seda rakendatakse koos sihipäraste investeeringute, ambitsioonikate ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide ning eelarve konsolideerimisega;

21.  avaldab heameelt EKP edusammude üle oma koosolekute kokkuvõtlike protokollide avaldamise näol ja ootab teateid edasiste sammude kohta, mille eesmärk on parandada EKP kommunikatsioonikanalite läbipaistvust; on seisukohal, et sellest hoolimata oleks võimalik teha täiendavaid edusamme, eelkõige ühtse järelevalvemehhanismi osas;

22.  tunneb heameelt peamiste keskpankade praeguse üldise suundumuse üle selgitada avalikult rahapoliitilisi otsuseid viivitamata pärast nende vastuvõtmist, mis kujutab endast tava, mille eestvedajaks oli EKP; tunneb lisaks heameelt niisuguste selgemate ja läbipaistvamate menetluste avaldamise üle, mis käsitlevad erakorralise likviidsusabi andmist maksevõimelistele finantseerimisasutustele (peamiselt riigipangad), kellel on ajutised likviidsusprobleemid;

23.  tuletab meelde oma nõudmist, et EKP aastaaruanne peaks hõlmama ka tagasisidet Euroopa Parlamendi poolt oma iga-aastases aruandes antava panuse kohta; on seisukohal, et oleks kasulik, kui EKP saaks lisaks omapoolsele monetaar- ja finantstingimuste hindamisele esitada pärast oma nõukogu igakuist kohtumist tehtavas avalduses ka oma hinnangu SKP lõhede ulatuse kohta kogu euroalal;

24.  tuletab meelde, et kord kvartalis toimuv rahandusalane arutelu on oluline rahapoliitika läbipaistvuse tagamiseks Euroopa Parlamendi ja laiema avalikkuse suunal; tunneb heameelt tava üle, mille kohaselt annavad EKP esindajad täpseid ja üksikasjalikke vastuseid Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele; tunneb ühtlasi heameelt EKP tava üle anda lisateavet kirjalikult, kui aruteludel antud vastused ei ole täielikult rahuldavad ja/või kõikehõlmavad;

25.  rõhutab, et EKP järelevalverolli ja tema rahapoliitilist funktsiooni tuleb selgelt eristada ning mõlema funktsiooni kombinatsioon ei tohiks põhjustada EKP jaoks huvide konflikti; tuletab sellega seoses meelde juhtpõhimõtet, et instrumendid, mida kasutatakse kas siis raha- või järelevalvepoliitika kujundamiseks, tuleks valida sõltuvalt taotletavast eesmärgist ja kõnealusest küsimusest;

26.  rõhutab demokraatliku vastutuse vajadust, võttes arvesse EKP-le antud uusi kohustusi seoses järelevalveülesannetega ning nõuandva rolliga troika ja neliku programmides;

27.  rõhutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu organisatsioonilise sõltumatuse tähtsust ning kutsub EKPd üles kaaluma kõnealuse nõukogu sõltumatuse suurendamise viise;

28.  kutsub EKPd üles töötama täielikult ümber ettepaneku luua kõikehõlmav analüütiline andmekogu (Anacredit), võttes eelkõige arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, ning seda tehes keskenduma asjakohaste künniste kehtestamisele jõupingutustes vähendada võimalikult palju halduskulusid eelkõige väiksemate finantseerimisasutuste jaoks;

29.  tunneb heameelt Mario Draghi poolt 23. septembril 2015. aastal toimunud rahandusalasel arutelul väljendatud valmisoleku üle teavitada Euroopa Parlamenti EKP poolt niisugustes organites võetavatest seisukohtadest nagu finantsstabiilsuse nõukogu või Baseli pangajärelevalve komitee;

30.  tuletab meelde, et EKP roll hõlmab ka finantsstabiilsuse kaitset ja seega vajadust tagada piisav likviidsus, et vältida avaliku sektori pankade puhul hoiuste väljavoolu maksevõimelistesse pankadesse, mis on seotud eurosüsteemi võrgustikuga;

31.  tuletab meelde, et EKP roll troikas ja nelikus kodifitseeriti majanduse juhtimist käsitleva kahe seadusandliku akti paketis (määruse (EL) nr 472/2013 artikkel 7); võtab teadmiseks Euroopa Kohtu 16. juuni 2015. aasta otsuse kohtuasjas C-62/14 ja kutsub EKPd üles seda oma meetmetes arvesse võtma; nõuab tungivalt, et EKP hindaks uuesti ja vajaduse korral suurendaks oma sõltumatust poliitilistest otsustest;

32.  nõuab troika töömeetodite ning EKP troika ja neliku raamistikus osalemise põhjalikku hindamist eesmärgiga täpsustada kohustuste ulatust ning tagada suurem demokraatlik vastutus päästeabi programmide vastuvõtmisel ja rakendamisel;

33.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi 28. veebruari 2014. aasta raportit uuringu kohta, milles käsitletakse troika rolli ja tegevust, kuna nimetatud raportis kutsutakse parlamendi järgmist koosseisu üles jätkama selles raportis tehtud tööd, arendama edasi selle peamisi järeldusi ning jätkama uurimist;

34.  kutsub liikmesriike, nõukogu ja EKPd üles tegema kõikvõimalikke jõupingutusi, et tagada EKP otsustusorganites sooline tasakaal, ning pöörama sellele tegurile suurt tähelepanu selliste organite, eelkõige EKP nõukogu ja juhatuse, liikmesuse uuendamisel;

35.  märgib, et 24. novembril 2015. aastal tegi komisjon ettepaneku luua pangahoiuste jaoks kogu euroala hõlmav hoiuste tagamise skeem;

36.  tunneb heameelt kapitaliturgude liidu projekti üle ja selle potentsiaali üle tasakaalustada rahastamiskanaleid, tehes seda rahastamisvahendeid vähendamata või neid praegusel tasemel hoidmata, vaid pigem neid suurendades ja mitmekesistades, aidates seega vähendada euroala majanduse liigset sõltuvust pangandussüsteemist ja luues rahaliidu jaoks ülimalt olulise šokkide leevendamise vahendi; hoiatab siiski, et kapitaliturgude liit ei tohiks pärssida reaalmajandusele keskenduvat suhtepangandust, sest see on kõige asjakohasem rahastamisvorm väiksemate äriühingute jaoks;

37.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Euroopa Keskpangale.


Vabakaubanduslepingu alaste läbirääkimiste alustamine Austraalia ja Uus-Meremaaga
PDF 170kWORD 71k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioon Austraalia ja Uus-Meremaaga vabakaubanduslepingu läbirääkimiste avamise kohta (2015/2932(RSP))
P8_TA(2016)0064B8-0250/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole” (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ja Uus-Meremaa peaministri John Key 29. oktoobri 2015. aasta ühisavaldust ning president Junckeri, eesistuja Tuski ja Austraalia peaministri Malcolm Turnbulli 15. novembri 2015. aasta ühisavaldust,

–  võttes arvesse ELi ja Austraalia 29. oktoobril 2008 sõlmitud partnerlusraamistikku ning ELi ja Uus-Meremaa 21. septembri 2007. aasta ühisavaldust suhete ja koostöö kohta,

–  võttes arvesse muid ELi ja Austraalia kahepoolseid lepinguid, eelkõige vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise lepingut ning veinikaubanduse lepingut,

–  võttes arvese ELi ja Uus-Meremaa muid kahepoolseid lepinguid, eelkõige elusloomade ja loomsete saadustega kauplemise suhtes kohaldatavaid sanitaarmeetmeid käsitlevat kokkulepet ning vastavushindamise vastastikuse tunnustamise lepingut,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 12. septembri 2012. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Austraalia vahelise lepingu sõlmimist, millega muudetakse lepingut vastastikuse tunnustamise kohta(1), ning 12. septembri 2012. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise lepingu sõlmimist, millega muudetakse lepingut vastastikuse tunnustamise kohta(2),

–  võttes arvesse G20 rühma riikide riigipeade ja valitsusjuhtide kommünikeed, mis avaldati pärast 15. ja 16. novembril 2014 Brisbane'is toimunud kohtumist,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Austraalia välisministri 22. aprilli 2015. aasta ühisavaldust ELi ja Austraalia partnerluse tihendamise kohta ning Euroopa Ülemkogu eesistuja Van Rompuy, komisjoni presidendi Barroso ja Uus-Meremaa peaministri Key 25. märtsi 2014. aasta ühisdeklaratsiooni Uus-Meremaa ja Euroopa Liidu partnerluse tihendamise kohta,

–  võttes arvesse teatavate põllumajandussektorite tundlikkust neil läbirääkimistel,

–  võttes arvesse asjaolu, et EL ja selle peamised kaubanduspartnerid peavad läbirääkimisi juba üsna paljude lepete sõlmimiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõiget 3 ja artiklit 218,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Austraalia ja Uus-Meremaaga vabakaubanduslepingu läbirääkimiste avamise kohta (O-000154/2015 – B8-0101/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Austraalia ja Uus-Meremaa kuuluvad ELi vanimate ja lähimate partnerite hulka, neil on liiduga ühised väärtused ning nende sihiks on eeskirjadepõhise süsteemi raames kõikjal maailmas heaolu ja julgeolekut edendada;

B.  arvestades, et EL, Austraalia ja Uus-Meremaa teevad ühiste probleemide lahendamisel koostööd paljudes eri valdkondades ja mitmel rahvusvahelisel foorumil;

C.  arvestades, et EL ja Uus-Meremaa on riigihangete lepingu osalised ja Austraalia on sellega ühinemas;

D.  arvestades, et EL, Austraalia ja Uus-Meremaa peavad mitmepoolseid läbirääkimisi keskkonnahoidlike toodete (keskkonnatoodete leping) ja teenustega (teenustekaubanduse leping) kauplemise edasiseks liberaliseerimiseks;

E.  arvestades, et nii Austraalia kui ka Uus-Meremaa osalesid hiljuti lõpule viidud Vaikse ookeani partnerluse läbirääkimistel ning osalevad läbirääkimistel Ida-Aasia piirkondlikku laiaulatusliku majanduspartnerluse üle, mis seob Austraalia ja Uus-Meremaa tähtsaimaid kaubanduspartnereid;

F.  arvestades, et Austraalia ja Uus-Meremaa kuuluvad nende kuue WTO liikme hulka, kellel ei ole veel soodustatud pääsu ELi turule ja kellega ei peeta ka sellekohaseid läbirääkimisi;

G.  arvestades, et Austraalia ja Uus-Meremaa on riigid, mis on täielikult omaks võtnud õigusriigi põhimõtted ja mis praegu tugevalt kaitsevad keskkonda ning inim-, sotsiaalseid ja tööõigusi;

H.  arvestades, et ELi ja Austraalia ning ELi ja Uus-Meremaa vabakaubanduslepingu sõlmimine aitab süvendada kaubandus- ja investeerimissidemeid, ning arvestades, et nende lepingute sõlmimist ei tasuks kaaluda, kui need takistaksid osapooltel oma sotsiaalseid, keskkonna- või tööstandardeid kasutusele võtmast, säilitamast või paremaks muutmast;

I.  arvestades, et läbirääkimised ELi ja Uus-Meremaa suhteid ja koostööd käsitleva partnerluslepingu üle jõudsid lõpule 30. juulil 2014 ning läbirääkimised ELi ja Austraalia raamlepingu üle 22. aprillil 2015;

J.  arvestades, et EL on nii Austraalia kui ka Uus-Meremaa jaoks tähtsuselt kolmas kaubanduspartner ning ELi kaubanduspartnerite seas on Austraalia 21. ja Uus-Meremaa 51. kohal (2014. aasta andmetel);

K.  arvestades, et Uus-Meremaa on üks väheseid riike, kelle isikuandmete kaitse taseme Euroopa Komisjon on piisavaks tunnistanud;

L.  arvestades, et ajakohaste, ulatuslike, tasakaalustatud ja terviklike lepingute sõlmimine viiks majandussuhted uuele tasandile;

M.  arvestades, et Euroopa Parlament peab otsustama, kas anda nõusolek ELi-Austraalia ning ELi ja Uus-Meremaa vabakaubanduslepingu sõlmimiseks;

1.  rõhutab, et Euroopa majanduskasvu huvides on oluline tihendada ELi sidemeid Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnaga, ja toonitab, et see kajastub ka Euroopa Liidu kaubanduspoliitikas; tunnistab, et Austraalial ja Uus-Meremaal on sellekohases strateegias ülimalt tähtis osa ning et nende kahe partnerriigiga kaubandussidemete laiendamine ja süvendamine võib aidata seda eesmärki saavutada;

2.  tunnustab Austraalia ja Uus-Meremaa jõulist ja järjekindlat panust mitmepoolsesse kaubanduse tegevuskavasse;

3.  on seisukohal, et liidu kahepoolse ja piirkondliku koostööstrateegia kogu potentsiaal on realiseeritav ainult siis, kui Austraalia ja Uus-Meremaaga sõlmitakse kvaliteetsed, vastastikkust ja mõlemapoolset kasulikkust rõhutavad vabakaubanduslepingud ning sealjuures ei seata mingil juhul ohtu mitmepoolseid edueesmärke ning juba sõlmitud mitme- ja kahepoolsete lepingute täitmist ega juhita vahendeid ja tähelepanu neilt kõrvale;

4.  on veendunud, et ajakohase, ulatusliku, tasakaalustatud ja tervikliku vabakaubanduslepingu läbirääkimine eraldi Austraalia ja Uus-Meremaaga, võttes arvesse kummagi riigi majanduse iseärasusi, on pragmaatiline moodus kahepoolse partnerluse süvendamiseks ja olemasolevate, juba küpsete kahepoolsete kaubandus- ja investeerimissidemete edasiseks tugevdamiseks ning see aitaks leevendada hiljuti sõlmitud Vaikse ookeani partnerluse võimalikku kõrvalesuunavat mõju; leiab, et läbirääkimiste tulemus võib saada tulevaste vabakaubanduslepingute etaloniks;

5.  palub komisjonil ettevalmistava töö käigus põhjalikult uurida kõiki täiendavaid turulepääsu võimalusi, mida võimalikud vabakaubanduslepingud Austraalia ja Uus-Meremaaga pakuksid Euroopa ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, ning võrrelda neid võimalike turukaitsemeetmetega, arvestades ka seda, et nii Austraalial kui ka Uus-Meremaal on juba suhteliselt avatud turg ning rahvusvahelises võrdluses väga madalad tariifid;

6.  rõhutab, et kolme arenenud majandusega osalise vahel sõlmitavad ambitsioonikad lepingud peavad arukalt käsitlema investeerimist, kaupade ja teenustega kauplemist (lähtudes Euroopa Parlamendi hiljutistest soovitustest poliitilise mänguruumi säilitamise ja tundlike sektorite kohta), e-kaubandust, avalikke hankeid, energeetikat, riigiettevõtteid, konkurentsi, korruptsioonivastast võitlust, reguleerimise probleeme, näiteks sanitaaria ja fütosanitaariaga seotud tõkkeid, tehnoloogiauuringuid ning eelkõige VKEde vajadusi ning need lepingud võivad soodustada maailmamajanduse juhtimist hoogsama üksteisele lähenemise ja rahvusvaheliste standardite vallas tehtava koostöö abil, vähendamata seejuures tarbijakaitse (nt toiduohutus), keskkonnakaitse (nt loomade tervis ja heaolu, taimetervis), sotsiaalse kaitse või töökaitse taset;

7.  rõhutab, et neis võimalikes lepingutes tuleks eraldi peatükis täielikult arvesse võtta VKEde vajadusi ja huve seoses turulepääsu hõlbustamise küsimustega, eesmärgiga luua konkreetseid äritegevuse võimalusi;

8.  on seisukohal, et iga võimalik vabakaubandusleping peab tingimata sisaldama tugevat ja ambitsioonikat säästva arengu peatükki, mis hõlmaks muu hulgas tööõiguse põhireegleid ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) nelja põhilist konventsiooni, samuti mitmepoolseid keskkonnaalaseid lepinguid; on seisukohal, et leping peaks sisaldama ka sätet ühise kodanikuühiskonna foorumi loomise kohta, mis jälgib lepingu rakendamist ja seda, kuidas lepinguosalised täidavad oma ülesandeid ja kohustusi inimõiguste, tööõiguse normide ja keskkonnakaitse alal, ning teeb selle kohta märkuseid;

9.  märgib, et põllumajandus on väga tundlik sektor ning et põllumajandust ja kalandust käsitlevate lepingupeatükkide lõplikes ja tasakaalustatud versioonides tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta kõigi Euroopa tootjate, sh liha-, piima-, suhkru-, teravilja- ja tekstiilitootjate ning äärepoolseimates piirkondades tegutsevate tootjate huve, rakendades näiteks üleminekuperioode või asjakohaseid kvoote või – kõige tundlikumate sektorite puhul – hoidudes võtmast siduvaid kohustusi; on seisukohal, et ainult niimoodi võib leping aidata parandada konkurentsivõimet ning tuua kasu nii tarbijatele kui ka tootjatele; nõuab, et lepingusse võetaks mõjusad kahepoolsed kaitsemeetmed, et takistada impordi järsku suurenemist, mis tekitaks või võiks tekitada Euroopa tundlike sektorite tootjatele suurt kahju, ning nõuab erimeetmeid äärepoolseimatest piirkondadest pärit tundlike toodete puhul, eelkõige teatavate suhkrusortide väljajätmist lepingust;

10.  rõhutab, et läbirääkimiste tulemusena peavad sündima tugevad ja täidetavad sätted intellektuaalomandiõiguste, sealhulgas geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse kohta;

11.  palub komisjonil võimalikult kiiresti korraldada võimalike lepingute jätkusuutlikkuse igakülgse hindamise, et oleks võimalik põhjalikult hinnata ELi ja Austraalia ning ELi ja Uus-Meremaa kaubandus- ja investeerimissidemete edendamisest tulenevat võimalikku kasu ja kahju osapoolte elanikele ja ettevõtjatele, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumite elanikele;

12.  palub komisjonil seada Austraalia ja Uus-Meremaaga läbirääkimiste avamise tingimuseks, et kõik osalised peaksid läbirääkimisi algusest peale võimalikult läbipaistvalt, järgiksid täielikult teistel läbirääkimistel kindlakskujunenud häid tavasid, peaksid pidevalt dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga ning seaksid ettevalmistavas töös sellekohased oodatult kõrged eesmärgid;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Austraalia ja Uus-Meremaa valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 210.
(2) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 210.


Lemmikloomade registreerimise ühilduvate süsteemide kasutuselevõtt kõigis liikmesriikides
PDF 164kWORD 69k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioon lemmikloomade registreerimise ühilduvate süsteemide kasutuselevõtu kohta kõigis liikmesriikides (2016/2540(RSP))
P8_TA(2016)0065RC-B8-0251/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 4. veebruari 2016. aasta avaldust lemmikloomade registreerimise ühilduvate süsteemide kasutuselevõtu kohta kõigis liikmesriikides,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 43, milles käsitletakse ühise põllumajanduspoliitika toimimist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114, milles käsitletakse ühtse turu rajamist ja toimimist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 punkti b, milles käsitletakse meetmeid veterinaaria- ja fütosanitaaralal,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 169 tarbijakaitsemeetmete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 13, milles on sätestatud, et liidu poliitika kavandamisel ja rakendamisel pööravad liit ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta ning komisjoni 28. juuni 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 577/2013, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 576/2013 ettenähtud identifitseerimisdokumentide näidiseid koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubanduslikuks liikumiseks, territooriumide ja kolmandate riikide loetelude kehtestamist ning nõudeid teatavatele tingimustele vastavust tõendavate deklaratsioonide vormi, kujunduse ja keelte kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse,

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu loomatervise määrus(1),

–  võttes arvesse põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 3050. istungi 29. novembri 2010. aasta järeldusi koerte ja kasside heaolu kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel,

–  võttes arvesse komisjoni 23. augusti 2012. aasta rakendusmäärust (EL) nr 792/2012, millega nähakse ette nõukogu määruses (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) sätestatud lubade, sertifikaatide ja muude dokumentide kujundust käsitlevad eeskirjad ning muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 865/2006,

–  võttes arvesse oma 19. mai 2015. aasta resolutsiooni ohutumate tervishoiuteenuste kohta Euroopas: patsiendi ohutuse suurendamine ja võitlus antimikroobse resistentsuse vastu(2),

–  võttes arvesse lemmikloomade teemaga tegeleva eri valdkondi ja kutsealasid ühendava interdistsiplinaarse strateegilise zoonoose käsitleva eksperdirühma (CALLISTO) uurimisjäreldusi,

–  võttes arvesse määrusele (EL) nr 576/2013 lisatud ja komisjoni avalduse kohaselt 12 liikmesriigis läbi viidud ELi uuringu (mis käsitleb kaubandustegevuses osalevaid koeri ja kasse) esimesi tulemusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et komisjon on rahastanud kaubandustegevuse objektiks olevate kasside ja koerte heaolu käsitleva uuringu;

B.  arvestades, et valitsusvälised organisatsioonid, õiguskaitseasutused, pädevad asutused ja veterinaararstid on esitanud tõendeid selle kohta, et ebaseaduslik lemmikloomadega kauplemine sageneb ning seejuures kuritarvitatakse laialdaselt lemmikloomade reisimise süsteemi, hoidutakse kõrvale kontrollist ja võltsitakse dokumente;

C.  arvestades, et valitsusvälised organisatsioonid, õiguskaitseasutused ja pädevad asutused seostavad ebaseadusliku lemmikloomadega, sh mets- ja eksootiliste loomadega kauplemise raske ja organiseeritud kuritegevusega;

D.  arvestades, et hiljutistest edusammudest hoolimata põhjustab endiselt suurt muret lemmikloomapassides esitatud teave, eriti see, kuidas tõestada konkreetse looma väidetava vanuse õigsust;

E.  arvestades, et lemmikloomad, kellega ebaseaduslikult kaubeldakse, on tihti halvasti aretatud, kehvasti sotsialiseeritud ja neil on suurem oht haigestuda, ning arvestades, et 70 % uutest haigustest, mis on inimestel viimastel aastakümnetel ilmnenud, on pärit loomadelt, ning sageli lemmikloomadena peetavad loomad on paljude zoonooside, sealhulgas marutaudi edasikandjad;

F.  arvestades, et enamikus liikmesriikides on juba kehtestatud mingil määral nõudeid lemmikloomade registreerimiseks ja/või identifitseerimiseks; arvestades, et enamik neist andmebaasidest ei ole veel ühilduvad ning lemmikloomade ELi piires liikumist on võimalik vaid piiratult jälgida;

G.  arvestades, et lemmikloomade identifitseerimise ja registreerimise ühilduvate nõuete kehtestamine oleks märkimisväärne edasiminek loomade heaolu ning rahva- ja loomatervise kaitsmise valdkonnas ning tagaks lemmikloomade tõhusa liidusisese jälgitavuse;

H.  arvestades, et mõnes liikmesriigis (Madalmaad ja Belgia) on juba olemas lubatud lemmikloomade pidamist ja/või müüki käsitlevad loetelud;

1.  toonitab lemmikloomade positiivset panust miljonite üksikomanike ja perede ellu kogu ELis ning kinnitab, et omanikud peaksid saama üle liidu koos oma lemmikloomadega ohutult ja kontrollitult reisida;

2.  peab tervitatavaks määrusega (EL) nr 576/2013 kehtestatud lemmikloomade reisimise süsteemi täiustamist, sealhulgas täiendavate turvaelementide lisamist lemmikloomapassi, ning edasisi täiustusi pärast seda, kui kaasseadusandjad on vastu võtnud loomatervise määruse;

3.  peab murettekitavaks valitsusväliste organisatsioonide, õiguskaitseasutuste, pädevate asutuste ja veterinaararstide esitatud tõendeid, mis selgelt näitavad lemmikloomade reisimise süsteemi sagenevat ebaseaduslikku kuritarvitamist ning selle kasutamist ärilisel eesmärgil;

4.  märgib, et kuna lemmikloomad, kellega kaubeldakse ebaseaduslikult, jäetakse vaktsineerimata ja nõuetekohase viirusevastase ravi, veterinaar- ja sanitaarhoolduseta, kaasneb sellega sageli vajadus ravida neid antibiootikumidega; toonitab, et see suurendab antimikroobikumiresistentsuse ohtu;

5.  märgib murega kasvavat ebaseaduslikku ja seaduslikku kaubandust metsloomadega, keda tavatsetakse pidada lemmikloomadena; märgib, et metsloomade pidamine lemmikloomadena kahjustab märgatavalt nende loomade heaolu ja asetab ohtu inimeste tervise ja ohutuse; märgib, et sellisel kauplemisel on tõsine mõju nende liikide kaitsele, keda kauplemise eesmärgil püütakse; palub komisjonil võtta ebaseadusliku lemmikloomadega, sh lemmikloomadena peetavate metsloomadega kauplemise vastu jõulisi ja tulemuslikke meetmeid;

6.  märgib, et kuigi paljudes liikmesriikides on olemas kohustuslikud lemmikloomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemid, esineb erinevusi selles osas, millist liiki teavet säilitatakse, millised loomad on identifitseerimis- ja registreerimisnõuetega hõlmatud ning milline on olemasoleva teabe haldamise tase;

7.  märgib, et ühilduvad identifitseerimis- ja registreerimisnõuded koerte (Canis lupus familiaris) ja kasside (Felis silvestris catus) puhul vähendaksid dokumentide võltsimise ja ebaseadusliku kauplemise ulatust, parandades seega loomade heaolu, kaitstes rahva- ja loomatervist ning tagades tõhusa liidusisese jälgitavuse;

8.  palub komisjonil loomataudide määruse (loomatervise määrus) jõustumisel võtta viivitamata vastu delegeeritud õigusakt, millega kehtestatakse nimetatud määruse artiklite 109 ja 118 kohased eeskirjad üksikasjalike ja ühilduvate süsteemide kohta, mis hõlmavad vahendeid ja meetodeid koerte (Canis lupus familiaris) ja kasside (Felis silvestris catus) identifitseerimiseks ja registreerimiseks; toonitab, et lemmikloomade omanike ja müüjate isikuandmeid tuleks austada kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate asjakohaste ELi õigusnormidega;

9.  palub komisjonil loomataudide määruse jõustumisel kaaluda delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist, millega kehtestatakse nimetatud määruse artiklite 109 ja 118 kohased eeskirjad üksikasjalike ja ühilduvate süsteemide kohta, mis hõlmavad vahendeid ja meetodeid selle määruse I lisas määratletud lemmikloomade identifitseerimiseks ja registreerimiseks:

10.  nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks viivitamata kaubandustegevuse objektiks olevate kasside ja koerte heaolu käsitleva uuringu;

11.  on veendunud, et üleliiduline ühilduv lemmikloomade identifitseerimis- ja registreerimisnõuete süsteem tooks kasu mitte üksnes salakaubandusega võitlemisele; on veendunud, et saadav kasu hõlmaks haiguspuhangute allikateni jõudmist ning loomade kuritarvitamise ja muude loomade heaoluga seotud probleemidega tegelemist;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0381.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0197.


Humanitaarolukord Jeemenis
PDF 176kWORD 74k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioon humanitaarolukorra kohta Jeemenis (2016/2515(RSP))
P8_TA(2016)0066RC-B8-0151/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Jeemeni kohta, eriti 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Jeemenis(1),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese 10. jaanuari 2016. aasta ühisavaldust rünnaku kohta organisatsiooni Piirideta Arstid tervisekeskuse vastu Jeemenis,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 15. detsembri 2015. aasta avaldust ÜRO vahendatavate Jeemeni-teemaliste kõneluste jätkamise kohta ning asepresidendi ja kõrge esindaja Federica Mogherini ning humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese 2. oktoobri 2015. aasta ühisavaldust Jeemeni kohta,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu järeldusi Jeemeni kohta, eriti 20. aprilli 2015. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Jeemeni kohta, eriti resolutsioone 2216 (2015), 2201 (2015) ja 2140 (2014),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 10. jaanuari 2016. aasta ja 8. jaanuari 2016. aasta avaldusi Jeemeni kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Jeemeni praeguse kriisi on põhjustanud järjestikuste valitsuste suutmatus tulla vastu Jeemeni elanike õigustatud püüdlustele demokraatia, majandusliku ja sotsiaalse arengu, stabiilsuse ja julgeoleku poole; arvestades, et selline suutmatus on loonud tingimused vägivaldse konflikti puhkemiseks, kuna ei ole moodustatud kaasavat valitsust, ei toimu võimu õiglast jagamist ning süstemaatiliselt ignoreeritakse riigi arvukaid hõimudevahelisi vastuolusid, üldist ebaturvalisust ja majanduslikku seisakut;

B.  arvestades, et Saudi Araabia juhitav sõjaline sekkumine Jeemenis Jeemeni presidendi ‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī palvel, sealhulgas rahvusvaheliselt keelustatud kobarpommide kasutamine, on toonud kaasa katastroofilise humanitaarolukorra, mis mõjutab kogu riigi elanikkonda, on tekitanud piirkonnas tõsiseid tagajärgi ning ähvardab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut; arvestades, et praeguse sõjategevuse ägenemise esimesteks ohvriteks on Jeemeni tsiviilelanikud, kes elasid juba niigi rasketes tingimustes;

C.  arvestades, et al-Houthi mässulised on piiranud sisse Ta‘izzi, Jeemeni suuruselt kolmanda linna, takistades humanitaarabi kohaletoimetamist; arvestades, et ÜRO peasekretäri asetäitja humanitaarküsimustes ja hädaabi koordinaatori Stephen O’Brieni andmetel vajab ligikaudu 200 000 seal lõksus olevat tsiviilisikut tungivalt joogivett, toitu, arstiabi ning muud elupäästvat abi ja kaitset;

D.  arvestades, et konflikti puhkemisest alates on hukkunud vähemalt 5 979 inimest, kellest peaaegu pooled on tsiviilisikud, ja 28 208 on saanud vigastada; arvestades, et ohvrite seas on sadu naisi ja lapsi; arvestades, et erinevate sõjaliste rühmituste vahel toimuva võitluse, pommitamise ja esmatähtsate teenuste osutamise katkemise humanitaarmõju tsiviilelanikkonnale on saavutamas murettekitavaid mõõtmeid;

E.  arvestades, et 2015. aasta novembris avaldatud 2016. aasta humanitaarabi vajaduste ülevaate kohaselt vajab praegu 21,2 miljonit inimest (82 % elanikkonnast) mingil kujul humanitaarabi; arvestades, et samuti kannatab hinnanguliselt peaaegu 2,1 miljonit inimest praegu alatoitluse all, sh üle 1,3 miljoni lapse raske akuutse alatoitluse all;

F.  arvestades, et 2015. aastal eraldas EL 52 miljonit eurot uut humanitaarabi, et käsitleda Jeemeni kriisi ja selle mõju Aafrika Sarvele; arvestades, et EL annab kuni 2 miljonit eurot Jeemenisse suubuvate kaubalaevade jaoks ÜRO kontrollimehhanismi (UNVIM) asutamiseks, lihtsustades seeläbi kaupade ja humanitaarabi takistamatut jõudmist Jeemenisse;

G.  arvestades, et on mitmeid teateid selle kohta, et Saudi Araabia juhitud sõjalise koalitsiooni õhurünnakud Jeemenis on tabanud tsiviilsihtmärke, sealhulgas haiglaid, koole, turge, viljahoidlaid, sadamaid ja põgenikelaagrit, kahjustades tõsiselt abi kättetoimetamiseks olulist taristut ja suurendades veelgi tõsist toidu- ja kütusenappust riigis; arvestades, et 10. jaanuaril 2016 pommitati Jeemeni põhjaosas Piirideta Arstide toetatavat haiglat, mille tagajärjel hukkus vähemalt kuus inimest, kümmekond inimest (nende hulgas Piirideta Arstide töötajad) sai vigastada ning meditsiinirajatised said raskeid kahjustusi; arvestades, et see on kõige hiljutisem juhtum terviserajatiste vastu suunatud rünnakute seerias; arvestades, et hävitatud või pöördumatult kahjustatud on ka ajaloolisi mälestusmärke ja arheoloogilisi paiku, muu hulgas osa Sanaa vanalinnast, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse;

H.  arvestades, et sadamate vähenenud läbilaskevõime ning kahjustatud taristust ja rajatistest tulenevate ummikute tõttu pääseb riiki ainult 15 % kriisieelsest kütuseimpordi mahust; arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni toiduga kindlustatuse staadiumide tervikliku klassifikatsiooni kohaselt on kaheksa kubernerkonda, nimelt Şa‘dah, Ḩajjah, Al-Ḩudaydah, Ta‘izz, Aḑ-Ḑāli‘, Laḩij, Abyān ja Ḩaḑramawt praegu klassifitseeritud toiduga kindlustatuse osas hädaolukorras olevaks;

I.  arvestades, et organisatsiooni Save the Children andmetel on riigi 22 kubernerkonnast vähemalt 18-s haiglaid sõjategevuse või kütusenappuse tõttu suletud või on sõjategevus või kütusenappus neid tugevalt mõjutanud; arvestades, et eelkõige on suletud 153 tervisekeskust, mis varem varustasid toiduga enam kui 450 000 riskirühma last, ja 158 polikliinikut, mille ülesanne oli osutada põhilisi tervishoiuteenuseid ligi poolele miljonile alla viieaastasele lapsele;

J.  arvestades, et UNICEFi andmetel on Jeemenis valitsev konflikt mõjutanud tugevalt ka laste juurdepääsu haridusele, kuna haridustee on seiskunud ligi 2 miljoni lapse jaoks ning 3 584 kooli – ehk iga neljas – on suletud; arvestades, et nendest koolidest 860 on saanud kahjustada või kasutatakse neid varjupaigana põgenikele;

K.  arvestades, et 15. detsembril 2015 kuulutati välja üleriigiline relvarahu, kuid seda on hiljem laialdaselt rikutud; arvestades, et sõdivate poolte vahel 2015. aasta detsembri keskel Šveitsis peetud rahukõnelustel ei toimunud konflikti lõpetamist silmas pidades ühtki murrangut; arvestades, et ÜRO juhitavad rahukõnelused ÜRO Jeemeni erisaadiku Ismail Ould Cheikh Ahmedi egiidi all, mis pidid kava kohaselt jätkuma 14. jaanuaril 2016, on keset jätkuva vägivalla tõttu ajutiselt edasi lükatud;

L.  arvestades, et olukord Jeemenis ohustab tõsiselt piirkonna stabiilsust, eelkõige Aafrika Sarve ja Punase mere piirkonnas ning Lähis-Idas laiemalt; arvestades, et Araabia poolsaare Al Qaeda (AQAP) on kasutanud ära poliitilise ja julgeolekuolukorra halvenemist Jeemenis, laiendades oma kohalolekut ning suurendades terrorirünnakute arvu ja ulatust; arvestades, et nn Islamiriik (ISIS/Da’esh) on end Jeemenis sisse seadnud ja korraldanud terrorirünnakuid šiiitide mošeede vastu, tappes sadu inimesi;

M.  arvestades, et nõuetekohaselt toimiva valitsusega stabiilne ja turvaline Jeemen on ülimalt oluline rahvusvaheliste jõupingutuste seisukohalt, et võidelda äärmusluse ja vägivalla vastu piirkonnas ja mujal, samuti Jeemeni enda rahu ja stabiilsuse jaoks;

N.  arvestades, et mõned ELi liikmesriigid on pärast sõja algust jätkanud lubade andmist relvade ja nendega seotud kaupade tarnimiseks Saudi Araabiasse; arvestades, et sellised tarned on vastuolus ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP relvaekspordi kontrolli kohta, milles välistatakse selgesõnaliselt relvalitsentside andmine liikmesriikide poolt, kui on olemas ilmne oht, et eksporditavat sõjatehnoloogiat või -varustust võidakse kasutada rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumiste toimepanekuks ning piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsuse õõnestamiseks;

1.  väljendab sügavat muret Jeemenis valitseva humanitaarolukorra murettekitava halvenemise pärast, mida iseloomustab laialdane toiduga kindlustamatus ja raske alatoitlus, valimatud rünnakud tsiviilelanike ning meditsiini- ja abitöötajate vastu ning tsiviil- ja meditsiinitaristu hävitamine, mis on tingitud varasemast siseriiklikust konfliktist ja Saudi Araabia juhitud koalitsiooni õhurünnakute ning maapealse sõjategevuse ja mürsurünnakute ägenemisest, hoolimata korduvatest nõudmistest vaenutegevus lõpetada; väljendab sügavat kahetsust konflikti põhjustatud inimohvrite ja kõigi nende inimeste kannatuste pärast, kes on jäänud võitlevate poolte vahele, ning avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; kinnitab veel kord oma pühendumust Jeemeni ja Jeemeni rahva jätkuvale toetamisele;

2.  väljendab sügavat muret Saudi Araabia juhitud koalitsiooni õhurünnakute ja Jeemenile kehtestatud mereblokaadi pärast, mis on toonud kaasa tuhandeid hukkunuid, on riiki veelgi destabiliseerinud, on hävitamas riigi füüsilist taristut, on tekitanud ebastabiilsuse, mida on ära kasutanud terrori- ja äärmusorganisatsioonid, nagu ISIS/Da’esh ja AQAP, ning on teravdanud juba niigi kriitilist humanitaarolukorda; mõistab samuti teravalt hukka Iraani toetatavate al-Houthi mässuliste destabiliseeriva ja vägivaldse tegevuse, sh Ta‘izzi linna sissepiiramise, millel on olnud hukatuslikud humanitaartagajärjed ka selle elanike jaoks;

3.  rõhutab vajadust koordineerida humanitaartegevust ÜRO juhtimise all ning kutsub kõiki riike tungivalt üles tegelema humanitaarabivajadustega; nõuab tungivalt, et kõik osalised lubaksid riiki tuua ja kätte toimetada kiiresti vajatavat toitu, ravimeid, kütust ja muud vajalikku abi ÜRO ja rahvusvaheliste humanitaarkanalite kaudu, et rahuldada kriisist mõjutatud tsiviilelanike pakilised vajadused, kooskõlas erapooletuse, neutraalsuse ja sõltumatuse põhimõtetega; nõuab humanitaarvaherahu väljakuulutamist, mis võimaldaks elupäästval abil kiiremas korras Jeemeni rahvani jõuda; tuletab meelde, et seetõttu on äärmiselt tähtis veelgi lihtsustada kaubalaevade pääsu Jeemenisse;

4.  kutsub kõiki osalisi üles järgima rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelist inimõigustealast õigust, tagama tsiviilelanike kaitset ja hoiduma võtmast otseseks sihtmärgiks tsiviiltaristut, eriti meditsiinirajatisi ja veesüsteeme; nõuab kõigi väidetavate väärkohtlemise, piinamise, tsiviilisikute kavakindla tapmise ning muude rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste sõltumatut uurimist;

5.  tuletab kõigile osalistele meelde, et haiglad ja meditsiinitöötajad on sõnaselgelt kaitstud rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt ning tsiviilelanike ja tsiviiltaristu tahtlik sihtmärgiks võtmine on sõjakuritegu; nõuab kõigi väidetavate rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste, sealhulgas hiljutiste humanitaartaristu ja -töötajate vastu suunatud rünnakute erapooletut ja sõltumatut uurimist; kutsub kõiki osalisi üles austama kõigi Jeemeni kodanike inimõigusi ja vabadusi ning rõhutab, et oluline on parandada kõigi riigis rahu- ja humanitaarmissioonidel osalevate isikute, sh abitöötajate, arstide ja ajakirjanike turvalisust;

6.  nõuab, et EL edendaks tulemuslikult rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist, nagu on sätestatud asjakohastes ELi suunistes; rõhutab eelkõige, et EL peab tõstatama Saudi Araabiaga peetavas poliitilises dialoogis vajaduse järgida rahvusvahelist humanitaarõigust, ning juhul, kui selline dialoog ei anna tulemusi, kaaluma muid meetmeid vastavalt ELi suunistele rahvusvahelise humanitaariõiguse järgimise edendamiseks;

7.  palub asepresidendil ja kõrgel esindajal käivitada algatus, mille eesmärgiks on kehtestada ELi relvaembargo Saudi Araabia suhtes, arvestades tõsiseid väiteid selle kohta, et Saudi Araabia on rikkunud Jeemenis rahvusvahelist humanitaarõigust, ja asjaolu, et jätkuv Saudi Araabiale relvade müügi litsentside väljastamine oleks seetõttu vastuolus nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP;

8.  on veendunud, et Saudi Araabial ja Iraanil on kriisi lahendamisel keskne roll, ning nõuab tungivalt, et mõlemad pooled tegutseksid pragmaatiliselt ja heas usus selle nimel, et lõpetada sõjategevus Jeemenis;

9.  rõhutab, et üksnes poliitiline, kaasav ja läbirääkimistel põhinev lahendus konfliktile suudab taastada rahu ning säilitada Jeemeni ühtsuse, suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse; nõuab tungivalt, et kõik osalised alustaksid heas usus ja ilma eeltingimusteta võimalikult kiiresti ÜRO juhitavate rahukõneluste uut vooru, sh lahendades oma erimeelsused dialoogi ja konsultatsioonide teel, taunides vägivallaakte poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina ning hoidudes provokatsioonidest ja igasugusest ühepoolsest tegevusest, mis kahjustaks poliitilist lahendust; toetab ÜRO erisaadiku Ismail Ould Cheikh Ahmedi püüdlusi pidada ÜRO vahendatavaid rahukõnelusi vastavalt Pärsia lahe koostöönõukogu algatusele, riigisisese dialoogikonverentsi tulemustele ja asjaomastele ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, eriti resolutsioonidele 2140 (2014) ja 2216 (2015);

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Pärsia lahe koostöönõukogu peasekretärile, Araabia Riikide Liiga peasekretärile ja Jeemeni valitsusele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0270.

Õigusalane teave