Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2127(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0050/2016

Esitatud tekstid :

A8-0050/2016

Arutelud :

PV 27/04/2016 - 16
CRE 27/04/2016 - 16

Hääletused :

PV 28/04/2016 - 4.64
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0200

Vastuvõetud tekstid
PDF 215kWORD 112k
Neljapäev, 28. aprill 2016 - Brüssel Lõplik väljaanne
Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruanne
P8_TA(2016)0200A8-0050/2016

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruande kohta (2015/2127(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga 2014. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga 2014. aasta finantsaruannet ja 2014. aasta statistilist aruannet,

–  võttes arvesse 2014. aasta jätkusuutlikkuse aruannet, aruannet EIP ELi-sisese tegevuse 3 samba alusel hindamise kohta ja 2014. aasta aruannet Euroopa Investeerimispanga tulemuste kohta väljaspool ELi,

–  võttes arvesse EIP auditikomisjoni aastaaruandeid 2014. aasta kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga grupi (edaspidi „EIP grupp“) aastaaruannet pettustevastase tegevuse kohta 2014. aastal,

–  võttes arvesse EIP grupi tegevuskava aastateks 2014–2016 (17. detsember 2013), Euroopa Investeerimisfondi (edaspidi „EIF“) strateegilist tegevuskava aastateks 2014–2016 (detsember 2013) ja EIP grupi tegevuskava aastateks 2015–2017 (21. aprill 2015),

–  võttes arvesse aruannet EIP läbipaistvuspoliitika rakendamise kohta 2014. aastal,

–  võttes arvesse EIP kõrgeima järelevalveametniku büroo 2014. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikleid 3 ja 9,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 15, 126, 174, 175, 208, 209, 271, 308 ja 309 ning sellele lisatud protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga kodukorda,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2012. aasta aruande kohta(1),

–  võttes arvesse oma 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2013. aasta aruande kohta(2),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta(3) ja komisjoni 27. märtsi 2014. aasta teatist Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta (COM(2014)0168),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsust nr 1080/2011/EL EIP välisvolituse kohta aastateks 2007–2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 670/2012, millega muudetakse otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), ning määrust (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (seoses „Euroopa 2020“ projektivõlakirjade algatuse katseetapiga),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri järeldusi, milles osutatakse selgesõnaliselt EIP osalusele uues fondis madala sissetulekuga liikmesriikides energiatõhususe parandamiseks ja energiasüsteemide moderniseerimiseks,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013(4),

–  võttes arvesse komisjoni 22. juuli 2015. aasta teatist „Koostöö töökohtade loomise ja majanduskasvu nimel: riiklike tugipankade roll Euroopa investeerimiskava toetamisel“ (COM(2015)0361),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0050/2016),

A.  arvestades, et EIP kui ELi panga peamine ülesanne on toetada rahaliselt liidule huvi pakkuvaid projekte, mis aitavad kaasa siseturu tasakaalustatud arengule ning sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele ning seega Euroopa integratsiooni tugevdamisele, aitavad suurendada tööhõivet ning liidu konkurentsivõimet;

B.  arvestades, et EIP rahastatavad tegevused peavad olema kooskõlas ELi aluslepingutega ja strateegia „Euroopa 2020“ ning majanduskasvu ja tööhõive rahastuga määratletud ELi üldiste eesmärkide ja prioriteetsete valdkondadega;

C.  arvestades, et oma ülesande täitmiseks annab EIP kasumit taotlemata laene ja garantiisid, mis hõlbustavad projektide rahastamist kõigis majandussektorites;

D.  arvestades, et 2008. aasta finants-, majandus- ja sotsiaalkriis on toonud kaasa tõsise investeeringute puudujäägi ning väga kõrged tööpuuduse tasemed, eriti noorte seas, koos tõenäolise pikaajalise majandusseisakuga Euroopas;

E.  arvestades, et praegu seisavad nii üksikud liikmesriigid kui ka EL tervikuna silmitsi kogu ELi ajaloos pretsedenditu tohutu väljakutsega hallata massilist rändajate sissevoolu maailma eri piirkondadest;

F.  arvestades, et praeguses olukorras iseloomustab EIP kui majanduskasvu ja inimväärsete töökohtade loomise ning liidu piires sotsiaalsete ja territoriaalsete lõhede ületamise peamise vahendi keskset rolli Euroopa investeerimiskava tulemuslikus rakendamises ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tõhusas toimimises kvalitatiivselt uus kiireloomulisuse tase;

G.  arvestades, et Euroopa Investeerimisfondil (EIF) on väga oluline roll EIP grupi reageeringus seoses kriisi pikemaajaliste tagajärgedega tegelemisega ning VKEdele antava toetuse kaudu annab ta panuse ka Euroopa majanduse elavdamisse;

H.  arvestades, et EIP ei peaks olema mitte ainult finantseerimisasutus, vaid ka teadmiste ja heade tavade pank, mis annab liikmesriikidele ja majanduslikele sidusrühmadele nõu ning aitab kaasa ELi vahendite lisaväärtuse maksimeerimisele;

I.  arvestades, et väljaspool ELi toimuva tegevuse EIP-poolse rahastamise eesmärk on toetada ELi välispoliitika eesmärke, tehes seda kooskõlas liidu väärtustega ning järgides jätkusuutlikke sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid;

J.  arvestades, et EIP ees praegu seisvate ülesannete ulatus ja keerukus nõuavad, et uuendataks kohustust vältida rangelt selliste projektide rahastamist, mille puhul rikutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhinõudeid ja mis kahjustavad seeläbi EIP usaldusväärsust AAA-krediidireitingu ja laitmatu reputatsiooniga avaliku finantseerimisasutusena;

ELi poliitikaeesmärke toetav EIP investeerimisprogramm

Investeeringute prioriteediks seadmine majanduse elavnemise kiirendamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks

1.  väljendab heameelt EIP 2014. aasta aruannete ja neis esitatud saavutuste üle ning soovitab tungivalt, et EIP teeks jätkuvaid pingutusi investeeringute madalast tasemest üle saamiseks ELis;

2.  väljendab erilist heameelt asjaolu üle, et 2014. aastal rahastas EIP 285 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat, aidates sellega kaitsta 3,6 miljonit töökohta, ning sõlmis lepingud 413 projekti rahastamiseks ELis väärtusega 69 miljardit eurot ja 92 uue projekti rahastamiseks väljaspool ELi kokku 7,98 miljardi euro väärtuses; väljendab samuti heameelt asjaolu üle, et samal aastal eraldas EIF omakapitali- ja tagatistehingute kaudu 3,3 miljardit eurot väiksematele ettevõtetele, viies nii ellu EIP ühe kõigi aegade ambitsioonikama tegevuskava, milles EIP grupi finantseeringute maht oli kokku 80,3 miljardit eurot; tunneb heameelt asjaolu üle, et EIP poolt alla kirjutatud lepingute arv oli 2014. aastal suurim pärast 2009. aastat, kuid rõhutab, et seda arvu on võimalik veelgi suurendada; toetab EIP kapitali suurendamist 10 miljardi euro võrra, milles kõik liikmesriigid 2012. aastal kokku leppisid;

3.  märgib siiski, et 2014. aastal eraldati 59,4 % kõigist EIP sõlmitud projektidest ELi viiele kõige tugevama majandusega riigile, samal ajal kui ülejäänud 23 liikmesriigi osakaal oli ainult 30,3 %; julgustab EIP-d viima liikmesriikide suhtes ellu tasakaalustatumat laenupoliitikat, võttes arvesse liidu ees seisvate nii praeguste kui ka pikaajaliste probleemide tõsidust;

4.  kutsub EIPd üles toetama projektide heakskiitmise etapis tehniliselt rohkem neid liikmesriike, kus projektide kinnitamise edukuse määr on väiksem, ja julgustab EIPd hõlbustama parimate tavade vahetust liikmesriikide vahel seoses eduka projektiarendusega;

5.  palub EIP-l keskenduda reaalmajandusse investeerimisele, et stimuleerida ELis töökohtade loomist ja majanduskasvu;

6.  juhib tähelepanu ülikõrgetele tööpuuduse määradele paljudes liikmesriikides, eriti noorte hulgas, ja nõuab tungivalt, et EIP võtaks seda olukorda oma poliitika elluviimisel arvesse;

7.  juhib tähelepanu, et tehingud peavad olema suunatud selliste investeeringute tegemisele, millega soodustatakse majanduse elavdamist ja produktiivset tööhõivet, ning nendega peab kaasnema järjepidev toetus liikmesriikidele eesmärgiga suurendada vajaduse korral suutlikkust abi ära kasutada ning pidev püüd vältida territoriaalse killustatuse riski, võttes seejuures arvesse rahaliste vahendite kättesaadavust;

8.  märgib, et ebapiisav projektide koostamise võime avalikus ja erasektoris ning madal laenuvõtmisvõime tase mõnes liikmesriigis koos praeguste turutingimustega põhjustavad EIP laenuprogrammi jaoks märkimisväärseid probleeme; nõuab palju suurema majanduskasvu ergutamise võime saavutamiseks seetõttu tungivalt, et EIP suurendaks oluliselt oma tehnilist abi ja finantsnõustamist kõigis peamistes tegevusvaldkondades, tehes seda hõlpsasti kättesaadaval viisil ja kõigi liikmesriikide suhtes;

9.  väljendab heameelt 3 samba alusel hindamise raamistiku ja tulemuste mõõtmise raamistiku kasutamise üle EIP poolt nii ELis kui ka väljaspool seda ellu viidavate investeerimisprojektide eeldatavate tulemuste eelhindamiseks;

10.  kutsub EIPd üles seadma projektide hindamisel ja neile reitingu määramisel otsustavaks prioriteediks investeeringute pikaajalist mõju, pidades silmas mitte üksnes finantsnäitajaid, vaid eelkõige projektide panust jätkusuutlikku arengusse ja elukvaliteedi parandamisse, tehes seda tööhõive, sotsiaalsete standardite ja keskkonna valdkonna edasise parandamise kaudu;

11.  toonitab, et projekti rahastamise heakskiitmine peaks tuginema asjakohasele finants- ja riskianalüüsile, rahalisele teostatavusele ning usaldusväärsele eelarve haldamisele; on seisukohal, et EIP rahastamise saamiseks heaks kiidetud projektid peaksid andma Euroopa majandusele selget lisandväärtust;

12.  avaldab kahetsust, et 3 samba alusel hindamise aruandes ei ole ei 3 samba alusel hindamise ega muude asjakohaste vahendite alusel esitatud mingit teavet ELi-sisese tegevuse 2014. aasta tegelike tulemuste kohta (erinevalt väljaspool ELi saavutatud tulemustest), hoolimata tõsiasjast, et 3 samba alusel hindamine on välja töötatud spetsiaalselt selleks, et suurendada EIP suutlikkust jälgida elluviimist, teostades mõju seiret kogu projektitsükli jooksul; loodab, et 3 samba alusel hindamise ja tulemuste mõõtmise raamistiku käimasoleva ühtlustamise tulemusena kehtestatakse 2016. aasta algul uus ühtlustatud raamistik, mis sobib paremini nii ELis kui ka väljaspool seda teostatavate projektide tulemuste järelhindamise ja aruandluse jaoks ning on täielikult kooskõlas EFSI tegevuse tulemustabeliga, ning et seda kasutatakse EIP 2015. aasta aruandluse puhul; nõuab konkreetsete projektide kohta koostatud hinnangute süstemaatilist avaldamist;

13.  võtab teadmiseks EIP tegevuskava aastateks 2015–2017; väljendab rahuolu asjaoluga, et selles tunnistatakse liikmesriigiti erinevat taastumiskiirust ning et selles on seatud valdkonnaüleseks poliitiliseks eesmärgiks majanduslik ja sotsiaalne sidusus;

14.  võtab arvesse tõsiasja, et EIP on korraldanud ümber EIP grupi ajavahemiku 2015–2017 peamiste avaliku poliitika eesmärkide klassifikatsiooni (innovatsioon ja inimkapital, VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete rahastamine, tõhus taristu ning keskkond) viisil, mis erineb ajavahemiku 2014–2016 avaliku poliitika eesmärkide sõnastusest (majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali suurendamine, keskkonnasäästlikkus, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning lähenemine ning kliimameetmed); märgib, et avaliku poliitika eesmärgid on viidud kooskõlla majandusolude arenguga, ja kutsub sellega seoses EIP-d üles tagama, et kaht horisontaalset eemärki, milleks on majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ELis ning kliimameetmed, ning nendesse panustavate lepinguosaliste kavandatavat osakaalu tõhustatakse veelgi;

15.  on siiski seisukohal, et EIP tegevuse esitlus 2014. aasta tegevusaruandes ei ole täielikult kooskõlas 2014. aasta avaliku poliitika eesmärkidega; peab ka kahetsusväärseks teabe puudumist 2014. aastal kasutusel olnud EIP eri finantsinstrumentide ja algatuste abil saavutatud tulemuste kohta; soovitab, et EIP peaks oma tegevuse kohta teabe andmisel keskenduma peamiselt mitte tehtud investeeringute mahule, vaid nende mõjule;

16.  loodab, et EIP annab panuse strateegia „Euroopa 2020“ vahehindamisse, esitades teavet oma tegevuse ning selle panuse kohta strateegia eesmärkide saavutamisse;

17.  kutsub EIPd üles kaaluma 2015. aastal sellise ulatuslikuma ja analüütilisema aruande koostamist oma aastase tegevuse kohta, milles võetakse piisavalt kokku temaatilistes aruannetes sisalduv teave ja mis vastab täielikumalt EIP põhikirja artikli 9 nõuetele;

18.  peab tervitatavaks eelarveprojektile lisatud rahastamisvahendeid käsitlevas töödokumendis esitatud uut teavet; peab siiski kahetsusväärseks üldise ülevaate puudumist aasta kulukohustuste ja EIP-le tehtud maksete kohta ning ootab täiendavaid üksikasju;

19.  rõhutab, et üldise strateegia hulka peavad kuuluma investeerimine, struktuurireformid ja usaldusväärne eelarvepoliitika;

Noorte tööhõive, innovatsiooni ja VKEde edendamine

20.  tervitab EIP algatuse „Oskused ja töökohad – noortesse investeerimine“ elluviimist 2014. aastal ja julgustab EIPd jätkama investeerimist noorte haridusse, oskuste arendamisse ja neile mõeldud töökohtadesse; kutsub EIPd üles andma põhjalikult aru noortesse investeerimise algatuse abil saavutatud tulemustest, kasutades muu hulgas sellist näitajat nagu konkreetse tegevuse tulemusel saavutatud kestlikud töökohad;

21.  tervitab uue tootesarja turule toomist 2014. aastal igas suuruses Euroopa novaatoritele avatud algatuse InnovFin (ELi rahastamisalgatus novaatoritele) raames ning InnovFini nõustamisteenuste käivitamist suurte teadus- ja arendustegevuse projektide jaoks; võtab samuti teadmiseks, et 2014. aastal võeti kasutusele EIP grupi uus suurema riski võtmise volitus;

22.  võtab teadmiseks, et 2014. aastal sõlmis EIP ELi-siseselt kokku 225 tehingut innovatsiooni ja oskuste edendamiseks (62 innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse projekti väärtusega 9,6 miljardit eurot ning 25 hariduse ja oskuste edendamise projekti väärtusega 4,4 miljardit eurot) ning VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete toetamiseks (138 projekti väärtusega 22,2 miljardit eurot);

23.  võtab teadmiseks, et 2014. aastal suurendati EIFi kapitali 1,5 miljardi euro võrra ning fond eraldas riskifinantseeringute andmiseks VKEdele rekordilised 3,3 miljardit eurot, mille abil kaasati 14 miljardit eurot kapitali; nõuab EIFi tegevuse kohta põhjaliku ja läbipaistva ülevaate lisamist EIP aastaaruandesse;

24.  võtab teadmiseks, et EIP grupp vahendab laene VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele terve rea finantsvahendajate kaudu, et parandada rahastamise tingimusi ja rahastamise kättesaadavust; kutsub EIPd seetõttu üles tegema liikmesriikide finantsvahendajatega palju tihedamat koostööd ning nõudma tungivalt, et viimased levitaksid asjakohast teavet võimalikele toetusesaajatele eesmärgiga luua ettevõtjasõbralik keskkond, mis võimaldab VKEdele lihtsamat juurdepääsu rahastamisele;

25.  märgib, et VKEdel on paljudes Euroopa piirkondades äärmiselt keeruline vajalikku rahastamist saada; tunneb seetõttu heameelt, et EIP paneb suuremat rõhku VKEde toetamisele; toonitab EIP tähtsust partnerluste hõlbustamisel ning toetusvahendite tugevdamisel mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse ning innovatiivsete idufirmade rahastamiseks; kutsub EIPd ühtlasi üles tegema tihedamat koostööd piirkondlike avalik-õiguslike asutustega, et optimeerida VKEde rahastamisvõimalusi;

26.  tunneb heameelt kaubanduse lihtsustamisele suunatud EIP programmide üle, eelkõige VKEde kaubanduse rahastamise süsteemi üle, millega pakutakse garantiisid välispankadele, kes osutavad VKEdele kaubanduse rahastamise teenuseid, ning antakse ühtlasi panus kaubavoogude elavdamisesse ja leevendatakse rahalise tagatisega seotud probleeme, ning teiste uute kaubanduse rahastamise projektide üle, mis on suunatud majanduskriisist tugevalt mõjutatud riikidele, või selliste spetsiaalsete finantslahenduste üle nagu rahalise kaasamisega tegelev Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“;

27.  palub EIP-l arendada nõustamisfunktsiooni lahutamatu osana välja võimalikele eraõiguslikele toetusesaajatele suunatud tulemuslik kommunikatsioonipoliitika; ergutab EIPd tugevdama ja laiendama oma büroode võrgustikku ELis;

28.  avaldab kahetsust, et 2014. aasta tegevusaruandes puudub teave 2014. aasta juulis komisjoni ja EIFi vahel ELi ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) raames sõlmitud kokkuleppe rakendamise kohta;

Keskkonnasäästlikkuse suurendamine ja kliimameetmed

29.  märgib, et ELis 2014. aastal sõlmitud 84-st keskkonnaprojektist koguväärtusega 12,6 miljardit eurot moodustasid 5,1 miljardit eurot säästva transpordi projektid, 3,7 miljardit eurot taastuvenergia ja energiatõhususe projektid ning 3,8 miljardit eurot keskkonnakaitseprojektid; märgib ühtlasi, et kliimameetmete horisontaalse eemärgi raames sõlmitud tehingute maht oli 16,8 miljardit eurot ehk 24 % kogu EIP ELi-sisesest rahastamisest;

30.  võtab teadmiseks, et 2014. aastal keskendus suurem osa EIP toetusest taastuvenergia võimsuse arendamiseks viiele ELi suurima majandusega riigile, kusjuures ELi 28 liikmesriigis taastuvenergia projektidele eraldatud 4,5 miljardist eurost üksnes 42 miljonit eurot kasutati ära 13-s uues liikmesriigis lisab, et sarnast keskendumist võib täheldada ka energiatõhususe valdkonnas, kus 2 miljardist eurost üksnes 148 miljonit eurot eraldati 13-le uuele liikmesriigile; julgustab seadma eesmärki, mille kohaselt taastuvenergia võimsuse arendamiseks ja energiatõhususe valdkonnas edaspidi tehtavate investeeringute osakaal uutes liikmesriikides suureneks aastaks 2020 järk-järgult, kuni see jõuab 30 %-ni kõigist selles valdkonnas tehtavatest investeeringutest; nõuab tugevamaid pingutusi, et anda täiendavat tehnilist abi riiklikele ja piirkondlikele ametiasutustele ning suurendada nende suutlikkust valmistada ette teostatavaid projekte, mis võimaldavad enamate investeeringute suunamist energiasektorisse;

31.  peab tervitatavaks, et 2014. aastal võeti kasutusele uued innovaatilised rahastamisvahendid kliimameetmete toetamiseks, nt energiatõhususe vahendi erasektori-poolne rahastamine ja looduskapitali rahastamisvahend, ning loodab, et EIP annab tulevastes tegevusaruannetes aru nende elluviimise kohta;

32.  ergutab EIPd võtma endale kohustust toetada algatusi, mis aitavad ELil jääda nii liidriks kui ka täita endale võetud kauaaegsed CO2-turu alased ambitsioonid 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika, vähese CO2-heitega majandusele üleminekut 2050. aastaks käsitleva strateegia ning uue ülemaailmse kokkuleppe sõnastamiseks peetavate ÜRO kliimakõneluste raames; nõuab EIP kliimameetmete investeeringute osakaalu läbivaatamist, kuna 25 %-line osakaal on juba saavutatud;

33.  võtab teadmiseks edasimineku keskkonnavõlakirjade turu arendamisel ning EIP juhtiva rolli tema enda keskkonnavõlakirjade ja kliimateadlikkusvõlakirjade osas, mis annab tunnistust investorite huvist finantstoodete vastu, millega edendatakse jätkusuutlikku, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist majanduskasvu; kutsub EIPd üles vaatama vähese CO2-heitega majandusele üleminekut 2050. aastaks käsitlevat ELi strateegiat arvestades 2016. aastal läbi oma heitenormi;

34.  tervitab dokumendi „EIP kliimastrateegia – rahaliste vahendite mobiliseerimine üleminekuks vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele“ ning ELis aastatel 2010–2014 kliimameetmete (leevendamine) rahastamise alase EIP tegevuse hindamise kokkuvõtva aruande avaldamist 2015. aasta septembris; nõuab nn SMART-põhimõtte (konkreetne, mõõdetav, saavutatav, realistlik ja tähtajaline) kohaldamist konkreetsete tegevuskavade suhtes aastaks 2017, järgides EIP kliimastrateegiat;

Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning lähenemise edendamine

35.  märgib, et 2014. aastal eraldati 19,9 miljardit eurot ehk 29 % kogu EIP ELi-sisesest rahastamisest ühtekuuluvust toetavale tegevusele; väljendab siiski kahetsust, et puudub teave EIP grupi poolt asjaomastes sektorites toetatud projektide arvu või selle horisontaalse poliitikaeesmärgiga seotud finantsinstrumentide või kohaldatud algatuste kohta;

36.  rõhutab ühtekuuluvuspoliitika otsustavat rolli Euroopa piirkondade vahelise tasakaalustamatuse vähendamisel ja Euroopa integratsiooni tugevdamisel ning rõhutab sellega seoses tulemuspõhise lähenemisviisi üliolulisust; nõuab tungivalt, et EIP kaasaks oma tulevastesse aastaaruannetesse üksikasjaliku teabe EIP tegevuse panuse kohta ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide rakendamisse ning saavutatud tulemuste kohta;

37.  tunneb heameelt suurema rolli üle, mida EIP grupp etendab ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel programmitöö perioodil 2014–2020; on veendunud, et tegemist on õiges suunas astutud sammuga, mille eesmärk on parandada EIP ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelist sünergiat; nõuab EIP tegevuse parandamist kooskõlas ELi toimimise lepingu protokolliga (nr 28) majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta; on arvamusel, et tugevdada tuleb komisjoni, EIP ning kohalike ja piirkondlike organite vahelist koostööd, et tagada rahastamisvahendite tulemuslik kasutamine territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse edendamiseks; tunneb heameelt komisjoni ja EIP partnerluse üle nõuandva platvormi fi-compass väljatöötamisel; on veendunud, et on vaja lihtsustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest EIP finantsinstrumentidele antavat toetust reguleerivaid eeskirju;

38.  tunneb eriti heameelt EIP rahastamistegevuse üle, mis on suunatud Euroopa piirkondade taristu ja transpordiprojektide toetamisele; rõhutab, et selline rahaline toetus suurendab oluliselt kaubanduse arengupotentsiaali, soodustades majanduskasvu ja konkurentsivõimet, eriti ebasoodsate geograafiliste tingimustega piirkondades;

39.  märgib, et 2014. aastal kirjutas EIP ELis sotsiaal- ja majandustaristu arendamiseks alla 104 projektile koguväärtusega 20,2 miljardit eurot, millest strateegilistele transpordiprojektidele (sh TEN-T) eraldati 8,2 miljardit eurot, konkurentsivõimelise ja turvalise energia projektidele 7,5 miljardit eurot ning linnade uuendamise projektidele (sh terviseprojektid) 4,5 miljardit eurot;

40.  rõhutab, et jätkusuutlikesse taristuprojektidesse investeerimine on peamine tegur Euroopas konkurentsivõime parandamisel ning majanduskasvu ja tööhõive taastamisel; nõuab seetõttu, et EIP raha kasutataks piirkondade jaoks, mida suur tööpuudus kõige rohkem mõjutab, ja rohkemate sotsiaaltaristu projektide jaoks; rõhutab, et EIP rahastamise peaks olema eeskätt suunatud nendele riikidele, kel on kõige halvema kvaliteediga taristu ja kus ollakse selle arendamises maha jäänud, võttes siiski arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet ja projektide elujõulisust;

41.  võtab murega teatavaks suundumuse rahastada taristuid, nt maanteid, mis soodustab fossiilkütuste tarbimist ja on seega vastuolus liidu pikaajaliste eesmärkidega liikuda CO2-vaba majanduse suunas; nõuab, et EIP lisaks ELis ja väljaspool ELi rahastatavate projektide valimise protsessi kohustusliku keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse lisaväärtusega seotud eelhindamise ning et kõik eel- ja järelhindamised toimuksid sidusrühmade, kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste ja kodanikuühiskonna esindajate osalusel; nõuab ühtlasi nende hindamiste tulemuste ja kasutatud näitajate avalikustamist ja täielikult juurdepääsetavaks tegemist;

42.  toonitab, et suurte projektide rahastamine soodustab sageli organiseeritud kuritegevusega seotud äriühingute infiltreerumist; kritiseerib asjaolu, et EIP on rahastanud Passante di Mestre maantee ümbersõitu, mille suhtes on algatatud maksupettust käsitlevad uurimised; märgib murega, et EIP ei ole vastanud sellega seoses päringutele, mis esitati Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja pettusevastast võitlust käsitlevat 2013. aasta aruannet puudutavas raportis; kutsub EIP-d veel kord üles peatama selle projekti igasugune rahastamine;

43.  rõhutab regionaalarengu tähtsust ning palub EIP-l edendada arutelusid ja koostööd piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, pankade ja ametitega; on seisukohal, et selles raamistikus tuleks toetada ka piiriülest koostööd;

44.  palub EIP-l suurendada toetust ELi makropiirkondlike strateegiatega hõlmatud projektidele; rõhutab, kui oluline on toetada jätkuvalt ELis jätkusuutlikke innovatiivseid ja ka traditsioonilisi majandussektoreid; rõhutab vajadust ühendada Euroopa ühendvedude ja asukohapõhiste investeeringute abil; nõuab lisaks finants- ja investeerimisplatvormide loomist, et võimaldada eri allikatest pärit vahendite ühendamist ja selliste makropiirkondlike projektide jaoks vajalike investeeringute kaasamist;

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) juhtimine

45.  väljendab rahulolu uue Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) asutamise üle; rõhutab, et EFSI peab tegutsema tulemuslikult, täiesti läbipaistvalt ja õiglaselt kooskõlas oma volituste ja määrusega, ning soovitab Euroopa Parlamendil ja Euroopa Kontrollikojal teha fondiga tihedat koostööd ning teostada järelevalvet tema tegevuse üle; rõhutab, et fondi vahendid peaksid andma tõelist lisaväärtust EIP rahastatavate tavapäraste tehingutega võrreldes; tuletab meelde, et EFSI peab aitama kaasa ka ühtekuuluvusele, ning kutsub EIPd üles tagama järjepidevus ja vastastikune täiendavus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning muudest avalikest rahalistest vahenditest rahastatavate investeeringutega; palub EIP-l fondi rakendada ja edasi arendada, tehes tihedat koostööd kaasseadusandjatega, mis eeldab ka Euroopa Parlamendi ja EIP vahelise lepingu õigeaegset ja kohustuslikku sõlmimist;

46.  loodab, et EFSI eesmärgid on kooskõlas EIP avaliku poliitika eesmärkidega ning et EIP investeeringute taset kohandatakse 2016. aastal nii, et see kajastaks ka EFSI tegevust;

47.  rõhutab, et EFSIst peaksid kasu saama kõik liikmesriigid ilma eelneva sektoripõhise või piirkondliku jaotuseta ning eraldised peaksid olema samuti kooskõlas käimasolevate piirkondlike või kohalike investeerimisalgatustega; rõhutab, et EFSI rahalisi vahendeid peaksid saama ka väikesemahulised projektid;

48.  tunnistab EFSI strateegiliste projektide registri loomisel ja kiirel toimima panemisel esinevaid probleeme; peab tervitatavaks, et EIP on loonud Euroopa investeerimisnõustamise keskuse, mille eesmärk on pakkuda võimalikele projektiarendajatele tehnilist abi ja eksperditeadmisi; ootab, et tehnilise abi mehhanism toimiks kohalikul ja piirkondlikul tasandil tulemuslikult;

49.  soovitab liikmesriikidel määrata riiklikud tugipangad ja teha EIP ning riiklike tugipankade, finantseerimisasutuste ja investeerimisplatvormide vahel tihedamat koostööd, et koondada ja jagada eksperditeadmisi ja oskusteavet ning viia EIP tegevus paremini kooskõlla liikmesriikide poliitiliste prioriteetidega; tuletab meelde, et seoses riiklike tugipankade ja asutuste osalemisega EFSI projektides on vaja täielikku läbipaistvust ja tulemustele suunatuse esmatähtsaks pidamist;

50.  nõuab, et EIP tagaks selle, et EFSI rahastamist ei kasutataks kaudselt EIP kapitali suurendamiseks; nõuab seetõttu, et EIP vaataks korrapäraselt läbi oma osalemise EFSIs ja näitaks, et määruse (EL) nr 2015/1017 artikli 5 lõikes 1 kehtestatud täiendavuse tingimused on täidetud ning eelkõige, et erasektori rahastamisallikaid ei tõrjuta välja;

51.  tunneb muret asjaolu pärast, et paljudel vaheetapis (warehousing phase) välja valitud projektidel oleks olnud juurdepääs tavatingimustes antavale rahastamisele ja need ei vasta täiendavuse nõudele; tuletab meelde, et EFSI tagatis oli mõeldud selleks, et võimaldada EIP-l võtta suuremaid riske ja säilitada samas AAA-reiting; rõhutab, et Euroopa Parlament on selle kriteeriumi täitmise jälgimisel äärmiselt valvas;

52.  eeldab, et EIP grupp on eriti valvas finantsmääruse artikli 140 lõike 6 järgimise suhtes, milles on sätestatud, et rahastamisvahendid „ei tohi anda põhjendamatuid eeliseid, eelkõige põhjendamatuid dividende või kasumit kolmandatele isikutele“, arvestades kartust, et EFSI võib teataval viisil aidata kaasa „riskide sotsialiseerimisele ja kasumi privatiseerimisele“, pidades silmas rahastamiskogemusi selliste juhtumite puhul nagu Castori projekt Hispaanias või Passante di Mestre projekt Itaalias;

Projektivõlakirjade algatuse kaalumine

53.  on seisukohal, et projektivõlakirjade algatuse finants-, sotsiaalset ja keskkonnamõju tuleks põhjalikult hinnata; nõuab tungivalt, et komisjon korraldaks Euroopa Parlamendi esindajate aktiivsel osalemisel ELi tasandil kaasava ja avatud konsultatsiooniprotsessi projektivõlakirjade tuleviku üle ajavahemikus 2016–2020, enne kui praegune projektivõlakirjade algatuse katseetapp täielikult käivitatakse;

EIP sekkumise välismõõtme ajakohastamine

54.  tervitab EIP uuendatud välislaenude andmise volitust ajavahemikuks 2014–2020, millega antakse EIP välistehingutele ELi garantii kuni 30 miljardi euro suuruses summas, samuti selle peamisi eesmärke, milleks on kohaliku erasektori arendamine, sotsiaal- ja majandustaristu arendamine ning kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine;

55.  palub EIP-l pöörata tähelepanu konfliktide ja äärmise vaesuse käes kannatavatele kolmandatele riikidele ning ELi-välistele piirkondadele, võttes peamiseks eesmärgiks arenguerinevuste vähendamise ELi ja nende piirkondade vahel, ning aidata ühtlasi kaasa VKEde tugiprogrammidele kaubanduspartneriteks olevates riikides, sh VKEdele mõeldud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rahastu piisava rahastamise kaudu, keskendudes eriti Vahemere lõunapiirkonnas ja Ida-Euroopas asuvatele naaberriikidele; palub EIP-l teha koostööd Aafrika Arengupangaga, et rahastada majandusarengut edendavaid pikaajalisi investeeringuid; tunneb heameelt asjaolu üle, et saavutamaks ELi partnerriikides projektidega paremaid tulemusi, on ELi toetus üha rohkem ühendatud EIP laenudega;

56.  nõuab tungivalt, et EIP jätkaks jätkusuutliku majanduskasvu aktiivset edendamist nii arenenud majandusega riikides kui ka arengumaades, et toetada säästvat arengut kogu maailmas; rõhutab, et EIP peab andma liidu rahastamisorganina oma panuse ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisesse; nõuab, et EIP välislaenude andmise volituse vahehindamise käigus 2016. aastal pöörataks erilist tähelepanu 2015. aasta järgsele arengukavale;

57.  tuletab meelde, et Euroopa Investeerimispank on suurim välismaine rahastaja Türgis ning pärast ühinemisläbirääkimiste alustamist 2004. aastal on EIP intensiivistanud oma laenutegevust selles riigis ning viimase aastakümnega on kättesaadavaks tehtud ligikaudu 23 miljardit eurot; peab kahetsusväärseks, et vaatamata jätkuvale majanduskriisile ELis on Türgi praegu EIP vahendite saajate loetelus väljaspool ELi esikohal ning kõigist EIP antud laenudest on sinna läinud ligikaudu 3,5 % (2015); nõuab rahastamisele rangemate tingimuste seadmist seoses inimõiguste ja sõnavabaduse austamisega;

58.  ergutab EIPd töötama välja ja rakendama terviklikku käsitust, mis on vajalik reageerimiseks rändevoost Euroopasse tulenevatele tõsistele probleemidele, kaasa arvatud tõhustatud tegevus rändevoogude päritoluriikides ning riikides, mis päritoluriikidega otseselt piirnevad;

59.  palub EIP-l sellega seoses keskenduda oma tegevuses linna-, tervishoiu-, haridus- ja sotsiaaltaristuga seotud investeerimisvajaduste toetamisele ja uusi töövõimalusi loova majandustegevuse stimuleerimisele ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise piiriülese koostöö edendamisele;

60.  juhib tähelepanu, et EIP on tähtis osaline ELi välispoliitika prioriteetide ja eesmärkide edendamisel; soovitab tõhustada koordineerimist ja koostööd EIP ning ELi välispoliitika teenistuste ja vahendite vahel; nõuab jätkuvaid süstemaatilisi eel- ja järelhinnanguid EIP poolt toetatud projektide majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju kohta Euroopa välisteenistuse eesmärkide ja liidu välistegevuse üldpõhimõtetega võrreldes, millele osutatakse ELi lepingu artiklis 21 ning ELi inimõiguste strateegilises raamistikus ja tegevuskavas, ning nende hinnangute täiustamist; nõuab väljaspool ELi tehtavate investeeringute kohta põhjalikku aruannet, milles käsitletakse võimalikku kahjumit ning seda, kuidas ja millistel juhtudel on kasutatud tagatisvahendit; tunneb heameelt asjaolu üle, et EIP on korraldanud rea seminare äritegevuse ja inimõiguste teemal;

61.  palub EIP-l anda Euroopa Parlamendile ja üldsusele üksikasjalikku teavet EIP-poolse rahastamise ja ettevõtlusombudsmani tegevuse tulemuste kohta Ukrainas;

62.  tunneb heameelt koos Maailmapangaga leitud lahenduse üle, mis võimaldab EIP-l aidata Ukrainal gaasitarnete eest tasuda;

63.  väljendab kavatsust kontrollida enne vahehindamist põhjalikult EIP välisvolituste rakendamist, pidades samal ajal meeles täiendava 3 miljardi euro võimalikku kasutusele võtmist; kordab lubadust uurida põhjalikult esimesi projektide lõpuleviimise aruandeid, mis avaldatakse välislaenude andmise volituse alusel ajavahemiku 2014–2020 kohta; palub Euroopa Kontrollikojal koostada eriaruande EIP välislaenutegevuse tulemuslikkuse ja ELi poliitikaga kokkusobivuse kohta;

EIP juhtimise, läbipaistvuse ja kontrolliraamistiku edendamine

64.  väljendab heameelt EIP varade hea kvaliteedi üle, kuna vähenenud väärtusega laenude määr on kogu laenuportfellis 0 % lähedal (0,2 %), ning likviidsuse usaldusväärse juhtimise üle; peab väga oluliseks, et EIP säilitaks AAA-krediidireitingu, et tal säiliks juurdepääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele parimate võimalike rahastamistingimustega;

65.  soovitab EIP-l suurendada valdkondliku analüüsi suutlikkust ja avaldada statistilised koondandmed ning teave allprojektide kohta, hõlbustades sellega sihtotstarbelise lähenemise kujundamist teatavate valdkondade või VKEde liikide suhtes; rõhutab vajadust lisada EIP aastaaruannetesse põhjalikum ja üksikasjalikum analüüs eri sektorite investeerimisvajaduste kohta ELis, et oleks võimalik selgitada välja valdkonnad, kus investeeringud ei ole piisavad ELi prioriteetide täitmiseks; on veendunud, et EIP peaks hindama oma investeerimisvahendite suutlikkust niisuguseid ebapiisavusi kõrvaldada.

66.  rõhutab, et EIP omistab suurt tähtsust nulltolerantsi poliitikale pettuste, korruptsiooni ja sobingute suhtes ning rangele ausameelsusele ja eetikanõuetest kinnipidamisele; on seetõttu rahul, et EIP nõukogu kiitis heaks ajakohastatud pettustevastase poliitika, ning avaldab heameelt EIP grupi aastaaruande üle pettustevastase tegevuse kohta 2014. aastal; ootab, et EIP peataks edasised laenuväljamaksed projektidele, mille suhtes on käimas riikliku või Euroopa tasandi korruptsiooniuuringud;

67.  väljendab heameelt EIP grupi läbivaadatud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistiku vastuvõtmise üle 2014. aasta juulis; ergutab EIPd jätkama kodanikuühiskonnaga arutelusid koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes kohaldatava poliitika parandamise üle; palub EIP-l töötada välja uus vastutustundlik maksupoliitika, alustades koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes kohaldatava poliitika läbivaatamisest 2016. aastal; kutsub EIPd üles seadma nii otserahastamine kui ka vahendajate kaudu toimuv rahastamine sõltuvusse krediidiasutustele mõeldud kapitalinõuete direktiivi IV paketi sätete kohaste riigipõhiste maksuandmete ja tulusaavate omanike andmete avaldamisest;

68.  kutsub EIPd üles ajakohastama rahapesu tõkestamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise vastase võitluse poliitikat seoses selliste ettevõtete eelhindamisega, kelle suhtes on käimas kohtumenetlus;

69.  võtab teadmiseks aruande EIP läbipaistvuspoliitika elluviimise kohta 2014. aastal; rõhutab vajadust saavutada kõrgeim läbipaistvuse ja institutsioonilise vastutuse tase, tagades põhjaliku ja usaldusväärse eelarvealase teabe ennetava avalikustamise ning juurdepääsu EIP rahastatud projektidega seotud finantsandmetele;

70.  nõuab, et hangete ja allhangete süsteem oleks maksimaalselt läbipaistev ja avalikustatud ning et Euroopa Parlamendil oleks igal juhul võimalik teabe ja finantsdokumentidega tutvuda;

71.  ergutab EIPd järgima rangelt Århusi määruse (määrus (EÜ) nr 1367/2006) kohaseid keskkonnaalaste dokumentide avaliku registriga seotud nõudeid ning jätkama korrapärast aruannete esitamist oma laenutegevuse kohta väljaspool ELi vastavalt rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatuse standarditele;

72.  kordab, et EIP peaks tugevdama oma hoolsusmeetmeid, et parandada lõplike maksesaajate kohta esitatava teabe kvaliteeti ning tulemuslikumalt vältida tehinguid finantsvahendajatega, kellel on olnud probleeme seoses läbipaistvuse, pettuste, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu või kahjuliku sotsiaalse ja keskkonnamõjuga või kes on registreeritud offshore-finantskeskustes või maksuparadiisides, kus tegeldakse agressiivse maksuplaneerimisega; kutsub EIP-d üles mitte kasutama projektivõlakirjade algatust tegevuse rahastamiseks, millesse on infiltreerunud organiseeritud kuritegelikud rühmad; rõhutab veel kord, et EIP peab koostama koos komisjoniga range avaliku loetelu kriteeriumidest, mida kasutatakse finantsvahendajate valimiseks;

73.  kutsub EIP-d üles koostama huvide konfliktide kohta rangemad eeskirjad ning selged, ranged ja läbipaistvad kriteeriumid rahastatavate avaliku ja erasektori partnerluste suhtes, millega tagatakse, et nii avaliku kui ka erasektori partnerid jagavad õiglaselt mitte ainult projektide investeeringute osa, vaid ka investeeringutega kaasnevaid riske, et kaitsta avalikku huvi; palub EIP-l tugevdada oskusteabebaasi valitsuste, piirkondade ja kohalike omavalitsuste avaliku ja erasektori partnerluse struktuurides osalemiseks, andes neile muu hulgas suuniseid;

74.  palub EIP-l tagada, et EIPga kaasrahastatavates projektides osalevatelt ettevõtjatelt nõutaks võrdse tasustamise ja töötasude läbipaistvuse põhimõtte ning meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivis 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes; juhib ühtlasi tähelepanu, et otsustades, milliseid projekte rahastada, peaks EIP võtma arvesse seda, milliseid meetmeid on kandidaatettevõtja võtnud ettevõtja sotsiaalse vastutusega seoses;

75.  on veendunud, et kasulik oleks korrapäraselt ajakohastatav teave EIP juhtimiskulude ja tasude kohta ning rahastatud projektide mõju kohta tööhõivele ja majanduslikule lisandväärtusele;

76.  soovitab avaldada EIP veebisaidil dokumendid, mis ei ole konfidentsiaalsed, nagu varasemate aastate strateegilised tegevuskavad, institutsioonidevahelised kokkulepped ja memorandumid ning muud asjakohased kokkulepped, ka on soovitav avalikustada alates 2016. aasta jaanuarist korrapäraselt EIP haldusorganite koosolekute protokollid; on seisukohal, et üldsusele paremate võimaluste andmine dokumentidega tutvumiseks on asutuse läbipaistvuse, aruandekohusluse ja ausameelsuse keskne element;

77.  peab tervitatavaks EIP kaebuste esitamise mehhanismi läbivaatamise protsessi, mis käivitati 2015. aasta septembris, ning asjaomaste sidusrühmade jaoks avatud avalikke konsultatsioone; avaldab lootust, et kaebuste esitamise mehhanismi käimasolev läbivaatamine parandab ja suurendab selle sõltumatust ning tulemuslikkust ning parandab ühtlasi kaebuste käsitlemise büroo tulemuslikkust ja tõhusust; palub EIP halduskomiteel võtta selle büroo soovitusi arvesse ning tegutseda Euroopa Ombudsmani arvamuste kohaselt; nõuab teabe pidevat liikumist EIP kaebuste käsitlemise büroo ja EIP direktorite nõukogu vahel; usub, et EIP ja Euroopa Ombudsmani vaheline vastastikuse mõistmise memorandum vajab ajakohastamist, et ombudsman saaks teha aktiivsemat väliskontrolli EIP tegevuse üle ning täiustada järelevalvemenetlusi ja EIP aruandekohuslust;

78.  tervitab EIP auditikomisjoni aastaaruandeid 2014. aasta kohta ning nõuab tungivalt, et EIP vastutavad organid tagaksid parimate usaldusväärsete pangandustavade täieliku järgimise valdkondades, kus 2014. aastal täielikku nõuetele vastavust ei saavutatud; võtab teadmiseks EIP juhtkonna kavatsuse panga kontrollifunktsioonid reorganiseerida; toetab auditikomisjoni taotlust vastava rakenduskava koostamiseks ning tema kavatsust edasisi arenguid hoolikalt jälgida; kiidab heaks, et auditikomisjon on hoiatanud EIP juhtkonda ja teenistusi, et EIP peaks säilitama suutlikkuse, nõrgendamata samal ajal praegust sisekontrolli raamistikku;

79.  on seisukohal, et EIP aastaaruannetes tuleks panna suuremat rõhku lõpuleviidud projektide tulemustele; kutsub sellega seoses EIP-d üles koostama koostöös projektipartneritega tulemusi koondavad dokumendid iga lõpuleviidud projekti kohta, milles hinnatakse EIP rahastamise tulemuslikkust;

80.  märgib, et 27. oktoobril 2015 aegus ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3 osutatud kolmepoolne kokkulepe EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahelise koostöö kohta seoses meetoditega, mida kontrollikoda kasutab, et kontrollida EIP tegevust liidu ja liikmesriikide rahaliste vahendite haldamisel; kutsub kolme institutsiooni üles tegema nimetatud lepingu uuendamise ja ajakohastamise protsessis koostööd ning tagama, et uuendatud leping hõlmaks EIP olemasolevaid ja mis tahes uusi instrumente või algatusi, millesse on kaasatud ELi või Euroopa Arengufondi avalikud vahendid; kutsub sellega seoses üles andma Euroopa Kontrollikojale suuremad õigused hinnata EIP laenutegevust, vahendeid ja algatusi ning anda nende kohta põhjalikumalt aru, kui need on otseselt seotud ELi eelarveassigneeringute kasutamisega;

Põhjaliku parlamentaarse aruandekohusluse suunas

81.  on seisukohal, et EIP tegevuse üha keerukamaks muutumine ja kasvav maht koos ebakindluse jätkumisega finantsturgudel teevad veelgi vajalikumaks lahenduste leidmise usaldatavusnõuete täitmist puudutava tulemusliku pangandusjärelevalve sisseseadmiseks EIP üle; väljendab seetõttu kahetsust, et ei komisjon ega ka EIP ei ole võtnud arvesse Euroopa Parlamendi poolt seni tehtud ettepanekuid regulatiivse välise usaldatavusnõuete täitmise järelevalve sisseviimiseks;

82.  julgustab osalisi püüdlustes koostada institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi ja EIP vahel, milles nähakse ette mõlema institutsiooni vaheline tõhustatud koostöö; nõuab korrapärase struktureeritud arutelu korraldamist EIP presidendi ja Euroopa Parlamendi vahel, et tagada tugevam parlamentaarne kontroll EIP tegevuse üle; palub EIP-l ühtlasi nõustuda institutsioonidevahelise kokkuleppe raames Euroopa Parlamendiga kokkuleppe sõlmimisega, mis võimaldaks Euroopa Parlamendi liikmetel EIP presidendile otse küsimusi esitada, millele tuleb vastata kokku lepitud aja jooksul, nagu see juba toimib EKP presidendi puhul;

o
o   o

83.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0201.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0183.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0161.
(4) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.

Õigusalane teave