Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2279(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0074/2016

Esitatud tekstid :

A8-0074/2016

Arutelud :

PV 09/05/2016 - 15
CRE 09/05/2016 - 15

Hääletused :

PV 10/05/2016 - 6.8
CRE 10/05/2016 - 6.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0213

Vastuvõetud tekstid
PDF 217kWORD 109k
Teisipäev, 10. mai 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Ühtekuuluvuspoliitika ELi mägipiirkondades
P8_TA(2016)0213A8-0074/2016

Euroopa Parlamendi 10. mai 2016. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika kohta ELi mägipiirkondades (2015/2279(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 174,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa III jaotist, mis puudutab eelkõige põllumajandust,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1) (edaspidi „ühissätete määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(10),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsiooni pealkirjaga „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks“(11),

–  võttes arvesse oma 22. septembri 2010. aasta resolutsiooni mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitleva Euroopa strateegia kohta(12),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2013. aasta resolutsiooni piimatootmise säilitamise kohta mägipiirkondades, ebasoodsamates piirkondades ja äärepoolseimates piirkondades pärast piimakvootide süsteemi lõppemist(13),

–  võttes arvesse oma 23. mai 2013. aasta resolutsiooni Alpide makropiirkondliku strateegia kohta(14),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele seoses Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegiaga (COM(2015)0366) ja kaasnevat tegevuskava,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 3. detsembri 2014. aasta arvamust pealkirjaga „Euroopa Liidu Alpide makropiirkondlik strateegia“(15),

–  võttes arvesse oma 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni ELi Doonau piirkonna strateegia rakendamise kohta(16),

–  võttes arvesse oma 21. jaanuari 2010. aasta resolutsiooni ELi Doonau piirkonna strateegia kohta(17),

–  võttes arvesse nõukogu 13. aprilli 2011. aasta järeldusi ELi Doonau piirkonna strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi Doonau piirkonna strateegia kohta (COM(2013)0181),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi Doonau piirkonna strateegia“ (COM(2010)0715) ja strateegiaga kaasnevat soovituslikku tegevuskava (SEC(2010)1489),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. juuni 2011. aasta arvamust komisjoni teatise „ELi Doonau piirkonna strateegia“ kohta(18),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 31. märtsi 2011. aasta arvamust Doonau piirkonna strateegia kohta(19),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse kohta (COM(2013)0468) ning nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta asjaomaseid järeldusi,

–  võttes arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet (COM(2014)0473),

–  võttes arvesse Alpi konventsiooni, sh Alpi konventsiooni protokolle,

–  võttes arvesse Euromontana 28. veebruaril 2013. aastal avaldatud uuringut „Toward Mountains 2020: Step 1 – capitalising on Euromontana work to inspire programming“ (Mägipiirkonnad 2020. aastal: 1. etapp – Euromontana töö kasutamine programmitöö innustamiseks),

–  võttes arvesse oma sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika, regionaalareng) 2016. aasta veebruari uuringut „Uuring regionaalarengukomisjoni jaoks – Ühtekuuluvus ELi mägipiirkondades“,

–  võttes arvesse projekti Interreg Alpi piirkonna programmi 2001–2006 projekti Women/Alpnet „Kohalike institutsioonide ja naiste ressursikeskuste võrgustik. naiste Alpi piirkonna jätkusuutlikus arengus osalemise edendamine“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0074/2016),

A.  arvestades, et mägipiirkonnad moodustavad ELi territooriumist olulise osa (ligikaudu 30 %), ning arvestades, et kogu EL sõltub nende ökosüsteemi teenustest;

B.  arvestades, et ELi regionaalpoliitikas ei ole mägipiirkondi selgelt määratletud, ning arvestades, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondis (EAFRD) kasutatav määratlus ei sobi ühtekuuluvuspoliitika jaoks ning et seda ei saa praegusel kujul kasutada ühtekuuluvuspoliitika tõhusaks haldamiseks;

C.  arvestades, et paljud mägipiirkonnad seisavad silmitsi äärmuslikest tingimustest ja kõrvalisest asukohast tingitud rahvastikukao ja elanikkonna vananemise nähtustega, võib nende piirkondade struktuuriline halvemus viia põlvkondade loomuliku vahetumise tasakaalust välja, mis tingib sotsiaalsete standardite alandamise ja elukvaliteedi halvenemise; arvestades, et see toob sageli kaasa tööpuuduse, sotsiaalse tõrjutuse ja linnadesse ümberasumise kasvu;

D.  arvestades, et mägipiirkonnad pakuvad oma loodusvarade säästva kasutamise kaudu mitmeid võimalusi ELi tööhõivet, ühtekuuluvust ja keskkonnakaitset puudutavate eesmärkide saavutamiseks;

E.  arvestades, et mägipiirkondade vahelised erinevused on märkimisväärsed ja seetõttu on vaja kooskõlastada meetmeid ja sektoreid nii eri mägipiirkondade vahel (horisontaalselt) kui ka iga mägipiirkonna piires (vertikaalselt);

F.  arvestades, et mägipiirkondadele erinevatest ELi vahenditest, nagu EAFRD ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, antav toetus peaks olema täiendav, et luua sünergia, mis teeb võimalikuks parema ja kaasavama arengu saavutamise;

G.  arvestades, et mägipiirkondadel on liikmesriikide majanduslikus, sotsiaalses ja jätkusuutlikus arengus oluline roll ja nad osutavad paljusid ökosüsteemi teenuseid; arvestades, et sooline võrdõiguslikkus avaldab märkimisväärset mõju Euroopa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele; arvestades, et mägipiirkondade piiriülene koostöö kujutab endast jätkusuutlikku viisi nendes piirkondades majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamiseks;

H.  arvestades, et oma eripärade tõttu, pidades eelkõige silmas taastuvate energiaallikate küllust ja mitmekesisust ning mägipiirkondade sõltuvust ressursi- ja energiatõhususest, saavad mägipiirkonnad aidata kaasa uute tehnoloogiate väljaarendamisele ja üldisele innovatsioonile;

I.  arvestades, et mägipiirkonnad mõjutavad positiivselt säästvat arengut, võitlust kliimamuutuse vastu ning piirkondlike ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja kaitsmist; arvestades, et suurt osa mägipiirkondi kaitstakse Natura 2000 ökoloogilise võrgustiku ja muude looduskaitsealaste korraldustega, mis küll piirab majandustegevust, kuid aitab toetada ka säästvamaid põllumajandusvorme ja seostada põllumajandust tihedamalt muude majandustegevusaladega; arvestades, et mägipiirkondades on põllumajandusel ja maakasutusel väga suur tähtsus nende alade hüdrogeoloogilise stabiilsuse seisukohalt;

J.  arvestades, et mägipiirkonnad seisavad silmitsi tõsiste raskustega, mis on seotud sotsiaalse ja majandusliku arengu, kliimamuutuste, transpordi- ja rahvastikuprobleemidega ning millega peab olema võimalik tegeleda linnapiirkondade ja lauskmaadega piisavate ühenduste loomise ja digitaalsetele teenustele juurdepääsu tagamise kaudu;

K.  arvestades, et kaitsealuste ökosüsteemide ja nende teenustega mägipiirkonnad võivad luua aluse paljudele majandustegevusaladele, milles pannakse rõhku põllumajandusele, metsandusele, turismile ja energeetikale, võttes arvesse nende piirkondade kultuuri- ja looduspärandit ning põllumajandusettevõtete mitmekesistamist; arvestades, et eespool kirjeldatut saab toetada koordineeritud meetmete ja/või piiriülese koostöö abil, ning arvestades, et mägipiirkondades säilivad unikaalsed tingimused ja traditsiooniline oskusteave ning neis peitub suur kvaliteetpõllumajanduse potentsiaal;

L.  arvestades, et Euroopa mägedele on eriomased liustikud, millel on keskne roll nii mägede öko- kui ka veesüsteemide seisukohast, arvestades, et nende mass ja mõõtmed on 19. sajandi keskpaigast alates murettekitavalt vähenenud ning paljud Euroopa liustikud on juba kadunud või võivad kaduda 2050. aastaks;

M.  arvestades, et kliima- ja topograafiliste tingimuste, majanduskeskustest kaugel asumise ja eraldatusega seotud lisakulud raskendavad mägipiirkondade majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut; arvestades, et piisava taristu, sealhulgas lairibaühenduse, samuti investeeringute puudumine suurendavad lõhet mägipiirkondade ja teiste piirkondade vahel; arvestades, et põllumajandustootmise säilitamine ELi mägipiirkondades eeldab ka füüsilist ja digitaalset juurdepääsetavust ja taristut ning avalike ja üldhuviteenuste, näiteks hariduse, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste, transpordi- ja postiteenuste kättesaadavust nende piirkondade elanikele;

N.  arvestades, et Euroopas on eri tüüpi mägipiirkondi, mida seob see, et neil on fundamentaalset laadi probleemid, nagu kehv juurdepääsetavus, vähesed töövõimalused, vananev elanikkond, ühenduvuse puudumine, kliimamuutuste ja inimeste intensiivsema tootmistegevuse mõju; arvestades, et nende aspektide käsitlemiseks on vaja võtta aktiivselt meetmeid;

O.  arvestades, et muutlike turgude ja hindade, tootmiskulude tõusu, kasvava konkurentsi, piimakvootide kaotamise ja keskkonnaprobleemide tõttu on tähtis tagada toidutootmine ja mitmekesine põllumajandus, et säilitada mägipiirkondade lisandväärtust, ergutada jätkusuutlikku tööhõivet ning muuta kättesaadavaks muud tuluallikad;

P.  arvestades, et mägipiirkonnad, mis on osa ELi välispiiridest, seisavad silmitsi lisaraskustega ja neid mõjutavad suuremal määral negatiivsed suundumused, mis on ühised kõigile mägipiirkondadele;

Q.  arvestades, et Euroopas on mäeahelikke, mis ulatuvad üle mitme liikmesriigi ning ka mitteliikmesriigi, nagu Karpaadid, millest pärast viimast ELi laienemist sai ELi idapiir ja mis on praegu äärmiselt oluline geopoliitiline ala, kus kohtuvad liidu stabiilsuse jaoks väga olulised strateegilised poliitilised huvid;

R.  arvestades, et paljudes mägipiirkondades, eriti hooajalise tegevusega piirkondades puuduvad põhiinfrastruktuur, avalikud teenused ning pidev juurdepääs üldhuviteenustele;

S.  arvestades, et mägipõllumajandus on oluline mägipiirkondade identiteedi ja kultuuri jaoks ning aitab jätkuvalt kaasa nende piirkondade tööhõivele ja konkreetsetele majandussektoritele, nagu metsaressursid ja turism, pidades silmas, et kestab nende majanduse ja tööhõive edasine mitmekesistamine ning et mägipiirkonnad täidavad ringmajanduses keskset osa;

T.  arvestades, et teatavad äärepoolseimad piirkonnad on ühtlasi vulkaanilise päritoluga mägipiirkonnad (tegev- või uinunud vulkaanid, vulkaanilised mägimassiivid või vulkaaniahelikud ning vulkaanilised saarestikud), millel on varjatud ja nähtav osa, ning et seal seistakse silmitsi piirkonna topoloogiast tulenevate raskustega;

U.  arvestades, et mägipiirkondades, eriti ebasoodsas olukorras piirkondades elavad naised seisavad sageli silmitsi probleemidega, mis on seotud nende juurdepääsuga kõrgematele haridustasanditele ja inimväärsetele töövõimalustele;

V.  arvestades, et tuleb leida lahendus eri liiki probleemidele, mida põhjustavad rahvaarvu kahanemine, kliimamuutuste mõju, kättesaadava põllumajandusmaa puudumine, põllumajandusmaa kasutamata jätmine ja selle tulemusena võsa ja metsa alla jäämine ning mägirohumaade säilitamise vajadus;

W.  arvestades, et loomakasvatus (piimakarjakasvatus ja ekstensiivne lihatootmine) on paljude ELi riikide mägipiirkondades olulisel kohal; arvestades, et keerukad turutingimused ja tõsised kuluhalvemused mõjutavad tõsiselt nende piirkondade väikepõllumajandeid;

X.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kolmandas lõigus sätestatakse selgelt, et erilist tähelepanu tuleb muu hulgas pöörata mägipiirkondadele; arvestades, et mitmed ELi poliitikameetmed, programmid ja strateegiad avaldavad kaudset mõju mägipiirkondadele;

Kooskõlastatud lähenemisviis ja üldised kaalutlused

1.  kutsub komisjoni üles algatama ühtekuuluvuspoliitika raames funktsionaalsete mägipiirkondade esialgse määratluse väljatöötamise protsessi, täiendades Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondis kasutatavat määratlust, eesmärgiga parandada asjaomaste poliitikate ja meetmete koordinatsiooni; on seisukohal, et kõnealune määratlus peaks olema lai ja kõikehõlmav ning selles tuleks võtta arvesse erinevaid tegureid, nagu kõrgus, juurdepääsetavus ja nõlvade kaldenurk; kutsub komisjoni üles töötama välja laiaulatuslikku määratlust, mis hõlmaks ka vulkaanilisi piirkondi saartel ja äärepoolseimatel piirkondadel ning ka neid alasid, mis ei ole küll mägised, kuid on ühendatud olulisel määral mägipiirkondadega; sellega seoses märgib, et ELi Alpi piirkonna strateegias kajastatud idee kaasata strateegiasse mittemägipiirkonnad, on hea algatus;

2.  on seisukohal, et ELi poliitikas peaks olema eraldi mägipiirkondade käsitlusviis, kuna neis ilmnevad selgelt struktuurilised halvemused; on arvamusel, et sellised piirkonnad vajavad täiendavat toetust kliimamuutustega seotud probleemidega toimetulekuks, et suuta pakkuda aastaringset, mitte ainult hooajalist tööd, tagada majandusareng ja keskkonnakaitse ning aidata kaasa ELi taastuvenergia eesmärkide saavutamisele; on seisukohal, et seetõttu tuleks mägipiirkonnad integreerida ELi poliitika kõikidesse aspektidesse, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitikasse, võttes kasutusele territoriaalse mõju hindamise;

3.  tunnistab, et ELil puudub eraldi poliitika mägipiirkondade jaoks, ning juhib tähelepanu sellele, et juba olemasolevad poliitikameetmed, programmid ja strateegiad, millel on sellistele piirkondadele kaudne mõju, võivad olla aluseks ELi mägipiirkondade tegevuskavale, millel peaks tuginema ELi mägipiirkondade ja nendest sõltuvate piirkondade pikaajalise arengu saavutamise strateegia;

4.  kutsub komisjoni üles töötama ELi mägipiirkondade tegevuskavaga, mis peaks olema riikidevahelist, piiriülest ja piirkondadevahelist poliitikat toetav raamistik; on veendunud, et tulevases tegevuskavas tuleks kindlaks määrata nende piirkondade arenguprioriteedid, et oleks võimalik paremini kohandada valdkonnapõhist poliitikat ja suunata nende rahastamist ELi fondide kaudu ning et jõutaks pikaajalise jätkusuutliku kaasamise poliitikani;

5.  kutsub selle programmi raames Euroopa Komisjoni üles looma põhjalikku eriprogrammi eesmärgiga kaitsta Euroopa liustikke, mida ähvardab kadumine 2050. aastaks;

6.  nõuab koostoime suurendamist selle abil, et koordineeritaks selliseid ELi poliitikameetmeid, strateegiaid ja programme, millel on kaudne mõju mägipiirkondadele, nagu programm „Horisont 2020“, COSME programm, programm LIFE, Natura 2000, ELi lairibaühenduse strateegia, ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia, ELi keskkonnaalane tegevusprogramm, Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa territoriaalne koostöö, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ESIF), aga ka makropiirkondlikud strateegilised algatused; kutsub komisjoni üles kaaluma nende programmide eraldi kohaldamist ja toimimist mägipiirkondades;

7.  rõhutab, kui tähtis on saavutada koostoime kõikide poliitikasuundade, vahendite ja valdkondade vahel, mis eeldab integreeritud käsitlusviisi rakendamist; toonitab väärt kogemusi, mis saadi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnalaseid huve lepitava Alpi konventsiooni rakendamisel;

8.  juhib tähelepanu kasutuskõlbliku maa vähesusele mägipiirkondades, mis võib põhjustada konflikte maa liigitamisel ja kasutamisel lahknevate või kattuvate huvide tõttu; kutsub seetõttu liikmesriike üles töötama välja ja rakendama ruumilise planeerimise vahendeid, mis lihtsustavad kooskõlastamist ja üldsuse osalust territoriaalses arengus; leiab, et Alpi konventsiooni ruumilise planeerimise ja jätkusuutliku arengu protokoll on oluline näide, millele edaspidi tugineda;

9.  soovitab selliste liikmesriikide loodusparkidel, millel on ühine piir mõne teise või mitme liikmesriigiga, arendada välja loodusparkide haldamise, arendamise ja kaitsmise ühised käsitlused;

10.  märgib, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja regionaalpoliitika hiljutised reformid võimaldavad nüüd Euroopa ühtekuuluvusvahendite haldamist ka piirkondlikul tasandil;

11.  nõuab, et korraldusasutused kaaluksid riigi tasandil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahaliste vahendite suuremat eraldamist, et toetada vähearenenud mägipiirkondi, kasutades võimaluse korral mitut valdkonda hõlmavat poliitikakäsitlust; kutsub liikmesriike üles julgustama investeerimist mägipiirkondadesse, soodustades rakenduskavade rahastamist nendes piirkondades;

12.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika territoriaalne mõõde tuleb seada prioriteediks, kasutades sihtotstarbelisi territoriaalse arengu algatusi ning täiendavat toetust territoriaalsele koostööle Euroopa tasandil;

13.  rõhutab, et maaelu arengu määruse põhjal on liikmesriikidel ja piirkondadel võimalus koostada mägipiirkondade (millele avalikest vahenditest antava toetuse määr on kõrgem) vajadustele suunatud temaatilisi allprogramme; soovitab neil selliseid võimalusi kasutada; märgib, et seni ei ole ükski pädev asutus seda teinud; leiab siiski, et see ei pruugi tähendada, nagu ei oleks neile piirkondadele mingit eritoetust kavandatud;

14.  julgustab liikmesriike kasutama mägipiirkondade arengu toetamiseks selliseid vahendeid nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud ning kogukonna juhitud kohalik areng, et toetada nende konkreetseid arenguvõimalusi ja -eesmärke; julgustab kohalikke tegevusrühmasid toetama kogukonna juhitud kohalikku arengut, et edendada rahvusvahelisi võrgustikke ja koostöömeetodeid;

15.  rõhutab olemasolevate ja tulevikus väljaarendatavate makropiirkondlike strateegiate potentsiaali ja tähtsust ELi mägipiirkondade jätkusuutlikus arengus, võimaluse korral koos tugeva piiriülese koostöö mõõtmega; nõuab muude ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamisel saadud kogemuste arvesse võtmist;

16.  väljendab heameelt Karpaate käsitlevate praeguste algatuste üle ELi Doonau piirkonna strateegias ning ELi Alpide makropiirkondliku strateegia valdkonnas tehtud edusammude üle; märgib, et viimatinimetatu on hea näide integreeritud lähenemisviisist territoriaalsele arengule, milles võetakse arvesse mägipiirkondi ning nendega ühendatud piirkondi;

17.  on veendunud, et Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) vahend pakub suurepärast võimalust jagada tihtipeale riikide piirialadel asuvate mägipiirkondade vahel parimaid tavasid ja teadmisi; nõuab, et tulevases ETKs nähtaks ette konkreetne mägipiirkondadele suunatud mõõde; väljendab heameelt selliste algatuste üle nagu „Mägipiirkondade rahvastikukao vastane poliitika“ (PADIMA), mille eesmärk on lahendada konkreetsed mägipiirkondade probleemid; rõhutab, kui olulised on INTERREGi programmid ja muud koostööalgatused, nagu Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR) ja Euroopa majandushuviühing (EMHÜ), eri riikide vahel jagunevate alade ja mäeahelike ühtseks ja kooskõlastatud arendamiseks piiriülestes mägipiirkondades;

18.  palub komisjonil esitada teatise, mis sisaldab ELi mägipiirkondade tegevuskava, ning seejärel mägipiirkondade arengut käsitleva valge raamatu, mis tugineb parimatele tavadele ning hõlmab kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke ametiasutusi ja teisi asjaomaseid osalisi, sealhulgas majandus- ja sotsiaalpartnereid ning kodanikuühiskonna esindajaid;

19.  nõuab, et komisjon ja teised sidusrühmad viiksid läbi ELi mägipiirkondade olukorra põhjaliku ja korrapärase hindamise ning analüüsiksid selliseid andmeid nagu ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade elluviimise tulemused ning elukvaliteedi ja demograafiliste muutuste näitajad, et suunata ELi rahastamist ja poliitika rakendamist õigel viisil;

20.  rõhutab, et peab olema võimalik tugineda usaldusväärsetele eristatud statistilistele andmetele, millele rajada poliitilised algatused;

21.  nõuab mägipiirkondade poliitika rakendamiseks koostööd Euroopas asuvate mitteliikmesriikidega ning piirkondlike ja kohalike omavalitsustega;

22.  kutsub komisjoni üles ergutama mägipiirkondades finantsvahendite kasutamist, et jõuda konkreetsete tulemusteni;

23.  väljendab heameelt ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamist käsitleva käimasoleva arutelu üle; loodab, et kergem raamistik ning sidusrühmadele ja toetusesaajatele hõlpsamini kasutatavate vahendite kättesaadavus aitavad kaasa ELi mägipiirkondade arengule; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks lihtsustamisele ja mägipiirkondadesse investeerimise hõlbustamise jõupingutustele;

24.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut Euroopa saarte ja mägede aasta väljakuulutamiseks;

Töökohad ja majanduskasv mägipiirkondades

25.  märgib, et mägipiirkondade VKEd seisavad silmitsi tõsiste probleemidega, mis on tingitud juurdepääsu, infrastruktuuri, ühenduvuse ja inimressursside puudumisest; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu VKEde arengule mägipiirkondades, eriti aladel, mida mõjutavad loodusõnnetused ja kliima poolt võimendatud õnnetused ning nõuab, et liikmesriigid seaksid esmatähtsaks asjaomased investeeringud mägipiirkondade infrastruktuuri ja teenustesse; nõuab koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite ning muude ELi toetatavate programmide ja algatuste vahel, et saavutada terviklik ja tõhus poliitiline lähenemisviis eesmärgiga maksimeerida VKEdele ja ettevõtlusele suunatud toetust; rõhutab, et tuleks arendada mägipiirkondi käsitlevaid integreeritud asukohapõhiseid strateegiaid, pidades silmas konkreetsete arendusvõimaluste väljaselgitamist, ja need peaksid sisaldama meetmeid kohalike VKEde ühenduvuse suurendamiseks ning sektorisisese ja sektoritevaheliste suhete ja kooskõlastamise tihendamiseks;

26.  rõhutab, kui oluline on seoses turismi arendamise ja keskkonnakaitsega arendada mitmekesist põllumajandustootmist ning struktureerida mägipiirkondades toiduahelaid kas tootjaorganisatsioonide ühenduste kaudu, mis suurendab põllumajandustootjate võimekust läbirääkimistel, või kohalike turgude ja lühikeste tarneahelate loomise abil; rõhutab vajadust tagada juurdepääs suurtele turgudele ning kehtestada toodete kvaliteedi, edendamise ja kaitse meetmed, parandades niiviisi põllumajandustoodete turustamist ning lisades need asjaomase geograafilise piirkonna üldiste turismitoodete hulka; peale selle, kuna mägipiirkondadel on suur potentsiaal kvaliteetsete toiduainete tootmiseks, kutsub komisjoni ja liikmesriike üles algatama arutelu mägipiirkondades toodetud toiduainete erimärgistuse kehtestamise teemal ELi tasandil;

27.  tunnistab sellega seoses, et põllumajanduslikku tootmist mägipiirkondades tuleb toetada EAFRDist, ning et mägipiirkondades positiivse mõju saavutamiseks tuleb teha pingutusi lisaväärtuse loomiseks muude ELi fondide ja algatuste ning erasektori finantsinstrumentide vahelise koostoime abil;

28.  väljendab heameelt ELi metsandusstrateegia valdkonnas tehtud edusammude üle; toetab metsade säästvat arengut liidu tasandil, pidades eeskätt silmas metsade osatähtsust keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel ning taastuvenergia eesmärkide saavutamisel; märgib, et strateegias tuleks rõhutada metsanduse majanduslikku mõõdet;

29.  on seisukohal, et metsandus võib pakkuda mägipiirkondades töökohti ja majanduslikku arengut ning et seetõttu tuleks metsaressursside säästva kasutamisega tagada nende olemasolu pikaks ajaks; rõhutab, et metsad on ökosüsteemi jaoks väga tähtsad ja nad on mägedes olulised laviinide, maalihete ja üleujutuste tõkestamisel; nõuab eriti mägipiirkondades asuvate metsandussektoris tegutsevate ja keskkonnasäästlikkuse põhimõttest täielikult kinnipidavate VKEde toetamist; rõhutab metsanduse erilist majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust mägipiirkondades ning nende piirkondade metsavarude tõhusasse kasutamisse investeerimise tähtsust; tuletab meelde metsade keskset osa ravimi-, kosmeetika- ja toiduainetööstuses kasutatavate esmaste ja teiseste materjalide allikana, mistõttu nad aitavad luua töökohti; sellega seoses nõuab, et ühtekuuluvuspoliitika keskenduks rohkem säästvale metsamajandusele;

30.  nõuab täiendavaid stiimuleid väikeste töötlemisettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega mägipiirkondade põllumajandusettevõtete kaitsmiseks mägipiirkondades, kuna nad on olulised tööhõiveallikad ning toodavad eriliste kvaliteediomadustega tooteid, kuid samas on nad üldjuhul intensiivse taime- või loomakasvatusega võrreldes kulukamad ja vähem kasumlikud; palub komisjonil edendada traditsioonilise majandustegevuse, muu hulgas põllumajanduse ja käsitöö taastamise katseprojekte mägipiirkondades, kus toimub rahvastiku vähenemine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama rahaliste vahendite taotlemisel ja haldamisel lihtsustatud ja seostatud haldusmenetlusi, et parandada väikeste kogukondade juurdepääsu rahastamisele, mis soodustaks mägipiirkondades pikaajalist arengut, turulepääsu ja tootjaorganisatsioonide loomist;

31.  kutsub mägipiirkondades asuvaid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saajaid üles hindama kohalike tehnoloogiaparkide ja säästlike tööstusparkide loomise potentsiaali ja vajadust nõuetekohaste teostatavusuuringute ja kulude-tulude analüüside abil ning kaaluma nende rajamist ELi ja riiklike vahendite toel;

32.  rõhutab vajadust kasutada mägipiirkondade potentsiaali suurendamiseks võimaluse korral aruka spetsialiseerumise strateegiaid;

33.  rõhutab olulist rolli, mida sotsiaalsed ettevõtted ja alternatiivsed ettevõtlusmudelid, nagu kooperatiivid ja vastastikused ühingud, saavad mängida mägipiirkondade kaasavas ja jätkusuutlikus arengus, sealhulgas kõrvaletõrjutud elanikerühmade tõrjutusest jagusaamisel ja soolise ebavõrdsuse kaotamisel;

34.  toetab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist selliste mittesaastavate ja tulevikku suunatud majandussektorite puhul nagu säästev turism, kultuuripärand, säästev metsandus, kiire internetiühenduse arendamine, käsitöö ja taastuvenergia; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on arendada uusi ja uuenduslikke turismimudeleid ning edendada praeguseid edukaid mudeleid;

Mägipiirkondade sotsiaalmajanduslik mõõde

35.  märgib, et ühtekuuluvuspoliitika raames tuleks toetada üleminekut vähese CO2-heitega, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele, ressursitõhusale ja keskkonnasäästlikule majandusele;

36.  on seisukohal, et töötajate kvalifikatsiooni tõstmine ning uute töökohtade loomine rohelises majanduses peaksid olema osa Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) investeerimisprioriteetidest, ning rõhutab, et ELi poliitika peaks toetama väljaõpet sellistes valdkondades nagu mägipõllumajandus, säästev turism, käsitöö, säästev metsandus ja taastuvenergia tehnoloogiad;

37.  väljendab heameelt algatuste üle meelitada noori põllumajandussektorisse ja kutsub komisjoni üles välja töötama sarnaseid programme mägipiirkondade jaoks; nõuab, et võetaks meetmeid, millega julgustada noori ettevõtjaid laienema piirkondadesse, mis on seotud kultuuripärandiga ja kus ei piirduta ainult hooajalise tegevusega; juhib tähelepanu mägipiirkondade põllumajandusega tegelevate teadusinstituutide ja muude haridusasutuste rollile; õhutab noori põllumajandustootjaid osalema vahetusskeemides ja e-õppeplatvormides;

38.  rõhutab, kui oluline on naiste ja tütarlaste haridus ning naiste suurem kaasamine sellistes valdkondades nagu teadus, tehnoloogia, inseneriteadused, matemaatika ja ettevõtlus, sealhulgas keskkonnasäästliku majanduse sektorites; leiab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata naispõllumajandustootjate ning füüsilisest isikust ettevõtjatena otseturunduse, turismi ja käsitöönduse ning vastavate projektidega tegelevate naiste toetamisele ja julgustamisele; juhib tähelepanu naiste rolli ja aktiivse kohaloleku tähtsusele mägipiirkondades, eriti innovatsiooni- ja koostööprotsesside tugevdamisel ning nende alade nõuetekohase toimimise säilitamisel; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles kasutama Euroopa sotsiaalfondi ning rahvusvaheliste projektide raames olemasolevaid vahendeid ja menetlusi naistele ette nähtud mikrorahastamise ja mikrokrediidiga seotud algatuste ning karjäärivõimaluste jaoks;

39.  rõhutab, et viimane ÜPP reform hõlmab ka mägipiirkondade tähtsust ja ELis võetavaid mõjusaid meetmeid; on veendunud, et ÜPP raames peaks püüdma kompenseerida põllumajandustootjaid mõjutavaid ebasoodsaid looduslikke ja majanduslikke tegureid, samuti peaks poliitika neil võimaldama oma varadelt tulu saada;

40.  rõhutab ÜPP esimese samba toetusmeetmete tähtsust mägipiirkondades põllumajandusliku tootmise ja põllumajandustootjate sissetuleku säilitamisel; tuletab meelde, et liikmesriikidel on nimetatud eesmärkidel võimalik kehtestada vastavaid otsetoetusi ja toodanguga seotud toetusi; tuletab meelde, et riigisiseste lähenemismeetmete puudulikkuse tõttu on mitmetes liikmesriikides mõningad esimese samba tootmisega sidumata toetused soodsate põllumajanduspiirkondadega võrreldes hulga tagasihoidlikumad, mis veelgi pärsib põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet;

41.  on seisukohal, et ÜPP teise samba raames võetavad meetmed peavad tagama mägipiirkondades põllumajandustootmise ja töötleva tööstuse jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime ja mitmekesisuse; lisaks leiab, et sellised meetmed võiksid kaasa aidata maapiirkondade taassünnile, toetades lisaväärtust ja innovatsiooni tekitavate multifunktsionaalsete põllumajandusettevõtete arendusprojektide teket, soodustades investeeringuid põllumajandusse (hoonetesse, eriseadmetesse, kaasajastamisse jne) ning kohalike loomatõugude säilimist;

42.  on seisukohal, et piimandussektori valdkonnaspetsiifilise käsitusega tuleks püüda tagada mägipiirkondades jätkusuutlik piimatootmine, ning palub, et komisjon, liikmesriigid ja piirkondlikud ametivõimud pakuksid, eeskätt ÜPP teise samba kaudu, ebasoodsates oludes toimuva piimatootmise jaoks kaasnevaid kompensatsioonimeetmeid, et säilitada ja tugevdada neis piirkondades põllumajandustegevust ning põllumajandusettevõtete ja eriti väikemajandite tulemuslikku toimimist.

43.  toonitab kahese suunitlusega kutseõppe potentsiaali mägipiirkondades; juhib tähelepanu mõnes liikmesriigis saavutatud julgustavatele tulemustele; väljendab heameelt kahese suunitlusega hariduse projektide üle kogu ELis;

44.  on seisukohal, et sobiv füüsiline ja IKT infrastruktuur loob võimalusi majandus-, haridus-, ühiskondlikuks ja kultuuriliseks tegevuseks ning vähendab ääremaastumise ja isoleerituse mõju; kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid soovitusi, et ületada oskustööjõu puudus turismitööstuses, käsitledes konkreetsemalt ebaatraktiivsete töökohtade ja ebapiisava tasu probleeme, ja samuti stimuleerida kutsealase arengu võimalusi; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu mägipiirkondade infrastruktuuridesse investeerimist, et muuta neid piirkondi majandustegevuse jaoks atraktiivsemaks;

45.  toetab kõrvalise asukohaga mägipiirkondades kvaliteetse põhihariduse, samuti kooli- ja vabahariduse ning elukestva õppe kättesaadavuse tagamiseks uuenduslike l, sealhulgas infotehnoloogial põhinevate lahenduste, näiteks mägipiirkondade, linnade ja ülikoolide vahelise koostöö kasutamist; toonitab vajadust kvaliteetse kõrghariduse järele ja juhib tähelepanu kaugõppe süsteemidele, mis muudavad õppimise ja õpetamise kõrvalise asukohaga aladel kättesaadavaks; selleks, et ületada nendes piirkondades negatiivsed demograafilised suundumused, rõhutab asjaolu, et nii võrdne juurdepääs haridus- ja lapsehoiuvõimalustele kui ka täiendõpe ja vanemate inimeste ümberõpe on väga olulised selleks, et lihtsustada aktiivset osalemist tööturul;

46.  nõuab, et vajaduse korral täiustataks ja parandataks mägipiirkondade tervishoiurajatisi ja -teenuseid, muu hulgas piiriüleste koostööalgatuste abil, sealhulgas piiriüleste tervishoiurajatiste arendamise kaudu; toetab teatavate liikmesriikide kogemustele tuginevat vabatahtliku töö arendamist avalike teenuste osutamiseks;

47.  tuletab meelde põhimõttelist vajadust tagada avalike teenuste üldkättesaadavus kogu ELi territooriumil, ning rõhutab samas vajadust selle järele, et liikmesriigid ja piirkonnad edendaksid mägipiirkondade jaoks alternatiivseid ja innovaatilisi lahendusi, sh väljatöötatud lahendusi, mida on vajaduse korral kohandatud kohalikele ja piirkondlikele vajadustele;

48.  rõhutab noorte tööhõive algatuse ja noortegarantiide tõhusama rakendamise tähtsust, kuna see on hea võimaluse peatada noorte lahkumine mägipiirkondadest, et leevendada demograafilist kriisi ja elanikkonna vananemise probleemi; nõuab, et loodaks noorte tööhõive algatused, mis on konkreetselt suunatud vähearenenud mägipiirkondade vajadustele;

49.  rõhutab asjaolu, et mägipiirkondades püsib sooline ebavõrdsus, eriti tõrjutud kogukondade ja haavatavate rühmade puhul; kutsub komisjoni üles võtma soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetmeid horisontaalsel ja vertikaalsel tasandil kõigis poliitikavaldkondades, ning eelkõige rahastama ühenduvuse poliitikat nendes piirkondades; nõuab, et koostataks võrdlusanalüüs naiste olukorra eripärade kohta mägipiirkondades, eelkõige ebasoodsas olukorras olevates mägipiirkondades;

50.  õhutab ja nõuab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise abil toetataks mägipiirkondade sotsiaalse ja kultuurilise sidususe ning kaasatuse parandamise algatusi ning füüsilise eraldatuse ja kultuurilise mitmekesisuse puudumise ületamist, eelkõige kunsti- ja kultuurielule juurdepääsu ning nendes otsese osalemise abil;

51.  rõhutab, et integreeritud territoriaalsed algatused on tähtsad sisserändajate integreerimiseks seoses mägipiirkondade demograafilise ja sotsiaal-majandusliku seisundi parandamise ja uuendamise protsessidega, sealhulgas väheneva rahvastikuga piirkondades; kutsub komisjoni üles hõlbustama ja edendama selliste algatuste levitamist;

Keskkonnakaitse ja võitlus kliimamuutuste vastu mägipiirkondades

52.  tuletab meelde taastuvate energiaallikate küllust ja mitmekesisust mägipiirkondades; on veendunud, et need piirkonnad peaksid võtma ELi taastuvenergia eesmärkide saavutamisel juhtrolli; kutsub komisjoni üles keskenduma poliitikale, mis julgustab ja hõlbustab taastuvate energiaallikate kasutamist mägipiirkondades;

53.  rõhutab vajadust Euroopa tasandil kaitsta kõrgmäestikele iseloomulikke loomaliike, kes saavad elada piiriülestes mäeahelikes, nagu mägikitsed, alpi kaljukitsed, röövlinnud, karud, hundid ja ilvesed; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama kõrgmäestikele iseloomulike liikide kaitse ja reintrodutseerimise kava;

54.  rõhutab ka vulkaaniliste mägipiirkondade ja vulkaanide potentsiaali, eeskätt seoses vulkanoloogia panusega taastuvenergia eesmärkide saavutamisse ning nende valdkondade panusega looduskatastroofide (nt vulkaanipursked) ennetamisse ja ohjamisesse;

55.  palub, et liikmesriigid ja komisjon määraksid kindlaks kõrgmäestikukuurordid, kus autode keelustamine võiks kohapeal aeglustada liustike sulamist;

56.  toonitab, et ELi taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ja taastuvenergia kasutamisel tuleb arvesse võtta looduse ja keskkonna tasakaalu, sealhulgas mägipiirkondades; tuletab meelde, et teatud juhtudel võib hüdroenergia ja biomassi tootmine ökosüsteeme mõjutada, ning et tuule- ja päikeseelektrijaamad, mis on küll kohaliku arengu osa, võivad rikkuda maastikku;

57.  märgib, et mägipiirkonnad, sealhulgas vulkaanilised mägipiirkonnad ja nende ökosüsteemid on eriti mõjutatavad kliimamuutuste ja hüdrogeoloogiliste riskide poolt, millel on nendes piirkondades eriti olulised tagajärjed, sealhulgas üha suurema hulga loodusõnnetuste tõttu, millel võib olla keskkonnamõju ka ümbritsevatele aladele ning kahjulik mõju majandusarengule ja turismile; on sellega seoses veendunud, et keskkonna kaitsmine, kliimamuutustega võitlemine ning kliimamuutustega kohanemiseks asjakohaste meetmete võtmine peavad olema tulevase ELi mägipiirkondade tegevuskava, sealhulgas kliimamuutuste vastase võitluse tegevuskava keskmes; rõhutab samuti vajadust arendada välja heade tavade analüüsimise ja vahetamise võrgustik nendes piirkondades;

58.  rõhutab, kui tähtis on säilitada ja kaitsta mägipiirkondade ainulaadseid elupaiku ning arendada neid jätkusuutlikul viisil, sh bioloogilist mitmekesisust ja pinnast taastades, looduslikku pärandit ja ökosüsteemiteenuseid edendades ning keskkonnasäästlikku infrastruktuuri tagades, pakkudes seega ühtlasi tööhõivevõimalusi kõnealustes sektorites; tuletab meelde põllumajanduse ning jätkusuutliku maakorralduse ja metsamajanduse keskset tähtsust mägipiirkondade bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ning maastikuliste ja keskkonnamõjude ärahoidmisel;

59.  rõhutab, et mägipiirkonnad on oluline veevarude allikas, mida tuleb kaitsta ja säästvalt majandada; märgib, et teatavad linnapiirkonnad sõltuvad mägipiirkondade pakutavatest ökosüsteemiteenustest ning et sageli ei saa need piirkonnad selle eest õiglast tasu; kutsub kohalikke ametivõime üles kaaluma partnerlussuhete loomist koostööprojektide kujul, et koguda mägipiirkondade vahetus läheduses asuvate linnapiirkondade jaoks veevarusid ja neid kaitsta; toetab veehoidlate rajamise rahastamist, et tagada põllumajanduspiirkondade piisav ja tõhus niisutamine ning jõgede minimaalne vooluhulk;

60.  toetab säästva turismi arendamist kui positiivset võimalust luua töökohti ning edendada neis piirkondades säästvat arengut; toonitab säästva turismi alusena lairiba-internetiühenduse väljaarendamise vajadust;

61.  rõhutab vajadust põllumajandustootmise ja muu majandustegevuse aktiivse koostoimelise koostöö järele Natura 2000 ja muudel kaitsealadel (rahvusparkides, maapiirkonna parkides jm), mis asuvad mägipiirkondades;

Juurdepääsetavus ja ühenduvus mägipiirkondades

62.  on seisukohal, et internetil ja eriti järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudel on mägipiirkondade probleemide lahendamisel keskne roll; tuletab meelde, et internet on seotud üldhuviteenustega ning et juurdepääsu puudumine nendele teenustele võib viia rahvaarvu vähenemiseni;

63.  kutsub liikmesriike üles looma stiimuleid avaliku ja erasektori partnerluste aktiivsemaks arendamiseks mägipiirkondade transpordi-, kommunikatsiooni- ja energiainfrastruktuuride valdkonnas, sest mastaabisäästu puudumine muudab nende teenuste osutamise äriliselt vähe huvipakkuvaks; rõhutab, et vaid parem transpordi- ja muu infrastruktuur ning piisavalt kvaliteetsed üldhuviteenused võivad aidata luua majanduskasvu ja töökohti mägipiirkondades;

64.  märgib, et turismi mõjutab suurel määral infrastruktuuri olemasolu ja üldhuviteenuste kättesaadavus; kutsub komisjoni üles kaaluma mägipiirkondadesse turismi toetavate infrastruktuuride rajamise võimalusi;

65.  märgib, et uued informatsiooni- ja sidetehnoloogiad pakuvad palju töövõimalusi, sotsiaalset kaasatust ja mõjuvõimu suurendamist tärkavas digitaalses majanduses; leiab seetõttu, et selliste võimaluste edendamiseks on vaja spetsiifilist tuge Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest; kutsub liikmesriike üles edendama kaugtööd, e-kaubandust ning digitaalsete turukanalite kasutamist nendes piirkondades, et parandada ettevõtjate kulude juhtimist; on seisukohal, et uute infotehnoloogiate parem kättesaadavus võib aidata arendada kaugõppe programme piirkondades, kus on vähe õpetajaid, ja ka e-tervise teenuseid, mis võib aidata vältida mägipiirkondade rahvastikukadu; nõuab heade tavade näidete esitamist ja jagamist, et aidata niiviisi kaasa mägipiirkondade mitmekesistamisele;

66.  väljendab heameelt ELi satelliitteenuste vautšerite kava üle, millega pakutakse satelliidiühenduste näol kasulikku alternatiivi piirkondadele, kus on ebapiisav infrastruktuur või millest investorid ei ole huvitatud;

67.  kutsub komisjoni üles võtma lairibaühendusele juurdepääsu käsitleva poliitika väljatöötamisel arvesse infrastruktuuri ja investorite poolse huvi puudumist, mis on seotud mägipiirkondade hõreda asustuse ja kõrvalise asukohaga; kutsub komisjoni üles töötama välja konkreetse poliitika nende piirkondade digitaalse lõhe ületamiseks, sealhulgas vajalike riiklike investeeringute kaudu;

68.  tuletab meelde, et mägipiirkondade (mis mõnes liikmesriigis on ühtlasi kõrvalise asupaigaga piirkonnad) sotsiaalne ja majanduslik areng sõltuvad nende ja muude piirkondade vahelistest sidemetest kõnealuses liikmesriigis või piiriüleses piirkonnas; kutsub riiklikke ametiasutusi üles lihtsustama koostöös komisjoniga mägipiirkondade peamiste riiklike ja üleeuroopaliste maanteede ja transpordikoridoridega transpordiühenduvuse projektide, eriti TEN-T transpordiinfrastruktuuri elluviimist, kasutades erinevaid ELi rahalisi vahendeid ja finantsvahendeid, sealhulgas EIP investeeringuid;

69.  soovitab Euroopa mägipiirkondadel investeerida ERFi vahendeid tõhusamate ning omavahel paremini ühendatud raudtee- ja trammiteevõrkude väljaarendamisse;

o
o   o

70.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele ning liikmesriikide valitsustele ja riiklikele ja piirkondlikele parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.
(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.
(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(7) ELT L 317, 4.11.2014, lk 56.
(8) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(9) ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.
(10) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0109.
(12) ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 55.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0577.
(14) ELT C 55, 12.2.2016, lk 117.
(15) ELT C 19, 21.1.2015, lk 32.
(16) ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 30.
(17) ELT C 305 E, 11.11.2010, lk 14.
(18) ELT C 248, 25.8.2011, lk 81.
(19) ELT C 166, 7.6.2011, lk 23.

Õigusalane teave