Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2532(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0581/2016

Esitatud tekstid :

B8-0581/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/05/2016 - 9.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0222

Vastuvõetud tekstid
PDF 171kWORD 69k
Neljapäev, 12. mai 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavus restoranides ja jaekaubanduses
P8_TA(2016)0222B8-0581/2016

Euroopa Parlamendi 12. mai 2016. aasta resolutsioon kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse kohta toitlustuses ja jaekaubanduses (2016/2532(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks(4),

–  võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006(5),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni toidukriisi, toiduahelas esineva pettuse ja selle kontrollimise kohta(6),

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse kohta restoranides ja jaekaubanduses (O-000052/2016 – B8-0365/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et EL on maailma suurim mereandide turg, mida varustab nii ELi kalandussektor kui ka kolmandatest riikidest tulev import;

B.  arvestades, et tarbijatel on õigus arusaadavalt väljendatud teabele, kaasa arvatud ranniku- ja geograafiline teave püügipiirkondade kohta, ja neil peaks olema võimalik täielikult usaldada kogu tarneketti, mis ELi turule kalandustooteid pakub; arvestades, et ELi ja liikmesriikide kohus on kaitsta liidu kodanikke pettuste eest; arvestades, et kõik importtooted peavad vastama ELi eeskirjadele ja normidele;

C.  arvestades, et komisjonis on koostamisel üksikasjalik ja põhjalik loetelu ELis turustatavate kalandus- ja vesiviljelustoodetega seotud vabatahtlike väidete kohta; arvestades, et komisjoni töö tulemusel võidakse luua välisstruktuur ELis turustatavate kalandus- ja vesiviljelustoodetega seotud vabatahtlike väidete kinnitamiseks;

D.  arvestades, et turul pakutava valge lihaga kala liiki puudutavate eksitavate väidete kontrollimiseks käivitatud komisjoni 2015. aasta kontrollikavas(7) leiti, et liik oli õigesti deklareeritud 94% puhul võetud proovidest; arvestades, et mõningate liikide puhul oli mittevastavus siiski väga sagedane ning et 6% määra loetakse liikmesriikides korraldatud väiksemamahuliste uuringutega võrreldes suhteliselt väikeseks;

E.  arvestades, et määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 36 nõuti, et komisjon esitaks 1. jaanuariks 2015 Euroopa Parlamendile ja nõukogule teostatavusaruande kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ökomärgise süsteemi kehtestamise eri võimaluste kohta;

F.  arvestades, et ühine turukorraldus peaks tagama õiglase konkurentsi ning tootjatele ELis müüdud või ostetud kalandustoodete eest õiglase tulu;

1.  väljendab tõsist muret ja rahulolematust seoses mitmete uuringutega, mis näitavad, et ELi turul, sealhulgas ka ELi institutsioonide restoranides müüdavad kalatooted on sageli valesti märgistatud; kinnitab, et kalaliikide tahtlik valesti märgistamine tähendab ELi eeskirjade, sealhulgas ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumist ning võib siseriikliku õiguse kohaselt kujutada endast kriminaalkuritegu;

2.  kutsub liikmesriike üles tugevdama riiklikku kontrolli, sealhulgas restoranidele ja toitlustussektorile tarnitava töötlemata kala puhul, et pettusi tõkestada ja kindlaks teha, millises tarneketi lõigus kala valesti märgistatakse; on mures selle pärast, et kvaliteetsed liigid asendatakse vähem kvaliteetsetega; palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida, milliseid meetmeid võiks kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse parandamiseks kehtestada; pooldab töörühma moodustamist jälgitavuse rakendamise ühtlustamiseks kõigis liikmesriikides ning välisstruktuuri loomist ELis turustatavate kalandus- ja vesiviljelustoodetega seotud vabatahtlike väidete kinnitamiseks;

3.  pooldab tugevat, lossimisest kuni tarbimiseni ulatuvat jälgitavuse süsteemi, mis suurendaks tarbijate usaldust ning samas vähendaks ärilist sõltuvust imporditud kalandus- ja vesiviljelustoodetest, tugevdades nõnda ELi turgu; kutsub komisjoni üles kasutama jälgitavuse parandamiseks DNA triipkoodi võimalusi, mis võiks aidata DNA ahela põhjal liike kindlaks teha;

4.  tervitab uut ühise turukorralduse raamistikku ning nõuab, et komisjon vastavalt määruse (EL) nr 1379/2013 artiklile 36 esitaks kalandus- ja vesiviljelustoodete ökomärgistamise eri variantide kohta teostatavusaruande; juhib tähelepanu vajadusele kehtestada ökomärgistamise miinimumnõuded; on seisukohal, et märgistamissüsteemi põhielemendid peavad tagama sertifitseerimisprotsessi läbipaistvuse, sõltumatuse ja usaldusväärsuse; palub koostada põhjaliku analüüsi kogu ELi hõlmava märgistamissüsteemi kasulikkuse kohta;

5.  kutsub komisjoni üles korrapäraselt jälgima, mil määral nõutavat teavet märgistele kantakse; rõhutab, et märgistamine peab andma mõistetavat, kontrollitavat ja täpset teavet; soovitab liikmesriikidel vabatahtliku märgistamise korral esitada kogu kättesaadav teave, mis võimaldab tarbijal teha teadliku valiku; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tugevdaksid kalandus- ja vesiviljelustoodete märgistamisnõuete teemalisi teavituskampaaniaid;

6.  rõhutab, et ELi usaldusväärne märgistamispoliitika kalandussektoris aitaks märkimisväärselt toetada rannakogukondade majandusarengut, tunnustada kalurite parimaid tavasid ja rõhutada tarbijale tarnitavate toodete kvaliteeti;

7.  palub komisjoni selleks, et tagada tarbija õigus täpsele, usaldusväärsele ja mõistetavale teabele, võtta vastu meetmed segaduse vähendamiseks, mida põhjustavad praegused Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) piirkondadel ja alapiirkondadel põhinevad märgistusnõuded, kusjuures olukord on eriti tõsine 27. piirkonna mõnedes alapiirkondades püütud saagi puhul, kus muu hulgas Galicia ja Cádizi laht märgistatakse kui „Portugali veed“, Wales kui „Iiri meri“ ja Bretagne kui „Biskaia laht“;

8.  juhib tähelepanu vajadusele esitada kalandustoodete päritoluteave selgel ja läbipaistval viisil;

9.  rõhutab vajadust tagada, et kõik tulevased kogu ELi hõlmava ökomärgistuse ning kolmandate osaliste mereandide ökomärgistamise ja sertifitseerimise kavad oleksid kooskõlas FAO suunistega merekalapüügist saadava kala ja kalandustoodete ökomärgistamise kohta;

10.  on seisukohal, et kogu ELi hõlmav kalandus- ja vesiviljelustoodete ökomärgis, mille kriteeriume tuleks ELi tasandil täiendavalt arutada, aitaks jälgitavust tugevdada ja tarbijatele läbipaistvat teavet anda; on veendunud, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) võib niisugust märgist rahastada;

11.  märgib, et mõned liikmesriikides kehtivad kaubanduslikud kalanimetused erinevad üksteisest riikide erinevate tavade tõttu, mis võib tekitada mõningat segadust; on rahul komisjoni tööga Euroopa Parlamendis vastu võetud katseprojekti käivitamiseks, mille eesmärk on luua avalik andmebaas, mis sisaldab kõigis ELi ametlikes keeltes teavet kaubanduslike nimetuste kohta;

12.  soovitab komisjonil avalikkuse ees paremini tutvustada oma tegevust mere elusressursside kaitsel ja võitluses ebaseadusliku kalapüügi vastu;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) ELT L 354, 28.12.2013, lk 1.
(2) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
(3) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.
(4) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.
(5) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0011.
(7) http://ec.europa.eu/food/safety/official_controls/food_fraud/fish_substitution/index_en.htm?subweb=343&lang=en

Õigusalane teave