Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2228(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0153/2016

Esitatud tekstid :

A8-0153/2016

Arutelud :

PV 25/05/2016 - 22
CRE 25/05/2016 - 22

Hääletused :

PV 26/05/2016 - 6.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0235

Vastuvõetud tekstid
PDF 228kWORD 114k
Neljapäev, 26. mai 2016 - Brüssel Lõplik väljaanne
Vaesuse soolised aspektid
P8_TA(2016)0235A8-0153/2016

Euroopa Parlamendi 26. mai 2016. aasta resolutsioon vaesuse sooliste aspektide kohta (2015/2228(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 9, 151, 153 ja 157,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eelkõige selle sotsiaalseid õigusi ning soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid sätteid,

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon),

–  võttes arvesse ELi majanduskasvu strateegiat, strateegiat „Euroopa 2020“ ning eelkõige selle eesmärki vähendada allpool riiklikku vaesuspiiri elavate eurooplaste arvu 2020. aastaks 25 %, aidates vaesusest välja enam kui 20 miljonit inimest, samuti vajadust täielikult rakendada liikmesriikide sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemid, et tagada piisav sissetulekutoetus,

–  võttes arvesse komisjoni 2013. aasta sotsiaalsete investeeringute paketti,

–  võttes arvesse komisjoni rahastatava soolise võrdõiguslikkuse praktilise süvalaiendamise Euroopa võrgustikku (GenderCop) ning eriti GenderCopi vaesuse ja kaasatusega tegelevat töörühma,

–  võttes arvesse struktuurifondide 2014.–2020. aasta ühissätete määruse artiklit 7,

–  võttes arvesse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi 2014. aasta kohtumist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes,

–  võttes arvesse nõukogu 8. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/18/EL, millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ,

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta augustis avaldatud tegevuskava „Uus algus töötavate perekondade töö ja eraelu tasakaalu saavutamiseks“,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ (SWD(2015)0278),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti poolt korraldatud lesbisid, geisid, biseksuaale ja trans-inimesi käsitleva uuringu tulemusi, mis avaldati 17. mail 2013. aastal,

–  võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni naiste ja vaesuse kohta Euroopa Liidus(1) ning 3. veebruari 2009. aasta resolutsiooni soopõhise võrdse kohtlemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(2),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobril 2010. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta(3) eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/…/EL, millega muudetakse rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi,

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni naiste vaesuse olemuse kohta Euroopa Liidus(4),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2011. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uue poliitilise raamistiku prioriteetide ja põhijoonte kohta(5),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni pensionieale lähenevate naiste olukorra kohta(6),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni üksikemade olukorra kohta(7),

–  võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 6. veebruari 2013. aasta resolutsiooni ÜRO naiste olukorra komisjoni 57. istungjärgu ning igasuguse naiste- ja tütarlastevastase vägivalla tõkestamise ja likvideerimise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni majanduskriisi mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste õigustele(10),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus 2013. aastal naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta(11),

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks(12),

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) kohaldamise kohta(13),

–  võttes arvesse komisjoni tellitud ja aprillis 2014 avaldatud uuringut „Üksikvanemad ja tööhõive Euroopas“ („Single parents and employment in Europe“),

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit vaesusevastaste eesmärkide saavutamise kohta kasvavate majapidamiskulude taustal ning sellele lisatud naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8-0040/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0153/2016),

A.  arvestades, et uusimate Eurostati andmete järgi on vaesuses elavaid naisi endiselt rohkem kui mehi, praegusel hetkel on sellises olukorras umbes 64,6 miljonit naist ja 57,6 miljonit meest(14); arvestades, et see näitab, et vaesus mõjutab naisi ja mehi erinevalt; arvestades, et suhteline vaesus mõjutas 2014. aastal ELi 28 liikmesriigis eriti naisi, kusjuures suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid oli 46,6 % ja pärast selliseid siirdeid 17,7 %; arvestades, et naiste vaesuse määr on liikmesriigiti väga erinev; arvestades, et vaatamata sellele, kui täpselt eristatakse suhtelises vaesuses elavaid rühmi, nagu eakad naised, vallalised naised, üksikemad, lesbid, biseksuaalid, transsoolised ja puudega naised, on sisserändajatest naiste ja etnilistesse vähemustesse kuuluvate naiste vaesusriski määr üle Euroopa Liidu sama; arvestades, et 38,9 % ELi 28 liikmesriigi üldisest elanikkonnast ja 48,6 % vallalistest naistest ei ole võimelised ootamatute kulutustega toime tulema; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku teatel moodustavad enamiku maailma vaeseimast elanikkonnast naised, et maapiirkondades on vaesuses elavate naiste osakaal alates 1975. aastat 50 % võrra suurenenud, et kaks kolmandikku maailma elanikkonna töötundidest langeb naiste arvele ja naised toodavad poole maailma toidust, kuid teenivad ainult 10 % maailma sissetulekust ja neile kuulub alla 1 % maailma omandist;

B.  arvestades, et tööturul soolise võrdõiguslikkuse saavutamine sotsiaalse ja majandusliku heaolu suurendamise teel ei ole kasulik mitte ainult naistele, vaid kogu ühiskonnale; arvestades, et eesmärk tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus pärineb 1957. aasta Rooma lepingust;

C.  arvestades, et liikmesriikide valitsustel on ÜRO lapse õiguste konventsioonist ja säästva arengu tegevuskavast 2030 tulenevalt kohustus kindlustada, et kõik poisid ja tüdrukud saaksid täieliku põhihariduse; arvestades, et parlament korraldas 2015. aasta mais rahvusvahelisel naistepäeval ürituse „Naiste ja tüdrukute mõjuvõimu suurendamine hariduse abil“; arvestades, et nii kooliharidus kui ka kogemusõpe aitavad ületada tõrjutust ja mitmesuguseid diskrimineerimise vorme, luues kogukondade vahel dialoogi, avatust ja mõistmist ning suurendades tõrjutud kogukondade mõjuvõimu;

D.  arvestades, et majanduslanguse ajal on juba niigi suhtelises vaesuses elavad inimesed – tõenäolisemalt naised – tööturul ja sotsiaalkindlustuse aspektist eriti haavatavas olukorras, eriti kui nad kuuluvad mitmekordse diskrimineerimise all kannatavatesse rühmadesse; arvestades, et ELi LGBT-inimesi käsitleva uuringu kohaselt ähvardab lesbisid ja biseksuaalseid ning transsoolisi naisi ebaproportsionaalselt suur seksuaalsel sättumusel või soolisel identiteedil põhineva diskrimineerimise oht tööhõives (19 %), hariduses (19 %), eluaseme leidmisel (13 %), tervishoius (10 %) ja juurdepääsus sotsiaalteenustele (8 %); arvestades, et see ohustab ebaproportsionaalselt nende majanduslikku ja sotsiaalset heaolu;

E.  arvestades, et viimastel aastatel on lisaks majanduskriisile ka komisjoni nõutud ja liikmesriikide rakendatud kokkuhoiumeetmed suurendanud ebavõrdsust ja mõjutanud eelkõige naisi, suurendades naiste vaesust ja tõrjudes neid aina rohkem tööturult välja; arvestades, et laste, eakate ja haigete hooldamisega seotud avalike teenuste võrku ja taristut on kärbitud ning seda tüüpi kvaliteetsete ja tasuta avalike teenuste osutamist vähendatud;

F.  arvestades, et üksikvanemaga perekondi ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus rohkem (49,8 % võrreldes 25,2 %-ga keskmistest ülalpeetavate lastega majapidamistest, kuigi liikmesriikide vahel on suuri erinevusi)(15); arvestades, et Eurostati andmetel moodustasid naised 2014. aastal ELis 56,6 % üksikvanemaga leibkondadest; arvestades, et vaesusel on suur mõju laste isiklikule arengule ja haridusele ning selle tagajärjed võivad kogu eluks püsima jääda; arvestades, et hariduslõhe eri sotsiaal-majanduslikest kihtidest pärit laste vahel on suurenenud (11 riigis saab pakutavast alusharidusest ja lastehoiust osa vaid kuni 15 % alla 3-aastastest lastest); arvestades, et suure tõenäosusega kandub vaesus edasi läbi mitme põlvkonna; arvestades, et kvaliteetse hariduse puudumine suurendab märgatavalt laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu, ning mitmesugused pereeluga seotud tegurid, nagu stabiilsuse puudumine, vägivald ja halvad elutingimused, suurendavad märgatavalt koolist väljalangemise ohtu;

G.  arvestades, et vaesus mõjutab eriti maapiirkondades elavaid naisi; arvestades, et maapiirkondades ei ole paljud naised isegi tööturul või töötuna registreeritud; arvestades, et töötus on maapiirkondade naiste seas väga suur ja need, kes töötavad, saavad väga väikest sissetulekut; arvestades, et maapiirkondades on naiste juurdepääs haridusele, vähktõve varajasele diagnoosimisele ja üldisele tervishoiule piiratud;

H.  arvestades, et suhtelise vaesuse tulemuseks on sotsiaalne tõrjutus ja vähene osavõtt ühiskonnaelust hariduse, õiguskaitse, elukestva õppe, esmaste tervishoiuteenuste, inimväärse eluaseme ja toidu, vee- ja energiakasutuse vallas, samuti juurdepääsul kultuurile, teabele, sportimisvõimalustele ning ühistranspordile; arvestades, et naiste toetamise meetmetesse investeerimine parandab ka nende perede, eriti laste elutingimusi;

I.  arvestades, et sooline palgalõhe on 16,3 % ning arvestades, et ebatüüpilised ja paindlikud töölepingud on naiste seas samuti levinumad kui meeste seas;

J.  arvestades, et naised, kes soovivad äri alustada, tekib sageli raskusi laenu saamisel, sest traditsioonilised finantsvahendajad ei taha neile laenu anda, kuna peavad naisettevõtjate rahastamist riskantsemaks ja naisi vähem võimeliseks ettevõtet edukalt juhtima ning tulusaid investeeringuid tegema;

K.  arvestades, et naised töötavad sageli koduabilisena, tihtipeale väljaspool riikliku tööõiguse kohaldamisala; arvestades, et eriti dokumentideta naisi ähvardab sunnitud töö ja tööalase ärakasutamise oht;

L.  arvestades, et naised võtavad meestest sagedamini enda peale eakate, haigete või sõltuvate pereliikmete, samuti laste eest hoolitsemise ning teevad sagedamini karjääripausi, mille tulemuseks on väiksem tööturul osalemine ja pikad eemalejäämise perioodid; arvestades, et vaesumise ohtu vähendab kvaliteetsete sotsiaalteenuste kasutuselevõtmine ning taskukohaste alusharidus- ja lastehoiuvõimaluste, samuti muude sõltuvate isikute, nt eakate hoolduse pakkumine; arvestades, et vähesed liikmesriigid on täitnud või ületanud Barcelona eesmärgid, mida tuleb pidada hädavajalikuks, et jõuda hoolduskohustuste võrdsema jagamiseni;

M.  arvestades, et vaesuse põlvkondadevahelise mõõtme tõttu on vaesuse feminiseerumise vältimiseks kindlasti vaja parandada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu sattunud tüdrukute ja naiste olukorda;

N.  arvestades, et ELi 27 liikmesriigis elab suhtelises vaesuses 27,34 % tööeas üksikemadest, samas kui muudest tööeas ja lastega peredest on selles olukorras 17 %;

O.  arvestades, et pensioniõiguste erinevus on keskmiselt 39 % ning see tuleneb tasakaalustamatusest, mille on põhjustanud püsiv ebavõrdsus palkades ja juurdepääsus tööhõivele, diskrimineerimine ning sooline palgalõhe tööturul; arvestades, et selline pensionilõhe takistab naiste majanduslikku iseseisvust ning on üks põhjus, miks naised langevad vananedes allapoole vaesuspiiri; arvestades, et vaja on meetmeid, millega tagada naiste võrdne juurdepääs inimväärsetele pensioniskeemidele; arvestades, et nendes liikmesriikides, kus rakendati direktiivi 2006/54/EÜ, vähenes pensionilõhe aastatel 2006–2012(16);

P.  arvestades, et suhtelise vaesuse suurenemine on otseselt seotud eelarvekärbetega haridusvaldkonnas, sotsiaalkindlustussüsteemides ja hoiuteenustes; arvestades, et kriisi ja paljudes Euroopa riikides võetud kokkuhoiumeetmete all on kõige rohkem kannatanud naised ja lapsed;

Q.  arvestades, et naised on majandusliku ja sotsiaalse arengu tähtis tõukejõud ning hea haridus on üks tõhusamaid strateegiaid tööturul edu saavutamiseks ja vaesustsüklist väljamurdmiseks; arvestades, et kui haridus ei ole tasuta, siis moodustavad sellega otseselt ja kaudselt seotud kulutused vaesuses elavate inimeste jaoks tõsise takistuse, mis ei lase neil oma kvalifikatsiooni täiendada; arvestades, et tüdrukud on koolis poistest edukamad, kuid sageli takistab perega seotud ja muu surve neid hariduses saavutatud edu kutsetegevusse rakendamast või raskendab seda;

R.  arvestades, et ühiskonnas üldiselt tunnustatud stereotüübid lähtuvad patriarhaalsest hoiakust ning sunnivad naised ühiskonnas allutatud rolli, mis suurendab vaesuse feminiseerumist; arvestades, et need stereotüübid arenevad välja lapsepõlves ja kajastuvad õppimis- ja koolitusvalikutes ning sealt edasi tööturul; arvestades, et naiste tööalane tegevus piirdub pahatihti nn naistesõbralike tööülesannetega, mille eest ikka veel ei maksta nõuetekohast tasu, samas kui matemaatika, teaduse, äri, IKT ja inseneriteaduse valdkonnas, samuti vastutavatel ametikohtadel on naised vähemuses; arvestades, et need stereotüübid ja asjaolu, et palkade kujundamist mõjutavad sektorid, kus mehed on enamuses, põhjustavad soolist diskrimineerimist;

S.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020“, millega püütakse liidus kujundada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majandust, hõlmab ulatuslikke eesmärke, nagu 75 % tööhõive määr ning vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate või sellises ohus olevate inimeste arvu vähendamine 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra; arvestades, et strateegia eesmärkide hulka kuulub koolist väljalangemise määra vähendamine alla 10 %;

T.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020“ üks eesmärke on tagada, et ülikoolihariduse saaks 40 % 30–34-aastastest praeguse keskmise 37,9 % asemel; arvestades, et naiste seas ületab kõrghariduse omandanute osakaal 42,3 %, samas kui meeste seas on see 33,6 %;

U.  arvestades, et vaesuse vähendamine on üks strateegia „Euroopa 2020“ viiest mõõdetavast eesmärgist ja selle saavutamiseks on vaja olulist uut poliitilist impulssi; arvestades, et neid eesmärke ei ole võimalik saavutada, andmata vaesusevastasele poliitikale tugevat soolist mõõdet, milleks tuleb vastu võtta riiklik poliitika naiste kaitsmiseks eelkõige vaesusse langemise ohu eest;

V.  arvestades, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning naiste majanduslik sõltuvus võib suurendada naistevastast vägivalda ja vastupidi, sest vägivald mõjutab naiste tervist ja toob sageli kaasa töökoha kaotamise, kodutuse, sotsiaalse tõrjutuse ning vaesumise; arvestades, et eeltoodule lisandub ka ebaproportsionaalne haavatavus inimkaubanduse ja seksuaalse ekspluateerimise suhtes; arvestades lisaks, et paljud sellise vägivalla all kannatavad naised jätkavad kooselu oma väärkohtlejaga, sest on temast majanduslikult sõltuvad;

W.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus aitab võidelda naiste vaesuse vastu, kuna sellel on positiivne mõju tootlikkusele ja majanduskasvule ning see suurendab naiste osalemist tööturul, mis omakorda toob suurt sotsiaalset ja majanduslikku kasu;

Vaesus ning töö- ja eraelu ühitamine

1.  rõhutab kvaliteetsete avalike teenuste suurt tähtsust vaesuse ja eriti naiste vaesuse vähendamisel, kuna naised sõltuvad sellistest teenustest rohkem;

2.  rõhutab, et mehi tuleb ergutada pühenduma soolise võrdõiguslikkuse edendamisele kõigis valdkondades ja tööturu kõigil tasanditel;

3.  on seisukohal, et liikmesriigid peaksid pöörama suurt tähelepanu töö- ja eraelu ühitamisele, võttes kasutusele peresõbraliku töökorralduse, nagu kohandatav tööaeg ja kaugtöö võimalus; märgib, et taskukohase kvaliteetse lapsehoiu, sõltuvate ja eakate inimeste hoolduse ning eelkõige lastesõimede, lasteaedade ja pikaajaliste hooldusasutuste puudus suurendab sotsiaalset tõrjutust, soolist tööhõivelõhet, palgalõhet ja sellega seotud pensionilõhet; rõhutab, et naiste tööturule sisenemist ja seal püsimist toetab eelkõige võrdne juurdepääs kvaliteetsele tasuta alusharidusele ja taskukohasele lastehoiule, kooli-, kogemus- ja vabaõppele ning perekonda toetavatele teenustele, sest sellega tagatakse võrdsed võimalused ja lõhutakse vaesuse nõiaring, võimaldades naistel omandada sõltumatuse ja kvalifikatsiooni, mis tagab töökoha leidmise;

4.  mõistab hukka kokkuhoiupoliitika, mille koosmõju majanduskriisiga suurendab vaesuse määra, eelkõige naiste seas;

5.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles välja töötama poliitilisi ja rahalisi vahendeid ning kasutama olemasolevaid vahendeid, sealhulgas sotsiaalsete investeeringute paketti, et saavutada Barcelona eesmärgid; nõuab sellega seoses Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi optimeerimist, seades sotsiaalsete investeeringute kasutamisel ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi määruse rakendamisel esikohale riiklike ja eraviisiliste asutuste loomise laste ja teiste sõltuvate isikute hoolduseks ja toetamiseks; teeb ettepaneku, et komisjon eraldaks kaasrahastamismehhanismi kaudu erivahendeid stiimulite edendamiseks piirkondades, kus on vähe alusharidus- ja lastehoiuasutusi ja naiste tööhõive määr on eriti madal;

6.  palub liikmesriikidel rakendada meetmeid kvaliteetsete tasuta avalike teenuste kaitseks, uuendamiseks ja edendamiseks, eelkõige tervishoiu, hariduse, sotsiaalkindlustuse ja õiguskaitse valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et avalike teenuste eesmärgi saavutamiseks on otsustavalt tähtis eraldada vajalikud rahalised ja inimressursid;

7.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta vajalikud meetmed, et edendada töö- ja eraelu ühitamist, mis võimaldaks naistel, eriti neil, kes on kõige suuremas vaesumisohus, täistööajaga karjääri jätkata või, kui see on nende eelistus, töötada osalise või paindliku tööajaga;

8.  palub komisjonil teha tihedas koostöös liikmesriikidega terviklik seadusandlik algatus, et vastata emade ja isade vajadustele seoses eri puhkuseliikidega, nagu rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, vanema- ja hoolduspuhkus, eelkõige selleks, et aidata meestel aktiivsemalt isarolli täita, võimaldada perekohustusi õiglasemalt jagada ja seega anda naistele võrdsed tööturul osalemise võimalused, mis omakorda suurendab nende majanduslikku iseseisvust; tuletab meelde, et mõned liikmesriigid on selles valdkonnas juba vastu võtnud ELi õiguse sätetest ulatuslikumad seadused; palub liikmesriikidel kavandada seadusandlust emaduse, isaduse ja vanemaõiguste kaitsmiseks või tugevdamiseks; rõhutab tõsiasja, et 2010. aastal moodustasid mehed ainult 2,7 % vanemapuhkuse õiguse kasutajatest, mis näitab, et on vaja konkreetseid meetmeid, et tagada vanemapuhkuse õigused;

9.  väljendab veel kord pettumust rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi tagasivõtmise üle pärast aastatepikkusi jõupingutusi ummikseisust pääsemiseks ja ELi kodanikele parema kaitse tagamiseks; palub komisjonil teha uus ettepanek ning kehtestada kohustuslik õigus tasustatavale isapuhkusele; on veendunud, et kõigis liikmesriikides tuleb võtta erimeetmeid naiste töö- ja eraelu paremaks tasakaalustamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon lisaks Euroopa poolaasta eesmärkide hulka sotsiaalse mõõtme tugevdamise ning tööelus soolise võrdõiguslikkuse tagamise;

10.  kiidab heaks ettepaneku võtta kasutusele hoolduspuhkus, nagu on ette nähtud komisjoni tegevuskavas „Uus algus töötavate perekondade töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks“;

Vaesus ja töö

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama poliitikat naiste tööhõive edendamiseks ja sotsiaalselt tõrjutud naisrühmade tööturule integreerimiseks kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“, tugevdama ja täiustama haridust ja rohkem investeerima koolitus- ja teavituskampaaniatesse, tagades, et kvalifikatsioon aitab naistel tööturule integreeruda, ja pannes rõhku pidevõppele, sest see annab naistele vajalikud oskused kvaliteetsete töökohtade saamiseks ning võimaldab neil pidevalt muutuval tööturul ümber õppida; nõuab loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ulatuslikumat propageerimist tüdrukute seas, et varakult hariduslike stereotüüpide vastu võidelda ning ületada pikaajalised tööhõive- ja palgaerinevused; nõuab taskukohaste ja kvaliteetsete avalike hooldusteenuste arendamist, kohandatavat, kuid mitte ebakindlat tööaja korraldust, millest oleks kasu nii naistele kui meestele, ning meetmeid meeste ja naiste kutseala- ja sektoripõhise segregatsiooni vähendamiseks, sealhulgas ettevõtluses ja vastutavatel ametikohtadel;

12.  rõhutab, et juurdepääs krediidile, finantsteenustele ja nõustamisele aitab oluliselt suurendada sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate naiste võimalusi ettevõtluses ning nende esindatust selles sektoris; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta tõhusaid meetmeid, et suurendada oma ettevõtet või investeerimisprojekti käivitada soovivate naiste juurdepääsu rahastamisele ning edendada naiste ettevõtlust, sest see toetab üldist majanduslikku ja sotsiaalset arengut, samuti hõlbustada laenu saamist, sealhulgas mikrolaenuvahendite kaudu, pöörates eelkõige tähelepanu haavatavatele naistele, kes on mitmekordse diskrimineerimise ohus, ning arendada ja laiendada füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise programme nii, et see ei too kaasa ebakindlat olukorda; rõhutab siinjuures, kui tähtsad on parimate tavade jagamine ja edendamine, mentorlus, naiseeskujud ja muud töötute naiste toetamise viisid;

13.  rõhutab, et otsustavalt tähtis on teha järgmist: reformida makromajanduslikku, sotsiaal- ja tööturupoliitikat, kooskõlastades selle soolise võrdõiguslikkuse poliitikaga, et tagada naistele majanduslik ja sotsiaalne õiglus; vaadata läbi vaesuse määra kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid ning koostada jõukuse õiglase jaotamise strateegiad;

14.  märgib, et ebakindlatel ja väikesepalgalistel töökohtadel ning mittestandardsete töölepingutega töötavad enamasti naised; märgib, et veel üks töö ebakindluse aspekt on mittevabatahtliku osalise tööajaga töö ulatus, mis suurendab vaesusriski ning on kasvanud 16,7 %-lt 19,6 %-ni kogutööhõivest; kutsub liikmesriike suurendama jõupingutusi, et võidelda deklareerimata töö, ebakindlate töökohtade ning ebatüüpiliste töölepinguvormide kuritarvitamise, sealhulgas mõnedes liikmesriikides kasutatavate kindlaksmääramata tööajaga lepingute vastu; juhib tähelepanu sellele, et suures osas teevad deklareerimata tööd naised, mis vähendab naiste sissetulekut, sotsiaalkindlustuskaitset ja sellega kaetust ning ELi SKP taset; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaaluksid võimalust rakendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitusi, mille eesmärk on vähendada ebakindla töö osakaalu(17), nt analüüsida ja vähendada olukordi, milles tohib ebakindlaid lepinguid kasutada, ning piirata aega, mille jooksul töötaja selliste üksteisele järgnevate lepingutega töötada võib ja mille järel tuleks töötajale pakkuda tähtajatut lepingut;

15.  kutsub liikmesriike üles teostama järelevalvet naistöötajate õiguste üle, kes töötavad järjest rohkem madalapalgalistel töökohtadel ja langevad diskrimineerimise ohvriks;

16.  juhib tähelepanu vaesuses elavate naiste uutele kategooriatele, millesse kuuluvad noored töötavad naised ning kes seepärast sunnivad suurele osale noortele naissoost ülikoolilõpetajatele peale ebakindlad töötingimused ja sissetuleku, mis vaevalt ületab vaesuspiiri (uusvaesed);

17.  kordab oma nõudmist, et komisjon vaataks läbi kehtivad õigusaktid, et kaotada sooline palgalõhe ning vähendada meeste ja naiste pensionilõhet; märgib, et palkade läbipaistvust suurendavad meetmed on soolise palgalõhe kaotamisel keskse tähtsusega ning kutsub liikmesriike üles rakendama komisjoni 7. märtsi 2014. aasta soovitust meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamise kohta läbipaistvuse abil, sealhulgas tõendamiskoormise ümberpööramist juhtudel, mil vaidlusküsimuseks on sooline diskrimineerimine töökohas;

18.  palub, et komisjon viiks läbi uuringu selle kohta, kuidas mõjutab soovahetuse ametliku tunnistamise korra olemasolu või selle puudumine transsooliste inimeste olukorda tööturul, eelkõige nende juurdepääsu tööhõivele, palgataset, karjäärivõimalusi ja pensione;

19.  võtab murega teadmiseks, et naised saavad sageli vaevalt elatusmiinimumini küündivat pensioni, millel on erinevad põhjused, näiteks on nad teinud vaheaja töötamises või lõpetanud oma tööelu oma perekonna eest hoolitsemiseks, on suurema osa oma elust töötanud osalise tööajaga lepingutega või kuna nad töötasid oma abikaasa jaoks tasuta, eriti kaubanduses ja põllumajanduses, ei tasunud nad sotsiaalkindlustusmakseid;

20.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon peab võrdväärse töö eest võrdse tasu saamist oma uue soolise võrdõiguslikkuse strateegia üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks; nõuab, et komisjon võtaks vastu teatise, milles käsitletaks uut strateegiat soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste kohta 2015. aasta järgseks perioodiks, et sellega hõlmatud eesmärke ja poliitikat saaks tulemuslikult rakendada;

21.  palub liikmesriikidel tagada, et kõigil, kes on ajutiselt katkestanud kutse, et kasvatada lapsi või hoolitseda eakate eest, oleks võimalus tööturule naasta ning õigus saada tagasi endine ametikoht ning tööalane positsioon;

22.  kutsub komisjoni üles koostama ELi miinimumsissetuleku kavade mõjuhinnangut ning kaaluma edasisi meetmeid, mille puhul võetakse arvesse iga liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, ning hinnangut selle kohta, kas need kavad võimaldavad leibkondadel rahuldada isiklikke põhivajadusi; nõuab veel kord tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid riikliku miinimumpensioni, mis ei tohi olla madalam suhtelise vaesuse piirist;

23.  märgib, et pensionil naised on kõige haavatavam rühm ja nad elavad sageli vaesuses või vaesuse ohus; kutsub liikmesriike üles käsitlema pensionilõhe vähendamise probleemi majandusliku eesmärgina; kutsub liikmesriike üles reformima pensionisüsteeme eesmärgiga tagada alati kõigile piisav pension, et kaotada pensionilõhe; on seisukohal, et pensionilõhe kaotamise vahendid on muu hulgas pensionisüsteemide kohandamine naiste ja meeste võrdsuse tagamiseks, muudatused hariduses, karjääri planeerimine, lapsehoolduspuhkuse süsteemid ja muud lapsevanemaid toetavad teenused; palub liikmesriikidel kaaluda jagatud pensioniõiguste kehtestamist lahutuse ja kooselu lõpetamise korral, kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega; märgib, et tööandja vanaduspensioniskeemid toimivad järjest rohkem vastavalt kindlustuspõhimõtetele ja sellega võib kaasneda mitmeid sotsiaalkaitsega seotud puudujääke(18); rõhutab, et Euroopa Liidu Kohus on selgelt öelnud, et tööandjapensioni skeeme tuleb pidada töötasuks ja et võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb seetõttu kohaldada ka nende suhtes;

Vaesus: üldised soovitused

24.  rõhutab, et vaesuses elavad inimesed maksavad tihtipeale jõukamate inimestega võrreldes kõrgemat ühikuhinda samade kaupade ja teenuste eest, mis on nende sotsiaalseks ja majanduslikuks ellujäämiseks hädavajalikud, näiteks telekommunikatsiooni, energia ja vee eest; kutsub liikmesriike üles tegema tihedamat koostööd tarnijate ja ettevõtjatega enim puudustkannatavate isikute jaoks toetuskavade ja sotsiaalse tarifitseerimise väljatöötamisel, eelkõige seoses vee- ja elektrivarustusega, et kaotada majapidamiste kütteostuvõimetus;

25.  kinnitab hariduse rolli võitluses sooliste stereotüüpidega, et anda naistele ja tüdrukutele ühiskondlikus, majanduslikus, kultuuri- ja poliitikavaldkonnas ning teaduses rohkem mõjuvõimu ning lõpetada vaesuse nõiaring naiste kaasamisega sektoritesse, kus nad on olnud alaesindatud, näiteks teadus, tehnoloogia, inseneriteadused ja ettevõtlus, ning kutsub komisjoni üles lisama naiste kutseõppe eesmärke riigipõhistesse soovitustesse; rõhutab mitteformaalse hariduse tähtsust; kutsub liikmesriike üles muutma tüdrukute ja naiste potentsiaali edendamise nimel nende haridusse tehtavaid investeeringuid oma majanduse ja taastamiskavade lahutamatuks osaks; ergutab liikmesriike tegema tööd noorte naiste aitamiseks üleminekul formaalselt hariduselt tööturule; rõhutab, et on vaja, et kõik haridusasutused jagaksid demokraatlikke väärtusi, et edendada sallivust, kodanikuaktiivsust, sotsiaalset vastutust ja sooga, vähemustega ning etniliste ja usurühmadega seotud erinevuste austamist; juhib tähelepanu spordi ja kehalise kasvatuse tähtsusele eelarvamustest ja stereotüüpidest vabanemisel ning nende võimalikule väärtusele sotsiaalset haavatavate noorte abistamiseks õigele teele tagasitulekuks;

26.  peab murettekitavaks, et lastega naisi diskrimineeritakse töökohal, kuna nad on emad, ja mitte sellepärast, et nende töö tulemuslikkus oleks töökaaslastega võrreldes väiksem; nõuab, et liikmesriigid edendaksid aktiivselt emade kui töötajate positiivset mainet ja võitleksid nn emaduse eest karistamise nähtusega, mille olemasolu kinnitavad arvukad uuringud;

27.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et struktuuri- ja investeerimisfonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kasutataks hariduse ja koolituse parandamiseks, eesmärgiga parandada juurdepääsu tööturule ning võidelda naiste töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu; rõhutab, et ESFist sotsiaalse kaasatuse meetmetele ja sotsiaalse innovatsiooni projektidele eraldatud 20 % tuleks aktiivsemalt kasutada algatuste toetamiseks – näiteks väikesed kohalikud projektid –, mille eesmärk on vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogevate naiste mõjuvõimu suurendamine; nõuab tungivalt, et liikmesriigid korraldaksid rohkem teavituskampaaniaid ELi rahastatavates projektides osalemise võimaluste kohta;

28.  nõuab niisuguste rahastamismehhanismide kasutuselevõtmist, mis soodustaksid võrdset esindatust valdkondades, kus valitseb sooline tasakaalustamatus, ning rõhutab vajadust sooliselt eristatud andmete järele, et paremini mõista tüdrukute, poiste, meeste ja naiste olukorda ning selle tulemusel pakkuda tasakaalustamatuse probleemile mõjusamaid lahendusi; palub komisjonil esitada soo ja vanuse alusel eristatud andmed sellistes Euroopa haridusalase liikuvuse programmides osalemise kohta, nagu Erasmus+, Loov Euroopa ja Kodanike Euroopa;

29.  tuletab eelkõige meelde rändajatest ja pagulastest laste, nii poiste kui ka tüdrukute õigust haridusele, mis on Euroopa ühiskonna üks prioriteete; rõhutab seetõttu, et jätkuvat rändekriisi silmas pidades tuleks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil rändajate hariduse vallas kiiresti meetmeid võtta; rõhutab, et haridus on integratsiooni ja töölesobivuse võti ning riikliku haridussüsteemi suutmatus selle ülesandega toime tulla võib kaasa tuua edasise kultuurilise eristumise ja süvendada ühiskonna lõhenemist; märgib, et nii pagulaslaagrites kui ka vastuvõtvates omavalitsustes tuleb pakkuda nõutavatele kvaliteedinormidele vastavat haridust ning keelelist ja psühholoogilist abi, ning märgib, et pagulase staatuse tunnustamisega seotud bürokraatlikud ja administratiivsed küsimused ei tohi takistada juurdepääsu haridusele;

30.  rõhutab vabaühenduste ja kolmanda sektori rolli kõnealuses valdkonnas ning kutsub liikmesriike üles nende tegevust toetama; tuletab meelde, et naised osalevad suurel määral ka vabatahtlikus hariduses ja muus tegevuses ning toetavad ja täiendavad näiteks põgenike ja ebasoodsas olukorras laste haridusvõimalusi;

31.  rõhutab, et laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tagajärjed võivad kesta kogu elu ja selle tagajärjeks võib olla põlvkonniti edasikanduv vaesus; rõhutab, et kõigis liikmesriikides on laste vaesusrisk ja sotsiaalne tõrjutus tugevalt seotud nende vanemate ja eriti ema haridustasemega, vanemate olukorraga tööturul, nende sotsiaaltingimustega ning riigi pakutavate perekonna toetamise teenustega; soovitab kõikidel liikmesriikidel tagada, et kõigil noortel oleks igas vanuses juurdepääs kvaliteetsele ja tasuta riiklikule haridusele, sealhulgas koolieelsele haridusele; rõhutab laste haridusnõustamise tähtsust, sest see võimaldab neil oma potentsiaali täielikult ära kasutada; rõhutab, et on vaja sihipäraste programmidega toetada teismeliste emade jätkuvat hariduse omandamist, sest nende haridussüsteemist varakult lahkumine on esimene samm vaesuse poole; rõhutab vajadust kehtestada ulatuslikud meetmed laste vaesusega võitlemiseks ning laste heaolu edendamiseks, mis põhineksid kolmel sambal: juurdepääs piisavatele vahenditele ning töö ja pereelu ühitamine, kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ning laste kaasamine neid puudutavatesse otsustesse ning kultuuri-, vabaaja- ja sporditegevusse; kinnitab vajadust tagada võrdselt hõlbus juurdepääs teabele, eriti seoses sotsiaalkindlustuse, täiskasvanuõppe ja tervishoiuga ning kättesaadava majandusliku toetusega;

32.  rõhutab, et lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI) perekondade mittetunnustamine mitmetes liikmesriikides põhjustab LGBTI-inimeste jaoks madalamat sissetulekut ja kõrgemat elukallidust, suurendades vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu; on veendunud, et võrdse kohtlemise alased õigusaktid on seksuaal- ja soolisi vähemusi mõjutava tõrjumisest ja diskrimineerimisest põhjustatud vaesusega võitlemisel esmatähtis vahend; kutsub nõukogu sellega seoses üles võtma vastu 2008. aastal esitatud ettepanekut võtta vastu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest; nõuab ka seda, et soolise võrdõiguslikkuse direktiivides keelustataks nende eelseisva uuestisõnastamise käigus sõnaselgelt sooidentiteedi alusel diskrimineerimine; on jätkuvalt mures selle pärast, et teadlikkus oma õigustest ning teadlikkus diskrimineerimise ohvritele toetust pakkuvatest asutustest ja organisatsioonidest on väike; kutsub komisjoni sellega seoses üles tähelepanelikult kontrollima siseriiklike kaebuste esitamise organite ja menetluste tulemuslikkust;

33.  kutsub üles täielikult rakendama direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) ning seda läbi vaatama, lisades sellesse nõude ettevõtjatele koostada soolise võrdõiguslikkuse meetmed või kavad, sh segregatsiooni vähendamise meetmed, palgasüsteemide väljatöötamine ja meetmed naiste karjääri toetamiseks;

34.  kinnitab juba noorena saadud majandus- ja finantsalase hariduse tähtsust, sest see parandab tõendatult majanduslike otsuste tegemist hilisemas elus, sh kulude ja sissetuleku haldamist; soovitab vahetada parimaid tavasid ja edendada haridusprogramme, mille sihtrühmaks on haavatavatesse ja tõrjutud elanikkonnarühmadesse kuuluvad naised ja tüdrukud, keda ähvardab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus;

35.  märgib, et elukaaslase sissetuleku puudumine võib olla naiste jaoks üks peamisi vaesust ja sotsiaalset tõrjutust põhjustavaid tegureid; võtab teadmiseks selliste leskede ja lahutatud naiste ning üksikemade sageli ebakindla olukorra, kellele kohtunik on andnud laste hooldusõiguse, kelle jaoks tuleb kindlaks määrata piisavad ülalpidamiskulud; märgib, et ülalpidamiskulude mittemaksmine võib üksikemad vaesusesse viia; rõhutab, et lahutatud naised langevad sageli diskrimineerimise ja vaesuse ohvriks ja et on tõendatud, et naised ei ole ikka veel täielikult majanduslikult iseseisvad, juhtides seeläbi tähelepanu vajadusele võtta edasisi meetmeid tööturu ning soolise palgalõhe kaotamise vallas;

36.  rõhutab, et kodumajapidamiste kulusid ja sissetulekuid käsitlevaid andmeid tuleb täiendada individualiseeritud andmetega, et võtta arvesse soolist ebavõrdsust kodumajapidamistes;

37.  rõhutab, et makromajanduspoliitika peab olema kooskõlas sotsiaalse võrdsuse poliitikaga; kinnitab, et finantseerimisasutused, näiteks Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad peavad makromajandusliku rahanduspoliitika või finantsteenuste poliitika kujundamisel ja selleteemaliste otsuste tegemisel võtma arvesse sotsiaalset mõju;

38.  kinnitab oma toetust algatusele koostada näitlik eelarve ning palub komisjonil arvestada selle koostamisel ka soospetsiifilisi üksikasju, sh leibkondades ilmnevat soolist ebavõrdsust;

39.  kinnitab vajadust uurida naiste kodutust ning selle põhjuseid ja ajendeid, sest senised andmed ei kajasta seda nähtust piisavalt; märgib, et soopõhised elemendid, mida tuleks arvesse võtta, hõlmavad soopõhist majanduslikku sõltuvust, ajutist eluaset või sotsiaalteenuste vältimist;

40.  rõhutab, et naistevastane vägivald on ELis jätkuvalt suureks probleemiks, mis mõjutab oma ohvreid, ja et on vaja kiiresti vaja kaasata vägivalla toimepanijad meetmetesse, et võidelda naiste vastu suunatud vägivallaga nende east, haridustasemest, sissetulekust või ühiskondlikust positsioonist sõltumatult ning et sellise vägivalla mõju marginaliseerimisega, vaesusega ja sotsiaalse tõrjutusega seotud ohtudele suureneb järjepidevalt; märgib, et naiste majanduslik sõltumatus on väga oluline tegur, mis määrab ära nende võimaluse ennetavalt koduvägivalla eest põgeneda; kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tagama, et sotsiaalkaitsesüsteemid tagaksid nende naiste õigused, kes langevad mis tahes vägivalla, näiteks koduvägivalla, inimkaubanduse ja prostitutsiooni ohvriks, ning võtaksid meetmeid nende naiste taasintegreerimiseks tööturule, kasutades selliseid vahendeid nagu Euroopa Sotsiaalfond; rõhutab vajadust suurendada vägivalla ohvritele pakutavaid õigusteenuseid käsitleva teabe kättesaadavust;

41.  rõhutab vajadust võidelda kindlameelselt eelkõige naistele suunatud koduvägivalla vastu; märgib, et naiste majanduslik sõltumatus on naiste elus väga oluline tegur, mis määrab ära nende võimaluse koduvägivalla eest pääseda, ning et naised, kes on välja võtnud kogu oma tasustatava puhkuse, riskivad töökoha ja majandusliku sõltumatuse kaotamisega; märgib, et hiljutine koduvägivalla ohvrite puhkuse kehtestamine Austraalias ja Ameerika Ühendriikides on taganud paljudele töötajatele tööhõive kaitse koduvägivalla tagajärgedega toimetulemise ajal, mis võimaldab neil käia näiteks arsti vastuvõtul, ilmuda kohtusse ja tegeleda muude niisuguses olukorras tingitud vajalike toimingutega; palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida, kas oleks teostatav ja tulemuslik võtta kasutusele tasustatud eripuhkuse süsteem koduvägivalla ohvritele ja selle all kannatanutele, juhul kui tasustatud puhkuse puudus takistab neid töökohta säilitamast, kusjuures samas tuleb tagada nende eraelu puutumatus, samuti palub komisjonil ja liikmesriikidel kehtestada täiendavad meetmed, et suurendada teadlikkust koduvägivalla probleemist ja aidata sellise vägivalla ohvreid, suurendada nende teadlikkust oma õigustest ja edendada nende õiguste kaitset ning kaitsta nende majanduslikku sõltumatust;

42.  kordab oma üleskutset, et EL ja selle liikmesriigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni, ning nõuab kiiresti algatuse käivitamist, et kehtestada ELi direktiiv naistevastase vägivallaga võitlemise kohta; nõuab veel kord, et komisjon esitaks soopõhise vägivallaga võitlemise Euroopa strateegia ja viiks sisse soopõhise vägivallaga võitlemise Euroopa aasta;

43.  on veendunud, et on vaja teha ennetavalt tööd naistevastasest vägivallast vabanemiseks, võttes sihikule vägivalda ülistavad normid; rõhutab, et stereotüüpide ja struktuuridega, millest lähtub meeste vägivald naiste vastu, tuleb võidelda ennetavate meetmete abil, kasutades selleks riigi tasandil kampaaniaid ja pidevat harimist nn machokultuuri küsimuses;

44.  juhib tähelepanu sellele, et uusi tehnoloogiaid tuleks käsitleda uute töökohtade loomise peamise vahendina ning naiste vaesusest väljaaitamise võimalusena;

45.  ergutab liikmesriike aitama koostöös piirkondlike ja kohalike omavalitsustega suurendada naiste elukvaliteeti maapiirkondades, et vähendada vaesuse ohtu ja samal ajal pakkuda kvaliteetseid haridusprogramme, anda maapiirkondade naistele rohkem mõjuvõimu ning võimaldada sellele elanikkonnarühmale kvaliteetseid töötingimusi ja piisavat sissetulekut; ergutab liikmesriike pakkuma kvaliteetset munitsipaal-, sotsiaalset ja avalikku taristut, et parandada üldisi elutingimusi maapiirkondades;

46.  on veendunud, et endiselt ei tunnistata mitmeid vaesuse, eriti naiste vaesuse aspekte, näiteks naiste puudulikku juurdepääsu kultuurile ja sotsiaalsele osalusele, ning kutsub seepärast liikmesriike üles pakkuma vajalikku toetust, et tagada, et kõik naised saaksid nautida kultuuri, sportimist ja vabaajategevusi, pöörates seejuures erilist tähelepanu vaesuses elavatele puudega ja rändajatest naistele; on seisukohal, et kehtivad suure materiaalse puuduse näitajad ei võta arvesse selliseid tegureid nagu juurdepääs kultuurile ja sotsiaalsele osalusele, ning seepärast tekitavad puudulikku arusaamist vaesusest; nõuab arvukamate näitajate väljatöötamist, et hinnata tõrjutust sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise osalemise seisukohast ning eelkõige selle mõju vaesuse nõiaringile ning põlvkondadevahelist mõju;

47.  märgib, et puudega naised kogevad perekonnas ja hariduses sageli diskrimineerimist, nende töövõimalused on piiratud ja sotsiaalhüvitistest ei piisa, et vältida nende tagasilangemist vaesusesse; rõhutab sellega seoses, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peaksid andma puuetega naistele eriabi, mida nad vajavad oma õiguste kasutamiseks, ning tegema ettepanekuid, kuidas toetada täiendavate meetmete, eelkõige hariduse ja koolituse kaudu nende integreerimist tööturule;

48.  nõuab otsustavamaid meetmeid võitluses kütteostuvõimetusega, mis mõjutab ebaproportsionaalselt tugevalt vallalisi naisi ning üksikvanemate ja naiste juhitud majapidamisi; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kehtestaksid kütteostuvõimetuse sellise määratluse, kus võetakse arvesse ka nähtuse soolisi aspekte, ning lisaksid selle tulevikus uuesti sõnastatavasse hoonete energiatõhususe direktiivi; rõhutab selliste kogukondlike energiaalgatuste nagu ühistute suurt tähtsust haavatavatele energiatarbijatele ning eelkõige vaesust, sotsiaalset tõrjutust ja marginaliseerimist kogevate naistele suurema mõjuvõimu andmisel;

49.  kordab oma üleskutset, et komisjon püüaks kehtestada Euroopa lastegarantiid, et igal vaesusriskis Euroopa lapsel oleks juurdepääs tasuta tervishoiuteenustele, tasuta haridusele, tasuta lapsehoiule, inimväärsele eluasemele ja õigele toitumisele; rõhutab, et selline poliitika peab võtma arvesse naiste ja tüdrukute olukorda, eelkõige haavatavates ja marginaliseeritud kogukondades; märgib, et noortegarantii algatus peab hõlmama soolist aspekti;

50.  ergutab liikmesriike ja komisjoni koguma soo alusel eristatud statistilisi andmeid ning kehtestama naiste ja vaesuse kohta uued üksiknäitajad, mis oleks naiste ja vaesuse suhtes rakendatava laiema sotsiaal-, majandus- ja tööhõivepoliitika mõju hindamisvahend, et arendada välja vaesusega võitlemiseks kasutatavate õigusnormide ja eelarvevahendite alaste parimate tavade vahetus, keskendudes seejuures eriti suures vaesusohus olevatele rühmadele, ning tehes seda sõltumatult nende seksuaalsest sättumusest või soolisest identiteedist;

51.  rõhutab sotsiaalsete ettevõtete rolli vaesuse ja sotsiaalse tõrjumise ning mitmekordse diskrimineerimisega silmitsi seisvate naiste mõjuvõimu suurendamisel ning nende kaasamisel;

52.  palub komisjonil ja liikmesriikidel luua sidusrühmade kaasamisprotsessid, mille eesmärk on toetada ja hõlbustada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate isikute ning eelkõige naiste ja tüdrukute otsest osalemist sotsiaalset kaasamist käsitleva poliitika kujundamises kõikidel tasanditel;

53.  palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada sooteadlikku eelarvestamist vahendina, mis tagab, et eelarveotsustes arvestatakse soolist mõõdet ja käsitletakse diferentseeritud mõju;

54.  kutsub liikmesriike üles tegema koostööd vaesusevastases võitluses valitsusväliste organisatsioonidega, kes tegutsevad edukalt äärmusliku vaesuse all kannatavatel aladel ning kellel on väärtuslikku oskusteavet kohalikes kogukondades; kutsub liikmesriike üles toetama tulemuslikku kohaliku tasandi koostööd;

55.  palub, et liikmesriigid ja komisjon kaasaksid võrdse kohtlemise toetamiseks soolise võrdõiguslikkuse teostamisse tööturu osapooled (ametiühingud ja tööandjad) ning kodanikuühiskonna, kaasa arvatud soolist võrdõiguslikkust edendavad asutused; rõhutab, et sotsiaaldialoog peab hõlmama soolise võrdõiguslikkuse jälgimist ja edendamist töökohal, sealhulgas paindliku töökorraldust, et hõlbustada töö- ja eraelu ühitamist; rõhutab, kui olulised on kollektiivlepingud diskrimineerimise vastu võitlemisel ning naiste ja meeste võrdsuse edendamisel töökohal, samuti muud vahendid, nagu käitumisjuhendid, teadusuuringud, kogemuste vahetus ja heade tavade jälgimine soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

o
o   o

56.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 130.
(2) ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 31.
(3) ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 162.
(4) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 77.
(5) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 26.
(6) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 9.
(7) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 60.
(8) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 75.
(9) ELT C 24, 22.1.2016, lk 8.
(10) ELT C 36, 29.1.2016, lk 6.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0050.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0218.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0351.
(14) http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=t2020_50&language=en
(15) Organisatsiooni Save the Children uurimus „Laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus Euroopas“ („Child Poverty and Social Exclusion in Europe“), Brüssel, 2014, lk 14.
(16) http:\\www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2015/547546/EPRS_STU(2015)547546_EN.pdf, lk 11.
(17) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni väljaanne „Poliitika ja eeskirjad ebakindla töö vastu võitlemiseks“ („Policies and regulations to combat precarious employment“), 2011.
(18) http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/files/conference_sept_2011/dgjustice_oldagepensionspublication3march2011_en.pdf.

Õigusalane teave