Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2354(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0171/2016

Esitatud tekstid :

A8-0171/2016

Arutelud :

PV 26/05/2016 - 4
CRE 26/05/2016 - 4

Hääletused :

PV 26/05/2016 - 6.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0237

Vastuvõetud tekstid
PDF 233kWORD 126k
Neljapäev, 26. mai 2016 - Brüssel Lõplik väljaanne
Ühtse turu strateegia
P8_TA(2016)0237A8-0171/2016

Euroopa Parlamendi 26. mai 2016. aasta resolutsioon ühtse turu strateegia kohta (2015/2354(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ(1),

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatist „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“ (COM(2015)0550),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 28. oktoobri 2015. aasta töödokumenti „A Digital Single Market Strategy for Europe – Analysis and Evidence“ (Euroopa ühtse turu strateegia – analüüs ja tõendid) (SWD(2015)0202),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 28. oktoobri 2015. aasta töödokumenti „Report on Single Market Integration and Competitiveness in the EU and its Member States“ (Aruanne ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõime kohta ELis ja selle liikmesriikides) (SWD(2015)0203),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks – „Üheskoos uue majanduskasvu eest““ (COM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist „Ühtse turu akt II – Üheskoos uue majanduskasvu eest“ (COM(2012)0573),

–  võttes arvesse Mario Monti 9. mai 2010. aasta aruannet Euroopa Komisjoni presidendile „Ühtse turu uus strateegia Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses“,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni ühtse turu juhtimise kohta 2015. aasta Euroopa poolaasta raames(2),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2013. aasta resolutsiooni kõigi osaliste huvides toimiva Euroopa jaekaubanduse tegevuskava kohta(3),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(4),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni tõhusa tööjärelevalve kui Euroopas töötingimuste parandamise strateegia kohta(5),

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellimusel 2014. aasta septembris valminud uuringut „Ühtse turu Euroopa mõõtme puudumise hind“,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellimusel 2015. aasta septembris valminud uuringut ühtse turu lõpuleviimise strateegia kohta „A strategy for completing the Single Market: „the trillion euro bonus““,

–  võttes arvesse komisjoni tellimusel 20. novembril 2015. aastal valminud uuringut hilinenud maksete direktiivi kohta „Ex-post evaluation of Late Payment Directive”,

–  võttes arvesse komisjoni tellimusel 2014. aasta novembris valminud uuringut ELi mööblituru olukorra kohta „The EU furniture market situation and a possible furniture products initiative”,

–  võttes arvesse veebipõhise ühtse turu tulemustabeli 2015. aasta oktoobri väljaannet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0171/2016),

A.  arvestades, et ühtne turg on olnud ja jääb ELi integratsiooni nurgakiviks ning jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loojaks, lihtsustades kaubandust terves ELis ning tagades samas kõrge konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3;

B.  arvestades, et Euroopa siseturu arendamine on endiselt peamiseks majanduslikuks väljakutseks, eriti seoses uute tehnoloogiate väljaarendamisega, mille puhul on üleilmsete innovaatiliste ja konkurentsivõimeliste ettevõtjate esilekerkimise edendamiseks vaja kriitilise suurusega turgu;

C.  arvestades, et ühtne turg on teinud viimastel aastatel läbi mitmeid positiivseid arenguid, kuid võiks rohkem saavutada peaaegu kõigis valdkondades – digitaalse turu stimuleerimisel, idufirmade loomise edendamisel, ülemaailmsete tarneahelate integreerimisel, töötajate liikuvuse ja sotsiaalõiguste edendamisel, uute ärimudelitega toimetulemisel ja turgude edendamise kindlustamisel, vastastikusel tunnustamisel, standardimisel ning kutsetöötajate litsentsimisel –, kui kõrvaldatakse põhjendamatud füüsilised, seaduslikud ja tehnilised barjäärid;

D.  arvestades, et parlamendi enda uurimuse kohaselt on ühtse turu väljakujundamisest saadav oodatav tulu triljon eurot (mis vastab tõhususe suurenemisest saadavale võimalikule kasule 615 miljardit eurot aastas); arvestades, et ühtse turu killustatus on üks peamisi takistusi suurema struktuurse majanduskasvu saavutamisel;

E.  arvestades, et ühtse turu edasiseks integreerimiseks on vaja täielikult strateegilist lähenemist ning tekkivate probleemide lahendamiseks on vaja nii poliitilisi kui ka tehnilisi lahendusi, eelkõige seoses põhjendamatute mittetariifsete tõketega ühtsel turul;

F.  arvestades, et EL peaks looma tõeliselt ühtse turu ning käsitlema seda kõigi kodanike, töötajate, ettevõtjate ja liikmesriikide ühise hüvena, ning arvestades, et ühtne turg saavutab oma täieliku potentsiaali ainult juhul, kui kõik liikmesriigid toetavad seda täielikult, tehes üksteisega koostööd;

G.  arvestades, et ELi tasandi eeskirjad ja meetmed tuleks ühendada ühtseks strateegiliseks nägemuseks ja need peaks seega olema üksteisega kooskõlas, mitte vastandlikud; arvestades, et liikmesriigid peavad hoiduma diskrimineerivatest meetmetest, nagu näiteks kaubandus- ja maksuseadused, mis mõjutavad ainult teatud sektoreid või ärimudeleid ja kahjustavad konkurentsi, muutes ettevõtete jaoks tegevuse alustamise teatud liikmesriikides keeruliseks, mis kujutab endast siseturu põhimõtete selget rikkumist;

H.  arvestades, et ühtset turgu ei tuleks käsitleda teistest horisontaalsetest poliitikavaldkondadest, eelkõige digitaalsest ühisturust, tervishoiust, sotsiaalsest ja tarbijakaitsest, tööõigusest ja kodanike liikuvusest, keskkonnast, jätkusuutlikust arengust, energeetikast, transpordi- ja välispoliitikast eraldiseisvana;

I.  arvestades, et ühtse turu lõpuleviimine toodete ja teenuste valdkonnas ning tõrgete kõrvaldamine on esmane prioriteet, mis vajab liikmesriikidelt ja ELI institutsioonidelt kiiret lähenemisviisi;

J.  arvestades, et tõkked ühtsel turul võivad tuua klientide jaoks kaasa väiksema valiku ning kallimad tooted ja teenused;

K.  arvestades, et sotsiaalseid ettevõtteid tunnustatakse Euroopa tasandil vähe ning et enamik neist ei ole tunnustatud ELi tasandi õigusraamistikus, vaid üksnes riiklikul tasandil mõnes liikmesriigis ja erinevates õiguslikes vormides; arvestades, et ELi õigusraamistiku puudumine takistab selliste ettevõtete suutlikkust siseturul piiriüleselt tegutseda;

L.  arvestades, et võltsimine tekitab tõsist ohtu tervisele ja avalikule julgeolekule, ning arvestades, et võltsitud kaupade koguväärtus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, suurendades võltsimise laastavat mõju innovatsioonile, tööhõivele ja Euroopa ettevõtjate kaubamärkidele;

M.  arvestades, et ühtse kapitalituru loomine aitaks riske üle piiride jagada senisest enam ja parandada turgude likviidsust;

N.  arvestades, et komisjoni kokkuvõttev aruanne asukohapõhist piiramist käsitleva konsultatsiooni kohta näitab, et tarbijate toetus asukohapõhise piiramise vastastele seadusandlikele meetmetele on suur;

O.  arvestades, et finantskriisi majanduslikke tagajärgi on ikka veel tunda ning mitmes liikmesriigis on SKP jätkuvalt allpool 2008. aasta taset;

P.  arvestades, et ühtset turgu iseloomustab püsivalt kõrge töötuse määr; arvestades, et finantskriis on suurendanud töötute arvu enam kui 6 miljoni võrra; arvestades, et 2015. aasta lõpus oli liidus enam kui 22 miljonit töötut;

Poliitilised eesmärgid

1.  toetab komisjoni kaupade ja teenuste ühtse turu strateegia üldeesmärke („Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“) ning peab tervitatavaks komisjoni meetmeid peamistes valdkondades, et vallandada ühtse turu täielik potentsiaal tarbijate, töötajate ja ettevõtete, eelkõige idufirmade hüvanguks, suurendada kvaliteetsete töökohtade arvu ning arendada ja kasvatada VKEsid; ergutab komisjoni välja töötama valdkondadevahelised poliitikameetmed õiglasema ühtse turu saavutamiseks, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu II jaotisega üldkohaldatavate sätete kohta;

2.  märgib, et kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist tagava siseturu loomine on liidu üks olulisi eesmärke;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et strateegia eesmärk on täiendada muudes valdkondades tehtud jõupingutusi; on arvamusel, et parandades juba tehtud algatusi, on strateegial suur potentsiaal aidata kaasa majandusliku heaolu tagamisele, suurendada kvaliteetsete töökohtade loomist ja majanduskasvu, parandada eurooplaste heaolu konkreetsete meetmete abil, muuta Euroopa Liit investorite jaoks atraktiivsemaks ning arendada Euroopa ettevõtete üleilmset konkurentsivõimet; rõhutab siiski vajadust vältida nimetatud strateegia rakendamisel vastuolusid ja kattumist erinevate algatuste vahel; rõhutab, et ettepanekud peaksid põhinema tõenditel ja vastama parema õigusloome põhimõtetele;

4.  rõhutab tungivat vajadust kõrvaldada ühtse turu ees seisvad põhjendamatud tõkked, et saavutada kiiresti nähtavaid tulemusi konkurentsivõime, jätkusuutliku majanduskasvu, teadusuuringute, innovatsiooni, töökohtade loomise, tarbijate valikuvõimaluste ja uute ärimudelite valdkonnas; on arvamusel, et nende eesmärkide saavutamiseks peame püüdlema seadusandluse suurema ühtlustamise poole, kui see on vajalik ja asjakohane, säilitades samal ajal tarbijakaitse kõrgeima võimaliku taseme, ning kehtestama asjakohased meetmed liikmesriikides sätestatud põhjendamatute tõkete suhtes;

5.  on arvamusel, et Euroopa 2020. aasta strateegia vahekokkuvõttes tuleks seada ambitsioonikad eesmärgid, et saavutada 2020. aastaks kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus ja jätkusuutlik majanduskasv; rõhutab, et ühtne turg peaks olema keskne tegur selle eesmärgi saavutamisel;

6.  palub komisjonil ja liikmesriikidel olla ühtse turu õigusaktide rakendamisel innovatiivsem; rõhutab tööjõumahukate sektorite, näiteks jaemüügi- ja võõrustussektori suurt potentsiaali töökohtade loomisel, integreerimisel ja noorte tööpuudusega võitlemisel;

7.  on seisukohale, et 2010. aasta Monti aruannet „Uus ühtse turu strateegia“ tuleks ühtse turu strateegia väljatöötamisel täielikult rakendada ning arvesse võtta;

8.  rõhutab, et ühtse turu strateegias ei tohi tähelepanuta jätta tööstussektori potentsiaali jätkusuutliku majanduskasvu tagamisel ja kvaliteetsete töökohtade loomisel Euroopas;

9.  leiab, et sisenõudlus – ja eriti ostujõu parandamine, innovatiivsete meetmete kasutuselevõtmine ja rohelisse majandusse investeerimine – on ühtse turu kogu potentsiaali kasutamiseks ja jätkusuutliku kasvu edendamiseks väga oluline;

Kaasaegne ja innovaatilisem ühtne turg

10.  väljendab heameelt selle üle, et strateegia keskne eesmärk on aidata ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, mikroettevõtjatel ja alustavatel ettevõtjatel laiendada oma tegevust, kasvada ja püsida ühtsel turul, mis aitab neil muutuda innovaatilisemaks ja luua töökohti; rõhutab, et kõik VKEde ja alustavate ettevõtetega seotud algatused vajavad viivitamatuid meetmeid ja neid tuleb käsitleda esmatähtsatena, kuid tuletab meelde, et need algatused ei tohiks anda ebaausatele ettevõtetele võimalusi olemasolevatest eeskirjadest kõrvale hoida, töötajate ja tarbijate standardeid alandada või äriühingutega seotud pettusi, kuritegevust ja riiulifirmade arvu suurendada;

11.  on arvamusel, et ühtse turu strateegia võib pakkuda uusi võimalusi ELi majanduse alustalaks olevatele VKEdele, samuti mikroettevõtjatele ja innovatiivsetele idufirmadele; usub, et õige ettevõtluskeskkonna arendamine, parandades selleks VKEdele mõeldud erasektori riskikapitali raamistikku, lihtsustades juurdepääsu rahastamisele, koostades usaldusväärseid õigusakte ning rakendades kogu ühtse turu raames täielikult põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“, võib aidata kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele;

12.  usub, et halduskoormuse ja nõuetele vastavuse kulude vähendamine ettevõtjatele, eriti VKEdele, samuti tarbetute õigusaktide tühistamine, jätkates samal ajal tarbijate, töötajate, tervise- ja keskkonnakaitse kõrge taseme tagamist, on ühtse turu strateegia eesmärkide saavutamise võtmeks;

13.  on seisukohal, et tuleks kaaluda võimalikke objektiivseid kriteeriume ja näitajaid innovaatiliste idufirmade, VKEde ja sotsiaalmajandusettevõtete määratlemiseks, mille alusel saaks vastu võtta asjakohaseid meetmeid; palub komisjonil teha ettepaneku selliste kriteeriumide ja näitajate kohta;

14.  rõhutab, et sotsiaalmajanduse ettevõtteid tuleb siseturupoliitika raames edendada, pidades silmas, et ELis on umbes 2 miljonit sotsiaalmajandusettevõtet, mis moodustavad umbes 10–12 % kõigist Euroopa ettevõtetest; rõhutab lisaks, et sotsiaalmajandus kasvab kiiresti, pakub kvaliteettooteid ja -teenuseid ning loob kvaliteetseid töökohti;

15.  palub komisjonil nõuda, et REFITi platvormi raames käsitletaks takistusi innovatsioonile, ja teha lisaks ettepanekule luua Euroopa Innovatsiooninõukogu ettepanekuid nende takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks; rõhutab, et see protsess ei tohi viia tööhõive, tarbijakaitse ja keskkonnastandardite langetamiseni; on seisukohal, et parema õigusloome tagamiseks tuleks olemasolev seadusandlus vajadusel läbi vaadata ja seda eesmärgile sobivaks muutmiseks lihtsustada, samas peaks kogu uus seadusandlus olema vaikimisi tulevikukindel ja digitaalne ning järgima põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“;

16.  märgib, et hea õigusloome võib tuua kasu nii ettevõtjatele kui ka töötajatele ning aidata ühtsel turul edendada majanduskasvu ja kvaliteetset tööhõivet; võtab teadmiseks komisjoni parema õigusloome tegevuskava, mis hõlmab tõhusamat sidusrühmade osalust (näiteks REFITi platvormi abil) ja tõhusamat mõjuhindamist; rõhutab, et lisaks lühiajaliste mõjude hindamisele tuleb hinnata ka õigusaktide pikaajalist väärtust ja õigusaktide puudumise tagajärgi; on veendunud, et parem, tõhusam ja lihtsam seadusandlus vähendab halduskoormust ning edendab majanduskasvu ja töökohtade loomist, tagades samal ajal jätkuvalt tarbijate, töötajate, tervise- ja keskkonnakaitse kõrge taseme;

17.  on arvamusel, et ühtse turu edasiseks arendamiseks on vaja liikmesriikidevaheliste kaubandustõkete kõrvaldamist; toetab 2016. aasta veebruari Euroopa konkurentsideklaratsiooni, eelkõige pühendumist regulatiivsele lihtsustamisele ja koormuse vähendamisele, et teha rohkem ELi eeskirjade üldise koormuse vähendamiseks, eelkõige VKEde ja mikroettevõtete jaoks, ning määrata võimaluse korral kindlaks konkreetsete sektorite koormuse vähendamise eesmärgid; soovitab, et nimetatud koormuse vähendamise eesmärkide kehtestamiseks tuleks viivitamatult tööle hakata;

18.  leiab, et ühtse turu eesmärkide tagamiseks ning majanduskasvu ja töökohtade loomiseks peab EL suurendama konkurentsivõimet vastavalt Euroopa Ülemkogu konkurentsivõimealases deklaratsioonis sätestatule;

19.  väljendab heameelt komisjoni otsustavuse üle käsitleda maksustamisalase koostöö puudumist ELis ning eelkõige VKEde ees seisvaid probleeme, mis on tingitud erinevate siseriiklike käibemaksueeskirjade keerukusest; toetab täielikult komisjoni seoses käibemaksureformiga; palub komisjonil kaaluda, kuidas digitaalsete teenuste käibemaksu tekkimise koha uusi eeskirju oleks võimalik muuta, et vastata väikeste ja mikroettevõtete erivajadustele; palub komisjonil kaaluda täiendava koordineerimise võimalikkust ja eelkõige võimalust kehtestada lihtsustatud käibemaks (sama kategooria kaupadele) e-kaubanduse sektoris;

20.  toetab komisjoni pingutusi õiglase maksustamise tagamiseks Euroopa Liidus ning võitluseks agressiivse maksuplaneerimise ja maksudest kõrvalehoidumiste vastu; kutsub komisjoni üles pöörama oma tähelepanu piiriüleselt tegutsevate kontsernide aruandekohustusele riikide kaupa;

21.  juhib tähelepanu raskustele, millega seisavad silmitsi ettevõtjad ning eelkõige VKEd ja idufirmad rahaliste vahendite leidmisel; juhib tähelepanu, et erinevused välistes tegurites (näiteks lihtne juurdepääs krediidile, maksusüsteemid ja tööõigusaktid) tähendavad, et VKEd satuvad võrreldes teistega ebasoodsamasse olukorda; palub komisjonil jätkata väärtusliku abi andmist kõnealustele ettevõtjatele Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja selliste programmide kaudu nagu „Horisont 2020“, COSME ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, et leida võimalusi veelgi hõlbustada neile ja teistele programmidele ja vahenditele juurdepääsu eelkõige mikroettevõtjate jaoks, näiteks lühendades hankemenetlusi kuue kuuni, lihtsustades veelgi nendega seotud menetlusi ning parandades Euroopa rahastuse nähtavust; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle kasutada programmi COSME vahendeid innovaatilistele alustavatele VKEdele suunatud teavitamiskampaaniate rahastamiseks; kutsub üles kaasama neisse kampaaniatesse kõiki ettevõtjate toetamise eest vastutavaid piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, eriti neid, kes osalevad Euroopa ettevõtlusvõrgustikus; peab lihtsustamist peamiseks teguriks, mis võimaldab VKEdele ja idufirmadele juurdepääsu rahastusele; palub komisjonil tagada, et ühisrahastamine toimiks tõrgeteta ka piiriüleselt;

22.  kutsub komisjoni üles kaaluma VKEde saadikute võrgustiku tugevdamist eri meetmete abil, vältides samas täiendavat halduskoormust, et suurendada teadlikkust kõnealusest vahendist ja selle nähtavust VKEde jaoks, tugevdada koostööd kõigi VKEde saadikute ja vastavate VKEde esindajate vahel ning anda üks kord aastas parlamendile ülevaade võrgustiku tegevusest;

23.  juhib tähelepanu asjaolule, et hoolimata sellest, et Euroopa Parlament võttis veebruaris 2011 vastu direktiivi hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul, lähevad igal aastal tuhanded VKEd ja idufirmad üle Euroopa pankrotti, oodates oma arvete tasumist, sealhulgas ka riigiasutuste poolt; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et hõlbustada hilinenud maksete direktiivi kohaldamist ja jõustamist; palub liikmesriikidel lisaks kaaluda hilinenud maksete direktiivi nõuetele mittevastava kohaldamise korral asjakohase kompensatsiooni andmist ettevõtjatele, kellele riigiasutused on võlgu, et nad ei oleks selle tõttu sunnitud pankrotti minema;

24.  tunnustab ettevõtete maksejõuetust, sealhulgas varajast restruktureerimist ja teist võimalust käsitleva õigusakti algatust, millega tagatakse, et liikmesriigid loovad sellise regulatiivse keskkonna, milles aktsepteeritakse, et mõnikord võivad plaanid ebaõnnestuda, ning ergutatakse innovatsiooni, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et ebaõnnestunud ettevõtete kulud ja tagajärjed ei mõjuta mitte ainult ettevõtte omanikku ja aktsionäre, vaid ka võlausaldajaid, ettevõtte töötajaid ja maksumaksjaid; palub komisjonil tagada, et selle algatusega ühtlustatakse maksejõuetusmenetlused terves ELis ning vähendatakse menetluste kestust ja kulusid;

25.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei rõhutanud piisavalt käsitööettevõtete ja VKEde traditsioonilise tootmise erilist rolli nii konkurentsivõime kui majandusstabiilsuse olulise mõjutajana Euroopas; julgustab komisjoni kasutama ära töötleva tööstuse digiteerimise ja innovatsiooni täit potentsiaali, eelkõige mikro- ja väiketootjate ning idufirmade, samuti vähemtööstuslike piirkondade jaoks, et aidata vähendada piirkondlikke erinevusi ja elavdada kohalikku majandust; on seisukohal, et järgnevatel aastatel peab tugevam VKEde ja käsitöönduse poliitika olema kõigi Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide peamisi prioriteete;

26.  väljendab heameelt komisjoni ühtse digivärava üle, mis peaks toetuma teenuste direktiivi põhjal loodud ühtsetele kontaktpunktidele ning ühendama ühtseid kontaktpunkte teiste sarnaste ühtse turu võrkudega; palub komisjonil uurida kõiki võimalusi, kuidas saaks ühtse digivärava kasutamise abil aidata Euroopa idufirmadel kogu Euroopas areneda ja rahvusvahelisemaks muutuda, andes eri keeltes täpset ja selget teavet kõigi menetluste ja formaalsuste kohta, mis on vajalikud koduturul või mõnes muus ELi riigis tegutsemiseks; nõuab tungivalt, et komisjon looks ettevõtetele ja tarbijatele ühtse kontaktpunkti juurdepääsuks kogu ühtse turuga seotud teabele, abile, probleemide lahendamisele ning riiklikele ja kogu ELi hõlmavatele menetlustele, mis on vajalikud ELis piiriüleselt tegutsemiseks; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks nende viivitamatu rakendamise;

27.  märgib, et ettevõtted, eelkõige VKEd, ei ole kas teistes liikmesriikides kehtivatest eeskirjadest teadlikud või on neil probleeme nende ettevõttele kohaldatavate eeskirjade ja menetluste kohta teabe leidmisel või nendest arusaamisel; palub komisjonil ühendada kõik portaalid, juurdepääsupunktid ja teavet andvad veebilehed ühe värava alla, mis pakub VKEdele ja idufirmadele kasutajasõbralikku teavet nii, et neil on võimalik teha teabel põhinevaid otsuseid, säästa aega ja raha;

28.  palub komisjonil töötada välja ühtsed kontaktpunktid alates regulatiivsest portaalist kuni täiemahuliste e-ettevõtlusportaalide süsteemideni, edendades pidevat teabevahetust ettevõtete esindajate poolt ja nende vahel ning aidata kohalikel ettevõtetel ja kodanikel teistes ELi liikmesriikides konkureerida;

29.  tuletab meelde, kui oluline on olemasolevate ühtse turu vahendite tugevdamine ja ühtlustamine VKEde jaoks, et lihtsustada nende piiriülest laienemist; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid suuremat tähelepanu toodete kontaktpunktide ja ühtsete kontaktpunktide ühtlustamisele ja parandamisele;

30.  tuletab meelde nõuet tagada tarbijatele kaitse võrdne tase nii veebis kui ka veebiväliselt; toonitab, et tagamaks tarbijate kaitset ja toodete ohutust, peavad kõik ühtsel turul veebis ja veebiväliselt tegutsevad ettevõtjad võtma kõik mõistlikud ja asjakohased meetmed võitluseks võltsimisega;

31.  rõhutab, et jagamismajandus kasvab kiiresti ning et kuigi see muudab viisi, kuidas paljusid teenuseid osutatakse ja varasid kasutatakse, võib see juhtida innovatsiooni ning tuua ühtse turu ettevõtetele ja tarbijatele lisavõimalusi ja täiendavat kasu; rõhutab jagamismajandusega seotud majanduslikke, ühiskondlikke ja keskkondlikke eeliseid ja väljakutseid; palub komisjonil koordineerida liikmesriikide jõupingutusi jagamismajandust puudutavate lühi- või pikaajaliste seadusandlike lahenduste leidmisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama ettepanekuid kuritarvitamiste vältimiseks jagamismajanduse töösuhete ja maksustamise valdkonnas;

32.  väljendab heameelt seoses komisjoni teatatud algatusega jagamismajanduse kohta ja tema kavatsusega pöörata rohkem tähelepanu selles valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele ning täpsustada suuniste abil kehtivate liidu õiguse sätete vaheline koosmõju jagamismajanduse ärimudelite rakendamisele ja toimimisele; on seisukohal, et regulatiivne sekkumine selles valdkonnas peaks olema paindlik, et võimaldada kiiresti muutuvas sektoris (mis nõuab kiiret ja tõhusat kohandamist) eeskirjade kiiret kohandamist ja jõustamist; rõhutab, et kehtivaid tarbijakaitsestandardeid tuleb kohaldada ja jõustada ka digitaalmajanduses; palub komisjonil tagada parimad võimalikud tingimused jagamismajanduse arenemiseks ja edenemiseks;

33.  rõhutab, et jagamismajanduse uued turvaelemendid, näiteks maksete turvalisus, geolokaliseerimine ja kindlustus, annavad tarbijatele suurema mõjuvõimu ning seega on vaja hinnata, millisel puhul oleks tõhusam kohaldada parandusmeetmeid, mitte eelnevat regulatsiooni; palub komisjonil veelgi enam edendada avaliku ja erasektori koostööd, et tegeleda olemasolevate jagamismajanduse tõketega, eelkõige digitaalse identiteedi suurenenud kasutamine, et tarbijates võrgupõhiste tehingute korral usaldust luua, et töötada maksude maksmiseks välja digilahendused, et pakkuda piiriüleseid kindlustusskeeme ning et ajakohastada tööalast seadusandlust;

34.  on seisukohal, et jagamismajanduses tuleks julgustada uute ettevõtlusmudelite, innovatiivsete teenuste ja varade ajutist kasutamist, kuid samade teenuste suhtes tuleks võimaluse korral kohaldada samu eeskirju, et kaitsta teenuste kvaliteeti, olenemata nendele ligipääsemise ja nende osutamise viisist, tagada võrdsed tingimused ja tarbijaohutus ning samal ajal hoida ära killustumine, mis kahjustaks uute ärimudelite arengut; on arvamusel, et jagamismajanduse suhtes on võimalik rakendada ainult ühtse turu lähenemisviisi, kuna ühtse turu killustamine kohalike või riiklike eeskirjadega takistab Euroopa jagamismajanduse ettevõtetel Euroopa tasandil arenemist;

35.  juhib tähelepanu ELi tehniliste standardite olulisusele innovatsiooni ja konkurentsivõime valdkonnas ning ühtse turu edendamiseks; juhib tähelepanu vajadusele võtta aegsasti meetmeid, et töötada välja kõrged Euroopa standardid, mis on seotud kvaliteedi, koostalitlusvõime ja ohutusega tööstuspoliitika valdkonnas, ning edendada neid ka rahvusvahelisel tasandil; palub komisjonil toetada ja tugevdada ELi standardeid, mis on juba sätestatud määruses (EL) nr 1025/2012, ning muuta standardimise raamistik tõhusamaks ja eesmärgipärasemaks, kasutades muu hulgas võimalusi, mida pakuvad rahvusvahelised kaubandusläbirääkimised; rõhutab, et standardeid tuleks kehtestada turust lähtuval, avatud, kaasaval ja konkurentsivõimelisel viisil, et VKEdel oleks neid lihtne rakendada ja et vältida suletud väärtusahelate ohtu, vältides samal ajal viivitusi nende avaldamisel;

36.  rõhutab standardimissüsteemi olulist rolli toodete ja järjest rohkem ka teenuste vabas ringluses; märgib, et standardite vabatahtlik kasutamine on Euroopa SKP-le lisanud 0,3–1 % ning mõjub tööviljakusele positiivselt;

37.  tuletab meelde, et enamik standarditest töötatakse välja vastuseks tööstuse konkreetsele vajadusele, järgides alt-üles käsitlusviisi, et tagada standardite seos turuga; toetab ühtse turu strateegiaga võetavat kohustust, mille eesmärk on tagada, et Euroopa jääks kogu maailmas standardite väljatöötamisel juhtpositsioonile; toetab standardimist, mis vastab rahvusvahelisele käsitlusviisile kas ülemaailmsete rahvusvaheliste standardite väljatöötamise kaudu või vajaduse korral vastavate rahvusvaheliste standardite tunnustamise kaudu; meenutab kavatsust luua standardimistegevuste raamistik ja prioriteedid standardimisega seotud ühisalgatuse raames; palub komisjonil tagada, et ühisalgatus põhineks jätkuvalt alt-üles käsitlusviisil ja tööstuse konkreetsetel vajadustel ning seaks seega esikohale ja kehtestaks ainult selliseid standardeid, mis vastavad konkreetsetele vajadustele ja on turu jaoks asjakohased, ning mis ei tooks kaasa ebavajalike standardite järgimist või muude seonduvate standarditega võrreldes ebajärjekindlate nõuete kehtestamist;

38.  märgib, et Euroopa standardimisega seotud ühisalgatus tugineb Euroopa standardimissüsteemi sõltumatule läbivaatamisele ning toetab eesmärki, mille kohaselt peaks Euroopa standardimiskogukond välja töötama meetmed, mis süsteemi tervikuna parandavad, sh soovitused kaasavuse kohta ning Euroopa ettevõtete konkurentsivõime toetamine;

39.  palub komisjonil oma töös Euroopa standardiorganitega neid ja nende riiklikke osapooli toetada nende jõupingutustes parandada VKEde kaasamist, seda nii standardite loomise protsessis kui ka sellele järgneval standardite kasutuselevõtmisel; ühtlasi soovitab komisjonil teha tihedat koostööd Euroopa standardiorganite, riiklike standardiametite ja muude asutustega, et parandada standardimisprotsessi läbipaistvust Euroopa standardimise 2016. aasta tööprogrammis ja selle aluseks oleva määruses sisalduvate kohustuste täitmisel;

40.  võtab arvesse, et ühisalgatused peaksid keskenduma töötavade jätkuvale parandamisele, eelkõige luues protsessid tehniliste komisjonide koosseisu läbivaatamiseks ja meetmed avatuse ja kaasatuse edendamiseks, andes sellega paljudele sidusrühmadele võimaluse osaleda tehniliste komisjonide aruteludes;

41.  on seisukohal, et läbipaistvam ja parema juurdepääsuga apellatsioonimehhanism suurendaks usaldust ning parandaks standardite loomise protsesse; on veendunud, et kui pärast Euroopa Liidu õigusakti vastuvõtmist nõuab komisjon standardit, võib Euroopa Parlamendi asjakohane komisjon sellise protsessi käigus etendada teatavat rolli avalikus kontrollis ja arutelus, tehes seda vajadusel enne otsuse langetamist ametliku vastuväite esitamise kohta; rõhutab, et standardiametitele esitatavate standardinõuete kindlaksmääramisel tuleks kasutada proportsionaalsuse ja riskipõhise lähenemisviisi põhimõtteid;

42.  on veendunud, et üldise teadlikkuse suurendamine esitatud standardite eelnõudest enne nende lõplikku heakskiitmist võib suurendada aruandekohustust ja läbipaistvust ning luua kindlama protsessi, mis on kooskõlas Euroopa standardimiskogukonna olemasolevate parimate tavadega;

43.  kutsub komisjoni üles esitama enne 2016. aasta lõppu parlamendile aruande Euroopa standardimisega seotud ühisalgatuse kohta ning selle kohta, milliseid edusamme on koostöös Euroopa standardimiskogukonnaga tehtud 2016. aasta iga-aastases liidu töökavas olevate soovituste osas;

44.  palub komisjonil ELi siseturu konkurentsi eest vastutajana tagada koostöös riikide järelevalveasutustega kõikidele turul tegutsevatele konkurentidele võrdsed tingimused;

45.  väljendab heameelt hiljutiste algatuste üle tõhusamate ja läbipaistvamate riigihangete kohta, kasutades paremini hankeandmeid ning andes rohkem vabatahtlikke hinnanguid hangetele teatud suuremõõtmeliste taristuprojektide puhul; palub liikmesriikidel nende algatuste rakendamiseks komisjoniga koostööd teha;

46.  loodab, et komisjon jätkab 2014. aasta direktiividega alustatud riigihangete süsteemi reformimist, liikudes hankevaldkonnas üha suurema kvalifitseeritud nõudluse suunas, mille eesmärk on premeerida tehnoloogilist uuendust ja energiatõhusust;

47.  märgib, et 2014. aasta avalike hangete kord on lihtsam ning selles on rohkem paindlikke reegleid muu avaliku sektori poliitika ning ka liikmesriikide ja kohalike spetsialiseerunud ettevõtete jaoks; juhib tähelepanu asjaolule, et avalike hangete valdkonnas esineb liikmesriikides endiselt märkimisväärseid vajakajäämisi, mis piiravad piiriülest laienemist ja kasvu siseturul;

48.  väljendab põhimõtteliselt heameelt komisjoni teavitatud algatuste suhtes suurendada läbipaistvust, tõhusust ja vastutust riigihangete puhul; rõhutab siiski, et uusi ELi direktiive tuleks rakendada ja kohaldada eelisjärjekorras uute instrumentide, nagu hankeregister, sisseviimise ees; rõhutab sellega seonduvalt, et võimalikud andmeanalüüsi vahendid ei tohi tuua kaasa uusi või lisanduvaid aruandekohustusi; tuletab meelde, et eelhindamismehhanism peaks suurte taristuprojektide puhul olema puhtalt vabatahtlik;

49.  rõhutab vajadust täielikult elektroonilise riigihangete süsteemi järele; toonitab vajadust rakendada kiiresti ja kõikehõlmavalt riigihangete direktiiv tervikuna; rõhutab vajadust kasutada laialdasemalt e-hanget VKEde jaoks turgude avamisel;

50.  rõhutab ühtse patendi olulisust; toetab komisjoni kavatsust kaotada ebakindlus küsimuses, kuidas hakkab ühtne patent kõrvuti eksisteerima riiklike ja täiendava kaitse tunnistustega (SPC), ning ühtse täiendava kaitse tunnistuse võimalikku loomist, pidades samal ajal silmas rahvatervist ja patsientide huve;

51.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks enne 2019. aastat kasutusele ja rakendaks tootmises täiendava kaitse tunnistusest loobumise, et edendada globaalses keskkonnas Euroopa analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite tööstuse konkurentsivõimet, ning samuti selleks, et säilitada ja luua ELis uusi töökohti ja majanduskasvu, kahjustamata täiendava kaitse tunnistuse korra raames sätestatud turustamise ainuõigust kaitstud turgudel; on veendunud, et sellistel sätetel võiks olla positiivne mõju arenguriikide ja vähim arenenud riikide juurdepääsule kvaliteetsetele ravimitele ning see võiks aidata vältida tootmise viimist kolmandatesse riikidesse;

52.  nõuab meetmete võtmist patendisüsteemile juurepääsu lihtsustamiseks kõigile Euroopa mikroettevõtjatele ja VKEdele ja idufirmadele, kes soovivad kasutada ühtse toimega Euroopa patenti oma toodete ja protsesside uuendamiseks, kasutades selleks muu hulgas taotluste ja pikendamistaotluste tasude vähendamist või osutades tõlkeabi; rõhutab, kui olulised on nii standardi rakendamiseks olulised patendid kui ka uuenduslikud avatud litsentsi lahendused, mis sobivad mõnikord paremini innovatsiooni toetamiseks; rõhutab patendilitsentsilepingute olulisust ELi konkurentsiõiguse piiravas raamistikus, mis põhinevad õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel (FRAND) tingimustel, et säilitada teadus- ja arendustegevuseks ja standardimiseks mõeldud stiimulid, toetada innovatsiooni ja tagada õiglased litsentsimistingimused;

53.  palub komisjonil esitada viivitamata seadusandlik ettepanek ühtse Euroopa süsteemi loomiseks muude kui põllumajandustoodete geograafiliste tähiste kaitse kohta ELis eesmärgiga luua ühtne Euroopa süsteem, nagu seda on palunud juba Euroopa Parlament, millega lõpetataks ebaadekvaatne ja killustatud olukord Euroopas ning mis tooks kodanikele, tarbijatele, tootjatele ning Euroopa kogu majanduslikule ja sotsiaalsele struktuurile kaasa palju ja erinevaid positiivseid mõjusid; rõhutab, et selline vahend tõstaks konkreetselt esile mitmete kohalike toodete lisaväärtuse koos ilmsete hüvedega asjaomastele tootjatele ja piirkondadele ja seoses tarbijateadlikkusega;

54.  juhib tähelepanu sellele, et enamikus ELi liikmesriikides ei kasutata piisavalt ära potentsiaali, mida kujutab endast avaliku ja erasektori partnerlus; kutsub ühtlustama avaliku ja erasektori partnerlust reguleerivat liikmesriikide õigusraamistikku, levitama häid tavasid ja edendama sellist partnerlust;

55.  palub liikmesriikidel luua struktuurid piirialatöötajate nõustamiseks ja aitamiseks seoses teises liikmesriigis töötamisest tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega;

56.  märgib, et ühtse turu ja digitaalse ühtse turu süvendamine võib luua uusi võimalusi, aga tuua ka esile väljakutseid ja probleeme seoses oskuste, uute tööhõivevormide, finantsstruktuuride, sotsiaalkaitse ning töötervishoiu ja -ohutusega, kusjuures kõigi nendega tuleb tegeleda ja need kõik peavad tooma kasu nii ettevõtjatele, töötajatele kui ka tarbijatele;

57.  peab kahetsusväärseks, et ühtse turu strateegia ei pööra erilist tähelepanu oskuste mittevastavusele tööturu nõudlusele, mis piirab jätkuvalt ühtse turu kasvu; tõdeb murega, et 40–47 % ELi elanikkonnast on ebapiisavate digioskustega ning nõudlus digioskustega töötajate järele kasvab 4 % aastas, samas kui avaliku sektori kulutused haridusele on alates 2010. aastast vähenenud 3,2 %, mis ohustab keskpikas perspektiivis ELi konkurentsiseisundit ja selle tööjõu tööalast konkurentsivõimet; julgustab liikmesriike investeerima digitaalhariduse ja -oskuste omandamisse;

58.  võtab teadmiseks tööjõu liikuvuse paketi eesmärgid aidata kaasa sügavamale ja õiglasemale ühtsele turule; rõhutab samas, kui oluline on tagada, et selles paketis sisalduvad meetmed oleksid proportsionaalsed ja võtaksid arvesse suure liikuvuse tagajärgi teatud piirkondadele;

59.  rõhutab, et komisjon toetab duaalset haridussüsteemi, mis aitab lisaks isikliku arengu hõlbustamisele lähendada Euroopa töötajate oskusi ja kvalifikatsiooni tööturu tegelikele vajadustele; rõhutab, kui tähtis on, et ühtse turu strateegia ei kahjustaks mingil viisil duaalset haridussüsteemi ja tagaks kvaliteetse praktika ja eelkõige tööhõive kaitse; rõhutab sotsiaalpartnerite olulist rolli duaalse haridussüsteemi arendamisel; usub, et ühes liikmesriigis kasutatavat duaalset haridussüsteemi ei saa teine liikmesriik lihtsalt kopeerida, Euroopas tuleks keskenduda duaalse hariduse ja noorte tööhõive vahelisele tugevale seosele;

60.  toetab meetmeid, mis soosivad ELi tööõigust käsitlevate diskrimineerimisvastaste õigusaktide lünkade kaotamist, eelkõige seoses puuetega inimestega; toetab lisaks nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ (võrdse kohtlemise kohta töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) viivitamatut rakendamist;

61.  tunneb heameelt deklareerimata töö vastase võitluse platvormi kasutuselevõtmise üle ning julgustab eriti liikmesriike ja sotsiaalpartnereid tegema maksimaalseid pingutusi, et võidelda veelgi tõhusamalt deklareerimata töö ja näiliste füüsilisest isikust ettevõtjate vastu;

62.  rõhutab, et töökohtade digitaliseerimise võimaluste ärakasutamiseks on vaja luua turvaline paindlik tööaja korraldus, stabiilsed töötingimused, sotsiaalkaitse ja hõlbustada nn arukat töökorraldust tootlikkuse ning töö- ja eraelu tasakaalu parandamiseks; rõhutab, kui oluline on digitehnoloogiale üleminek maapiirkondades, et oleks võimalik kasu saada digitaalarengu tegevuskava pakutavatest arvukatest võimalustest, nagu näiteks kaugtöö;

63.  toonitab tugevate ja sõltumatute sotsiaalpartnerite ja tulemusliku sotsiaaldialoogi olulisust; rõhutab vajadust kaasata sotsiaalpartnerid vajaduse korral reguleeritud kutsealade valdkonna võimalikke riiklikke reforme käsitlevatesse aruteludesse;

64.  rõhutab sotsiaaldialoogi pidamise olulisust seoses ühtse turu tekitatud võimaluste ja muutustega tööhõivele;

Süvendatum ühtne turg

65.  kutsub komisjoni üles süvendama oma jõustamistegevust; juhib tähelepanu sellele, et paljud meetmed on juba vastu võetud, kuid neid ei ole veel nõuetekohaselt jõustatud, kahjustades seega võrdseid tingimusi ühtsel turul; juhib lisaks tähelepanu sellele, et komisjoni andmetel oli 2015. aasta keskpaigas pooleli 1090 rikkumismenetlust ühtse turu valdkonnas; palub seega komisjonil ühtse turu õigusaktide paremaks ülevõtmiseks, rakendamiseks ja jõustamiseks tagada, et haldusalane kooskõlastamine, koostöö ja nende jõustamine seatakse prioriteediks kõigil tasanditel (EL, liikmesriikide ning riiklike, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste vahel), võttes sihipäraseid jõustamismeetmeid, mis põhinevad läbipaistvatel ja objektiivsetel kriteeriumidel, tagades sellega, et lahendatakse majanduslikult kõige olulisemate ebaõiglaste või ebaproportsionaalsete tõkete küsimused; on veendunud, et riiklike meetmete või rakendamiste puhul võib varajane sekkumine olla tulemuslikum ning anda paremaid tulemusi kui rikkumismenetlused; rõhutab sellegipoolest, et kui varajane sekkumismenetlus ei anna tulemusi, peab komisjon kasutama kõiki olemasolevaid meetmeid, sealhulgas rikkumismenetlusi, et tagada õigusaktide täielik rakendamine ühtsel turul;

66.  kiidab heaks ühtse turu strateegias väljendatud kavatsuse luua järgimiskultuur ning jätkuv nulltolerants ühtse turu õigusaktide rikkumiste suhtes; palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida, kas komisjoni rikkumismenetlustega seotud volitusi ei tuleks kooskõlastada komisjoni konkurentsipoliitikaga seotud volitustega;

67.  palub komisjonil toetada liikmesriike veelgi enam tugeva eeskirjade järgimise ja jõustamise kultuuri loomisel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI) edendamisel ja laiendamisel, uute oluliste õigusaktide rakendamise kavade väljatöötamisel, liikmesriikidega peetavate eeskirjade järgimise dialoogide korraldamisel, jõustamise eest vastutavate riigiametnike koolitamisel ning riiklike reguleerivate asutuste vahel tulemuslikuma kooskõlastamise edendamisel; palub liikmesriikidel täielikult pühenduda ELi õigusaktide rakendamisele ja jõustamisele ning vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisele; rõhutab õige kohaldamise ja parema õigusloome olulisust, arvestades ühtse turu killustatust, mis piirab majandustegevust ja tarbijate valikuid, ning et see peaks hõlmama kõiki ettevõtlussektoreid ja kehtima nii olemasolevate kui ka tulevaste õigusaktide suhtes;

68.  palub komisjonil ja liikmesriikidel analüüsida ühtse turu mittevajalikke piiranguid, mida ei saa õigustada avalike huvidega seotud oluliste põhjustega, pakkuda ideid selle kohta, kuidas neid probleeme vajaduse korral lahendada, ning esitada selle kohta 2017. aastal aruande;

69.  palub liikmesriikidel võtta siseturu eeskirjad üle ühtsel ja järjepideval viisil ning rakendada siseturu eeskirju ja õigusakte täielikult ja nõuetekohaselt; rõhutab asjaolu, et lisakatsete ja -registreerimiste nõuded, sertifikaatide ja standardite mittetunnustamine, territoriaalsed tarnepiirangud ja samalaadsed meetmed tekitavad lisakulusid tarbijatele ja jaemüüjatele, jättes Euroopa kodanikud ilma ühtse turu täielikest hüvedest; palub ühtlasi komisjonil parema juhtimise saavutamiseks rakendada asjakohaseid poliitikaid nende liikmesriikide suhtes, kes ei rakenda nõuetekohaselt siseturu eeskirju, algatades nende suhtes vajaduse korral rikkumismenetlusi ja kiirendades neid menetlusi nn kiirmenetluse abil;

70.  märgib, et on kiiresti vaja ELi reeglite järjepidevat ühtlast rakendamist ja korrakohast jõustamist, millele lisandub regulaarne seire ja hindamine kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate põhjal, võrdlev hindamine ja parimate tavade jagamine, et saavutada olemasoleva ühtse turu õigusaktide ühtlasem rakendamine; meenutab seetõttu, et kõigis liikmesriikides on vaja täielikult ja põhjalikult võtta üle Euroopa eeskirjad ühtse turu toimimise kohta ja neid rakendada;

71.  palub komisjonil suurendada oma jõupingutusi, et tuvastada ELi õigustiku võimalikke rikkumisi liikmesriikide poolt väga varajases staadiumis, ning olla kindlalt vastu mis tahes liikmesriikide parlamentides vastu võetavatele või läbivaadatavatele õiguslikele meetmetele, mis võiksid ühtset turgu veelgi rohkem killustada;

72.  rõhutab, et liikmesriikide võetud kohustus ja soov ELi õigustikku korrakohaselt rakendada ja kohaldada on ühtse turu edu jaoks väga oluline; palub liikmesriikidel kaotada põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed tõkked ühtsele turule ning hoiduda diskrimineerivate ja protektsionistlike meetmete võtmisest töökohtade ja majanduskasvu loomiseks ning konkurentsivõime suurendamiseks;

73.  märgib, et liikmesriikidel on ühtse turu heade valitsemistavade ja nõuetekohase toimimise puhul väga oluline roll ning seetõttu peavad nad ühiselt ilmutama proaktiivset omaosalust ja juhtimist ühtsel turul, kasutades uue poliitilise impulsi loomiseks konsolideeritud ühtse turu olukorra aruandeid, regulaarseid ja teemakohaseid arutelusid konkurentsivõimenõukogu koosolekutel, eesmärgipäraseid iga-aastaseid Euroopa Ülemkogu koosolekuid ning käsitledes ühtset turgu Euroopa poolaasta juhtimise tugisambana;

74.  kinnitab taas, et EL võiks luua omaenda teaduspõhised sõltumatud näitajad ühtse turu integreerituse taseme kohta, mis avaldataks osana iga-aastasest majanduskasvu analüüsist, ning nõuab teatavate ELi organite juhtide strateegiadokumendi „Viie juhi aruanne“ vastuvõtmist, mis on teekaart tõelise ühtse turuni;

75.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon peab tugevdama oma sidemeid riikide parlamentidega, et kooskõlastada ja lahendada küsimusi, mis on seotud ühtse turu eeskirjade ülevõtmise ja rakendamisega;

76.  rõhutab, et on vaja tugevdada SOLVITi võrgustikku, eelkõige laiendades koostööd SOLVITi, CHAPi, EU Piloti ja Euroopa ettevõtlusvõrgustiku vahel, et ühtlustada ELi kaebusmenetluste laiemat raamistikku, ja parandada kodanike ja VKEde teadlikkust sellest võrgustikust ja selle praktilisest rollist ühtse turuga seotud tõlgendusprobleemide lahendamisel; on seisukohal, et kui komisjon kaalub, kuidas kindlaks määrata jõustamismeetme prioriteete, peaks ta arvestama andmeid SOLVITi võrgustiku kaudu tõstatatud küsimuste kohta; kutsub komisjoni üles suurendama oma jõupingutusi, et abistada liikmesriike kõige probleemsemate juhtumite lahendamisel; kutsub liikmesriike üles tagama oma riiklikele SOLVITi keskustele sobiva varustuse ja sobivad tingimused, et need saaksid oma rolli täita;

77.  rõhutab, et riiklike eeskirjade läbipaistvus on ühtsel turul piiriülese kaubanduse võimaldamiseks äärmiselt oluline vahend ning aitab tuvastada mittetariifseid tõkkeid; julgustab liikmesriike kaubanduse soodustamise huvides tegema oma eeskirjad internetis ja rohkem kui ühes keeles hõlpsamini kättesaadavaks, millest on kasu kõigile;

78.  märgib, kui oluline on edendada liikuvust selliste programmide nagu Erasmus+ ja EURES poolt pakutavate koolituste, praktika, oskuste ja tööalase konkurentsivõime kaudu, mis võimaldab miljonitel ELi töötajatel saada väärtuslikke kogemusi;

79.  peab kahetsusväärseks, et paljudes liikmesriikides ei rakendata nõuetekohaselt vastastikuse tunnustamise põhimõtet; ootab komisjoni vastavat ettepanekut kaupade ühtse turu tugevdamise raames, kuna see parandaks vastastikust tunnustamist meetmete abil, millega suurendatakse teadlikkust vastastikuse tunnustamise põhimõttest ning tagatakse selle parem rakendamine ja jõustamine, ja vastastikuse tunnustamise määruse läbivaatamise abil, sealhulgas eesmärgiga parandada vahendeid selliste vaidluste lahendamiseks, mis tulenevad vastastikuse tunnustamise põhimõtte nõuetele mittevastavast rakendamisest või kohaldamisest; rõhutab, et kui pädevad asutused rakendaksid vastastikuse tunnustamise põhimõtet terves ELis, saaksid ettevõtted keskenduda ainult ettevõtlusele ja ELi majanduskasvu edendamisele, mitte ei peaks püüdma ületada mitmesuguseid takistusi, mida tekitavad liikmesriigid, kes ei austa vastastikuse tunnustamise põhimõtet;

80.  on lisaks seisukohal, et komisjon peaks tegutsema proaktiivsemalt selliste sektorite tuvastamisel, millel on suur piiriülese kaubanduse ja digiteerimise potentsiaal ja kus võiks kohaldada vastastikuse tunnustamise põhimõtet;

81.  kutsub komisjoni üles selgitama, kuidas pakutud turuteabevahendid töötaksid ja milline oleks selliste vahendite õiguslik alus;

82.  kordab oma üleskutset nõukogule võtta kiiresti vastu tooteohutuse ja turujärelevalve pakett ning palub komisjonil sellega seoses täita täiel määral oma rolli lahenduste otsijana; toonitab jaemüügiks mõeldud kaupade kohta piisava teabe ning eelkõige päritolumaa märkimise tähtsust, sest see on ülioluline tarbijate kaitsmiseks ja võltsimisvastase võitluse tugevdamiseks;

83.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles karmistama võltsimise eest määratavaid karistusi ning tagama selles valdkonnas ELi õigusaktide täielik rakendamine;

84.  rõhutab, et regulatiivsed erinevused liikmesriikide vahel märgistamis- või kvaliteedinõuete osas loovad ebavajalikke takistusi toodete tarnijate tegevusele ja tarbijakaitsele; rõhutab ökomärgistuse lisaväärtust; palub komisjonil hinnata, millised märgistused on tarbijainfo tagamiseks vajalikud ja millised mittevajalikud, ja kaaluda ELi tasandil kohustusliku süsteemi kehtestamist käsitöö- ja tööstustooteid puudutava põhiteabe andmise kohta, mida on kaalutud näiteks mööblitööstuses, et anda tarbijatele põhiteavet ja tagada võrdne toodete kvaliteet eri liikmesriikides; on seisukohal, et selline algatus oleks kasulik nii tarbijatele, tööstusele kui ka kaubandusettevõtjatele, kuna nii tagataks läbipaistvus, Euroopa toodete asjakohane tunnustamine ja ühtsed eeskirjad ühtsel turul tegutsejatele;

85.  rõhutab seoses teenuste ühtse turuga selget vajadust parandada piiriülest teenuste pakkumist, tagades samaaegselt, et ei soodustataks sotsiaalset dumpingut; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid teenuste direktiivi nõuetekohase ja tõhusama kohaldamise ning väldiksid samas selle valdkonna ülereguleerimist; väljendab heameelt seoses komisjoni ettepanekuga parandada teenuste direktiivi raames teatamismenetlust, kuna praegune menetlus on ebatõhus ja läbipaistmatu; on seisukohal, et teatamine peaks toimuma õigusloome protsessi varasemas etapis, et anda sidusrühmadele ja liikmesriikidele aega tagasiside andmiseks ning minimeerida viivitusi uute õigusaktide vastuvõtmisel; nõustub laiendama direktiivis (EL) 2015/1535 sätestatud teatamismenetlust kõigile sektoritele, mida direktiiv ei hõlma; lükkab tagasi mis tahes ettepaneku, et teenuste direktiivi kohaldamisala tuleks laiendada; palub komisjonil tegeleda Euroopa pangandussektori killustatusest tuleneva koormusega, mis põhjustab mitteresidentidele, eriti VKEdele raskusi pangakonto avamisel teises liikmesriigis;

86.  kutsub komisjoni üles püüdlema teenuste piiriülese osutamise menetluse lihtsustatud ja ühtlustatud vormi suunas, et integreerida VKEsid tõhusamalt siseturule;

87.  juhib tähelepanu asjaolule, et teenuste direktiivi artikli 16 lõikes 1 ja Euroopa Kohtu kohtupraktikas on proportsionaalsele regulatsioonile esitatavad nõuded selgelt määratletud; tuletab meelde, et kui üks liikmesriik kehtestab vähem ranged eeskirjad kui teine, ei tähenda see, et selle liikmesriigi eeskirjad on ebaproportsionaalsed ega ole järelikult liidu õigusega kooskõlas; kordab, et eeskirjad, mis piiriülest teenust raskendavad, takistavad või muudavad selle mitteatraktiivseks, on ühtse turu nõuetega ainult siis kooskõlas, kui need seonduvad avaliku huviga seotud mõjuvate põhjustega, on selleks ka tõepoolest sobivad ega piira teenuste osutamise vajadust rohkem, kui see on vajalik taotletava avaliku huvi seisukohast;

88.  rõhutab vajadust tagada teenuste suhtes kohaldatavate regulatiivsete nõuete ja piirangute sidus proportsionaalsuse hindamine; märgib ära komisjoni ettepaneku võtta kasutusele teenuste osutamise luba (nn teenusepass) , mis soodustab olulistes majanduslikes sektorites, nt äriteenuste sektoris, ettevõtete arengut ja liikuvust üle kogu ühtse turu; on seisukohal, et kõnealuse algatuse eesmärk peaks olema lihtsustada ametivõimude ja selliste teenusepakkujate haldusmenetlusi, kes soovivad tegutseda piiriüleselt, ning kõrvaldada regulatiivset laadi takistused, mis võiksid panna neid ettevõtjaid loobuma teise liikmesriigi turule sisenemisest; nõuab, et võimalik teenuste osutamise luba lisataks ühtset turgu käsitlevate õigusaktide toetamiseks ettenähtud horisontaalsete vahendite hulka, nagu siseturu infosüsteem (IMI) või ühtsed kontaktpunktid, mis nähti teenuste direktiiviga ette asutuste ühtse kontaktpunktina, et teha kõiki vajalikke haldusmenetlusi piiriüleste teenuste osutamisega seonduvate tegevuste suhtes; rõhutab, et teenuste osutamise loa kasutuselevõtmine ei tohi viia olukorrani, kus Euroopa Kohtu kohtupraktika mõju avaliku huviga seotud mõjuvate põhjuste suhtes, mis võivad legitimeerida piiriüleste teenuste osutamist piirava regulatsiooni, väheneb või kehtetuks tunnistatakse; toonitab siiski, et kui teenuste direktiivi nõuetekohaselt rakendataks ja jõustataks, oleks teenuste osutamise luba üleliigne; rõhutab, et sellega ei tohi siiski kaasneda päritoluriigi põhimõtte kasutusele võtmine;

89.  väljendab heameelt seoses keskendumisega teenuste rollile ühtsel turul ning selle tagamisele, et kutsetöötajad ja teenuste ettevõtjad, eriti jaemüüjad, ei jääks lõksu üksnes oma riigi turule; rõhutab, et kutse- ja teenusepasside süsteemide laiendamine on oluline selleks, et vältida ebavajalikku bürokraatiat liikmesriikide vahel, mis takistavad meie kodanikke piiriüleselt töötamast ja kauplemast;

90.  kordab vajadust eemaldada tõkked (sealhulgas keelelised, halduslikud ja teabealased), mis pärsivad rahvusvahelise e-kaubanduse äripotentsiaali ja õõnestavad tarbijate usaldust ühtse turu vastu; rõhutab tegevuspiirangute kõrvaldamise olulisust jaemüügitegevuste korral, näiteks poodide lahtiolekuaegade reguleerimine, jaemüügimaksud ja valikuliselt kohaldatavad maksud ning ebaproportsionaalsed teabenõuded ettevõtetele;

91.  tunnustab kohalike ametiasutuste pädevust linnaplaneerimise valdkonnas; rõhutab siiski, et linnaplaneerimist ei tohiks kasutada kattevarjuna asutamisvabaduse eiramiseks; tuletab sellega seoses meelde teenuste direktiivi nõuetekohase jõustamise olulisust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid vaba liikumise tõkked ning avaksid oma turud, et ergutada konkurentsi ja edendada äride mitmekesisust, mis on hädavajalik, et ostualad oleksid eriti väike- ja suurlinnade keskustes jätkuvalt atraktiivsed;

92.  rõhutab, et jae- ja hulgimüügi sektor on Euroopa suurim ettevõtlussektor; peab jaemüügiettevõtete mittevajalike regulatiivsete, halduslike ja praktiliste tõkete vähendamist prioriteediks;

93.  palub komisjonil ja liikmesriikidel seada jaekaubandussektor, sh digitaalne ühtne turg, oma poliitikas esikohale kui ühtse turu alustala ning kaotada ettevõtete asutamist, arengut ja järjepidevust piiravad regulatiivsed, halduslikud ja praktilised tõkked, mille tõttu jaemüüjatel on raske saada siseturust täielikult kasu; on seisukohal, et jaemüügiturgu käsitlevad õigusaktid peaksid põhinema tõenditel ja võtma arvesse sektori vajadusi;

94.  palub komisjonil ja liikmesriikidel analüüsida ühtse turu ebavajalikke piiranguid, mida ei õigusta avalike huvidega seotud olulised põhjused, esitades ettepanekuid selle kohta, kuidas neid probleeme vajaduse korral lahendada, ning esitades selle kohta 2017. aasta kevadel aruande;

95.  on seoses kutsealaste teenuste valdkonnaga arvamusel, et erinevad regulatiivsed lähenemisviisid iseenesest ei kujuta takistust ühtse turu süvendamisele; rõhutab, et kutsetegevusalale lubamise ja kutsealal tegutsemise eeskirjad võivad olla vajalikud avaliku huvi kaitseks ja tarbijakaitseks ning nende hindamine on mõttekas vaid asjaomases riiklikus kontekstis;

96.  nõustub komisjoniga, et liikmesriikide paljud õigusnormid, mis on seotud ligipääsuga reguleeritud kutsealadele ja nendel kutsealadel töötamisega, ei ole tegelike vajadustega proportsioonis ja loovad tõkkeid, mis piiravad juurdepääsu neile kutsealadele;

97.  on seisukohal, et piiriüleste teenuste, sh kutsealaste teenuste ajutist osutamist tuleb käsitleda siseturu oluline osana, sest see loob töökohti ning tagab ELi kodanikele kõrge kvaliteediga tooted ja teenused; on seetõttu seisukohal, et korrapärane juhendamine on liikmesriikide jaoks kasulik vahend, mis võtab arvesse liikmesriikide erinevat majanduslikku, geograafilist ja sotsiaalset tausta;

98.  väljendab heameelt, et hiljutise ühtse turu strateegia raames pööratakse taas tähelepanu reguleeritud kutsealadele ja vabadele elukutsetele Euroopas, mis on tähtis tegur ühtse turu majanduskasvuks ja tööhõiveks; palub komisjonil koostada erimeetmed komisjoni töörühma soovituste elluviimiseks vabasid elukutseid esindavate ettevõtjate toetamise tegevussuundade kohta;

99.  väljendab heameelt seoses komisjoni seadusandliku ettepanekuga lahendada teatavatele elukutsetele juurdepääsu takistavate regulatiivsete tõkete probleem, kui olulise sammuga ühtse turu avamiseks ja töökohtade loomise edendamiseks;

100.  toetab komisjoni algatust vaadata üle reguleeritud kutsealad, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et igasuguste tegevuste juures tuleb silmas pidada tööhõive ja teenuste kõrgeid kvaliteedistandardeid, nõuetekohaseid kvalifikatsioone ja tarbijaohutust;

101.  usub, et ilma konkurentsivõimeliste kutsealaste ja äriteenusteta kogu ELis võib ettevõtjatel tekkida raskusi konkurentsis püsimisega ja uute töökohtade loomisega;

102.  toonitab, et kättetoimetamisteenuste, eriti uksest-ukseni kohaletoimetamise teenuste ebatõhusus on üks olulistest tõketest piiriülesele müügitegevusele ELis; rõhutab, et kättesaadavad, taskukohased, tõhusad ja kvaliteetsed kättetoimetamisteenused on oluline eeldus eduka ühtse turu jaoks; kutsub komisjoni üles looma kõikehõlmava tegevuskava saadetiste kohaletoimetamiseks ning määrama kindlaks eesmärgid, mis tuleb sellel turul saavutada 2020. aasta lõpuks; kutsub komisjoni üles panema suuremat rõhku sellele, et kaotada tõkked, mida ettevõtjad kogevad piiriülese kohaletoimetamise puhul;

103.  palub komisjonil teha koostööd liikmesriikidega, et lihtsustada ja kiirendada kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlusi, sh hõlbustada ja julgustada ühiste koolitusraamistike algatamist, pidades samal ajal täielikult kinni subsidiaarsuse põhimõttest; palub komisjonil ja liikmesriikidel elavdada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna koolitust ja haridust, et anda nii praegusele kui ka tulevasele tööjõule vajalikud e-oskused;

104.  väljendab heameelt selle üle, et ühtse turu strateegias mainitakse kõrget tööpuuduse taset kogu ELis, kuid peab kahetsusväärseks, et ei ole esitatud konkreetseid samme ja meetmeid, mis aitaksid inimestel tööd leida, näiteks hariduse ja koolituse standardite parandamine, elukestva õppe eesmärkide täitmine, samuti ka oskuste nõudlusele mittevastavuse ning töötajate ja kutsetöötajate kvalifikatsioonidega tegelemine; on seisukohal, et on ilmselge, et ühtne turg muutub erinevate tööstusharude kiire digiteerimise tulemusena kiiresti ning uued töökohad nõuavad erinevaid oskusi ja kvalifikatsioone;

105.  taunib asjaolu, et komisjon ei võtnud ühtse turu strateegias ühtki konkreetset meedet, et leida lahendusi puuetega inimeste ja tarbijate, vanurite ning kõrvalistes ja maapiirkondades elavate inimeste vajaduste jaoks;

106.  leiab, et Euroopa Komisjoni presidendi Junckeri soovitatud põhimõte, mis näeb ette samas kohas võrdse töö eest võrdset palka, on oluline vahend turumoonutuste vastu võitlemiseks;

Õiglasem ühtne turg

107.  toonitab, et tõeline ühtne turg peaks oma kodanikele, tarbijatele ja ettevõtetele pakkuma hüvesid ja kaitset parema kvaliteedi, suurema valiku, mõistlike hindade ning kaupade ja teenuste ohutuse seisukohalt; rõhutab, et ühtsel turul ei saa aktsepteerida tarbijate või ettevõtjate põhjendamatut diskrimineerimist, mis ei tugine ühelgi objektiivsel või kontrollitaval kriteeriumil, rahvuse või elukoha alusel ei veebikeskkonnas ega veebivälises keskkonnas; arvab siiski, et ettevõtjate kohustus müüa kogu ELile ei ole otstarbekas;

108.  palub komisjonil edendada kiiremas korras seadusandlikku ettepanekut põhjendamatu asukohapõhise piiramise ja muude turuosaliste diskrimineerimise põhjendamatute vormide vastu; palub komisjonil seada tõhusad kriteeriumid põhjendamatu asukohapõhise piiramise küsimuse lahendamiseks; rõhutab, et iga selline ettepanek peab järgima kaubandusvabaduse põhimõtet; rõhutab ka asjaolu, et komisjoni ettepanekus tuleks võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, eelkõige seoses väike- ja mikroettevõtetega; märgib, et turuosalised peavad mõnikord suhtuma turgu valikuliselt, et oleks võimalik kehtestatud turutingimuste piires tegutseda;

109.  nõustub, et ühtsel turul kaupu ja teenuseid ostes vajavad tarbijad läbipaistvat teavet ning tänapäevaste ja kindlate õiguste kogu, et oma huve kaitsta; on seisukohal, et tarbijaõigust käsitlevate direktiivide mis tahes läbivaatamine, liitmine või konsolideerimine peaks tagama tarbijakaitse ja kohtulikult kaitstavate õiguste kõrge kvaliteedi ning tunnustama riiklike õigusaktide olemasolevaid parimaid tavasid;

110.  kutsub komisjoni üles analüüsima praeguseid õiguslikke ebakindlusi, mis tarbijaid mõjutavad, ning vajaduse korral need lahendama selgitamise ja tarbijate õiguste alase õigusraamistiku täiendamise kaudu; kordab oma pühendumust mis tahes esitatud tarbijaid käsitleva ELi õigusakti paindliku ühtlustamise põhimõttele ning sellele, et täielikku ühtlustamist kohaldatakse ainult siis, kui selle tulemus on tarbijakaitse väga kõrge tase ning see toob tarbijatele selget kasu;

111.  rõhutab, et sotsiaalettevõtted esindavad paljusid erinevaid ärimudeleid ning see on konkurentsivõimelise ja õiglasema ühtse turu jaoks oluline; kutsub komisjoni üles sotsiaalmajandust ühtse turu poliitika raames peavoolustama ja töötama välja Euroopa tegevuskava sotsiaalettevõtete jaoks, et täiel määral kasutada säästva ja kaasava majanduskasvu potentsiaali;

Järeldused

112.  palub komisjonil esitada kavandatud seadusandlikud ettepanekud ja algatused seadusandjale kiiresti, võttes arvesse eespool esitatud ettepanekuid, pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist ja mõjuhinnangut, et tagada ettepanekute õigeaegne vastuvõtmine;

o
o   o

113.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Ülemkogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0069.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0580.
(4)Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0009.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0012.

Õigusalane teave