Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2227(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0163/2016

Esitatud tekstid :

A8-0163/2016

Arutelud :

PV 06/06/2016 - 19
CRE 06/06/2016 - 19

Hääletused :

PV 07/06/2016 - 5.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0252

Vastuvõetud tekstid
PDF 206kWORD 105k
Teisipäev, 7. juuni 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Innovatsiooni ja majanduse arengu soodustamine Euroopa põllumajandusettevõtete juhtimise tuleviku heaks
P8_TA(2016)0252A8-0163/2016

Euroopa Parlamendi 7. juuni 2016. aasta resolutsioon innovatsiooni ja majanduse arengu soodustamise kohta Euroopa põllumajandusettevõtete juhtimise tuleviku heaks (2015/2227(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005,

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO), Ülemaailmse Keskkonnafondi (GEF), ÜRO Arenguprogrammi (UNDP), ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP), ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO), Maailmapanga ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt toetatud rahvusvahelisele arengule suunatud põllumajandusteaduste ja tehnoloogia hindamise institutsiooni järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) vahel 14. juulil 2014. aastal sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit,

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni proteiini nappuse ja selle pikaajalise probleemi võimalike lahenduste kohta Euroopa Liidus(1),

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuni 2012. aasta järeldusi Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ kohta(2),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni patentide ja sordiaretajate õiguste kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0163/2016),

A.  arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) prognoosib, et kui maailma rahvastik kasvab 2050. aastaks oodatud 9,1 miljardi inimeseni, peab ohutu ja kvaliteetse toidu tootmine selleks ajaks suurenema 60 % ning põllukultuuride saagikus arenenud riikides kasvama 24 %, kusjuures samal ajal tuleb säilitada ressursse tulevastele põlvkondadele ning vältida toidu raiskamist ja kadusid, mis praegu moodustavad üle kolmandiku ülemaailmsest toodangust; arvestades, et FAO hinnangul suureneb põllumaa 2050. aastaks ainult 4,3 %, mistõttu loodusressursse on vaja paremini hallata, et võidelda muu hulgas mulla degradatsiooni vastu;

B.  arvestades, et kõikjal väheneb mulla sisemine tootlikkus ja viljakus, mida põhjustab mulla degradatsioon, eelkõige pinnase erosioon, mis tuleneb ökosüsteemi toimete kadumisest, nagu pealispinnase ja huumuse teke, tolmeldamine, vee sidumine ja toitainete ringlus; arvestades, et laialdaselt toetatud seisukoha järgi tuleb olukorra muutmiseks ning tootlikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks neid ökosüsteemi toimeid uuenduslikult suurendada, et tagada vastupidavus kliimamuutusele;

C.  arvestades, et ÜRO on seisukohal, et kui soovitakse saavutada säästva arengu eesmärke, peab põllumajanduse tootlikkus 2030. aastaks kahekordistuma ning samal ajal peab põllumajanduslik toidutööstus kohanema kliimamuutuse ja muutuvate ilmaoludega, parandama ökosüsteemi ja mulla kvaliteeti ning võimalikult vähendama elurikkuse kadu; arvestades, et selle sihi saavutamiseks tuleb eelistada mikrobioloogilisi valmistisi, mis suurendavad mullaelustikku; arvestades, et ÜRO kaheksast aastatuhande arengueesmärgist neli on seotud põllumajandusega;

D.  arvestades, et rahvastiku kasv, keskmise sissetuleku suurenemine ja tarbijakäitumise muutumine toob kaasa uued toitumiseelistused ning selle tulemusel suureneb eelkõige nõudlus töödeldud toidu ja loomse valgu, nagu liha- ja piimatoodete järele;

E.  arvestades, et põllumajandustöötajate ja maakogukondade elukvaliteeti tuleb parandada;

F.  arvestades, et vaatamata arvukatele uutele probleemidele ja üha arvukamatele eeskirjadele, mida põllumajandustootjad peavad täitma, ja vaatamata tõsiasjale, et põllumajanduse tehnoloogilised ressursid on vähenenud ning niisutatud maade kasutuselevõtmine märgatavalt aeglustunud, ei ole ELi tarbijad kunagi kulutanud toidule nii väikest osa oma sissetulekust nagu praegu; arvestades, et praeguse majanduslanguse tulemuseks on vaesuse suurenemine, mis tihti sunnib ELi tarbijaid toidupankadest abi otsima;

G.  arvestades, et FAO põhiväljaandes „Toidu ja põllumajanduse olukord“ („The State of Food and Agriculture“) märgitakse, et naiste roll maamajanduses on piirkonniti erinev, kuid kõikjal maailmas annavad nad selles valdkonnas märkimisväärse panuse, samas aga on naiste juurdepääs ressurssidele ja võimalustele, mida nad oma tootlikkuse suurendamiseks vajavad, endiselt piiratum kui meestel;

H.  arvestades, et tarbijad nõuavad rangematele keskkonna-, toitumis- ja tervishoiunormidele ja väärtustele vastavat toidutootmist ning paremat kvaliteeti, samas kui põllumajandussektor peab mitmekesistuma ja uuenema, et tagada kõigile kodanikele kvaliteetne, ohutu ja taskukohane toit ning toidutootjatele elatist võimaldav sissetulek;

I.  arvestades, et surve loodusvaradele ja selle mõju elurikkusele, samuti keskkonna tundlikkuse suurenemine, kliimamuutus ja maa nappus koos rahvastiku kasvu ja tarbijakäitumise muutustega tähendab seda, et põllumajandustootmist tuleb suurendada ja täiustada väiksemate ressursside alusel; rõhutab, et uuenduslik põllumajandus peaks jätma väiksema ökoloogilise jalajälje ja optimaalsemalt kasutama loodusprotsesse ja ökosüsteemi teenuseid, kaasa arvatud taastuvenergia ning kohaliku põllumajandusliku toidutoodangu suurem tarbimine;

J.  arvestades, et ressursitõhusam põllumajandusmudel, mis võimaldab tooteid paremini optimeerida, aitab kõige paremini lahendada mis tahes suurusega põllumajandusettevõtete kestlikkusprobleeme ja annab neile paremad võimalused loodusvarade ning keskkonna kaitsmiseks;

K.  arvestades, et säästvamate põllumajandusmudelite kujundamine, mille eesmärk ei ole üksnes toidu, vaid ka toiduks mittekasutavate toodete ja teenuste pakkumine, annab kõigis piirkondades olulise võimaluse töökohtade loomiseks lisaks inim- ja loomatoidu tootmisele ka biomajanduse, keskkonnahoidliku keemia, taastuvenergia ja turismi valdkonnas jne; arvestades, et sageli on need ühtlasi töökohad, mida ei ole võimalik ümber paigutada;

L.  arvestades, et EL on maailma suurim põllumajandustoodete eksportija ning põllumajanduslik toidutööstus liidu majanduse peamine alustala, mis hõlmab 15 miljonit tootmisahela järgmise etapi ettevõtet, kus toidu töötlemise, jaemüügi ja teenuste valdkonnas töötab 47 miljonit inimest ning mille abiga on saavutatud 17,802 miljardi euro suurune positiivne kaubandusbilanss, mis moodustab 7,2 % kogu ELi ekspordi väärtusest;

M.  arvestades, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) konkurentsivõime ja kestlikkus olid 2013. aasta ÜPP reformi peamised eesmärgid; arvestades, et turvaliste toiduvarude tagamine säästva põllumajanduse tootlikkuse suurendamise ning põllumajandustootjatele ja tarbijatele mõistlike ja õiglaste hindade tagamise teel, kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatuga, saavutatakse kõige paremini uuenduslikkuse abil; kordab, et säästev ja uuenduslik põllumajandus, mis annab kvaliteetseid tooteid, aitab saavutada mitmeid ELi toimimise lepingus osutatud horisontaalseid poliitikaeesmärke keskkonna ja tervishoiu valdkonnas; arvestades, et tulevane konkurentsivõime sõltub muu hulgas looduslikest protsessidest ja loodusvaradest tulenevast sisemisest tootlikkusest ja viljakusest;

N.  arvestades, et komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) vahel 14. juulil 2014. aastal sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis julgustatakse sõnaselgelt edendama investeerimist innovaatilisse põllumajandusse, tagades rahalised vahendid, mis soodustavad investeeringute kasutuselevõtmist põllumajanduses, ja see hõlmab komisjoni ettepanekut, mille eesmärk on toetada ja laiendada põllumajanduse rahastamisvahendeid, et võidelda hinnakõikumiste vastu;

O.  arvestades, et tootlikkuse suurendamise eesmärgil on põllumajanduses sageli ette võetud muudatustsükleid; arvestades, et need tsüklid on märgatavalt edendanud põllumajanduse arengut kuni tänase tasemeni; arvestades, et uusima tehnoloogia rakendamine ning senise kohandamine ja ümberkujundamine, kaasa arvatud orgaaniline ja agroökoloogiline lähenemine põllumajanduses, toob olulist kasu nii väikestele kui ka suurtele põllumajandusettevõtetele; arvestades, et vesiviljeluses leidub läbiuurimata võimalusi uuenduste rakendamiseks traditsioonilistes viljelustavades, kasutades mere- ja ookeaniressursse säästval viisil;

P.  arvestades, et mõnes liikmesriigis seisavad suured põllumajandusmaad mitmesugustel struktuurilistel põhjustel juba pikka aega kasutamata;

1.  märgib, et põllumajanduses on alati arendatud uusi tavasid, tehnikaid ja tootmisviise, mis on suurendanud toodangut, parandanud põllumajandustavade kohandatavust uute ja muutuvate oludega ning vähendanud tootmiskulusid; märgib ühtlasi, et põllumajandus ja metsandus on meie looduskeskkonna keskne osa, mis pakub lisaks toidule ka muid tooteid ja teenuseid, mida on võimalik edendada uusi arengusuundi toetades; on veendunud, et innovatsioon on selle edu säilitamise eeltingimus;

2.  on kindlalt veendunud, et majanduslik areng ja säästev tootmine ei välista üksteist ning on saavutatavad peamiselt innovatsiooni, teadus- ja arendustöö, uute haldus- ja ärimudelite ning põllumajanduse täiustamise kaudu; rõhutab vajadust toetada tehnoloogilist ja valitsemisvaldkonna innovatsiooni õigusliku sidususe, selguse ja ettevõtlusvõimaluste tagamise kaudu; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks eeltoodu arvessevõtmisse tulevases ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) ning et innovatsiooni võetaks selgelt arvesse ka edaspidiste läbivaatamiste ja reformide käigus, jagades suuremat tunnustust uutele ja noortele põllumajandusettevõtjatele, kes pakuvad uuenduslikke ideid ja ärimudeleid; toonitab asjaolu, et Euroopa põllumajanduses suudetakse toota kvaliteetseid ja suure lisandväärtusega tooteid, rakendades kasumlikke ja teadmistepõhiseid lahendusi, mis on kooskõlas strateegiaga Euroopa 2020; kiidab seega heaks komisjoni peatselt avaldatava hinnangu 2012. aasta biomajanduse strateegia panuse kohta ringmajandusse, sest üleminek fossiilkütuselt taastuvenergiale aitab vähendada põllumajandusettevõtjate energiakulusid ja seega võimaldab suuremaid investeeringuid uuendustesse;

3.  rõhutab, et põllumajandus võib olla lahenduse üks osa, kui loodusvarasid kasutatakse ettevaatlikult ning tagatakse elurikkus, kusjuures innovatsiooni ergutamisel on võtmetähtsus; on seisukohal, et põllumajandustavad sõltuvad loodusvaradest ja seda vastastikmõju tuleks optimeerida ning tootmissüsteeme paremini mõista, et juhtimissüsteeme parandada; nõuab, et tagataks meie põllumajanduslike ökosüsteemide sisemine tootlikkus, viljakus ja vastupidavus keskmises ja kaugemas perspektiivis ning vähendataks heitkoguseid; rõhutab, kui tähtis on tootmissüsteemide täiustamine, kasutades paremini kohandatud kultuure ja rotatsioonisüsteeme ning paremaid juhtimissüsteeme, ja juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on elav pinnas; rõhutab töökohtade loomise potentsiaali mitte ainult toidutootmissektoris, vaid ka turismi, biomajanduse ja keskkonnasõbraliku keemia valdkonnas;

4.  võtab teadmiseks tõsiasja, et ELi toidu- ja põllumajandusturg on üks Euroopa kõige integreeritumaid turge, ning nõuab tungivalt, et komisjon koostaks ja rakendaks eeskirju, mis aitaksid tagada võrdsemad võimalused ja õiglase konkurentsi, et ergutada majandusarengut kõigi liikmesriikide põllumajandus- ja toidusektoris;

5.  juhib tähelepanu sellele, et väikesed ja keskmise suurusega pereettevõtted moodustavad Euroopa põllumajandussektori lahutamatu osa ning aitavad luua ühiskondlikult ja majanduslikult elavaid maapiirkondi, mis osalevad kultuuri- ja looduspärandi säilitamises; juhib lisaks tähelepanu sellele, et põllumajanduslikel pereettevõtetel on aeg-ajalt raskusi moodsa tootmistehnika ja -tavade kasutamisel, mis aitaks tagada õiglase sissetuleku, parandaks põllumajanduses töötavate inimeste elu- ja töötingimusi ja looks kvaliteetseid töökohti; rõhutab, et innovatsioon võib aidata tööjõu tootlikkust ja sissetulekut suurendada, vähendades tootmiskulusid ja muutes äritegevuse tõhusamaks; toonitab, et põllumajandusmaa omamine ja juurdepääs sellele on põllumajandusettevõtjatele ja põllumajanduslikele pereettevõtetele otsustavalt tähtis; soovitab muuta põllumajandus noorte jaoks huvipakkuvamaks tegevusalaks, parandades muu hulgas juurdepääsu rahastamisele, tehnoloogiale ja tugiprogrammidele; kutsub üles arendama uusi äriideid ja palub, et komisjon teavitaks põllumajandusettevõtjaid tõhusamalt nende võimalustest selles valdkonnas; tunnustab põllumajanduse sotsiaalset rolli, selle panust sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja mõju maapiirkondade tühjenemise pidurdamisel, uuenduslikke teenuseid, mida see kohalikele kogukondadele pakub, ning rolli traditsiooniliste teadmiste hoidmisel; rõhutab, kui tähtis on maapiirkondades juurdepääs kiiretele ja usaldusväärsetele lairibaühendusega internetiteenustele, rõhutab, kui olulised on uuendused liidu kõige ebasoodsamas olukorras piirkondade, näiteks mägiste ja äärealade jaoks, ja nõuab tungivalt, et komisjon peaks seda esmatähtsaks;

6.  ergutab komisjoni välja pakkuma lahendusi, mis soodustavad IKT-põhiste juhtimissüsteemide kasutuselevõtmist, andmete jälgimist reaalajas, andurtehnoloogiat ning avastamissüsteemide kasutamist tootmissüsteemide optimeerimise või täppispõllumajanduse eesmärgil, mis võib muu hulgas tähendada kohanemist muutuvate tootmis- ja turutingimustega, mis omakorda aitab tõhustada ja optimeerida loodusvarade kasutamist, paremini jälgida mitmeid tootmisetappe, suurendada saagikust, vähendada keskkonnajalajälge, energiatarbimist ja kasvuhoonegaase, paremini mõista loomade käitumist ning parandada loomatervist ja loomade heaolu; rõhutab samuti, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ulatuslikum kasutamine aitab oluliselt suurendada põllumajanduse keskkonnasäästlikkust ja sektori konkurentsivõimet; sellega seoses ergutab komisjoni suurendama põllumajandusega seotud poliitikameetmete kooskõlastatust, et tulemuslikumalt edendada IKT-põhiseid juhtimissüsteeme;

7.  tuletab meelde, et meetmete lihtsustamine ja paremad suunised ÜPP meetmete rakendamiseks aitaksid põllumajandusettevõtjatel omaks võtta säästlikumaid põllumajandustavasid;

8.  on veendunud, et asjade interneti tehnoloogia ja suurandmete raames robotite, andurtehnoloogia, automaatjuhtimise ja muu innovatiivse tehnoloogia abil kogutud teave võimaldab reaalajas jälgimist, paremate otsuste tegemist ja tegevuse paremat juhtimist kogu toidutarneahelas; peab tervitatavaks asjade interneti innovatsiooni liidu (Alliance for Internet of Things Innovation, AIOTI) aruka põllumajanduse ja toiduohutuse töörühma (töörühm 06) loomist ja rõhutab sellega seoses, kui oluline ja asjakohane on Euroopa digitaalne ühtne turg põllumajanduse jaoks koostalitlusvõime probleemide lahendamise, lähenemist parandavate nõuete ja isiku- ning muude andmete omandiõiguse, juurdepääsetavuse ja kasutamisega seotud küsimuste seisukohast;

9.  on mures, et teadlikkus suurandmete ja asjade interneti võimalustest on vähene ning et nendega seotud tehnoloogiasüsteemid killustunud, mis suurendab tõkkeid nende kasutuselevõtmisel ja aeglustab nende kasutamist, ning väljendab pettumust, et GPSi tehnoloogia kasutuselevõtmine nii aeglaselt edeneb; rõhutab, kui tähtis on suurendada sellise tehnoloogia kasulikkust põllumajandusettevõtjate silmis; märgib, et ELis kasutatakse praegu vaid 10 %-l juhtudest abistavaid juhtimistehnoloogiaid, vähem kui 1 %-l juhtudest kinemaatilist liikumist reaalajas ja vähem kui 1 %-l juhtudest muutuva laotusnormi tehnoloogiat; ergutab komisjoni kvantifitseerima keskkonnakaitse ja tootmise kasutegureid ning tagama teadlikkust, teadmisi ja tehnosiiret; muretseb selle pärast, et mõned liikmesriigid võivad kaotada osa 2018. aasta otsetoetustest, kuna neil puudub maakataster, ning teeb ettepaneku, et komisjon teeks kättesaadavaks põllumaade kaardistamist hõlbustavad nutitööriistad;

10.  julgustab rakendama täppispõllumajandust, mis pakub uusi lähenemisviise kogu põllumajandusettevõtte juhtimisele, näiteks GPSi/GNSSi tehnoloogia abil juhitud masinaid, mis koos kaugjuhitava õhusõiduki süsteemidega (RPA-süsteemide või droonidega) võimaldavad harida põllumaad sentimeetrise täpsusega; nõustub, et need tehnikad võivad märkimisväärselt vähendada taimekaitsevahendite, väetiste ja vee kulu ning nende abil on võimalik võidelda mullaerosiooni vastu; kutsub komisjoni üles kaotama täppispõllumajanduse rakendamist takistavaid tõkkeid, eriti neid, mis on seotud IKT-süsteemide keerukuse ja killustatusega ning investeerimistasandi probleemidega; märgib, et täppispõllumajandus on tähtis ka loomakasvatuses, sest võimaldab jälgida loomade tervist, toitumist ja viljakust; julgustab liikmesriike neid tavasid toetama, kasutades eelkõige võimalusi, mida pakuvad määruses (EL) nr 1305/2013 sätestatud uued maaelu arengu nõuded; kutsub komisjoni üles võtma ÜPP tulevaste läbivaatamiste käigus arvesse täppispõllumajanduse kasutamist keskkonnasäästlikkuse suurendamisel; rõhutab, kui tähtis on tagada, et kõigil põllumajandusettevõtetel, kaasa arvatud need, mis paiknevad kaugetes piirkondades, samuti väikseimatel ettevõtetel ning kõigil teistel põllumajandusega tegelejatel oleks juurdepääs mitmeotstarbelisele tehnoloogiale, arvestades vajadust säilitada ja suurendada neis kõige tundlikumates piirkondades tööhõivet;

11.  peab tervitatavaks kaugjuhitava õhusõiduki (RPA) süsteemide järjest sagedasemat kasutamist põllumajanduses, sest see võib aidata säästa taimekaitsevahendeid ja vett; märgib, et Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) alusmääruse läbivaatamise raames kavatsetakse esitada õigusakti ettepanek, mis tooks kõikide droonide reguleerimise ELi pädevusse; kutsub komisjoni üles tagama, et RPA-süsteemide tsiviilotstarbelisele kasutamisele kehtiksid kogu ELis selged ja üheselt mõistetavad normid ja eeskirjad ning et tulevases õigusaktis võetaks arvesse konkreetseid tingimusi, kus droone põllumajanduses kasutatakse;

12.  rõhutab, kui tähtsad on põllumajanduses uued ja taskukohased lahendused, et suurendada keskkonnasõbralikumate meetodite, toodete ja ressursside kasutamist, mis võiks hõlmata mitte üksnes uusi kasvatus- ja põlluharimismeetodeid, vaid ka võimalusi taastuvenergia laiemaks kasutamiseks ning fossiilkütuste vajaduse vähendamiseks;

13.  julgustab loomakasvatuses kasutusele võtma innovatiivseid lahendusi, mis võivad aidata parandada loomade heaolu ja sellest tulenevalt ka nende tervist, vähendades vajadust veterinaarravimite, sealhulgas antimikroobsete ainete järele; juhib tähelepanu loomasõnniku optimaalsema kasutamise võimalustele taastuvenergia ja paremate väetiste tootmisel; kinnitab, et looduslike protsesside raames on võimalik leida uuenduslikke lahendusi heitkoguste sidumiseks, saaste hajutamiseks ning laudasüsteemide energiatõhususe suurendamiseks, võttes samas arvesse ka kulutuste mõju; osutab asjaolule, et metaani on võimalik energiatootmise eesmärgil koguda ning sel teel kliimamuutust leevendada; rõhutab, et antimikroobseid aineid tuleks kasutada mõistlikult ja vastutustundlikult ning et kogu tootmisahelat on võimalik täiustada selliste tõhusamate ja kiiremate diagnoosimisseadmete, parema reaalajas jälgimise, sihipäraste ettevaatusabinõude ja uute väljastamisviiside abil, et võidelda resistentsuse vastu antimikroobsete ainete suhtes, jättes piisavalt tegutsemisruumi liikmesriikidele, kes on selles vallas juba keskmisest paremaid tulemusi saavutanud, ning rõhutab ravimiuuringute vajalikkust uute haiguste vastu võitlemiseks;

14.  toetab ekstensiivseid loomakasvatusmeetodeid ja nõuab uuendusliku tehnoloogia väljatöötamist, mis võimaldaks täpselt hinnata sellist tüüpi põllumajanduse keskkonnasäästlikku mõju rohu- ja karjamaadele, samuti tunnustab niisuguste meetodite kasulikku mõju ka põllukultuuride kasvatamisele;

15.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on loomsete valkude ärakasutamine tootmistsükli käigus; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama meetmeid põllumajandusjäätmete ringlussevõtmiseks, ergutades loomse valgu kasutamist söödas;

16.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks meetmeid, mis hõlbustavad väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete juurdepääsu põllumajandusmaale ning toetavad loomakasvatust, mis põhineb karjamaadel, söödal ja taimsete valkude tootmisel, samuti edendaks taimsete valkude säästva tootmisega seotud teadus- ja uuendustegevust;

17.  rõhutab, kui palju kasutamata võimalusi leidub tehnoloogia ja innovatsiooni rakendamiseks uute kaupade ja toodete arendamisel (seoses toidu ja sööda, masinate, biokeemia ja biokontrolliga jne), mis võib põllumajandusliku toidutootmise väärtusahelas uusi töökohti luua; juhib siiski tähelepanu sellele, et uuendused ja tehnoloogia ulatuslikum rakendamine viib traditsioonilistel põllumajanduslikel kutsealadel töökohtade kadumiseni, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma muutustest mõjutatud põllumajandussektorite töötajatele koolitus- ja ümberõppekursusi; toob esile vajaduse luua põllumajandussektoris uusi töökohti, mis on maaelu arengu, maapiirkondade taasasustamise ja majanduskasvu jaoks otsustava tähtsusega, ja on seisukohal, et tänapäevaste põllumajandustavade arendamine muudab põllumajanduse ligitõmbavamaks nii noortele põllumajandustootjatele kui ka ettevõtjatele; kutsub komisjoni üles otsima võimalusi, kuidas ergutada põllumajandustootjaid suurendama üldsuse teadlikkust toidutarneahela toimimisest ja uutest tootmisviisidest;

18.  on arvamusel, et uued infotehnoloogiasüsteemid pakuvad palju võimalusi selliste uute väärtusahelate loomiseks, mis võiksid hõlmata näiteks rohkem vahetuid kontakte tootjate ja tarbijate vahel, suuremat keskendumist innovatiivsetele toodetele, uusi teenuseid ja tootmise mitmekesistamist, mis võib omakorda tekitada põllumajandustootjatele uusi sissetulekuallikaid ja parandada turu läbipaistvust, mis on põllumajandustootjatele kasulik ja avardab nende võimalikku tegevusulatust; juhib tähelepanu sellele, et toidutarneahela uuendamine võib aidata tagada riskide ühtlasemat jaotumist;

19.  rõhutab vajadust vähendada toidu raiskamist, eelkõige süsteemset raiskamist, sest ELis raisatakse või visatakse ära 100 miljonit tonni toitu aastas, mis moodustab umbkaudu 30-50 % liidus toodetavast toidust; leiab, et praeguse raiskamismäära vähendamiseks vajatakse toidutarneahelas ka suuremat koostööd; juhib tähelepanu sellele, et aegunud reguleerivad raamistikud ei tohiks takistada uuenduslike toidujäätmete töötlemise viiside kasutamist ning et tuleks ergutada parimate tavade jagamist ja uuenduslike projektide eelistamist, et vähendada toidu raiskamist ja kadusid, sealhulgas programmi „Horisont 2020“ raames;

20.  toonitab, et iga tonn raiskamata jäänud toitu hoiaks ära umbes 4,2 tonni CO2 tekkimise ja sellel oleks keskkonnale oluline mõju; rõhutab lisaks, et oluline on ringmajanduse põhimõttega kooskõlastatud õigusraamistik, milles sätestataks selged reeglid kõrvalsaaduste kohta, optimeeritaks tooraine kasutamist ja vähendataks maksimaalselt jäätmejääkide teket;

21.  rõhutab, et arvestatavat osa biootiliste jäätmete voogudest kasutatakse juba näiteks loomatoiduks või biokütuste alusmaterjaliks; on siiski seisukohal, et nende materjalide väljund peaks olema suurem, seades eesmärgiks suurima lisandväärtuse loomise ja kasutades uusi tehnoloogiaid, nagu biorafineerimine, putukakasvatus, toidutööstuse jäätmetes sisalduvate loomsete lipiidide, ensüümide ja valkude taaskasutus, tahkes olekus käärimine, biogaasi ekstraheerimine, mineraalide ekstraheerimine sõnnikust ja ülejääva sõnniku kasutamine taastuva energiaallikana; võtab teadmiseks selgete eeskirjade puudumise ja muude biomassist saadud ressursside, näiteks põllumajanduse kõrvalsaaduste ja jäätmevoogude alakasutatuse, ning ergutab komisjoni toetama nende taaskasutamist energiasektoris ja mujal, hõlbustades kogu ELi hõlmavate tunnustamissüsteemide loomist ja maaelu arenguprogrammide raames erimeetmete võtmist, et kaasata põllumajandusettevõtjaid ja muid sidusrühmi, näiteks kohalikke omavalitsusi väikese ulatusega projektidesse; märgib, et need tunnustamissüsteemid ja maaelu arengu eriprogrammid võiksid hõlbustada ka piiriülest liikumist ning suurendada sünergiat ja sidusust ELi muu poliitikaga;

22.  on seisukohal, et pinnase vaesumine kahjustab tulevast tootmist ja muudab vajalikuks põllumajandusmeetodite ja -süsteemide muutmise, võttes arvesse asjaolu, et järk-järguline loomakasvatusest loobumine on paljudes põllumajandusettevõtetes mullaviljakust vähendanud, kuna orgaanilise aine sisaldus mullas väheneb ja liiga vähe kasutatakse orgaanilist väetist; on mures, et EL sõltub mineraalväetiste tootmisel suurel määral mineraalide, näiteks fosfaadi impordist ja et mineraalväetiste tootmise CO2- ja ökoloogiline jalajälg on suur; osutab võimalusele töödelda loomasõnnikut nii, et sellest saab mineraalide kontsentraat, mida saaks kasutada keskkonnasäästliku väetise tootmiseks, mis võib kunstväetiste vajadust vähendada ja lõpuks need välja vahetada, arvestades, et selle tõhusus on mineraalväetistega võrreldaval tasemel; peab tervitatavaks asjaolu, et mineraalikontsentraatide tootmine ja kasutamine edendab oluliselt ringmajandust, sest sellega täidetakse lünk mineraalide ringluses ja see vähendab tunduvalt ettevõtete väetisekulusid; palub komisjonil muuta ELi väetiste määrust ja kõrvaldada nitraatide direktiivis sisalduvad õiguslikud tõkked, et võimaldada ja ergutada loomasõnnikust toodetava mineraalikontsentraadi arendamist;

23.  tunneb samuti muret ELi jätkuva sõltuvuse pärast imporditud valkudest, näiteks sojast, ning nõuab ELis ulatusliku valgurikaste põllukultuuride arendamise poliitika väljatöötamist;

24.  soovitab kasutada konkreetsest põllumajandusettevõttest lähtuvaid juhtimissüsteeme, millega põllumajandusettevõtte tasandil mõõdetakse ja hinnatakse toitainete tasakaalu seoses eri tootmisahelatega, sest see aitab mõõta üksikute põllumajandusettevõtete keskkonnamõju ja arvutada nende toitainetasakaalu; märgib, et mineraalide tõhus kasutamine aitab suurendada saagikust ja vähendada vajadust väetiste järele ning soodustab tõhusaid söötmistavasid, võimaldades põllumajandustootjatel parandada oma tegevust ning samal ajal vähendada kulusid ja loobuda üldiste meetmete rakendamisest; palub komisjonil ELi eri fondidest, sealhulgas programmist „Horisont 2020“ ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI) lähtuva kaasrahastamise abil toetada kõnealuses valdkonnas juba kavandatud pilootprojekte ning koostada vastavateemaline uurimus;

25.  ergutab rakendama sõnniku kasutamisel vähe heitkoguseid tekitavaid suure täpsusega ladustamis-, transpordi- ja laotamistehnikaid, mis aitaks oluliselt parandada taimede suutlikkust sõnnikust toitaineid saada, vähendades seega mineraalväetiste vajadust ning vee reostumise ohtu;

26.  juhib tähelepanu sellele, et parem laotamistehnika on üks olulisemaid tegureid ammoniaagi koguheite vähendamisel ning seetõttu peaks iga riik tagama, et kasutataks vähe heitkoguseid tekitavaid läga laotamise tehnikaid ribaviisilise laotamisega (kasutades lohiskinga või lohisvoolikut), injektsiooni või hapestamisega;

27.  juhib tähelepanu sellele, et kliimasõbralikud põllumajandustavad võivad olla kolmekordselt kasuliku toimega, kuna need suurendavad säästvat tootmist, tagavad kliimamuutustele vastupanuvõimelisema põllumajanduse, mis suudab muutuvate ja ebasoodsate ilmaoludega paremini toime tulla, ning vähendavad põllumajandussektori tekitatud heidet, soodustades tootlike, ressursitõhusate ja ringsüsteemide kasutamist; rõhutab, et põllumajandus- ja metsandussektoril on ainulaadne võimalus siduda aktiivselt CO2 taimede ja metsastamise, haljasväetis- ja liblikõieliste taimede kasvatamise, maaharimise piiramise ja püsitaimkatte ning metsakaitseribade kasutamisega, mis soodustab ka põllukultuuride kaitsmist ning veesidumisvõimet, samuti kasvuhoonegaaside sidumise abil mullas; juhib siinjuures tähelepanu COP21 käigus esitletud programmile 4/1000 ning finantsstiimulite võimalusele; ergutab põllumajandusettevõtjaid jätkama ja suurendama niisuguste uute ja innovatiivsete tavade kasutuselevõtmist;

28.  rõhutab agrometsanduse tähtsat rolli põllumajandussüsteemides, eelkõige üleujutuste ja pinnase erosiooni vähendamisel ning mullatervise parandamisel; nõuab innovatiivsete metsakasvatusel põhinevate meetodite laiemat kasutuselevõttu põllumajandustegevuses ning haldustakistuste kõrvaldamist, et optimeerida valgalapõhist kavandamist ning vesikondade ja veevarude haldamist; rõhutab puudega seotud suurt kasu säästvuse ja põllumajanduse tootlikkuse suurendamisel, elurikkuse säilitamisel ning kohalikus ja piirkondlikus majandusarengus; kinnitab, et traditsioonilised puiskarjamaasüsteemid on mitmeotstarbelised ja säästvad ning kestlikku maakasutust tuleks kaitsta ja tasustada, samuti tuleks kaaluda uuemaid meetodeid puude kasutamiseks madalikel toimuvas põllumajanduses, näiteks kasvatades põllukultuure puuderidade vahel;

29.  on seisukohal, et mulla kvaliteet on majanduse ja keskkonna jaoks tähtis, kuna keskkonnaseisundi halvenemine vähendab mulla tootlikkust, toitainete kättesaadavust, veesidumisvõimet ja bioloogilist mitmekesisust ning suurendab taimede tundlikkust kahjurite ja haiguste suhtes; kutsub komisjoni üles toetama innovatiivseid tavasid ja parimate tavade vahetamist, nagu külvikordade süsteemid, püsitaimkate, piiratud mullaharimine ja väetamine roheliste liblikõieliste taimedega ning lämmastikku siduvate bakteritega, et vältida mulla edasist degradeerumist; juhib tähelepanu sellele, et kõrbestumise ja eutrofeerumise vältimiseks tuleb põllumajandusettevõtjaid ergutada arendama niisutussüsteeme, sealhulgas parandama veekasutuse tõhusust ja rakendama säästlikke niisutustehnikaid; on veendunud, et orgaanilise aine kasutamise ja tootmise koosmõju on vaja paremini mõista; peab kiiduväärseks teadusuuringuid innovatiivsete tavade, näiteks mikroobse sekkumise (bakterväetised) ning taimede ja mulla vastastikmõju kohta seeneniidistiku, taimekasvu soodustavate risobakterite ja taimekasvu reguleerivate bakteritega (PGPR- ja PGR-bakterid), sest need võivad vähendada keskkonnamõju ning piirata inimeste ja loomade tervist ja keskkonda kahjustavate keemiliste väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist; tunnistab, kui oluline on mulla säästev kasutamine, kusjuures arvestatakse asukohast lähtuvate vajadustega;

30.  nendib, et põllumajandussüsteemid ei ole tootlikud, kui maa on suurema osa aastast üle ujutatud või kannatab kuivuse all; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama innovatsiooni veemajanduses ja vee säilitamises, ühendades selle põllumajanduse nõustamis- ja laiendamisteenustega, rakendades uuenduslikke tehnikaid ja tehnoloogiat, et vähendada raiskavaid niisutustavasid ja leevendada üleujutusi; kutsub üles rakendama neid uusi tehnikaid juba kasutatavates ja uutes maastikuelementides, nagu tiigid, ning koos tegevuskavadega, mis aitavad parandada veesäilitamisvõimet pinnases ja põllumajandusega seotud elupaikades, nagu lamminiidud, kaitstes põhjavee imendumise alasid, suurendades vee imendumist pinnasesse ja säilimist selles; kiidab heaks maastikutasandi koostoime vesikonna majandamiskavadega; nõuab, et ergutataks taastava põllumajanduse tehnikate kasutamist, nagu pealispinnasekihi paksuse suurendamine, huumusetekke stimuleerimine, sureva või haige pinnase töötlemine kompostiga, et taastada selle optimaalset toimimist, jne;

31.  nõuab suuremaid pingutusi, et välja töötada ja täielikult rakendada integreeritud taimekaitse süsteemid, toetades asjaomastes õigusaktides määratletud mittekeemiliste alternatiivide ning madala riskiga meetmete ja keskkonnasäästlikumate taimekaitsevahendite teaduslikku uurimist; hoiatab taimekaitsematerjali profülaktilise kasutamise eest ja rõhutab sellega seoses, et integreeritud taimekaitses tuleks arukamalt kasutada bioloogiliste ja keemiliste meetmete koosmõju; rõhutab, et Euroopa tasandil tuleks veelgi ergutada uuendusi asjaomastes õigusaktides osutatud alternatiivsete, vähese riskiga ainete kasutamisel, samuti füüsilist sekkumist, biostimuleerimist ja biokontrolli; tunneb muret selle pärast, et praegune hoiak taimekaitsevahendite lubamise suhtes ei ole optimaalne ning integreeritud taimekaitse arendamist ergutavate õigusaktide koostamine venib; kutsub komisjoni üles esitama säästvama taimekaitsesüsteemi väljatöötamise tegevuskava, mis hõlmab ka nõustamisteenuseid; märgib, et kahjurite ja haigustega seotud bioloogilise tõrje mehhanismid võivad vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ja aidata suurendada taimede vastupanuvõimet;

32.  nõuab uute innovatiivsete sordiaretustehnikate pidevat arendamist, säilitades samas Euroopa seemnepangad, sest see on otsustavalt tähtis, et aretada uusi mitmekesiseid sorte, millel on suurem saagikus ja toiteväärtus ning mis on kahjuritele, haigustele ja ebasoodsatele ilmaoludele vastupanuvõimelisemad, samuti aitab see suurendada elurikkust; juhib tähelepanu sellele, et uued sordiaretustehnikad võivad pakkuda võimalusi vähendada traditsioonilise põllumajanduse keskkonnamõju; hoiatab uuemate sortide kemikaalisõltuvusse takerdumise eest; taunib ettevõtete praegust haldus- ja regulatiivset koormust ning ergutab kasutama kogukonnapõhiseid põllumajanduslikke aretusprogramme; rõhutab, et uute sortide heakskiitmisel tuleb rakendada vajalikku ettevaatust; nõuab tungivalt, et komisjon ergutaks kasutusele võtma uusi tehnikaid, mis on vajadusel läbinud riskihindamise ja on ettevaatuspõhimõttega täielikult kooskõlas, ja tagaks aretussektoris VKEdele bioloogiliste materjalide kättesaadavuse, ning loodab, et komisjon toetab siinjuures kindlalt innovatsiooni; ei kiida heaks Euroopa Patendiameti (EPO) laiendatud apellatsioonikomisjoni 25. märtsi 2015. aasta otsust juhtumite G2/12 ja G2/13 kohta;

33.  juhib uuenduslike sordi- ja tõuaretusmeetoditega seoses tähelepanu biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse korrale(4), mille kohaselt üldisi taimesorte ja loomatõuge ning taime- ja loomakasvatuse põhilisi bioloogilisi protsesse ei saa patenteerida; nõuab tungivalt, et komisjon kontrolliks selle erandi tõlgendamist ja kohaldamisala, sest toiduga kindlustatuse huvides tuleb tagada aretusmaterjalide vaba juurdepääsetavus ja kasutamine;

34.  toonitab võimalust kasutada rahastamisvahendeid, et parandada Euroopas põllumajandustegevusest saadavat sissetulekut; märgib, et vaid viis liikmesriiki on võtnud kasutusele uues maaelu arengu programmis pakutavad täiendavad võimalused turuga ühilduvate rahastamisvahendite kasutamiseks, et lahendada turupuudusi; kutsub komisjoni üles lihtsustama krediidi juurdepääsetavust, kuna juurdepääsu puudumine takistab sageli innovatsiooni;

35.  kiidab heaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vastastikuse mõistmise memorandumi ja selles väljendatud valmisoleku põllumajandusprojektide ja noorte põllumajandusettevõtjate toetamiseks, pakkudes rahastamisvõimalusi liikmesriikidele, kes kehtestavad sellises vormis rahalisi toetusi nagu tagatisfondid, käibefondid või kapitaliinvesteeringud, et lihtsustada krediidi kättesaadavust põllumajandustootjatele ja nende ühendustele, näiteks ühistutele, tootjaorganisatsioonidele ja -rühmadele ning nende partneritele, aidates seeläbi investeerida põllumajandusettevõtete ajakohastamisse ja pakkudes rahastamisvõimalusi krediiditakistuste ületamiseks, mis mõjutavad ebaproportsionaalselt naisi, samuti pakkudes noortele põllumajandustootjatele rahastamisvõimalusi ettevõtte laiendamiseks, ning palub ühtlasi tagada investeerimise avaliku ja erasektori partnerluse raames tehtavatesse avaliku sektori uuringutesse innovatiivsete toodete katsetamiseks ja turule toomiseks; kordab, et parlament soovib sellise finantstoetuse toimimist ning kõigi juurepääsu takistuste kõrvaldamist;

36.  kutsub komisjoni üles üksikasjalikult hindama, milliseid uusi oskusi Euroopa põllumajandusettevõtete juhtimisel tulevikus vajatakse, ning kõigi vahenditega edendama nende oskuste levikut;

37.  tunnistab, et riskijuhtimise parandamiseks on palju võimalusi, ja on seisukohal, et praegused riski- ja turujuhtimise vahendid on vähe arenenud, mis võib põhjustada tootlikkuse lühiajalist ja innovatsiooni pikaajalist vähenemist; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi, kuidas soodustada erakindlustusskeeme, mis hõlmavad ebasoodsaid ilmastikutingimusi, looma- või taimehaigusi, kahjurite levikut või keskkonnajuhtumeid, mis on esile toodud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 37, ja neist võimalustest aru andma;

38.  peab kiiduväärseks Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ (EIP-AGRI) raames loodud võimalusi põllumajandussektori rakendusuuringuteks ja osalevaks innovatsiooniks, mis kaasab kogukondi ja põllumajandusega tegelejaid; tunneb muret selle pärast, et EIP-AGRI partnerlust rakendatakse liikmesriikides killustatult, ja palub komisjonil tagada võimalikult lihtne osalemismenetlus; palub komisjonil uurida EIP-AGRI ja muu Euroopa avaliku poliitika kaasrahastamise mehhanisme, et ergutada tõhusaid teadusuuringuid, kus arvestatakse rohkem turuvajadusi ning vajadust kujundada säästvaid agronoomilisi ja agro-ökoloogilisi tavasid ja mille aluseks on ettevõtlus- ja sotsiaal-majanduslikud vajadused, luues selleks piiriülesed teadusuuringute töörühmad ja ettevõtjatele paremad osalemisvõimalused; kutsub komisjoni üles aktiivsemalt osalema, esitades raamprogrammi „Horisont 2020“ programmide kohta konkreetse innovatsiooni ja teadusuuringute tegevuskava;

39.  rõhutab tarbijate teadlikkuse ja teavitamise tähtsust; rõhutab, et tarneahela ja tootmise läbipaistvuse suurendamine võib aidata tarbijatel teha teadlikumaid ostuotsuseid; on seisukohal, et see võib omakorda aidata põllumajandustootjatel oma toodangust suuremat tulu saada;

40.  on seisukohal, et majanduslik areng ja ökoloogiline jätkusuutlikkus täiendavad üksteist, kui innovatsiooniks ja ettevõtluseks on jäetud piisavalt võimalusi ja kui võetakse meetmeid, mis aitavad vältida põhjendamatuid erinevusi riigisiseses rakendamises ja neid erinevusi tagantjärele kõrvaldada, et tagada liidus tõeliselt võrdsed tingimused, uurides muu hulgas ka uusi ja asjakohaseid tehnikaid, näiteks satelliitfotode kasutamist; palub komisjonil tagada põllumajandussektoris tõeliselt võrdsed tingimused, hoolitsedes samas selle eest, et liikmesriikides täidetakse täielikult asjaomaseid keskkonnaõigusakte, nagu linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv, ning kaotatakse nende rakendamise erinevused, vastuolud ja puudused;

41.  on mures selle pärast, et ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehindamise kohaselt ei ole põllumajandus suutnud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja soodustamisele olulisel määral kaasa aidata;

42.  rõhutab, et ÜPP peaks rohkem keskenduma põllumajandustootjate vajadustele, seadmata sealjuures ohtu poliitikavaldkonna eesmärke; rõhutab vajadust sellise paindlikuma õigusraamistiku järele, kus võetakse paremini arvesse liikmesriikide ja kohalikke tingimusi ning mis aitab paremini luua koostoimet muude sektoritega, parandades ja edendades teadmiste ühendamist ning ressursside integreeritud kasutamist, ja mis on paremini kooskõlastatud ringmajandusega, et suurendada kasutusel olevate müügiedenduslike märgistussüsteemide nähtavust ja ergutada innovatsiooni Euroopa põllumajandustoodete mitmekesisuse reklaamimisel; rõhutab lisaks, et konkurentsivõimeline ja säästev ÜPP tagab uuenduslike tavade parema kasutuselevõtmise ja Euroopa põllumajandussektori pikaajalise elujõu, ühtlustades valitsuste sekkumist ja ergutades avaliku ning erasektori uuendusi, mis toetavad Euroopa majandusarengut, eelkõige maapiirkondades;

43.  palub komisjonil esitada iga kahe aasta järel aruanne põllumajanduse innovatsiooni toetava liidu rahastamise ja muude liidu meetmete mõju kohta põllumajandustoodete oma- ja müügihinnale ning sellega seoses põllumajanduslike pereettevõtete rahalistele ja majanduslikele väljavaadetele;

44.  on seisukohal, et innovatsioon on otsustavalt tähtis vahend ja peamine horisontaalne poliitikaprioriteet, et töötada välja ÜPP 2014.–2020. aasta reformi eesmärgid, neid rakendada ja need saavutada; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama ulatuslikumat ja hõlmavamat strateegiat, millel on mõõdetavad tulemused, et kohandada ja suunata teadusuuringuid ja innovatsiooni poliitikaprioriteetide suhtes; rõhutab, et ÜPPga tuleks luua paindlikumad võimalused äsja väljatöötatud tehnikate ja tavade jaoks, suurendamata sealjuures halduskoormust; on veendunud, et Euroopa õigusraamistiku horisontaalne prioriteet peaks olema piisava tegutsemisruumi tagamine katseprogrammidele ja innovatiivsete tehnikate katsetamisele, järgides samas ettevaatusprintsiipi;

45.  palub komisjonil ühtlasi tagada, et muudes reguleerimise valdkondades, mille eesmärk on siseturu toimimise ja integratsiooni parandamine, püütaks tagada õiglast konkurentsi;

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 58.
(2) ELT C 193, 30.6.2012, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0473.
(4) Direktiiv 98/44/EÜ biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta.

Õigusalane teave