Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2041(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0196/2016

Esitatud tekstid :

A8-0196/2016

Arutelud :

PV 23/06/2016 - 2
CRE 23/06/2016 - 2

Hääletused :

PV 23/06/2016 - 8.13
CRE 23/06/2016 - 8.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0292

Vastuvõetud tekstid
PDF 219kWORD 113k
Neljapäev, 23. juuni 2016 - Brüssel Lõplik väljaanne
Taastuvenergia kasutuselevõttu käsitlev arenguaruanne
P8_TA(2016)0292A8-0196/2016

Euroopa Parlamendi 23. juuni 2016. aasta resolutsioon taastuvenergia kasutuselevõttu käsitleva arenguaruande kohta (2016/2041(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle XX jaotist keskkonna kohta ja XXI jaotist energeetika kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle IX jaotist tööhõive kohta ja XVIII jaotist majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle protokolli nr 26 üldhuviteenuste kohta ja protokolli nr 28 majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Taastuvenergia kasutuselevõttu käsitlev arenguaruanne“ (COM(2015)0293) ja riiklikke kavasid,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP 21) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi 11. istungjärku (CMP11), mis peeti Prantsusmaal Pariisis 30. novembrist kuni 11. detsembrini 2015, ning Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine integreeritud energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) abil“ (C(2015)6317),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi kütte- ja jahutusstrateegia“ (COM(2016)0051),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (COM(2011)0112);

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/1513, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) uurimust kodanikuühiskonna rolli kohta ELi taastuvenergia direktiivi rakendamisel „Energia tuleviku muutmine: kodanikuühiskond kui peamine osaleja taastuvenergia tootmisel“,

–  võttes arvesse linnapeade kliima- ja energiapakti kuuluvat säästva energia tegevuskava,

–  võttes arvesse 25. juuni 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030(4),

–  võttes arvesse oma 14. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni eesmärgi kohta sõlmida Pariisis uus rahvusvaheline kliimakokkulepe(5),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsiooni elektri 10 % ühendatuse eesmärgi saavutamise ja Euroopa elektrivõrgu tugevdamise kohta 2020. aastaks(6),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0196/2016),

A.  arvestades, et EL tervikuna on aastaks 2020 seatud taastuvate energiaallikate eesmärke saavutamas, ent mõned liikmesriigid peavad võtma täiendavaid meetmeid;

B.  arvestades, et taastuvenergiaga seotud kulutused on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud, samal ajal kui tootmise ja salvestamise tehnoloogias on tehtud edusamme, mis on suurendanud taastuvenergia konkurentsivõimet tavaenergeetikaga võrreldes ja annab ainulaadse võimaluse tõelise Euroopa energiapoliitika kujundamiseks, mis ühtaegu suurendaks konkurentsivõimet ja vähendaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid; arvestades, et üleminek jätkusuutlikule ja tulevikuga arvestavale energiasüsteemile peab hõlmama jõupingutusi energiatõhususe, taastuvenergia, Euroopa energiaallikate parima kasutamise ja aruka taristu nimel; arvestades, et majanduskasvu ja töökohtade loomiseks ning ELi juhtrolli säilitamiseks nendes valdkondades on vaja pikaajalist stabiilset õigusraamistikku;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 kohaselt peab liidu energiapoliitika tagama energiaturu toimimise ja energiavarustuse kindluse, edendama energia tõhusat kasutamist ja säästmist, taastuvate energiaallikate arendamist ning energiavõrkude sidumist; arvestades, et kohustuslikud riiklikud ja ELi eesmärgid, konkreetsed kavandamis- ja aruandluskohustused, samuti toetavad meetmed on aidanud suurendada investeerimiskindlust ja taastuvenergia tootmisvõimsust ning soodustanud ülekande- ja jaotustaristu rajamist ELis;

D.  arvestades, et kooskõlas COP 21 Pariisi kokkuleppega tuleb taastuvenergia direktiivi kohandada, et viia see kooskõlla eesmärgiga hoida üleilmset temperatuuritõusu alla 1,5 °C tööstuseelse ajastu tasemega võrreldes; arvestades, et majandust, mis sõltub 100 % taastuvatest energiaallikatest, on võimalik saavutada vaid energiatarbimist vähendades, energiatõhusust suurendades ja taastuvaid energiaallikaid edendades;

E.  arvestades, et ulatuslik taastuvenergiapoliitika koos energiatõhususega on oluline tõukejõud ELi impordisõltuvuse ja energiaimpordi koguarve vähendamiseks ning energiavarustuse kindluse suurendamiseks välistarnijate suhtes; arvestades, et EL impordib enam kui poole oma tarbitavast energiast, et selle maksumus on rohkem kui miljard eurot päevas ning et see moodustab üle 20 % liidu koguimpordist; arvestades, et impordisõltuvus on eriti suur toornafta, maagaasi ja kivisöe puhul; arvestades, et taastuvenergia ulatuslikuma kasutamise teel välditavad kütuste importimise kulud moodustavad vähemalt 30 miljardit eurot aastas;

F.  arvestades, et taastuvenergia arendamine võib aidata tagada energiajulgeolekut ja -sõltumatust, likvideerida kütteostuvõimetust, soodustada ELi majandusarengut ja tehnoloogilist juhtpositsiooni ning lahendada kliimamuutusega seotud probleeme; arvestades, et taastuvad energiaallikad aitaksid tagada Euroopa kodanikele stabiilset, taskukohast ja säästvat energiat, pöörates eriti tähelepanu kõige haavatavamatele; arvestades, et taastuvad energiaallikad peaksid võimaldama kodanikel saada kasu isetootmisest ja ettearvestatavast energiavarustusest;

G.  arvestades, et taastuvenergia arendamine peaks toimuma üheaegselt hästitoimiva elektrienergia siseturu kujundamisega; arvestades, et energialiit peaks põhinema sellisele jätkusuutlikule ja tulevikku suunatud energiasüsteemile üleminekul, mille peamisteks tugisammasteks on energiatõhusus ja -säästmine, taastuvenergia ja arukas taristu;

H.  arvestades, et ELi taastuvenergiasektori ettevõtted, millest paljud on VKEd, annavad Euroopas tööd 1,15 miljonile inimesele ja neile kuulub 40 % kõigist maailma taastuvenergiatehnoloogia patentidest, mis annab ELile maailmas juhtpositsiooni; arvestades, et komisjoni andmetel saaks keskkonnasäästlikus majanduses 2020. aastaks luua kuni 20 miljonit töökohta, kusjuures ühtlasi on see oluline töökohtade loomise võimalus maapiirkondades; arvestades, et VKEde, kooperatiivide ja üksikisikute projektidel on taastuvenergiasektori uuendamisel ja arendamisel oluline roll;

I.  arvestades, et komisjon soovib viia ELi taastuvenergiasektoris ülemaailmsele juhtpositsioonile, mis on tööstuspoliitikas hädavajalik; arvestades, et Hiinast on saanud üleilmne liider taastuvatesse energiaallikatesse investeerimises ning et Euroopa investeeringud on vähenenud 21 %, langedes 2014. aasta 54,61 miljardilt eurolt (62 miljardit USA dollarit) 2015. aastaks 42,99 miljardile eurole (48,8 miljardit dollarit), mis on üheksa aasta madalaim näitaja;

J.  arvestades, et jätkuvaks taastuvenergiasse investeerimiseks on vaja nii avaliku ja erasektori ettenägelikku juhtimist ja pühendumist kui ka pikaajalist, stabiilset ja usaldusväärset poliitikaraamistikku, mis oleks kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppest lähtuvate ELi kliimakohustustega, kusjuures see annaks Euroopas suured võimalused töökohtade loomiseks ja majanduskasvuks;

K.  arvestades, et esmatähtis on määrata ulatuslikud ja realistlikud eesmärgid – üldsuse osalemine ja järelevalve, selged ja lihtsad eeskirjad ja kohaliku, piirkondliku, riikliku ning Euroopa tasandi toetus, samuti kõigi sidusrühmade kaasamine, kaasa arvatud sotsiaalpartnerid (tuues kokku töötajate ja ettevõtjate esindajad) ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, ning et taastuvenergia edukaks arendamiseks tuleb neid eesmärke veelgi tugevdada;

L.  arvestades, et taastuvenergia edendamisel on oluline austada omandiõigust;

M.  arvestades, et taastuvenergia pakub võimalust tagada suurem energiademokraatia, võimaldades tarbijatel energiaturul teiste sidusrühmadega võrdsel alusel aktiivselt osaleda, taastuvenergiat ise toota, tarbida, säilitada ja müüa kas individuaalselt või kollektiivse haldamise teel, samuti avaliku ja erasektori investeeringute kaudu, kaasa arvatud energiatootmise detsentraliseeritud vormid, mille on algatanud linnade, piirkondade ja kohalikud ametiasutused; arvestades, et taastuvenergiaprojektid peaksid andma kodanikele suurema kontrolli oma energiatarbimise ja energiaülemineku üle ning soodustama nende otsest osalemist energiasüsteemis, sealhulgas investeerimiskavade kaudu;

N.  arvestades, et Põhjamere piirkonna avameretuulest on 2030. aastaks võimalik toota üle 8 % Euroopa elektrivarustusest;

O.  arvestades, et teatavad liikmesriigid sõltuvad rohkem üksikutest fossiilkütusetarnijatest; arvestades, et tänu taastuvatele energiaallikatele on fossiilkütuste impordilt säästetud 30 miljardit eurot ning maagaasi tarbimine on vähenenud 7 %, mille tulemusel Euroopa, kes on endiselt maailma suurim energiaimportija, on suutnud tugevdada oma energiasõltumatust ja energiajulgeolekut;

Edusammud taastuvenergia valdkonnas

1.  kiidab heaks komisjoni võetud kohustused taastuvenergia valdkonnas; leiab seoses taastuvenergia direktiiviga, et praegune siduvate riiklike eesmärkide, riiklike taastuvenergia kavade ja kaheaastase tsükliga seire kombinatsioon on aidanud oluliselt edendada ELi liikmesriikide taastuvenergia tootmise võimsust; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks 2020. aasta taastuvenergia direktiivi täieliku rakendamise ning koostaks põhjaliku 2020. aasta järgse õigusraamistiku; rõhutab sellega seoses, et on vaja stabiilset pikaajalist reguleerivat raamistikku, sealhulgas riiklikke ja ELi taastuvenergia eesmärke, mis kujutaksid endast kõige tõhusamat viisi liidu pikaajaliste (2050. aasta) kliimaeesmärkide saavutamiseks;

2.  märgib rahuloluga, et EL tervikuna püsib 2020. aasta eesmärkide saavutamise kursil, kuid tunneb muret selle pärast, et komisjoni 2015. aasta taastuvenergia eduaruande 2014–2020 hinnangute kohaselt peab hulk riike (Belgia, Hispaania, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik) võib-olla oma poliitikat ja vahendeid tugevdama, et tagada oma 2020. aasta eesmärkide täitmine, kusjuures ka Ungari ja Poola puhul ei ole kindel, et nad oma eesmärgid saavutavad; kutsub mahajäänud liikmesriike üles tempo taastamiseks lisameetmeid võtma; tunneb heameelt, et mõned liikmesriigid – näiteks Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Horvaatia, Itaalia, Läti, Leedu, Austria, Rumeenia, Soome ja Rootsi – on oma 2020. aasta eesmärgid juba saavutanud või on neid kohe saavutamas;

3.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni taastuvenergia eduaruandes ei esitata riigipõhiseid soovitusi poliitika ja vahendite kohandamiseks, et tagada 2020. aasta eesmärkide saavutamine; arvestades, et juurdepääs kapitalile on esmatähtis, kuid samas on ELi 28 liikmesriigi kapitalikulu oluliselt erinenud, mille tulemusel on tekkinud lõhe põhja ja lääne ning ida ja lõuna vahel; märgib, et erinevused taastuvenergia edendamise põhimõtetes võivad ELi riikide konkurentsivõime erinevusi veelgi suurendada; märgib, kui vajalik on ELi finantsmehhanism taastuvenergiaprojektide riskist tulenevate suurte kapitalikulude vähendamiseks;

4.  rõhutab sellega seoses, kui oluline on kindlaks teha liikmesriikide taastuvenergiapoliitika parimad tavad, neid levitada ja edendada nende omaksvõtmist järjekindlama Euroopa mudeli raames, toetades liikmesriikide suuremat koostööd ja kooskõlastamist; kutsub komisjoni üles säilitama oma rolli taastuvenergia edusammude jälgimisel ja selle arengu aktiivsel toetamisel; rõhutab, kui oluline on hinnata taastuvaid energiaallikaid nende konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, kulutõhususe ja geopoliitilise tasakaalu ning kliimamuutusega seotud eesmärkidega sobivuse suhtes;

5.  tunnistab riiklike kavade ja aruandluskohustuste olulisust liikmesriikide edusammude jälgimisel ning usub, et neid kohustusi tuleks pärast 2020. aastat jätkata; tunnistab, et liikmesriikide energiaallikate jaotuse määramine jääb ELi toimimise lepingu artikli 194 kohaselt riikide pädevusse, kusjuures iga riik edendab oma taastuvenergialiikide arengut, mistõttu energiaallikate jaotus on väga mitmekesine;

6.  rõhutab lihtsate, juurdepääsetavate, taskukohaste ja tõhusate haldusmenetluste olulisust;

7.  palub komisjonil tulevastesse taastuvenergia arenguaruannetesse lisada hinnang taastuvate energiaallikate mõju kohta kuludele ja hindadele, eelkõige kodumajapidamiste makstavatele hindadele;

8.  tõstab esile energiaturu eeskirju käsitleva ELi seadusandliku ettepaneku olulisust, kuna integreeritum turg on oluline taastuvenergia arenguks ning leibkondadele ja ettevõtetele tarnitava energia hinna vähendamiseks;

9.  rõhutab, kui olulised on stabiilsed ja kulutõhusad taastuvenergia toetuskavad pikaajaliste investeeringute tegemiseks, mis on lühemal ajavahemikul reageerimisvõimelised ja kohandatavad ning on kohandatud riikide vajaduste ja olukordadega, võimaldades väljakujundatud taastuvenergiatehnoloogia toetamise järk-järgult lõpetada; väljendab heameelt, et mitu taastuvenergiatehnoloogiat on kulude poolest kiiresti saamas tavapäraste elektritootmisviiside konkurentideks; rõhutab, et energiaüleminek sõltub õigus-, finants- ja reguleerivate raamistike läbipaistvusest, ühtsusest ja järjepidevusest, mis aitab suurendada investorite usaldust; peab kahetsusväärseks taastuvenergia toetuskavade muudatusi, mis muudavad juba tehtud investeeringute tasuvust; kutsub liikmesriike üles sidusrühmi alati aegsasti kõigist taastuvenergia toetuskavade muudatustest teavitama ja nendega põhjalikult konsulteerima; kutsub komisjoni üles kiiresti kontrollima riiklike toetuskavade sobivust komisjoni suunistega, et vältida soovimatut viivitust nende rakendamisel ja võimalikult vähendada turumoonutusi;

10.  rõhutab, et teadus- ja arendustegevus on taastuvenergia arendamisel väga tähtsal kohal; tuletab meelde parlamendi eesmärki, mille kohaselt 85 % rahalistest vahenditest eraldatakse programmi „Horisont 2020“ energeetikapeatüki alusel mittefossiilset päritolu energia edendamisele; palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel veelgi hõlbustada kõigi olemasolevate rahastamiskavade tulemuslikku kasutamist ning tagada juurdepääs kapitalile, eelkõige VKEde jaoks, samuti toetada teadus- ja arendustegevust seoses taastuvenergiaga, selle salvestamisega ja seotud toodete arendamisega, et muuta ELi taastuvenergiatööstus konkurentsivõimelisemaks, võimaldada taastuvenergia laiemat kasutuselevõttu ja vältida konkurentsivõime erinevuste edasist suurenemist ELi liikmesriikide vahel;

11.  rõhutab, et elektri salvestamine võib aidata suurendada ELi elektrisüsteemi paindlikkust ja tasakaalustada taastuvenergia tootmisest tulenevat kõikumist; kordab, et kehtivas elektridirektiivis (direktiiv 2009/72/EÜ) ei mainita salvestamist, ja rõhutab, et elektridirektiivi tulevasel läbivaatamisel tuleb arvesse võtta arvukaid teenuseid, mida energia salvestamine võib pakkuda; on arvamusel, et salvestamise osas selgema seisukoha võtmine võimaldaks põhivõrgu- ja võrguettevõtjatel energia salvestamise teenustesse investeerida;

12.  rõhutab, et kõigi tasandite toetuskavad peaksid keskenduma tehnoloogiale, millel on suur potentsiaal vähendada taastuvate energiaallikate kulusid ja(/või) suurendada selliste energiaallikate osakaalu turul;

13.  on seisukohal, et tulevane teadus- ja arendustegevuse strateegia peaks keskenduma aruka võrgu ja aruka linna arenduste hõlbustamisele; leiab lisaks, et elektrisõidukite kasutamine, sõidukite aruka laadimise ja sõiduki-jaotusvõrgu tehnoloogia võib märgatavalt parandada energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu võimalusi;

14.  on seisukohal, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond võivad aidata direktiivis 2009/28/EÜ ning kliima- ja energiapoliitika raamistikus 2030 seatud eesmärke saavutada, samuti taastuvenergia tootmisega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni rahastada, toetades samal ajal töökohtade loomist ja majanduskasvu; toonitab, kui oluline on temaatiline keskendumine ühtekuuluvuspoliitikas, sest see peaks hõlbustama investeeringute suunamist vähese süsinikdioksiidiheitega majandusse, k.a taastuvenergia, eriti arvestades temaatilise eesmärgi „Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites“ silmapaistvat rolli; kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi ja kasutama paremini ära olemasolevaid rahastamisvõimalusi selleks otstarbeks, toonitades samal ajal võimalusi kohalike äride arenguks ja töökohtade loomiseks; tuletab meelde Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ühiseid sätteid, millega toetatakse selliste projektide abikõlblikkust, mis on seotud energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate kasutamisega kodumajapidamistes, üldkasutatavates hoonetes ja ettevõtetes, ning on seisukohal, et taastuvenergiaturgude piirkondlik integratsioon, mida saaks saavutada kõnealuste rahastamisvahendite abil, edendaks selles osas märkimisväärselt ühtekuuluvuspoliitikat;

15.  rõhutab, kui vajalik on koostöö tihendamine ja kooskõlastamine liikmesriikides ja piirkondades ning nende vahel, samuti terviklik lähenemisviis tehniliste täiustuste, arukate võrkude arendamise ja rakendamise, võrkude kohandamise ja võimsuse, nutiarvestite, salvestamise, nõudluse juhtimise, energiatõhususe ja uuendusliku taastuvenergia tootmise avalikele investeeringutele ja rahastamisele;

16.  toonitab, et paljude liikmesriikide energiavõrgud lihtsalt ei ole sobilikud mitmesugustest taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vastuvõtuks; rõhutab, et energiavõrkude ajakohastamine on tootmise ja ülekande muutustega kohandumiseks hädavajalik;

17.  nõuab tungivalt läbipaistvuse ja üldsuse osaluse suurendamist ning kõigi sidusrühmade aegsat kaasamist riiklike taastuvenergiakavade väljatöötamisse; väljendab kahetsust, et taastuvenergia direktiivi sätete rakendamise kohta ei ole praegu piisavalt teavet, ja rõhutab liikmesriikide üksikasjalikumate kahe aasta aruannete vajalikkust; kutsub komisjoni üles suurendama oma rolli taastuvenergia edusammude järelevalves ja nende toetamisel; kutsub komisjoni üles oma jõustamisvolitusi läbipaistvamalt kasutama;

18.  rõhutab, kui oluline on kõigi haldustasandite, samuti ühenduste osalemine taastuvenergial põhineva energia tootmise, tarbimise ja oma tarbeks kasutamise mudeli rakendamisel; palub komisjonil suurendada toetust linnapeade paktile, arukatele linnadele ja arukatele kogukondadele ning 100 % taastuvaid energiaallikaid kasutavatele kogukondadele, et võimaldada teadmiste ja parimate tavade levitamist;

19.  märgib, et suurenenud piirkondlik koostöö taastuvenergia vallas on väga oluline, et tagada taastuvate energiaallikate edasiarendamine;

20.  peab kiiduväärseks, et 2013. aastal võimaldas taastuvenergia kasutamine ära hoida umbes 388 miljoni brutotonni süsinikdioksiidi tootmise ja vähendada fossiilkütuste nõudlust ELis 116 miljoni tonni võrra;

21.  rõhutab taastuvenergiasektori tohutut töökohtade loomise potentsiaali; palub liikmesriikidel tagada, et energiaüleminekul, mis peaks põhinema kvaliteetsete töökohtade loomisel, et nõrgestataks tööõiguse norme;

Taastuvenergia tulevikus

22.  rõhutab, et taastuvate energiaallikate eesmärgid tuleb kehtestada kooskõlas kliimaeesmärkidega, milles 195 riiki 2015. aasta detsembris Pariisis kokku leppisid; võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu ettepaneku suurendada taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks vähemalt 27 %ni; tuletab meelde parlamendi üleskutset kehtestada siduv eesmärk saavutada 2030. aastaks vähemalt 30 % taastuvenergia osakaal energiatarbimises, kusjuures see tuleb saavutada riiklike eesmärkide toel, et tagada investoritele vajalik kindlustunne ja õiguskindlus; on seisukohal, et hiljutise COP 21 kokkuleppe taustal oleks vaja tunduvalt ulatuslikumaid eesmärke; rõhutab, et selged ja põhjalikud eesmärgid võimaldavad kindlust suurendada ja ELile üleilmsel tasandil juhtpositsiooni tagada; palub, et komisjon esitaks ulatuslikuma 2030. aasta kliima- ja energiapaketi, millega suurendataks ELi taastuvate energiaallikate eesmärki vähemalt 30 % ning mida rakendataks individuaalsete riiklike eesmärkide kaudu;

23.  rõhutab uute taastuvenergia ja turukorralduse õigusaktide asjakohasust uue raamistiku loomisel, mis sobib taastuvenergia arendamiseks ning põhineb usaldusväärsetel toetuskavadel ja taastuvenergia tehnoloogia täielikul turuosalusel;

24.  tõdeb, et maksukärped on oluline fossiilenergialt taastuvenergiale ülemineku stiimul ning nõuab tungivalt, et komisjon reformiks energia maksustamise direktiivi ja riigiabi eeskirju, mis ei võimalda neid stiimuleid maksimaalselt ära kasutada;

25.  rõhutab, et 2020. aastaks juba kokku lepitud eesmärgid tuleb taastuvenergia direktiivi hilisemal läbivaatamisel aluseks võtta, et liikmesriigid ei saaks seada pärast 2020. aastat madalamaid eesmärke kui selleks aastaks ette nähtud; toonitab, et ELi 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi saavutamine eeldab ühiseid jõupingutusi; rõhutab, et liikmesriigid peaksid koostama oma riiklikud kavad õigeaegselt ja et komisjon vajab suuremat järelevalvesuutlikkust, ka pärast 2020. aastat, tulemuslikuks ja õigeaegseks järelevalveks piisavaid vahendeid ja võimalust kahjulike meetmete korral sekkuda; on veendunud, et selline järelevalve on võimalik üksnes siis, kui komisjon määrab kindlaks liikmesriikide võrdlusalused, mis võimaldavad nende taastuvenergia kasutuselevõtu edusamme võrrelda;

26.  rõhutab Euroopa potentsiaali taastuvate energiaallikate väljaarendamises ja rõhutab pikaajaliste ja soodsate tingimuste tähtsust kõikide turuosaliste jaoks;

27.  rõhutab taastuvenergia olulist panust süsinikdioksiidiheite üldisse vähendamisse; rõhutab taastuvenergia arendamise tähtsust COP 21 kohtumisel kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks;

28.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid suurendama statistilisi ülekandeid käsitlevate sätete põhjendatud kasutamist ning arendama koostöömehhanisme oma eesmärkide saavutamiseks, kooskõlas taastuvenergia direktiivi artikliga 6; rõhutab, kui oluline on liikmesriikide koostöö, kuna see soodustaks taastuvenergia süsteemi optimeerimist, tõhusat varustamist ja kulude kokkuhoidu; kutsub komisjoni üles pakkuma liikmesriikidele täiendavaid stiimuleid, teavet, kulude-tulude analüüsi ja suuniseid,

29.  rõhutab, et vaja on tugevat ja läbipaistvat haldussüsteemi, et tagada 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi saavutamine, võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide pädevust energiaallikate jaotuse kindlaksmääramisel ja võimaldades samas energiapoliitika täielikku demokraatlikku kontrolli ja järelevalvet; nõuab riiklike eesmärkide, riiklike taastuvenergiakavade ja kahe aasta järel esitatavate aruannete süsteemi tõhusat kasutamist; on veendunud, et see tuleks ette näha taastuvenergia direktiivis, et tagada liikmesriikide kohustuste täitmise aruandekohustuslik, tulemuslik ja läbipaistev järelevalve ning kehtivate Euroopa Liidu õigusaktide rakendamine, et panna alus hästitoimivale Euroopa energialiidule;

30.  juhib tähelepanu ühtsete siduvate näidisvormide tähtsusele riiklike energia- ja kliimakavade puhul, et tagada investoritele nende kavade võrreldavus, läbipaistvus ja prognoositavus; usub, et iga liikmesriigi jaoks kavandatav graafik ja poliitika tuleb jätkuvalt koostada sektorite, tehnoloogia ja allikate lõikes;

31.  nõuab tungivalt, komisjon kodifitseeriks õigusaktides kehtivate eeskirjade jätkamise põhimõtte taastuvatel energiaallikatel toimivate elektrijaamade suhtes, et takistada taastuvenergia toetusmehhanismide tagantjärele muutmist ja tagada olemasolevate varade majanduslik elujõulisus;

32.  nõuab tarbetute bürokraatlike takistuste kaotamist ja investeeringuid, mis võimaldaksid saavutada 2020. aastaks 10 % elektriühenduste eesmärgi; toonitab sellega seoses, et suurem piirkondlik koostöö võib aidata tagada taastuvenergia integreerimiskulude optimeerimist ning tarbijate kulude vähendamist; rõhutab, kui oluline on uute energiataristuprojektide kavandamisel juba varakult üldsusega konsulteerida ja üldsust kaasata, võttes samas arvesse kohalikke tingimusi; tuletab meelde tehnilise nõustamise ja keskkonnamõju hindamise tähtsust taastuvenergia tootmise ja jaotamise projektide jaoks;

33.  võtab teadmiseks, et tööturul pakutavad oskused ei vasta taastuvenergia arengu tulemusel muutunud nõudmistele; rõhutab, et aktiivse hariduse/koolituse ja oskuste arendamise strateegiatel on jätkusuutlikule ja ressursitõhusale majandusele üleminekul keskne tähtsus; rõhutab sotsiaalpartnerite ja riigiasutuste tähtsust kvalifikatsioonikavade ja koolitusprogrammide väljatöötamisel,

34.  rõhutab asjakohase ja piisava rahastamise vajadust ELi tasandil, mis saavutatakse muu hulgas investeeringuriskide tervikliku vähendamisega, et ergutada taastuvate energiaallikate laialdast kasutamist;

Kodanike ja kogukonna energia

35.  on seisukohal, et kohalikud asutused, kogukonnad, majapidamised ja üksikisikud peaksid moodustama energiaalase ülemineku telje ning neid tuleks aktiivselt toetada, et aidata neil saada energiaturul ülejäänud osalejatega võrdväärseteks energiatootjateks ja -tarnijateks; nõuab sellega seoses mõiste „tootev tarbija“ ühtset terviklikku määratlemist ELi tasandil;

36.  peab äärmiselt oluliseks näha ette põhiõigus isetootmisele ja omatarbimisele, samuti õigus elektri ülejääki salvestada ja õiglase hinnaga müüa;

37.  liikmesriigid peaksid üldsuse osalemise toel arendama kodanike ja kogukonna energiastrateegiat ja kirjeldama oma riiklikes tegevuskavades, kuidas nad kavatsevad toetada väikese ja keskmise mahuga taastuvenergiaprojekte ja energiaühistuid ning kaasata neid oma õigusraamistikku, toetuspoliitikasse ja turulepääsu;

38.  nõuab uue kodaniku ja kogukonna energia peatüki lisamist muudetud taastuvenergia direktiivi, et kõrvaldada peamised turu- ja haldustakistused ning tagada taastuvenergia isetootmiseks ja omatarbimiseks soodsam investeerimiskeskkond;

39.  märgib, et kõigis riikides ja kõigi tehnoloogiate suhtes ei ole veel kehtestatud sobivat litsentseerimis- ja halduskorda; palub liikmesriikidel kaotada uue omatootmissuutlikkuse haldus- ja turutõkked, asendada pikk loamenetlus lihtsa teavitamisnõudega ning kehtestada projektilubade, võrgujuurdepääsu ja toetuse jaoks tõhusad ühtsed kontaktpunktid, mis pakuksid finants- ja tehnilist oskusteavet ning tagaksid tootvate tarbijate juurdepääsu alternatiivsetele vaidluse lahendamise mehhanismidele; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjoni tagaks kehtiva taastuvenergia direktiivi artikli 13 (haldusmenetlused) ja artikli 16 (juurdepääs võrkudele ja võrkude kasutamine) täieliku rakendamise ja järjepidevuse pärast 2020. aastat;

40.  rõhutab, kui oluline on arvesse võtta mikro-, väike- ja suurtootjate erinevusi; märgib, et tuleb välja töötada sobivad tingimused ja vahendid tootvate tarbijate jaoks (kes on aktiivsed energiatarbijad, nagu kodumajapidamised (nii omanikud kui ka üürnikud), asutused ja väikeettevõtjad, kes toodavad taastuvenergiat kas ise või kollektiivselt ühistute, muude sotsiaalsete ettevõtete või liitude kaudu; soovitab vähendada uue isetootmise suutlikkuse haldustõkkeid absoluutse miinimumini, eelkõige kõrvaldades turu ja võrgu juurdepääsupiirangud; soovitab lühendada ja lihtsustada loa andmise korda lihtsa teavitamisnõude kasutuselevõtuga; soovitab lisada taastuvenergia direktiivile selle läbivaatamise käigus konkreetsed sätted tõkete kõrvaldamiseks ja kogukondlike/koostööpõhiste energiasüsteemide edendamiseks nn kontaktpunktide kaudu, mis tegelevad projektilubadega ja pakuvad finants- ning tehnilist oskusteavet; ergutab liikmesriike kasutama Euroopa keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistega ette nähtud vähese tähtsusega erandeid, nii et väikesed ja keskmise suurusega projektid saaksid jätkuvalt kasutada dünaamilisi soodustariife, mis vabastavad nad keerulisest enampakkumisprotsessist;

41.  rõhutab, kui oluline on üldsuse varajane osalemine keskkonnasõbralike taastuvenergiaprojektide toetamisel, võttes samal ajal arvesse kohalikke tingimusi;

42.  rõhutab, kui oluline on asjakohase tururegulatsiooni abil tasakaalustada tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud energiatootmise arendamine, millega oleks tagatud, et ei diskrimineerita neid tarbijaid, kes ei saa endale lubada tootvaks tarbijaks hakkamist; rõhutab, kui oluline on teha kättesaadavaks tehnilised ja halduslikud võimalused energiatootmise kollektiivseks haldamiseks; rõhutab, et omatootmine ja taastuvad energiaallikad ei ole Euroopa kõrgemate energiahindade põhjuseks;

43.  rõhutab, et suurem tähelepanu energiatõhususe rakendamisele kõigis sektorites aitab ELil suurendada oma konkurentsivõimet ning välja töötada uuenduslikke ja kulutõhusaid energiat säästvaid lahendusi;

44.  rõhutab tervikliku energeetikakäsitluse keskkonna-, majanduslikku ja sotsiaalset kasu ja koostoime edendamise vajadust elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris ja nende vahel; lisaks kutsub komisjoni üles hindama, kuidas paindlike taastuvenergiaallikate abil muutuva ressursiga energiaallikaid täiendada ning kuidas seda energiaplaneerimisel ja toetuskavade väljatöötamisel arvesse võtta;

Elekter

45.  rõhutab, et taastuvallikatest elektrienergia tootmine tuleks igal tasandil integreerida elektrienergia jaotussüsteemidesse, samuti ülekandesüsteemidesse, kui toimub detsentraliseeritumale energiamudelile üleminek, kusjuures võetakse arvesse turutingimusi;

46.  märgib, et ühtlase ressursiga taastuvatest energiaallikatest energia tootmise vormid, nagu hüdroenergia, mida on võimalik kiiresti kasutusele võtta ja mis on keskkonnasäästlikud, võivad toetada muutuva ressursiga taastuvate energiaallikate turule integreerimist;

47.  nõuab energiapoliitikas terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmaks võrgusüsteemi arendamist ja reguleerimist, salvestamist, nõudluse juhtimist ja energiatõhususe parandamist koos taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamisega; rõhutab, et oluline on vältida sellise tehnoloogia jätkuvat kasutamist, mis ei toeta CO2-heite vähendamist;

48.  märgib, et taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine eeldab nii pakkumise kui ka nõudluse poolest paindlikku turgu ning selleks on vaja ehitada, ajakohastada ja kohandada elektrivõrke ja arendada uut salvestustehnoloogiat;

49.  rõhutab, et kütte- ja jahutussüsteemide, transpordisektori ja teiste sektorite elektrifitseerimine on väga tähtis, et tagada kiire ja tõhus üleminek taastuvatele energiaallikatele;

50.  rõhutab, et kuni elektrisüsteem on paindumatu, on vaja taastuvenergia eelisjuurdepääsu ja -võrgujärjekorda, et uuendada võrke ja soodustada salvestamise ja tarbimiskaja kasutuselevõttu; palub komisjonil teha ettepanekuid taastuvenergiale eelisjuurdepääsu ja -võrgujärjekorra andmise eeskirjade tõhustamiseks ja selgemaks muutmiseks 2020. aastale järgneval perioodil; rõhutab, et eelistatud juurdepääsu ja võrgujärjekorra andmise järkjärgulise kaotamise võimalust tuleks hinnata tulevase taastuvenergia direktiivi vahekokkuvõttes 2024. aasta paiku;

51.  rõhutab, et taastuvenergiale eelisõigusega võrkupääsu ja eelistatud võrgujärjekorra andmist vastavalt kehtivale taastuvenergia direktiivile tuleks jätkata ja tugevdada; nõuab 2020. aasta järgseks perioodiks õigusraamistikku, mis tagab taastuvenergia piiramise õiglase hüvitamise;

52.  võtab teadmiseks komisjoni strateegia tarbimiskaja mehhanismide tõhustamiseks; rõhutab, et see ei tohiks tekitada kodanikele lisakoormust ega suurendada tarbijate energiakulusid; rõhutab, et tarbimiskaja mehhanismid võivad anda võimaluse energiakulusid vähendada, kuid toonitab samas, et tarbimiskajas või dünaamilises hinnakujunduses osalemine peaks alati toimuma üksnes vabal valikul;

53.  on veendunud, et elektrisalvestamise lahenduste arendamine on mahuka taastuvenergeetika arendamiseks ja integreerimiseks vältimatult vajalik, sest toetab võrgu tasakaalustamist ja võimaldab ülemäärase taastuvenergiatoodangu salvestamist; nõuab kehtiva õigusraamistiku läbivaatamist, et edendada energiasalvestussüsteemide kasutuselevõttu ja kaotada tõkked;

54.  rõhutab, et elektrivarustuse kitsaskohad takistavad endiselt taastuvenergia vaba liikumist liikmesriikide vahel ja aeglustavad tõelise energia siseturu loomist Euroopa Liidus;

55.  rõhutab, et tarbijatele tuleks anda võimalus ja õiged stiimulid energiaturgudel osalemiseks; märgib, et tuleks kujundada dünaamilised turupõhised hinnad, et saada tarbijatelt asjakohast nõudluskaja ja aktiveerida vajalikku tootmist, samuti võimaldada arukat ja tõhusat tarbimist; soovitab komisjonil täiendavalt uurida niisuguste hindade mõju eri tarbijarühmadele;

56.  rõhutab, et teatavate tarbijate tarbimismustrid on jäigad ja senisest hinnapõhisemad tõhususmehhanismid võivad neid negatiivselt mõjutada; rõhutab sellega seoses, kui oluline on haavatavatele tarbijatele koondatud energiatõhususe poliitika liikmesriikides;

57.  on seisukohal, et ELis tuleks taastuvenergia omatarbimise ja taastuvenergia kogukondade/ühistute kohta kehtestada selge reguleeriv raamistik, kus toodangu ülejäägi müügi, võrgujuurdepääsu ja võrgu kasutamise maksemehhanismide kavandamisel võetakse arvesse kõiki kasuaspekte; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama energia oma tarbeks tootmist ning kohalike taastuvenergiavõrkude rakendamist ja ühendamist, et riiklikku energiapoliitikat täiendada; rõhutab asjaolu, et tootvatel tarbijatel peaks olema õiglase hinnaga juurdepääs energiavõrgule ja -turule ning neid ei tohiks karistada täiendavate maksude või tasudega; väljendab muret mõnes liikmesriigis tehtud algatuste pärast, millega luuakse takistusi omatarbimise ja isetootmise õiguse kasutamisele;

58.  märgib, et praegu aitavad tarbijad vähe kaasa uue taastuvenergia tootmisvõimsuse kavandatud ülesehitamisele, kui nad valivad elektritariifid, mille kütusekasutuse struktuuris on märgitud 100 % taastuvad energiaallikad; nõuab täpse, usaldusväärse ja läbipaistva järelevalvemehhanismi loomist, et väited keskkonnasäästlikkuse kohta oleksid seotud mõõdetavate kriteeriumidega täiendava keskkonnakasu kohta;

59.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid paremini geotermilist kütte- ja jahutusenergiat;

Küte ja jahutus

60.  kiidab heaks komisjoni 2016. aasta veebruari ELi kütte- ja jahutusstrateegia teemalise teatise, kuid väljendab kahetsust, et kütte ja jahutuse valdkonnas ei ole taastuvenergia kasutamisel edusamme tehtud ega kaugeleulatuvaid sihte seatud; rõhutab taastuvenergia jätkuvalt suurt edupotentsiaali kütte ja jahutuse valdkonnas; märgib, et kütte ja jahutuse sektor moodustab poole ELi energia lõpptarbimisest ning on seega ELi kliima ja taastuvate energiaallikatega seotud eesmärkide saavutamiseks väga oluline; tunnistab taastuvenergia osakaalu suurendamisest saadavat kasu kütte ja jahutuse sektoris, eeskätt hoonete puhul; rõhutab, et soojusenergia taristu ja energia salvestamine soojusenergia vormis pakub suuremat paindlikkust, mis hõlbustab muutuva ressursiga taastuvate energiaallikate integreerimist, annab suurepärast investeerimistulu ning võimaldab luua kvaliteetseid kohalikke töökohti; palub, et komisjon kõrvaldaks 2020. aasta järgses seadusandlikus taastuvenergiapaketis reguleerimise puudused; kordab, et kütte ja jahutuse sektori täiustamine võib energiajulgeolekut oluliselt suurendada (arvestades, et 61 % Euroopa Liitu imporditavast gaasist kasutatakse hoonetes, peamiselt kütteks), näiteks kaugkütte/kaugjahutuse võrkude väljaarendamise kaudu, mis on tõhus vahend säästva kütte ulatuslikuks integreerimiseks linnades, sest sellised võrgud võimaldavad pakkuda eri allikatest pärinevat kütet ning ei sõltu ühestainsast allikast;

61.  kiidab heaks komisjoni kütte ja jahutuse strateegia teatise, kus rõhutatakse vajadust lõpetada järk-järgult fossiilkütuste kasutamine, mis moodustavad ikka veel 75 % sektoris kasutatavast kütusest, ning asendada need täielikult energiatõhususe meetmetega – mis on meie peamine võimalus fossiilkütuste vähendamiseks – ja taastuvate energiaallikatega;

62.  nõuab täiendavaid meetmeid taastuvate energiaallikate ülejäänud märkimisväärse potentsiaali kasutamiseks kütte ja jahutuse sektoris, et täielikult saavutada 2020. aasta eesmärgid; palub, et komisjon likvideeriks 2020. aasta järgses seadusandlikus taastuvenergiapaketis nende sektorite regulatiivsed puudujäägid;

63.  märgib, et biomass on praegu kõige laialdasemalt kütteks kasutatav taastuv energiaallikas, moodustades ligikaudu 90 % kogu taastuvenergial põhinevast küttest; eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopas mängib see energiajulgeoleku säästval suurendamisel olulist rolli;

64.  rõhutab, kui oluline on hõlbustada üleminekut energiatõhusatele taastuvenergiapõhistele kütteseadmetele, tagades samas kütteostuvõimetutele elanikele piisava toetuse ning parema teabe ja abi;

65.  rõhutab, kui oluline on välja töötada põhjalik ja tulemuslik taastuvenergial põhineva jahutuse mõiste;

66.  rõhutab vajadust uuendada kaugkütte ja -jahutuse süsteeme ning suurendada nende tulemuslikkust, sest kaugkütte ja -jahutusvõrkudes on võimalik kasutada ja salvestada taastuvatest energiaallikatest pärinevat elektrit ning jaotada seda seejärel hoonetele ja tööstusaladele, suurendades sellega taastuvenergial põhineva kütte ja jahutuse osakaalu;

67.  tõstab esile kodumajapidamisi, mikro- ja väikeseid ettevõtjaid, ühistuid ja kohalikke omavalitsusi hõlmavate tootvate tarbijate rühmade potentsiaali kaugkütte taoliste kollektiivsete energiasüsteemide loomisel, mis pakuvad kulutõhusat taastuvenergial põhinevat kütet ja jahutust ning suurt koostoimet energiatõhususe ja taastuvenergia vahel;

68.  on seisukohal, et taastuvenergia direktiivi, energiatõhususe direktiivi ja hoonete energiatõhususe direktiivi koostoimet tuleks tugevdada, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütmiseks ja jahutamiseks;

69.  märgib, et nii kütmise kui ka jahutamisega seotud energiatõhususe projektid on olulised stabiilsete ja prognoositavate elektritarbimise harjumuste tagamiseks ning kütteostuvõimetuse vähendamiseks;

Transport

70.  võtab teadmiseks, et transpordisektoris taastuvate energiaallikate 10 %-lise osakaalu eesmärgi saavutamisel 2020. aastaks ollakse ajakavast märgatavalt maha jäänud, osaliselt transpordisektori biokütustel põhineva taastuvenergiastrateegiaga seotud probleemide tõttu; tuletab meelde, et transport on ainus sektor ELi, kus kasvuhoonegaaside heitkogused on alates 1990. aastast kasvanud; märgib, et taastuvenergia on säästva liikuvuse saavutamiseks otsustavalt tähtis; palub liikmesriikidel suurendada jõupingutusi säästvate meetmete rakendamiseks transpordisektoris, näiteks tarbimise vähendamine, üleminek säästvamatele transpordiliikidele, suurem tõhusus ja elektrifitseerimine; palub komisjonil edendada raamistikku taastuvenergial töötavate elektrisõidukite propageerimiseks ning täiustada õigusraamistikku, et pakkuda väljavaateid suure kasvuhoonegaaside vähendamise tõhususega biokütuste kasutamiseks, võttes arvesse maakasutuse kaudset muutust pärast 2020. aastat;

71.  nõuab ühise põllumajanduspoliitika meetmete osalise kasutamise säilitamist ja suurendamist, et toetada investeerimist taastuvenergia tootmisse ja kasutamisse põllumajandussektoris;

72.  märgib, et transpordisektor moodustab Euroopa energia lõpptarbimisest hinnanguliselt üle 30 % ning et 94 % transpordisektorist sõltub naftasaadustest; on seetõttu seisukohal, et vaja on tõsiseid jõupingutusi taastuvate energiaallikate laiemaks kasutamiseks transpordisektoris ning need tuleb selgelt seostada transpordisektori CO2-heite vähendamisega;

73.  palub komisjonil välja pakkuda ulatuslikud meetmed transpordi CO2-heite kiiremaks vähendamiseks, sealhulgas taastuvate kütuste, suurema elektrifitseerimise ja suurema tõhususe kaudu, ning tõhusamalt edendada tehnoloogia arengut ja innovatsiooni nendes valdkondades;

74.  võtab teadmiseks transpordisektori elektrifitseerimise tähtsuse majanduse CO2-heite vähendamiseks ning palub komisjonil luua raamistik, et edendada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergial töötavate sõidukite kasutamist, kuna see on peamine vahend 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks;

75.  ootab 2016. aasta juuniks komisjoni strateegiat transpordisektori CO2-heite vähendamiseks ning rõhutab sellega seoses, et taastuvate energiaallikate laiemat kasutamist tuleb toetada, et transpordisektor aitaks aktiivselt kaasa 2020. aasta eesmärkide saavutamisele;

76.  kiidab heaks ELi ühisettevõtte Clean Sky projektide raames tehtud edusammud uute biokütuste ja mootorite arendamises;

77.  rõhutab, kui tähtis on välja töötada biomassi või jäätmete kasutamisel põhinevad järgmise põlvkonna biokütused;

78.  juhib tähelepanu parema regulatiivse keskkonna ning pikaajaliste tingimuste vajalikkusele, et toetada taastuvenergia arengut lennundus- ja laevandussektoris;

79.  rõhutab, kui oluline on tagada transpordisektoris ühelt transpordiliigilt teisele üleminek, et võtta arvesse säästva liikuvuse reguleerimist ja poliitikat, kaasa arvatud mitmeliigilisus, säästvad logistikasüsteemid, liikuvuse haldamine ja säästev linnapoliitika, millega transpordisektori energiatarbimine viiakse üle taastuvatele energiaallikatele ja/või vähendatakse üldist energiatarbimist, ergutades aktiivsemaid reisimismudeleid, arendades ja rakendades arukate linnade lahendusi ja toetades linnades keskkonnasõbralikku liikumist ning asjakohast linnaplaneerimist; palub liikmesriikidel ja ELil edendada reisijate- ja kaubaveo üleminekut maantee- ja õhutranspordilt raudtee- ja meretranspordile; palub sellega seoses komisjonil hinnata elektrilise veoauto tehnoloogia potentsiaali;

80.  kutsub Euroopa Liidu institutsioone üles looma omaenda taastuvenergiavõimsust oma hoonete energianõudluse katmiseks, et näidata kindlat pühendumist taastuvenergia kasutamisele; rõhutab, et kuni sellist võimsust ei ole loodud, peaksid ELi institutsioonid oma vajaduste täitmiseks ostma rohelist energiat;

81.  rõhutab, et ELi naftasõltuvuse leevendamiseks ja ennetamiseks ning seega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks on oluline suurendada kõndimise, jalgrattasõidu, ühisauto kasutamise ja koossõidu osatähtsust kombineerituna avalike transpordisüsteemidega;

82.  rõhutab jalgrattasüsteemide ja -taristute potentsiaali transpordi säästlikkuse parandamisel linnapiirkondades;

83.  rõhutab, et transpordisüsteemide laialdasem elektrifitseerimine annab suured võimalused heitkoguste vähendamiseks ja vähese CO2-heitega majanduse toetamiseks;

Biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid

84.  kuna Euroopa poliitikavaldkondades on vaja rohkem koostoimet ja järjepidevust, kutsub komisjoni üles kehtestama bioenergia säästvuse kriteeriume, võttes arvesse ELi praeguse säästvuspoliitika ja ringmajanduse poliitika toimimise põhjalikku hindamist; tuletab meelde, et ELi energiajulgeolekut tuleks tugevdada oma loodusvarade säästva kasutamisega, kooskõlas ressursitõhususe parandamise eesmärgiga;

85.  nõuab tungivalt, et suhtutaks ettevaatlikult üha kasvavasse trendi kasutada biomassina metsa kui ELi juhtivat taastuvenergiaallikat, kuna sellel võivad olla halvad tagajärjed kliimale ja keskkonnale, kui see ei ole säästvalt hangitud ja nõuetekohaselt arvesse võetud; märgib, et bioenergia mõju kliimale tuleb arvestada pika aja jooksul, kuna metsade tagasikasvamiseks kulub pikk aeg;

86.  märgib, et bioenergia moodustab Euroopas juba 60 % taastuvenergiast ning selle kasutamine peaks pidevalt kasvama; rõhutab pakilist vajadust selgitada mitmesuguste metsa biomassi energiatootmiseks kasutamise viiside mõju kasvuhoonegaasidele ja teha kindlaks need kasutusviisid, mis annavad poliitikakohase ajavahemiku jooksul kliimamuutuste leevendamise seisukohast kõige enam kasu;

87.  rõhutab, et biokütuste tootmine ei tohiks häirida toiduainete tootmist ega seada ohtu toiduga kindlustatust; on siiski veendunud, et tasakaalustatud poliitika, mille eesmärk on suurendada lähteainena kasutatavate kultuuride, nagu nisu, maisi, suhkrupeedi ja päevalillede saaki Euroopas, võiks hõlmata sätteid biokütuste tootmise kohta, võttes arvesse maakasutuse kaudset muutmist viisil, mis võiks tagada Euroopa põllumajandustootjatele kindla tuluallika, tuua maapiirkondadesse investeeringuid ja töökohti, aidata vähendada GMO-vaba valgurikka loomasööda kroonilist puudust Euroopas ja vähendada Euroopa sõltuvust fossiilkütuste impordist; on veendunud, et kui turul esineb eespool nimetatud põllumajandustoodete ülepakkumine, võiks biokütuste ja bioetanooli tootmine olla ajutine lahendus, mis säilitaks jätkusuutlikud ostuhinnad, kaitseks põllumajandustootjate sissetulekut kriiside ajal ja toimiks turgu stabiliseeriva mehhanismina; rõhutab vajadust ergutada ka toidutootmiseks mittekasutatava harimata, kuid harimiskõlbliku maa kasutuselevõtmist bioenergia tootmiseks, et saavutada riikliku ja Euroopa tasandi eesmärgid taastuvenergia valdkonnas;

88.  on veendunud, et loomasõnnik võib sõnniku töötlemise tehnoloogia, nt kääritamise kaudu olla väärtuslik biogaasi allikas, rõhutades samas, et oluline on muuta see põllumajandustootjate jaoks majanduslikult otstarbekaks võimaluseks;

89.  ergutab liikmesriike ja komisjoni edendama säästva metsamajandamise tähtsust ja ühtlasi metsa biomassi kui ELi ühe olulise taastuva tooraine võtmerolli energiaeesmärkide saavutamisel; juhib tähelepanu suurenevale nõudlusele metsa biomassi järele, mis tähendab, et säästvat metsamajandamist tuleks ELi metsastrateegiaga kooskõlas veelgi tugevdada ja edendada, kuivõrd see on otsustavalt tähtis bioloogilise mitmekesisuse seisukohast ja metsade ökosüsteemi toimimiseks, sealhulgas CO2 sidumiseks atmosfäärist; juhib seetõttu tähelepanu vajadusele kasutada ELis kasvatatud ja kolmandatest riikidest imporditud ressursse tasakaalustatult, pidades silmas seda, et metsauuendus võtab väga kaua aega;

o
o   o

90.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 81.
(3) ELT L 239, 15.9.2015, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0094.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0359.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0445.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0444.

Õigusalane teave