Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 8. märts 2016 - StrasbourgLõplik väljaanne
Loomatervis ***II
 Haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ning piima jaotamise toetuskava ***I
 Turulepääs sadamateenuste valdkonnas ja sadamate finantsläbipaistvus ***I
 Tarbijahindade harmoneeritud indeksid ***I
 ELi finantshuvide kaitset ja pettusevastast võitlust käsitlev 2014. aasta aruanne
 Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopa Parlamendi töös
 Naispagulaste ja -varjupaigataotlejate olukord ELis

Loomatervis ***II
PDF 320kWORD 64k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (11779/1/2015 – C8-0008/2016 – 2013/0136(COD))
P8_TA(2016)0067A8-0041/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (11779/1/2015 – C8-0008/2016),

–  võttes arvesse Austria Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0260) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0041/2016),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

4.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

5.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

6.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus antimikroobikumiresistentsuse ja veterinaarravimite kasutamise kohta

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tegevuskava antimikroobsest resistentsusest tingitud ohtude ohjamiseks” (COM(2011)0748) rõhutatakse loomataudide määruse (loomatervise määrus) ennetavat rolli ja sellest tulenevat antibiootikumide kasutamise vähendamist loomade puhul. Lisaks kõnealuse määruse nõuetele kutsutakse liikmesriike üles võtma kohustust koguda asjakohaseid, võrreldavaid ja piisavalt üksikasjalikke andmeid antimikroobsete ravimite tegeliku kasutamise kohta loomade puhul ja edastada need andmed komisjonile, et tagada antimikroobsete ravimite mõistlikum kasutamine ning et aidata kaasa ravimiresistentsuse ohu vähendamisele.

Komisjoni avaldus, milles käsitletakse korrapärast aruandlust antimikroobsete ravimite kasutamise kohta loomadel liidus

Komisjon kohustub avaldama korrapäraselt aruandeid antimikroobsete ravimite kasutamise kohta loomadel ELis, tuginedes liikmesriikide esitatud andmetele.

Komisjoni avaldus loomade heaolu kohta

Selles määruses on kehtestatud inimestele või loomadele ülekanduvate loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirjad, milles ei ole sätteid, mis reguleeriksid otseselt loomade heaolu, kuigi loomade tervis ja heaolu on omavahel seotud. Liidul on hästi välja töötatud loomade heaolu õigustik, mis hõlmab erinevaid loomaliike (broilerid, munakanad, sead, vasikad) või tegevusalasid (põllumajandus, transport, tapmine, teadusuuringud jne). Neid loomade heaolu käsitlevaid õigusakte kohaldatakse ka edaspidi. Komisjon pöörab hoolega tähelepanu loomade heaolule kooskõlas aluslepingu artikliga 13 ja selles sätestatud piirides ning tagab asjaomaste õigusaktide täieliku ja asjakohase rakendamise.

(1) ELT C 170, 5.6.2014, lk 104.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0381.


Haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ning piima jaotamise toetuskava ***I
PDF 239kWORD 74k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013 ning määrust (EL) nr 1306/2013 haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ning piima jaotamise toetuskava osas (COM(2014)0032 – C7-0025/2014 – 2014/0014(COD))
P8_TA(2016)0068A8-0006/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0032),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0025/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 9. juuli 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. oktoobri 2014. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma 27. mai 2015. aasta otsust institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga(3),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja 16. detsembri 2015. aasta kirjas antud kohustust kiita parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A8-0006/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 8. märtsil 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/…, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1308/2013 ning (EL) nr 1306/2013 haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ning piima pakkumise toetuskava osas

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/791) lõplikule kujule).

(1) ELT C 451, 16.12.2014, lk 142.
(2) ELT C 415, 20.11.2014, lk 30.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0216.


Turulepääs sadamateenuste valdkonnas ja sadamate finantsläbipaistvus ***I
PDF 682kWORD 353k
Euroopa Parlamendi 8. märtsil 2016. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse sadamateenuste valdkonnas turulepääsu ja sadamate finantsläbipaistvuse raamistik (COM(2013)0296 – C7-0144/2013 – 2013/0157(COD))(1)
P8_TA(2016)0069A8-0023/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
Ettepanek:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
millega luuakse sadamateenuste valdkonnas turulepääsu ja sadamate finantsläbipaistvuse raamistik
millega luuakse sadamateenuste korraldamise ja sadamate finantsläbipaistvuse raamistik
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Sadamad saavad aidata kaasa Euroopa tööstuse pikaajalisele konkurentsivõimele maailmaturgudel, luues lisandväärtust ja töökohti kõigis liidu rannikupiirkondades. Et tegeleda meretranspordisektori ees seisvate probleemidega, nagu säästva transpordi ja logistikaahelate ebatõhusus, on oluline, et käesoleva määrusega koos rakendataks komisjoni teatises „Sadamad kui kasvumootor“ esitatud halduskorra lihtsustamise meetmeid. Tollivormistuse haldusmenetluste keerukus, mis põhjustab sadamates viivitusi, on peamine lähimereveo konkurentsivõimet ja liidu sadamate töö tõhusust takistav tegur.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Tolliprotseduuride ulatuslik lihtsustamine võib konkurentsivõime aspektist kujutada endast sadamatele suurt majanduslikku eelist. Et vältida sadamate ebaausat konkurentsi ja vähendada tolliformaalsusi, mis võivad liidu finantshuve tõsiselt kahjustada, peavad sadama pidajad konkurentsimoonutuste vältimiseks võtma vastu nõuetekohase ja tõhusa riskipõhise poliitikakäsitluse. Komisjon ja liikmesriigid peaksid neid menetlusi tulemuslikult ja korrapäraselt jälgima ning komisjon peaks hindama vajadust võtta asjakohaseid meetmeid ebaausa konkurentsiga tegelemiseks.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Valdav enamik liidu mereliiklusest toimub läbi üleeuroopalise transpordivõrgu sadamate. Selleks et tagada käesoleva määruse eesmärgi saavutamine proportsionaalsel viisil, tekitamata sadamatele tarbetut koormust, tuleks käesolevat määrust kohaldada üleeuroopalise transpordivõrgu sadamate suhtes, millest igaühel on oluline roll Euroopa transpordisüsteemis kas seetõttu, et seal käideldakse rohkem kui 0,1 % kogu ELi lastist või teenindatakse üle 0,1 % kõigist reisijatest, või kuna sadam aitab parandada saarte ja äärealade piirkondlikku juurdepääsetavust; seejuures ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust otsustada kohaldada käesolevat määrust ka muude sadamate suhtes. Avamere lootsiteenustel ei ole otsest mõju sadamate tõhususele, kuna neid ei kasutata otseselt sadamasse sisenemisel ega sealt väljumisel, ning seetõttu ei pea need kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse.
(4)  Valdav enamik liidu mereliiklusest toimub läbi üleeuroopalise transpordivõrgu meresadamate. Selleks et tagada käesoleva määruse eesmärgi saavutamine proportsionaalsel viisil, tekitamata sadamatele tarbetut koormust, tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult üleeuroopalise transpordivõrgu meresadamate suhtes, millest igaühel on oluline roll Euroopa transpordisüsteemis kas seetõttu, et seal käideldakse rohkem kui 0,1 % kogu ELi lastist või teenindatakse üle 0,1 % kõigist reisijatest, või kuna sadam aitab parandada saarte ja äärealade piirkondlikku juurdepääsetavust. Määrusega tuleks anda liikmesriikidele võimalus otsustada, kas nad kohaldavad või ei kohalda käesolevat määrust äärepoolseimates piirkondades paiknevate üleeuroopalise transpordivõrgu üldvõrgu meresadamate suhtes. Liikmesriikidele tuleb anda ka võimalus kehtestada erandeid, et vältida ebaproportsionaalse halduskoormuse panekut nendele üleeuroopalise transpordivõrgu üldvõrgu meresadamatele, mille aastane veomaht ei õigusta käesoleva määruse täielikku kohaldamist. Avamere lootsiteenustel ei ole otsest mõju sadamate tõhususele, kuna neid ei kasutata otseselt sadamasse sisenemisel ega sealt väljumisel, ning seetõttu ei pea need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Käesoleva määrusega ei kehtestata sadama pidajate jaoks konkreetset sadama pidamise mudelit. Kui järgitakse turulepääsu ja finantsläbipaistvuse eeskirju, võib kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolliga nr 26 säilitada liikmesriikides riiklikul tasandil kehtestatud sadamahalduse mudelid.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 56 eesmärk on kõrvaldada liidus piirangud teenuste osutamise vabadusele. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 58 tuleks transporditeenuste osutamise vabadus saavutada transpordi jaotise sätete, täpsemalt artikli 100 lõike 2 raamistikus.
välja jäetud
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Omateenindust, mis tähendab, et laevandusettevõtjad või sadamateenuste osutajad võtavad tööle oma personali ja osutavad sadamateenuseid ise, reguleeritakse mitmes liikmesriigis ohutusega seotud või sotsiaalsetel põhjustel. Sidusrühmad, kellega komisjon ettepaneku koostamise käigus konsulteeris, tõid välja, et üldine omateeninduse lubamine liidu tasandil nõuaks täiendavaid ohutus- ja sotsiaaleeskirju, et hoida ära võimalik negatiivne mõju kõnealustele valdkondadele. Seepärast näib praeguses etapis asjakohane seda küsimust liidu tasandil mitte reguleerida ning jätta sadamateenuste valdkonna omateeninduse reguleerimise küsimus liikmesriikide otsustada. Seetõttu peaks käesolev määrus hõlmama vaid sadamateenuste osutamist tasu eest.
välja jäetud
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Tõhusa, ohutu ja keskkonnahoidliku sadamahalduse huvides peaks sadama pidajal olema võimalus nõuda, et sadamateenuste osutajad tõendaksid, et nad täidavad teenuse nõuetekohaseks osutamiseks vajalikke miinimumnõudeid. Kõnealused miinimumnõuded peaksid piirduma selgelt määratletud tingimustega ettevõtjate kutsekvalifikatsiooni, sealhulgas koolituse, ja nõutavate seadmete kohta, kusjuures need nõuded peaksid olema läbipaistvad, mittediskrimineerivad, objektiivsed ja sadamateenuste osutamise jaoks asjakohased.
(7)  Tõhusa, ohutu ja keskkonnahoidliku sadamahalduse huvides peaks sadama pidajal olema võimalus nõuda, et sadamateenuste osutajad tõendaksid, et nad täidavad teenuse nõuetekohaseks osutamiseks vajalikke miinimumnõudeid. Kõnealused miinimumnõuded peaksid piirduma selgelt määratletud tingimustega ettevõtjate kutsekvalifikatsiooni, asjaomaste sadamateenuste osutamiseks vajalike seadmete, teenuste kättesaadavuse ja meresõiduohutuse nõuetele vastavuse kohta. Kõnealustes miinimumnõuetes tuleks võtta arvesse ka keskkonnanõudeid ning riiklikke sotsiaalnorme ja sadamateenuse osutaja head mainet.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Kõik teenuseosutajad ja eelkõige uued turulesisenejad peaksid tõendama oma suutlikkust teenindada minimaalset arvu aluseid oma töötajate ja seadmetega. Teenuseosutajad peaksid kohaldama asjaomaseid sätteid ja eeskirju, sealhulgas kohaldatavaid tööalaseid õigusakte, kohaldatavaid kollektiivlepinguid ja asjaomase sadama kvaliteedinõudeid.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)  Et teha kindlaks, kas teenuseosutaja vastab hea maine nõudele, peaksid liikmesriigid kaaluma, kas on mõjuvaid põhjuseid, mis seavad kahtluse alla sadamateenuste osutaja, sadama haldaja või muu liikmesriikide kindlaksmääratud asjakohaste isikute hea maine, näiteks kui need on liikmesriigis süüdi mõistetud või neile on karistusi määratud kehtivate liidu ja siseriiklike eeskirjade raske rikkumise eest, sealhulgas järgmistes valdkondades: sotsiaalõigus, tööõigus, tööohutusõigus, tervishoiuõigus ja keskkonnaõigus.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 c (uus)
(7c)  Vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3577/921a ning Euroopa Kohtu 11. jaanuari 2007. aasta otsusele kohtuasjas C-251/04, komisjon vs. Kreeka Vabariik1b, mille kohaselt ei saa eeldada, et pukseerimist liigitatakse mereveoteenuseks, on siiski võimalik meresõiduohutuse või keskkonnakaitse eesmärgil miinimumnõuetes sätestada, et pukseerimisel või sildumistoimingutel kasutatavad laevad registreeritakse asjaomase liikmesriigi sadamas või sõidavad selle lipu all.
_______________
1aNõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7).
1bKohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. jaanuar 2007, komisjon vs. Kreeka Vabariik, C-251/04, ECLI:EU:C:2007:5.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Kuna sadamad asuvad piiratud geograafilisel alal, võidakse turulepääsu suhtes teatavatel juhtudel kohaldada maa vähesusest tulenevaid piiranguid; samuti juhul, kui maa on reserveeritud teatavat liiki tegevuse jaoks vastavalt ametlikule arengukavale, milles maakasutus on kavandatud läbipaistval viisil ja vastavalt asjaomastele siseriiklikele õigusaktidele, mis on seotud näiteks linna ja riigi planeerimiseesmärkidega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Liidu sadamate süsteem on väga mitmekesine ning sadamateenuste korraldamiseks kasutatakse paljusid eri mudeleid. Seetõttu ei oleks ühtne süsteem asjakohane. Sadama pidaja või pädev asutus peaks saama sadamateenuse osutajate arvu piirata, kui asjaolud sellise piirangu kehtestamist eeldavad.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Pädev asutus peaks tegema varem avalikuks mis tahes kavatsuse piirata sadamateenuse osutajate arvu ning seda tuleks täielikult põhjendada, et anda huvitatud isikutele võimalus esitada märkusi. Piirangutega seotud kriteeriumid peaksid olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.
(11)  Sadama pidaja või pädev asutus peaks tegema varem avalikuks mis tahes kavatsuse piirata sadamateenuse osutajate arvu. Piirangutega seotud kriteeriumid peaksid olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Avatuse ja läbipaistvuse eesmärgil tuleks sadamateenuste osutajate valimise menetlus ja selle tulemused avalikustada ning huvitatud isikutele tuleks edastada kõik dokumendid.
(12)  Sadamateenuste osutajate valimise menetlus ja selle tulemused tuleks avalikustada ning see menetlus peaks olema mittediskrimineeriv, läbipaistev ja kõikidele huvitatud isikutele avatud.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Juhul kui sadamateenuse osutajate arv on piiratud, tuleks nimetatud teenuseosutajate valimise menetluses järgida direktiivis ../../... [kontsessioonid]7 kindlaks määratud põhimõtteid ja lähenemisviisi, sealhulgas piirmäär ja lepingute väärtuse määramise meetod, samuti oluliste muudatuste määratlus ja lepingu kestusega seotud üksikasjad.
välja jäetud
__________________
7 Ettepanek: direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta, KOM(2011) 897 lõplik.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Komisjon esitas oma 1. augusti 2006. aasta tõlgendavas teatises (milles käsitletakse ühenduse õigust lepingute sõlmimisel, mis ei ole või on ainult osaliselt reguleeritud riigihankedirektiividega1) selge raamistiku valikumenetluste jaoks, mis ei kuulu riigihankedirektiivide kohaldamisalasse ning mille puhul ei kasutata kontsessioonilepinguid.
_______________
1 ELT C 179, 1.8. 2006, lk 2.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Selliste avaliku teenindamise kohustuste seadmine, mis põhjustavad sadamateenuse osutajate arvu piiramist, peaks olema põhjendatav üksnes avaliku huviga, et tagada sadamateenuse kättesaadavus kõigile kasutajatele, sadamateenuse osutamine aastaringselt või sadamateenuse taskukohasus teatavate kasutajarühmade jaoks.
(14)  Selliste avaliku teenindamise kohustuste seadmine, mis põhjustavad sadamateenuse osutajate arvu piiramist, peaks olema põhjendatav üksnes avaliku huviga, et tagada sadamateenuse kättesaadavus kõigile kasutajatele, sadamateenuse osutamine aastaringselt, sadamateenuse taskukohasus teatavate kasutajarühmade jaoks või ohutud, turvalised või keskkonnasäästlikud sadamatoimingud.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Liikmesriigis määratud pädevatel asutustel peaks olema võimalus teha otsus osutada sadamateenuseid avaliku teenindamise kohustusena ise või usaldada selliste teenuste osutamine otse sõltuvale teenusepakkujale. Kui pädev asutus otsustab teenust ise osutada, võib see hõlmata teenuste osutamist pädeva asutuse värvatud või tema volitatud isikute abil. Kui kõnealust piirangut kohaldatakse kõigis ühe liikmesriigi territooriumil asuvates TEN-T sadamates, tuleks komisjoni sellest teavitada. Kui liikmesriigi pädevatel asutustel on õigus selline valik teha, tuleks sadamateenuste osutamist sõltuvate teenuseosutajate poolt piirata üksnes sadama või -sadamatega, mille jaoks need sõltuvad teenusepakkujad on määratud. Sellistel juhtudel peaks sellise teenuseosutaja kohaldatavad sadamateenuse tasud kuuluma sõltumatu järelevalveasutuse järelevalve alla.
(18)  Sadama pidajal või liikmesriigis määratud pädevatel asutustel peaks olema võimalus teha otsus osutada sadamateenuseid ise või usaldada selliste teenuste osutamine otse sõltuvale teenusepakkujale. Kui pädev asutus otsustab teenust ise osutada, võib see hõlmata teenuste osutamist pädeva asutuse värvatud või tema volitatud isikute abil. Kui kõnealust piirangut kohaldatakse kõigis ühe liikmesriigi territooriumil asuvates TEN-T meresadamates, tuleks komisjoni sellest teavitada. Kui liikmesriigi pädevad asutused osutavad sadamateenuseid avaliku teenindamise kohustuste kohaselt, tuleks sadamateenuste osutamist sõltuvate teenuseosutajate poolt piirata üksnes sadama või -sadamatega, mille jaoks need sõltuvad teenusepakkujad on määratud. Sellistel juhtudel peaks sellise teenuseosutaja kohaldatavad sadamateenuse tasud kuuluma sõltumatu järelevalve alla.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Liikmesriikidel peaks olema õigus tagada piisaval tasemel sotsiaalkaitse sadamateenuseid osutava ettevõtja töötajatele. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide sotsiaal- ega tööeeskirjade kohaldamist. Kui sadamateenuse osutajate arvu piiramise korral võib sadamateenuse lepingu sõlmimisega kaasneda sadamateenuse osutaja vahetus, peaks pädevatel asutustel olema võimalik nõuda valitud teenuseosutajalt nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ (ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)11 sätete rakendamist.
(19)  Liikmesriikidel peaks olema õigus tagada piisaval tasemel sotsiaalkaitse sadamateenuseid osutava ettevõtja töötajatele. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide sotsiaal- ega tööeeskirjade kohaldamist ning selles tuleks võtta arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28. Kui sadamateenuse lepingu sõlmimisega võib kaasneda sadamateenuse osutaja vahetus, peaks pädev asutus nõudma personali üleviimise korral valitud teenuseosutajalt nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ (ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)11 sätete rakendamist.
__________________
__________________
11 EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16.
11 EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)  Nii keerulises ja tugeva konkurentsiga sektoris nagu sadamateenused on uute töötajate koolitamine ja töötajate elukestev õpe sadamatöötajate tervisekaitse ja ohutuse ning teenuste kvaliteedi ja sadamate konkurentsivõime tagamiseks väga olulised. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et tagada kõikidele sadamasektori töötajatele asjakohase koolituse andmine. ELi tasandi sadamate valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee peaks saama töötada välja suunised koolitusnõuete kehtestamiseks, et tagada töötajate hariduse ja koolituse kõrge tase, minimeerida õnnetuste ohtu ja võtta arvesse sektori edasisi vajadusi, pidades silmas tarbijate nõudmiste tõttu tehtavaid tehnoloogilisi ja logistilisi muutusi.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 b (uus)
(19b)  Euroopa sadamsektor seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, mis võivad mõjutada nii tema konkurentsivõimet kui ka sotsiaalset mõõdet. Nimetatud väljakutsete hulka kuuluvad järgmised: laevade suuruse pidev kasvamine, liitu mittekuuluvate riikide sadamate pakutav konkurents, laevandusettevõtjate vaheliste liitude põhjustatud turuvõimu suurenemine, vajadus pidada õigeaegselt läbirääkimisi uue töökorralduse üle ning pakkuda asjakohast koolitust tehnoloogilise innovatsiooni valdkonnas, samuti vähendada selle sotsiaalset mõju, suureneva lasti üha suurem rühmitamine, vähe piisavaid investeeringuid sisemaa infrastruktuuri, siseturu haldustõkete kaotamine, energiamaastiku muutumine, suurenev sotsiaalne ja keskkonnaalane surve. Liikmesriigid peaksid koos oma tööturu osapooltega nende väljakutsetega tegelema ning võtma meetmeid, mille eesmärk on tagada sektori konkurentsivõime ning vältida ebakindlaid töötingimusi sadamates, seda vaatamata sadamatöötajate nõudluse pidevale muutumisele.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 c (uus)
(19c)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid toetama kõiki selliseid sadamatöö korraldamise mudeleid, millega tagatakse kvaliteetsed töökohad ja turvalised töötingimused. Vajalike kohanduste tegemist tuleks edendada ainult tööturu osapoolte vaheliste läbirääkimiste kaudu ning komisjon peaks selliste läbirääkimiste tulemusi nõuetekohaselt arvesse võtma.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 d (uus)
(19d)  Automatiseerimine ja tehnilised uuendused annavad võimaluse sadamate tõhususe ja ohutuse suurendamiseks. Tööandjad ja sadamatööliste ametiühingud peaksid tegema enne ulatuslike muudatuste tegemist koostööd, et tagada vajalik koolitus ja ümberõpe ning leida ühiseid lahendusi selliste protsesside kahjuliku mõju vähendamiseks töötervishoiule ja -ohutusele ning tööalasele konkurentsivõimele.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Paljudes sadamates võimaldatakse lastikäitlusteenuste ja reisisadamas reisijaveoteenuste osutajatel turule pääseda avalike kontsessioonilepingute alusel. Seda tüüpi lepinguid käsitletakse direktiivis ..../... [kontsessioonid]. Sellest tulenevalt ei peaks käesoleva määruse II peatükki kohaldama lastikäitlus- ega reisijaveoteenuste suhtes, kuid liikmesriikidele peaks siiski jääma õigus teha otsus kohaldada nimetatud peatükis sätestatud eeskirju nende kahe teenuse suhtes. Muud liiki lepingute puhul, mida ametiasutused kasutavad lastikäitlusteenuste ja reisisadamas osutatavate reisijaveoteenuste valdkonnas turulepääsu võimaldamiseks, on Euroopa Liidu Kohus kinnitanud, et pädevad asutused on nende lepingute sõlmimisel kohustatud järgima läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Neid põhimõtteid tuleb täielikult kohaldada kõigi sadamateenuste osutamisel.
(20)  Käesoleva määruse II peatükki ei peaks kohaldama lastikäitlus- ega reisijaveoteenuste suhtes. Muud liiki lepingute puhul, mis ei ole avalikud kontsessioonilepingud ja mida ametiasutused kasutavad lastikäitlusteenuste ja reisisadamas osutatavate reisijaveoteenuste valdkonnas turulepääsu võimaldamiseks, on Euroopa Liidu Kohus kinnitanud, et pädevad asutused on nende lepingute sõlmimisel kohustatud järgima läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Neid põhimõtteid tuleb täielikult kohaldada kõigi sadamateenuste osutamisel.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)  Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) resolutsiooni A.960 kohaselt vajab iga lootsimise piirkond väga spetsiifilisi kogemusi omavat ning kohalikke olusid tundvat lootsi. Arvestades, et IMO tunnustab lootsimise piirkondliku või kohaliku haldamise asjakohasust, ei peaks lootsiteenused kuuluma käesoleva määruse II peatüki kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21 a (uus)
(21a)  Euroopa ühendamise rahastus on ette nähtud, et üleeuroopalise transpordivõrgu sadamad võivad saada praegusel ajavahemikul 2014–2020 ELi toetusi. Peale selle kavatseb komisjon kehtestada sadamatele riigiabi andmise läbivaadatud raamistiku ja arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL1a kehtestatakse ka uus õigusraamistik, mis mõjutab ka kontsessioonilepingu raames osutatavaid sadamateenuseid, on vaja käesolevasse määrusesse lisada ranged eeskirjad rahavoogude läbipaistvuse kohta, et vältida ebaausat konkurentsi või sotsiaalset dumpingut liidu sadamate vahel.
_______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Avalikest vahenditest rahastatavale sadama pidajale, kes tegutseb ka teenuse osutajana, tuleb kehtestada kohustus pidada eraldi arvestust tegevuse kohta, mida ta viib ellu sadama pidajana, ja tegevuse kohta, mis põhineb konkurentsil, et tagada võrdsed võimalused, läbipaistvus avalike vahendite eraldamisel ja kasutamisel ning vältida turumoonutusi. Igal juhul tuleks tagada riigiabieeskirjade järgimine.
(22)  Avalikest vahenditest rahastatavale sadama pidajale, kes tegutseb ka teenuse osutajana, tuleb kehtestada kohustus pidada eraldi arvestust avalikest vahenditest rahastatud tegevuse kohta, mida ta viib ellu sadama pidajana, ja tegevuse kohta, mis põhineb konkurentsil, et tagada võrdsed võimalused, läbipaistvus avalike vahendite eraldamisel ja kasutamisel ning vältida turumoonutusi. Igal juhul tuleks tagada riigiabieeskirjade järgimine.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 a (uus)
(22a)  Meresadamad, mille käive jääb alla komisjoni direktiivis 2006/111/EÜ sätestatud künnise, peaksid täitma käesoleva määruse artiklis 12 osutatud läbipaistvuskohustusi proportsionaalselt, ilma et nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalset halduskoormust.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 b (uus)
(22b)  Õiglase konkurentsi tagamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks peaks komisjon kirjalikult selgitama riigiabi mõistet seoses sadama infrastruktuuri rahastamisega, võttes arvesse asjaolu, et üldsuse juurdepääs ning kaitseinfrastruktuur, nii merel kui ka maismaal, mis on juurdepääsetav kõigile võimalikele kasutajatele võrdsetel ning mittediskrimineerivatel tingimustel, ning infrastruktuur, mis on seotud majandushuvi mittepakkuvate üldhuviteenuste osutamisega, on oma loomult mittemajanduslikud, sest nende eesmärgid on suures ulatuses avaliku iseloomuga. Selline infrastruktuur jääb riigi vastutusalasse, et täita elanikkonna üldisi vajadusi.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 c (uus)
(22c)  Ühtlasi peaks komisjon selgitama õigeaegselt ja sektoriga konsulteerides välja, millised sadama infrastruktuuri tehtavad avaliku sektori investeeringud kuuluvad komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (üldise grupierandi määrus)1a kohaldamisalasse.
_________________
1a Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Sadamateenuse tasudega, mida kohaldavad sadamateenuste osutajad, keda ei ole määratud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetlusega, kaasneb suurem ebaõiglaste hindade risk, arvestades teenuseosutajate monopoolset või oligopoolset seisundit ja asjaolu, et nende turul ei ole võimalik konkureerida. Sama kehtib tasude kohta, mida koguvad käesoleva määruse kohased sõltuvad teenuseosutajad. Kõnealuste teenuste suhtes tuleks õiglase turu mehhanismide puudumisel kehtestada kord, millega tagatakse, et kogutavad tasud kajastavad asjaomase turu tavatingimusi ning on kehtestatud läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.
(23)  Sadamateenuse tasudega, mida kohaldavad sadamateenuste osutajad, keda ei ole määratud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetlusega, ja tasudega, mida kohaldatavad toimivas konkurentsis mitteosalevad lootsimisteenuse osutajad, kaasneb suurem ebaõiglaste hindade risk. Kõnealuste teenuste suhtes tuleks õiglase turu mehhanismide puudumisel kehtestada kord, millega tagatakse, et kogutavad tasud ei ole osutatavate teenuste majandusliku väärtuse suhtes ebaproportsionaalsed ning on kehtestatud läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Selleks et iga üksiku sadama infrastruktuuri kasutustasud oleksid tõhusad, tuleks need kehtestada läbipaistval ja sõltumatul viisil kooskõlas asjaomase sadama enda äri- ja investeerimisstrateegiaga.
(24)  Sadama pidaja ülesanne on muu hulgas hõlbustada kaubandust ning tegutseda vahendajana piirkondliku tööstuse ja transpordiettevõtjate vahel. Seetõttu tuleks tõhususe eesmärgil iga üksiku sadama infrastruktuuri kasutustasud kehtestada läbipaistval ja sõltumatul viisil kooskõlas asjaomase sadama enda äri- ja investeerimisstrateegiaga.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Lubatud peaks olema sadama infrastruktuuri kasutustasude diferentseerimine, et edendada lähimerevedusid ja meelitada ligi veesõidukeid, mille keskkonnatoime või mille transporditoimingute, eelkõige avamerel või kaldal toimuvate meretransporditoimingute energia- ja CO2-tõhusus on keskmisest parem. See peaks aitama kaasa keskkonna- ja kliimamuutuste poliitikale ning sadama ja selle ümbruse säästvale arengule, aidates eelkõige vähendada sadamat külastavate ja seal peatuvate veesõidukite keskkonnajalajälge.
(25)  Sadama infrastruktuuri kasutustasude diferentseerimine on sadama pidaja jaoks tähtis vahend ja see peaks olema lubatud. Sadama infrastruktuuri kasutustasud võivad erineda, et näiteks edendada lähimerevedusid ja meelitada ligi veesõidukeid, mille keskkonnatoime või mille transporditoimingute, eelkõige avamerel või kaldal toimuvate meretransporditoimingute energia- ja CO2-tõhusus on keskmisest parem. See peaks aitama kaasa keskkonna- ja kliimamuutuste poliitikale ning sadama ja selle ümbruse säästvale arengule, aidates eelkõige vähendada sadamat külastavate ja seal peatuvate veesõidukite keskkonnajalajälge.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Olemas peaksid olema sobivad vahendid, millega tagatakse, et sadamakasutajatega, kes peavad maksma sadama infrastruktuuri kasutustasu ja/või sadamateenuse tasu, konsulteeritakse korrapäraselt sadama infrastruktuuri kasutustasu ja sadamateenuse tasu kindlaksmääramise ja muutmise korral. Sadama pidajad peaksid ka teiste sidusrühmadega regulaarselt konsulteerima olulistes küsimustes, mis on seotud sadama mõistliku arenguga, selle toimimise ja võimega meelitada ligi ja tekitada majandustegevust, näiteks sadamateenuste koordineerimine sadamaalal ning tõhusad ühendused sisemaaga ja tõhusad haldusmenetlused sadamates.
(26)  Tuleks tagada, et sadamakasutajatega, kes peavad maksma sadama infrastruktuuri kasutustasu ja/või sadamateenuse tasu, konsulteeritakse korrapäraselt sadama infrastruktuuri kasutustasu ja sadamateenuse tasu kindlaksmääramise ja muutmise korral. Sadama pidajad peaksid ka teiste sidusrühmadega regulaarselt konsulteerima olulistes küsimustes, mis on seotud sadama mõistliku arenguga, selle toimimise ja võimega meelitada ligi ja tekitada majandustegevust, näiteks sadamateenuste koordineerimine sadamaalal ning tõhusad ühendused sisemaaga ja tõhusad haldusmenetlused sadamates. Sadama pidajad peaksid kaasama sadamatesse äärmiselt suuri investeeringuid tegevad erainvestorid järjepidevasse konsulteerimisse sadama arengukava üle.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane ja tõhus kohaldamine, tuleks igas liikmesriigis määrata sõltumatu järelevalveasutus, milleks võib olla juba olemasolev asutus.
(27)  Selleks et tagada sõltumatu kaebuste esitamise mehhanismi olemasolu, tuleks igas liikmesriigis määrata üks või mitu asutust, kes teostaksid sõltumatut järelevalvet. Selleks otstarbeks peaks olema võimalik määrata juba olemasolevad asutused, nagu konkurentsiametid, kohtud, ministeeriumid või ministeeriumide osakonnad, kes ei ole seotud sadama pidajaga.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Sõltumatud järelevalveasutused peaksid vahetama tööalast teavet ja tegema koostööd, et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine.
(28)  Piiriüleseid vaidlusi ja kaebusi puudutavatel juhtudel peaksid sõltumatu järelevalvega tegelevad eri asutused tegema omavahel koostööd ja vahetama tööalast teavet.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28 a (uus)
(28a)  Sadamate töösuhetel on suur mõju sadamate toimimisele. Seetõttu annab ELi tasandi sadamate valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee tööturu osapooltele raamistiku selliste töökorralduse ja töötingimustega seotud tulemusteni jõudmiseks nagu tervishoid ja ohutus, koolitus ja kvalifikatsioonid, ELi poliitika vähese väävlisisaldusega kütuste valdkonnas ning sektori atraktiivsus noorte töötajate ja naistöötajate jaoks.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Selleks et täiendada ja muuta käesoleva määruse teatavaid vähem olulisi üksikasju ja eelkõige selleks, et edendada keskkonnatasude ühetaolist kohaldamist ja tugevdada üleliidulist sidusust keskkonnatasude võtmisel ning tagada ühised tasude kehtestamise põhimõtted seoses lähimereveo edendamisega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse laevade, kütuste ja tegevuste liikide ühist klassifikatsiooni, mille alusel diferentseerida infrastruktuuri kasutustasusid, ning sadama infrastruktuuri kasutustasude määramise ühispõhimõtteid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
välja jäetud
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamisel ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses sõltumatute järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse asjakohase korraga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes13.
välja jäetud
__________________
13 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 a (uus)
(30a)  Komisjonil palutakse esitada seadusandlik ettepanek lootsitasõidu lubade kohta, et ergutada nende kasutamist kõikides liikmesriikides, eesmärgiga suurendada sadamate tõhusust ja eelkõige stimuleerida lähimerevedusid, kui ohutustingimused seda võimaldavad. Lootsitasõidu lubade väljastamise eritingimused peaksid kindlaks määrama liikmesriigid riskihindamise põhjal ning nende puhul tuleks arvesse võtta kohalikke tingimusi. Nõuded peavad olema läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja objektiivsed.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ajakohastada sadamateenuseid ja asjakohast raamistikku, et meelitada ligi vajalikke investeeringuid kõikides üleeuroopalise transpordivõrgu sadamates, ei saa sadamate ja nendega seotud merendusettevõtluse Euroopa-mõõtme ning rahvusvahelise ja piiriülese olemuse tõttu piisaval määral saavutada liikmesriikide tasandil ja seega on neid lähtuvalt vajadusest saavutada kogu Euroopas võrdsed tingimused parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
(31)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada sadamateenuste korraldamise raamistik ja asjakohane raamistik, et meelitada ligi vajalikke investeeringuid kõikides üleeuroopalise transpordivõrgu meresadamates, ei saa sadamate ja nendega seotud merendusettevõtluse Euroopa-mõõtme ning rahvusvahelise ja piiriülese olemuse tõttu piisaval määral saavutada liikmesriikide tasandil ja seega on neid lähtuvalt vajadusest saavutada kogu Euroopas võrdsed tingimused parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Liidu sadamaid tuleks kaitsta kolmandate riikide sadamate eest, kelle suhtes ei kohaldata käesoleva määruse kriteeriumitele sarnanevaid korraldus- ja toimivuskriteeriume.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31 a (uus)
(31a)  Sadamate töösuhetel on märkimisväärne mõju sadamate tegevusele ja nende toimimisele. Seetõttu peaks ELi tasandi sadamate valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee suutma anda liidu tööturu osapooltele raamistiku, et kinnitada võimaluse korral ühised tulemused seoses sadama töösuhetega seotud sotsiaalsete küsimustega. Komisjon peaks vajaduse korral läbirääkimisi hõlbustama ja toetama ning pakkuma tehnilist abi, austades seejuures tööturu osapoolte sõltumatust. Liidu tööturu osapooltel peaks olema võimalus anda soovi korral edusammudest aru, et komisjon saaks käesoleva määruse mõju kohta aru andes võtta nende tulemusi arvesse.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a
(a)  selge raamistik sadamateenuste turulepääsu valdkonnas;
a)  selge raamistik sadamateenuste korraldamise valdkonnas;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b
(b)  ühised eeskirjad finantsläbipaistvuse kohta ning sadama pidajate või sadamateenuste osutajate kohaldatavate tasude kohta.
b)  ühised eeskirjad finantsläbipaistvuse kohta ning käesoleva määrusega hõlmatud sadama pidajate või sadamateenuste osutajate kohaldatavate tasude kohta.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c
(c)  süvendamine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt 2 a (uus)
Lisaks sellele kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 2 ka süvendamise suhtes.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
3.  Käesolevat määrust kohaldatakse kõigis üleeuroopalise transpordivõrgu sadamates, mis on kindlaks määratud määruse XXX [määrus TEN-T suuniste kohta] I lisas.
3.  Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/20131 II lisas loetletud üleeuroopalise transpordivõrgu meresadamate suhtes.
________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)
3a.  Käesoleva määrusega ei piirata ühtegi sadamastruktuuri, mille puhul järgitakse lõike 1 punktides a ja b osutatud põhimõtteid.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3 b (uus)
3b.  Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda käesolevat määrust ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades paiknevate üleeuroopalise transpordivõrgu üldvõrgu meresadamate suhtes. Kui liikmesriigid otsustavad käesolevat määrust selliste meresadamate suhtes mitte kohaldada, teatavad nad oma otsusest komisjonile.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
2.  „lastikäitlusteenused” – lasti korraldamine ja käitlemine seda vedava veesõiduki ja kalda vahel impordi, ekspordi või transiidi eesmärgil, sealhulgas lasti töötlemine, vedamine ja ajutine ladustamine asjaomases lastikäitlusterminalis ja otseselt lasti vedamisega seoses, välja arvatud ladustamine, lahtipakkimine, ümberpakendamine või mis tahes muud käideldava lastiga seotud lisaväärtusteenused;
2.  „lastikäitlusteenused“ – lasti korraldamine ja käitlemine seda vedava veesõiduki ja kalda vahel impordi, ekspordi või transiidi eesmärgil, sealhulgas lasti töötlemine, lahtivõtmine, paigutamine, vedamine ja ajutine ladustamine asjaomases lastikäitlusterminalis ja otseselt lasti vedamisega seoses, välja arvatud, kui asjaomane liikmesriik ei otsusta teisiti, ladustamine, lahtipakkimine, ümberpakendamine või mis tahes muud käideldava lastiga seotud lisaväärtusteenused;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
2a.  „pädev asutus“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kellel on piirkondliku või kohaliku tasandi nimel õigus tegeleda siseriiklike õigus- või haldusnormide alusel sadamategevuse korralduse ja järelevalvega seotud tegevustega kas sadama pidajaga koos või sadama pidaja asemel;
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3
3.  „süvendus” – liiva, sette või muude ainete eemaldamine sadama sissesõidutee põhjast, et võimaldada veesõiduki juurdepääsu sadamale; see hõlmab nii esialgset eemaldamist (algsüvendus) kui ka hooldussüvendust, et hoida veetee läbitavana;
3.  „süvendus“ – liiva, sette või muude ainete eemaldamine sadama sissesõidutee põhjast, et võimaldada veesõiduki juurdepääsu sadamale; see hõlmab nii esialgset eemaldamist (algsüvendus) kui ka hooldussüvendust, et hoida veetee läbitavana, ja see ei ole kasutajatele pakutav sadamateenus;
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5
5.  „sadama pidaja” – avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kelle eesmärk, kas lisaks muudele tegevusaladele või mitte, on siseriiklike õigus- või haldusnormide kohaselt sadamainfrastruktuuride ja sadamaliikluse haldamine ja juhtimine ning asjaomases sadamas asuvate ettevõtjate tegevuse koordineerimine ja vajaduse korral kontrollimine;
5.  „sadama pidaja“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kelle eesmärk, kas lisaks muudele tegevusaladele või mitte, on siseriiklike õigus- või haldusnormide kohaselt sadamainfrastruktuuride ja sadamaliikluse haldamine ja juhtimine ning asjakohasel juhul asjaomases sadamas asuvate ettevõtjate tegevuse koordineerimine, teostamine, korraldamine või kontrollimine, sadama liikluse haldamine ja juhtimine ning sadama territooriumi planeerimine;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
6.  „sildumine” – sildumise ja lahtisildumise teenused, mida osutatakse ankurdatud või kalda külge kinnitatud veesõidukile sadamas või sadamasse viival veeteel;
6.  „sildumine“ – ohutu sildumise, lahtisildumise ja vahetusteenused, mida osutatakse veesõidukile sadamas;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8
8.  „lootsimine” – lootsi või lootsikeskuse osutatav veesõiduki juhendamise teenus, et tagada laevade ohutu sisenemine või väljumine sadama sissesõiduteel;
8.  „lootsimine“ – lootsi või lootsikeskuse osutatav veesõiduki juhendamise teenus, et tagada veesõiduki ohutu sisenemine või väljumine sadama sissesõiduteel või selle ohutu juhtimine sadamas;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9
9.  „sadama infrastruktuuri kasutustasu” – sadama pidaja otsese või kaudse kasu eesmärgil kogutav tasu, mida maksavad veesõidukite käitajad või lasti omanikud selliste rajatiste ja teenuste kasutamise eest, mis võimaldavad laevadel sadamasse siseneda ja sealt väljuda, näiteks sadama sissesõiduteed ning juurdepääs reisijate teenindamisele ja lastikäitlusele;
9.  „sadama infrastruktuuri kasutustasu“ – sadama pidaja otsese või kaudse kasu eesmärgil kogutav tasu, mida maksavad veesõidukite käitajad või lasti omanikud selliste infrastruktuuride, rajatiste ja teenuste kasutamise eest, mis võimaldavad laevadel sadamasse siseneda ja sealt väljuda, kui selline veetee kuulub sadama pidaja õiguslikku pädevusse, näiteks sadama sissesõiduteed ning juurdepääs reisijate teenindamisele ja lastikäitlusele, kuid need ei hõlma maarendilepinguid ja samaväärse toimega makse;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12
12.  „sadamateenuse leping” – sadamateenuse osutaja ja pädeva asutuse vaheline ametlik ja õiguslikult siduv leping, millega pädev asutus määrab sadamateenuse osutaja sadamateenuste osutamiseks, järgides menetlust, millega piiratakse sadamateenuste osutajate arvu;
12.  „sadamateenuse leping“ – sadamateenuse osutaja ja sadama pidaja või pädeva asutuse vaheline ametlik ja õiguslikult siduv leping, millega see pidaja või asutus määrab sadamateenuse osutaja sadamateenuste osutamiseks, järgides menetlust, millega piiratakse sadamateenuste osutajate arvu;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16
16.  „meresadam” – maismaa- ja veeala, kus rajatised ja seadmed võimaldavad laevade vastuvõtmist, nende laadimist ja lossimist, kauba ladustamist, vastuvõtmist ja väljasaatmist, samuti reisijate pardaleminekut ja mahatulekut, ning muu sadamaalal asuv transpordiettevõtjatele vajalik infrastruktuur;
16.  „meresadam“ – sadama pidaja hallatav piiritletud maismaa- ja veeala, mis koosneb infrastruktuurist ja rajatistest, mis võimaldavad laevade vastuvõtmist, nende laadimist ja lossimist, kauba ladustamist, nende kaupade vastuvõtmist ja väljasaatmist ning samuti reisijate ja töötajate pardaleminekut ja mahatulekut;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 17
17.  „pukseerimine” – veesõidukile manööverdamisel osutatav puksiiriabi, et tagada selle ohutu sadamasse sisenemine või sealt väljumine;
17.  „pukseerimine“ – veesõidukile manööverdamisel osutatav puksiiriabi, et tagada selle ohutu sadamasse sisenemine või sealt väljumine või ohutu juhtimine sadamas;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 18
18.  „sadama sissesõidutee” – avamerelt sadamasse viiv veetee, näiteks sadama lähiala, laevatee, jõgi, merekanal ja fjord.
18.  „sadama sissesõidutee“ – avamerelt sadamasse viiv veetee, näiteks sadama lähiala, laevatee, jõgi, merekanal ja fjord, juhul kui selline veetee kuulub sadama pidaja õiguslikku pädevusse.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
II peatükk – pealkiri
Turulepääs
Sadamateenuste korraldamine
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3
Artikkel 3
välja jäetud
Teenuste osutamise vabadus
1.  Meresadamates teenuste osutamise vabadust, mida käesolev määrus hõlmab, kohaldatakse liidus asutatud sadamateenuste osutajate suhtes vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.
2.  Sadamateenuste osutajatel on juurdepääs olulistele sadamarajatistele ulatuses, mis on vajalik nende tegevuseks. Juurdepääsu tingimused peavad olema õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3a
Sadamateenuste korraldamise vabadus
1.  Käesoleva määruse puhul võib käesolevas peatükis käsitletud sadamateenuste korraldamise suhtes kohaldada järgmisi nõudeid:
a)  sadamateenuste osutajate suhtes kohaldatavad miinimumnõuded;
b)  teenusteosutajate arvu piiramine;
c)  avalike teenuste osutamise kohustused;
d)  sõltuvad teenuseosutajad;
e)  vaba ja avatud pääs sadamateenuste turule.
2.  Lõikes 1 ette nähtud sadamateenuste korraldamisel järgitakse käesolevas peatükis esitatud tingimusi.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Sadama pidaja võib nõuda, et sadamateenuste osutajad täidaksid asjaomase sadamateenuse osutamiseks miinimumnõudeid.
1.  Ilma et see piiraks võimalust kehtestada artikli 8 kohased avaliku teenindamise kohustused, võib sadama pidaja või pädev asutus nõuda, et sadamateenuste osutajad, sh alltöövõtjad, täidaksid asjaomase sadamateenuse osutamiseks miinimumnõudeid.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lõikes 1 sätestatud miinimumnõuded võivad kohaldamise korral olla seotud üksnes järgmisega:
2.  Lõikes 1 sätestatud miinimumnõuded on seotud järgmisega:
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b
(b)  seadmed, mis on vajalikud asjaomase sadamateenuse osutamiseks tavapärastes ja ohututes tingimustes, ning suutlikkus hoida need seadmed vajalikul tasemel;
b)  seadmed, mis on vajalikud asjaomase sadamateenuse järjepidevaks osutamiseks tavapärastes ja ohututes tingimustes, ning tehniline ja finantssuutlikkus nende seadmete hoidmiseks nõutaval tasemel;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)  sadamateenuse kättesaadavus kõigi kasutajate jaoks kõigil kaidel ööpäevaringselt kogu aasta jooksul;
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c
(c)  meresõiduohutusega või sadama või selle juurdepääsu, selle rajatiste ja seadmete ning isikute ohutuse ja turvalisusega seotud nõuete täitmine;
c)  meresõiduohutusega või sadama või selle juurdepääsu, selle rajatiste ja seadmete, töötajate ning muude isikute ohutuse ja turvalisusega seotud nõuete täitmine;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  kooskõla asjaomase sadama liikmesriigi siseriiklike sotsiaal- ja tööõigusaktidega, sealhulgas kollektiivlepingute tingimustega;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d b (uus)
db)  sadamateenuse osutaja hea maine, mille teeb kindlaks liikmesriik;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)
3a.  Käesoleva määruse rakendamine ei õigusta mingil juhul liikmesriikide või pädevate asutuste poolt juba sadamateenuste osutamisele kehtestatud miinimumnõuete vähendamist.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Kui miinimumnõuded hõlmavad kohalikke eriteadmisi või kohalike olude tundmist, tagab sadama pidaja läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu asjakohasele koolitusele, v.a juhul, kui kõnealuse koolituse tagab liikmesriik.
4.  Kui miinimumnõuded hõlmavad kohalikke eriteadmisi või kohalike olude tundmist, tagab sadama pidaja läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu teabele.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5
5.  Lõikes 1 sätestatud juhtudel avaldab sadama pidaja lõikes 2 osutatud miinimumnõuded ja nendel tingimustel sadamateenuste osutamise õiguse andmise korra 1. juuliks 2015 või juhul, kui miinimumnõudeid hakatakse kohaldama pärast nimetatud kuupäeva, vähemalt kolm kuud enne nende kohaldamise alguskuupäeva. Sadamateenuste osutajaid teavitatakse varem igast kriteeriumides ja korras tehtavast muudatusest.
5.  Lõikes 1 sätestatud juhtudel avaldab sadama pidaja lõikes 2 osutatud miinimumnõuded ja nendel tingimustel sadamateenuste osutamise õiguse andmise korra hiljemalt ...* või juhul, kui miinimumnõudeid hakatakse kohaldama pärast nimetatud kuupäeva, vähemalt kolm kuud enne nende kohaldamise alguskuupäeva. Sadamateenuste osutajaid teavitatakse varem igast kriteeriumides ja korras tehtavast muudatusest.
__________________
* 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 a (uus)
5a.  Meresõiduohutuse ja keskkonnakaitse tagamiseks võib liikmesriik või pädev asutus nõuda, et pukseerimisel või sildumistoimingutel kasutatavad laevad registreeritakse asjaomase liikmesriigi sadamas või sõidavad selle lipu all.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Sadama pidaja kohtleb sadamateenuste osutajaid võrdselt ja tegutseb läbipaistval viisil.
1.  Sadama pidaja või pädev asutus kohtleb sadamateenuste osutajaid võrdselt ja tegutseb läbipaistval, objektiivsel, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel viisil.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Sadama pidaja annab sadamateenuste osutamise loa või keeldub selle loa andmisest artikli 4 kohaselt kehtestatud miinimumnõuete alusel ühe kuu jooksul alates kõnealuse loa saamiseks esitatud taotluse saamisest. Keeldumist tuleb objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel nõuetekohaselt põhjendada.
2.  Sadama pidaja või pädev asutus annab sadamateenuste osutamise loa või keeldub selle loa andmisest artikli 4 kohaselt kehtestatud miinimumnõuete alusel. Ta teeb seda mõistliku aja jooksul, mis mingil juhul ei ületa nelja kuud alates kõnealuse loa saamiseks esitatud taotluse ja vajalike dokumentide saamisest. Keeldumist tuleb objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel nõuetekohaselt põhjendada.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige -1 (uus)
-1.  Käesoleva määruse artiklis 9 osutatud juhtudel, kui sadama pidaja ei ole avaliku sektori hankija Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL1a tähenduses, käesolevat artiklit ei kohaldata.
________________
1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Erandina artiklist 3 võib sadama pidaja piirata sadamateenuste osutajate arvu asjaomase sadamateenuse puhul ühel või mitmel järgmistest põhjustest:
1.  Ilma et see piiraks sadamateenuste korraldamiseks praegu kasutatavate eri mudelite kohaldamist, võib sadama pidaja või pädev asutus piirata sadamateenuste osutajate arvu asjaomase sadamateenuse puhul ühel või mitmel järgmistest põhjustest:
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a
(a)  maa vähesus või reserveeritud maakasutus, tingimusel et sadama pidaja suudab tõestada, et maa on sadamateenuse osutamiseks oluline sadamarajatis ning et piirang on kooskõlas sadama pidaja poolt ja vajaduse korral mis tahes muude pädevate ametiasutuste poolt vastavalt siseriiklikele õigusaktidele heakskiidetud sadama ametliku arengukavaga;
a)  maa vähesus või reserveeritud maakasutus, tingimusel et sadama pidaja suudab tõestada, et maa on sadamateenuste osutamise jaoks esmatähtis sadamarajatis ning et piirang on kohaldamise korral kooskõlas sadama pidaja poolt ja vajaduse korral mis tahes muude pädevate ametiasutuste poolt kooskõlas siseriiklike õigusaktidega heaks kiidetud otsuste või kavadega;
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)  veeäärse ala piiratus, kui see on oluline osa suutlikkusest osutada asjaomaseid sadamateenuseid ohutult ja tõhusalt;
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a b (uus)
ab)  sadamaliikluse puudulikud omadused ei võimalda mitmel sadamateenuse osutajal sadamas majanduslikult rahuldavatel tingimustel tegutseda;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a c (uus)
ac)  vajadus tagada ohutud, turvalised ja keskkonnasäästlikud sadamatoimingud;
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
3a.  Sadamateenuse osutajate piiramine toimub kõigile huvitatud isikutele avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse teel. Sadama pidaja või pädev asutus edastab kõikidele huvitatud isikutele kogu vajaliku teabe valikumenetluse korralduse ja pakkumuste esitamise tähtaja kohta koos kõigi asjaomaste pakkumuse hindamise kriteeriumide ja nõuetega. Esitamise tähtaeg on piisavalt pikk, et võimaldada huvitatud isikutel viia läbi piisav hindamine ja oma taotlus ette valmistada ning tavaolukorras on see vähemalt 30 päeva.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Kui sadama pidaja osutab sadamateenuseid ise või õiguslikult eraldiseisva üksuse kaudu, mida ta otse või kaudselt kontrollib, võib liikmesriik teha sadamateenuste osutajate arvu piiramist käsitleva otsuse tegemise ülesandeks sadama pidajast sõltumatule asutusele. Kui liikmesriik ei tee sadamateenuste osutajate arvu piiramist käsitleva otsuse tegemist ülesandeks sellisele asutusele, ei tohi teenuseosutajate arv olla väiksem kui kaks.
4.  Kui sadama pidaja osutab sadamateenuseid ise või mõne õiguslikult eraldiseisva üksuse kaudu, mida ta otse või kaudselt kontrollib, võtab liikmesriik vajalikud meetmed, et hoida ära huvide konflikte. Selliste meetmete puudumisel peab teenuseosutajaid olema vähemalt kaks, kui ükski lõikes 1 loetletud põhjustest ei õigusta piirdumist ühe teenuseosutajaga.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7
Artikkel 7
välja jäetud
Sadamateenuste osutajate arvu piiramise kord
1.  Sadamateenuse osutajate arvu piiramine vastavalt artiklile 6 toimub kõigile huvitatud isikutele avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse teel.
2.  Kui sadamateenuse hinnanguline väärtus ületab lõikes 3 määratletud piirmäära, kohaldatakse direktiiviga .../... [kontsessioonid] ette nähtud kontsessiooni andmise eeskirju, menetluslikke tagatisi ja kontsessioonide maksimaalset kestust.
3.  Sadamateenuse väärtuse määramiseks kasutatakse direktiivi .../... [kontsessioonid] asjakohastes ja kohaldatavates sätetes kehtestatud piirväärtuseid ja meetodeid.
4.  Sadama pidaja sõlmib välja valitud teenuseosutaja(te)ga sadamateenuse lepingu.
5.  Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse sadamateenuse lepingu olulist muutmist selle kehtivusajal uue sadamateenuse lepinguna direktiivi .../... [kontsessioonid] tähenduses ning selleks on vaja uut lõike 2 kohast menetlust.
6.  Käesoleva artikli lõikeid 1–5 ei kohaldata artiklis 9 osutatud juhtudel.
7.  Käesolev määrus ei piira direktiivi …/… [kontsessioonid],15 direktiivi …/… [kommunaalteenused]16 ega direktiivi …/… [riigihanked]17 kohaldamist.
__________________
15 Ettepanek: direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta, KOM(2011) 897 lõplik.
16 Ettepanek: direktiiv, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid, KOM(2011) 0895 (lõplik).
17 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta, KOM(2011) 0896 (lõplik).
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriigid võivad teha otsuse kehtestada teenuseosutajatele sadamateenustega seotud avaliku teenindamise kohustused, et tagada järgmine:
1.  Liikmesriigid määravad pädeva asutuse oma territooriumil, kes võib olla sadama pidaja, kellel on õigus rakendada sadamateenustega seotud avaliku teenindamise kohustusi, et tagada vähemalt üks järgmisest:
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b
(b)  teenuse kättesaadavus kõigile kasutajatele;
b)  teenuse kättesaadavus kõigile kasutajatele, vajaduse korral võrdsetel tingimustel;
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  sadamatoimingute ohutus, turvalisus või keskkonnasäästlikkus.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c b (uus)
cb)  asjakohaste transporditeenuste osutamine üldsusele ja territoriaalne ühtekuuluvus.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Liikmesriigid määravad oma territooriumil pädevad asutused, kes kehtestavad avaliku teenindamise kohustused. Pädev asutus võib olla sadama pidaja.
välja jäetud
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Kui vastavalt lõikele 3 määratud pädev asutus ei ole sadama pidaja, kasutab see pädev asutus artiklites 6 ja 7 sätestatud õigust piirata sadamateenuste osutajate arvu, lähtudes avaliku teenindamise kohustustest.
4.  Kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 määratud pädev asutus ei ole sadama pidaja, kasutab see pädev asutus artiklis 6 sätestatud õigust piirata sadamateenuste osutajate arvu, lähtudes avaliku teenindamise kohustustest.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 5
5.  Kui pädev asutus otsustab kehtestada avaliku teenindamise kohustused ühe liikmesriigi kõigis sadamates, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, teatab ta nendest kohustustest komisjonile.
5.  Kui liikmesriik otsustab kehtestada avaliku teenindamise kohustused ühe liikmesriigi kõigis meresadamates, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, teatab ta nendest kohustustest komisjonile.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 6
6.  Kui katkevad sadamateenused, mille suhtes on kehtestatud avaliku teenindamise kohustused, või sellise olukorra tekkimise otsese riski korral võib pädev asutus võtta erakorralisi meetmeid. Erakorraliseks meetmeks võib olla otselepingu sõlmimine, et anda teenuse osutamine kuni üheks aastaks mõne muu teenuseosutaja kätte. Kõnealuse ajavahemiku jooksul algatab pädev asutus vastavalt artiklile 7 uue menetluse sadamateenuse osutaja valimiseks või kohaldab artiklit 9.
6.  Kui katkevad sadamateenused, mille suhtes on kehtestatud avaliku teenindamise kohustused, või sellise olukorra tekkimise otsese riski korral võib pädev asutus võtta erakorralisi meetmeid. Erakorraliseks meetmeks võib olla otselepingu sõlmimine, et anda teenuse osutamine kuni üheks aastaks mõne muu teenuseosutaja kätte. Kõnealuse ajavahemiku jooksul algatab pädev asutus uue menetluse sadamateenuse osutaja valimiseks või kohaldab artiklit 9. Kollektiivne töövõitlus, mis toimub kooskõlas vastava liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega ja/või kohaldatavate tööturu osapoolte vaheliste lepingutega, ei kujuta endast niisugust sadamateenuste katkestust, mille puhul võib võtta erakorralisi meetmeid.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud juhtudel võib pädev asutus teha otsuse osutada sadamateenust avaliku teenindamise kohustuste raames ise või seada sellised kohustused otse õiguslikult eraldiseisvale üksusele, mille üle ta teostab kontrolli, mis sarnaneb tema enda osakondade üle teostatava kontrolliga. Sel juhul loetakse sadamateenuse osutajat käesoleva määruse kohaldamisel sõltuvaks teenusepakkujaks.
1.  Sadama pidaja või pädev asutus võib teha otsuse osutada sadamateenust ise või õiguslikult eraldiseisvale üksuse kaudu, mille üle ta teostab kontrolli, mis sarnaneb tema enda osakondade üle teostatava kontrolliga tingimusel, et artiklit 4 kohaldatakse võrdväärselt kõigi vastavat teenust osutavate ettevõtjate suhtes. Sel juhul loetakse sadamateenuse osutajat käesoleva määruse kohaldamisel sõltuvaks teenusepakkujaks.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Pädevat asutust loetakse õiguslikult eraldiseisva üksuse üle sellist kontrolli teostavaks, mis sarnaneb tema enda osakondade üle teostava kontrolliga, üksnes juhul, kui tal on otsustav mõju nii kontrollitava üksuse strateegilistele eesmärkidele kui ka olulistele otsustele.
2.  Sadama pidajat või pädevat asutust loetakse õiguslikult eraldiseisva üksuse üle sellist kontrolli teostavaks, mis sarnaneb tema enda osakondade üle teostatava kontrolliga, üksnes juhul, kui tal on otsustav mõju nii asjaomase üksuse strateegilistele eesmärkidele kui ka olulistele otsustele.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Sõltuv teenusepakkuja peab piirduma määratud sadamateenuse osutamisega üksnes sadama(te)s, mille jaoks talle on sadamateenuse osutamise õigus määratud.
3.  Artiklis 8 sätestatud juhtudel peab sõltuv teenusepakkuja piirduma määratud sadamateenuse osutamisega üksnes sadama(te)s, mille jaoks talle on sadamateenuse osutamise õigus määratud.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu õigust, sealhulgas tööturu osapoolte vahel sõlmitud kollektiivlepinguid, võivad sadama pidajad nõuda, et artikliga 7 kehtestatud korra kohaselt määratud sadamateenuste osutaja annaks juhul, kui see teenuseosutaja on muu kui ametisolev sadamateenuste osutaja, viimase poolt varem tööle võetud töötajatele õigused, mis neil oleks juhul, kui oleks toimunud direktiivi 2001/23/EÜ kohane üleminek.
2.  Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu õigust, sealhulgas tööturu osapoolte vahel sõlmitud representatiivseid kollektiivlepinguid, nõuab pädev asutus määratud sadamateenuste osutajalt, et see tagaks töötajatele töötingimused, mis vastavad siduvatele riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele sotsiaalsetele normidele. Teenuseosutaja vahetumisest põhjustatud personali üleviimise korral tagatakse muu kui ametisoleva sadamateenuste osutaja poolt varem tööle võetud töötajatele samad õigused, mis neil oleks juhul, kui oleks toimunud direktiivi 2001/23/EÜ kohane üleminek.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 3
3.  Kui sadama pidaja nõuab sadamateenuste osutajatelt sadamateenuste osutamisel teatavate sotsiaalsete standardite järgimist, peavad hankedokumendid ja sadamateenuse lepingud sisaldama asjaomaste töötajate nimekirja ning läbipaistvaid üksikasju töötajate lepingujärgsete õiguste ja selle kohta, millistel tingimustel on töötajad sadamateenustega seotud.
3.  Sadama pidaja või pädev asutus nõuab kõigilt sadamateenuste osutajatelt kõigi liidu ja/või siseriiklikus õiguses, sh kohaldatavates kollektiivlepingutes sätestatud sotsiaalsete ja tööalaste standardite järgimist kooskõlas liikmesriikide tavade ja traditsioonidega. Kui asjaomaste sadamateenuste osutamise raames toimub personali üleviimine, peavad hankedokumendid ja sadamateenuse lepingud sisaldama asjaomaste töötajate nimekirja ning läbipaistvaid üksikasju töötajate lepingujärgsete õiguste ja selle kohta, millistel tingimustel on töötajad sadamateenustega seotud.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10a
Koolitus ja töökaitse
1.  Tööandja tagab, et tema töötajad saavad vajaliku koolituse ja omandavad põhjalikud teadmised nende töö suhtes kohaldatavatest tingimustest ning et neil on nõuetekohane koolitus tööga kaasneda võivate ohtudega toimetulekuks.
2.  Tööturu osapoolte sõltumatust täielikult austades palutakse ELi tasandi sadamate valdkondlikul sotsiaaldialoogi komiteel välja töötada suunised koolitusnõuete kehtestamiseks, et vältida õnnetusi ja tagada sadamatöötajatele kõrgeim ohutuse ja tervisekaitse tase. Koolitusnõudeid ajakohastatakse korrapäraselt, et vähendada jätkuvalt tööõnnetusi.
3.  Tööturu osapooltel palutakse töötada välja mudelid, millega tagatakse ühelt poolt tasakaal sadamatöö järgi valitseva kõikuva nõudluse ning sadamatoimingutes nõutava paindlikkuse ning teiselt poolt tööhõive kestvuse ja kaitse vahel.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11
Käesolevat peatükki ega artikli 24 üleminekusätteid ei kohaldata lastikäitlusteenuste ega reisijaveo suhtes.
Käesolevat peatükki, v.a artikkel 10a, ja artikli 24 üleminekusätteid ei kohaldata lastikäitlusteenuste, reisijaveo ega lootsiteenuste suhtes.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Kui avalikest vahenditest rahastatav sadama pidaja osutab sadamateenuseid ise, peab ta iga sadamateenusega seotud tegevuse kohta raamatupidamisarvestust eraldi oma muu tegevusega seotud arvepidamisest järgmisel viisil:
2.  Kui avalikest vahenditest rahastatav sadama pidaja osutab sadamateenuseid või teeb süvendustöid ise, peab ta selle avalikest vahenditest rahastatava tegevuse või investeeringu kohta raamatupidamisarvestust eraldi oma muu tegevusega seotud arvepidamisest järgmisel viisil:
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Kui sadama haldaja või sadamate ühendus teeb ise süvendustöid, mida rahastatakse avalikest vahenditest, ei teosta ta süvendustöid teistes liikmesriikides.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Lõikes 1 osutatud avalikud vahendid hõlmavad aktsia- või osakapitali või kvaasikapitali vahendeid, tagastamatuid toetusi, ainult teatavatel tingimustel tagastatavaid toetusi, antavaid laene, sealhulgas arvelduskrediit ja kapitalisüstide ettemaksed, ametiasutuste poolt sadama pidajale antavaid tagatisi, väljamakstavaid dividende ja jaotamata kasumit või mis tahes muus vormis avalikku rahalist toetust.
3.  Lõikes 1 osutatud avalikud vahendid hõlmavad aktsia- või osakapitali või kvaasikapitali vahendeid, tagastamatuid toetusi, ainult teatavatel tingimustel tagastatavaid toetusi, antavaid laene, sealhulgas arvelduskrediit ja kapitalisüstide ettemaksed, ametiasutuste poolt sadama pidajale antavaid tagatisi ja mis tahes muus vormis avalikku rahalist toetust.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4
4.  Sadama pidaja hoiab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet finantssuhete kohta kättesaadavana komisjonile ja artiklis 17 osutatud pädevale sõltumatule järelevalveasutusele viie aasta jooksul alates selle majandusaasta lõpust, mille kohta kõnealune teave käib.
4.  Sadama pidaja hoiab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet finantssuhete kohta kättesaadavana komisjonile ja artikli 17 kohaselt määratud asutusele viie aasta jooksul alates selle majandusaasta lõpust, mille kohta kõnealune teave käib.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 5
5.  Sadama pidaja teeb komisjonile ja pädevale sõltumatule järelevalveasutusele taotluse korral kättesaadavaks mis tahes lisateabe, mida viimased peavad vajalikuks esitatud andmete põhjalikuks hindamiseks ja käesoleva määruse nõuetele vastavuse hindamiseks. Teave tuleb esitada kahe kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast.
5.  Sadama pidaja teeb ametliku kaebuse ja taotluse korral komisjonile ja artikli 17 kohaselt määratud asutusele kättesaadavaks mis tahes lisateabe, mida viimased peavad vajalikuks esitatud andmete põhjalikuks hindamiseks ja käesoleva määruse nõuetele vastavuse hindamiseks. Teave tuleb esitada kahe kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 7 a (uus)
7a.  Liikmesriigid võivad otsustada, et käesoleva artikli lõiget 2 ei kohaldata ebaproportsionaalse halduskoormuse korral nende üldvõrgu sadamate suhtes, mis ei vasta määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 20 lõike 2 punktis a või b sätestatud kriteeriumidele tingimusel, et kõik saadud avalikud vahendid ning nende kasutamine sadamateenuse osutamisel jäävad raamatupidamissüsteemis täiesti läbipaistvaks. Liikmesriigi vastava otsuse korral teavitab ta komisjoni sellest enne otsuse jõustumist.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Kui piiratakse selliste teenuseosutajate arvu, keda ei ole määratud avatud, läbipaistva ega mittediskrimineeriva menetluse alusel, kehtestatakse tasud artiklis 9 osutatud sõltuva teenuseosutaja osutatavate teenuste eest ja sadamateenuse osutajate nõutav tasu läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Nimetatud tasus kajastuvad asjaomasel konkurentsiturul kehtivad tingimused ja see ei ole võrreldes osutatava teenuse majandusliku väärtusega ebaproportsionaalne.
1.  Tasud avaliku teenindamise kohustuse kohaselt osutatud sõltuva teenuseosutaja teenuste eest, tasud tõhusale konkurentsile mitteavatud lootsiteenuste eest ja sadamateenuse osutajate nõutav tasu, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis b, kehtestatakse läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Nimetatud tasus kajastuvad võimaluste piires asjaomasel konkurentsiturul kehtivad tingimused ja see ei ole võrreldes osutatava teenuse majandusliku väärtusega ebaproportsionaalne.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Sadamateenuse osutaja teeb artiklis 17 osutatud sõltumatule pädevale järelevalveasutusele taotluse korral kättesaadavaks teabe üksikasjade kohta, mille alusel määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 1 reguleerimisalasse kuuluva sadamateenuse tasu struktuur ja määr. See teave peab sisaldama sadamatasu kehtestamisel kasutatud meetodeid, pidades silmas rajatisi ja teenuseid, millega see sadamateenuse tasu on seotud.
3.  Sadamateenuse osutaja teeb ametliku kaebuse või taotluse korral artikli 17 kohaselt määratud asutusele kättesaadavaks teabe üksikasjade kohta, mille alusel määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva sadamateenuse tasu struktuur ja määr. See teave peab sisaldama sadamatasu kehtestamisel kasutatud meetodeid, pidades silmas rajatisi ja teenuseid, millega see sadamateenuse tasu on seotud.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
3.  Selleks et infrastruktuuri kasutustasude määramise süsteem oleks tõhus, määrab sadama pidaja sadama infrastruktuuri tasude struktuuri ja määra kindlaks sõltumatult vastavalt oma äristrateegiale ja asjaomase turu konkurentsitingimusi kajastavale investeerimiskavale ning kooskõlas riigiabi eeskirjadega.
3.  Selleks et infrastruktuuri kasutustasude määramise süsteem oleks tõhus, määrab sadama pidaja sadama infrastruktuuri tasude struktuuri ja määra kindlaks sõltumatult vastavalt oma äristrateegiale ja investeerimiskavale ning kooskõlas riigiabi ja konkurentsieeskirjadega.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
4.  Ilma et see piiraks lõiget 3, võivad sadama infrastruktuuri kasutustasud olla diferentseeritud vastavalt sagedase kasutusega seotud äritavadele või selleks, et edendada sadama infrastruktuuri tõhusamat kasutust, lähimerevedu või veotoimingute head keskkonnatoimet, energiatõhusust või CO2-tõhusust. Selliseks diferentseerimiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema asjakohased, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning võtma piisavalt arvesse konkurentsieeskirju. Eelkõige peab diferentseerimine kehtima võrdsetel tingimustel kõigi asjaomaste sadamateenuste kasutajate suhtes.
4.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võivad sadama infrastruktuuri kasutustasud olla diferentseeritud vastavalt sadama majandusstrateegiale ja sadama ruumilise planeerimise põhimõtetele, mis on muu hulgas seotud teatavate kasutajakategooriatega, või selleks, et edendada sadama infrastruktuuri tõhusamat kasutust, lähimerevedu või veotoimingute head keskkonnatoimet, energiatõhusust või CO2-tõhusust. Selliseks diferentseerimiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema õiglased ja mittediskrimineerivad, näiteks kodakondsuse osas, ning peavad vastama riigiabi ja konkurentsieeskirjadele. Sadama pidaja võtab kõnealuste kasutustasude kehtestamisel arvesse väliskulusid. Sadama pidaja võib sadama infrastruktuuri kasutustasusid vastavalt oma äristrateegiale diferentseerida.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5
5.  Komisjonile antakse õigus võtta vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklis 21 osutatud menetlusele seoses laevade, kütuste ja tegevuse liikide ühise klassifikatsiooniga, mille alusel võivad infrastruktuuri kasutustasud olla diferentseeritud, ning sadama infrastruktuuri kasutustasude määramise ühispõhimõtetega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 6
6.  Sadama pidaja teavitab sadama kasutajaid ja sadama kasutajate esindajaid või ühendusi sadama infrastruktuuri kasutustasude struktuurist ja nende määra kindlaksmääramise kriteeriumidest, sealhulgas kogukulud ja -tulud, mille alusel sadama infrastruktuuri kasutustasude struktuur ja määr kindlaks määratakse. Ta teavitab sadama infrastruktuuri kasutajaid vähemalt kolm kuud ette igast muudatusest sadama infrastruktuuri kasutustasude suuruses või struktuuris või nende kindlaksmääramise kriteeriumides.
6.  Sadama pidaja teavitab sadama kasutajaid ja sadama kasutajate esindajaid või ühendusi läbipaistval moel sadama infrastruktuuri kasutustasude struktuurist ja nende määra kindlaksmääramise kriteeriumidest. Ta teavitab sadama infrastruktuuri kasutajaid vähemalt kolm kuud ette igast muudatusest sadama infrastruktuuri kasutustasude suuruses või struktuuris või nende kindlaksmääramise kriteeriumides. Sadama pidajalt ei nõuta individuaalsete läbirääkimiste tulemusel kokku lepitud erinevate tasude avalikustamist.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 7
7.  Sadama pidaja teeb pädevale sõltumatule järelevalveasutusele ja komisjonile taotluse korral kättesaadavaks lõikes 4 osutatud teabe ning üksikasjalikud kulud ja tulud, mille alusel määratakse kindlaks sadama infrastruktuuri kasutustasude struktuur ja määr, samuti sadama infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise meetodid lähtuvalt rajatistest ja teenustest, millega need sadamatasud on seotud.
7.  Sadama pidaja teeb ametliku kaebuse ja taotluse korral artikli 17 kohaselt määratud asutusele ja komisjonile kättesaadavaks lõikes 4 osutatud teabe ning sadama infrastruktuuri kasutustasude määra, samuti sadama infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise meetodid lähtuvalt rajatistest ja teenustest, millega need sadamatasud on seotud.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1
1.  Sadama pidaja moodustab veesõidukite käitajate, lasti omanike või teiste selliste sadamakasutajate esindajate komitee, kes peavad maksma sadama infrastruktuuri kasutustasu, sadamateenuse tasu või mõlemat. Kõnealust komiteed nimetatakse sadamakasutajate nõuandekomiteeks.
välja jäetud
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
2.  Sadama pidaja konsulteerib igal aastal enne sadama infrastruktuuri kasutustasude kehtestamist sadamakasutajate nõuandekomiteega nende tasude struktuuri ja määra osas. Artiklites 6 ja 9 osutatud sadamateenuste osutajad konsulteerivad igal aastal enne sadamateenuse tasude kehtestamist sadamakasutajate nõuandekomiteega nende tasude struktuuri ja määra üle. Sadama pidaja tagab konsulteerimiseks sobivad ruumid ja sadamateenuste osutajad teavitavad teda konsulteerimise tulemustest.
2.  Sadama pidaja tagab nõuetekohaste sadama kasutajatega, sealhulgas asjaomaste ühendatud transpordiettevõtjatega konsulteerimise mehhanismide kehtestamise. Ta konsulteerib sadamakasutajatega sadama infrastruktuuri kasutustasude olulise muutmise korral. Sadamateenuste osutajad annavad sadamakasutajatele asjakohast teavet sadamateenuste tasude struktuuri ja nende kindlaksmääramisel kasutatavate kriteeriumite kohta. Avaliku teenindamise kohustuse kohaselt teenuseid osutavad sõltuvad teenuseosutajad ja artiklite 6 lõike 1 punktis b osutatud sadamateenuste osutajad konsulteerivad igal aastal enne sadamateenuse tasude kehtestamist sadamakasutajatega nende tasude struktuuri ja määra üle. Sadama pidaja tagab konsulteerimiseks sobivad mehhanismid ja sadamateenuste osutajad teavitavad teda konsulteerimise tulemustest.
Käesolevas lõikes osutatud kohustused võib kehtestada organite, sealhulgas teistsuguse koosseisuga organite suhtes, mis sadamas juba eksisteerivad.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Sadama pidaja konsulteerib korrapäraselt sadamaalal tegutsevate sidusrühmadega, näiteks sadamas asuvate ettevõtjate, sadamateenuste osutajate, veesõidukite käitajate, lasti omanike, maismaatranspordi ettevõtjate ja ametiasutustega järgmistes küsimustes:
1.  Sadama pidaja konsulteerib korrapäraselt sadamaalal tegutsevate sidusrühmadega ning vajaduse korral samuti transpordi infrastruktuuri kavandamise eest vastutavate haldusasutustega järgmistes küsimustes:
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  ruumilise planeerimise ja selle kohta tehtavate otsuste tagajärjed seoses keskkonnatoimega;
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt c b (uus)
cb)  meetmed ohutuse tagamiseks ja parandamiseks sadamaalal, sealhulgas sadamatöötajate tervise ja ohutuse parandamise ning neile koolitusalase teabe andmise meetmed.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – pealkiri
Sõltumatu järelevalveasutus
Sõltumatu järelevalve
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et sõltumatu järelevalveasutus jälgib ja kontrollib käesoleva määruse kohaldamist kõigis käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates meresadamates iga liikmesriigi territooriumil.
1.  Liikmesriigid tagavad, et on kehtestatud tulemuslikud mehhanismid, et käsitleda kaebusi kõigis käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates meresadamates iga liikmesriigi territooriumil. Selleks määravad liikmesriigid ühe või mitu asutust.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Sõltumatu järelevalveasutus on õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu kõigist sadama pidajatest või sadamateenuste osutajatest. Liikmesriigid, kes säilitavad omandiõiguse või kontrolli sadama või sadama pidaja üle, tagavad, et käesoleva määruse kohaldamise jälgimise ja kontrollimisega seotud ülesanded ning nimetatud omandiõiguse või kontrolliga seotud tegevus on struktuuriliselt tõhusalt eraldatud. Sõltumatu järelevalveasutus teostab oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning austades nõuetekohaselt õigust tegeleda vabalt ettevõtlusega.
2.  Sõltumatut järelevalvet teostatakse viisil, mis välistab huvide konfliktid ja on õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu kõigist sadama pidajatest või sadamateenuste osutajatest. Liikmesriigid, kes säilitavad omandiõiguse või kontrolli sadama või sadama pidaja üle, tagavad, et kaebuste käsitlemisega seotud ülesanded ning nimetatud omandiõiguse või kontrolliga seotud tegevus on struktuuriliselt tõhusalt eraldatud. Sõltumatu järelevalve on erapooletu ja läbipaistev ning selles austatakse nõuetekohaselt õigust tegeleda vabalt ettevõtlusega.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3
3.  Sõltumatu järelevalveasutus käsitleb õigustatud huviga iga poole esitatud kaebusi ja talle esitatud vaidlusi, mis on tekkinud seoses käesoleva määruse kohaldamisega.
3.  Liikmesriigid tagavad, et sadama kasutajaid ja muid asjaomaseid sidusrühmi teavitatakse sellest, kuhu ja kuidas esitada kaebust, esitades sealhulgas artikli 12 lõikes 5, artikli 13 lõikes 3 ja artikli 14 lõikes 7 osutatud asutuste andmed, kes vastutavad kaebuste käsitlemise eest.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4
4.  Kui tekib vaidlus eri liikmesriikides asuvate poolte vahel, on vaidluse lahendamisel pädevaks asutuseks selle liikmesriigi sõltumatu järelevalveasutus, kelle sadamas vaidlus eeldatavalt alguse sai.
4.  Kui tekib vaidlus eri liikmesriikides asuvate poolte vahel, on vaidluse lahendamise pädevus sellel liikmesriigil, kelle sadamas vaidlus eeldatavalt alguse sai. Asjaomased liikmesriigid teevad omavahel koostööd ja vahetavad oma tegevuse kohta teavet.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 5
5.  Sõltumatul järelevalveasutusel on õigus nõuda sadama pidajatelt, sadamateenuste osutajatelt ja sadamakasutajatelt käesoleva määruse kohaldamise jälgimise ja kontrollimise tagamiseks vajaliku teabe esitamist.
5.  Juhul kui ametliku kaebuse esitab õigustatud huvi omav isik, on sõltumatut järelevalvet teostaval asjaomasel asutusel õigus nõuda sadama pidajatelt, sadamateenuste osutajatelt ja sadamakasutajatelt vajaliku teabe esitamist.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 6
6.  Sõltumatu järelevalveasutus võib esitada liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel arvamusi kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes.
välja jäetud
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 7
7.  Sõltumatu järelevalveasutus võib kaebuste ja vaidluste lahendamisel konsulteerida asjaomase sadamakasutajate nõuandekomiteega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 8
8.  Sõltumatu järelevalveasutuse otsused on siduvad, ilma et see piiraks kohtulikku läbivaatamist.
8.  Sõltumatut järelevalvet tegeva asjaomase asutuse otsused on siduvad, ilma et see piiraks kohtulikku läbivaatamist.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 9
9.  Liikmesriigid teatavad komisjonile sõltumatu järelevalveasutuse andmed hiljemalt 1. juuliks 2015 ja teavitavad komisjoni edaspidi kõigist nendega seotud muudatustest. Komisjon avaldab sõltumatute järelevalveasutuste loetelu ja ajakohastab seda oma veebisaidil.
9.  Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 järgimiseks kehtestatud mehhanismidest ja menetlustest hiljemalt ...* ja annavad viivitamata teada nendega seotud edaspidistest muudatustest. Komisjon avaldab asjaomaste asutuste loetelu ja ajakohastab seda oma veebisaidil.
__________________
* 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18
Artikkel 18
välja jäetud
Sõltumatute järelevalveasutuste vaheline koostöö
1.  Sõltumatud järelevalveasutused vahetavad teavet oma töö ja otsustuspõhimõtete ning tavade kohta, et hõlbustada käesoleva määruse ühetaolist rakendamist. Sel eesmärgil osalevad ja teevad nad koostööd korrapäraselt ja vähemalt kord aastas kokku tulevas võrgustikus. Komisjon osaleb võrgustiku töös ning koordineerib ja toetab seda.
2.  Sõltumatud järelevalveasutused teevad oma ülesannete täitmisel vastastikust abi pakkudes tihedat koostööd, sealhulgas korraldades eri liikmesriikide sadamaid hõlmavate kaebuste ja vaidluste lahendamiseks vajalikke uurimisi. Selleks teevad sõltumatud järelevalveasutused teistele sellistele asutustele põhjendatud taotluse korral kättesaadavaks vajaliku teabe, mis võimaldab nendel asutustel täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.
3.  Liikmesriigid tagavad, et sõltumatud järelevalveasutused esitavad komisjonile põhjendatud taotluse korral teabe, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks. Komisjoni nõutav teave peab olema kõnealuste ülesannete täitmise seisukohast proportsionaalne.
4.  Kui sõltumatu järelevalveasutus loeb teavet liidu või liikmesriigi ärisaladuse-eeskirjade alusel konfidentsiaalseks, tagavad teine riiklik järelevalveasutus ja komisjon selle teabe konfidentsiaalsuse. Kõnealust teavet võib kasutada üksnes palutud eesmärgil.
5.  Komisjon võib sõltumatute järelevalveasutuste kogemuse ja lõikes 1 osutatud võrgustiku tegevuse põhjal ning tõhusa koostöö tagamiseks võtta vastu ühispõhimõtted sõltumatute järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse asjakohase korra kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1
1.  Igal õigustatud huvi omaval isikul on õigus esitada asjaomastest pooltest sõltumatule apellatsiooniasutusele kaebus pädevate asutuste, sadama pidaja või sõltumatu järelevalveasutuse tehtud otsuste või üksikute käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune apellatsiooniasutus võib olla kohus.
1.  Igal õigustatud huvi omaval isikul on õigus esitada asjaomastest pooltest sõltumatule apellatsiooniasutusele kaebus pädevate asutuste, sadama pidaja või artikli 17 kohaselt määratud asutuse tehtud otsuste või üksikute käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune apellatsiooniasutus võib olla kohus.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõik 1
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2015 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile ...* ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.
__________________
* 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21
Artikkel 21
välja jäetud
Delegeeritud volituste rakendamine
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  Artiklis 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.  Artikli 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada 2 kuu võrra.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22
Artikkel 22
välja jäetud
Komiteemenetlus
1.  Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23
Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise ja mõju kohta, lisades sellele vajaduse korral asjakohased ettepanekud.
Käesoleva määruse toimimise ja mõju hindamiseks esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule perioodilised aruanded. Hiljemalt ...* esitab komisjon esimese aruande ja seejärel iga kolme aasta järel perioodilised aruanded, lisades neile vajaduse korral asjakohased ettepanekud. Komisjoni aruannetes võetakse arvesse ELi tasandi sadamate valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee tehtud edusamme.
________________
* Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2015.
Seda kohaldatakse alates …*.
__________________
* 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 61 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A8-0023/2016).


Tarbijahindade harmoneeritud indeksid ***I
PDF 235kWORD 88k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2494/95 (COM(2014)0724 – C8-0283/2014 – 2014/0346(COD))
P8_TA(2016)0070A8-0313/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0724),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0283/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 13. märtsi 2015. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 18. detsembri 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0313/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 8. märtsil 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/..., mis käsitleb tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja eluaseme hinnaindeksit ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/792) lõplikule kujule).

(1) ELT C 175, 29.5.2015, lk 2.


ELi finantshuvide kaitset ja pettusevastast võitlust käsitlev 2014. aasta aruanne
PDF 293kWORD 112k
Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2016. aasta resolutsioon ELi finantshuvide kaitset ja pettusevastast võitlust käsitleva 2014. aasta aruande kohta (2015/2128(INI))
P8_TA(2016)0071A8-0026/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõiget 5,

–  võttes arvesse oma resolutsioone komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) varasemate aastaaruannete kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 31. juuli 2015. aasta aruannet „Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus – 2014. aasta aruanne” (COM(2015)0386) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0151, SWD(2015)0152, SWD(2015)0153, SWD(2015)0154, SWD(2015)0155 ja SWD(2015)0156),

–  võttes arvesse OLAFi 2014. aasta aruannet,

–  võttes arvesse OLAFi järelevalvekomitee 2014. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega,

–  võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2015. aasta teatist „ELi eelarve kaitsmine kuni 2014. aasta lõpuni” (COM(2015)0503),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. septembri 2015. aasta arvamust „Korruptsioonivastane võitlus ELis: ettevõtjate ja kodanikuühiskonna mureküsimustele vastamine” (CCMI/132),

–  võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2014. aasta ELi korruptsioonivastase võitluse aruannet (COM(2014)0038),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrust (EL) nr 250/2014, millega luuakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonna meetmete edendamise programm (programm Herakles III) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 804/2004/EÜ(1),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuli 2013. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta (COM(2013)0534),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999(2),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (COM(2012)0363),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(3),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2011. aasta resolutsiooni ELi jõupingutuste kohta korruptsiooniga võitlemisel(4), oma 18. mai 2010. aasta deklaratsiooni ELi jõupingutuste kohta korruptsiooni vastu võitlemisel(5) ja komisjoni 6. juuni 2011. aasta teatist „Võitlus korruptsiooniga Euroopa Liidus” (COM(2011)0308),

–  võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni tellitud 2015. aasta aruannet käibemaksu alalaekumise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet ELi ühtekuuluvusvahenditega tehtavate riigihangete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-105/14: Taricco ja teised,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, regionaalarengukomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0026/2016),

A.  arvestades, et liikmesriigid ja komisjon vastutavad ühiselt umbes 80 % liidu eelarve täitmise eest; arvestades, et liikmesriikidel lasub peamine vastutus omavahendite kogumise eest, muu hulgas käibemaksu ja tollimaksude näol;

B.  arvestades, et usaldusväärsed avaliku sektori kulutused ja ELi finantshuvide kaitse peaksid olema ELi niisuguse poliitika põhielemendid, mille eesmärk on suurendada kodanike usaldust, tagades nende raha nõuetekohase, tõhusa ja tulemusliku kasutamise; arvestades, et niisugune usaldusväärne finantsjuhtimine tuleks siduda lähenemisviisiga, mille kohaselt tuleks igat eurot võimalikult hästi kasutada;

C.  arvestades, et hea tulemuslikkuse saavutamine hõlmab sisendeid, väljundeid, tulemusi ja mõjusid, mida hinnatakse korrapäraselt tulemusauditite abil;

D.  arvestades, et liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide mitmekesisus tekitab eeskirjade eiramise ja pettuse vastu võitlemiseks keerulise keskkonna, ning arvestades, et komisjon peaks seetõttu suurendama jõupingutusi tagamaks, et võitlus pettuse vastu toimub tulemuslikumalt, menetlused on selgemad ja tulemused rahuldavamad;

E.  arvestades, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kohustus on kaitsta liidu finantshuve, uurides pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse juhtumeid; arvestades, et OLAFi järelevalvekomitee loodi selleks, et tugevdada ja kindlustada OLAFi sõltumatust, jälgides korrapäraselt tema uurimisülesannete teostamist; arvestades, et eelkõige jälgib järelevalvekomitee menetluslike tagatiste kohaldamise ja uurimiste kestusega seotud arenguid seoses peadirektori poolt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 7 lõike 8 kohaselt esitatud teabega;

F.  arvestades, et korruptsioon mõjutab kõiki liikmesriike ja läheb ELi majandusele maksma umbes 120 miljardit eurot aastas, nagu on märgitud komisjoni esimeses ELi korruptsioonivastast poliitikat käsitlevas aruandes, mis avaldati 2014. aasta veebruaris;

G.  arvestades, et korruptsioon võib aidata rahastada organiseeritud kuritegevuse ja terrorismivõrgustike tegevust Euroopas; arvestades, et korruptsioon kahjustab ka kodanike usaldust institutsioonide ja demokraatlike protsesside vastu;

H.  arvestades, et lisaks tsivilisatsiooni eeldusele, milleks on õigusriigi põhimõttes lahutumatult sisalduvad eetilised põhimõtted, aitab võitlus pettuse ja korruptsiooni vastu kaasa liidu konkurentsivõimele maailmamajanduses;

1.  võtab teadmiseks komisjoni aruande pealkirjaga „Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus – 2014. aasta aruanne”; palub komisjonil reageerida oma iga-aastastes ELi finantshuvide kaitset käsitlevates aruannetes õigeaegsemalt Euroopa Parlamendi esitatud nõudmistele;

Eeskirjade eiramiste avastamine ja nendest teatamine

2.  märgib, et kõikide teatatud eeskirjade eiramistega on seotud kokku ligikaudu 3,24 miljardit eurot; rõhutab, et 2014. aastal pettustena ja muude kui pettustena teatatud eeskirjade eiramiste üldine finantsmõju on 36 % suurem kui 2013. aastal, samal ajal kui selliste eeskirjade eiramiste arv suurenes 48 %; märgib, et teatatud eeskirjade eiramistest ligikaudu 2,27 miljardit eurot on seotud kuludega, moodustades 1,8 % kogumaksetest;

3.  rõhutab, et kokku 2014. aastal komisjonile teatatud 16 473 eeskirjade eiramise juhtumist 1649 oli puhul tegemist pettusega ning et need hõlmasid 538,2 miljonit eurot; märgib, et kuludega seotud pettustena teatatud eeskirjade eiramised hõlmasid 362 miljonit eurot, mis moodustab 0,26 % kõigist maksetest, ning et tuludega seotud juhtumid hõlmasid 176,2 miljonit eurot, mis moodustab 0,88 % 2014. aastal kogutud traditsiooniliste omavahendite brutosummast;

4.  rõhutab, et 2014. aastal muude kui pettustena teatatud eeskirjade eiramiste üldine finantsmõju on 47 % suurem kui 2013. aastal, samal ajal kui selliste eeskirjade eiramiste arv vähenes 5 %; märgib samuti, et kuludega seotud muud kui pettustena teatatud eeskirjade eiramised puudutasid 1,54 % kõigist maksetest ning et tuludega seotud sellised eeskirjade eiramised puudutasid 3,66 % 2014. aastal kogutud traditsioonilistest omavahenditest;

5.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks täieliku vastutuse ELi eelarvest alusetult välja makstud vahendite sissenõudmise ning omavahendite parema kogumise eest ning kehtestaks kõikides liikmesriikides ühetaolised aruandluspõhimõtted asjakohaste, võrreldavate ja täpsete andmete kogumiseks;

6.  toonitab, et muud kui pettustena teatatud eeskirjade eiramised on sageli seotud keeruliste eeskirjade ja nõuete ebapiisava tundmisega; arvab, et kui komisjon ja liikmesriigid eeskirju ja menetlusi lihtsustaksid, väheneksid ka sellised eeskirjade eiramised; on arvamusel, et võitlus eeskirjade eiramise, sh pettuse vastu, nõuab teadlikkust kõigi institutsioonide hulgas ELi, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning üldsuse hulgas; märgib, et pettusi ennetava ja pettusevastase hoiaku kinnistamine on väga tähtis kõigis fondide rakendamises osalevates institutsioonides ja asutustes, ning kutsub liikmesriike üles ergutama heade tavade vahetust,

7.  tuletab meelde, et liikmesriigid on seotud jätkuva eelarve konsolideerimise ja kulude kokkuhoiuga, mille eesmärk on viia rahandus jätkusuutlikumale alusele, ning on kindlal seisukohal, et kõik olemasolevad ressursid on vajalikud liikmesriikides jätkusuutlikku majanduskasvu soodustavateks investeeringuteks; on seisukohal, et pettuste ennetamiseks ja peatamiseks kaubanduspoliitika ja sellega seotud assigneeringute valdkonnas tuleb võtta kõik vajalikud meetmed ning ühendada asjaomased poliitikavahendid (nt kriminaaluurimised, usaldusväärsete analüüsimudelite arendamine ning jõupingutused komisjoni puuduliku poliitikaga seotud puuduste ja vigade kõrvaldamiseks); palub liikmesriikidel teha veel suuremaid jõupingutusi, et tagada ELi eelarvevahendite korrektne kasutamine projektideks, mis soodustavad Euroopas majanduskasvu ja loovad töökohti, ning tagada pärast pettuse avastamist tollivõla tasumine; rõhutab üldisemalt, et võitlus ebaseadusliku kaubanduse ja ebaseaduslike finantsvoogude vastu peaks jääma ELi ja liikmesriikide jaoks esmatähtsaks;

8.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon võttis vastu pettusevastase võitluse mitmeaastase strateegia, mis aitab parandada olulised erinevused, mis on ilmnenud seoses iga liikmesriigi poolt teada antud eeskirjade eiramiste arvuga;

Tulud – omavahendid

9.  võtab murelikult teadmiseks, et pettusega seotud traditsiooniliste omavahendite summa oli 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes 191 % suurem ning muudest kui pettusena teatatud eeskirjade eiramistest mõjutatud summa oli 2014. aastal 146 % suurem kui eelneval aastal;

10.  tunneb muret asjaolu pärast, et traditsiooniliste omavahendite sissenõudmismäär nii pettustena teatatud kui ka muude eeskirjade eiramiste puhul oli 2014. aastal liikmesriigi kohta keskmiselt 24 % ja see ei ole kunagi varem nii madal olnud; nõuab, et liikmesriigid nõuaksid maksmisele kuuluvad summad kiiremini sisse, ning eelkõige nõuab, et need liikmesriigid, kellel on saada suurimad summad, parandaksid nende sissenõudmist;

11.  tunneb muret käibemaksu alalaekumise pärast ja hinnangulise käibemaksu kogumise puudujäägi pärast, mis ulatus 2013. aastal 168 miljardi euroni; toonitab, et 13 puhul 26st liikmesriigist, keda 2014. aastal kontrolliti, oli keskmine hinnanguline käibemaksu kogumise puudujääk suurem kui 15,2 %; toonitab, et komisjonil puudub juurdepääs liikmesriikide vahel vahetatud teabele, et ennetada nn karussellpettust ja selle vastu võidelda; palub liikmesriikidel osaleda kõigis Eurofisci tegevusvaldkondades, et hõlbustada teabevahetust ning aidata võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu; kordab, et komisjonil on pädevus kontrollida liikmesriikide võetud meetmeid ja teostada nende üle järelevalvet; kutsub komisjoni üles kasutama täielikult ära oma rakendusvolitusi, et kontrollida ja aidata liikmesriike nende võitluses käibemaksupettuse ja maksustamise vältimise vastu; võtab teadmiseks, et komisjon on alates 2013. aastast kasutanud kiirreageerimismehhanismi, et käsitleda massilisi ja ootamatuid käibemaksupettusi;

12.  ergutab komisjoni arendama välja mehhanismi, mis motiveeriks äriühinguid maksma korrapäraselt makse, selle asemel et maksustamist vältida;

13.  võtab teadmiseks, et Eurojusti ja Europoli toetatavaid koordineerimiskeskusi on üha rohkem; väljendab heameelt piiriüleste operatsioonide Vertigo 2 ja 3 tulemuste üle ning tõhusa koostöö üle Saksamaa, Poola, Hollandi, Ühendkuningriigi, Belgia, Hispaania, Tšehhi Vabariigi ja Šveitsi õiguskaitse- ja kohtuasutuste vahel, tänu millele on tehtud kahjutuks kuritegelikud võrgustikud, mis vastutavad ligikaudu 320 miljoni euro maksutuluga (sh käibemaksuga) seotud pettuste eest;

14.  tunneb muret tollikontrollide ja nendega seotud tollimaksude kogumise pärast, mis on üks ELi eelarve omavahendeid; toonitab, et seda, kas importijad täidavad tollimaksu- ja impordieeskirju, kontrollivad liikmesriikide tolliametid, ning rõhutab, et kontrollikoja hinnangul on selliste kontrollide kvaliteet liikmesriigiti erinev; palub komisjonil ajakohastada 2014. aastal avaldatud tollikontrolli juhendit, et kaotada kontrollikoja leitud puudused, näiteks seoses küsimusega, kuidas käsitleda teises liikmesriigis tollivormistuse läbinud kaupu;

Kulud

15.  märgib murelikult, et kuludega seotud pettustena teatatud eeskirjade eiramiste arv kahanes pärast 2013. aastal toimunud 76 %-list kasvu 2014. aastal ainult 4 %; nõuab tungivalt, et pädevad asutused võtaksid kõik vajalikud meetmed, et vähendada pettusejuhtumite arvu, tegemata seda siiski kontrollistandardite arvelt;

16.  tunneb muret otseselt hallatavate ELi vahenditega seotud muude kui pettustena teatatud eeskirjade eiramiste pideva kasvu pärast, seda nii asjaomaste juhtumite arvu kui ka summade osas; on üllatunud, et 2014. aastal oli pettustena teatatud eeskirjade eiramiste juhtumite arv eelnenud aastaga võrreldes neli korda suurem, ning palub komisjonil anda üksikasjalikke selgitusi ja võtta vajalikke meetmed selle suundumuse muutmiseks;

17.  tunneb seetõttu muret, et 2014. aastal toimus kõige rohkem pettustena teatatud eeskirjade eiramisi maaelu arengu sektoris, kus nende kasv oli 2013. aastaga võrreldes kõige suurem; toonitab, et loodusvarade valdkonnas (põllumajandus, maaelu areng ja kalandus) pettustena teatatud eeskirjade eiramiste koguarvust 71 % leidis aset Ungaris, Itaalias, Poolas ja Rumeenias;

18.  võtab teadmiseks, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) puhul on sissenõudmismäär alla keskmise ja et 2009. aastal tuvastatud eeskirjade eiramistest ei olnud 2014. aasta lõpuks sisse nõutud isegi mitte poolt; juhib tähelepanu märkimisväärsetele erinevustele liikmesriikide suutlikkuses ühise põllumajanduspoliitika raames avastatud eeskirjadevastaselt tehtud maksete summasid sisse nõuda ning nõuab, et Bulgaaria, Prantsusmaa, Kreeka ja Slovakkia parandaksid oma tulemusi märkimisväärselt; võtab teadmiseks, et eeskirjade eiramise vastane kontrollimehhanism (50/50-mehhanism) annab liikmesriikidele tugeva stiimuli nõuda EAGFi raames põhjendamatult tehtud makseid toetusesaajatelt võimalikult kiiresti tagasi; peab kahetsusväärseks, et 2014. aasta oli kolmas järjestikune aasta, mil pettustena teatatud eeskirjade eiramise juhtumite arv EAGFi puhul kasvas, ning neljas järjestikune aasta, mil maaelu arenguga seotud pettusejuhtumite arv kasvas; rõhutab vajadust vahendid kiiremini sisse nõuda;

19.  märgib, et ühise kalanduspoliitikaga seotud eeskirjade eiramised saavutasid 2014. aastal pärast 2013. aasta väga suurt näitajat 2012. aastaga võrreldava taseme; märgib, et kõige sagedamini tuvastatud eeskirjade eiramise kategooria perioodil 2010–2014 oli „Meetme/projekti toetuskõlbmatus“, millele järgnes „Riigihanke-eeskirjade eiramine“;

20.  märgib, et ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodi 2007–2013 puhul vähenes pettustena teatatud eeskirjade eiramiste arv 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes 5 % ja teatati 306 juhtumist; tunneb sügavat muret pettustena teatatud eeskirjade eiramistest mõjutatud summa rohkem kui 115 miljoni euro (76 %) suuruse kasvu pärast 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga, mis tuleneb peamiselt järsust kasvust (660 %) ühtekuuluvusfondiga seotud summade puhul; märgib, et 74st juhtumist, mille puhul oli tegemist pettusega ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas aastatel 2008–2014, 61 (82 %) puhul olid teatajaks kolm liikmesriiki – Saksamaa (42 juhtumit), Poola (11 juhtumit) ja Sloveenia (8 juhtumit); tunneb muret, et 14 liikmesriigi pettuste määr kõnealusel perioodil on 0 %, mis tekitab küsimusi nende kontrollisüsteemide tõhususe kohta;

21.  tunneb samuti muret, et ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas eeskirjade eiramise toimumisest selle avastamise ja lõpliku komisjonile teatamiseni kuluv ajavahemik on kasvanud 3 aasta ja 4 kuuni; tuletab meelde, et eeskirjade eiramise avastamise järel käivituvad lisamenetlused (sissenõudekorraldused, OLAFi uurimised jne); nõuab, et komisjon teeks liikmesriikidega koostööd, et parandada nende avastamise ja teatamise tulemuslikkust;

22.  tunneb heameelt teatatud eeskirjade eiramiste arvu üldise vähenemise üle ühinemiseelse abi valdkonnas; peab kahetsusväärseks ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga seotud eeskirjade eiramiste pidevat tõusutrendi alates 2010. aastast, seda nii juhtumite summade kui ka arvu osas, kusjuures Türgi on suurim sellele negatiivsele arengule kaasa aitaja, ning palub komisjonil teha kõik endast oleneva, et olukorda parandada, eelkõige seoses tulevaste jõupingutustega tõhustada ELi ja Türgi koostööd;

Tuvastatud probleemid ja vajalikud meetmed

Parem aruandlus

23.  märgib murelikult, et hoolimata parlamendi arvukatest üleskutsetest kehtestada kõikides liikmesriikides ühtsed aruandluspõhimõtted, on olukord jätkuvalt täiesti mitterahuldav ning jätkuvalt on eri liikmesriikide pettustena ja muude kui pettustena teatatud eeskirjade eiramiste arvus märkimisväärsed erinevused; on seisukohal, et see probleem tekitab tegelikust olukorrast eeskirjade eiramiste taseme ja ELi finantshuvide kaitse valdkonnas moonutatud pildi; nõuab, et komisjon teeks tõsiseid jõupingutusi, et lahendada probleem, mis on seotud eri liikmesriikide eeskirjade eiramiste avastamist käsitlevate lähenemisviiside erinevusega ning erinevate tõlgendustega ELi õigusraamistiku kohaldamisel;

24.  tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle avaldada iga kahe aasta järel ELi korruptsioonivastase võitluse aruanne ning ootab järgmise aruande lugemist 2016. aasta alguses; palub komisjonil lisada sellesse peatükk ELi institutsioonide tulemuste kohta korruptsioonivastases võitluses, viies ELi institutsioonide tasandil läbi põhjalikuma analüüsi selle kohta, milliseid meetmeid rakendatakse, et teha kindlaks korruptsiooni tekitavad olemuslikud kriitilised tegurid, haavatavad valdkonnad ja riskifaktorid;

25.  palub komisjonil ühtlustada pettusekahtlusest teatamise raamistik, kehtestada eeskirjad kõigist sellistest õigusmeetmetest teatamiseks, mida liikmesriigid on võtnud seoses ELi vahendite võimaliku väärkasutamisega, ning nõuda konkreetselt selle teatamist, milliseid õigusmeetmeid on võetud OLAFi õiguslike soovituste põhjal;

26.  kutsub komisjoni üles töötama välja rangete näitajate ja kergesti kohaldatavate ühtsete kriteeriumide süsteemi, mis põhineks Stockholmi programmis sätestatud nõuetel mõõta korruptsiooni taset liikmesriikides, ning andma hinnangu liikmesriikide korruptsioonivastasele poliitikale; tunneb muret liikmesriikidelt saadavate andmete usaldusväärsuse ja kvaliteedi pärast; kutsub seetõttu komisjoni üles tegema liikmesriikidega tihedat koostööd terviklike, täpsete ja usaldusväärsete andmete esitamise tagamiseks, pidades silmas eesmärki täielikult rakendada ühtne auditikava; palub komisjonil töötada välja korruptsiooniindeks liikmesriikide kategoriseerimiseks;

27.  palub komisjonil korruptsioonivastase võitluse valdkonnas saavutatud tulemuste iga-aastase hindamise raames anda liikmesriikidele täpsed suunised, kuidas hõlbustada iga liikmesriigi poolt korruptsioonivastase võitluse valdkonnas võetud kohustuste järkjärgulist ja jätkuvat täitmist;

28.  kordab komisjonile esitatud üleskutset edendada kiiresti õigusakte rikkumisest teatajate kaitse miinimumtaseme kohta ELis; kutsub Euroopa institutsioone üles muutma personalieeskirju, et tagada, et nendega mitte üksnes ei kohustataks ametlikult ametnikke eeskirjade eiramistest teatama, vaid et nendes kehtestataks ka rikkumisest teatajate piisav kaitse; kutsub neid Euroopa institutsioone, kes ei ole seda veel teinud, ja muid organeid üles rakendama viivitamata personalieeskirjade artiklit 22c; nõuab kindlalt, et kõik ELi institutsioonid võtaksid vastu sise-eeskirjad töötajatepoolse rikkumistest teatamise ning töötajate kohustuste kohta, keskendudes rikkumisest teatajate kaitsele; on veendunud, et nimetatud eeskirjade kohaldamist tuleks selgesõnaliselt laiendada ka nendele rikkumisest teatajatele, kes paljastavad rahvusvaheliste lepingutega, sealhulgas kaubanduslepingutega seotud pettusi;

29.  rõhutab, kui tähtis on teabele juurdepääs ja lobitöö läbipaistvus ning ELi rahaliste vahendite kasutamine selleks, et toetada selles valdkonnas tegutsevate sõltumatute organisatsioonide tööd;

30.  on veendunud, et usaldusväärsust saab suurendada ELis tehtava lobitöö kohta nn seadusandliku jalajälje (legislative footprint) loomisega, võttes eesmärgiks ülemineku ELi vabatahtlikult registrilt kohustuslikule registrile, mis hõlmaks kogu lobitöö registreerimist kõigis ELi institutsioonides;

31.  nõuab tungivalt, et komisjon säilitaks oma range maksete katkestamise ja peatamise korra kooskõlas asjaomase õigusliku alusega; tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon võttis vastu uue otsuse varajase hoiatamise mehhanismi kohta; ootab komisjoni esildatava varajase avastamise ja kõrvalejätmise tervikliku süsteemi loomist; kutsub lisaks komisjoni üles hoidma liikmesriike ja kohalikke asutusi selle poliitika rakendamisega paremini kursis, pidades meeles, et seda protsessi ei tohiks õõnestada poliitilised kaalutlused;

32.  nõuab seepärast ELi toimimise lepingu artikli 325 rakendamist läbivalt kõikides ELi poliitikavaldkondades ja mitte ainult reageerimist pettustele, vaid ka nende ennetamist; nõuab, et järgitaks ELi toimimise lepingu artiklit 325 ning eriti selle lõiget 5, milles käsitletakse iga-aastaseid aruandeid, mis on praegu aasta võrra hilinenud; nõuab ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ELi toetuste kasutamise lihtsustamist; nõuab kokkulepitud menetluste järgimist ning liidu ja kolmandate riikide või organisatsioonide vahel pettusevastase võitluse valdkonnas piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil sõlmitud lepingute ratifitseerimist; nõuab, et võetaks järelmeetmeid soovituste kohta võtta vastu tegevuskava, mis olid esitatud Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioonis(7) organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu kohta: soovitused meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks, eelkõige punktis 130 (liikmesriikide poolt pettuse ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks võetud meetmete nähtavus) ja punktis 131 (organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastane ELi tegevuskava ajavahemikuks 2014–2019, punktid i-xxi); nõuab rahavõltsimise direktiivi rakendamise esimeste tulemuste esitamist; nõuab lisaks OLAFilt ulatuslikumat teavitamist korruptsiooni vastu võitlemise vahenditest ja liikmesriikidelt ulatuslikumat teavitamist pettusega seotud summade sissenõudmise menetluste kooskõlastamise valdkonnas;

33.  nõuab, et EL taotleks Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) liikmestaatust;

34.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2014. aastal oli jõus 48 vastastikust haldusabi hõlmavat kokkulepet, mis puudutasid 71 riiki, ning läbirääkimisi peeti veel 49 riigiga, sealhulgas peamiste kaubanduspartnerite, nagu USA ja Jaapaniga, ning palub, et parlamenti hoitaks nende läbirääkimiste käiguga pidevalt kursis; rõhutab, et ELi finantshuvide kaitsmiseks ja tulemuslikuks pettusevastaseks võitluseks on esmatähtis tagada õigusaktide kohaldamine ja asjaomaste rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas sanktsioone sätestavate pettuse- ja korruptsioonivastaste klauslite järgimine kõigi osapoolte poolt; julgustab komisjoni jätkama pettusevastaste meetmete osas koostööd muude riikidega ja kehtestama uut haldusasutuste vahelist koostöökorda; palub, et komisjon lisaks ka edaspidi kõikidesse ELi rahvusvahelistesse lepingutesse pettuse- ja korruptsioonivastased sätted, et sillutada teed tihedamale koostööle võitluses organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja ebaseadusliku kaubandusega;

35.  väljendab heameelt ELi makromajandusliku finantsabi programmi olulise rolli üle reformide ergutamisel ELi lähimatest kaubanduspartneritest riikides; nõuab, et komisjon annaks ka edaspidi parlamendile ja liikmesriikidele aru, et tagada kõikide vahendite kasutamine täielikus kooskõlas alusmäärusega ja viisil, mis oleks kooskõlas piirkondliku sidususe ja piirkondliku stabiilsuse edendamisega, ning piiraks seeläbi tagasimakstavate laenude väärkasutamise ohtu; nõuab pikaajalist hinnangut makromajandusliku finantsabi programmide mõju kohta korruptsiooni- ja pettusevastase võitluse jõupingutustele abi saavates riikides;

36.  kordab oma nõuet, et iga liikmesriigi riigikontroll avalikustaks riiklikud kinnitused ELi rahaliste vahendite kasutamise kohta;

37.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama vastavatel tasanditel välja seotud andmebaasid eeskirjade eiramise kohta ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, kaasa arvatud avaliku hanke käigus toimunud eiramiste kohta, kuna sellised andmebaasid võivad olla aluseks eeskirjade rikkumise sageduse, tõsiduse ja põhjuste ning pettusega seotud eeskirjade eiramiste summade mõtestatud ja põhjalikuks analüüsimiseks; toonitab, et liikmesriigid peavad tagama selle, et komisjonile esitataks õigeaegselt ja asjakohaselt täpsed ja võrreldavad andmed, halduskoormust ebaproportsionaalselt suurendamata;

Parem kontroll

38.  rõhutab eeskirjade eiramiste keerulist olemust; on arvamusel, et komisjon ja liikmesriigid peavad võtma jõulisi meetmeid pettusejuhtumite vastu; on veendunud, et muude kui pettustega seotud eeskirjade eiramiste vähendamiseks tuleks kasutada haldusmeetmeid, eelkõige läbipaistvamaid ja lihtsamaid nõudeid, rohkem komisoni tehnilist abi liikmesriikidele ning tõhusamat heade tavade ja saadud kogemuste vahetamist; on veendunud, et veamäärade arvutamise metoodika tuleb ELi ja liikmesriigi tasandil ühtlustada;

39.  väljendab heameelt asjaolu üle, et ühenduse eel- ja järelkontrollide käigus avastatakse üha rohkem eeskirjade eiramisi, ning on seetõttu seisukohal, et neid kontrolle tuleks laiendada;

40.  palub liikmesriikide asjaomastel asutustel teostada paremaid kontrolle ning kasutada kogu olemasolevat teavet, et vältida ELi vahenditega seotud vigu ja eeskirjadevastaseid makseid;

41.  innustab komisjoni tugevdama veelgi oma järelevalverolli auditeerimis-, kontrolli- ja inspekteerimistegevuse, parandusmeetmete kavade ning varajase hoiatamise kirjade abil; kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi ning kasutama ära oma potentsiaali vigade avastamiseks ja korrigeerimiseks enne komisjonilt kulude hüvitamise taotlemist; rõhutab sellega seoses, et ennetavad meetmed on kulude ennetamiseks ja alusetult tehtud maksete sissenõudmiseks võetavate meetmete vajaduse vältimiseks eriti väärtuslikud;

42.  kordab oma üleskutset komisjonile arendada välja selline pädevate asutuste vaheline teabevahetussüsteem, mis võimaldaks võrrelda kahe või enama liikmesriigi vahel raamatupidamiskirjeid, et ennetada riikidevahelisi pettusi seoses struktuuri- ja investeerimisfondidega, tagades seeläbi tervikliku lähenemisviisi ELi finantshuvide kaitsele;

43.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kõik komisjoni talitused töötasid 2014. aastal välja oma pettusevastase võitluse strateegiad ja rakendasid neid; kutsub ELi ameteid, rakendusameteid ja ühisettevõtteid üles sama tegema; rõhutab pettusevastaste koordineerimistalituste rolli pettusevastases võitluses; väljendab heameelt, et Bulgaaria, Kreeka, Horvaatia, Malta ja Slovakkia on võtnud vastu riiklikud pettusevastased strateegiad, ning palub asjaomastel liikmesriikidel oma riiklikud pettusevastased strateegiad võimalikult kiiresti esitada; kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult riiklike pettusevastaste strateegiate rakendamist;

44.  soovib lisaks väga näha, et liikmesriigid ja komisjon teeksid vahendite haldamisel tihedamat koostööd; nõuab, et vahendite haldamises osalevate ametiasutuste personalile, eriti riiklikes pettustevastastes koordineerimistalitustes töötavale personalile, tagataks põhjalik väljaõpe, et nad võiksid töötada välja oma riiklikud pettusevastased strateegiad;

45.  tunneb heameelt programmi Herakles III esimese aastaülevaate positiivsete tulemuste üle; väljendab muret asjaolu pärast, et sellele eraldatud eelarve ei pruugi olla piisav; nõuab täiendavat tulemustel põhinevat teavet, eelkõige 55 konverentsi ja koolituse mõju kohta ELi finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks liikmesriikide poolt võetud meetmete tulemuslikkusele;

46.  kordab, et ELi toimimise lepingu artikli 325 lõike 2 kohaselt võtavad liikmesriigid „liidu finantshuve kahjustavate kelmuste vastu samu meetmeid, mida nad kasutavad omaenda finantshuve kahjustavate kelmuste vastu”; on arvamusel, et see säte ei ole ELis täidetud; on arvamusel, et komisjon peaks töötama välja pettuse- ja korruptsioonivastase võitluse horisontaalse poliitika; rõhutab, et komisjon on ühtlasi vastutav rahaliste vahendite tulemusliku kulutamise eest, ning palub seetõttu komisjonil kehtestada sisemised tulemuslikkuse nõuded;

47.  on seisukohal, et ELi kodanikke on vaja programmitöö ja kontrollietapis rohkem kaasata, kasutades selleks kergesti juurdepääsetavaid teabevahendeid, eelkõige suurte taristuprojektide rahastamise puhul; palub komisjonil kaaluda osaluseelarvestamise ideed, et kaasata kodanikud ELi vahendite kulutamise järelevalvesse, ning luua juurdepääsetava elektroonilise keskkonna pettusejuhtumitest teatamiseks;

48.  märgib, et eeskirjade eiramise määratlus, liigitus, avastamine ning sellest teatamine erinevad liikmesriigiti ja liikmesriigi siseselt, peamiselt eeskirjade eiramise määratluste erinevuse tõttu; peab vajalikuks ühtlustamist jätkata ja tunneb sellega seoses heameelt komisjoni 8. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse üle eeskirjade eiramisest teatamise kohta, millega täiendatakse ühissätete määrust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama sidusad strateegiad eeskirjade eiramise käsitlemiseks ja pettusevastaseks võitluseks ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas; tõstab esile komisjoni võetud ennetus- ja parandusmeetmeid pettustena teatatud eeskirjade eiramiste ärahoidmiseks, sealhulgas 193 maksete katkestamist ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas;

49.  tuletab meelde, et ühissätete määruses kohustatakse haldusasutusi võtma tõhusaid ja proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid, mis peaksid kuuluma riiklikku pettusevastasesse strateegiasse; kutsub komisjoni üles tugevdama ennetustegevust; väljendab sellega seoses heameelt riskide varase avastamise süsteemi sisseseadmise üle ja nõuab eelkõige haldusasutuste tehnilise ja haldussuutlikkuse parandamist eesmärgiga tagada tugevamad kontrollisüsteemid, mis suudaksid vähendada pettuseohtu ja parandada avastamissuutlikkust, sh vähem arenenud piirkondades, põhjustamata asjatut finants- ja halduskoormust; toonitab, et ennetustegevus peaks hõlmama pädevates asutustes rahaliste vahendite haldamise ja kontrolli eest vastutavate töötajate pidevat koolitamist ja toetamist ning teabe- ja parimate tavade vahetust; toonitab kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning partnerite olulist rolli pettusevastases võitluses, millega tagatakse läbipaistvus ja hoitakse ära huvide konfliktid;

50.  tunnustab komisjoni otsust viia 2018. aastal läbi vahehindamine, et selgitada välja, kas ühtekuuluvuspoliitika uus regulatiivne ülesehitus aitab ennetada ja vähendada eeskirjade eiramise, sh pettuse ohtu, ning ootab üksikasjalikku teavet uute eeskirjade mõju kohta haldus- ja kontrollisüsteemidele nii eeskirjade eiramise ja pettuste ohu kui ka poliitika üldise elluviimise osas;

51.  nõuab, et komisjon ja kontrollikoda edendaksid auditiandmete läbipaistvust, avaldades üksikasjalikumat teavet iga poliitikavaldkonna ja sektori parimate ja halvimate tulemustega liikmesriikide kohta, et võimaldada asjaosalistel teha kindlaks valdkonnad, milles on kõige enam abi vaja, ning kavandada vastavalt meetmeid;

Finantshuvide kaitse direktiiv ja Euroopa Prokuratuuri määrus

52.  väljendab heameelt komisjoni avalduse üle tema ELi finantshuvide kaitse 2014. aasta aruandes, milles märgitakse, et nii finantshuvide kaitse direktiivi kui ka Euroopa Prokuratuuri määruse vastuvõtmine „täiendaks ja tugevdaks õigusraamistikku ning parandaks olulisel määral pettusevastast võitlust“; kordab oma arvamust, et on vaja võimalikult kiiresti vastu võtta finantshuvide kaitse direktiiv, mille kohaldamisala hõlmaks ka käibemaksu ning milles oleksid selgelt määratletud finantshuvide kaitsega seotud õiguserikkumised ning miinimumeeskirjad maksimaalselt kohaldatavate vanglakaristuste kohta ja miinimumeeskirjad aegumistähtaegade kohta; tuletab meelde kohtuotsust Taricco kohtuasjas, milles Euroopa Liidu Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et 1995. aasta finantshuvide kaitse konventsioonis sisalduv finantshuve kahjustava pettuse määratlus hõlmab ka käibemaksupettust;

53.  rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri määrus tuleks samuti kiiresti vastu võtta, ning nõuab, et nõukogu selgitaks omapoolseid läbirääkimistega viivitamise põhjusi;

Riigihanked

54.  märgib, et riigihanke-eeskirjadest mittekinnipidamisest tulenevate eeskirjade eiramiste tase on endiselt kõrge; kutsub liikmesriike üles võtma siseriiklikku õigusesse kiiresti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta(8), millega muudetakse e-hanked kohustuslikuks ning kehtestatakse järelevalve- ja aruandluskohustused eesmärgiga ohjeldada hangetega seotud pettusi ja muid tõsiseid eeskirjade eiramisi; palub komisjonil teha kohustuslikuks avaldada kõik toetusesaajate ja eelkõige allhankijatega seotud dokumendid;

55.  kutsub komisjoni üles riigihangete puhul täpselt rakendama meetmeid, mis on seotud kaalutlusõiguse ja menetlusest kõrvalejätmisega, korraldama igal juhtumil asjakohaseid taustakontrolle ning kohaldama menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumit, et ettevõtteid huvide konflikti korral kõrvale jätta – kõik need sammud on olulised institutsioonide usaldatavuse kaitse huvides;

56.  rõhutab, et riigihanke-eeskirjade eiramine põhjustas programmitöö perioodil 2007–2013 arvukalt vigu – muu hulgas riigihangetest hoidumine lepingute jagamise abil väiksemateks pakkumisteks, et künniste ületamist vältida, ja nõuetevastaste menetluste kasutamine; juhib tähelepanu asjaolule, et uued riigihankedirektiivid tuleb rakendada 2016. aasta aprilliks; rõhutab, et eeskirjade eiramiste esinemise vähendamine eeldab liikmesriikidelt kõnealuste direktiivide nõuetekohast rakendamist; palub komisjonil seepärast töötada välja suunised direktiivide nõuetekohaseks rakendamiseks; palub komisjonil direktiivide rakendamist tähelepanelikult jälgida; on veendunud, et eeltingimuste abil on võimalik riigihankeid parandada; rõhutab vajadust läbipaistvate ja ligipääsetavate eeskirjade järele;

57.  väljendab muret täieliku läbipaistvuse puudumise üle seoses suurte taristuprojektide rahastamisega; palub komisjonil kaaluda sellise ettepaneku esitamist, millega muudetaks kohustuslikuks kõigi finantsaruannete ja suuremahuliste riiklike ehitustöödega seotud projektide, sealhulgas alltöövõtjaid käsitleva dokumentatsiooni avaldamine;

58.  palub komisjonil avalikustada kogu Lyoni-Torino kiirraudtee projekti ja selle rahastamisega seotud dokumentatsiooni;

59.  kutsub komisjoni üles töötama välja eeskirjade eiramiste andmebaasi, mis annaks aluse riigihangetega seotud vigade sageduse, raskusastme ja põhjuste mõtestatud ja terviklikuks analüüsiks; kutsub liikmesriikide asjaomaseid asutusi üles arendama ja analüüsima oma andmebaase eeskirjade eiramiste kohta, sealhulgas nende kohta, mis esinevad riigihangete valdkonnas, ning tegema komisjoniga koostööd, et pakkuda niisuguseid andmeid sellisel kujul ja ajal, mis hõlbustab komisjoni tööd;

60.  seab kahtluse alla asjaolu, et riigihankemenetluste raames tehtud üha suurema hulga tõsiste vigade puhul ei ole tegemist pettusejuhtumitega, ning palub komisjonil olla selles osas eriti tähelepanelik, mitte ainult pidades liikmesriikidega dialoogi olemasolevate ja uute riigihankedirektiivide paremaks kohaldamiseks, vaid ka esitades asjaomased juhtumid OLAFile kaalumiseks;

61.  toonitab, et hädaolukorras, nt vahendite kasutamisel pagulaste jaoks, on tavapärastest hankemenetlustest sageli olemas erandid, mis hõlmavad otsejuurdepääsu vahenditele; peab kahetsusväärseks, et sel põhjusel on sageli esinenud rikkumisjuhtumeid; palub komisjonil teostada tõhusamat järelevalvet selliste erandite kasutamise üle ning laialt levinud tava üle jagada hankelepingud väiksemateks osadeks, et need ei ületaks künniseid, vältides seeläbi tavalisi hankemenetlusi;

62.  märgib, et kontrollikoda analüüsis oma eriaruandes nr 10/2015 „ELi ühtekuuluvusvaldkonna vahenditega tehtavate riigihangete probleemide kõrvaldamiseks vajatakse suuremaid jõupingutusi“ riigihangetega seotud menetlusi; märgib, et riigihanke-eeskirjade mittejärgimine viib vigadeni, mis võib põhjustada viivitusi rakendamisel ja finantskorrektsioone; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada 2016. aasta lõpuks eeltingimuste täielik järgimine riigihangete seaduse tulemusliku rakendamise osas; palub liikmesriikidel tagada 2014. aasta riigihankedirektiivide paketi asjakohane ja kiire ülevõtmine;

63.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kasutaksid riigihangete korraldamisel täielikult ära infotehnoloogia võimalusi, kaasa arvatud e-hanke vahendeid, heade tavade vahetamist ja ennetavad riskihindamisvahendeid; kiidab heaks komisjonis välja töötatud veebipõhise pettuste avastamise vahendi ARACHNE, mille eesmärk on selgitada riskinäitajate kogumi alusel välja kõige riskantsemad projektid, ning kutsub liikmesriike üles seda vahendit kasutama;

Tulemuspõhine eelarvestamine ja kuludele vastava tulu lähenemisviis

64.  rõhutab, et tähtis on olla eeskujuks, ning peab väga tervitatavaks institutsioonidevahelist lähenemisviisi tulemuspõhise eelarvestamise rakendamisele; kutsub komisjoni üles võtma vastu mitmeaastase finantsraamistiku kavandamis-, rakendamis- ja kontrollietapi kooskõlas tulemuspõhise eelarvestamise põhimõttega;

65.  märgib edasiste ja jätkuvate meetmete tähtsust, et vältida pettustena teatatud eeskirjade eiramisi, kuid samuti kordab oma üleskutset võtta vastu uus metoodika, mis keskendub programmide tulemustele, mitte nende formaalsele hindamisele, ja on kooskõlas tulemustele keskendunud ELi eelarve põhimõttega; palub komisjonil tugevdada oma meetmeid seoses tõhususe ja tulemuslikkuse näitajate kohaldamisega kõikide tema programmide suhtes ning mitte keskenduda ainult veamäärale; palub komisjonil mitte tegeleda ainult kolme peamise kategooriaga – säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus –, vaid hakata keskenduma ka uuele kolmikule – ökoloogia, võrdsus ja eetika;

66.  nõuab rahastatavate projektide valimise protsessis keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse lisaväärtusega seotud eelhindamiste kohustuslikuks muutmist nii liidu sees kui ka väljaspool seda ning nende hindamiste tulemuste ja kasutatud näitajate avalikustamist ja täielikult juurdepääsetavaks muutmist;

67.  märgib, et tulemustest teavitamine on endiselt nõrk ning et korrapäraselt on vaja hinnata sisendeid (programmi rakendamiseks vajalikud rahalised, organisatoorsed ja regulatiivsed vahendid ning inimressursid), väljundeid (programmi tulemused), tulemusi (programmi vahetu toime) ning mõju (pikaajalised muutused ühiskonnas);

68.  väljendab heameelt liikmesriikide riiklike kontaktpunktide võrgustiku loomise üle ning korruptsioonivastaste eesmärkide lisamise üle majanduse juhtimise Euroopa poolaasta protsessi;

69.  nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks viivitamata kõik tubakatootjatega sõlmitud kokkulepete hindamised, et teha kindlaks, kui tõhusad on need selliste pettuste ja võltsimiste vastases võitluses, mis mõjutavad ELi finantshuve, ning hindaks selliste kokkulepete uuendamise asjakohasust;

70.  rõhutab kontrollikoja, kõrgeimate kontrolliasutuste, komisjoni ja korraldusasutuste rolli avaliku sektori kulutuste seaduslikkuse ja tulemuslikkuse kontrollimisel; kutsub kontrollikoda ja komisjoni üles parandama veelgi oma koostööd kõrgeimate kontrolliasutustega liikmesriikides, et laiendada auditeeritavate rahaliste vahendite ja projektide ulatust ja proportsiooni;

Tubakatoodete salakaubavedu ja võltsitud kaubad

71.  tunneb muret Euroopa Ombudsmani järelduse(9) pärast, mille kohaselt ei rakenda komisjon (välja arvatud tervise peadirektoraat) täielikult ÜRO Maailma Terviseorganisatsiooni eeskirju ja suuniseid läbipaistvuse ja tubakatööstuse lobitöö kohta; on seetõttu arvamusel, et komisjoni usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus on ohtu seatud;

72.  nõuab, et kõik asjaomased ELi institutsioonid rakendaksid Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artikli 5 lõiget 3 kooskõlas vastavates suunistes toodud soovitustega; nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks viivitamata oma hinnangu tubakatootjatega sõlmitud lepingute kohta ja mõjuhinnangu tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni rakendamise kohta; palub komisjonil tagada täielik läbipaistvus seoses tubakatootjatega sõlmitud lepingute ja nende võimaliku pikendamisega ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid annaksid regulaarselt aru kulutustest, mis on tehtud selliste lepingute tulemusena saadavate rahaliste vahendite abil;

73.  tunneb heameelt paljude niisuguste ühiste tollioperatsioonide tulemuslikkuse üle, mille puhul tegid OLAF ja liikmesriigid kolmandate riikide teenistustega koostööd ning mille tagajärjel konfiskeeriti muu hulgas 1,2 miljonit võltsitud toodet, muu hulgas parfüüme, sõidukite varuosasid, elektroonikaseadmeid ja 130 miljonit sigaretti; rõhutab asjaolu, et kõrgelt maksustatavate kaupade salakaubavedu tekitab ELi ja selle liikmesriikide eelarve tulu poolel olulist kahju ning ainuüksi sigarettide salakaubaveo tõttu kaotatakse tollituludes hinnanguliselt otseselt enam kui 10 miljardit eurot aastas; toonitab, et võltsitud toodetega kauplemine vähendab ELi, liikmesriikide ja Euroopa äriühingute tulusid;

74.  on sügavalt mures kasvava salakaubanduse, ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja muude ebaseadusliku kaubanduse vormide pärast, mis ei mõjuta mitte üksnes tollimaksude kogumist liikmesriikides ja seeläbi ELi eelarvet, vaid on tihedalt seotud ka organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuse, tarbijaid ähvardavate ohtude ja negatiivsete mõjudega ühtse turu toimimisele, ning mis kahjustavad võrdseid tingimusi kõigi konkureerivate ettevõtete, eelkõige VKEde jaoks; nõuab seepärast paremat koostööd OLAFi, tolliasutuste ja turujärelevalveasutuste vahel, et lisaks eelnimetatud probleemide vastu võitlemisele piirata ka ELi intellektuaalomandi õigust rikkuvate toodetega kauplemist;

75.  rõhutab, et oluline on eristada seaduslikke geneerilisi ravimeid võltsitud ravimitest, et vältida geneeriliste ravimite tootmise ja nendega seadusliku kauplemise takistamist, ning palub veel kord, et liikmesriigid, kes on liitunud tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise ÜRO protokolliga, kuid pole seda veel ratifitseerinud, viiksid ratifitseerimisprotsessi võimalikult kiiresti lõpule;

OLAFi juurdlused ja roll

76.  võtab teadmiseks OLAFi rolli ühistes tollioperatsioonides ELi eelarvele avalduva kahju tõkestamisel ning palub OLAFil lisada oma tulevastesse aastaaruannetesse rohkem teavet ja konkreetseid arve, mis puudutavad ELi eelarve tulude poole kaitset;

77.  tunneb heameelt nõukogu, komisjoni, parlamendi, OLAFi ja selle järelevalvekomitee iga-aastaste institutsioonidevaheliste kohtumiste üle; nõuab kõnealuse kolme Euroopa institutsiooni vahel roteeruvat eesistumist; kutsub komisjoni üles toetama parlamendi algatust ning nõuab tungivalt, et nõukogu vaataks oma kõnealust teemat käsitleva negatiivse seisukoha uuesti läbi;

78.  kordab ELi finantshuvide kaitse 2013. aasta aruannet(10) puudutavat nõudmist, et OLAFi ja selle järelevalvekomitee vahelised allesjäänud probleemid tuleks kiiresti lahendada; kordab, et ei OLAF ega selle järelevalvekomitee saa praeguse piiratud koostöö tingimustes oma õiguslikke kohustusi tulemuslikult täita; märgib murelikult edusammude puudumist ja peab seetõttu praegust olukorda vastuvõetamatuks; palub komisjonil täita oma rolli täies mahus ja teha aktiivselt tööd selleks, et leida kiiresti pikaajaline lahendus;

79.  on arvamusel, et järelevalvekomiteel peaksid tema mandaadi kohaselt olema sõltumatud töötajad, kes on OLAFi administratsioonist eraldatud ja majanduslikult sõltumatud; palub OLAFil anda järelevalvekomiteele juurdepääs dokumentidele, mida järelevalvekomitee peab vajalikuks oma ülesannete täitmiseks vastavalt talle antud pädevusele; nõuab, et komisjon esitaks ettepaneku OLAFi määruse vastavaks muutmiseks;

80.  võtab teadmiseks lahknevused OLAFi poolt liikmesriikides avalikest ja eraallikatest pettuse kohta kogutud teabe (OLAF 2014. aasta aruanne) ja OLAFi poolt liikmesriikidele soovitatud finantsvahendite sissenõudmise vahel, mis on väga ebaühtlane; palub komisjonil toetada algatusi, mille eesmärk on suurendada sissenõudmismäära pettusejuhtumite puhul;

81.  nõuab, et komisjon tagaks täieliku läbipaistvuse seoses riiklike prokuratuuride kõikide nõuetega OLAFi töötajatelt, sh tema peadirektorilt, puutumatuse äravõtmiseks;

82.  väljendab heameelt OLAFi tõendatult tulemuslike tariifsete soodustusmeetmete kõlblikkust käsitlevate päritoluga seotud uurimiste üle ning palub liikmesriikidel neid tulemusi arvesse võtta ja rakendada kõik vajalikud ja asjakohased meetmed kooskõlas ELi tollialaste õigusaktidega; palub komisjonil jätkata kontrolli selle üle, et liikmesriigid suurendaksid vastastikuse abi teabevahetuse alusel oma riskijuhtimissüsteemide ja kontrollistrateegiate tõhusust, eesmärgiga vältida ELi eelarves selliste kaupade impordist tulenevaid kadusid, millele tariifsed soodustusmeetmed pole sooduskaubanduslepinguga ette nähtud; palub komisjonil samuti täita oma kohustust korraldada märkimisväärse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõjuga sooduskaubanduslepingute suhtes järelhindamisi, muu hulgas seada sisse soodustatud riikide perioodiline aruandluse süsteem nende sooduspäritolu staatuse haldamise ja kontrolli kohta;

83.  märgib, et laiaulatuslik süüdistuste esitamine kuritegevuse, sealhulgas pettuse, korruptsiooni, rahapesu, seonduva organiseeritud kuritegevuse ja muu ebaseadusliku tegevuse eest, mis mõjutab ELi finantshuve, on ELi tulemusliku toimimise oluline eeltingimus (conditio sine qua non); rõhutab vajadust OLAFi soovituste süsteemsete järelmeetmete järele; on arvamusel, et kõnealuste soovituste järelmeetmed eeldavad siseriiklikes õigusaktides OLAFile menetlusõiguste andmist, et tagada soovituste austamine ja nendega arvestamine riiklike ametiasutuste poolt;

84.  nõuab, et komisjon selgitaks peamisi põhjuseid, miks liikmesriigid ei võta järelmeetmeid seoses OLAFi poolt neile edastatud liidu finantshuve kahjustavate väidetavate pettusejuhtumitega;

o
o   o

85.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja OLAFi järelevalvekomiteele.

(1) ELT L 84, 20.3.2014, lk 6.
(2) ELT L 248, 18.9.2013, lk 1.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 121.
(5) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 62.
(6) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0444.
(8) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
(9) http://www.ombudsman.europa.eu/et/press/release.faces/et/61027/html.bookmark
(10) Vastuvõetud tekstid 11. märtsil 2015, P8_TA(2015)0062.


Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopa Parlamendi töös
PDF 208kWORD 100k
Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2016. aasta resolutsioon soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendi töös (2015/2230(INI))
P8_TA(2016)0072A8-0034/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking +5“ (2000), „Peking +10“ (2005) ja „Peking +15“ (2010), samuti „Peking +20“ läbivaatamiskonverentsi lõppdokumenti,

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2015. aasta järeldusi sooküsimuste kohta arengukoostöös,

–  võttes arvesse talituste 21. septembri 2015. aasta ühist töödokumenti „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“ (SWD(2015)0182) ning nõukogu 26. oktoobri 2015. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni artiklit 3, milles sugupool on määratletud sotsiaalselt konstrueeritud rollide, käitumise, tegevuste või omadustena, mida antud ühiskond naistele ja meestele sobivaks peab,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2010. aasta teatist „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Naiste harta“ (COM(2010)0078),

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015“ (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ (SWD(2015)0278),

–  võttes arvesse komisjoni uuringuaruannet „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 tugevate ja nõrkade külgede analüüs“,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu soolise võrdõiguslikkuse strateegiat 2014–2017,

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2015. aastal avaldatud uuringut „Advancing women in political decision-making – Way forward“ (Naiste osaluse edendamine poliitikakujundamises. Edasine tegevus),

–  võttes arvesse EIGE 2011. aastal avaldatud aruande „Gender-Sensitive Parliaments: A Global Review of Good Practice“ (Sootundlikud parlamendid: heade tavade ülemaailmne ülevaade) järeldusi ja soovitusi,

–  võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2009(1), 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2010(2), 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2011(3) ning 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus 2013. aastal naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta(4),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2003. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendis(5),

–  võttes arvesse oma 18. jaanuari 2007. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonide töö raames(6),

–  võttes arvesse oma 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonide ja delegatsioonide töö raames(7),

–  võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ELi välissuhetes ning rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel(8),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni naiste osalemise kohta poliitiliste otsuste tegemisel, kvaliteedi ja võrdõiguslikkuse kohta(9),

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks(10),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni uue naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta Euroopas pärast 2015. aastat(11),

–  võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 1996. aasta teatist „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse teema lisamine kõigisse ühenduse meetmetesse ja poliitikatesse“ (COM(1996)0067), milles komisjon kohustus edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis tegevustes ja poliitikavaldkondades kõigil tasanditel, pannes sellega aluse soolise aspekti arvestamise põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C 2014. aastal avaldatud uuringut „Evaluation of the Strategy for Equality between women and men 2010-2015 as a contribution to achieve the goals of the Beijing Platform for Action“ (2010.–2015. aasta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia hindamisuuring, aitamaks kaasa Pekingi tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisele),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C 2014. aastal avaldatud uuringut „Gender Mainstreaming in Committees and Delegations of the European Parliament“ (Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopa Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide töös),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna D 2015. aastal avaldatud uuringut „The EU Budget for Gender Equality“ (ELi eelarvevahendid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks),

–  võttes arvesse ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri 2014. aasta mais avaldatud dokumenti „Guidance on the development of gender equality and the empowerment of women policies“ (Suunised soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist käsitlevate poliitikameetmete väljatöötamise kohta),

–  võttes arvesse Euroopa Poliitikainstituutide võrgustiku 2014. aastal avaldatud dokumenti „Advances in EU Gender Equality: Missing the mark?“ (ELi soolise võrdõiguslikkuse edendamine. Valed meetodid?),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi personali peadirektoraadi 2014. aasta inimressursside aruannet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8-0034/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine horisontaalse põhimõttena ning Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud sooline võrdõiguslikkus liidu väärtusena;

B.  arvestades, et põhiõiguste harta sisaldab erisätteid soolise võrdõiguslikkuse horisontaalse põhimõtte kohta ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 tunnistatakse, et hartal on aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud;

C.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine on oluline inimõiguste kaitse, demokraatia toimimise, õigusriigi põhimõtte austamise, majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse ja jätkusuutlikkuse seisukohast;

D.  arvestades, et edasiminek ELi soolise võrdõiguslikkuse saavutamises on soikunud ja praeguse tempoga ei saavutata seda veel mõnda aega;

E.  arvestades, et dokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ kohustus komisjon jätkama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetmeid, sealhulgas hindamis- ja järelevalvetegevuse kaudu; arvestades, et komisjon taandas strateegilise kohustuse soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks pärast 2015. aastat talituste töödokumendiks;

F.  arvestades, et säästva arengu eesmärkide seas on viiendaks eesmärgiks seatud soolise võrdõiguslikkuse saavutamine 2030. aastaks;

G.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine tähendab soolise perspektiivi kaasamist ELi poliitika igasse aspekti, poliitika- ja õiguslike meetmete ning rahastamisprogrammide ettevalmistamisse, kavandamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse, et saavutada naiste ja meeste võrdõiguslikkus(12);

H.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine peab hõlmama LGBTIQ isikute ja igasuguse soolise identiteediga isikute õigusi, perspektiive ja heaolu;

I.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine peaks olema ennetav ja reageeriv vahend, et saavutada sooline võrdõiguslikkus;

J.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ei ole omaette poliitiline eesmärk, vaid soolise võrdõiguslikkuse saavutamise oluline vahend, seda alati koos muude erimeetmete ja poliitikaga, mis on suunatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele;

K.  arvestades, et vastutava komisjoni üks pädevusi on aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisele ja edasiarendamisele kõigis poliitikavaldkondades;

L.  arvestades, et suurem osa parlamendikomisjone pöörab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele üldiselt tähelepanu (nt seadusandlikus töös, töösuhetes naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga ja võrdõiguslikkuse tegevuskavade koostamisel), kuid mõned komisjonid tunnevad selle teema vastu vähe huvi või ei tunne üldse;

M.  arvestades, et parlamendi eelmisest ametiajast alates kujunes vastutaval komisjonil välja praktika anda teiste komisjonide raportitesse konkreetne panus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekutega; arvestades, et 2014. aastal avaldatud uuringu(13) kohaselt lisati 85 % 2011. aasta juulist kuni 2013. aasta veebruarini esitatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekutest vastutavate komisjonide vastu võetud lõplikesse raportitesse; arvestades, et parlamendis soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise olukorrale ajakohastatud hinnangu andmiseks on vaja täiendavaid andmeid alates 2013. aasta veebruarist;

N.  arvestades, et pärast soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitleva resolutsiooni vastuvõtmist 2003. aastal määras iga parlamendikomisjon ühe oma liikme vastutusalaks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise, luues sellega nn soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku; arvestades, et seda teemat käsitlevates hilisemates resolutsioonides nõuti selle võrgustiku pidevat arendamist ja sarnase võrgustiku loomist parlamentidevaheliste delegatsioonide jaoks; arvestades, et võrgustikku toetab lisavõrgustik töötajate tasemel komisjonide sekretariaatides;

O.  arvestades, et võrgustiku liikmed täitsid küsimustiku, et hinnata soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise olukorda nende pädevusalasse kuuluvates poliitikavaldkondades;

P.  arvestades, et mitmeaastasele finantsraamistikule on lisatud kolme institutsiooni ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku, et mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) suhtes kohaldatavatesse iga-aastastesse eelarvemenetlustesse integreeritakse vajaduse korral sootundlikud elemendid, võttes arvesse viise, kuidas liidu üldine finantsraamistik toetab suuremat soolist võrdõiguslikkust (ja tagab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise); arvestades, et sellest hoolimata on vaja tugevdada tegelikku pühendumist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise jätkamisele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele, sest olemasolevaid meetmeid on rakendatud vaid mõõdukalt ning konkreetselt sooküsimustele on eraldatud ebapiisavalt eelarvevahendeid;

Q.  arvestades, et ELi institutsioonides ei ole sooteadlikku eelarvestamist järjepidevalt kohaldatud;

R.  arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) asutati selleks, et toetada ja tugevdada soolise võrdõiguslikkuse edendamist, kaasa arvatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kõigis ELi poliitikavaldkondades ja nendel põhinevas liikmesriikide poliitikas; arvestades, et EIGE on välja töötanud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise platvormi ning koostanud soolise võrdõiguslikkuse sõnastiku ja tesauruse, et toetada otsustajaid ning ELi institutsioonide ja valitsusasutuste töötajaid soolise aspekti lisamisel oma töösse;

S.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine hõlmab soolise aspekti lisamist eri poliitikameetmete sisusse ning naiste, meeste ja igasuguse soolise identiteediga isikute esindatust teatavates poliitikavaldkondades puudutava küsimuse käsitlemist; arvestades, et mõlemat mõõdet tuleb poliitikakujundamise protsessi kõigis etappides arvesse võtta;

T.  arvestades, et kõik ELi sise- ja välispoliitikameetmed tuleks kujundada nii, et need oleksid võrdselt kasulikud poistele ja tüdrukutele, meestele ja naistele ning muudele soolistele identiteetidele;

U.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamine on toodud komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia (2010–2015) hinnangus välja ühe peamise nõrkusena;

V.  arvestades, et sootundlikul parlamendil on väga oluline roll soolise ebavõrdsuse vähendamisel, naiste ja meeste majanduslikus, sotsiaalses ja poliitilises elus võrdse osalemise edendamisel ning soolist võrdõiguslikkust käsitleva poliitikaraamistiku laiendamisel;

W.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alane koolitus parlamendiliikmetele ja parlamendi töötajatele, eelkõige juhtivtöötajatele, on võtmetähtsusega soolise perspektiivi edendamiseks kõikides poliitikavaldkondades ja etappides;

X.  arvestades, et tegelike edusammude saavutamiseks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamises parlamendi tegevuses ei eraldata piisavalt vahendeid ja inimressursse;

Y.  arvestades, et süsteemne ja korrapärane sooliselt eristatud andmete ja statistika kogumine poliitika mõju hindamisel ja poliitikakujundamise protsessis on soolise võrdõiguslikkuse edendamise analüüsimiseks hädavajalik; arvestades, et parlamendis tuleb läbi viia rohkem kvalitatiivseid uuringuid, et teha kindlaks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise vahendite olulisus ja mõju poliitilistele tulemustele, otsustele ja seadusandlikele tekstidele;

Z.  arvestades, et naiste esindatus poliitilise ja haldustasandi otsuste tegemisega seotud tähtsatel ametikohtadel, muu hulgas parlamendi fraktsioonides, on jätkuvalt väike; arvestades, et naised juhivad enamasti neid komisjone, mis on vähem seotud vahendite eraldamise ja majanduslike otsuste tegemisega; arvestades, et parlament peab otsuste kvaliteedi parandamiseks tagama, et otsuste tegemisega seotud ametikohad on sugude vahel võrdselt jaotatud; arvestades, et mehed peavad võtma endale kohustuseks edendada soolist võrdõiguslikkust kõikides valdkondades ja kõigil tasanditel ning meessoost parlamendiliikmeid tuleb ergutada tegelema oma töös soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega;

AA.  arvestades, et parlamendil on olemas organisatsiooniline struktuur, et edendada oma tegevuses soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, ning seda struktuuri tuleb paremini koordineerida, tugevdada ja laiendada, näidates üles värsket poliitilist ja halduslikku tahet, et saavutada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel kõrgem tase;

AB.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas on vaja institutsioonidevahelist koostööd parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, et tagada soolise perspektiivi arvestamine poliitikatsükli kõikides etappides, mis hõlbustaks parlamendi enda tööd soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas;

AC.  arvestades, et parlamendi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise protsesside parandamiseks ja parimate tavade edendamiseks mõeldud teabevahetuse soodustamiseks on vaja panust välistelt sidusrühmadelt, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse rohujuure tasandi rühmadelt, rahvusvahelistelt institutsioonidelt, teadusringkondadelt ja riiklikelt parlamentidelt;

AD.  arvestades, et parlamendi 2007. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitlevas resolutsioonis nõuti, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist tema töös hinnataks iga kahe aasta järel;

Üldhinnang praegusele institutsioonilisele raamistikule

1.  on seisukohal, et soolise aspekti kaasamisel poliitikakujundamise protsessi tuleks arvesse võtta erinevaid asjaolusid: poliitikameetme sisu ning naiste ja meeste esindatust haldusstruktuuris ja otsustusprotsessis; samuti märgib, et selged andmed poliitika mõju kohta on väga vajalikud soolise võrdõiguslikkuse jätkuvaks edendamiseks;

2.  märgib, et parlamendi organisatsioonilise struktuuri eri organid vastutavad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kujundamise ja rakendamise eest nii poliitilisel kui ka tööelu tasandil:

   soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm, mis vastutab naiste ja meeste täieliku võrdõiguslikkuse edendamise eest parlamendi sekretariaadi tööelu kõigis aspektides;
   komisjon, mis vastutab konkreetsete meetmete eest, mille eesmärk on soolise mõõtme lisamine muude parlamendikomisjonide ja delegatsioonide töösse;
   soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustik;
   kõigil struktuuritasanditel soolise tasakaalu eduka rakendamise eest vastutav teenistus;

3.  peab kahetsusväärseks, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest vastutavate eri organite tegevust ei koordineerita ega kaasata parlamendi tegevusse või koostöösse teiste institutsioonidega (puudub soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitlev institutsioonidevaheline koostöömehhanism); kohustub institutsioonilise raamistiku raames edendama kõigi osalejate vahelist tõhusat koostööd, mis põhineb konkreetsetel mehhanismidel, nagu järelevalve ja tagasiside tulemuste kohta;

4.  kinnitab oma kavatsust võtta vastu ja rakendada korrapäraselt poliitikakava soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks parlamendis, mille üldine eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust soolise aspekti tõhusa kaasamise kaudu poliitikameetmetesse ja tegevusse, sealhulgas otsustus- ja haldusstruktuuridesse;

5.  nõuab, et arendataks edasi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustikku, mis esindaks parlamendikomisjone ja ka parlamentidevahelisi delegatsioone, ning et see kaasataks täielikult kõigi poliitikavaldkondade soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise olukorra regulaarsesse jälgimisse; märgib vajadust parlamendiliikmete suurema ja aktiivsema osalemise järele võrgustikus ning nõuab asendusliikmete lisamist võrgustikku, et suurendada osalemist, nagu see toimub komisjonide ja delegatsioonide puhul;

6.  rõhutab, et seda küsimust käsitleva eespool nimetatud 2014. aasta uuringu põhjal on tõhusaim vahend soolise võrdõiguslikkuse mõõtme kaasamiseks poliitikakujundamise protsessi olnud teiste parlamendikomisjonidega koostööd hõlmavate menetluste kasutamine; rõhutab, et teised komisjonid peaksid toetama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alast tööd ja rakendama seda oma tegevuses;

7.  kutsub vastutavaid teenistusi üles jätkama tööd töö- ja eraelu tasakaalu edendavate erimeetmetega; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi ametnikest kuulub enamik naisi jätkuvalt assistentide kategooriasse (AST); nõuab soolise võrdõiguslikkuse olukorda parlamendis käsitleva ja sooliselt eristatud andmetel põhineva iga-aastase analüüsi läbiviimist personali ja poliitiliste organite kõigil tasanditel, sealhulgas parlamendiliikmete assistentide hulgas, ja analüüsi tulemuste avalikustamist;

8.  nõuab struktuursete tõkete käsitlemist ning soodsa keskkonna loomist, mis võimaldaks naistel osaleda kõikide tasandite otsustusprotsessides, näiteks tuleks võtta meetmeid töö- ja eraelu ühitamiseks ning positiivseid meetmeid, mille abil saaks suurendada alaesindatud sugupoole esindatust naiste või meeste poolt domineeritud ametikohtadel; nõuab, et erakonnad tunnistaksid oma kohustust edendada naiste rolli, sest erakondade käes on võim naisi tööle võtta, valida ja kandidaadiks nimetada;

9.  taunib asjaolu, et juhatuse 2006. aastal vastu võetud eesmärke soolise tasakaalu saavutamiseks kõrgemate ja keskastme juhtide tasandil (Kaufmanni raport) ei täidetud 2009. aastaks ega ole veel ikka täidetud; märgib, et soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm kinnitas need eesmärgid hiljem järgmisteks aastateks; nõuab tulemuslike, korrigeerivate ja kaugeleulatuvate meetmete võtmist, et saavutada need soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid nii kiiresti kui võimalik;

10.  märgib, et soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm vastutab parlamendis võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise tegevuskava vastuvõtmise ja rakendamise eest; palub, et kõrgetasemeline töörühm esitaks pädevate teenistuste toetusel tervikliku soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, milles osutatakse, kuidas suurendada naiste osakaalu keskastme ja tippjuhtide ametikohtadel aastaks 2020 40 %-ni; palub personali peadirektoraadil ja fraktsioonidel kaaluda võimalust esitada vabale üksuse juhi ametikohale nii naise kui ka mehe kandidatuur;

11.  soovitab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alaline raportöör (kui see ametikoht on loodud) töötaks koos kõrgetasemelise töörühmaga, et tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonna eesmärkide saavutamine parlamendi sekretariaadi ja töötajate hulgas;

12.  kutsub fraktsioone üles kaaluma nii nais- kui ka meeskandidaadi esitamist parlamendikomisjonide ja fraktsioonide esimehe kohale;

13.  märgib, et kõikide komisjonide puhul on soovitav sugupoolte võrdne esindatus, nii palju kui asjaolud seda võimaldavad; palub fraktsioonidel kaaluda iga komisjoni puhul koordineeritult alaesindatud soost liikmete nimetamist; palub fraktsioonidel nimetada võrdne arv mees- ja naissoost parlamendiliikmeid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liikmeteks ja asendusliikmeteks, et edendada meeste osalust soolise võrdõiguslikkuse poliitikas;

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise vahendid

14.  rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute kasutamine on osutunud tulemuslikumaks kui arvamuste esitamine, kuna muudatusettepanekud on lühemad, neid saab kiiremini esitada ja need käsitlevad peamisi, konkreetseid ja piiritletud küsimusi; kordab oma üleskutset pädevale parlamendikomisjonile lisada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute esitamise tava kodukorda, võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni erirolli soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamises kui horisontaalses põhimõttes; nõuab tihedamat koostööd komisjonide vahel ning tõhusat koordineerimist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku ja pädeva komisjoni vahel nii poliitilisel kui ka haldustasandil, et tuua raportitesse märkimisväärne sooline mõõde; toonitab võrgustiku liikmete tähtsat rolli igas komisjonis, et hõlbustada tõhusat panust pädevalt komisjonilt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute ja arvamuste kaudu, ning nõuab tulemuslikku koordineerimist naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni vastutavate liikmete ja võrgustiku liikmete vahel soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute menetluses; rõhutab taas vajadust tiheda koostöö järele pädeva komisjoni ning juhtivate komisjonide vahel soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekute ja arvamuste valdkonnas, et tagada juhtiva komisjoni raporti jaoks sisendi optimaalne ajastamine ja kavandamine;

15.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud institutsioonidevahelisele deklaratsioonile, millega tagatakse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine, ei ole siiani võetud sooteadlikku eelarvestamist käsitlevaid meetmeid; rõhutab sellega seoses vajadust jälgida tähelepanelikult, kuidas rakendatakse ühisdeklaratsiooni põhimõtteid iga-aastaste eelarvemenetluste puhul, ja nõuab, et vastutavale komisjonile antaks mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel ametlik roll;

16.  rõhutab, et sooteadlik eelarvestamine planeerimise, programmitöö ja eelarvestamise kujul, mis annab panuse soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste täitmise edendamisse, on üks peamisi vaheneid, mida poliitikakujundajad kasutavad soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks; peab kahetsusväärseks, et sooteadlik eelarvestamine on näidanud, et soolist aspekti ei võeta veel arvesse kaugeltki kõigis poliitikavaldkondades, poliitikakujundamise protsessi kõigil tasanditel ja kõigis etappides; märgib sellega seoses, et eriti tähtis on suurendada institutsioonisisest võimekust sooteadlikuks eelarvestamiseks, et tõhustada parlamendi järelevalverolli nendes küsimustes; märgib, et kulude ja tulude poole otsustel on väga erinev mõju naistele ja meestele, ning rõhutab, et asjaomastesse komisjonidesse kuuluvad parlamendiliikmed peaksid seda erinevat mõju eelarve koostamisel arvesse võtma; rõhutab, et sooteadlik eelarvestamine edendab vastutust ja läbipaistvust seoses parlamendi pühendumisega soolisele võrdõiguslikkusele;

17.  märgib, et komisjon on otsustanud jätkata soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist soolise võrdõiguslikkuse küsimuste lisamisega mõjuhinnangutesse ja hindamistesse vastavalt parema õigusloome põhimõtetele ning kaalub 2017. aastal aruande koostamist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonis;

18.  kinnitab veel kord, et ka parlamendi tasandil tuleb eraldada piisavalt vahendeid soolise mõju hindamiste ja soopõhiste analüüside läbiviimiseks; palub komisjonil viia uute seadusandlike ja poliitikaettepanekute puhul süsteemselt läbi soolise mõju hindamisi, lähtudes tema kinnitatud hinnangust nende mõju kohta põhiõigustele ning selleks, et tagada naiste õiguste kaitse ELi poolt; rõhutab, et sellised analüüsid ja kasutatavad andmekogumismeetodid peavad olema LGBTIQ isikute kogemuste suhtes tundlikud; toonitab, et komisjone tuleks ergutada kasutama ära nii sisemist ekspertiisi kui ka soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega tegelevate teiste institutsioonide ning avaliku ja erasektori asutuste välisekspertiisi;

19.  palub EIGE-l esitada kõigile parlamendikomisjonidele korrapäraselt teavet, et rõhutada soolist aspekti poliitikakujundamise kõikides valdkondades, ja teha kättesaadavaks olemasolevad andmed ja tema välja töötatud vahendid, nagu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise platvorm, osana laiemast suutlikkuse suurendamisest, mis on suunatud ka töötajatele ja parlamendiliikmete assistentidele; palub uuringuteenistusel viia korrapäraselt läbi üksikasjalikke kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edenemise kohta parlamendis ning sellele pühendunud organisatsioonilise struktuuri toimimise kohta;

20.  peab kahetsusväärseks, et praegu ei ole EIGE-l piisavalt vahendeid, et täita kõiki temalt nõutavaid ülesandeid, ning seepärast rõhutab, et tuleb tagada EIGE eelarve kooskõlla viimine tema laialdaste volitustega;

21.  märgib, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist parlamendikomisjonides käsitlevale küsimustikule esitatud vastustes rõhutati, et soolise aspekti lisamisel parlamendikomisjonide töösse on tõhusad konkreetsed vahendid, sealhulgas

   oluliste dokumentide levitamine ja soolise võrdõiguslikkuse küsimuste kaasamine tellitud uuringute suunistesse;
   tähelepanu pööramine soolise võrdõiguslikkuse küsimustega seotud konkreetse terminoloogia ja konkreetsete määratluste kasutamisele;
   õigusakti ettepaneku projektide ja tulevaste lepingutega seotud ettepaneku projektide eel- ja järelhindamise edendamine;
   parlamendiliikmetele, töötajatele, poliitikanõunikele ja assistentidele suunatud koolitused ja teadlikkuse suurendamise tegevus;

peab väga soovitavaks nende vahendite edasist arendamist ja rakendamist parlamendi töös;

22.  tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise hindamised ja programmid nõuavad ka tõhusaid järelmeetmeid, et käsitleda iga meetme tulemuslikkust ja võimalikke probleeme; rõhutab, et vajaduse korral on tähis rakendada parandusmeetmeid ning arendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, kui pärast parandusmeetmete võtmist tuvastatakse edusammude puudumine;

23.  soovitab parlamendi kommunikatsiooni peadirektoraadil lisada oma aruandlusse parlamendi poliitika kohta tugevam sooline mõõde;

24.  toetab täielikult soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitleva sihtotstarbelise ja korrapärase koolituse väljatöötamist, mille jaoks on eraldatud piisavad vahendid, mis on kohandatud parlamendi erivajadustele ning mõeldud parlamendi poliitikavaldkondade töötajatele, ning on seisukohal, et mahukamat koolitust tuleks pakkuda keskastme ja tippjuhtidele, eelkõige üksuste juhtidele; nõuab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitleval koolitusel saaksid osaleda parlamendiliikmed, nende assistendid ja fraktsioonide töötajad; nõuab juhtimiskoolituste korraldamist ning juhtimiskogemust andvate töökohtade pakkumist naistele; soovitab, et koolitus hõlmaks teavet mitmekordse ja valdkondadevahelise diskrimineerimise vormide kohta; rõhutab vajadust tagada, et kõik parlamendi teenistused on teadlikud oma kohustustest soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas, teiste seas inimressursside, turvalisuse ja hoonetega tegelevad teenitused; soovitab kehtestada konkreetsed inimressursse käsitlevad suunised, millega tulemuslikult viiakse ellu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, et parandada kõikide töötajate, sh LGBTIQ isikute heaolu töökohal;

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine parlamendikomisjonide töös

25.  kordab oma nõuet koostada iga kahe aasta järel raport soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta parlamendi töös; on teadlik soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku rollist iga poliitikavaldkonna soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise olukorra hindamisel ja soovitab, et eelnimetatud raporti aluseks olevast küsimustikust võiks saada iga-aastane seiremeetod;

26.  märgib, et vastustes küsimustikule ütlesid võrgustiku liikmed üldiselt, et nende konkreetses poliitikavaldkonnas võetakse soopõhiseid vajadusi arvesse tegevuse eri valdkondades, nagu raportid, soolise võrdõiguslikkuse muudatusettepanekud, uuringud, kuulamised, lähetused ja arvamuste vahetused;

27.  väljendab heameelt mitme parlamendikomisjonide poolt selles valdkonnas tehtud konkreetsete algatuste üle; peab kahetsusväärseks, et valdav enamus parlamendikomisjone ei ole soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava oma töö jaoks vastu võtnud ega seda arutanud; rõhutab, kui tähtis on, et pädevad organid töötaksid koos kõikide komisjonide ja delegatsioonidega, et jagada parimaid tavasid, muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku kaudu, ning kehtestaksid selge menetluse (mis lisatakse parlamendi kodukorda) soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava vastuvõtmiseks igas komisjonis ja delegatsioonis; soovitab igal komisjonil korraldada kord kahe aasta jooksul – soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise raporti koostamisega samal ajal – oma poliitikavaldkonnas kuulamine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise teemal;

28.  rõhutab vajadust hinnata põhjalikult soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku toimimist ja selgitada välja võimalused, kuidas tagada võrgustiku liikmete tihedam kaasamine ja nende suurem teadlikkus; soovitab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku liikmed ja asendusliikmed oleksid pühendunud soolisele võrdõiguslikkusele, kuid toonitab, et nad ei pea olema tingimata naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liikmed, sest nii saaks suurem osa parlamendiliikmeid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega tegeleda; soovitab, et vastutava komisjoni ja võrgustiku vahel oleksid korrapärased kontaktid ja teabevahetus;

29.  soovitab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku tööd juhiksid ühiselt vastutav komisjon ja üks võrgustiku liige, kusjuures viimane määratakse rotatsiooni korras eri komisjonidest, näitamaks, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine hõlmab kõiki parlamendikomisjone;

30.  on seisukohal, et vaja on luua sisemine järelevalveüksus, et teha järelhindamisi vahendite ja meetmete rakendamise kohta ja võtta neile järelmeetmeid; nõuab konkreetsete töökohustuste sõnastamist nende personaliliikmete jaoks, kes vastutavad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest komisjonides; palub pädevatel organitel hinnata iga kahe aasta järel soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edusamme komisjonides ja delegatsioonides;

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist toetav institutsioonidevaheline koostöö

31.  on veendunud, et tihedamad institutsioonidevahelised suhted parandavad ELi poliitikakujundamise soolist tasakaalu; märgib, et seni pole loodud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitlevat struktureeritud koostööd teiste institutsiooniliste partneritega, nagu komisjon, nõukogu ja EIGE; palub komisjonil esitada sobiva raamistiku soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitleva institutsioonidevahelise struktureeritud koostöö jaoks ja kaasata ka teisi selle valdkonna sidusrühmi;

32.  palub, et komisjon võtaks avaliku konsultatsiooni tulemuste ning parlamendi ja nõukogu seisukohtade põhjal järelmeetmeid, võttes viivitamata vastu teatise uue 2015. aasta järgse soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste strateegia kohta, kus käsitletakse soolise võrdõiguslikkuse teemasid kooskõlas rahvusvahelise tegevuskavaga;

33.  soovitab, et Euroopa Ombudsman esitaks igal aastal parlamendi soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelisele töörühmale andmed seoses kaebustega, mis on laekunud soolise võrdõiguslikkusega seotud haldusomavoli kohta parlamendis, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi otsust ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta;

34.  on veendunud, et parimate tavade vahetamine teiste organisatsioonidega suurendab parlamendi suutlikkust ja tulemuslikkust soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisel; nõuab, et parimate tavade vahetamine toimuks kõigil tasanditel teiste institutsioonide ja organisatsioonidega, nagu ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur, Euroopa Nõukogu, ELi institutsioonid ja soolise võrdõiguslikkuse edendamises osalevad sidusrühmad, näiteks soolise võrdõiguslikkusega tegelevad organid, sotsiaalpartnerid ja vabaühendused; ergutab osalema teiste rahvusvaheliste organisatsioonide konkreetsetes suutlikkuse suurendamise programmides ja paluma neilt toetust kohandatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise programmide organiseerimiseks;

35.  palub, et personali peadirektoraat vahetaks näiteks USA Kongressi ja riiklike võrdõiguslikkuse ametitega soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse parimaid tavasid ja tehnilist abi selle kohta, kuidas edendada alaesindatud rassiliste ja etniliste vähemusrühmade osalust lühiajaliselt töölevõtmismenetlustes ja EPSO konkurssidel; nõuab tähelepanu pööramist praktikantidele ning selliste algatuste ja programmide arendamist, mis on pühendatud alaesindatud rassilistest ja etnilistest vähemusrühmadest pärit noortele ja eelkõige naistele mõeldud praktikakohtadele;

36.  rõhutab vajadust pidada avatud ja jätkuvat dialoogi riiklike parlamentidega, et vahetada korrapäraselt arvamusi, vahetada uusi tehnikaid ja anda aru poliitiliste mõjuhindamiste kohta, eesmärgiga edendada ühist lähenemisviisi ja arendada edasi parimaid tavasid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas; soovitab korraldada korrapäraselt parlamentidevahelisi kohtumisi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise teemal;

o
o   o

37.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 35.
(2) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 65.
(3) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0050.
(5) ELT C 61 E, 10.3.2004, lk 384.
(6) ELT C 244 E, 18.10.2007, lk 225.
(7) ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 18.
(8) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 32.
(9) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 11.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0218.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0042.
(12) SWD(2015)0278.
(13) „Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopa Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide töös“, Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C.


Naispagulaste ja -varjupaigataotlejate olukord ELis
PDF 206kWORD 96k
Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2016. aasta resolutsioon naispagulaste ja -varjupaigataotlejate olukorra kohta ELis (2015/2325(INI))
P8_TA(2016)0073A8-0024/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8 ja 78,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

–  võttes arvesse 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja 1967. aasta pagulasseisundi protokolli,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning naiste diskrimineerimise kaotamise komitee 14. novembri 2014. aasta üldsoovitust nr 32 pagulasseisundi, varjupaiga, kodakondsuse soolise mõõtme ja naiste kodakondsusetuse teemal,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon),

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO eriistungitel „Peking +5“, „Peking +10“, „Peking +15“ ja „Peking +20“,

–  võttes arvesse komisjoni 13. mai 2015. aasta teatist „Euroopa rände tegevuskava“ COM(2015)0240,

–  võttes arvesse komisjoni 27. mai 2015. aasta teatist „ELi tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2015–2020)“ (COM(2015)0285),

–  võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2015. aasta järeldusi rände kohta ja eriti neis väljendatud valmisolekut kaitsta naiste ja tütarlaste inimõigusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL (rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta) kohaldamise eesmärgil ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri ja muudetakse direktiivi 2013/32/EL (COM(2015)0452),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest,

–  võttes arvesse nõukogu 26. oktoobri 2015. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 25. märtsi 2015. aasta ühist töödokumenti „Euroopa naabruspoliitika rakendamine 2014. aastal“ (SWD(2015)0076),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1325 ja 1820 naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

–  võttes arvesse oma 2. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Ombudsmani eriaruande kohta, milles käsitletakse agentuuriga Frontex seotud omaalgatuslikku uurimist OI/5/2012/BEH-MHZ(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8-0024/2016),

A.  arvestades, et seninägematu ja üha suurenev hulk mehi, naisi ja lapsi taotleb ELis rahvusvahelist kaitset käimasolevate konfliktide, piirkondliku ebastabiilsuse ja inimõiguste rikkumise, sealhulgas soolise vägivalla ja vägistamise sõjarelvana kasutamise tõttu;

B.  arvestades, et varjupaigataotlejad puutuvad Euroopa Liidus kokku suure soolise ebavõrdsusega; arvestades, et naised moodustavad varjupaika taotlevatest inimestest keskmiselt ühe kolmandiku; arvestades, et 2015. aasta algusest kuni novembrini ületasid umbes 900 000 inimest Euroopa rannikutele jõudmiseks Vahemere ning naised ja lapsed moodustasid nende koguarvust umbes 38 %; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) on teatanud, et 2016. aasta jaanuari seisuga on naiste ja laste osakaal Kreekasse saabuvate ja ELis varjupaika taotlevate inimeste seas 55 %; arvestades, et liiga palju inimesi on sellel lootusest kantud teekonnal juba elu kaotanud, nende hulgas palju naisi;

C.  arvestades, et naised ning lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised inimesed (LGBTI) kogevad erilist soopõhist tagakiusamist, mida varjupaigamenetlustes pahatihti ikka veel arvesse ei võeta;

D.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 naiste, rahu ja julgeoleku kohta ei ole saavutanud oma tähtsaimat eesmärki kaitsta naisi ning suurendada oluliselt nende osalemist poliitilistes ja otsustamisprotsessides;

E.  arvestades, et UNHCRi andmetel taotleb igal aastal ELi liikmesriikides varjupaika hinnanguliselt 20 000 naist ja tütarlast, kelle päritoluriigis on tavaks naiste suguelundite moonutamine; arvestades, et märkimisväärne osa varjupaigataotlusi esitavatest naistest teeb seda suguelundite moonutamise kartusest;

F.  arvestades, et UNHCRi hinnangul on naiste suguelundite moonutamise tavaga riikidest pärit ELi naisvarjupaigataotlejatest 71 % suguelundite moonutamise läbi teinud; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on teinud otsuseid, millega on peatatud sunniviisilise suguelundite moonutamise ohus tütarlaste väljasaatmine, kuna tõenäoliselt tekitab see nende füüsilisele ja vaimsele tervisele pöördumatut kahju;

G.  arvestades, et varjupaika taotlevatel naistel ja tütarlastel on erilised kaitsevajadused ja meestest erinevad mured, mistõttu peab kõigi varjupaigapoliitika meetmete ja varjupaigamenetluste rakendamine, sealhulgas varjupaigataotluste hindamine, olema inimeste sugu arvestav ja individuaalne; arvestades, et vägivallaga seotud varjupaigataotlusi tuleks käsitleda nii, et naised ei langeks varjupaigaprotsessi käigus teist korda ohvriks;

H.  arvestades, et naiste ja tütarlaste integreerimist ja õigusi kahjustab nende õigusliku seisundi sõltuvus oma abikaasast;

I.  arvestades, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi moodustavad asjaomased aktid tuleb üle võtta ja rakendada koosõlas Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja muude asjaomaste õigusaktidega;

J.  arvestades, et varjupaika taotlevate naiste ja tütarlaste kohtlemine on liikmesriigiti väga erinev ning endiselt esineb väga olulisi puudusi;

K.  arvestades, et naispagulastele ja -varjupaigataotlejatele saab sageli osaks mitmes vormis diskrimineerimine ning nad on päritolu-, transiit- ja sihtriikides seksuaalse ja soolise vägivalla suhtes kaitsetumad; arvestades, et eriti kaitsetud on saatjata naised ja tütarlapsed, naissoost perekonnapead, rasedad naised, puudega inimesed ning vanemaealised inimesed;

L.  arvestades, et naispagulased ei puutu kokku mitte ainult oma isiklikku turvalisust ohustavate asjaoludega (pagendusse viivad pikad ja ohtlikud teekonnad, ahistamine, ametkondlik ükskõiksus ning sageli seksuaalne kuritarvitamine ja vägivald, isegi kui nad on jõudnud turvalisena näivasse kohta, ning sellest tulenev sotsiaalne häbimärgistamine), vaid vastutavad ka oma perekondade füüsilise turvalisuse, heaolu ja ellujäämise eest;

M.  arvestades, et paljud Euroopasse jõudnud pagulased elavad ajutistes tingimustes laagrites või tänaval ning eriti kaitsetud on naised ja tütarlapsed;

N.  arvestades, et kuritegelikud võrgustikud lõikavad kasu asjaolust, et varjupaigataotlejatel ja pagulastel puudub turvaline pääs ELi, samuti piirkondlikust ebastabiilsusest ja konfliktidest ning põgeneda püüdvate naiste ja tütarlaste kaitsetusest ning ekspluateerivad neid inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise kaudu;

O.  arvestades, et vägivalla ja inimkaubanduse ohvriks langevatel naistel on suurem oht haigestuda suguhaigustesse;

P.  arvestades, et UNHCR on teatanud vägivalla- ja kuritarvitamise juhtudest, sealhulgas seksuaalse vägivalla kasutamisest nais- ja lapspagulaste vastu kogu nende teekonna ajal ja ka ELi ülerahvastatud vastuvõtukeskustes;

Q.  arvestades, et naised ja tütarlapsed, kes otsivad ELis varjupaika, põgenevad sageli režiimide eest, mis rõhuvad naisi, ei tunnista naiste võrdõiguslikkust meestega, sallivad naistevastast vägivalda, kuritarvitamist ning laste, varajast ja sundabielu;

R.  arvestades, et väga tihti puuduvad vastuvõtukeskustes sobivad alad, kus sinna majutatud emad saaksid oma laste eest hoolitseda ja nende järele vaadata; arvestades, et lisaks ei paku õigusabivõimalused piisavat toetust, mis puudutab teabe andmist ja abi pereliikmete otsimisel;

S.  arvestades, et kõige elementaarsemad tingimused soolise vägivalla ärahoidmiseks, st eraldi tualett-, duši- ja magamisruumid naistele, ei ole Euroopa Liidus vastuvõtu- ja transiidikeskustes täidetud;

T.  arvestades, et konfliktide ja tagakiusamise eest põgenevaid tütarlapsi ohustab eriti laste, varajaste ja sundabielude sõlmimine, vägistamine, seksuaalne kuritarvitamine ja füüsiline väärkohtlemine ning prostitutsioon;

U.  arvestades, et pereliikmetest lahusolek, sealhulgas kinnipidamise ajal, seab naised ja lapsed suuremasse ohtu;

V.  arvestades, et perekonna taasühinemise õigust, ehkki tegemist on põhilise inimõigusega, lükatakse süstemaatiliselt edasi ja koguni rikutakse, ning arvestades, et selle õiguse eitamise või edasilükkamise korral kannatavad esmajärjekorras naised ja lapsed;

W.  arvestades, et sageli on naised sunnitud nõustuma mitteametliku tööga alandavates tingimustes, et nad saaksid oma saabumisriiki jääda;

X.  arvestades, et Pekingi tegevusprogrammis rõhutati vajadust suurendada naiste osalust konfliktide lahendamist puudutavates otsustusprotsessides ning vajadust kaasata naispagulased, ümberasustatud ja rändajatest naised nõuetekohaselt neid mõjutavate otsuste tegemisse;

Y.  arvestades, et säästva arengu eesmärk nr 5 on saavutada sooline võrdõiguslikkus ja parandada naiste elamistingimusi aastaks 2030;

1.  on veendunud, et pagulaste hulgas olevate naiste ja tütarlaste turvalisuse ja ohutuse parandamiseks tuleb konfliktide ja tagakiusamise eest põgenejatele võimaldada ohutuid ja seaduslikke marsruute ELi saabumiseks ning inimeste sugu tuleks arvesse võtta; rõhutab eriti, ELi ümberasustamisprogrammides peaks osalema rohkem liikmesriike; on arvamusel, et ebaseaduslikku rännet käsitlevad õigusaktid ja poliitikameetmed ei tohiks takistada juurdepääsu ELi varjupaigamenetlustele; rõhutab, et varjupaigaõigus on sätestatud ELi põhiõiguste harta artiklis 18;

2.  rõhutab tungivat vajadust avada viivitamata ohutud ja seaduslikud varjupaigamarsruudid, et võidelda ebaseaduslikult üle piiri toimetajate võrgustike vastu ning anda naistele, lastele, vanemaealistele ja puudega inimestele suurem võimalus taotleda varjupaika oma elu ohtu seadmata; tunneb sügavat muret surmajuhtumite, tagasisaatmiste ja inimõiguste raskete rikkumiste pärast ELi välispiiridel; on seisukohal, et vastutus ning kulud ja kasu peaksid jagunema kõigi 28 liikmesriigi vahel, mitte ainult nende riikide vahel, kuhu pagulased esimesena saabuvad; peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide vahel puudub solidaarsus;

3.  rõhutab, et tähtis on registreerida naispagulased üksikult ja anda neile välja dokumendid, mis tagavad nende isikliku ohutuse, liikumisvabaduse ja juurdepääsu olulistele teenustele, nagu on nõudnud UNHCR;

4.  rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet tuleks järgida koordineerimiskomiteedes ja muudes pagulasi esindavates organites nii linna- kui ka maapiirkondades ning pagulaslaagrites, sealhulgas aladel, kuhu pagulased tagasi saadetakse, et tagada naispagulaste ja -varjupaigataotlejate õiguste järgimine ning vajaduste rahuldamine;

5.  kordab oma üleskutset kõigile liikmesriikidele ja Euroopa Liidule allkirjastada ja ratifitseerida Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon (Istanbuli konventsioon);

6.  palub kõigil liikmesriikidel koostöös ELiga tagada soolist vägivalda kogenud naistele spetsiaalne traumanõustamine ja psühhosotsiaalne hooldus, millesse on vahetult kaasatud valdkonna naisspetsialistid ning mis on kättesaadav varjupaigamenetluse kõigil etappidel;

7.  on sügavalt mures teadete pärast, mille kohaselt naised ja lapsed nõustuvad ellujäämise nimel seksuaalsuhetega, et maksta ebaseaduslikult üle piiri toimetajatele ja jätkata teekonda varjupaiga taotlemiseks ELis; rõhutab veel kord, et Euroopasse viivad ohutud ja seaduslikud marsruudid on võti selle tegelikkuse tõhusaks ärahoidmiseks;

8.  nõuab tungivalt, et EL arvestaks Frontexi põhiõiguste ametniku büroos kaebuste esitamise mehhanismi loomisel soolist perspektiivi ning käsitleks Frontexi, liikmesriikide ja Frontexiga koostöö tegemise käigus kolmandate riikide ametnike poolt toime pandud inimõiguste rikkumisi, nagu Euroopa Parlament nõudis oma 2. detsembri 2015. aasta resolutsioonis Euroopa Ombudsmani eriaruande kohta, milles käsitletakse agentuuriga Frontex seotud omaalgatuslikku uurimist OI/5/2012/BEH-MHZ;

9.  nõuab sihipäraseid meetmeid naispagulaste ja -varjupaigataotlejate täieliku integreerimise tagamiseks, vältides ärakasutamise, kuritarvitamise, vägivalla ja inimkaubanduse kõiki vorme;

10.  rõhutab, et igasuguse ELi rände- ja varjupaigapoliitika ning vastavate meetmete kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel tuleks võtta arvesse inimeste sugu;

Pagulasseisundi kindlaksmääramise sooline mõõde

11.  nõuab, et rände- ja varjupaigapoliitika ulatuslikumate reformide raames võetaks vastu uued ja terviklikud kogu ELi hõlmavad soolist võrdõiguslikkust käsitlevad suunised, milles võetakse täiel määral arvesse tagakiusamise sotsiaalset, kultuurilist ja poliitilist mõõdet ning mis sisaldavad vastuvõtmis- ja integreerimismeetmeid;

12.  rõhutab, et isegi turvaliseks peetavates riikides võivad naised kannatada soolise tagakiusamise all, kuna LGBTI-inimesed võivad samuti langeda väärkohtlemise ohvriks ning seega võib nende kaitsetaotlus olla õigustatud; kutsub kõiki liikmesriike üles võtma vastu varjupaigamenetlusi ning püüdma töötada välja koolitusprogramme, milles võetakse arvesse mitme tõrjutust põhjustava omadusega naiste, sealhulgas LGBTI-naiste vajadusi; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid võitleksid LGBTI-naiste käitumist ja omadusi puudutavate kahjulike stereotüüpidega ning kohaldaksid nende varjupaigataotluste suhtes täielikult ELi põhiõiguste hartat; rõhutab, et kõigis liikmesriikides on vaja LGBTI-inimestega arvestavaid vastuvõtukeskusi; toonitab, et LGBTI-inimeste vastane vägivald on vastuvõtukeskustes tavaline;

13.  rõhutab, et vägivalla ja diskrimineerimise soolised vormid, muu hulgas vägistamine ja seksuaalne vägivald, naiste suguelundite moonutamine, sundabielu, perevägivald, nn aukuriteod ja riigi poolt sanktsioneeritud sooline diskrimineerimine, kujutavad endast tagakiusamist ja peaksid olema kehtivad põhjused ELis varjupaiga taotlemiseks ning see peaks kajastuma uutes soolist võrdõiguslikkust käsitlevates suunistes;

14.  palub komisjonil koguda ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse kohta põhjalikku statistikat, et lisada sellesse rohkem sooliselt eristatud andmekategooriaid, eelkõige seoses varjupaigamenetluse etappidega pärast esialgse otsuse tegemist;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja naiste suguelundite moonutamist käsitlevad tõlgendamisjuhised, milles võetakse täiel määral arvesse UNHCRi suuniseid soolise tagakiusamise kohta ja naiste suguelundite moonutamist käsitlevat juhendit ning milles tuuakse selgelt välja liikmesriikide kohustused, kusjuures erilist tähelepanu pöörataks kaitsetute varjupaigataotlejate kindlakstegemisele ja nendega suhtlemisele; rõhutab, et suguelundite moonutamise läbi teinud naistel võib olla raske seda traumat väljendada; palub liikmesriikidel võtta meetmeid selle tagamiseks, et kõik naistevastase vägivalla vormid, sealhulgas naiste suguelundite moonutamise saab lugeda tagakiusamiseks ning seega saavad ohvrid toetuda kaitsele, mida pakub 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon kooskõlas Istanbuli konventsiooni artikliga 60;

16.  kutsub liikmesriike üles tagama, et piiridel läbi viidavad varjupaigamenetlused vastaksid UNHCRi suunistele rahvusvahelise kaitse kohta, eriti seoses soolise tagakiusamisega, ja UNHCRi suunistele taotluste kohta pagulase staatuse saamiseks seksuaalse sättumuse ja/või soolise identiteedi alusel, milles on liikmesriikide kohustused selgelt sätestatud;

17.  palub komisjonil kirjeldatud olukorda arvestades vaadata läbi Daphne ja Odysseuse programmide tugevam rahastamine ja laiem kohaldamisala ning hinnata, kas neid programme saaks kohandada praegusele olukorrale, et kaitsta naispagulasi;

18.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku kehtestada ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri; nõuab, et võetaks kõik vajalikud meetmed tagamaks, et see lähenemisviis oleks kooskõlas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega ning et naiste, laste ja muude kaitsetute rühmade õigusi ei kahjustataks; nõuab soolise eristamise kohaldamist; on arvamusel, et turvaliste päritoluriikide nimekiri ei tohiks tuua kaasa ebasoodsamat menetlemist nende naiste jaoks, kelle varjupaigataotluste aluseks on soolise vägivalla hirm või kogemus; rõhutab vajadust vältida kiirustavaid otsuseid, milles ei võeta nõuetekohaselt arvesse ohte ja isegi surmaohtu, millesse satuvad soolise vägivalla all kannatanud naised, kui nende taotlus tagasi lükatakse ja nad on sunnitud oma riiki tagasi pöörduma;

19.  nõuab, et kõigis liikmesriikides kasutataks usaldusväärsuse hindamiseks objektiivsemaid ja inimeste sugu paremini arvestavaid lähenemisviise ning tõhustataks otsustajatele suunatud usaldusväärsuse hindamist käsitlevat koolitust, mis hõlmab soolist mõõdet; toonitab, et usaldusväärsuse hindamine ei saa kunagi olla täiesti täpne ja seda ei tohiks kasutada negatiivse varjupaigaotsuse ainsa alusena; soovitab naiste esitatud varjupaigataotluste hindamisel võtta arvesse kultuurilist, sotsiaalset ja psühholoogilist profiili, sealhulgas kultuuritausta, haridust, traumat, hirmu, häbitunnet ja/või meeste ja naiste kultuurilist ebavõrdsust;

20.  kutsub liikmesriike üles positiivseid varjupaigaotsuseid põhjendama, et teha kättesaadavaks kasulik teave soolise vägivalla arvessevõtmise kohta ja tagada läbipaistvus põhjenduste puhul, mille alusel varjupaigataotlused on konventsiooni kohaselt heaks kiidetud;

21.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid annaksid naistele teavet varjupaigamenetluste, nende õiguste ja varjupaika taotlevate naiste käsutuses olevate eriteenuste kohta; rõhutab naiste õigust esitada varjupaigataotlus oma abikaasast sõltumatult, kuna see on tähtis naiste mõjuvõimu suurendamiseks ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte seisukohast; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teavitaksid kõiki naisi nende õigusest esitada sõltumatu varjupaigataotlus, mis võimaldab naistel taotleda ja säilitada pagulas- või varjupaigataotleja seisund teiste pereliikmete olukorrast olenemata;

22.  kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset, ning direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded;

23.  on seisukohal, et soolise vägivalla kahtluse korral tuleks alati võtta kiireid meetmeid humanitaarabi andmiseks, kuna kaitsetuid rühmi, nagu naised ja lapsed, ohustab sageli füüsiline ja moraalne vägivald ebaseaduslikel rändemarsruutidel, kus neil ei ole mingeid õigusi;

24.  rõhutab, et naised ja tütarlapsed on eriti kaitsetud ebaseaduslikult üle piiri toimetajate poolse ärakasutamise ees; palub seetõttu liikmesriikidel suurendada politsei- ja õiguskoostööd, sealhulgas Europoli, Frontexi, Eurojusti ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (EASO), et võidelda tulemuslikult rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu;

25.  rõhutab, kui tähtis on korraldada lastehoid ja ülalpeetavate hooldus varjupaigamenetlusega seotud kontrollide ja küsitluste ajal, et oleks tagatud õiglane võimalus varjupaigataotluse esitamiseks;

Naiste vajadused varjupaigamenetlustes

26.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teavitaksid varjupaika taotlevaid naisi nõuetekohaselt nende õigustest ja eriti õigusest naissoost küsitlejale ja tõlgile ning küsitluse toimumisele ilma kolmandate isikuteta; nõuab tungivalt, et liikmesriigid pakuksid küsitlejatele ja tõlkidele põhjalikku ja kohustuslikku koolitust seksuaalse vägivalla, trauma ja mälestuste teemal; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid nende õiguste austamise; nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid varjupaigamenetluste direktiivi artikli 15 lõiget 3;

27.  märgib murelikult, et paljud varjupaigajuhtumitega tegelevad töötajad ELis ei tunne naiste suguelundite moonutamise teemat; palub liikmesriikidel teha riigi tasandil koostööd oma varjupaigaasutustega, et seada sisse paremad menetlused nende naiste ja tütarlaste toetamiseks ja abistamiseks, kes on suguelundite moonutamise läbi teinud või elavad selle ohus;

28.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid annaksid ajakohast ja kättesaadavat teavet varjupaigamenetluse ning varjupaika taotlevate naiste õiguste ja soodustuste kohta;

29.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid täieliku juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele, sealhulgas ohutu abordi võimaldamine, ja eraldaksid kiiremas korras täiendavaid vahendeid tervishoiuteenuste osutamiseks;

30.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid naistele kaitse ja abi nende viibimise ajal pagulaslaagrites, piirikontrollide käigus ja muidugi pärast ELi sisenemist;

31.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooni ning kohaldaksid selle artiklit 59, milles on selgelt märgitud, et osalised peaksid võtma vajalikud meetmed, et peatada väljasaatmismenetlus ja/või anda iseseisev elamisluba abielu lõppemisel neile rändajatest naistele, kelle elamisõiguslik staatus sõltub nende abikaasast;

32.  nõuab, et varjupaika taotlevatele ja rändajatest naistele antaks nende abikaasast sõltumatu õiguslik seisund, et vältida nende ekspluateerimist, muuta nad vähem haavatavaks ja suurendada võrdsust;

33.  rõhutab, et dokumentideta rändavatel naistel ja tütarlastel peaks olema täielik juurdepääs elementaarsetele põhiõigustele ning tuleks arendada seadusliku rände võimalusi;

34.  rõhutab, et perekonna taasühinemise menetlused peavad pakkuma oma perekonnaga ELis ühinevatele naistele ja tütarlastele individuaalseid õigusi, et nad ei peaks tervishoiule, haridusele või tööle juurdepääsu osas sõltuma võib-olla kuritarvituslikust suhtest meessoost pereliikmega;

35.  mõistab kindlalt hukka naistevastase seksuaalse vägivalla kasutamise sõjarelvana; on arvamusel, et erilist tähelepanu tuleks pöörata konfliktides väärkohtlemist kogenud rändajatest naistele ja tütarlastele, tagades neile psühholoogilise ja arstiabi kättesaadavuse;

36.  peab tervitatavaks, et EASO on välja töötanud uue koolitusmooduli soo, soolise identiteedi ja seksuaalse sättumuse kohta; nõuab, et EASO töösse integreeritaks täielikult soolise aspekti arvestamine ja sooteadlik eelarvestamine, luues selleks soolise võrdõiguslikkuse teabekeskused ja pidades ametlikult sidet Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga (EIGE); nõuab päritoluriiki puudutavat teavet, mis hõlmab naiste olukorda nii seaduslikult kui ka tegelikult, sealhulgas teavet naiste tagakiusamise või sellega ähvardamise kohta valitsusväliste osalejate poolt;

37.  ergutab kõiki liikmesriike kasutama täielikult ära Dublini määrust selle tagamiseks, et perekonnad saavad kokku jääda ja nende varjupaigataotlusi menetleb sama asutus;

Vastuvõtmine ja kinnipidamine

38.  nõuab, et ELis lõpetataks laste kinnipidamine ning vanemad saaksid oma varjupaigaotsust oodates elada koos oma lastega sobivates tingimustes;

39.  rõhutab, et varjupaigataotlejate kinnipidamist tuleks vältida ning kinnipidamist võib kohaldada ainult siis, kui sellel on õiguspärane eesmärk ning seda peetakse iga üksikjuhtumi puhul nii vajalikuks kui ka proportsionaalseks, ning see ei saa mingil juhul olla õigustatud nooremate kui 18-aastaste puhul; on arvamusel, et varjupaiga taotlemise õiguse austamine tähendab varjupaigataotlejatele avatud ja inimlike vastuvõtutingimuste loomist, sealhulgas ohutut, väärikat ja inimõigusi järgivat kohtlemist; rõhutab vajadust töötada välja alternatiivid kinnipidamisele, sealhulgas kaasamisele keskenduvad lähenemisviisid, mis vastavad kaitsetute rühmade vajadustele;

40.  rõhutab, et paljud naisvarjupaigataotlejad ja -pagulased on kogenud äärmuslikku vägivalda ning kinnipidamine võib nende traumat süvendada; toonitab, et varjupaigataotlejate kinnipidamine puhtalt halduslikust mugavusest rikub õigust vabadusele, mis on sätestatud ELi põhiõiguste harta artiklis 6; nõuab, et kõigis liikmesriikides lõpetataks kohe laste, rasedate ja rinnaga toitvate naiste ning vägistamise, seksuaalse vägivalla ja inimkaubanduse ohvrite kinnipidamine ning tehtaks neile kättesaadavaks asjakohane psühholoogiline abi;

41.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid vähendaksid kinnipidamiskohas enne äraviimist veedetava aja maksimaalset kestust alla tagasisaatmisdirektiivis sätestatud piiri; on arvamusel, et pikaajaline kinnipidamine kahjustab ebaproportsionaalselt kaitsetuid rühmi;

42.  nõuab tungivalt, et kinnipeetavad naisvarjupaigataotlejad, kes on kogenud seksuaalset kuritarvitamist, saaksid asjakohast meditsiinilist nõu, sealhulgas rasedusega lõppenud juhtudel, ning neile tagataks vajalikud füüsilise ja vaimse tervise teenused, toetus ja õigusabi; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid viivitamata meetmeid, et tagada turvalised, inimlikud ja piisavad vastuvõtu-, transiidi- ja kinnipidamistingimused ning naistele ja perekondadele eraldi majutus- ja sanitaarruumid; juhib tähelepanu sellele, et asjakohaste põhiliste hügieenivahendite komplektide andmine kõigile naistele ja tütarlastele peaks olema abiprogrammides üldiseks tavaks;

43.  juhib tähelepanu sellele, et naispagulaste otsene ja kaudne kaasamine toiduainete ja toiduks mittekasutatavate esemete jaotamise korraldamisse tagab, et kõnealuseid esemeid jaotab ja kontrollib otseselt leibkonna täiskasvanud naisliige ning sellega kindlustatakse nende õiglane jaotamine;

44.  palub komisjonil ja liikmesriikidel varustada pagulaste ja varjupaigataotlejate vastuvõtukeskused sobivate aladega, mis võimaldavad neil oma laste eest hoolitseda ja nende järele vaadata;

45.  palub liikmesriikidel rakendada või tugevdada mehhanisme selliste ELi ülerahvastatud vastuvõtukeskuste jälgimiseks, kus ei pruugita kohaldada soolise vägivalla leevendamise miinimumstandardeid, et hoida ära naiste ja tütarlaste ahistamise jätkumine ka saabumisriigis;

46.  rõhutab, et kaitsetute inimeste, nagu vägivalla ohvriks langenud naiste ja tütarlaste, eriti saatjata tütarlaste vajadusi tuleks vastuvõtmismenetlustes esmatähtsaks pidada;

47.  toonitab, kui tähtis on varustada vastuvõtukeskused asjakohase õigusabiga naistele, et pakkuda neile kasulikku toetust teabe ja pereliikmete otsimisega seoses;

48.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, millega vältida pagulasseisundi saanud naistele ja tütarlastele sundabielude pealesurumist meeste poolt, kes loodavad kindlustada endale turvalise juurdepääsu ja kellel muidu ei oleks sellisele juurdepääsule õigust;

49.  rõhutab, et on hädavajalik läbi viia sisserändajate kinnipidamiskeskustes või piiridel väidetavalt toime pandud kõigi väärkohtlemise juhtumite, sealhulgas seksuaalse kuritarvitamise ja soolise vägivalla sõltumatu uurimine ning võimaldada ajakirjanike ja asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääs kinnipidamiskeskustele;

50.  on seisukohal, et naisvarjupaigataotlejate kinnipidamise korral on vaja naiste eriliste hügieenivajaduste rahuldamiseks ruume ja tarbeid, tuleks edendada naisvalvurite kasutamist ning kõik naiskinnipeetavatega tegelevad töötajad peaksid saama naiste soopõhiseid vajadusi ja inimõigusi tutvustavat koolitust;

51.  on arvamusel, et kinnipeetavatele naisvarjupaigataotlejatele, kes teatavad väärkohtlemisest, tuleb viivitamata pakkuda kaitset, toetust ja nõu ning nende väiteid peavad uurima pädevad ja sõltumatud asutused, kes järgivad täielikult konfidentsiaalsuse põhimõtet, sealhulgas juhul, kui naisi peetakse kinni koos nende abikaasade / partnerite / teiste sugulastega; on seisukohal, et kaitsemeetmete puhul tuleks arvestada eriti kättemaksuohtu;

52.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke asutusi üles tegema koostööd kodanikuühiskonna ja inimõigusorganisatsioonidega, et leevendada ajutistes tingimustes elavate pagulaste, eelkõige kaitsetute naiste ja tütarlaste rasket olukorda;

Sotsiaalne kaasamine ja integratsioon

53.  kutsub liikmesriike üles töötama välja ja rakendama erimeetmeid, et soodustada naispagulaste ja -varjupaigataotlejate osalemist tööturul, sealhulgas pakkuma keeleõpet, kirjaoskuse programme, elukestvat õpet ja koolitust; palub komisjonil, liikmesriikidel ja kohalikel asutustel tagada pagulastest tütarlastele õigus saada seadusega ettenähtud haridust; toonitab, kui tähtis on formaalne ja mitteformaalne haridus ning kultuurivahetus naiste ja tütarlaste kaasamisel ning neile suurema mõjuvõimu andmisel; toonitab, kui oluline on suurendada naispagulaste juurdepääsu kõrgharidusele; nõuab välismaal saadud kvalifikatsioonide tunnustamiseks jõulisi ja läbipaistvaid menetlusi;

54.  palub komisjonil ja liikmesriikidel teha rahalised ja muud ressursid kättesaadavaks kodanikuühiskonna ja inimõigusorganisatsioonidele, kes osutavad abi, edendavad kaasamist ning jälgivad pagulaste ja varjupaigataotlejate olukorda ELis, eriti mis puudutab tõkkeid ja haavatavust, mida kogevad naised ja tütarlapsed;

55.  palub liikmesriikidel ja komisjonil anda naisjuhtidele, keda nende päritoluriigis taga kiusati ja kes on nüüd pagulased, kinnitus, et nad saavad ELis turvaliselt jätkata oma poliitilist ja sotsiaalset tegevust naiste õiguste ja sooliste võrdõiguslikkuse heaks;

56.  rõhutab, et naispagulaste majandusliku ja sotsiaalse mõjuvõimu suurendamiseks on äärmiselt oluline kättesaadav ja kvaliteetne lastehoid ja teiste ülalpeetavate hooldus;

57.  ergutab liikmesriike kasutama Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile lisaks struktuuri- ja investeerimisfonde, et edendada pagulaste integreerimist tööturule, keskendudes eriti lastehoiule;

58.  nõuab kiiremaid ja tõhusamaid perekonna taasühinemise menetlusi ning perekonna taasühinemist käsitlevaid otsuseid puudutavate sooliselt eristatud andmete kogumist; rõhutab õigusabile juurdepääsu olulisust perekonna taasühinemist käsitlevate juhtumite puhul;

59.  on veendunud, et positiivsete varjupaigaotsuste vastastikune tunnustamine parandaks töö saamise, integratsiooni ja perekonna taasühinemise võimalusi;

60.  rõhutab, et vastuvõtvad riigid peaksid tagama täieliku juurdepääsu tasuta riiklikule kvaliteetsele haridusele, tervishoiuteenustele, eriti seoses seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega, pagulastest naiste vajadustele ja võimetele vastavale tööle ning pagulastest naiste ja tütarlaste vajadustele vastavale eluasemele; rõhutab, et sotsiaalhoolekandepoliitika on integratsiooni võti;

61.  nõuab, et kõikehõlmavad ja piisavalt rahastatud programmid käsitleksid naispagulaste rahuldamata lühi- ja pikaajalisi tervisevajadusi, sealhulgas psühhosotsiaalne ja traumajärgne nõustamine;

62.  toonitab tähtsat positiivset rolli, mis võib olla sotsiaalsetel ettevõtetel ja alternatiivsetel ärimudelitel (näiteks vastastikused ühingud ja ühistud) naispagulaste majandusliku mõjuvõimu suurendamisel ja nende tööturule ning sotsiaal- ja kultuuriellu integreerimisel;

63.  ergutab liikmesriikide vahel parimate tavade jagamist selle kohta, kuidas kogukondlike rohujuure tasandi organisatsioonide kaasamise ja pagulaste vahetu osalemise teel saab väljendada poliitikakujundajatele naispagulaste ja -varjupaigataotlejate seisukohti;

64.  on seisukohal, et kohalikel ja piirkondlikel asutustel on oluline roll naispagulaste ja-varjupaigataotlejate kaasamisel, eriti seoses nende kaasamisega tööturule; ergutab neid asutusi edendama dialoogi ja mõttevahetust naispagulaste ja kohalike naiste vahel;

o
o   o

65.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0422.

Õigusalane teave