Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2695(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0851/2016

Arutelud :

PV 05/07/2016 - 14
CRE 05/07/2016 - 14

Hääletused :

PV 06/07/2016 - 6.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0311

Vastuvõetud tekstid
PDF 269kWORD 80k
Kolmapäev, 6. juuli 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Koosmõju struktuurifondide ja programmi „Horisont 2020“ vahel
P8_TA(2016)0311RC-B8-0851/2016

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta resolutsioon innovatsioonile suunatud koostoime kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning muude Euroopa innovatsioonifondide ja ELi programmide vahel (2016/2695(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikleid 4, 162 ning 174–190,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus“)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ(8),

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ühtekuuluvuspoliitika ning aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate (RIS3) kohta (A8-0159/2016),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa investeerib taas. Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ (COM(2016)0359),

–  võttes arvesse komisjoni 22. veebruari 2016. aasta trükist „Euroopa investeerimiskava: uued suunised Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi vahendite kombineerimiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahenditega“,

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni aruka spetsialiseerumise ja toimivaks ühtekuuluvuspoliitikaks vajaliku tippkeskuste võrgustiku loomise kohta(10),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni äärepoolseimate piirkondade potentsiaali optimeerimise kohta struktuurifondide ja muude Euroopa Liidu programmide koostoimimise abil(11),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni töökohtadesse ja majanduskasvu investeerimise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kohta liidus(12),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise ja tulemuslikkuse suurendamise kohta(13),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2014. aasta teatist „Teadusuuringud ja innovatsioon kui tulevase majanduskasvu allikad“ (COM(2014)0339),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse“,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 2014. aasta töödokumenti pealkirjaga „Koostoime võimaldamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning liidu muude teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime alaste programmide vahel“ (SWD(2014)0205),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames“ (COM(2010)0553),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 30. juuli 2013. aasta arvamust „Innovatsioonilõhe ületamine“,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 20. novembri 2014. aasta arvamust „Toetusmeetmed kõrgtehnoloogia idufirmade ökosüsteemide loomiseks“,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et programmitöö perioodil 2014–2020 kujutab ühtekuuluvuspoliitika endast jätkuvalt ELi peamist kõiki piirkondi hõlmavat vahendit, mille eesmärk on lähendada ELi oma kodanikele, investeerides reaalmajandusse, ning väljendab samal ajal ka Euroopa solidaarsust, suurendades majanduskasvu ja jõukust ning vähendades majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, mida teravdasid majandus- ja finantskriis;

B.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika peaks olema täielikult kooskõlas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga „Euroopa 2020“ ning rajaneb kolme fondi – Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi – omavahelisel seotusel, koos ühise strateegilise raamistiku alusel toimuva laiema kooskõlastamisega maaelu arengu jaoks toetust andva fondi ehk Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) ning merendus- ja kalandussektoris toetust andva fondi ehk Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF);

C.  arvestades, et ühissätete määrusega kehtestati kõigile neile viiele fondile – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele – ühissätted, samas kui iga üksiku struktuuri- ja investeerimisfondi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi suhtes kohaldatavad eeskirjad on kehtestatud eraldi määrustega;

D.  arvestades, et hiljutise ühtekuuluvuspoliitika reformiga võeti kasutusele piiratud hulk eesmärke ja prioriteete, millega tekitati temaatiline suunitlus / temaatiline keskendatus, kuid võimaldati siiski teataval määral paindlikkust ja teatud asjaoludega arvestamist; arvestades, et lisaks tagati sellega tõhustatud partnerluspõhimõte ja tugev mitmetasandiline valitsemine, täpselt määratletud lähenemisviis territoriaalsele arengule, suurem koostoime viie fondi, aga ka teiste asjakohaste programmide ja algatuste (nt „Horisont 2020“, PSCI, COSME, LIFE, Euroopa Ühendamise Rahastu, Erasmus+ ja NER 300) vahel, rakendamiseeskirjade edasine lihtsustamine, tulemuslik järelevalve ja hindamise süsteem, läbipaistev tulemuslikkuse raamistik, selged rahastamisvahendite kasutamise eeskirjad, usaldusväärne haldamis- ja kontrollisüsteem ja tulemuslik finantshalduse süsteem;

E.  arvestades, et 14. detsembril 2015 võttis komisjon vastu teatise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse kohta ELi majanduskasvu strateegia, investeerimiskava ja komisjoni prioriteetide rahastamisel järgmise kümnendi jooksul, mis tegelikult kujutab endast ühissätete määruse artikli 16 kohast aruannet struktuuri- ja investeerimisfondide senise rakendamise kohta ja sisaldab ka kõigi liikmesriikidega partnerluslepingute, rakenduskavade ja iga riigi ees seisvate peamiste ülesannete üle peetud läbirääkimiste tulemusi;

F.  arvestades, et programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelise koostoime tugevdamise kaugeleulatuvam eesmärk on sisukate seoste loomine investeerimisstrateegiate ja sekkumiste vahel, mis annaks võimaluse mõjutada märkimisväärselt majandust, ühendades innovatsioonialased investeeringud aruka spetsialiseerumise prioriteetidesse tipptasemel teadusuuringute ja innovatsioonialgatustega, mis aitab tagada fondide suurema mõju;

1.  kordab, et seoseid ühtekuuluvuspoliitika ning muude ELi poliitikavaldkondade, rahastamisprogrammide ja algatuste (nt „Horisont 2020“, Euroopa Ühendamise Rahastu, digitaalne ühtne turg, maaelu areng, energialiit, innovatiivne liit ja strateegia „Euroopa 2020“ juhtalgatused) vahel on tugevdatud ühissätete määrusega kasutusele võetud ühises strateegilises raamistikus, seega aitab see kõigi oma vahendite ja eesmärkide – sh linnade tegevuskava, territoriaalne tegevuskava, investeerimine VKEdesse, arukas majanduskasv, aruka spetsialiseerumise strateegiad, võimalikud avaliku sektori investeeringud innovatiivsete lahenduste juurutamiseks mh keskkonna, energia, tervise, kliima, digiteerimise ja transpordi valdkondades – kaudu märkimisväärselt kaasa ühtse turu tugevdamisele ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele;

2.  rõhutab asjaolu, et eelmainitud koostoime on ette nähtud juba strateegilisest planeerimisetapist alates ning nõuab seetõttu piirkondadelt ja liikmesriikidelt algusest peale strateegilisi valikuid ja kavasid, et kindlaks teha ja luua võimalusi, nt tippteadmiste edendamiseks aruka spetsialiseerumise valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et programmi „Horisont 2020“ puhul hõlmab see teadlikkuse suurendamist, teabe jagamist (eelkõige seitsmenda raamprogrammi ja „Horisont 2020“ projektide teadusuuringute tulemuste kohta), teavitamiskampaaniate korraldamist, olemasolevate võrgustike avamist uustulnukatele ning riiklike kontaktpunktide võimalikult head ühendamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide riiklike ja piirkondlike poliitikakujundajate ja haldusasutustega;

3.  rõhutab, et aruka spetsialiseerumise strateegiate arendamine, kaasates selleks riiklikke või piirkondlikke korraldusasutusi ja sidusrühmi, näiteks ülikoole ja muid kõrgharidusasutusi, tööstust ja sotsiaalpartnereid ettevõtluse vaimus toimuvasse avastamisprotsessi, on kohustuslik neile piirkondadele ja liikmesriikidele, kes soovivad investeerida Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid teadusuuringutesse ja innovatsiooni; tuletab meelde, et kuna aruka spetsialiseerumise strateegiad peaksid programmis „Horisont 2020“ hõlmama nii eelnevaid (suutlikkuse suurendamine ning riiklike/piirkondlike teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemide parandamine) kui ka järgnevaid (uuringute tulemuste rakendamine, innovatsiooni toetamine ja juurdepääs turule) meetmeid, mis omakorda ergutab koostööd ELi tasandil innovatsioonilõhe kaotamiseks Euroopas ja liidu ülemaailmse konkurentsivõime tugevdamiseks, investeerides samal ajal esirinnas olijate ja mahajäänute vahelistesse sidemetesse tippteadmiste levitamise ja osaluse laiendamise raames, peaks aruka spetsialiseerumise metoodika olema eeskujuks ka 2020. aasta järgsele ühtekuuluvuspoliitikale;

4.  on veendunud, et ühtekuuluvuspoliitika tulemustele suunatust tuleks veelgi tugevdada; rõhutab tungivat vajadust suurendada koostoimet ELi muude konkurentsivõimet käsitlevate poliitikatega, eelkõige teadus- ja arendustegevuse, IKT, taastuvate energiaallikate ja VKEde valdkonnas, et suurendada ELi teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõttu, luua uusi kvaliteetseid töökohti ja säilitada olemasolevaid ning edendada keskkonnahoidlikku majandust;

5.  märgib, et programmitöö perioodil 2014–2020 võimaldab ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditel etendada olulist täiendavat rolli, ja tuletab meelde, et kuna rahastamisvahendid täiendavad toetusi, on neil võimendav mõju, mis võib suurendada rahastamise mõju innovatsiooni ajakohastamisele turul, näiteks energiatõhususe kaudu, ning aidata kaasa parema kasutusmäära saavutamisele, pakkudes vajalikku kaasrahastamist eelkõige madala kaasrahastamissuutlikkusega liikmesriikides ja piirkondades; rõhutab siiski, et toetused on vältimatud teatavate projektide, näiteks teadus- ja innovatsiooniprojektide puhul, samuti projektide puhul, mis keskenduvad sotsiaalsetele probleemidele; tuletab meelde, et toetuste ja rahastamisvahenditega rahastatakse erinevat liiki tegevusi ning et need eri toetusliigid on suunatud erinevat liiki toetusesaajatele ja projektidele; rõhutab, kui tähtis on jätkata toetuste rahastamisega tulevastes ELi programmides; toonitab, et tulevikus on vaja säilitada õige tasakaal toetuste ja rahastamisvahendite vahel; peab vajalikuks rahastamisvahendite usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja tulemustele suunatuse edasist tugevdamist;

6.  palub, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja programmi „Horisont 2020“ kavandamisel ja elluviimisel pidevat tähelepanu VKEde vajadustele ning nendevahelisele koostoimele; palub, et komisjon valmistaks ette koordineeritud projektikonkursid, et hõlbustada juurdepääsu rahastamisele mitmest fondist; nõuab samuti asjaomaste VKEde programmide, näiteks COSME, programmi „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahendi ja EFSI VKE komponendi põhjalikku hindamist nii eelarveeraldiste ja projekti edukusmäära kui ka halduskoormuse ja elluviimise hõlpsuse osas;

7.  märgib, et koostoimet muude poliitikavaldkondade ja vahenditega tuleb veelgi tõhustada, et investeeringute mõju maksimeerida; tuletab sellega seoses meelde ELi eelarve katseprojekti „Teaduse tipptaseme saavutamine“ (S2E), millest jätkuvalt toetatakse 13 liikmesriigi piirkondi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelise koostoime arendamisel ja ärakasutamisel; nõuab, et liikmesriikidele võimaldataks paindlikkust kvaliteedimärgise kasutamisel; toonitab ühtlasi, kui tähtis on teha kindlaks ka spetsialiseerumisega seotud valdkonnad muudes piirkondades ja liikmesriikides, et nendega koostööd teha ning olla paremini valmis mitut riiki hõlmava projekti võimalusteks ja rahvusvaheliste ühenduste loomiseks;

8.  tuletab meelde, et tulenevalt programmiga „Horisont 2020“ seotud eelarvepiirangutest on oht, et paljud projektid, mida on hinnatud kvaliteetseks, ei saa rahastamist; rõhutab, et tuleb leida alternatiivseid rahastamisvahendeid, näiteks võiks kvaliteetsetele „Horisont 2020“ projektidele anda kvaliteedimärgise abil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetust;

9.  märgib, et programmi „Horisont 2020“ eelarve oluliste osade rakendamine delegeeritakse avaliku sektori sisestele ning avaliku ja erasektori partnerlustele, mis pakub võimalusi kasutada avaliku sektori siseste partnerluste juhtimismehhanisme koostoime optimeerimiseks arukate spetsialiseerumise algatuste (RIS3) ja programmidega, kujundades iga-aastaseid tööplaane;

10.  rõhutab, et EFSI peab olema täiendus ja lisa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele ja muudele ELi programmidele, nagu „Horisont 2020“, ning Euroopa Investeerimispanga tavapärasele tegevusele; märgib, et seepärast on EFSI suunatud teistsugustele projektidele kui need, kuhu oleks programmist „Horisont 2020“ suunatud 2,2 miljardit eurot; toonitab, et tuleks tagada täielik sidusus ja koostoime kõigi ELi vahendite vahel, et saavutada üldine strateegiline eesmärk, milleks on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, ja vältida kattumist või vastuolu nimetatud vahendite või poliitika elluviimise eri tasandite vahel, täiendades samal ajal riiklikke ja piirkondlikke fonde ja programme; tuletab meelde, et strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamisel tuleb kindlaks määrata, milliseid vahendeid läheb vaja, kasutades samas kõiki kättesaadavaid ressursse tõhusalt ning saavutades üldiste strateegiliste eesmärkide osas oodatud tulemused, võttes arvesse, et teadus- ja innovatsioonivaldkonna investeeringuid tuleks suurendada ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja programmi „Horisont 2020“ koordineeritud kasutuse abil;

11.  kutsub komisjoni üles süsteemselt jälgima fondide koostoimet ning esitama selle kohta teatise, eelkõige seoses programmide „Horisont 2020“ ja RIS3 koostoimega, et levitada parimaid tavasid ja suurendada nende mõju enne strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamist; tuletab meelde, et niisugune süsteem ei tohiks põhjustada halduskoormuse suurenemist;

12.  tõstab esile komisjoni ettevalmistavat tööd võimaliku Euroopa innovatsiooninõukogu loomiseks, et paremini koordineerida innovatsioonialgatusi Euroopa Liidus; märgib, et Euroopa innovatsiooninõukogu peamine eesmärk peaks olema turustamise tõkete vähendamine Euroopas ning innovatsioonilõhe kaotamine; rõhutab, et Euroopa Innovatsiooninõukogu peaks kaasama kõik asjaomased sidusrühmad ning konsulteerima ja langetama otsuseid läbipaistvalt ja kiiresti, vältides kattumist; lisaks rõhutab, et programmi „Horisont 2020“ eelarve tuleks täies ulatuses taastada EFSI-eelsel tasemel;

13.  rõhutab programmi „Horisont 2020“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelist seost turvalisuse valdkonnas (vajadus IKT taristu ühtlase taseme järele kogu ELis); pooldab IKT turvastruktuuride ühtlustamist; nõuab lisaks nende fondide seostamist auditeerimise valdkonnas ja palub, et komisjon võtaks kasutusele selge, ühtlustatud ja koordineeritud lähenemisviisi 2020. aasta järgsele perioodile, keskendudes eriti haldus- ja auditeerimisprotsessidele, proportsionaalsusele ja vastutusele;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning riiklikele ja piirkondlikele valitsustele liikmesriikides.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.
(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.
(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.
(8) ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.
(9) ELT C 24, 22.1.2016, lk 2.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0002.
(11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0133.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0308.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0419.

Õigusalane teave