Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2032(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0222/2016

Esitatud tekstid :

A8-0222/2016

Arutelud :

PV 14/09/2016 - 19
CRE 14/09/2016 - 19

Hääletused :

PV 15/09/2016 - 11.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0358

Vastuvõetud tekstid
PDF 227kWORD 67k
Neljapäev, 15. september 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
VKEde rahastamisele juurdepääs ja VKEde rahastamise mitmekesistamine kapitaliturgude liidus
P8_TA(2016)0358A8-0222/2016

Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta resolutsioon VKEde rahastamisele juurdepääsu ja VKEde rahastamise mitmekesistamise kohta kapitaliturgude liidus (2016/2032(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise ja VKE-testi tähtsuse kohta(2),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruande kohta(3),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Keskpanga 2014. aasta aruande kohta(4),

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni kapitaliturgude liidu loomise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(6),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta(7),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas(8),

–  võttes arvesse oma 8. september 2015. aasta resolutsiooni pereettevõtete kohta Euroopas(9),

–  võttes arvesse 13. aprillil 2016 fraktsioonide PPE, S&D, ECR, ALDE ja GUE/NGL suuliste küsimuste põhjal toimunud arutelu VKEde toetuskoefitsiendi läbivaatamise kohta(10),

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks“ (COM(2011)0870),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2015. aasta teatist „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“ (COM(2015)0468),

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatist „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele” (COM(2015)0550),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul(12),

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2015. aasta detsembri ülevaadet euroala ettevõtjate juurdepääsu kohta rahastamisele: aprill–september 2015,

–  võttes arvesse Baseli pangajärelevalve komitee 2015. aasta detsembri teist konsultatsioonidokumenti krediidiriski standardmeetodi läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuni 2015. aasta aruannet 19. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) hindamise kohta (COM(2015)0301),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Ühisrahastamine ELi kapitaliturgude liidus“ (SWD(2016)0154),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust(13),

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga igakuist raportit 2014. juulist(14),

–  võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta teatist „Maksustamise vältimise vastane pakett: järgmised sammud tõhusa maksustamise ja maksude suurema läbipaistvuse saavutamiseks ELis“ (COM(2016)0023),

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2015. aasta määruse ettepanekut väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta (COM(2015)0583),

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve aruannet VKEde ja VKEde toetuskoefitsiendi kohta(15),

–  võttes arvesse komisjoni 22. juuli 2015. aasta teatist „Koostöö töökohtade loomise ja majanduskasvu nimel: riiklike tugipankade roll Euroopa investeerimiskava toetamisel“ (COM(2015)0361),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta häiremehhanismi aruannet 2016 (COM(2015)0691),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0222/2016),

A.  arvestades, et mikro- ning väikesed ja keskmise suurusega ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted on Euroopa majanduses tööhõive ja majanduskasvu mõttes väga olulised – VKEde arvele langes 2014. aastal 67 % ELi kogu tööhõivest, 71,4 % tööhõive kasvust ning 58 % ettevõtluses (v.a finantssfäär) loodud lisaväärtusest(16);

B.  arvestades, et praegustes liidu õigusaktides on ainsad otsesed VKEde määratlused raamatupidamisdirektiivis toodud „väikeettevõtted“ ja „keskmise suurusega ettevõtted“;

C.  arvestades, et ELi VKEd on väga mitmekesised ning nende seas on arvukalt mikroettevõtteid, mis sageli tegutsevad traditsioonilistes sektorites, samuti leidub aina rohkem uusi idufirmasid ja kiiresti kasvavaid uuenduslikke ettevõtteid; arvestades, et nende ärimudelite probleemid on erinevad ja seetõttu on erinevad ka nende rahastamisvajadused;

D.  arvestades, et enamik Euroopa VKEsid toimib valdavalt oma riigi piires; arvestades, et ELis on suhteliselt vähesed VKEd hõivatud piiriülese tegevusega ning liidust väljapoole eksportijad moodustavad vaid tillukese vähemuse;

E.  arvestades, et Euroopas saavad VKEd 77 % oma rahastamisest pankadelt(17);

F.  arvestades, et VKEde rahastamine peaks olema võimalikult laiapõhjaline, et tagada neile ettevõtte igal arenguetapil rahastamise optimaalne kättesaadavus; arvestades, et see hõlmab piisavat õiguskeskkonda kõigi selliste rahastamiskanalite jaoks nagu pangad, kapitaliturud, lihtvekslid, liising, ühisrahastamine, riskikapital, vastastikune laenuandmine jne;

G.  arvestades, et sellised institutsionaalsed investorid nagu kindlustusfirmad toetavad oluliselt VKEde rahastamist riskide ülekandmise ja muutmise kaudu;

H.  arvestades, et vastavalt Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta märtsis avaldatud aruandele VKEde ja VKEde toetuskoefitsiendi kohta puuduvad tõendid selle kohta, et VKEde toetuskoefitsient oleks täiendavalt stimuleerinud VKEdele laenamist võrreldes suurettevõtetega; arvestades, et sellegipoolest leitakse, et on veel vara teha kindlaid järeldusi nimetatud asutuse hinnanguid mõjutavate piirangute tõttu, mis puudutavad eelkõige kättesaadavaid andmeid, VKEde toetuskoefitsiendi üsna hiljutist kasutuselevõtmist, asjaolu, et muud samaaegsed arengud võisid toetuskoefitsiendi mõjude kindlakstegemist segada, ning asjaolu, et kontrollgrupiks valiti suurettevõtted; arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalve leidis, et üldjuhul annavad paremini kapitaliseeritud pangad VKEdele rohkem laene ning et noortele ja väikestele ettevõtetele ei laenata nii meelsasti kui suurtele ja vanematele firmadele; arvestades ka tema märkust, et VKEde toetuskoefitsiendi juurutas seadusandja ettevaatusabinõuna, et VKEdele laenude andmist mitte ohtu seada;

I.  arvestades, et mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamine, mis on küll viimasel ajal veidi paranenud, kannatas kriisi tõttu rohkem kui suurettevõtete rahastamine, ning et euroala VKEd kogesid ja teatud määral kogevad jätkuvalt pankade tagatisenõuete karmistumist(18);

J.  arvestades, et alates esimestest ülevaadetest ettevõtjate juurdepääsu kohta rahastamisele on euroala VKEde põhimureks jäänud klientide leidmine ning rahastamise kättesaadavus ei ole olnud nii terav probleem; arvestades, et viimasest, 2015. aasta detsembris avaldatud ülevaatest nähtus, et euroala riikide lõikes on välisrahastamise kättesaadavus VKEdele väga erinev; arvestades, et rahastamise kättesaadavus jäi VKEdele suuremaks probleemiks kui suurettevõtetele;

K.  arvestades, et pikaajalise rahastamise stimuleerimisel on suur tähtsus riiklikel/piirkondlikel tugipankadel; arvestades, et nad on hakanud aktiivsemalt tegutsema ning püüavad luua vastukaalu kommertspanganduses toimivale ja vajalikule finantsvõimenduse vähendamise protsessile; arvestades, et neil on suur tähtsus ka Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kohaldamisalast välja jäävate rahastamisvahendite rakendamisel;

L.  arvestades, et rahastamise VKEdele kättesaadavamaks muutmine ei tohiks tähendada finantsvaldkonna normide ja reguleerimise lõdvendamist;

M.  arvestades, et Šveitsis kujutab WIR pank endast täiendavat vääringusüsteemi, mis rahuldab peamiselt majutuse, ehituse, tootmise, jaekaubanduse ja kutseteenuste valdkonnas tegutsevate VKEde vajadusi; arvestades, et WIR pakub ettevõtetele tasaarvelduste mehhanismi, mille abil nad saavad sooritada vastastikuseid ostusid ilma Šveitsi franke kasutamata; arvestades, et samas kasutatakse WIR-süsteemi sageli ka kahe vääringuga teostatavates tehingutes koos Šveitsi frangiga; arvestades, et WIR-tehingute maht on 1–2 % Šveitsi SKPst; arvestades, et WIR on toiminud SKP ja veelgi rohkem töötuse määra tsüklilisust leevendavalt;

N.  arvestades, et teadete kohaselt olid 2015. aasta aprilliks 2011. aasta hilinenud maksete direktiivi nõuetekohaselt üle võtnud ainult 21 liikmesriiki 28-st, kuigi ülevõtmise tähtajast oli siis juba üle kahe aasta möödunud;

O.  arvestades, et komisjoni 2016. aasta häiremehhanismi aruandes hoiatatakse, et „ühest küljest sõltub majanduskasv rohkem sisenõudluse allikatest, eriti investeerimise märkimisväärsemast elavnemisest“, kuid teisest küljest, „ehkki tarbimine on viimasel ajal suurenenud, on sisenõudlus endiselt väike, mis on osaliselt tingitud märkimisväärsest finantsvõimenduse vähenemisest mitmes liikmesriigis“;

P.  arvestades, et nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ keelab soolise diskrimineerimise juurdepääsul kaupadele ja teenustele, sh finantsteenustele; arvestades, et naissoost ettevõtjatele on üheks peamiseks takistuseks jäänud rahastamise kättesaadavus; arvestades, et naissoost ettevõtjad kalduvad alustama äritegevust vähema kapitaliga, vähem laenama ja rahastama tegevust pigem pere vahenditest kui laenudest või omakapitalist;

Mitmekesise VKEde sektori erinevad rahastamisvajadused

1.  võtab teadmiseks eri liikmesriikide mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate erinevused, mis avalduvad nende ettevõtjate ärimudelites, suuruses, geograafilises asukohas, sotsiaalmajanduslikus keskkonnas, arenguetappides, finantsstruktuuris, juriidilises vormis ja eritasemelises ettevõtjate koolituses;

2.  tunnistab VKEde ees seisvaid probleeme, mis tulenevad eri liikmesriikide VKEde rahastamistingimuste ja muude vajaduste erinevustest, eeskätt seoses kättesaadava rahastamise mahu ja kulukusega, mida mõjutavad VKEde ning nende asukohariikide ja -piirkondade erisused, sealhulgas majanduse kõikumised, aeglane majanduskasv ning keskmisest suurem rahanduslik ebakindlus; võtab teadmiseks ka VKEde muud raskused, näiteks juurdepääsu klientidele; juhib tähelepanu ELi kapitaliturgude killustatusele ja erinevale reguleerimisele ning asjaolule, et osa varem saavutatud ühtlustamisest on kriisi tõttu kaduma läinud;

3.  toonitab, et vajadus mitmekesiste ja täiuslikumate avaliku ja eraviisilise rahastamise võimaluste järele mitte ei kao pärast ettevõtte käivitamist, vaid püsib kogu selle olelusringi kestel, ning et ettevõtete rahastamise kindlustamine eeldab pikaajalist strateegilist käsitlust; toonitab, et juurdepääs rahastamisele on oluline ka ettevõtete üleminekul; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles VKEsid selles protsessis ja ka esimestel tegutsemisaastatel toetama; märgib, et vaja on mitmekesist ja üksikjuhtudele kohandatud regulatsioonide ja toetatavate algatuste käsitlust; juhib tähelepanu asjaolule, et ei ole olemas kõigile ühtmoodi sobivat rahastamismudelit, ning kutsub komisjoni üles toetama tervet rida erinevaid, üksikjuhtudele kohandatud programme, algatusi ja abivahendeid, mille abil toetada ettevõtteid nende käivitamis-, kasvu- ja üleminekuetappidel ning nende suurust, käivet ja rahastamisvajadusi arvesse võttes; märgib, et naiste ettevõtted tegutsevad meeste omadest sagedamini teeninduse valdkonnas ning tuginevad ka muus mõttes mittemateriaalsetele vahenditele; märgib, et naiste väike osakaal VKEde juhtide seas tuleneb osaliselt suurematest raskustest rahastamise leidmisel; kahetseb asjaolu, et mikrokrediidirahastu „Progress”, mille eesmärk on edendada naiste ja meeste võrdseid võimalusi, antud mikrolaenude osas oli meeste ja naiste suhe 2013. aastal 60:40; palub seepärast komisjonil tagada, et nimetatud rahastu VKEde rahastamise hõlbustamiseks mõeldud programmides ei diskrimineeritaks naisettevõtjaid;

4.  palub komisjonil hinnata, millist diskrimineerimist kogevad ühiskonna teiste kaitsetumate inimrühmade juhitud VKEd;

5.  on veendunud, et VKEde ja reaalmajanduse tegelikke rahastamisvajadusi rahuldab kõige paremini mitmekesine, stabiilne ja hästi reguleeritud finantsteenuste sektor, mis pakub laia valikut kulutõhusaid eri vajadustele kohandatud rahastamisvõimalusi ning võimaldab pikaajalist jätkusuutlikku arengut; rõhutab sellega seoses traditsiooniliste pangandusmudelite, sealhulgas väikeste regionaalpankade, hoiuühistute ja avaliku sektori institutsioonide tähtsust; märgib sellega seoses vajadust tegeleda samavõrra mikroettevõtete ja üksikisikust ettevõtjate rahastamisvõimaluste parandamisega;

6.  õhutab VKEsid lugema kogu ELi oma koduturuks ning kasutama ühtse turu potentsiaali oma rahastamisvajaduste täitmiseks; on rahul komisjoni algatustega VKEde ja idufirmade toetamiseks täiustatud ühtsel turul ning nõuab, et komisjon jätkaks VKEde vajaduste rahuldamiseks mõeldud ettepanekute koostamist; on veendunud, et Euroopa idufirmade algatus „Startup Europe“ peaks aitama väikseid uuenduslikke ettevõtteid ning toetama neid, kuni nad kindlalt toimima hakkavad; toonitab sellega seoses eeskirjade ja menetluste liiduülese ühtlustamise ning Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ elluviimise tähtsust; palub komisjonil viia ellu väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ järelmeetmed, mis aitaksid ettevõtetel paremini füüsilisi ja õiguslikke takistusi ületada; tunnistab seejuures, et innovatsioon on ELis jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive peamine mootor ning et eritähelepanu tuleks pöörata innovaatilistele VKEdele; rõhutab ELi ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa Regionaalarengu Fondi võimalikku osa VKEde rahastamise allikana; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kooskõlastamise, järjepidevuse ja koostoime selliste VKEdele suunatud ELi vahendite ja programmide vahel nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama terviklikku lähenemisviisi kõiki ELi rahastamisvõimalusi käsitleva teabe levitamisele; nõuab, et rahastamise VKEdele ligitõmbavamaks muutmiseks peavad liikmesriigid ja komisjon menetlusi veel tublisti lihtsustama;

7.  tuletab meelde, et juurdepääsul rahastamisele on kesksel kohal ühtlustatum ning äritehingute eest õigeaegset tasumist soodustav äri- ja õiguskeskkond; rõhutab sellega seoses suuremate ettevõtete ning avaliku sektori institutsioonide ja asutuste maksete hilinemisega tarnijatele põhjustatavat ebakindlust ja VKEdele tekkivaid rahalisi raskusi; palub, et komisjon hilinenud maksete direktiivi läbivaatamisel kaaluks erimeetmete juurutamist VKEde makseolukorra kergendamiseks; palub, et komisjon avaldaks oma aruande hilinenud maksete direktiivi rakendamise kohta, mis pidi ilmuma 16. märtsil 2016, ning vajaduse korral esitaks uued ettepanekud piiriüleste maksetega ja rahavoogude katkemisega seotud riskide minimeerimiseks;

8.  on rahul, et 2015. aastal avaldatud rohelise raamatuga jaefinantsteenuste kohta algas taas töö tõelise Euroopa jaefinantsteenuste turu loomiseks; palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu VKEde iseärasustele ning tagada, et piiriülene tegevus jaefinantsteenuste valdkonnas teeks rahastamise VKEdele kättesaadavamaks;

9.  märgib, et eriti arengufaasis olevatel idufirmadel ja mikroettevõtetel on raskusi vajaliku rahastamise saamise ning regulatiivsete finantsnõuete väljaselgitamise ja täitmisega; võtab teadmiseks, et VKEde asutamist reguleerivad siseriiklikud õigusaktid on ühtlustamata; soovitab liikmesriikidel jätkata tööd haldustakistuste kõrvaldamiseks ning luua ühtsed kontaktpunktid, mis toimivad keskustena, kus ettevõtjad saavad abi kõigis regulatiivsete nõuetega seotud küsimustes; sellega seoses soovitab liikmesriikidel, EIP-l ja riiklikel tugipankadel anda teavet rahastamisvõimaluste ja laenutagatisskeemide kohta;

10.  tunneb heameelt komisjoni algatusest selgitada välja, millised põhjendamatud tõkked ja takistused segavad finantssektoril reaalmajanduse, eriti VKEde ja sealhulgas mikroettevõtete rahastamist; rõhutab, et hästitoimiva Euroopa kapitalituru rajamine on finantssektori seisukohalt üks kõige tähtsamaid algatusi; toonitab, et tähtis on lihtsustada või muuta eeskirju, millel on olnud VKEde jaoks soovimatud tagajärjed või mis on takistanud nende arengut; rõhutab, et seadusandluse lihtsustamine ei tohiks tuua kaasa finantsvaldkonna regulatiivsete nõuete alandamist; rõhutab lisaks, et komisjoni uued ettepanekud ei tohiks muuta regulatsioone keerukamaks, mis võiks kahjustada investeeringuid; on veendunud, et finantsvaldkonna reguleerimise ja kapitaliturgude liidu Euroopa käsitluses tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelisi arenguid, et vältida seadusandluses asjatuid lahknevusi ja kattumisi ning säilitada Euroopa atraktiivsus rahvusvaheliste investorite silmis; rõhutab, et Euroopa majandus peab ligi tõmbama arvukalt välismaiseid ja sealhulgas uusi otseinvesteeringuid, mis stimuleeriks lisaks kapitaliturgudele ka eraaktsiaseltse, riskikapitali ja investeeringuid Euroopa tööstusesse; on ka veendunud, et komisjon ja liikmesriigid peaksid vastu võtma strateegilise kava, mille põhjal toetada VKEde rahastamist nende rahvusvahelistumist silmas pidades;

11.  kordab, et riigihangete ja kontsessioonilepingute muudetud eeskirjad ei tohiks takistada VKEde ja mikroettevõtjate pääsu hanketurule;

12.  palub komisjonil ja nõukogul pöörata suuremat tähelepanu VKEde nõudlusega seotud probleemidele ning kajastada neid asjakohasemalt euroala majanduspoliitikat käsitlevas soovituses, riigipõhistes soovitustes ja liikmesriikide poolt soovituste täitmise järelhindamisel;

Pangalaenud VKEdele

13.  tunnistab, et liidus on tavapäraselt VKEde peamiseks välisrahastamise allikaks pangalaenud, kusjuures need annavad enam kui kolm neljandikku VKEde rahastamisest (USAs alla 50 %), mistõttu pangalaenu tingimuste karmistamine mõjub VKEdele eriti rängalt; märgib, et finantskriis suurendas pankade laenuandmise ja laenutingimuste erinevusi; taunib praegusi, olgugi et tasapisi vähenevaid erinevusi euroala eri riikides asuvate VKEde laenutingimustes, mis kajastavad ka riskiprognooside ja majandustingimuste erinevusi; võtab teadmiseks pangandusliidu tegevuse selliste erinevuste vähendamiseks; kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama direktiivi 2004/113/EÜ ja tegema finantssektoriga koostööd seoses kohustusega tagada VKEdele täielik ja ühetaoline pangalaenude kättesaadavus; toonitab piirkondlikke ja kohapealseid eriteadmisi omavate pankade olulist ja arenenud rolli VKEde rahastamisel tänu nende pikaajalistele sidemetele selliste ettevõtetega; rõhutab, et hästi väljaarendatud kohalikud pangad on tulemuslikult VKEdele laenu andnud ja kahjumitest hoidunud; toonitab seepärast kohalike pankade arendamise tähtsust;

14.  rõhutab, et vaatamata edenevale digitaliseerimisele ja sellest tulenevale uute rahastamisallikate tekkimisele on kohapealsete traditsiooniliste krediidiasutuste olemasolu eriti saartel, saarestikes ning kaugetes, äärepoolseimates ja maapiirkondades endiselt VKEdele rahastamise kättesaadavuse tagamiseks äärmiselt oluline;

15.  soovitab pankadel lugeda oma koduturuks kogu ELi ning kasutada ühtse turu potentsiaali VKEde rahastamiseks, sealhulgas ka selliste VKEde, kes ei asu pangaga samas liikmesriigis;

16.  soovitab komisjonil uurida võimalust võtta kasutusele laenurahastamise programmid, mis teeksid üksnes VKEdele laenu andmise eesmärgil EKP raha pankadele kättesaadavaks; palub komisjonil hinnata võimalusi töötada välja uusi algatusi investeeringute ligimeelitamiseks;

17.  juhib tähelepanu riiklike ja piirkondlike tugipankade ja institutsioonide tähtsusele VKEde sektori rahastamisel; tuletab meelde nende keskset osa Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) VKEde alljaotuse puhul ning nende tegevust liikmesriikide kaasamisel EFSI projektidesse; on seisukohal, et EFSI on VKEde jaoks oluline rahastamisallikas; on veendunud, et EIP Euroopa Investeerimisfond peaks tegema rohkem, et anda VKEdele eriteadmisi rahastamise saamiseks ning abivahendeid, mis hõlbustaksid kontakte selliste investoritega nagu näiteks Euroopa äriinglite fond; palub komisjonil hinnata riiklike ja piirkondlike tugipankade osa VKEde pikaajalise rahastamise ergutamisel ning eelkõige leida ja jagada parimaid tavasid ning õhutada liikmesriike, kus neid panku veel ei ole, selle põhjal riiklikke või piirkondlikke tugipanku asutama; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada kaasavat majanduskasvu ning tagada kõigi VKEdele suunatud ELi investeerimisvahendite, sealhulgas EFSI, ELi regionaalfondide ja EIP Euroopa Investeerimisfondi tegevuse suurem järjepidevus ja kooskõlastamine;

18.  kordab, et tähtis on tugevdada ja suurendada ka pankade suutlikkust ja võimet VKEdele laenu anda; juhib tähelepanu sellele, et ainult kapitaliturgude kaudu rahastamine ei võimalda VKEdele piisavat rahastamist ning asjakohaseid rahastamislahendusi, sealhulgas juurdepääsu kapitalile; märgib, et laenuallikate mitmekesistamine suurendaks finantssektori stabiilsust;

19.  toonitab, et VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamise eeldus on terve, stabiilne ja vastupidav pangandussektor ja kapitaliturgude liit; märgib, et kapitalinõuete määrus ja kapitalinõuete direktiivi IV pakett ning eelkõige kapitali suurem maht ja kõrgem kvaliteet on vahetu vastus kriisile ning moodustab finantssektori uue stabiilsuse keskme; on rahul asjaoluga, et komisjon peab kapitalinõuete määruse läbivaatamisel üheks oma prioriteediks VKEdele laenuandmist; märgib, et komisjon uurib, kuidas kõik liikmesriigid võiksid kasu saada kohalikest laenuühistutest, kelle tegevuse suhtes ei kehtiks pankadele kehtestatud ELi kapitalinõuded; märgib, et laenuühistud vajavad tarku seadusi, mis tagaksid finantsstabiilsuse ja võimaldaksid laenuühistutel konkurentsivõimelise intressiga laenu anda;

20.  võtab teadmiseks pankadele esitatavad arvukad regulatiivsed nõuded ja nende võimaliku kahjuliku mõju VKEdele laenude andmisele, ning tuletab meelde, et nimetatud nõuded kehtestati finantskriisi tõttu; rõhutab, et vaja on vältida topeltaruandluse nõudmist ja paralleelseid aruandluskanaleid ning üldisemalt krediidiasutuste, eriti väiksemate pankade tarbetut halduskoormust; kutsub komisjoni üles hindama Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja ühtse järelevalvemehhanismi toel pankadele kehtestatud regulatiivsete nõuete mõju VKEdele laenude andmisele;

21.  märgib, et mitte VKEdele laenamine ei põhjustanud finantskriisi; tuletab meelde, et kaasseadusandjad otsustasid lisada kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi IV paketi raamistikku VKEde toetuskoefitsiendi, ning et sellega taheti jätta VKEdele laenamisel kehtivad kapitalinõuded pigem Basel II kui Basel III kokkuleppe tasemele; toonitab VKEde toetuskoefitsiendi tähtsust VKEdele antavate pangalaenude säilitamisel ja suurendamisel; võtab teadmiseks Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta märtsis avaldatud aruande VKEde toetuskoefitsiendi kohta; tunneb muret selle koefitsiendi kaotamise võimaliku kahjuliku mõju pärast; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse pärast toetuskoefitsient alles jätta, seda täiendavalt hinnata ja uurida, kas peaks selle künnist tõstma, et pangalaene VKEdele veelgi kättesaadavamaks muuta; kutsub komisjoni üles kaaluma toetuskoefitsiendi, sealhulgas selle suuruse ja künnise ümberkalibreerimise võimalust, ning koefitsiendi mõju suurendamiseks uurima selle võimalikku vastasmõju teiste regulatiivsete nõuete ning selliste välisteguritega nagu geograafiline asukoht ja sotsiaalmajanduslik keskkond; kutsub komisjoni üles uurima võimalust muuta see koefitsient alaliseks; palub Baseli pangajärelevalve komiteel VKEde toetuskoefitsienti toetada ning kaaluda võimalust alandada VKEde vastu suunatud nõuete korral omavahendite nõudeid;

22.  toonitab, et mõistlik riskide ja kvalitatiivse teabe hindamine on üks pankade peamisi tugevaid külgi, eriti keeruliste VKEdele antavate laenude puhul; on seisukohal, et panganduses tuleks veelgi suurendada teadmisi ja teadlikkust VKEde iseärasustest; toonitab VKEde krediidivõimelisuse hindamisel pankadele laekuva krediiditeabe konfidentsiaalsust;

23.  on rahul mitmete VKEsid puudutava standarditud ja läbipaistva krediiditeabe kättesaadavuse parandamise algatustega, mis võivad suurendada investorite usaldust; toonitab siiski vajadust kohaldada sellise krediiditeabe taotlemisel proportsionaalsuse põhimõtet;

24.  toonitab, et proportsionaalsus on juhtpõhimõte, millest Euroopa institutsioonid, Euroopa järelevalveasutused ja ühtne järelevalvemehhanism regulatsioonide, normide, suuniste, ja järelevalvetavade väljatöötamisel ja rakendamisel juhinduvad; palub, et komisjon annaks kaasseadusandjatega kooskõlastatult Euroopa järelevalveasutustele ning EKP-le / ühtsele järelevalvemehhanismile täiendavaid suuniseid proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta ning nõuaks selle järgimist, ilma kehtivaid regulatiivseid nõudeid leevendamata, kuid samal ajal õigusakte lihtsustades;

25.  juhib tähelepanu kolmanda isiku tagatiste eelistele ettevõtjate laenulepingute puhul; nõuab, et krediidireitingute, usaldatavusnõuete ja järelevalvetegevuse hindamisel võetaks neid kolmanda isiku tagatisi rohkem arvesse;

26.  tuletab meelde, et krediidiasutused peavad krediidireitingute kohta tehtud otsuseid taotluse korral VKEdele selgitama; palub komisjonil hinnata nimetatud sätte rakendamist, tugevdada kapitalinõuete määruse artikli 431 lõikes 4 sõnastatud sätteid ning soodustada VKEdele tagasiside andmist; võtab teadmiseks komisjoni käimasolevad arutelud asjaomaste sidusrühmadega, mille eesmärk on parandada sellise tagasiside kvaliteeti ja järjepidevust; märgib, et tagasisidest võib alata pangavälist rahastamist puudutavate teabeallikate ja nõuannete leidmine;

27.  märgib, et krediidireitingutel on investeerimisotsuste tegemisel tähtis ja teinekord otsustav osa; juhib tähelepanu asjaolule, et mõnes liikmesriigis eksisteerib riigi keskpanga hallatav krediidihindamise sisesüsteem, mille abil hinnatakse tagatiste nõuetekohasust ja mis aitab VKEdel saada krediidikõlblikkuse hinnanguid; palub komisjonil, EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel lähemalt uurida, kas ja kuidas saaks nende süsteemide abil parandada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele;

28.  palub komisjonil ja Euroopa Pangandusjärelevalvel anda rohkem suuniseid kehtiva makseraskuste tõttu restruktureerimise määruse rakendamise kohta; palub komisjonil viia läbi viivislaenude suhtes praegu kohaldatava restruktureerimise korra mõjude hindamine ning tuletab meelde, et pankade bilanssides olevad viivislaenud takistavad uute laenude andmist, eriti VKEdele; rõhutab, et väiksemate rikkumiste miinimumpiiri kehtestamine aitaks vältida VKEde krediidikõlblikkuse tarbetut ja põhjendamatut alandamist; võtab teadmiseks Baseli pangajärelevalve komitee jätkuvad konsultatsioonid viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureerimise mõistete teemal;

29.  märgib, et kui pankade poolt valitsuste võlakirjade ostmist või selliste võlakirjade riskikaalu suurendamist ei piirata teatavate kindlate tingimustega, võib see suurendada laenukulusid ja laiendada ELis esinevat konkurentsivõime lõhet;

30.  võtab teadmiseks EKP poolt 10. märtsil 2016. aastal vastu võetud meetmed, eelkõige neli uut sihtotstarbelist pikemaajalist refinantseerimisoperatsiooni, mis stimuleerivad pangalaenude andmist reaalmajandusele; toonitab, et üksnes rahapoliitikast ei piisa majanduskasvu ja investeerimise elavdamiseks, vaid et sellega peavad kaasnema sobiv rahanduspoliitika ja struktuurireformid;

31.  rõhutab avalike institutsioonide kui erapankade alternatiivi tähtsust VKEde rahastamise allikana;

32.  palub, et komisjon kaaluks laenude ennetähtaegse tagasimaksmise korral ELis proportsionaalsuse küsimust, näiteks võiks kehtestada VKEde kuludele ülempiiri ja suurendada VKEde jaoks lepingute läbipaistvust;

Pangavälised VKEde rahastamisallikad

33.  kutsub liikmesriike üles tugevdama riskide võtmise ja kapitaliturgude kultuuri; tuletab meelde, et VKEde rahandusalane haridus on lisaks pangalaenude võtmise kasvule oluline ka kapitalituru lahenduste laialdasemal kasutamisel ja omaksvõtmisel ning õhutab noori ja naisi oma äri alustama ja laiendama, mis võimaldaks kulusid, tulusid ja seonduvaid riske paremini hinnata; rõhutab selge finantsteabe nõuete tähtsust; soovitab liikmesriikidel võtta rahandusalase hariduse ja ärieetika aluspõhimõtted ülikoolide ja ülikoolieelsete õppeasutuste õppekavadesse, mis aitaks noori rohkem VKEde tegevusse kaasata; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama VKEde rahanduslikku kirjaoskust ning juurdepääsu rahanduslikele oskustele ja teadmistele, samuti tagama parimate tavade jagamist; märgib samas, et selle eest kannavad vastutust ka VKEd ise;

34.  märgib, et liisimine on VKEdele kasulik, kuna vabastab ettevõtte kapitali muudeks jätkusuutlikku kasvu tehtavateks investeeringuteks;

35.  märgib, et kapitaliturgude liit loob võimaluse nii praeguse raamistiku õiguslikke tühikuid täita kui ka piiriüleseid regulatsioone ühtlustada; juhib tähelepanu asjaolule, et kui VKEde rahalisi ja ärialaseid vajadusi ei saa rahuldada pangalaenudega, tekib kapitali puudujääk; juhib tähelepanu sellele, et praeguse kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu väljaarendamisega peab katkematult kaasnema ELi protsesside ja menetluste vastastikune lähendamine ning praeguse finantsvaldkonna õigusraamistiku hindamine, eriti selle osas, kuidas see mõjutab VKEsid ning makromajanduslikku ja makrofinantsstabiilsust; rõhutab, et sellise hindamise käigus tuleks arvestada juurutatavate meetmete praktilisust käsitlevate soovitustega; palub, et komisjon annaks VKEde rahastajatele sobiva ja neile kohandatud reguleeriva raamistiku, mis ei oleks neile koormaks ja võidaks ka investorite usalduse; on veendunud, et kõikehõlmavas ja hästikavandatud kapitaliturgude liidus peaksid kõigi üldjoontes sarnaste turuosaliste jaoks kehtima ühesugused eeskirjad, neil peaks olema ühesugune juurdepääs teatavate rahastamisvahendite või teenuste kompleksile ning neid tuleks turul tegutsemise ajal võrdselt kohelda; tervitab komisjoni kapitaliturgude liidu tegevuskava, mille eesmärk on tagada VKEdele mitmekesisemate rahastamisvahendite parem kättesaadavus; rõhutab, et panga- ja kapitalipõhised rahastamismudelid peaksid üksteist täiendama;

36.  tuletab meelde, et VKEde jaoks on kapitaliturgudel, näiteks aktsia- ja võlakirjaturgudel osalemine kulukas; rõhutab, et vaja on proportsionaalset reguleerimist ning VKEdele peaksid kehtima lihtsamad ja vähem koormavad noteerimis- ja avalikustamisnõuded, et vältida tegevuste kattumist ning muuta nende kapitaliturule sisenemine vähem kulukaks, kuid see ei tohi ohustada investorite kaitset ega süsteemset finantsstabiilsust; märgib, et komisjoni praegu arutusel olevas uue prospektimääruse ettepanekus nähakse VKEdele ette avalikustamise miinimumnõuded; märgib, et määrus ei tohiks tekitada liiga suuri tõkkeid ettevõtte ühest suurusjärgust või kategooriast (näiteks noteeritud ja noteerimata ettevõtted) teise üleminekul; on sellepärast seisukohal, et eelistada tuleks järkjärgulist lähenemist, mille puhul regulatiivsed nõuded sujuvalt kasvavad; sellega seoses viitab teises finantsinstrumentide turgude direktiivis sätestatud VKEde kasvuturgudele ning nõuab nimetatud õigusakti kiiret rakendamist;

37.  toonitab, et VKEde finantsandmed peavad olema läbipaistvad, standarditud ning pankadele, investoritele, järelevalveasutustele ja muudele sidusrühmadele avalikult kättesaadavad, et mõista nende riskiprofiili, teha teadlikke otsuseid ja kärpida rahastamiskulusid; on kindel, et seda eesmärki võiks aidata saavutada üleeuroopaline andmebaas, kuhu kogutakse andmed VKEde äristrateegiate ja rahastamisvajaduste kohta ning kuhu VKEd esitaksid vabatahtlikult andmed ja ajakohastaksid neid; palub komisjonil kaaluda VKE ühtse tunnusnumbri mõtet; lisaks juhib tähelepanu võimalustele, mida pakuvad VKEde abistamiseks loodud, panku ja muid osapooli ühendavad struktuurid; on rahul komisjoni VKEde teabestrateegiaga, eeskätt selliste tugi- ja nõustamisalaste võimekuste väljaselgitamisega, mida alternatiivseid rahastamisvõimalusi otsivad VKEd igas liikmesriigis kõige enam vajavad, samuti parimate tavade näidete propageerimisega ELi tasandil ning selle uurimisega, kuidas saaks toetada üleeuroopalisi teabesüsteeme, mis viivad kokku VKEd ja alternatiivse rahastamise pakkujad;

38.  tuletab meelde, et raamatupidamisstandardid on tähtsad, niivõrd kui nendega piiritletakse järelevalveasutustele ja investoritele teabe esitamise viis, ja sedavõrd, kui ettevõtetel lasuv halduskoormus erineb sõltuvalt kohaldatavatest raamatupidamisstandarditest; võtab teadmiseks käimasolevad arutelud VKEde jaoks eraldi ühtsete raamatupidamisstandardite väljatöötamise otstarbekuse üle ning ootab, milliseid uusi mõtteid selles küsimuses väljendatakse;

39.  toonitab uue innovaatilise finantstehnoloogia (FinTech) potentsiaali VKEde ja võimalike investorite kokkuviimisel; palub, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid FinTech-tehnoloogia arendamise algatusi ning uuriksid sellealaseid võimalikke riske ja vajadust sobiva ühtse ELi reguleeriva raamistiku järele, mis ei tohi aga lämmatada innovatsiooni;

40.  toonitab vajadust soodustada innovatsiooni laenuplatvormide kaudu; õhutab panku suhtuma selliste innovaatiliste tehnoloogiate kasutamisse kui võimalusse; rõhutab, et alternatiivsed rahastamisallikad pakuvad lahendusi eelkõige idufirmadele, naisettevõtjatele ja innovaatilistele VKEdele; palub komisjonil uurida, kui vajalik oleks ja milliseid võimalusi pakuks alternatiivsete rahastamisallikate ühtne ELi raamistik, millega püütaks muuta kogu ELi selline rahastamine VKEdele kättesaadavamaks; tuletab meelde, et süsteem on tõhus siis, kui nii VKE kui ka laenuandja on täiel määral teadlikud rahastamismehhanismiga seotud võimalikest ohtudest ja võimalustest; märgib, et praegu on ühisrahastamist reguleerivad seadused ja eeskirjad liikmesriigiti väga erinevad ega ole ilmselt piiriülest tegevust soodustanud; tunneb heameelt, et komisjon on hinnanud ühisrahastamise praegust raamistikku; toetab valitud lähenemisviisi, mis seisneb pidevas turujärelevalves ja regulatiivsete arengute jälgimises ning regulatiivsete käsitluste edasise ühtlustamise soodustamises, kogemuste jagamises ja piiriüleste investeeringute lihtsustamises; tuletab samas meelde, et ühisrahastamist ja vastastikust laenuandmist ei tohiks liigselt reguleerida, kuna see pidurdaks nende arengut; kutsub komisjoni üles soodustama selliseid uusi börsivälise rahastamise platvorme nagu vahefinantseerimine ja äriinglid; palub komisjonil vastastikuse laenuandmise või jaevõlakirjade abil õhutada eraisikuid ettevõtetele turvaliselt laenu andma; rõhutab vajadust tagada, et need uued rahastamisviisid oleksid igati kooskõlas asjaomaste maksu- ja rahandusalaste seadustega, nii et nad ei soodustaks maksudest kõrvalehoidumist ega rahalist läbipaistmatust; rõhutab, et kehtivad õigusaktid tuleb seda silmas pidades läbi vaadata;

41.  võtab teadmiseks komisjoni ettepanekud võtta kasutusele lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise ning pankade usaldatavusnõuete kalibreerimise raamistik; märgib, et VKEde väärtpaberistamine võib endas kätkeda nii ohte kui ka eeliseid; võtab teadmiseks nende ettepanekute võimaliku mõju VKEdele antavatele pangalaenudele ja VKEde investeeringutele; rõhutab läbipaistvuse vajalikkust seonduvate riskide osas ning seoses vajadusega toetada finantssüsteemi stabiilsust;

42.  märgib, et liikmesriikide maksejõuetust käsitlevate õigusaktide erinevused ja sellest tingitud õiguslik ebaselgus on üks piiriülest VKEdesse ja idufirmadesse investeerimist takistav tegur; on veendunud, et selle valdkonna eeskirjade ühtlustamine ja lihtsustamine tuleks kasuks idufirmadele ning mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning parandaks ELi ärikeskkonda; tunneb seepärast heameelt komisjoni otsusest käsitleda kõnealust küsimust oma kapitaliturgude liidu tegevuskavas nimetatud seadusandlikus ettepanekus ning jääb seda ettepanekut ootama; on veendunud, et komisjon peaks ELi maksejõuetuse raamistiku rakendamisel kaaluma eri võimalusi ja andma liikmesriikidele soovitusi, mis aitavad neil vastu võtta või rakendada õigusakte, mis vastavalt riigipõhistele soovitustele on vajalikud tulemusliku ja läbipaistva maksejõuetusrežiimi, õigeaegse restruktureerimise ning VKEdele pandud regulatiivse ja halduskoormuse kõrvaldamise jaoks;

43.  toonitab riskikapitali ja riskikapitali kaudu rahastamise potentsiaali, eriti börsiväliste idufirmade ja VKEde osas; märgib, et vastavad turud ei ole ELis kuigi arenenud; väljendab heameelt komisjoni algatuse üle vaadata läbi Euroopa riskikapitalifondi ja Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondiga seotud õigusaktid; toonitab lisaks, et komisjon peab kiiresti tegelema kogu Euroopa investeerimisfondide sektori riikidevahelise killustatuse küsimusega;

44.  juhib tähelepanu mõjule, mida äriühingute maksude ja tulumaksu struktuurid ja võimalikud maksuvabastused avaldavad VKEde suutlikkusele ennast kasumi arvel rahastada; juhib tähelepanu asjaolule, et mitmetes liikmesriikides maksustatakse VKEsid ja mõningaid rahvusvahelisi ettevõtteid väga erinevalt, mis kahjustab VKEde konkurentsivõimet ja vähendab oluliselt VKEde eri allikatest rahastamise tulemuslikkust; juhib tähelepanu sellele, et mõningate rahvusvaheliste ettevõtete ebaõiglase maksustamise tõttu on VKEde maksukoormus 30 % kõrgem, kui see oleks õiglase maksustamise korral, ja see mõjutab nende suutlikkust ennast omavahenditest rahastada; on sellega seoses rahul komisjoni maksustamise vältimise vastase paketiga, millega tahetakse saavutada ELis lihtsam, tulemuslikum ja õiglasem maksustamine; juhib tähelepanu sellele, et kui liikmesriigid tahavad parandada VKEde asutamise ja kasvu tingimusi, peaksid nad püüdma luua õiglased, tulemuslikud ja läbipaistvad maksusüsteemid, mis tõmbavad ligi rahastamist ja investeeringuid; juhib tähelepanu vajadusele anda VKEdele maksuvabastusi, eriti tegevuse algjärgus, et neil oleks oma olelusringi järgmiste etappide jaoks piisavalt rahalisi vahendeid; toonitab sellise maksupoliitika vajalikkust, mis vähendab üldist maksukoormust ning töö ja ettevõtluse maksustamist; rõhutab, et oluline on käsitleda maksustamise kallutatust, mis soosib laenude arvel rahastamist;

45.  märgib, et otsene riigiabi, mis ei kahjusta konkurentsi, on mõnikord vajalik, et tagada idufirmadele ning mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele vajalik rahastamine, eriti juhul, kui sotsiaalmajanduslikud tingimused ei võimalda kasutada muid rahastamisallikaid; rõhutab, kui oluline on läbipaistvus VKEdesse investeerimist soodustavate avaliku sektori toetusskeemide ja riigiabi korral, samuti uute finantseerimis- ja investeerimisasutuste teke;

46.  nõuab, et liikmesriigid uuriksid 1934. aastal loodud Šveitsi WIR-süsteemi ja kasutaksid selle kogemusi; süsteemi aluseks on VKEde vaheline laenude tasaarvlemine ning see toimib laenutingimuste halvenemise või likviidsuskriiside korral edukalt makromajandusliku stabilisaatorina;

47.  palub, et komisjon esitaks igal aastal Euroopa Parlamendile aruande, milles antakse ülevaade rakendusalgatuste seisust ja selle mõjust rahastamise Euroopa VKEdele kättesaadavamaks muutmisele; palub, et komisjon lisaks aruandele oma hinnangu valitud strateegilisele suunale ja vajaduse korral muudatusettepanekud;

48.  kutsub komisjoni üles auditeerima olemasolevaid rahastamisvahendeid, näiteks struktuurifonde ja muid asjaomaseid programme, et hinnata, kui piisav on nende rahaline toetus VKEdele võrreldes seatud eesmärkidega, ning vajaduse korral hinnata nende kriisi leevendavat mõju;

49.  tunnistab kultuuri- ja loomesektori mikroettevõtjate ja VKEde kasvavat tähtsust investeeringute, majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive seisukohast, samuti nende keskset osa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamisel ja edendamisel;

50.  rõhutab, et 2013. aasta oktoobris avaldatud komisjoni uuringust kultuuri- ja loomesektorite rahastamisele juurdepääsu kohta nähtub, et kultuuri- ja loomeettevõtjatel on väga suured raskused laenude saamisel ning nende rahalised puudujäägid, jäävad hinnanguliselt vahemikku 8–13,3 miljardit eurot;

51.  toonitab, et Eurostati andmetel töötas 2014. aastal kultuuri- ja loomesektorites 2,9 % ELi tööjõust ehk 6,3 miljonit inimest, mis on võrreldav pangandus- ja kindlustussektoris töötajate arvuga; toonitab ka seda, et kultuuri- ja loomesektorid moodustavad peaaegu 4,5 % Euroopa majandusest ning kultuuri- ja loomesisu loovad ja levitavad peaaegu 1,4 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat kogu Euroopas ning et tööhõive kultuuri- ja loomesektorites on alates 2008. aastast pidevalt suurenenud ja see on üks kõige kiiremini kasvavaid Euroopa majandussektoreid, mis annab umbes 4,2 % kogu ELi SKPst;

52.  tunnistab, et kultuur ja innovatsioon abistavad oluliselt piirkondi investeeringute ligimeelitamisel; rõhutab asjaolu, et kultuuri- ja loomesektorite töökohti ei viida suure tõenäosusega mujale üle, sest need on seotud konkreetsete kultuuri- ja ajalooliste pädevustega, mis aitab ka säilitada väga mitmesugust traditsioonilist kunsti ja käsitööd; rõhutab, kui oluline on toetada vähem kasutatavates või vähemuskeeltes töötavaid VKEsid, kes kaitsevad ja edendavad Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, ning kui tähtis on toetada kultuuri ja pärandi kaitsest huvitatud noorte inimeste idufirmade projekte;

53.  rõhutab, et selle valdkonna õpingutega tegelevate noorte suurt arvu arvestades aitab kultuuri- ja loometööstuse edasine soodustamine ja sinna investeerimine luua uusi töökohti ja vähendada noorte töötuse määra; märgib, et ühe hiljutise uuringu põhjal töötab kultuuri- ja loomesektorites rohkem 15–29-aastaseid kui üheski muus majandussektoris (kultuuri- ja loomesektorites kokku töötab neid 19,1 %, muudes majandussektorites aga 18,6 %)(19); julgustab liikmesriike edendama kultuuri- ja loomepädevuste arendamist ning looma ärioskuste arendamise võrgustikke haridus- ja koolitussüsteemide, loomeettevõtjate ning kultuuri- ja kunstiasutuste vahel, et edendada valdkonnaülest käsitlust; ergutab ELi ja liikmesriike laiendama lahendusi, mis ergutaksid annete ja oskuste arendamist kultuuri- ja loomesektorites, andes näiteks uudseid ja paindlikke toetusi loovuse ja innovatsiooni ning annete arendamise toetamiseks;

54.  juhib tähelepanu sellele, et komisjoni poolt 2013. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on rahastamise saamisel kultuuri- ja loomesektorite ees seisvad takistused väga spetsiifilised, neil on raskem kapitali ja investeeringuid ligi meelitada, sest neil on piiratud andmebaas, puudub kergesti kättesaadav teave rahastamisallikate kohta, puuduvad ettevõtlusoskused, nad sõltuvad avaliku sektori rahastamiskavadest ning neil ei ole piisavalt teavet raskuste tõttu immateriaalse põhivara, näiteks intellektuaalomandiõiguste väärtuse ja vastavate riskide hindamisel;

55.  rõhutab seepärast, et kultuuri- ja loomesektorites rahastamise kättesaadavuse parandamiseks on vaja rahastamisele juurdepääsu valdkonnapõhiseid lahendusi, arendades selleks eriteadmisi, mis käsitlevad materiaalse tagatise puudumisest tingitud riskide hindamist, sõltumist immateriaalsest varast ja turunõudluse ebakindlust digitaalsete muutuste ajastul; märgib, et selliseid eriteadmisi on vaja nii mikroettevõtetes ja VKEdes kui ka finantseerimisasutustes; rõhutab, et tagatisena võib aktsepteerida intellektuaalomandiõigusi; rõhutab, kui tähtis on ELi makse ja intellektuaalomandit käsitlevate sätete ühtlustatud õigusraamistik, kuna see võib aidata muretseda kultuuri- ja loomesektorite VKEdele investeeringuid ja rahastamist;

56.  väljendab heameelt programmi „Loov Euroopa“ tagatisvahendi käivitamise üle, olgugi et pika viivituse järel, sest see on üks peamisi võimalusi käsitleda kultuuri- ja loomesektorite (mis hõlmavad mikroettevõtjaid, VKEsid, väiksemaid mittetulundusühinguid ja vabaühendusi) innovaatiliste ja jätkusuutlike projektide tungivat vajadust laenuraha järele ning üks peamisi võimalusi tagada loovisikutele vajalik õiglane tasu; tunneb heameelt integreeritud koolituskava algatuse üle, mida tagatisrahastu pakub pankuritele ja finantsvahendajatele; soovitab tungivalt vajalike meetmete rakendamist 2016. aasta jooksul vastavalt komisjoni algsele ettepanekule; tuletab meelde, et komisjoni eelhinnangu kohaselt ületab rahastamise puudujääk seal eeldatavasti 1 miljard eurot aastas ning et see puudujääk on kaotatud investeeringute summa, sest töökindla äristrateegia ja hea riskiprofiiliga äriühingutele kas ei anta laenu või nad otsustavad vähese tagatisvara tõttu laenu üldse mitte taotleda;

57.  tunneb heameelt loome- ja kultuurisektori rahastamisvõimalusi uuriva ELi liikmesriikide eksperdirühma poolt avaldatud uue aruande üle, mis koostati avatud koordinatsiooni meetodi abil, ja rõhutab, et komisjon peab aruandes esitatud soovitusi rakendama, et luua tõhusamaid ja innovaatilisemaid vahendeid ning hõlbustada juurdepääsu rahastamisele;

o
o   o

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 24, 22.1.2016, lk 2.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0069.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0200.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0063.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0268.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0408.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0004.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0006.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0290.
(10) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=CRE&reference=20160413&secondRef=ITEM-024&language=EN&ring=O-2016-000060.
(11) ELT C 19, 22.1.2014, lk 4.
(12) ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.
(13) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.
(14) https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/art2_mb201407_pp79-97en.pdf.
(15) EBA/OP/2016/04, 23.3.2016.
(16) Komisjoni 2014.–2015. aasta aruanne Euroopa VKEde kohta.
(17) EKP ülevaade euroala ettevõtjate juurdepääsu kohta rahastamisele: aprill–september 2015.
(18) EKP ülevaade euroala ettevõtjate juurdepääsu kohta rahastamisele: aprill–september 2015.
(19) Uuring „Cultural times - the first global map of cultural and creative industries“ („Kultuursed ajad – kultuuri- ja loomemajanduse esimene ülemaailmne ülevaade“), detsember 2015.

Õigusalane teave