Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 14. aprill 2016 - StrasbourgLõplik väljaanne
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavad üksikasjalikud eeskirjad
 Üksikisikute kaitse isikuandmete töötlemisel ***II
 Isikuandmete töötlemine kuritegude tõkestamise eesmärgil ***II
 Broneeringuinfo kasutamine ***I
 Pakistan ja eelkõige rünnak Lahore linnas
 Honduras: inimõiguste kaitsjate olukord
 Nigeeria
 Ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastane kaitse ***I
 Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestus
 2015. aasta aruanne Türgi kohta
 2015. aasta aruanne Albaania kohta
 2015. aasta aruanne Bosnia ja Hertsegoviina kohta
 Vaesusevastase eesmärgi saavutamine majapidamiskulude kasvu kontekstis
 Erasektor ja areng

Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavad üksikasjalikud eeskirjad
PDF 237kWORD 66k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 5. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrusele, millega parandatakse delegeeritud määrust (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (C(2016)01934 – 2016/2639(DEA))
P8_TA(2016)0124B8-0452/2016

Euroopa parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2016)01934),

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2016. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole vastuväiteid delegeeritud määrusele,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni 7. aprilli 2016. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik(1), eriti selle artiklit 160 ning artikli 284 lõiget 5,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 13. aprillil 2016, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et pärast komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446(2) avaldamist leiti sellest kaks viga;

B.  arvestades, et esimene viga on seotud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 139 sätestatud eeldusega kõnealuse delegeeritud määruse artikli 136 lõikes 1 osutatud teatavate kaubaliikide deklareerimise kohta; arvestades, et delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lõplikul viimistlemisel muudeti artiklis 136 loetletud kaupade järjekorda, kuid nende kaupadega seotud viited jäid ekslikult kõnealuse delegeeritud määruse artiklis 139 ajakohastamata; ning arvestades, et seepärast tuleks need viited parandada;

C.  arvestades, et teine viga on seotud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 141 lõikega 1; arvestades, et praegu kohaldatavat komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93(3) artikli 233 lõike 1 punkti b, milles sätestatakse, et piiratud ja väga erakorralistel juhtudel võib piiri ületamise lugeda ajutise impordi, ekspordi või reekspordi deklaratsiooniks, ei lisatud eksikombel delegeeritud määrusesse (EL) 2015/2446 ning arvestades, et selle tulemusel ei ole võimalik deklareerida teatavaid kaupu üksnes liidu tolliterritooriumi piiri ületamisega; arvestades, et delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 141 lõiget 1 tuleks seega parandada;

D.  arvestades, et need kaks viga mõjutavad kaubavooge ning avaldavad väga kahjulikku mõju nii tolliasutustele kui ka kaubitsejatele, kui neid ei parandata enne 1. maid 2016, kui hakatakse kohaldama määruse (EL) nr 952/2013 asjakohaseid sätteid;

E.  arvestades, et see delegeeritud määrus võib parlamendi- ja nõukogupoolseks kontrolliks ettenähtud perioodi lõpus jõustuda ainult siis, kui parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid või kui enne kõnealuse perioodi lõppu on nii parlament kui ka nõukogu teatanud komisjonile, et nad ei esita vastuväiteid; arvestades, et kontrolliperioodiks on määruse (EL) nr 952/2013 artikli 284 lõike 5 kohaselt määratud kaks kuud alates teatavakstegemise kuupäevast, s.t kuni 5. juunini 2016, ja seda võib pikendada veel kahe kuu võrra;

F.  arvestades, et probleemi kiireloomulisuse tõttu palus komisjon 11. märtsil 2016 siiski, et Euroopa Parlament annaks oma kinnituse delegeeritud määrusele varakult enne 1. maid 2016;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määruse kohta vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).
(3) Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).


Üksikisikute kaitse isikuandmete töötlemisel ***II
PDF 240kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (Isikuandmete kaitse üldmäärus) (05419/1/2016 – C8-0140/2016 – 2012/0011(COD))
P8_TA(2016)0125A8-0139/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05419/1/2016 – C8‑0140/2016),

–  võttes arvesse Belgia Esindajatekoja, Saksamaa Liidunõukogu, Prantsusmaa Senati, Itaalia Saadikutekoja ja Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 10. oktoobri 2012. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 7. märtsi 2012. aasta(3) ja 19. novembri 2015. aasta arvamust(4),

–  võttes arvesse komisjoni arvamust (COM(2016)0214),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(5) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2012)0011) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0139/2016),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 229, 31.7.2012, lk 90.
(2) ELT C 391, 18.12.2012, lk 127.
(3) ELT C 192, 30.6.2012, lk 7.
(4) ELT C 67, 20.2.2016, lk 13.
(5) Vastuvõetud tekstid, 12.3.2014, P8_TA(2014)0212.


Isikuandmete töötlemine kuritegude tõkestamise eesmärgil ***II
PDF 240kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (05418/1/2016 – C8-0139/2016 – 2012/0010(COD))
P8_TA(2016)0126A8-0138/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05418/1/2016 – C8‑0139/2016),

–  võttes arvesse Saksamaa Liidunõukogu ja Rootsi Parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 10. oktoobri 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 7. märtsi 2012. aasta(2) ja 19. novembri 2015. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse komisjoni arvamust (COM(2016)0213),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(4) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2012)0010) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0138/2016),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 391, 18.12.2012, lk 127.
(2) ELT C 192, 30.6.2012, lk 7.
(3) ELT C 67, 20.2.2016, lk 13.
(4) Vastuvõetud tekstid, 12.3.2014, P8_TA(2014)0219.


Broneeringuinfo kasutamine ***I
PDF 244kWORD 97k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (COM(2011)0032 – C7-0039/2011 – 2011/0023(COD))
P8_TA(2016)0127A8-0248/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0032),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti d ning artikli 87 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0039/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Bulgaaria Rahvuskogu, Tšehhi Senati, Saksamaa Liidunõukogu, Itaalia Senati, Madalmaade Parlamendi Esimese Koja, Austria Rahvusnõukogu, Portugali Vaba Kogu ja Rumeenia Senati esitatud arvamusi seadusandliku akti eelnõu kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. mai 2011. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 25. märtsi 2011. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsust ühendatud kohtuasjades C-293/12 (Digital Rights Ireland) ja C-594/12 (Seitlinger jt)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. detsembri 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 188,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0150/2013),

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 18. septembri 2014. aasta otsust parlamendi seitsmendal ametiajal lõpetamata jäänud küsimuste kohta,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni teist raportit ning väliskomisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8-0248/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepanek uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. aprillil 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/..., mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2016/681) lõplikule kujule).

(1) ELT C 218, 23.7.2011, lk 107.
(2) ELT C 181, 22.6.2011, lk 24.
(3) Euroopa Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-293/12 (Digital Rights Ireland Ltd) ja C-594/12 (Seitlinger jt), ECLI:EU:C:2014:238.
(4) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.


Pakistan ja eelkõige rünnak Lahore linnas
PDF 258kWORD 73k
Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsioon Pakistani ja eelkõige Lahore’is toimunud rünnaku kohta (2016/2644(RSP))
P8_TA(2016)0128RC-B8-0466/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Pakistani kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 27. märtsi 2016. aasta avaldust rünnaku kohta Pakistanis Lahore’is,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja Stavros Lambrinidise 29. oktoobri 2014. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 27. märtsi 2016. aasta avaldust pommirünnaku kohta Pakistanis ja 21. jaanuari 2016. aasta avaldust Bacha Khani Ülikoolis toimunud rünnaku kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 28. märtsi 2016. aasta avaldust terrorirünnakute kohta Pakistanis Lahore’is,

–  võttes arvesse ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri aruandeid,

–  võttes arvesse ÜRO vähemuste küsimuste eriraportööri 5. jaanuari 2015. aasta aruannet „Vihakõne ja vähemuste vihkamist õhutavad avaldused meedias“,

–  võttes arvesse Nobeli rahupreemia laureaadi ja Sahharovi auhinna laureaadi Malala Yousafzai 27. märtsi 2016. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO kohtunike ja juristide sõltumatuse eriraportööri Gabriela Knauli 4. aprilli 2013. aasta aruannet ja kadunuks jääma sundimise juhtumitega tegeleva ÜRO töörühma 26. veebruari 2013. aasta aruannet Pakistani toimunud lähetuse kohta,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 18,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse surmanuhtlust käsitlevaid ELi suuniseid, mis 12. aprillil 2013. aastal läbi vaadati,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldusi Pakistani kohta,

–  võttes arvesse ELi-Pakistani 2012. aasta märtsis avaldatud viieaastast tegevuskava, mille prioriteedid on näiteks hea valitsemistava ja inimõigustealane dialoog, ning sellega tihedalt seotud ELi ja Pakistani teist strateegilist dialoogi, mis toimus 25. märtsil 2014,

–  võttes arvesse ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta,

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas 2014. aastal käsitleva aruande ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 27. märtsil 2016 sai Lahore’is Gulshan-e-Iqbali pargi mänguväljakul enesetapupommirünnaku tõttu surma üle 73 inimese ja haavata rohkem kui 300, nende hulgas palju naisi ja lapsi; arvestades, et rünnaku eest võttis vastutuse islamistlik rühmitus Jamaat-ul-Ahrar, kes väitis, et võttis tahtlikult sihikule kristlased; arvestades, et siiski oli enamik hukkunuid moslemid ja kõik nad olid pakistanlased;

B.  arvestades, et terrorirünnaku ajal toimusid Islamabadis vägivaldsed meeleavaldused, kus kuberner Salman Taseeri tapmise eest süüdi mõistetud Mumtaz Qadri toetajad nõudsid, et hukataks Asia Bibi, jumalateotuse eest süüdi ja surma mõistetud naine, keda kuberner Taseer oli kaitsnud; arvestades, et pärast Qadri ülespoomist käisid kümned tuhanded inimesed tema matustel, teda ülistati kui kangelast ja sotsiaalmeedias levitati tema pilte; arvestades, et kohtunik, kes Qadri esimesena süüdi mõistis, pidi riigist pärast tapmisähvarduste saamist põgenema;

C.  arvestades, et mõnedel äärmusrühmitustel, nagu teatud üliõpilasühendused ja Khatm-e-Nubuwwati juristide foorum, lubatakse takistamatult oma ideoloogiat ja tegevust viljeleda, ning viimatinimetatu on väidetavalt peamine jõud, kelle mõjul on suurenenud jumalateotuse eest vastutusele võtmise juhtumite arv Pakistani kohtutes ning kes seisab vastu seadusandjate mis tahes katsetele asjaomast seadust reformida;

D.  arvestades, et kristlased ja muud vähemused ei kannata mitte ainult äärmuslaste tagakiusamise, vaid ka õigusliku diskrimineerimise all, eelkõige Pakistani jumalateotust käsitlevate seaduste tõttu, mis on diskrimineerivad ja mida isiklikel ja poliitilistel motiividel laialdaselt väärkasutatakse; arvestades, et nende seaduste alusel süüdistatakse jätkuvalt ka moslemeid;

E.  arvestades, et terrorism ja äärmusrühmitused on Pakistani rahvale aastaid ränka mõju avaldanud, eriti usuvähemustele, naistele ja lastele; arvestades, et pärast 15. jaanuari 2015(2), kui Euroopa Parlament võttis vastu oma eelmise resolutsiooni Pakistani kohta, on diskrimineerivate seaduste ja õigusnormide puuduliku täitmise kontekstis toimunud mitukümmend uut terroristlikku ja muud vägivaldset rünnakut usuvähemuste vastu,

F.  arvestades, et mitmed Pakistani terrorirühmitused on sihtmärgiks võtnud usuvähemused, nagu ahmadid, kristlased, šiiidid ja hindud, samuti lahknevate seisukohtadega sunniidid; arvestades, et Pakistani inimõiguste komisjon märkis oma 2015. aasta aruandes, et enamikul juhtudel jäävad vägivallategude toimepanijad karistamata;

G.  arvestades, et äärmusrühmitused kasutavad väidetavalt jätkuvalt enesetapuründajatena lapsi; arvestades, et valitsus ei ole vastu võtnud seadust, et moodustada lapse õiguste riiklik komisjon, sõltumatu organ, mis kaitseks ja järgiks laste õigusi;

H.  arvestades, et pärast Talibani mässuliste poolt 2014. aasta detsembris toimepandud koolirünnakut kehtestas Pakistani valitsus kuueaastase moratooriumi järel taas surmanuhtluse, alguses ainult terroristliku tegevuse eest, kuid hiljem kõikide raskete kuritegude eest; arvestades, et 2015. aasta lõpuks oli Pakistan hukanud 326 inimest – see on seni suurim ühe aasta jooksul täide viidud surmanuhtluste arv riigis ja kolmas suurim surmanuhtluste arv maailmas;

I.  arvestades, et Pakistani sõjaväe ja valitsusväliste relvastatud rühmituste kokkupõrgete tõttu on Pakistanis üle miljoni riigisisese põgeniku;

J.  arvestades, et Pakistani usuvähemustesse kuuluvaid naisi röövitakse ning sunnitakse abielluma ja islamiusku pöörduma, ja politsei ja ametivõimud ei ole sellele nähtusele eriti tähelepanu pööranud;

K.  arvestades, et Pakistanil on tähtis roll Lõuna-Aasia stabiilsuse suurendamisel ning seepärast peaks ta õigusriigi põhimõtte tugevdamisel ja inimõiguste kaitsmisel eeskuju andma;

L.  arvestades, et EL täidab ka edaspidi täielikult võetud kohustust jätkata Pakistaniga viieaastase tegevuskava raames toimuvat dialoogi ja koostööd;

1.  on sügavalt šokeeritud Lahore’is 27. märtsil 2016 toimunud rünnakust ja mõistab karmilt hukka nii paljude süütute inimeste vastu suunatud mõttetud vägivallateod;

2.  avaldab ohvrite perekondadele sügavaimat poolehoidu ja kaastunnet ning väljendab solidaarsust Pakistani rahva ja valitsusega;

3.  rõhutab, et Lahore’is toimunud rünnaku toimepanijad on vaja tingimata vastutusele võtta; kutsub Pakistani ametivõime, eelkõige kohalikke ja provintsi tasandi ametivõime üles tagama nende tegude tulemusliku uurimise ja süüdlaste vastutusele võtmise;

4.  peab Pakistanis toimuvaid süstemaatilisi ja ränki usu- ja veendumusvabaduse rikkumisi ülimalt murettekitavaks; rõhutab, et oluline on austada kõigi Pakistanis elavate usu- ja etniliste vähemuste põhiõigusi, et vähemused saaksid edasi elada väärikalt, võrdselt ja turvaliselt ning järgida oma usku täielikus vabaduses ja kooskõlas Pakistani aluspõhimõtetega – ilma igasuguse sunduse, diskrimineerimise, hirmutamise või ahistamiseta;

5.  hindab positiivselt selliseid valitsuse reformialgatusi nagu seaduseelnõu laste abielude kriminaliseerimise kohta, õigusakt naiste kaitsmise kohta vägivalla ja ahistamise eest, YouTube'i blokeerimise lõpetamine, otsus kuulutada Holi, Diwali ja lihavõttepühad usuvähemuste pühadeks ning peaminister Nawaz Sharifi isiklik tahe külastada hinduistlikku usutalitust; kutsub valitsust üles veelgi suurendama jõupingutusi niisuguse sotsiaalse õhustiku loomiseks, mis oleks soodne vähemustele ja mõtteviiside mitmekesisusele; tuletab sellega seoses meelde riiklikku tegevuskava ning lubatud ja hädavajalikku medresede reformi, eriti valitsusepoolseid meetmeid vihakõne vastu, samuti seni lõpuleviimata politsei- ja kohtureformi; märgib, et edaspidi tuleks ambitsioonikamaid samme astuda esmajoones hariduse valdkonnas (negatiivsete moonutuste ja eelarvamuste kõrvaldamine õppekavadest ja õpikutest) ning vägivalda õhutavate isikute vastutuselevõtmisel;

6.  tunnustab Pakistani valitsuse valmidust võidelda usuäärmuslusest lähtuva ohu vastu; soovitab pidevat dialoogi ühelt poolt ELi ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Pakistani vahel, mis aitaks kaitsta ja edendada inimõigusi, eriti seoses kummagi poole jõupingutustega terrorismivastases võitluses ja julgeolekuseaduste rakendamise kaudu;

7.  on veendunud, et kuigi Pandžabi osariigis välja kuulutatud sõjaline operatsioon on terrorismivastases võitluses ülimalt tähtis, on samavõrra oluline võita ka ideoloogiline sõda äärmusluse vastu, kuna sellega tagatakse Pakistanile salliv ja edumeelne tulevik;

8.  kutsub Pakistani ametivõime üles võitlema sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse, sealhulgas enamiku kristlaste ja teiste ebakindlas ja ohtlikus olukorras olevate usuvähemuste tõrjutuse vastu;

9.  peab murettekitavaks, et Pakistanis rakendatakse jätkuvalt jumalateotust käsitlevaid õigusakte, ja on veendunud, et sellega soodustatakse usulise sallimatuse õhkkonda; nõuab seetõttu, et Pakistani valitsus võtaks need seadused ja nende kohaldamise läbivaatamisele; kutsub ametivõime üles tagama kõikide jumalateotuse juhtumite puhul nõuetekohase ja kiire õigusemõistmise; märgib eraldi Asia Bibi juhtumit ning soovitab ülemkohtul tungivalt selles asjas otsusele jõuda;

10.  kutsub Pakistani ametivõime üles tagama kohtute sõltumatuse, õigusriigi põhimõtte järgimise ja nõuetekohase menetluse vastavalt rahvusvahelistele kohtumenetluse normidele; peale selle kutsub Pakistani ametivõime üles tagama piisava kaitse kõigile jumalateotuse juhtumitega seotud isikutele, eelkõige õiguselukutse esindajatele, ning kaitsma massivägivalla eest süüaluseid ja tunnistajaid ning nende perekondi ja kogukondi, samuti õigeksmõistetuid, kes ei saa koju tagasi pöörduda; kutsub Pakistani valitsust üles tagama, et sihikindla vägivalla ja tagakiusamise tõttu kannatanutele oleksid kättesaadavad rahvusvahelise inimõigustealase õiguse kohased õiguskaitse- ja muud vahendid;

11.  tuletab meelde, et on järjekindlalt ja igal juhul surmanuhtluse vastu; peab äärmiselt murettekitavaks, et Pakistanis on järsult sagenenud surmanuhtluse kohaldamine, seda ka lapseeas õiguserikkujatele, mis on ülimalt kahetsusväärne, ning nõuab, et Pakistanis taaskehtestataks moratoorium surmanuhtlusele ja võetaks eesmärgiks surmanuhtluse kaotamine;

12.  rõhutab, et terrorismi ja usuäärmusluse vastases võitluses on ülimalt tähtis tegeleda nende nähtuste juurtega – võidelda vaesuse vastu, tagada usuline sallivus ja veendumusvabadus, kindlustada lastele, eriti tütarlastele, õigus ja turvaline juurdepääs haridusele;

13.  kutsub Pakistani valitsust üles laiendama avatud küllakutset ÜRO eriraportööridele, sh terrorismivastases võitluses inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse eriraportöörile, kohtuväliste, kiirkorras toimuvate ja omavoliliste hukkamiste eriraportöörile ning usu- ja veendumusvabaduse eriraportöörile, ja toetama igal võimalikul moel riikliku inimõiguste komisjoni tegevust;

14.  kutsub Pakistani valitsust üles rakendama vajalikke meetmeid vähemuskogukondade haridusasutuste, puhke- ja kogunemispaikade piisavaks kaitseks piirkondades, kus on esinenud ohtlikke olukordi ja konflikte, ning viima inimõiguste sellelaadsete rikkumiste riski miinimumini;

15.  kutsub kõiki selle piirkonna jõude üles tuntavalt parandama terrorismivastast koostööd; kinnitab veel kord, kuivõrd oluline on tingimusteta rahvusvaheline valmidus võidelda terrorismi vastu, kusjuures see võitlus hõlmab ka terrorivõrgustike äralõikamist mis tahes rahalisest toetusest ning lõpu tegemist äärmuslust ja terrorismi toitvale ideoloogilisele ajupesule;

16.  väljendab rahulolu, et Pakistan on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, ja tunnustab Pakistani ametivõimude võetud meetmeid laste õiguste kaitseks; kutsub Pakistani üles ratifitseerima lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse ning looma laste õiguste riikliku komisjoni;

17.  kutsub komisjoni, komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat Federica Mogherinit, Euroopa välisteenistust ja nõukogu üles tegema Pakistani valitsusega täielikku koostööd võitluses terrorismiohu vastu ning tugevamini toetama Pakistani valitsuse ja rahva jätkuvaid pingutusi terrorismi likvideerimiseks; palub komisjoni asepresidendil ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal Federica Mogherinil Euroopa Parlamenti regulaarselt teavitada nende kahepoolsete ponnistuste tulemustest;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujariigile, ÜRO pagulaste ülemvolinikule ning Pakistani valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0470.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0007.


Honduras: inimõiguste kaitsjate olukord
PDF 173kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsioon inimõiguste kaitsjate olukorra kohta Hondurases (2016/2648(RSP))
P8_TA(2016)0129RC-B8-0469/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ning ELi suuniseid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega sõlmitakse leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel(1),

–  võttes arvesse ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuannet 2013. aasta üldvalimiste kohta Hondurases ning tema 2015. aasta järelmissiooni seoses karistamatusega,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise 8. mai 2015. aasta soovitusi Hondurase kohta,

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri aruannet inimõiguste kaitsjaid ohustavate ülemaailmsete ohtude kohta ning naissoost inimõiguste kaitsjate olukorra kohta,

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri 18. märtsil 2016. aastal Genfis tehtud avaldust inimõiguste kaitsjate olukorra kohta Hondurases,

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni kodukorra artiklit 25 ettevaatusmeetmete mehhanismi kohta,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1989. aasta konventsiooni sõltumatutes riikides elavate põlis- ja hõimurahvaste kohta (ILO konventsioon nr 169),

–  võttes arvesse ELi missioonide juhtide 17. veebruari 2016. aasta avaldust LGBTI kogukonna keerulise olukorra kohta Hondurases,

–  võttes arvesse ELi ametite ja ametiisikute avaldusi, sealhulgas ELi Hondurase delegatsiooni 3. märtsi 2016. aasta avaldust ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini pressiesindaja 16. märtsi 2016. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimislepingu ning ELi ja Kesk-Ameerika riikide partnerlus- ja koostöölepingu inimõiguste klausleid, mis kehtivad alates 2013. aastast,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et mitmete ÜRO aruannete kohaselt langevad inimõiguste kaitsjad, keskkonnaaktivistid, põlisrahvaste õiguste kaitsjad, ajakirjanikud, õiguspraktikud, ametiühingu liikmed, talunikud, naiste õiguste aktivistid ja LGBTI-inimesed ning muud aktivistid Hondurases jätkuvalt kuritarvitamise, vägivalla, meelevaldsete kinnipidamiste, ähvarduste ja tapmiste ohvriks;

B.  arvestades, et Hondurase valitsus on võtnud positiivseid kohustusi ja algatanud õigusaktid inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja õiguspraktikute kaitsmiseks, mis hõlmavad muu hulgas ÜRO inimõiguste voliniku büroo avamist, riigi ametiasutuste avatud hoiakut rahvusvaheliste inimõiguste vaatlusmissioonide toimimise lubamiseks ning 2015. aasta inimõiguste kaitsjate kaitseseaduse vastuvõtmist;

C.  arvestades, et eelpool öeldule vaatamata on Honduras muutunud inimõiguste kaitsjate jaoks üheks kõige ohtlikumaks riigiks selles piirkonnas; arvestades, et Honduras on keskkonnaaktivistide jaoks üks maailma vägivaldsemaid riike, kus mõrvati aastatel 2010–2015 vähemalt 109 keskkonnaaktivisti;

D.  arvestades, et kättesaadava teabe kohaselt mõrvasid tuvastamata isikud 3. märtsil 2016 oma kodus Berta Cácerese, kes oli prominentne keskkonnakaitsja ja põlisrahvaste õiguste kaitsja ning Hondurase rahva- ja põlisrahvaste organisatsioonide tsiviilnõukogu (COPINH) asutaja; arvestades, et tema surm põhjustas rahvusvahelise pahameele ja üldsuse mure põlisrahvaste, keskkonna- ja maaõiguste kaitsjate pärast Hondurases;

E.  arvestades, et ainult kaks nädalat hiljem, 16. märtsil 2016 mõrvati teine COPINHi liige Nelson García, arvestades, et tänu Hondurase ametivõimude kiirele sekkumisele peeti tema väidetav mõrvar kinni;

F.  arvestades, et Mehhiko kodanikku Gustavo Castro Sotot, kes oli pr Cácerese mõrva ainus tunnistaja ja kes sai ise kuulihaava, takistati uurimisega seotud vajaduste tõttu peaaegu kuu aega riigist lahkumast; arvestades, et 6. aprillil 2016 anti talle luba riigist lahkuda;

G.  arvestades, et Hondurase valitsus mõistis jälestusväärse kuriteo viivitamata hukka, kuulutas pr Cácerese mõrva uurimise riiklikuks prioriteediks ja teavitas üldsust tehtud edusammudest; arvestades, et valitsus on selle mõrva uurimise küsimuses ametlikult taotlenud koostöö tegemist Ameerika Riikide Organisatsiooniga (ARO);

H.  arvestades, et Ameerika Inimõiguste Komisjon nägi pidevalt ähvarduste ohvriks langeva pr Cácerese suhtes ette ettevaatusmeetmed, mida Hondurase riik väidetavalt tulemuslikult ei rakendanud; arvestades, et pr Cáceres on üks 15 inimõiguste kaitsjast, kes tapeti Hondurases aastatel 2010–2016 vaatamata sellele, et tema suhtes nähti ette need ettevaatusmeetmed;

I.  arvestades, et neid hiljutisi mõrvu tuleks käsitada vastuseisu raames, mida COPINH ja muud aktivistid on aastakümneid rahumeelselt avaldanud Gualcarque jõe Agua Zarca hüdroelektrijaama tammile, mis on väga suurel määral Euroopa investoritest ja tehnoloogiast sõltuv megaprojekt, mida ehitatakse väidetavalt ilma, et mõjutatud põlisrahvaste kogukondadelt nõusoleku saamiseks oleks eelnevalt läbi viidud vaba ja teavitatud konsulteerimine, nagu nõutakse ILO konventsioonis nr 169; arvestades, et Madalmaade arengupank FMO ja Finnfund on peatanud väljamaksed Agua Zarca tammiprojektile, mille juhtiv vastane pr Cáceres oli;

J.  arvestades, et LGBTI-inimeste õiguste kaitsja, transnaise ja ühenduse Arcoíris liikme Paola Barraza tapmine 24. jaanuaril 2016 juhib tähelepanu kasvavale ohule, millega LGBTI-kogukond Hondurases silmitsi seisab; arvestades, et tema mõrvamine on viimane LGBTI inimõigusorganisatsioonide aktiivsete liikmete vägivaldsete surmade reas viimase 11 kuu jooksul ning teiste hulgas tapeti Angy Ferreira, Violeta Rivas, Gloria Carolina Hernández Vásquez (tuntud ka Génesis Hernándeze nime all), Jorge Alberto Castillo, Estefanía Zúñiga, Henry Matamoros ja Josselin Janet Aceituno Suazo; arvestades, et 1994. aastast alates on Hondurases tapetud 235 LGBTI-inimest ja ainult 48 juhtumit on jõudnud kohtusse; arvestades, et riigi inimõiguste voliniku väitel ei ole 92 % kuritegudest nõuetekohaselt uuritud ja jäävad seega lahendamata;

K.  arvestades, et ÜRO eriraportöör inimõiguste kaitsjate olukorra küsimuses Michel Forst väitis 18. märtsil 2016, et „see vägivallatsükkel lõpeb ainult siis, kui võideldakse karistamatusega ja selliste rünnakute toimepanijad antakse kohtu alla“ ning rõhutas, et Hondurase ametivõimud peavad viivitamata astuma konkreetseid samme, tagamaks riigis kõigi inimõiguste kaitsjate ja nende perekondade ohutus;

L.  arvestades, et Hondurases reformitakse praegu karistusseadustikku, mille aluseks peaks olema rahvusvahelised konventsioonid ja mis peaks olulise vahendina aitama kaitsta haavatavate rühmade õigusi;

M.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid toetavad õigussektori ja inimõiguste tugevdamist mitmete programmide ja koostööprojektide, eriti inimõiguste toetusprogrammi ja EuroJusticia abil;

N.  arvestades, et mitmed liikmesriigid ei ole veel ratifitseerinud ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimislepingut, mis tähendab, et nn poliitilise dialoogi sammas ei ole jõustunud; arvestades, et demokraatia, õigusriigi põhimõtte ning mõlema piirkonna inimeste inim-, kodaniku- ja poliitiliste õiguste austamine on ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimislepingu põhielemendid;

1.  mõistab kõige karmimalt hukka Berta Cácerese, Nelson García ja Paola Barraza hiljutise mõrvamise ning ka kõik teiste inimõiguste kaitsjate varasemad mõrvamised Hondurases; avaldab siirast kaastunnet kõigi nende inimõiguste kaitsjate perekondadele ja sõpradele;

2.  avaldab austust pr Cáceresele, Hondurase keskkonnaaktivistile ja lenkade põlisrahva juhile ning organisatsiooni COPINH kaasasutajale ja koordinaatorile, kes pühendas oma elu oma riigis demokraatlikuma ühiskonna poole püüdlemisele; rõhutab, et tema mõrvamine on iseloomulik juhtum riigis, kus pannakse toime eriti palju mõrvu ja valitseb üldine karistamatus;

3.  väljendab tõsist muret, et hoolimata Ameerika Inimõiguste Komisjoni ette nähtud ettevaatusmeetmetest, ei suutnud Hondurase ametivõimud pakkuda pr Cáceresele piisavat kaitset; kutsub Hondurase valitsust üles võtma kasutusele kõik tema käsutuses olevad vahendid, et rakendada tõhusalt riigis praegu kehtivad Ameerika Inimõiguste Komisjoni 92 ettevaatusmeedet ning hoida ära sarnaste tegude toimepanemine teiste ohus olevate keskkonna- ja põlisrahvaste aktivistide vastu;

4.  nõuab tungivalt nende ja varasemate mõrvade viivitamatut, sõltumatut, objektiivset ja põhjalikku uurimist, et anda nende kavandajad ja toimepanijad kohtu alla ning teha lõpp karistamatusele; väljendab heameelt tõsiasja üle, et Hondurase valitsuse palvel osalevad pr Cácerese mõrva uurimisel ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ja ARO esindajad; on seisukohal, et ÜRO ja Ameerika Inimõiguste Komisjoni raames kasutada olevad vahendid, nagu ohvrite nõutud sõltumatu rahvusvaheline uurimine, võivad aidata tagada kõnealuste mõrvade erapooletu ja ausa uurimise;

5.  väljendab sügavat muret äärmusliku vägivalla õhkkonna pärast, mis on suunatud eelkõige LGBTI-inimeste ja nende õiguste kaitsjate vastu; rõhutab vajadust viia läbi mitmete LGBTI inimõigusorganisatsioonide aktiivsete liikmete tapmiste viivitamatu, põhjalik ja erapooletu uurimine;

6.  rõhutab vajadust tugevdada kaitset seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise ja toime pandavate vihakuritegude eest ning töötada tihedas koostöös kodanikuühiskonnaga välja hea tava suunised; nõuab, et karistusseadustiku läbivaatamine hõlmaks asjakohaseid uusi meetmeid diskrimineerimise ja vihakuritegude ärahoidmiseks ning LGBTI-kogukonna kaitsmiseks;

7.  peab tervitatavaks – olles sügavalt mures üldise inimõiguste olukorra pärast Hondurases – viimaseid õigusreforme ning Hondurase valitsuse püüdlusi leevendada inimõiguste kaitsjate praegust olukorda riigis; palub Hondurase ametivõimudel jõustada ja täiustada olemasolevat 2015. aasta seadust inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks ning tagada, et asjakohases koostöös kodanikuühiskonnaga on inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja õiguspraktikute kaitse riiklik süsteem täielikult toimiv ja seda rahastatakse piisavalt; kutsub Hondurase valitsust üles täielikult rakendama viimase inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise käigus saadud soovitusi;

8.  tunnustab tööd, mida on teinud ELi Hondurase delegatsiooni juht Ketil Karlsen ja tema meeskond Hondurase inimõiguste kaitsjate toetamisel; kutsub ELi delegatsiooni ning riigis asuvaid liikmesriikide saatkondi ja konsulaate aktiivselt saatma ja jälgima inimõiguste kaitsjate mõrvade uurimisega seotud protsessi ning suurendama veelgi jõupingutusi praegu ohus olevate inimõiguste kaitsjate abistamiseks;

9.  on arvamusel, et Euroopa investorite tegevus tuleb kinnitada keskkonnaalaste ja sotsiaalsete kaitsemeetmete tugevasse raamistikku; toetab kindlalt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamist koos selgete hoolsuskohustuse nõuetega, riskiohjamise kaitsemeetmetega ja vajaduse korral tõhusate õiguskaitsevahendite ettenägemisega; peab tervitatavaks tõsiasja, et nii FMO kui ka Finnfund on Berta Cácerese tapmise avalikult hukka mõistnud ja nõudnud põhjalikku uurimist, ning tõsiasja, et pärast Nelson García mõrva peatasid mõlemad 16. märtsil 2016 kogu oma tegevuse;

10.  palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel tagada, et Euroopa abiga edendatakse ja lubatakse ainult arenguprojekte, mille puhul on täidetud põlisrahvaste kogukondadega eelneva, vaba ja teavitatud konsulteerimise nõue, tagatud mõttekas konsulteerimine kõigi asjaomaste kogukondadega ning on kehtestatud tugevad inimõiguste, töötajate õiguste ja keskkonnaalased kaitsemeetmed;

11.  palub liikmesriikidel, kes seda veel teinud ei ole, ratifitseerida ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimisleping; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks Hondurase suhtes välja ühtse poliitika, mis kohustab 28 liikmesriiki ja ELi institutsioone andma tugevat ühist sõnumit inimõiguste rolli kohta ELi-Hondurase suhetes ja piirkonnas tervikuna;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, 28 liikmesriigi parlamendile, Hondurase presidendile, valitsusele ja parlamendile, Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni sekretariaadile, Kesk-Ameerika Parlamendile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühendusele.

(1) ELT C 434, 23.12.2015, lk 181.


Nigeeria
PDF 178kWORD 76k
Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsioon Nigeeria kohta (2016/2649(RSP))
P8_TA(2016)0130RC-B8-0478/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nigeeria kohta,

–  võttes arvesse president Muhammadu Buhari pöördumist Euroopa Parlamendi poole 3. veebruaril 2016,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja varasemaid avaldusi olukorra kohta Nigeerias,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi olukorra kohta Nigeerias, sh 9. veebruari 2015. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri varasemaid avaldusi olukorra kohta Nigeerias,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu varasemaid avaldusi olukorra kohta Nigeerias,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Nigeeria Liitvabariigi välisministri avaldusi Brüsselis 15. märtsil 2016. aastal toimunud kuuendal Nigeeria-ELi ministrite tasandi dialoogil,

–  võttes arvesse nõukogu 29. mail 2014 jõustunud otsust lisada Boko Haram ELi terroriorganisatsioonide loendisse,

–  võttes arvesse Cotonou lepingu teist, ajavahemikku 2007–2013 hõlmavat muutmist, mille Nigeeria ratifitseeris 27. septembril 2010,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse 1981. aasta ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

–  võttes arvesse 1981. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Nigeeria ratifitseeris 22. juunil 1983,

–  võttes arvesse Nigeeria Liitvabariigi põhiseadust ja eriti selle IV peatüki (Õigus mõtte -, südametunnistuse- ja usuvabadusele) sätteid usuvabaduse kaitse kohta,

–  võttes arvesse Nigeeria 2015. aasta märtsi presidendivalimiste tulemusi,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 29. septembri 2015. aasta aruannet, milles käsitletakse Boko Harami poolt toime pandud rikkumisi ja kuritarvitusi ning mõju inimõigustele asjaomastes riikides,

–  võttes arvesse 2015. aasta septembris vastu võetud ÜRO säästva arengu eesmärke,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mille Nigeeria ratifitseeris 16. aprillil 1991,

–  võttes arvesse Amnesty Internationali aruannet „Nigeria: Still waiting for justice, still waiting for change. Government must prioritise accountability in the north-east“ („Nigeeria: ikka veel õigusemõistmise ja muutusteta. Valitsus peab seadma esmatähtsaks vastutuse riigi kirdeosas“),

–  võttes arvesse Human Rights Watchi 2016. aasta jaanuari aruannet Nigeeria kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Nigeeria oma tohutute ressurssidega on Aafrika suurima majanduse ja suurima elanikkonnaga kultuuriliselt mitmekesine riik; arvestades, et Nigeeria etendab keskset osa piirkondlikus ja Aafrika poliitikas ning suunab piirkondlikku integratsiooni Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) kaudu; arvestades, et Nigeeria on ühtlasi maailma kõige ebavõrdsemate riikide seas, kus ulatuslik korruptsioon põhjustab olulisel määral majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, ja et riigi julgeolekut ohustab vägivaldne äärmusrühmitus Boko Haram;

B.  arvestades, et aastaid kestnud sõjalise diktatuuri, korruptsiooni, poliitilise ebastabiilsuse ja halva valitsemise tagajärjel ei ole investeeringud riigi taristutesse, haridusse ja sotsiaalteenustesse olnud piisavad, ja arvestades, et see kahjustab Nigeerias jätkuvalt sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi;

C.  arvestades, et rohkem kui kuus nigeerlast kümnest elab ära vähem kui kahe USA dollariga päevas; arvestades, et niisugune äärmuslik vaesus on veelgi teravam riigi põhjaosas, mis on kõige vähem arenenud; arvestades, et vaesus süvendab otseselt sotsiaalset lõhet, usuvaenu ja piirkondlikke erinevusi; arvestades, et Nigeeria Gini indeks on järsult kasvanud ja jõudis 2010. aastal 48,8-ni;

D.  arvestades, et organisatsioon Transparency International paigutas Nigeeria oma 2015. aasta korruptsiooni tajumise indeksis 175 riigi seas 136. kohale; arvestades, et mõningate hinnangute kohaselt varastatakse Nigeerias igal aastal 3–8 miljardi USA dollari väärtuses naftat;

E.  arvestades, et kuigi president Buhari võttis 2015. aasta märtsis võimu üle rahumeelselt, ohustavad rahu ja stabiilsust Nigeerias vägivaldse äärmusrühmituse Boko Harami poolt toime pandud rünnakud, tapmised ja inimröövid, madala ülemaailmse naftahinna tõttu virelev majandus, nõrgad poliitilised institutsioonid, ebaõnnestunud võitlus korruptsiooni vastu ning lahendamata konfliktid Nigeri jõe deltas ja Nigeeria keskosas (nn Middle Belt);

F.  arvestades, et Boko Haram tappis aastatel 2014–2015 vähemalt 8 200 tsiviilelanikku; arvestades, et hinnanguliselt on Boko Harami mässulised sundinud kodust lahkuma enam kui 2,6 miljonit inimest ja mõjutanud rohkem kui 14,8 miljonit inimest;

G.  arvestades, et terrorism on üleilmne oht, kuid rahvusvahelise kogukonna suutlikkus teha Boko Harami vastu võitlemisel Nigeeria ametivõimudega koostööd sõltub täiel määral uue administratsiooni usaldusväärsusest, vastutusest ja läbipaistvusest; arvestades, et valitsuse suutmatus teha lõpp karistamatusele sõjakuritegude eest kõrgeimal tasandil on riigis endiselt suur probleem; arvestades, et president Buhari on lubanud algatada nendes küsimustes uurimised;

H.  arvestades, et Boko Harami eesmärk on luua Nigeerias täielik islamiriik, sh rakendada kogu riigis kriminaalasjades šariaadikohtuid ning keelustada lääneliku hariduse andmine; arvestades, et Boko Haram on röövinud naisi ja tütarlapsi, et sundida neid korraldama enesetapurünnakuid; arvestades, et hiljutised enesetapjate pommirünnakud, sh need, mis toimusid Nigeeria kirdeosas 16. märtsil, 11. veebruaril ja 31. jaanuaril 2016, on põhjustanud kümnete inimeste surma;

I.  arvestades, et seksuaal- ja soopõhine vägivald ning vägivald lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI-) inimeste vastu on Nigeeria kirdeosa probleemsetes piirkondades ikka veel levinud, ja arvestades, et põhiõiguste olukord (nt tütarlaste ja naiste haridus, sotsiaalne õiglus ja riigitulude õiglane jaotamine ühiskonnas), nagu ka korruptsiooni vastane võitlus on järsult halvenemas;

J.  arvestades, et Boko Haram röövis 14.–15. aprillil 2014 Nigeeria kirdeosas asuvast Chiboki koolist 270 koolitüdrukut, ja arvestades, et enamik neist on ikka veel kadunud; arvestades, et nende saatuse kohta puuduvad täpsemad andmed, kuid kardetakse, et enamik neist kas sunniti abielluma mässulistega või hakkama ise mässuliseks, langes soolise vägivalla ohvriks või müüdi orjaks, ja et mittemoslemist tütarlapsed sunniti pöörduma islami usku; arvestades, et Boko Haram on alates 2009. aastast röövinud enam kui 2000 naist ja tütarlast, sh umbes 400 neist Borno osariigis asuvast Damasakist 24. novembril 2014;

K.  arvestades, et Nigeeria sõjavägi teatas 6. aprillil 2016, et kolme eelnenud nädala jooksul andis alla vähemalt 800 võitlejat; arvestades, et Nigeeria väed on alates 26. veebruarist 2016 Nigeeria, Tšaadi ja Kameruni vahelises mägises piirkonnas asuval Boko Harami territooriumil toimunud reidide käigus päästnud 11 595 pantvangi;

L.  arvestades, et röövitud koolitüdrukute katsumused on paljastanud laialdasemaid probleeme, k.a järjepidev koolide ründamine, õpetajate nappus ja pakiline vajadus rahvusvahelise rahastamise järele, et purustatud hooneid parandada ja taastada; arvestades, et haridusvõimaluste puudumine tähendab, et mõned lapsed ei ole enam aastaid koolis käinud;

M.  arvestades, et Boko Harami vägivaldne äärmuslus on valimatu ja põhjustanud vägivallalainega tohutuid kannatusi igast usust ja rahvusest inimestele; arvestades, et eelmisel aastal suurenes teadete kohaselt Nigeeria põhjaosas tapetud kristlaste arv;

N.  arvestades, et Middle Belti piirkond on kannatanud aastaid kestnud etniliste ja usukogukondade vaheliste majandus- ja poliitiliste pingete tõttu, ja et viimasel ajal on vägivalda õhutanud rändavate ja põldu harivate kogukondade vaheline võitlus võimu ja juurdepääsu pärast maale;

O.  arvestades, et nafta- ja gaasisektor on jätkuvalt Nigeeria peamised sissetulekuallikad, ehkki riigi majanduslikust rikkusest saadav kasu jaguneb väga ebavõrdselt; arvestades, et vaesuse ja tööpuuduse määrad on Nigeeria põhjaosas märkimisväärselt suuremad kui naftarikkas lõunas; arvestades, et Maailmapanga andmetel on Nigeeria kaotanud alates 1960. aastast korruptsiooni tõttu hinnanguliselt 400 miljardi USA dollari väärtuses naftatulusid ja viimase kahe aasta jooksul on läinud Nigeeria riigikassast kaduma veel 20 miljardi USA dollari väärtuses naftaraha;

P.  arvestades, et presidendi kantselei lõi spetsiaalse uurimisrühma, et uurida väidetavaid julgeolekujõudude poolt toime pandud inimõiguste rikkumisi, sh tapmisi, piinamisi ja sunniviisilisi kadumisi;

Q.  arvestades, et Nigeeria senatis on praegu arutamisel kavandatav õigusakt, mille eesmärk on karistada „solvavate avalduste“ levitamise eest sotsiaalmeedias ning valitsuse või teiste kritiseerimise eest trüki- või elektroonilises meedias;

1.  väljendab heameelt võimu rahumeelse ülemineku üle Nigeerias pärast presidendivalimisi ning tunneb rõõmu president Buhari ja tema valitsuse ambitsioonikat reformikava ümbritsevate suurte ootuste üle;

2.  on sügavalt mures Nigeeria ees seisvate märkimisväärsete sotsiaalsete, majanduslike, poliitiliste ja julgeolekuprobleemide pärast ning peab kahetsusväärseks tegelike edusammude puudumist võitluses korruptsiooni vastu, mis on Nigeeria ühiskonda aastakümneid kimbutanud;

3.  tunnistab, et Nigeerial on potentsiaali saada Aafrikas majanduslikuks ja poliitiliseks suurjõuks, kuid riigi arengut on pärssinud halb majandusjuhtimine, nõrgad demokraatlikud institutsioonid ja väga suur ebavõrdsus; nõuab samuti, et Euroopa Liit ja liikmesriigid täidaksid oma lubaduse anda igakülgset poliitilist, arengu- ja humanitaarabi, et toetada valitsuse kõikide tasandite programme, millega võideldakse vaesuse, noorte tööpuuduse ja naiste nõrga positsiooni vastu;

4.  on veendunud, et võitlust korruptsiooni vastu peavad juhtima Nigeeria ametivõimud, ning on veendunud, et vastasel juhul ootab riiki aastaid jätkuv vaesus, ebavõrdsus, mainekahju, vähenenud välisinvesteeringud ning noorte inimeste võimaluste kahjustamine; pakub lisaks oma toetust selle eesmärgi saavutamiseks ning korruptsiooni ja terrorismi vaheliste seoste purustamiseks;

5.  kiidab Buhari valitsuse tehtud jõupingutusi seoses korruptsioonivastase võitluse tugevdamisega ning korraldusega, et kõik valitsuse finantstehingud peavad toimuma läbi ühe pangakonto, et teostada kulutuste üle järelevalvet; nõuab, et EL ja liikmesriigid võtaksid konkreetseid meetmeid, et tõhusalt takistada ebaseaduslikke rahavooge, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist, ning edendaksid demokraatlikku rahvusvahelist koostööd maksuküsimustes;

6.  väljendab solidaarsust Nigeeria rahvaga, kes kannatab Boko Harami terroriaktide tõttu, mis on toonud kaasa tuhandete inimeste surma ja enam kui kahe miljoni inimese ümberasustamise; nõuab, et Nigeeria valitsus võtaks kõik vajalikud meetmed, et tagada tsiviilelanike kaitse kooskõlas riigi piirkondlike ja rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate kohustustega, muu hulgas käivitades selliste kuritegude tervikliku, sõltumatu ja tulemusliku uurimise;

7.  mõistab teravalt hukka Boko Harami hiljutise vägivalla ja rünnakud ning palub föderaalvalitsusel kaitsta riigi elanikkonda ja käsitleda vägivalla algpõhjuseid, tagades kõikidele kodanikele võrdsed õigused, käsitledes muu hulgas ebavõrdsuse, viljakate põllumaade kontrolli, tööpuuduse ja vaesusega seotud küsimusi; on vastu mis tahes vägivaldsele ja humanitaarõigust rikkuvale kättemaksule Nigeeria sõjaväe poolt; väljendab siiski heameelt Nigeeria sõjaväe nn turvakoridori programmi üle, mis on mõeldud Boko Harami võitlejate rehabiliteerimiseks;

8.  taunib süütute naiste, meeste ja laste tapmist, vägistamist ja piinamist ning lapssõdurite värbamist ja ühineb Nigeeria rahvaga nende kindlas soovis võidelda oma riigis kõikide vägivalla vormide vastu;

9.  palub Nigeeria valitsusel koostada tervikliku strateegia terrorismi aluspõhjuste käsitlemiseks ning uurida antud lubaduste kohaselt tõendeid selle kohta, et Nigeeria sõjavägi võib olla pannud toime inimõiguste rikkumisi; väljendab heameelt 2016. aasta maisse kavandatud Abuja julgeolekualase tippkohtumise üle ning palub kõigil sidusrühmadel leida konkreetsed ja toimivad lahendused, mis aitaksid võidelda terrorismi vastu, seadmata ohtu inimõiguste austamist ja demokraatiat; toonitab piirkondliku koostöö tähtsust Boko Harami ohu käsitlemisel;

10.  nõuab rahvusvahelist uurimist ÜRO egiidi all, et määrata kindlaks kolmandate riikide vastutus selles piirkonnas terrorirühmituste (nagu Boko Haram) moodustamise ja rahastamise eest;

11.  on veendunud, et Chiboki koolitüdrukute röövimise teine aastapäev 14. aprillil peaks andma Nigeeria valitsusele ja rahvusvahelisele kogukonnale uut indu nende kohese ja tingimusteta vabastamise, samuti 2014. aasta novembris Damasaki linnas röövitud 400 naise ja lapse ning kõigi muude röövitud naiste ja laste vabastamise kindlustamiseks;

12.  palub ametiasutustel tagada kõigi seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste hea kättesaadavus naiste ja tütarlaste jaoks;

13.  võtab murelikult teadmiseks rünnakud Põhja-Nigeeria koolide vastu, mistõttu lastel puudub juurdepääs haridusele ning suureneb radikaliseerumise oht, millele panustavad vägivaldsed äärmusrühmitused, nagu Boko Haram;

14.  märgib, et Boko Haram on rünnanud valimatult moslemeid, kristlasi, muude usundite järgijaid ning mitte ühtegi usundit järgivaid inimesi, ning mõistab hukka vägivallalaine, sh usuinstitutsioonide ja usklike sihtmärgiks võtmise;

15.  mõistab lisaks hukka rünnakud farmerite vastu ning etnilised konfliktid karjakasvatajate ja farmerite vahel Nigeeria keskosas (nn Middle Belt), eelkõige Plateau ja Taraba osariigis, mida on iseloomustanud rasked inimõiguste rikkumised ja milles on alates 2014. aastast hukkunud tuhandeid inimesi;

16.  palub Nigeeria valitsusel ja rahvusvahelistel partneritel suurendada investeeringuid karjakasvatajate ja farmerite vaheliste konfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks, toetades koostööd jagatud majandus- ja loodusressursside haldamise algatuste kaudu;

17.  palub president Buharil tagada, et tema valitsus kaitseks nigeerlaste õigust vabalt usku praktiseerida ning laiemalt kõikide kodanike õigusi kooskõlas riigi seaduste ja põhiseadusega, ning palub Nigeeria usujuhtidel aidata võidelda äärmusluse ja radikaliseerumise vastu;

18.  nõuab, et komisjoni asepresident ja kõrge esindaja ning liikmesriigid jätkaksid Nigeerias diplomaatilisi jõupingutusi, et saavutada rahu, julgeolek, hea valitsemine ning inimõiguste austamine; nõuab eelkõige, et nad jätkaksid poliitilist dialoogi Nigeeriaga vastavalt muudetud Cotonou lepingu artiklile 8 ning pööraksid sellega seoses tähelepanu küsimustele seoses üldiste inimõigustega, sh mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabaduse ja mittediskrimineerimisega mis tahes alusel, nagu on sätestatud rahvusvahelistes, piirkondlikes ja riiklikes inimõigusi käsitlevates õigusaktides;

19.  palub Nigeeria valitsusel lükata tagasi meelevaldsete petitsioonide ja muude seotud küsimuste keelustamise eelnõu, mis on praegu Nigeeria senatis arutamisel, sest see õõnestab Nigeerias ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust;

20.  palub Nigeeria valitsusel ja piirkondlikel ametivõimudel lõpetada Nigeeria LGBTI-kogukonna kriminaliseerimine ning tagada neile sõnavabadus;

21.  palub Nigeeria valitsusel võtta erakorralisi meetmeid Nigeri jõe deltas, muu hulgas meetmeid ebaseadusliku naftaalase tegevuse lõpetamiseks;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, Nigeeria Liitvabariigi presidendile, Aafrika Liidu esimehele, AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele, Üleaafrikalisele Parlamendile ning ECOWASi esindajatele.


Ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastane kaitse ***I
PDF 235kWORD 73k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (COM(2013)0813 – C7-0431/2013 – 2013/0402(COD))
P8_TA(2016)0131A8-0199/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0813),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0431/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. märtsi 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 18. detsembri 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni komisjoni arvamusi (A8-0199/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. aprillil 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/…, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2016/943) lõplikule kujule).

(1) ELT C 226, 16.7.2014, lk 48.


Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestus
PDF 260kWORD 102k
Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (2016/2019(BUD))
P8_TA(2016)0132A8-0131/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi(4),

–  võttes arvesse oma 28. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta(5),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni eelarvemenetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti ühise teksti kohta(6),

–  võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2017. aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 25 lõikele 7 ja artikli 96 lõikele 1 juhatuse poolt 11. aprillil 2016. aastal koostatud esialgset eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 96 lõikele 2 eelarvekomisjoni poolt koostatud eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 96 ja 97,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0131/2016),

A.  arvestades, et käesolev menetlus on teine täispikk eelarvemenetlus uue koosseisu ametiajal ja neljas menetlus 2014.–2020. aasta finantsraamistiku ajal;

B.  arvestades, et 2017. aasta eelarvet, nii nagu see on esitatud peasekretäri aruandes, iseloomustavad jätkuvad ja jõulisemad püüdlused viia ellu institutsiooni poliitikat, mis näeb ette tõhususe suurendamist kõikides valdkondades, kus see on parlamendiliikmete ja töötajate töökeskkonna kvaliteeti kahjustamata võimalik;

C.  arvestades, et peasekretär tõi 2017. aasta eelarve osas välja neli prioriteetset eesmärki, milleks on turvalisus ja küberturvalisus, iiri keelele tehtud erandi järkjärguline kaotamine, jätkuvad meetmed parlamendiliikmetele nende mandaadi täitmisel suurema mõjuvõimu andmiseks ja parlamendi muutmine avalikkusele ja külalistele huvipakkuvaks;

D.  arvestades, et Euroopas toime pandud terrorirünnakutest tulenevas praeguses poliitilises ja julgeolekuolukorras peaksid turvalisus ja küberturvalisus parlamendis 2017. aasta eelarvemenetluse tulemusel suurenema;

E.  arvestades, et peasekretäri poolt esitatud Euroopa Parlamendi 2017. aasta esialgse eelarvestuse projektis oli eelarve summaks ette nähtud 1 910 073 000 eurot (3,09 % suurem kui 2016. aasta eelarve), millest 1,7 % loetakse tavakuludeks, ning see moodustaks 19,26 % 2014.–2020. aasta finantsraamistiku 5. rubriigi mahust;

F.  arvestades, et aastatel 2017–2022 kaotatakse järk-järgult erand, mille kohaselt kõiki ametlikke dokumente iiri keelde ei tõlgita, ning see toob kaasa kõigi ametlike dokumentide tõlkimise ka iiri keelde ja uute keelenõuete täitmiseks on kavandatud 3,7 miljonit eurot erakorralisi lisakulusid (0,2 % eelarve üldisest kasvust);

G.  arvestades, et turvalisuse ja küberturvalisuse suurendamiseks on vaja teha 47,6 miljoni euro ulatuses erakorralisi lisainvesteeringuid, mis annab üldisest kasvust 2,6 %;

H.  arvestades, et alates 2011. aastast on inflatsioonimäär pidevalt kahanenud; arvestades, et tegelik inflatsioonimäär parlamendi töökohtades oli 2015. ja 2016. aastal väiksem kui tegelik eelarve suurenemise määr;

I.  arvestades, et peaaegu 60 % eelarvest moodustavad indeksiga seotud kulud, mis on seotud suuremas osas parlamendiliikmete ja töötajate töötasudega, mida kohandatakse vastavalt personalieeskirjadele, ja lepinguliste kohustustega vastavalt sektoripõhisele indekseerimisele, mis on üldjuhul suurem kui standardne inflatsioonimäär;

J.  arvestades, et parlament rõhutas oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(7), et 2016. aasta eelarve peaks põhinema realistlikel alustel ning olema kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

K.  arvestades, et parlamendi usaldusväärsus ühe eelarvepädeva institutsioonina sõltub suurel määral tema suutlikkusest omaenda kulusid kontrolli all hoida;

L.  arvestades, et juhatus võttis 26. oktoobril 2015 vastu parlamendiliikmete assisteerimise kulude haldamise uued eeskirjad, millega tugevdatakse nõudeid kohalike assistentide lepingute pealt tasu maksmiseks, eraldades parlamendiliikmete assisteerimise hüvitisest vähemalt 25 % registreeritud assistentidega seotud kulude katmiseks;

Üldraamistik

1.  toonitab, et Euroopa Parlamendi eelarve osakaal peaks 2017. aastal jääma alla 20 % 5. rubriigi mahust; märgib, et 2017. aasta esialgse eelarvestuse projekti maht juhatuse poolt 9. märtsil 2016  sätestatuna moodustab 19,26 %, mis on madalam kui 2016. aastal (19,39 %) ja on rubriigis 5 viimasel kaheksal aastal ainult ühel korral olnud veel väiksem; vähendab oma osakaalu 5. rubriigi mahust 2017. aastal veelgi 19,17 %-le;

2.  on siiski seisukohal, et majanduskasvu aeglustumist liikmesriikides arvesse võttes ei tuleks 2017. aastaks prognoositavat inflatsioonimäära pidada tavakulude suurenemise peamiseks võrdlusaluseks;

3.  kinnitab, et on taotletud vahendeid erakorraliste kulude katmiseks, mis sisaldavad 0,2 % suurust kasvu 2016. aasta eelarvega võrreldes iiri keele kasutamise suhtes 13. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 920/2005(8) kehtestatud ajutiste erandmeetmete järkjärguliseks kaotamiseks;

4.  võtab teadmiseks taotluse suurendada turvalisuse ja küberturvalisusega seotud kulusid 2,6 %, millega suurendataks 2016. aastaks eraldatud vahendeid rohkem kui kaks korda; nõuab tungivalt, et peasekretär annaks eelarvekomisjonile läbipaistval viisil üksikasjalikku teavet praeguste ja tulevaste turvalisuse ja küberturvalisusega seotud meetmete ning nende kulude jaotuse kohta;

5.  kiidab heaks erakorraliste kulude paketi (47,6 miljonit eurot) turvalisusega seotud investeeringute tegemiseks 2017. aastal, lähtudes juhatusele 2016. aasta veebruaris esitatud analüüsist, mida täiendati 22. märtsi 2016. aasta sündmuste järel läbi viidud sõeluuringuga, ning iiri keele kasutamise suhtes kehtiva ajutise erandi järkjärgulise kaotamisega seotud erakorraliste kulude paketi (3,7 miljonit eurot);

6.  piirab oma tavakulude suurenemise 2017. aastal (ilma kahe erakorralise paketita) 2016. aasta eelarve tavakuludega võrreldes 1,4 %-le ja 0,6 % võrreldes 2016. aasta eelarvega;

7.  määrab 2017. aasta eelarvestuse kogumahuks 1 900 873 000 eurot, mis tähendab 2016. aasta eelarvega võrreldes 3,4 %-list kasvu;

8.  rõhutab, et parlamendile tuleks anda piisavad vahendid, mida on vaja parlamendi kui seadusandja ja eelarvepädeva institutsiooni põhiülesannete täitmiseks; rõhutab, et praeguses majandusolukorras tuleks neid ressursse hallata rangelt, pragmaatiliselt ja tõhusalt; juhib tähelepanu, et parlamendi nõuetekohase rahastamise tagamine on Euroopa demokraatia teostamiseks asjakohane, kuid püüded kokkuhoiuvõimaluste otsimiseks ja avaliku sektori vahendite kasutamise tõhususe edasiseks suurendamiseks on tungivalt soovitatavad;

9.  rõhutab, et suurim osa parlamendi eelarvest ja selle iga-aastasest indekseerimisest on kindlaks määratud õigusjärgsete või lepinguliste kohustustega ning parlament ei saa neid eelarvemenetluses mõjutada;

Läbipaistvus, juurdepääsetavus ja loetavus

10.  palub peasekretäril esitada ettepanek eelarve tutvustamiseks üldsusele asjakohase üksikasjalikkusega ja mõistetavalt ning kasutajasõbralikul moel parlamendi veebisaidil, et kõigil kodanikel oleks võimalik parlamendi tegevusi, prioriteete ja neile vastavaid kulumudeleid paremini tundma õppida; on seisukohal, et esimene etapp võiks olla parlamendi intranetis praegu kättesaadava graafilisel kujul esitatud teabe tutvustamine parlamendi veebisaidil;

11.  on seisukohal, et eelarveprotsessi puudutav kogu asjakohane teave tuleks esitada juhatuse ja eelarvekomisjoni liikmetele menetluse kõigis etappides aegsasti ja mõistetavalt ning piisava üksikasjalikkusega ja liigendatult, et juhatus, eelarvekomisjon ja fraktsioonid saaksid küsimusi nõuetekohaselt arutada ja tugineda otsuste tegemisel põhjalikule ülevaatele parlamendi eelarve olukorrast ja vajadustest;

12.  toonitab täpsuse ja läbipaistvuse tähtsust ühe aasta eelarvelt teisele üleminekul; on seisukohal, et kuigi teatavad erakorralised kulud, näiteks turvalisuse tõstmiseks, on 2017. aasta eelarves põhjendatud, on erakorraliste kulude sagenev kasutamine igal aastal eelarvekontrolli ja stabiilsuse seisukohalt problemaatiline; palub erakorralised kulud täpsemalt määratleda; on veendunud, et aruandluse ja üldeelarve andmete võrreldavuse huvides tuleks hinnata, kas erakorralisi kulusid tuleks eri aastate eelarvete protsentuaalse erinevuse arvutamisel arvesse võtta;

13.  kordab üleskutset koostada keskpika ja pika perioodi eelarvekava, mis sisaldaks selget investeeringute ning parlamendi tegevuse ja õigusjärgsete kohustustega (sh hoonete üürimise ja omandamisega) seotud tegevuskulude eristust, vastavalt parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonile Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(9); nõuab seetõttu esituse muutmist nii, et tehtaks selget vahet investeeringukulude ja tegevuskulude vahel;

14.  kiidab juhatust ning tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraati parlamendi ametlikul veebisaidil olevate parlamendiliikmete isiklike lehtede uue kujunduse eest, mis muudab nende töömeeskonna koosseisu ja staatuse nähtavamaks (lisati uus jaotis „Assistendid“ koos järgmiste alajaotustega: assistendid, registreeritud assistendid, registreeritud assistendid (rühm), kohalikud assistendid, teenuseosutajad, makseagendid, praktikandid); palub peasekretäril tagada juhatuse poolt 26. oktoobril 2015 vastu võetud parlamendiliikme assisteerimiskulude uute eeskirjade rakendamise üle nõuetekohane kontroll;

15.  nõuab, et vähemalt üks kord viie aasta tagant koostataks eelarve üksikute punktidega seotud tegelike vajaduste ja mitte koefitsientide süsteemi alusel;

Turvalisus ja küberturvalisus

16.  nõuab keskpikka ja pikaajalist eelarve planeerimist, sh selget teavet turvalisuse ja küberturvalisusega seotud kulude kohta; kutsub juhatust hiljutiste sündmuste valguses ajakohastama üldist turvakontseptsiooni ja seda võimalikult kiiresti ning hiljemalt 2016. aasta juuniks tutvustama;

17.  on seisukohal, et kõik selle valdkonna meetmed peaksid tuginema parlamendi vajaduste selgele hindamisele ja olema vastavuses riskidega; palub peasekretäril ja juhatusel esitada aegsasti enne 2017. aasta eelarve lugemist parlamendis eelarvekomisjonile üldise turvakontseptsiooni, sh üldhinnangu võimalike riskide ja kavandatud turvameetmete ning alternatiivsete meetmete kohta koos üksikasjaliku hinnanguga nende meetmete mõju kohta 2017. aasta eelarvele ja järgnevatele eelarvetele, nii et selgelt oleksid eristatud investeeringud ja korduvkulud, ning tuua välja meetmed, mida kavandatakse turvalisuse suurendamiseks parlamendi hoonetes ja nendest väljapool, ning selliste meetmete mõju 2017. aasta eelarvele; nõuab teavet turvalisuse valdkonnas tehtava institutsioonidevahelise halduskoostöö finantsmõju kohta;

18.  palub peasekretäril hinnata, kas olemasolevad kindlustuslepingud (parlamendiliikmete ja töötajate jaoks) oleks vaja terrorismiohu valguses läbi vaadata, ja teha vajaduse korral ettepanekud võimalike puuduste kõrvaldamiseks;

19.  on seisukohal, et väljaspool Euroopa Parlamendi hooneid asuva turvasüsteemi peaksid jätkuvalt tagama Belgia ametivõimud;

Parlamendiliikmetele mandaadi täitmisel suurema mõjuvõimu andmine

20.  võtab teadmiseks jätkuvad meetmed parlamendiliikmetele nende mandaadi täitmisel suurema mõjuvõimu andmiseks;

21.  väljendab heameelt parlamendiliikmete digiportaali (e-portaal) laienduse üle, kuid kutsub peasekretäri üles parandama nn paberivaba algatuse raames paberkandjal maksekviitungite parlamendiliikmetele saatmise senist süsteemi, et see 2017. aasta lõpuks täielikult kaotada; on seisukohal, et e-portaal peaks võimaldama kõigil parlamendiliikmetel kasutada seda funktsiooni vaikimisi elektrooniliselt, mis annaks märkimisväärse ajalise ja rahalise kokkuhoiu;

22.  väljendab heameelt parlamendiliikmetele ja komisjonidele pakutava nõustamise ja uuringute järjest parema kvaliteedi üle; tuletab meelde, et kui Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (edaspidi „uuringuteenistus“) 2013. aastal loodi, nähti ette selle teenistuse ja poliitikaosakondade vahelise koostöö tõhususe vahehindamine; palub peasekretäril seetõttu selline hindamine läbi viia ja tutvustada selle tulemusi eelarvekomisjonile enne 2016. aasta lõppu; on seisukohal, et see hinnang peaks sisaldama ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada uuringuteenistuse pakutava toe parim seostamine vastavates temaatilistes komisjonides toimuvaga, arvestades samal ajal üksikute parlamendiliikmete vajadusi, ja see, et uuringuteenistuse tegevus ei kattuks poliitikaosakondade omaga ega tekitaks teenistustevahelist konkurentsi;

23.  on arvamusel, et hinnata tuleks parlamendiliikmete vajadusi nende valimisringkondades, võttes arvesse ka valimisringkondade erinevusi, et parlamendiliikmed saaksid paremini oma valimisringkonnaga seotud tööd teha; usub, et parlamendiliikmete mobiilsed töökohad ja valimisringkondades pakutav tugi peaksid olema tegelike vajaduste põhised ja tuginema kasutuse hinnangutele ega tohiks tekitada parlamendile märkimisväärseid või korduvaid lisakulusid; toonitab, et riistvara ei tuleks parlamendiliikmete käsutusse anda, kuna üldkulude hüvitis sisaldab piisavalt ressursse kõige kaasaegsemate seadmete ostmiseks; peab küsitavaks vajadust töötada parlamendiliikmete jaoks välja privaatne mobiilne töökoht, kuna see ei paista olevat kooskõlas sellega, kuidas parlamendiliikmed ja nende bürood oma tööd korraldavad;

24.  on nõus, et IT-vahendid on parlamendiliikmete tegevuse seisukohalt olulised; kordab siiski taas, et vaja on anda võimalus avatud lähtekoodiga tarkvara paigaldamiseks, mis aitaks kommunikatsioonitasude pealt märkimisväärselt kulusid kokku hoida ning parandaks parlamendiliikmete büroode töökorraldust, võttes samal ajal arvesse küberturvalisust ja tagades andmekaitse;

25.  soovitab võtta laialdaselt ja kõigil juhtudel kasutusele võimaluse anda sisedokumentidele, nt vormidele, kirjalikele deklaratsioonidele jne digitaalne allkiri, tagades seejuures usaldusväärsuse ja turvalisuse; palub hinnata võimalust seada parlamendiliikmete mobiiltelefonides sisse TAN-koodi põhine verifitseerimissüsteem; on ka seisukohal, et fakside kasutamist tuleks piirata ning nendest tuleks järk-järgult loobuda iga parlamendiliikme otsuse kohaselt;

26.  peab tervitatavaks kirjalikult vastatavate lisaküsimustega seoses tehtud muudatusi, mille põhiseaduskomisjon võttis eelarvekomisjoni taotlusel parlamendi 2016. aasta eelarve vastuvõtmisega seoses vastu 3. septembril 2015; palub peasekretäril selle uue tõlgenduse rakendamise üle vajalik kontroll kehtestada; palub esimeeste konverentsil anda sellele uuele kirjalikult vastatavate lisaküsimuste süsteemile hinnang, et analüüsida üldist kokkuhoidu ja teavitada eelarvekomisjoni selle hinnangu tulemustest 2016. aasta augustiks, enne eelarve lugemist parlamendis 2016. aasta sügisel;

27.  peab asjakohaseks hoida parlamendiliikmete assisteerimise kuludeks ette nähtud assigneeringute üldsumma 2017. aastal 2016. aasta tasemel, kohaldades sellele personalieeskirjades ettenähtud õiguslikult siduvat indekseerimist;

28.  usub, et parlamendiliikmete parlamentaarse tegevuse praegune esitlus parlamendi veebisaidil ei ole täpne ega peegelda parlamendiliikmete tegelikku tegevust ja kaasatust; teeb ettepaneku loobuda praegusest veebisaitide järjestuse kasutamisest, parandades samal ajal iga parlamendiliikme tegevust puudutavat teavet parlamendi ametlikul veebisaidil; nõuab, et hinnataks eelkõige hääletuste selgituste ja üheminutiliste sõnavõttude esitlust, sh võimalust näidata neid täiskogu sõnavõttudest eraldi, ning hinnataks hääletuste selgituste lisaväärtust ja võimalikke alternatiive; ootab, et selle küsimusega tegelev asjaomane juhatuse töörühm esitaks oma tegevuskava ja järeldused eelarvekomisjonile niipea, kui need on kättesaadavad;

Parlamendiliikmete kulud

29.  kutsub juhatust veel kord üles koostama üldkulude hüvitisest rahastada lubatud kuludest aru andmise kohta täpsemad eeskirjad, mis võiksid sisaldada kulutõhusaid meetmeid, nt parlamendiliikmed võiksid ise avaldada oma kuluandmeid, mida järjest rohkem parlamendiliikmeid juba teeb, koos lihtsustatud süsteemiga kasutamata jäänud rahaliste vahendite tagasimaksmiseks; kordab veel kord, et sellised meetmed ei tohiks eeldada uute töötajate töölevõtmist parlamendi administratsiooni;

Kinnisvarapoliitika

30.  tuletab meelde, et juhatuses 2010. aastal vastu võetud keskpika perioodi kinnisvarastrateegia on praegu läbivaatamisel; peab kahetsusväärseks, et juhatus ei ole veel jõudnud lõpule aruteludega parlamendi keskpika perioodi kinnisvarastrateegia üle; palub peasekretäril esitada eelarvekomisjonile uue keskpika perioodi kinnisvarastrateegia võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2016. aasta augustiks, enne eelarve lugemist parlamendis 2016. aasta sügisel;

31.  kutsub juhatust üles tutvustama parlamendi pikaajalist kinnisvarastrateegiat; kordab, et pikaajalisi investeeringuid, mida tehakse näiteks Euroopa Parlamendi kinnisvaraprojektidesse, tuleb käsitleda ettevaatlikult ja läbipaistvalt; nõuab ranget kulude kontrollimist, projektide kavandamist ja järelevalvet; kordab, et kinnisvarapoliitika valdkonnas tuleb otsuseid teha läbipaistvalt ja aegsasti esitatud teabe põhjal, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse artiklit 203; usub, et pikaajalises kinnisvarastrateegias tuleks arvesse võtta aruannet Euroopa Ajaloo Majaga seotud tööde viibimise ja suuremate kulude põhjuste kohta;

32.  nõuab, et seisukoht parlamendi olemasolevate hoonete kohta kajastuks usaldusväärselt eelarves; nõuab seetõttu, et KADi hoone kulud oleksid parlamendi lõplikus eelarves selgelt välja toodud ning et kinnisvaraga seotud investeeringud oleksid edaspidi lisatud eelarvesse, et kaotada vajadus assigneeringujääkide ümberpaigutamise järele;

33.  on arvamusel, et praeguses majanduslikus olukorras ei tohiks edasisi Parlamentariumiga seotud projekte käivitada ilma eelarvekomisjoniga konsulteerimata ja temalt heakskiitu saamata;

34.  teeb seetõttu ettepaneku võtta alates 2018. aastast hoonete ehitamiseks tehtavate investeeringute jaoks kasutusele eraldi eelarverida, mille puhul kasutataks 2018. aastal rahastamise alusena 2017. aastal erakorralisteks kuludeks kavandatud vahendeid;

35.  võttes arvesse 2017. aastal valitsevaid erakorralisi asjaolusid, mis eeldavad investeerimist turvainfrastruktuuri, teeb ettepaneku kasutada kõik 2017. aasta lõpuks kasutamata vahendid KADi hoone ehituskulude eest maksmiseks, et vältida maksimaalselt intressimakseid pankadele laenude eest, mis tuleb võtta ehituse rahastamiseks;

36.  nõuab rohkem teavet PHS-hoone renoveerimisprojekti praeguse seisu kohta; nõuab, et juhatus alustaks renoveerimist puudutava uuringuga ja kontrolliks selle elluviimist; ootab, et juhatus võtaks renoveerimise ajakava kehtestamisel arvesse, et tagada tuleb tervislikud ja turvalised töötingimused; palub juhatusel teavitada eelarvekomisjoni võimalikult kiiresti kõigist meetmetest; kutsub sellega seoses juhatust üles looma eeldused selleks, et PHS-hoonest saaks energiatõhususe osas eeskujulik tipptasemel hoone, ning jätkama koheselt selle hoone moderniseerimisega;

37.  kutsub vastutavaid asepresidente üles esitama eelarvekomisjonile KAD-hoone kohta eduaruande;

38.  on seisukohal, et struktuurseid ja organisatsioonilisi reforme, mille eesmärk on suurema tõhususe, keskkonnasäästlikkuse ja tulemuslikkuse saavutamine, tuleks jätkata võimaliku koostoime ja kokkuhoiu põhjaliku analüüsimise kaudu; tuletab meelde olulist kokkuhoidu, mida oleks võimalik saavutada, kui kolme töökoha (Brüssel, Strasbourg ja Luxembourg) asemel oleks vaid üks töökoht; rõhutab, et seejuures ei tohiks ohtu seada Euroopa Parlamendi kõrgetasemelist õigusloomet, eelarvepädevust ja kontrollipädevust ega parlamendiliikmete, assistentide ja töötajate häid töötingimusi;

Personaliga seotud küsimused

39.  toetab ettepanekut vähendada 2017. aastal ametikohtade arvu parlamendi ametikohtade loetelus 60 võrra kooskõlas nõukoguga saavutatud kokkuleppega Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kohta, mille lepituskomitee kiitis eelarvemenetluse raames heaks 14. novembril 2015;

40.  tuletab meelde, et fraktsioonide töötajate suhtes ei kohaldata eelarveaastate 2014, 2015 ja 2016 kohta tehtud otsuste kohaselt viieprotsendilist töötajate arvu vähendamist;

41.  toetab uute ametikohtade loomist, mis on vajalikud kirjaliku ja suulise tõlke tegemiseks iiri keelde; jätab need uued ametikohad vastavalt komisjon soovitusele töötajate arvu viieprotsendilise vähendamise eesmärgi alt välja; palub peasekretäril konsulteerida Iirimaa parlamendiliikmetega, et leida võimalusi iiri keele kasutamise ratsionaliseerimiseks parlamendiliikmete tagatud õigusi ohustamata;

42.  toetab kõigi täiskogul toimuvate arutelude edaspidist tõlkimist rahvusvahelisse viipekeelde, et kõik Euroopa kodanikud saaksid vähemalt nende aruteludega tegelikult tutvuda;

43.  väljendab heameelt kirjaliku ja suulise tõlke tõhususe osas saavutatud edusammude üle; tunnustab tõlkide osutatavate teenuste kvaliteeti ja lisaväärtust; nõuab varajase ja kestliku kokkuleppe sõlmimist peasekretäri ja tõlkide esindajate vahel, et ühendada head töötingimused ja tõhus juhtimine ning hoida ära tasakaalustamatuse olukorrad töötundide osas ja üldine ebakindlus tõlkide hulgas, võttes arvesse sotsiaalseid õigusi; palub peasekretäril teha täiendavaid ratsionaliseerimisettepanekuid, nagu tellimuse alusel tehtava kirjaliku ja suulise tõlke mahu suurendamine, eriti seoses Euroopa Parlamendi laiendatud töörühmade tegevusega; on seisukohal, et alates 2014. aasta oktoobrist komisjonide etapi muudatusettepanekute puhul kasutatav keeleprofiili süsteem on võimaliku tõhususe näide, mida saab edasi arendada; on seisukohal, et suuline ja kirjalik tõlge on kõigile avatud Euroopa demokraatias kesksel kohal, ja nõuab sellega seoses, et ei lubataks viia ellu ühtegi reformi, mis kahandaks võimalusi tutvuda maksimaalselt parlamendi tegevuse ja dokumentidega võimalikult kaasaval alusel;

44.  kutsub juhatust üles hindama praktikantide põhikirja reguleerivaid eeskirju ja need vajaduse korral läbi vaatama, sh kehtestades miinimumtasu ja ühtlustades toitlustusega seotud hinnapakkumised kõigile praktikantidele nii parlamendi administratsioonis kui ka parlamendiliikmete büroodes, et tagada võrdne kohtlemine ja kaitsta praktikantide sotsiaalseid õigusi;

45.  kutsub juhatust üles vaatama läbi parlamendi töökohtade vahel sõitmisega seotud parlamendiliikmete registreeritud assistentide lähetuskulude hüvitamist reguleerivad eeskirjad, et viia need kooskõlla ülejäänud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjadega;

46.  on seisukohal, et kasutusele tuleks võtta kolmas menetlus, mis võimaldaks lõpetada parlamendiliikme ja assistendi vahelise lepingu vastastikusel kokkuleppel;

Autojuhtide teenused / liikuvus

47.  kahtleb ettepanekus muuta autojuhiteenus parlamendisiseseks teenuseks ja asendada väline teenusepakkuja parlamendi lepinguliste töötajatega, mis toob kaasa kohesed lisakulud ligikaudu 3,7 miljoni euro suuruses summas; on seisukohal, et alternatiivse võimalusena tuleks kaaluda hästi korraldatud lepingut välise teenuseosutajaga, mis sõlmitakse vastavalt kohaldatavatele avaliku hanke eeskirjadele ja mille puhul väline teenuseosutaja on selgelt kohustatud võtma vastutuse turvalisuse ja taustakontrolli tegemise ning inimväärsete töö- ja palgatingimuste eest; kaaluks teenuse parlamendisiseseks muutmist üksnes siis, kui selle kulud ei ületa senise süsteemiga seotud kulusid ja kui see võimaldab autojuhtidele inimväärsed töö- ja palgatingimused, paremat soolist tasakaalu ning keskkonnasõbralikumate autode kasutamist; nõuab, et eelarvekomisjonile antaks enne iga otsuse tegemist üksikasjalikku teavet;

48.  palub peasekretäril konsulteerida Belgia ametiasutustega, et tagada kerge juurdepääs Brüsseli Luxembourgi raudteejaama ja Zaventemi lennujaama vahelisele uuele otserongile ja selle liini üldine parim kasutamine, ja märgib, et see võiks hõlmata ka parlamendiliikmete sissepääsulubade tunnustamist praeguse reisilubade (laissez passer) süsteemi asemel;

49.  usub, et autopark võiks koosneda rohkem kulu- ja kütusesäästlikest ning turvalisematest autodest; toonitab asjaolu, et eelistatavalt tuleks lennujaama ja sealt ära sõitmiseks kasutada väikebusse ja busse, mis liiguksid kindlaksmääratud kellaaegadel; kutsub peasekretäri üles esitama aruande täieliku ülemineku kohta elektriautodele aastakümne lõpus;

50.  palub peasekretäril pidada arutelusid parlamendi reisibürooga; julgustab reisibürood tegema rohkem hinnavõrdlusi; kutsub reisibürood üles broneeringute tegemisel otsima aktiivselt soodsamaid pileteid ja pakkuma üldiselt parlamendiliikmetele ja kõigisse personalikategooriatesse kuuluvatele töötajatele konkurentsivõimelisemaid hindu, tagades samal ajal sobivad tingimused piletite vahetamiseks;

Kommunikatsioon

51.  nõuab 2014. aasta teabe- ja kommunikatsioonikampaania üldstrateegia ja -metoodika järelhindamise tulemusi (hindamisaruannet oodati 2015. aasta teiseks pooleks);

52.  tuletab peasekretärile meelde, et ta annaks eelarvekomisjonile aru 2014. aasta parlamendivalimiste kampaania hindamise kohta ning üldsusele mõeldud Euroopa Parlamendi kommunikatsioonimeetmete tulemuslikkuse kohta;

53.  võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi infobüroode rolli teadlikkuse tõstmisel parlamendi tegevusest ja liidu kohta üldiselt; usub, et parlamendi infobüroode osas tuleks ette näha tõhususe suurendamise meetmed; on seisukohal, et parlamendi infobürood peaksid olema võimalikult sageli komisjoni esindustega samades hoonetes ja jagama komisjoniga tugiteenuseid; nõuab parlamendi infobüroode eesmärkide, ülesannete ja tulemuslikkuse hindamist, mille alusel tuleks kindlaks määrata prioriteedid;

54.  teeb ettepaneku hinnata võimalust tihedama koostöö tegemiseks ARTEga Strasbourgis, et kujundada välja Euroopa meediakeskus noorte ajakirjanike koolitamiseks;

55.  kutsub peasekretäri üles esitama aruande äriühingute ja organisatsioonide kohta, kellele on antud juurdepääs Euroopa Parlamendile, et nad saaksid korraldada arutelusid oma tegevuse kohta; kutsub peasekretäri üles hoidma tasakaalu eri sektorite ja eri liiki organisatsioonide vahel, kellele antakse juurdepääs Euroopa Parlamendile;

Muud küsimused

56.  nõuab tungivalt, et peasekretär esitaks üksikasjaliku aruande parlamendi, Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel sõlmitud koostöölepingute haldusalaste osade täitmise kohta ning koostaks selle põhjal võimaliku korra ulatuslikuma haldusalase koostöö tegemiseks sellistes valdkondades nagu logistika, infrastruktuur või turvalisus;

57.  nõuab tungivalt, et peasekretär annaks selgitusi parlamendi jõusaali praeguse juhtimise ning parlamendi töötajate kasutamise kohta sellega seoses; nõuab ühtlasi selgitusi käimasoleva kohtuvaidluse ning arutlusel olevate võimaluste kohta jõusaali edaspidise tõhusa ja kulutasuva juhtimise tagamiseks;

58.  on seisukohal, et kokku saab hoida ka mööbliga seotud kulutustelt, sest on arvamusel, et kulutuste suurendamine 3 589 832 euroni 2016. aastal ja sarnane suurendamine 2017. aastal võrreldes 2 415 168 euroga 2015. aastal ei ole kaugeltki mõistlik;

59.  on rahul transpordikastide (cantines) kasutamise vähenemise ja tõhusamaks muutmisega; julgustab kasutama Strasbourgi sõitmisel ühiseid transpordikaste;

60.  palub peasekretäril järgida täiel määral uue finantsmääruse mõtet ja sätteid keskkonnahoidlike ja majanduslikult tõhusate avalike hangete osas, tugevdades selles osas parlamendi hankestrateegiat;

61.  julgustab jätkama energiasäästuga, eriti hoonete valgustuse ja küttesüsteemide osas, kuna 2016. aasta eelarve üle käinud aruteludes ilmnes, et seal on arenguruumi;

62.  julgustab rohkem edendama tervisliku ja orgaanilise toidu tarbimist; kutsub seetõttu juhatust ühtlasi üles hindama tervisliku toidu jagamise võimalusi mitte ainult teenuste mitmekesistamise seisukohast, vaid pidades eelkõige silmas värske puu- ja köögiviljaga varustamist taskukohasemate hindadega;

o
o   o

63.  võtab 2017. aasta eelarvestuse vastu;

64.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning eelarvestus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) ELT L 287, 29.10.2013, lk 15.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0376.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0407.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172.
(8) ELT L 156, 18.6.2005, lk 3.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172.


2015. aasta aruanne Türgi kohta
PDF 222kWORD 112k
Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsioon Türgi 2015. aasta aruande kohta (2015/2898(RSP))
P8_TA(2016)0133B8-0442/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta aruannet Türgi kohta (SWD(2015)0216),

–  võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 2015. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta ning nõukogu ja Euroopa Ülemkogu varasemaid asjakohaseid järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2015. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi laienemisstrateegia kohta (COM(2015)0611),

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/157/EÜ, millega sätestatakse Türgi Vabariigiga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused („ühinemispartnerlus“), ning nõukogu varasemaid, 2001., 2003. ja 2006. aasta otsuseid ühinemispartnerluse kohta,

–  võttes arvesse 29. novembril 2015. aastal toimunud ELi-Türgi tippkohtumise järgset ühisavaldust ja ELi-Türgi tegevuskava,

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva kohta(1),

–  võttes arvesse 14. detsembril 2015. aastal toimunud valitsustevahelist konverentsi, mille käigus avati ametlikult 17. peatükk (majandus- ja rahanduspoliitika),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta, eelkõige 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni Türgi 2009. aasta eduaruande kohta(2), 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Türgi 2010. aasta eduaruande kohta(3), 29. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Türgi 2011. aasta eduaruande kohta(4), 18. aprilli 2013. aasta resolutsiooni Türgi 2012. aasta eduaruande kohta(5), 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni olukorra kohta Türgis(6), 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Türgi 2013. aasta eduaruande kohta(7), 13. novembri 2014. aasta resolutsiooni Türgi pingeid tekitava tegevuse kohta Küprose majandusvööndis(8), 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni sõnavabaduse kohta Türgis(9) ning 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni komisjoni Türgit käsitleva 2014. aasta eduaruande kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi poolt komisjoni Türgi 2014. aasta eduaruannet käsitlevas resolutsioonis Euroopa Komisjonile esitatud palvet vaadata senine läbirääkimiste pidamise viis läbi ning hinnata, kuidas ELi-Türgi suhteid ja koostööd saaks parandada ja intensiivistada,

–  võttes arvesse Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikku, mis võeti vastu 3. oktoobril 2005. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide 21. septembri 2005. aasta deklaratsiooni, sealhulgas selle sätet, mille kohaselt on kõikide liikmesriikide tunnustamine läbirääkimiste vajalik element, ja vajadust, et Türgi rakendaks täielikult Ankara lepingu lisaprotokolli, kaotades kõik kaupade vaba liikumise takistused igasuguste piirangute ja diskrimineerimiseta,

–  võttes arvesse asjaolu, et Türgi ühinemine ELiga sõltub kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumise järeldustega täielikust vastavusest Kopenhaageni kriteeriumitele ja ELi integratsioonivõimest,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 46, milles on sätestatud, et konventsiooniosalised kohustuvad järgima Euroopa Inimõiguste Kohtu lõplikke otsuseid kõigis nende osalusega kohtuasjades,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Süüria kriisi, relvarahu saavutamiseks ja rahumeelseks leppimiseks tehtavaid jõupingutusi ning Türgi kohustusi suurendada stabiilsust ja edendada heanaaberlikke suhteid intensiivsete jõupingutuste abil, mille eesmärk on lahendada veel lahendamata kahepoolsed küsimused, vaidlused ja konfliktid oma naaberriikidega maa- ja merepiiride ning õhuruumi üle, tehes seda kooskõlas ÜRO põhikirjaga ning väärtuste ja põhimõtetega, millele EL on rajatud,

–  võttes arvesse asjaolu, et õigusriigi põhimõtte, sealhulgas eriti võimude lahususe, demokraatia, sõnavabaduse, inimõiguste, vähemuste õiguste ja usuvabaduse austamine on läbirääkimisprotsessis kesksel kohal,

–  võttes arvesse asjaolu, et heaks on kiidetud kolme miljardi euro eraldamine pagulaskriisi haldamiseks Türgis, kusjuures üks miljard eurot võetakse ELi eelarvest ja ülejäänu tuleb liikmesriikidelt,

–  võttes arvesse Kati Piri tööd Euroopa Parlamendi väliskomisjoni alalise Türgi küsimuste raportöörina,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ühinemisläbirääkimisi Türgiga alustati 3. oktoobril 2005. aastal, ning arvestades, et läbirääkimiste alustamine on lähtepunktiks ausal ja rangel tingimuslikkusel ning reformimise kohustusel põhinevale pikaajalisele protsessile, mille tulemusi ei saa ennustada;

B.  arvestades, et EL peaks jääma Türgi reformide toetajaks, võttes arvesse laienemisprotsessi ja ühinemisläbirääkimiste ümberkujundavat mõju;

C.  arvestades, et kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumise järeldustega oleks vajalik täielik vastavus Kopenhaageni kriteeriumitele ja ELi integratsioonivõimele; arvestades, et Türgi on võtnud kohustuse täita Kopenhaageni kriteeriumid, viia ellu piisavad ja tulemuslikud reformid ning saavutada järk-järgult vastavus ELi acquis’le; arvestades, et nendes jõupingutustes tuleks näha Türgi võimalust tugevdada oma institutsioone ja jätkata demokratiseerimis- ning moderniseerimisprotsessi;

D.  võttes arvesse, et õigusriigi põhimõtete austamine on läbirääkimisprotsessis kesksel kohal, sealhulgas eelkõige võimude lahusus, sõna- ja ajakirjandusvabadus, inimõigused ja demokraatia, võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, heanaaberlikud suhted, usuvabadus, ühinemisvabadus ja rahumeelse meeleavaldamise vabadus, vähemuste õigused, naiste õigused, tegelemine selliste haavatavate rühmade nagu romade, puuetega inimeste ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI-) inimeste diskrimineerimisega;

E.  arvestades, et poliitiliste kriteeriumide osas on reformitempo aeglustunud ning sõna- ja kogunemisvabaduse valdkonnas on toimunud märkimisväärne tagasiminek;

F.  arvestades, et Türgi on endiselt üks kõige suurema vangistatud ajakirjanike arvuga riik maailmas;

G.  arvestades, et Freedom House’i ajakirjandus- ja meediavabaduse indeksi kohaselt ei ole Türgi press endiselt vaba ning internet on ainult osaliselt vaba;

H.  arvestades, et nii riigisisene kui ka -väline julgeolekuolukord on Türgis kiiresti halvenemas;

I.  arvestades, et Türgit on tabanud mitmed terroristlikud rünnakud, mille on arvatavasti toime pannud nn Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) / Daesh Diyarbakıris, Suruçis, Ankaras ja Istanbulis, mistõttu sai surma kokku 150 süütut inimest;

J.  arvestades, et Venemaa poolt Aleppo ja Süüria muude osade pommitamise tagajärjeks on Türgis kaitset taotlevate pagulaste arvu ulatuslik kasv;

K.  arvestades, et EL ja Türgi leppisid kokku, et läbirääkimisprotsessile antakse uut hoogu ja rändevaldkonnas tehakse tihedat koostööd;

L.  arvestades, et Türgi elanikkond on seni olnud enda hulgas elavate arvukate pagulaste suhtes imetlusväärselt külalislahke; võttes arvesse, et Türgi on vastu võtnud maailma suurima pagulaskonna, mis moodustab UNHCR andmetel ligi 2,7 miljonit registreeritud pagulast Süüriast, Iraagist ja Afganistanist;

M.  arvestades, et Türgi ametivõimud ei nõustunud õigeusu seminari taasavamisega Heybeliada saarel;

I.ELi ja Türgi suhete hetkeseis

1.  on Türgis esinenud demokraatia ja õigusriigi põhimõtte austamise alaseid tagasilööke silmas pidades sügavalt mures, et üldine reformitempo Türgis on viimastel aastatel märgatavalt aeglustunud ning teatavates olulistes valdkondades, nagu kohtusüsteemi sõltumatus, ühinemisvabadus, sõnavabadus, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamine, on toimunud tagasiminek ja üha suurem eemaldumine Kopenhaageni kriteeriumite täitmisest, millest liikmeks pürgivad riigid peavad kinni pidama;

2.  rõhutab, et Türgi on ELi keskse tähtsusega strateegiline partner ning et aktiivsed ja usaldusväärsed läbirääkimised pakuksid asjakohase raamistiku ELi-Türgi suhete täieliku potentsiaali ärakasutamiseks; võtab teadmiseks, et EL on läbirääkimistele uue hoo andnud ning loodab, et peatükkide avamine päädib konkreetse eduga; nõuab sellega seoses konkreetseid edusamme ja tõelist pühendumust Türgi poolt; kordab oma komisjonile esitatud palvet vaadata läbi senine läbirääkimiste pidamise viis ning hinnata, kuidas ELi-Türgi suhteid ja koostööd saaks parandada ja intensiivistada; toetab kindlalt struktureeritud ja sagedasemat kõrgetasemelist poliitilist dialoogi kõige olulisemate ühist huvi pakkuvate teemade üle, milleks on ränne, terrorismivastane võitlus, energeetika, majandus ja kaubandus;

3.  on veendunud, et komisjoni 2015. aasta eduaruande edasilükkamine 2015. aasta novembris toimuvate Türgi valimiste järgsesse aega oli vale otsus, kuna see jättis mulje, et EL on valmis vaikima põhiõiguste rikkumise küsimuses, kui vastutasuks teeb Türgi valitsus koostööd pagulaste küsimuses; palub komisjonil kohustuda avaldama igal aastal eduaruanded vastavalt konkreetsele ja kindlale ajakavale; kutsub nii Euroopa Komisjoni kui ka nõukogu üles mitte eirama Türgi sisemisi arenguid ning selgelt kaitsma õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi Türgis, nagu on sätestatud Kopenhaageni kriteeriumites, ja sõltumata muudest huvidest;

4.  võtab teadmiseks 1. novembril 2015. aastal toimunud parlamendivalimiste tulemused ja uue valitsuse moodustamise; kordab oma nõudmist, et alandataks 10 % valimiskünnist, ja nõuab erakondade rahastamise ja valimiskampaaniate läbipaistvust; kiidab kodanikuühiskonna vabatahtlike aktiivset osalemist valimiste ajal ja suurt valimisaktiivsust; mõistab hukka meedia hirmutamise ja ahistamise ning opositsiooniparteide diskrimineerimise valimiseelses meediakajastuses, vägivalla ja hirmutamise õhkkonna, mida iseloomustavad eeskätt rünnakud üksikute kandidaatide ja opositsiooniparteide kontorite vastu, eelkõige Rahvademokraatliku Partei (HDP) puhul, samuti väga suure poliitilise polariseerumise; tunneb heameelt asjaolu üle, et Türgi Suures Rahvuskogus on viimase kahe valimise tulemusel ja 10 % valimiskünnisest hoolimata rohkem esindatud Türgi vähemusrühmad;

5.  nõuab tolliliidu ajakohastamist ja selle kohaldamisala laiendamist uutele sektoritele, k.a põllumajandustooted, teenused ja avalikud hanked; võtab teadmiseks, et läbirääkimised sellel teemal algavad kava kohaselt 2016. aasta teisel poolel; tuletab meelde, et tolliliit saab täieliku potentsiaali saavutada ainult siis, kui Türgi rakendab lisaprotokolli täielikult kõigi liikmesriikide suhtes; on arvamusel, et Türgi huve tuleks võtta arvesse tulevastes vabakaubanduslepingutes, mille EL sõlmib kolmandate riikidega, eelkõige ELi ja USA vahelise Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu (TTIP) läbirääkimiste puhul; nõuab inimeste vaba liikumise parandamist ja kultuuridevahelise suhtluse edendamist;

6.  märgib tunnustavalt, et 2015. aastal muutus ELi ja Türgi poliitiline dialoog välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes tihedamaks ning Türgi on rohkem võtnud arvesse ELi deklaratsioone ja nõukogu otsuseid; peab kahetsusväärseks, et Türgi ei ole ühinenud nõukogu otsusega, mis tehti pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa Föderatsiooni poolt ja sündmusi Ida-Ukrainas, sh piiravad meetmed;

7.  kordab, et Türgi peaks vastavalt läbirääkimiste raamistiku sätetele viima oma välispoliitika veelgi rohkem ELi omaga kooskõlla; peab oluliseks suurendada teabevahetust välispoliitilistes küsimustes ning kutsuda Türgi välisminister võtma vajaduse korral alati osa välisasjade nõukogu istungitest; tuletab meelde, et Türgil kui olulisel transiidiriigil on ELi energiajulgeoleku seisukohast strateegiline tähtsus; peab väga oluliseks energiakoostöö kiiret arendamist ja energia transiidikoridori laiendamist Türgi kaudu Euroopa Liitu;

8.  kinnitab vajadust tugevdada heanaaberlikke suhteid, mis on läbirääkimisraamistiku oluline osa ja laienemisprotsessi esmatähtis element; palub sellega seoses, et Türgi suurendaks jõupingutusi lahendamata kahepoolsete küsimuste lahendamiseks, kaasa arvatud lahendamata õiguslikud kohustused ja vaidlused oma lähinaabritega maismaa- ja merepiiri ning õhuruumi üle vastavalt ÜRO harta sätetele ja rahvusvahelisele õigusele, palub, et Türgi valitsus allkirjastaks ja ratifitseeriks ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS); nõuab tungivalt, et Türgi valitsus lõpetaks Kreeka õhuruumi ja territoriaalvete korduvad rikkumised ning Türgi sõjalennukite tavapäraseks kujunenud lennud üle Kreeka saarte; väljendab kahetsust, et Türgi Suure Rahvuskogu kuulutatud casus belli ähvardust Kreeka vastu ei ole siiani tühistatud; nõuab tungivalt, et Türgi ja Armeenia jätkaksid oma suhete normaliseerimisega, luues selleks diplomaatilised suhted ilma eeltingimusteta, ning nõuab Türgi-Armeenia piiri avamist, mis võib tuua kaasa nende suhete paranemise, eriti piiriülese koostöö ja majandusliku integratsiooni osas;

II.Õigusriigi põhimõtete, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste järgimine

9.  on seisukohal, et ELile omaste õigusriigi põhimõtete ja põhiväärtuste järgimiseks on Türgis kiiresti vaja läbi viia reformid kohtusüsteemi ja põhiõiguste ning õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas; palub, ilma et see piiraks liikmesriikide seisukohti, et nõukogu ja EL teeksid pärast läbirääkimiste avamiseks kehtivate võrdlusnäitajate saavutamist ettepaneku avada peatükid 23 (kohtusüsteem ja põhiõigused) ja 24 (õigus, vabadus ja turvalisus) ning palub tagada, et Türgi reformiprotsess kujuneks ELi väärtuste ja normide põhjal; kutsub Türgit üles osalema täielikult Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjoni poolt kohtureformide valdkonnas tehtavas töös;

10.  taunib viimase kahe aasta jooksul nii internetis kui ka mujal toimunud olulist tagasiminekut sõnavabaduse, väljendus- ja arvamusvabaduse alal Türgis, mille organisatsioon Piirideta Reporterid liigitas oma maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi seas 149. kohale; tuletab meelde, et Türgi valitsuse enda andmete alusel on Türgi vanglas kinni peetavate ajakirjanike osas maailmas esikohal; kordab, et arvamus-, väljendus- ja sõnavabadus, sealhulgas sõltumatu meedia moodustavad Euroopa väärtuste tuuma; tunneb heameelt konstitutsioonikohtu otsuse üle, et Can Dündari ja Erdem Güli õigusi on rikutud; tuletab meelde, et neid ootab ikkagi kohtuprotsess ja et prokurörid nõuavad mitmekordset eluaegset vanglakaristust, väljendab muret otsuse pärast korraldada kogu kohtuprotsess kinniste uste taga ning nõuab, et ajakirjaniku väiteid relvade transpordi kohta Süüriasse uuritaks põhjalikult ja objektiivselt; mõistab hukka Türgi presidendi hiljutised konstitutsioonikohtu vastased avaldused; nõuab kõikide vangistatud ajakirjanike viivitamatut vabastamist ning ergutab Euroopa diplomaate jätkama ajakirjanike vastu algatatud kõikide kriminaalasjade terast jälgimist; taunib juhtivate valitsusametnike isiklikke rünnakuid ajakirjanike ja poliitiliste vastaste vastu ning Türgi liidrite järjest autoritaarsemat juhtimisstiili; nõuab tungivalt, et Türgi võtaks meetmeid kõigi ajakirjanike hirmutamise vormide vastu võitlemiseks, uurides eelkõige kõiki ajakirjanike vastu suunatud füüsilisi rünnakuid ning takistades aktiivselt meediaväljaannete vastu suunatud rünnakuid ning samuti leevendades väga pingelist poliitilist õhkkonda, mis piirab sõnavabadust meedias ja internetis;

11.  võtab teadmiseks organisatsiooni Transparency International poolt 27. jaanuaril 2016 avaldatud 2015. aasta korruptsiooni tajumise indeksi, mis osutab korruptsiooni suurenemisele Türgis viimase aasta jooksul ja paigutab Türgi nüüd 66. kohale; rõhutab, et Türgi valitsus peab selgelt ja järjekindlalt mõista andma, et tahab tõesti võidelda korruptsiooniga kõigil võimutasanditel;

12.  tuletab meelde, et korruptsioonivastane võitlus peaks olema Türgi jaoks üks põhiprioriteete; kutsub seepärast Türgit üles oma korruptsioonivastase võitluse strateegiat ja tegevuskava ajakohastama, looma korruptsioonivastase võitlusega tegeleva sõltumatu organi ning tegelema uurimise ja vastutusele võtmisega usaldusväärse järjekindlusega, muu hulgas kõrgetasemeliste juhtumite puhul;

13.  nõuab konglomeraadi Koza İpek Holding meediakanalite sõltumatust ja Feza meediakontserni taastamist, kõikide valitsuse esindajate kõrvaldamist juhatustest, nende kümnete vallandatud töötajate tööle tagasivõtmist, kes väljendasid rahulolematust valitsuse võimuhaaramisega, ning terrorismisüüdistuste tagasivõtmist;

14.  mõistab hukka mitme Türgi ajalehe, sh viimati Zamani vägivaldse ja ebaseadusliku ülevõtmise ning tunneb muret Digiturki otsuse pärast lõpetada telekanalite ülekandmine, mille põhjused on väidetavasti muu hulgas ka poliitilised; palub, et Türgi valitsus lõpetaks sõltumatule meediale poliitilise ja majandusliku surve avaldamise; mõistab teravalt hukka sõnalised ja füüsilised rünnakud ning laimamist ja terrorismivastast võitlust käsitlevate õigusaktide sageneva kasutamise ajakirjanike vastu, võtab teadmiseks veebipõhiselt ja traditsiooniliselt edastatava sisu keelud ning veebisaitide ja eriti sotsiaalvõrgustike blokeerimise tava, mille tõttu on ajakirjanike seas levinud enesetsensuur, kuna kardetakse, et võimude kritiseerimine toob kaasa veelgi suuremad vastumeetmed; tunneb sügavat muret kümnete tuhandete veebisaitide blokeerimise, 2015. aasta märtsis vastu võetud internetikeskkonda reguleeriva seaduse muudatuse ning telekommunikatsiooni direktoraadi mõjuvõimu pärast, mis lubab veebisaidid nelja tunni jooksul blokeerida mitmesugustel ebaselgetel põhjustel; tunneb muret asjaolu pärast, et Türgi satelliiditeenuse pakkuja Turksat peatas reedel, 26. veebruaril 2016 IMC TV saadete ülekandmise Ankara prokuröri nõudmisel, kes uurib, kas telekanal toetas terrorirühmitust; peab murettekitavaks meediaorganisatsioonidele kehtestatud äärmiselt kõrgeid maksutrahve; nõuab internetti käsitleva seaduse läbivaatamist, et toetada sellist keskkonda, mis soodustaks sõnavabadust internetis ning eraelu puutumatuse ja isiklike õiguste kaitset; mõistab hukka asjaolu, et Türgi valitsusametnikud on püüdnud hirmutada välisriikide ajakirjanikke ja mõnel juhul nad välja saatnud; nõuab sõltumatu uurimise läbiviimist ajakirjanike Naji Jerfi ja Ibrahim Abdel Qaderi ning Süüriat käsitleva blogi „Raqqa is Being Slaughtered Silently“ autori Fares Hammadi tapmise suhtes Türgi pinnal; mõistab lisaks hukka uurimised, vahistamised, vanglakaristused ja rahatrahvid riigipea väidetava solvamise eest karistusseadustiku artikli 299 alusel; palub, et Türgi valitsus käsitleks neid küsimusi kiiremas korras ja prioriteetsena, et säilitada rahvusvahelistele standarditele vastav pluralism; on seisukohal, et avalik ja avatud arutelu on elujõulise demokraatliku süsteemi põhikomponent;

15.  palub, et Türgi valitsus võtaks kooskõlas Euroopa standarditega vastu usaldusväärse andmekaitseseaduse ja looks sõltumatu andmekaitseasutuse, tekitades seeläbi vajalikud tingimused tõhusaks ja tulemuslikuks rahvusvaheliseks politsei- ja õiguskoostööks ja teabevahetuseks ning täites samal ajal viisanõude kaotamise kriteeriume; palub, et Türgi ametiasutused määratleksid selgelt kõik seaduse kohaldamisala puudutavad erandid, eelkõige seoses tervisealaste andmete töötlemisega, ning näeksid ette valikumenetluse, mille abil tagada andmekaitseasutuse liikmete sõltumatus;

16.  väljendab veel kord muret terrorismivastase võitluse seaduse pärast, eriti terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja propaganda laiade ja ülihäguste määratluste pärast selles seaduses, sest need muudavad selliste kuritegude täpse olemuse määratlemise ilmselgelt võimatuks; rõhutab, et kriminaalvaldkonna ja terrorismivastast võitlust käsitlevad õigusaktid peavad olema kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikaga, mida Türgi peaks täielikult järgima ja rakendama; palub Türgil luua sellise poliitilise ja õigusruumi, mis võimaldaks kohtusüsteemil tegutseda sõltumatult ja erapooletult ka praktikas, et sellest ei saaks riigis teisitimõtlejate represseerimise vahend; palub, et Türgi rakendaks kõiki Euroopa kohtute otsuseid; väljendab muret selle pärast, et arvukatele kohtunikele ja süüdistajatele on määratud uued ülesanded või nad on soovimatult üle viidud või vallandatud, mis õõnestab kohtusüsteemi sõltumatust, erapooletust ja tõhusust ning ka nõuetekohase menetluse ja võimude lahususe põhimõtetest kinnipidamist; nõuab tungivalt võimude lahususe taastamist ning sisukate meetmete võtmist kohtusüsteemi täieliku sõltumatuse tagamiseks; mõistab hukka õigusemõistmise kallutamise teatavate poliitikute kasuks, mis muutus 2013. aasta korruptsiooniskandaali järellainetuses Türgis üldlevinuks; toonitab, et täitevvõimu osatähtsust ja mõjuvõimu kohtunike ja prokuröride kõrges nõukogus tuleb piirata ja vaja on anda ka piisavad tagatised selle kohta, et kohtunikke ei viida vastu nende tahtmist üle;

17.  tuletab meelde, et Türgi erakordne majanduskasv viimase kümne aasta jooksul on põhjustanud enneolematu buumi kinnisvara- ja taristusektoris, sageli keskkonnaprobleemide ja looduskaitse hinnaga; peab eelkõige murettekitavaks mitmeid riigis kavandatavaid megaprojekte ning palub valitsusel viivitamatult läbi viia keskkonnamõju ja sotsiaalse mõju hindamised, samuti kaasata projektide kavandamisse nõuetekohaselt kohalikke elanikke, et linnastumise, ruumikasutuse ja keskkonnaseisundi halvenemise pikaajalisi negatiivseid tagajärgi võimalikult suurel määral vältida;

18.  on seisukohal, et põhiseaduse reformimise protsess peaks looma ilmaliku, pluralistliku, kaasava ja salliva ühiskonna; rõhutab, et uus põhiseadus peaks toetuma valdavale üksmeelele kogu poliitilise spektri ulatuses ja ühiskonnas tervikuna, vähemuste õigusi täielikult austades ning sõltumata kellegi konkreetsetest kultuurilistest või usulistest vaadetest, ja et see peaks tagama põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtte kindla austamise; nõuab tungivalt, et Türgi austaks täielikult õigusriigi põhimõtet, põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige usu- ja etniliste vähemuste vabadust; toonitab vajadust võtta vastu ulatuslikud diskrimineerimisvastased õigusaktid, millega keelataks ka diskrimineerimine ja vihkamist õhutavad avaldused etnilistel, usulistel, seksuaalse sättumusega seotud, soolistel või soolise identiteediga seotud alustel, ning vajadust keelata selline diskrimineerimine ka uue põhiseadusega; toonitab, et selline lähenemisviis ei tohiks siiski takistada Türgit andmast kodanikele eriõigusi etnilise päritolu, religiooni või keele põhjal, et neil oleks võimalik säilitada oma identiteeti; märgib sellega seoses, et kreeklastest vähemuse probleemide lahendamiseks, mis on eelkõige seotud hariduse ja omandiõigusega, on vaja täiendavaid meetmeid; nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud võtaksid igasuguste vihakuritegude, sh antisemitismi eest vastutavate isikute ja organite vastu kohtulikke meetmeid, nagu lubati valitsuse 2013. aasta demokratiseerimispaketis; mõistab hukka Türgi valitsuse passiivsuse seoses kristlaste ja kirikuõpetajate tõsise ähvardamisega sotsiaalmeedias; ootab, et Türgi valitsus kohtleks kõiki Türgi kodanikke nende usulistest veendumustest olenemata ilma igasuguste eelarvamuseta; palub, et Türgi ametiasutused rakendaksid konkreetseid ja tõhusaid meetmeid, saavutamaks romade de facto võrdsed õigused Türgi ühiskonnas, arvestades asjaolu, et Türgis elab maailma suurim roma kogukond, ning parandaks romade olukorda, pöörates erilist tähelepanu roma laste olukorrale ja roma naiste kaasamisele;

19.  palub Türgil teha jätkuvalt komisjoniga tihedat koostööd nii ettevalmistamisel olevate uute õigusaktide kui ka kehtivate õigusaktide rakendamise osas, et tagada kooskõla liidu acquis’ga;

20.  rõhutab vajadust kooskõlas Euroopa väärtustega täielikult austada õigust teistsugustele eluviisidele, nii ilmalikele kui ka usupõhistele, ja säilitada riigi ja religiooni lahusus;

21.  rõhutab, kui tähtis on jätkata reformiprotsessi mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse vallas, võimaldades usukogukondade registreerimist juriidiliste isikutena, kõrvaldades kõik piirangud vaimulike koolitamiselt, ametisse nimetamiselt ja ametijärgluselt, täites Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohaseid otsuseid ja Veneetsia komisjoni soovitusi ning kõrvaldades kõik usupõhised diskrimineerimise vormid ja takistused; kutsub Türgit üles austama oikumeenilise patriarhaadi eripära ja tähtsust ning tunnistama seda juriidilise isikuna; kordab vajadust lubada Halki seminar uuesti avada ja kaotada kõik selle nõuetekohast toimimist takistavad tõkked, samuti vajadust lubada avalikult kasutada oikumeenilise patriarhi vaimulikutiitlit;

22.  kutsub Türgi valitsust üles peatama oma Akkuyu tuumaelektrijaama ehitamise kava; juhib tähelepanu sellele, et see jaam on kavandatud piirkonda, kus esineb tugevaid maavärinaid, ja see oleks seetõttu suureks ohuks mitte ainult Türgile, vaid kogu Vahemere piirkonnale; palub sellest tulenevalt Türgi valitsusel ühineda Espoo konventsiooniga, mis kohustab osalisi üksteist teavitama ja üksteisega konsulteerima kõikide kaalutavate oluliste projektide puhul, millel on tõenäoliselt märkimisväärne piiriülene kahjulik keskkonnamõju; palub Türgi valitsusel kaasata oma naaberriikide, näiteks Kreeka ja Küprose valitsused Akkuyu projekti jätkamise kavadesse või vähemalt nendega konsulteerida;

23.  väljendab muret naistevastase vägivalla püsivalt kõrge taseme pärast Türgis ning selle pärast, et naiste kaitsmiseks vägivalla eest ja selle ennetamiseks ei rakendata siseriiklikke õigusnorme; nõuab lisaks, et ametivõimud jõustaksid tulemuslikult kehtivaid õigusakte, milles käsitletakse naistevastast ja koduvägivalda, mis on nii maa- kui ka linnapiirkondades levinud probleem, ning tegeleksid soolise vägivalla juhtumitest mitteteatamise probleemiga, pakuksid sellise vägivalla ohvritele tugiteenuseid ja varjupaika, näeksid vägivallatsejatele ette karistused, suurendaksid ühiskonna teadlikkust ja tegeleksid soolise vägivalla ühiskondliku aktsepteerimise küsimusega; soovitab Türgi valitsusel edendada soolist võrdõiguslikkust poliitikas, majanduses, sotsiaal- ja kultuurisfääris, kodanikuühiskonnas ja muudes valdkondades;

24.  palub Türgil teha tõsiseid pingutusi LGBTI-inimeste kogukonna õiguste kaitseks; väljendab suurt muret selle pärast, et LGBTI-inimesi ei kaitsta piisavalt nende vastu suunatud vägivallaaktide eest; rõhutab sellega seoses oma pettumust selle pärast, et vihakuritegusid käsitlevas seaduses ei käsitleta kaitset selliste vihakuritegude eest, mille aluseks on seksuaalne sättumus ja sooidentiteet; peab kahetsusväärseks, et LGBTI-inimeste vastu toime pandud vihakuriteod jäävad sageli karistamata või nende toimepanijate karistust vähendatakse ohvri väidetava nn põhjendamatu provokatsiooni alusel;

III.Kurdi rahuprotsess ja olukord Türgi kaguosas

25.  väljendab sügavat muret halveneva olukorra pärast Türgi kaguosas; tuletab meelde, et Türgi valitsusel on kohustus kaitsta kõiki oma territooriumil elavaid inimesi, hoolimata nende kultuurilisest või usulisest päritolust; tunnistab Türgi seaduspärast õigust võidelda terrorismi vastu, lähtudes rahvusvahelisest õigusest; rõhutab siiski, et julgeolekumeetmete läbiviimisel tuleb järgida õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi; rõhutab, et kõik julgeolekujõudude poolt läbiviidavad operatsioonid peavad olema proportsionaalsed ja ei tohi kujutada endast kollektiivset karistamist; mõistab hukka erijulgeolekujõudude väärkäitumise ja nõuab selle toimepanijate kohtu alla andmist; nõuab humanitaarõiguse jõustamist, et kõik haavatud võiksid saada hoolitsust, millele neil on õigus;

26.  mõistab hukka vägivalla uuesti kasutuselevõtu Kurdistani Töölispartei (PKK) poolt, kes on kantud ELi terroriorganisatsioonide loetellu, ega pea seda põhjendatuks; rõhutab, et kurdi küsimusele ei ole vägivaldset lahendust ja nõuab tungivalt, et Türgi valitsus võtaks endale ülesande jätkata läbirääkimistega, et saavutada kurdi küsimusele ulatuslik ja jätkusuutlik lahendus; palub PKK-l panna maha relvad, loobuda terroristlikust taktikast ning kasutada oma ootuste väljendamiseks rahumeelseid ja õiguslikke vahendeid; mõistab teravalt hukka julgeolekujõudude ja tsiviilisikute vastu suunatud rünnakud; väljendab sellega seoses tõsist muret, et Kurdistani Töölispartei noorteliikumise (YDG-H) võitlejad on ehitanud barrikaade ja kaevanud kaevikuid; rõhutab siiski, et rahumeelsed protestid peavad olema lubatud;

27.  kutsub Türgi ametivõime üles viivitamata tühistama liikumiskeelde, mis kehtestati vastuolus Türgi põhiseadusega; väljendab eriti sügavat muret olukorra pärast Cizres ja Sur/Diyarbakıris ning mõistab hukka tsiviilisikute tapmise, haavamise ja jätmise ilma vee, toidu ja arstiabita; palub Türgit, et ta laseks Rahvusvahelisel Punasel Poolkuul leevendada Cizres ja Diyarbakıris tekkinud humanitaarkriisi; nõuab tungivalt, et valitsus lubaks toimetada haavatud haiglasse, järgides Euroopa Inimõiguste Kohtu ajutisi meetmeid, ja tagaks tsiviilisikute ohutu lahkumine liikumiskeelu kehtestanud linnadest; on sügavalt mures hukkunud tsiviilelanike ja vigastatute kasvava arvu pärast ja arvab, et seda tuleb põhjalikult uurida, ning samuti on mures asjaolu pärast, et umbes 400 000 inimest on muutunud riigisisesteks põgenikeks; rõhutab, et perekondadel tuleb lubada saada kätte tänavatel lebavad surnukehad ja need matta, sest see on inimväärikuse küsimus; toonitab Türgi valitsuse kohustust tagada inimõigused ning kaupade ja teenustega varustatus ja neile juurdepääs kogu tsiviilelanikkonnale valdavalt kurdi elanikkonnast koosnevates Türgi osades, mida sõjategevus mõjutab; palub Türgi valitsusel luua ametlik mehhanism kiireloomulise abi ja hüvituse andmiseks nendele, kes pidid kodust põgenema, jäid töötuks ja kaotasid elatise; peab kahetsusväärseks ajaloopärandi hävitamist;

28.  võtab murelikult teadmiseks hiljuti Türgi valitsuse avaldatud linnade ümberkujundamise ja ümberasustamise projektid konfliktipiirkondades ning peab kahetsusväärseks otsust teostada Diyarbakiri Suri piirkonnas ulatuslik sundvõõrandamine, mis hõlmab ka kohaliku omavalitsuse ja kiriku omandit ja mis oleks usuvähemuste õiguste rikkumine; palub Türgi valitsusel austada piirkonna kultuurilist eripära ja hoiduda piirkonna tsentraliseeritud keskvalitsuse mõjuvõimu edasisest suurendamisest; nõuab sundvõõrandamisotsuse ja ümberehituskavade läbivaatamist, alustades dialoogi ja koostööd piirkondade ja suurlinnade munitsipaalvalitsustega ning austades elanike ja omanike õigusi;

29.  on vapustatud Esedullahi rühmade nime all tuntud erioperatsioonidele spetsialiseerunud politseijõudude tegevuse pärast, kuna nad näivad olevat toime pannud tõsiseid inimõiguste rikkumisi, sh tsiviilisikute tahtlikke tapmisi Türgi kaguosas; nõuab, et Türgi võimud uuriksid põhjalikult Esedullahi rühmade tegusid ning võtaksid inimõiguste rikkujad vastutusele ja karistaksid neid;

30.  nõuab, et viivitamata sõlmitaks relvarahu ja jätkataks rahuprotsessi, et saavutada kurdi küsimusele läbirääkimiste abil lahendus; rõhutab, et esmatähtis on saavutada edu demokratiseerimises ja lepitamises; nõuab sellega seoses kurdi küsimuse lahendamise erikomisjoni loomist Türgi Suures Rahvuskogus, kes aitaks õiglustunde taastamise ja poliitilise kuritarvituste suhtes tundlike traumade leevendamisega kaasa püsiva rahu kehtestamisele; nõuab tungivalt, et EL võtaks siinkohal selles protsessis viivitamata aktiivse rolli; rõhutab, et oluline on pidada esmatähtsaks kurdi päritolu kodanike sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste parandamist ning võrdset kohtlemist; kordab oma üleskutset, et Türgi kui Euroopa Nõukogu liige loobuks Euroopa kohaliku omavalitsuse harta puhul reservatsioonidest, et tagada kõigi selle aspektide täielik rakendamine;

31.  mõistab teravalt hukka nende enam kui 1000 haritlase hirmutamise ja süüdistamise, kes kirjutasid alla petitsioonile, milles nõutakse rahu; mõistab hukka selle, et ligikaudu 50 neist vallandati või kõrvaldati ametist ja et veel neli allakirjutajat vangistati; rõhutab, et advokaat Tahir Elçi (kes pühendas oma elu rahule ja inimõigustele) tapmise eest vastutavad isikud tuleb anda kohtu alla; väljendab tõsist muret Rahvademokraatliku Partei (HDP) liikmete suhtes korraldatavate kohtulike uurimiste ning kohalike linnapeade (sh 25 kaaslinnapea) vangistamiste ja vallandamiste pärast ning paljusid kurdi poliitikuid ähvardavate ohtude pärast;

32.  mõistab teravalt hukka ISILi/Daeshi terrorirünnakud Diyarbakıris, Suruçis, Ankaras ja Istanbulis; väljendab solidaarsust ohvrite ja nende perekondadega ning Türgi kodanikega, kes on ekstremismiga võitluses eesliinil; mõistab sama jõuliselt hukka 17. veebruaril 2016 toimunud pommiplahvatused Ankaras, mille eest võttis vastutuse võitlejate rühmitus TAK (Kurdistani Vabaduspistrikud), samuti 13. märtsil 2016 Ankaras toimunud rünnaku, ja avaldab kaastunnet ohvrite peredele ja leinajatele; rõhutab, kui tähtis on korraldada nende rünnakute põhjalik uurimine, et tuua nende toimepanijad kohtu ette; usub, et tugevam koostöö Europoli ja Türgi õiguskaitseasutuste vahel on terrorismiga tulemuslikult võitlemise jaoks ülisuure tähtsusega;

33.  peab tervitatavaks Türgi osalemist ülemaailmses ISILi vastases koalitsioonis ning Türgi baaside avamist Ameerika Ühendriikide ja koalitsioonivägedele; nõuab tungivalt, et Türgi tegutseks vajaliku vaoshoitusega ja täielikus koostöös oma Lääne liitlastega;

34.  nõuab tungivalt, et Türgi jätkaks jõupingutusi, mille eesmärk on vältida välisvõitlejate, raha ja varustuse jõudmist ISILini/Daeshini ning teiste äärmusrühmitusteni Türgi territooriumi kaudu; on mures, et Türgi ametivõimud ei pruugi olla võtnud kõiki võimalikke meetmeid ISILi/Daeshi tegevuse peatamiseks ja ennetamiseks, eelkõige üle Türgi piiri toimuva ebaseadusliku naftatranspordi vastu võitlemiseks; palub ELil suurendada oma teabevahetuse suutlikkust ja teha Türgi ametivõimudega selles vallas tihedat koostööd, et võitlust salakaubavõrgustike vastu veelgi rohkem toetada; märgib puudusi välisvõitlejate vahistamisel ning Iraagi ja Süüria piiri kontrollimisel;

35.  peab tervitatavaks Türgi toetust ja panust maailma suurriikide vahel saavutatud kokkuleppesse lõpetada vaenutegevus Süürias ning anda abi vajavatele inimestele humanitaarabi; peab seda oluliseks sammuks Süüria kriisi lahendamisel; märgib, et vaenutegevuse lõpetamine peaks kehtima kõigi konflikti osapoolte suhtes peale nende, kelle ÜRO Julgeolekunõukogu on määratlenud terroriorganisatsioonidena; kutsub kõiki osapooli üles neid kohustusi täielikult ja kiiresti täitma; tuletab meelde, et on veendunud, et Süüria konfliktile puudub sõjaline lahendus, ja rõhutab, et vaja on leida poliitiline lahendus; mõistab hukka Põhja-Süüria territooriumil kurdi jõudude vastu suunatud Türgi sõjalise sekkumise, mis kahjustab võitlust ISILi/Daeshi vastu, ning seab rahu- ja julgeolekupüüdlused ohtu;

IV.ELi ja Türgi koostöö pagulas-/rändekriisi valdkonnas

36.  toetab ELi ja Türgi vahelist uuendatud poliitilist koostööd geopoliitiliste väljakutsete valdkonnas, eelkõige pagulas- ja rändekriisi puhul; tunnistab Türgi suurt humanitaarpanust maailma suurima pagulaskonna vastuvõtmisel; nõuab, et EL ja Türgi ühendaksid rändajate massilise väljavoolu ärahoidmiseks oma jõud, et parandada põgenikelaagrites inimväärseid elutingimusi ja põhivajadusi ja need tagada ning hõlbustada ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti tööd; nõuab, et EL jätkaks tööd Türgi valitsusega, et tagada rändajate nõuetekohane dokumenteerimine; tuletab meelde, et mitte ainult Süüriast, vaid ka paljudest muudest riikidest ELi reisivate rändajate ja varjupaigataotlejate jaoks on Türgi üks tähtsamaid transiitriike; rõhutab, kui tähtis on teha Türgiga koostööd pagulaskriisi ohjamiseks ja merel hukkumiste vältimiseks; tunneb heameelt NATO järelevalvemissiooni üle Egeuse merel;

37.  avaldab heameelt pagulasi ja rände haldamist käsitleva ELi ja Türgi ühise tegevuskava aktiveerimise üle 29. novembril 2015, osana terviklikust koostöökavast, mis põhineb jagatud vastutusel, vastastikustel kohustustel ja nende täitmisel, ning nõuab selle kohest rakendamist; rõhutab, et ELi ja Türgi rändealast koostööd ei tohiks siduda läbirääkimisprotsessi ajakava, sisu ja tingimuslikkusega; usub, et pagulaskriisi jätmine Türgi kanda ei ole selle probleemi usaldusväärne pikaajaline lahendus; kutsub ELi liikmesriike näitama üles solidaarsust, et suurendada nende riikide arvu, kes nõustuvad koormuse ja vastutuse jagamise vaimus pagulasi ümber asustama;

38.  rõhutab, et 3 miljardit eurot ja täiendavaid vahendeid Türgi pagulasrahastus tuleb nõuetekohaselt kasutada, et see tooks kiiresti pagulastele ja neid vastuvõtvatele kogukondadele otsest kasu tänu selliste projektide elluviimisele, millega täidetakse kohesed vajadused toidu, arstiabi, sanitaartingimuste ja hariduse järele; nõuab Euroopa Parlamendi täielikku kaasamist otsustusprotsessi kaasseadusandja ja eelarvepädeva institutsioonina; nõuab tungivalt lubatud rahaliste vahendite väljamaksmist; palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel sel eesmärgil koostöös Türgiga tagada, et luuakse mehhanism rahaliste vahendite asjakohase kasutamise kontrollimiseks, et selle mehhanismi üle teostatakse hoolikat järelevalvet ning et komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrapäraselt rahaliste vahendite kasutamisest; rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu sellistele haavatavatele rühmadele nagu naised ja lapsed, eelkõike orvud, ning usuvähemused, näiteks kristlased ja jeziidid; rõhutab pakilist vajadust tegeleda Türgit läbivatel rändeteedel aset leidva soolise vägivalla ning naiste ja tütarlaste väärkohtlemise probleemiga;

39.  kiidab Türgi valitsuse hiljutist otsust avada Süüria pagulastele oma tööturg; ergutab võtma rohkem kiireloomulisi meetmeid selle tagamiseks, et kõik 700 000 Süüria last saaksid omandada haridust; kiidab Türgi valitsust Süüria pagulastele tasuta tervishoiuteenuste ja hariduse võimaldamise eest; taunib asjaolu, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti üleskutsele vastavat rahastamise suurendamist ei ole toimunud ja et Maailma Toiduprogramm oli sunnitud vahendite vähenemise tõttu vähendama oma toiduabi määra 80 %le varasemaga võrreldes; kiidab Türgit rahaliste vahendite puudujäägi ühepoolse katmise eest ning kutsub liikmesriike ja ELi üles suurendama Türgis tegutsevate ÜRO asutuste ja nende koostööpartneriteks olevate VVOde rahastamist;

40.  märgib tunnustavalt, et Türgi on kuni viimase ajani kohaldanud Süüria pagulaste suhtes jätkuvalt avatud piiri poliitikat; tunnustab uute eeskirjade jõustumist Türgi viisarežiimis, mis on juba aidanud ebaseaduslike piiriületuste arvu tugevalt vähendada; rõhutab siiski, et ebaseadusliku rände peamisteks allikateks olevate kolmandate riikide suhtes tuleb kohaldada kooskõlas ELi viisapoliitikaga palju rangemat viisapoliitikat, et piirata selliste läbi Türgi Euroopasse liikuvate rändajate sissevoolu, kes ei vaja rahvusvahelist kaitset; rõhutab, et Türgi vajab kõikvõimalikku abi, et tugevdada julgeolekut oma piiridel ja võitlust inimkaubitsejate vastu; palub Türgil ilmutada nulltolerantsi ja võtta mõjusaid meetmeid inimkaubitsejate ning Kreeka saartele suunduvate põgenikevoogude peatamiseks, mis põhjustavad ELis tõsiseid humanitaar-, sotsiaal-, poliitilisi ja julgeolekuprobleeme; õhutab Türgit, Bulgaariat ja Kreekat tegema tihedamat koostööd otsimis- ja päästeoperatsioonidel Egeuse merel ning palub Frontexil pakkuda Türgi rannavalvele toetust ja edendada kahepoolset teabevahetust; tunnistab, et meetmed võitluseks inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamisega saavad olla tulemuslikud vaid juhul, kui nendega samaaegselt rajatakse pagulaste ja varjupaigataotlejate jaoks ohutud ja seaduslikud sisenemisteed Euroopa Liitu;

41.  rõhutab, et ELi suubuva rände tõkestamine ei tohiks tuua kaasa pagulaste tagasitõrjumist või ebaseaduslikku kinnipidamist; palub komisjonil seoses ELi-Türgi ühise tegevuskavaga uurida Amnesty Internationali 1. aprilli 2016. aasta aruandes esitatud süüdistusi, et Türgi viib läbi Süüria pagulaste sunniviisilist tagasisaatmist; rõhutab, et kõik Kreekast Türki sunniviisilise tagasisaatmise menetlused peavad olema täielikult kooskõlas varjupaiga ja rahvusvahelise kaitse saamist ning põhiõiguste rakendamist ja menetluslikke tagatisi käsitleva rahvusvahelise ja ELi õigusega; palub sellega seoses komisjonil jälgida teraselt, mil viisil Türgi ametiasutused kokkulepet rakendavad ja kas Türki tagasi saadetud isikute puhul järgitakse tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet; kordab üleskutset Türgi valitsusele tühistada 1951. aasta Genfi konventsiooni suhtes seatud geograafiline reservatsioon; rõhutab, et otsustava tähtsusega on luua pagulastele ohutud ja seaduslikud marsruudid, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid oluliselt jõupingutusi pagulaste ümberasustamiseks; on arvamusel, et Süüria kriisile tuleb tingimata leida poliitiline lahendus; nõuab tungivalt, et Türgi pingutaks oluliselt rohkem poliitilise lahenduse leidmiseks, täpsemalt saaks üle oma vastuseisust kurdide osalemisele Genfi rahukõnelustel;

42.  tunneb heameelt selle üle, et Türgi ametivõimud ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet Türgis ühendavad oma pagulaste registreerimise andmebaasid üheks registreerimissüsteemiks; peab vajalikuks otsida kiiresti tehnilisi lahendusi, et muuta see andmebaas koostalitlusvõimeliseks ja ühilduvaks Euroopa varjupaigataotlejate registreerimise andmebaasiga Eurodac; rõhutab ka selle olulisust, et kui pagulased Türgist Euroopasse lahkuvad, tuleb nad Türgi andmebaasist välja registreerida;

43.  rõhutab, et tagasivõtulepingu rakendamine kõigi liikmesriikide osas on ELi jaoks otsustava tähtsusega, kuna see annab võimaluse kasutada tõhusamat tagasisaatmispoliitikat rändajate suhtes, kes ei vaja rahvusvahelist kaitset; on rahul 29. novembril 2015 toimunud ELi-Türgi tippkohtumisel saavutatud kahe osapoole vahelise poliitilise kokkuleppega muuta ELi-Türgi tagasivõtuleping täiel määral kohaldatavaks alates 2016. aasta juunist; kutsub Türgit üles seni rakendama täielikult ja tulemuslikult olemasolevaid kahepoolseid tagasivõtulepinguid ning tagama kõigi tagasisaadetud sisserändajate põhiõiguste täielik austamine;

44.  ergutab valitsust täielikult ja mittediskrimineerival viisil täitma viisanõude kaotamise tegevuskavas esitatud kriteeriumeid kõigi liikmesriikide suhtes; tuletab meelde, et viisanõude kaotamine on tulemuspõhine protsess ja Türgi kodanikel võimaldatakse viisavabalt reisida ainult siis, kui standardid on täidetud; palub komisjonil anda viisavabaduse tegevuskava tingimuste täitmiseks rohkem tehnilist abi;

V.Edu Küprose taasühinemise teemalistel läbirääkimistel

45.  kiidab märkimisväärset edu, mis on saavutatud Küprose taasühinemise teemalistel läbirääkimistel ÜRO erisaadiku egiidi all; tunneb heameelt kahe poliitilise juhi 11. veebruari 2014. aasta ühisdeklaratsiooni üle, mis on lahenduse aluseks; toetab kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonidega ja rahvusvahelise õigusega Küprose Vabariigi kujundamist kahest kogukonnast ja kahest piirkonnast koosnevaks föderatsiooniks, millel oleks ühtne suveräänsus, üks rahvusvaheline isik ja üks kodakondsus, kus mõlemad kogukonnad oleksid poliitiliselt võrdõiguslikud ja kõigil kodanikel oleksid võrdsed võimalused, ilma et see piiraks eelnevalt lõplikku kokkulepet; kiidab nii Küprose kreeka kui ka türgi kogukonna juhtide konstruktiivset lähenemisviisi ning nende otsusekindlust ja väsimatuid jõupingutusi selle nimel, et võimalikult kiiresti saavutada õiglane, kõikehõlmav ja toimiv lahendus; rõhutab aastakümneid kestnud Küprose probleemi lahendamise tähtsust kogu piirkonna ja Euroopa / Euroopa Liidu jaoks; tervitab seega uue taasühendamisreferendumi võimalust ning kutsub kõiki asjaosalisi üles positiivse tulemuse saavutamisele igati kaasa aitama;

46.  märgib, et Küprose küsimuse lahendamata jätmine mõjutab ELi ja Türgi suhete kujunemist, ning kutsub seetõttu kõiki asjaosalisi üles tegema ühiseid jõupingutusi Küprose probleemi lahendamiseks;

47.  kutsub Türgit üles täitma oma kohustust rakendada täielikult ja mittediskrimineerivalt ELi-Türgi assotsieerimislepingu lisaprotokolli kõigi liikmesriikide, kaasa arvatud Küprose Vabariigi suhtes, kuna selle täitmine muudaks läbirääkimisprotsessi oluliselt hoogsamaks;

48.  mõistab hukka Türgi seadusvastase asustuspoliitika ja kutsub Türgit üles hoiduma Türgi kodanike täiendavast asustamisest Küprose okupeeritud aladele, kuna see on vastuolus Genfi konventsiooni ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega; nõuab tungivalt, et Türgi lõpetaks mis tahes tegevuse, mis muudab saare rahvastiku tasakaalu ja takistab seeläbi tulevase lahenduse leidmist;

49.  kutsub Türgit üles hoiduma mis tahes tegevusest Küprose majandustsoonis, mis võib põhjustada selles väga tundlikus piirkonnas pingeid ja kriisi ning mis võib kahjustada läbirääkimisi demokraatliku lahenduse leidmiseks ja sellega praeguse vastuvõetamatu kaheks osaks jaotatuse lõpetamiseks; tunnistab liikmesriikide õigust allkirjastada oma suveräänsete õiguste raames kahepoolseid ja muid lepinguid oma majandustsooni ressursside kasutamiseks;

50.  peab tervitatavaks kokkulepet, mille kaks juhti saavutasid paljude usaldust suurendavate meetmete osas, sealhulgas kahe uue ületuskoha avamine ja elektrivõrkude ühendamine; märgib siiski, et siiani on mobiiltelefonide koostalitlusvõime osas tehtud edusammud napid; nõuab seetõttu tungivalt, et mõlemad pooled kõik kokkulepitud meetmeid edasise viivituseta ellu viiksid; kutsub ELi üles lahendust täielikult toetama – nii poliitiliselt kui rahaliselt; kutsub Türgit üles läbirääkimisprotsessi ja selle positiivset tulemust aktiivselt toetama; palub Türgil alustada oma vägede väljatoomist Küproselt ja tagastada Famagusta isoleeritud piirkond ÜRO-le kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 550(1984); kiidab asjaolu, et teadmata kadunud isikute komiteele (mis tegeleb nii Küprose kreeklastest kui ka türklastest kadunuksjäänutega) on antud juurdepääs kõikidele asjaomastele kohtadele, sealhulgas sõjaväepiirkondadele; nõuab siiski tungivalt, et Türgi võimaldaks juurdepääsu asjaomastele arhiividele, mis maksimeeriks komitee tegevuse tulemuslikkust;

51.  pooldab Küprose Vabariigi presidendi Nicos Anastasiadese algatust kuulutada türgi keel ELi ametlikuks keeleks ja nõuab tungivalt, et pooled seda protsessi kiirendaksid; märgib, et liidu acquis’ rakendamine tulevases Küprose föderatsiooni türgi osas alates kokkuleppe jõustumisest peab olema juba hästi ette valmistatud; tunneb sellega seoses heameelt ELi ettevalmistusi käsitleva kahest kogukonnast koosneva ajutise komitee loomise üle; ergutab nii Euroopa Parlamenti kui ka Euroopa Komisjoni suurendama jõupingutusi Küprose türklastega suhtlemiseks, et valmistada ette täielikku integreerimist ELiga; ergutab Euroopa Parlamendi presidenti võtma vaidluse lahenduseni jõudmisel vajalikud meetmed;

o
o   o

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Nõukogu peasekretärile, Euroopa Inimõiguste Kohtu presidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0094.
(2) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 59.
(3) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 98.
(4) ELT C 257 E, 6.9.2013, lk 38.
(5) ELT C 45, 5.2.2016, lk 48.
(6) ELT C 65, 19.2.2016, lk 117.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0235.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0052.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0014.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0228.


2015. aasta aruanne Albaania kohta
PDF 188kWORD 86k
Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsioon Albaania 2015. aasta aruande kohta (2015/2896(RSP))
P8_TA(2016)0134B8-0440/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

–  võttes arvesse 26.–27. juunil 2014. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu otsust anda Albaaniale ELiga ühinemiseks kandidaatriigi staatus ning nõukogu 15. detsembri 2015. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse 18. mail 2015. aastal Brüsselis toimunud Albaania ja ELi stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu seitsmendat istungit,

–  võttes arvesse Albaania ühinemist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) 1. aprillil 2009,

–  võttes arvesse 27. augustil 2015. aastal Viinis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumise eesistuja lõppdeklaratsiooni ja 2015. aasta Viini tippkohtumisele esitatud kodanikuühiskonna organisatsioonide soovitusi,

–  võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2015. aasta teatist „ELi laienemisstrateegia“ (COM(2015)0611) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitleb Albaania 2015. aasta aruannet (SWD(2015)0213),

–  võttes arvesse peamisi prioriteete käsitleva viienda kõrgetasemelise dialoogi ühiseid järeldusi, mis võeti vastu Tiranas 24. märtsil 2015,

–  võttes arvesse OSCE/ODIHRi valimisvaatlusmissiooni 8. septembri 2015. aasta lõpparuannet 21. juunil 2015 toimunud kohalike valimiste kohta,

–  võttes arvesse ELi–Albaania parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee üheksandat koosolekut, mis toimus Brüsselis 9.–10. novembril 2015,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Albaania kohta,

–  võttes arvesse Knut Fleckensteini tööd väliskomisjoni alalise raportöörina Albaania küsimustes,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Albaania on teinud järjekindlaid edusamme ELiga ühinemiseks;

B.  arvestades, et (potentsiaalseid) kandidaatriike hinnatakse nende saavutuste põhjal ning ühinemise ajakava määratakse vajalike reformide kvaliteedi alusel;

C.  arvestades, et endiselt esineb probleeme, kuid need tuleb ELiga ühinemise suunas liikumiseks kiiresti ja tõhusalt lahendada;

D.  arvestades, et ELiga ühinemise protsessi täiendav edendamine nõuab järjekindlat reformide vastuvõtmist viie peamise prioriteedi vallas, nende täielikku rakendamist ning püsivat poliitilist tahet;

E.  arvestades, et usuvabaduse kaitse, kultuuripärand ja vara valitsemine õigusriigi põhimõtte alusel on Euroopa Liidu põhiväärtused;

F.  arvestades, et ELiga seotud reforme käsitlev konstruktiivne ja jätkusuutlik dialoog eri poliitiliste jõudude vahel on ELiga ühinemise protsessi edendamiseks äärmiselt oluline; arvestades, et edukaks ja jätkusuutlikuks reformiprotsessiks peavad valitsus ja opositsioon tingimata tegutsema ausalt, pidama konstruktiivset dialoogi, tegema koostööd ning olema valmis tegema kompromisse;

G.  arvestades, et Albaanias on ELiga ühinemise protsessi osas olemas poliitiline konsensus ja üldsuse laialdane toetus; arvestades, et reformikava edu sõltub suuresti demokraatliku poliitilise keskkonna olemasolust riigis;

H.  arvestades, et pidev areng, eelkõige õigusriigi põhimõtete, kohtureformi, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, avaliku halduse reformi ja põhiõiguste vallas on reformiprotsessi jaoks väga tähtis; arvestades, et ühinemisläbirääkimiste alustamiseks ja demokraatiale ülemineku tugevdamiseks peab Albaania tegema suuremaid jõupingutusi reformide läbiviimisel nii nendes valdkondades kui ka muudes olulistes põhiküsimustes; arvestades, et EL on seadnud liidu laienemise protsessi keskmesse õigusriigi põhimõtted ning rõhutanud lisaks vajadust tugevdada kõikides Lääne-Balkani riikides majanduse juhtimist ja avalikku haldust;

1.  peab kiiduväärseks Albaania järjekindlaid edusamme ühinemisläbirääkimiste alustamiseks vajalike reformide tegemisel peamiste prioriteetide vallas; ergutab valitsust, parlamenti ja erakondi jätkama hoogsaid reforme ning kiirendama reformide rakendamist; palub neil viia kiiresti läbi põhjalik kohtusüsteemi reform; rõhutab nende reformide nõuetekohase ja õigeaegse rakendamise olulisust;

2.  kutsub kõiki erakondi üles tegema suuremaid jõupingutusi konstruktiivsema ja tõelise poliitilise dialoogi pidamiseks, mis võimaldaks võtta vastu ja rakendada keskse tähtsusega reforme; on kindlalt veendunud, et jätkusuutlik koostöö parlamendi valitsus- ja opositsioonijõudude vahel on Albaania ELiga ühinemise protsessi ja ühinemiskriteeriumide täitmise jaoks hädavajalik; rõhutab eriti, kui oluline on pühenduda jätkuvalt sellise demokraatliku poliitilise kultuuri ülesehitamisele, mis hõlmab dialoogivalmidust, läbirääkimisi, kompromisse ning boikoteerimise ja radikalismi täielikku välistamist; kiidab heaks Euroopa integratsiooni riikliku nõukogu loomise ja selle tegevuse, kuna see peaks eeldatavasti muutma ELiga seotud reformiprotsessi kaasavamaks; nõuab tungivalt, et veelgi suurendataks parlamendi suutlikkust jälgida liidu õigustiku rakendamist ja järgimist;

3.  kiidab nii valitsus- kui ka opositsiooniparteisid konstruktiivse koostöö eest parlamendis ja sellise õigusakti ühehäälse vastuvõtmise eest, mis käsitleb kriminaalkurjategijate kõrvalejätmist avalikku teenistusse nimetamisest ja valimisest (nn dekriminaliseerimise seadus); peab kiiduväärseks seonduvate õigusaktide vastuvõtmist parlamendis ning nõuab asjaomaste õigusaktide mõtte ja sätete kiiret ja põhjalikku rakendamist; innustab tungivalt parlamenti olema seaduste rakendamisel eeskujuks, et suurendada kodanike ja äriringkondade usaldust poliitiliste esindajate ja avaliku sektori institutsioonide vastu;

4.  väljendab heameelt selle üle, et Albaania on pühendunud kohtusüsteemis ulatusliku ja põhjaliku reformi läbiviimisele, ning soovitab Albaania ametivõimudel tungivalt selle olulise reformi ettevalmistusi viivitamata jätkata, et suurendada kodanike usaldust kohtusüsteemi vastu; kiidab kohtureformi käsitleva ajutise parlamendikomisjoni tööd reformi ettevalmistamisel; peab kiiduväärseks tihedat koostööd Veneetsia komisjoniga; ärgitab olema kõnealuse reformi vastuvõtmise ettevalmistamisel jätkuvalt valmis koostööks; kutsub kõiki osapooli üles tegema jõupingutusi kompromissi saavutamiseks kohtusüsteemi puudutavate oluliste muudatuste küsimuses, mis on muu hulgas seotud kohtunike ja prokuröride täieliku sõltumatuse ja aruandekohustusega ning kohtute (eriti ülemkohtu ja konstitutsioonikohtu) ja kõrgema kohtunõukogu erapooletusega; kutsub samuti üles võtma seejuures arvesse Veneetsia komisjoni soovitusi;

5.  rõhutab vajadust tegeleda praeguste vajakajäämistega kohtusüsteemi toimimises, kaasa arvatud selle sõltumatusega muudest võimuinstantsidest, poliitiliste sekkumistega, valikulise õigusemõistmise ja piiratud aruandekohustusega, lokkava korruptsiooniga, ebapiisavate kontrollimehhanismide ja ressurssidega, kohtumenetluste üldise kestusega ning selgete kutsealaste kriteeriumide puudumisega kohtunike ametissenimetamiseks ja edutamiseks; rõhutab vajadust suurendada läbipaistvust ja rakendada riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) asjakohaseid soovitusi, mis esitati neljanda hindamisvooru aruandes kohtunike ja prokuröride korruptsiooni ennetamise kohta;

6.  soovitab komisjonil kohtusüsteemi reformi osas tehtavaid edusamme hoolikalt jälgida ning ergutab komisjoni andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru kohe, kui Albaania on kohtureformis piisavaid edusamme teinud, samuti võtma ühinemisläbirääkimiste alustamise soovitamise üle otsustades arvesse asjaomaseid järeldusi ja Albaania edusamme viie peamise prioriteedi rakendamise osas;

7.  väljendab heameelt selle üle, et vastu on võetud avaliku halduse reformistrateegia aastateks 2015–2020, asjaomane tegevuskava aastateks 2015–2017 ning avaliku sektori finantsjuhtimise reformistrateegia aastateks 2014–2020; rõhutab vajadust professionaalse ja läbipaistva avaliku teenistuse järele, et teenida kodanike huve, pakkuda neile paremaid teenuseid ja teha ettevalmistusi tulevaste ühinemisläbirääkimiste tõhusaks läbiviimiseks; võtab teadmiseks jõupingutused, mida on tehtud avaliku halduse kodanikusõbralikumaks muutmiseks; nõuab tungivalt, et valitsus jätkaks pingutuste tegemist, et suurendada haldussuutlikkust, depolitiseerida avalik haldus, võidelda korruptsiooni vastu avalikus teenistuses ning täiustada pädevus- ja tulemuspõhiseid töölevõtmismenetlusi; nõuab avaliku teenistuse seaduse ja uue haldusmenetluse seaduse täielikku ja tulemuslikku rakendamist; nõuab inimõigustega tegelevate struktuuride, näiteks ombudsmani büroo mõjuvõimu, autonoomia, tõhususe ja vahendite suurendamist; nõuab asjakohaste eelarvevahendite eraldamist kahele uuele volinikule, kes tegelevad lapsi ja piinamise tõkestamist puudutavate küsimustega; väljendab heameelt selle üle, et vastu on võetud detsentraliseerimise strateegia aastateks 2015–2020 ja kohaliku omavalitsuse seadus, millega suurendatakse kohalike omavalitsusüksuste haldus- ja finantssuutlikkust ning nähakse ette konsulteerimine keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel; märgib, et kohaliku omavalitsuse ülesandeid ja kohustusi on vaja täpsustada ja samuti on vaja jätkata tihedat dialoogi asjaomaste sidusrühmadega, muu hulgas kodanikuühiskonna esindajatega;

8.  on jätkuvalt mures korruptsiooni pärast, mis on laialt levinud eelkõige hariduse, tervishoiu, kohtusüsteemi, avalike hangete, avaliku ja erasektori partnerluse kontsessioonilepingute ning ehituse ja ruumilise planeerimise küsimustes, kohalikes omavalitsustes ja avalikus teenistuses; nõuab kohalike omavalitsuste tugevdamist; väljendab heameelt selle üle, et vastu on võetud riiklik korruptsioonivastane strateegia aastateks 2015–2020 ja asjaomane tegevuskava aastateks 2015–2017; kutsub pädevaid asutusi üles tegevuskava täitmist jälgima ja kava põhjalikult läbi vaatama, saavutama paremaid tulemusi uurimises, süüdistuste esitamises ja süüdimõistmises seoses kõigi tasandite korruptsioonijuhtumitega, jõustama rangelt korruptsioonivastaseid õigusakte ning suurendama korruptsioonivastase võitlusega tegelevate institutsioonide sõltumatust ja koostööd; peab kiiduväärseks ettepanekut võtta vastu seadus rikkumisest teatajate kaitse kohta ning ettepanekut parandada erakondade rahastamise läbipaistvust ja kontrolli; rõhutab, et vaja on tugevdada õiguskaitseasutuste suutlikkust viia läbi ennetavaid ja tõhusaid uurimisi; on kindlalt veendunud, et kohtureformi valdkonnas tehtavad edusammud tõhustavad oluliselt ka võitlust korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

9.  märgib, et valitsus on pühendunud organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele, mille tulemusena on toimunud mitu edukat ulatuslikku õiguskaitseoperatsiooni, millest osa viidi läbi koostöös naaberriikide ja ELi liikmesriikide ametivõimudega; on siiski endiselt mures lõplike süüdimõistmiste väikese arvu pärast; rõhutab vajadust arendada edasi koostööd riigiprokuratuuri ja politsei vahel ning tagada tõhusate kohtulike järelmeetmete võtmine; nõuab, et politseile ja riigiprokuratuurile eraldataks piisavad vahendid organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks; väljendab heameelt uimastikauplejate vastu korraldatud hiljutiste operatsioonide üle, kuid märgib, et ebaseaduslik uimastikaubandus on Albaanias endiselt suur probleem; palub pädevatel ametiasutustel teha suuremaid jõupingutusi uimastite ja narkootikumide tootmise ning nendega kauplemise vastases võitluses, tõhustades muu hulgas rahvusvahelist ja piirkondlikku koostööd; nõuab, et inimkaubanduse valdkonnas tugevdataks õiguskaitseasutuste vahelist koostööd, ohvritele tagataks parem kaitse ja õiguskaitsevahendid ning üldiselt saavutataks paremaid tulemusi uurimise, süüdistuste esitamise ja süüdimõistmise osas; palub, et pädevad asutused teeksid ebaseadusliku relvakaubanduse vastases võitluses suuremaid jõupingutusi;

10.  võtab teadmiseks OSCE/ODIHRi hinnangu ja soovitused 2015. aasta juunis toimunud kohalike valimiste kohta, pidades silmas, et rahvusvahelised vaatlejad andsid teada arvukatest rikkumistest; rõhutab, et 2017. aasta parlamendivalimised on Albaania ELiga integreerumise jaoks oluline proovikivi; kutsub pädevaid asutusi üles tegema kõik, et valmistuda vabadeks ja õiglasteks valimisteks; väljendab heameelt selle üle, et 2016. aasta jaanuaris loodi valimisreformiga tegelev ajutine parlamendikomisjon, ning ergutab selle soovitusi tõhusalt rakendama, pidades silmas eelseisvate valimiste ettevalmistamist ja läbiviimist; on mures valimisprotsessi üldise politiseerituse pärast ja kutsub pädevaid asutusi üles käsitlema muu hulgas menetluslikke puudujääke, nagu valimisvaidlusi, valimiskomisjonide sõltumatust, erakondade rahastamise läbipaistvust ja tõhusust, häälte ostmise ja valijate hirmutamise väidetavaid juhtumeid ning riigi vahendite kuritarvitamist, et suurendada üldsuse usaldust valimisprotsessi vastu; märgib, et keskvalimiskomisjon peab kehtestama erakondade rahastamise kontrollimise ülesannete selge jagunemise ja tegema rohkem, kui lihtsalt formaalselt kontrollima erakondade väiteid;

11.  väljendab heameelt selle üle, et parlament võttis vastu resolutsiooni kodanikuühiskonna rolli kohta riigi demokraatlikus arengus, ning märgib koostöö paranemist riigi institutsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist riikliku Euroopa integratsiooni nõukogu koosolekutel; kiidab heaks kodanikuühiskonna tegevuskava vastuvõtmise ja ergutab seda tõrgeteta rakendama; soovitab võtta meetmeid kodanikuühiskonna organisatsioonidega tehtava koostöö institutsionaliseerimiseks, et tugevdada üldsuse osalemise kaudu demokraatiat ja inimõiguste ja kodanikuvabaduste kaitset ning suurendada otsustusprotsessi läbipaistvust; palub pädevatel asutustel vähendada kodanikuühiskonna organisatsioonide halduskoormust ning vaadata läbi maksueeskirjad ja muud asjakohased eeskirjad, eesmärgiga hõlbustada eraannetuste tegemist; palub pädevatel asutustel ergutada kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivset osalemist valimisprotsessi järelevalves ning nende kaasamist üldsuse igakülgsesse ja õigeaegsesse teavitamisse ELiga ühinemise protsessi küsimuses;

12.  nõuab tungivalt, et Albaania valitsus pööraks erilist tähelepanu noorte tulevikuväljavaadete parandamisele ning investeeriks haridussüsteemi ajakohastamisse ja reformimisse, et suurendada eelkõige noorte tööalast konkurentsivõimet ja kutsealaseid väljavaateid; rõhutab, et praegune ajude äravool on vaja muuta ajude ringluseks, mis toetab liikuvust, pakkudes samas häid võimalusi sobivaks karjääriks Albaanias; kiidab heaks ühinemiseelse abi rahastamisvahendist eraldatavad toetused, mis on mõeldud hariduse, tööhõive ja sotsiaalpoliitika hüvanguks;

13.  kordab oma üleskutset pädevatele asutustele jätkata õigusemõistmist 21. jaanuari 2011. aasta sündmuste ohvrite jaoks;

14.  mõistab hukka kahtlustatavate väärkohtlemise politseijaoskondades, vanglate ülerahvastatuse, ebapiisava arstiabi ja kehvad tingimused kinnipidamisasutustes;

15.  tuletab meelde, et laste õiguste kaitse institutsionaalsed mehhanismid on puudulikud; nõuab tungivalt, et ametivõimud reformiksid alaealistega tegelevat õigussüsteemi, et kooskõlastada see rahvusvaheliste normidega; nõuab lastekaitsesüsteemile eraldatavate vahendite märkimisväärset suurendamist, eelkõige kohaliku ja piirkondliku tasandi lastekaitseüksuste jaoks; taunib asjaolu, et osa lastekaitseüksusi on pidanud rahaliste vahendite puudusel töö lõpetama; nõuab tungivalt, et ametivõimud tagaksid laste juurdepääsu lastekaitseüksustele ka maapiirkondades;

16.  tunnustab riigis valitsevat usulise sallivuse õhkkonda, head koostööd usukogukondade vahel ja nende häid suhteid riigiga; kutsub kõiki pädevaid asutusi ja usukogukondi üles püüdlema ühiselt usulise kooskõla säilitamise ja soodustamise poole;

17.  tuletab meelde, et esmatähtsate prioriteetide hulgas on vajadus tõhusate seadusandlike ja poliitikameetmete järgi, et tugevdada inimõiguste ja vähemuste õiguste kaitset ning diskrimineerimisvastast poliitikat; võtab teadmiseks, et romad ja egiptlased elavad rasketes tingimustes ning kogevad tihti sotsiaalset tõrjutust ja diskrimineerimist; tunnustab romade ja egiptlaste integreerimise riikliku tegevuskava vastuvõtmist aastateks 2015–2020 ning romade kaasamise poliitika tõhusamat rakendamist; märgib, et endiselt tekitab muret roma laste hariduses osalemise ja koolist väljalangemise määr ning roma ja egiptuse tänavalaste olukord, sh juhud, kus nad on sunniviisiliselt välja tõstetud (ilma nõuetekohase menetluseta või sobivat alternatiivset eluaset pakkumata); nõuab laste õiguste paremat kaitset ning alaealistega tegeleva õigussüsteemi parandamist; kiidab heaks parlamendi resolutsiooni LGBTI-kogukonda kuuluvate inimeste õiguste ja vabaduste kaitsmise kohta; märgib, et 2015. aasta juunis teist korda toimunud üritus „Tirana Pride“ möödus suuremate vahejuhtumiteta; soovitab kaotada kehtivatest õigusaktidest transinimesi ja intersoolisi inimesi diskrimineerivad sätted; palub pädevatel asutustel jätkuvalt parandada kõigi riigis elavate vähemuste kaasamise ja sallivuse õhkkonda, suurendades muu hulgas vähemuste riikliku komitee osatähtsust;

18.  soovitab võidelda soolise ebavõrdsuse, soolise diskrimineerimise ja koduvägivalla vastu asjakohaste mehhanismide abil; tunneb heameelt 2015. aasta aprillis vastu võetud valimisseaduse muudatuste üle, millega kehtestatakse kohaliku omavalitsuste valimiste kandidaatide nimekirjale naiste ja meeste võrdväärse esindatuse nõue;

19.  märgib, et tagada tuleb veel omandiõiguste jõustamine; nõuab tungivalt vara registreerimise, tagastamise ja kompenseerimise protsessi lõpuleviimist ning omandiõigusi käsitleva strateegia (2012–2020) tulemuslikku rakendamist; juhib tähelepanu asjaolule, et omandiõiguste parem jõustamine soodustab kohalikke ja välisinvesteeringuid;

20.  rõhutab veel kord professionaalse, sõltumatu ja pluralistliku avalik-õigusliku ringhäälingu ja erameedia otsustavat tähtsust; on mures ajakirjanike ulatusliku enesetsensuuri pärast, kuna ajakirjanikke takistatakse mõnikord füüsiliselt kajastamast konkreetseid sündmusi ning neid rünnatakse või ähvardatakse nende töö pärast, ning peab samuti murettekitavaks toimetuste sõltumatuse otsese rikkumise juhtumeid; taunib sellega seoses asjaolu, et Balkan Investigative Regional Networki on ähvardatud laimusüüdistusega, kuna see uuris 2015. aasta kohalike valimiste ajal ühe linnapeakandidaadi kriminaalset minevikku; nõuab meetmete võtmist ajakirjanike kutsealaste ja eetikastandardite tugevdamiseks; nõuab, et audiovisuaalmeedia seadust rakendataks tõhusamalt; rõhutab, et vaja on tõhustada valitsuse rahastatud meediareklaamidega seotud läbipaistvust ning samuti tuleb teha täiendavaid jõupingutusi audiovisuaalmeedia asutuse ja avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatuse tagamiseks; peab murettekitavaks Albaania riikliku raadio- ja televisiooniorganisatsiooni (RTSh) peadirektori valimise korra muutmist; palub nii valitsust kui ka opositsiooni jõuda direktorikandidaadi isiku suhtes üksmeelele, et tagada rahvusringhäälingu nõuetekohane toimimine; rõhutab vajadust viia lõpule hilinenud digiteerimisprotsess;

21.  märgib, et Albaania on toimiva turumajanduse väljaarendamiseks mõõdukalt ette valmistatud; peab kiiduväärseks paremat maksukogumist ja valitsuse kampaaniat mitteametliku majanduse vastu; märgib, et tööhõive on küll kasvanud, kuid peab siiski murettekitavaks töötuse ning eelkõige noorte ning pikaajalise töötuse kõrget määra, mis moodustab kogu töötusest üle 50 %; nõuab tungivalt suurema tähelepanu pööramist võrdsetele võimalustele ning täiendavate meetmete võtmist naiste tööhõive osakaalu suurendamiseks tööturul; on endiselt mures selliste püsivate ja märkimisväärsete puuduste pärast seoses õigusriigi põhimõtete, õiguskeskkonna, omandiõiguste jõustamise ja korruptsioonivastase võitlusega, mis takistavad ettevõtluskeskkonna parandamist; nõuab tungivalt, et Albaania võtaks tõhusate majandusreformide abil põhjalikult käsile oma suure varimajanduse, mis on endiselt terav probleem ning seotud ka ulatusliku korruptsiooniga; nõuab tungivalt meetmete võtmist, et tegeleda vajakajäämistega lepingute täitmise ja õigusriigi põhimõtete valdkonnas, eesmärgiga lahendada mitteametliku majanduse jätkuvalt suure osakaalu probleem ning seada esmatähtsale kohale eelarve konsolideerimise ja valitsemissektori võla vähendamise programm; nõuab tungivalt tarbijakaitsemehhanismide ulatuslikumat toetamist;

22.  kutsub Albaaniat üles tegema lisapingutusi, et täita ELi keskkonnaalaseid õigusakte ja 27. peatüki nõudeid; kiidab sellega seoses heaks kaitsealade riikliku ameti ja Albaania rannikualaga tegeleva ameti loomise;

23.  kutsub Albaania valitsust üles teostama järelevalvet hüdroelektrijaamade arendamise üle sellistel keskkonna seisukohast tundlikel aladel nagu Vjosa jõe piirkond ja kaitsealused territooriumid ning tagama olemasolevate rahvusparkide terviklikkus; soovitab parandada keskkonnamõju hindamiste kvaliteeti, mis võimaldaks võtta arvesse ELi õigusnorme, mis on kehtestatud linnudirektiivi ja elupaikade direktiiviga ning veepoliitika raamdirektiiviga; ergutab Albaania valitsust suurendama läbipaistvust üldsuse kaasamise ja kavandatud projektide osas konsulteerimise teel;

24.  kutsub Albaaniat üles teostama keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse valdkonnas asjakohaseid hindamisi ning võtma lisameetmeid nõuetele mittevastava jäätmekäitluse vastu ja jäätmete, eriti mereprahi nõuetele mittevastava kõrvaldamise vastu;

25.  kutsub valitsust üles võtma vastu riikliku energiastrateegia ja seda rakendama; väljendab muret Albaania suutmatuse pärast esitada energiaühendusele taastuvenergia tegevuskava, mis tõi kaasa rikkumismenetluse algatamise; on lisaks mures selle pärast, et Albaania ei järginud energiaühenduse kehtestatud tähtaega oma õigusaktide vastavusse viimiseks 2006. aasta energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid käsitleva direktiiviga; nõuab valitsuselt ulatuslikumat edasiliikumist energiatõhususe valdkonnas ja uue hoonete energiatõhusust käsitleva seaduse vastuvõtmist;

26.  avaldab Albaaniale tunnustust selle eest, et riik on piirkonnas jätkuvalt konstruktiivne partner, kes teeb aktiivselt piirkondlikku koostööd; rõhutab vajadust tagada heanaaberlikud suhted, mis on otsustava tähtsusega; märgib positiivse asjaoluna Albaania pühendumust piirkondliku koostöö algatustele, mis tehti 2014. aastal Berliinis ja 2015. aastal Viinis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel; peab kiiduväärseks Albaania konstruktiivset osalust ühenduvust käsitleva tegevuskava asjus; palub pädevatel asutustel tagada 2015. aastal Viinis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel kokku lepitud transpordi valdkonna tehniliste standardite ja nn pehmete meetmete täielik ja kiire rakendamine enne järgmist tippkohtumist, mis toimub 2016. aastal Pariisis;

27.  väljendab heameelt jätkuva poliitilise tahte üle parandada suhteid Serbiaga ning ergutab Albaaniat ja Serbiat võtma edasisi meetmeid piirkondliku stabiilsuse ja koostöö ning heanaaberlike suhete edendamiseks; ergutab neid pingutusi arvesse võttes Albaaniat jätkama piirkondliku noortevaldkonna koostöötalituse loomist peakorteriga Tiranas – see on äärmiselt oluline lepitusprotsessi jätkumiseks piirkonnas ja eriti noorte hulgas; soovitab kiirendada selliste oluliste taristuprojektide ehitamist VIII transpordikoridori osana nagu raudteeühendus ja nüüdisaegne kiirtee Tirana ja Skopje vahel; kiidab Albaaniat kõigi asjaomaste ÜVJP deklaratsioonide ja Euroopa Ülemkogu järelduste täieliku järgimise eest ning valmisoleku eest panustada Süüria pagulastele ette nähtud Euroopa abi- ja ümberasustamiskavadesse; nõuab tungivalt, et valitsus teeks täiendavaid jõupingutusi, et lahendada ELi liikmesriikidele esitatavate arvukate ilmselgelt põhjendamatute varjupaigataotluste küsimus, ning võtaks viisanõude kaotamise järgse järelevalvemehhanismi kaudu otsustavaid meetmeid operatiivkoostöö ja teabevahetuse tihendamiseks ELi liikmesriikide ja naaberriikidega; kutsub valitsust üles kaaluma ka täiendavaid meetmeid sotsiaal-majanduslike elamistingimuste parandamiseks; pooldab komisjoni ettepanekut kehtestada ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri ning toetab Albaania lisamist sellesse nimekirja;

28.  toetab Berliini protsessi raames Lääne-Balkani riikide kodanikuühiskonna foorumi loomist, kuna see annab nende piirkondade kodanikuühiskonna esindajatele võimaluse vahetada mõtteid, väljendada oma muresid ja koostada poliitikakujundajatele konkreetseid soovitusi, ning nõuab selle protsessi jätkamist 2016. aastal Pariisis toimuval järgmisel tippkohtumisel, ühtlasi nõuab piirkonna kodanikuühiskonna organisatsioonidele ettevalmistavate seminaride korraldamist;

29.  tunnustab Albaania pühendumust võitluses radikaliseerumise ja terrorismi vastu ning vastavate julgeolekustrateegiate ja tegevuskava vastuvõtmist; väljendab heameelt asjaolu üle, et ajakohastatud strateegiline raamistik sisaldab vägivaldse äärmusluse vastu võitlemise strateegiat; on mures nii Albaaniat kui ka teisi riike mõjutava tagasipöörduvate välisvõitlejate, moslemite radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse probleemi pärast; kiidab sellega seoses heaks Albaania valitsuse võetud meetmed, mille eesmärk on hoida ära ISISega ühineda soovivate välisvõitlejate väljavoolu Iraaki ja Süüriasse; peab äärmiselt oluliseks rakendada jätkuvalt tõhusat poliitikat moslemite radikaliseerumise ennetamiseks, vägivaldse äärmusluse vastu võitlemiseks (muu hulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja usukogukondade abiga), terroristidest välisvõitlejate voo ärahoidmiseks ja takistamiseks ning terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks, samuti luure- ja õiguskaitseasutuste jaoks konkreetse õigusriigi põhimõtetel rajaneva lähenemisviisi ja õigusrikkujaid käsitleva sidusa õiguspoliitika väljakujundamist; soovitab lisaks intensiivistada selles küsimuses tõhusat piirkondlikku koostööd ja koostööd liikmesriikide pädevate teenistustega, muu hulgas teabevahetust; on arvamusel, et kõigi selle suhtes võetavate meetmete puhul tuleks tagada inimõiguste ja põhivabaduste järgimine kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja õigusaktidega;

30.  peab kahetsusväärseks, et koostöö- ja kompromissivaimu puudumise tõttu Albaania delegatsioonis ei saa parlamentaarses stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees praegu sisukat arutelu korraldada ning komitee üheksandal koosolekul ei võetud vastu ühtegi soovitust; kutsub üles võtma meetmeid parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee tugevdamiseks, et see saaks Albaania ELiga ühinemise protsessile kaasa aidata;

31.  palub komisjonil lisada tulevastesse aruannetesse üksikasjaliku teabe Albaaniale ühinemiseelse abi rahastamisvahendist antava toetuse ja meetmete rakendamise kohta ning eelkõige ühinemiseelse abi rahastamisvahendist peamiste prioriteetide ja vastavate projektide elluviimiseks eraldatud vahendite kohta, pidades meeles Euroopa Komisjoni avaldust Euroopa Parlamendiga peetava strateegilise dialoogi kohta;

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Albaania valitsusele ja parlamendile.


2015. aasta aruanne Bosnia ja Hertsegoviina kohta
PDF 205kWORD 100k
Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsioon Bosnia ja Hertsegoviina 2015. aasta aruande kohta (2015/2897(RSP))
P8_TA(2016)0135B8-0441/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis allkirjastati ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel(1),

–  võttes arvesse Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu liikmeks astumise avaldust 15. veebruaril 2016,

–  võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 2015. aasta otsust sõlmida stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping Bosnia ja Hertsegoviinaga,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2003. aasta järeldusi Lääne-Balkani riikide kohta ja nende järelduste lisa „Thessaloniki arengukava Lääne-Balkani riikidele: ettevalmistused Euroopaga integreerumiseks“,

–  võttes arvesse nõukogu 16. märtsi, 12. oktoobri ja 15. detsembri 2015. aasta järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina kohta,

–  võttes arvesse ELi – Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee esimest kohtumist, mis toimus Sarajevos 5.–6. novembril 2015, ning ELi – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu ning stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee esimesi koosolekuid, mis toimusid vastavalt 11. ja 17. detsembril 2015,

–  võttes arvesse 27. augustil 2015. aastal Viinis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumise eesistuja lõppdeklaratsiooni ja 2015. aasta Viini tippkohtumisele esitatud kodanikuühiskonna organisatsioonide soovitusi,

–  võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2015. aasta teatist „ELi laienemisstrateegia“ (COM(2015)0611) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitleb Bosnia ja Hertsegoviina 2015. aasta aruannet (SWD(2015)0214),

–  võttes arvesse 29. jaanuaril 2015 Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri vastu võetud kirjalikku lubadust ELiga lõimumise kohta, mille Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarne assamblee 23. veebruaril 2015 heaks kiitis, ning Bosnia ja Hertsegoviina reformikava aastateks 2015–2018, mille võtsid 2015. aasta juulis vastu kõik kolm valitsustasandit,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bosnia ja Hertsegoviina kohta, sealhulgas oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Srebrenica sündmuste mälestamise kohta(2) ja 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Daytoni rahukokkuleppe 20. aastapäeva kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendis 9. detsembril 2015 peetud konverentsi teemal „Bosnia ja Hertsegoviina tulevik Euroopa osana – 20 aastat pärast Daytoni-Pariisi rahukokkulepet“,

–  võttes arvesse Cristian Dan Preda tööd väliskomisjoni alalise raportöörina Bosnia ja Hertsegoviina küsimustes,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et EL toetab endiselt Bosnia ja Hertsegoviina lähenemist Euroopa Liidule ning riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja ühtsust;

B.  arvestades, et ELiga ühinemine on kaasav protsess, mis eeldab konsensust reformikava osas; arvestades, et institutsioonilised, majandus- ja sotsiaalreformid peavad keskenduma Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele;

C.  arvestades, et EL on Bosnia ja Hertsegoviina suhtes kasutusele võtnud uue lähenemisviisi, et riik teeks edusamme Euroopa Liidule lähenemisel ning tegeleks lahendust vajavate sotsiaal-majanduslike ja õigusriigi põhimõtetega seonduvate probleemidega, mis aitab riigil valmistuda liitumiseks; arvestades, et tulenevalt sellest lähenemisviisist jõustus stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping 1. juunil 2015;

D.  arvestades, et tõhus koordineerimismehhanism ELi küsimustes erinevate valitsustasandite vahel on vältimatu selleks, et tagada parem suhtlemine ELiga, hõlbustada riigi õigusaktide ELi õigusaktidega vastavusse viimist ning nende rakendamist ja jõustamist ning tagada Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise avalduse tulemuslikkus; arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu võttis 26. jaanuaril 2016 vastu otsuse koordineerimismehhanismi kohta Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa integratsiooniprotsessis; arvestades, et edu ELi küsimuste koordineerimises annab Bosniale ja Hertsegoviinale võimaluse kasutada ELi rahastamist täies ulatuses;

E.  arvestades, et riigis on endiselt 84 500 sisepõgenikku ning et naaberriikides, kogu Euroopas ja maailmas on tohutul hulgal pagulasi Bosniast ja Hertsegoviinast;

F.  arvestades, et tugev poliitiline toetus on peamisi tegureid riigi institutsioonilise ülesehituse tõhusamaks muutmisel;

1.  väljendab heameelt esimese positiivsema Bosnia ja Hertsegoviinat käsitleva komisjoni aruande üle ning kinnitab veel kord oma täielikku toetust Bosnia ja Hertsegoviina ELiga ühinemise perspektiivile; kutsub ametivõime üles näitama üles otsusekindlust institutsiooniliste ja sotsiaal-majanduslike reformide jätkamisel, sh nende tõhusal rakendamisel, ning tegema pidevaid edusamme ELile lähenemisel; kutsub üles läbipaistvusele reformide planeerimise ja elluviimise protsessis; väljendab heameelt Bosnia ja Hertsegoviina liitriigi ja selle osade ühise tegevuskava üle 2015.–2018. aasta reformikava rakendamiseks ning nõuab selle ühtlustatud rakendamist, et kogu riigis toimuksid tõelised ja nähtavad muutused ning paraneks kõigi Bosnia ja Hertsegoviina kodanike elu;

2.  väljendab heameelt Bosnia ja Hertsegoviina 15. veebruaril 2016 esitatud ELi liikmeks astumise avalduse üle; kutsub nõukogu üles vaatama selle avalduse läbi esimesel võimalusel ja edastama selle viivitamatult komisjonile, et saaks alustada arvamuse koostamist;

3.  väljendab heameelt seoses Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu poolt 26. jaanuaril 2016 vastu võetud otsusega tõhusa koordineerimismehhanismi loomise kohta ELi küsimustes ning 9. veebruaril 2016 vastu võetud läbirääkimispositsiooniga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohandamise kohta tulenevalt Horvaatia ühinemisest ELiga; tuletab meelde, et kõrvuti oluliste edusammude tegemisega reformikava rakendamisel on need aspektid vajalikud selleks, et EL käsitleks liikmeks astumise avaldust usaldusväärsena; nõuab, et viivitamatult ühtlustataks riigi mõlema osa seisukohad vastuvõetud koordineerimismehhanismi suhtes, ning julgustab kõigi sidusrühmade vahelist koostööd selle edasiseks parandamiseks; nõuab selle kiiret rakendamist ning soovitab tungivalt konstruktiivset koostööd ELi küsimustes; rõhutab, et ELiga ühinemise protsessis tõhusate otsuste tegemisel on see mehhanism asendamatu; väljendab heameelt seoses esimeste konkreetsete konsultatsioonidega parlamentaarsel tasandil, pidades silmas koordineerimismehhanismi täielikku rakendamist, ning soovitab tungivalt veelgi intensiivistada selliseid kohtumisi institutsiooniliste sidusrühmade vahel; nõuab veel kord stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu alusel antud kaubandussoodustuste kohandamist; peab stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu täielikku rakendamist ja selle kohandamist oluliseks teguriks Bosnia ja Hertsegoviina ELiga ühinemise protsessis ning Bosnia ja Hertsegoviina liikmelisuse kandidatuuri kinnitamise üheks eelduseks; soovitab, et Bosnia ja Hertsegoviina teeks oma lähenemisel ELile koostööd ka ELi liikmesriikidega;

4.  kordab taas, et tuleb jätkata põhiseaduslikke, õiguslikke ja poliitilisi reforme, mis muudaksid Bosnia ja Hertsegoviina täielikult tõhusaks, kaasavaks ja toimivaks riigiks, ning tagaksid kõigi kolme põhirahvuse ja kõigi kodanike võrdsuse ja demokraatliku esindatuse ning kindlustaksid kõigile kodanikele õiguse kandideerida, olla valitud ja toimida kõigil poliitilistel tasanditel võrdsetel alustel, sõltumata nende etnilisest või usulisest kuuluvusest, vastavalt oma eelmises resolutsioonis väljendatud põhimõtetele, sh kooskõlas Kopenhaageni kriteeriumide, ELi õigustiku, Veneetsia komisjoni soovituste, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohaste otsustega; kutsub ametivõime üles edendama aktiivselt seadusliku esindatuse, föderalismi, detsentralisatsiooni ja lähimuse põhimõtteid ning Euroopa väärtusi ja Euroopa perspektiivi tähtsust; kutsub ELi institutsioone üles lülituma aktiivselt jõupingutustesse leida Bosnia ja Hertsegoviina põhiseaduslikule korraldusele jätkusuutlik lahendus;

5.  nõuab tungivalt, et juhtivad poliitikud ja usuliidrid hoiduksid ühiskonda lõhestavast natsionalistlikust ja separatistlikust retoorikast, ning jätkaksid poliitilist dialoogi ja tegevust, mille eesmärk on seaduslike poliitiliste esindajate vaheline vastastikune lugupidamine, konsensus ja koostöö ning ühiskonna mitmekesisuse kaitsmine; kutsub kõiki kodanikke üles kasutama võimalust leppimiseks ja koostööks, mis on olulised eeltingimused ELile lähenemisel;

6.  rõhutab rohujuure tasandi kodanikuühiskonna olulist rolli rahu kindlustamise ja lepitamise protsessis ning eelkõige noorte osalemise tähtsust kultuuridevahelises dialoogis ja mõttevahetuses ning poliitilises sfääris; märgib, et kultuuritegelastel, kunstnikel, kirjanikel ja teadlastel on märkimisväärne roll dialoogi ja vastastikuse mõistmise edendamisel ühiskonna erinevate gruppide vahel; nõuab tungivalt demokraatia, põhiõiguste ja kodakondsuse alase hariduse edendamist Bosnias ja Hertsegoviinas;

7.  võtab teadmiseks Serblaste Vabariigi (Republika Srpska) presidendi avalduse Serblaste Vabariigis Bosnia ja Hertsegoviina riikliku õigussüsteemi küsimuses kavandatud referendumi edasilükkamise kohta; väljendab siiski kahetsust, et Serblaste Vabariigi rahvuskogu ei ole seda otsust heaks kiitnud; kutsub üles referendumi ideest üldse loobuma, kuna see esitab väljakutse Bosnia ja Hertsegoviina ühtekuuluvusele, suveräänsusele ja terviklikkusele ning võib ohtu seada jõupingutused kõigi Bosnia ja Hertsegoviina kodanike sotsiaal-majandusliku olukorra parandamiseks ning ELi integreerumise protsessi edendamiseks; rõhutab, et Bosnia ja Hertsegoviina kohtusüsteemi mis tahes puudusi tuleks käsitleda laiendatud õigusalase struktureeritud dialoogi raames ja eelkõige koostöö vaimus, mitte ühepoolsete algatuste kaudu; tuletab meelde, et Daytoni lepingu kohaselt ei ole Serblaste Vabariigil õigust lahku lüüa;

8.  väljendab sügavat muret Serblaste Vabariigi siseministri avalduse pärast Serblaste Vabariigi politsei eriüksuste kavandatava väljaõppe kohta Venemaa Föderatsioonis, koostöö süvendamise kohta eeskätt teabevahetuses ja kavatsuse kohta soetada Venemaa sõjaväevarustust; kutsub Serblaste Vabariigi ametiasutusi üles mitte jätkama iseseisvat välis- ja julgeolekupoliitikat, mis võib seada ohtu riigi tasandi poliitika;

9.  tunneb heameelt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu jõustumise ning selle üle, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee (SAPC) on esimene selle alusel loodud ühine organ; väljendab siiski kahetsust, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee ei saanud hakkama kodukorra vastuvõtmisega, kuna komitee hääletamiseeskirjades püüti läbi suruda etnilistel alustel veto kehtestamise võimalus; tuletab meelde, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping nõuab kodukorra heaks kiitmist ning selle tegemata jätmine tähendab stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu täitmise otsest rikkumist; nõuab tungivalt, et Bosnia delegatsioon tegutseks seoses sellega konstruktiivselt kodukorra viivitamatuks vastuvõtmiseks järgmisel stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee koosolekul; väljendab heameelt seoses ELi – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu esimeste koosolekute toimumisega 11. detsembril 2015. aastal;

10.  taunib asjaolu, et korruptsioon, sealhulgas korruptsioon kõrgeimal tasemel, vohab endiselt ning et poliitilistele lubadustele ei ole järgnenud konkreetseid tulemusi; tunneb muret, et õiguslik ja institutsiooniline raamistik on korruptsiooniga võitlemiseks nõrk, mis võimaldab karistamatut korruptiivset tegevust, tunneb muret ka korruptsiooniga seotud kohtuasjades tehtud lõplike kohtuotsuste väikese hulga pärast; kutsub üles parandama tõhusa uurimise ja süüdistuste esitamise tulemusi kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumite puhul, millega on seotud poliitikud, kõrged ametnikud ja reguleerivad institutsioonid, ning avalike hangete ja erastamise raames; avaldab tunnustust 2015.–2019. aasta korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava vastuvõtmise eest ning nõuab, et selle rakendamiseks eraldataks piisavalt vahendeid; nõuab ametkondade koostöö märkimisväärset suurenemist kogu riigi ulatuses; soovitab tungivalt luua eristruktuurid korruptsiooni ennetamiseks ja järelevalveks ning võtta vastu korruptsiooni ennetamispoliitika alased dokumendid valitsuse kõigil tasanditel; nõuab tungivalt, et riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovitused rakendataks täielikult ja viivitamata;

11.  rõhutab, et toimiv ja stabiilne kohtusüsteem on ülimalt tähtis õigusriigi põhimõtete tagamiseks Bosnias ja Hertsegoviinas ning edasiste edusammude tagamiseks liitumisel ELiga; väljendab muret poliitiliste jõudude suurenenud surve üle kohtusüsteemile; rõhutab tungivat vajadust tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust Bosnias ja Hertsegoviinas; väljendab eelkõige muret kohtumenetlustesse poliitilise sekkumise juhtumite, kohtusüsteemis ametisse nimetamise menetluste politiseerituse, kohtusüsteemi jätkuva neljaks eri õigussüsteemiks killustatuse ning kohtunike erialase atesteerimise tõhusa ja objektiivse süsteemi puudumise pärast; tunneb heameelt 2014.–2018. aastat hõlmava õigussektori reformi strateegia ajakohastamise üle ning nõuab, et selle rakendamiseks võetaks vastu tegevuskava, mis keskenduks üleriigilistele ühtlustamispüüetele; peab vajalikuks tagada professionaalsem, sõltumatum ja arvestatavam kohtusüsteem, sh ametisse nimetamise objektiivsete kriteeriumite süsteemne rakendamine; väljendab heameelt liitriigi ja eri üksuste tasandi justiitsministrite allkirjastatud protokolli üle, mille eesmärk on reformida riiklikku kohtusüsteemi ning kõrgemat kohtu- ja prokuratuurinõukogu; väljendab heameelt ombudsmanide ametisse nimetamise üle, kuid tunneb muret jätkuvate probleemide pärast seoses ombudsmani büroo finants- ja inimressurssidega; nõuab, et kiiresti võetaks vastu seadus ombudsmani institutsiooni reformimise kohta;

12.  väljendab endiselt muret, et juurdepääs tasuta õigusabile on väga piiratud; nõuab tungivalt, et pädevad ametivõimud võtaksid vastu tasuta õigusabi seaduse riigi tasandil kui eeltingimuse võrdse, toimiva ja mittediskrimineeriva õiguskaitse tagamisel; on veendunud, et sellise seaduse rakendamine on ülioluline kodanike usu tugevdamiseks õigusriigi põhimõttesse;

13.  mõistab sügavalt hukka senini kehtiva avaliku korra seaduse Serblaste Vabariigis, mis kahjustab kogunemis- ja ühinemisvabaduse ning meediavabaduse demokraatlikke põhiõigusi; soovitab tungivalt rakendada täiel määral teabevabaduse seadust, mis on siiani ebavõrdne ja sageli piiratud, eriti kui valitsustega tehinguid tegevate ettevõtete puhul viidatakse õigusele eraelu puutumatusele ning ärihuvide kaitsele, millega jäetakse kodanikud ilma tõhusast edasikaebamise võimalusest teabe andmisest keeldumisel; kiidab heaks Bosnia ja Hertsegoviina karistusseadustiku muudatuste vastuvõtmise, millega selle sätted piinamise, kadunuks jääma sundimise ja vägistamise kohta viidi kooskõlla rahvusvaheliste standarditega; soovitab tungivalt ametiasutustel lisada karistusseadustikku rahvusvahelise küberkuritegevuse konventsiooni lisaprotokollis loetletud kuritegude nimekiri;

14.  peab oluliseks parandada koostööd liitriigi tasandi parlamendi ning riigi osade ja Brčko ringkonna parlamentide vahel ning korraldada nende ühiskoosolekuid; võtab teadmiseks parlamentidevahelise mestimise tulemusel võetud kohustused ning nõuab tungivalt, et viidaks ellu sellest tulenevad soovitused ja rakendataks kokkulepitud koostööraamistikku; väljendab seoses sellega heameelt, et on allkirjastatud dokument pealkirjaga „Bosnia ja Hertsegoviina parlamentide koostöömehhanismide kontseptsioon ELiga lõimumise protsessis“; nõuab kantonite assambleedega tehtava üldise koostöö parandamist;

15.  märgib julgeoleku ja kaitse parlamentaarse ühiskomisjoni etendatavat rolli demokraatliku kontrolli tagamisel Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude üle; väljendab muret elanikkonna käes ebaseaduslikult laialdaselt levinud relvade ning relvajõudude vastutusalas endiselt suurtes kogustes olevate laskemoona- ja relvavarude pärast; tunnustab relvajõudude tehtud edusamme kõige ohtlikuma laskemoona hävitamisel ja jätkusuutliku võimekuse kasvatamisel ülejäänud varude haldamiseks; soovitab tungivalt võtta vastu terviklik lähenemisviis, et lahendada probleemid riigi puhastamisel miinidest aastaks 2019; kutsub komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti tõhustama nendeks tegevusteks antavat abi;

16.  soovitab tungivalt töögrupi liikmetel tegeleda muudatuste ettevalmistamisega Bosnia ja Hertsegoviina valimisseadusse, et tagada seadusemuudatuste poolt loodav alus tõeliselt demokraatlikeks valimisteks kui suveräänsuse väljenduseks; rõhutab, et demokraatlikke valimisi on võimalik korraldada vaid siis, kui lai valik muid inimõigusi ja põhivabadusi on pidevalt tagatud ilma diskrimineerimiseta etnilistel, usulistel või soolistel põhjustel, poliitiliste või muude seisukohtade tõttu, varandusliku seisundi või sünnijärgse või muu staatuse alusel ja ilma meelevaldsete ning ebamõistlike piiranguteta;

17.  on arvamusel, et avaliku halduse killustatus, politiseeritus ja nõrk poliitiline koordineerimine takistavad institutsioonilisi ja õigusreforme ning mõjutavad kodanikele avalike teenuste osutamist; kutsub kõigi tasandite pädevaid ametivõime üles tõhustama poliitika planeerimist keskpikas perspektiivis ning töötama välja kõikehõlmava ja üleriigilise avaliku halduse reformi strateegilise raamistiku ja avaliku sektori finantsjuhtimise programmi kooskõlas OECD/SIGMA määratletud Euroopa avaliku halduse printsiipidega ELi kandidaatriikidele;

18.  tunnistab, et põllumajandus on Bosnia ja Hertsegoviina üheks peamiseks majandussektoriks, kuna ligikaudu 20% Bosnia ja Hertsegoviina elanikkonnast sõltub otseselt või kaudselt sellest sektorist; väljendab seetõttu heameelt edusammude üle toiduohutuse ja veterinaarpoliitika valdkonnas, ja komisjoni otsuse üle lubada Bosnial ja Hertsegoviinal eksportida Euroopa Liitu piima ja piimatooteid; julgustab suurendama jõupingutusi ametliku veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli süsteemi ühtlustamiseks Euroopa standarditega ning looma vajalikud institutsioonilised struktuurid, mis võimaldaksid kasutada ühinemiseelse abi rahastamisvahendeid maaelu arenguks; kutsub valitsust üles toetama põllumajandusministeeriumi ja vastava arengustrateegia loomist riiklikul tasandil;

19.  väljendab oma muret selle üle, et ei ole piisavalt mehhanisme valitsuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonide koostöö tagamiseks, ning et nende reformikava üle peetavas poliitilises dialoogis osalemise suutlikkus on piiratud; peab vajalikuks tõhustada kodanikuühiskonna rolli ning kaasata kodanikud ELiga ühinemise protsessi; kordab oma palvet luua läbipaistvad ja kaasavad avaliku konsultatsiooni mehhanismid ning neid rakendada; kutsub kõigi tasandite pädevaid ametivõime üles parandama asjaomast seadusandlikku ja finantsraamistikku, võtma vastu riikliku strateegia kodanikuühiskonna organisatsioonide küsimuses ning tagama kodanikuühiskonna organisatsioonide riikliku rahastamise läbipaistvuse, et soodustada suuremat osalust ja kaasamist võimaldavat demokraatiat kogu riigis; palub kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja aktivistidel tugevdada märkimisväärselt oma suutlikkust ja struktuure ning suhelda Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutuste, ELi ja rahvusvahelise üldsuse esindajatega; kutsub viimatimainitud organeid neid nendes jõupingutustes abistama;

20.  märgib organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise 2014.–2016. aasta strateegia mittekooskõlastatud rakendamist; nõuab tungivalt rahapesu käsitleva uue strateegia ja tegevuskava vastuvõtmist ja rakendamist kooskõlas Moneyvali soovitustega; rõhutab vajadust ohvrikeskse lähenemisviisi ning multidistsiplinaarse ja võrdleva strateegia järele, et võidelda uimasti- ja inimkaubandusega; kutsub ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles tegema koostööd tulemuslikuks võitluseks inimkaubanduse vastu ja pakkuma kaitset selle ohvritele; väljendab heameelt inimkaubanduse vastu võitlemise 2016.–2019. aasta tegevuskava vastuvõtmise üle Bosnias ja Hertsegoviinas, rõhuasetusega võõrtöötajate ja kerjama sunnitud laste probleemidele, ning kutsub üles seda tegevuskava tõhusalt rakendama; väljendab jätkuvalt muret ebaseaduslike relvade suurte koguste pärast Bosnias, mida on võimalik kergesti toimetada Euroopa Liitu; kutsub pädevaid ametivõime üles suurendama jõupingutusi relvakaubitsejate ja relvade üle piiri toimetajate kohtulikule vastutusele võtmisel ning võitluses relvade, täpsemalt väike- ja kergrelvade kontrollimatu leviku ja ebaseadusliku relvakaubandusega, muu hulgas tihedama piirkondliku koostöö ning Bosnia ja Hertsegoviina ja ELi vahelise koostöö abil;

21.  kutsub ametivõime üles töötama välja tegevuskava terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise strateegia (2015–2020) rakendamiseks; kutsub ametivõime üles suurendama pingutusi, et tagada terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu võitlemiseks tõhusam üleriigiline koostöö politsei, luureteenistuste ja julgeolekuasutuste vahel; nõuab, et tugevdataks Bosnia ja Hertsegoviina võimekust võidelda terrorismi vastu; nõuab tungivalt, et pädevad asutused suurendaksid jõupingutusi terrorismi rahastamise vastases võitluses, sh luues õigusliku raamistiku, mis võimaldaks külmutada terrorirühmituste varasid; peab ülimalt tähtsaks, et julgeolekuoperatsioonid Bosnias ja Hertsegoviinas toimuksid koordineeritult ning teavet jagataks kogu riigi ulatuses; rõhutab, et tihedam koostöö piirkondlike julgeolekuasutuste vahel on samuti ülioluline, ning innustab selles vallas edasisele koostööle;

22.  rõhutab et Bosniat ja Hertsegoviinat on tõsiselt mõjutanud välisvõitlejad ja radikaliseerumine; väljendab muret radikaliseerumise pärast noorte hulgas, kellest suur osa, võrreldes teiste piirkonna riikidega, on liitunud Daeshiga; nõuab radikaliseerumise ja terrorismi vastaste meetmete jätkamist ja tugevdamist; väljendab heameelt jõupingutuste üle tugevdada religioonidevahelist dialoogi, sh poliitiliste ja usuliidrite ühisavalduse üle, milles mõistetakse hukka terrorism ja vägivaldne äärmuslus; väljendab heameelt selle üle, et välisvõitlejate suhtes on langetatud esimesed kohtuotsused terroristliku tegevuse rahastamise, terrorismi avaliku õhutamise ning Daeshi organiseerimise ja sellega liitumisega seotud kuritegudes; nõuab, et kiiresti töötataks välja tõhusad deradikaliseerumise programmid ja kiireloomulised meetmed parema majandusliku perspektiivi pakkumiseks Bosnia ja Hertsegoviina noortele kooskõlas Lääne-Balkani riikide noortele suunatud positiivse tegevuskavaga, et nii ennetada nende ühinemist radikaalsete ja äärmuslike ideoloogiatega; soovitab kaasata meedia, akadeemilise kogukonna ja kodanikuühiskonna, kelle abiga tõsta teadlikkust radikaliseerumise riskifaktoritest, millest võib välja areneda värgivaldne äärmuslus; innustab looma riiklikke ja piirkondlikke radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikke, mis põhinevad ELi radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikus kättesaadavatel parimatel tavadel ja vahenditel; soovitab tihendada koostööd, sh ka teabevahetust, julgeolekuteenistustega ELis ja naaberriikides; julgustab kogu riigis korraldama politseioperatsioone, et vahistada terrorismiaktide korraldamises, toetamises ja rahastamises kahtlustatavaid isikuid;

23.  märgib, et õiguslik ja institutsiooniline raamistik inimõiguste järgimiseks vajab põhjalikku parandamist; nõuab diskrimineerimisvastase riikliku strateegia väljatöötamist koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega; nõuab veel kord tungivalt, et diskrimineerimisvastasesse seadusse lisataks selge määratlus soolise identiteedi, seksuaalse sättumuse, vanuse ja puude kui diskrimineerimise aluste kohta; nõuab selle tõhusat rakendamist ning inimõiguste ombudsmani rolli tugevdamist; väljendab muret puudega inimeste diskrimineerimise üle tööhõive ja hariduse valdkonnas, ligipääsu osas tervishoiusüsteemile ja muude teenuste osutamisel; väljendab muret LGBTI-inimeste vastu suunatud vihkamisvägivalla, vihkamist õhutavate avalduste ning ähvarduste sagenemise pärast; ergutab valitsust selle probleemiga tegelema, muu hulgas rakendades meetmeid LGTBI-inimeste õigusi puudutava teadlikkuse tõstmiseks kohtu-ja õiguskaitseasutuste ning laiema üldsuse seas; märgib olulisi edusamme romade rahvastikuregistrisse kandmise protsessi lõpuleviimisel, kuid väljendab jätkuvalt muret piiratud meetmete üle nende tervise- ja haridusalaste ning tööhõive väljavaadete parandamiseks; nõuab tungivalt, et ametiasutused võitleksid eelkõige soopõhise diskrimineerimise vastu; nõuab tungivalt, et tunnistataks kehtetuks Serblaste Vabariigi põhiseaduses kehtiv surmanuhtlust käsitlev säte;

24.  väljendab kahetsust, et pole tehtud edusamme Sejdić-Finci ja Zornići kohtuasjades tehtud otsuste elluviimisel, ja tuletab meelde, et Bosnia ja Hertsegoviina rikub jätkuvalt selles osas Euroopa inimõiguste konventsiooni; rõhutab veel kord, et nende kohtuotsuste mitterakendamine põhjustab jätkuvalt Bosnia ja Hertsegoviina kodanike diskrimineerimist ning võib seetõttu takistada Bosnia ja Hertsegoviina liikumist ELiga ühinemise suunas;

25.  nõuab jõulist ja tõhusat uurimist ja vastutusele võtmist vihakuritegude ja vihkamist (sh etnilistel põhjustel) õhutavate avalduste ja ekstremistliku ideoloogia levitamise eest sotsiaalmeedia kaudu; tunneb kahetsust, et Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon on endiselt ainus territoorium Lääne-Balkani riikides, kus vihakuritegude eest karistamine ei ole kriminaalõigusega reguleeritud, ja nõuab sellise sätte lisamist; samuti kutsub üles lisama vihakõnet käsitleva sätte kõigi föderatsiooni osade kriminaalõigusesse;

26.  toonitab veel kord, et valimisseadus ja valimissüsteem peavad andma kõigile kolmele põhirahvusele ja teistele kodanikele võimaluse vabalt ja sõltumatult valida institutsioonidesse ja võimuorganitesse oma seaduslikud poliitilised esindajad;

27.  rõhutab kodanikuühiskonna olulist rolli vähemuste õiguste kaitsel ja edendamisel riigis, samuti sotsiaalse harmoonia ja sallivuse tugevdamisel ja inimeste teadlikkuse tõstmisel mitmekesisuse hüvedest; nõuab, et kodanikuühiskonda kaasataks rohkem etniliste lõhedega seotud probleemide lahendamisse, et aidata riiki ELile lähemale tuua; kutsub üles paremini koordineerima pädevate asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide koostööd, et tagada vähemusi käsitleva seaduse parem rakendamine;

28.  väljendab heameelt Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise ja sellega võitlemise konventsiooni rakendamise 2015.–2018. aasta strateegia vastuvõtmise üle; nõuab tungivalt Istanbuli konventsiooni rakendamise raamstrateegia vastuvõtmist ja selle rakendamist; väljendab muret seksuaalseid rünnakuid käsitleva tervikliku riigitasandi õigusraamistiku ning ohvrite jaoks ette nähtud kohaste hüvitusmehhanismide puudumise pärast; kutsub pädevaid ametivõime üles tagama nn turvakodudele nõuetekohase rahastuse ja paremad õigusnormid ning looma naistevastase vägivalla juhtumite järelevalve ja andmekogumise ühtlustatud süsteemi; kutsub ka üles tegema kõik endast oleneva, et suurendada naiste osalemist poliitikas ja tööhõives, parandada nende sotsiaalset ja majanduslikku olukorda, eriti õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele ja hüvitiste kättesaadavusele, ning edendada, kaitsta ja tugevdada naiste õigusi; nõuab tungivalt, et kõigi tasandite valitsused tõstaksid kodanikuühiskonna kaasabil teadlikkust neist küsimustest, nii et naised kasutaksid neile seadusega ette nähtud kaitset;

29.  rõhutab hariduse olulist rolli salliva ja kaasava ühiskonna loomisel ja edendamisel ning koostöö tugevdamisel üle kultuuriliste, usuliste ja etniliste piiride; märgib kahetsusega aeglast edenemist nähtuse „kaks kooli ühe katuse all“ ning muude koolides esinevate segregatsiooni ja diskrimineerimise vormidega tegelemisel ning asjaolu, et endiselt ei ole välja töötatud ühist tuumõppekava; nõuab tungivalt konkreetseid meetmeid, et alustada segregatsiooni kaotamist haridussüsteemist; rõhutab vajadust teha märkimisväärseid pingutusi killustunud haridussüsteemi tõhususe parandamiseks, tagades võrdsed haridusvõimalused kõigis kolmes Bosnia ja Hertsegoviina ametlikus keeles ning kõigi kogukondade õiguse harida lapsi oma emakeeles; nõuab, et ametiasutused tagaksid kaasavate hariduspõhimõtete tulemusliku rakendamise puuetega laste suhtes;

30.  väljendab heameelt Bosnia ja Hertsegoviina aktiivse osalemise üle Lääne-Balkani riikide hariduse ja koolituse valdkonna platvormis ning jätkuva osalemise üle Erasmus+ ja Lääne-Balkani noorteakna programmides, mis etendavad väga olulist rolli võitluses noorte väga suure tööpuudusega; väljendab samuti heameelt seoses Bosnia ja Hertsegoviina võetud kohustusega osaleda OECD 2018. aasta PISA uuringus; peab seda uuringut kasulikuks vahendiks, et arutleda hariduse kvaliteedi ja vajalike reformide üle; tunnustab kõigi 13 haridusministeeriumi ja kõigi seotud asutuste väljendatud tahet selles ühises jõupingutuses osaleda; kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust finantseerida Bosnia ja Hertsegoviina uuringus osalemist ühinemiseelsetest fondidest;

31.  rõhutab, et sõltumatud ja professionaalsed meediainstitutsioonid on eduka demokraatliku ühiskonna olulisemaid elemente; väljendab seetõttu muret tagasilöökide pärast sõnavabaduse valdkonnas, ajakirjanikele poliitilise surve avaldamise ja nende hirmutamise juhtumite, sealhulgas teatud meediakanalite põhjendamatutele finants- ja muudele kontrollidele allutamise pärast kohalike ja riiklike ametivõimude poolt, ning meedia jätkuva poliitilise ja etnilise polariseerumise pärast; kutsub pädevaid asutusi üles viima läbi ajakirjanike rünnakute põhjaliku uurimise ja looma ajakirjanike kaitsmiseks õigusliku raamistiku; nõuab lisaks kiireloomulisi meetmeid kommunikatsiooniameti poliitilise, institutsioonilise ja rahalise sõltumatuse kindlustamiseks ning meedia omandisuhete läbipaistvuse tagamiseks, kaotades kõik õigusloome lüngad, mis süstemaatiliselt takistavad täielikku läbipaistvust; märgib, et nende meetmete rakendamine on äärmiselt oluline lubamatu poliitilise mõju ärahoidmiseks; nõuab, et oleks tagatud meediakanalite paljusus ja saadete edastamine kõigis riigikeeltes; nõuab ka ajakirjandusliku sõltumatuse ja avalik-õigusliku meedia finantsstabiilsuse suurendamist, pidades silmas avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni olemasolu tähtsust Bosnia ja Hertsegoviina ühtsusele; väljendab muret asjaolu üle, et ei tegeleta veebisaitide vastu suunatud küberrünnakute uurimisega;

32.  väljendab rahulolu sellega, et lahendamist ootavate sõjakuritegude kohtuasjade hulk on vähenenud; märgib endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu väljendatud muret seoses asjaoluga, et ignoreeritakse riigiprokuratuuri korduvaid palveid viia lõpule sõjakuritegudega seotud kohtuasjade menetlemine; nõuab riikliku sõjakuritegudega tegelemise strateegia läbivaatamist, et tõhustada sõja ajal toime pandud seksuaalvägivallaaktide eest vastutusele võtmist ja parandada sellise vägivalla ohvrite kaitset; nõuab meetmeid, et tagada nende õigus tõhusale hüvitisele;

33.  võtab teadmiseks teatavad meetmed, kuid nõuab veelgi suuremaid edusamme sisepõgenike ja pagulaste püsiva tagasipöördumise, sh tööhõive, hariduse, sotsiaalkaitse, vara tagastamise ja kohalikul tasandil osutatavate tervishoiuteenuste valdkonnas; kordab taas, kui oluline on soodustada nende püsivat tagasipöördumist Bosniasse ja Hertsegoviinasse, eriti Serblaste Vabariiki; kutsub kõigi tasandite valitsusasutusi osutama neile kaitset ja nende tagasipöördumise protsessi kiirendama, algatades ja rakendades kõik vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed; nõuab, et tõhusalt rakendataks Daytoni rahuleppe VII lisa käsitlevat läbivaadatud strateegiat; kutsub komisjoni üles andma piisavat rahalist ja projektiabi selle protsessi hõlbustamiseks; märgib kadunud isikute püsivalt suurt arvu ja nõuab pädevatelt asutustelt intensiivse koostöö alustamist ja pingutuste suurendamist, et leida üles 7019 isikut, kes on sõja tagajärjel endiselt kadunud; rõhutab vajadust töötada välja alternatiivseid lähenemisviise õigusemõistmisele, tuginedes muu hulgas ÜRO arenguprogrammi mehhanismidele üleminekuõiguse kohta; kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles investeerima olulisi ressursse asjakohastesse programmidesse;

34.  märgib, et kuigi sõjajärgne taastamis- ja ülesehitustegevus Bosnias ja Hertsegoviinas on olnud suures osas edukas ja toonud riigi ELile lähemale, eksisteerivad endiselt probleemid lepitamisprotsessi jätkusuutlikkuse osas; rõhutab seetõttu lepituse ja vastastikuse mõistmise alase teadlikkuse tõstmise olulisust ühiskonnas;

35.  väljendab heameelt registreeritud tööhõive suurenemise ning meetmete üle, mida on võetud poliitika koordineerimise ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks; väljendab veel kord muret seoses riigi mõjuga majandusele, riigi rahanduse kvaliteediga, tugeva sõltuvusega rahvusvahelistest laenuinvesteeringutest, rahvusvaheliste investeeringute ebaselge päritoluga ja keeruliste tööturutingimustega; rõhutab vajadust tegeleda pikaaegse töötuse püsivalt kõrge tasemega (27,6%), sh väga kõrge noorte töötusega (62,7%), mitteametliku majanduse suure osakaaluga ning parandada tööturu toimimist;

36.  väljendab heameelt selle üle, et föderatsiooni mõlemad osad on vastu võtnud uued tööõigusaktid; väljendab kahetsust ühtse majanduspiirkonna puudumise üle, mis kahjustab ärikeskkonda; nõuab tungivalt ettevõtluskeskkonna jätkuvat parandamist õigusriigi põhimõtete tugevdamise, lepingute täitmise lihtsustamise ja korruptsiooni vastu võitlemise abil; väljendab kahetsust, et Bosnia ja Hertsegoviina ei ole välja töötanud riiklikku strateegiat VKEde kohta;

37.  samuti rõhutab vajadust vastavalt kodanike vajadustele reformida ja ühtlustada killustatud sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada kõigile võrdne kohtlemine; märgib, et ametiühingute ja töötajate õigused, sealhulgas tervishoidu ja ohutust käsitlevad õigusaktid, on endiselt piiratud, ning rõhutab, et oluline on jätkata nende edendamist ja ühtlustamist kogu riigis;

38.  nõuab tungivalt üleriigiliste strateegiate vastuvõtmist transpordi-, energeetika- ja keskkonnasektoris; rõhutab, et sellised strateegiad on muu hulgas vajalikud selleks, et saada ELi ühinemiseelsest abist võimalikult suurt kasu;

39.  väljendab heameelt Bosnia ja Hertsegoviina osalemise üle algatuses „Lääne-Balkan 6“; tõstab esile kaht olulist investeerimisprojekti – „Stara Gradiška“ ja „Svilaj“ –, mis aitavad edendada kaubandust, piirkondlikku integratsiooni ja jätkusuutlikku majanduskasvu; nõuab tungivalt, et ametivõimud tagaksid enne 2016. aasta Pariisi tippkohtumist transpordi valdkonna tehniliste nõuete ja pehmete meetmete kiire ja täieliku rakendamise, milles lepiti kokku 2015. aastal Viinis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel (nt piiri ületamise menetluse, infosüsteemide, hoolduskava ja kolmandatele isikutele eraldatud võrgujuurdepääsu ühtlustamine/lihtsustamine);

40.  nõuab, et rahva ja eluruumide loenduse tulemused avaldataks edasise viivituseta, kuna need on majandusliku ja sotsiaalse planeerimise seisukohast väga olulised; juhib tähelepanu ka asjaolule, et 2013. aasta rahvaloenduse andmed on vajalikud küsimustiku täitmiseks, mille komisjon Bosniale ja Hertsegoviinale esitab;

41.  nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina statistikaametid viiksid oma statistika kooskõlla Eurostati standarditega;

42.  tunneb muret tagasilöökide pärast infoühiskonna valdkonnas; nõuab kohest digitaaledastusele üleminekut; nõuab tungivalt järelvalveasutuse loomist e-kaubanduse ja e-allkirjaga seotud õigusaktide akrediteerimiseks riiklikul tasandil, mis on selle asutuse puudumise tõttu senini rakendamata; kutsub vastutavaid asutusi üles kiirendama 2009. aastal loodud Euroopa hädaabi numbri 112 edukat kasutuselevõtmist;

43.  märgib piiratud meetmeid ja tegevusi kliimamuutustega kohanemiseks ning esimesi samme Natura 2000 looduskaitse alase võrgustiku arendamiseks; kutsub pädevaid asutusi üles looma keskkonnakaitse ja kliimameetmete jaoks ühtset õiguslikku raamistikku ning tõhustama strateegilist planeerimist ja õigustiku nõuetekohast rakendamist nendes valdkondades; kutsub pädevaid asutusi üles vältima kooskõlas ELi keskkonnanormidega ülemäärast õhusaastet, sh Bosanski Brodi naftatöötlemistehase tekitatud saastet; kordab, et Bosnia ja Hertsegoviina peab täiel määral täitma oma kohustusi seoses piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo, 1991) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolliga (Kiiev, 2003);

44.  kutsub Bosnia ja Hertsegoviina valitsust üles reguleerima ja kontrollima hüdroelektrijaamade arendamist keskkonna seisukohast tundlikel ning kaitsealustel või potentsiaalselt kaitsealustel aladel ning tagama olemasolevate rahvusparkide nagu Sutjeska rahvuspargi ja Una rahvuspargi terviklikkus; soovitab parandada keskkonnamõju hindamiste kvaliteeti, et võtta arvesse ELi õigusnorme, mis on kehtestatud linnudirektiivi ja elupaikade direktiiviga ning veepoliitika raamdirektiiviga; ergutab Bosnia ja Hertsegoviina valitsust suurendama läbipaistvust, kasutades selleks üldsuse kaasamist ja konsulteerimist kohalike kogukondade, teadusekspertide ja tsiviilsektoriga kavandatavate projektide osas;

45.  tunnustab Bosniat ja Hertsegoviinat energiaühenduse eesistujaks hakkamise eest 2016. aastal; väljendab samas muret sanktsioonide pärast, mille energiaühendus on kehtestanud Bosnia ja Hertsegoviina suhtes; kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat uuesti üles võtma meetmeid ühenduse loomiseks naaberriikide energiataristutega ja täitma kõiki oma energiaühenduse asutamislepingust tulenevaid lepingulisi kohustusi;

46.  mõistab hukka Serblaste Vabariigis 2015. aasta veebruaris kehtestatud avaliku korra ja julgeoleku seaduse, millega kriminaliseeriti avalikku korda rikkuvad või ebasündsa, ründava või solvava sisuga sotsiaalmeedia postitused, sillutades sellega teed sõnavabaduse ja vaba meedia õiguslikeks piiranguteks, ning mis võib kujundada enesetsensuuri sotsiaalmeedia kasutajate hulgas;

47.  tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina konstruktiivset ja tulevikku vaatavat lähenemisviisi piirkondliku koostöö edendamisel; on seisukohal, et konkreetne koostöö vastastikku huvipakkuvates valdkondades võib aidata kaasa Lääne-Balkani riikide stabiliseerumisele; väljendab heameelt Montenegroga allkirjastatud piirileppe üle; nõuab täiendavate pingutuste tegemist veel lahendamata kahepoolsete küsimuste lahendamiseks, sh Serbia ja Horvaatiaga piiride mahamärkimise, ja piiriülese keskkonnareostuse küsimuses; tunneb heameelt Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu ja Serbia valitsuse esimese ühisistungi üle, mis toimus 4. novembril 2015 Sarajevos;

48.  väljendab heameelt selle üle, et ÜVJP otsustega vastavusse viimise määr on tõusnud 52 %-lt 62 %-le; arvestades Bosnia ja Hertsegoviina liitumistaotlust ELiga, peab vajalikuks välispoliitika ulatuslikku kooskõlastamist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga;

49.  kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles seoses eelolevate kohalike valimistega rakendama rahvusvaheliste ja kohalike vaatlejate ning OSCE/ODIHRi poolt antud asjakohaseid soovitusi, tagamaks valimisprotsessi ausus ja usaldusväärsus; nõuab ametivõimudelt Mostaris toimuvate kohalike valimiste reguleerimist võimalikult kiiresti;

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, Bosnia ja Hertsegoviina presidentuurile, ministrite nõukogule ja parlamentaarsele assambleele, Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni ja Serblaste Vabariigi valitsusele ja parlamendile ning kümne maakonna/kantoni valitsustele.

(1) ELT L 164, 30.6.2015, lk 2.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0276.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0471.


Vaesusevastase eesmärgi saavutamine majapidamiskulude kasvu kontekstis
PDF 250kWORD 135k
Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsioon vaesusevastase eesmärgi saavutamise kohta majapidamiskulude kasvu kontekstis (2015/2223(INI))
P8_TA(2016)0136A8-0040/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 3, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 9,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 1 ja artikli 34 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ(7), ning oma 15. detsembri 2010. aasta resolutsiooni energiatõhususe tegevuskava läbivaatamise kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta(9),

–  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2015. aasta teatist „Komisjoni 2016. aasta tööprogramm – Vanamoodi edasi minna ei saa“ (COM(2015)0610),

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2014. aasta teatist „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ rakendamise edusammudest“ (COM(2014)0130),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“ (COM(2010)0758) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee arvamusi ning oma 15. novembri 2011. aasta samateemalist resolutsiooni(10),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020) ning oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta(11),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 28. juuli 2010. aasta resolutsiooni 64/292 „Inimõigus veele ja kanalisatsioonile“(12),

–  võttes arvesse komisjoni katseprojekti ühtse meetodi väljatöötamiseks võrdluseelarvete jaoks Euroopas,

–  võttes arvesse UNICEFi Innocenti uurimiskeskuse (2012. aasta) aruannet „Laste vaesuse hindamine: laste vaesuse uued edetabelid maailma rikastes riikides“ (Measuring Child Poverty: New league tables of child poverty in the world’s rich countries)(13),

–  võttes arvesse UNICEFi Innocenti uurimiskeskuse (2014. aasta) aruannet „Majanduslanguse lapsed: majanduskriisi mõju laste heaolule rikastes riikides“ (Children of the Recession: The impact of the economic crisis on child well-being in rich countries)(14),

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta septembri ELi tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaadet(15),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta sotsiaalsete investeeringute paketti,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. juuni 2011. aasta arvamust „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“(16),

–  võttes arvesse OECD 21. mai 2015. aasta aruannet „Ühes paadis. Miks on ebavõrdsuse vähendamine kõigile kasulik“ (In It Together: Why Less Inequality Benefits All),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2013. aasta arvamust teemal „ELi kooskõlastatud poliitikameetmed kütteostuvõimetuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks“(17),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust teemal „Euroopa miinimumsissetulek ja vaesuse näitajad“(18),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 31. märtsi 2011. aasta arvamust teemal „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm“(19),

–  võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee ja tööhõivekomitee 3. oktoobri 2014. aasta ühisarvamust strateegia „Euroopa 2020“ vahekokkuvõtte kohta(20),

–  võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 10. märtsil 2015. aastal avaldatud aastaaruannet sotsiaalse olukorra kohta Euroopa Liidus 2014. aastal(21),

–  võttes arvesse 2015. aasta juuni uuringut „The State of Lending: The Cumulative Costs of Predatory Practices“(22) ja 2008. aasta augusti uuringut „Le panier de la ménagère ... pauvre“(23),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 15. veebruari 2011. aasta arvamust Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuste hulka kuuluva vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi kohta(24),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta(25),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni keskkonnasäästliku tööhõive algatuse kohta. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine(26),

–  võttes arvesse nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsust (EL) 2015/1848 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(27) ja oma 8. juuli 2015. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(28),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäeva kohta(29),

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni sotsiaalelamute kohta Euroopa Liidus(30),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile põhilistele pangateenustele juurdepääsu kohta(31),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni miinimumsissetuleku rolli kohta vaesuse vastu võitlemisel ja kaasava ühiskonna edendamisel Euroopas(32),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8-0040/2016),

A.  arvestades, et aastatel 2008–2013 kasvas ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arv 117 miljonilt 122,6 miljonini; arvestades, et 2013. aastal oli pärast sotsiaalseid siirdeid vaesuse ohus 16,7 %, tõsist materiaalset puudust kannatas 9,6 % ja väga madala tööhõivega leibkondade osakaal oli 10,7 % ELi elanikkonnast; arvestades, et see on vastuolus strateegias „Euroopa 2020“ määratletud Euroopa Liidu strateegilise eesmärgiga vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste arvu vähemalt 20 miljoni võrra 2020. aastaks;

B.  arvestades, et Eurostati metoodika kohaselt on vaesusriski piir 60 % riigi keskmisest ekvivalentsest kasutada jäävast sissetulekuosast;

C.  arvestades, et energiasääst ja energiatõhususe suurendamine, eelkõige eluruumide puhul, aitaks paljudel leibkondadel kütteostuvõimetusest pääseda; arvestades, et Euroopa sissetulekut ja elamistingimusi käsitleva statistika (SILC) kohaselt oli 2015. aastal 10 % ELi kodanikest võlgnevused kommunaalteenuste arvete tasumisel (37 % enimmõjutatud liikmesriigis), 2014. aastal ei suutnud 12 % ELi kodanikest oma kodu piisavalt kütta (60 % enimmõjutatud liikmesriigis), ja 2014. aastal elas 16 % ELi elanikkonnast läbilaskva katusega ja niiskete seintega eluruumides (33 % enimmõjutatud liikmesriigis);

D.  arvestades, et pikaajaliste töötute arv on üle 12 miljoni inimese, kellest 62 % on olnud töötud kauem kui kaks aastat järjest; arvestades, et pikaajalisi töötuid ähvardab suurem vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht;

E.  arvestades Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) olulisust ja selle jätkusuutlikkust ajal, mil sotsiaalkriis puudutab üha suuremat hulka eurooplasi;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 34 lõikes 3 sätestatakse, et „[s]otsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks tunnustab ja austab liit õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, et tagada [---] rahuldav elu kõigile neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid“;

G.  arvestades, et esmavajaduse kaupade ja teenuste hinnad ja seetõttu ka perekondade kulud on vahel ja mõnes riigis tõusnud suhteliselt kiiresti;

H.  arvestades, et nn kroonilisi vaeseid, kes on sageli pikaajalised töötud, kuid töötavad aeg-ajalt väikese palga eest, ja üksi elavaid vallalisi lastega inimesi, kes ei tööta või kes töötavad keskmiselt vähem tunde kui leibkonna peamine palgasaaja, liigitatakse järjepidevalt kõige haavatavamate rühmade hulka;

I.  arvestades, et tänaseni ei ole veel kehtestatud konkreetseid absoluutse vaesuse näitajaid;

J.  arvestades, et halvad või ebapiisavad elamistingimused vähendavad tugevalt võimalusi normaalselt elada; arvestades, et haavatavas olukorras rühmade eluasemete kvaliteet (kaasa arvatud nõuetekohane soojustus jne) on kriisi ajal halvenenud, kuna korrashoidu ei suudeta rahastada; arvestades, et pikaajaline madala kvaliteediga elamispinnal elamine võib mõjutada füüsilist tervist;

K.  arvestades, et perekondade kulude suurenemine seoses eluaseme, toidu, kommunaalteenuste (elekter, gaas, vesi) ja transpordiga ning tervishoiukulude või hariduskulude suurenemine raskendavad strateegias „Euroopa 2020“ seatud vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamist;

L.  arvestades, et põhi- ja elementaarsete kaupade ning teenuste maksumus on paljudes ELi liikmesriikides viimastel aastatel kiiresti tõusnud, mis on omakorda suurendanud üldisi majapidamiskulusid;

M.  arvestades, et finants- ja majanduskriis ja leibkondade sissetulekute languse koostoime on suurendanud tööpuudust ning sotsiaalset tõrjutust ELis, eriti kõige haavatavamate inimrühmade hulgas, suurendades sotsiaalteenuste koormust;

N.  arvestades, et noorte tööpuudus, mis on niigi kõrgem kui teistes vanuserühmades, on Euroopa Liidus pärast majanduskriisi puhkemist plahvatuslikult suurenenud ning see on ületamas 20 %, ähvardades noori väga varakult vaesusesse paisata; võttes arvesse ÜRO lapse õiguste komitee lõppmärkusi osade Euroopa riikide viimaste korrapäraselt koostatavate aruannete kohta, mis käsitlevad majanduskriisist tingitud vaesuses ja vaesuse ohus elavate laste arvu suurenemist; arvestades, et selline kasv mõjutab õigusi tervishoiule, haridusele ja sotsiaalkaitsele;

O.  arvestades, et vaesus, mille tase on ELi liikmesriikides kõrge juba palju aastaid, mõjutab üha enam majandust, pärsib majanduskasvu, suurendab avaliku sektori eelarvepuudujääki ja vähendab Euroopa konkurentsivõimet;

P.  arvestades, et nõuetekohase eluaseme ja piisava kütte puudumine kahjustab inimese tervist haridust ning sotsiaalset ja tööhõivealast kaasamist, eriti kõige haavatavamate isikute puhul; arvestades, et inimesed kannatavad suutmatuse tõttu oma eluasemeid kütta nii põhja- kui ka lõunapoolsetes liikmesriikides; arvestades, et Euroopa Liidu sissetulekute ja elamistingimuste statistikasüsteemi andmete kohaselt on eluasemekulud (omandivormi alusel) liiga suured mõne liikmesriigi erasektori üüripindadel elavatel üürnikel, mida võib selgitada elamispindade madala kvaliteedi ja kõrgete hindadega; arvestades, et paljudel perekondadel raske tulla toime esmavajalike teenuste ja kaupade kuludega, mille üheks põhjuseks on suurenevad energiahinnad;

Q.  arvestades, et kütteostuvõimetus on seotud üldise vaesusega ja seda põhjustavad mitmed alustingimused, sealhulgas tervise ja puuetega seotud küsimused, juurdepääsu puudumine täpselt kohandatud pakkumistele või e-teenustele, väike sissetulek, leibkonnas kasutatava küttesüsteemi liik ning elamute kvaliteet ja energiatõhusus;

R.  arvestades, et töötud, üksikvanemaga perekonnad, madala sissetulekuga perekonnad, lesed, püsivalt haiged, eakad, noored, puudega inimesed ja vähemused on sagedasti kõige haavatavamad ja vaesuse ohus ning kannatavad kõige rohkem suure elukalliduse all;

S.  arvestades, et liikmesriikidevaheline suur lõhe hoolekande ja miinimumsissetuleku tagamisel tähendab, et mõnedes liikmesriikides vähendab hoolekanne vaesusriski 60 % ja teistes ainult 15 %; arvestades, et hoolekande keskmine mõju vaesusriski vähendamisele ELis on 35 %;

T.  arvestades, et Eurofoundi peagi ilmuv aruanne „Eluasemed Euroopas“ sisaldab mudelit, mille kohaselt on eluasemete (eluruumide) praeguse puuduliku taseme tõttu (2011. aasta andmetel) ravikulutuste kogukulu ELi 28 liikmesriigi majanduse jaoks hinnanguliselt üle 170 miljardi euro aastas; arvestades, et kui kõik remonditööd ära teha, oleks esimesel aastal tekkiv ravikulude sääst ligikaudu 8 miljardit eurot, mis jätkaks kasu toomist tulevikus;

U.  arvestades, et ÜRO kinnitab, et inimõigus veele ja kanalisatsioonile annab igaühele õiguse kasutada isiklikuks ja majapidamise tarbeks vett, mis on hea kvaliteediga, ohutu, füüsiliselt kättesaadav, taskukohane, piisav ja nõuetekohane; arvestades, et ÜRO on ühes soovituses veel märkinud, et kui vee eest nõutakse tasu, ei tohiks see ületada 3 % leibkonna sissetulekust; arvestades, et veeteenuste erastamine avaldab vaesuses või vaesusriskis elavatele perekondadele negatiivset mõju;

V.  arvestades, et kütteostuvõimetus on ELis suurenev probleem ja tõenäoliselt levib see jätkuvalt ka järgmistel aastatel, mis on tingitud oodatavast energiahinnatõusust ning paralleelselt kasvavast sissetulekute ebavõrdsusest ja üldisest vaesusest, korralike küttesüsteemide puudumisest ja majade soojustatuse üldisest halvast kvaliteedist, eriti Vahemeremaades;

W.  arvestades, et ELis elab vaesuses 12 miljoni võrra rohkem naisi kui mehi; arvestades, et sellist ebavõrdsust põhjustavad tegurid hõlmavad soolist palga- ja pensionilõhe, ebakindlat tööd tegevate naiste suurt osakaalu ning asjaolu, et naised on lastehoiu üle jõu käiva maksumuse tõttu sageli sunnitud majanduslikult mitteaktiivsed olema;

X.  arvestades, et sooline palgalõhe, naiste karjääri jooksul kogunenud töötunnid ja tööelu tegelik kestus mõjutavad otseselt naiste elu pensionipõlves; arvestades, et üle 65-aastased naised on arvestatavalt suuremas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus kui nende meessoost vanusekaaslased, sest naiste keskmine pension on meeste omast madalam – ja tihti märkimisväärselt;

Y.  arvestades, et kütteostuvõimetusele, mille all kannatab rohkem kui 100 miljonit eurooplast, peab andma tõhusad vastused energialiit, suurendades kaitsetute tarbijate mõjuvõimu, suurendades kõige kaitsetumate tarbijate jaoks energiatõhusust ja töötades välja parandusmeetmeid, millega muudetakse energia abivajajatele hinna poolest taskukohaseks;

Z.  arvestades, et direktiivis 2012/27/EL kutsutakse liikmesriike üles töötama välja teadlikkuse suurendamise programme ning teavitama ja nõustama üksikisikuid ja leibkondi energiatõhususe teemal;

AA.  arvestades, et kuigi perekonna vaesus on midagi jagamatut ja osadeks lahutamatut, tuleb siiski rõhutada energiaaspekti mõju vaesusele;

AB.  arvestades, et riikide elamu- ja ärihoonete uuendamine energia kasutamise tõhususe suurendamise eesmärgil mõjub otseselt energiakulude vähendamisele, eriti vähemate ressurssidega perekondade puhul, ja edendab töökohtade loomist;

AC.  arvestades, et 22 348 834 leibkonda (ligikaudu 11 % ELi elanikkonnast) kulutavad üle 40 % kasutada olevast sissetulekust eluasemele; arvestades, et Euroopa poolaastas on liiga suured eluasemekulud määratletud jälgimist vajava sotsiaalse suundumusena; arvestades, et 21 942 491 leibkonnal (umbes 10,8 % ELi elanikkonnast) on raskusi majapidamises piisava temperatuuri säilitamisega; arvestades, et EL ja tema liikmesriigid peaksid kiiresti kindlaks tegema, rakendama ja säilitama poliitikameetmed, sealhulgas eluasemetoetused, mis võimaldavad leibkondadel eluasemekulusid tasuda;

AD.  arvestades, et energiaturu hinnad Euroopas on ühtlustumas, kuid ostujõud ei ühtlustu samas tempos;

AE.  arvestades, et eluase on põhiõigus, mida saab pidada teiste põhiõiguste kasutamise ning neile juurdepääsu ja väärika elu eeltingimuseks; arvestades, et juurdepääsu tagamine abile korraliku ja nõuetekohase eluaseme leidmiseks on liikmesriikidele pandud rahvusvaheline kohustus, mida EL peab arvesse võtma, kuna õigus eluasemele ning abile eluaseme leidmisel on tunnustatud nii ELi põhiõiguste harta artiklis 34, Euroopa Nõukogu poolt vastu võetud muudetud Euroopa sotsiaalharta artiklites 30 ja 31 kui ka inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 25, ning et see sisaldub paljudes liikmesriikide põhiseadustes;

AF.  arvestades, et eluasemekulud on Euroopa leibkondade kõige olulisem kuluartikkel; arvestades, et eluasemega seotud kulude (maamaks, kinnisvaramaks, üürikulud, energiatarbimine) tõus on ebastabiilsuse ja ärevuse allikas ning seda tuleks käsitleda tõsise probleemina;

AG.  arvestades, et halvad elamistingimused ja kütteostuvõimetus on suuremad riikides, kus üüritavate sotsiaalkorterite osakaal on väiksem, st idapoolsetes ja Vahemere piirkonna riikides;

AH.  arvestades, et üüritavate sotsiaalkorterite protsent kõikidest eluruumidest näitab, et lääne- ja põhjapoolsetes riikides on sotsiaalkorterite osakaal ELi keskmisega võrreldes suurem, samas kui Vahemere piirkonna ja idapoolsetes riikides on sotsiaalkorterite osakaal minimaalne (ligikaudu 5 %) või puudub nende sektor täielikult;

AI.  arvestades, et Eurofoundi uuringus väidetakse, et paljude väikese sissetulekuga inimeste jaoks on nn kommunaalvõlad peamine võlgnevuse liik, mida mõnikord tähele ei panda;

AJ.  arvestades, et sotsiaalkorteritel on tähtis roll strateegia „Euroopa 2020“ vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisel, kuna need aitavad tagada tööhõive, sotsiaalse kaasamise ja ühtekuuluvuse kõrge määra, soodustavad tööalast liikuvust ja võimaldavad võidelda vaesusega;

AK.  arvestades, et Eurofoundi aruandes „Access to benefits: reducing non-take-up“ tõstetakse selgelt esile probleemi, et sotsiaaltoetused ja miinimumsissetuleku kavad ei ulatu sageli nendeni, kellel on õigus abi saada; arvestades, et selliste süsteemide loomisest ei piisa ja arvestades, et tuleks tagada toetuste kasutamine nende poolt, kellel on õigus abi saada; arvestades, et arvesse tuleb võtta ka kiiresti, tõhusalt ja mõjusalt sihtelanikkonnani jõudnud toetustest pikema aja jooksul tekkinud sääste;

AL.  arvestades, et kriis on mõjutanud leibkondade eluasemele juurdepääsu tingimusi ning liidus sotsiaalkorteritesse tehtavaid investeeringuid; arvestades, et avaliku sektori kulutused sotsiaalkorteritesse investeerimise jaoks on märkimisväärselt vähenenud ning et seetõttu peavad liikmesriigid ja EL kiiresti tegutsema, et tagada õigus juurdepääsuks korralikule ja taskukohasele eluasemele;

AM.  arvestades, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on peamised sotsiaalsed tegurid, mis määravad tervisliku seisundi ja elutingimused, sealhulgas oodatava eluea, pidades eelkõige silmas lapseeas kogetud vaesuse mõju laste tervisele ja heaolule, ning arvestades, et tervise alased erinevused rikaste ja vaeste vahel on mõistliku hinnaga tervishoiuteenustele juurdepääsu, sissetulekute ja jõukuse vallas ikka veel märgatavad ning suurenevad teatavates valdkondades veelgi;

AN.  arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu sotsiaalkaitsekomitee väljendas 20. mai 2010. aasta arvamuses muret, et praegune majandus- ja finantskriis võib kahjustada kodanike juurdepääsu tervishoiuteenustele ning liikmesriikide tervishoiueelarveid;

AO.  arvestades, et praegune majandus- ja finantskriis võib ELi mitme liikmesriigi tervishoiusektorile nii pakkumise kui ka nõudluse poolest tõsist mõju avaldada;

AP.  arvestades, et praegusest majandus- ja finantskriisist põhjustatud piirangud võivad tõsiselt kahjustada liikmesriikide tervishoiusüsteemide rahanduslikku ja korralduslikku jätkusuutlikkust, takistades seeläbi nende territooriumil võrdset juurdepääsu raviteenustele;

AQ.  arvestades, et kui vaesusele lisanduvad muud haavatavust suurendavad tegurid, nagu lapseealisus või vanadus, puue või pärinemine rahvusvähemuste hulgast, suurendab see tervisealase ebavõrdsuse ohtu veelgi, ning teisest küljest võib halb tervis kaasa tuua vaesuse ja/või sotsiaalse tõrjutuse;

AR.  arvestades, et Eurostati viimaste andmete kohaselt puudub 21% ELi 28 liikmesriigi leibkondadest juurdepääs internetile ning et 20 % 16–74aastastest elanikest väidavad, et nad ei ole kunagi internetti kasutanud; arvestades, et leibkondade osakaal, kellel on juurdepääs internetile, on kõige kõrgem Madalmaades (95 %) ning rivi lõpus on Bulgaaria, kus juurdepääs internetile on 54 % leibkondadest;

AS.  arvestades, et digitaalne ühtne turg on Euroopa Komisjoni uue koosseisu üks kümnest prioriteedist ning et tulevikus nõuavad 90 % töökohtadest teatavaid arvutioskusi; arvestades, et kuigi 59 % ELi kodanikest on juurdepääs 4G võrgule, siis maapiirkondades ei küündi see osakaal üle 15 % piiri;

AT.  arvestades, et korralik töökoht on parim viis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohust pääsemiseks ning et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdamine ja sellele juurdepääsetavus on töökoha otsimisel suureks abiks;

AU.  arvestades, et ÜRO Peaassamblee 28. juuli 2010. aasta resolutsioonis 64/292 „Inimõigus veele ja kanalisatsioonile“ tunnistatakse õigust turvalisele ja puhtale joogiveele põhiõigusena, mis on elu ja kõigi inimõiguste täieliku kasutamise esmatähtis eeltingimus;

AV.  arvestades, et vaesuse seotuse tõttu sooliste aspektidega on vaja terviklikku käsitust, et tegeleda mitmekordse diskrimineerimisega ja selliste küsimustega nagu eluase, energiakulud, avalikud teenused, töökohakindlus, ebakindlad töösuhted ja maksupoliitika;

AW.  arvestades, et vaesusevastaseid eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui naiste vaesusega ei tegeleta, sest ülespoole suunatud ühtlustumise saavutamiseks ja vaesuse vähendamiseks on vaja edendada soolist võrdõiguslikkust ning suurendada naiste majanduslikku mõjuvõimu ja emantsipatsiooni;

AX.  arvestades, et vaesuse, elukalliduse ja sissetuleku kohta andmete kogumine ja nende valdkondade reguleerimine leibkondade kui moodulite alusel eeldab ühtsust ja ressursside võrdset jagunemist majapidamise iga liikme vahel; arvestades, et tegelikult on majapidamised väga erinevad ning ressursid võivad jaguneda ebavõrdselt ja soopõhiselt, mis tähendab, et poliitikakujundamisel tuleks lähtuda üksikisiku kuludest ja sissetulekutest;

AY.  arvestades, et 17 % leibkondadest, kus on ainult üks lapsevanem (valdavalt naine), ei suuda tagada oma kodu kütet, kuid kogu elanikkonnas on see osakaal kõigest 10 %; arvestades, et energia hulgimüügihinnad on langenud, ent jaemüügihinnad kasvavad ja suurendavad kulusid; arvestades, et ELis puudub paraku üleliiduline kütteostuvõimetuse määratlus, ehkki see nähtus puudutab ebaproportsionaalselt suurel määral naisi;

AZ.  arvestades, et noorte naiste seas on töötuse määr kõrgem kui teistes vanuserühmades, mistõttu ähvardab noori naisi oht langeda juba noorena vaesusse;

BA.  arvestades, et kuigi kasvavad majapidamiskulud ja liiga suured eluasemekulud on naiste kodutuse üheks peamiseks põhjuseks, tuleb naiste kodutuks jäämise ja kodust lahkumise määra ja põhjuste kohta teha rohkem uurimistööd; arvestades, et leibkonna ja üksikisiku võlakoormad sõltuvad otseselt majapidamiskuludest ning on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse olulised põhjused;

Peamised soovitused

Vastavalt käesolevas resolutsioonis välja töötatud soovitustele:

1.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima täielikult vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastasesse võitlusesse ning võtma vastu integreeritud strateegia, et võidelda nende erinevate vormidega tervikliku lähenemisviisi abil, mis ühendab parimate tavade alusel majandus-, haridus-, tööhõive-, energia-, transpordi- ja sotsiaalpoliitika;

2.  kutsub liikmesriike üles ühinema talvise kütmise katkestamise moratooriumiga, millega tagatakse, et kindlaksmääratud talveperioodil ei saa katkestada ühegi leibkonna energiavarustust või et nendel leibkondadel, kellel see on katkestatud, tuleb taastada energiavarustus, rõhutades, et seotud kulud on oma olemuselt riigi vastutusalas, sest sotsiaalpoliitika kuulub ennekõike riikide valitsuste pädevusvaldkonda; ergutab liikmesriike hindama meetmeid, mida on vaja võtta, et täita Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) standardeid eluaseme piisava temperatuuri kohta;

3.  kutsub komisjoni üles viima läbi mõjuhinnangut miinimumsissetuleku kavade kohta ELis ning kaaluma edaspidiseid meetmeid, mille puhul võetakse arvesse iga liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, ning hinnangut selle kohta, kas need kavad võimaldavad leibkondadel rahuldada isiklikke põhivajadusi; kutsub komisjoni üles hindama sel põhjal seda, millisel viisil ja milliste vahenditega võib tagada liikmesriigi tasandil piisava miinimumsissetuleku vastavalt riiklikele tavadele ja traditsioonidele, austades samas nende iseärasusi, et toetada sotsiaalset sidusust kogu ELis;

4.  kutsub liikmesriike üles tagama, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused kasutaksid tulemuslikumalt, sihipärasemalt ja rohkem kontrollitumal viisil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et võidelda kütteostuvõimetusega, tõusnud elamiskuludega, sotsiaalse tõrjutusega, halbade eluasemetingimustega ning elamupindade puuduliku kvaliteediga; on veendunud, et komisjon peaks võimaldama selles valdkonnas suuremat paindlikkust;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pühendama ühte tippkohtumist vaesuse, äärmise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele ning inimväärse elu tagamisele;

ELi poliitika vaesusevastase eesmärgi saavutamiseks

6.  peab kahetsusväärseks vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste arvu suurenemist, kuigi strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk on vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste arvu vähemalt 20 miljoni võrra; peab kahetsusväärseks ka seda, et vaesuse näitajad on paranenud ainult mõnes liikmesriigis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles taaskinnitama oma pühendumist vaesuse vähendamise eesmärgile, mille saavutamisest liigutakse järjest kaugemale;

7.  kutsub liikmesriike üles pakkuma kõigile kättesaadavat ja piisavat sissetulekutoetust, sealhulgas miinimumsissetulekut niikaua, kui see on vajalik, ning pakkuma erinevaid hüvitisi vaesusega toimetulekuks, kui kulusid ei ole võimalik lühikese aja jooksul vähendada; rõhutab abikõlblikkuse kriteeriumite kindlaksmääramise tähtsust, et saada kasu piisavast miinimumsissetulekukavast;

8.  kutsub liikmesriike üles läbi vaatama poliitika, mis võib tuua kaasa vaesuse suurenemise, ja seda kohandama;

9.  palub komisjonil uurida võimalust pikendada enim puudustkannatavate isikute Euroopa abifondi ka pärast programmitöö perioodi 2014–2020, ning seda rohkem koordineerida teiste Euroopa fondidega, eriti Euroopa Sotsiaalfondiga, ja aktiivse tööhõivepoliitikaga, et hõlbustada enim puudust kannatavate inimeste tööturule sisenemist ning hinnata seda, mil määral enim puudust kannatavad ja haavatavad elanikerühmad, näiteks noored naised, üksikvanemaga perekonnad, puudega ja eakad naised on programmist kasu saanud;

10.  palub liikmesriikidel lihtsustada vaesuse vastases võitluses osalevate ühingute juurdepääsu Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks, suurendamata nende ühingute halduskoormust, kellel on sageli liiga vähe töötajaid;

11.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kehtestada mehhanismid kogemus- ja vabaõppes omandatud oskuste tunnustamiseks;

12.  rõhutab, et niisuguste vahendite nagu noortegarantii kasutamisel tuleb lähtuda selle piirkonna tööhõivestruktuuri tervikpildist, kus neid vahendeid rakendatakse; selleks on vaja tööhõiveametid ümber kvalifitseerida, nimelt abistada kasutajaid, võtta arvesse kõigi kasutajate eripära, ajakohastada oskusi ja keskenduda arenguvaldkondadele vahetute kontaktide loomise abil ettevõtjatega, et nad annaksid teada, milliste oskustega võimalikke töötajaid nad vajavad;

13.  tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle teha ettepanek Euroopa sotsiaalõiguste samba loomiseks; tuletab meelde, et see sammas peaks viima ellu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9;

14.  toetab komisjoni kavatsust tagada liidule sotsiaalvaldkonnas AAA-reiting, esildades selleks uued meetmed, et parandada sotsiaal- ja tööhõivepoliitika tulemuslikkust, mille hulka kuulub selge strateegia sotsiaalse tõrjutuse sooliste aspektidega võitlemiseks;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja, võtma vastu ja rakendama strateegiale „Euroopa 2020“ vastavat vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise ELi raamistikku, mis koosneb konkreetsetest meetmetest ja tegevustest ning hõlmab ka kütteostuvõimetust;

16.  tuletab meelde Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse teemal „ELi kooskõlastatud poliitikameetmed kütteostuvõimetuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks“ ning võtab teadmiseks komitee soovituse luua Euroopa vaatluskeskuse vaesuse, sh eelkõige kütteostuvõimetuse, jälgimiseks. Kõnealuse vaatluskeskuse tegevuses peaksid osalema kõik sidusrühmad, ning ta peaks panustama (koos Eurostatiga) kütteostuvõimetuse Euroopa näitajate kehtestamiseks tehtavasse töösse, olukorra hetkeseisu hindamisse ja parimate tavade määratlemisse ning soovituste koostamisse selle kohta, kuidas kõnealust probleemi paremini ennetada ja käsitleda, ning Euroopa solidaarsuse loomisse kõnealuses valdkonnas; rõhutab, kui tähtis on töötada välja näitajad ja koguda andmeid kütteostuvõimetusega seotud leibkondade tarbimise ja kulude kohta, et pakkuda usaldusväärset teavet ning võimaldada tõenduspõhist poliitikakujundamist ja tulemuslikku järelevalvet;

17.  on seisukohal, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus kätkeb endas põlvkondadevahelist komponenti, ning seepärast rõhutab vajadust võimaldada lastele, kes elavad allpool vaesuspiiri olevates perekondades, juurdepääs haridusele, ja pooldab poliitikameetmeid selleks, et vältida haridussüsteemist varakult lahkumist;

18.  kutsub liikmesriike kasvava vaesuse kontekstis üles suurendama oma jõupingutusi, et aidata vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavaid inimesi, mis hõlmab tugevat soolist perspektiivi, näiteks nõukogu soovituse vormis, et saavutada strateegias „Euroopa 2020“ kehtestatud vaesuse vähendamise eesmärk;

19.  kordab, kui oluline on anda naistele ja tütarlastele hariduse, sh nii formaalse kui ka mitteformaalse hariduse kaudu rohkem mõjuvõimu ning kui oluline on haridus soostereotüüpide ja vaesuse häbistamise vastu võitlemisel ja naiste sissetuleku suurendamisel, kuna haridus võimaldab kaasata naisi sektoritesse, kus nad on seni olnud alaesindatud (näiteks teadus, tehnoloogia, inseneriteadused ja ettevõtlus), ning kutsub komisjoni üles hõlmama naiste kutseõppe eesmärke riigipõhistesse soovitustesse;

20.  nõuab, et iga liikmesriik esitaks oma vaesuse vähendamise kava kohta üksikasjaliku kirjelduse ning näitaks, kuidas käsitletakse asjaomases strateegias vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse soolisi aspekte;

Vaesuses elavate leibkondade vahendid ja sissetulek

21.  rõhutab, et inimväärne sissetulek on põhjapaneva tähtsusega tegur väärikalt elamise võimaldamiseks; rõhutab, et kuigi tööhõive võib olla peamine pääsetee vaesusest, on tähtis omada piisavat miinimumsissetulekut, mis aitaks inimestel täita põhivajadused; tuletab meelde, et 2013. aastal oli 16,7% ELi 28 liikmesriigi elanikkonnast pärast sotsiaalseid siirdeid vaesuse ohus, mis tähendab, et nende kasutada olev sissetulek jäi allapoole nende riiklikku vaesusriski piiri ning palgavaesus ja absoluutne vaesus on lubamatult suur;

22.  palub komisjonil anda Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele soovitusi sotsiaalse sidususe edendamise nimel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu tõhusaks võitluseks rakendatava poliitika ja läbiviidavate reformide kohta, võttes seejuures arvesse iga liikmesriigi eripära;

23.  tuletab meelde Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse teemal „Euroopa miinimumsissetulek ja vaesuse näitajad“; tuletab meelde, et arvamuses toetatakse piisava miinimumsissetuleku Euroopa raamistiku loomist, mis peaks kehtestama ühised normid ja näitajad, pakkuma meetodeid selle rakendamise jälgimiseks ja parandama dialoogi sidusrühmade, liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel; on seisukohal, et selline raamistik peaks olema tõendus- ja õigustepõhine ning võtma arvesse iga liikmesriigi sotsiaalset ja majanduslikku olukorda ning järgima subsidiaarsuse põhimõtet;

24.  rõhutab, et miinimumsissetuleku kavad peaksid ära hoidma leibkondade tõsise materiaalse puuduse ja nad sellest välja tooma ning võimaldama vaesuspiirist kõrgemat sissetulekut; tuletab meelde, et riikliku tasandi miinimumsissetuleku kavad on peamine vahend, et viia ellu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 9, millega nähakse ette piisava sotsiaalse kaitse tagamine, võitlemine sotsiaalse tõrjutuse vastu, ühiskonnaelus osalemine ja inimeste tervise kaitse ning võrdsemad võimalused; jagab Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, et miinimumsissetuleku kavasid peaks täiendama elukestev õpe, sidusrühmade kaasamine ja aktiivne tööturupoliitika, mis on suunatud töötute abistamisele tööturule naasmisel ja inimväärse töökoha leidmisel;

25.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma teavet ja aitama ning toetama vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavatel inimestel teha teadlikke otsuseid oma energiatarbimise suhtes ning toetama valitsusväliseid osalejaid ja kohalikke omavalitsusi, kes pakuvad sihipäraseid energiaalaseid konsultatsioone ja koolitavad energiakonsultante, samuti kohustama energiaga varustajaid lisama energiaarvetele leibkondade jaoks teabe energiatarbimise vähendamise ja energiatõhususe suurendamise kohta;

26.  ergutab komisjoni ja liikmesriike kasutama vajaduse korral nõuetekohaste eluasemete suhtes ennetavat poliitikat, et tagada juurdepääs kvaliteetsetele eluasemetele; kutsub liikmesriike üles kohaldama kiireloomuliste sotsiaalsete meetmete vajaduse korral mõistlikku üüripoliitikat ning rõhutab, et nendega peab kaasnema pikaajalised eluaseme- ja kogukonnaprogrammid, et suurendada eluasemete arvu erinevate sotsiaalselt ebasoodsas olukorras sihtrühmade jaoks; rõhutab, et kogu ELis on siiski vaja tõhusate meetmete võtmist, et vältida edasiste kinnisvaramullide tekkimist, näiteks tarbijaõiguste tulemuslik reguleerimine eluasemelaenude turu puhul; ergutab sellesuunalist poliitikat, mille eesmärk on abistada rahalistes raskustes leibkondi nende peamisesse elukohta jäämisel;

27.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et Euroopa Liidu kodanike põhiõigus eluasemetoetusele on inimväärika elu eeltingimus; kutsub üles tunnistama taskukohaste üürieluasemete olulisust madala sissetulekuga inimeste eluaseme võimaldajatena ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid piisavalt mõistliku hinnaga eluasemeid;

28.  rõhutab, et eakamate inimeste vaesus on paljudes liikmesriikides suur probleem; kutsub ELi riike seetõttu üles reformima pensionisüsteeme, et tagada pensionisissetulekute piisav tase ning pensionisüsteemide jätkusuutlikkus ja turvalisus;

29.  kutsub komisjoni üles tegelema kodutusega, mis on üks vaesuse äärmuslik vorm, eelkõige kodutute ja külmades kodudes elavate inimeste suremusega talvel; kutsub liikmesriike üles hindama ümber oma edusamme sellise vaesuse äärmusliku vormi kaotamisel;

30.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiiresti kindlaks tegema, rakendama ja säilitama poliitikameetmed, sealhulgas eluasemetoetuste pakkumine, mis võimaldavad leibkondadel eluasemekulusid tasuda, võttes arvesse, et 22 348 834 leibkonda (ligikaudu 11 % ELi elanikkonnast) kulutavad üle 40 % kasutada olevast sissetulekust eluasemele ja 21 942 491 leibkonnal (ligikaudu 10,8 % ELi elanikkonnast) on raskusi majapidamises piisava temperatuuri säilitamisega;

31.  märgib, et madala sissetulekuga ja vaesuses või vaesusriskis elavad leibkonnad sõltuvad rohkem taskukohaste ja kvaliteetsete avalike teenuste osutamisest; kutsub liikmesriike üles leidma vajalikud avaliku sektori vahendid, mis võimaldavad pakkuda madala sissetulekuga leibkondadele kvaliteetseid ja taskukohaseid avalikke teenuseid;

Vaesuses elavate leibkondade majapidamiskulud

32.  tunneb heameelt komisjoni töö üle võrdluseelarve valdkonnas, mis on samm õiges suunas, pidades silmas, et vaesuses elavate leibkondade sissetulekute ja kulude tasakaalustatum käsitlemine andmepõhise lähenemisviisi alusel on endiselt tulevikus ootav väljakutse; juhib tähelepanu sellele, et toetuste arvutamiseks ja nende piisavuse kontrollimiseks võiks kasutada leibkondade kulutusi kajastavaid võrdluseelarveid; on seisukohal, et selline vahend on väga väärtuslik ELi sotsiaalse ühtekuuluvuse uuesti elavdamiseks, ebavõrdsuse vähendamiseks ning strateegia „Euroopa 2020“ vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärgi saavutamiseks; rõhutab, et vaesuses elavate leibkondade majapidamiskulude vähendamine avaldab soodsat mõju nii asjaomastele leibkondadele kui ka – eelkõige kohalikule – majandusele ja sotsiaalsele sidususele;

33.  tuletab meelde, et vaesuses elavad leibkonnad kulutavad suurema osa oma sissetulekust toidule, eluasemele ja kommunaalarvetele; nõuab seetõttu, et komisjon viiks oma poliitika vaesusevastase võitlusega vastavusse, et parandada parimate tavade vahetust ning soodustada korrapärast dialoogi vaesuses elavate isikutega, et tagada, et nad panustavad neid mõjutavasse poliitikasse;

34.  rõhutab, et seni puudub liidu tasandil kütteostuvõimetuse määratlus ning seetõttu on väga raske õigesti hinnata liidu vaesuses elavate leibkondade selles vallas vaesuse tõsidust, põhjusi ja tagajärgi; kutsub komisjoni üles töötama koos sidusrühmadega välja kütteostuvõimetuse ühise määratluse ning tuvastama leibkondade haavatavust põhjustavad tegurid;

35.  kutsub komisjoni üles esitama mõjuhinnanguid ja teavet kütteostuvõimetusega võitlemise parimate tavade kohta liikmesriikides; rõhutab, et energia peab olema kõigile liidu kodanikele taskukohane;

36.  rõhutab, et on väga tähtis hoida ära tulevane oht, et üha enam noori libiseb kütteostuvõimetuse piirist allapoole;

37.  märgib, et juba noorena saadud majandus- ja finantsalane haridus parandab tõendatult majanduslike otsuste tegemist hilisemas elus, sh kulude ja sissetuleku haldamist; soovitab vahetada parimaid tavasid ja edendada haridusprogramme, mille sihtrühmaks on haavatavatesse ja tõrjutud elanikkonnarühmadesse kuuluvad naised ja tütarlapsed, keda ähvardab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus;

38.  rõhutab, et märkimisväärne osa inimestest, kes seisavad silmitsi kütteostuvõimetusega, elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus ning seetõttu ei saa endale lubada esmase ettemaksena tehtava investeeringu tegemist energiatõhususe seadmetesse, näiteks soojustusse või taastuvenergia ressurssidesse; juhib tähelepanu asjaolule, et see viib nõiaringini, kus pidevalt kulutatakse vajalikust suurem osa leibkonna sissetulekust kommunaalarvetele, samas kui energia ebatõhusa kasutamise või energia puudumisega ei ole muude küsimuste hulgas võimalik tegeleda;

39.  kutsub komisjoni, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti ja liikmesriike üles uurima naiste kodutust ning selle põhjuseid ja ajendeid, sest senised andmed ei kajasta seda nähtust piisavalt; märgib, et soopõhised elemendid, mida tuleks arvesse võtta, hõlmavad soopõhist majanduslikku sõltuvust, ajutist eluaset või sotsiaalteenuste vältimist;

40.  toetab algatust koostada näitlik eeskujuks olev eelarve ning palub komisjonil arvestada selle koostamisel ka soospetsiifilisi üksikasju, sh leibkondades ilmnevat soolist ebavõrdsust;

41.  on seisukohal, et samuti tuleb haavatavuse ja tõrjutuse potentsiaalse tegurina arvesse võtta naiste pikemat oodatavat eluiga;

Vaesusega ja kütteostuvõimetusega võitlemise sihipärane rahastamine ja poliitika

42.  kutsub liikmesriike ja ELi üles pakkuma madala sissetulekuga leibkondadele nt EIP kaudu mikrolaene või intressita või madalate intressimääradega laene, et toetada neid esmase investeeringu tegemisel taastuvenergiasse või energiatõhususse, näiteks soojustusse, päikeseenergiasse ja energiatõhusatesse seadmetesse;

43.  nõuab tungivalt, et liikmesriikide investeeringud nii uutesse elamutesse kui ka juba olemasolevate elamute renoveerimisse põhineksid energiatõhususel;

44.  tuletab meelde, et teatavate poliitikavaldkondade ja liidu vahendite sihipärasel suunamisel vaesuses elavate leibkondade energiakulude vähendamisele, investeerides selleks taastuvatesse energiaallikatesse või energiatõhususse, on keskpikas perspektiivis mitmekordne positiive mõju: asjaomaste inimeste elamistingimuste ja tervise parandamine, majapidamiskulude ja seega vaesuses elavate perede eelarvekoormuse vähendamine, kohalike investeeringute suurendamine, kohalike töökohtade loomine ja strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine;

45.  rõhutab ühtlasi vajadust teostada vahendite kasutamise üle järelevalvet ja lihtsustada nende vahendite kohta teabe saamist ja nende kättesaadavust;

46.  rõhutab, kui oluline on tegeleda vaesuse vastu võitlemisega mitte ainult sotsiaal- või poliitilisest aspektist, vaid ka majanduslikust aspektist, mis annab keskpikas perspektiivis tulemused; rõhutab, et komisjon peab oma prioriteetide hulka lisama vajaduse võidelda praeguste ebavõrdsust tekitavate muutuste vastu, mis kahjustavad märkimisväärselt majanduskasvu ja mõjutavad väga negatiivselt ühtekuuluvust ja vaesust;

47.  rõhutab rolli, mida EL ja liikmesriigid täidavad leibkondade energiakulude vähendamises, EL energiavarustuse tagamisel, et ennetada suuri hinnakõikumisi ja spekuleerimist energiaturul, luues tugevamad omavahelised ühendused ja suurema turuintegratsiooni ning säästvasse energiasse investeerimise ning suurendades investeerimist taastuvenergia alastesse teadusuuringutesse, ning liikmesriigid oma leibkondade energiatõhusust toetava poliitika tugevdamisel, pöörates seejuures erilist tähelepanu võrguvälistele vaesuses elavatele leibkondadele ja sotsiaalsele tõrjutusele; on seisukohal, et tarbijakaitse peaks olema liidu prioriteetide hulgas;

48.  peab kahetsusväärseteks finantsspekulatsioone loodusvarade ja energiaallikatega, eriti nendega, mida ei saa mujale üle viia, näiteks hüdroelektriressursid, ning nõuab seepärast tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ka piisava maksustamise teel vajalikud abinõud vaeste perekondade energiakulude vähendamiseks, kasutades selleks asjakohasest maksustamisest saadud tulusid;

49.  väljendab heameelt asjaolu üle, et energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega seotud investeeringud võivad olla abikõlblikud 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames, võttes arvesse nende olulisust energiaga seotud majapidamiskulude vähendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama kütteostuvõimetusega tegelemisel täielikult ära Euroopa fondide võimalusi; rõhutab, et tuleb leida lahendus takistustele, mis ei võimalda fondide tulemuslikku kasutuselevõttu, näiteks väikeste organisatsioonide juurdepääs Ühtekuuluvusfondile või puudulik teave eelkõige taotlusnõuete kohta;

50.  tuletab meelde, et vahendite suunamiseks toetusesaajatele, kes tegelevad vaesuses elavate leibkondadega või on osa nendest, on vajalikud teatavad eeltingimused, mis on paremini täidetud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kui suuremate fondide, nagu ERFi puhul;

51.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles lihtsustama ristfinantseerimise mehhanismide kasutamist, eriti ESFi ja ERFi vahel, kütteostuvõimetutele leibkondadele suunatud taastuvenergia või energiatõhususe projektide puhul; rõhutab mitmest fondist rahastatavate programmide mitmekordset kasu valdkonnaüleste küsimuste, nagu kütteostuvõimetusega seotud probleemide lahendamisel;

52.  rõhutab, et madala sissetulekuga leibkondade eluasemete kvaliteet maapiirkondades kipub olema väga halb, olgu tegemist üürnike või omanikega; tuletab meelde, et see süvendab suurte kommunaalkulude nn seotuse efekti, mis ei jäta võimalusi energiakulude vähendamisse investeerimiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama LEADERi ja EAFRD suunatust kütteostuvõimetusega tegelemisel maapiirkondades, suunates rakenduskavad ja vahendid eelkõige mitmekesise taastuvenergia tootmisse kohalikes võrkudes, mis hõlmab hoonete energiatõhususe meetmeid kütteostuvõimetute leibkondade jaoks;

53.  tuletab meelde, et üürnikel on piiratud juurdepääs energiatõhususe rahastamisele, kuna nad ei ole kinnisvara omanikud; tuletab meelde, et üürnikud võivad olla investeerimiseks vähem motiveeritud, kuna nad kolivad koduomanikest lihtsamini ja sagedamini; kiidab heaks komisjoni katseprojekti „Kütteostuvõimetus – kriisi mõju hindamine ning olemasolevate ja võimalike uute meetmete läbivaatamine liikmesriikides“, mille eesmärk on selle küsimusega tegeleda; kutsub komisjoni töötama katseprojekti tulemuste põhjal välja tingimused ELi vahendite kasutamiseks üürnike võetavate energiatõhususe meetmete jaoks;

54.  tuletab liikmesriikidele meelde, et vähemalt 20 % kõigist ESFi vahenditest igas liikmesriigis tuleb eraldada sotsiaalse kaasatuse edendamise, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemise eesmärgi saavutamiseks ja et sotsiaalse kaasamise meetmeteks võib kasutada ka Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks;

55.  rõhutab kohest kergendust ja elamistingimuste paranemist enim puudust kannatavatel leibkondadel, kui need leibkonnad varustatakse väikeste odavate taastuvenergia allikatega, nt päikesepaneelidega energiavõrguga ühendamata majade puhul;

Sotsiaalsete eesmärkide sidumine energiapoliitikaga

56.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa energiapoliitika alastes õigusaktides, eelkõige energiatõhusust käsitlevas direktiivis 2012/27/EL ja hoonete energiatõhusust käsitlevas direktiivis 2010/31/EL, tunnustatakse sotsiaalseid eesmärke energiatõhususe poliitika valdkonnas; peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei kasuta täielikult ära direktiivi 2012/27/EL asjaomaseid sätteid, et keskenduda kütteostuvõimetutele leibkondadele ning sotsiaalmajadele (artikli 7 lõige 7); palub komisjonil energiatõhususe paketi läbivaatamise ja mõju hindamise raames analüüsida artikli 7 lõike 7 ja artikli 5 lõike 7 kohaldamist ja kasutamist; palub ühtlasi komisjonil selle analüüsi alusel kaaluda artikli 7 ja eriti selle lõike 7 tugevdamist, et julgustada liikmesriike lisama oma energiatõhususkohustuste kavadesse sotsiaalsed eesmärgid;

57.  tuletab meelde, et ka kohalikel asutustel on oma roll alternatiivsete rahastamisvahendite edendamisel, muu hulgas koostöömudelid ning kollektiivostulepingute edendamine, mille abil saavad tarbijad oma energiavajadused ühendada ja seeläbi madalamad energiahinnad saavutada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kohalike asutuste rolli kütteostuvõimetuse leevendamisel;

58.  kutsub liikmesriike üles täitma Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) standardeid eluaseme piisava temperatuuri kohta, toetades kõige haavatavamaid rühmi, eriti lapsi, eakaid, püsivalt haigeid ja puudega inimesi, nende tervise ja heaolu kaitsmiseks;

59.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid viivitamata meetmeid, et tegeleda ebakindlate töökohtadega, mis ei võimalda üksikisikutel saada korrapärast ja kindlat sisetulekut, takistades seega edukat eelarvestamist ja majapidamisarvete maksmist;

60.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega kõikidele juurdepääsu taskukohasele, usaldusväärsele, jätkusuutlikule ja ajakohasele energiale;

Eluase ja vaesus

61.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama otsustavaid meetmeid sotsiaalkorterite kohta ja suurendama Euroopa fondide kaudu energiatõhususe alaseid investeeringuid üüritavatesse sotsiaalkorteritesse; soovitab liikmesriikidel tegeleda kvaliteetsete sotsiaalkorterite pakkumise arendamisega, et tagada kõigile, eelkõige kõige vaesematele juurdepääs nõuetekohasele eluasemele; ergutab liikmesriike kasutama jätkuvalt oma võimalusi, et tagada sotsiaalkorterite jaoks alternatiivsed õiguslikud skeemid; soovitab liikmesriikidel toetada tarbijate ühendusi;

62.  rõhutab kvaliteetse ja kättesaadava lapsehoiu tähtsust, mis võimaldab vanematel tööle naasta ja oma sissetulekut suurendada; rõhutab selle tähtsust eelkõige üksikvanemate jaoks ja kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama meetmeid lastehoiu pakkumise viivitamatuks parandamiseks;

63.  märgib, et energiatõhususe suurendamine, renoveerimine ja taastuvenergia osakaalu tõstmine on kütteostuvõimetuse vastases võitluses äärmiselt olulised; peab murettekitavaks, et eluaseme renoveerimise poliitikas ei keskenduta sageli nendele, kes on kõige haavatavamas olukorras; kordab, et eluaseme renoveerimise poliitika peab keskenduma esmajoones vaestele, majanduslikult tõrjutud ja haavatavas olukorras leibkondadele, pannes rõhku inimestele, keda ohustab sooline ebavõrdsus ja mitmekordne diskrimineerimine;

64.  juhib tähelepanu sellele, kui olulised on sotsiaalne ettevõtlus ja alternatiivsed ärimudelid (näiteks ühistud ja vastastikused ühingud) naiste sotsiaalse kaasatuse soodustamiseks ja nende majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks, eriti tõrjutud kogukondades, ja neile suurema majandusliku iseseisvuse tagamiseks;

65.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama sidusrühmi ja algatama arutelusid, mille eesmärk on toetada ja hõlbustada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate isikute ning eelkõige naiste ja tütarlaste otsest kaasamist sotsiaalset kaasamist käsitleva poliitika kujundamisse kõikidel tasanditel;

66.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama meetmeid, et kaotada ELis ennekuulmatu sooline palgalõhe, mis moodustab praegu 16 % ja tõuseb pensionide puhul 39 %ni, ja rõhutab selle meetme keskset tähtsust naissoost üksikvanemate jaoks, kelle majapidamiskulud võivad osutuda tõeliselt koormavaks;

67.  märgib, et üksikvanemad, kellest suur osa on naised, elavad keskmisest kõrgemas vaesusriskis (34 %); märgib, et peamine tegur, mis nimetatud suuremat riski põhjustab, on asjaolu, et lapsehoolduskulude tõttu seisavad üksikvanemad silmitsi tööhõivest kõrvaletõrjumisega või töötavad ebakindlatel madalalt tasustatud töökohtadel; nõuab liikmesriikidelt tegutsemist, et võtta vastu õigusaktid äraelamist võimaldava töötasu kohta, mis tagab töötajate põhivajaduste rahuldamise;

68.  märgib, et sooline palga- ja pensionilõhe on naiste vaesuse peamised põhjused; märgib, et naiste tõrjutus majanduse teatavatest sektoritest, kus on traditsiooniliselt domineerinud mehed (näiteks tehnoloogia, teadus, kõrgem juhtkond ja vastutavad ametikohad), ning naiste üleesindatus üsna madalat sissetulekut võimaldavates sektorites (hooldus, avalikud teenused, osaline tööaeg ja madalapalgaline ebakindel töö) mõjutab naiste vaesust pikas perspektiivis; väljendab muret seoses asjaoluga, et vaesuse feminiseerumine on osaliselt tingitud kauaaegsetest soolise mittevõrdõiguslikkuse normidest, mille tulemusena tähtsustatakse tööstuspoliitikas ja palgakujunduslepingutes sektoreid, kus domineerivad mehed (näiteks finantssektor);

69.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegelema naiste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, tehes algatusi kvaliteetsete ja äraelamist võimaldava palgaga töökohtade tagamiseks sektorites, kus domineerivad naised; juhib tähelepanu sellele, kui suurt rolli võivad ametiühingud etendada naiste esindamisel ja nende mõjuvõimu suurendamisel töökohal ja nende tõrjutuse vastu võitlemisel; kutsub liikmesriike üles algatama ja viima läbi tööandjapõhised ja sektoripõhised palgauuringud, et tuua võrdse tasustamise saavutamise kiirendamiseks välja ebavõrdsed palgaskeemid, mis mõjutavad samadel töökohtadel töötavaid naisi ja mehi;

70.  rõhutab, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastases võitluses tuleb rakendada sihipärast poliitikat, et tegeleda konkreetsete soolise ebavõrdsuse vormide ja mitmekordse diskrimineerimise all kannatavate haavatavate ja tõrjutud elanikkonnarühmade eriomaste asjaoludega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama poliitika väljatöötamist, et tegeleda puudega ja eakate naiste, naissoost pagulaste ja rändurite, roma naiste, etnilistesse vähemusrühmadesse kuuluvate naiste, maapiirkondades ja puudustkannatavates piirkondades elavate naiste, üksikemade ning naissoost kõrg- või ülikooliõpilaste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega;

Vaesus ja juurdepääs tervishoiuteenustele

71.  tuletab meelde, et kvaliteetse tervishoiu universaalteenuse kättesaadavus võrdsetel tingimustel on rahvusvaheliselt tunnustatud põhiõigus, eelkõige ELis;

72.  tuletab meelde, et juurdepääs tervishoiuteenustele on sageli piiratud rahaliste või piirkondlike piirangute tõttu (näiteks hajaasustusega piirkondades) ning seda eelkõige igapäevase arstiabi (nagu hambaravi või silmaarstiteenus) ja selle ennetamise puhul;

73.  rõhutab, et kui vaesusele lisanduvad muud tundlikkust suurendavad tegurid (nagu lapseealisus või vanadus, puue või pärinemine rahvusvähemuste hulgast), suurendab see tervisealase ebavõrdsuse ohtu veelgi, ning et halb tervis võib kaasa tuua vaesuse;

74.  rõhutab tervishoiu- ja hoolekandeteenuste tähtsust tööoskuste täiendamisel, inimeste sotsiaalse integratsiooni edendamisel ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel;

75.  tervitab komisjoni teatist „E-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava: innovatiivne tervishoid 21. sajandil“, milles tuuakse välja täiendavad meetmed, et eelkõige parandada juurdepääsu tervishoiuteenustele, vähendada tervishoiukulusid ja tagada suurem võrdsus Euroopa kodanike vahel;

76.  kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles jätkama tööd sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks, mis võimaldaks aja jooksul vähendada ka tervishoiualast ebavõrdsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike samuti üles inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse universaalsetest põhiväärtustest lähtudes keskenduma selliste tundlike rühmade nagu vaesuses elavate inimeste vajadustele;

77.  kutsub liikmesriike üles lahendama tervishoiuteenuste ebavõrdse kättesaadavuse probleeme, mis mõjutavad igapäevaelu, näiteks hambaravi või silmaarstiteenuse valdkonnas;

78.  nõuab tungivalt, et komisjon annaks endast parima, et ergutada liikmesriike hüvitama patsientide kulusid ja tegema kõik vajaliku, et vähendada ravimite ebavõrdset kättesaadavust selliste haiguste puhul nagu menopausijärgne osteoporoos ja Alzheimeri tõbi, mille ravikulusid mõnes liikmesriigis ei hüvitata, ning teeks seda võimalikult kiiresti;

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning vaesus

79.  taunib asjaolu, et komisjoni avaldatud digitaalse ühtse turu strateegia ei arvesta vajadusega tagada kõigile asukohast sõltumatu, võrdne ja piiranguteta juurdepääs uuele digitaaltehnoloogiale, uutele turgudele ja sidevahenditele, pidades eelkõige silmas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavaid inimesi;

80.  julgustab liikmesriike ja komisjoni võtma kasutusele strateegiaid, mille eesmärk on vähendada digilõhet ja soodustada võrdset juurdepääsu uuele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, pidades eelkõige silmas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavaid inimesi;

Vesi ja vaesus

81.  tuletab meelde, et ÜRO Peaassamblee tunnustas õigust puhtale ja kvaliteetsele joogiveele ja kanalisatsioonile põhiõigusena; võtab siiski teadmiseks, et teatavates piirkondades, eelkõige maa- ja äärepoolseimates piirkondades, ei ole juurdepääs joogiveele tagatud, ning üha suuremal hulgal inimestel olnud raskusi oma veearvete tasumisega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kõik endast sõltuva, et tagada viivitamata kõikidele juurdepääs joogiveele; ergutab liikmesriike tagama juurdepääsu minimaalsele veevarustusele ning kaitsma haavatavate leibkondade inimõigusi;

82.  ergutab seetõttu liikmesriike tegema kõik endast olenevat, et tagada võimalikult kiiresti kogu oma elanikkonnale juurdepääs joogiveele;

o
o   o

83.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.
(2) ELT L 72, 12.3.2014, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(6) ELT L 257, 28.8.2014, lk 214.
(7) ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
(8) ELT C 169 E, 15.6.2012, lk 66.
(9) ELT L 153, 18.6.2010, lk 13.
(10) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 57.
(11) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 57.
(12) http://www.un.org/en/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/64/292&Lang=F
(13) http://www.unicef-irc.org/publications/pdf/rc10_eng.pdf.
(14) http://www.unicef-irc.org/publications/pdf/rc12-eng-web.pdf.
(15) http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=89&newsId=2345&furtherNews=yes.
(16) ELT C 248, 25.8.2011, lk 130.
(17) ELT C 341, 21.11.2013, lk 21.
(18) ELT C 170, 5.6.2014, lk 23.
(19) ELT C 166, 7.6.2011, lk 18.
(20) Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee ühisarvamus nõukogule, ELi nõukogu, 13809/14 SOC 662 EMPL 120 EDUC 297 ECOFIN 876, 3. oktoober 2014.
(21) http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=7744&visible=0.
(22) Center for responsible lending, Durham, http://www.responsiblelending.org/state-of-lending/cumulative/ , http://www.uvcw.be/no_index/cpas/panier-etude-qualitative.pdf.
(23) Ricardo Cherenti, Belgian Federation of public local social action center, http://www.uvcw.be/no_index/cpas/panier-etude-quantitative.pdf.
(24) Sotsiaalkaitsekomitee arvamus nõukogule. Euroopa Liidu Nõukogu, 649/11, SOC 124, 15. veebruar 2011.
(25) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0294.
(26) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0264.
(27) ELT L 268, 15.10.2015, lk 28.
(28) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0261.
(29) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0070.
(30) ELT C 65, 19.2.2016, lk 40.
(31) ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 74.
(32) ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 8.


Erasektor ja areng
PDF 242kWORD 127k
Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsioon erasektori ja arengu kohta (2014/2205(INI))
P8_TA(2016)0137A8-0043/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Erasektori rolli tugevdamine kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel arenguriikides“ (COM(2014)0263) ning nõukogu 23. juuni 2014. aasta ja 12. detsembri 2014. aasta järeldusi selle kohta,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat“ (COM(2015)0044),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Inimväärne elu kõigile“ (COM(2013)0092) ning nõukogu 25. juuni 2013. aasta järeldusi selle kohta,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks“ (COM(2011)0637) ja nõukogu 14. mai 2012. aasta järeldusi selle kohta,

–  võttes arvesse tegevuskava erainvesteeringute kohta säästva arengu eesmärkidesse, mis on visandatud ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi 2014. aasta maailma investeerimisaruandes(1),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni arengu edendamise kohta vastutustundlike äritavade rakendamise abil ja kaevandustööstuse rolli kohta arenguriikides(2),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku kohta(3),

–  võttes arvesse oma 19. mai 2015. aasta resolutsiooni arengu rahastamise kohta(4) ning eriti selles esitatud nõudmist viia erasektori tegevus vastavusse säästva arengu eesmärkidega,

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni omandiõiguste, omandi ja jõukuse loomise tähtsuse kohta vaesuse kaotamises ning säästva arengu soodustamises arengumaades(5),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile ELi väliskoostöö rahastamisvahendite ühendamise platvormi tegevuse kohta selle loomisest kuni 2014. aasta juuli lõpuni (COM(2014)0733),

–  võttes arvesse 2. märtsi 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta ning 4. septembri 2008. aasta Accra tegevuskava,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 16/2014 „ELi välispoliitika toetamise eesmärgil toimuva piirkondlike investeerimisrahastute toetusprogrammide ja finantseerimisasutuste laenude ühendamise mõjusus“,

–  võttes arvesse 1. detsembri 2011. aasta Busani partnerluslepingut tõhusaks arengukoostööks(6), eriti selle lõiget 32, milles osutatakse vajadusele tunnustada „erasektori keskset rolli innovatsiooni edendamises, jõukuse, sissetuleku ja töökohtade loomises, siseressursside mobiliseerimises ning seeläbi ka vaesuse vähendamises“,

–  võttes arvesse ühisavaldust riikliku ja erasektori koostöö kohta(7) ning heaolupartnerlust(8), mis tekkis Busani kohtumise erasektorit käsitlenud arutelude tulemusel,

–  võttes arvesse 20.–22. juunil 2012. aastal toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi Rio+20 tulemusdokumenti „Tulevik, mida tahame“(9),

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid(10),

–  võttes arvesse ÜRO algatust Global Compact ja OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele: täiendavus ja iseloomulik panus(11),

–  võttes arvesse ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) säästva arengu investeerimispoliitika raamistikku(12),

–  võttes arvesse Aafrika Arengupanga Grupi erasektori arengustrateegiat 2013–2017 „Erasektori ümberkujundamise toetamine Aafrikas“(13),

–  võttes arvesse ILO kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta(14),

–  võttes arvesse ÜRO Tööstusarengu Organisatsiooni (UNIDO) Lima deklaratsiooni kaasava ja jätkusuutliku tööstusarengu kohta(15),

–  võttes arvesse ILO inimväärse töö tagamise suuniseid,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9 lõike 2 punkti b, milles on sätestatud kohustus tagada, et avalikke rajatisi ja teenuseid pakkuvad eraõiguslikud isikud arvestaksid puuetega inimeste nendele juurdepääsu kõigi aspektidega(16),

–  võttes arvesse ELi strateegiat aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas (COM(2011)0681),

–  võttes arvesse 2015. aasta järgset arenguraamistikku, milles nähakse erasektorit peamise rakenduspartnerina, ning erasektori rolli üleminekul keskkonnasõbralikule majandusele,

–  võttes arvesse 2010. aasta vabatahtlikke suuniseid maaomandi ja muude loodusvarade vastutustundlikuks haldamiseks(17),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A8-0043/2016),

A.  arvestades, et avalikul sektoril on põhjapanev roll säästva arengu eesmärkide saavutamisel; arvestades, et erasektor on kõigis turumajandustes jõukuse loomise ja majanduskasvu allikas, luues arenguriikides 90 % töökohtadest ja sissetulekust; arvestades, et erasektor moodustab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) andmetel arenguriikides 84 % SKPst ja see suudab olla jätkusuutlik baas riigisiseste ressursside mobiliseerimisele, vähendades sõltuvust abist, kuniks see on nõuetekohaselt reguleeritud, järgib inimõiguste põhimõtteid ja keskkonnanorme ning on seotud konkreetsete pikaajaliste positiivsete muutustega riigisiseses majanduses, säästvas arengus ja ebavõrdsuse vähendamises;

B.  arvestades, et ÜRO Arenguprogrammi inimarengu indeksi andmetel teenib 1,2 miljardit inimest vähem kui 1,25 US dollarit päevas; arvestades, et ebavõrdsus on kasvuteel ning kujutab koos vaesusega endast ühte suurimat ohtu ülemaailmsele stabiilsusele;

C.  arvestades, et eksisteerib selge seos tugeva tööstussektori arengu ja turu vaesuse vähendamise vahel: 1 % kasv tootmissektori lisaväärtuses elaniku kohta vähendab vaeste isikute arvu peaaegu 2 %(18);

D.  arvestades, et vaja on suuremahulisi investeeringuid, kuna arenguriikides vajatakse vahendeid hinnanguliselt 2,4 triljonit USA dollarit aastas praegu kulutatavast rohkem; arvestades, et erasektori rahastamine võib avaliku sektori rahastamist täiendada, kuid mitte asendada;

E.  arvestades, et ÜRO kuulutas 2012. aasta rahvusvaheliseks ühistute aastaks, toonitamaks nende rolli arengu tagamisel, inimeste võimestamisel, inimväärikuse tugevdamisel ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele kaasa aitamisel; arvestades, et ühistute sektoris on kogu maailmas umbes 800 miljonit liiget enam kui 100 riigis ning et sellesse sektorisse kuulub maailmas hinnanguliselt üle 100 miljoni töökoha;

F.  arvestades, et mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on kõigi turumajanduste alustalaks, seisavad arengumaades silmitsi suurema regulatiivse koormusega kui ELis, ja et enamik neist tegutseb mitteametlikus majanduses, mis on väga muutlik ja mille puhul neil puuduvad õiguskaitse, tööõigused ja rahastamisvõimalused; arvestades, et maailmapanga 2014. aasta aruande „Doing Business“ kohaselt on kõige vaesemad riigid tegelikult need, mille suhtes rakendatakse kõige koormavamat regulatiivset koormust(19);

G.  arvestades, et industrialiseerimine (eriti kohalike väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ning väikeste ja keskmise suurusega tööstuste (VKTde) arengu läbi) on heaolu ja arengu mootoriks;

H.  arvestades, et ÜRO 1986. aasta arenguõiguse deklaratsioonis on arengut nimetatud põhiliseks inimõiguseks; arvestades, et deklaratsioonis võetakse omaks inimõigustel põhinev käsitus, mis tähendab kõigi inimõiguste (majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, kodaniku- ja poliitilised õigused) realiseerimist; ja arvestades, et deklaratsioonis kohustutakse samuti tugevdama rahvusvahelist koostööd;

I.  arvestades, et välismaised otseinvesteeringud võivad aidata saavutada säästva arengu eesmärke, mis kajastuvad UNCTADi ettepanekus investeerida säästva arengu eesmärkidesse (tegevuskava erasektori toetuste edendamiseks(20)), tingimusel, et välismaised otseinvesteeringud on nõuetekohaselt reguleeritud ja seotud riigisisese majanduse konkreetsete muutustega, eelkõige seoses tehnosiirde ja koolitusvõimaluste loomisega kohalikule tööjõule, sh naistele ja noortele;

J.  arvestades, et imporditariifidel on oluline osa valitsemissektori tuludes ning need võimaldavad tärkavatel tööstustel kasvada arengumaade siseturgudel; arvestades, et töödeldud põllumajandustoodete imporditariifid võivad luua ruumi lisaväärtuseks ja töökohtade loomiseks maapiirkondade majanduses, edendades samal ajal toiduga kindlustatust;

K.  arvestades, et 60 % arengumaade töökohtadest mitteametlikus sektoris on mikro-, väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ja arvestades, et 70 % mikro-, väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest ei saa finantsasutustelt rahastamist, kuigi nad vajavad seda majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks;

L.  arvestades, et maailma 100 suuremast majandusüksusest 51 on ettevõtted ning et 500 suurema hargmaise ettevõtte tegevus moodustab peaaegu 70 % maailma kaubandusest;

M.  arvestades, et keskmine tootmissektori lisaväärtus elaniku kohta on tööstusriikides 10 korda suurem kui arengumaades ja 90 korda suurem kui vähim arenenud riikides(21);

N.  arvestades, et arenenud ja arenguriikide eelarvepoliitiline manööverdamisruum on de facto piiratud ülemaailmsete investorite ja finantsturgude nõuetega; arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel mõjutab arenguriike eriti äriühingute tulumaksu vältimine, sest need riigid sõltuvad tulude suurendamisel äriühingute tulumaksust rohkem kui OECD riigid; arvestades, et tavad, mis hõlbustavad rahvusvahelistel korporatsioonidel ja üksikisikutel maksustamist vältida, on ELi liikmesriikides laialdaselt kasutusel;

O.  arvestades, et ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 2015. aasta järgse arengu tegevuskava vallas nõustav kõrgetasemeline rühm tegi pärast konsulteerimist 30 riigist pärit 250 äriühingu (aastatulu 8 miljardit USA dollarit) tippjuhtidega järelduse, et jätkusuutlikkus tuleb kavandada nende ettevõtlusstrateegiatesse, et kasutada ära ärivõimalusi jätkusuutlikuks majanduskasvuks; arvestades, et erasektori soovi toetada säästvat arengut takistab sageli selge eeskuju puudumine, kuidas ettevõtted peaksid avaliku sektoriga partnerlusi moodustama; arvestades, et erasektor võiks pakkuda kaupu ja osutada teenuseid vaestele kogukondadele ja inimestele, vähendades kulusid, suurendades valikuvõimalusi, kohandades kaupu ja teenuseid nende konkreetsetele vajadustele ning aidates kaasa keskkonna- ja sotsiaalsete tagatiste ja normide levikule;

P.  arvestades, et üldiselt tunnustatud määratluse puudumisel võib avaliku ja erasektori partnerlust määratleda kui mitme sidusrühma kokkuleppeid erasektori osapoolte, avaliku sektori asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, mille abil püütakse saavutada vastastikku kasulikku üldist eesmärki vahendite ja/või kogemuste jagamise teel;

Q.  arvestades, et 15 kahepoolsest institutsioonist koosnevad Euroopa arenguabi rahastamise institutsioonid (EDFI), mis etendavad tähtsat rolli pikaajalise rahastamise pakkumises erasektorile arenevates ja reformivates riikides, püüavad investeerida äriühingutesse, mille tegevus mõjutab arengut mitmel viisil, alates töökindlast elektrivarustusest ja puhtast veest ning lõpetades VKEde rahastamise ja põllumajanduslike väikeettevõtete turulepääsuga;

R.  arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlused on arenenud riikides, eriti Euroopa riikides ja USAs, juba aastakümneid levinud ühine vorm ning tänapäeval kasutavad neid arenguriikides laialdaselt enamik rahastajaid, moodustades umbes 15–20 % kogu taristuinvesteeringutest;

S.  arvestades, et 2,5 miljardit inimest, neist enamik arengumaades ja suuremas osas naised ja noored, on ikka veel tõrjutud äriringkondadest, ametlikust finantssektorist ning kinnisvara ja maa omandamise võimalustest ilma; arvestades, et arengumaades on sissetulekurühmades jätkuvalt 6–9 protsendipunktiline sooline lõhe; arvestades, et sotsiaalne dialoog on töökohtadel soolise võrdõiguslikkuse toetamise oluline vahend ja aitab muuta alaesindatust arengumaade äriringkondades;

T.  arvestades, et hästi kavandatud ja tõhusalt rakendatavad avaliku ja erasektori partnerlused suudavad mobiliseerida pikaajalist era- ja avaliku sektori rahastamist, luua innovatsiooni tehnoloogiates ja ärimudelites ning lisada mehhanisme tagamaks, et sellised partnerlused oleksid arenguga seotud tulemuste eest vastutavad;

U.  arvestades, et arenguriikide avaliku ja erasektori partnerlused on seni peamiselt keskendunud energiale, taristule ja telekommunikatsiooni sektoritele, samal ajal kui selliste sektorite nagu põllumajanduse, hariduse, keskkonnasäästlike tehnoloogiate, teadusuuringute ja innovatsiooni, tervishoiu ja omandiõiguste potentsiaal on jäänud nende partnerluste poolt valdavalt kasutamata;

V.  arvestades, et peaaegu kaks kolmandikku Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudest Aasia, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikidele viimase kümne aasta jooksul on olnud suunatud erasektori tegevusele; arvestades, et EIP Cotonou investeerimisrahastut on tunnustatud ainulaadse, riskivõtmisvõimelise, uuendatava fondina suurema riskiga investeeringute rahastamiseks erasektori arengu toetamisel;

W.  arvestades, et kuigi iga aasta liitub arengumaailma tööjõuga 45 miljonit tööotsijat(22), tunnistab 34 % ettevõtetest 41 riigis asjaolu, et nad ei suuda leida vajalikke töötajaid;

X.  arvestades, et muutuste kava kontekstis nähakse segarahastamist olulise vahendina täiendavate ressursside võimendamiseks, ühendades ELi toetuseid avaliku ja erasektori rahastajate pakutavate laenude või omakapitaliga; arvestades aga, et Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 16/2014 (segarahastamise kasutamise kohta) järeldustest ilmnes, et peaaegu poolte kontrollitud projektide puhul ei olnud toetuste põhjendamiseks piisavalt tõendeid, samal ajal kui paljude selliste juhtude puhul oli märge, et investeeringuid oleks tehtud ka ilma ELi toetuseta;

Y.  arvestades, et tootmissektoril, kus kogu maailmas oli 2009. aastal 470 miljonit töökohta ja 2013. aastal ligi pool miljardit töökohta(23), on suur potentsiaal tööhõive ja jõukuse loomiseks ning inimväärse ja kvalifitseeritud töö jaoks;

Z.  arvestades, et globaalne jõukus koguneb üha rohkem väiksearvulise rikka eliidi kätesse ning eeldatakse, et rikkaim 1 % elanikkonnast omab 2016. aastaks enam kui poolt globaalsest jõukusest;

AA.  arvestades, et õiglane ja progressiivne maksustamine koos heaolu ja sotsiaalse õigluse kriteeriumitega on kesksel kohal ebavõrdsuste vähendamisel, kujundades riigis jõukuse ümberjaotamist suurema sissetulekuga kodanikelt neile, kes seda kõige enam vajavad;

Pikaajaline strateegia koostööks erasektoriga

1.  tunnistab, et erasektori investeeringud arengumaadesse võivad aidata kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele, kui neid nõuetekohaselt reguleeritakse; tunneb heameelt nõukogu 12. detsembri 2014. aasta järelduste üle erasektori suurema rolli kohta arengukoostöös ja on nendega nõus; tunneb heameelt komisjoni algatuse üle soodustada erasektori saamist teiste, riiklike ja valitsusväliste arenguorganisatsioonide ning kaasavate ärimudelite, näiteks ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete kõrval oluliseks kaasava ja säästva arengu partneriks ÜRO säästva arengu eesmärkide raames, mis eeldab erasektorilt kohustust pühenduda heale valitsemistavale, vaesuse vähendamisele ja jõukuse loomisele jätkusuutlike investeeringute abil, samuti ebavõrdsuse vähendamisele, inimõiguste ja keskkonnanormide edendamisele ning kohalike majanduste võimestamisele; toonitab, et kõik kaasatud peavad era- ja avaliku sektori osaliste erinevaid rolle täielikult mõistma ja tunnistama;

2.  palub komisjonil jätkata aktiivset osalemist aruteludes 2030. aasta tegevuskava üle, tunnistades samal ajal erasektori mitmekesisust ja probleeme, mis esinevad kõige enam tõrjutute ja raskeimini kättesaadavate vaesuse leevendamisel; on arvamusel, et mis tahes ELi poliitika puhul, millega püütakse kaasata erasektorit arengualasesse tegevusse, tuleb täpsustada, millisele erasektorile see on suunatud;

3.  toonitab, et tulevastes partnerlustes 2030. aasta säästva arengu tegevuskava raames tuleb keskenduda rohkem vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisele; tuletab meelde, et ametlik arenguabi peab jääma peamiseks vahendiks kõigi vaesuse vormide kaotamisel ja arengumaade sotsiaalsete alusvajaduste rahuldamisel, ja et seda ei saa asendada erasektori rahastamisega; tunnistab võimalusi erasektori rahastamise võimendamiseks ametliku arenguabiga tingimusel, et järgitakse läbipaistvuse, aruandekohustuse, omaluse ning riigi prioriteetidele vastavuse ja võla jätkusuutlikkuse riski põhimõtteid;

4.  nõuab rohkem avaliku sektori investeeringuid kõigile kättesaadavatesse avalikesse teenustesse, eriti transpordi sektoris, joogivee, tervishoiu ja hariduse kättesaadavuse valdkonnas;

5.  on veendunud, et erasektor ja avalik sektor on kõige tulemuslikumad, kui nad teevad koostööd heas seisundis investeerimiskeskkonna, äritegevuse ja majanduskasvu aluste loomisel; rõhutab, et kõik partnerlused ja liidud erasektoriga peavad keskenduma jagatud väärtuse prioriteetidele, mis ühendavad ettevõtluseesmärgid ELi arengueesmärkidega, ja järgima rahvusvahelisi standardeid arengu tõhususe vallas; on arvamusel, et neid tuleb kujundada ja juhtida koos kõnealuste partnerriikidega, et tagada riskide, kohustuste ja tulude jagamine, kulutõhusus ja täpsed arengueesmärgid, korrapärased vahe-eesmärgid, selge aruandekohustus ja läbipaistvus;

6.  tervitab välismaise erasektori rolli arenguriikidesse investeerimise kaudu riikide arengu kiirendamisel; rõhutab samuti, kui tähtis on soodustada vastutustundlikku investeerimist, mis toetab kohalikke turge ja aitab leevendada vaesust;

7.  toetab Euroopa arenguabi rahastamise institutsioonide ühenduse (EDFI) tegevust, kuna selle liikmed varustavad arenguriikide ettevõtjaid kapitaliga nii ettevõtetesse otse investeerides kui ka kaudselt, andes kapitali kohalikele äripankadele ja tärkavate turgude börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatele fondidele, mille raames keskendutakse mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; nõuab tungivalt, et komisjon soosiks selliseid programme rahastamisel ja koostöö tegemisel, kuna erasektor on arenguriikides ülimalt oluline;

8.  nõuab tõhusamate läbipaistvus- ja aruandlusnormide väljatöötamist ELi tehnoloogiaettevõtete jaoks seoses sellise tehnoloogia eksportimisega, mida saab kasutada inimõiguste rikkumiseks, korruptsiooni soodustamiseks või ELi julgeolekuhuvide vastaseks tegevuseks;

9.  rõhutab, et ELi kaubandus-, investeerimis-, julgeoleku- ja arengupoliitika on omavahel seotud ning neil on otsene mõju arenguriikidele; tuletab meelde Lissaboni lepingu artiklit 208, milles sätestatakse poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõte, mille kohaselt tuleb arengukoostöö eesmärke arvesse võtta sellise poliitika puhul, mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid; nõuab kogu kaubandus- ja investeerimisvaldkonna poliitika hindamist arengule avaldatava mõju osas, eriti seoses universaalse juurdepääsuga üldist huvi pakkuvatele kaupadele ja teenustele; rõhutab, kui tähtis on täiustada säästva arengu peatükke kõikides tulevastes kahepoolsetes kaubanduskokkulepetes, et lisada sinna erasektori jaoks tõhusad aruandluskavad;

10.  rõhutab vajadust uurida, kuidas kaasata erasektorit veelgi rohkem Euroopa naabruspoliitika raames, et aidata luua Euroopa Liidu naabruses majanduskasvu ja töökohti, näiteks oskusteabe jagamise kaudu kapitalile juurdepääsemiseks;

11.  palub komisjonil edendada, toetada ja rahastada avaliku sektori sisest partnerlust esimese võimalusena ning hõlmata kohustuslikud ja avalikult kättesaadavad vaesuse ja sotsiaalse mõju eelhindamised, kui arenguprogramme rakendatakse koos erasektoriga;

12.  nõuab, et EL hõlmaks ametliku konsulteerimise kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kogukondadega, keda arenguprojektid otseselt ja kaudselt mõjutavad;

13.  toonitab ELi lisaväärtuse tohutut potentsiaali partnerluste moodustamiseks erasektoriga tihedas koostöös liikmesriikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellest paljudel on tõendatud tulemused koostööst erasektoriga; toonitab, et õigusriigi põhimõtetel põhinev täielikult toimiv turumajandus on jätkuvalt oluline majandus- ja sotsiaalarengut soodustav tegur ning see asjaolu peaks kajastuma ELi arengupoliitikas;

14.  väljendab heameelt ÜRO ettevõtete kaasamise raamistiku üle, kus rõhutatakse asjaolu, et tugev majanduskasvu edendav erasektor on hädavajalik säästva arengu eesmärkide saavutamiseks ning et erasektor aitab olulisel määral kaasa ühistele edusammudele majandus-, sotsiaal- ja keskkonna valdkonnas;

15.  väljendab heameelt erasektori osalemise üle OECD kõrgetasemelisel foorumil abi tõhususe teemal; peab sellega seoses eelkõige tervitatavaks algatusi uuenduslike viiside osas, millega võimendada erasektori vahendeid arengu rahastamiseks, ning 2011. aastal Busanis tehtud ühisavaldust, mis käsitleb avaliku ja erasektori koostöö laiendamist ja tõhustamist laiapõhjalise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu heaks;

16.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kahepoolse sidumata abi osakaal on pidevalt suurenenud, kuid väljendab muret jätkuvate seotud abi ametlike ja mitteametlike vormide pärast(24); kutsub ELi ja liikmesriike üles täitma Euroopa arengukonsensuse raames võetud kohustust edendada abi täiendavat lahtisidumist, mis läheks kaugemale olemasolevatest OECD soovitustest; rõhutab täiendavalt lahtiseotud abi majanduskasvu edendamise potentsiaali, millest saaks kasu arenguriikide kohalik tööstus; nõuab tegeliku abi („real aid“) suurendamist ja piirkondlike/kohalike väärtusahelate kestlikku ülesehitamist; nõuab kohalike osalejate edasist võimestamist ja keskendumist kestlike piirkondlike/kohalike väärtusahelate ülesehitamisele; rõhutab kohaliku ja piirkondliku omaluse, partnerriikide riiklike strateegiate ja reformikavade ning arenguprojektide kaasatuse ja kohalike tarneahelate kindlustamisega kaasneva lisaväärtuse olulisust; on veendunud, et arengupoliitikal on oluline roll praeguste ELi-suunaliste rändevoogude algpõhjustega tegelemisel;

17.  tunnistab samuti kõigi riikide ja eriti arenguriikide õigust kehtestada ajutisi kapitalipiiranguid, et hoida ära finantskriise, mis võivad tuleneda lühiajalistest ja volatiilsetest erakapitali rahavoogudest; nõuab selle õiguse piirangute kaotamist kõigist kaubandus- ja investeerimislepingutest, k.a WTOs;

18.  juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab võtma erasektori toetamisel arvesse juurdepääsetavust, sest selliste suurte elanikkonnarühmade nagu puudega inimeste väljajätmise tõttu jäävad eraettevõtted ilma sugugi mitte tühisest turuosast;

Arenguriikide kohaliku erasektori toetamine

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et arenguriikide mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on palju suurem regulatiivne koormus kui ELi mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, ning et neil puuduvad õiguskaitse ja omandiõigused ja nad tegutsevad muutlikus mitteametlikus majanduses; toonitab sellega seoses, kui tähtsad on maa kinnistamise süsteemid; rõhutab, et arenguriikide kohalikku erasektorit tuleb edendada näiteks rahastamisvõimaluste ja ettevõtluse edendamise abil; palub, et komisjon, teised abiandjad ja arenguasutused suurendaksid kohalike VKEde suutlikkuse arendamisele suunatud toetust;

20.  nõuab, et EL edendaks riiklikke arengustrateegiaid, mis kujundavad erasektori toetust arengule, kaasates erasektori arenguraamistikku, kus keskendutakse siseriiklikele ühistutele, VKEdele ja mikroettevõtjatele, eriti väiketalunikele, sest neil on suurim potentsiaal olla riikides õiglase arengu mootoriks;

21.  toonitab, et partnerluste loomist arengumaadega tuleb rohkem toetada, et ajakohastada nende õigusraamistikud, luues eraalgatustele sõbraliku keskkonna, pakkudes ettevõtetele toetusmehhanisme ning saavutades samal ajal reguleerimise abil õige tasakaalu investeeringuid soodustava õhkkonna ning avalike huvide ja keskkonna kaitse vahel; märgib, et arengumaades tuleb soodustada usaldusväärsete pangandussüsteemide ja maksuametite loomist, mis suudavad teostada tõhusat finantsjuhtimist ning avaliku ja erasektori vahendite haldamist; kutsub partnerriikide valitsusi üles kehtestama aegumisklausli, mille alusel saaks tühistada liigsed meetmed; märgib, et õigusaktide suhtes tuleks kohaldada mõju hindamist eesmärgiga hinnata negatiivset mõju töökohtade loomisele ning ohtusid keskkonnastandarditele;

22.  nõuab, et EL tugevdaks arenguriikide suutlikkust võtta kasutusele riigi tulud, et võidelda maksupettuse, korruptsiooni ja ebaseaduslike rahavoogudega, ja eelkõige aidata vähim arenenud riikidel ja ebakindlatel riikidel rajada tõhusamaid ja kindlaid juhtimisasutusi, k.a õiglaste ja tõhusate maksusüsteemide arendamise abil; nõuab seepärast, et EL ajakohastaks arenguriikidele antava rahalise ja tehnilise abi, et tagada suurem läbipaistvus ja aruandekohustus; nõuab, et EL, liikmesriigid, kõik 2011. aasta Busani tulemusliku arengukoostöö partnerluslepingule alla kirjutanud organisatsioonid, arenenud riigid ja arenguriigid täidaksid võetud kohustust suurendada korruptsiooni ja ebaseadusliku rahavoogude vastases võitluses tehtavaid jõupingutusi;

23.  nõuab, et komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (DG DEVCO) teeks koostööd siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadiga (DG GROW), et Euroopa ettevõtlusvõrgustiku alusel dubleerida väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtjate piirkondlikke tugistruktuure arenguriikides, mille eesmärk on aidata neil muutuda seaduslikuks, saada juurdepääs rahastamisele ja kapitalile ning turule ja ületada õiguslikud takistused ning toetada eelkõige neid esindavate vahendajaorganisatsioonide tugevdamist; rõhutab asjaolu, et edaspidi võiksid sellised struktuurid saada ka kohalike ja piirkondlike avaliku ja erasektori partnerluste algatamise kohtadeks eri valdkondades, alates põllumajandusest ja lõpetades kutseharidus- ja tervishoiuprogrammidega, aidates seeläbi kaasa suutlikkuse suurendamisele, teadmussiirdele ja kogemuste jagamisele ning kohalike ja rahvusvaheliste vahendite ühendamisele;

24.  kinnitab, et EL vastutab õiglase ülemaailmse maksusüsteemi toetamise eest, mis tähendab, et rahvusvahelistele korporatsioonidele tuleb kehtestada tulemuslikud ja kohustuslikud riigipõhised aruandlusnõuded, tuleb luua ettevõtete, usaldusfondide ja sarnaste õiguslike üksuste tegelikult kasusaavate omanike avalik register, tagada maksuteabe automaatne vahetamine ning maksuõiguste õiglane jaotus maksu- ja investeerimislepingute läbirääkimisel; on samuti seisukohal, et välismaiseid otseinvesteeringuid tuleks investeerida ainult ettevõtetesse ja fondidesse, kes on valmis avalikustama oma kasusaavad omanikud ja andma riigipõhiselt aru oma finantskontode kohta;

25.  tuletab meelde, et tollitariifirežiimid on õiguskeskkonna esmatähtis osa, mis on sihipäraselt suunatud vaeste vajadusi arvestavale erasektori arendamisele ja töökohtade loomisele; võtab siiski murega teadmiseks, et majanduspartnerluslepingutes kehtestatakse imporditariifide vähendamine mitmetes AKV riikide majandussektorites, samal ajal kui kogu ELi impordi suhtes kohaldatavate tariifide kaotamine tooks kaasa tariifitulude ulatusliku vähenemise, mõnel juhul kuni 15–20% valitsemissektori tuludest; nõuab tungivalt, et EL kujundaks oma kaubanduspoliitikat kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega;

26.  tunneb heameelt EIP 500 miljoni euro suuruse tulemusliku rahastamise vahendi üle Cotonou investeerimisrahastu raames, mis võimaldab EIP-l suurendada oma koostööd erasektoriga riskantsemates valdkondades ning suuremat väljakutset pakkuvates keskkondades; taunib EIP laenuvahendi vähendamist Aasia puhul; rõhutab, et EIP investeeringud Cotonou investeerimisrahastu raames tuleks viia demokraatliku omavastutuse põhimõtte kohaselt vastavusse riikide juhitavate arengustrateegiatega;

27.  rõhutab asjaolu, et ebakindlates riikides ja konfliktijärgses olukorras olevates riikides on erasektori arengu ees seisvad takistused suuremad kui mujal ning nõuavad sihipärasemat lähenemisviisi, et parandada investeerimiskliimat, kaotada tõkked, ebavajalikud ettevõtluse eeskirjad, turuvallutuslik käitumine ja korruptsiooni kõrge tase; soovitab sellega seoses, et komisjon tegeleks partnerriikidega ja erasektoriga poliitiliste reformide alase dialoogi raames, et saada üle sügavast usaldamatusest valitsuste ja erasektori vahel, mida tavapäraselt soodustab tulu tagaajav käitumine, semupoliitika ja vähene legitiimsus;

28.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja arenguriike üles suurendama oma jõupingutusi naiste majandusliku iseseisvuse edendamisel ning naisettevõtjate toetusmehhanismide loomiseks; märgib, et säästmisel põhineval lähenemisviisil naiste rahalisele kaasamisele on tõestatud kogemused; soovitab soolise aspekti arvessevõtmist kõikides partnerlusprogrammides, mis oleks ühendatud naiste, noorte, puuetega üksikisikute ettevõtluskoolitusega ja suunatud naissoost äriinglite võrgustikele; nõuab suurema toetuse andmist kohalikele naisettevõtjatele, et nad saaksid kasu erasektori juhitavast majanduskasvust; soovitab võtta vastu meetmed, et teostada järelevalvet naiste majandusliku iseseisvuse edendamise protsessi üle ning võtab teadmiseks, et Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul aitaks naiste ja meeste võrdväärne panus tööjõusse suurendada märkimisväärselt sissetulekut inimese kohta;

Euroopa ja rahvusvahelise ettevõtlussektori kaasamine säästva arengu saavutamisse

29.  toonitab, et erasektori potentsiaal pikaajalisele säästvale arengule kaasaaitamisel seisneb enamas kui rahalistes vahendites, kogemustes ja asjatundlikkuses ning hõlmab kohalike väärtusahelate ja turustuskanalite loomist, tuues kaasa töökohtade loomise, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamise, naiste õiguste ja võimaluste ning keskkonnasäästlikkuse edendamise, mõjuulatuse ja tõhususe suurenemise ning parema juurdepääsu kaubanduslikult kättesaadavatele ja taskukohastele toodetele, teenustele ja tehnoloogiale; nõuab, et Euroopa arengualased jõupingutused täidaksid olulist rolli selliste kokkulepitud rahvusvaheliste standardite nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni normide rakendamisel, mis hõlmaks koostööd ettevõtete ja investoritega, et tagada nende äritegevuses ja arenguriikide tarneahelates nimetatud juhtpõhimõtete ja OECD rahvusvahelistele ettevõtetele mõeldud suuniste täielik järgimine;

30.  rõhutab, et erasektori tõhusaks osalemises arengus on esmatähtis sotsiaaldialoog; rõhutab, et arenguriikidel on kohustus toetada sotsiaaldialoogi erasektori tööandjate, töötajate ja oma riigi valitsuse vahel, mis on hea valitsemistava ja riigi stabiilsuse edendamise viis; palub eelkõige arenguriikidel tagada, et sotsiaaldialoog hõlmaks ka eksportkauba tootmise eritsoone ja tööstusklastreid;

31.  rõhutab, et erasektor, eriti kohalikud VKEd peavad olema poliitilise dialoogi osa koos kõigi muude arengupartneritega, et soodustada vastastikust arusaamist ja tegeleda ootustega, et tagada seeläbi tulemuslikkus ja läbipaistvus; rõhutab sellega seoses, et ELi delegatsioonidel arenguriikides on oluline roll niisuguste dialoogide vahendajana; rõhutab positiivset rolli, mida täidavad ühistud sotsiaalselt kaasava arengu katalüsaatorina, ja nende suutlikkust anda kogukondadele töökohtade ja sissetuleku tekitamise abil rohkem mõjuvõimu; juhib eelkõige tähelepanu, et töötajad on moodustanud ühiste teenustega ühistud ja liidud, kes aitaksid neid tegutsemisel füüsilisest isikust ettevõtjana mitteametlikus majanduses, samal ajal kui maapiirkondades annavad hoiu-laenuühistud juurdepääsu pangateenustele, mis on paljudes kogukondades puudulikud, ning rahastavad väikeste ja mikroettevõtete asutamist; tunnistab, et erasektor hõlmab selliseid osalejaid nagu sotsiaalsed ettevõtted ja õiglase kaubanduse organisatsioonid, kes on põiminud sotsiaalsed ja keskkonnapõhimõtted oma töösse; kutsub komisjoni üles tunnistama neid jõupingutusi oma töös, mis on seotud erasektori rolliga arengus;

32.  kutsub komisjoni üles kaitsma investorite ja teiste sidusrühmade ettepanekut toetada vastavalt mittefinantsaruandlust käsitlevale ELi direktiivile siduvaid eeskirju ettevõtete sotsiaalse, keskkonnaalase ja inimõiguste alase aruandluse kohta, mis sisalduvad ÜRO säästva arengu eesmärkide uutes ettepanekutes;

33.  kutsub ELi üles aitama kaasa siseriiklike erasektori osaliste, eriti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate struktuuride, võrgustike ja organisatsioonide tugevdamisele ja loomisele, võttes arvesse nende rolli riiklikus ja piirkondlikus poliitikas;

34.  rõhutab, et üks peamisi piiranguid erasektori osaluse suurendamisele arenguriikides tuleneb usaldusväärsete projektide vähesusest, mille põhjuseks on nõrgad õigus-, institutsionaalsed ja eelarveraamistikud ja jõustamissuutlikkus, ning samuti investeeringute kavandamise ja projektide ettevalmistamiseks vajalike vahendite vähesusest; nõuab suurema tehnilise abi andmist partnerriikide avaliku sektori ettevõtete valdkonnale, et suurendada nende suutlikkust võtta endale vastutus avaliku ja erasektori partnerluse juhtimise eest ning võtta nende protsessi lõpus endale vastutus; rõhutab vajadust, et erasektor näeks ette pikaajalise investeerimistulu, sest sõltuvalt oma aktsionäridest võib neil muidu puududa pikaajaline nägemus, mis on vajalik tulu saamiseks sotsiaalsektoritest, mis täidavad inimarengus tähtsat rolli;

35.  märgib, et erasektori osalus arenguriikide taristus on 1990. aasta 18 miljardilt USA dollarilt suurenenud oluliselt 2013. aastaks 150 miljardile USA dollarile; nõuab pidevat tegevust selles suunas, märkides, et puudulik juurdepääs taristule on erasektori majanduskasvu peamine takistus, mis kahjustab toodangut ja töökohtade loomist;

36.  toonitab avaliku ja erasektori partnerluste tohutut potentsiaali põllumajanduses, et vältida omandiõiguste ja maaomandiga seotud kindlustunde suhtes kohaldatava selgelt määratletud ja tugeva õigusraamistiku tingimustes maa hõivamist ning tagada tugevam ja tulemuslikum põllumajandustootmine; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2014. aastal käivitati ELi programm maa valdamise tugevdamiseks Aafrika riikides; soovitab, et EL ja selle delegatsioon täidaksid tugevamat rolli koostöös partnervalitsustega, samuti EIPga ja Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondiga (IFAD) ja muude sarnaste organitega, kaasates erasektori põllumajandusprobleemide turupõhiste lahenduste väljatöötamisse; rõhutab vajadust luua rahalised stiimulid, et vältida selliste vaeste ja äärepoolseimate piirkondade elanike ja põllumajandustootjate tõrjumist, mille suhtes ei ole suurt ärihuvi või mis ei ole tõenäoliselt põllumajandustööstuse partnerite jaoks atraktiivsed; rõhutab, et need kaitsemeetmed peaksid hõlmama sotsiaalsete ja keskkonnaohtude hindamist, konsulteerimist asjaomaste kogukondade õiguspäraste esindajatega, saades nende vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku vastava projekti kohta ning õigusliku toetuse nendele kogukondadele, kui nad seda vajavad; nõuab, et komisjon täiendaks projekte järelevalvemenetlustega ja räägiks läbi lepingute läbivaatamise üle juhtude puhul, mis on põhjustanud kohalikule elanikkonnale kahju;

37.  rõhutab ka ohte, mis on seotud avaliku ja erasektori partnerlustega põllumajanduses, sealhulgas maa hõivamisega, mida tuleb vältida; rõhutab, kui tähtis on suunata abi väikepõllumajandustootjatele, eelkõige naistele; nõuab, et komisjon seoks kõik ELi vahenditega seotud avaliku ja erasektori partnerlused põllumajandussektoris ulatuslike väikepõllumajandustootjatele, karjakasvatajatele ja muudele haavatavatele maakasutajatele suunatud meetmetega, et kaitsta neid maale või veele juurdepääsu võimaliku kadumise eest; rõhutab, et need kaitsemeetmed peaksid hõlmama sotsiaalsete ja keskkonnaohtude hindamist vastava projekti algatamiseks ning õigusliku toetuse nendele kogukondadele, kui nad seda vajavad; soovitab asendada G8 uue ühenduse (New Alliance) projektid üldise Aafrika põllumajandusarengu programmi (CAADP) algatustega; rõhutab, et finants- ja sotsiaalhüvitised peavad olema siduvad kohustused ja et alati tuleb kaaluda alternatiivseid arengukavasid;

38.  soovitab, et EL jätkaks jätkusuutlikul viisil taastuvate ja rohelise energia projektide toetamist arenguriikides, eelkõige äärepoolseimates maapiirkondades; tunneb heameelt asjaolu üle, et üks EIP tulemusliku rahastamise vahendi prioriteete on energiavaldkonna investeeringud, mida tunnustatakse laialdaselt kui üht põhitegurit Aafrika majanduskasvu hoogustamisel; ootab, et innovatiivsed rahastamisvahendid soodustaksid erasektori investeeringuid taastuvenergiasse, energiatõhususse ja energiale juurdepääsule; ergutab ka EIP-l ja kõigil Euroopa arendamise finantsasutustel jätkama selliste investeerimisprojektide rahastamist, millega toetatakse kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist Aafrikas kooskõlas ELi kohustustega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames; tuletab meelde, et prioriteediks tuleb seada väikesemahulised põhivõrguvälised detsentraliseeritud taastuvenergia projektid, et tagada maapiirkondadele juurdepääs energiale, vältides suuremahuliste energiataristute võimalikke negatiivseid sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid;

39.  nõuab tungivalt, et EL töötaks välja tugeva õigusraamistiku, mis põhineks arengu tõhususe kriteeriumitel, mille raames erasektor peab toimima, sealhulgas pikaajaliste avaliku ja erasektori lepinguliste partnerluste edendamine; nõuab tungivalt, et EL edendaks kulutõhususe analüüsist lähtudes avaliku ja erasektori partnerlusi ainult juhul, kui muud odavamad ja väiksema riskiga rahastamisvõimalused ei ole kättesaadavad; kutsub ELi üles rakendama avaliku ja erasektori partnerlusprojektide suhtes tõhusaid kaitsemeetmeid, et tagada inimõiguste, sealhulgas naiste õiguste järgimine;

40.  väljendab heameelt saavutuste üle avaliku ja erasektori vahendite ühiskasutusse andmisel tervishoius ning ravimite kättesaadavuse parandamisel, samuti tehnosiirde potentsiaali suuremal ärakasutamisel arenguriikides; soovitab ELil tegutseda toetajana uute koostöövaldkondade avastamiseks, mis ulatuvad ravimitele juurdepääsust mittetoimivate tervishoiusüsteemide reformimiseni arenguriikides; rõhutab, et kohalike VKEde/ tööstussektori VKEde toetamist saab edendada mitte ainult rahastamisvahendite, vaid ka tehnosiirde, suutlikkuse suurendamise, jätkusuutliku tarnijate arendamise ja ettevõtlusalaste ühendusprogrammide abil;

41.  rõhutab, kui tähtis on sulgeda lõhe arenguriikide haridussüsteemi ja olemasoleva tööturu vahel; kutsub komisjoni üles soodustama programme ja toetama avaliku ja erasektori partnerlusi, mis hõlmavad kõiki koolide, ülikoolide, koolituskeskuste ja erasektori osaliste asjaomaseid sidusrühmi, et pakkuda tööturu jaoks asjakohaseid koolitus- ja haridusvõimalusi; ergutab duaalse kutseõppe asutuste rajamist, kus noored, kes läbivad ühe kutseala praktilistele aspektidele põhitähelepanu pööravat kutsealast õpipoisiõppe programmi, saavad ka erialastes kutseõppeasutustes teoreetilist õpet;

42.  juhib tähelepanu, et edukalt jätkusuutliku arengu saavutamiseks tuleb tugevdada valitsuste suutlikkust toimida reguleerijatena;

Erasektori kaasamise põhimõtted

43.  rõhutab asjaolu, et tegutsemiseks ettevõtlussektoris on vaja paindlikku lähenemisviisi, mida kohandatakse mitte ainult oodatavaid tulemusi, vaid ka sellist määra silmas pidades, mille kohaselt kohalikud tingimused soodustavad eraettevõtlust ja investeerimist; soovitab diferentseeritud lähenemisviisi seoses vähim arenenud riikide ja ebakindlate riikidega; võtab teadmiseks, et investeerimine ja erasektori osalemine säästva arengu eesmärkidega seotud sektorites on eri arenguriikide puhul väga erinev; kutsub rahastajaid üles andma suurema osa oma vähimarenenud riikidele antavast abist toetuse vormis;

44.  tunneb heameelt komisjoni erasektorit ja arengut käsitlevas teatises esitatud kriteeriumite üle otsetoetuste andmiseks erasektorile; nõuab kõiki erasektori partnerlusi hõlmava selgelt piiritletud raamistiku loomist, rakendades selleks võrdlusaluseid, näiteks mikroettevõtjatele suunatud meetmeid, krediidile juurdepääsu strateegiaid ja ebasoodsas olukorras rühmade, naiste ja noorte tööhõivesse kaasamist, mis peab tagama kooskõla poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, arengu tõhususe põhimõttega ja arengupoliitika eesmärkidega, eelkõige vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisega; on arvamusel, et kõik otsused avaliku ja erasektori partnerluste kasutamise edendamiseks nende ühendamise kaudu arenguriikides peaksid põhinema nende mehhanismide põhjalikul hindamisel seoses arengumõjuga, aruandekohuslusega ja läbipaistvusega ning varasemast kogemusest saadud õppetundidega;

45.  väljendab muret selle pärast, et alati ei ole kehtestatud kaitsemeetmeid, et tagada avaliku sektori rahaliste vahendite sihtotstarbeline kasutamine; rõhutab, et mõõdetavates väljundinäitajates, järelevalve- ja hindamismehhanismides tuleb kokku leppida projekti ettevalmistavas etapis, tagades samal ajal, et investeeringud on kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste, sotsiaalsete ja keskkonnanormidega ja läbipaistvusega ning et erasektor maksab õiglase osa maksudest, rõhutab riski hindamise, võla jätkusuutlikkuse, läbipaistvuse ja investeeringukaitse tähtsust; toonitab riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna ametliku nõustamis- ja järelevalverolli tähtsust täieliku aruandekohusluse ja läbipaistvuse tagamisel; soovitab tagada arenguriikides, kus arenguprojekt läbi viiakse, ettevõtete poolse kuritarvitamise ohvritele tulemusliku juurdepääsu õigusemõistmisele ja hüvitisele;

46.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et arengupartnerlustes osalevad ettevõtted tegutsevad vastavalt säästva arengu eesmärkidele ning peavad kinni ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtetest ja austavad neid; toetab igati ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete tõhusat ja ulatuslikku levitamist ja rakendamist nii ELis kui ka mujal ning rõhutab, et ÜRO juhtpõhimõtete tõhusas rakendamises esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb võtta kõik vajalikud poliitilised ja seadusandlikud, sh õiguskaitse kättesaadavust puudutavad meetmed; soovitab, et kõik arenguriikides tegutsevad ettevõtted tagavad vastavalt OECD suunistele rahvusvahelistele ettevõtetele teatava läbipaistvuse seoses inimõiguste austamisega, panustamisega arenguriikide sotsiaalsesse ja keskkonnaalasesse heaolusse ning tehes koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega toimuva partnerluse kaudu; rõhutab, et on vaja, et liikmesriigid koostaksid riiklikud kavad ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning eelkõige konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevate OECD hoolsuskohustuse suuniste rakendamiseks;

47.  rõhutab, et ELi kaubandus- ja arengupoliitikas tuleb respekteerida arenguriikide ja eelkõige vähim arenenud riikide poliitilist ja majanduspoliitilist vabadust säilitada vajaduse korral peamised imporditollimaksud ning edendada kohalikus töötlevas ja põllumajandustööstuses erialast ettevalmistust nõudvate korralike töökohtade loomist, kuna need võimaldavad saavutada kõrgemat omamaist lisandväärtust, tööstuse kasvu, ekspordi kasvu ja mitmekesistamist, mis on kaasava majandusliku ja sotsiaalse uuenemise tähtsad tegurid; palub ELil ja liikmesriikidel edendada konkreetseid meetmeid, mille abil tagada, et rahvusvahelised korporatsioonid maksavad makse selles riigis, kus nad kasumit teenivad, ning edendada riikide kaupa liigendatud erasektori aruandlust, parandades sellega kohalikku vahendite kaasamise võimekust ja ausat konkurentsi;

48.  soovitab ELil toetada ÜRO raames inimõigustealase rahvusvahelise õigusakti väljatöötamist rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste ettevõtete suhtes, kuna see täpsustab rahvusvaheliste korporatsioonide kohustusi inimõiguste valdkonnas, samuti korporatsioonide kohustusi riikide ees, ning sellega luuakse tõhusad õiguskaitsevahendid ohvritele juhtudeks, kui riigi kohtusüsteem ei ole selgelt võimeline korporatsioonidele süüdistusi esitama;

49.  tunneb heameelt komisjoni seisukoha üle, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni inimväärse töö tagamise suuniste strateegilisi sambaid tuleb tugevdada, sest see on võimalus tegeleda ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutusega, eelkõige kõige tõrjutumate isikute hulgas, kelle hulka kuuluvad naised, lapsed, eakad ja puuetega isikud; rõhutab, et on vaja, et ettevõtted toetaksid töötajate õiglast kohtlemist ja tagaksid ohutud ja tervislikud töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaaldialoogi, võimaldades samal ajal konstruktiivseid suhteid töötajate, juhtkonna ja töövõtjate vahel;

Edasine plaan: vajalikud sammud selleks, et muuta erasektor arengupoliitikas jätkusuutlikuks partneriks

50.  kutsub Euroopa institutsioone ja asutusi üles looma selge ja struktureeritud raamistiku erasektoriga sõlmitavate partnerluste ja liitude haldamiseks arenguriikides ning rõhutab, et erasektori rolli suurendamisega üheaegselt on tähtis töötada välja asjakohased kaitsemeetmed ja institutsioonilised oskused;

51.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles töötama välja selget ja konkreetset strateegiat, millega tagada erasektori tegevuse kooskõla arenguriikide valitsuste ja kodanikuühiskonna arenguprioriteetidega;

52.  nõuab, et ELi tasandil loodaks valdkondlikud mitmeid sidusrühmi hõlmavad platvormid, mis ühendavad erasektorit, kodanikuühiskonna organisatsioone, vabaühendusi, mõttekodasid, partnerriikide valitsusi, rahastajaid, koostööorganisatsioone, sotsiaalseid ettevõtteid ja teisi sidusrühmi, et saada partnerite seas üle kahtlustest ja usalduse puudumisest ning leida lahendus väljakutsetele, mis tekivad tahtmatult ühiste arengusekkumiste tõttu; rõhutab sellega seoses olulist rolli, mida ELi delegatsioonid eri riikides täidavad niisuguste dialoogide vahendajana; märgib, et komisjoni ettepanek olemasolevate mehhanismide, näiteks arenguteemalise poliitikafoorumi tugevdamiseks on samm õiges suunas;

53.  tunnistab kontrollikoja soovitust, et komisjon peaks selgelt demonstreerima ELi toetuste rahalist ja arengualast täiendavust ühendamisprojektide puhul; tervitab komisjoni kavatsust laiendada segarahastamise ulatust nii, et see hõlmaks muid valdkondi peale taristu, näiteks säästvat põllumajandust, sotsiaalsektorit ja kohaliku erasektori arengut, kui komisjon sellele heakskiidu annab; nõuab siiski, et kõik segarahastamisega seotud tegevused peavad olema täielikult kooskõlas arengu tõhususe põhimõtetega, näiteks omavastutuse, aruandekohusluse ja läbipaistvusega, tagades et need aitavad kaasa säästva arengu eesmärkidele; kutsub komisjoni üles hindama laenude ja toetuste ühendamise mehhanismi ja tugevdama oma haldussuutlikkust seoses segarahastamise projektidega, nagu on soovitanud kontrollikoda; kutsub komisjoni üles demokratiseerima rahastamisvahendite ühendamise ELi platvormi ja piirkondlike segarahastamisvahendite struktuuri, kaasates nõuetekohaselt kõik kohaliku tasandi sidusrühmad, sealhulgas partnervalitsused, riikide parlamendid, erasektori osalejad, ametiühingud ja kohalikud kogukonnad; nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks abitoetuste loomise ja nende summade kehtestamise kriteeriumeid ning täpsustaks üksikasjalikult iga projekti segarahastamise lisaväärtust;

54.  nõuab senise EIP välislaenude mandaadi laiendamist, et EIP saaks suurendada enda rolli säästva arengu saavutamisel ning eelkõige osaleda aktiivsemalt uues erasektori strateegias segarahastamise, projektide kaasrahastamise ning kohaliku erasektori arendamise kaudu; nõuab samuti suuremat läbipaistvust ja aruandekohustust EIPga seotud partnerlustes ja projektides; tuletab meelde, et EIP-le antud ELi tagatisega finantstehingud arenguriikides peavad lähtuma vaesuse vähendamise ja pikas perspektiivis vaesuse kaotamise põhieesmärgist; kutsub EIP ja muid liikmesriikide arenguabi finantsasutusi üles tagama, et nendelt toetust saavad ettevõtted ei tegele maksudest kõrvalehoidumisega;

55.  kutsub komisjoni üles tagama, et madala sissetulekuga ja ebakindlates riikides erasektoriga loodavad partnerlused ja laenud seotakse kodanikuühiskonna organisatsioonidele antavate otsetoetustega ja viiakse vastavusse asjaomaste riikide arenguprioriteetidega, et tagada kodanike osalus ja kaasamine kodanikuühiskonna organisatsioone, kohalikke omavalitsusi ja ametiühinguid ühendavatesse paljusid sidusrühmi hõlmavatesse protsessidesse;

56.  kutsub komisjoni üles tagama, et kõigil ELi delegatsioonidel oleks koolitatud ja kvalifitseeritud töötajad, kes on aktiivselt ette valmistatud toetama ja rakendama partnerlusi erasektori osapooltega; märgib, et lubadus kiirendada EIP kontorite asukohtade kokkuviimist ELi delegatsioonidega on samm õiges suunas; kutsub komisjoni üles kasutama kohapeal nende liikmesriikide parimaid tavasid, kelle saatkonnad on tavaliselt erasektori osapoolte jaoks esmaseks kontaktpunktiks;

57.  nõuab komisjoni poolt kindlamat pühendumist seoses komisjoni poliitilise mõjuvõimu kasutamisega ja võimaluste otsimisega dialoogi pidamiseks partnerriikide valitsuste ja kohalike asutuste juures, et aidata kaasa tihedamale ja positiivsemale suhtlusele erasektoriga; toonitab, et riigistrateegia dokumendid, riiklikud soovituskavad ja eelarvetoetus võivad olla kõige väärtuslikumad vahendid partnerriikide ettevõtlusreformide sihipärasuse tagamisel partnerriikides ja siseriikliku industrialiseerimise edendamisel; soovitab, et EL kiidaks heaks ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi tegevuskava säästva arengu eesmärkidesse investeerimise kohta; juhib tähelepanu asjaolule, et avaliku ja erasektori partnerluste väljatöötamine, struktureerimine ja rakendamine on jätkuvalt probleemiderohke ja keeruline tegevus ja nende edu sõltub ka selle keskkonna võimalustest, kus nad tegutsevad;

58.  rõhutab, et vastutus tulemusliku ühise tegutsemise eest lasub mitte ainult rahastajatel ja asjaomastel ettevõtetel, vaid ka partnerriikide valitsustel; kutsub ELi üles töötama partnerriikide suutlikkuse suurendamise tugevdamise kallal, et hinnata avaliku ja erasektori partnerlusprojektides osalemise võimalusi; rõhutab, et hea valitsemistava, õigusriigi põhimõtted, ettevõtlusreformi raamistik, korruptsioonivastased meetmed, avaliku sektori finantsjuhtimine ja tõhusad avalik-õiguslikud asutused on investeeringute, innovatsiooni ja erasektori arengu seisukohast esmatähtsad;

59.  nõuab suuremat keskendumist rahastajate vahelisele kooskõlastamisele ja ühisele programmitööle, samuti keskset tähelepanu mõõdetavate tulemuste ja arenguväljundite saavutamisele, et maksimeerida ELi arengupoliitika mõju ja tagada arenguga seotud kulutuste puhul täielik aruandekohustus;

o
o   o

60.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO peasekretärile, ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsile, ÜRO Tööstusarengu Organisatsioonile ja 2015. aasta järgse tegevuskava kõrgetasemelisele rühmale.

(1) http://unctad.org/en/PublicationsLibrary/wir2014_en.pdf.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0163.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0059.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0196.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0250.
(6) http://www.oecd.org/development/effectiveness/49650173.pdf.
(7) http://www.mofa.go.jp/mofaj/annai/honsho/seimu/nakano/pdfs/hlf4_5.pdf.
(8) http://www.ifc.org/wps/wcm/connect/topics_ext_content/ifc_external_corporate_site/idg_home/p4p_home.
(9) http://www.uncsd2012.org/content/documents/727The%20Future%20We%20Want%2019%20June%201230pm.pdf.
(10) http://www.ohchr.org/Documents/Publications/GuidingPrinciplesBusinessHR_EN.pdf.
(11) http://www.oecd.org/corporate/mne/34873731.pdf.
(12) http://unctad.org/en/PublicationsLibrary/diaepcb2012d5_en.pdf
(13) http://www.afdb.org/fileadmin/uploads/afdb/Documents/Policy-Documents/2013-2017_-_Private_Sector_Development_Strategy.pdf.
(14) http://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_emp/---emp_ent/---multi/documents/publication/wcms_094386.pdf.
(15) http://www.unido.org/fileadmin/Lima_Declaration.pdf
(16) http://www.un.org/disabilities/documents/convention/convention_accessible_pdf.pdf.
(17) http://www.fao.org/nr/tenure/voluntary-guidelines/en/.
(18) http://www.unido.org/fileadmin/user_media/Services/PSD/WP4_2014_Industrialisation_and_social_well-being.pdf.
(19) Maailmapanga Grupp, „Doing Business 2014: Understanding Regulations for Small and Medium-Size Enterprises”, 29. oktoober 2013.
(20) http://unctad.org/en/PublicationChapters/wir2014ch4_en.pdf.
(21) http://www.unido.org/fileadmin/user_media/Services/PSD/WP4_2014_Industrialisation_and_social_well-being.pdf.
(22) „Building an Employment-Oriented Framework for Strong, Sustainable and Balanced Growth“ ILO ja IMF kõrgetasemelise konverentsi taustadokumendis „The Challenges of Growth, Employment and Social Cohesion“, ILO, 2010.
(23) https://www.unido.org/fileadmin/user_media/Research_and_Statistics/UNIDO_IDR_2013_main_report.pdf.
(24) ActionAid (2005): aruanne „Real Aid: An Agenda for Making Aid Work”, lk 4.

Õigusalane teave