Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 28. aprill 2016 - BrüsselLõplik väljaanne
ELi ja Gruusia vaheline ühise lennunduspiirkonna leping (Horvaatia ühinemine) ***
 ELi ja Iisraeli vaheline Euroopa – Vahemere piirkonna lennundusleping (Horvaatia ühinemine) ***
 Konventsioon tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö kohta (Horvaatia ühinemine) *
 Bolesław G. Piecha puutumatuse äravõtmise taotlus
 Lapse huvide kaitse ELis Euroopa Parlamendile adresseeritud petitsioonide põhjal
 Euroopa Liidu Raudteeamet ***II
 Raudteesüsteemi koostalitlusvõime Euroopa Liidus ***II
 Raudteede ohutus ***II
 Finantsinstrumentide ja -lepingute puhul korraldatud näitajatena kasutatavad indeksid ***I
 Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Komisjon ja rakendusametid
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruanded
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufond
 Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Parlament
 Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
 Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Kohus
 Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Kontrollikoda
 Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
 Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Regioonide Komitee
 Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa välisteenistus
 Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Ombudsman
 Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Andmekaitseinspektor
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo (BERECi büroo)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Politseikolledž (CEPOL)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Keskkonnaamet (EEA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Ravimiamet (EMA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Raudteeagentuur (ERA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Koolitusfond (ETF)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa amet (eu-LISA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euratomi Tarneagentuur (ESA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Politseiamet (Europol)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa GNSSi Agentuur (GSA)
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ühisettevõte ARTEMIS
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ühisettevõte Clean Sky
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ühisettevõte ECSEL
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ühisettevõte ENIAC
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – innovatiivsete ravimite algatuse teine ühisettevõte
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ühisettevõte SESAR
 Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruanne
 Haiglate ja koolide ründamine kui rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumine
 Üldsuse juurdepääs dokumentidele aastatel 2014-2015
 Naissoost koduabilised ja hooldajad ELis
 Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine digitaalajastul

ELi ja Gruusia vaheline ühise lennunduspiirkonna leping (Horvaatia ühinemine) ***
PDF 231kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu muutmise protokolli sõlmimist liidu ja selle liikmesriikide nimel, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (12227/2014 – C8-0035/2015 – 2014/0134(NLE))
P8_TA(2016)0138A8-0128/2016

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12227/2014),

–  võttes arvesse protokolli eelnõu (12226/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0035/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku, artikli 99 lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A8-0128/2016),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gruusia valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Iisraeli vaheline Euroopa – Vahemere piirkonna lennundusleping (Horvaatia ühinemine) ***
PDF 232kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi valitsuse vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu muutmise protokolli liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (12265/2014 – C8-0102/2015 – 2014/0187(NLE))
P8_TA(2016)0139A8-0129/2016

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12265/2014),

–  võttes arvesse protokolli eelnõu (12264/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0102/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja artikli 99 lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A8-0129/2016),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Iisraeli Riigile.


Konventsioon tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö kohta (Horvaatia ühinemine) *
PDF 233kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon soovituse kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva 18. detsembri 1997. aasta konventsiooniga tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö kohta (COM(2015)0556 – C8-0376/2015 – 2015/0261(NLE))
P8_TA(2016)0140A8-0054/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2015)0556),

–  võttes arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemisakti artikli 3 lõikeid 4 ja 5, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0376/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0054/2016),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


Bolesław G. Piecha puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 244kWORD 67k
Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Bolesław G. Piecha puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2015/2339(IMM))
P8_TA(2016)0141A8-0152/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Bolesław G. Piecha puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 29. oktoobril 2015. aastal Poola Vabariigi peaprokurör seoses Poola maanteetranspordi peainspektori algatatud menetlusega (Główny Inspektor Transportu Drogowego) (viitenumbriga CAN-PST-SCW.7421.653220.2014.13.A.0475) ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 23. novembril 2015. aastal,

–  võttes arvesse, et Bolesław G. Piecha loobus õigusest anda selgitusi kodukorra artikli 9 lõike 5 kohaselt,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 105 lõiget 2 ja artiklit 108 ning parlamendiliikme või senaatori mandaadi täitmist käsitleva Poola 9. mai 1996. aasta seaduse artikli 7b lõiget 1 ja artikli 7c lõiget 1,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0152/2016),

A.  arvestades, et Poola Vabariigi peaprokurör edastas Poola maanteetranspordi peainspektori taotluse võtta Poolast valitud Euroopa Parlamendi liikmelt Bolesław G. Piechalt puutumatus seoses õigusrikkumisega 20. mai 1971. aasta väärteokoodeksi artikli 92a tähenduses koostoimes 20. juuni 1997. aasta liiklusseaduse artikli 20 lõikega 1; arvestades, et väidetava õigusrikkumise puhul on tegemist asulasisesel teel lubatud piirkiiruse ületamisega;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 9 kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmetel oma liikmesriigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle liikmesriigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 105 lõike 2 ja artikli 108 kohaselt ei saa parlamendiliiget ega senaatorit võtta kriminaalvastutusele ilma Seimi või Senati nõusolekuta;

D.  arvestades, et sellest lähtuvalt peab Euroopa Parlament otsustama, kas Bolesław G. Piechalt tuleks puutumatus ära võtta või mitte;

E.  arvestades, et väidetav õigusrikkumine pandi toime enne seda, kui Bolesław G. Piecha sai Euroopa Parlamendi liikmeks; arvestades, et kõnealune väidetav õigusrikkumine pandi toime ajal, mil Bolesław G. Piecha oli Poola Senati liige; arvestades, et sellest tulenevalt ei ole õigusrikkumine vahetult või ilmselt seotud Bolesław G. Piecha poolt Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisega;

F.  arvestades, et Bolesław G. Piecha saatis Poola Maanteetranspordi Peainspektsioonile vastusena peainspektori algatatud menetlusele avalduse, milles nõustus tasuma trahvi väärteokoodeksi artiklis 92a osutatud õigusrikkumise toimepanemise eest; arvestades, et sellest tulenevalt on raske leida tõendeid fumus persecutionis’e kohta, st Euroopa Parlamendil puudub alus piisavalt tõsiseks ja täpseks kahtluseks, et taotluse esitamise eesmärk on tekitada asjaomasele parlamendiliikmele poliitilist kahju;

1.  otsustab Bolesław G. Piecha puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Poola Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Bolesław G. Piechale.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Lapse huvide kaitse ELis Euroopa Parlamendile adresseeritud petitsioonide põhjal
PDF 167kWORD 70k
Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon lapse parimate huvide kaitse kohta kogu ELis, lähtudes Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonidest (2016/2575(RSP))
P8_TA(2016)0142B8-0487/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 228,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 24,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikleid 8 ja 20, milles rõhutatakse valitsuste kohustust kaitsta lapse identiteeti, sh lapse perekondlikke suhteid,

–  võttes arvesse 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooni, eriti selle artikli 37 punkti b,

–  võttes arvesse 29. mai 1993. aasta Haagi konventsiooni lastekaitse ja rahvusvahelises lapsendamises tehtava koostöö kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000(1) (Brüssel IIa),

–  võttes arvesse lapse õigusi käsitlevat ELi tegevuskava (COM(2011)0060),

–  võttes arvesse lapse õiguste Euroopa foorumi üheksanda koosoleku jaoks koostatud aruteludokumendis sisalduvaid suuniseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti poolt läbi viidud lastekaitsesüsteemide kaardistamist,

–  võttes arvesse arvukaid petitsioone laste heaolu küsimustega tegelevate asutuste tegevuse ning laste õiguste kaitse, lapse isikuhooldusõiguse, lapseröövi ja lastehoolduse kohta, mis petitsioonikomisjon on aastate jooksul saanud mitmesugustest ELi liikmesriikidest, ning soovitusi, mis on esitatud aruannetes teabekogumisvisiitide kohta Saksamaale (23.-24. november 2011, Jugendamt), Taani (20.-21. juuni 2013, sotsiaalamet) ja Ühendkuningriiki (5.-6. november 2015, lapsendamised vanemliku nõusolekuta),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi vahendaja (vanema sooritatud rahvusvahelise lapseröövi korral) rolli ja tegevust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 216 lõiget 2,

A.  arvestades, et lapse parimad huvid peavad olema ülimuslikud kõikides otsustes, mis on seotud lastehoolduse küsimustega kõikidel tasanditel;

B.  arvestades, et EL võib võtta perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevaid meetmeid (ELi toimimise lepingu artikli 81 lõige 3), sh lapsendamise valdkonnas;

C.  arvestades, et suurem liikuvus ELis on põhjustanud üha arvukamaid piiriülese lastekaitse probleeme, mis hõlmavad isikuhooldusõiguse äravõtmist;

D.  arvestades, et lapse isikuhooldusõigusega seotud probleemid mõjutavad märkimisväärselt kõigi asjaomaste elu ja ühiskonda tervikuna, ja arvestades, et Brüsseli IIa määruses on nõrku kohti, ja et selle eelseisev läbivaatamine on hea võimalus määruse sätete tõhustamiseks;

E.  arvestades, et sellise põhivabaduse nagu liikumis- ja elukohavabaduse kasutamine ei tohiks suurendada ohtu lapse pereelu õigusele;

F.  arvestades, et lastel, kelle vanemad kasutavad vaba liikumise õigust, on kooskõlas põhiõiguste harta artikliga 24 õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma vanematega, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus;

1.  tuletab meelde, et paljudest lastega seotud juhtumite kohta esitatud petitsioonidest ilmneb, et Brüsseli IIa määruse rakendamine on probleemne;

2.  on arvamusel, et kõik lastekaitsesüsteemid peaksid hõlmama rahvusvahelisi ja piiriüleseid mehhanisme, mis arvestaksid piiriüleste konfliktide eripäraga;

Lastekaitse ja õigusalane koostöö ELis

3.  palub liikmesriikidel kehtestada lastega seotud piiriüleste juhtumite riiklikes koordineerimisraamistikes järelevalve- ja hindamissüsteemid (koos asjakohase sotsiaal-majandusliku ja kodakondsuse alusel liigitatud statistikaga); soovitab komisjonil koordineerida teabe edastamist asjaomaste liikmesriikide asutuste seas;

4.  palub nõukogul anda aru liikmesriikides rakendatavate konkreetsete meetmete kohta, et luua koostoime 28 liikmesriigi lastekaitsesüsteemide vahel;

5.  nõuab mõiste „alaline elukoht“ selgemat määratlust läbivaadatud Brüsseli IIa määruses;

6.  toonitab Brüsseli IIa määruses sätestatud riiklike asutuste kohustust tunnustada ja täita kohtuotsuseid, mis on tehtud lastega seotud kohtuasjades teises liikmesriigis; palub liikmesriikidel tihendada ja parandada kohtute koostööd lastega seotud kohtuasjades;

7.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kaasrahastada ja edendada platvormi loomist, mis pakub abi muude ELi riikide kodanikele perekonnaga seotud kohtumenetlustes, ja ühtse Euroopa abitelefoni loomist lapseröövi või laste väärkohtlemise juhtumiteks, samuti nõustamist, mis puudutab hooldust ja lapsendamist käsitlevaid kohtumenetlusi;

8.  palub komisjonil välja anda selged ja hõlpsasti kättesaadavad juhised, milles antakse ELi kodanikele praktilist teavet lastekaitse institutsioonilise korralduse kohta, keskendudes eelkõige lapsendamisele või paigutamisele [hooldeasutusse/kasuperekonda] vanemliku nõusolekuta ja vanemate õigustele eri liikmesriikides;

Sotsiaalametite osa lastekaitses

9.  palub, et liikmesriigid võtaksid kasutusele ennetava lähenemisviisi ning tagaksid asjakohase ja piisavate vahenditega poliitika, et vältida võimaluse korral hooldusmenetluste algatamist varajase hoiatamise menetluste ja järelevalvemehhanismide abil ning pakkudes piisavat toetust perekondadele esmaste hooldajatena, eelkõige haavatavates kogukondades, mida ohustab sotsiaalne tõrjutus;

10.  toonitab, et iga juhtumi puhul eraldi nõuetekohast hindamist perekonnaga seotud probleemide puhul ei tohiks takistada kokkuhoiumeetmetest tulenevad eelarvekärped, eelkõige juhul, kui need võivad mõjutada sotsiaalteenuste kvaliteeti;

11.  palub, et komisjon ja liikmesriigid näeksid ette spetsialiseeritud koolituse ja hariduse sotsiaaltöötajatele ja kõikidele teistele töötajatele, kes tegelevad lapsi puudutavate piiriüleste kohtuasjadega;

12.  palub, et selle liikmesriigi asjakohased asutused, kus otsustatakse saata sotsiaaltöötajad uurima lapsendamise või [hooldeasutusse/kasuperekonda] paigutamise juhtumit teise liikmesriiki, teavitaksid tolle liikmesriigi asutusi uurimise läbiviimisest;

Lastekaitsega seotud kohtumenetlused

13.  palub liikmesriikidel määrata perekonnakohtutes või piiriülestes vahendamisasutustes erikojad, kes tegeleksid lastega seotud piiriüleste asjadega; toonitab, et kohtuotsusele järgneva olukorra nõuetekohane järelevalve on määrava tähtsusega, sealhulgas ka siis, kui see hõlmab kontakti lapsevanematega;

14.  palub, et liikmesriigid rakendaksid järjepidevalt 1963. aasta Viini konventsiooni sätteid ning tagaksid, et saatkondi või konsulaaresindusi teavitataks algusest peale kõikidest lastekaitsega seotud menetlustest, mis puudutavad nende riikide kodanikke, ja et neil oleks täielik juurdepääs kõikidele asjaomastele dokumentidele; teeb ettepaneku lubada konsulaarasutustel võtta osa kohtumenetluse kõikidest etappidest;

15.  palub, et liikmesriigid tagaksid lapsevanematele regulaarse külastuse õigused, välja arvatud juhul, kui see kahjustaks lapse parimaid huve, ning võimaldaksid lapsevanematel rääkida oma lastega külastuste ajal emakeeles;

16.  soovitab, et liikmesriigid annaksid lapsevanematele lastega seotud kohtumenetluste algusest peale ja igas etapis täielikku ja selget teavet menetluste ning võimalike tagajärgede kohta; palub neil teavitada lapsevanemaid õigusabi ja -nõustamise eeskirjadest, andes neile näiteks loetelu kakskeelsetest spetsialiseerunud advokaatidest ja pakkudes tõlkevõimalusi, et vältida juhtumeid, kus lapsevanemad annavad nõusoleku, saamata täielikult aru võetud kohustuste tähendusest; soovitab samuti pakkuda vajalikku toetust lapsevanematele, kellel on raskusi kirjaoskusega;

17.  soovitab kehtestada tsiviilkohtumenetluse käigus lapse ärakuulamise miinimumstandardid kooskõlas põhiõiguste harta artikliga 24;

18.  teeb ettepaneku kuulata lapsevanemad ja lapsed kohtuniku, eksperdi või sotsiaaltöötaja ees eraldi ära, et vältida laste mõjutamist või lojaalsusega seotud konfliktide ohvriks langemist;

19.  soovitab kehtestada piirmäärad piiriülese lastekaitsega seotud kohtumenetluste iga etapi kestuse jaoks, et lapse laiendatud perekonna liikmetel oleks piisavalt aega esitada lapsendamistaotlus või lapsevanematel oma probleemid lahendada ja esildada jätkusuutlikke alternatiive enne lõpliku lapsendamisotsuse tegemist; on arvamusel, et enne mis tahes alalise lahenduse, näiteks lapsendamise kindlakstegemist tuleb uuesti nõuetekohaselt hinnata bioloogilise perekonna olukorda;

20.  kutsub liikmesriike üles andma alkoholi- või uimastisõltlastest lapsevanematele aega, et neil oleks tegelik võimalus taastuda, enne kui kohus teeb lõpliku otsuse nende lapse lapsendamise kohta;

21.  palub, et komisjon pööraks erilist tähelepanu kõikidelt asjaomastelt riikliku ja Euroopa tasandi huvirühmadelt saadud soovitustele piiriülese vahendamise kohta;

Laste paigutamine [hooldeasutusse või kasuperekonda] ja lapsendamine

22.  sedastab, et ELis ei ole mehhanismi, mis võimaldaks teistes liikmesriikides väljastatud riigisisese lapsendamiskorralduse automaatset tunnustamist; palub, et liikmesriigid ja komisjon reguleeriksid riigisisese lapsendamise tunnustamist, võttes arvesse lapse parimaid huve ning järgides nõuetekohaselt mittediskrimineerimise põhimõtet;

23.  kutsub liikmesriike üles innustama 1993. aasta Haagi konventsiooniga veel mitte ühinenud riike seda tegema, sest see tagaks, et kõikide laste suhtes kohaldataks samu standardeid, ja aitaks ära hoida väiksema õiguskaitsega paralleelsüsteemi; palub, et liikmesriigid väldiksid teises liikmesriigis juba tunnustatud rahvusvahelise lapsendamise juhtumite käsitlemisel koormavat bürokraatiat;

24.  toonitab, kui oluline on paigutada lapsed mis tahes hooldamis- või lapsendamiskorra puhul sellisesse kohta, mis võimaldab kõige paremini säilitada sidemeid lapse kultuurilise taustaga ning õppida ja kasutada oma emakeelt; palub lastekaitsemenetlustega seotud liikmesriikide ametiasutustel teha kõik selleks, et õdesid-vendi ei lahutataks;

25.  palub liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu lapsevanematele ja eriti naistele, kes on kas laste või täiskasvanutena olnud koduvägivalla ohvrid, ja neid toetada, et nad ei satuks jälle ohvri seisundisse laste isikuhooldusõiguse automaatse äravõtmise tõttu;

Vanema sooritatud rahvusvaheline lapserööv

26.  palub, et komisjon avaldaks lapserööve puudutava piiriülese koostöö edendamisel saavutatud tulemused, olles lapse õigusi käsitlevas ELi tegevuskavas kuulutanud sellise koostöö esmatähtsaks;

27.  palub, et nõukogu annaks aru lapseröövide piiriülese toimega hoiatussüsteemide loomisel saadud tulemustest ning sõlmiks komisjoni suuniste põhjal asjakohased koostöölepingud, mis käsitlevad piiriülese röövi juhtumite lahendamist;

o
o   o

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 338, 23.12.2003, lk 1.


Euroopa Liidu Raudteeamet ***II
PDF 243kWORD 64k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (10578/1/2015 – C8-0415/2015 – 2013/0014(COD))
P8_TA(2016)0143A8-0073/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10578/1/2015 – C8-0415/2015),

–  võttes arvesse Leedu parlamendi, Rumeenia Senati ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0027) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8–0073/2016),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

4.  teeb ettepaneku, et seadusandlikule aktile viidatakse järgmiselt: määrus Zīle-Matīss, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004(4);

5.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

6.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus raudteeameti haldusnõukogu ning tegevdirektori valimise ja ametist vabastamise menetluse kohta

Komisjon peab kahetsusväärseks asjaolu, et võrreldes komisjoni esitatud originaalettepanekuga, kaldub uue raudteeameti määruse kokkulepitud tekst kõrvale olulistest sätetest, milles Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku 2012. aastal ELi detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi raames. See puudutab komisjoni esindajate arvu haldusnõukogus ning tegevdirektori valimise ja ametist vabastamise menetlust. Komisjon rõhutab eriti, et haldusnõukogu liikmete hulgast vaatleja nimetamine, et jälgida komisjoni valikumenetlust tegevdirektori ametisse nimetamisel, ei tohiks tuua kaasa kattuvaid ülesandeid valiku- ja ametisse nimetamise menetlustes (artikli 51 lõige 1).

Komisjoni avaldus vajalike eelarvevahendite kohta

Neljanda raudteepaketiga antakse raudteeametile uusi pädevusi, eelkõige volitus anda välja veeremiüksuste lubasid ja ohutustunnistusi otse sektorile. Ei saa välistada olukorda, kus üleminekuajal ei ole raudteeameti käsutuses veel lõive ja tasusid, aga töötajaid tuleb tööle võtta ja koolitada. Et vältida häireid raudteeturul, püüab komisjon näha ette vajaliku eelarve asjaomaste töötajate kulude katmiseks.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(3) Vastuvõetud tekstid, 26.2.2014, P7_TA(2014)0151.
(4) Roberts Zīle ja Anrijs Matīss juhatasid õigusakti üle peetud läbirääkimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu nimel.


Raudteesüsteemi koostalitlusvõime Euroopa Liidus ***II
PDF 242kWORD 62k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (10579/1/2015 – C8-0416/2015 – 2013/0015(COD))
P8_TA(2016)0144A8-0071/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10579/1/2015 – C8-0416/2015),

–  võttes arvesse Leedu Seimi ja Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0030) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0071/2016),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

4.  teeb ettepaneku nimetada käesolev õigusakt Bilbao Barandica-Matīssi direktiiviks Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuesti sõnastatud)(4);

5.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

6.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine koos komisjoni sellekohase avaldusega Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus selgitavate dokumentide kohta

Komisjon tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tunnistasid oma 27. oktoobri 2011. aasta ühises poliitilises deklaratsioonis selgitavate dokumentide kohta, et liikmesriikide poolt komisjonile esitatav teave direktiivide ülevõtmise kohta siseriiklikku õigusse „peab olema selge ja täpne“, et hõlbustada komisjoni ülesannet kontrollida liidu õiguse kohaldamist. Käesoleval juhul oleksid selgitavad dokumendid olnud selle jaoks kasulikud. Komisjon peab kahetsusväärseks, et lõplik tekst ei sisalda sellekohaseid sätteid.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(3) Vastuvõetud tekstid, 26.2.2014, P7_TA(2014)0149.
(4) Izaskun Bilbao Barandica ja Anrijs Matīss juhatasid õigusakti üle peetud läbirääkimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu nimel.


Raudteede ohutus ***II
PDF 251kWORD 61k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv raudteeohutuse kohta (uuesti sõnastatud) (10580/1/2015 – C8-0417/2015 – 2013/0016(COD))
P8_TA(2016)0145A8-0056/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10580/1/2015 – C8-0417/2015),

–  võttes arvesse Leedu parlamendi, Rumeenia Senati ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0031) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

—  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0056/2016),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

4.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

5.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine koos komisjoni sellekohase avaldusega Euroopa Liidu Teatajas;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus selgitavate dokumentide kohta

Komisjon tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tunnistasid oma 27. oktoobri 2011. aasta ühises poliitilises deklaratsioonis selgitavate dokumentide kohta, et liikmesriikide poolt komisjonile esitatav teave direktiivide ülevõtmise kohta siseriiklikku õigusse „peab olema selge ja täpne“, et hõlbustada komisjoni ülesannet kontrollida liidu õiguse kohaldamist. Käesoleval juhul oleksid selgitavad dokumendid olnud selle jaoks kasulikud. Komisjon peab kahetsusväärseks, et lõplik tekst ei sisalda sellekohaseid sätteid.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(3) Vastuvõetud tekstid, 26.2.2014, P7_TA(2014)0150.


Finantsinstrumentide ja -lepingute puhul korraldatud näitajatena kasutatavad indeksid ***I
PDF 242kWORD 97k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantsinstrumentide ja -lepingute puhul korraldatud näitajatena kasutatavate indeksite kohta (COM(2013)0641 – C7-0301/2013 – 2013/0314(COD))
P8_TA(2016)0146A8-0131/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0641),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0301/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 7. jaanuari 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 9. detsembri 2015. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8-0131/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 28. aprillil 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/…, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/1011) lõplikule kujule).

(1) ELT C 113, 15.4.2014, lk 1.
(2) ELT C 177, 11.6.2014, lk 42.
(3) Käesolev seisukoht asendab 19. mail 2015. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0195).


Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Komisjon ja rakendusametid
PDF 896kWORD 471k
Otsus
Otsus
Otsus
Otsus
Otsus
Otsus
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon (2015/2154(DEC))
P8_TA(2016)0147A8-0140/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0199/2015)(2),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2015)0505) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0194, SWD(2015)0195),

–  võttes arvesse komisjoni 3. juuni 2015. aasta teatist „Komisjoni 2014. aasta haldustegevuse koondaruanne“ (COM(2015)0279) ja selle lisasid,

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet liidu rahanduse tulemuspõhise hindamise kohta (COM(2015)0313) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0124, SWD(2015)0125),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2014. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2015)0441) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0170),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust heakskiidu andmise kohta komisjoni tegevusele 2014. aasta eelarve täitmisel (05583/2016 – C8-0042/2016),

–  võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2015. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale ELi eelarve kaitsmise kohta kuni 2014. aasta lõpuni (COM(2015)0503),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0140/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(6);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2154(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(7),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0199/2015)(8),

–  võttes arvesse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(9),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2015)0505) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0194, SWD(2015)0195),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2014. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2015)0441) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0170),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(10),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(11) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust heakskiidu andmise kohta rakendusametite tegevusele 2014. aasta eelarve täitmisel (05585/2016 – C8-0040/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(12), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(13), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(14), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/776/EL, millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ(15),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0140/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(16);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2154(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(17),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0199/2015)(18),

–  võttes arvesse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(19),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2015)0505) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0194, SWD(2015)0195),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2014. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2015)0441) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0170),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(20),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(21) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust heakskiidu andmise kohta rakendusametite tegevusele 2014. aasta eelarve täitmisel (05585/2016 – C8-0040/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(22), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(23), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(24), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/771/EL, millega asutatakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ(25),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0140/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) direktori tegevusele ameti 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(26);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

4. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusameti) 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2154(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(27),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0199/2015)(28),

–  võttes arvesse Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusameti) 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(29),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2015)0505) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0194, SWD(2015)0195),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2014. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2015)0441) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0170),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusameti) eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(30),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(31) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust heakskiidu andmise kohta rakendusametite tegevusele 2014. aasta eelarve täitmisel (05585/2016 – C8-0040/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(32), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(33), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(34), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/770/EL, millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ(35),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusotsust 2014/927/EL, millega muudetakse rakendusotsust 2013/770/EL, et muuta nimi Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet nimeks Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet(36),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0140/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusameti) direktori tegevusele ameti 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(37);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusameti) direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

5. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2154(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(38),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0199/2015)(39),

–  võttes arvesse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(40),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2015)0505) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0194, SWD(2015)0195),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2014. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2015)0441) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0170),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(41),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(42) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust heakskiidu andmise kohta rakendusametite tegevusele 2014. aasta eelarve täitmisel (05585/2016 – C8-0040/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(43), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(44), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(45), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/779/EL, millega asutatakse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/37/EÜ(46),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0140/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(47);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

6. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Teadusuuringute Rakendusameti 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2154(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(48),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0199/2015)(49),

–  võttes arvesse Teadusuuringute Rakendusameti 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(50),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2015)0505) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0194, SWD(2015)0195),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2014. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2015)0441) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0170),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(51),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(52) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust heakskiidu andmise kohta rakendusametite tegevusele 2014. aasta eelarve täitmisel (05585/2016 – C8-0040/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(53), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(54), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(55), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/778/EL, millega asutatakse Teadusuuringute Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/46/EÜ(56),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0140/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Teadusuuringute Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(57);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Teadusuuringute Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

7. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2154(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(58),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0199/2015)(59),

–  võttes arvesse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(60),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2015)0505) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0194, SWD(2015)0195),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2014. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2015)0441) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0170),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(61),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(62) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust heakskiidu andmise kohta rakendusametite tegevusele 2014. aasta eelarve täitmisel (05585/2016 – C8-0040/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(63), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(64), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(65), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/801/EL (millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsusega 2008/593/EÜ muudetud otsus 2007/60/EÜ)(66),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0140/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) direktori tegevusele ameti 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(67);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

8. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – Komisjon (2015/2154(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(68),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0199/2015)(69),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2015)0505) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0194, SWD(2015)0195),

–  võttes arvesse komisjoni 3. juuni 2015. aasta teatist „Komisjoni 2014. aasta haldustegevuse koondaruanne“ (COM(2015)0279) ja sellele lisatud lisasid,

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet liidu rahanduse tulemuspõhise hindamise kohta (COM(2015)0313) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0124, SWD(2015)0125),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2014. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2015)0441) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0170),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(70) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(71) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust heakskiidu andmise kohta komisjoni tegevusele 2014. aasta eelarve täitmisel (05583/2016 – C8-0042/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust heakskiidu andmise kohta rakendusametite tegevusele 2014. aasta eelarve täitmisel (05585/2016 – C8-0040/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(72),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(73), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(74), eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0140/2016),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(75);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

9. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid (2015/2154(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon,

–  võttes arvesse oma otsuseid rakendusametite 2014. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0140/2016),

A.  arvestades, et liidu kulutused annavad märkimisväärse panuse poliitikaeesmärkide saavutamisse ja moodustavad keskmiselt 1,9 % liidu liikmesriikide avaliku sektori kulutustest, kuid mõnel konkreetsel juhul tublisti üle 10 %;

B.  arvestades, komisjoni tegevusele eelarve täitmisel heakskiidu andmisel kontrollib Euroopa Parlament ühest küljest seda, kas rahalisi vahendeid on kulutatud seaduslikult ja korrektselt, ning teisest küljest seda, kas on saavutatud poliitikaeesmärgid, kas on jõutud asjakohaste tulemusteni ning kas on järgitud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ja tulemuslikkusel põhinevat töökultuuri;

C.  arvestades, et 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus hõlmab aastat, kus satuvad kokku kaks programmitöö perioodi, ja et paljudel juhtudel on kirjendatud kulutused seotud programmitöö perioodiga 2007–2013;

D.  arvestades, et komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise peamised prioriteedid on järgmised:

   a) võtta vastu tugevdatud tulemuslikkusel põhinev ja tulemustele suunatud lähenemisviis, et aidata kaasa tasakaalu saavutamisele oma traditsiooniliste tavade ja uute elementide rakendamise vahel, mis kajastavad liidu rahanduse praeguseid ja tulevasi vajadusi;
   b) keskenduda 2014. aastale kui niisuguse uue programmitöö perioodi esimesele aastale, mis tõi endaga kaasa olulised tulemustele suunatud elemendid;
   c) kirjeldada üldjoontes mõningaid edusamme andmete kättesaadavuse ja kasutatavuse osas tegeliku kasu hindamiseks;
   d) lisada eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessi teatava hinnangu andmine liidu eelarvest rahastatavate kulude jaotamise õigusraamistikule;
   e) käsitleda eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessi mitte ainult konkreetse aastaga seotuna, vaid kui pidevat protsessi, milles järelmeetmed moodustavad olulise osa;
   f) käsitleda eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust ELi eelarve ja uue ELi makromajanduspoliitika paradigma tiheda seose seisukohast vaadatuna(76), võttes arvesse liidu eelarve tegelikku otstarvet, milleks on aidata kaasa liidu valdkondliku poliitika eesmärkide elluviimisele;
   g) käsitleda eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessi kui olulist platvormi poliitikasoovituste kohaldamiseks ja rakendamiseks liidupoolses rahastamises;

E.  arvestades, et uue mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise seisukohast olulised uued aspektid on järgmised:

   a) temaatiline suunitlus – liidu rahalistest vahenditest tuleks toetada ainult prioriteetseid valdkondi, mitte kõiki valdkondi; prioriteedid tuleks täpselt kindlaks määrata ning need peaksid tuginema kvantitatiivsele analüüsile ja nende saavutamise teostatavatele kavadele, kui see on asjakohane; prioriteetide kogum peaks olema kindlalt piiritletud; prioriteete tuleks rahastada olulisel määral, et saavutada tegelikke tulemusi ja tegelikku kasu;
   b) terviklik ja kohapõhine lähenemisviis ja sünergia – programmid ja projektid ei peaks andma vaid oma tulemusi ja kasu, vaid tulemused ja kasu peaksid sünergia kaudu täiendama ka muude programmide ja projektide tulemusi ja kasu subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet austades; sünergia tuleks saavutada teataval territoriaalsel alal; selle süsteemi toimimiseks on oluline luua juhtimismaatriks, et luua integreeritud projektide jaoks asjakohased tingimused;
   c) tingimuslikkus ja tulemusreserv – usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtted tuginevad asjaolule, et liidu rahalisi vahendeid eraldatakse asjakohastes siseriiklikes eelarve-, makromajanduslikes ja institutsioonilistes olukordades, mis on rahastamise eeltingimuseks; teisalt on heade tulemuste saavutajate premeerimiseks loodud tulemusreserv;
   d) lihtsustamine – liidupoolse rahastamise süsteem on mitmes mõttes erakordselt keeruline, mis takistab tulemuslikku haldamist ning tegelike tulemuste ja tegeliku kasu mõõtmist;
   e) paremad kvantifitseeritud tulemused – oluline on sisuliselt mõõta saavutatud tulemusi ja teha nendest tähelepanekutest poliitilised järeldused; seetõttu on ülimalt oluline, et parandataks võrdlusanalüüsi ja süsteeme, mida kasutatakse andmeanalüüsiks, ning et ka juhtimises keskendutaks niisugustele andmetele ja muudele parendusnäitajatele;

F.  arvestades, et lõplik vastutus liidu eelarve täitmise eest lasub komisjonil, ent liikmesriikidel on kohustus teha komisjoniga lojaalset koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; arvestades, et liikmesriikidel on eelkõige juhul, kui eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, liidu eelarve täitmise eest eriline vastutus;

G.  arvestades, et rahaliste vahendite ühise haldamise puhul peavad liikmesriikide esitatud andmed olemata tingimata korrektsed ja täpsed; arvestades, et on äärmiselt tähtis, et liikmesriigid mõistaksid oma vastutust liidu vahendite haldamisel eelarve ühise täitmise raames;

A. Üldpeatükid

Komisjoni kohustused seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise prioriteetidega

1.  tuletab meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 319 lõiget 3, milles on sätestatud: „Komisjon astub kõik vajalikud sammud, et reageerida märkustele heakskiitu andvates otsustes ja Euroopa Parlamendi muudele kulutuste tegemisega seotud märkustele, samuti kommentaaridele, mis kaasnevad nõukogu vastuvõetud soovitustega heakskiidu suhtes.“;

2.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni vastused jäävad mitmes mõttes ebamääraseks;

3.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 muutmiseks seoses Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee sekretariaadiga;

4.  palub veel kord komisjonil esitada mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemise ajaks Euroopa Parlamendile teatise koos ettepanekutega selle kohta, kuidas lahendada uusi ja võimalikke probleeme, milleks on vaja liidu eelarvest toetust, ning kuidas ta kavatseb edaspidi sobitada kokku pikaajalised poliitilised eesmärgid (nagu strateegia „Euroopa 2020“) ja tulevase, 2020. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku;

5.  tuletab komisjonile meelde, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) on juba mitu aastat nõudnud pikaajalise rahavoogude kava loomist; palub komisjonil esitada sellise kava enne 2016. aasta lõppu;

6.  palub komisjonil vaadata komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajaks läbi volinike tegevusjuhend komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud nõudmiste valguses;

7.  nõuab, et komisjon ei võtaks vastu komisjoni eksperdirühmade uut raamistikku, enne kui on toimunud asepresident Timmermansi, Euroopa Ombudsmani, asjaomaste parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna esindajate kohtumine, et arutada uute horisontaalsete eeskirjade sisu ja rakendamisega seotud viimaseid küsimusi;

8.  palub komisjonil teha oma peadirektoraatidele ülesandeks avaldada oma vastavates aasta tegevusaruannetes kõik riigipõhised soovitused, mis nad on Euroopa poolaasta raames väljastanud;

Strateegia ja missioon: järjepidevus ja innovatsioon

9.  märgib vajadust austada olemasolevaid eelarve täitmisele heakskiidu andmise põhimõtteid ning värskeima mitmeaastase finantsraamistiku uusi aspekte ja põhimõtteid; märgib seetõttu vajadust innovatiivse lähenemisviisi järele, et hinnata mitmeaastase finantsraamistiku esimest aastat ja kohandada eelarve täitmisele heakskiidu andmise lähenemisviisi paremini liidu eelarve muutunud vajadustele ja nõuetele;

10.  on seisukohal, et peamine innovatsioon eelarve täitmisele heakskiidu andmise sisus peaks seisnema parema tasakaalu saavutamises ühest küljest liidu eelarve kasutamise formaalsete ja menetluslike küsimuste ning teisest küljest tulemuslikkusel põhinevate ja tulemustele suunatud lähenemisviiside vahel, võttes samal ajal arvesse kasutussuutlikkuse rakendamist;

11.  rõhutab, et varem on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses kontrollitud peamiselt finantstehingute seaduslikkust ja korrektsust; on seoses komisjoni algatusega „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ veendunud, et edaspidi tuleks lisaks nimetatud kontrollile rohkem rõhku panna ka selle hindamisele, kas projektide ja programmide saavutatud tulemused vastavad kavandatud eesmärkidele;

12.  märgib, et eelarve täitmisele heakskiidu andmisel püütakse luua ühtne lähenemisviis liidu eelarvepoliitika konkreetsete elementide suhtes, eelkõige nende suhtes, mis on hiljuti lisatud, nimelt tulemuslikkuse aspektide ning niisuguste aspektide suhtes, mis on seotud järelevalve- ja kontrollisüsteemide ennetus- ja parandussuutlikkusega;

13.  on seisukohal, et tulemustele keskenduv eelarve nõuab tugevaid, kindlaid ja ühiselt kokku lepitud näitajaid; märgib siiski, et need näitajad on vaja kokku leppida kaasseadusandjate ja komisjoni vahel ning põhjaliku konsulteerimise teel liikmesriikide ametiasutuste ja muude sidusrühmadega; väljendab sellega seoses heameelt institutsioonidevahelise tulemuspõhise eelarvestamise ja tulemustele keskenduva eelarve töörühma moodustamise üle, mis alles hiljuti tööd alustas; ergutab kõiki osapooli oma tööd kiirendama, tagades samal ajal selle, et kokku lepitakse kvaliteetsetes näitajates;

14.  rõhutab, et liidu eelarve peamine eesmärk on tuua kasu liidu kodanikele ning paralleelselt kaitsta liidu finantshuve ja täita aluslepingutes sätestatud kohustusi ja eesmärke; on seisukohal, et kasu seisneb arengule ja kehtivatele prioriteetidele suunatud toetuses, mis on kooskõlas majanduspoliitilise konteksti ja majandustegevuse tulemuslikkusega, võttes ühtlasi arvesse paindlikkust, mida on vaja võimalikele uutele asjaoludele ja hädaolukordadele reageerimiseks; liidu finantshuvide kaitse nõuab kulude korrektset kasutamist kooskõlas eeskirjadega ning ilma vigade või pettuseta; eelarve täitmisele heakskiidu andmise lähenemisviis peaks aitama kaasa kõnealuste elementide vahelise tasakaalu saavutamisele;

15.  rõhutab lisaks komisjoni kohustust tagada liidu õiguse korrektne kohaldamine vastavalt ELi lepingu artikli 17 lõikele 1 ning palub, et kontrollikoda koostaks eriaruande selle kohta, kas komisjon on kasutanud hästi liikmesriikide poolt liidu õiguse rakendamise toetamise ja kontrollimise alaseid volitusi;

Liidu eelarvest rahastatud tegevuse tulemuslikkus

16.  märgib, et komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise peamine põhimõte on rahavoogude ning nende taga olevate tegelike programmide ja projektide usaldusväärsus, võttes arvesse liidu vahendite optimaalse kasutamise hindamist kõikides aspektides;

17.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja 2014. aastat käsitleva aruande struktuuri ja sisu puhul järgitakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriike ning et selles pööratakse suuremat tähelepanu tulemuslikkusele ja tulemustele; peab kiiduväärseks, et aruande peatükid, mis käsitlevad koostöös liikmesriikidega toimuvat eelarve täitmist, sisaldavad katseprojektina programmide tulemuslikkuse hindamiste esialgseid tulemusi;

18.  on teadlik asjaolust, et suuremal määral tulemusauditite tegemine ei saa toimuda ühe sammuna, sest tulemusauditite osas on võimalik edasi liikuda vaid siis, kui põhiõigusaktid ja eelarve on koostatud eesmärgiga viia poliitikaeesmärgid kooskõlla kvalitatiivsete näitajatega või anda mõõdetavaid tulemusi;

19.  on sellega seoses veendunud, et mitmeaastane finantsraamistik kujutab endast olulist edasiminekut, kuna sellega on kehtestatud eeltingimused, tulemusreservid ning rohkem võimalusi lihtsustamiseks ja sünergia loomiseks fondide vahel;

20.  juhib tähelepanu asjaolule, et kuna liidu kümneaastase strateegia ja seitsmeaastase eelarveperioodiga hõlmatud perioodid ei ole ühtlustatud, on komisjoni suutlikkus jälgida liidu eelarve panust strateegiasse „Euroopa 2020“ strateegia esimesel poolel piiratud, olgugi et kõik iga-aastaste kontrollide tegemiseks vajalikud andmed on olemas;

21.  toonitab siiski, et eesmärgid ja tulemustele keskenduv eelarve peavad olema suunatud aluslepingutes, strateegias „Euroopa 2020“ ning valdkondlikes poliitikameetmetes ja ühtekuuluvuspoliitikas sätestatud eesmärkide saavutamisele ning olema piisavalt paindlikud, et neid oleks võimalik hädaolukordades (nagu majanduskriisi ja/või pagulaskriisi puhul) muuta;

22.  märgib, et 2014. aastal oli mõnede 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmide, fondide ja instrumentide vahendite ärakasutamise määr null, sest asjaomased eeskirjad võeti hilja vastu, mistõttu kiideti teisesed õigusaktid ja programmidokumendid samuti hilinenult heaks;

23.  tuletab meelde, et 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus on esimest korda tehtud kättesaadavaks vähem eelarvevahendeid kui varasemates finantsraamistikes ning et surve maksete ülemmääradele on palju suurem kui varasemate finantsraamistike puhul;

24.  tuletab meelde, et oma resolutsioonides(77), mis on lisatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele, on Euroopa Parlament alates 2013. aastast nõudnud, et komisjon keskenduks ELi toimimise lepingu artikli 318 (mis puudutab tema hindamisaruannet) rakendamisel liidu kümneaastase majanduskasvu ja tööhõive strateegia rakendamisele ja selle tegelikule tulemuslikkusele ja tulemustele; väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda on otsustanud keskenduda 2014. aasta aruande 3. peatükis strateegiale „Euroopa 2020“ ning palub kontrollikojal seda tulemuslikkusele ja tulemustele suunatud lähenemisviisi jätkata ja edasi arendada;

25.  rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020“ ülesehitus on äärmiselt keerukas (see koosneb viiest peamisest eesmärgist, seitsmest juhtalgatusest ja 11 temaatilisest eesmärgist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks); märgib, et need erinevad vahendid ei ole kavandatud teisendama strateegia poliitilisi eesmärke sünergia abil praktilisteks tegevuseesmärkideks;

26.  peab kahetsusväärseks, et hoolimata mõningastest edusammudest, mida kontrollikoda oma 2014. aasta aruandes(78) nimetas, on komisjoni aruandlus liidu eelarve panuse kohta strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisse (vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 318) olnud hindamisaruandes siiani piiratud; juhib tähelepanu sellele, et perioodi 2007–2013 mitmeaastane finantsraamistik ei nõua põhjalikku aruandlust liidu eelarve panuse kohta strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisse, nagu oli kavandatud enne selle vastuvõtmist;

27.  väljendab heameelt asjaolu üle, et mõned mõjusa järelevalve- ja aruandlussüsteemi elemendid on juba olemas, eelkõige mis puudutab Eurostati loodud statistilisi vahendeid, kuid peab kahetsusväärseks, et komisjonipoolne strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamine on 2016. aasta alguseni edasi lükatud ning et strateegia „Euroopa 2020“ teemalise avaliku konsultatsiooni tulemused ei anna olulist tagasisidet liidu rahastamise rolli kohta;

28.  taunib asjaolu, et strateegia „Euroopa 2020“ kõrgetasemelisi eesmärke ei teisendata süsteemselt partnerluslepingute ja programmide tegevuseesmärkideks; märgib, et praegustes õigusaktides ei nõuta Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) struktureerimist temaatiliste eesmärkide ümber;

29.  toonitab – nagu komisjon oma vastustes kontrollikoja märkustele(79) tunnistas –, et liidu eesmärgid on kindlaks määratud aluslepingutes ning neid tuleb järgida ja austada (nt ühist põllumajanduspoliitikat) ning selles raamistikus eraldatakse liidu eelarvest vahendeid eri meetmetele ja need viiakse võimalikult suurel määral kooskõlla liidu muutuvate prioriteetidega (Lissaboni strateegia, strateegia „Euroopa 2020“);

30.  peab kahetsusväärseks, et potentsiaalne kasu viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi vahelise sünergia saavutamisest nende ühendamise läbi ühe regulatiivse ja haldusraamistiku ja ühe partnerluslepingu alla liikmesriigi kohta ei ole veel realiseerunud, ning et eri fondide ja seega ka eri programmide tasandil kohaldatakse endiselt erinevaid eeskirju; rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks vastu võtta üksnes hoolikalt läbimõeldud partnerluslepingud ja programmid;

31.  ootab, et komisjon annaks aru selle kohta, kuidas liidu eelarve on strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele kaasa aidanud; nõustub, et keeruline on anda järjekindlalt aru kõigi viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi temaatiliste eesmärkide kohta ning seega nende fondide panuse kohta strateegiasse „Euroopa 2020“; märgib, et komisjon peab 2017. aastal esitama esimese strateegilise aruande panuse kohta strateegiasse „Euroopa 2020“;

32.  rõhutab siiski, et 3/4 struktuurifondide projektidest saavutas oma poliitilised eesmärgid täielikult või osaliselt ning ainult 2 % puhul ei saavutatud ühtegi rakenduskavas või toetuslepingus seatud eesmärki;

33.  märgib, et kontrollikoda on keskendunud peamiselt selle analüüsimisele, kas liikmesriikide partnerluslepingud sobivad kokku strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega, mis on paremate tulemuste eeltingimus; palub kontrollikojal esitada oma järgmises aastaaruandes teave strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide teisendamise kohta komisjoni poolt otse hallatavate muude programmide ja fondide oodatavateks tulemusteks;

34.  juhib tähelepanu sellele, et ühiste tulemusnäitajate kasutuselevõtt iga fondi puhul oleks oluline samm, pidades samal ajal kahetsusväärseks, et:

   a) liikmesriigid ei ole kohustatud lisama ühiseid näitajaid oma programmidesse, välja arvatud noorte tööhõive algatuse ja EAFRD puhul, ning tulemustepõhised hinnangud ei moodusta osa algsest kontrollietapist liikmesriikides;
   b) eri fondidel ei ole enamasti ühiseid näitajaid, välja arvatud kahe fondi (Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi) puhul;
   c) vahe-eesmärgid on olemas vaid tulemusraamistikus, samal ajal kui eesmärgid ei pruugi olla kuigi ambitsioonikad;
   d) komisjoni võime jälgida ja hinnata tulemuslikkust on jätkuvalt piiratud;

35.  märgib, et kontrollikoja hinnangul esineb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätete määruse(80) tulemusraamistikus olemuslikke puudusi, kuna kehvad tulemused ei põhjusta liikmesriikide tulemusreservist ilmajäämist ning kuna komisjoni kasutada olevad rahalised sanktsioonid on piiratud; on siiski seisukohal, et enne sanktsioonide nõudmist tuleks luua parem süsteem tulemuste mõõtmiseks ning võimalikele sanktsioonidele peaks eelnema protsess, mille käigus aidatakse liikmesriikidel tulemusi parandada;

36.  palub komisjonil kasutada täielikumalt ära kehtivate õigusaktide pakutavaid võimalusi seoses tulemusreserviga, et luua tõeline rahaline stiimul parandada finantsjuhtimist; nõuab lisaks tulemusreservi paremat ärakasutamist tulemuste osakaalu suurendamiseks, kui õigusakte järgmine kord läbi vaadatakse(81);

37.  võtab teadmiseks, et komisjoni kesktalituste antud suunised peadirektoraatide iga-aastases tulemuslikkuse alases aruandluses on paranenud, kuid kordab, et peadirektoraatide eesmärgid ei ole juhtimise seisukohast sobilikud ning et tulemuslikkuse järelevalveks kasutatavate näitajatega on jätkuvalt probleeme; märgib samuti, et 2014. aastal on kõik eelnevatel aastatel kehtestatud näitajad strateegia „Euroopa 2020“ reformide edusammude mõõtmiseks liidu ja riiklikul tasandil komisjoni peasekretäri aasta tegevusaruandest välja võetud ning lisatud selle asemel tegevpeadirektoraatide juhtimiskavadesse ja aasta tegevusaruannetesse;

38.  nõuab, et komisjon kaaluks ettepanekute esitamist selleks, et:

   a) viia mitmeaastane finantsraamistik paremini kooskõlla strateegiaga „Euroopa 2020“ ning teha ettepanek selle läbivaatamiseks, kui seda on vaja strateegiaga „Euroopa 2020“ parema kooskõla saavutamiseks;
   b) kajastada strateegia „Euroopa 2020“ kõrgetasemelisi poliitilisi eesmärke liidu tasandi eesmärkides;
   c) tagada, et partnerluslepingutes ja programmides muudetakse liidu tasandi eesmärgid temaatilisteks eesmärkideks, mille saab siduda liikmesriigi tasandi tegevuseesmärkidega, või komisjoni poolt otse hallatavateks programmideks;

39.  palub komisjonil teha seadusandjale ettepaneku, et:

   a) liikmesriigid lisaksid oma partnerluslepingutesse ja programmidesse vajaduse korral avalduse kvantifitseeritavate tulemuste kohta, mida rahastamise abil loodetakse saavutada;
   b) kõik partnerluslepingud ja programmid sisaldaksid ühiseid tulemusnäitajaid, mis võimaluse korral oleksid kõikide fondide puhul samad ja mis oleksid kavandatud edusammude järelevalveks kohalikul, liikmesriigi ja liidu tasandil;
   c) tulemusraamistik põhineks nii palju kui võimalik nendel ühistel tulemusnäitajatel;

40.  palub komisjonil lisada oma järgmistesse ELi toimimise lepingu artiklis 318 sätestatud hindamisaruannetesse analüüsi tõhususe, tulemuslikkuse ja tulemuste kohta, mis on saavutatud majanduskasvus ja töökohtade loomisel tänu 315 miljardi euro suurusele investeerimiskavale, mille komisjoni president Jean-Claude Juncker tegi teatavaks Euroopa Parlamendi 26. novembri 2014. aasta täiskogu istungil;

Komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

41.  peab kahetsusväärseks, et üldine veamäär jäi peaaegu samale tasemele ning et maksed olid endiselt olulisel määral vigadest mõjutatud;

Peatükk

2013

2014

Tehinguid

Veamäär(82)

Tehinguid

/ eurot

Veamäär

Tulud

55

0,0 %

55

0,0 %

Konkurentsivõime, teadusuuringud, haridus, transport, muud programmid

160

4,0 %

166 / 13 mlrd

5,6 %

Ühtekuuluvus

343

5,3 %

331 / 55,7 mlrd

5,7 %

Regionaal- ja linnapoliitika valdkond

168

6,4 %

161

6,1 %

Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika

175

3,1 %

170

3,7 %

Loodusvarad

360

4,4 %

359 / 57,5 mlrd

3,6 %

EAGF – turu- ja otsetoetused

180

3,6 %

183

2,9 %

Maaelu areng, keskkond, kliimameetmed ja kalandus

180

7,0 %

176

6,2 %

Globaalne Euroopa

182

2,1 %

172 / 7,4 mlrd

2,7 %

Haldus

135

1,1 %

129 / 8,8 mlrd

0,5 %

Kokku

1 180

4,5 %

1 157 / 142,4 mlrd

4,4 %

42.  peab kahetsusväärseks liikmesriikide poolt nendega koostöös toimuva eelarve täitmise raames tehtud esmatasandi kontrollide vähese usaldusväärsuse ja põldude identifitseerimise süsteemist (LPIS) toetuskõlbmatu maa väljajätmist pärssivate puuduste püsimist; toonitab, et kontrollikoja 2014. aasta aruande kohaselt on nii valdkondades, kus eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, kui ka kõigi muude tegevuskulude puhul (mida haldab enamasti komisjon otse) hinnanguline veamäär 4,6 %; märgib siiski, et tulemust on märkimisväärselt parandatud;

43.  märgib murega, et järgmiste komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise käigus esitatud soovituste ja nõudmiste elluviimine on alles pooleli:

   a) karistussüsteem, mida kohaldataks liikmesriikide suhtes, kes esitavad programmide kohta ebakorrektset teavet ja ebakorrektseid kinnitusi, ning makseasutuste suhtes valede või ebakorrektsete aruannete esitamise eest, sh kolm järgmist mõõdet: kontrollistatistika, makseasutuste kinnitused ja sertifitseerimisasutuste tehtud töö;
   b) mitte üksnes riiklike kinnituste, vaid ka iga-aastaste kokkuvõtete ja juhtimisaruannete avaldamine (kui liikmesriigid on otsustanud need vabatahtlikult esitada), vajaduse korral konfidentsiaalsete dokumentidena, et anda finantsjuhtimise valdkonna kohta rohkem teavet ja saavutada tegelikke edusamme; pole siiski selge, kui tulemuslikud need meetmed on, arvestades erinevusi liikmesriikide struktuurides ja eri riiklike ametiasutuste poliitilises vastutuses;
   c) analüüs ja teave esialgsete tulemuste kohta, mida on andnud Euroopa investeerimiskava, millest komisjoni president Jean-Claude Juncker teatas Euroopa Parlamendile 2014. aasta novembris;

44.  märgib murega, et kontrollikoja poolt 2011. ja 2012. aastal antud 65 soovitusest oli täielikult rakendatud ainult 20 soovitust, 26 soovitust rakendatakse suuremas osas ja 19 soovitust osaliselt; palub komisjonil võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitused ja nõudmised ning jätkata kontrollikoja soovituste elluviimist;

45.  rõhutab, et parlamendi seisukohast ei ole aktsepteeritav, kui komisjon ja kontrollikoda teevad ärakuulamismenetluse lõpuks erinevad järeldused; palub seetõttu mõlemal institutsioonil sellist tulemust vältida;

46.  nõuab komisjonilt tähtaegu ja eesmärke sisaldavat tegevuskava, et tugevdada nende korduvate vigade vältimist;

Kontrollikoja seisukoht: kontrollikoja kinnitav avaldus

47.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda esitas 2014. aasta raamatupidamisarvestuse usaldusväärsuse kohta märkuseta arvamuse, nagu ta on seda teinud alates 2007. aastast, ning et kontrollikoda jõudis järeldusele, et 2014. aasta tulud ei sisaldanud olulisel määral vigu; märgib samuti rahuloluga, et 31. detsembril 2014 lõppenud aasta raamatupidamisaruande aluseks olevad kulukohustused on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

48.  märgib, et üldtulemused vastavad üldiselt kontrollikoja varasematele tähelepanekutele;

49.  taunib asjaolu, et 21 aastat järjest on maksed olnud olulisel määral vigadest mõjutatud, kuna järelevalve- ja kontrollisüsteemid on ainult osaliselt mõjusad;

50.  peab kahetsusväärseks, et maksete puhul on kõige tõenäolisem veamäär 4,4 %; tuletab meelde, et 2013. aastal oli maksete kõige tõenäolisem veamäär hinnanguliselt 4,7 %, 2012. aastal 4,8 % ja 2011. aastal 3,9 %(83); konkreetsete eelarvepunktide osas selgitati kõige kõrgemad veamäärad välja „majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse“ (5,7 %) ning „konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ (5,6 %) kulude puhul; kõige madalam välja selgitatud hinnanguline veamäär seostub aga halduskuludega (0,5 %);

51.  soovib teada, kas konkreetsete tehingute veamäär on esitatud võrreldaval alusel ja kas seda tuleks seega kasutada võrdlusalusena; märgib, et kulude hüvitamisel põhinevate toetuskavade veamäära (5,5 %) aluseks on kulude rahastamiskõlblikkus, samas kui toetusõigustel põhinevate kavade puhul (2,7 %) on aluseks üksnes vajadus täita teatavaid tingimusi;

52.  märgib, et kui liikmesriikide ja komisjoni võetud parandusmeetmeid ei oleks kontrollikoja poolt auditeeritud maksete puhul kohaldatud, oleks üldine hinnanguline veamäär olnud 4,4 % asemel 5,5 %; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon, liikmesriikide ametiasutused või sõltumatud audiitorid kasutaksid kogu nende käsutuses olevat teavet, et hoida ära, avastada ja parandada võimalikke vigu;

53.  rõhutab, et tegevuskulude puhul on koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve kulutuste hinnanguline veamäär 4,6 % (2013. aastal 4,9 %), mis on jätkuvalt väga kõrge; tunneb muret, et muud liiki tegevuskulude puhul, milles komisjonil on juhtroll, on hinnanguline veamäär kasvanud järsult 4,6 %-ni (2013. aastal 3,7 %);

54.  märgib, et komisjon tunnistab, et kulutused on olulisel määral vigadest mõjutatud, kuna ta esitab oma 2014. aasta koondaruandes veariski sisaldava summa vahemikus 3,7–5 miljardit eurot, mis moodustab maksetest 2,6–3,5 %; märgib, et prognoosi kohaselt leiab komisjon järgnevatel aastatel vigu ja teeb parandusi kokku ligikaudu 2,7 miljardi euro suuruses summas;

55.  kinnitab kontrollikoja seisukohta, et hoolimata parandusmeetmete mõju analüüsimise parandamisest ei ole komisjon kõrvaldanud riski, et parandusmeetmete mõju hinnatakse tegelikust suuremaks või see ei ole piisavalt asjakohane(84);

56.  on seisukohal, et enam kui kolme neljandiku 2014. aasta kulutuste puhul kasutavad komisjoni peadirektoraadid hinnanguliste veariski sisaldavate summade arvutamiseks liikmesriikide ametiasutuste esitatud andmeid; märgib, et komisjon kirjutab oma koondaruandes, et endiselt on probleemiks liikmesriikide kontrolliaruannete usaldusväärsus;

57.  võtab teadmiseks tõsiasja, et 12 komisjoni peadirektoraadi puhul on hinnanguline korrigeeriv mõju suurem kui hinnanguline veariski sisaldav summa, mis kajastab parandussüsteemide mitmeaastast iseloomu;

58.  palub komisjonil vaadata 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajaks aegsasti läbi korrigeeriva mõju arvutamise meetod;

59.  märgib, et alati kui komisjonil on tõendeid piiratud kasutussuutlikkuse kohta liikmesriikides, peaks komisjon hindama kõiki mitmeaastase finantsraamistiku määruse paindlikkussätteid ja esitama enne muude meetmete võtmist esimesena ettepaneku meetmete võtmiseks ebapiisava kasutussuutlikkuse probleemi lahendamiseks;

60.  juhib tähelepanu sellele, et üle kahe kolmandiku ühtekuuluvusvaldkonnas 2014. aastal tehtud finantskorrektsioonidest moodustasid juhud, kus liikmesriikide ametiasutused tühistasid deklareeritud kulud ja asendasid need uutega; peab tervitatavaks, et programmitöö perioodil 2014–2020 on sellised menetlused piiratud;

61.  palub komisjonil hinnata koostöös liikmesriikidega iga poliitikavaldkonna ja liidu eelarve kui terviku puhul pärast kõiki parandusmeetmeid alles jäänud veamäära, võttes arvesse programmide mitmeaastast iseloomu;

62.  palub komisjonil kohaldada rangelt uue finantsmääruse artikli 32 lõiget 5, kui veamäär on püsivalt kõrge, ning sellest tulenevalt selgitada välja kontrollisüsteemide nõrkused, analüüsida võimalike parandusmeetmete kulu ja neist saadavat kasu ning võtta asjakohaseid meetmeid või teha vastav ettepanek seoses lihtsustamise, kontrollisüsteemide parandamise ning programmide või rakendussüsteemide ümberkorraldamisega enne programmitöö perioodi 2014–2020 vahekokkuvõtte tegemist;

63.  toonitab kontrollikoja tähelepanekut, et kui komisjon, liikmesriikide ametiasutused või sõltumatud audiitorid oleksid kasutanud kogu neile kättesaadavat teavet, oleksid nad pidanud saama märkimisväärse osa vigadest enne nende tekkimist ära hoida, vead välja selgitada või neid parandada; tunneb muret asjaolu pärast, et komisjon on tunnistanud, et vigade parandamiseks kulub vähemalt 10 aastat; juhib tähelepanu, et kogu olemasolevat teavet kasutades oleks saanud nii regionaal- ja linnapoliitika valdkonna (6,1 %) kui ka maaelu arengu, keskkonna, kliimameetmete ja kalanduse valdkonna kulutuste veamäära (6,2 %) vähendada 3,3 protsendipunkti võrra; toonitab, et kogu olemasolevat teavet kasutades oleks saanud komisjoni poolt otseselt hallatava „konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ veamäära vähendada 2,8 protsendipunkti võrra;

64.  märgib, et 2014. aastal hakati rõhutama tulemuspõhist eelarvestamist ja analüüsi, millega kaasnes metoodika muutmine; toonitab sellega seoses, et vaja on selget ja läbipaistvat ülevaadet selle kohta, kuidas liidu 2014. aasta eelarve mõjutas strateegia „Euroopa 2020“ ja valdkondlike poliitiliste eesmärkide saavutamist;

65.  märgib samuti, et aasta tegevusaruannete koostamise eesmärk on võimaldada teha kindlaks sekkumiste tulemused, kuid selle tegevusega vaadeldakse endiselt pigem väljundit kui tulemusi;

66.  kiidab heaks regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi peadirektori aasta tegevusaruandes väljendatud reservatsioonid seoses ERFi / Ühtekuuluvusfondi juhtimis- ja kontrollisüsteemidega 12 liikmesriigis (77 programmi) ja Euroopa territoriaalse koostöö programmides programmitöö perioodi 2007–2013; on arvamusel, et need reservatsioonid näitavad, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused ei saa anda vajalikku kindlust kõigi alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vastavates poliitikavaldkondades;

67.  kiidab heaks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektori aasta tegevusaruandes väljendatud reservatsioonid järgmiste kuluartiklite osas:

   ABB02 – turumeetmetega seotud kulutused: veariski sisaldab 77,7 miljonit eurot ning kaheksa reservatsioonielementi; hõlmab nelja toetuskava seitsmes liikmesriigis: Austria, Prantsusmaa (puudutab kaht abimeedet), Madalmaad, Poola, Hispaania, Rumeenia ja Ühendkuningriik;
   ABB03 – otsetoetused: veariski sisaldab 831,6 miljonit eurot, hõlmates 15 makseasutust kuues liikmesriigis: Hispaania (puudutab 10 makseasutust), Prantsusmaa, Ühendkuningriik (Rural Payments Agency Inglismaal), Kreeka, Ungari ja Portugal;
   ABB04 – maaelu arenguga seotud kulutused: veariski sisaldab 532,5 miljonit eurot, hõlmates 28 makseasutust 16-s liikmesriigis: Bulgaaria, Saksamaa (puudutab kolme makseasutust), Taani, Hispaania (kuus makseasutust), Prantsusmaa (kaks makseasutust), Ühendkuningriik (kaks makseasutust), Ungari, Kreeka, Itaalia (puudutab nelja makseasutust), Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia ja Rootsi;
   ABB05 – Türgile tehtud IPARDi kulutused: veariski sisaldab 5,07 miljonit eurot;

on arvamusel, et need reservatsioonid näitavad, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused ei saa anda vajalikku kindlust kõigi alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vastavates poliitikavaldkondades;

68.  kiidab heaks tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi peadirektori aasta tegevusaruandes väljendatud reservatsioonid; märgib, et nimetatud iga-aastane tegevusaruanne sisaldab programmitöö perioodi 2007–2013 maksetega seotud reservatsiooni veariski sisaldava 169,4 miljoni euro suuruse summa osas 2014. aastal seoses juhtimis- ja kontrollisüsteemidega Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) 36 konkreetse rakenduskava puhul Belgias, Tšehhi Vabariigis, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Ungaris, Itaalias, Rumeenias, Slovakkias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis programmitöö perioodil 2007–2013; on arvamusel, et need reservatsioonid näitavad, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused ei saa anda vajalikku kindlust kõigi alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vastavates poliitikavaldkondades;

69.  soovitab rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi peadirektoril anda aasta tegevusaruandes riskide seisukohast diferentseeritum kinnitus ja suunata seejärel rohkem kontrollivahendeid erireservatsioonidega hõlmatud valdkondadesse;

70.  kutsub nõukogu üles olema eelarve täitmisele heakskiidu andmise osas valvsam ning toetab Rootsi ja Ühendkuningriigi kriitilist seisukohta, millest tulenevalt need riigid palusid komisjonil ja kontrollikojal teha järgmist:

   keskenduda suure vigade ohuga valdkondadele ja rahastuse saajatele ning mitte kontrollida rohkem kõiki;
   keskenduda pigem eel- kui järelkontrollidele;
   säilitada maksete ühehäälselt kokku lepitud ülemmäärad, eeskätt järgides eelarvedistsipliini kulukohustuste osas, tegelikult vabastades kasutamata assigneeringud, et teha ruumi uutele prioriteetidele ja programmidele, suurendades läbipaistvust pikaajaliste prognooside abil ning tagades kulukohustuste ja maksete vahelise tasakaalu ning vähendades rahastamisvahendite ülemäära suuri rahalisi saldosid, võttes arvesse, et selliste vahendite all seisab kinni üle 14 miljardi euro väärtuses kasutamata rahalisi vahendeid, mida saaks kasutada pakilisemate vajaduste ja prioriteetide jaoks;

avaldab heameelt ka Rootsi ja Ühendkuningriigi üleskutse üle liikmesriikide ametiasutustele kasutada enne kulude komisjonile deklareerimist kättesaadavat teavet paremini vigade ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks;

Kokkuvõte

71.  teeb eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seoses järgmised järeldused:

   a) prioriteedid sisaldavad tavapäraste meetodite ning suurema tulemuslikkusele ja tulemustele keskendumise tasakaalustamist, võttes igal juhul arvesse aluslepingutest, valdkondlikust poliitikast ja ettenägematute sündmustega tegelemiseks vajalikust paindlikkusest tulenevaid kohustusi;
   b) parandada tuleb andmete kättesaadavust ja haldamist tulemuslikkuse ja tulemuste deklareerimise eesmärgil;
   c) positiivne on liidu eelarve tugevam sidumine liidu peamiste poliitiliste strateegiate ja kontseptsioonidega (nagu strateegia „Euroopa 2020“) ning nende korrelatsioon prioriteetsete poliitikavaldkondadega;
   d) järgitakse paremaid haldus- ja kontrollimeetodeid kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;
   e) on ruumi eelnenud aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste tähelepanekute arvestamiseks korrapäraste järelmeetmete abil;
   f) tunneb kahetsust, et komisjoni poolt otse hallatavate tegevuskuludega seotud vigade arv on märkimisväärselt kasvanud ja jõudnud esmakordselt tasemele, kus see on võrdne koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve veamääraga;
   a) suurima panuse annavad endiselt liikmesriigid vastavalt oma kogurahvatulu suurusele, 2014. aastal moodustas see sissemakse 94,9 miljardit eurot;
   b) muud tuluallikad hõlmavad käibemaksupõhiseid osamakseid, mida kogutakse üksikutes liikmesriikides ja mis moodustasid 17,7 miljardit eurot;
   c) tolli- ja põllumajandusmaksud, mis kujutavad endast kolmandat olulist allikat, moodustasid 16,4 miljardit eurot;

B. Konkreetsed peatükid

Üldine eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

72.  juhib tähelepanu, et usaldusväärne finantsjuhtimine tähendab tegelike tulemuste saavutamist liidu eelarvelise sekkumise abil, loomulikult eeldusel, et järgitakse seaduslikkuse ja korrektsuse eeskirju ning aidatakse suurendada liidu eelarve lisaväärtust liidu vaatenurgast; rõhutab, et usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimise vajalik eeltingimus on veamäärade ja pettusejuhtumite minimeerimine;

73.  rõhutab, et veamäära tase ei tähenda tingimata pettusejuhtumit, ebatõhusust või raiskamist, vaid selliste rahavoogude prognoosi, mida ei oleks tohtinud välja maksta, kuna vahendeid ei kasutatud vastavalt eeskirjadele ja õigusaktidele; toonitab siiski, et tõsiste vigade järsk kasv hankemenetlustega seoses on tõsiselt murettekitav, kuna liikmesriikidel on mitmete aastate pikkune kogemus kehtivate hanke-eeskirjadega, ja kui neil on raskusi juba nende eeskirjadega, siis see ei tõota head mõeldes sellele, et neil tuleb kohandada siseriiklikud õigusaktid ja menetlused hankeid ja kontsessioone käsitlevate uute direktiividega; tõdeb, et liidu kodanikele ei ole veamäär hästi arusaadav, ja palub kontrollikojal alustada sellega seoses komisjoniga arutelu, et selgitada välja võimalikud metoodilised puudused ja leppida kokku veamäärast teatamise ühtsed standardid;

74.  soovitab kontrollida õigusakte ja eeskirju regulatiivse mõju hindamise(85) protsessi abil, et testida nende ühilduvust ja kokkusobivust liidu vajaduste ja eesmärkidega, nagu tehakse kulude hüvitamisel põhinevate toetuskavade puhul, kusjuures kõige tüüpilisemad vead hõlmavad rahastamiskõlbmatute kulude väljamakseid (41 %) ja riigihanke menetluste käigus tehtud vigu (27 %); märgib, et need vead võivad erineda pettusest või tahtlikust tegevusest kasu saamise eesmärgil;

75.  juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et liidu 2014. aasta eelarvet täideti eri õigusraamistike kohaselt tulenevalt sellest, et sellel aastal kehtis kaks raamistikku perioodide 2007–2013 ja 2014–2020 kohta;

76.  juhib seetõttu tähelepanu asjaolule, et korrektne ja oluline on teha vahet eri liiki liidu eelarveliste kuludega seotud eri liiki veamäärade vahel, kuna need vahendid eraldatakse erinevate kriteeriumide alusel ja seetõttu on neid väga raske võrrelda;

77.  märgib, et püüdlustes toetada tugevamat tulemuskultuuri, pööratakse kontrollikoja aastaaruandes 2014. aasta kohta suurt tähelepanu liidu eelarve tulemuslikkuse küsimustele, kuna kontrollikoda hindas katseliselt tõelist täiendavust liidu rahastamise ja strateegia „Euroopa 2020“ vahel; märgib, et kontrollikoda rõhutas ja tegi kindlaks, et partnerluslepingute/rakenduskavade ja strateegia „Euroopa 2020“ vastastikune seotus on vähene ja nõrk; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et sellist täiendavust tuleks kaaluda üldisel fondispetsiifiliste eesmärkide taustal vastavalt nende aluslepingul põhinevate eesmärkidele, mis hõlmab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

78.  tunneb muret rahaliste vahendite kasutusmäära üle liikmesriikides, mis kõigub 50 %-st 92 %-ni; kutsub komisjoni üles esitama põhjaliku analüüsi põhjuste kohta, miks mõnes piirkonnas on kasutusmäär endiselt väike, ja hindama konkreetseid võimalusi selle tasakaalustamatuse aluseks olevate struktuursete probleemide lahendamiseks;

79.  hindab kõrgelt 2014. aastat käsitleva kontrollikoja aastaaruande innovatiivset olemust, mis hõlmas tulemustel ja tulemuslikkusel põhinevat käsitlusviisi ning liidu eelarvelise sekkumise kohaldamise ja suunatuse hindamist strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetide suhtes; on seisukohal, et tulemustel ja tulemuslikkusel põhinevat käsitlusviisi tuleks kohaldada eelolevatel aastatel, kui Euroopa poolaasta kontekstis hakatakse koostama riigipõhiseid soovitusi;

80.  rõhutab, et kontrollikoja tähelepanekud saavutuste kohta tõstavad esile vajadust kohaldada meetmeid eelarve tulemuslikkuse ning koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise standardite parandamiseks;

Eelarvetulemused

81.  märgib, et eelarvetulemused näitavad seda, kas liidu eelarvekulud on suunatud konkreetses ajavahemikus asjakohaselt liidu tegelike prioriteetide saavutamisele;

82.  juhib tähelepanu asjaolule, et tulemuskultuur põhineb kolmel peamisel sambal: strateegia, lihtsustamine ja eelarvemenetlus;

83.  soovitab jätkata nii menetluste kui ka eelarve sisu lihtsustamist, mis võimaldab vähendada liigset halduskoormust ja piirata ülereguleerimist teatavates liikmesriikides; toonitab, et lihtsustamine ei tohiks viia dereguleerimiseni ega tohiks tähendada kontrollimehhanismidest ja -menetlustest, nt eelkontrollidest loobumist; toonitab, et lihtsustamine ei tohiks põhjustada õigusraamistiku liiga sagedast muutmist, mis paneb administratsioonile ja rahastuse saajatele liigse koormuse ja kahjustab seeläbi lihtsustamise positiivseid eesmärke; tunneb heameelt, et komisjon on loonud kõrgetasemelise töörühma, ja ootab sealt tulemusi;

84.  soovitab parandada eelarvemenetlust tulemuslikkuse kohta teabe andmise ning tulemuslikkuse juhtimisega, mis hõlmab kontrollide kulutõhusust, kinnitavat avaldust ja eelarve täitmisele heakskiidu andmist, projektide andmebaase ning kommunikatsiooni;

85.  kutsub komisjoni üles parandama kommunikatsiooni ja koostööd eelarve kavandamise, täitmise ja selle täitmisele heakskiidu andmise osaliste vahel ja seoses laiema avalikkusega, lähendades ootusi, jagades kogemusi eelarve täitmise kohta ja andes aru saavutatud tulemustest;

86.  soovitab komisjonil kaaluda selliste vahendite kasutamist nagu sotsiaalmeedia, uuringud ja sihtrühmad, et mõõta üldsuse teadlikkust ja hinnata kommunikatsioonistrateegia parandamise võimalusi tulevikus seoses projektide tulemuste edastamisega kodanikele;

87.  väljendab heameelt tulemuspõhist eelarvestamist käsitleva uue institutsioonidevahelise töörühma kokkukutsumise üle, et saavutada ühine arusaam tulemuspõhise ja tulemustele orienteeritud eelarvestamise põhimõtetest;

88.  soovitab teha vastavaid parandusi sellistes valdkondades nagu kontrollide intensiivsuse määramisel riskide suurusega arvestamine, tulemusaruannete kaardistamine või liikmesriikide poolt teatatud kontrollitulemuste usaldusväärsus;

89.  märgib, et komisjon on saavutanud ülisuure analüüsivõime peamiselt üksikute peadirektoraatide jaoks olulistes valdkondades, kuid ei analüüsi horisontaalseid valdkonnaüleseid küsimusi ja liidu eelarvest (kaas)rahastatavate poliitikameetmete tegelikke tulemusi;

90.  soovitab keskenduda tulemuspõhisele lähenemisele ja turu ebakohtade / turutõrgete küsimusele, kuna selline lähenemine aitab keskendada liidu rahalise sekkumise valdkondadesse, kus on kõige paremini võimalik täita majandus-, tõhusus- ja tulemuslikkuse kriteeriume; juhib tähelepanu, et see mudel tuleks kujundada turu ebakohtade / turutõrgete eri liike arvestades, millest üks on seotud asümmeetrilise teabega ja teine tulususe majanduslike hinnangutega, mis ei sisalda laiemalt kõiki positiivseid välismõjusid ja ulatuslikumat ühiskondlikku kasu, kuid mis mõlemad saavad põhjendatult liidu rahalist toetust;

91.  teeb ettepaneku, et komisjon kiidaks liidu lisaväärtuse hindamisel heaks kriteeriumi selle alusel, mis oleks tõenäoliselt juhtunud, kui asjaomane projekt või tegevus oleks ellu viidud või kui see ei oleks saanud liidu rahalisi vahendeid;

92.  nõuab tungivalt selgitusi selle kohta, kui palju maksti liidu rahalistest vahenditest meediaettevõtjatele igas liikmesriigis, millised ettevõtjad makseid said ja kas põhjus oli rahastamisvõimalustest teavitamine või oli mõni muu põhjus;

Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

93.  tuletab meelde, et suur vastutus liidu eelarvevahendite õige jaotamise eest on liikmesriikidel, kuna 76 % kulude osas täidetakse eelarvet koostöös liikmesriikidega; rõhutab, et liikmesriikidel lasub tähtis vastutus liidu eelarve korrektse ja seadusliku täitmise eest, kui nad on vastutavad liidu vahendite haldamise eest;

94.  toonitab, et vahendite õige jaotamise tagamiseks on kõige tähtsam määrata õieti kindlaks liidu vajadused koos liikmesriikide arenguprioriteetidega;

95.  toonitab, et mida paremini liikmesriigid püüavad täita strateegia „Euroopa 2020“ riiklikke ja mahulisi eesmärke, seda rohkem on liidu eelarvest tehtavaid kulutusi võimalik suunata, ja mida enam need eesmärgid kajastavad liidu tegelikke majanduslikke, sotsiaalseid, territoriaalseid ja keskkonnavajadusi, seda paremini liit tagab usaldusväärse finantsjuhtimise keskkonna; soovitab sellega seoses luua alalise foorumi, kuhu kuuluvad komisjoni ja riikide valitsuste esindajad, sh alalised esindused liidu juures, piirkondlikud omavalitsused ja ametiasutused;

96.  jagab kontrollikoja seisukohta, et komisjon, liikmesriikide ametiasutused ja sõltumatud audiitorid peavad kasutama kogu olemasolevat asjakohast teavet vigade ärahoidmiseks või nende avastamiseks ja parandamiseks enne kulude hüvitamist; on kindlalt seisukohal, et kui andmed on kättesaadavad, siis ei ole komisjonil, liikmesriikide ametiasutustel ja sõltumatutel audiitoritel ühtegi põhjust mitte võtta asjakohaseid meetmeid vigade ärahoidmiseks, avastamiseks ja parandamiseks;

97.  palub kontrollikojal töötada koos riiklike auditeerimisasutustega välja süsteem, mis võimaldaks kontrollikojal hinnata liikmesriikide poolt tema soovituste osas võetud järelmeetmeid;

98.  palub, et komisjon annaks liikmesriikidele suuniseid, et kajastada partnerluslepingutes ja rakenduskavades täielikumalt strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke ning viia ühtlasi ellu ühiste tulemusnäitajate kontseptsioon, mille kontrollikoda 2014. aastat käsitlevas aastaaruandes välja pakkus;

99.  peab kasulikuks, et parlament ja nõukogu leiaksid ühiselt võimaluse liikmesriikide kulutuste küsimuse käsitlemiseks, kui eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega;

100.  toetab riigipõhiste soovituste lisamist partnerluslepingutesse;

101.  nõuab tungivalt, et komisjon intensiivistaks läbirääkimisi liikmesriikidega seoses vajadusega avaldada riiklikud kinnitused ja iga-aastased kokkuvõtted;

Finantskorrektsioonid ja sissenõudmised

102.  tunneb muret, et 2014. aastal tehtud finantskorrektsioonide puhul (liidult saadud maksetega võrreldes) olid mõne liikmesriigi korrektsioonimäärad kolm korda keskmisest määrast (2,3 %) suuremad (Slovakkias 8,7%, Tšehhi Vabariigis 8,1%, Kreekas 4,7%);

103.  märgib, et programmitöö perioodil 2007–2013 kinnitati EFSi raames finantskorrektsioone 209 miljonit euro suuruses summas ja korrektsioone rakendati 156 miljoni euro suuruses summas, millest 95 miljonit eurot kinnitati 2014. aastal; märgib, et liikmesriigid, mille puhul korrektsioonid on kõige suuremad, on Hispaania (56 miljonit eurot), Rumeenia (43 miljonit eurot), Poola (32 miljonit eurot) ja Prantsusmaa (20 miljonit eurot);

104.  märgib, et kumulatiivsed korrektsioonid ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2007–2013 osas moodustavad 0,9 % eelarvest eraldatud vahenditest; jagab komisjoni arvamust, et perioodi 2007–2013 finantskorrektsioonid peaksid lähiaastail jätkuvalt suurenema, sest perioodi programmid hakkavad lõppema;

105.  märgib, et ERFi/Ühtekuuluvusfondi programmide puhul on komisjon kehtestanud alates programmitöö perioodi 2007–2013 algusest kumulatiivselt finantskorrektsioone summas ligikaudu 2 miljardit eurot, mis hõlmab finantskorrektsioone summas 782 miljonit eurot, mida liikmesriigid kohaldasid enne kulutustest komisjonile teatamist või sellega samaaegselt; märgib murega, et peamised korrektsioonidest mõjutatud liikmesriigid on Tšehhi Vabariik (179 miljonit eurot), Ungari (298 miljonit eurot), Kreeka (257 miljonit eurot), Hispaania (237 miljonit eurot), Slovakkia (152 miljonit eurot), Rumeenia (146 miljonit eurot) ja Itaalia (105 miljonit eurot);

106.  märgib, et ESFiga seoses rakendati kumulatiivselt finantskorrektsioone kõige suuremas ulatuses Rumeenia (355 miljonit eurot), Hispaania (213 miljonit eurot) ja Poola (152 miljonit eurot) suhtes;

107.  on seisukohal, et finantskorrektsioonid ja sissenõudmised on mõjusad vahendid liidu eelarve kaitsmiseks; peab siiski kahetsusväärseks, et liidu finantshuve kaitsva õigusraamistiku, seonduvate menetluste keerukuse ning paljudes valdkondades kaasatud mitme kontrollitasandi tõttu saab vigu korrigeerida alles mitu aastat pärast nende ilmnemist;

Finantshuvide kaitse

108.  rõhutab, et korruptsioon ja pettused õõnestavad usaldust avaliku sektori asutuste ja demokraatia vastu ning kahjustavad liidu siseturu toimimist; märgib, et vajalik on ühtne lähenemisviis, mille puhul liidu institutsioonid (ja liikmesriigid) tegutsevad koos; väljendab kahetsust, et mitu liidu institutsiooni (komisjon ja ametid, Euroopa Pettustevastane Amet, kontrollikoda) annavad pettustest aru erineval viisil;

109.  soovitab komisjonil paigutada kõik eri aruandmise korrad ühtsesse sidusasse süsteemi liidu finantshuvide kaitsmiseks, tehes seega võitluse pettuste ja korruptsiooni vastu tulemuslikumaks; tuletab meelde sidusate liidu õigusaktide tähtsust, et tõhusalt võidelda riikideülesel tasandil tegutseva organiseeritud kuritegevuse vastu;

110.  juhib tähelepanu, et kõige tulemuslikum vahend võitluses kuritarvituste ja pettuse vastu on läbipaistvus; kutsub komisjoni üles parandama õigusakte sellega seoses, et teha kohustuslikuks andmete avaldamine kõigi liidu rahaliste vahendite saajate kohta, sh allhangete kohta;

111.  nõuab tungivalt, et komisjon ühineks Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooniga (ETS nr 173) ja kiirendaks läbirääkimisi liidu osalemise üle riikide korruptsioonivastases ühenduses (GRECO), et aidata kaasa koordineerituma korruptsioonivastase poliitika kujundamisele Euroopas;

112.  kutsub komisjoni üles võtma endale täielik vastutus alusetult makstud rahaliste vahendite sissenõudmise ja liidu eelarvesse kandmise eest ning kehtestama kõigis liikmesriikides ühtsed aruandluspõhimõtted, et tagada võrreldav, usaldusväärne ja asjakohane andmete kogumine;

113.  väljendab heameelt seoses komisjoni avaldusega oma 2014. aasta finantshuvide kaitse aruandes, milles tuletatakse meelde, et nii finantshuvide kaitse direktiivi kui ka Euroopa Prokuratuuri määruse vastuvõtmine „täiendaks ja tugevdaks õigusraamistikku ning parandaks olulisel määral pettusevastast võitlust“; kordab oma arvamust, et võimalikult kiiresti on vaja võtta vastu finantshuvide kaitse direktiiv, mille kohaldamisala hõlmaks ka käibemaksu ning milles oleksid selgelt määratletud finantshuvide kaitsega seotud õiguserikkumised, miinimumeeskirjad maksimaalselt kohaldatavate vanglakaristuste ning miinimumeeskirjad aegumistähtaegade kohta; tuletab meelde kohtuotsust Taricco kohtuasjas, milles Euroopa Liidu Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et 1995. aasta finantshuvide kaitse konventsioonis sisalduv finantshuve kahjustava kelmuse määratlus hõlmab ka käibemaksupettust; kutsub komisjoni üles selgitama Eurojusti, Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) omavahelisi suhteid ning uurima võimalust rakendada nende asutuste puhul tugevamat integreeritud lähenemisviisi, et teha uurimistegevust tulemuslikumaks;

114.  tunnustab komisjoni otsust suurendada läbipaistvust oma eksperdirühmade süsteemi parandamise kaudu, eelkõige ekspertide valiku korra osas, töötades välja uue huvide konflikti ärahoidmise poliitika isikuliselt nimetatavate ekspertide jaoks, andes sellega Euroopa Parlamendile võimaluse vahetult kontrollida nende ametisse nimetamist; võtab teadmiseks nõude, et vajaduse korral registreeritakse eksperdid läbipaistvusregistris; nõuab siiski tungivalt, et komisjon võtaks eksperdirühmade suhtes praegu kehtivate horisontaalsete eeskirjade muudatuste kavandamisel arvesse nii Euroopa Ombudsmani soovitusi eksperdirühmade koosseisu kohta kui ka komisjoni eksperdirühmade koosseisu ja nende registri hetkeseisu käsitlevas uuringus esitatud soovitusi, et luua süstemaatilisem ja läbipaistvam lähenemisviis; palub komisjonil pidada Euroopa Parlamendiga enne kõnealuste eeskirjade ametlikku vastuvõtmist kõnelusi, eelkõige seoses eelarvekontrollikomisjoni ja õiguskomisjoni poolt selles küsimuses peatselt esitatava raportiga; ergutab ELi ameteid kaaluma sarnaste reformide läbiviimist;

115.  rõhutab, et liikmesriigid ei võta järelmeetmeid seoses OLAFi poolt neile edastatud liidu finantshuve mõjutavate väidetavate pettusejuhtumitega; palub komisjonil võtta asjakohaseid meetmeid ja OLAFil jätkata liikmesriikide toetamist, et nad võiksid saavutada paremaid tulemusi ELi rahalistega vahenditega seotud pettuste ärahoidmisel ja väljaselgitamisel;

116.  kutsub komisjoni üles töötama välja rangete näitajate ja ühtsete kriteeriumide süsteemi; väljendab muret liikmesriikidelt saadavate andmete usaldusväärsuse ja kvaliteedi pärast; kutsub seetõttu komisjoni üles tegema liikmesriikidega tihedat koostööd terviklike, täpsete ja usaldusväärsete andmete tagamiseks, pidades silmas ühtse auditikava täieliku rakendamise eesmärki;

117.  kordab oma nõudmist, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule kaks korda aastas aru selle kohta, kuidas liidu institutsioonid viivad ellu oma korruptsioonivastast sisepoliitikat, ning ootab huviga järgmist sellekohast aruannet 2016. aasta alguses; palub komisjonil lisada aruandesse peatükk liidu institutsioonide korruptsioonivastase võitlusega seotud tegevuse tulemuste kohta ning on arvamusel, et komisjoni tulevased korruptsioonivastased aruanded peaksid alati hõlmama kõiki liidu institutsioone ja asutusi;

118.  väljendab muret Eurodadi avaldatud rahapesu käsitlevate andmete üle, millest selgub, et Luksemburg ja Saksamaa on rahapesu riski pingereas esikohtadel; peab seetõttu väga oluliseks, et liikmesriigid võtaksid täies mahus üle rahapesu käsitleva liidu direktiivi ning võtaksid kasutusele avaliku registri äriühingute omandisuhete registreerimiseks, mis puudutaks ka usaldusfonde;

119.  nõuab, et kõigi komisjonis tegutsevate lobistide puhul võetaks vabatahtliku registri asemel kasutusele kohustuslik liidu register;

120.  peab komisjoni esimest iga kahe aasta tagant esitatavat korruptsioonivastast aruannet paljulubavaks katseks jõuda korruptsiooni probleemis suuremale selgusele kõigi selle mõõtmete osas, töötada välja tõhusad meetmed korruptsiooni vastu võitlemiseks ning luua soodsad tingimused avaliku sektori vastutuse suurendamiseks liidu kodanike ees; rõhutab sellega seoses veel kord liidu nulltolerantsi poliitika tähtsust võitluses pettuse, korruptsiooni ja sobingute vastu; peab siiski kahetsusväärseks, et aruanne ei sisalda liidu institutsioonide endi korruptsioonivastase võitluse poliitikat;

121.  nõuab, et komisjon teeks hiljemalt oma teises korruptsioonivastases aruandes poliitiliste meetmete elluviimise keskkonna täiendava analüüsi nii liidu institutsioonide kui ka liikmesriikide tasandil, et selgitada välja iseloomulikud kriitilised tegurid, kergesti rünnatavad alad ja korruptsiooni soodustavad riskitegurid;

122.  palub komisjonil viivitamata täita ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni kohast aruandekohustust;

Üldine veamäär

123.  märgib murega, et kõige levinumad tuvastatud veatüübid on väljamaksetaotlustes deklareeritud rahastamiskõlbmatud kulud (41 %), hanke-eeskirjade tõsised eiramised (27 %) ja põllumajandustootjate esitatud ebaõiged deklaratsioonid maa suuruse kohta (20 %);

124.  märgib siiski, et hanke-eeskirjade tõsiste vigade määr liikmesriikide hankemenetlustes vähenes regionaalpoliitika valdkonnas oluliselt 2013. aasta 45 %-lt 25 %-ni kõigist majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ühendatud poliitikavaldkonna kinnitatud vigadest 2014. aastal;

125.  peab väga murettekitavaks, et mitmete kvantifitseeritavate vigade puhul oli komisjonil, liikmesriikide ametiasutustel või sõltumatutel audiitoritel küllalt teavet nende vigade ärahoidmiseks või avastamiseks ja parandamiseks enne kulude heakskiitmist; kui seda teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks hinnanguline veamäär olnud märkimisväärselt madalam;

126.  märgib, et toetusõigustel põhinevate kavade hinnanguline veamäär on 2,7 % (2013. aastal 3,0 %), mis on märkimisväärselt väiksem kui kulude hüvitamiseks kasutatud vahendite puhul, kus hinnanguline veamäär on 5,5 % (2013. aastal 5,6 %); palub komisjonil kaaluda, kas lihtsustamise eesmärgil saaks võimaluse korral kasutada kulude hüvitamise süsteemi asemel toetusõiguste süsteemi;

Parimad tavad

127.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid oma kohustusi strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel sama tõsiselt nagu nad teevad seda riigipõhiste soovituste ja Euroopa poolaasta menetluse puhul; see tähistaks nähtavat muutust tulemuslikkuse mõistmisel, millele peaks järgnema mõju avaldavate hindamisprotsesside rakendamine, nt tulemusreserv vastutustundlikele rahaliste vahendite saajatele ning sanktsioonid ja piirangud ülejäänutele;

Liidu 2014. aasta eelarve põhitulemuste hindamine ja analüüs

128.  märgib, et ligikaudu 142,5 miljardi euro suurune kogusumma 2014. aastal vastab peaaegu 2 %-le kõigist liidu liikmesriikide avaliku sektori kulutustest või 1 %-le liidu SKPst;

129.  nõuab, et liidu eelarve kasutamise tegeliku mõju kindlaksmääramine liidu makromajanduslikele näitajatele saaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste üheks teemaks;

130.  väljendab kahetsust, et koostöös liikmesriikidega maksti 2013. aasta lõpuks lõplikele rahaliste vahendite saajatele välja ainult 47 % finantskorraldusvahendite sissemaksetest (2012. aasta lõpu seisuga oli välja makstud 37 %) ning et kaudse eelarve täitmise raames finantskorraldusvahendites hoitavate rahaliste vahendite summa on endiselt suur (1,3 miljardit eurot 2014. aastal; 1,4 miljardit eurot 2013. aastal);

131.  võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse komisjonile esitada seadusandlik ettepanek kohaldatava määruse muutmiseks, et pikendada finantskorraldusvahendite rahastamiskõlblikkuse perioodi määruse (EÜ) 1083/2006 kohaselt, ning komisjoni vastuse sellele soovitusele;

132.  nõuab kontrollikoja soovituse põhjal, et komisjon võtaks eelarve haldamise ja finantsjuhtimise raames arvesse teatavate liikmesriikide piiratud suutlikkust, et vältida rahaliste vahendite alakasutust ning suurendada kasutusmäärasid, eelkõige seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditega; tunnistab samas seni võetud meetmeid, nagu parema rakendamise rakkerühma loomine, millest on juba olnud kasu;

133.  nõuab, et komisjon võtaks meetmeid täitmata kulukohustuste vähendamiseks, nagu perioodi 2007–2013 programmide õigeaegne lõpetamine ja usaldusfondides hoitava raha vähendamine;

134.  on endiselt seisukohal, et komisjon peaks igal aastal koostama pikaajalise rahavoogude prognoosi, mis hõlmaks eelarve ülemmäärasid, maksevajadusi, suutlikkuspiiranguid ja võimalikke kulukohustustest vabastamisi, et maksevajadused ja saadaolevad vahendid omavahel paremini vastavusse viia(86);

135.  on arvamusel, et mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamine, mida komisjon tutvustab hiljemalt 2016. aasta lõpus, on esimene ja parim võimalus käsitleda struktuurselt täitmata kulukohustuste suurt mahtu; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse muutmiseks, et muu hulgas lahendada ka täitmata kulukohustuste probleem;

Tasumata maksed

136.  rõhutab, et võetud kulukohustused moodustasid 2014. aastal 109,3 miljardit eurot, s.t 76,6 % olemasolevatest assigneeringutest, ja et seetõttu on 2015. aasta kulukohustustega seotud assigneeringuteks kättesaadavate vahendite määr väga kõrge (järgmisse aastasse kanti üle 12,1 miljardit eurot ja ülemmäära suurendati 16,5 miljardi euro võrra);

137.  kahetseb, et vaatamata sellele, et maksete tase oli jätkuvalt kõrgem kui mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäär ja kasutati ettenägemata kulude varu, suurenes väljamaksmata maksenõuete summa 1,4 miljardi euro võrra 25,8 miljardi euroni; rõhutab, et oluline on pidada täielikult kinni ühisavaldusest 2015.–2016. aasta maksekava kohta, milles Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku pärast ühiselt võetud kohustust vähendada 2007.–2013. aasta ühtekuuluvusprogrammidega seotud täitmata maksenõudeid 2016. aasta lõpuks umbes 2 miljardile eurole; on seisukohal, et selline olukord on tegelikult vastuolus ELi toimimise lepingu artikliga 310, milles märgitakse, et eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus;

138.  rõhutab, et täitmata kulukohustuste vähenemine on prognooside kohaselt ajutine, sest esitatud on taotlus suurendada mitmeaastase finantsraamistiku 2015. ja sellele järgnevate aastate ülemmäära;

139.  juhib eriti tähelepanu asjaolule, et 2014. aasta lõpuks oli liikmesriikidele tehtud makseid perioodi 2007–2013 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide(87) mitmeaastastest vahenditest 309,5 miljardi euro ulatuses, s.t 77 % kõikide rakenduskavade kogusummast (403 miljardit eurot), kusjuures viie liikmesriigi (nimelt Tšehhi Vabariigi, Hispaania, Itaalia, Poola ja Rumeenia) osakaal moodustas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamata mitmeaastastest vahenditest enam kui poole;

140.  väljendab kahetsust, et fondide ärakasutamata mitmeaastaste vahendite kuhjumine on märkimisväärne ning see võib mõnele liikmesriigile tekitada tõelisi probleeme(88); tunnistab sellega seoses paindlikkusvõimaluste kohaldamise kasulikkust, arvestades kõigi programmide alustamisel esinevaid viivitusi, ja toetab nende võimaluste kasutamist;

Tulud

141.  märgib, et tuluvood rajanevad nn mitme kanali põhimõttele:

142.  väljendab heameelt, et kontrollikoja poolt 2011. ja 2012. aastal antud kolmest soovitusest kaks on suuremas osas rakendatud ja üks on osaliselt rakendatud;

Kogurahvatulu

143.  toonitab, et kuni liidu omavahendite süsteemi pole muudetud, on kogurahvatulul põhinev parameeter liidu eelarve tulude seisukohast peamine tegur, ja rõhutab, et selle täpne ja objektiivne mõõtmine on seetõttu väga oluline küsimus – tegelikult ainuke tõsine küsimus, mis puudutab liidu praeguse eelarve ülesehituse tulude poolt, ning et on väga tähtis omada usaldusväärseid ja paindlikke andmebaase liikmesriikide sissemaksete arvutamiseks;

144.  kutsub seetõttu komisjoni üles deklareerima, et liikmesriikide esitatud kogurahvatulu andmed on usaldusväärsed ja nende sissemaksed seega korrektsed;

145.  tuletab meelde, et 2014. aastal esitatud kogurahvatulu ajakohastatud andmete põhjal korrigeeriti liikmesriikide osamakseid enneolematult suures ulatuses, tervelt 9,813 miljoni euro võrra;

146.  rõhutab, et nende kogurahvatulu saldodes tehtud oluliste muudatuste mõju oleks olnud väiksem, kui liidul oleks olnud muudatuse tegemiseks ühine poliitika, mis hõlmaks suuremate läbivaatamiste jaoks kehtestatud ühist ajakava;

147.  väljendab kahetsust, et käibemaksupettused ja eelkõige nn karussellpettused või varifirmade pettused moonutavad konkurentsi, jätavad riikide eelarved ilma olulistest vahenditest ning kahjustavad liidu eelarvet; juhib tähelepanu asjaolule, et 2013. aastal ulatus käibemaksu alalaekumine ja hinnanguline käibemaksu kogumise puudujääk 168 miljardi euroni; väljendab muret, et komisjonil puuduvad usaldusväärsed andmed käibemaksu- ja karussellpettuste kohta; märgib, et praegune käibemaksusüsteem on endiselt killustatud ja tekitab märkimisväärset halduskoormust, eelkõige VKEde ja internetiettevõtete jaoks; väljendab muret, et käibemaksu kui omavahendi uus vastutussüsteem ei täitnud talle asetatud lihtsustamise eesmärki, ning rõhutab liikmesriikide vastutust EUROFISCi puuduste parandamisel ja oma pöördmaksustamise alaste poliitikate koordineerimisel, et hõlbustada teabevahetust ning aidata võidelda eeskirjade eiramiste ja pettustega; palub, et komisjon esitaks ettepanekuid õigusaktide muutmiseks, et võimaldada tolli- ja maksuandmete mõjusaid ristkontrolle, ning pööraks liikmesriikide kontrollimisel tähelepanu teabenõuetele vastamise õigeaegsusele ja käibemaksuteabe vahetamise süsteemi usaldusväärsusele;

Vajalikud meetmed

148.  palub komisjonil esitada analüüs liidu rahastamise tuleviku kohta, hinnates omavahendite baasi asjakohasust;

149.  väljendab kahetsust, et 2013. aastal esitatud komisjoni ettepanekud ühise läbivaatamispoliitika kasutuselevõtuks on endiselt ellu viimata ning komisjon ei ole selleks rohkem midagi ette võtnud, hoolimata asjaolust, et 19 liikmesriiki andsid mõista, et nad oleksid valmis uue läbivaatamispoliitika septembriks 2014 vähemalt osaliselt kasutusele võtma;

150.  tunneb heameelt omavahendite kõrgetasemelise töörühma moodustamise üle; on rahul töörühma 2014. aasta lõpul esitatud esimese hindamisaruandega ning nõustub seisukohaga, et süsteemis on järk-järgult muutunud valdavaks liikmesriikide sissemaksed, mille kõrval sõltumatute, tõeliselt Euroopa tasandi omavahendite osakaal on suhteliselt väike; on seisukohal, et senine omavahendite süsteem peaks praegusest, liidu kodanikke vähe puudutavast liikmesriikidevahelisest arutelust selle üle, kes on netomaksjad ja kasusaajad, edasi arenema süsteemiks, mis selgelt kajastab liidu ja selle poliitikavaldkondade üldisi huve;

151.  juhib tähelepanu asjaolule, et reservatsioonidega tehtud tööst tulenevaid muudatusi oleks saanud vähendada, kui komisjoni kontrollitsükkel oleks olnud lühem, ning tuletab meelde, et parlament nõudis oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis 2013. aasta eelarvele heakskiidu andmise kohta, et komisjon:

   a) lühendaks oma kogurahvatulu kontrollitsükli pikkust;
   b) piirduks üldreservatsioonide kasutamisel ainult erandjuhtudega;

152.  märgib sügava murega, et komisjon on teavitanud oma plaanist lõpetada järgmine kontrolltsükkel alles 2019. aastal ning et reservatsioonid hõlmavad vähemalt üheksa aasta pikkust ajavahemikku (sarnaselt eelmise kontrolltsükliga);

153.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja kinnitusel ei ole liikmesriikide tolliasutuste tehtud kontrollide kvaliteet paranenud; väljendab kahetsust, et 2014. aastal avaldatud tollikontrolli juhendi ajakohastatud versioon ei hõlma kõiki kontrollikoja leitud puudusi, eelkõige seoses küsimusega, kuidas käsitleda teistes liikmesriikides tollivormistuse läbinud kaupu;

154.  palub komisjonil:

   a) võtta meetmeid, et vähendada järgmise kontrolltsükli lõpus kogurahvatulupõhiste maksete reservatsioonidega hõlmatavate aastate arvu;
   b) kehtestada vajalik kord liikmesriikide poolt esitatud kogurahvatulu andmete arvutamise meetodites ja allikates tehtud muudatuste mõju vähendamiseks;
   c) parandada liikmesriikide tolliasutustele esitatavaid olemasolevaid juhendeid kontrollide teostamiseks (eelkõige tollivormistusjärgsete auditite tegemiseks); ja
   d) tagada, et liikmesriikides oleksid kasutusele võetud asjakohased süsteemid tolli- ja suhkrumaksude aruannete ettevalmistamiseks ja haldamiseks;
   e) laiendada EUROFISCi riskihindamise suutlikkust, nii et see hõlmaks ka riikidevahelist käibemaksuteabe vahetamise süsteemi VIES;

Parimad tavad

155.  tulude pool ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud, mida võib lugeda parimaks tavaks, samuti nagu praegust tava arvutada liikmesriikide sissemakseid kogurahvatulu põhjal, mis on senini osutunud mõttekaks; selle mudeli käigus hoidmine nõuab aga majandustulemuste pidevat hindamist liikmesriikides; omavahendite baasi suurendamise alternatiiv jääb tulevikku silmas pidades endiselt aktuaalseks küsimuseks;

Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Üldised küsimused

156.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et kontrollikoja aastaaruande struktuur järgib esimest korda 1. jaanuaril 2014 jõustunud mitmeaastase finantsraamistiku rubriike; 2013. aastal oli selle peatüki nimetus „Teadusuuringud ja muud sisepoliitika valdkonnad“; märgib siiski, et selline struktuurne muutus piirab kontrollikoja järelduste võrreldavust eelmiste aastate omadega;

157.  märgib samuti, et teadusuuringud ja innovatsioon moodustavad 61 % kulutustest (8,1 miljardit eurot), mis tehakse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ja teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ kaudu, ning ülejäänud 39 % moodustavad haridus, koolitus, noored ja sport (1,5 miljardit eurot), kosmoseprogrammid (1,4 miljardit eurot), transport (0,8 miljardit eurot) ning muud meetmed ja programmid (1,5 miljardit eurot);

158.  tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 1a on mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste käigus järsult kärbitud (- 24 % võrreldes komisjoni algse ettepanekuga); on teadlik asjaolust, et rubriik 1a hõlmab kulutusi teadustegevuse ja innovatsiooni edendamiseks, haridussüsteemide parandamiseks ja tööhõive suurendamiseks, ühtse digitaalse turu toimimise tagamiseks, taastuvenergeetika ja energiatõhususe edendamiseks, transpordisektori moderniseerimiseks ja ärikeskkonna parandamiseks (eelkõige VKEde jaoks);

159.  rõhutab, et 90 % selles valdkonnas tehtud kulutustest moodustavad toetusmaksed era- ja avaliku sektori toetusesaajatele;

160.  väljendab heameelt, et kontrollikoja poolt 2011. ja 2012. aastal antud üheksast soovitusest on kolm rakendatud täielikult ja kuut rakendatakse suuremas osas;

Strateegia „Euroopa 2020“

161.  on teadlik asjaolust, et kõigi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi toetuslepingute koguarv on 26 078 (millest 9 627 on lõpetatud); samal ajal käivitas komisjon programmi „Horisont 2020“ 2014.–2015. aasta tööprogrammi, mis osutus väga edukaks oma 25. veebruariks 2015 laekunud 46 097 projektitaotlusega; 79 projektikonkursi kohta tuli 25 903 projekti, mis olid toetuskõlblikud, 3 765 projekti valiti välja rahastamiseks ning allkirjastati 1 410 toetuslepingut;

162.  väljendab rahulolu, et komisjon suutis saavutada enamiku peamiste tulemusnäitajate eesmärkidest; väljendab siiski kahtlust, kas suudetakse saavutada eesmärk investeerida 2020. aastaks teadus- ja arendustegevusse 3 % liidu sisemajanduse koguproduktist; kutsub kõiki liikmesriike üles seda väljakutset vastu võtma; märgib, et eriti raske tundub olukord olevat Horvaatia, Soome, Luksemburgi, Portugali, Rumeenia, Hispaania ja Rootsi jaoks; kutsub komisjoni üles tegema vajalikud järeldused enne 2016. aasta lõppu esitatavat mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamist;

163.  väljendab rahulolu seoses Euroopa teadusuuringute (võrgustike) panusega võitlusesse Ebolaga, vähiravi arendamisse, kliiniliste uuringute ühtse Euroopa ala loomisse, võitlusesse üleujutustega, toiduohutuse parandamisse ja kruiisilaevade turvalisuse suurendamisse, et nimetada vaid mõningaid valdkondi;

164.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et seitsmenda raamprogrammi järelhindamine avalikustati 2015. aasta novembris; eeldab, et selle järeldusi ja soovitusi on veel võimalik arvestada ka „Horisont 2020“ tööprogrammides;

165.  märgib huviga, et on saabunud esimesed teated 2015. aasta aruandest(89), milles käsitletakse innovatiivse liidu olukorda ja mis annab ülevaate strateegia „Euroopa 2020“ juhtalgatuse „Innovatiivne liit“ raames võetud 34 kohustuse rakendamise seisust;

166.  tuletab meelde, et sotsiaalne väljakutse nr 6, eelkõige sotsiaal- ja humanitaarteadused, oli Euroopa Parlamendi prioriteet, mis võeti vastu raamprogrammi „Horisont 2020“ väljatöötamise ajal; tuletab meelde selle komponendi olulisust valdkondades, kus liit seisab silmitsi eriliste probleemidega, nagu võitlus töötuse, radikaliseerumise, terrorismi vastu, toetus rändajatele, majanduse ja rahanduse juhtimine ning võitlus ebavõrdsusega; väljendab seetõttu muret, et programmi elluviimise käigus on sotsiaal- ja humanitaarteaduste kui prioriteetide tähtsust kärbitud, sest nad on kaotanud oma juhtpositsiooni ning nende kulukohustuste assigneeringuid on vähendatud 40 %, samas kui „Horisont 2020“ kogu rahastamispaketti 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames on suurendatud;

Juhtimisküsimused

167.  juhib tähelepanu asjaolule, et:

   a) üldised järeldused ja tähelepanekud, mis on tehtud seoses eelarve täitmisega koostöös liikmesriikidega, kehtivad ka konkurentsivõime valdkonnas;
   b) eri liiki vahendite vaheline sünergia ja integreeritud lähenemisviis teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse toetamiseks on olemas, kuid seda tuleks veelgi parandada;
   c) võrreldes seitsmenda raamprogrammiga rakendatakse „Horisont 2020“ raames lihtsamaid eeskirju; teisest küljest esineb „Horisont 2020“ raames toetatavaid valdkondi, mis on potentsiaalselt riskantsemad, nt äritegevusele orienteeritud projektid VKEde osalusel ning uute innovatiivsete vahendite, sh rahastamisvahendite kasutamine;

168.  kutsub toetusesaajaid üles kasutama võimalikult tihti kontrolltõendeid, sest kontrolltõendid vähendavad kulunõuete veamäära kuni 50 %; on siiski seisukohal, et välisaudiitorite leitav veamäär peaks oluliselt paranema, arvestades komisjonilt saadavat äärmiselt spetsiifilist abi; väljendab seoses sellega heameelt kõikide juhendite, seminaride, tüüpvormide ja kõige levinumate vigade loetelude üle, mis komisjon on toetusesaajate ja audiitorite käsutusse andnud, kuid kutsub komisjoni üles rakendama mõjusamaid meetmeid selle tagamiseks, et välisaudiitorite kontrolltõendid kajastaksid täpsemalt veamäära;

169.  toetab komisjoni pingutusi töötada teadusuuringute valdkonna jaoks välja asjakohane riskijuhtimine; väljendab seoses sellega heameelt, et järelauditite puhul toimub auditeeritavate valik juba praegu suures osas riskipõhiselt; komisjon prognoosib, et ajavahemikul 2012–2016 toimuvatest audititest valitakse 83 % välja riskikriteeriumide põhjal;

170.  väljendab heameelt ühise tugikeskuse loomise üle, kus pakutakse kõigile uuringuteenistustele abi õigusnõustamise, auditeerimise, äriprotsesside, IT ning teabe ja andmete valdkonnas;

171.  tunnustab asjaolu, et märkimisväärne toetus teadus- ja innovatsioonitegevusele sisaldub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide partnerluslepingutes ning liikmesriikide ning piirkondade tegevusprogrammides, mis tekitab veelgi rohkem sünergiat; see toetus hõlmab rohkem kui 42 miljardit eurot alusuuringutele ja innovatsioonile ning 118 miljardit eurot teadusuuringutele ja innovatsioonile laiemas mõttes;

Seaduslikkus ja korrektsus: vigadega seotud küsimused

172.  väljendab sügavat muret seoses asjaoluga, et kontrollikoda analüüsis 166 tehingut, millest 79 olid mõjutatud vigadest; märgib, et 53 kvantifitseeritava vea põhjal on hinnanguline veamäär 5,6 %;

173.  peab väga murettekitavaks, et 27 kvantifitseeritava vea puhul oli komisjonil, liikmesriikide ametiasutustel või sõltumatutel audiitoritel küllalt teavet nende vigade vältimiseks või avastamiseks ja parandamiseks enne kulude heaks kiitmist; kui kogu teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks käesoleva peatüki hinnanguline veamäär olnud 2,8 protsendipunkti madalam; selline olukord, mis on muutumatuna püsinud juba mõned aastad, annab tunnistust hoolsuse puudumisest;

174.  peab lubamatuks, et seitsmenda raamprogrammi veamäär ei ole võrreldes kuuenda raamprogrammiga paranenud ning et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektori väitel on see isegi halvem; on seisukohal, et seitsmenda raamprogrammi veamäär oleks pidanud paranema, arvestades projektijuhtimisel saadud suuremaid kogemusi; taunib asjaolu, et veamäära järsk kasv valdkonnas „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ 2014. aastal ei rõhuta muud kui vaid programmi usaldusväärset juhtimist viimastel aastatel;

175.  taunib asjaolu, et valdkonnas „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ toimus 2013.–2014. aastal kõige järsem veamäära kasv liidus;

176.  peab kahetsusväärseks, et vigade allikad on jäänud samaks:

   a) teadusuuringute valdkonnas (Teadusuuringud): ebakorrektselt arvutatud personalikulud, muud rahastamiskõlbmatud otsekulud (nt mittetõendatud reisi- ja seadmete kulud); rahastamiskõlbmatud kaudsed kulud, mis põhinevad valel üldkulude määral või sisaldavad projektiga mitte seotud rahastamiskõlbmatuid kulukategooriaid;
   b) muud rahastamisvahendid (Muu): põhjendamatud ja rahastamiskõlbmatud kulud ning riigihanke-eeskirjade eiramise juhtumid;

Eri veatüüpide osakaal

Teadusuuringud

Muu

Ebakorrektselt arvutatud personalikulud

30,5 %

2,5 %

Muud rahastamiskõlbmatud otsekulud

17,5 %

13,5 %

Rahastamiskõlbmatud kaudsed kulud

20 %

 

Riigihanke-eeskirjade mittejärgimine

 

14 %

Rahastamiskõlbmatud allhanked

2 %

 

Kokku

70 %

30 %

177.  on endiselt veendunud, et komisjonil tuleb püüda viia õigesse tasakaalu programmide atraktiivsus osalejate jaoks ning õigustatud vajadus vastutuse ja finantskontrolli järele; tuletab siinkohal meelde peadirektori 2012. aastal tehtud avaldust selle kohta, et menetlus, mille kohaselt tuleb igal juhul saavutada jääkvigade määr 2 %, ei ole elujõuline(90);

178.  võtab teadmiseks, et nagu ka eelnevatel aastatel, esitas teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor horisontaalse reservatsiooni jääkvigade määrade kohta seoses peadirektoraadi poolt otseselt rakendatud seitsmenda raamprogrammi kulutaotlustega ja innovatiivsete ravimite algatuse ühisettevõttele tehtud maksetega, mille puhul jääkrisk on 3 % ja arvestuslik mõju 111,39 miljonit eurot;

179.  tunnistab, et teatavaid osi seitsmenda raamprogrammi kulutustest ei kaetud reservist, juhul kui oli tõendeid selle kohta, et riskid (ja seega ka jääkvigade määrad) olid märkimisväärselt madalamad kui kogukulude osas; teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas puudutab see ühisettevõtte Fusion for Energy, ühisettevõte Clean Sky ning kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte kulusid; väljaspool teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraati puudutab see ka Teadusuuringute Rakendusameti kulusid programmi Marie Curie raames ning kõiki Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti (ERCEA) kulusid;

180.  teeb järelduse, et kuigi horisontaalse reservatsiooni esitamine võib olla juriidiliselt vajalik, heidetakse sellega varju komisjoni finantsjuhtimisele, eriti kuna teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat võib anda 97 %-le neist kulutustest täieliku kindluse;

181.  märgib, et teadusuuringute valdkonnas on komisjon 2014. ja 2015. aastal väljastanud sissenõudekorraldusi kogusummas 42 miljonit eurot; sellest 31 miljonit eurot on juba tagasi saadud, ülejäänu on seni veel laekumata pankroti või poolelioleva sundtäitmise tõttu;

182.  taunib hiljutisi pressiteateid, mis asetavad kahtluse alla teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi suutlikkuse kaitsta tõhusalt liidu finantshuve; kutsub komisjoni üles selgitama asjaolusid, mis on leidnud meedias laialdast kajastamist ja viitavad ilmsele halduslikule omavolile ning liidu finantshuvidele ja mainele tekitatud ühemõttelisele kahjule; kutsub Ombudsmani algatama selles küsimuse uurimise;

183.  taunib asjaolu, et lihtsustamise käigus on kaotatud eelkontrollid (näiteks puudub eelkontroll 375 000 eurot ületavate kulutuste jaoks), põhjustades kumulatiivsete vigade tekke, mille tagajärjel tekib laialdane, pidevalt kasvav veamäär, mida „Horisont 2020“ puhul tundub olevat ebatõenäoline vähendada, arvestades üha rohkemaid organeid, kes vastutavad seitsmenda raamprogrammi kulutuste juhtimise eest;

Andmete usaldusväärsuse probleemid

184.  peab kahetsusväärseks, et tulemuspõhiste hindamiste jaoks vajaliku teiseste andmete analüüsiga on probleem; on seisukohal, et seda tuleks käsitleda lähitulevikus; tuletab meelde vajadust parandada teabe haldamist;

Tulemuslikkusel ja tulemustel põhinev käsitlusviis

185.  märgib, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tegelik mõju ja tulemused kaubanduslikustamise ja lisaväärtuse seisukohast on vägagi märkimisväärsed;

186.  väljendab heameelt seoses seitsmenda raamprogrammi järelhindamise kõrgetasemelise eksperdirühma prognoositavate positiivsete tulemustega: programmi käigus loodi otseselt üle 1,3 miljoni tööaasta (projektide kaudu 10 aasta jooksul) ning kaudselt 4 miljonit tööaastat 25 aasta jooksul; iga seitsmenda raamprogrammi käigus kulutatud euro tekitas ligi 11 eurot otsest ja kaudset majanduslikku kasu innovatsiooni, uute tehnoloogiate ja toodete kaudu ning selle rahaline abi VKEdele ületas eesmärgiks seatud 15 %, ulatudes 17 %-ni (5 miljardit eurot);

187.  toonitab, et kontrollikoda esitas tulemuslikkusel põhineva käsitlusviisi tugevdamiseks uuendusliku testi strateegia „Euroopa 2020“ näitajate jaoks, mille puhul teadus- ja arendustegevuse kulud mängivad olulist rolli;

188.  palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile tegevuskava, mis esitati ITERi nõukogule novembris;

189.  nõuab kindlalt, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile 2016. aasta juuniks ajakohastatud teabe ITERi projekti pikaajalise ajakava ja sellega seotud kulude kohta, et valmistuda järgmise aasta kohta eelarvealaste otsuste tegemiseks; tuletab meelde, et ITERi jaoks on 2016. aastal nähtud ette maksete assigneeringuid peaaegu 475 miljoni euro ulatuses;

Rahastamisvahendid

190.  märgib, et eelkõige programmi „Horisont 2020“ puhul on väga kõrgetasemelised uuenduslikud rahastamisvahendid praktilise rakendamise üks võtmevaldkond; tervitab uue tootesarja turule toomist 2014. aastal algatuse „InnovFin – ELi rahastamisalgatus novaatoritele“ raames, mille käivitasid Euroopa Investeerimispanga grupp (EIP ja EIF) koostöös komisjoniga;

191.  palub komisjonil tulevastes eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes esitada InnovFini rakendamise kohta teavet, mis hõlmab selles rahastamisvahendis osalevat liidu eelarveosa;

192.  juhib tähelepanu, et teatavad sektorid ja poliitikavaldkonnad, nagu raudteetaristu või teoreetilised või alusuuringud, sobivad vähem rahastamiseks rahastamisvahendite kaudu ja seega on neil oht liidu tegevusulatusest välja jääda;

Parimad tavad

193.  märgib, et selle valdkonna audititegevust suurendati, koordineerimist ühise audititeenistuse poolt parandati ning seda pakutakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise teenusena kõikidele teadus- ja innovatsioonikuludes osalevatele peadirektoraatidele, täitevametitele ja ühisettevõtetele;

194.  on seisukohal, et võimalik hea tava on eriline allhange, mida kasutatakse selle valdkonna suurte programmide haldamiseks spetsiaalsete agentuuride kaudu; on seisukohal, et kuna selline tava on kehtinud vaid lühikest aega, ei ole võimalik kindlaid tulemusi esitada, kuid meetodi ja mudelina tundub see väga uuenduslik;

Vajalikud meetmed

195.  on seisukohal, et komisjon peaks

   a) võtma vastu meetmed, et vähendada selle valdkonna suhteliselt kõrget veamäära, parandama andmete ja teabe haldamist, et analüüsida ka väga kõrgetasemelisi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojekte ning võrdlema nende tegelikku mõju programmi „Horisont 2020“ potentsiaaliga;
   b) esitama aruande, milles hinnatakse eelarve seisukohast praegusi kogemusi seoses uue tavaga kasutada selles segmendis spetsiaalseid agentuure(91), ning kehtestama korrapärase aruandluse vastavuse kohta strateegia „Euroopa 2020“ asjaomastele näitajatele;

196.  palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil parandada teabe haldamist eelkõige tulemuskultuuri kohaselt, et kaasata kõik sidusrühmad ja eelkõige uued sidusrühmad, ning parandada teabe haldamist koos liikmesriikide toetusesaajatega; soovitab rohkem kaasata sõltumatuid audiitoreid, kes ei keskenduks ainult vigadele, vaid ka tulemuste tsüklile, muu hulgas asjakohasele riskihindamisele; lisaks sellele tuleks läbi viia regulatiivsete eeskirjade mõjuhindamine;

197.  palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil avaldada oma vastavates aastaaruannetes põhjalikult ja üksikasjalikult oma panus riigipõhistesse soovitustesse, sest need soovitused peaksid näitama, kuidas peadirektoraat aitab liikmesriikidel saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke;

198.  märgib, et komisjon käivitas sidusrühmadega konsultatsioonid täiendavate lihtsustuste üle, mida tuleks programmis „Horisont 2020“ teha; nõuab teavet selle kohta, kuidas täiendavad lihtsustused ellu viiakse;

199.  rõhutab, et lihtsustamine ja osalemine programmis „Horisont 2020“ peaksid olema juhtpõhimõtted ka annoteeritud toetuslepingu puhul; rõhutab, et erinevalt seitsmendast raamlepingust tuleb programmis „Horisont 2020“ sisemised kuluarved, sh personalikulud, jagada ja esitada eri kulukategooriates; palub seetõttu komisjonil märkused läbi vaadata ja lubada käsitleda sisemiselt esitatud kuluarveid toetuskõlblikena samuti nagu ka teisi otsekulusid, ilma neid kulukategooriatesse jagamata ja teenuste puhul ajalist arvestust pidamata;

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Üldised küsimused

200.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et kontrollikoja aastaaruande struktuur järgib esimest korda 1. jaanuaril 2014 jõustunud mitmeaastase finantsraamistiku rubriike; märgib, et 2013. aastal sisaldas kontrollikoja aruanne kahte eraldi peatükki: üks regionaalpoliitika, transpordi ja energeetika ning teine tööhõive- ja sotsiaalküsimuste kohta; on siiski seisukohal, et selline muutus piirab kontrollikoja järelduste võrreldavust eelmiste aastate omadega;

201.  märgib, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika raames jagatakse ümber märkimisväärne osa liidu eelarvest (2014. aastal 54,4 miljardit eurot); märgib, et 80 % sellest summast eraldati regionaal- ja linnapoliitikale, peamiselt ERFi ja ÜFi kaudu, ning 20 % peamiselt ESFi kaudu tööhõive- ja sotsiaalküsimusteks;

202.  märgib, et ERFist ja ÜFist toetati asjaomasel perioodil eelkõige taristuprojekte, töökohtade loomist ja säilitamist, kohaliku majandusarengu algatusi ja VKEde tegevust (ERF) ning investeeringuid keskkonna- ja transporditaristusse (ÜF);

203.  toonitab, et ESFist toetatakse investeeringuid inimkapitali ning meetmeid, mille eesmärk on parandada töötajate ja ettevõtete kohandumist tööhõivestruktuuri muutustega, parandada juurdepääsu töökohtadele, suurendada ebasoodsamas olukorras olevate isikute sotsiaalset kaasatust ning suurendada avaliku halduse ja avalike teenuste pakkumist ja nende tõhusust; on seisukohal, et hoolimata tulemusnäitajate olemasolust on ESFi investeeringute tulemusi seetõttu raskem kvantitatiivselt hinnata;

204.  väljendab heameelt, et kontrollikoja poolt 2011. ja 2012. aastal antud 16 soovitusest kaheksa rakendati täielikult, seitse on suuremas osas rakendatud ja üks osaliselt rakendatud;

Strateegia „Euroopa 2020“

205.  märgib, et regionaal- ja linnapoliitika valdkonnas on neli tähtsaimat peamist tulemusnäitajat järgmised: loodud töökohtade arv, toetatavate teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete arv, toetust saavate ettevõtete arv ning taastuvenergia täiendav tootmisvõimsus; kuigi liikmesriikide rakendusaruannetes teatatud saavutused edenesid keskmiselt 29 % võrreldes eelnenud aastaga, ei täideta komisjoni hinnangul majanduskriisi tõttu kõiki eesmärke; kutsub komisjoni üles tegema vajalikud järeldused enne 2016. aasta lõppu esitatavat mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamist;

206.  peab tervitatavaks komisjoni jõupingutusi, et suurendada ühtekuuluvuspoliitika panust liidu majanduse juhtimisse, sõeludes kõiki perioodi 2014–2020 partnerluslepinguid ja rakenduskavasid tagamaks, et 2014. aasta juuni lõpuks vastu võetud asjaomased riigipõhised soovitused kajastuvad piisavalt liikmesriikide arengu- ja konkurentsivõime strateegiates;

207.  märgib, et 2015. aasta lõpuks oli ära kasutatud keskmiselt 89 % programmitöö perioodi 2007–2013 vahenditest (võttes arvesse absorptsioonimäära), kusjuures mahajääjad olid Itaalia (79 %), Rumeenia (70 %) ja Horvaatia (59 %);

208.  märgib, et kaks kõige tähtsamat tulemusnäitajat tööhõive- ja sotsiaalküsimuste valdkonnas on töötuse määr ning loodud ja/või säilitatud töökohtade arv; väljendab heameelt asjaolu üle, et programmitöö perioodi 2007–2013 järelhindamise esialgsed järeldused näitavad, et 8,8 miljonit Euroopa Sotsiaalfondis osalejat said (või säilitasid) tänu ESFi sekkumisele sel perioodil 2013. aasta lõpuks töökoha; väljendab heameelt asjaolu üle, et rohkem kui 300 000 ESFist toetust saanud inimest hakkas füüsilisest isikust ettevõtjaks ning et toetati rohkem kui 50 000 idufirmat;

209.  peab eriti tähtsaks noortegarantiid; märgib seetõttu rahulolevalt, et 2014. aastal osales noorte tööhõive algatuse rahastatud meetmetes 110 300 noort inimest; märgib, et 1,3 miljardit eurot on juba eraldatud kohapeal teostatavatele projektidele; on sellega seoses tänulik kontrollikoja eriaruandes nr 3/2015 sisalduvate suuniste eest ning komisjoni konstruktiivse reaktsiooni eest järeldustele; rõhutab siiski, et mõnes liikmesriigis on jätkuvalt mõningaid raskusi noortegarantii rakendamisel ja piisavalt ettevalmistatud projektide tagamisel noorte tööhõive algatuse jaoks;

210.  võtab teadmiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva komisjoni aruande järeldused, mille kohaselt leidis kahel aastal (2014–2015) kokku 7 636 töötajat (44,9 % toetusesaajatest) fondi rakendusperioodi lõpuks uue töö;

211.  jagab komisjoni arvamust, et töötuse määrad (eelkõige pikaajalise töötuse määrad) ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal näitavad nõudluse ja pakkumise mittevastavust tööturul; märgib, et viis kõige kõrgema pikaajalise töötuse tasemega (osakaaluna aktiivsest elanikkonnast) riiki liidus on Kreeka (19,5 %), Hispaania (12,9 %), Horvaatia (10,1 %), Slovakkia (9,3 %) ja Portugal (8,4 %), kusjuures liidu keskmine on 5,1 %; ning et kõrgeima NEET-noorte määraga riigid on Küpros (33,7 %), Bulgaaria (30,9 %), Ungari (30,3 %), Kreeka (30,0 %) ja Rumeenia (26,9 %), kusjuures liidu keskmine on 16,37 %;

212.  väljendab heameelt seoses saavutustega aastate 2007–2013 ERFi/ÜFi programmide rakendamisel, millest annavad tunnistust mõned liikmesriikide iga-aastased põhinäitajad ning kõige värskemate saadaolevate andmete esialgse hindamise tulemused, mis näitavad, et loodi ligi 950 000 töökohta, 36 000 ettevõtet tegid koostööd teadusasutustega, üle 270 000 ettevõtte said toetust ning taastuvenergia täiendav tootmisvõimsus ületas 4000 MW;

213.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda püüdis esimest korda hinnata programmide tulemusi ka katseprojektidena ning järeldas auditi põhjal, et 89 projekti puhul 186st (48 %) saavutati (või ületati) kõik projekti tulemuslikkuse mõõtmiseks seatud eesmärgid; märgib, et 56 projekti (30 %) puhul leidis kontrollikoda, et üks või mitu projekti jaoks kindlaksmääratud näitajat ei saavutanud seatud sihtväärtust, ning 17 juhul (9 %) ei olnud osa eesmärkide saavutamise tähtaeg auditi ajaks kätte jõudnud; ergutab kontrollikoda jätkama selle tegevuse täiustamist, eelkõige uue rahastamisperioodi (2014–2020) programmide puhul;

Juhtimisküsimused

214.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1b kulude puhul rakendatakse eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega; märgib, et selles valdkonnas lasub liikmesriikidel esmane vastutus tegevuskavade rakendamise ning eeskirjade vastaselt tehtud kulude vältimise, avastamise ja korrigeerimise eest;

215.  rõhutab kindlalt, et eelkõige ühtekuuluvuse puhul on koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise osakaal märkimisväärne ja seda kahel põhjusel: esiteks rakendatakse programme liikmesriikides ja nende piirkondades vastavalt liidu ühistele eeskirjadele, kuid nende erivajadustest lähtudes, ning teiseks on sageli tegemist jagatud rahastamisega, kus liikmesriigid ja toetusesaajad kaasrahastavad projekte;

216.  peab vastuvõetamatuks asjaolu, et toetusesaajate tehtud 21 kvantifitseeritava vea puhul oli riigi ametiasutustel piisavalt teavet, et ära hoida või avastada ja parandada vead enne kulude komisjonile deklareerimist; kui kogu olemasolevat teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks selle peatüki hinnanguline veamäär olnud 1,6 protsendipunkti võrra madalam; lisaks leidis kontrollikoda, et 13 juhtumi puhul oli tema poolt tuvastatud vea tegijaks riigi ametiasutus; märgib, et selliste vigade osakaal hinnangulises veamääras oli 1,7 protsendipunkti; selline olukord, mis on muutumatuna püsinud juba mõned aastad, annab tunnistust hoolsuse puudumisest;

217.  rõhutab, et ESFi puhul on kõige levinumad tuvastatud toetuskõlblikkusega seotud probleemide tüübid järgmised: kulude deklareerimine väljaspool rahastamiskõlblikkuse perioodi (Tšehhi Vabariik, Saksamaa), liiga suured palgakulud (Saksamaa, Soome, Poola, Portugal), projektiga mitte seotud kulud (Madalmaad, Poola, Portugal), riiklike toetuskõlblikkuse eeskirjade eiramine (Poola) ja teenitud tulu maha arvestamata jätmine (Austria); kõige levinumad näited riigihanke-eeskirjade eiramisest on järgmised: hankemenetluse põhjendamatu mittekasutamine (Saksamaa, Itaalia), hankemenetluse põhjendamatu mittekasutamine täiendavate tööde/teenuste tellimisel, pakkujate ebaseaduslik hankemenetlusest kõrvaldamine, huvide konflikt ja diskrimineerivad valikukriteeriumid (Soome);

218.  märgib, et kontrollikoda analüüsis regionaal- ja linnapoliitika valdkonnas 161 tehingut (101 tehingut puudutasid ERFi projekte, 55 ÜFi projekte ja 5 rahastamisvahendeid) ning 170 ESFi tehingut; ning et 331 tehingust esines 135 puhul vigu; märgib, et kontrollikoja hinnangul on veamäär 5,7 % (ERFi ja ÜFi puhul hinnanguliselt 6,1 % ning ESFi puhul hinnanguliselt 3,7 %);

219.  palub komisjonil luua tõhusa vahendi, mis aitaks suurendada riiklike asutuste kontrolli- ja auditeerimistegevuse usaldusväärsust; tuletab meelde, et tähtis on suurendada avalikke hankeid käsitleva teabe läbipaistvust, et parandada juurdepääsu ja kontrolli, avalikustades töövõtjate ja nende alltöövõtjate andmed;

220.  võtab teadmiseks, et kõigi 2015. aasta novembri lõpuks kättesaadavate audititulemuste põhjal toimisid 90 % ERFi/Ühtekuuluvusfondi programmide juhtimiskontrollid hästi või vajasid väiksemaid parandusi; tuletab meelde, et peamiseks liikmesriikide tehtud vigade põhjuseks on keerukad juhtimisstruktuurid ning oskusteabe kaotsiminek suure kaadrivoolavuse või eelarvepiirangutest tuleneva personalinappuse tõttu;

221.  palub komisjonil anda liikmesriikidele tugevamad stiimulid innovaatiliste rahastamisvahendite suurema kasutamise edendamiseks oma regionaalpoliitikas, võttes samal ajal arvesse aastatel 2007–2013 saadud õppetunde, et vältida rahastamisvahendite assigneeringute blokeerimist;

222.  juhib tähelepanu kontrollikoja eriaruandele nr 10/2015, milles on märgitud, et „ELi ühtekuuluvusvaldkonna vahenditega tehtavate riigihangete probleemide kõrvaldamiseks vajatakse suuremaid jõupingutusi“, ning väljendab heameelt komisjoni positiivse reaktsiooni üle kontrollikoja järeldustele;

223.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon avaldas 2015. aasta oktoobris dokumendi pealkirjaga „Public Procurement - Guidance for practitioners on the avoidance of the most common errors in projects funded by the European Structural and Investment Funds“ (Spetsialistidele mõeldud riigihankemenetluste suunised selle kohta, kuidas vältida kõige sagedasemaid vigu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide puhul); kritiseerib siiski asjaolu, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rubriigi kulutustega seotud vigade peamiseks allikaks on jätkuvalt riigihanke-eeskirjade rikkumised, mis moodustavad peaaegu poole hinnangulisest veamäärast; juhib tähelepanu asjaolule, et riigihanke-eeskirjade olulised rikkumised hõlmavad täiendavate lepingute sõlmimist või täiendavate tööde või teenuste tellimist ilma põhjendamatult hankemenetlust kasutamata, pakkujate ebaseaduslikku hankemenetlusest kõrvaldamist, huvide konflikte ja diskrimineerivaid valikukriteeriume; peab töövõtjaid ja alltöövõtjaid käsitleva teabe puhul oluliseks täieliku läbipaistvuse poliitikat, et käsitleda vigu ja eeskirjade kuritarvitusi;

224.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon moodustas 2014. aasta novembris Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Itaalia (lõunaosa), Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia jaoks parema rakendamise rakkerühma, et vältida rahaliste vahendite vabastamist;

225.  tuletab meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide õigusraamistikus aastateks 2014–2020 on kasutusele võetud ka eeltingimused liidu fondide tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks, mis muu hulgas hõlmavad liikmesriikide riigihankesüsteeme; sellega seoses võeti vastu 12 riigi (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Kreeka, Ungari, Horvaatia, Itaalia, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia) tegevuskavad, mille hindamine viiakse läbi 2016. aastaks; tuletab meelde, et eeltingimuste täimine on rahastamise eelduseks; palub taristuprojektide rahastamise puhul vajalikku täielikku läbipaistvust, sealhulgas projektide majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse eel- ja järelhinnangute avaldamist;

226.  kutsub komisjoni üles avaldama kõik dokumendid, mis käsitlevad Lyon-Torino kiirraudteeliini ehitamise projekti ja selle projekti rahastamiskorda;

227.  väljendab heameelt asjaolu üle, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO) on teinud alates 2009. aastast 265 kontrollkäiku; märgib, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat jõudis järeldusele, et 42 auditeerimisasutuse tööd, kes vastutasid ligikaudu 91 % Euroopa Regionaalarengu Fondi / Ühtekuuluvusfondi eraldiste auditeerimise eest ajavahemikul 2007–2013, võib üldiselt usaldusväärseks pidada; märgib, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi (DG EMPL) puhul oli 2014. aasta lõpuks hinnatud 87 auditeerimisasutust 92st (94,6 %); märgib, et need hõlmavad 113 rakenduskava 118st, mis vastab 99,1 protsendile 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi finantsplaneeringust;

228.  märgib, et katkestamised ja peatamiseelsed menetlused puudutasid 121 Euroopa Regionaalarengu Fondi / Ühtekuuluvusfondi programmi ja peaaegu 7,9 miljardi euro ulatuses liikmesriikide esitatud maksetaotlusi; märgib samuti, et komisjon saatis Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kohta 11 hoiatuskirja ja 18 peatamiseelset kirja, langetas otsuse 31 maksete katkestamise kohta ja peatas 11 rakenduskava ning et kokku katkestati maksetaotlusi 1,3 miljardi euro väärtuses;

229.  võtab teadmiseks, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi range järelevalve- ja katkestamispoliitika ning tegevuskavade arvu kasvu tulemusel kinnitati 2014. aastal finantskorrektsioone 840 miljoni euro ulatuses, Euroopa Regionaalarengu Fondi / Ühtekuuluvusfondi puhul rakendati finantskorrektsioone 854 miljoni euro ulatuses kõikide programmitöö perioodide osas (need võeti vastu 2014. aastal ja eelnevatel aastatel) ning Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2007–2013 puhul kiideti heaks / võeti vastu finantskorrektsioone 209 miljoni euro ulatuses ja neid rakendati 155,9 miljoni euro ulatuses (need võeti vastu 2014. aastal ja eelnevatel aastatel);

230.  täheldab rahuloluga, et tänu komisjoni järelevalverollile kohaldasid 2014. aastal sertifitseerimisasutused 782 miljoni euro ulatuses finantskorrektsioone enne Euroopa Regionaalarengu Fondiga / Ühtekuuluvusfondiga seotud kulude komisjonile deklareerimist, millega hoiti ära ELi eelarvest nõuetele mittevastavatel kuludel põhinevate maksete tegemine;

231.  tunneb muret asjaolu pärast, et kontrollikoja andmete kohaselt ei ole strateegia „Euroopa 2020“ süstemaatiliselt jagatud temaatiliste eesmärkide kaudu tegevuselementideks partnerluslepingute ja programmide tasandil; märgib siiski, et see on jagatud tegevuseesmärkideks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi tasandil erieesmärkide kaudu, mis on vastavuses 11 temaatilise eesmärgiga; on seisukohal, et tulemusi on võimalik sisuliselt hinnata vaid siis, kui temaatilised eesmärgid ja rakenduskavad on vastavusse viidud ning tulemusnäitajad ja võrdlusalused võimaldavad edusamme mõõta;

232.  täheldab, et ühelt poolt loovad partnerluslepingud ja üldmäärus ühised eeskirjad, mis peaksid edendama integreeritud lähenemisviisi, kuid teiselt poolt hallatakse iga fondi eraldi määruse ja menetluste alusel;

233.  märgib huviga, et kontrollikoda esitab lähitulevikus partnerluslepingute ja ühtekuuluvuspoliitika tulemustele keskendunud raamistiku eriauditi;

234.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Regionaalarengu Fondi / Ühtekuuluvusfondi niisuguste rakenduskavade arv, mille suhtes kehtib reservatsioon, kasvas 2014. aastal 73-lt 77-le ning reservatsiooniga hõlmatud Euroopa Sotsiaalfondi rakenduskavade arv jäi samaks (36); märgib, et kõnealuste reservatsioonide hinnanguline finantsmõju vähenes Euroopa Regionaalarengu Fondi / Ühtekuuluvusfondi puhul 423 miljonilt eurolt 2013. aastal 224 miljonile eurole 2014. aastal ning suurenes Euroopa Sotsiaalfondi puhul 123,2 miljonilt eurolt 2013. aastal 169,4 miljonile eurole 2014. aastal;

235.  nõustub perioodi 2014–2020 ühise auditistrateegia kokkuvõttega, milles temaatiliste auditite prioriteediks seatakse kaks valdkonda: tulemusandmete aruandlussüsteemide (poliitika tulemustele suunatusega seotud uus element) usaldusväärsus ja finantsinstrumendid;

236.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei ole lihtsustatud kuluvõimalusi Euroopa Sotsiaalfondi raames veel täielikult omaks võtnud; tunneb heameelt aruande „Simplified Cost Options in the European Social Fund“ (Lihtsustatud kuluvõimalused Euroopa Sotsiaalfondis) üle, milles esitatud tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi prognoosi kohaselt esitatakse programmitöö perioodil 2014–2020 keskmiselt 35 % hüvitamiseks esitatavatest kuludest lihtsustatud kuluvõimaluste alusel, kusjuures osade liikmesriikide puhul saab see määr olema märkimisväärselt kõrgem (Itaalia, Madalmaad, Hispaania ja Rootsi) ja teiste liikmesriikide puhul märkimisväärselt madalam (Bulgaaria, Ungari, Läti ja Slovakkia); toetab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi jõupingutusi edendada lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist liikmesriikide poolt ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid täielikult ära lihtsustatud kuluvõimaluste potentsiaali;

237.  peab sellega seoses tänuväärseks, et komisjon on loonud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saajate jaoks kõrgetasemelise lihtsustamise töörühma; soovib saada niisuguste aruannete koopiaid, mida töörühm alates 2016. aasta veebruarist avaldama hakkab;

238.  peab tervitatavaks komisjoni püüdlusi ergutada liikmesriike võtma kasutusele andmehankimisalane IT-vahend ARACHNE, et tõkestada pettusi; tuletab liikmesriikidele meelde, et seda IT-vahendit pakutakse tasuta;

239.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon käivitas 2014. aastal esimesed neli uuringut, et hinnata reformitud ühtekuuluvuspoliitika elementide integreerimist perioodi 2014–2020 programmitöösse; tuletab meelde, et mainitud nelja uuringu teemad on järgmised: eeltingimused, partnerluspõhimõte, tulemusraamistik ja „uued sätted“ (mis hõlmavad rida uusi programmitöö elemente, nagu toetusesaajate halduskoormuse hindamine ning kavandatavad meetmed selle vähendamiseks, horisontaalsed põhimõtted, territoriaalsed lähenemisviisid jne); soovib saada uuringute koopiaid, kui uuringud on lõpule viidud;

Seaduslikkus ja korrektsus ning vigadega seotud küsimused

240.  tunneb muret asjaolu pärast, et kontrollikoda analüüsis regionaal- ja linnapoliitika valdkonnas 161 tehingut ning tööhõive- ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonnas 170 tehingut, millest 135 puhul esines vigu (regionaal- ja linnapoliitika valdkonnas 75 puhul ning tööhõive- ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonnas 60 puhul); märgib, et 25 kvantifitseeritava vea põhjal on regionaal- ja linnapoliitika valdkonna puhul hinnanguline veamäär 6,1 % ning 28 kvantifitseeritava vea põhjal on tööhõive- ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna puhul hinnanguline veamäär 3,7 %, mistõttu ühtekuuluvuspoliitika puhul tervikuna on kõige tõenäolisem veamäär 5,7 %;

241.  väljendab pettumust asjaolu üle, et toetusesaajate tehtud 21 kvantifitseeritava vea puhul oli riigi ametiasutustel piisavalt teavet selleks, et vältida vigu või need tuvastada ja parandada enne kulude komisjonile deklareerimist, ning selle üle, et kui kogu olemasolevat teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks selle peatüki hinnanguline veamäär olnud 1,6 protsendipunkti võrra madalam; märgib lisaks, et kontrollikoda leidis, et 13 juhtumi puhul oli tema poolt tuvastatud vea tegija riigi ametiasutus; märgib, et selliste vigade osakaal hinnangulises veamääras oli 1,7 protsendipunkti; on arvamusel, et kõnealune olukord, mis on muutumatuna püsinud juba mõned aastad, annab tunnistust hoolsuse puudumisest;

242.  kritiseerib asjaolu, et sarnaselt eelnenud eelarveaastatega rõhutab veamäär, mis hõlmab ka teatavaid, välisauditeid ja kontrolle läbinud lõplikke väljamaksetaotlusi, Euroopa Sotsiaalfondiga seotud eelkontrollide ebapiisavust; rõhutab, et vead, mis on seotud riigihanke-eeskirjade eiramisega ja kulusid tõendavate dokumentide puudumisega, moodustavad peaaegu ühe kolmandiku hinnangulisest veamäärast;

243.  rõhutab, et kui liikmesriikide kontrollid oleksid mõlemas poliitikavaldkonnas täiesti usaldusväärsed, oleks regionaal- ja linnapoliitika valdkonnas saanud hinnangulist veamäära vähendada 3,3 protsendipunkti võrra ning tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonnas 3,2 protsendipunkti võrra;

244.  nõuab tungivalt, et komisjon teataks enne 1. juulit, mis tal on kavas teha kõnealuse olukorra parandamiseks, et parandada oluliselt finantsjuhtimist liikmesriigi tasandil; on kindlalt veendunud, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine peaks sõltuma selles valdkonnas tehtavatest vajalikest edusammudest;

245.  peab kahetsusväärseks, et vigade allikad on jäänud samaks:

   a) regionaal- ja linnapoliitika valdkonnas (regionaalpoliitika): riigihanke-eeskirjade täitmata jätmine, rahastamiskõlbmatute kulude deklareerimine ning riigiabi eeskirjade eiramine;
   b) tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonnas (tööhõive): rahastamiskõlbmatute kulude deklareerimine, toetuskõlbmatud projektid või toetusesaajad, samuti riigihanke-eeskirjade täitmata jätmise juhtumid; kõige levinumad tuvastatud toetuskõlblikkusega seotud probleemide tüübid on järgmised: kulude deklareerimine väljaspool rahastamiskõlblikkuse perioodi (Tšehhi Vabariik, Saksamaa), liiga suured palgakulud (Saksamaa, Soome, Poola, Portugal), projektiga mitte seotud kulud (Madalmaad, Poola, Portugal), riiklike toetuskõlblikkuse eeskirjade eiramine (Poola) ja teenitud tulu maha arvestamata jätmine (Austria); kõige levinumad näited riigihanke-eeskirjade eiramisest on järgmised: lepingute sõlmimine otse (Saksamaa, Itaalia), täiendavate tööde/teenuste tellimine ilma põhjendamatult hankemenetlust kasutamata, pakkujate ebaseaduslik hankemenetlusest kõrvaldamine, huvide konflikt ja diskrimineerivad valikukriteeriumid (Soome);

Eri veatüüpide osakaal

Regionaalpoliitika

Tööhõive

Riigihanke-eeskirjade täitmata jätmine

44,9 %

2,9 %

Rahastamiskõlbmatud kulud

21,5 %

5,6 %

Riigiabi

21,2 %

 

Toetuskõlbmatu projekt või toetusesaaja

 

3,9 %

Kokku

87,6 %

12,4 %

246.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et juba aastaid tuvastatakse jätkuvalt sama tüüpi vigu sageli samades liikmesriikides; võtab teadmiseks, et asjaolu, et komisjon peatab ja katkestab makseid, tagab parandusmeetmete võtmise puuduste tuvastamise korral; palub komisjonil tõhustada riiklike ja piirkondlike juhtimis- ja kontrollisüsteemide järelevalvet seda leidu arvestades ning leevendada järelevalvet nendes riikides, mille juhtimis- ja kontrollisüsteemid on osutunud usaldusväärseks;

247.  tunneb muret IT-järelevalvesüsteemide hankemenetluses rahastamisperioodidel 2007–2013 ja 2014–2020 esinenud riigihanke-eeskirjade rikkumiste pärast, mis andsid alust ka pettuse kahtluseks; märgib, et need vead avastati Tšehhi auditeerimisasutuste poolt; toetab täielikult komisjoni seisukohta, mille kohaselt ei tohiks makseid teha kuni vastavate parandusmeetmete võtmiseni ja politseiuurimise lõpule viimiseni;

248.  märgib murelikult probleeme, mis on seotud struktuurifondide kulutuste järelevalvesüsteemide hankega perioodil 2007–2013 ja ka 2014–2020, ning nõuab selgitusi selle kohta, miks kõnealused probleemid tekivad igal rahastamisperioodil, ning pettuse uurimiste ja õigusvastaselt saadud vahendite sissenõudmise praeguse seisu kohta;

249.  juhib tähelepanu asjaolule, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi 2014. aasta tegevusaruandes esitatud arvnäitajate kohaselt on vearisk, mis seisneb kõikide Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate rakenduskavade hinnanguliste veariskide kaalutud keskmises, väiksem kui 1 % üheksas liikmesriigis (2013. aastal kuues liikmesriigis) ja vaid kahes liikmesriigis on see määr 4 % või kõrgem (2013. aastal viies liikmesriigis);

250.  juhib tähelepanu asjaolule, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi 2014. aasta tegevusaruandes esitatud arvnäitajate kohaselt on vearisk, mis seisneb kõikide Euroopa Sotsiaalfondist toetatavate rakenduskavade hinnanguliste veariskide kaalutud keskmises, väiksem kui 1 % üheksas liikmesriigis – nagu ka 2013. aastal – ja kuues liikmesriigis on see määr 4 % või kõrgem (kõrgeim 7,9 %), samas kui 2013. aastal oli see määr kõrgem kui 4 % viies liikmesriigis (kõrgeimad 8,8 % ja 9,3 %);

251.  toonitab, et viimasel kolmel aastal ei ole kontrollikoda leidnud ühtegi lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamisest tulenevat kvantifitseeritavat viga; märgib, et see näitab, et lihtsustatud kuluvõimalusi kasutanud projektides on vigade esinemise tõenäosus väiksem kui neis projektides, mille kohta deklareeritakse tegelikud kulud;

252.  on seisukohal, et oleks kasulik, kui komisjon teeks fokuseeritud analüüsi riiklike rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohta (nii perioodi 2007–2013 kui ka perioodi 2014–2020 kohta) ning koostaks selle põhjal liikmesriikidele suunised mõttetult keeruliste ja keerukate eeskirjade (ülereguleerimine) lihtsustamise ja kaotamise kohta;

253.  märgib, et riigiabi eeskirjade järgimine tundub olevat oluline teema ühtekuuluvuse valdkonnas vigade minimeerimisel;

254.  rõhutab, et tähtis on pöörata teatavat tähelepanu liikmesriikides riigi ametiasutuste poolse vigade tegelikust väiksemana ja finantskorrektsioonide tegelikust suuremana esitamise probleemile;

255.  väljendab muret kontrollide pärast, mida on teostatud pagulastele ette nähtud rahaliste vahendite suhtes, mida eraldatakse tihti liikmesriikidele hädaolukordades ja viisil, mis ei ole kooskõlas kehtivate eeskirjadega; peab oluliseks, et komisjon kehtestaks rangemad kontrollid muu hulgas selleks, et tagada pagulaste ja varjupaigataotlejate inimõiguste järgimine;

Andmete usaldusväärsuse probleemid

256.  märgib rahulolevalt, et andmete täpsus liikmesriikide iga-aastastes kontrolliaruannetes Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi kohta on paranenud; peab siiski kahetsusväärseks, et mõnel juhul ületas komisjoni tehtud korrektsioon 1,5 % ja andmeid peeti ebausaldusväärseks;

Tulemuslikkusel ja tulemustel põhinev käsitlusviis

257.  väljendab heameelt asjaolu üle, et tõeliste poliitiliste tulemuste ja saavutatud tulemuslikkuse tõendamise osas on kontrollikoda võtnud esimest korda kasutusele tulemuslikkusel põhineva lähenemisviisi, hinnates liidu eelarve täiendavust strateegia „Euroopa 2020“ suhtes; on seisukohal, et tulemused, mis on saavutatud kõnealuse strateegia rakendamisega struktuurifondide raames, on väga olulised kogu liitu hõlmava peamise majandusnäitaja „SKP elaniku kohta“ ja muude näitajate jaoks;

258.  peab oluliseks hinnata, kas ja millisel määral on Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi projektid lõpule viidud (2014. aasta lõpuks) ning nende eesmärgid saavutatud;

259.  peab kahetsusväärseks, et tulemuslikkusel põhinev rahastamiskord on endiselt pigem erand kui reegel; märgib, et enamikul juhtudel ei mõjutanud toetuslepingus sätestatud projekti eesmärkide saavutamata jätmine liidult saadud vahendite hulka;

260.  tuletab meelde, et 51 prioriteetse projekti rakendamist Kreekas tuli kiirendada ning lisaks tuvastati 14 projekti (mis käsitlevad muude küsimuste hulgas katastrit ja riiklikku registrit) nn kitsaskohtadega seotud projektidena, millega kaasneb assigneeringute vabastamise risk; ootab, et komisjon esitaks kõnealuse olukorra kohta Euroopa Parlamendile ajakohastatud teavet komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete aruandes;

261.  tuletab meelde, et Tšehhi riigikontrolli aruandes OPTP/2014/SM/01 perioodi 2014–2020 järelevalvesüsteemi hankemenetluse kohta, mis esitati komisjonile 2015. aasta aprillis, osutatakse põhjendamatutele kulutustele rohkem kui üheksa miljoni euro ulatuses; tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on väljastanud hoiatuskirja maksete võimaliku katkestamise kohta ning kutsunud Tšehhi ametiasutusi üles kohaldama asjakohaseid finantskorrektsioone; soovib teada, kuidas on olukorda hinnanud Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF);

Finantskorraldusvahendid

262.  märgib, et liikmesriikide korraldusasutused on teada andnud, et 2014. aasta lõpu seisuga toimis 1 025 finantskorraldusvahendit (sh 73 valdusfondi ja 952 erifondi): 90 % finantskorraldusvahenditest on ettevõtete, 6 % linnaarendusprojektide ja 4 % energiatõhususe/taastuvenergia vahendite jaoks; märgib, et need finantskorraldusvahendid loodi 25 liikmesriigis ja said rahalist toetust 183 rakenduskavast; märgib, et rakenduskavadest finantskorraldusvahenditele makstud kogusumma oli 16 miljardit eurot, sh 10,9 miljardit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid; märgib, et maksed lõplikele toetusesaajatele jõudsid 2014. aasta lõpuks 9,19 miljardi euroni, millest 5,8 miljardit eurot olid struktuurifondide vahendid, nii et rakenduskavade summade kasutamismäär oli peaaegu 57 %;

263.  märgib, et niisuguse hiljutise ja väga põhjaliku uuringu kohaselt, milles hinnatakse korrektselt finantskorraldusvahendite kasutamise tava ühtekuuluvuspoliitikas aastatel 2007–2013, on finantskorraldusvahenditel palju eeliseid, kuid endiselt ka teatavad puudused, mis tuleks kõrvaldada; märgib, et analüüs näitab aga, et nende kasutamine erineb liikmesriigiti väga oluliselt; palub komisjonil analüüsida liikmesriikidevaheliste väga suurte erinevuste peamisi põhjuseid ning leida tulemuslik stiimul, mis ajendaks liikmesriike olema finantskorraldusvahendite kasutamisel aktiivsemad valdkondades, kus need on osutunud edukaks;

264.  märgib, et finantskorraldusvahenditesse pandud ja lõplikele toetusesaajatele jagatud rahaliste vahendite maht erineb märgatavalt; on seisukohal, et see võib tähendada, et teatavad märkimisväärsed summad lihtsalt „pargiti“ finantskorraldusvahenditesse, et vältida assigneeringute vabastamise ohtu; kutsub komisjoni üles aitama kaasa finantskorraldusvahendite kasutamise kõnealuse negatiivse elemendi kaotamisele ja on seisukohal, et uus säte, millega nähakse perioodiks 2014–2020 ette finantskorraldusvahenditele maksete tegemine osade kaupa, on positiivne samm selles suunas;

265.  märgib, et finantskorraldusvahendite kasutamise hoogne kasv toob paratamatult kaasa selle, et avaliku sektori haldusasutused ning auditi- ja kontrolliasutused hakkavad kasutama täiesti uut lähenemisviisi avaliku sektori vahendite kasutamise suhtes, mis teataval määral nõuab „uut kultuuri“ innovaatiliste rahastamisvahendite keskkonnas; palub komisjonil katsetada, kas selleks uueks keskkonnaks ollakse piisavalt valmis;

266.  märgib, et finantskorraldusvahendid võivad nende targasti rakendamise korral anda märkimisväärse panuse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise tõhususse, tulemuslikkusse ja säästlikkusse, sest need on oma olemuselt keskendunud tulemuste saavutamisele või tulemuslikkuse loomisele; palub komisjonil ühtlasi võtta seda tüüpi eelist arvesse liidu eelarveliste kulude poliitikas;

267.  võtab teadmiseks, et 2014. aastaks on seitsmes liikmesriigis võetud kasutusele kokku 53 peamiselt VKEde toetamisega piirduvat finantsinstrumenti, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, ning et nende abil on jõutud kokku 16 716 VKEni (sh 11 286 mikroettevõtjani) 472 miljoni euro suuruse Euroopa Sotsiaalfondi eelarvega;

268.  tuletab meelde, et programmitöö perioodil 2007–2013 oli finantskorraldusvahendite rakendamine aeglane järgmistel põhjustel:

   a) eeskirjade keerukus;
   b) mõnel juhul vahendite ülemäärane eraldamine tegelike vajadustega võrreldes;
   c) rakendamine finantskriisi ajal;

269.  väljendab heameelt asjaolu üle, et programmitöö perioodil 2014–2020 näeb õigusraamistik ette, et finantskorraldusvahendite kasutamine põhineb kohustuslikul eelhindamisel, mille eesmärk on teha kindlaks investeerimisvajadused ja aidata vältida liidu vahendite ülearust kulukohustustega sidumist;

270.  väljendab samuti heameelt selle üle, et koos Euroopa Investeerimispangaga loodi ühiste finantsinstrumentide tehniline nõustamisplatvorm (Fi-compass), et toetada finantskorraldusvahendite rakendamist perioodil 2014–2020;

Parimad tavad

271.  tunneb heameelt võetud suuna üle, mille kohaselt keskendutakse lihtsustamisele ja ülereguleerimise vähendamisele ning koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise parandamisele käsikäes ühtekuuluvuspoliitika 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi uute aspektidega, mis näib olevat metodoloogiliselt parim tava ning kajastub paljudes konkreetsetes meetmetes nagu püüd tagada täiendavus Euroopa investeerimiskavaga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi praktilise kooseksisteerimise kaudu, kahekordistades finantskorraldusvahendi reguleerimisala, nähes ette sihtotstarbelisi algatusi, nt VKEdele, luues rakkerühmi paremaks rakendamiseks, seades keskseks teemaks aruka majanduskasvu ning aruka spetsialiseerumise strateegiatega kooskõlas olevate teadusuuringute ja uuenduslike strateegiate rakendamise või ühtekuuluvuspoliitika panuse asjaomastesse liidu poliitikameetmetesse e-majanduse, energeetika, sotsiaalküsimuste jms valdkonnas;

272.  tunneb heameelt komisjoni meetme üle, mille raames loodi kõrgetasemeline lihtsustamise töörühm toetusesaajate jaoks, et aidata kaasa lihtsustamise takistuste ja tõkete tuvastamisele ning leida viis nende kõrvaldamiseks; palub komisjonil uurida edukaid kontrollikoja poolt tunnustatud lihtsustusmenetlusi, mille näideteks võib pidada programmi „Horisont 2020“ menetlusi, samuti kaudsete kulude lihtsustamist kindlamääraliste hüvitiste abil, et laiendada seda lähenemisviisi ka muudele poliitikavaldkondadele;

273.  palub komisjonil hinnata võimalust või vaadata läbi võimalus laiendada rahaliste õiguste alusel tehtavate maksete süsteemi, mis tekitab vähem vigu kui kulude hüvitamise süsteem (millest tuleneb suurem osa vigu), ka muudele programmidele;

274.  kutsub komisjoni üles jälgima, kuidas liikmesriigid täiustavad auditeerimis- ja kontrollieeskirju, et panna ühine alus parimate tavade jagamiseks eelkõige riigihanke ning pettuse- ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas;

Vajalikud meetmed

275.  on seisukohal, et komisjon

   a) oleks pidanud koguma tõendeid Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi 2007.–2013. aasta meetmete mõju kohta strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisele;
   b) peaks tagama, et liidu uued prioriteedid oleksid tihedamini seotud ühtekuuluvuspoliitikaga;
   c) peaks jätkama juba alustatud lihtsustamise protsessi, sh lihtsustatud kuluvõimaluste edendamist;
   d) peaks toetama jätkuvalt sünergiat ühtekuuluvuspoliitika sees ning ühtekuuluvuspoliitika ja liidu muude eelarvemeetmete vahel;

276.  väljendab toetust komisjoni reservatsioonidele majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas ning palub, et Euroopa Parlamenti teavitataks asjaomaste programmide arengust eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva Euroopa Parlamendi otsuse järelmeetmena koostatud komisjoni aruandes;

277.  nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks tõsist tegelemist liikmesriikides teostatavate esmatasandi kontrollide puudustega, kuna teatav osa kõige olulisematest vigadest tehakse just sellel tasandil;

278.  kutsub komisjoni üles andma aruandes, mis koostatakse järelmeetmena Euroopa Parlamendi otsusele komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, aru lihtsustatud kuluvõimaluste kasutuselevõtust liikmesriikide poolt;

279.  nõustub kontrollikojaga, et komisjon peaks laiendama kõigile liikmesriikidele oma hinnangu sertifitseerimisasutuste edastatud finantskorrektsioonide usaldusväärsuse kohta, samuti selle mõju kohta komisjoni allesjäänud veamäära arvutamisele; kutsub komisjoni üles andma tulemustest aru eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva Euroopa Parlamendi otsuse järelmeetmete võtmisel;

280.  jagab kontrollikoja seisukohta, et komisjon peaks veelgi tõhustama auditeerimisasutuste kontrollisüsteemi ning andma tulemustest aru eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva Euroopa Parlamendi otsuse järelmeetmete võtmisel;

281.  palub regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadil ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadil avaldada oma iga-aastases tegevusaruandes oma panuse komisjoni riigipõhiste soovituste ettevalmistusse ja selgitused selle kohta, kuidas nad toetavad liimesriike nende rakendamisel, sest need soovitused peaksid näitama, kuidas peadirektoraadid hõlbustavad liikmesriikidel edusammude tegemist strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamise poole liikumisel;

Loodusvarad

Üldised küsimused

282.  märgib, et loodusvarasid puudutavad kuluvaldkonnad hõlmavad peamiselt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) valdkonda kuuluvaid eri tüüpi tegevusi, mille eesmärk on suurendada põllumajandussektori tootlikkust, parandada põllumajandusvaldkonnas tegutsejate elatustaset, stabiliseerida turge ning tagada mõistliku hinnaga tarnete kättesaadavus; on teadlik asjaolust, et seda ülesannet täidavad kaks fondi: EAGF (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond) jagab ümber liidu otsetoetusi ja kehtestab turumeetmeid ning EAFRD (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond) kaasrahastab projektipõhiselt maaelu arengu programme;

283.  kutsub komisjoni üles tagama, et mingeid ELi vahendeid ei kasutataks härjavõitluse otseseks või kaudseks toetamiseks; on seisukohal, et ei ÜPP assigneeringuid ega ka mingeid muid ELi eelarvelisi assigneeringuid ei tohiks kasutada loomade piinamisega seotud tegevuste rahastamiseks;

284.  märgib, et muud valdkonnad hõlmavad ühise kalanduspoliitika alaseid tegevusi (EKF – Euroopa Kalandusfond) ja keskkonna toetusmeetmeid (kaitse ja parandamine ning loodusvarade mõistlik kasutamine), peaasjalikult keskkonna programmi LIFE raames;

285.  märgib kahetsustundega, et kontrollikoja 2011. ja 2012. aastal tehtud 21 soovitusest rakendati täielikult viis soovitust, nelja soovitust rakendatakse suuremas osas ja 12 soovitust rakendatakse osaliselt;

Juhtimisküsimused

286.  märgib, et ÜPP kulutusi tehakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames (kaasrahastamine liikmesriikidega; ka otsetoetusi jaotatakse makseasutuste kaudu ning nad vastutavad toetuskõlblikkuse ja toetusesaajatele maksete tegemise eest); märgib, et ka EKFi hallatakse ühiselt ning programmi LIFE haldab tsentraalselt komisjon;

287.  märgib, et vahendite tõhusal eraldamisel on probleemiks ka piiratud usaldusväärsus ja põldude identifitseerimise süsteemi andmebaas, mis ei ole alati ajakohastatud; märgib rahuloluga, et põldude identifitseerimise süsteemi puudustega tegeleti kõikides auditeeritud liikmesriikides, ent peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõnes liikmesriigis esineb endiselt olulisi vajakajäämisi; palub komisjonil kasutada ÜPP uute õigusaktidega(92) loodud tõhustatud vahendeid, kui liikmesriikide süsteemides esineb olulisi pidevaid puudujääke;

288.  juhib tähelepanu asjaolule, et üks tuvastatud puudujääk seisneb ka liikmesriikide ebatäiuslikes maaelu arengu tegevuskavades;

289.  soovitab komisjonil anda liikmesriikidele suuniseid nendele probleemidele lahenduse leidmiseks ning aidata neil võtta vastu rahuldavaid otsuseid;

290.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda teostas järelauditi, et hinnata, kas liikmesriikides ajavahemikul 2007–2013 põldude identifitseerimise süsteemi osas tuvastatud puudujäägid on likvideeritud;

291.  märgib rahuloluga, et põldude identifitseerimise süsteemi puudusi on käsitletud kõigis auditeeritud liikmesriikides; peab siiski kahetsusväärseks, et Kreekas, Hispaanias ja Itaalias on teatavad olulised puudused endiselt kõrvaldamata; palub komisjonil kasutada ÜPP uute õigusaktidega loodud tõhustatud vahendeid, kui liikmesriikide süsteemides esineb olulisi pidevaid puudujääke;

292.  võtab murelikult teadmiseks, et võib juhtuda, et sertifitseerimisasutuse poolt kindluse suurendamise menetluse(93) raames eelarveaasta kohta teatatud veamäära alahinnatakse; rõhutab, et üldiselt oli kontrollikoda seisukohal, et nende kuue liikmesriigi puhul, kes kohaldasid nimetatud menetlust vabatahtlikult, oli teatatud veamäär puudujääkide tõttu menetluse kohaldamises enamasti ebausaldusväärne, ning et komisjon peab teatatud veamäärasid ülespoole korrigeerima;

293.  peab ülimalt kahetsusväärseks, et Kreeka sertifitseerimisasutus alahindas märkimisväärselt kindluse suurendamise menetluse raames eelarveaasta 2014 kohta teatatud veamäära, ning rõhutab, et kontrollikoda leidis, et kokku kuue vabatahtlikult kõnealust menetlust kohaldava liikmesriigi (Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Itaalia, Luksemburg ja Ühendkuningriik) puhul, v.a Luksemburg, muutsid liikmesriikidepoolsel rakendamisel esinenud puudused teatatud veamäära ebausaldusväärseks;

294.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda tuvastas puudusi maaelu arengu tehingutega seotud kontrollisüsteemides viies 2014. aastal külastatud makseasutuses Iirimaal, Itaalias (Campania), Portugalis, Rumeenias ja Rootsis, eelkõige toetuskõlblikkuse tingimuste kontrollides, mis puudutavad keskkonnatingimusi, äriühingute maksimaalset suurust ja riigihankemenetlusi;

295.  taunib asjaolu, et suuremat osa maaelu arengu valdkonna veatüüpe ja süsteemi puudujääke ei käsitletud kontrollikoja poolt läbi vaadatud tegevuskavades;

296.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja leidude kohaselt haldas komisjon rahuldavalt 2014. aasta raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlust;

297.  tunneb muret asjaolu pärast, et vastavuse kontrolli menetlused olid 2014. aastal endiselt liiga pikad; juhib tähelepanu asjaolule, et kuhjumise 15protsendiline vähendamine 2013. aasta lõpuga võrreldes ei olnud piisav ja selle tagajärjel oli 2014. aasta lõppu kuhjunud arvukalt lõpetamata toimikuid (180);

298.  rõhutab, et teadmussiirde- ja nõustamismeetmete juhtimist käsitlevast kontrollikoja auditist nähtus, et suurt hulka sarnaseid teenuseid rahastatakse erinevatest liidu fondidest (nt Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist) ning sellega kaasneb topeltrahastamise oht ja see eeldab kulukate haldusstruktuuride dubleerimist;

299.  peab kahetsusväärseks kontrollikoja leidu, mille kohaselt on maapiirkondade taristule antav liidu toetus saavutanud vaid vähese kuludele vastava tulu; peab kahetsusväärseks, et maaelu arengu liidupoolse rahastamise vajalikkus ei olnud alati selgelt põhjendatud, kooskõlastatus teiste vahenditega oli puudulik ja valikumenetlusega ei suunatud rahastamist süsteemselt kõige kulutõhusamatele projektidele; palub komisjonil ja liikmesriikidel koguda asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid rahastatud meetmete tulemuslikkuse ja tõhususe kohta, et hallata kulutusi tulemuste alusel;

Seaduslikkus ja korrektsus ning vigadega seotud küsimused

300.  on sügavalt mures asjaolu pärast, et kontrollikoda analüüsis 183 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi turu- ja otsetoetustega seotud tehingut ning 176 maaelu arengu, keskkonna, kliimameetmete ja kalandusega seotud tehingut, millest 177 oli vigadest mõjutatud (93 põllumajanduse valdkonnas turu- ja otsetoetuste puhul ning 84 maaelu arengu, keskkonna, kliimameetmete ja kalanduse puhul); märgib, et 88 kvantifitseeritava vea põhjal on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi turu- ja otsetoetuste puhul hinnanguline veamäär 2,9 % ning 41 kvantifitseeritava vea põhjal on maaelu arengu, keskkonna, kliimameetmete ja kalanduse puhul hinnanguline veamäär 6,2 %, mistõttu on loodusvarade puhul tervikuna kõige tõenäolisem veamäär 3,6 %; täheldab rahuloluga, et olukord on paranenud, kuna ilma nõuetele vastavuseta oleks loodusvarade puhul tervikuna kõige tõenäolisem veamäär 3 %;

301.  peab vastuvõetamatuks asjaolu, et toetusesaajate poolt tehtud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi turu- ja otsetoetustega seotud kvantifitseeritavate vigade 26 juhtumi puhul oli liikmesriikide ametiasutustel piisavalt teavet selleks, et vältida vigu või need tuvastada ja parandada enne kulude komisjonile deklareerimist; täheldab, et kui kogu olemasolevat teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks selle alapeatüki hinnanguline veamäär olnud 0,6 protsendipunkti võrra madalam; märgib lisaks, et kontrollikoda leidis, et 34 juhul oli tema poolt tuvastatud vea tegijaks riigi ametiasutus, ja et selliste vigade osakaal hinnangulises veamääras oli 0,7 protsendipunkti; märgib, et toetusesaajate poolt tehtud maaelu arengu, keskkonna, kliimameetmete ja kalandusega seotud kvantifitseeritud vigade 15 juhtumi puhul oli liikmesriikide ametiasutustel piisavalt teavet selleks, et vältida vigu või need tuvastada ja parandada enne kulude komisjonile deklareerimist; märgib, et kui kogu olemasolevat teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks selle alapeatüki hinnanguline veamäär olnud 3,3 protsendipunkti võrra madalam; märgib lisaks, et kontrollikoda leidis, et kolmel juhul oli tema poolt tuvastatud vea tegijaks riigi ametiasutus, ja et selliste vigade osakaal hinnangulises veamääras oli 0,6 protsendipunkti; on arvamusel, et selline olukord, mis on sellisena püsinud juba mõned aastad, annab tunnistust hoolsuse puudumisest;

302.  väljendab kahetsust selle üle, et vigade allikad on jäänud samaks:

   a) Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi turu- ja otsetoetuste puhul (põllumajandus): toetusesaajate ebatäpsed või rahastamiskõlbmatud väljamaksetaotlused (nt põllumajandusliku maa pindala tegelikust suuremana deklareerimine, toetuskõlbmatud maatükid), toetuskõlbmatud toetusesaajad, tegevused, projektid või rahastamiskõlbmatud kulud, nõuetele vastavuse tingimuste eiramine ja haldusvead;
   b) maaelu arengu, keskkonna, kliimameetmete ja kalanduse puhul (maaeluga seotud kulutused): toetusesaajate ebatäpsed või rahastamiskõlbmatud väljamaksetaotlused (põllumajandusliku maa pindala tegelikust suuremana deklareerimine, toetuskõlbmatud maatükid), toetuskõlbmatud toetusesaajad, tegevused, projektid või rahastamiskõlbmatud kulud, nõuetele vastavuse tingimuste eiramine, põllumajanduse keskkonnakohustuste eiramine ja riigihanke-eeskirjade täitmata jätmine;

Eri veatüüpide osakaal

Põllumajandus

Maaelu

Tegelikust suuremana deklareeritud toetuskõlblike hektarite arv

28 %

6 %

Toetuskõlbmatu toetusesaaja, tegevus, projekt või rahastamiskõlbmatud kulud

6 %

16 %

Nõuetele vastavuse tingimuste eiramine

15 %

1 %

Haldusvead

15 %

 

Põllumajanduse keskkonnakohustuste eiramine

 

10 %

Riigihanke-eeskirjade täitmata jätmine

 

3 %

Kokku

63 %

37 %

303.  on eriti mures toetuskõlblikkuskriteeriumidest arvatava tahtliku kõrvalehoidumise juhtumite pärast; võtab teadmiseks, et sellised juhtumid edastati Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), ning palub OLAFil anda oma uurimistulemustest aru komisjoni järelmeetmete aruande raames;

Andmete usaldusväärsuse probleemid

304.  rõhutab, kui oluline on usaldusväärne ja ajakohastatud põldude identifitseerimise süsteem, mis peaks vigasid vähendama;

305.  juhib tähelepanu asjaolule, et kuna liikmesriikide poolt iga makseasutuse kohta teatatud veamäärad ei ole alati usaldusväärsed, korrigeerib põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat nimetatud veamäära põhiliselt viimase kolme aasta jooksul teostatud komisjoni ja kontrollikoja auditite põhjal;

306.  rõhutab, et 2014. aastal esitasid sertifitseerimisasutused positiivse hinnangu kogu liikmesriikide esitatud EAGFi IACSi kontrollistatistika kohta, kuid komisjon pidi 69 makseasutuse poolt teatatud veamäärasid korrigeerimiseks tõstma 17 asutuse puhul, nii et allesjäänud veamäär jäi üle 2 %, kusjuures viie asutuse puhul oli see üle 5 %(94), eriti Hispaanias (Andaluusia, Kantaabria, Extremadura ja La Rioja) ja Ungaris; juhib tähelepanu asjaolule, et üldiselt tõusis teatatud veamäär ÜPP otsetoetuste puhul põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi korrigeerimiste tulemusena 0,55 %-lt 2,54 %-le;

307.  rõhutab, et 2014. aastal esitasid sertifitseerimisasutused positiivse hinnangu 88 % kohta liikmesriikide esitatud EAFRD kontrollistatistikast, kuid komisjon pidi 72 makseasutuse poolt teatatud veamäärasid korrigeerimiseks tõstma 43 asutuse puhul, nii et korrigeeritud veamäär jäi üle 2 % (kusjuures 14 asutuse puhul oli see üle 5 %), seda Bulgaarias, Taanis, Hispaanias (Andaluusia ja Valencia), Prantsusmaal (ODARC ja ASP), Ühendkuningriigis (Inglismaa), Kreekas, Iirimaal, Leedus, Lätis, Madalmaades, Portugalis ja Rumeenias; juhib tähelepanu asjaolule, et üldiselt tõusis teatatud veamäär maaelu arengu toetuste puhul põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi korrigeerimiste tulemusena 1,52%-lt 5,09%-le;

308.  rõhutab, et komisjoni korrigeeritud veamäär võib olla individuaalsete makseasutuste tasandil alahinnatud, kuna korrigeerimisi tehakse vaid siis, kui on olemas komisjoni või kontrollikoja audit;

309.  märgib siiski, et kontrollikoda peab komisjoni metoodikat asjakohaseks lähenemiseks, mis võib anda piisava aluse reservatsioonide esitamiseks individuaalsete makseasutuste tasandil;

310.  juhib tähelepanu asjaolule, et maaelu arengu valdkonnas on poliitika rakendamise struktuur väga killustatud(95), mis piirab komisjoni tehtavate EAFRD kulude vastavusauditite katvust;

311.  võtab teadmiseks asjaolu, et kuna viimase kolme aasta keskmised finantskorrektsioonid vastavad EAGFi puhul 1,2 protsendile ning EAFRD puhul 1 protsendile asjaomastest kulutustest, on komisjon rakendanud finantskorrektsioone ulatuses, mis vastab veidi vähem kui poolele EAGFi puudutavast korrigeeritud veamäärast (2,6 % 2014. aastal) ja ühele viiendikule EAFRDd puudutavast korrigeeritud veamäärast (5,1 % 2014. aastal); võtab samuti teadmiseks, et viimase kolme aasta jooksul moodustasid tagasinõudmised 0,3 % EAGFi ja 0,9 % EAFRD kuludest;

312.  rõhutab, et komisjoni poolt finantskorrektsioonide ja tagasinõudmiste (1,9 % kuludest) ning vigade korrigeeritud koondmäära (5,1 %) kohta edastatud andmetest ilmneb, et EAFRD puhul oli 2014. aastal korrektsioonivõime ebapiisav, et vähendada kulusid nii, et risk jääks programmitöö perioodi lõpuks allapoole olulist taset(96);

313.  märgib, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektori kinnitav avaldus sisaldab kolme reservatsiooni seoses koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise 2014. aasta kuludega ja üht reservatsiooni seoses kaudse eelarve täitmisega, mis puudutavad kokku 1 446,9 miljonit eurot (2013. aastal 1 451,9 miljonit eurot); märgib, et 2014. aastal esines suurim veariski sisaldav summa jaotises ABB 03 (otsetoetused); peab tervitatavaks peadirektoraadi intensiivset tööd liikmesriikide ametiasutuste andmete jälgimisel ja korrigeerimisel, nagu nõutakse finantsmääruse artiklis 66; juhib tähelepanu asjaolule, et nii ilmnenud nõrkused ja korrektsioonid siseriiklikes süsteemides kujutavad endast olulist osa andmetest, millel kinnitav avaldus põhineb; palub komisjonil kinnitava avalduse aluseks olevaid andmeid veelgi parandada;

Tulemuslikkusel ja tulemustel põhinev käsitlusviis

314.  märgib, et täheldada võib suhteliselt olulist, ent pigem formaalset keskendumist tulemuslikkuse kriteeriumidele (kontrollikoja andmetel isegi 93 % analüüsitud projektide puhul), samas kui eesmärkide saavutamise määra ei ole ilmselt nii rangelt kontrollitud;

315.  märgib, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektori iga-aastase tegevusaruande kohaselt on põllumajandustulu näitaja (võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 1) 2014. aastal stabiilne olnud; rõhutab, et komisjoni andmetel(97) on töötaja kohta arvutatavat põllumajandustulu positiivselt mõjutanud põllumajandustööjõu vähenemine; palub, et komisjon annaks oma iga-aastases tegevusaruandes selle küsimuse kohta korrapäraselt aru;

316.  võtab üllatusega teadmiseks asjaolu, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektori iga-aastase tegevusaruande kohaselt oli tööhõivemäär maapiirkondades (võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 4) 2014. aastal stabiilne, samas kui põllumajandustootjate arv liidus väheneb pidevalt;

317.  peab jätkusuutmatuks tõsiasja, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi iga-aastase tegevusaruande(98) kohaselt on 44,7 % kõigist liidu põllumajandusettevõtetest elatuspõllumajandusettevõtted, st et nende aastane sissetulek on alla 4 000 euro; märgib samuti, et vastavalt aruandele otsetoetuste põllumajandustootjatele jagamise kohta eelarveaastal 2014 (mille komisjon võttis vastu 15. detsembril 2015):

   a) saab keskmiselt 80 % ÜPP otsetoetuste saajatest umbes 20 % toetustest ja
   b) 79 % ÜPP otsetoetuste saajatest saab aastas 5 000 eurot või vähem;

318.  palub põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadil esitada oma 2015. aasta tegevusaruandes aruanne mitmete erinevate majanduslike ja keskkonnalaste näitajate kohta, mis annaks tasakaalustatud ülevaate liidu põllumajanduse olukorrast ja selle laiemast kontekstist, et võimaldada kaasseadusandjatel ÜPP tulemuslikkust paremini hinnata ning pidada teadlikku arutelu selle tulevase suunitluse üle;

319.  palub põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadil esitada oma aastaaruandes andmed suundumuse kohta põllumajandusliku sissetulekutoetuse jaotuses ning eelkõige kirjeldada üksikasjalikult selliste uute toetusvormide mõju, nagu ümberjaotav toetus, mis võeti kasutusele ÜPP 2013. aasta reformiga;

320.  peab tervitatavaks asjaolu, et kontrollikoda keskendus tulemuslikkuse hindamise katseprojekti raames 71 maaelu arengu projektile, mis hõlmasid investeeringuid materiaalsesse varasse;

321.  peab tervitatavaks perioodi 2007–2013 maaelu arengu poliitika rakendamisel esialgsete andmete (2014. aasta lõpp) kohaselt saavutatud tulemusi, osutades toetatud mikroettevõtetele (73 300) ja noortele põllumajandustootjatele (164 000) ning innovatsioonitoetusele uute toodete ja tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks 136 000 põllumajandusettevõttes;

322.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda tõi välja puudused meetmete suunamisel ja projektide valimisel ning et tõendid kulude mõistlikkuse kohta olid ebapiisavad;

323.  väljendab kahetsust selle üle, et kontrollikoda tuvastas puudusi maaelu arengu tehingutega seotud kontrollisüsteemides viies 2014. aastal külastatud makseasutuses Iirimaal, Itaalias (Campania), Portugalis, Rumeenias ja Rootsis, eelkõige toetuskõlblikkuse tingimuste kontrollides, mis puudutavad keskkonnatingimusi, ettevõtete maksimaalset suurust ja riigihankemenetlust;

Finantskorraldusvahendid

324.  märgib, et finantskorraldusvahendite kasutamine selles valdkonnas on minimaalne ja üsna erandlik;

325.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda avastas suuri puudusi seoses rahastamisvahendite mõjuga raha ringlusele ja finantsvõimendusele maaelu arengus ning tegi järelduse, et finantskorraldusvahendid ei olnud perioodil 2007–2013 edukad(99); nõuab, et komisjon võtaks meetmeid selleks, et pakkuda toetusesaajatele piisavalt stiimuleid olulise lisaväärtuse loomiseks;

326.  märgib, et komisjon on käivitanud vastavuskontrolli menetluse üksikasjaliku ja täpse teabe saamiseks huvide konflikti riski kohta seoses riikliku põllumajanduse sekkumisfondiga Tšehhi Vabariigis ja rõhutanud, et huvide konflikti ärahoidmiseks vajalike meetmete võtmata jätmine võib lõppkokkuvõttes tingida makseasutuse akrediteeringu tühistamise Tšehhi pädeva asutuse poolt ja/või viia finantskorrektsiooni rakendamiseni komisjoni poolt; palub komisjonil kiiresti tegutseda ja anda parlamendile selles küsimuses aru 2016. aasta juuniks; palub OLAFil anda parlamendile viivitamata aru selle kohta, kas ta kavatseb uurimist alustada või mitte;

327.  märgib, et kehtiva õigusraamistiku kohaselt võivad pärast finantskorraldusvahendite toetuskõlblikkuse perioodi lõppu investeeringutest fondidesse tagasi saadud raha kasutada liikmesriigid ja need võivad muutuda riiklikeks vahenditeks; peab kahetsusväärseks, et nii võidakse algselt konkreetsete rahastamisvahenditega seotud ressursid paigutada lõpptulemusena ümber teistesse sektoritesse ja üksikettevõtetesse; palub komisjonil suurendada liikmesriikide stiimuleid nende ressursside kulutamiseks sama sektori piires;

Parimad tavad

328.  võtab teadmiseks kontrollikoja üksikasjaliku analüüsi selle kohta, kas liidu toetus oli suunatud selgelt määratletud eesmärkidele, mis kajastavad tuvastatud struktuuri- ja territoriaalseid vajadusi ning struktuurilist halvemust; võtab samuti teadmiseks, et kontrollikoda kontrollis osana eesmärgi seadmisest ja valiku tegemisest ka tulemuslikkuse kriteeriumi; on seisukohal, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi väljatöötatud parandatud ühine seire- ja hindamisraamistik, mille puhul võetakse arvesse tulemuspõhist käsitlusviisi, sisaldab konkreetsete näitajate kogumit, mis võimaldab komisjonil edukust mõõta ja selle kohta aru anda;

Vajalikud meetmed

329.  on seisukohal, et komisjon peaks:

   a) võtma asjakohaseid meetmeid liikmesriikide tegevuskavade tugevdamiseks, et teha kindlaks kõige sagedasemad vigade põhjused, ning vaatama läbi maaelu arengu vastavusauditite strateegia;
   b) analüüsima ÜPP reformi mõju sektori tulemuslikkusele ning oma prioriteete seoses liidu eelarvetoetusega;
   c) edendama sünergilist toimet loodusvarade valdkonnas, et kaotada praegune toetusmeetmete ebaühtlus;
   d) andma parlamendile üksikasjalikult aru ÜPP otsetoetuste piiramise rakendamise kohta igas liikmesriigis eraldi;

330.  nõuab, et:

   a) komisjon kaaluks võimalust esitada põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes andmed suundumuse kohta põllumajandusliku sissetulekutoetuse jaotuses;
   b) liikmesriigid teeksid täiendavaid pingutusi oma põldude identifitseerimise süsteemi usaldusväärse ja ajakohastatud teabe lisamiseks, et vältida toetuskõlbmatule maale toetuse andmist;
   c) komisjon koostaks ettepanekud selle kohta, kuidas karistada makseasutusi valede või ebakorrektsete aruannete esitamise eest, sh järgmise kolme mõõtme osas: kontrollistatistika, makseasutuste kinnitused ja sertifitseerimisasutuste töö;
   d) komisjon võtaks asjakohaseid meetmeid nõudmaks, et liikmesriikide maaelu arengu tegevuskavad sisaldaksid parandusmeetmeid sagedasti tuvastatud vigadega tegelemiseks;
   e) komisjon vaataks läbi oma maaelu arengu vastavusauditite strateegia, et teha kindlaks, kas regionaalprogramme omavate liikmesriikide ühes konkreetses piirkonnas leitud süsteemide puudusi leidub ka teistes piirkondades, eelkõige seoses investeerimismeetmetega;
   f) komisjon tagaks, et sertifitseerimisasutused kohaldavad uut tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta kindluse andmise menetlust (mis muutub eelarveaastast 2015 kohustuslikuks) nõuetekohaselt ja see annab veamäära kohta usaldusväärset teavet;
   g) liikmesriigid hindaksid vajadust toetada teadmussiiret ja nõustamist, mis on turul mõistliku hinna eest vabalt saadaval, ning et liikmesriigid tagaksid niisuguse vajaduse põhjendatuse korral, et toetatud tegevuste kulud ei ületaks turul pakutavate samalaadsete tegevuste kulusid;
   h) komisjon tagaks liidu fondide vahelise täiendavuse, et maandada teadmussiirde ja nõustamise meetmete puhul topeltrahastamise ja haldussüsteemi dubleerimise riski;
   i) komisjon julgustaks liikmesriike looma ühtainsat rahastamisvahendit, mis annaks nii laenu kui ka väljastaks tagatisi, laiendades nii rahastamisvahendi tegevust ja suurendades kriitilist massi;
   j) komisjon kehtestaks programmitöö perioodiks 2014–2020 rahastamisvahendite mõjususe suurendamiseks finantsvõimenduse ja kapitali ringluse jaoks asjakohased standardid ja sihtväärtused;
   k) Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet vähendaks võimalikult suurel määral kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmisi, mille summa oli 2014. aastal 0,9 miljonit eurot (50 %); juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda tegi ka 2013. aastal samalaadseid märkusi ja et teave parandusmeetmete kohta ei ole jätkuvalt kättesaadav;

Globaalne Euroopa

Üldised küsimused

331.  märgib, et selle valdkonna kulud on seotud välispoliitilise tegevusega, toetusega liidu kandidaat- ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele ning arenguabi ja humanitaarabiga arengu- ja naaberriikidele, mis ei osale Euroopa Arengufondide tegevustes;

332.  märgib, et rubriigi 4 „Globaalne Euroopa“ kasutada on 7,4 miljardit eurot ning kulutuste tegemine põhineb koostöövahenditel ja abi andmise meetoditel;

333.  märgib, et laienemis- ja naabrusküsimustes on praegu ilmselgelt kolm olulist valdkonda: partnerlus, laienemine ja sünergiline toime Euroopa välisteenistusega;

334.  väljendab heameelt, et kontrollikoja poolt 2011. ja 2012. aastal antud kaheksast soovitusest neli on rakendatud täielikult, kaks on suuremas osas rakendatud ja kaks on osaliselt rakendatud;

Juhtimisküsimused

335.  märgib, et selles jaos toimub otsene eelarve täitmine ning kulusid haldavad komisjon ja tema peadirektoraat; juhtimine toimub Brüsseli peakorteri või teatavates riikides asuvate liidu delegatsioonide kaudu või koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega;

336.  märgib üllatusega, et suurima veariski sisaldava summaga delegatsioonid peamiste tulemusnäitajate 5 (õigeaegne elluviimine) ja 6 (eesmärk saavutatud) järgi mõõdetuna erinevad neist, mis on loetletud kõige halvemaid näitajaid omavatena; on seisukohal, et see muudab küsitavaks mõnede delegatsioonide aruandluse kvaliteedi ja tõsiseltvõetavuse;

337.  märgib sügava murega, et välisabi haldamise aruande kohaselt liidu delegatsioonide juhitava 2 598 projekti puhul

   805 projekti 13,7 miljardi euro väärtuses (45,53 % kogusummast) viivituvad,
   610 projekti 9,9 miljardi euro väärtuses (32,96 %) ei saavuta algselt seatud eesmärke,
   500 projekti 8,6 miljardi euro väärtuses (29 %) nii viivituvad kui ei saavuta algselt seatud eesmärke,
   915 projekti 15 miljardi euro väärtuses (50 %) kas viivituvad või ei saavuta algselt seatud eesmärke,
   eelarvetoetuse meetmed moodustavad peaaegu viiendiku suurimaid probleeme omavatest projektidest;

338.  tunneb heameelt asjaolust, et komisjon on kehtestanud pooleliolevate projektide järelevalve korra ning et välisabi haldamise aruanded annavad aasta lõpul lühiülevaate projektidest, mille elluviimisel esineb viivitusi või oht, et üks või mitu nende esialgsetest eesmärkidest jääb täitmata;

339.  õhutab komisjoni jätkama nende projektide järelevalvet ning võtma vajalikke meetmeid selleks, et nende eesmärgid ettenähtud tähtajaks täidetaks; palub komisjonil esitada ajakohastatud aruanne selliste projektide hetkeseisu kohta ning lisada sinna naabruspoliitika raames toimivad abiprogrammid;

340.  peab kahetsusväärseks, et delegatsiooni töötajad külastavad rakendamisprobleemidega projekte harvemini kui ilma probleemideta projekte;

341.  märgib, et 2014. aasta välisabi haldamise aruannete kohaselt oli viienda võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja (KPI-5) järgi hinnatud projektide külastamise statistika järgmine (vastavalt nende projektide osakaal, mida külastati ja mida ei külastatud): „punasega“ tähistatud projektid – 77 % ja 23 %; „kollasega“ tähistatud projektid – 74 % ja 26 %; ning „rohelisega“ tähistatud projektid – 71 % ja 29 %;

342.  tuletab meelde, et parlament palus komisjonil esitada meetmed, mida on võetud liidu delegatsioonide tulemuste parandamiseks seoses finantsplaneerimise ja ressursside eraldamise, finantsjuhtimise ja auditeerimisega, ning esitada järeldused, mida ta on välisabi haldamise aruande põhjal teinud, koos välisabi haldamise aruannetega Euroopa Parlamendile;

343.  märgib, et 5. novembril 2015 edastati ametlikult Euroopa Parlamendile nende 22 delegatsiooni tegevuskavad, kelle võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatest täideti 2014. aastal sihteesmärgid vähem kui 60 % osas; märgib veel, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi (DG DEVCO) välisabi haldamise aruannete põhjal tehtud järeldused avaldati DG DEVCO 2014. aasta tegevusaruandes;

344.  nõuab tungivalt, et komisjon ei kasutaks liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 163 ette nähtud ärakuulamismenetlust mingil juhul selleks, et lükata edasi või blokeerida kontrollikoja eriaruande vastuvõtmist;

345.  rõhutab veel kord, et kindluse andmise protsess vajab meetmeid, millega tugevdada liidu delegatsioonide juhtide koostatavate ja allkirjastatavate välisabi haldamise aruannete kaudu liidu delegatsioonide aruandekohustust;

346.  leiab, et liidu delegatsioonide juhtide koostatavad välisabi haldamise aruanded on kasulik sisemise juhtimise vahend, mis võimaldab komisjonil projektidega seotud probleeme varakult tuvastada ja nendega isegi rakendamise ajal tegeleda; peab kahetsusväärseks, et neid aruandeid ei lisata rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi iga-aastastele tegevusaruannetele, nagu nähakse ette finantsmääruse artikli 67 lõikes 3; peab kahetsusväärseks, et neid loetakse süstemaatiliselt konfidentsiaalseteks, kuigi finantsmääruse artikli 67 lõikes 3 on sätestatud, et need „tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, võttes seejuures vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse nende konfidentsiaalsust“;

347.  peab kahetsusväärseks, et liidu delegatsioonide üldine tulemuslikkus välisabi programmide rakendamisel, mida mõõdeti 2014. aasta välisabi haldamise aruandes kasutatud peamiste tulemusnäitajate kaudu, on võrreldes 2013. aastaga halvenenud; märgib, et need aruanded kujutavad endast siiski käimasolevatele projektidele antavat hinnangut ning tulemuslikkust mõjutavad ka liidu delegatsioonide kontrolli alt väljas olevad tegurid, sh valitsemise kvaliteet abisaavates riikides, julgeolekuolukord, poliitilised kriisid, rakendavate partnerite pühendumus jne;

348.  võtab teadmiseks, et välisabi haldamise aruandel põhinevad hinnangud annavad üksnes ülevaate iga projekti olukorrast aasta lõpul ja et tuvastatud raskuste tegelikku mõju saab hinnata üksnes projekti lõpus;

349.  nõuab, et komisjon kasutaks välisabi haldamise aruannet tuvastatud puudustega tegelemiseks, et käimasolevad projektid saavutaksid algselt seatud eesmärgid; eeldab, et komisjon tagab, et välisabi projekte planeeritakse realistliku ajakavaga, et vähendada hilinenud projektide osakaalu; eeldab, et komisjon annab parlamendile aru parandusmeetmetest, mida on võetud tõsiste rakendamisprobleemidega delegatsioonide olukorra lahendamiseks;

350.  märgib, et üksnes väga piiratud osa käimasolevatest projektidest hinnati omavaks tõsiseid probleeme, mis õigustavad punasega tähistamist; peab tervitatavaks ette nähtud parandusmeetmeid, mis võivad anda rakendusperioodi lõpuks siiski positiivse tulemuse;

351.  on seisukohal, et liidu delegatsioonide juhtidele tuleks nende töölevõtmise ajal ja lähetuseelsel perioodil selgelt meelde tuletada nende juhtimisalaseid ülesandeid, nende juhtimise tagamisega seotud kohustusi sõltuvalt asjaomase delegatsiooni tegevusvaldkonnast (peamised juhtimisprotsessid, kontrolli juhtimine, peamiste tulemusnäitajate piisav mõistmine ja hindamine), kohustust esitada iga-aastase tegevusaruande raames kvalitatiivseid ja põhjalikke aruandeid, ning nõuda, et nad ei keskenduks üksnes oma ülesannete poliitilisele aspektile;

352.  väljendab muret välisabi liidupoolse haldamise pärast kolmandates riikides; juhib tähelepanu sellele, et iga teine euro makstakse välja hilinenult (viimase aruande ajal puudutas see 805 projekti), iga kolmas euro ei saavutanud kavandatud eesmärki (puudutas 610 projekti) ja iga neljanda euro puhul esinesid mõlemad probleemid (puudutas 500 projekti); on mures, et eelarvetoetuse osas peaaegu viiendik (18,5 %) meetmetest hilinevad ja ei saavuta eesmärke ning peaaegu pooltel EAFi projektidest on samad rakendamisprobleemid; on mures, et probleemidega projekte külastatakse harvemini kui ilma probleemideta projekte; palub komisjonil esitada ajakohastatud aruande selliste projektide hetkeseisu kohta ning lisada sinna naabruspoliitika raames toimivad abiprogrammid;

353.  tunnistab, et tuvastatud raskuste tegelikku mõju saab hinnata alles projekti lõppemisel; on seisukohal, et projektide elluviimisel ilmnenud raskuste ja viivituste finantsmõju tuleks hoolikalt mõõta ning et see võib moodustada vaid väga väikese osa projekti kogukuludest;

354.  on veendunud, et liidu delegatsioonide juhtidele tuleks anda üldsuunistes selged juhised reservatsioonide ja nende komponentide määratlemise kohta;

355.  usub, et juhtimisteabe ja peamiste tulemusnäitajate põhjal on oluline teha kindlaks ja konsolideerida suundumused delegatsioonide kaupa, et hinnata programmitsüklit liidu arenguabi üldise või valdkondliku tulemuslikkuse huvides;

356.  peab tervitatavaks, et komisjon on suurendanud järelevalvet liidu rahastatavate projektide üle Tindoufi laagrites, korraldades 2015. aastal kokku 24 järelevalvemissiooni, ning et komisjoni humanitaartöötajad on veetnud laagrites kuni kaks nädalat kuus; tervitab kõiki komisjoni jõupingutusi selleks, et tagada liidu rahastamise kõige tõhusam kasutamine laagrites, ning võtab teadmiseks, et Tindoufi puhul ei võeta humanitaarimpordi pealt tollimaksu;

Seaduslikkus ja korrektsus: vigadega seotud küsimused

357.  märgib, et kontrollikoda analüüsis 172 tehingut, millest 43 olid mõjutatud vigadest; märgib, et 28 kvantifitseeritava vea põhjal on hinnanguline veamäär 2,7 %;

358.  peab tervitatavaks asjaolu, et kontrollikoda kehtestas eriveamäära otseselt komisjoni hallatavatele kuludele (mille alt on jäetud välja mitme rahastajaga ja eelarvetoetuse tehingud), ning peab kahetsusväärseks, et nende eritehingute veamääraks on tunnistatud 3,7 %; peab väga murettekitavaks, et seitsme kvantifitseeritava vea puhul oli komisjonil küllalt teavet, et vead enne kulude heakskiitmist ära hoida või tuvastada ja parandada; märgib, et kui kogu olemasolevat teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks käesoleva peatüki hinnanguline veamäär olnud 0,2 protsendipunkti võrra madalam;

359.  märgib, et peamised vead on seotud rahastamiskõlbmatute kulude esitamisega rahalise toetuse saajate poolt (kaasa arvatud ajavahemik, maksud, päritolureegli mittejärgimine või ebapiisav dokumentatsioon) ning maksete ebapiisava kontrolli ja aktsepteerimisega komisjoni poolt;

Eri veatüüpide osakaal

Globaalne Euroopa

Rahastamiskõlbmatud kulud

57 %

Osutamata teenused, tööd, tarned

24 %

Kulusid tõendavate dokumentide puudumine

8 %

Riigihanke-eeskirjade mittejärgimine

6 %

Hüvitamiseks esitatud kulude ebaõige arvutus

4 %

Kokku

100 %

360.  peab tervitatavaks asjaolu, et kontrollikoda kehtestas eriveamäära otseselt komisjoni hallatavatele kuludele, mille alt on jäetud välja mitme rahastajaga ja eelarvetoetuse tehingud; peab kahetsusväärseks, et nende eritehingute veamääraks on tunnistatud 3,7 %;

361.  märgib, et kontrollikoja poolt läbivaadatud eelarvetoetuse tehingud ei sisaldanud seaduslikkuse ja korrektsusega seotud vigu; on siiski seisukohal, et komisjon peaks seadma sisse eelarvetoetuse kujul eraldatud vahendite järjekindla järelevalve, sealhulgas sellist liiki toetuse saamise tingimustele vastamise süstemaatilised kontrollid;

362.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda tuvastas 2014. aastal taas püsivea, mille ta oli juba avastanud 2013. aastal ja mis seisnes selles, et summad kiideti heaks omaenda hinnangu, mitte aga kantud, makstud ja heakskiidetud kulude põhjal; märgib siiski rahuloluga, et laienemise peadirektoraat parandas valesti tehtud tasaarvestused oma 2013. ja 2014. aasta raamatupidamisaruannetes 2014. aasta mais ning vaatas läbi ka laienemise peadirektoraadi raamatupidamise käsiraamatus sisalduvad juhised;

363.  tuletab meelde, et EuropeAidi peadirektor märkis oma kinnitavas avalduses(100), et kehtestatud kontrollimenetlused annavad alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajalikud tagatised, kuid esitas üldise reservatsiooni seoses sellega, et veamäär on üle 2 %, mis näitab, et kontrollimenetlustega ei suudetud olulisi vigu ära hoida, avastada ega parandada;

364.  peab oluliseks, et ühinemiseelse abi andmise peatamine peaks olema võimalik mitte üksnes juhtudel, kus on tõestatud vahendite kuritarvitamine, vaid ka juhtudel, kus ühinemiseelsed riigid on mis tahes viisil rikkunud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi;

Andmete usaldusväärsuse probleemid

365.  märgib, et kulude laadi ja territooriumide tõttu, millele need eraldati, erineb andmete haldamine selles valdkonnas kõikidest teistest liidu eelarve valdkondadest märgatavalt;

Tulemuslikkusel ja tulemustel põhinev käsitlusviis

366.  märgib, et toetuse laadist olenevalt aitavad isegi parem riskijuhtimine ja tugevamad kontrollisüsteemid tulemuste saavutamisele oluliselt kaasa;

Finantskorraldusvahendid

367.  märgib, et selles valdkonnas ei ole finantskorraldusvahendid eriti olulised; kui sellise toetuse järele tekib vajadus, siis kasutatakse selleks pigem Euroopa Arengufondide meetmeid;

Vajalikud meetmed

368.  on seisukohal, et komisjon peaks:

   a) järgima kontrollikoja soovitusi luua ja rakendada sisekontrollimenetlusi, tagamaks, et refinantseerimismaksed põhinevad tegelikel kuludel, ning tugevdama toetuslepingute eelkontrolli, sh riskipõhise planeerimise kasutamist ja korrapäraseid järelkülastusi;
   b) pöörama tähelepanu praegustele kiirelt muutuvatele prioriteetidele, et anda tõhusat liidu finantstoetust mitte ainult territoriaalsest aspektist lähtudes (Ukraina, Türgi, Lääne-Balkani riigid, idapartnerluse riigid jt), vaid võttes ühtlasi arvesse ka temaatilisi aspekte;

369.  nõuab, et komisjon kehtestaks ja rakendaks sisekontrollimenetlused, mis tagavad, et eelmakseid tasaarvestatakse tegelikult kantud kulude põhjal, mis ei sisalda juriidilisi kohustusi;

370.  toetab täielikult komisjoni koondaruandes(101) toodud juhiseid, milles ta teeb rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadile ülesandeks „otsida viise, kuidas võtta rohkem arvesse oma kontrollide tulemusi, et anda riskide seisukohast diferentseeritumat kinnitust ja suunata rohkem kontrollivahendeid erireservatsioonidega hõlmatud valdkondadesse, pidades silmas eri kontrollide suhtelist kulutõhusust“;

371.  palub komisjonil:

   a) anda parlamendile igal aastal välisabi haldamise aruande kohta üldine hinnang ja
   b) näidata rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi iga-aastastes tegevusaruannetes ära meetmed, mida ta on võtnud rakendamisprobleemidega delegatsioonide olukorra parandamiseks, et lühendada eelarvetoetustega seotud viivitusi ja lihtsustada programme;

Haldus

372.  märgib, et see väga spetsiifiline valdkond on seotud liidu institutsioonide ja muude organite kuludega ning komisjon on siin sageli teistele teenuste osutaja;

373.  märgib, et umbes 60 % kogukuludest moodustavad personalikulud; muud kuluartiklid on hooned, seadmed, energia, side, IT jms;

374.  palub kõikidel liidu institutsioonidel ja ametitel rakendada personalieeskirjade artiklit 16, avaldades igal aastal teabe liidu administratsioonist lahkunud kõrgemate ametnike kohta ja loetelu huvide konfliktide kohta; nõuab, et eespool nimetatud sõltumatu struktuur hindaks inimese liidu teenistuses töötamise ja tema järgneva uue töökoha ühtesobivust või olukorda, kus avalikud teenistujad ja Euroopa Parlamendi endised liikmed siirduvad avalikust sektorist erasektorisse tööle (nn pöördukse efekt), ning huvide konflikti tekkimise võimalust, samuti määraks kindlaks selgepiirilised ooteajad (cooling-off periods), mille pikkus peaks hõlmama vähemalt üleminekutoetuste maksmise perioodi;

375.  juhib tähelepanu sellele, et 2014. aastal võeti viis endist ametnikku tööle erinõustajatena ja neile maksti ühel juhul 43 nädalat ja kahel teisel juhul 30 nädalat töötasu; palub komisjonil anda täiendavat teavet selle kohta, miks algseid lepinguid ei pikendatud ning selle asemel maksti ülalnimetatud endistele ametnikele igapäevaselt tasu, kas neid algseid lepinguid võeti arvesse ja kui, siis kuidas, ning kas samal ajal maksti pensione;

376.  juhib tähelepanu sellele, et tööaja pikendamisega 37,5 tunnilt 40 tunnile nädalas personalieeskirjade läbivaatamise raames säilitati ligikaudu 2 900 ametikoha ekvivalent, mis praktiliselt kompenseerib personalieeskirjade reformi käigus kokku lepitud töötajate arvu 5 % vähendamise mitme aasta jooksul; palub komisjonil esitada läbipaistva aruande, kus näidatakse ära, mitu ametikohta on kavas igal aastal vähendada, ning võtta selles arvesse tööaja pikenemist;

377.  rõhutab, et iga komisjoniliikme puhul on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tähtsam kui muud koosolekud, sest parlamendi vastutava komisjoni arvates on igal volinikul parlamendi ees aruandluskohustus;

378.  rõhutab rikkumisest teatajate olulist rolli; palub komisjonil tagada, et iga liidu institutsioon rakendaks rikkumisest teatajate kaitse eeskirju; palub komisjonil edendada rikkumisest teatajate kaitset käsitlevat õigusloomet liidus;

379.  nõuab, et kõik need liidu institutsioonid ja ametid, kes ei ole seda veel teinud, võtaksid kiiremas korras vastu sise-eeskirjad rikkumisest teatamise kohta ning kujundaksid ühise arusaama oma kohustustest, keskendudes rikkumisest teatajate kaitsele; palub pöörata eritähelepanu rikkumisest teatajate kaitsele ärisaladuste kaitse direktiivi kontekstis; palub komisjonil edendada õigusakte, milles käsitletakse rikkumisest teatajate kaitse miinimumtaset liidus; kutsub institutsioone ja ameteid üles muutma personalieeskirju, tagamaks, et nendega mitte üksnes ei kohustataks ametlikult ametnikke igasugustest eeskirjade eiramistest teatama, vaid et nendega sätestataks ka rikkumisest teatajate piisav kaitse; kutsub institutsioone ja ameteid üles viivitamata rakendama personalieeskirjade artiklit 22c;

380.  väljendab muret enesetappude arvu pärast töötajate hulgas; on seisukohal, et komisjon võiks viia läbi töötajate heaolu põhjaliku hindamise, et püüda enesetappude arvu vähendada;

381.  märgib kahetsustundega, et kontrollikoja poolt 2011. ja 2012. aastal antud kaheksast soovitusest ei ole rakendatud ühtki täielikult ning 5 soovitust on suuremas osas rakendatud ja 3 soovitust on osaliselt rakendatud;

382.  märgib, et haiguspuhkuste tase komisjonis on püsinud stabiilsena; väljendab heameelt psühhosotsiaalse toe rühma loomise üle, mis on aidanud vähendada puudutud päevade arvu 2 200 päevalt 2010. aastal 772 päevale 2014. aastal; on siiski mures, et 868 juhul oli vaja sekkuda, kuigi rahulolu tase oli 95 %;

383.  võtab teadmiseks, et üle 250 töötaja, keda uutesse kabinettidesse üle ei võetud, reintegreeriti või paigutati peadirektoraatidesse ja uude Junckeri komisjoni võeti tööle ligikaudu 550 uute kabinettide töötajat;

384.  on seisukohal, et liidu töötajate kriminaalkohtulik puutumatus liikmesriikides, mis viidi sisse 64 aasta eest, on privileeg, mis on juba ammu iganenud; nõuab, et see aluslepingu protokolliga tagatud privileeg piirduks liidu töötajatega väljaspool ELi asuvates riikides;

Seaduslikkus ja korrektsus: vigadega seotud küsimused

385.  märgib, et kontrollikoda analüüsis 129 tehingut, millest 20 olid mõjutatud vigadest; märgib, et 12 kvantifitseeritava vea põhjal on hinnanguline veamäär 0,5 %;

386.  märgib, et peamised vead on seotud toetuskõlbmatute või valesti arvutatud toetustega töötajatele ja nendega seotud hüvitistega, maksetega olemasoleva lepinguga mittehõlmatud teenuste eest või muude nõuetekohaselt põhjendamata kuludega;

Eri veatüüpide osakaal

Haldus

Toetuskõlbmatud või valesti arvutatud toetused ja nendega seotud hüvitised töötajatele

70 %

Maksed olemasoleva lepinguga mittehõlmatud teenuste eest

22 %

Muud nõuetekohaselt põhjendamata kulud

8 %

Kokku

100 %

Käitumisjuhend ja huvide konflikt

387.  märgib suurt avalikkuse ja meedia huvi aususega seotud küsimuste vastu, mis tähendab, et käitumisjuhendi heale toimimisele tuleb pidevalt tähelepanu pöörata; rõhutab, et käitumisjuhend on mõjus ennetav meede üksnes juhul, kui seda rakendatakse õigesti ja selle järgimine vaadatakse läbi korrapäraselt, mitte ainult intsidentide korral; märgib, et käitumisjuhend on vaja 2017. aasta lõpuks läbi vaadata;

388.  ergutab liidu institutsioone ja ameteid suurendama muude teadlikkuse suurendamise meetmete kõrval oma ametnike teadlikkust huvide konflikti vältimise poliitikast ning lisama usaldusväärsuse ja läbipaistvuse kohustuslike küsimustena värbamismenetlustesse ja tulemusvestlustesse; on seisukohal, et huvide konflikti käsitlevates õigusaktides tuleks teha vahet valitud esindajate ja ametnike vahel; on veendunud, et ka liikmesriikides peaksid olema sellised õigusaktid ametnike ja avalike teenistujate kohta, kes osalevad liidu toetuse haldamises ja järelevalves; kutsub komisjoni üles esitama selles küsimuses õigusliku aluse eelnõu;

389.  on seisukohal, et komisjon peaks proaktiivselt avalikustama endiste volinike ametiaja lõppemisele järgnevaid ametikohti käsitleva ajutise eetikakomisjoni soovitustega seotud dokumendid, avaldades äriteavet või isikuandmeid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001;

390.  palub komisjonil vaadata 2017. aasta lõpuks läbi volinike käitumisjuhend, määrates muu hulgas kindlaks „huvide konflikti“ määratluse, lisades kriteeriumid ametiaja lõpule järgnevate töökohtade sobivuse hindamiseks ja pikendades volinike puhul ooteaega kolme aastani; kutsub komisjoni üles paluma liikmesriikidel selgelt välja tuua kõik nende komisjoni liikmekandidaadi potentsiaalsed huvide konfliktid ja selgitada seda, kuidas on huvide konflikt määratletud nende siseriiklikes õigusaktides; on seisukohal, et kui siseriikliku õiguse tõlgendus huvide konfliktist läheb lahku komisjoni poolt selles osas kohaldatavate eeskirjadega, peaksid liikmesriigid järgima komisjoni tõlgendust;

391.  palub komisjonil pöörata sellega seoses eritähelepanu huvide konflikti ja korruptiivse tegevuse ennetamisele detsentraliseeritud asutuste puhul, mis on eriti haavatavad, võttes arvesse asjaolu, et nad on avalikkusele suhteliselt tundmatud ja asuvad üle liidu laiali;

392.  märgib, et huvide konfliktidega seoses on potentsiaalsete konfliktolukordade läbivaatamisel suur tähtsus komisjoni presidendi, komisjoni ajutise eetikakomitee ja peasekretariaadi läbipaistvuse suurendamisel; kutsub komisjoni üles ennetavalt avaldama eetikakomitee arvamusi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001, et avalikkus saaks komisjonilt tema tehtavate otsuste kohta aru pärida; kordab Euroopa Parlamendi soovitust reformida ajutist eetikakomiteed, et laiendada selle volitusi ja kaasata sõltumatuid eksperte;

393.  on seisukohal, et volinike käitumisjuhend peaks sisaldama ajutise eetikakomitee ülesannete täpsemat kirjeldust ja nõuet, et komitee liikmed on sõltumatud eksperdid;

394.  palub komisjonil avaldada huvide deklaratsioonid avatud ja masinloetavas vormingus;

395.  on seisukohal, et Euroopa Komisjoni voliniku kabinetti tööle võetud riigiametnike töökohustuste hulka ei peaks kuuluma suhtlemine oma päritoluliikmesriikidega, v.a juhul kui nad läbivad asjakohase uurimise, milles käsitletakse mis tahes võimalikku konflikti komisjoni seaduslike huvidega;

Huvide konfliktid eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega ja kolmandates riikides ELi rahaliste vahendite haldamisega seoses

396.  juhib tähelepanu sellele, et mõnes liikmesriigis ei ole ministreid käsitlevaid seadusi, mis välistaksid võimaluse, et selline ametikandja on ettevõtte ainuomanik või osanik;

397.  näeb tõsist huvide konflikti võimaluses, et ELi teenistuses olevatele ametiisikutele kuuluvad ettevõtted saavad taotleda liidu rahalisi vahendeid või saada selliseid rahalisi vahendeid alltöövõtjatena, samal ajal kui omanikud ja ametiisikud ise vastutavad nii rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise kui ka nende kasutamise suhtes kontrolli teostamise eest;

398.  palub komisjonil lisada kõikidesse liidu tulevastesse makseid käsitlevatesse õigusaktidesse klausli, mille kohaselt liidu liikmesriikides ja kolmandates riikides asuvad ELi teenistuses olevatele ametiisikutele kuuluvad ettevõtted ei saa taotleda ega saada liidu rahalisi vahendeid;

Läbipaistvus

399.  on veendunud, et kõik andmed eelarve täitmise kohta ELis peaksid olema läbipaistvad ja nendega peaks kaasnema aruandekohustus avaldamise kaudu, sealhulgas liikmesriikide kulutused, mis on seotud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmisega;

400.  rõhutab põhimõtet, et komisjon peaks kõigil tasanditel lõpetama kontaktid registreerimata lobistidega;

401.  palub komisjonil laiendada lobistidega toimuvate kohtumistega seotud andmete salvestamist nii, et see hõlmaks kõiki liidu poliitikakujundamise protsessis osalejaid, nõudes nende peadirektoraatidelt korrapäraseid aruandeid nende vastavate teenistustega toimuvate kohtumiste kohta ja lisades sellekohase teabe hõlpsasti juurdepääsetaval viisil komisjoni veebisaidile;

402.  on veendunud, et komisjon peaks olema kohustatud salvestama ja avaldama kogu lobistide / huvide esindajate poolt poliitika kavanditesse ja õigusaktidesse antud panuse nn seadusandliku jalajäljena; teeb ettepaneku, et selline seadusandlik jalajälg peaks sisaldama üksikasjalikku teavet lobistide kohta, kelle seisukohad avaldasid komisjoni ettepanekutele olulist mõju;

403.  tunneb heameelt komisjonist lahkuvate kõrgemate ametnike nimekirja avaldamise üle ja palub komisjonil lisada kõrgemate ametnike määratlusse kõik kabinetiliikmed;

Eksperdirühmad

404.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks järelmeetmeid seoses ombudsmani soovitustega, mis puudutavad huvide konflikte eksperdirühmades, ja lükkaks edasi uute horisontaalsete eeskirjade vastuvõtmise seniks, kuni Euroopa Parlament on saanud avaldada oma arvamust eelarvekontrollikomisjoni ja õiguskomisjoni ühise algatusraportiga seotud käimasoleva töö põhjal;

Muu

Ränne ja pagulased

405.  peab tervitatavaks teavet rahaliste vahendite kohta, mida saaks kasutada suurest pagulasvoost põhjustatud kriisiolukordade leevendamiseks(102);

406.  on arvamusel, et rändepoliitikaga seotud liidu vahendeid tuleks kontrollida ja auditeerida tulemusnäitajate põhjal;

407.  osutab praegusele rändekriisile ja rõhutab, et sellega tegelemiseks on vaja sidusat liidu lahendust; võtab teadmiseks rändele ja välispiiride haldamisele 2014. aastal eraldatud vahendid ning palub kontrollikojal kaaluda kiire eriaruande koostamist nende vahendite mõjususe kohta ja teha järeldused, mida tuleks arvestada liidu rände- ja piirikontrollipoliitika käimasolevas parandamises;

408.  viitab 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni punktidele 234 ja 235; nõuab ajakohast teavet International Management Group'iga (IMG) käimasoleva koostöö kohta ning eelkõige teavet komisjonilt praeguste ja uute lepingute ja maksete kohta;

409.  nõuab selgitust selle kohta, milliseid liidu lõpuleviimata projekte Kreekas ei saa enam rahastada pärast 31. detsembrit 2015; nõuab selgitust, mis igast sellisest projektist saab;

OLAF

410.  on seisukohal, et OLAFil on korruptsioonivastases võitluses keskne roll, ning on veendunud, et ülimalt tähtis on tagada kõnealuse ameti töö tõhusus ja sõltumatus; soovitab vastavalt OLAFi määrusele anda OLAFi järelevalvekomiteele juurdepääs teabele, mida tal on vaja, et täita oma volitusi OLAFi tegevuse järelevalvega seoses, ja tagada talle eelarvealane sõltumatus;

411.  rõhutab, et liikmesriigid ei võta järelmeetmeid seoses OLAFi poolt neile edastatud liidu finantshuve kahjustavate väidetavate pettusejuhtumitega; palub komisjonil võtta asjakohaseid meetmeid ning palub OLAFil jätkata ja kiirendada analüüsi põhjuste kohta, miks liikmesriigid ei võta väidetavate juhtumite korral järelmeetmeid, esitada Euroopa Parlamendile oma järeldused selles küsimuses ning jätkata liikmesriikide toetamist, et nad võiksid saavutada paremaid tulemusi ELi rahaliste vahenditega seotud pettuste ennetamisel ja väljaselgitamisel;

412.  võtab teadmiseks OLAFi pingutused rakendada enamikku oma järelevalvekomitee soovitustest(103); soovib siiski saada teavet oluliste erinevuste kohta selle osas, kas vastavaid soovitusi on rakendatud või mitte; ootab, et OLAF annaks edaspidi selgelt teada, mille puhul ja kui suures ulatuses ta järelevalvekomitee algsetest soovitustest kõrvale kaldub; märgib, et 2014. aasta oli esimene aasta, mil järelevalvekomitee otsustas varem esitatud soovituste põhjal järelmeetmeid võtta; palub OLAFil ja järelevalvekomiteel seda teha igal aastal;

413.  nõuab tungivalt, et OLAF rakendaks peadirektori otsest uurimistes osalemist käsitlevaid soovitusi, kuivõrd määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse selgesõnaliselt, et uurimisi viivad läbi peadirektori poolt määratud töötajad ja mitte peadirektor ise, kuna see võiks põhjustada vastuoluliste eesmärkidega uurimisi;

414.  ootab, et OLAF rakendaks järelevalvekomitee soovitust lisada asjaomase juhtumi toimikusse riikliku eksperdi ülesannete ja tema uurimistegevuses osalemise vahelise võimaliku huvide konflikti kontroll;

415.  on kindlalt veendunud, et järelevalvekomiteed tuleks määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõike 5 kohaselt teavitada kõigist juhtumitest, mille menetlemine on lõpetatud ja mille puhul teave on edastatud liikmesriikide õigusasutustele, et kaitsta süüdistatavate isikute menetluslikke tagatisi; nõuab, et OLAF rakendaks järelevalvekomitee soovitust nii ruttu kui võimalik;

416.  märgib, et OLAF viis 2014. aastal lõpule kokku 307 uurimist ja kooskõlastatud tegevust; märgib, et neist uurimistest 147 puhul esitas OLAF soovituse, mille põhjal on järelmeetmete osakaal 47 %; märgib, et aastale 2011 eelnevatel aastatel oli see osakaal pidevalt üle 50 %; ootab, et OLAF võtaks meetmeid oma tulemuslikkuse püsivaks taastamiseks valikumenetluste parandamise kaudu; on arvamusel, et OLAF peaks uuesti kaaluma järelevalvekomitee soovitust nr 31 tulemuslikkuse suurendamise kohta;

417.  võtab teadmiseks OLAFi ja järelevalvekomitee ühised pingutused jõuda uue töökorralduse suhtes kokkuleppele; kordab oma 2013. aasta eelarvega seotud üleskutset leida kiired lahendused OLAFi ja tema järelevalvekomitee vahelistele ülejäänud probleemidele, et neil oleks võimalik täita oma seaduslikke ülesandeid praeguse piiratud koostöö olukorras tulemuslikult; palub komisjonil täita oma rolli täies mahus ja teha aktiivselt tööd selleks, et leida viivitamatult pikaajaline lahendus;

418.  tunneb heameelt kolleegiumi otsuse üle võtta ära OLAFi peadirektori puutumatus, et võimaldada Belgia õigusasutustel uurida telefonivestluste võimalikku seadusevastast salvestamist (kirja pandud OLAFi poolt) tunnistaja (keda OLAF ärgitas kõne tegema) ja OLAFi hoones viibiva isiku vahel OLAFi uurijate kaasabil;

419.  rõhutab, et järelevalvekomiteel peaksid tema mandaadi kohaselt olema sõltumatud töötajad, kes on OLAFi administratsioonist eraldatud ja majanduslikult sõltumatud; tunneb heameelt komisjoni poolt selle nimel tehtavate jõupingutuste üle;

420.  nõuab tungivalt, et OLAF annaks järelevalvekomiteele juurdepääsu dokumentidele, mida järelevalvekomitee peab oma ülesannete täitmiseks vastavalt talle seadusliku mandaadiga antud pädevusele vajalikuks;

421.  märgib, et 2014. aastal astus OLAF olulisi samme, et tõhustada komisjoni ja liikmesriikide poolset liidu finantshuvide kaitset, viies selleks lõpule mitmeaastase pettusevastase strateegia prioriteetsed meetmed, mis on suunatud nii pettusevastase strateegia arendamisele komisjoni talitustes ja ametites kui ka liikmesriikide toetamisele nende oma pettusevastase strateegia väljatöötamisel;

422.  märgib, et OLAF soovitas 2014. aastal liidu eelarvesse sisse nõuda rekordsumma (901 miljonit eurot), mis ületas 2013. aasta summa rohkem kui kahekordselt; märgib, et 2014. aastal suurenes asjaomaste asutuste poolt sissenõutud kogusumma ka tänu OLAFi soovitusele nõuda sisse 206,5 miljonit eurot (2013. aastal oli vastav summa 117 miljonit eurot);

423.  nõuab tungivalt, et OLAF koostaks sise-eeskirjad rikkumistest teatamise kohta kooskõlas 2014. aastal vastu võetud uute personalieeskirjadega;

424.  tuletab meelde, et komisjon on saanud Belgia kohtutelt taotluse oma töötajate puutumatuse äravõtmise kohta; rõhutab, et komisjon peaks Belgia õigusasutustega igakülgset koostööd tegema;

425.  märgib, et OLAFi 2014. aasta aruandes on uurimistegevus ja tulemused välja toodud sektorite lõikes; palub OLAFil esitada järgmises aastaaruandes üksikasjalik teave uurimise liigi ja tulemuste kohta kõigis sektorites;

Tubakakokkulepped

426.  tuletab meelde, et 2015. aasta mais lubas komisjon esitada hinnangu Philip Morris Internationaliga (PMI) sõlmitud kokkuleppe kohta nii ruttu kui võimalik; rõhutab, et komisjon lükkas hinnangu avaldamist mitu korda edasi ja et see avaldati lõpuks 24. veebruaril 2016. aastal, st üks päev enne Euroopa Parlamendi täiskogu selleteemalist arutelu; on kindlalt seisukohal, et sellise edasilükkunud avaldamise näol on tegemist komisjoni tõsise suutmatusega täita oma läbipaistvusalaseid kohustusi nii Euroopa Parlamendi kui ka ELi kodanike ees, mis omakorda vähendab Euroopa Parlamendi suutlikkust väljendada õigeaegselt oma seisukohta selles keerulises ja tundlikus küsimuses;

427.  rõhutab, et PMI kokkuleppe esmakordsel sõlmimisel 2004. aastal oli see uudne vahend võitluses tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse vastu, kuid rõhutab asjaolu, et pärast seda on turu- ja õiguskeskkonnas toimunud olulised muutused; toonitab, et nelja suure tubakatootjaga(104) sõlmitud kokkulepetes ei käsitleta tänapäevase tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse olulisi tunnuseid, eriti seda, et suure osakaalu kaubandusest moodustavad nüüd nn odavad valged sigaretid; kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku tegevuskava kohta, milles esitatakse uued meetmed kõnealuse probleemi kiireloomuliseks lahendamiseks;

428.  on arvamusel, et kõik tubakakokkulepetes käsitletud aspektid hõlmatakse edaspidi uue õigusraamistikuga, mille moodustavad tubakatoodete direktiiv(105) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioon;

429.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament väljendas 9. märtsil 2016 arvamust(106), et PMIga sõlmitud kokkulepet ei tuleks uuendada ega pikendada ning selle üle ei tuleks ka uuesti läbirääkimisi pidada;

430.  nõuab tungivalt, et komisjon seaks liidu tasandil PMI kokkuleppe kehtivuse lõpptähtajaks sisse kõik meetmed, mis on vajalikud PMI tubakatoodete tuvastamiseks ja jälgimiseks, ning algataks kohtumenetlusi kõnealuse tootja toodete ebaseaduslike arestimiste korral ajani, mil tubakatoodete direktiivi kõik sätted on täielikult jõustatavad, et ei tekiks reguleerimisalast lünka PMI kokkuleppe kehtivuse lõppemise ning tubakatoodete direktiivi ja tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni jõustumise vahel;

431.  palub PMI-l jätkuvalt kohaldada praeguses kokkuleppes sisalduvaid tuvastus- ja jälgimisalaseid ning nõuetekohase hoolsuse (põhimõte „tunne oma klienti“) alaseid sätteid, olenemata sellest, kas kokkulepet pikendatakse või mitte;

432.  palub komisjonil esitada uue täiendava määruse, millega kehtestatakse sõltumatu tuvastus- ja jälgimissüsteem ning mille alusel kohaldatakse nõuetekohase hoolsuse (põhimõte „tunne oma klienti“) sätteid tubakatööstuses kasutatavate lõigatud toortubaka, filtrite ja paberi suhtes, kuna see oleks täiendav vahend salakauba ja võltsitud toodete vastu võitlemiseks;

433.  peab kahetsusväärseks, et komisjon on tubakakokkulepetele hinnangu andmisega viivitanud; palub komisjonil teha seda nii kiiresti kui võimalik ja esitada nende kokkulepete alusel tubakatootjate makstud rahaga tehtud investeeringute tulemused;

434.  tunneb muret Euroopa Ombudsmani järelduse(107) pärast, mille kohaselt komisjon (välja arvatud tervise peadirektoraat) ei rakenda täielikult ÜRO Maailma Terviseorganisatsiooni eeskirju ja suuniseid läbipaistvuse ja tubakatööstuse lobitöö kohta; on seetõttu arvamusel, et komisjoni usaldusväärsus ja ausameelsus on seatud ohtu;

435.  nõuab tungivalt, et kõik asjaomased liidu institutsioonid rakendaksid Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artikli 5 lõiget 3 kooskõlas selle suunistes esitatud soovitustega; nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks viivitamata tubakatootjatega sõlmitud hindamislepingud ja mõjuhinnangu Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni rakendamise kohta;

Euroopa koolid

436.  märgib, et Euroopa koolid on saanud ELi eelarvest 164,2 miljonit eurot, mis on 59 % koolide tegevuseelarvest;

437.  väljendab sügavat muret kontrollikoja Euroopa koolide eelarveaasta 2014 raamatupidamisaruande kohta esitatud aruandes toodud järelduse üle: „arvestades pidevaid raamatupidamis- ja kontrollialaseid puudusi, ei saa kontrollikoda kinnitada, et 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aruandes ei esinenud olulisi väärkajastamisi“;

438.  märgib, et personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi peadirektor esitas komisjoni 2014. aasta koondaruandes „mainega seotud reservatsiooni“ Euroopa koolide kohta ning et Euroopa Komisjoni esindaja hääletas Euroopa koolide 2012. ja 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise vastu; peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide esindajad ei suhtu probleemidesse sama tõsiselt;

439.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament pidas juba komisjoni 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajal Euroopa koolide konventsiooni otsustus- ja rahastamisstruktuure küsitavaks ning nõudis, et komisjon uuriks koos liikmesriikidega nimetatud konventsiooni läbivaatamise küsimust ja esitaks tehtud edusammude kohta 31. detsembriks 2012 aruande; märgib, et Euroopa Parlament eduaruannet ei saanud;

440.  toetab täielikult kontrollikoja 11. novembri 2015. aasta Euroopa koolide eelarveaasta 2014 raamatupidamisaruande kohta esitatud aruandes esitatud 11 soovitust, mis puudutavad raamatupidamist, personali, hankemenetlust, kontrollistandardeid ja makseküsimusi;

441.  palub komisjonil anda 1. juuliks 2016 aru Euroopa koolide poolt tehtud edusammude kohta kontrollikoja soovituste ja komisjoni tegevuskava rakendamisel;

442.  palub eelarvepädevatel institutsioonidel panna osa Euroopa koolidele antavast liidu toetusest, võttes eelkõige arvesse peasekretäri bürood, 2017. aasta eelarvemenetluse ajal reservi, välja arvatud juhul, kui kontrollikoja soovituste rakendamisel on tehtud piisavalt edusamme;

Euronews

443.  märgib, et Euronews sai 2014. aastal liidu eelarvest 18 miljonit eurot, kuigi komisjon ei ole Euronewsi aktsionär; tunneb muret asjaolu pärast, et Euronewsi praegune juhtimisstruktuur ei pruugi talle võimaldada täielikku sõltumatust ja autonoomiat tema rahvusvahelistest aktsionäridest; palub, et komisjon kui peamine rahastaja tagaks, et Euronews järgib usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ja kõiki komisjoniga sõlmitud õiguslikke kokkuleppeid, kaasa arvatud õiguslikult siduv toimetuse sõltumatust käsitlev põhikiri;

Kokkuvõte

444.  Teeb kokkuvõtteks järgmised järeldused:

   a) usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtted on liidu eelarve haldamise põhinõue;
   b) mõju- ja riskihinnangud on selle lahutamatu osa;
   c) praegune lihtsustamisetapp on usaldusväärse finantsjuhtimise ja selle tõhususe jaoks oluline; sellega peab kaasnema kõrgetasemeline eelarvedistsipliin;
   d) eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega on võimalik veelgi parandada, suurendades liidu ja liikmesriikide poliitika ühilduvust;
   e) oluline on teha veelgi rohkem pingutusi finantshuvide kaitse toetamiseks;
   f) üldine veamäär on jäänud peaaegu stabiilseks 4,4 % peale, kuigi vigade tüübid on väga erinevad;
   g) tulude poolel ei ole tõsiseid probleeme tuvastatud; selle edu võtmeks on kogurahvatulu põhimõte; tulupiisavus on siiski probleem;
   h) konkurentsivõimele majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks tehtud kulutuste puhul on tuvastatud keskmisest suurem veamäär, kuigi paralleelselt on selle valdkonna jälgimisest ilmnenud selgeid märke tulemuspõhisest käsitlusviisist;
   i) ühtekuuluvustoetuste puhul on veamäär regionaal- ja linnapoliitikas nähtavalt suurem kui sotsiaalküsimustes; tulemuspõhist käsitlusviisi toetavad täiendavalt finantskorraldusvahendid, eelkõige mõnes liikmesriigis;
   j) parem andmete haldamine ja töötlemine aitaks tõhusamale tulemuspõhisele käsitlusviisile kahtlemata kaasa;
   k) loodusvarade valdkond omab potentsiaali saada projektipõhist toetust, et parandada liidu allikate tõhusust; lisaks on veel võimalik oluliselt parandada juhtimis- ja institutsioonilist toetust, eelkõige liikmesriikide tasandil;

Üldtulemused ja poliitikasoovitused

445.  on seisukohal, et 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus

   a) loob laialdasema, kõiki aspekte hõlmava uue arusaama liidu eelarve mõjust ja sellest saadavast kasust, sh vigadest, seaduslikkusest, vahendite kasutamisest, tulemuslikkusest ja tulemustest süsteemina; ning palub komisjonil ja muudel asjaomastel osalejatel jätkata asjakohase metoodika ja raamistiku väljatöötamist, et tulemuspõhist käsitlusviisi intensiivsemalt edendada;
   b) näitab, et strateegia „Euroopa 2020“ puhul kasutatud tulemuslikkuse test on positiivne samm õiges suunas, kuid arendada on veel vaja selle kooskõla liidu majanduspoliitika raamistikuga, kaasa arvatud riigipõhised soovitused koos asjakohaste makromajanduslike näitajatega ning korrapäraselt ajakohastatavad liidu majandus- ja sotsiaalpoliitika prioriteedid;
   c) näitab, et eelarve haldamist on võimalik parandada, ning peab tervitatavaks selle lihtsustamiseks tehtavaid pingutusi, sh selle mõjuhinnangut; näitab, et korrapärane järelmeetmete protsess on väga kasulik;
   d) palub asjaomastel liidu institutsioonidel kohandada oma juhtimis- ja menetlussüsteeme, lisades neisse edukalt uusi elemente, mis tulenevad praegustest ja tulevikus tekkivatest liidu eelarvelistest vajadustest, et liidu eelarve potentsiaali oleks võimalik kasutada optimaalselt;
   transpordipoliitikale, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastule, transpordi turvalisusele ja reisijate õigustele ning transpordiasutustele 2 616 755 356 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 937 182 847 eurot maksete assigneeringutena,
   transpordiga seotud teadusuuringutele ja innovatsioonile, sealhulgas ühisettevõttele SESAR ja ühisettevõttele Shift2Rail 239 313 549 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 71 213 206 eurot maksete assigneeringutena,
   halduskulude jaoks 75 078 470 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 80 731 327 eurot maksete assigneeringutena;

C. Parlamendikomisjonide arvamused

Välisasjad

446.  tunneb muret asjaolu pärast, et 2014. aastal kasvas märgatavalt oluliste vigade määr rubriigis 4; toetab kõiki kontrollikoja aastaaruandes antud soovitusi ja nõuab tungivalt, et komisjon järgiks kiiresti varasemate aastate soovitusi, mida ei ole siiani täiel määral rakendatud;

447.  tunneb heameelt asjaolu üle, et naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat parandas oma 2013. aasta kulusid mõjutanud süsteemse vea ning tegi oma süsteemidesse kontrollikoja nõutud olulisi muudatusi; tunneb samuti heameelt selle üle, et kontrollikoja auditöö põhjal oli humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi iga-aastane tegevusaruanne korrektne;

448.  märgib murelikult, et toetuslepingutega seotud kulude kontrollimise raames leiti vigu, mis moodustavad üle 50 % kontrollikoja poolt rubriigis 4 leitud vigadest; märgib, et kõige olulisem vealiik on seotud rahastamiskõlbmatute kuludega; rõhutab, kui tähtis on vigade ärahoidmine või ka nende tuvastamine ja parandamine enne kulude heakskiitmist ning et selleks tuleks paremini rakendada eelkontrolli; märgib eriti murelikult, et koostöötalitus EuropeAid ei ole suutnud vigu tuvastada; kutsub komisjoni tungivalt üles tagama, et kõnealuste kulude kontrollimisega seotud probleemide lahendamiseks tehtaks senisest enam jõupingutusi, ning järgima täiel määral kontrollikoja 2011. aasta aruandes antud soovitust toetuste järelevalve kohta;

449.  juhib tähelepanu nõuetekohase eelhindamise vajalikkusele juhtudel, mil komisjon otsustab – võib-olla Euroopa Investeerimispanga kaudu – rahastada suuremahulisi taristuprojekte, millel on suur keskkonnamõju, ning hindamise eesmärk on kontrollida nende rahalist, keskkonnaalast ja sotsiaalset jätkusuutlikkust, ning nõuab, et liidupoolne rahastamine oleks suunatud kolmandates riikides projektidele, mis tagavad rahalise jätkusuutlikkuse ning on majanduslikult ja sotsiaalselt kasulikud;

450.  tunnistab komisjoni jätkuvaid edusamme kõigi ühise välis- ja julgeolekupoliitika missioonide akrediteerimisel nn kuue samba hindamise põhjal; tunneb heameelt eelkõige selle üle, et kolm suurimat missiooni on nüüdseks saavutanud nõuetele vastavuse; rõhutab, et komisjon peab akrediteerima kõik missioonid kooskõlas kontrollikoja soovitusega;

451.  tunneb heameelt missioonide toetamise platvormi loomise üle ning kordab oma üleskutset komisjonile astuda samme toimiva ühistalituste keskuse ja koos sellega integreeritud ressursihalduse süsteemi loomiseks, mis peaks aitama missioone kiiremini tegutsemisvalmis seada ja nende kulutõhusust suurendada; teeb ettepaneku, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) ladu täiendataks ning et seda kasutaksid ka käimasolevad ÜJKP missioonid ja et seda haldaks tulevane ühistalituste keskus;

452.  peab kahetsusväärseks, et ÜJKP missioonide jaoks oluliste seadmete ja teenuste hangete korraldamisel on esinenud märkimisväärseid viivitusi ja see on halvendanud missioonide läbiviimist; tuletab meelde, et kontrollikoda tõi oma 2012. aasta eriaruandes liidu poolt Kosovole õigusriigi valdkonnas antud abi kohta välja selle ebatõhususe ja jõudis järeldusele, et finantsmääruses ette nähtud hankemenetluste eeskirjad „ei ole kavandatud ÜJKP missioonideks [...], kus mõnikord tuleb reageerida kiiresti ja paindlikult“; taunib seda, et finantsmääruse hiljutise läbivaatamise raames ei tehtud finantseeskirjadesse vajalikke muudatusi; kordab oma seisukohta, et asjakohaste eelarveridade haldamine tuleks delegeerida tsiviiloperatsioonide ülemale, sarnaselt volituste delegeerimisega ELi delegatsioonide juhtidele;

453.  tuletab meelde, et ÜJKP väljaõppe- ja nõuandemissioonide tõhusust kärbib suuresti liidu institutsioonide suutmatus pakkuda nende tegevuste läbiviimiseks ka kõige tavalisemat varustusealast toetust; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni jõupingutuste üle rakendada ühisteatist, mis käsitleb julgeoleku ja arengu toetamist suutlikkuse suurendamise kaudu; palub komisjonil esitada vajalikke seadusandlikke ettepanekuid, et luua võimalikult kiiresti sihtotstarbeline fond, mille saaks mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemisel liidu eelarvesse lisada;

454.  väljendab heameelt seoses kontrollikoja 2015. aasta eriaruannetega, mis käsitlevad EUPOL Afghanistani ning piinamisvastasele võitlusele ja surmanuhtluse kaotamisele eraldatud liidu toetust; nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks kõiki neis kontrollikoja aruannetes antud soovitusi;

455.  rõhutab, et kolmandates riikides teostatavate liidu projektide tulemuslikkuse hindamisel on tähtis arvesse võtta kontekstiga seotud kriteeriumeid, sest liidu välisabitegevus toimub sageli kriisipiirkondades ja poliitiliselt keerukas keskkonnas;

Areng ja koostöö

456.  tuletab meelde, et liidu arengu- ja humanitaarabi kulutused tehakse sageli väga probleemsetes oludes, mis muudab projektide rakendamise, hindamise ja kulude kontrolli veelgi raskemaks; seetõttu on arengu- ja humanitaarabi valdkonnas vigade tekkimise oht suurem kui muudes liidu poliitikavaldkondades;

457.  märgib, et kontrollikoja andmetel on 57 % vigadest seotud toetuskõlbmatute kuludega; toetab kontrollikoja soovitust EuropeAidile parandada eelkontrolle ja kasutada vigade avastamiseks paremini ära kohapealseid külastusi;

458.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja hinnangul toimivad humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi kasutuselolevad kontrolliprotseduurid finantstehingute osas korrektselt ning aruandesüsteem on usaldusväärne; kiidab humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraati selle eest;

459.  tõdeb, et julgeolekuga seotud kulud on arengu jaoks olulised, eriti asjakohased aga praegustes pingutustes tegeleda terviklikult julgeoleku ja arengu vahelise seosega ja täita arengukava 16. eesmärk, kuid rõhutab, et selline rahastamine ei ole ülemeremaade arenguabi ja seda ei saa praegu eraldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 233/2014 kehtestatud arengukoostöö rahastamisvahendist ega Euroopa Arengufondist;

460.  märgib, et 2014. aastal rahastati arengukoostöö rahastamisvahendi kaudu Liibüas kahte piirihaldusega seotud projekti summas 12,9 miljonit eurot; tuletab meelde, et arengukoostöö rahastamisvahendi peamine eesmärk on vaesuse vähendamine; väljendab taas tõsist muret, et arenguprogramme võidakse kasutada arenguga otseselt mitteseotud eesmärkidel; tuletab meelde, et selline käsitlus ei aita liidul saavutada eesmärki, et 0,7 % kogurahvatulust kasutatakse ametlikuks arenguabiks;

461.  märgib arengu ja koostöö peadirektoraadi (DG DEVCO) 2015. aastal käivitatud tulemuste raamistiku võimalikku väärtust, aga ka sellega seotud ohtusid, millele kontrollikoda juhtis tähelepanu oma eriaruandes nr 21/2015; peab vajalikuks vältida ka poliitilisemat riski, et piiratud arvu DG DEVCO poolt raamistikku lisatud kvantifitseeritavate tulemuste poole pürgimist ületähtsustatakse muude tulemuste arvelt, mis on seotud liidu arengukoostööpoliitika eesmärkidega, samuti kvalitatiivsete eesmärkide arvelt; rõhutab vajadust käsitleda seda raamistikku kui muude järelevalve- ja aruandlussüsteemide täiendust;

462.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande nr 18/2014 üle EuropeAidi hindamis- ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemide kohta; kutsub DG DEVCOt tungivalt üles käsitlema oma hindamis- ja järelevalvesüsteemide mitmesuguseid nõrkusi, millele kontrollikoda juhtis tähelepanu oma eriaruandes, eriti neid, mis on seotud tõsiste puudustega DG DEVCO hindamissüsteemis; rõhutab, et halvasti toimiv hindamissüsteem suurendab ohtu, et valitakse välja projektid, mis ei ole kvaliteetsed või mis ei saavuta oma eesmärke; märgib, et komisjoni ja kontrollikoja seisukohad eelarve toetamise meetmete tulemuslikkuse kohta saadava teabe usaldusväärsuse osas lähevad lahku, ja on selle pärast mures; on veendunud, et liidu delegatsioonide ja DG DEVCO hindamisüksuse personalipuuduse ning kontrollikoja väljatoodud probleemide vahel on seos; on seisukohal, et see näitab hästi, milliseid kahjulikke tagajärgi võib omada töötajate arvu vähendamine liidu programmide tõhusale toimimisele;

463.  eeldab, et DG DEVCO käsitleb oma hindamis- ja järelevalvesüsteemide mitmesuguseid nõrkusi, millele kontrollikoda juhtis tähelepanu oma eriaruandes nr 18/2014;

464.  nõuab, et Euroopa Arengufondiga seoses kehtestataks ametlikud kontrollivolitused, ning arvab, et seda võiks teha Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 295 sätestatud institutsioonidevahelist siduvat kokkulepet kasutades;

465.  on tõsiselt mures kontrollikoja eriaruande nr 11/2015 auditileidude pärast, mis puudutavad kalandusalaste partnerluslepingute haldamist komisjoni poolt; märgib, et kontrollikoda väljendab kahtlust kalandusalaste partnerluslepingute jätkusuutlikkuse suhtes, arvestades lubatud kogupüügi ülejäägi kontseptsiooni rakendamist; märgib, et kontrollikoda peab komisjoni poolt teostatava kalandusalaste partnerluslepingute rakendamise järelevalve kvaliteeti väga küsitavaks; väljendab ka kahetsust, et kontrollikoja arvates ei kasutata kalandusalaste partnerluslepingute järelkontrolli järellepingute koostamisel piisavalt; nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks kontrollikoja arvukaid soovitusi võimalikult kiiresti;

466.  tuletab meelde, et peaaegu pidev tõsine maksevahendite puudus süvendas 2014. aastal humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi (DG ECHO) raskusi üha raskematele humanitaarkriisidele reageerimisel liidu naabruses ja kaugemal; väljendab heameelt asjaolu üle, et paremini kohandatud assigneeringud liidu 2015. ja 2016. aasta eelarves on DG ECHO maksete probleemi märgatavalt lahendanud;

467.  väljendab kahetsust, et maksete assigneeringute puudujäägi tõttu 2014. aastal jäid tegemata lepinguga ette nähtud eelarvetoetuse maksed Marokole ja Jordaaniale kogusummas 43 miljonit eurot; leiab, et see kahjustab tõsiselt liidu usaldusväärsust;

Tööhõive ja sotsiaalvaldkond

468.  märgib murelikult, et tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna hinnanguline veamäär oli 2014. aastal 3,7 %, mis on veidi kõrgem kui sellele eelnenud aastal (3,1 %); toonitab, et see tähendab 2 % sihtmärgist madalama veamäära saavutamisel sammu tagasi;

469.  peab kiiduväärseks, et kontrollikoja aruandes analüüsiti liidu eelarve täitmist strateegia „Euroopa 2020“ seisukohast; võtab teadmiseks tähelepaneku, et liidu eelarvetoetus ei ole peamiste eesmärkide (näiteks tööhõivet ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemist puudutavad eesmärgid) saavutamise kontekstis eraldi määratletud;

470.  peab tervitatavaks ka kontrollikoja soovitusi, et strateegia „Euroopa 2020“ ja mitmeaastane finantsraamistik peavad olema paremini ühtlustatud ja kõrgetasemeliste poliitiliste eesmärkide alusel tuleb koostada kasulikud tegevuseesmärgid, ning rõhutab, et tähtis on keskenduda nii toimivusele ja tulemustele kui ka lisaväärtusele, eelkõige tööhõive ja sotsiaalvaldkonnaga seotud peamiste eesmärkide puhul, kus komisjonil puudub pädevus õiguslikult siduva raamistiku loomiseks; palub komisjonil edasi arendada tulemusnäitajaid ja järelevalvesüsteeme, et võrrelda tulemusi eelnevalt kindlaks määratud eesmärkidega, olla tulevaste eesmärkide püstitamisel paremini informeeritud ja suurendada liidu kulutuste tõhusust;

471.  võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud programmis „Horisont 2020“ osalevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) suurema eeskirjade eiramise riski kohta; toetab komisjoni vastust, et VKEde kaasamine programmi on majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks hädavajalik, ning märgib, et VKEde halduseeskirju on lihtsustatud, ja toonitab, et edasine lihtsustamine tooks kaasa VKEde suurema kaasatuse; rõhutab VKEde kaudu jätkusuutlike töökohtade loomise tähtsust;

472.  märgib, et VKEd on Euroopa suurimad töökohtade loojad, ning on seisukohal, et rohkem on võimalik ära teha selleks, et suurendada nende osalemist liidu rahastamisprogrammides; palub komisjonil võtta täiendavaid meetmeid, mis edendavad VKEde aktiivset osalemist, muu hulgas rakendades põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“;

473.  märgib, et peamised Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kulutuste korrektsust ohustavad riskid tulenevad jätkuvalt inimkapitali tehtavate investeeringute mittemateriaalsest olemusest, tegevuste mitmekesisusest ja projekte teostavate (tihti väikeste) partnerite suurest arvust; palub komisjonil jätkata konkreetsete leevendusmeetmetega, sh nii ennetavate kui ka parandusmeetmetega;

474.  võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 17/2015 järeldused, mis käsitlevad ESFi vahendite ümbersuunamist aastatel 2012–2014; võtab murelikult teadmiseks puudused komisjoni aruandluses nende vahendite mõju kohta ning on seisukohal, et edasised sammud tulemustepõhise poliitika poole on hädavajalikud, et tagada usaldusväärne finantsaruandlus ja ELi vahendite tõhus kasutamine;

475.  väljendab muret, et kõrgemad veamäärad, millele järgnesid peatamised ja katkestused, võivad mõjutada perioodi 2007–2013 programmide edukat sulgemist;

476.  on seisukohal, et lihtsustatud kuluvõimaluste laiema kasutamise edendamine võiks vähendada halduskoormust ja vigade arvu ning aidata paremini keskenduda toimivusele ja tulemustele; toonitab siiski, et lihtsustatud kuluvõimalusi tuleks kohaldada õiguskindluse ja usalduse keskkonnas ning nendega peaks kaasnema eeliste hindamine ja sidusrühmade täielik kaasamine kõikidel tasanditel; rõhutab, et lihtsustatud kuluvõimalused peaksid jääma liikmesriikide käsutuses olevaks võimaluseks;

477.  nõuab, et liikmesriigid väldiksid ESFi rakendamisega seotud eeskirjade ja nõuete keerukamaks muutmist, mis tekitab täiendavat koormust toetusesaajatele ja suurendab vigade ohtu;

478.  väljendab muret asjaolu pärast, et kontrollikoja poolt kontrollitud tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna 178 tehingust oli vigadest mõjutatud 62 (34,8 %), millest 12 (6,7 %) olid 20 % ületavad kvantifitseeritavad vead; nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks parandusmeetmeid ja ranget korda, et vähendada eeskirjade eiramise riski selles poliitikavaldkonnas, ja võtaks järelmeetmeid kontrollikoja tuvastatud rahastamiskõlbmatute kulude juhtumite puhul;

479.  peab kahetsusväärseks, et nende ESFi programmide osakaal, mille veamäär on kõrgem kui 5 %, on tõusnud 2013. aasta 18,8 %-lt 2014. aastal 22,9 %-ni ning et nendest määradest mõjutatud maksete maht on kasvanud hüppeliselt 11,2 %-lt 25,2 %-ni;

480.  juhib tähelepanu kontrollikoja korduvale tähelepanekule, et veamäär oleks madalam, kui riiklikud ametiasutused oleksid enne komisjonile maksetaotluste saatmist paremini ära kasutanud olemasolevat teavet; nõuab sellega seoses, et liikmesriigid ja riiklikud ametiasutused teostaksid põhjalikumat kontrolli ning hoiduksid taotlemast nõuetele mittevastavate kulude hüvitamist;

481.  ergutab liikmesriike kasutama riskihindamisvahendit Arachne ning ergutab komisjoni jätkuvalt andma liikmesriikidele asjakohaseid suuniseid ja tehnilist abi juhtimis- ja kontrollinõuete korrektseks rakendamiseks perioodil 2014–2020; nõuab, et komisjon tõhustaks heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel;

482.  palub komisjonil täita kontrollikoja soovitused tagamaks, et liidu eelarve täitmine aitaks paremini kaasa strateegia „Euroopa 2020“ tööhõive ja sotsiaalvaldkonnaga seotud peamiste eesmärkide saavutamisele; sellega seoses ootab, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid paremaid tulemusnäitajaid ning parandaksid aruandlust perioodil 2014–2020 saavutatud tulemuste kohta;

Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus

483.  soovib veel kord tähelepanu juhtida sellele, et kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga annab Euroopa Parlament heakskiidu komisjoni tegevusele eelarve täitmisel, pärast seda kui ta on läbi vaadanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 318 märgitud eelarve täitmise aruande, bilansi ja hindamisaruande, kontrollikoja aastaaruande koos auditeeritud institutsioonide vastustega, kinnitava avalduse ja kõik kontrollikoja esitatud asjassepuutuvad eriaruanded;

484.  tuletab meelde, et 2014. aasta on uue mitmeaastase finantsraamistiku – mis peaks määrama kindlaks liidu kulutuste suuruse ja jaotuse aastatel 2014–2020 – rakendamise esimene aasta ning et seetõttu on täitmise määr madalam kui eelmistel aastatel;

485.  võtab teadmiseks eelarveaastat 2014 käsitlevas kontrollikoja aastaaruandes esitatud keskkonna- ja tervishoiupoliitika valdkonnad; tunneb muret, et keskkonna- ja kliimapoliitika valdkond on jälle ühes peatükis maaelu arengu ja kalandusega; kordab oma kriitikat poliitikavaldkondade ebaloogilise koosluse kohta selles konkreetses peatükis; ei arva, et poliitilise otsuse poliitikavaldkondade rühmitamise kohta peaks tegema kontrollikoda; nõuab tungivalt, et kontrollikoda muudaks oma lähenemisviisi järgmises aastaaruandes;

486.  peab sellega seoses nimetamisväärseks, et kontrollikoja 2014. aasta aruande kohaselt on maaelu arengut, keskkonda, kalandust ja tervishoidu hõlmavas peatükis kõrgeim veamäär, 6,2 %, samal ajal kui keskmine veamäär on 4,4 %; märgib lisaks, et paljud peamistest kontrollikoja avastatud puudustest olid väga sarnased juba eelmisel kolmel aastal väljatoodud puudustega;

487.  märgib, et kontrollikojal ja komisjonil on erinevad seisukohad selle suhtes, kuidas vigasid tuleks arvutada; märgib, et komisjon on seisukohal, et kontrollikoja iga-aastast representatiivset veamäära tuleks käsitleda netofinantskorrektsioonide ja sissenõuete mitmeaastast iseloomu arvesse võttes;

488.  märgib, et kontrollikoda ei esitanud ühtegi märkust rahvatervist, toiduohutust ning keskkonda ja kliimameetmeid käsitlevate poliitikavaldkondade juhtimise kohta;

489.  keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon on rahul keskkonda, kliimameetmeid, rahvatervist ja toiduohutust käsitlevate eelarverubriikide üldise täitmisega 2014. aastal; tuletab uuesti meelde, et nendele poliitikavahenditele on eraldatud vaid alla 0,5 % liidu eelarvest, pidades silmas nende valdkondade selget liidu lisaväärtust ja Euroopa kodanike toetust liidu keskkonna- ja kliimapoliitikale ning rahvatervisele ja toiduohutusele;

490.  on rahul keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni pädevusse kuuluva viie detsentraliseeritud asutuse tööga, mis hõlmab tehnilisi, teaduslikke ja juhtimisülesandeid, mis aitavad liidu institutsioonidel kujundada ja rakendada keskkonna-, kliima-, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna poliitikat, samuti on rahul nende asutuste eelarve täitmise viisiga;

Keskkond ja kliimameetmed

491.  rõhutab, et keskkonna peadirektoraadile on kulukohustuste assigneeringutena tehtud kättesaadavaks 352 041 708 eurot ning 99,7 % sellest on täidetud; märgib, et maksete assigneeringute osas on rahuldav see, et 95,03 % kättesaadavaks tehtud 290 769 321 eurost on ära kasutatud; märgib lisaks, et LIFE+ halduskulusid kaetakse kahe aasta eelarvest (automaatsete ülekandmiste kaudu) ning kui neid halduskulusid mitte arvesse võtta, on maksete täitmise määr 99,89 %;

492.  võtab teadmiseks, et kliimameetmete peadirektoraat on suurendanud täitmise määra kulukohustuste puhul 99,7 %-ni (assigneeringud 102 694 032 eurot) ja maksete puhul 93,1 %-ni (assigneeringud 32 837 296 eurot) ning kui halduskulusid mitte arvesse võtta, on täitmise määr maksete puhul 98,5 %;

493.  on rahul LIFE+ tegevuseelarve üldise täitmisega (2014. aastal 99,9 % kulukohustuste assigneeringute ja 97,4 % maksete assigneeringute puhul); märgib, et 2014. aastal eraldati 283 121 194 eurot liikmesriikides ellu viidavate projektide toetustaotlustele, 40 000 000 eurot kasutati rahastamistehinguteks looduskapitali rahastamisvahendi (NCFF) ja energiatõhususe erasektoripoolse rahastamise instrumendi (PF4EE) kaudu, 8 952 827 euroga toetati selliste vabaühenduste tegevust, kes tegutsevad keskkonna kaitsmise ja selle seisundi parandamise eesmärgil liidu tasandil ning osalevad liidu poliitika ja õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises, ning 49 502 621 eurot kasutati meetmeteks, mille eesmärk on toetada komisjoni poliitika ja õigusaktide algatamise ja järelevalve rolli; märgib, et 20 914 622 eurot kasutati programmi LIFE haldustoetuseks ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EASME) tegevustoetuseks;

494.  on teadlik, et LIFE+ meetmete maksemäär on alati veidi madalam võrreldes kulukohustuste assigneeringutega, kuid täitmise määr on kõrge;

495.  võtab teadmiseks, et 4 35  000 eurot eraldati osamaksudeks seoses rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide ja lepingutega, milles liit on osaline või millega seoses liit osaleb ettevalmistavas töös;

496.  on seisukohal, et kaheteistkümne katseprojekti ja kuue ettevalmistava meetme (kogusummas 2 950 000 eurot) rakendamine on edenenud rahuldavalt; on teadlik, et nende meetmete elluviimine võib komisjonile koormav olla, sest elluviimiseks ette nähtud summad on väikesed võrreldes vajalike menetlustega (nt tegevuskavad, toetustaotluste esitamise kutsed); innustab eelarvepädevaid institutsioone keskenduma edaspidi sellistele katseprojektidele ja ettevalmistavatele meetmetele, mis annavad liidu jaoks tõepoolest lisaväärtust;

Rahvatervis

497.  tuletab meelde, et 2014. aasta on uute programmide rakendamise esimene aasta: tervisevaldkonna tegevusprogramm võeti vastu 11. märtsil 2014 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 282/2014(108)) ning sööda- ja toidualane ühine finantsraamistik võeti vastu 27. juunil 2014 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 652/2014(109));

498.  märgib, et tervise ja toiduohutuse peadirektoraat oli 2014. aastal vastutav rahvatervisega seotud eelarveridadel olnud 244 221 762 euro kasutamise eest, millest 96,6 % seoti rahuldavalt; on teadlik, et ligikaudu 75 % sellest eelarvest kantakse otse kolme detsentraliseeritud asutuse (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Ravimiamet) eelarvesse; võtab samuti teadmiseks, et kulukohustuste assigneeringute täitmise määr on üle 98,9 % kõikide eelarveridade puhul peale Euroopa Ravimiameti, mille puhul kulukohustuste assigneeringute alakasutus vastab 2013. aasta tulemusele, mida kasutati uuesti 2015. aastal;

499.  võtab teadmiseks, et maksete assigneeringute täitmise määr on 98,8 %, mis on väga hea tulemus;

500.  märgib, et rahvatervise programmi (2008–2014) täitmise määr on samuti väga hea (99,7 % nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute puhul) ning et ülejäänud kasutamata assigneeringud on seotud peamiselt sihtotstarbelise tuluga, mida saab veel 2015. aastal kasutada;

501.  väljendab rahulolu selle üle, et tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi vastutusalasse kuuluva rahvatervise valdkonna kõigi kümne katseprojekti ja viie ettevalmistava meetme rakendamine on edenenud hästi ning kõik asjaomased kulukohustuste assigneeringud (6 780 000 eurot) on ära kasutatud;

Toiduohutus, loomade tervishoid ja heaolu ning taimetervis

502.  võtab teadmiseks, et toiduohutuse, loomade tervishoiu ja heaolu ning taimetervise valdkonna eelarve täitmise määr on 96,8 %; märgib siiski, et kui võtta arvesse 6 800 000 euro mitteautomaatset ülekandmist, ulatub täitmise määr 100 %-ni olemasolevatest vahenditest;

503.  märgib, et sarnaselt eelmise aastaga oli liidu toetus tuberkuloosiprogrammidele kõige tähtsam ning teiselt poolt oli liidu toetus lammaste katarraalse palavikuga võitlemise programmidele jätkuvalt väike;

504.  võtab teadmiseks, et toidu- ja söödaohutuse, loomade tervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise peatüki 8 100 000 euro alakasutuse peamised põhjused on järgmised: 500 000 eurot on seotud eri programmide sihtotstarbelise tuluga, mida saab kasutada 2015. aastal (st alakasutust ei esine), 800 000 eurot on sihtotstarbeline tulu, mida 2015. aastal tehniliselt võttes uuesti kasutada ei saa (seotud vanade programmide C5-vahenditega) ning 6 800 000 eurot on seotud hädaolukordade fondiga; märgib, et viimatinimetatud summa kanti üle 2015. aastasse (sigade Aafrika katku vastu võitlemise meetmeteks Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas 2014. aastal);

505.  tõdeb, et maksete assigneeringute puhul oli toidu- ja söödaohutuse, loomade tervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise peatüki täitmise määr 2014. aastal 99,0 %, mis on veidi väiksem kui 2013. aastal (99,9 %); mõistab, et koondümberpaigutamise raames taotleti täiendavaid maksete assigneeringuid, kuid neid ei saadud, ning et aasta lõpuks ei saanud ühte makset täielikult teha, kuid et liikmesriikide kokkuleppel maksti puuduolev summa 2015. aasta jaanuari alguses;

506.  väljendab rahulolu selle üle, et tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi vastutusalasse kuuluva toiduohutuse valdkonna kõigi kolme katseprojekti ja ühe ettevalmistava meetme rakendamine on edenenud hästi ning kõik asjaomased kulukohustuste assigneeringud (1 250 000 eurot) on ära kasutatud;

507.  on saadavalolevate andmete ja täitmisaruande põhjal seisukohal, et komisjoni tegevusele võib seoses 2014. aasta keskkonna- ja kliimapoliitika, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna kuludega heakskiidu anda;

Transport ja turism

508.  märgib, et lõplikult vastu võetud ja aasta jooksul muudetud 2014. aasta eelarves nähti konkreetselt transpordipoliitikale ette kokku 2 931 147 377 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 1 089 127 380 eurot maksete assigneeringutena; märgib lisaks, et nendest vahenditest eraldati

509.  tunneb heameelt liikuvus- ja transpordipoliitika kulukohustuste assigneeringute kõrge täitmismäära (98,2 %) ning maksete assigneeringute küllaltki kõrge täitmismäära (95,2 %) üle 2014. aastal; märgib, et täitmata kulukohustuste summa suurenes 2014. aastal 1 653 372 424 eurolt 5 647 143 046 eurole ning et täitmata kulukohustuste määr on uue mitmeaastase finantsraamistiku alguses tavaliselt kõrgem, sest uute projektide makseid suurendatakse hilisemas etapis; kutsub siiski komisjoni ja liikmesriike üles tagama transpordiprojektide nõuetekohase rakendamise;

510.  peab kahetsusväärseks, et valdkond „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“, mille alla transport kuulub, oli väikseim kontrollikoja auditeeritud summadest (0,8 miljardit eurot), võrrelduna kogu auditeeritud summaga (13 miljardit eurot), ning hinnanguline veamäär oli 2014. aastal 5,6 % (suurem kui veamäär 2013. aastal, mis oli 4,0 %), mille suures ulatuses põhjustas teadusuuringute projektide toetuskõlbmatute kulude hüvitamine, kuid ka riigihanke-eeskirjade mittejärgimine; kutsub komisjoni üles võtma kõiki asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks (sh suurema arvu põhjalike eelkontrollide läbiviimise kaudu, et avastada ja korrigeerida vead enne hüvitamist);

511.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2014. aastal ei rahastatud Euroopa ühendamise rahastust ühtegi projekti, sest esimene projektikonkurss lõppes 2015. aasta märtsis ja Euroopa Investeerimispanga hallatavat Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumenti ei kiidetud heaks enne 2014. aasta lõppu; märgib, et kontrollikoda kontrollis 2014. aastal transpordisektoris (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat) kuut tehingut ja leidis, et kuuest kaks olid mõjutatud kvantifitseeritavatest vigadest; on seega rahul, sest 2014. aastal oli mõjutatud tehingute protsent (33 %) võrreldes 2013. aastaga (62 %) ja 2012. aastaga (49 %) väiksem; palub komisjonil ja muudel asjaomastel osalejatel tagada tulevastes transpordiprojektides riigihanke-eeskirjade ja kulude toetuskõlblikkuse järgimine;

512.  märgib, et komisjoni kasutatava mitmeaastase kontrollistrateegia kohaselt, milles võetakse arvesse sissenõudmisi, korrigeerimisi ning kontrollide ja auditite mõju programmi rakendamise perioodil, oli üleeuroopalise transpordivõrgu arvestuslik jääkvigade määr 0,84 %;

513.  juhib tähelepanu sellele, et suurt hulka kvaliteetseid projekte ei saadud Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonna 2014. aasta hankemenetluste raames rahastamisvahendite nappuse tõttu vastu võtta; on veendunud, et on vaja tagada Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonna projektide piisav rahastamine; väljendab kahetsust, et Euroopa ühendamise rahastu eelarvet vähendati Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile eraldatud rahastamise tõttu; tuletab siiski meelde, et eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(110) punktis 17 antakse võimalus suurendada Euroopa ühendamise rahastu eelarvet iga-aastase eelarvemenetluse käigus paindlikult 10 % ja et see võimalus eksisteerib sõltumatult Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rahastamisest; rõhutab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1316/2013(111) I lisas Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokku lepitud projektide rakendamine põhjendaks sellist Euroopa ühendamise rahastu eelarve suurendamist;

514.  julgustab komisjoni jätkama aktiivset järelevalvet uuenduslike rahastamisvahendite rakendamise üle, et võimendada liidu investeeringuid ja tõmmata üleeuroopalise transpordivõrgu taristuprojektide jaoks ligi uusi rahastamisallikaid, nagu Marguerite'i fond, laenutagamisvahend (LGTT) ja projektivõlakirjade algatus, ning tagama, et toetust liidu eelarvest nendele vahenditele hallatakse ja kasutatakse asjakohaselt;

515.  märgib, et teavet transpordi- ja turismiprojektide kohta saab erinevatest andmebaasidest, nt Euroopa finantsläbipaistvuse süsteemist, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (INEA) üleeuroopalise transpordivõrgu projektide andmebaasist, Ühtekuuluvusfondist ja regionaalfondidest kaasrahastatavatest projektidest ning ühenduse teadus- ja arendustegevuse teabeteenistuse (CORDIS) programmi „Horisont 2020“ projektide andmebaasist; nõuab projektidega seotud teabe ühendamist neist vahenditest, et saada parem ülevaade liidu vahendite eraldamisele eelnevatest ja järgnevatest etappidest; kordab, kui tähtis on läbipaistvuse suurendamiseks avaldada iga-aastane kergesti juurdepääsetav transpordi- ja turismiprojektide loetelu ning omada liidu kaasrahastatavate projektide kohta otsingumootoriga andmebaasi, kus oleks näidatud rahastamise täpsed summad;

516.  märgib, et aastatel 2014–2020 rahastatakse transpordiprojekte mitmest allikast, kaasa arvatud Euroopa ühendamise rahastu, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond; palub komisjonil seepärast arendada sünergilist toimet, mis võimaldaks eraldada vahendeid nendest eri rahastamisallikatest tõhusamalt;

517.  tõdeb, et mis puudutab liidu vahendeid, siis võib nn kohustusliku kasutamise põhimõte sundida liikmesriike pakkuma valikuks välja väikese mõjuga projekte; väljendab muret, et varem on projektide halb valik toonud kaasa selle, et mõnede liidu rahastatud transpordiinvesteeringute puhul ei ole saadud kulutustele vastavat tulu; peab tervitatavaks uut õigusraamistikku aastateks 2014–2020, millega tugevdatakse projektide kulude-tulude analüüsi ja läbivaatamisprotsessi;

518.  peab tervitatavaks asjaolu, et 2014. aasta juulis loodi ühisettevõte Shift2Rail eesmärgiga parandada Euroopa raudteetööstuse konkurentsivõimet; võtab teadmiseks, et ühisettevõtte Shift2Rail suhtes viiakse läbi eraldi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus pärast seda, kui ta muutub eelseisvatel aastatel rahaliselt iseseisvaks; taunib siiski asjaolu, et selle ühisettevõtte rakendamine on viibinud ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) on väga raske sellele juurde pääseda;

519.  on seisukohal, et komisjon peaks tagama rahaliste vahendite haldamisel täieliku läbipaistvuse, kindlustades avaliku huvi kaitsmise ning selle, et avalik huvi on alati mis tahes erahuvi suhtes ülimuslik;

520.  märgib, et lõplikult vastu võetud ja aasta jooksul muudetud 2014. aasta eelarves nähti konkreetselt turismile ette kokku 11 226 160 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 6 827 266 eurot maksete assigneeringutena; palub komisjonil teha rahastatud projektide kohta mõjuhinnang, et paremini määratleda tulevasi kuluprioriteete vastavalt sellele, et liit on maailma populaarseim turismisihtkoht, ning edendada turismisektorit liidu majanduse ühe tähtsaima potentsiaalse kasvuvaldkonnana; palub komisjonil lisada katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tulemused järgmise aasta eelarve planeerimisse ning esitada selle valdkonna projektid iga-aastases hõlpsasti juurdepääsetavas loetelus;

521.  soovitab Euroopa Parlamendil anda transpordi- ja turismikomisjoni pädevusalasse kuuluvate sektoritega seoses komisjoni tegevusele liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisel heakskiidu;

Regionaalareng

522.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja 10. novembri 2015. aasta aruandes Euroopa Liidu 2014. aasta eelarve täitmise kohta märgitakse, et ühtekuuluvuspoliitika kõige tõenäolisem hinnanguline veamäär ulatub 5,7 %-ni ja see on 2013. aastaga (5,3 %) võrreldes suurenenud; tunneb muret veamäära suurenemise pärast, mis on eriti märkimisväärne selliste vigade puhul, millel on eelarvele finants- ja tõsine negatiivne mõju; toonitab, et pool ühtekuuluvuspoliitika hinnangulisest veamäärast on tingitud riigihanke- ja riigiabieeskirjade keerukusest, samuti nende menetluste rikkumistest, näiteks põhjendamatult ilma hankemenetlust kasutamata lepingute sõlmimise, huvide konfliktide ja diskrimineerivate valikukriteeriumide näol;

523.  võtab teadmiseks komisjoni poolt kontrollikoja aruandele esitatud vastused selle kohta, et keskmine veamäär vähenes võrreldes programmitöö perioodiga 2000–2006 tänu haldus- ja kontrollisüsteemide parendamisele; palub komisjonil anda ametiasutustele õigeaegselt teavet ja korraldada koolitusi riigihanke- ja riigiabieeskirjade kohta; väljendab sellega seoses heameelt riigihangete tegevuskava koostamise üle; võtab teadmiseks ausameelsuse kokkulepete algatuse kohaldamise ning nõuab tungivalt, et komisjon viiks läbi nõuetekohase eelhindamise selle kohta, kas nendega suudetakse tõepoolest parandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud riigihangete läbipaistvust ja tõhusust; palub liikmesriikidel täita riigihankeid puudutavad eeltingimused 2016. aasta lõpuks ning võtta 2014. aasta riigihangete direktiiv oma õigussüsteemi üle 2016. aasta aprilliks, et vältida eeskirjade eiramisi ning tagada projektide tõhus ja tulemuslik rakendamine ja kavandatud tulemuste ning seeläbi ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamine; kutsub komisjoni üles seda protsessi rangelt jälgima, andes liikmesriikidele vajalikke suuniseid ja tehnilist abi direktiivide korrektseks ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse;

524.  tuletab meelde, et kõik eeskirjade eiramised ei ole seotud pettusega ja et tuleb eristada pettusega seotud ja mitte seotud eiramisi; arvestades, et muud kui pettustena teatatud eeskirjade eiramised tulenevad sageli nõrkadest finantsjuhtimis- ja kontrollisüsteemidest ning vähesest haldussuutlikkusest, mis tähendab nii eeskirjade alaste teadmiste puudulikkust kui ka hangitavate tööde ja teenuste alaste tehniliste teadmiste vähesust; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada asjakohaste, tõhusate ja tulemuslike ning riikide regulatiivset olukorda arvesse võtvate finantsjuhtimis- ja kontrollisüsteemide loomine vastavalt õigusraamistiku asjakohastele eeskirjadele;

525.  palub komisjonil, liikmesriikidel ja piirkondlikel ametiasutustel tagada toetusesaajate järjepidev teavitamine rahastamistingimustest, eriti seoses kulutuste rahastamiskõlblikkuse ja asjaomaste hüvitamise ülemmääradega;

526.  märgib, et ühtekuuluvuspoliitika rakendamine liikmesriikides on sõltuvalt nende institutsioonilisest süsteemist seotud märkimisväärsete riiklike ja piirkondlike menetluste ja eeskirjadega, mis kujutavad endast täiendavat tasandit, võivad tuua kaasa eeskirjade eiramisi ning selle tagajärjel Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kaotuse ja liikmesriikidevaheliste erinevuste kasvu; palub komisjonil aidata kaasa riiklikul ja piirkondlikul tasandil rakendamise lihtsustamisele, austades samal ajal liikmesriikide institutsioonilist eripära ning pakkudes neile eeskirjade rakendamiseks vajalikke selgitusi; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde parlamendi resolutsiooni 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise ja tulemuslikkuse suurendamise kohta ning vajadust võtta meetmeid, et piirata regulatiivset ja halduskoormust minimaalselt vajalikule tasemele, mis võimaldaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid paremini ära kasutada ning vältida lõplike toetusesaajate, eelkõige VKEde tehtavaid vigu; peab kahetsusväärseks, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusesaajate huvides toimuva lihtsustamise jälgimiseks loodud kõrgetasemelisest rühmast jäeti välja liikmesriikide esindajad ning seega ei võeta nende arvamust süsteemi täiustamisel arvesse;

527.  on seisukohal, et haldussuutlikkus on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korrektseks ja tõhusaks kasutamiseks ülimalt oluline, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama teadmiste ja heade tavade vahetust konkreetsetel rakendamisega seotud teemadel (nt riigihanked, riigiabi, toetuskõlblikkuse kriteeriumid ja kontrolljälg), eelkõige väiksema haldus- ja finantssuutlikkusega potentsiaalsete toetusesaajate puhul; soovitab sellega seoses võtta konkreetseid, kuid terviklikke meetmeid, et harida nii Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega tegelevaid avalikke teenistujaid ja ametiasutusi kui ka toetusesaajaid (nt teadmiste värskendamise ja koolituskursused, seminarid, tehnilise ja haldustoe pakkumine);

528.  väljendab heameelt vahendi „Taiex Regio Peer 2 Peer“ üle, mille komisjon lõi liikmesriikide korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutuste vahelise teabevahetuse lihtsustamiseks ja mis peaks aitama neil suurendada oma haldussuutlikkust; rõhutab, et sujuva programmide rakendamise ja vahendite voo joaks on tähtis suurendada jõupingutusi asutuste määramisel, mis on maksetaotluste esitamise eeltingimus; on lisaks seisukohal, et komisjon peaks rakendama tõhusalt ja tulemuslikult kõiki olemasolevaid vahendeid riskide varaseks avastamiseks ja ennetamiseks ühtekuuluvuspoliitikas ning konkreetsemalt andmehankevahendeid, nagu ARACHNE, riskide varaseks avastamiseks ja ennetamiseks riigihankemenetluses; on seisukohal, et parema rakendamise rakkerühma tegevuse kontekst hõlmab ka meetmeid, mis võiksid parandada juba rakendatud ühtekuuluvuspoliitika projektide tõhusust, tulemuslikkust ja lisaväärtust, ning palub seepärast komisjonil hinnata neid tunnuseid kvalitatiivsete näitajate abil;

Põllumajandus ja maaelu areng

529.  on veendunud, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on Euroopa ühe algse poliitikana endiselt tähtis liidu abivahend, millel on lai mõju mitte üksnes toiduainete tootmise ja ökosüsteemi teenuste seisukohast, vaid ka maapiirkondade tegeliku ja potentsiaalse sotsiaal-majandusliku ja soolise arengu seisukohast, mis aitab ka võidelda maapiirkondade rahvastikukao vastu, võttes arvesse ringmajanduse kontseptsiooni väljatöötamise vajadust; on seisukohal, et ÜPP aitab seeläbi kaasa liidu piirkondade vahelisele tasakaalule rahalise toe ja oluliste abivahendite andmisega, mis aitab noortel põllmajandustootjatel alustada põllumajandusliku tootmisega ning tagab põlvkondadevahelise järjepidevuse;

530.  märgib, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat tegi 2014. aastal liikmesriikide ametiasutustega märkimisväärses mahus tööd, et liikmesriigid oleksid üha paremini suutelised vältima vigu põllumajanduskulutuste osas ja viima ellu oma maaelu arengu programme; tunnustab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraati Euroopa Kontrollikoja 2014. aasta aruandes kajastuva positiivse mõju eest ning usub, et peadirektoraadi tegevus koostöös liikmesriikidega peaks andma hea aluse kuluperioodi 2014–2020 otsustava tähtsusega aastateks;

531.  nõuab tungivalt, et äärmuslike juhtumite korral võetaks järjekindlalt kehvade tulemustega makseasutustelt akrediteering;

532.  on veendunud, et kuna ÜPP tagab meie toidu ohutu ja pideva tootmise, toimib üle kogu liidu, omades positiivset mõju ühiskondlikul, keskkonna- ja majandustasandil ning hõlmates kõikvõimalike põllukultuuride ja toiduainete tootmist, on selle sidus elluviimine ja tulemuslikkus kriitilise tähtsusega;

533.  märgib, et põllumajanduslik faktortulu töötaja kohta liikmesriikides, mis ühinesid liiduga 2004. aastal või hiljem (EL-N13), on vaid veerand EL-15s saadavast põllumajanduslikust faktortulust(112);

534.  peab tervitatavaks, et näitajad on võrreldes 2013. aasta aruandega paranenud, ja märgib, et kontrollikoja hinnangul on põllumajanduspoliitika valdkonnas veamäär kontrollitud tehingute hulgas 2013. aastaga võrreldes vähenenud; märgib, et 2014. aasta veamäär on 17 liikmesriigis auditeeritud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) puhul 2,9 % (2013. aastal oli see näitaja 3,6 %) ja 18 liikmesriigis auditeeritud maaelu arengu, keskkonna ja kalanduse puhul 6,2 % (2013. aastal oli see näitaja 7 %) ning kogu loodusvarade peatükis oli keskmine veamäär 3,6%;

535.  toonitab, et tuleb välja töötada ühine metoodika veamäära arvutamiseks, et tagada veamäära täpsus ja see, et komisjoni poolt välja toodud ja kontrollikoja poolt kindlaks määratud veamäärad ei oleks oluliselt erinevad;

536.  juhib tähelepanu komisjoni avaldusele(113), et vead nõuetele vastavuses (nt loomade liikumise õigeaegne teatamine, kuupäevadest või tähtaegadest kinnipidamine) ei mõjuta toetuskõlblikkust (mida kontrollikoda on ka juba kinnitanud) ning et nõuetele vastavuse veamäär tuleks selguse huvides lahutada üldisest veamäärast;

537.  juhib tähelepanu, et tootmiskohustustega seotud toetuste eeskirjade erinev rakendamine liikmesriikides moonutab konkurentsi, nt piimandussektoris;

538.  peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon on võtnud kasutusele uued suunised selle kohta, kuidas määrata kindlaks liikmesriikidega halduskoostöös rahastatavate kulude finantskorrektsioonid riigihanke eeskirjade mittetäitmise korral(114);

539.  märgib, et 2014. aasta oli üleminekuaasta, mil tehti märkimisväärselt palju makseid rahastamisperioodi 2007–2013 viimase osa eest ja mille jooksul viimased elemendid (rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid) ÜPP rahastamisperioodi 2014–2020 jaoks kehtestati poole aasta pealt; märgib ühtlasi, et aastaid 2015 ja 2016 tuleks samuti lugeda üleminekuaastateks, kuna nii põllumajandustootjad kui ka liikmesriikide ametiasutused pidid siis esmakordselt viima täies mahus ellu rohestamise ja muud olulised poliitilised muudatused, mis tõi kaasa uued ja keerulised eeskirjad ja palju uusi otsetoetuse taotlejaid, arvestades asjaolu, et paljusid liikmesriikide maaelu arengukavade mitmeaastaseid meetmeid hakatakse ellu viima alles 2016. aastal ning need eeldavad erilise tähelepanu pööramist reformi käigus kasutusele võetud uutele vahenditele;

540.  peab tervitatavaks veamäärade vähenemist võrreldes 2013. aastaga ja tõdeb, et selle saavutamiseks on tehtud palju pingutusi ja kulutatud palju vahendeid, eelkõige komisjonilt liikmesriikide asutustele rakendamise eesmärgil antud teabe ja tehnilise abi kaudu, ning on siiski seisukohal, et veamäär üksikuna ei ole tulemuslikkuse või saavutuste mõõdupuu;

541.  tuletab komisjonile meelde, et eeskirjade keerukusest tingitud tahtmatute vigade oht jääb lõppkokkuvõttes abisaajate kanda; nõuab selle käsituse toetamiseks mõistlikku, proportsionaalset ja tulemuslikku karistuspoliitikat, näiteks nii maksete kava kui ka nõuetelevastavuse osas tehtud sama vea puhul topeltkaristuste vältimist; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks paremini karistuste proportsionaalsuse veatüüpi arvestades; nõuab vahendeid stiimulipõhisemaks ja tulemuspõhiseks lähenemiseks, mis võiks aidata vähendada vea- ja kontrollimäärasid ning teeks võimalikumaks eristada vigu ja pettust, tagades seejuures selle, et põllumajandustootjad oleksid jätkuvalt suutelised tootma tähtsamaid toiduaineid, mis on selle poliitika põhieesmärk; on veendunud, et ÜPP keerukuse jätkuv vähendamine ja selle ühtlustamine on üks peamisi tegureid, mis aitab kaasata põllumajandusse uusi tulijaid ning ühtlasi hoida neid ja nende oskusi, et tagada tulevikus ELis jõudsalt arenev põllumajandussektor;

542.  peab tervitatavaks, et kontrollikoda uurib, kuidas mõõta oma aastaaruandes tulemuslikkust, eelkõige kuna komisjon kavatseb keskendada oma kulutused tulemustele, kuid juhib siiski tähelepanu raskustele, mida valmistab mitmeaastaste rahastamisprogrammide (mis on praegu keskkonnameetmete eelistatuim täitmismeetod teises sambas) täitmise hindamine vahendi abil, millega kontrollitakse ainult üht aastat, ning palub kontrollikojal selgitada oma tulemustele orienteeritust konkreetsemalt seoses kulutustega põllumajandusele; nõuab tungivalt, et kontrollikoda võtaks oma tulemuslikkuse hinnangus siiski arvesse maaelu arengu poliitika mitut eesmärki, et hoida ära lihtsustatud näitajate kasutamine ning sellest tulenevad väärtõlgendused;

543.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda on oma auditite põhjal jõudnud seisukohale, et ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS) aitab oluliselt kaasa vigade ärahoidmisele ja veamäära vähendamisele süsteemiga hõlmatud toetuskavades(115), ning juhib tähelepanu kommentaarile, et põldude identifitseerimise süsteemi puudustega tegeldi parandusmeetmete võtmise kaudu kõigis auditeeritud liikmesriikides(116);

544.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle lihtsustada IACSi ennetava eelkontrolli abil, mis võimaldab riikide ametiasutustel selgitada välja probleemid põllumajandustootjate taotlustega ja teha parandusi, mis peaks vähendama karistuste määra;

545.  kordab kontrollikoja peamisi soovitusi: liikmesriigid peaksid tagama usaldusväärse ja ajakohastatud teabe ja kujutised põldude identifitseerimise süsteemi kohta, et vähendada tegelikust suuremana deklareeritud toetuskõlbliku maaga seotud vigade ohtu; komisjon peaks nõudma liikmesriikidelt tegevuskavasid, mis sisaldavad parandusmeetmeid vigade kõige sagedasemate põhjuste käsitlemiseks, vaatama läbi oma maaelu arengu vastavusauditite strateegia ning tagama, et tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta kindluse andmise menetlust (mis on alates 2015. aastast kohustuslik) rakendataks korrektselt;

546.  märgib, et komisjon ja kontrollikoda on mõlemad nõus, et maaelu arengu kulutusi reguleeritakse keerukate eeskirjade ja toetuskõlblikkuse tingimustega, mis tuleneb osaliselt poliitika olemusest ja Euroopa piirkondade mitmekesisusest; kutsub üles perioodi 2014–2020 eeskirjades sisalduvaid lihtsustamis- ja ennetusmeetmeid edendama ning nõuab lihtsustamise esmajärjekorras tähtsustamist ka liikmesriikide tasandil uutes maaelu arengu programmides, kuna tegemist on olulise vigade vähendamise ning tõhususe ja paindlikkuse suurendamise vahendiga, millega suurendatakse kasutussuutlikkust, eriti väiksemamahuliste programmide osas, mis võisid äratada vähem huvi ja/või olla varasemast paindumatusest tulenevalt jätkuvalt suure veamääraga;

547.  nõuab, et komisjon esitaks õigeaegselt üksikasjaliku kava bürokraatia vähendamiseks ÜPP raames;

548.  nõuab tungivalt, et nii komisjon kui ka liikmesriikide ametiasutused jätkaksid igal võimalikul juhul otsetoetuste keerukusega tegelemist ja keerukuse vähendamist ning peaksid esmatähtsaks rohestamismeetmete lihtsustamist, eelkõige siis, kui EAGFi ja maaelu arengu fondide haldamisega tegeldakse liikmesriikides paljudel eri tasanditel, ning kasutaksid vajaduse korral nende kahe samba puhul eri metoodikat; toonitab, et otsetoetuste suured erinevused liikmesriikide vahel on suurendanud konkurentsivõime lõhet ühisturul tegutsevate põllumajandustootjate vahel;

549.  ootab, et komisjon kasutaks kiiresti ja täielikult ära ÜPP lihtsustamise protsessi, eriti seoses nõuetelevastavust ja rohestamist reguleerivate koormavate ja keerukate eeskirjadega, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad kogu Euroopa põllumajandustootjaid; toonitab, et lihtsustamisprotsessis tuleks keskenduda halduskoormuse vähendamisele ning eelmise ÜPP reformi käigus kokku lepitud põhimõtteid ja eeskirju ei tohiks ohtu seada ning need tuleks jätta muutmata; on seisukohal, et selline lihtsustamine ei tohiks tähendada ÜPP perioodi 2014–2020 kulutuste läbivaatamist;

550.  juhib tähelepanu, et omanike juhitavad väikesed põllumajandusettevõtjad on järjest suurema surve all, kuna investorid ostavad kokku põllumajandusmaad ning teatav osa otsetoetustest makstakse nüüd rahvusvahelistele kontsernidele;

551.  rõhutab, kui tähtis on omada võrreldavaid tulemusnäitajaid ja arve sama tüüpi programmide kohta eri asukohtades, ja ootab sellealase olukorra paranemist perioodil 2014–2020 eesmärgiga tagada iga liikmesriigi vajadustele tuginev parem ÜPP finantsjuhtimine;

552.  märgib, et ÜPP-l on oluline roll sotsiaalse kaasatuse edendamisel – eelkõige, kuid mitte ainult ühiste pingutuste kaudu – vaesuse vähendamisel ja majandusliku arengu edendamisel maapiirkondades töökohtade loomise kaudu, LEADERi ning uute ja paremate teenuste ja taristu loomise kaudu; nõuab, et analüüsitaks ÜPP kahe samba üldist mõju maapiirkondades ja seda, kuhu ja kuidas eraldatakse rahalisi vahendeid, ning et keskendutaks tegelikele lõplikele toetusesaajatele;

553.  märgib, et kulutused peaksid tooma kasu nii maapiirkondadele kui ka tarbijatele üldiselt, ja tuletab meelde, et lõplikud toetusesaajad kulutavad raha kaupadele ja teenustele oma kohalikes kogukondades või võttes tööle inimesi oma ettevõtetesse, millega aidatakse hoida inimesi maapiirkondades või eraldatud aladel, kus põllumajandus ja metsandus on sageli peamised majandustegevuse mootorid;

554.  märgib, et 2014. aasta keskel Venemaa poolt kehtestatud põllumajandustoodete impordikeeldu mõju tekitab palju probleeme; toetab halduse parandamist erakorraliste meetmete varases etapis, et tagada rahaliste vahendite nõuetekohane suunamine ning vajaduse korral seadusevastaselt sisse nõutud summade kiire tagasinõudmine; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni jätkuvate pingutuste üle selgitada välja alternatiivsed turuväljundid põllumajandusülejääkide müümiseks ja keelust mõjutatud sektorite toetamiseks; tunneb heameelt komisjoni pingutuste üle selgitada välja alternatiivsed turuväljundid põllumajandusülejääkide müümiseks ning kutsub liikmesriike üles ühiselt pingutama, et kõrvaldada turuväljundite laiendamise takistused; toonitab Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) lepingu tähtsust, mis võib tasakaalustada mitme traditsioonilise vahetusturu kaotamisest tulenevat kahju;

555.  tunneb heameelt komisjoni otsuse üle võtta piimandussektoris kahjumit kandnud riikide jaoks kasutusele erakorralised tugikavad ning kutsub komisjoni üles kaaluma täiendavaid abimeetmeid sarnaste probleemidega sektorite jaoks;

556.  väljendab muret selle üle, et paljude liikmesriikide maapiirkondades elavatel naistel on ainult piiratud juurdepääs tööturule, ja kutsub komisjoni üles võtma endale tulevaste arengualgatuste raames kiiremas korras ülesanne parandada ja suurendada naiste juurdepääsu tööturule maapiirkondades ning eraldada sarnaselt Euroopa noortegarantiile piisavad rahalised vahendid nn Euroopa maanaiste garantiile, seades maapiirkondades elavate naiste osas eraldi eesmärgid;

557.  nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks tootjaorganisatsioonide tunnustamist puudutavaid eeskirju, eriti puu- ja köögiviljasektoris, ning lühendaks veelgi komisjoni auditite tähtaegu, et anda toetuse saajatele õigluskindlus ning hoida ära tarbetud vead;

558.  asub seoses aluslepingus sätestatud eesmärgiga(117) tagada mõistlikud tarbijahinnad seisukohale, et kõigi tarbijate õiglane juurdepääs seatakse ohtu, kui toidule kehtestatakse liiga suur käibemaks, ning et ka käibemaksupettused muutuvad tõenäolisemaks;

559.  on veendunud, et programmitöö perioodi 2007–2013 eesmärgid on ka praegu tähtsad ning liit peaks praegusel programmitöö perioodil keskenduma põllumajandusettevõtjate ja põllumajandussektori elujõulisuse suurendamisele ning edendama toiduahela paremat tasakaalu, konsolideerides ja tugevdades tootjaorganisatsioone, toetades kvaliteedisüsteeme, lühikesi tarneahelaid, sotsiaalühistuid, kohalikke turge, ökosüsteemi teenuseid ja tasakaalustatud territoriaalset arengut rangelt uute maaelu arengu programmidega hõlmatud piirkondades, hoidudes samas ebamõistlikest keskkonnaalastest ootustest ja kulutustest;

560.  tuletab meelde, et kõikidest kontrollikoja 2014. aasta kulude kohta teostatud audititest suunati OLAFile uurimiseks vaid kolm juhtumit(118), mille puhul oli tegemist kahtlusega, et toetuse saamiseks on tingimused loodud kunstlikult (toimivate ettevõtete või inimrühmade poolt loodud üksused), ning üks juhtum oli riikide ametiasutuste poolt juba enne kontrollikoja auditit riskantseks tunnistatud;

561.  märgib, et poliitika elluviimist võiks veelgi parandada; nõuab sellega seoses teavet poliitika eesmärkide seadmise ja saavutamise parandamise ning eeskirjade järgimise kohta;

562.  kutsub komisjoni üles hindama maksete tulemuslikkust, et edendada müüki kolmandates riikides ja tagada see, et need meetmed ei tõrjuks kohalikke tootjaid turult välja;

563.  märgib, et sel ajal kui põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat koostas 2014. aasta tegevusaruannet, ei olnud veel teavet mitme aruandes sisalduva IPARDi (ühinemiseelse abi rahastamisvahend maaelu arendamiseks) elemendi kohta ning seda teavet tuleb ajakohastada (toetust saanud põllumajandusettevõtete arv, kogu lisandväärtuse suurenemine, liidu standardid kasutusele võtnud põllumajandusettevõtjate arv), kuid arvab, et järgmisel rahastamisperioodil peaks toimuma juba pidev analüüs;

564.  märgib, et kontrollikoja 2014. aasta aruanne näitab häid tulemusi, kuid palub kontrollikojal siiski teavitada Euroopa Parlamenti sammudest, mida ta kavatseb astuda mitut aastat hõlmava analüüsimetoodika sisseviimiseks, arvestades asjaolu, et kavandamisel on suurem tulemustele orienteeritus;

Kalandus

565.  võtab teadmiseks komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale liidu 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta; võtab ühtlasi teadmiseks kontrollikoja aastaaruande eelarveaasta 2014 kohta; võtab teadmiseks merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi (DG MARE) 2014. aasta tegevusaruande; võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 11/2015 kalandusalaste partnerluslepingute kohta;

566.  võtab teadmiseks kontrollikoja arvamused raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; võtab teadmiseks kontrollikoja vastupidise arvamuse maksete assigneeringute kohta, mille üldine veamäär oli 4,4 %, kuid konkreetne veamäär kalanduse puhul puudus; nõuab, et kalandust käsitletaks eraldi ja seda ei ühendataks põllumajandusega, et tagada suurem läbipaistvus kalanduse valdkonnas;

567.  võtab teadmiseks merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi reservatsiooni Euroopa Kalandusfondi (EKF) programmide juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta teatavates liikmeriikides;

568.  on kindel, et merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi rakendatav sisekontrollisüsteem pakub piisavat kindlust tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riski piisavaks juhtimiseks;

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF)

569.  märgib, et EMKFi ning muude Euroopa struktuuri ja investeerimisfondide niisuguste programmide vastuvõtmine pärast 1. jaanuari 2014. aastal, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, tõi kaasa mitmeaastase finantsraamistiku tehnilise läbivaatamise, et paigutada kasutamata jäänud assigneeringud 2014. aastast ümber järgnevatesse aastatesse;

570.  peab väga kahetsusväärseks, et enamik liikmesriike esitasid oma EMKFiga seotud rakenduskavad väga hilja, mis tõi kaasa suured viivitused vahendite kasutusele võtmisel; tuletab meelde, et koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise puhul vastutavad assigneeringute kasutamise eest liikmesriigid;

571.  on seisukohal, et liikmesriigid peaksid täiustama vahendeid ja kanaleid, mida nad kasutavad komisjonile teabe edastamiseks; soovitab komisjonil avaldada liikmesriikidele suuremat survet usaldusväärsete andmete esitamiseks;

572.  nõuab tungivalt, et komisjon pakuks liikmesriikidele kõikvõimalikku toetust, et tagada EMKFi vahendite nõuetekohane ja täielik kasutamine kõrge täitmismääraga kooskõlas nende vastavate prioriteetide ja vajadustega, eelkõige kalandussektori säästva arengu osas;

Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet

573.  tunneb heameelt ametile EMKFiga seotud ülesannete andmise üle alates 1. jaanuarist 2014; võtab teadmiseks vastastikuse mõistmise memorandumi, mille allkirjastasid merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat ning amet 23. septembril 2014. aastal; rõhutab vajadust edendada ameti poolt pakutavat kvaliteetset toetust kõikidele selle soodustatud isikutele EMKFi 19 meetme osas;

Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 11/2015 (2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine) „Kas komisjon on kalandusalaseid partnerluslepinguid edukalt hallanud?“

574.  kutsub komisjoni üles kontrollikoja soovitusi arvesse võtma;

575.  peab kahetsusväärseks rahalist kulu, mida on tekitanud hiljutistes protokollides vastu võetud tonnaažil põhinevate kvootide alakasutamine; on seisukohal, et juurdepääsuõiguste eest tehtud maksed peaksid olema tihedamalt seotud tegeliku saagiga; kutsub komisjoni üles tagama, et valdkondlikud toetusmaksed on kooskõlas muude eelarvetoetuse maksetega, ning nõuab partnerriikidelt paremate tulemuste saavutamist ühiselt kokkulepitud meetmete maatriksi rakendamisel;

576.  rõhutab kontrollikoja tähelepaneku kohaselt, et sama piirkonna kalandusalaste partnerluslepingute täiendavust ja järjepidevust saab parandada, et maksimeerida nende potentsiaali piirkondlikul tasandil;

577.  rõhutab, et sõltumatutes järelhindamistes esitatud teave ei olnud alati piisavalt terviklik, ühtne ega võrreldav, mis vähendas selle kasulikkust otsustusprotsessis ja läbirääkimistel; märgib lisaks, et nendes hindamistes ei hinnata piisavalt seda, millises ulatuses täidavad kalandusalased partnerluslepingud kõiki oma eesmärke, näiteks puuduvad viited kalandusest sõltuvate liidu piirkondade tööhõivele või andmed liidu turu kaladega varustamise kohta;

578.  väljendab muret asjaolu pärast, et puudub usaldusväärne, kontrollitav ja juurdepääsetav teave kalavarude ning juurdepääsu omavate riiklike või välismaiste laevastike püügikoormuse kohta, kuna kalandusalaste partnerluslepingute üks peamisi eesmärke on püüda ainult lubatud kogupüügi ülejääki ja selle rakendamine on tegelikkuses osutunud väga keeruliseks;

579.  nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikumalt valdkondliku toetuse rakendamist, et tagada selle tulemuslikkus;

580.  toonitab, et rahvusvaheliste lepingute raames antava valdkondliku abiga seotud liidu rahastatavate meetmete üle tuleb võimalikult üksikasjalike maatrikstabelite abil tõhusat järelevalvet teostada; rõhutab lisaks, et tuleb nõuda ka valdkondliku toetuse osakaalu suurendamist; on veendunud, et varem või hiljem tuleb lepingute kaubandusega seotud osas kohaldada tõhusa, piisavalt kontrollitud ja mahuka valdkondliku toetuse tingimust;

581.  märgib murelikult, et praegu kehtivates protokollides puudub endiselt võimalus teha osalisi makseid, kui tulemused on saavutatud vaid osaliselt; võtab teadmiseks, et kui tulemused on saavutamata või ebapiisavad, peatatakse järgmisel aastal valdkondliku toetuse maksmine kuni eesmärkide saavutamiseni; kutsub sellele vaatamata komisjoni üles lisama võimaluse korral uutesse protokollidesse valdkondliku toetuse osaliste maksete tegemise võimaluse;

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine

582.  teeb kättesaadavate andmete põhjal ettepaneku anda komisjonile 2014. aasta eelarve täitmisel merendus- ja kalandusvaldkonna kulude osas heakskiit;

Kultuur ja haridus

583.  märgib tunnustavalt, et programm „Erasmus+“ on esimesel aastal pööranud jätkuvalt põhitähelepanu oskuste ja tööalase konkurentsivõime edendamisele, saavutanud seatud eesmärgi seostada tihedamalt liidu programme ja poliitika arengut hariduse, koolituse, spordi ja noorsooküsimuste valdkonnas, kujundanud liidu meetmeid nii, et need vastaksid paremini elukestva õppe eesmärgile, ning aidanud vähendada sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ebavõrdsust, jõudes paljude liidu kodanikeni; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et programmi „Erasmus+“ noortega seotud osas on eelmise programmiga „Aktiivsed noored“ võrreldes palju probleeme rahastamisele juurdepääsuga; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei eraldanud programmis „Erasmus+“ piisavalt vahendeid selleks, et paremini teavitada uutes programmiridades tehtavatest üldistest muudatustest ja võimaldada lisada rohkem kooliprojekte;

584.  on seisukohal, et kuigi „Erasmus+“ toetuse detsentraliseeritud jaotamisega, olenevalt peamistest meetmetest, on võimalik paremini täita mõningaid programmi riiklikke ja kohalikke vajadusi, tuleb sellisele detsentraliseerimisele hinnang anda, et sellest ei saaks „Erasmus+“ strateegiliste eesmärkide saavutamisel takistus, eelkõige mis puudutab programmi noorte osa;

585.  märgib, et programm „Eramus+“ aitab integreerida noori eurooplasi tööturule, edendada tööalast konkurentsivõimet ja arendada uusi oskusi; tugevdab algatusi kodakondsuse, vabatahtlikkuse ning noorte ja spordi rahvusvahelistumise vallas; aitab parandada hariduse, formaalse ja informaalse õppimise ja elukestva õppe kvaliteeti ning edendab Euroopa kodakondsuse vaimu, mis põhineb inimõiguste mõistmisel ja austamisel;

586.  on äärmiselt mures selle pärast, et Kreekas on de facto peatatud „Erasmus+“ noorte valdkonnale toetuse eraldamine, nagu rõhutati Euroopa noortefoorumi kõnesoleva programmi rakendamist käsitlevas 2015. aasta aruandes;

587.  võtab teadmiseks programmi „Erasmus+“, programmi „Loov Euroopa“ ja programmi „Kodanike Euroopa“ esialgses rakendamisetapis esinenud raskused, millele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraat ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA), eelkõige mis puudutab mõningaid viivitusi projektikonkursside alustamisel ja toetuse väljamaksmisel; loodab, et need on erandliku juhtumid, ja jääb seepärast ootama, mida toovad järgmised aastad, kui need programmid jõuavad esimese rakendusaastaga võrreldes suurema stabiilsuse faasi; soovitab lülitada programmi „Erasmus+“ rohkem väikesemahulisi projekte, mis on innovaatilisuse aluseks kõigis kolmes valdkonnas: hariduse, noorte ja kultuuri vallas;

588.  kiidab heaks sammud rahastamismudelite suunas, mis põhinevad ühekordsetel maksetel ja ühikuhindadel, kuna need hõlbustavad finantsjuhtimist nii liidu vahenditest toetuse saajate kui ka liidu enda jaoks; juhib siiski tähelepanu sellele, et programmi „Erasmus+“ noortega seotud osas ei ole need ühekordsed maksed ja ühikuhinnad noorteühenduste ja valitsusväliste organisatsioonide peamiste tegevuskulude rahastamiseks piisavad; on seisukohal, et liidu investeeringuid sellesse programmi tuleks veelgi suurendada;

589.  tuletab meelde, et lõppmaksete tegemisega viivitamine Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti poolt mõjutab otseselt toetusesaajate õigusi, ohustades nii kultuuriühendusi ja projekte, loovust ja kodanikuühiskonna kultuurilist mitmekesisust; innustab Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametit oma kontrolli- ja maksesüsteeme veelgi tõhustama;

590.  väljendab muret selle pärast, et Euroopa koolid ei ole kontrollikoja korduvalt tõstatatud küsimustega tegelnud, ja rõhutab, et Euroopa koolide kuratooriumil on soovitatud rakendada tundlike ametikohtade suhtes rotatsioonisüsteemi ja tegelda muude vajakajäämistega, mis võivad ohustada läbipaistvuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise aluspõhimõtteid; märgib, et 2014. aastal võeti vastu uued Euroopa koolide finantseeskirjad ja juhul, kui neid korralikult rakendada, on need üks võimalus reageerida kontrollikoja kriitilistele märkustele; palub Euroopa koolide kuratooriumil kaaluda võimalust tsentraliseerida mõned praegu detsentraliseeritud ametikohad, nagu raamatupidaja ametikoht, ja tõhustada finantstehinguteks loa andmise, nende teostamise ja kontrolli funktsioonide eraldamist, et vähendada vigade ja pettuste ohtu; on veendunud, et oleks viimane aeg vaadata põhjalikult läbi Euroopa koolide süsteemi juhtimine, haldamine ja korraldus, arvestades tõstatatud mureküsimusi ja asjaolu, et 60 % Euroopa koolide eelarvest ehk 177 miljonit eurot tuleb liidu eelarvest;

591.  märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku seitsmeaastase kavandamise ning liidu poliitiliste ja strateegiliste prioriteetide kümneaastase kavandamise kokkusobimatus võib mõjutada kahjulikult liidu programmidega saavutatud tulemuste järjepidevat hindamist; märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku eelseisev läbivaatamine on liidu kulude haldamisel keskse tähtsusega, sest sellega tagatakse liidu investeerimisprogrammide tõhususe säilimine; nõuab nii programmi „Eramus+“ kui ka programmi „Loov Euroopa“ taotlusvormide ja kriteeriumide põhjalikku lihtsustamist, eelkõige väikesemahuliste projektide korral;

592.  väljendab muret selle pärast, et komisjonis on kuhjunud tegemata maksed, mille summa oli 2014. aastal 26 miljardit eurot – pool sellest kuhjumisest tunnistati n-ö ebanormaalseks, st et see ei olnud tekkinud eelarveaasta lõpus esitatud arvete kuhjumisest (nagu tegi kindlaks Euroopa Parlamendi uuringuteenistus), kusjuures ainuüksi programmiga „Eramus+“ seotud tegemata maksete summa oli 202 miljonit eurot; märgib, et tegemata maksete kuhjumine on osaliselt tingitud äärmiselt paindumatust mitmeaastasest finantsraamistikust, mis ei võimalda vahendite ümberjaotamist ja millel on väikesed varud, ning osaliselt sellest, et liikmesriigid ei ole täitnud oma maksete assigneeringutega seotud kohustusi;

593.  toonitab, et programm „Kodanike Euroopa“ toimib ainulaadse ja otsese ühenduslülina liidu ja selle kodanike vahel tegevuste, petitsioonide ja kodanikuõiguste toetamiseks; on seisukohal, et praegune rahastamise määr on liiga madal, ja rõhutab, et programmi tuleks rakendada selle sisust lähtuvalt ning see peaks rikastuma Euroopa kodakondsuse väärtusi edendavate algatuste kaudu; on kindlalt vastu programmi „Kodanike Euroopa“ (2014–2020) igasugustele edasistele eelarvekärbetele ja maksetega viivitamisele;

Kodanikuvabadused ning justiits- ja siseasjad

594.  võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, mille kohaselt liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatakse kõigis olulistes aspektides õiglaselt liidu finantsolukorda 31. detsembri 2014. aasta seisuga; väljendab siiski muret, et juba 21. aastat järjest olid läbivaadatud finantsjärelevalve- ja kontrollisüsteemid raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad;

595.  on sellegipoolest mures, et aastaaruande aluseks olevate maksete veamäär ületab olulisuse piirmäära; tuletab seega meelde, kui oluline on eelarve hoolikas haldamine, ning nõuab edasisi jõupingutusi veamäära vähendamiseks;

596.  märgib, et kontrollikoja aastaaruanne on mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ kulutuste osas uudselt vormistatud; nõuab selle lisamist aastaaruandesse järgmisel aastal, võttes arvesse eelarve suurendamist; on nõus, et on vaja uut lähenemist, mille kohaselt ELi eelarvest saaks investeerida, mitte ainult kulutusi teha;

597.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et teatavates liikmesriikides on parlamendi, valitsuse ja kohalike volikogude liikmete huvide konflikte käsitlevad õigusaktid ebamäärased ja ebapiisavad; kutsub komisjoni üles olukorda uurima ja esitama vajadusel asjakohaseid ettepanekuid; on seisukohal, et kõik sellised ettepanekud peaksid kehtima ka komisjoni liikmete ja liikmekandidaatide suhtes;

598.  rõhutab vajadust tagada kulutõhusus ja võtta õppust eelmistest projektidest, milles komisjonipoolne nõrk haldus põhjustas viivitusi ja liigseid kulutusi, nagu näiteks teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) arendamisel, mis saadi valmis kuus aastat kavandatust hiljem ja läks maksma kaheksa korda rohkem, kui esialgne eelarve ette nägi;

599.  märgib, et kuigi Välispiirifond on toetanud välispiiride haldamist, on fondi lisaväärtus olnud piiratud; üldisi tulemusi ei olnud pädevate määratud asutuste järelevalvealaste nõrkuste ning komisjoni ja liikmesriikide teostatavates hindamistes esinevate tõsiste puuduste tõttu võimalik mõõta;

Soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimused

600.  tuletab meelde, et nii nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 8, on naiste ja meeste võrdõiguslikkus üks väärtuseid, millele Euroopa Liit tugineb ja mida ta edendab; on seisukohal, et soolist võrdõiguslikkust tuleb süvalaiendada kõigis poliitikavaldkondades ning seetõttu tuleb sellega eelarvemenetlustes arvestada;

601.  tuletab komisjonile meelde, et mõned eelarveread võivad kaudselt süvendada soolist ebavõrdsust, kuna nende rakendamine avaldab naistele negatiivset mõju; kutsub komisjoni seetõttu üles kasutama sooteadlikku eelarvestamise analüüsi nii uute kui ka olemasolevate eelarveridades osas ja tegema võimaluse korral vajalikke poliitilisi muudatusi, et tagada kaudse soolise ebavõrdsuse välistamine;

602.  tuletab komisjonile meelde äsja võetud kohustust tulemuspõhise eelarvestamise osas ja kordab Euroopa Parlamendi nõudmist lisada liidu eelarve täitmise ühiste tulemusnäitajate kogumisse ka soopõhised näitajad, mis võimaldaksid paremini hinnata eelarve täitmist soolisest perspektiivist;

603.  kutsub komisjoni üles koostama hinnang mõju kohta, mida avaldab liidu rahastamine soolise võrdõiguslikkuse edendamisele;

604.  kutsub liitu üles suurendama seda ESFi osa, mis on mõeldud kvaliteetsete taskukohaste hindadega avalike lastehoiuteenuste ning eakate ja ülalpeetavate täiskasvanute hoolduse teenuste (enamikul juhtudest tegelevad hooldusega endiselt naised) väljatöötamiseks, võttes ühtlasi arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) poolt hiljuti välja töötatud soolise võrdõiguslikkuse indeksit;

605.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koolitama põhjalikult kuluotsuste tegemisel osalevaid avaliku sektori ametnikke, et nad mõistaksid täielikult, kuidas nende otsused mõjutavad soolist võrdõiguslikkust;

606.  kutsub kõiki liidu institutsioone üles hindama, kas ametikohad liidu institutsioonides ja organites on jagunenud tõepoolset võrdselt, ning esitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soopõhise statistika töötajate arvu ja palgaastmete osas.

(1) ELT L 51, 20.2.2014.
(2) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(3) ELT C 373, 10.11.2015, lk 1.
(4) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0148.
(7) ELT L 51, 20.2.2014.
(8) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(9) ELT C 367, 5.11.2015, lk 2.
(10) ELT C 409, 9.12.2015, lk 73.
(11) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(12) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(13) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(14) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(15) ELT L 343, 19.12.2013, lk 46.
(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0148.
(17) ELT L 51, 20.2.2014.
(18) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(19) ELT C 367, 5.11.2015, lk 9.
(20) ELT C 409, 9.12.2015, lk 90.
(21) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(22) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(23) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(24) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(25) ELT L 341, 18.12.2013, lk 73.
(26) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0148.
(27) ELT L 51, 20.2.2014.
(28) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(29) ELT C 367, 5.11.2015, lk 2.
(30) ELT C 409, 9.12.2015, lk 56.
(31) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(32) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(33) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(34) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(35) ELT L 341, 18.12.2013, lk 69.
(36) ELT L 363, 18.12.2014, lk 183.
(37) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0148.
(38) ELT L 51, 20.2.2014.
(39) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(40) ELT C 367, 5.11.2015, lk 12.
(41) ELT C 409, 9.12.2015, lk 247.
(42) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(43) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(44) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(45) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(46) ELT L 346, 20.12.2013, lk 58.
(47) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0148.
(48) ELT L 51, 20.2.2014.
(49) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(50) ELT C 367, 5.11.2015, lk 10.
(51) ELT C 409, 9.12.2015, lk 379.
(52) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(53) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(54) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(55) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(56) ELT L 346, 20.12.2013, lk 54.
(57) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0148.
(58) ELT L 51, 20.2.2014.
(59) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(60) ELT C 367, 5.11.2015, lk 10.
(61) ELT C 409, 9.12.2015, lk 362.
(62) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(63) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(64) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(65) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(66) ELT L 352, 24.12.2013, lk 65.
(67) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0148.
(68) ELT L 51, 20.2.2014.
(69) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(70) ELT C 373, 10.11.2015, lk 1.
(71) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(72) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(73) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(74) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(75) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0148.
(76) Sealhulgas strateegia „Euroopa 2020“, Euroopa poolaasta, majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku akti pakett ja majanduse juhtimist käsitleva kahe seadusandliku akti pakett ning riigipõhised soovitused; siinkohal võib ELi eelarvest vahendite tõhusa eraldamise võrdlusalusena riigipõhiste soovituste täpne järgimine olla sihile viiv tegur.
(77) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2013. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid (ELT L 308, 16.11.2013, lk 27), punkt 328; Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta resolutsioon 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (ELT L 266, 5.9.2014, lk 32), punktid 314 ja 315; Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (ELT L 255, 30.9.2015, lk 27), punkt 305.
(78) Kontrollikoja 2014. aasta aruande punkt 3.10.
(79) Kontrollikoja 2014. aasta aruanne, punkt 3.5.
(80) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
(81) Kontrollikoja 2014. aasta aruande punkt 3.65.
(82) 2013. aasta arvnäitajad on ümber arvutatud, et viia need kokku 2014. aasta aruande struktuuriga ning võimaldada nii neid kaht aastat võrrelda.
(83) Kontrollikoja 2014. aastat käsitleva aruande kohaselt on võrreldavad hinnangulised veamäärad 2013. ja 2012. aasta kohta 0,2 ja 0,3 protsendipunkti madalamad, kuna kontrollikoda ajakohastas riigihanke-eeskirjade tõsise eiramise juhtude kvantifitseerimise viisi.
(84) Kontrollikoja aastaaruanne, punktid 1.54 ja 1.65.
(85) Kuna regulatiivse mõju hindamine on väga mõjus vahend finantsjuhtimise tõeliselt usaldusväärseks muutmiseks.
(86) Komisjoni poolt märtsis 2015 vastu võetud maksekava, milles esitatakse lühiajalised meetmed maksmata arvete määra vähendamiseks, ei ole õige vahend; täitmata kulukohustuste kõrge määra probleem tuleb lahendada pikemas perspektiivis.
(87) Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), kontrollikoja aastaaruanne 2014.
(88) Kasutusmäär eri liikmesriikides on vahemikus 50–92 %.
(89) Vastused volinik Moedasele esitatud kirjalikult vastatavale täiendavale küsimusele nr 3.
(90) Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi 2012. aasta tegevusaruanne, alates lk 45.
(91) Näiteks INEA.
(92) Igakuiste ja vahemaksete vähendamine ja peatamine, vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008) artikli 41 lõiget 2 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).
(93) Vt kontrollikoja 2014. aastat käsitleva aruande punkte 7.44–7.50.
(94) Vt tabelit: põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2014. aasta tegevusaruande lisa 10 punkt 3.2.8.
(95) Maaelu arengu poliitikat viiakse ellu 46 meetme abil, mida rakendatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil juhitavate maaelu arengu programmidega.
(96) Kontrollikoja 2014. aasta aruande punkt 7.71.
(97) Vt volinik Hogani vastust kirjalikult vastatavale küsimusele 7 b. CONT-komisjonis 14. jaanuaril 2016. aastal toimunud kuulamine.
(98) Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektori iga-aastane tegevusaruanne, lk 17.
(99) Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 5/2015: Kas rahastamisvahendid on maaelu arengu valdkonnas edukad ja paljulubavad?
(100) Vt EuropeAidi 2014. aasta tegevusaruannet, lk 115.
(101) Komisjoni 2014. aasta haldustegevuse koondaruanne (COM(2015)0279, lk 22).
(102) Vastused volinik Thyssenile esitatud kirjalikult vastatavatele küsimustele 48 ja 49.
(103) Vt komisjoni 23. septembril 2015. aastal vastu võetud järelmeetmeid Euroopa Parlamendi resolutsioonile OLAFi järelevalvekomitee 2014. aasta aruande kohta.
(104) Philip Morris International, British American Tobacco, Japan Tobacco International ja Imperial Tobacco Limited.
(105) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 1).
(106) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2016. aasta resolutsioon tubakatootjatega sõlmitud kokkuleppe (PMI kokkulepe) kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0082).
(107) http://www.ombudsman.europa.eu/et/press/release.faces/et/61027/html.bookmark.
(108) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).
(109) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).
(110) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(111) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa Ühendamise Rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).
(112) DG AGRI – 2014. aasta aruanne – lk 12.
(113) Kontrollikoja 2014. aasta aruanne – vastus punktile 7.15.
(114) Kontrollikoja 2014. aasta aruanne – vastus punktile 7.32.
(115) Kontrollikoja 2014. aasta aruanne – punkt 7.35.
(116) Kontrollikoja 2014. aasta aruanne – punkt 7.40.
(117) ELi toimimise lepingu artikli 39 lõike 1 punkt e.
(118) Kontrollikoja 2014. aasta aruanne – punkt 7.30.


2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruanded
PDF 490kWORD 185k
Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (2015/2206(DEC))
P8_TA(2016)0148A8-0127/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule koostatud kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0267/2015)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (III jagu – Komisjon)(5) ja oma resolutsiooni tähelepanekutega, mis on selle otsuse lahutamatu osa,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust heakskiidu andmise kohta komisjoni tegevusele 2014. aasta eelarve täitmisel (05583/2016 – C8-0042/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0127/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

B.  arvestades, et kontrollikoja eriaruanded sisaldavad teavet rahaliste vahendite kasutamisega seotud probleemsete teemade kohta, mis aitab Euroopa Parlamendil täita eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni rolli;

C.  arvestades, et Euroopa Parlamendi tähelepanekud kontrollikoja eriaruannete kohta moodustavad Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitleva 28. aprilli 2016. aasta otsuse lahutamatu osa;

I osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 18/2014 „EuropeAidi hindamisele ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemid“

1.  väljendab heameelt EuropeAidi hindamisele ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemide hindamisele pühendatud eriaruande üle ning esitab alljärgnevalt oma märkused ja soovitused;

Üldised märkused

2.  peab väga murettekitavaks EuropeAidi hindamisele ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemide mitteküllaldast usaldusväärsust, programmide hindamise järelevalve ja kontrolli ebapiisavat taset ning ka asjaolu, et EuropeAid ei suuda tagada töötajate ja rahaliste vahendite asjakohast ja tõhusat suunamist eri hindamistele;

3.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendile kui eelarvekontrolli asutusele tuleb tingimata anda selge pilt selle kohta, millises ulatuses liidu peamised eesmärgid on tegelikult saavutatud;

4.  on veendunud, et kuulamised mitte ainult komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ametnike, vaid ka toetusesaajate ja sõltumatute ekspertide osavõtul annavad põhjalikuma hinnangu EuropeAidi panusele liidu eesmärkide saavutamisse;

5.  tuletab meelde, et komisjoni abiprojektide ja -programmide tulemuslikkuse kohta tuleks anda väljastpoolt lähtuvat, objektiivset ja erapooletut tagasisidet, mis on üks osa komisjoni kohustusest tagada kvaliteet;

6.  on seisukohal, et hindamiste tulemused on tähtsad elemendid, mida tuleb võtta arvesse poliitikas ja poliitilises läbivaatamisprotsessis, et kohandada strateegilisi poliitilisi eesmärke ja parandada üldist sidusust liidu muude poliitikavaldkondadega; usub, et seoses sellega on ülioluline, et hinnangud oleksid sõltumatud, läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad;

7.  on veendunud, et mitmesuguste hindamiste tulemuste analüüsimisse ja üldistamisse panustamine mitte ainult ei anna üldpilti suundumustest, vaid võimaldab ka saada kogemusi, mis tugevdavad hindamisprotsessi lõplikku tulemuslikkust, pakkudes samal ajal ka paremat tõendusmaterjali otsuste tegemiseks, poliitika kujundamiseks ja olemasolevate projektide jätkamiseks seoses konkreetsete abivahenditega;

8.  on seisukohal, et igal moel ja kõigi vahenditega teadmiste jagamine on olulise tähtsusega mitte ainult hindamiskultuuri arendamiseks, vaid eelkõige tulemuste saavutamise kultuuri edendamiseks;

9.  julgustab kontrollikoda analüüsima kõiki EuropeAidi rahastamismehhanisme, et tagada parem kulutõhusus ning liidu rahastamise tulemuslik kasutamine liidu eesmärkide ja väärtuste edendamiseks; on veendunud, et liidu rahastatavad projektid peaksid olema kooskõlas liidu poliitikaeesmärkidega naaberriikides, võttes arvesse toetusesaajate usaldusväärsust, ning et ELi raha on asendatav;

10.  toetab kontrollikoja soovitusi seoses EuropeAidi hindamisele ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemidega;

Kontrollikoja soovitused

11.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda annab soovitusi selle kohta, kuidas hindamisele ja tulemustele suunatud järelevalvele eraldatud ressursse tõhusamalt kasutada, hindamisi prioriseerida ja nende üle järelevalvet teha, kvaliteedikontrolliprotseduure rakendada, saavutatud tulemusi näidata ning hindamiste ja tulemustele suunatud järelevalve abil leitu põhjal meetmeid võtta ja nende kohta teavet levitada;

12.  on seisukohal, et EuropeAid peaks kindlustama asjakohased teabe haldamise tavad ja hindama regulaarselt oma vajadusi, et tagada finants- ja inimressursside põhjendatud jaotus vastavalt programmide hindamistele ja tulemustele suunatud järelevalvele;

13.  on seisukohal, et selleks, et läbiviidud hindamised peegeldaksid organisatsiooni prioriteete, peaks EuropeAid:

   määratlema programmide hindamiste prioriseerimiseks täpsed valikukriteeriumid ning dokumenteerima nende rakendamist hindamiskavade koostamisel, võttes seejuures arvesse nende ja tulemustele suunatud järelevalve vastastikust täiendavust;
   parandama märkimisväärselt oma hindamiskavade täitmise järelevalve- ja aruandlussüsteemi, sealhulgas analüüsides viivituste põhjuseid ja kirjeldades nende kõrvaldamiseks võetud meetmeid;
   tugevdama EuropeAidi poolset üldist programmide hindamise järelevalvet;

14.  on seisukohal, et programmide hindamiste ja tulemustele suunatud järelevalve kvaliteedi tagamiseks peaks EuropeAid:

   nõudma, et tegevusüksused ja delegatsioonid rakendaksid kvaliteedikontrollinõudeid, sealhulgas kasutaksid programmide hindamiste puhul referentsrühmi ja dokumenteeriksid läbiviidud kvaliteedikontrollid;
   regulaarselt kontrollima kvaliteedikontrollimeetmete rakendamist;

15.  on seisukohal, et selleks, et parandada hindamissüsteemi suutlikkust anda asjakohast teavet saavutatud tulemuste kohta, peaks EuropeAid:

   rangemalt rakendama regulatiivsetes aktides sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb kasutada SMART (konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, realistlikke ja tähtajalisi) eesmärke ja kontrollitavaid näitajaid;
   muutma järelevalvesüsteemi nii, et see annaks programmide kohta andmeid veel vähemalt kolm aastat peale nende lõpetamist ning
   märkimisväärselt suurendama programmide järelhindamiste osakaalu;

II osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 22/2014 „Säästlikkuse saavutamine: ELi rahastatud maaelu arengu projektitoetuste kulude ohjamine“

16.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande „Säästlikkuse saavutamine: ELi rahastatud maaelu arengu projektitoetuste kulude ohjamine“ üle ning kiidab heaks selle järeldused ja soovitused;

17.  märgib, et liidu maaelu arengu poliitika on ülimalt tähtis, et parandada põllumajanduse konkurentsivõimet, tagada loodusvarade säästev majandamine ja edendada kliimameetmeid; rõhutab, kui tähtis on maapiirkondade majanduse ja kogukondade territoriaalne areng, sealhulgas töökohtade loomine ja säilitamine;

18.  väljendab kahetsust, et komisjon ei andnud 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi alguses suuniseid ega levitanud häid tavasid ning ei taganud liikmesriikide kontrollisüsteemide mõjusat toimimist enne toetuste heakskiitmise algust; toonitab, et alates 2012. aastast on komisjon kasutanud aktiivsemat ja koordineeritumat lähenemisviisi;

19.  märgib, et liikmesriikide maaelu arengu toetuste kulude kontrollisüsteemides tuvastati palju nõrku kohti; märgib, et komisjon nõustub, et kulude parem kontrollimine võib aidata saavutada olulist kokkuhoidu maaelu arengu projektitoetuste osas, saavutades samal ajal siiski samad väljundid, tulemused ja eesmärgid; väljendab rahulolu selle üle, et selgitati välja töökindlad ja kulutõhusad meetodid, mida saaks laiemalt rakendada, et komisjon tunnustab kontrollikoja järeldusi ning et ta on väljendanud kavatsust teha liikmesriikidega koostööd, et parandada kontrolli maaelu arengu kulude üle 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil;

20.  jagab kontrollikoja seisukohta, et komisjon ja liikmesriigid peaksid kohe uue programmitöö perioodi alguses kontrollima, et kontrollisüsteemid toimivad tõhusalt ja on riske arvesse võttes efektiivsed;

21.  rõhutab, et komisjon peaks ergutama liikmesriike kasutama kontrollikoja koostatud kontrollnimekirja ja kriteeriume, mis on avaldatud eriaruande I lisas(7);

22.  rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et tagada kõigi maaelu arengu programmide puhul järgitavate meetodite vastavus kontrollikoja määratud kriteeriumidele selle hindamiseks, kas kontrollisüsteemid võimaldavad reageerida liigsete tehniliste nõuete, mittekonkurentsivõimeliste hindade ja projektimuudatustega seotud riskidele ning keskenduda suurima riskiga valdkondadele; on seisukohal, et kontrollisüsteemide eelhindamine liikmesriikide ametiasutuste siseauditi teenistuste (või muude kontrolli- või auditiasutuste) poolt peaks olema selle protsessi üks osa;

23.  on seisukohal, et liikmesriigid peaksid: rakendama laialdasemalt kulutõhusaid meetodeid, mis on juba välja selgitatud; võrdlema kulusid eeldatavate väljundite või tulemustega; kontrollima, kas standardkulude kasutamine põhjustab enammakseid; kasutama seadmete ja masinate jms võrdlushindadena tarnijate hinnakirjade asemel tegelikke turuhindu; kontrollima kulude mõistlikkust ka juhul, kui kasutati mõnda riigihankemenetlust; rakendama rangemaid nõudeid ja/või rohkem kontrolle kõrge toetusmääraga meetmete puhul jne;

24.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon on kohustunud esitama juhised maaelu arengu valdkonna kontrolli- ja karistuste süsteemi kohta, sh eraldi osana eriaruandele lisatud kulude põhjendatuse käsitluse ja kontrollnimekirja korraldusasutustele; võtab teadmiseks, et väljaõppest ja kogemuste vahetamisest saab perioodil 2014–2020 Euroopa maaelu arengu võrgustiku meetmete osa;

III osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 23/2014 „Vead maaelu arengu kulutustes: mis on nende põhjused ja mida tehakse nende parandamiseks?“

25.  väljendab muret kontrollikoja tuvastatud kõrge veamäära pärast maaelu arengu poliitikas; märgib siiski selle kerget vähenemist viimase kolme aasta jooksul;

26.  tunnustab liikmesriikide ja komisjoni tehtud jõupingutusi maaelu arengu kulutustes tehtud vigade vähendamiseks, eriti praegusel majandusraskuste ja rangete kokkuhoiumeetmete ajal;

27.  märgib, et liikmesriikide ja tema enda poolt läbi viidud auditite tulemusena on komisjon rakendanud või rakendab praegu parandusmeetmeid mitmetes kontrollikoja eriaruandes määratletud valdkondades;

28.  tuletab meelde, et kontrollikoda on oma aastaaruannetes märkinud, et mitmetel puhkudel oleks riiklikel ametiasutustel olnud piisavalt teavet, et ära hoida või avastada ja parandada vead enne kulude komisjonile deklareerimist, mis oleks veamäära märkimisväärselt langetanud;

29.  märgib, et mida lihtsam on eeskirju rakendada, seda vähem esineb vigu; väljendab muret selle pärast, et veamäär võib reformitud ühise põllumajanduspoliitika uute eeskirjade keerukust arvestades eelseisvatel aastatel uuesti tõusta; nõuab seepärast ühise põllumajanduspoliitika tõelist lihtsustamist ning selgemaid suuniseid liikmesriikide ametiasutustele ja põllumajandustootjatele;

30.  on seisukohal, et kogu ühise põllumajanduspoliitika juhtimise ja kontrollimise kulud (4 miljardit eurot) on märkimisväärsed, ning et rõhku tuleks panna kontrollide tõhususe, mitte nende arvu suurendamisele; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma maaelu arengu kulutustes tehtud vigade algpõhjustele; on seisukohal, et vajaduse korral peaksid liikmesriigid võtma järgmisi ennetus- ja parandusmeetmeid:

   a) Riigihanked

eelneva tingimuslikkuse kontseptsiooni rakendades peaksid liikmesriigid toetusesaajate jaoks välja töötama ja neile esitama täpsed suunised riigihanke-eeskirjade kohaldamise kohta;

sellesse protsessi tuleks kaasata ka riiklikud ametiasutused, kelle ülesanne on kontrollida riigihanke-eeskirjade järgimist; keskenduda tuleks kolmele peamisele eeskirjade rikkumise liigile, milleks on lepingute sõlmimine otse (ilma konkurentsi tagava menetluseta), valiku- ja hindamiskriteeriumide ebaõige rakendamine ning pakkujate ebavõrdne kohtlemine;

   b) Eeskirjade täitmisest tahtlik kõrvalehoidumine

konkreetsete toetuskõlblikkuse tingimuste ja oma maaelu arengu programmide valikukriteeriumide alusel peaksid liikmesriigid koostama suunised, mis aitaksid inspektoritel võimalikule pettusele viitavaid märke ära tunda;

   c) Põllumajanduslik keskkonnatoetus

liikmesriigid peaksid suurendama oma halduskontrollide ulatust nii, et need sisaldaksid kohustuste täitmise kontrollimist dokumentide alusel, mida praegu tehakse üksnes 5 % puhul juhtumitest, kui viiakse läbi kohapealne kontroll; lisaks tuleks maksete vähendamise ja karistuste süsteemi muuta nii, et sellel oleks potentsiaalsete rikkujate jaoks tähendusrikas heidutav mõju;

31.  nõuab, et komisjon jälgiks hoolikalt maaelu arengu programmide elluviimist ja võtaks oma vastavusauditites arvesse kohaldatavaid eeskirju, sh vajaduse korral riigi tasandil vastu võetud eeskirju, et vähendada programmitöö perioodil 2007–2013 esinenud puuduste ja vigade kordamise ohtu;

32.  on veendunud, et veamäära arvutamise metoodika osas on endiselt palju ebakõlasid mitte ainult komisjoni ja liikmesriikide vahel, vaid ka komisjoni talituste siseselt, mis muudab asjakohaste siseriiklike õigusaktide kehtestamise liikmesriikides veelgi raskemaks; kutsub komisjoni üles kohaldama ühtset veamäära arvutamise metoodikat, mis saaks täielikult kajastuda liikmesriikide metoodikas;

33.  toetab lihtsustatud kulumeetodite ulatuslikumat kasutamist, kui see on asjakohane ja kooskõlas õigusaktidega, ning nõuab, et komisjon ja liikmesriigid analüüsiksid, mil määral saaks omadusi, nagu täpsemalt määratletud ulatus, väiksem arv toetuskõlblikkuse kriteeriume ja lihtsustatud kuluvõimalused, kasutada enamate toetusmeetmete koostamisel ja rakendamisel, kahjustamata seejuures nende meetmete üldeesmärke;

34.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid analüüsiksid, kuidas parandada põllumajandustoodete töötlemiseks antava investeerimistoetuse meedet, ning analüüsiksid ka põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet eesmärgiga tagada, et võetud kohustusi saaks nii palju kui võimalik kontrollida liikmesriikides tehtava halduskontrolliga;

35.  palub komisjonil viia läbi eelarve täitmise määra ja veamäära vahelise negatiivse korrelatsiooni üksikasjalik põhjuslik analüüs;

IV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 24/2014 „Kas ELi toetust tulekahjude ja loodusõnnetuste poolt metsadele tekitatava kahju ärahoidmiseks ja metsade taastamiseks on hästi hallatud?“

36.  kutsub komisjoni üles looma ühiseid kriteeriume tuleriski suuruse kindlakstegemiseks Euroopa metsades, et teha lõpp suure tuleriskiga alade omavolilisele ja ebajärjepidevale määratlemisele ning seega ka liikmesriikidepoolsele puudulikule hindamis- ja valikuprotsessile;

37.  nõuab, et liikmesriigid valiksid oma ennetusmeetmed tuleriskiga seotud tegelike vajaduste kohaselt ja kooskõlas meetme 226 nõuetega, mitte muude keskkonnaalaste või majanduslike eesmärkidega; toonitab sellega seoses, et on vajalik, et toetusesaajad tõendaksid tingimusteta oma vajadust toetuse järele kõnealuse meetme raames ja dokumenteeriksid selle täpselt; toetab kontrollikoja soovitust pidada prioriteetideks meetmeid kõige suurema keskkonnaväärtusega metsades, nagu Natura 2000 metsaalad;

38.  arvestades kontrollikoja murettekitavaid järeldusi sarnaste meetmete keskmiste kulude kohta eri piirkondades, nõuab toetusele mõistliku ja kontrollitava ülempiiri kehtestamist ning selle igasuguse muutmise üksikasjalikult motiveeritud põhjendamist;

39.  palub liikmesriikidel oma metsatulekahjudealast poliitikat paremini kooskõlastada ja liigendada; toetab Euroopa platvormi loomist, et toetusesaajad saaksid jagada ja edendada parimaid tavasid;

40.  peab eriti kahetsusväärseks kontrollikoja leidu, et jätkuvalt kehva seireraamistiku tõttu esineb perioodil 2014–2020 edaspidigi suuri puudusi; nõuab, et komisjon võtaks viivitamata meetmeid oma seire- ja kontrollisüsteemi parandamiseks;

41.  kutsub komisjoni üles toetama metsade mitmeotstarbelist rolli ja metsaressursse käsitlevate ühtlustatud andmete üleandmist ning julgustama liikmesriikide andmetel tugineva Euroopa metsateabesüsteemi loomist ja selle liitmist Euroopa andmeplatvormiga;

42.  nõuab samuti, et liikmesriigid looksid usaldusväärse kontrollisüsteemi, mis hõlmab asjaomaste dokumentide ja teabe säilitamist; palub sellega seoses komisjonil tagada, et toetusi antakse ainult liikmesriikidele, kus on loodud selline asjakohane ja läbivaadatav kontrollisüsteem;

43.  palub liikmesriikidel anda korrapäraselt aru võetud meetmete mõjust ning tulekahjude või loodusõnnetuste arvu vähendamisest ja kahjustatud maa-aladest;

V osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 1/2015 „Siseveetransport Euroopas: transpordiliigi osakaal ja laevatamistingimused ei ole alates 2001. aastast oluliselt paranenud“

44.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande „Siseveetransport Euroopas: transpordiliigi osakaal ja laevatamistingimused ei ole alates 2001. aastast oluliselt paranenud“ üle ning kiidab heaks selles esitatud leiud, järeldused ja soovitused;

45.  märgib, et liidu transpordisektor on määrava tähtsusega ühtse turu väljakujundamiseks ning VKEde konkurentsivõimelisuse ja Euroopa üldise majanduskasvu tagamiseks;

46.  järeldab, et siseveetranspordi kui transpordiliigi arendamine on maantee- ja raudteetranspordi arengust maha jäänud, hoolimata kümne aasta vältel tehtud investeeringutest; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid oma pingutusi oluliselt suurendaksid;

47.  ergutab komisjoni ja liikmesriike kasutama sarnaselt teiste sektoritega ka siseveesektoris teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni tegevuskava, kaasates sellesse ka sadamainfrastruktuuri ja varustuse, et tagada tehniliste arengute vastavus teiste transpordiliikide nõuetega, kindlustades seeläbi mitmeliigilise transpordi;

48.  on seisukohal, et 2001. aasta valges raamatus, selle 2006. aasta vahekokkuvõttes ning 2006. ja 2013. aasta NAIA–DES (Euroopa integreeritud siseveetranspordi tegevusprogramm) programmides sätestatud eesmärkide elluviimine ei andnud tulemusi osaliselt seetõttu, et liikmesriigid ei olnud nende eesmärkide saavutamisele pühendunud;

49.  märgib, et liikmesriikide huvi investeerida ühenduse transpordipoliitikasse on vähenenud, et nad eelistavad rahastada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke projekte, ning et projektide valimise protsessid on detsentraliseeritud, mistõttu ei saa komisjon toetuskõlblikke projekte tähtsuse järjekorda seada;

50.  rõhutab, et liikmesriigid on võtnud endale õiguslikult siduva kohustuse eraldada riiklikke vahendeid põhivõrgu ülesehitamiseks, et muuta Euroopa strateegiliselt olulised veeteed suure läbilaskevõimega transpordikoridorideks;

51.  märgib, et komisjoni roll strateegilise koordineerijana on nõrgenenud, mis on toonud kaasa olukorra, kus elluviidud projektid ei vasta liidu tasandi prioriteetidele;

52.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja eriaruannetele(8) põhinevate uurimuste alusel saab teha siseveeteede kohta tehtud järeldustele sarnaseid järeldusi ka teiste liidu eelarvest rahastatavate transpordivaldkondade kohta; märgib, et sellistes valdkondades, milleks on ühiskondlik linnatransport ja lennujaamade taristu, on projektidel sageli järgmised puudused:

   a) madal lisaväärtus pärast projekti elluviimist;
   b) tulemuste puudulik mõõtmine;
   c) ebapiisav rõhuasetus kulutõhususele;
   d) mõjuhinnangu puudumine;
   e) kokkusobimatud piirkondlikud, riiklikud ja riigiülesed kavad;
   f) taristu alakasutus, mis vähendab taristu üldmõju;
   g) ebapiisav jätkusuutlikkus;
   h) puudused projekti kavandamises ja liikuvuspoliitikas;
   i) otstarbeka liikuvuspoliitika puudumine;
   j) komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste vaheline keeruline koostöö;

53.  on seisukohal, et eespool nimetatud järeldused koos siseveetransporti käsitlevate tähelepanekutega osutavad üldistele kogu liitu hõlmavatele horisontaalsetele küsimustele; on seisukohal, et transpordi üldise liidupoolse rahastamise tulemusi nõrgendab strateegilise planeerimise ebapiisavus ning sidususe, jätkusuutlike tulemuste, tõhususe ja tulemuslikkuse puudumine;

54.  on veendunud, et jätkusuutlikke poliitilisi tulemusi on võimalik saavutada ühelt poolt liikmesriikidevahelise ja teiselt poolt liikmesriikide ja komisjoni vahelise intensiivse koostöö kaudu, et kindlustada siseveetranspordi arendamine;

55.  soovitab nii komisjonil kui ka liikmesriikidel suhtuda ühistesse kohustustesse täie tõsidusega, kuna liidu transpordisektor toimib keerulises majanduslike, poliitiliste ja õiguslike muutujatega keskkonnas, kus mitmeliigiliste transpordivõrgustike loomisel seistakse silmitsi lahknevatest prioriteetidest ja kohustuste ebajärjepidevast täitmisest tulenevate takistuste ja piirangutega;

56.  soovitab liikmesriikidel keskenduda sellistele siseveeteede projektidele, mis on põhivõrgukoridoridega otseselt seotud, et siseveetranspordi parandamisele avaldatav mõju oleks suurim ja kasu kõige otse­sem;

57.  soovitab liikmesriikidel kohaldada siseveetransporti investeerimisel põhimõtet „vähem on rohkem“: piiratud liidu vahendid tuleks suunata kõige prioriteetsematele projektidele, et eemaldada tulemuslikult kitsaskohad ja luua kogu liitu hõlmav integreeritud veeteede võrgustik;

58.  soovitab liikmesriikidel käsitleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1315/2013(9) (üleeuroopalise transpordivõrgu määrus) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1316/2013(10) (Euroopa ühendamise rahastu määrus) peamiste vahenditena projektide ühtlustamisel, et saavutada komisjoni poolt 2001. aastast alates sätestatud eesmärgid;

59.  soovitab kasutada üleeuroopalise transpordivõrgu vahendit ja Euroopa ühendamise rahastut intensiivselt ära investeerimisvõimalusena, keskendudes strateegiliselt olulistele liidu koridoridele (põhi- ja üldvõrk), millel on spetsiifilised standardiseeritud nõuded taristule kogu võrgu ulatuses ja projektide elluviimiseks õiguslikult siduvad tähtajad;

60.  soovitab kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, üleeuroopalise transpordivõrgu vahendist ja Euroopa ühendamise rahastust saadavate rahaliste vahendite sünkroniseerimisel põhjalikku strateegilist lähenemist ja planeerimist, et tulemuslikult ja tõhusalt saavutada siseveetranspordiga seotud eesmärgid;

61.  soovitab pidada põhivõrgu äärde ühendvedude keskuste loomist kaupade ja veoste maanteedelt siseveeteedele suunamise protsessis võtmetähtsusega teguriks;

62.  soovitab liikmesriikidel võtta pikaajaliste strateegiliste projektide (nt põhivõrgukoridoride) puhul arvesse komisjoni koordineerivat rolli;

63.  soovitab komisjonil tuvastada kõik horisontaalsed küsimused ja neid analüüsida, keskendudes põhjalikult strateegilisele planeerimisele, koostööle liikmesriikidega ja nende vahel ning projektide valikule ja elluviimisele, et võimaldada järelduste arvessevõtmist käimasoleval programmitöö perioodil;

64.  on seisukohal, et komisjon peab andma liikmesriikidele enne projekti ettepanekute esitamist ja kogu rakendamisetapi käigus intensiivset tehnilist abi ja suuniseid, et kõrvaldada veetranspordiga seoses tuvastatud takistused;

65.  soovitab komisjonil keskenduda rahastamisel projektidele, mis on siseveetranspordi seisukohast kõige asjakohasemad, ja esitada kitsaskohtade kõrvaldamiseks põhjalikke kavasid;

66.  soovitab komisjonil seada prioriteediks liikmesriikides selliste projektide ja algatuste rahastamine, mille eesmärk on parandada veetransporti uuenduslike lahenduste, nt kõrgtehnoloogilise navigeerimise, alternatiivkütuste ja tõhusate laevade abil; on seisukohal, et komisjon peaks ergutama ka mitmepoolseid Euroopa oskuste ja teadmiste vahetamise programme erinevate liidu sadamate vahel;

67.  soovitab komisjonil parandada liikmesriikide ja nende piirkondade teadlikkust siseveetranspordi toetuseks mõeldud olemasolevate rahastamisvahendite kohta, et kaotada võtmetähtsusega koridorides praegused kitsaskohad;

68.  on seisukohal, et liikmesriikide tegevuse koordineerimist siseveetranspordi arendamisel tuleks oluliselt parandada lihtsustamise ning siduvamate kohustuste ja tingimuste abil, millega piiritletakse Euroopa ühendamise rahastu ja üleeuroopalise transpordivõrgu määrusega sätestatud mitmeliigiliste põhivõrgukoridoride osas tehtav töö;

69.  on seisukohal, et komisjon peaks kitsaskohtade kõrvaldamiseks pidama läbirääkimisi konkreetsete ja saavutatavate meetmete suhtes, millega liikmesriigid nõustuvad rakendamise ajakava vormis;

70.  kutsub komisjoni üles ajakohastama oma strateegilised eesmärgid ja soovitused siseveeteede osas ning esitama liidu siseveeteede strateegia ja tegevuskava pärast 2020. aastat;

71.  soovitab komisjonil hinnata siseveetranspordiga seotud tegevuse eelhindamisega tulemusi alates 2001. aastast seatud üldiste eesmärkide ja põhivõrgu teostamise kontekstis;

VI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 2/2015 „ELi toetus asulareoveepuhastitele Doonau vesikonnas: vajatakse täiendavaid jõupingutusi, aitamaks liikmesriikidel ELi reoveepoliitika eesmärke saavutada“

72.  on veendunud, et alla 2000 inimekvivalendiga linnastutele, mis on nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ(11) (asulareovee puhastamise direktiiv) artiklis 7 sätestatud nõuete kohaselt varustatud kogumissüsteemidega, peaks kehtima kohustus esitada reovee nõuetekohast puhastamist käsitlev aruanne; märgib, et selliste linnastute puhul, kus kogumissüsteemid puuduvad, peaksid aruanded sisaldama teavet selle kohta, kas veemajanduskavad hõlmavad asjakohaseid meetmeid;

73.  nõustub kontrollikojaga, et komisjon peaks auditeerima liikmesriikide esitatud andmeid alla ja üle 2000 inimekvivalendiga linnastute arvu kohta, kui on toimunud olulisi muutusi, eriti üleminekuid ühest kategooriast teise;

74.  rõhutab, et liikmesriike tuleks ergutada kehtestama kodumajapidamistele selged juriidilised kohustused olemasolevate kanalisatsioonivõrkudega liitumiseks, kui selliseid kohustusi ei ole veel kehtestatud või need on seotud ebamääraste tähtaegadega;

75.  märgib, et asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmise hindamiseks vajalikku aega tuleks lühendada, nõudes liikmesriikidelt andmete esitamist kuue kuu jooksul alates komisjoni nimetatud kuupäevast; märgib lisaks, et komisjon peaks käsitlema ka teiste keskkonnaalaste direktiivide pikkadest aruandlusperioodidest tingitud probleeme;

76.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid liidu rahaliste vahendite ärakasutamist reovee valdkonna investeeringuteks, kuna aruandes käsitletud liikmesriikide puhul tõdeti viivitusi ja liidu rahaliste vahendite ärakasutamine on olnud aeglane; palub komisjonil osutada toetusesaajatele tehnilist, õigus- ja haldusalast abi, et tagada käimasolevate projektide õigeaegne elluviimine;

77.  märgib, et komisjon tunnistab, et kõikides asjaomastes liikmesriikides oli vahendite kasutamise määr 2013. aasta lõpus üsna madal, mistõttu programmi tasandil esineb kulukohustuste automaatse vabastamise oht (nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006(12) artikkel 93); rõhutab siiski, et selleks on olemas objektiivsed põhjused, näiteks vajadus tugevdada asjaomaste liikmesriikide tehnilist, õigus- ja haldusalast suutlikkust; märgib lisaks, et komisjon juhib tähelepanu sellele, et enamiku projektide puhul tehakse maksed tavaliselt rakendamise viimastel aastatel (nt 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi puhul 2014. ja 2015. aastal);

78.  on veendunud, et liikmesriikidelt tuleks nõuda ajakohastatud teabe esitamist täiendavate rahaliste vahendite summa kohta, mida nad vajavad selleks, et tagada asulareovee puhastamise direktiivis sätestatud rakendustähtaegadest kinnipidamine nii üle 2000 kui ka alla 2000 inimekvivalendiga linnastute puhul, mis on varustatud kogumissüsteemidega; kiidab heaks struktureeritud rakendus- ja teaberaamistiku aruandlusvahendi kasutuselevõtu, mis peaks parandama siseriikliku tasandi aruandlusprotsessi;

79.  rõhutab, et liikmesriikides tuleb vajalikud projektid ellu viia, et tagada asulareovee puhastamise direktiivi nõudeid mittetäitvate linnastute edaspidine nõuetest kinnipidamine;

80.  rõhutab vajadust parandada liidu rahastatavate vee-ettevõtjate keskkonnatoimet ning nõuab, et komisjon tugevdaks seonduvate õigusaktide rakendamise järelevalvet ja jälgiks täpsemalt asulareovee puhastamise direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamise tähtaegadest kinnipidamist; on seisukohal, et kogu liidu piires tuleks tagada võrdväärne keskkonnakaitse;

81.  on veendunud, et liikmesriike tuleks ergutada uurima ja jagama teavet kulude kokkuhoiu võimaluste kohta, kasutades näiteks ära reoveesetete energiatootmise potentsiaali või kasutades reoveesetteid väärtusliku toorainena fosfori kogumiseks;

82.  märgib, et rakenduskavas heakskiidetud suurprojektide lõppmaksete väljamaksmise tingimuseks tuleks seada sobiv lahendus reoveesetete korduskasutamiseks; ergutab liikmesriike järgima sama käsitusviisi ka siseriiklikul tasandil heakskiidetud projektide puhul;

83.  ergutab liikmesriike rakendama vastutustundlikku reoveehinna poliitikat ja võtma vajaduse korral vastu veehinda puudutavad õigussätted, et vältida hinna langemist allapoole üldiselt vastuvõetavat hinna määra (4 %);

84.  ergutab liikmesriike tagama, et avaliku sektori reoveepuhastite omanikud, nagu kohalikud omavalitsused, teeksid reoveetaristu vajalikeks hooldus- ja uuendustöödeks pikaajaliselt kättesaadavaks piisavad vahendid;

VII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 3/2015 „ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid“

85.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande „ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid“ üle ning kiidab heaks selles esitatud soovitused;

86.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda hindab seda algatust selle rakendamise keskel, ning väljendab heameelt kontrollikoja püüde üle alustada liidu vahendite kasutamise hindamist juba varasemas etapis;

87.  rõhutab, et noortegarantii on noorte tööpuudusele reageerimise üks peamisi aspekte; väljendab heameelt selle üle, et liidu riigi- ja valitsusjuhid otsustasid eraldada noortegarantiile 6,4 miljardit eurot liidu vahendeid (3,2 miljardit eurot Euroopa Sotsiaalfondist ja 3,2 miljardit eurot uuelt eelarverealt); märgib, et see on hea algus, kuid eduka noortegarantii jaoks siiski mitte piisav; palub komisjonil seetõttu tagada lisavahendite leidmine noortegarantii toetamiseks seitsmeaastase ajavahemiku jooksul;

88.  märgib, et noorte tööhõive rahastamine hõlmab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, samuti selliseid vahendeid nagu programmid Erasmus+, Erasmus noortele ettevõtjatele jt programmid; rõhutab, et kõigi võimalike rahastamisallikate vahel tuleb saavutada parem sünergia;

89.  peab noortegarantii süsteemi rahastamist väga keeruliseks, pidades silmas eri rahastamisvõimalusi, mida pakuvad Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja noorte tööhõive algatus (YEI); palub komisjonil anda liikmesriikide ametiasutustele suuniseid, võttes nõuetekohaselt arvesse, et kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused seisavad garantii rakendamisel silmitsi erinevate probleemidega ja vajavad seepärast konkreetseid suuniseid;

90.  on arvamusel, et komisjon on eraldanud palju vahendeid, et tagada selle meetme tulemuslikkus noorte tööpuuduse probleemi lahendamisel; peab siiski kahetsusväärseks, et palju vähem nähti vaeva noortegarantii liikmesriikidepoolse rakendamise kooskõlastamise tagamiseks;

91.  juhib tähelepanu sellele, et mitte ainult rahastamise kättesaadavus, vaid ka vahendite edukas kasutamine on noortegarantii tulemusliku rakendamise eeltingimus; peab seepärast kahetsusväärseks, et Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutussuutlikkus on mitmes Euroopa piirkonnas väga madal; palub liikmesriikidel eraldada vajalikud haldus- ja inimressursid, et kasutada eraldatud vahendeid noortegarantii nõuetekohaseks realiseerimiseks;

92.  on arvamusel, et vaatamata vajadusele suurendada abi ära kasutamise suutlikkust, peaksid liikmesriigid süsteemi rakendamisel ja komisjon oma järelevalverollis keskenduma ka tulemustele, et tagada investeeritud vahendite pikaajaline mõju;

93.  palub komisjonil töötada välja ulatuslik järelevalvesüsteem, sealhulgas normid, et hinnata noortegarantii meetmete rakendamist ja nende tulemuslikkust liikmesriikides; kutsub komisjoni ka üles kaaluma noorte tööpuudusega võitlemise alaste kohustuslike eesmärkide lisamist Euroopa poolaasta raames;

94.  peab esmatähtsaks ühendada liikmesriikide poolt eraldatud vahendite tulemuslik rakendamine komisjoni ulatusliku abiga, et kaotada rakendamise puudujäägid;

95.  märgib, et liidul ei ole õigust võtta vastu siduvaid õigusakte aktiivse tööturupoliitika valdkonnas, kuid rõhutab, et on vaja, et komisjon pakuks liikmesriikidele näiteid noortegarantii rakendamise parimatest tavadest, eriti Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku kindlakstehtud tavadest;

96.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid liidu rahastamist ning pühenduksid reformidele, mille eesmärk on kaotada puudujäägid hariduses, oskustealases koolituses, avaliku ja erasektori partnerluste loomises ning tööturuteenuste ja nende kättesaadavuse edendamises;

97.  piisava rakendamise ja positiivse pikaajalise mõju tagamiseks palub liikmesriikidel algatada vajaduse korral institutsioonilised muudatused ning tõhustada koostööd kohalike kogukondade, haridusasutuste, riiklike tööhõiveametite, kohalike tööstusharude ja ettevõtete, ametiühingute ja noorteühendustega; on veendunud, et see on esmatähtis kättesaadavate eri rahastamisallikate suutlikkuse parema planeerimise ja strateegilise tulemustele suunatud kasutamise saavutamiseks;

98.  tuletab liikmesriikidele meelde, et nad peaksid võtma kohustuse laiendada riiklikku rahastamist Euroopa Sotsiaalfondi ja noorte tööhõive algatuse assigneeringute täiendamiseks, et tagada vajalik tõuge noorte tööhõive suurendamiseks;

99.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1304/2013(13), mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstavate esialgsete eelmaksete summat, suurendades seeläbi noorte tööhõivealgatuse kaudu tehtavate eraldiste eelmakseid 2015. aastal umbes 1 %-lt kuni 30 %-ni; juhib tähelepanu sellele, et noorte tööhõive algatusest toetatavate rakenduskavade kohese rakendamise võimaldamiseks peaks komisjon võtma kohustuse maksta eelmakse summa liikmesriikidele kohe pärast muutmismääruse jõustumist;

100.  palub komisjonil rakendada ulatuslik järelevalvesüsteem, mis hõlmab näitajate raamistikku noortegarantii üle järelevalve teostamiseks koos kavandatud tulemusnäitajatega, milles keskendutakse tulemustele ning hinnatakse noorte tööhõivemeetmetes osalevate üksikisikute tööhõiveseisundit;

101.  on arvamusel, et pakutavaid tööturumeetmeid tuleb käsitleda koostoimes haridus-, noorte- ja heaolualaste meetmetega ning laiemas makromajanduslikus kontekstis;

102.  märgib, et komisjoni 2016. aasta aruanne noortegarantii rakendamise kohta ning kontrollikoja eelseisvad eriaruanded noorte tööhõive kohta on olulised võimalused olemasolevate puuduste käsitlemiseks nii komisjoni kui ka riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

VIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 4/2015 „Tehniline abi: milline on selle panus põllumajandusse ja maaelu arengusse?“

103.  palub komisjonil selgitada tehnilise abi ulatust ja kasutamist liikmesriikides maaelu arengu valdkonnas; on seisukohal, et eelkõige peaks komisjon selgitama erinevust tegevus- ja suutlikkuse arendamise kulude ning rahastamiskõlblike haldus- ja eelarvetoetuse kulude vahel (eriti palgaarvestuse puhul);

104.  palub komisjonil jälgida tähelepanelikult tehnilise abi rakendamist liikmesriikides;

105.  palub komisjonil võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et üldisi halduskulusid, nagu IT-hoolduskulud, ei kaetaks tehnilise abi eelarveridadelt;

106.  palub komisjonil tulevikus nõuda liikmesriikidelt maaelu arengu valdkonna haldus- ja eelarvetoetuse kulude eraldi esitamist, et oleks selgemini aru saada, et osa tehnilise abi vahenditest eraldatakse sellist liiki toetusteks;

107.  palub komisjonil koostada koos liikmesriikidega tehnilise abi rahastamise jaoks sobiv tulemusraamistik; on seisukohal, et eelkõige tuleb asjakohaselt hinnata komisjoni ja liikmesriikide tehnilise abi vajadusi ning luua mehhanism eesmärkide seadmiseks ja nende saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks;

IX osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 5/2015 „Kas rahastamisvahendid on maaelu arengu valdkonnas edukad ja paljulubavad?“

108.  nõuab, et komisjon määratleks maaelu arengu valdkonnas esinevad probleemid, iseärasused ja takistavad asjaolud, et ergutada liikmesriike eelarvelist vajadust rahastamisvahendite järgi paremini välja selgitama ja hindama ning vältida ülekapitaliseerimist, mille puhul vahendeid eraldatakse ilma, et see aitaks kaasa liidu poliitika elluviimisele; nõuab samuti, et lõplike toetusesaajate juurdepääsu lihtsustataks, et võimaldada rahastamisvahendite aktiivsemat rakendamist piirkondlikul tasandil, eelkõige võrrelduna tagastamatute toetustega;

109.  nõuab, et liikmesriigid esitaksid usaldusväärse ja kvantifitseeritava teabe, et võimaldada teha kindlaks sobiv fondi liik ja eraldada rahalisi vahendeid sellele vastavalt; nõuab samuti, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid järelevalvesüsteemid, mis võimaldavad hinnata rahastamisvahendite mõjusust;

110.  nõuab, et komisjon esitaks suunised programmitöö perioodiks 2014–2020 kasutusele võetud rahastamisvahendite kohustuslike eelhindamiste tegemiseks ja aitaks aktiivselt parandada nende kvaliteeti, et teha kindlaks konkreetsed puudused ja vältida ülekapitaliseerimist; nõuab lisaks, et liikmesriigid kehtestaksid asjakohasele tehnilisele analüüsile tuginedes riskipositsiooni määrad;

111.  nõuab, et komisjon kehtestaks programmitöö perioodil 2014–2020 rahastamisvahendite mõjususe suurendamiseks finantsvõimenduse ja kapitali ringluse jaoks asjakohased standardid ja sihtväärtused; nõuab ka, et komisjon ja liikmesriigid viiksid enne maaelu arengu valdkonna rahastamisvahendite tulevast kasutamist ja väljatöötamist läbi põhjaliku hindamise selle alusel, mil määral need aitavad kaasa liidu poliitika elluviimisele ja kui suur on nende mõjusus toetusesaajate jaoks;

112.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid määratleksid rahastamisvahenditest saadava pikaajalise kasu ja nende jätkusuutlikkuse edendamiseks selged eeskirjad ühest programmitöö perioodist teise üleminekul;

113.  nõuab, et komisjon ergutaks liikmesriike looma ühe ainsa rahastamisvahendi, mis annaks nii laenu kui väljastaks tagatisi, laiendades nii rahastamisvahendi tegevust ja suurendades kriitilist massi;

114.  nõuab, et liikmesriigid leiaksid viise, kuidas saada üle investeerimismeetmetele eraldatud tagastamatute toetuste haldamisel esinevatest valikuprotseduuride puudustest, mis võivad tuua kaasa tühimõju või tegevuse ümberpaiknemise; nõuab seetõttu, et liikmesriigid kohaldaksid projektide elujõulisuse tagamiseks asjakohaseid ja selgelt määratletud näitajaid, nagu investeeringute tasuvus ja rahavoogude prognoosid;

115.  nõuab, et liikmesriigid uuriksid tagastamatute toetuste ja rahastamisvahendite kombineerimise võimalusi rakenduskavas, et saavutada finantsvõimenduse ja kapitali ringluse optimeerimise abil kuludele vastav parim tulu;

116.  nõuab, et komisjon koostaks õigeaegselt ja enne programmitöö perioodi 2007–2013 sulgemist selgelt määratletud rakenduseeskirjad, sealhulgas fondidest väljumise tingimused;

X osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 6/2015 „Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi terviklikkus ja rakendamine“

117.  on pettunud, et liikmesriikide poolt kvootide eraldamiseks rakendatud eri süsteemide tõhususe kohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) 2. etapis (2008–2012) ei olnud võimalik saada täielikku analüüsi, mis oleks olnud kõige olulisem teadlike poliitiliste soovituste koostamiseks kontrollikoja auditi tulemuste põhjal;

118.  märgib, et kontrollikoja hinnang keskendus ELi HKSi 2. etapi (2008–2012) rakendamisele, samas kui ELi HKSi 3. etapis (2013–2020) on tehtud otsuseid märkimisväärsete reformide, sh liidu ühtlustamismeetmete osas ja neid ka rakendatud;

119.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et HKSi terviklikkuse kaitsmiseks loodud raamistikku on oluliselt parandatud suurema osa saastekvootide turu hetketehingute lisamisega finantsinstrumentide turgude direktiivi(14) ning turukuritarvituse direktiivi(15) ja turukuritarvituse määrusse(16); kutsub komisjoni üles kaaluma täiendavaid meetmeid vastavalt kontrollikoja soovitustega, sh kohustuslike kauplejatega seotud meetmeid;

120.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid läbipaistvuse ja tõhusa liidu tasandi järelevalve heitkogustega kauplemise turul ning koostöömenetlused riiklike järelevalveasutuste ja komisjoni vahel;

121.  on seisukohal, et aluslepingute täitmise järelevalvajana peaks komisjon tähelepanelikult jälgima rakendamist liikmesriikides ning abistama põhjalikumalt kogu protsessi vältel; on veendunud, et tuleb leida õige tasakaal tugeva järelevalve, aruandluse ja kontrolli ning halduskoormuse vahel; on seisukohal, et komisjon peab tagama õiguslike otsuste prognoositavuse ja õiguskindluse, lähtudes seejuures Euroopa Ülemkogu suunistest;

122.  märgib, et kontrollikoda hindas ELi HKSi terviklikkust ja rakendamist, kuid et vaja on ka HKS-süsteemi tõhususe ja selle saavutuste analüüsi, sh hinnangut Euroopa Liidu ja siseriiklike õigusaktide koostoimele, näiteks taastuvenergeetika arendamisel ja energiatõhususe parandamise meetmete puhul, millel on samuti suur mõju CO2-heitele ning seega CO2-turule;

123.  palub kontrollikojal käsitleda oma analüüsis ka mõjutatud tööstussektoreid, eriti seoses õiguskindluse ja prognoositavusega, seda, millises ulatuses on tagatud kindel õigusraamistik ja milline on HKSi raamistiku hiljutiste kohandamiste võimalik mõju süsteemi tõhususele;

124.  väljendab muret seoses asjaoluga, et auditi ajal ei olnud käibemaksupettuste riski HKSis veel täielikult kõrvaldatud, sest kolmandik liikmesriikidest ei olnud ikka veel rakendanud pöördmaksustamise mehhanismi puudutavaid õigusakte; kutsub kõiki liikmesriike tegema seda viivitamata;

125.  usub, et tähtis on võtta kõik vajalikud meetmed selleks, et vältida süsinikdioksiidi leket ning tagada saastekvootide tasuta eraldamise meetmete õiglane rahvusvaheline konkurents; nõuab, et komisjon hindaks süsinikdioksiidi lekke suhtes tundlikke tööstussektoreid ja ettevõtjaid, et teha selgelt kindlaks valdkonnad, kus Euroopa tööstusettevõtjad on kaotanud oma äri riikidele, kus puuduvad ranged kliimaalased õigusaktid;

XI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 7/2015 „ELi politseimissioon Afganistanis: vastakad tulemused“

126.  nõuab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus kasutaks mitte ainult ELi politseimissioonilt (EUPOL) Afganistanis, vaid ka teistelt julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidelt saadud kogemusi selleks, et hõlbustada teadmussiiret ja sünergiat eri missioonide vahel; nõuab Euroopa välisteenistuselt ÜJKP missioonide jaoks vajaduse korral selgemaid horisontaalseid suuniseid; juhib tähelepanu, et kõikide liidu osalejate, sh liikmesriikide, samuti muude rahvusvaheliste osalejate vaheline koordineerimine on praeguste ja tulevaste missioonide edu pant;

127.  nõuab, et Euroopa välisteenistus suurendaks oma tähtsaima Afganistaniga seotud rahastamisvahendi, ÜRO Arenguprogrammi kaudu hallatava Afganistani avaliku korra tagamise sihtfondi (LOTFA) aruandekohustust, sest fondi kritiseeritakse halva juhtimise ja vähese läbipaistvuse pärast; kordab lisaks vajadust kasutada kõiki sobivaid rahastamiskanaleid, sh ELi usaldusfonde, tulevaste ÜJKP missioonide jaoks tõhusal viisil, et tagada missiooni poliitiliste eesmärkide saavutamine ja usaldusväärne finantsjuhtimine;

128.  nõuab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus looksid projektitegevuste vahel sünergiaid ja ristviiteid ning tugeva ja tõhusa seose missiooni eesmärkide ja missiooni rakenduskavas sätestatud vahe-eesmärkide vahel;

129.  on seisukohal, et EUPOLi ja muude ÜJKP missioonide koolitusprogrammis peavad etendama olulist rolli sellised teemad nagu sugu, naiste mõjuvõimu suurendamine ja haridus; märgib sellega seoses, et EUPOL on koolitusega seotud meetmetes olnud enamjaolt edukas, ent mentorlus- ja nõustamistegevuses vähem edukas;

130.  nõuab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus koordineeriksid ÜJKP missioone eelnevalt põhjalikult liidu muude kahepoolsete missioonidega ning sarnaste eesmärkidega rahvusvaheliste meetmetega; nõuab sellega seoses rohkem koostööd ja koordineerimist liidu ja liikmesriikide vahel, et edendada sünergiat Euroopa raamistikus; nõuab, et jätkuvate ja tulevaste ÜJKP missioonide mandaadis oleks selgelt kindlaks määratud kohustus koordineerida muude liidu osalejate, sh liikmesriikidega;

131.  nõuab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus pööraksid erilist tähelepanu hankemenetlustele, et tagada nende vastavus ÜJKP operatiivvajadustele; juhib tähelepanu sellele, et projektide rakendamine on kannatanud kohmakate hankemenetluste tõttu, mis on toonud kaasa oodatust nõrgemad tulemused, ning et lihtsustatud või paindlike menetluste kasutamine on aidanud rohkem lepinguid lõpule viia;

132.  nõuab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus suurendaksid veelgi oma ÜJKP missioonide tulemuslikkust, parandades saavutatud tulemuste pikaajalist kestlikkust; tunnistab siiski, et liidu ja rahvusvahelise kogukonna toetus on nende pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks otsustava tähtsusega;

133.  nõuab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus võtaksid arvesse liidu saavutusi, pärast seda kui EUPOL 2016. aasta lõpuks järk-järgult lõpetatakse, muu hulgas võimalust täiendavateks kohustusteks pärast 2016. aastat;

134.  nõuab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus koostaksid aegsasti üksikasjalikud suunised seoses missioonide mahu vähendamise ja nende lõpetamisega, samuti missiooni varade realiseerimisega;

XII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 8/2015 „Kas ELi rahaline toetus vastab piisavalt mikroettevõtjate vajadustele?“

135.  väljendab rahulolu kontrollikoja eriaruandega nr 8/2015 „Kas ELi rahaline toetus vastab piisavalt mikroettevõtjate vajadustele?“ ning toetab põhimõtteliselt selles esitatud soovitusi;

136.  märgib, et kuigi mikrolaen on veel täielikult väljakujunemata, levib selle kasutamine liidus pidevalt ja see on mõjutanud enam kui 250 000 töökoha loomist (2013. aasta andmed);

137.  on seisukohal, et Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetuste ja Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (EPMF) rahastamisvahendite vahel on olulisi erinevusi ning need vahendid teenivad tavaliselt erinevaid eesmärke; on seisukohal, et erinevates turuolukordades võivad sobida erinevad toetusmehhanismid;

138.  märgib, et kontrollikoda võrdleb kõnealuses auditis kahte erinevat rahastamismehhanismi, millel on erinev lähenemisviis ja eesmärgid; rõhutab, et ESF ja EPMF erinevad struktuuri, reeglite ja sihtrühmade poolest ning et EMPF tegeleb eranditult mikrolaenude andmisega, samas kui ESFi tegevus hõlmab palju rohkem aspekte;

139.  toonitab, et need kaks rahastamissüsteemi täiendavad teineteist ning toovad mikrolaenude võtjatele kolme rahastamisvahendi ehk toetuste, laenude ja tagatiste kaudu suurt kasu; leiab, et toetused, mida antakse ainult ESFi kaudu, on mikrolaenude jaoks sama olulised kui ülejäänud kaks rahastamisvahendit ning nende täiendavat rolli tuleks nende tulemuslikkuse hindamisel arvesse võtta;

140.  rõhutab mikrolaenude eesmärkide olulisust sotsiaalse kaasatuse suurendamisel, võitluses tööpuudusega ning rahastamise kättesaadavuse parandamisel töötute ja teiste ebasoodsas olukorras olevate inimeste ning mikroettevõtete jaoks; on seisukohal, et seetõttu tuleb toetuste ja rahastamisvahendite abil püüda eelkõige aidata inimestel ja mikroettevõtjatel ületada raskusi nende eesmärkide saavutamisel;

141.  on seisukohal, et toetused on üliolulised selleks, et saavutada kasvu, kaasatuse ja tööhõive eesmärgid, mis on sätestatud komisjoni teatistes „Inimväärse töö tagamine kõigi jaoks – Ühenduse panus inimväärse töö tagamise suuniste rakendamiseks kogu maailmas“ (COM(2006)0249) ja „Ühine kohustus tööhõive tagamisel“ (COM(2009)0257) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1296/2013(17), millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSi);

142.  rõhutab vajadust tugevdatud mikrorahastamissüsteemi järgi, mis on majandusliku ja sotsiaalse arengu vahend nende toetamiseks, kes abi tõeliselt vajavad;

143.  leiab, et tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmis tuleb programmitöö perioodil 2014–2020 ületada haavatavate rühmade tingimuste parandamisel rahastamisvahenditele suhteliselt väikese tähelepanu pööramise probleem;

144.  on seisukohal, et EPMF ja ESF ei ole teineteist piisavalt täiendanud selleks, et oleks olnud võimalik pidada kinni nõudest, mille kohaselt kõik mikrolaenude pakkujad peavad tegema koostööd koolitus- ja juhendamisteenuseid pakkuvate ettevõtetega, eelkõige nende ettevõtetega, kes saavad ESFi toetust;

145.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et komisjon on uues, aastaid 2014–2020 hõlmavas õigusraamistikus juba käsitlenud enamikku kontrollikoja poolt tuvastatud puudustest ja tema antud soovitustest;

XIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 9/2015 „Piinamisvastasele võitlusele ja surmanuhtluse kaotamisele eraldatud ELi toetus“

146.  kiidab heaks eriaruande, milles pühendutakse piinamisvastasele võitlusele ja surmanuhtluse kaotamisele eraldatud liidu toetusele, ning esitab alljärgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

147.  tuletab meelde, et inimõigused on liidu välistegevuse ning tema kahe- ja mitmepoolsete suhete nurgakivi; usub, et liidu põhiprioriteedina tuleks pöörata neile pidevat tähelepanu;

148.  rõhutab, et liit on kindlalt pühendunud igasuguse piinamise ja muu väärkohtlemise tõkestamisele ja likvideerimisele ning surmanuhtluse kaotamisele; märgib, et selleks kasutatav peamine vahend on demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR), mille abil toetatakse kodanikuühiskonna organisatsioone nende projektide elluviimisel;

149.  märgib, et 2007.–2013. aasta programmitöö perioodil eraldati EIDHRi raames piinamise ja surmanuhtluse vastase võitlusega seotud projektide jaoks 100,9 miljonit eurot; märgib siiski, et see rahasumma on suhteliselt väike, kui võtta arvesse vahendi kaugeleulatuvaid eesmärke ja ülemaailmset ulatust;

150.  rõhutab, et rahastamise suur hajutatus enam kui 120 riigi vahel üle maailma nõrgendab EIDHRi mõju; nõuab komisjonilt tungivalt läbimõeldumat prioriteetide seadmist ning tähelepanu koondamist kitsamale valdkonnale, et tulemusi parandada; rõhutab, et ressursid peaksid olema suunatud olulist tuge vajavatele riikidele ning reaalse olukorra paranemise potentsiaaliga probleemidele; väljendab heameelt selle üle, et 2015. aasta toetustaotluste esitamise kutse puhul on komisjon hakanud juba keskenduma kitsamale valdkonnale;

151.  võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et rahastatud projektid ei ole sageli liidu muu tegevusega (nt tavapärane arenguabi ja partnerriikidega peetav dialoog) hästi kooskõlastatud, ei ole moodustanud osa ühtsest ja strateegilisest käsitusest ega ole üksteist hästi täiendanud; ergutab komisjoni töötama välja ülemaailmset strateegiat, et täiendada samade eesmärkidega tegevusi ja vältida topeltrahastamist;

152.  ergutab Euroopa välisteenistust ja komisjoni suunama põhitähelepanu ja hooguandvat poliitilist mõjujõudu valdkondadele, kus seda on kõige rohkem tarvis, ning suurendama liidu delegatsioonide kohapealset võimekust, et tulemuslikkusele, tulemustele ja mõjule orienteeritud suhtumine saaks inimõiguste ja demokraatia poliitikakäsitustes suurema kandevõime;

153.  palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil suurendada ja süvalaiendada inimõigustealase dialoogi, riigistrateegiate ja erisuuniste tulemuslikkust, tagades, et kolmandate riikidega poliitika kujundamise kõikidel tasanditel käsitletakse süstemaatiliselt peamisi inimõigusi, nagu surmanuhtluse kaotamist ja piinamise vastu võitlemist;

154.  usub, et Euroopa välisteenistus ja komisjon peaksid püüdma teha inimõiguste küsimustes rohkem ühist kavandamis- ja jälgimistööd, et see oleks paremini kooskõlas kohalike poliitiliste ja inimõigustealaste strateegiatega;

155.  palub toetustaotluste esitamise kutsete alusel laekunud taotluste üldises valikumenetluses rakendada kvalitatiivsemat ja strateegilisemat lähenemisviisi; ergutab komisjoni kohaldama seda vahendit kooskõlas pikaajalise visiooniga, tuginedes konkreetsetele mõõdetavatele eesmärkidele;

156.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja liidu delegatsioonid pööraksid pidevalt tähelepanu kõikides riikides toimuvale arengule või tagasilangusele ning võtaksid tarvitusele kõik mõjutamisvahendid; toetab liidu delegatsioonide rolli poliitilises analüüsis ja poliitikakujundamisel, samuti nende koordineerivat rolli ja aruandlusfunktsioone;

157.  rõhutab, et asjaomane vahend on hea kaardistamiseks, et analüüsida inimõiguste olukorda ja arengut maailmas; juhib tähelepanu sellele, et liidu pidev kohalolu ja huvi võivad tuua kaasa pöörangu piinamise ja surmanuhtluse vallas; rõhutab siiski, et komisjon peab selles küsimuses välja töötama strateegilise käsituse;

158.  märgib, et komisjon saab inimõiguste olukorra kohta teistes riikides eri kanalite kaudu üksikasjalikku teavet ning et ta kasutab seda teavet prioriteetide kindlaksmääramisel; märgib murega, et kuigi komisjonil on olemas konkreetsed inimõigustealased riigistrateegiad, mis sisaldavad põhjalikku analüüsi olukorra kohta asjaomastes riikides ning määravad kindlaks valdkonna põhiprioriteedid, ei ole neid rahastamisvahendite eraldamisel ja liidu muude meetmete koordineerimisel nõuetekohaselt arvesse võetud; osutab, et riigistrateegiate lisaväärtus on nende range konfidentsiaalsuse tõttu piiratud; palub komisjonil teha strateegiad projektide hindajatele kättesaadavaks, et tagada maksimaalne lisaväärtus;

159.  väljendab heameelt nõudluspõhise käsitusviisi üle projektide rahastamisel ning peab seda heaks võimaluseks kaasata kogenud ja motiveeritud organisatsioone, kes esitavad kvaliteetseid projekte; väljendab rahulolu seoses sellega, et asjaomane alt ülespoole lähenemisviis ergutab kodanikuühiskonna organisatsioone töötama projekte välja vastavalt oma haldus-, tegevus- ja geograafilisele võimekusele ning järgides oma strateegiat;

160.  peab kahetsusväärseks, et väiksemad kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad toetuse taotlemisel jääda pikalevenivate ja keerukate taotlusprotseduuride, keeleliste nõuete ja/või kogemuste nõude tõttu ebasoodsamasse olukorda; palub komisjonil taotlusprotsessi kiirendada ja lihtsustada, et ergutada kvaliteetsete projektide kandideerimist;

161.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon korraldab kohalikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele seminare ja koolitusi, edendab partnerlussuhteid ja võimaldab alltoetuste andmist ning on viimase nelja aasta jooksul korraldanud enne ülemaailmse toetustaotluste esitamise kutse avaldamist kodanikuühiskonnale seminari, kus on võimalik EIDHRi tutvustada;

162.  väljendab muret selle pärast, et isemajandavate organisatsioonide puudumine ohustab nende tegevuse järjepidevust ja võib kaasa tuua oskusteabe kaotsimineku; väljendab heameelt selle üle, et komisjon püüab vähendada organisatsioonide rahalist sõltuvust, võimaldades neil EIDHRi raames palgata rahastamisvahendite hankimisega tegelevaid ametnikke;

163.  osutab, et kontrollikoja hinnangul oli projektide tulemusi üldiselt keeruline mõõta, kuna oodatav mõju on sageli mittemateriaalne, tulemusnäitajatele ei ole kehtestatud sihtväärtusi ja kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt komisjonile esitatavas aruandluses keskendutakse tegevusele;

164.  arvestab sellega, et piinamisvastane võitlus ja surmanuhtluse kaotamine on pikaajalised protsessid, mille mõju ja tulemusi on kvantitatiivsete näitajate kaudu raske mõõta, ning et EIDHR püüab lahendada keerulise poliitilise taustaga tundlikke probleeme ja selle rakendamine nõuab põhjalikku ja aeganõudvat juhtimist;

165.  juhib sellega seoses tähelepanu tõsiasjale, et mõjuhindamise süsteemid on üsna nõrgad ka ebaselge loogikaga projektiraamistike tõttu, millel puuduvad hästi määratletud võrdlusnäitajad ja eesmärgid; palub komisjonil muuta projektide loogiliste raamistike nõuded selgemaks, et parandada nende tulemusi ja lisaväärtust;

166.  palub komisjonil koostada EIDHRi rahastuse kohta põhjaliku mõjuhinnangu ja teha asjaomasest analüüsist järeldused; ergutab komisjoni võtma valikumenetluses arvesse eri tüüpi projektide mõju ja tulemusi; väljendab heameelt selle üle, et komisjon teeb juba tööd inimõiguste valdkonna projektide mõjuhinnangu parandamise nimel, ning palub komisjonil tulemusi eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooniga jagada;

167.  märgib, et projektide hindamisel võetakse aluseks punktide andmise süsteem ja standarditud hindamistabelid, mille kriteeriumid hõlmavad projekti kavandamist, asjakohasust, suutlikkust, teostatavust, mõjusust, jätkusuutlikkust ja kulutõhusust, ning et toetust saavad kõige suurema punktiarvuga projektid; võtab kontrollikoja aruandest teadmiseks, et standarditud hindamistabelitel on mitmeid puudusi seoses kättesaadavate suunistega kriteeriumide hindamise kohta; palub komisjonil suunised selgemaks muuta ning uuesti kaaluda standarditud hindamistabelite parandamist;

168.  nõuab, et komisjon leevendaks kontrollikoja poolt välja toodud hindamisalaseid puudusi; pooldab sellele vaatamata teatavat paindlikkust inimõiguste valdkonna projektide hindamisel, millesse ei saa suhtuda kui puhtformaalsesse linnukese kirjapanemisse; rõhutab vajadust kasutada tervet mõistust, nagu on eelnevalt märkinud ka eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon;

169.  võtab kontrollikoja aruandest teadmiseks, et enamiku toetustaotluste esitamise kutsete eesmärgid olid kirjeldatud üldsõnaliselt; võtab teadmiseks komisjoni märkuse, et eelistatavaks strateegiaks on toetustaotluste esitamise kutsete terviklik käsitus; palub komisjonil siiski tagada, et EIDHRi rahastamisvahendeid kasutatakse tulemuslikult, tagades projektide teostatavuse, elujõulisuse ja lisaväärtuse, mis on teostatav näiteks toetustaotluste esitamise kutsetes projekti tulemustele miinimumnõuete kehtestamise abil;

170.  väljendab heameelt selle üle, et toetuse saamisest huvitatud kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad kõigepealt esitama oma projekti põhijooni kirjeldava kontseptsioonikirjelduse; peab kontseptsioonikirjeldust kiireks ja kulutõhusaks lahenduseks projektide hulgas eelvaliku tegemisel;

171.  võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et projektide valik oli hästi dokumenteeritud, kuid ei järginud piisavalt rangeid kriteeriume, ning et projektides puuduste tuvastamise korral jäeti need kõrvaldamata; märgib rahulolevalt, et hindamiskomisjonide üldistest järeldustest anti piisavalt üksikasjalik ülevaade; väljendab heameelt selle üle, et projektid viidi üldiselt plaanipäraselt ellu ja olid tavaliselt kulutõhusad; palub komisonil parandada projektide hindamise järjepidevust;

172.  võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et toetust saanud organisatsioonid tõlgendavad kaudsete kulude katmiseks ettenähtud kindlasummalise toetuse otstarvet erinevalt, millega võib kaasneda organisatsiooni töö alaväärtustamine või rahastamiskõlbmatute kulude katmine; palub komisjonil muuta kindlasummalise toetusega seotud eeskirjad selgemaks;

173.  kiidab heaks liidu uue inimõiguste ja demokraatia tegevuskava ajavahemikuks 2015–2019 kui uuesti määratletud poliitilise kohustuse suurendada liidu eri välispoliitikameetmete ja rahastamisvahendite sidusust ja järjepidevust;

174.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon on juba hakanud rakendama õigustele põhinevat käsitusviisi ning jätkab sellega, süvalaiendades asjaomast käsitust menetlustele ja vormidele, koostades tegevuskavu ning korraldades koolitusüritusi;

XIV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 10/2015 „ELi ühtekuuluvusvaldkonna vahenditega tehtavate riigihangete probleemide kõrvaldamiseks vajatakse suuremaid jõupingutusi“

175.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruandes nr 10/2015 „ELi ühtekuuluvusvaldkonna vahenditega tehtavate riigihangete probleemide kõrvaldamiseks vajatakse suuremaid jõupingutusi“ esitatud leidude ja soovituste üle;

176.  märgib, et aastatel 2007–2013 kokku eraldatud 349 miljardi euroga on ühtekuuluvuspoliitika keskne poliitika Euroopa piirkondade majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks; rõhutab seetõttu, et oluline on tagada riigihankemenetluste nõuetekohasus, eriti kui kontrollikoda on tuvastanud, et hankemenetlused on liidu ühtekuuluvusvaldkonna kuludega seotud vigade peamine allikas;

177.  rõhutab, et 40 % aastatel 2007–2013 ellu viidud projektidest sisaldas vigu riigihankemenetlustes, ning et põhilised vead olid lepingute põhjendamatu otse sõlmimine, valikukriteeriumide ebaõige rakendamine ning pakkujate ebavõrdne kohtlemine valiku tegemisel;

178.  võtab teadmiseks, et peamisteks vigade põhjusteks olid puuduv haldussuutlikkus, liidu direktiivide ebaõige ülevõtmine liikmesriikide poolt, järjekindluse puudumine õigusaktide tõlgendamisel ja ebapiisav planeerimine;

179.  juhib tähelepanu asjaolule, et üheks vigade põhjuseks peetakse riigihangete õigus- ja haldusraamistiku keerukust; märgib, et 90 % 69st auditeerimisasutusest väitis, et kehtiva raamistiku keerukuse tase on kõrgem kui vaja; märgib, et peaaegu 50 % tõi välja selle, et riigihangete valdkonna tavade parandamise peamine potentsiaal peitub menetluste lihtsustamises;

180.  kutsub seetõttu liikmesriike üles vältima liidu direktiividest rangemaid eeskirju; on veendunud, et see ergutaks ja hõlbustaks ka VKEde osalemist riigihankemenetlustes;

181.  märgib, et kontrollikoja peamine leid oli see, et komisjon ja liikmesriigid ei tee piisavaid pingutusi riigihangete regulaarseks ja süstemaatiliseks analüüsimiseks ning et järjepidevate ja üksikasjalike andmete puudumise tõttu oli võimatu vigu analüüsida, käsitleda ja vältida;

182.  nõustub kontrollikoja seisukohaga, et komisjon peaks töötama välja andmebaasi, et analüüsida riigihangetes esinevate vigade sagedust, tõsidust ja põhjuseid; on seisukohal, et komisjon peaks tagama, et ta saab liikmesriikidelt eeskirjade eiramise kohta järjepidevat ja usaldusväärset teavet;

183.  väljendab heameelt komisjoni poolt programmitöö perioodiks 2014–2020 valitud proaktiivse lähenemisviisi üle, mille eesmärk on 2016. aastaks rakendatavate riiklike tegevuskavade toetamine suuniste andmise, järelevalve ja tehnilise abi kaudu; tunnistab, et komisjon soovib selle proaktiivse lähenemisviisiga vähendada võimalikku rakenduskavade maksete peatamise riski pärast 2016. aastat;

184.  eeldab, et komisjon peatab maksed ja rakendab finantskorrektsioone nende liikmesriikide puhul, kes ei ole suutnud kõnealuseid eesmärke saavutada, üksnes viimase võimalusena, kui kõik muud ennetamise, parandamise ja abi vahendid on ammendatud;

185.  väljendab heameelt asjaolu üle, kuigi komisjon on pikka aega käsitlenud riigihangetes esinevate vigade probleeme, mis olid ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ilmselged, teeb ta nüüd seda koordineeritumal viisil riigihangete tegevuskava raames; kutsub sellega seoses komisjoni üles hoogustama kõnealuse kava rakendamist ja andma igal aastal aru sellekohastest edusammudest;

186.  ootab, et komisjon looks kõrgetasemelise rühma, et võtta juhtroll riigihangetega seotud probleemide lahendamisel ja edendada riigihankemenetluste lihtsustamist;

187.  ergutab komisjoni ja liikmesriike kasutama ära võimalusi, mida pakub e-hangete süsteem, millel on suur potentsiaal parandada läbipaistvust ja anda laiem juurdepääs pakkumuste esitamisele, sh VKEde jaoks, ning hoida ära eeskirjade eiramisi ja pettust;

188.  ergutab komisjoni ja liikmesriike jätkama kogemuste ja parimate tavade vahetamisega seotud pingutusi;

189.  väljendab heameelt IT-põhise pettuste avastamise lahenduse ARACHNE üle ja kutsub kõiki liikmesriike üles sisestama sellesse põhjalikke ja kvaliteetseid andmeid, et aidata programmil korralikult töötada;

XV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 11/2015 „Kas komisjon on kalandusalaseid partnerluslepinguid edukalt hallanud?“

190.  väljendab heameelt stabiilsema õigusraamistiku üle, mida kalandusalased partnerluslepingud pakuvad võrreldes eralepingutega; võtab teadmiseks, et Euroopa laevaomanikud on teatanud, et eelistavad kalandusalaseid partnerluslepinguid ning on palunud komisjonil laiendada lepingute võrgustikku;

191.  palub komisjonil suuremal määral järgida ainuõigusklauslit; märgib, et kuigi komisjon ei saa mõnda tegurit mõjutada, peaks ta alustama uue protokolli läbirääkimisega varakult enne praeguse protokolli kehtivuse lõppemist; nõuab tungivalt, et komisjon lühendaks võimaluse korral läbirääkimisperioode;

192.  nõuab tungivalt, et komisjon parandaks kalandusalaste partnerluslepingute kooskõla liidu muude algatuste ja rahastamisallikatega sama piirkonna kalandussektoris, määratleks riiklikud strateegiad kalavarude juhtimise arendamiseks ning tagaks, et sama piirkonna protokollid, mille üle läbirääkimisi peeti, on kooskõlas asjaomase piirkondliku strateegiaga ning liidu muu rahastamisega;

193.  nõuab, et komisjon keskenduks rohkem piiravatele tehnilistele tingimustele, näiteks püügipiirkondade kitsale määratlusele; rõhutab asjaolu, et see võib mõjutada liidu välislaevastiku kasumlikkust;

194.  palub komisjonil kaaluda varasemate protokollide kasutamist ja püüda seostada juurdepääsuõiguste eest tehtud makseid paremini tegeliku saagiga, hoides samal ajal ära negatiivse mõju kalandustegevusele;

195.  märgib murega, et komisjoni poolt läbirääkimiste teel sõlmitud kalandusalaste partnerluslepingute maksumus on olnud varasemaid määrasid arvestades suhteliselt kõrge; nõuab, et komisjon võtaks kalandusalaste partnerluslepingute läbirääkimisi ette valmistades arvesse säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtteid, et tagada kuludele vastav tulu ning vastavus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele;

196.  märgib, et järelhindamistel tuleks keskenduda ühtsele ja võrreldavale analüüsile protokollide alusel kulutatud avaliku sektori vahendite tasuvuse kohta ning terviklikule ja kriitilisele analüüsile nende mõjususe kohta liidu ja asjaomase partnerriigi jaoks;

197.  ergutab komisjoni tugevdama oma läbirääkimisjõudu; rõhutab liidu poolt partnerriikidele antava kogutoetuse tähtsust;

198.  nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks oma järelhindamisaruandes kõige ajakohasemaid andmeid; palub komisjonil teha see aruanne sidusrühmadele õigeaegselt kättesaadavaks;

199.  kutsub komisjoni üles soodustama elektrooniliste lubade või volitatud laevade nimekirja aktsepteerimist partnerriikides loa kogu kehtivusajaks; rõhutab vajadust vähendada viivitusi lubade taotlemise protsessis; kutsub komisjoni üles tuvastama ja vähendama menetluslikke kitsaskohti;

200.  kutsub komisjoni üles tagama, et lipuriigid kasutavad uut püügiandmebaasi täies ulatuses ning et see sisaldab püükide kohta usaldusväärset teavet, mida saab konsolideerida, mille üle saab järelevalvet teha ja mida saab ajakohastada;

201.  võtab teadmiseks, et komisjon loonud püügiandmete haldamiseks andmebaasi; märgib lisaks, et see andmebaas peaks sisaldama liikmesriikide iganädalasi püügiandmeid, mis on esitatud püügipiirkonna kaupa; märgib murega, et see andmebaas kontrollikoja auditi ajal veel ei toiminud ning et liikmesriigid ei järginud oma aruandluskohustusi; palub komisjonil leida partnerluses liikmesriikidega sellele probleemile lahendus ning lisada andmebaasi selged ja järjepidevad andmed tegelike lõplike püütud koguste kohta, et vältida võimalikke negatiivseid finantstagajärgi, kui lõplik püügikogus on suurem kui võrdlustonnaaž;

202.  kutsub komisjoni üles jälgima hoolikamalt valdkondliku toetuse rakendamist, et tagada selle tulemuslikkus ja kulutõhusus; palub komisjonil tagada partnerriikide rakendatavate meetmete tulemuslik koordineerimine; palub komisjonil lisada protokollidesse rahastatavate meetmete ametlikud toetuskõlblikkuse tingimused;

203.  kutsub komisjoni üles tagama, et valdkondlikud toetuse maksed on kooskõlas muude eelarvetoetuse maksetega ning põhinevad partnerriikide saavutatud tulemustel ühiselt kokkulepitud meetmete maatriksi rakendamisel;

204.  võtab murega teadmiseks, et kuigi valdkondliku toetust tuleks maksta pärast seda, kui partnerriigid on suutelised näitama saavutatud tulemusi, ei võimalda praegu kehtivad protokollid valdkondlike toetusmaksete osalist vähendamist juhul, kui tulemused on vaid osaliselt saavutatud; võtab teadmiseks komisjoni märkuse, et kui tulemused on saavutamata või need on vähesed, peatatakse järgmisel aastal valdkondliku toetuse maksmine kuni eesmärkide saavutamiseni; palub komisjonil sellele vaatamata lisada uutesse protokollidesse võimaluse korral valdkondliku toetuse osalise maksmise võimaluse;

XVI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 12/2015 „ELi prioriteedina määratletud teadmistepõhise maamajanduse edendamist mõjutab teadmussiirde- ja nõustamismeetmete halb juhtimine“

205.  nõuab, et liikmesriigid kehtestaksid maapiirkondade ettevõtjatele vajalike teadmiste ja oskuste analüüsimiseks menetlused, mis oleksid enamat kui üldsõnaliste teemade esitamine, eelkõige toetustaotluste esitamise kutsete või hankeperioodide puhul, ning et komisjon annaks liikmesriikidele täiendavaid juhiseid selliste korduvate analüüside tegemise kohta, sõnastades need konkreetsemal viisil;

206.  kutsub liikmesriike üles tagama, et uute nõustamisteenuste loomise toetust antakse üksnes juhul, kui on tõestatud vastavate teenuste puudus kõnealuses valdkonnas ning kui esineb uute töötajate, ruumide ja/või vahendite rahastamise vajadus;

207.  kutsub liikmesriike üles valima avaliku sektori rahastust saavaid teenuseosutajaid välja õiglases ja läbipaistvas konkurentsis, olenemata sellest, kas nad kasutavad toetustaotluste esitamise kutseid või ametlikke riigihankemenetlusi;

208.  soovitab liikmesriikidel võtta arvesse dokumenti „Spetsialistidele mõeldud riigihankemenetluste suunised selle kohta, kuidas vältida kõige sagedasemaid vigu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide puhul“;

209.  nõuab, et komisjon annaks täiendavaid konkreetseid juhiseid teenuse ettevõttesisese osutamise, alltöövõtu ning konsortsiumide osutatava teenuse hindamise kohta ning jälgiks piisavalt liikmesriikide menetlusi, tagamaks, et teadmussiirde- ja nõustamistegevuse valik on konkurentsipõhine, õiglane ja läbipaistev;

210.  kutsub liikmesriike üles hindama vajadust toetada selliseid teadmussiirde- ja nõustamistegevusi, mis on turul mõistliku hinna eest vabalt saadaval, ning kui see vajadus on põhjendatud, tagama, et toetatud tegevuste kulud ei ületa turul pakutavate samalaadsete tegevuste kulusid;

211.  nõuab, et komisjon tugineks esimestele sammudele, mis on tehtud liidu fondide vahelise täiendavuse tagamiseks, et maandada topeltrahastamise ja haldussüsteemi dubleerimise riski;

212.  kutsub liikmesriike üles looma tulevaste toetustaotluste esitamise kutsete või pakkumismenetluste täiustamiseks seire- ja hinnanguteavet kasutavad tagasiside andmise süsteemid ning nõuab, et komisjon annaks liikmesriikidele juhiseid selle kohta, kuidas nad võiksid neid korduvaid tagasisideprotseduure kasutada, ja kontrolliks, kas liikmesriigid on need kehtestanud;

213.  nõuab, et komisjon tõstaks viivitamata teadmussiirde- ja nõustamismeetmete riskiprofiili ning parandaks vastavalt nende järelevalvet ja juhtimist;

214.  kutsub liikmesriike üles jagama oma parimaid tavasid ja jätkama oma projektide hindamist, et omada head alust rakendusperioodiks 2014–2020;

215.  palub komisjonil edastada nõustamisteenuste põhjalik hindamine, peatähelepanuga tulemustele ja puhasmõjule, et vältida puhtkvantitatiivset hinnangut investeeringutele;

216.  nõuab, et komisjon edendaks metoodiliste lähenemisviiside alaste heade tavade vahetust võrgustike loomise kaudu;

XVII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 13/2015 „Puitu tootvatele riikidele FLEGTi tegevuskava raames antav ELi toetus“

217.  väljendab heameelt eriaruande üle, milles pühendutakse puitu tootvatele riikidele metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskava raames antavale lidu toetusele, ning esitab alljärgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

218.  peab FLEGTi algatust metsahalduse parandamisel, metsade püsimise tagamisel ja õiguskaitse kindlustamisel esmatähtsaks, kuna selles kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid, muu hulgas vabatahtlikke partnerluslepinguid ja finantsalaseid nõuetekohase hoolsuse nõudeid, et leida lahendus ebaseadusliku raie ülemaailmsele probleemile ja aidata tagada puidu eksport liitu;

219.  taunib siiski FLEGTi tegevuskava ja projektide rakendamisetapis tuvastatud kumulatiivseid puudujääke, mis muudavad nüüd vajalikuks kiire ja põhjaliku hindamise;

220.  on kindlalt veendunud, et pärast 300 miljoni euro eraldamist ajavahemikul 2003–2013 FLEGTiga seotud toetusele on aeg viia läbi ebaseadusliku raie ja sellega seotud kaubanduse vähendamisele suunatud FLEGTi protsessi põhjalik kulude-tulude analüüs ning samuti ühtlustada olemaolevate mehhanismide ülesehitust, et muuta need tulemuste ja mõju osas tulemuslikumaks;

221.  taunib FLEGTi tegevuskava aeglast rakendamist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 995/2010(18) (liidu puidumäärus) hilist vastuvõtmist ning komisjoni aeglust FLEGTi üldisest rahastamisest saadud õppetundidest õppimisel;

222.  kutsub komisjoni üles prioriseerima oma abialaseid jõupingutusi selgete eesmärkide ja kriteeriumide kaudu; kutsub komisjoni seepärast üles loobuma eri eelarvetest pärineva liidu rahastamise struktureerimisest ja kaaluma üheainsa, selgelt kindlaksmääratud eelarve kasutamist;

223.  kutsub komisjoni üles tugevdama kiiresti järelevalve ja korrapärase aruandluse abil läbipaistvus- ja aruandlusraamistikku, lisades sellele asjakohase edusammude hindamise; nõuab tungivalt, et komisjon kontrolliks lisaks liidu puidumääruse rakendamist liikmesriikides ja annaks selle kohta aru ning algataks kõnealuse määruse kohaldamise tagamiseks vajaduse korral kohtumenetluse;

224.  kutsub komisjoni üles ühtlustama ja paremini koordineerima liidu eri poliitikavaldkondade ja seotud teenuste raames oma jõupingutusi ebaseadusliku raiega võitlemiseks;

225.  tuletab meelde, et puidutoodete jälgitavust liidu ja puitu eksportivate riikide vahelise toimiva ja seaduslikult kehtestatud litsentsisüsteemi kaudu tuleks pidada pidevaks põhieesmärgiks, arvestades eelkõige kontrollikoja tuvastatud tegureid, nagu laialt levinud korruptsioon, nõrk õiguskord ning projektidega seotud riskide ja piirangute ebapiisav hindamine;

226.  kutsub komisjoni üles pidama läbirääkimisi puidu impordi standardite lisamise üle tulevastesse kahe- või mitmepoolsetesse kaubanduslepingutesse, et mitte õõnestada FLEGTi tegevuskava abil saavutatud edu puitu tootvates riikides;

227.  on seisukohal, et FLEGTi süsteemi juhtimisalaste puudujääkidega tuleks tegeleda kas FLEGT-meetme välishindamise kaudu või peaks seda tegema komisjon juhtumipõhiselt;

XVIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 14/2015 „Kas AKV riikide investeerimisrahastu annab lisaväärtust?“

228.  väljendab heameelt eriaruande üle, milles pühendutakse Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV) investeerimisrahastu lisaväärtusele, kuna see on konkreetne ja positiivne näide järelmeetmetest, mida kontrollikoda on võtnud pärast 2012. ja 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, mille käigus parlament palus koostada enne Euroopa Investeerimispanga (EIP) välismandaadi vahekokkuvõtte ja investeerimisrahastu vahekokkuvõtte koostamist eriaruande EIP välislaenutegevuse tulemuslikkuse ja kooskõla kohta liidu arengupoliitika ja -eesmärkidega;

229.  leiab, et taolise AKV riikide investeerimisrahastut käsitleva auditi lisamine kontrollikoja töökavasse on parlamendi ja kontrollikoja koostöö ning nende ühiskontrolli alase töö seisukohast hea tava;

230.  on arvamusel, et nimetatud auditiaruannet võib pidada tugipunktiks, kuna tegemist on kontrollikoja esimese auditiga selles konkreetses valdkonnas; peab kahetsusväärseks asjaolu, et AKV riikide investeerimisrahastut ei käsitleta kontrollikoja iga-aastase kinnitava avalduse auditi raames;

231.  võtab teadmiseks positiivsed järeldused selle kohta, et AKV riikide investeerimisrahastu ühtib liidu arengupoliitika eesmärkidega ja et sellel on majandusarengut kiirendav mõju; peab kiiduväärseks EIP ja komisjoni vahelist head koostööd eelkõige projektide leidmise ja valiku valdkonnas;

232.  peab siiski kahetsusväärseks, et kontrollikojal ei olnud võimalik AKV riikide investeerimisrahastu lisaväärtust täpsemalt kindlaks teha; palub seetõttu kontrollikojal tuua edaspidistes eriaruannetes rohkem konkreetseid näiteid ja mõned projektid eraldi välja tuua, et oma järeldusi ja soovitusi paremini illustreerida; palub kontrollikojal täiustada selle esimese kogemuse põhjal seda laadi rahastute finantsvõimenduse, majandusarengut kiirendava mõju ja lisaväärtuse hindamise vahendeid; palub kontrollikojal kaaluda lisaväärtuse olemasolu ka mitte üksnes klassikalise kolmiku (säästlikkus, tõhusus, tulemuslikkus) kaudu, vaid laiemas mõistes, mis hõlmab veel kolme osa (ökoloogia, võrdõiguslikkus ja eetika);

233.  nõustub kontrollikoja soovitustega; palub seetõttu komisjonil võtta kontrollikoja soovitusi arvesse oma tulevastes seadusandlikes ettepanekutes ja läbirääkimistel, nagu EIP välisvolituste läbivaatamine või Cotonou lepingu järgne leping;

234.  soovitab kohandada investeerimisrahastut ja EIP poliitikat kiiresti vastavalt COP21 tulemustele ja võimalikele 2015. aasta järgsetele aastatuhande arengueesmärkidele, et tagada liidu poliitika järjepidevus; on arvamusel, et võitlust kliimamuutuste vastu ning kõiki kliimamuutuste otseseid ja kaudseid tagajärgi, eriti maailma kõige vaesemates riikides, tuleks senisest enam tähtsustada;

235.  peab äärmiselt oluliseks, et EIP võtaks jätkuvalt aega hoolsuskohustuse põhimõtete jaoks, mis oleks ühendatud tulemuste hindamise vahenditega, et saada parem ülevaade finantsvahendajate ja abisaajate profiilist ning hinnata paremini ka projektide mõju lõplikele abisaajatele; palub EIP-l kontrollikoja soovitusi tõsiselt arvesse võtta ja parandada kehtivaid tavasid, et tugevdada AKV riikide investeerimisrahastu lisaväärtust;

236.  on arvamusel, et liidu maksumaksjate raha kasutamine ei peaks olema võimalik ilma parlamendi poolse eelarve täitmisele heakskiidu andmiseta; kordab seetõttu oma veendunud seisukohta, et AKV riikide investeerimisrahastu suhtes, mida liidu nimel haldab EIP, tuleks kohaldada parlamendi poolset eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, kuna investeerimisrahastut rahastatakse liidu maksumaksjate rahaga;

237.  märgib, et 2015. aastal on kavas uuendada ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3 osutatud kolmepoolset kokkulepet EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahelise koostöö kohta seoses meetoditega, mida kontrollikoda kasutab, et kontrollida EIP tegevust liidu ja liikmesriikide vahendite haldamisel; kordab oma seisukohta, et kontrollikoja volitusi tuleks sellega seoses laiendada kõigile uutele EIP rahastamisvahenditele, mis hõlmavad liidu või Euroopa Arengufondi avalikke rahalisi vahendeid;

XIX osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 15/2015 „AKV‑ELi energiarahastu toetus taastuvenergiale Ida‑Aafrikas“

238.  väljendab heameelt eriaruande üle, milles käsitletakse AKV-ELi energiarahastu toetust taastuvenergiale Ida-Aafrikas, ning esitab alljärgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

239.  väljendab heameelt asjaolu üle, et alates teisest energiarahastu raames esitatud toetustaotluste esitamise kutsest on tehtud kohustuslikuks esialgse teostatavusanalüüsi lisamine; rõhutab, et sellised teostatavusanalüüsid peaksid tuginema täpsetele ja realistlikele stsenaariumidele; rõhutab samuti, et stsenaariumid peaksid juba sisaldama prognoosi selle kohta, kuidas kohalikke kogukondi saab projekti elluviimisse kaasata, et parandada kohalikku isevastutust ja projekti edendamist;

240.  on arvamusel, et paremini tuleks kindlaks määrata seos projekti teostatavuse ning selle sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse vahel, et tagada mitte üksnes energiarahastu investeerimisprojektide tõhusus, sidusus ja nähtavus, vaid ka nende tulemuslikkus ja laiemad tulemused asjaomastes piirkondades;

241.  on seisukohal, et projektide ja nendega seotud riskide üle tuleks regulaarselt teostada järelevalvet, millega peaksid kaasnema kiired leevendusmeetmed, et vajaduse korral hankestrateegiat ning hangete valiku- ja rakendamisprotsessi kohandada; on seisukohal, et seirearuannetes esitatud tähelepanekuid tuleks kasutada järgmiste toetustaotluste esitamise kutsete läbiviimisel;

242.  palub energiarahastul tagada kohalike sidusrühmade, nt VVOde või kohalike kogukondade kaasamine kogu projektide kestvuse jooksul alates nende käivitamisest kuni lõpetamisele järgneva ajani, võttes arvesse konkreetsete projektidega seotud vajadusi; nõuab kohaliku suutlikkuse suurendamise jätkuvat toetamist koos nõuetekohase koolituse pakkumisega kogu projekti eluea vältel, mille peamine eesmärk on veelgi parandada kohalikku isevastutust ja edendada koordineerimist, et projekt püsiks pärast rahastamisperioodi lõppemist elujõuline ja jätkusuutlik;

243.  palub komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil (DG DEVCO) tagada, et koostööpartnerid vastavad kõigile projekti(de) elluviimist puudutava lisateabe päringutele; palub, et DG DEVCO keskenduks eriti koostööpartnerite võimalikule korruptsiooni ja/või pettusega seotud tegevusele, vältides samas ebavajalikku täiendavat halduskoormust; palub, et DG DEVCO korruptsiooni ja/või pettuse korral lepingud nõuetekohaselt lõpetaks ja otsiks asjaomases piirkonnas uued partnerid;

244.  palub komisjonil tagada poliitika sidusus ja tihe koostöö teiste selle valdkonna osalejatega, eelkõige ÜRO organitega ja algatusega „Säästev energia kõigi jaoks“ (SE4ALL), kuid mitte üksnes energiavaldkonnas, et saavutada parimad võimalikud tulemused asjaomases piirkonnas elavate inimeste ja keskkonna jaoks; on seisukohal, et kõikide projektide puhul tuleks nii palju kui võimalik ära kasutada sünergiat teiste kohapealsete projektidega, sealhulgas kavandamise etapis olevate projektidega, kui see on võimalik;

XX osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 16/2015 „Energiavarustuse kindluse parandamine energia siseturu arendamise kaudu: tuleb teha täiendavaid jõupingutusi“

245.  palub, et liikmesriigid kooskõlastaksid oma investeeringud energiataristusse ning oma energiaturgude reguleerimise viisi, et saavutada energia siseturu nõuetekohane ja järjepidev toimimine ning tagada liidu rahaliste vahendite optimaalne kasutamine;

246.  on seisukohal, et energiaturu reformid algavad liikmesriigi tasandil; on seisukohal, et ühiselt kokkulepitud energiapakettide, eelkõige kolmanda energiapaketi rakendamine looks tingimused energia siseturu väljakujundamiseks;

247.  arvestades tulevast piirkondlikku lähenemisviisi energiajulgeolekule, rõhutab selle olulisust, et iga liikmesriik oleks võimeline tagama, et tal on vajalik taristu energia eksportimiseks ja importimiseks, aga ka elektri ja gaasi transiitriigina toimimiseks;

248.  rõhutab, et kõik edaspidised liidu energiaprojektid peavad järgima liidu õigusakte ja energialiidu põhimõtteid: mitmekesisus, varustuskindlus, kättesaadavus, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus;

249.  on seisukohal, et naaberliikmesriikidega võrguühenduste tugevdamist ja parandamist tuleks käsitleda prioriteedina; ergutab kahesuunalise läbilaskevõimsuse (kahesuunaliste energiavoogude) väljaarendamist kõigis piiril asuvates ühenduspunktides, kaasates selleks liikmesriigid, mida koridor läbib;

250.  on seisukohal, et strateegiliste taristuprojektide rakendamine aitab kaasa keskpika ja pika ajaperioodi energiakindluse tagamisele;

251.  palub, et komisjon eraldaks Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile rohkem rahalisi vahendeid ja annaks talle vajalikud volitused, ning on seisukohal, et ametil tuleks lubada värvata lisatööjõudu, et võimaldada täielikku ja tõhusat järelevalvet energiaturgude üle;

XXI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 17/2015 „Komisjoni toetus noorte tegevuskavadele: ESFi vahendite ümbersuunamine õnnestus, ent tulemustele keskendumine on ebapiisav“

252.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle, toetab selles esitatud soovitusi ja on rahul, et komisjon need heaks kiidab ja neid tulevikus ka arvesse võtab; väljendab heameelt selle üle, et komisjon on rakendanud neid soovitusi oma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta õigusraamistikus, tagades nii raha parema kasutamise, seda tulemusraamistiku ja -reservi, eeltingimuste ning ühiste väljund- ja tulemusnäitajate kaudu;

253.  märgib, et noorte töötus on kogu liidus väga tõsine probleem ning sellega võitlemisele tuleks liidu ja riiklikul tasandil suunata asjakohased ressursid; ergutab liikmesriike tungivalt kasutama kättesaadavat liidu toetust;

254.  märgib, et noorte tegevuskavad olid suuresti poliitiline meede ja sellisena ka algselt välja kuulutatud ning nende eesmärk oli veenda liikmesriikide valitsusi kasutamata vahendeid ümber suunama, et vähendada noorte töötust, ilma seejuures täiendavaid haldus- ja/või õiguslikke menetlusi kehtestamata ega uusi vahendeid eraldamata;

255.  võtab teadmiseks selle ülesande poliitiliselt keeruka olemuse ja tunnustab noorte tegevuskavade head tööd juhtpoliitikute teadlikkuse suurendamisel, eri poliitiliste ja haldusasutuste kokkutoomisel ning nende veenmisel selles, et noorte töötuse küsimus tuleb seada teistest algatustest olulisemale kohale;

256.  rõhutab, et on vaja keskenduda tulemuslikkusele ja tulemustele, ning väljendab heameelt selle üle, et uus õigusraamistik 2014.–2020. aasta programmitöö perioodiks sisaldab sätteid, mille kohaselt liikmesriigid peavad oma tulemustest aru andma;

257.  märgib, et sageli on kõige rohkem rahastamist vajavad liikmesriigid ka nõrga haldussuutlikkusega, mille tõttu pööratakse põhitähelepanu investeerimiseesmärkide asemel projekti haldamisele;

258.  märgib, et investeeringute mõju jälgitakse endiselt suures osas kvantitatiivsete näitajate kaudu, mis ei kajasta hea hindamistava kõiki aspekte; märgib, et väljund ei ole sama, mis tulemus;

259.  kutsub komisjoni üles võtma kasutusele varajase hoiatamise mehhanismi kasutamata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide assigneeringute jaoks, nii et liikmesriikidel oleks piisavalt aega assigneeringute ümberpaigutamiseks noorte tööhõivemeetmetesse;

260.  ootab kontrollikoja aruannet „ELi noortegarantii rakendamine liikmesriikides“, mis peaks valmima 2017. aasta alguses, ja soovitab võtta selle tulemusi arvesse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel;

XXII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 20/2015 „Põllumajanduses mittetootlikeks investeeringuteks antava ELi maaelu arengu toetuse kulutõhusus“

261.  soovitab, et komisjon ergutaks liikmesriike tegema mittetootlikke investeeringuid koostoimes teiste maaelu arengu meetmete ja keskkonnakavadega ning et komisjon jälgiks rakendamist asjaomastes liikmesriikides iga-aastaste rakendamisaruannete alusel alates 2017. aastast;

262.  soovitab, et komisjon esitaks programmiperioodiks 2014–2020 liikmesriikidele mittetootlike investeeringute valikukriteeriume käsitlevad suunised ja veenduks selles, et nad rakendavad projektide valimisel asjakohaseid menetlusi; sellega seoses soovitab ka, et liikmesriigid tagaksid mittetootlike investeeringute valimise läbipaistvuse, avalikustamise ja tulemusliku rakendamise ning et nad kontrolliksid tõhusalt nende kriteeriumide täitmist;

263.  soovitab, et komisjon tagaks, et mittetootlike investeeringute panust liidu põllumajanduse keskkonnaeesmärkide saavutamisse kontrollitakse või vähemalt hinnatakse põhjalikumalt programmitöö perioodi 2014–2020 hindamiste raames;

264.  soovitab, et komisjon julgustaks ja abistaks neid liikmesriike, kus mittetootlikele investeeringutele antakse suures mahus toetust, määrama kindlaks kõige sagedamini toetatavate mittetootlike investeeringute spetsiifilised tulemusnäitajad, et tagada mittetootlike investeeringute kaudu liidu põllumajanduse keskkonnaeesmärkide saavutamisse antava panuse parem kontrollimine ja hindamine; nõuab sellega seoses, et liikmesriigid annaksid alates 2016. aasta juunist nende tulemusnäitajate kohta iga-aastastes rakendamisaruannetes aru ja lisaksid mittetootlike investeeringute tulemuste hindamise oma hindamiskavasse;

265.  soovitab, et komisjon esitaks täiendavad suunised selliste kriteeriumide kindlaks määramiseks, mille abil välja selgitada kõige kõrgema määra alusel toetust saavate mittetootlike investeeringute tulutootvad tunnused, ning et liikmesriigid määraksid need kriteeriumid viivitamata kindlaks ja järgiksid neid, et reguleerida toetuse intensiivsust;

266.  nõuab, et liikmesriigid rakendaksid viivitamata menetlusi tagamaks, et toetust saanud mittetootlike investeeringute kulud ei ületaks sarnast tüüpi kaupade, teenuste või ehitustööde turuhinda; on seisukohal, et sellega seoses peaksid liikmesriigid kehtestama sobivad võrdlusnäitajad ja/või võrdluskulud, millega mittetootlike investeeringute kulusid riikide halduskontrollide käigus süstemaatiliselt võrreldakse;

267.  soovitab, et komisjon kasutaks teavet, mille liikmesriigid on meetmete kontrollitavuse ja tõendatavuse kohta perioodi 2014–2020 MAKide heakskiitmiseks esitanud, tagamaks, et liikmesriigid kehtestavad asjakohased menetlused kulude mõistlikkuse kindlakstegemiseks ja rakendavad neid, ning kontrolliks, kas liikmesriigid rakendavad mõjusalt selleks ettenähtud kontrolli; soovitab ka, et komisjon lihtsustaks liikmesriikide vahel kulude mõistlikkuse kontrollimisega seotud heade tavade vahetamist;

268.  soovitab, et liikmesriigid määraksid enne perioodi 2014–2020 esimeste kohapealsete kontrollide tegemist kindlaks meetodi kontrollide käigus leitud vigade õigeaegseks koondamiseks ja põhjuste analüüsiks ning võtaksid meetmeid mittetootlike investeeringute toetuskava juhtimis- ja kontrollisüsteemide parandamiseks;

269.  soovitab, et komisjon võtaks arvesse kontrollikoja poolt kulude valdkonnas tuvastatud puuduseid ja võtaks koos liikmesriikidega asjakohaseid meetmeid selliste investeeringute nõuetekohase finantsjuhtimise tagamiseks;

XXIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 22/2015 „ELi järelevalve reitinguagentuuride üle – tugeval alusel, kuid mitte veel täiesti mõjus“

270.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride määrus)(19) eesmärk on kehtestada „ühtne regulatiivne lähenemisviis, et edendada krediidireitingualases tegevuses ausust, läbipaistvust, vastutustunnet, head valitsemistava ja sõltumatust, aidates parandada liidus antavate krediidireitingute kvaliteeti ja panustades siseturu sujuvasse toimimisse, saavutades ühtlasi tarbijate ja investorite kõrgetasemelise kaitse“ (reitinguagentuuride määruse artikkel 1);

271.  tunnistab, et kontrollikoda ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) on auditi ja soovituste mitme aspekti osas üksmeelsel arvamusel;

272.  peab tervitatavaks asjaolu, et ESMA lõi lühikese aja jooksul tugeva aluse reitinguagentuuride üle mõjusa järelevalve läbiviimiseks ELis; märgib siiski, et kontrollikoja arvamuse kohaselt on see menetlus tülikas, mis tuleneb selle määrusekohasest jagamisest kaheks osaks – täielikkuse ja vastavuskontrolli etapiks;

273.  jagab kontrollikoja arvamust, et ESMA peaks registreerimisprotsessi käigus asjakohaselt dokumenteerima kõigi krediidireitingu metoodikat puudutavate regulatiivsete nõuete hindamist ning et heakskiitmisprotsessi dokumente ei tuleks säilitada mitte ainult sisekirjavahetuses, vaid ka sihtotstarbelistes juhtumitoimikutes;

274.  peab tervitatavaks asjaolu, et kontrollikoda ja ESMA on ESMA riskipõhise lähenemisviisi osas üksmeelsel arvamusel; on seisukohal, et riskide kindlakstegemise protsess peaks olema läbipaistev, arusaadav ja jälgitav;

275.  on seisukohal, et kõik uurimised peaksid olema nõuetekohaselt dokumenteeritud, tõestamaks ja tagamaks, et kõiki järeldusi toetab tõendite piisav analüüs; märgib sellega seoses, et kontrollikoda soovitab luua sihtotstarbelise infotehnoloogilise järelevalvevahendi; võtab arvesse ESMA seisukohta, et tema praegused seirevahendid on olnud mõjusad; on siiski jätkuvalt veendunud, et sihtotstarbeline IT-vahend oleks parim viis hallata teavet läbipaistval, arusaadaval ja jälgitaval viisil, pidades silmas tavapärast tööjõu voolavust; nõuab seetõttu, et ESMA näeks oma eelarve planeerimisel ette sellise IT-vahendi kasutuselevõtmise;

276.  tuletab meelde, et reitinguagentuuride määruse üks eesmärk ja ülesanne on tagada sõltumatus ja vältida huvide konflikti (vt reitinguagentuuride määruse I lisa); usub seetõttu, et reitinguagentuurid peaksid kontrollima ka krediidireitingu analüütikute kauplemistegevust; on siiski seisukohal, et ESMA peaks struktureeritud viisil kontrollima süsteeme, mis on reitinguagentuurides huvide konfliktide lahendamiseks kehtestatud;

277.  juhib tähelepanu reitinguagentuuride määruse artiklile 23, kus on sätestatud, et „käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel ei mõjuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, komisjon ega liikmesriigi mis tahes ametiasutused krediidireitingute sisu ega metoodikat“; on seisukohal, et reitinguagentuuride metoodika rakendamist saab seetõttu pärast registreerimise lõppu jälgida ainult jooksvate järelevalvemenetlustega;

278.  nõustub, et ESMA peaks kontrollima reitinguagentuuride metoodika ülesehituse ja rakendamise kõiki olulisi aspekte, mida ei ole veel hõlmatud; on mures, et seda ülesannet ei saa vahendite vähesuse tõttu täies ulatuses täita;

279.  avaldab kahetsust, et praegune süsteem ei taga lekke korral tõhusat turgude kaitset, ning palub ESMA-l parandada oma kontrollisüsteemi, et vältida ja tõkestada tegevusi, mis võivad põhjustada turumoonutusi;

280.  avaldab kahetsust, et eurot reguleerivad eeskirjad ei taga, et kõik ESMA poolt registreeritud reitinguagentuurid oleksid võrdsel alusel; palub Euroopa Keskpangal ja ELi seadusandjal see olukord võimalikult kiiresti parandada;

281.  tunnistab, et keskne teabehoidla lisatakse 2013. aastal loodud Euroopa reitinguandmebaasi (reitinguagentuuride määruse artikkel 11a) ja see töö on käimas; palub ESMA-l tagada reitinguagentuuride esitatud andmete usaldusväärsus;

282.  palub ESMA-l jätkata reitinguagentuuride teabe avalikustamise viiside parandamist ja ühtlustamist;

283.  peab tervitatavaks asjaolu, et ESMA kavatseb jätkata oma veebisaidi täiustamist ja eelkõige avaldada kõik kohaldatavad õigusaktid ja asjaomased dokumendid ning muuta veebisaidi kasutajasõbralikumaks;

284.  märgib, et osa reitinguagentuuride määruse metoodikas kasutatud terminoloogiast võib jätta ruumi eri tõlgendustele ja seetõttu avaldada määruse rakendamisele negatiivset mõju; kutsub seetõttu ESMAt ja kontrollikoda üles edastama Euroopa Parlamendile ja komisjonile nimekirja õigusnormidest, mida võiks veel selgemaks muuta;

XXIV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 2/2016 „2014. aasta aruanne Euroopa Kontrollikoja eriaruannete põhjal võetud järelmeetmete kohta“

285.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 44st soovitusest 23 rakendati täielikult;

286.  väljendab samuti heameelt asjaolu üle, et komisjon üldjoontes aktsepteeris kontrollikoja poolt kõnealuses eriaruandes antud täiendavaid soovitusi;

287.  märgib siiski, et kontrollikoja arvates ei olnud 44st soovitusest 18 osaliselt ellu viidud või üldse ellu viidud või ei olnud nende elluviimist võimalik kontrollida:

   a) põllumajanduspoliitika valdkonnas (10 soovitust) puudutasid soovituste järelmeetmed peamiselt komisjoni ja liikmesriike ning komisjoni arvates oli tema oma kohustused täitnud;
   b) sotsiaalpoliitika valdkonnas (2 soovitust), mille puhul eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, oli kontrollikoda seisukohal, et tulemuslikkust ja tõhusust ei mõõdetud piisavalt;
   c) välissuhete valdkonnas (3 soovitust) oli kontrollikoda seisukohal, et komisjon peaks projektikulude mõistlikkust otse hindama ja vähem tuginema rahvusvaheliste organisatsioonide turualastele teadmistele; ja et komisjon oleks pidanud parandama arenguabiprogrammide teabesüsteemi (CRIS) kvaliteeti ja turvalisust; ning
   d) konkurentsi valdkonnas (3 soovitust) oli kontrollikoda arvamusel, et eeluurimisi tuleks paremini juhtida, põhjendamata kaebuste arvu vähendada ja riigiabi aruandluse liidest (SARI) parandada;

288.  rõhutab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni seisukohast ei ole aktsepteeritav, kui komisjon ja kontrollikoda jõuavad ärakuulamismenetluse lõpuks erinevatele järeldustele; palub seetõttu mõlemal institutsioonil sellist tulemust vältida;

289.  palub kontrollikojal oma soovitustes selgelt välja tuua, milliseid meetmeid oodatakse komisjonilt ja milliseid meetmeid oodatakse liikmesriikidelt;

290.  palub kontrollikojal töötada koos riiklike auditeerimisasutustega välja süsteem, mis võimaldab kontrollikojal hinnata liikmesriikide poolt tema soovituste osas võetud järelmeetmeid;

291.  rõhutab, et Euroopa Parlament ei ole saanud rahuldavat selgitust selle kohta, miks komisjon pidas pikki aastaid väga oluliseks seda, et peadirektoraatidel oleksid oma siseauditi üksused, kui 2015. aasta aprillis ühendas ta siseauditi üksused uuesti siseauditi talituseks;

o
o   o

292.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 51, 20.2.2014.
(2) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(3) ELT C 373, 10.11.2015, lk 1.
(4) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0147.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) Vt eriaruande I lisa: Euroopa Kontrollikoja koostatud kontrollnimekirjad kontrollisüsteemide ülesehituse hindamiseks seoses maaelu arengu kulusid ohustavate riskidega.
(8) Eriaruanne nr 1/2014 „ELi toetatud ühiskondliku linnatranspordi projektide mõjusus“ ja eriaruanne nr 21/2014 „ELi rahastatud investeeringud lennujaamade infrastruktuuri: kuludele vastav tulu jäi saamata“.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013 määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa Ühendamise Rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).
(11) Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).
(12) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/57/EL turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta (turukuritarvituse direktiiv) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 179).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).


2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufond
PDF 256kWORD 72k
Otsus
Otsus
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2203(DEC))
P8_TA(2016)0149A8-0137/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta raamatupidamise aruannet ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2015)0379 – C8-0248/2015),

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondi kohta (COM(2015)0295),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) eelarveaastal 2014 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2014. aastal (05219/2016 – C8-0036/2016, 05220/2016 – C8-0037/2016, 05223/2016 – C8-0038/2016, 05224/2016 – C8-0039/2016),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2015)0505) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0194 ja SWD(2015)0195),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous(3) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Burkina Fasos Ouagadougous(4),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“)(5),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(6) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(7) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(8) artiklit 11,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa)(9) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel)(10) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes)(11) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(12) artiklit 50,

–  võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(13) artiklit 48,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0137/2016),

1.  annab komisjonile heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2015/2203(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta raamatupidamise aruannet ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2015)0379 – C8-0248/2015),

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondi kohta (COM(2015)0295),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) eelarveaastal 2014 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(14),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(15) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2014. aastal (05219/2016 – C8-0036/2016, 05220/2016 – C8-0037/2016, 05223/2016 – C8-0038/2016, 05224/2016 – C8-0039/2016),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2015)0505) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0194 ja SWD(2015)0195),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous(16) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Burkina Fasos Ouagadougous(17),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“)(18),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(19) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(20) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(21) artiklit 11,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa)(22) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel)(23) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes)(24) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(25) artiklit 50,

–  võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(26) artiklit 48,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8‑0137/2016),

1.  märgib, et 8., 9. 10. ja 11. Euroopa Arengufondi lõplikku raamatupidamise aastaaruannet iseloomustavad kontrollikoja aastaaruande tabelis 2 esitatud näitajad;

2.  annab heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT C 373, 10.11.2015, lk 289.
(2) ELT C 379, 13.11.2015, lk 124.
(3) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
(4) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.
(5) ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.
(6) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.
(7) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.
(8) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.
(9) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.
(10) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.
(11) ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.
(12) ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.
(13) ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.
(14) ELT C 373, 10.11.2015, lk 289.
(15) ELT C 379, 13.11.2015, lk 124.
(16) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
(17) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.
(18) ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.
(19) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.
(20) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.
(21) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.
(22) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.
(23) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.
(24) ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.
(25) ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.
(26) ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.


Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Parlament
PDF 403kWORD 211k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament (2015/2155(DEC))
P8_TA(2016)0150A8-0135/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet COM(2015)0377 – C8-0200/2015)(2),

–  võttes arvesse 2014. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament(3),

–  võttes arvesse siseaudiitori 2014. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse juhatuse 27. aprilli 2005. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta(7), eriti selle artiklit 13,

–  võttes arvesse juhatuse 16. juuni 2014. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta(8), eriti selle artiklit 22,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0135/2016),

A.  arvestades, et president võttis Euroopa Parlamendi 2014. aasta raamatupidamisaruande vastu 8. juulil 2015. aastal;

B.  arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitas 18. septembril 2015. aastal, et ta on piisavalt kindel, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks ette nähtud vahendeid on kasutatud ettenähtud eesmärkidel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

C.  arvestades, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 166 lõike 1 kohaselt on nõutav, et kõik liidu institutsioonid võtaksid kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

1.  annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (2015/2155(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0135/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi peaarvepidaja kinnitas 2014. aasta lõpliku raamatupidamisaruande tõendamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamisaruanne annab Euroopa Parlamendi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate ning et ta ei ole teadlik küsimustest, mis vajaksid reservatsioonide esitamist;

B.  arvestades, et kontrollikoda jõudis audititööle tuginedes järeldusele, et auditi käigus ei leitud institutsioonide ja organite valitud süsteemides ja aasta tegevusaruannetes olulisi puudusi;

C.  arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti Euroopa Parlamendi administratsioonile küsimustik ning saabunud vastuseid arutati eelarvekontrollikomisjonis eelarve eest vastutavate asepresidentide, peasekretäri ja siseaudiitori osavõtul;

D.  arvestades, et avaliku sektori rahaliste vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja mõjusust annab alati parandada ning kontroll on vajalik selleks, et tagada poliitilise juhtkonna ja Euroopa Parlamendi administratsiooni vastutus liidu kodanike ees;

Euroopa Parlamendi raamatupidamisaruanne

1.  märgib, et Euroopa Parlamendi lõplike assigneeringute kogusumma oli 2014. aastal 1 755 631 742 eurot ehk 20,13 % mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 5, mis on eraldatud liidu institutsioonide 2014. aasta halduskuludeks tervikuna, ja mis on 0,3 % suurem summa kui 2013. aasta eelarves (1 750 463 939 eurot);

2.  märgib, et 31. detsembri 2014. aasta seisuga raamatupidamisarvestusse kantud kogutulu oli 174 436 852 eurot (2013. aastal 158 117 371 eurot), sealhulgas 26 979 032 eurot sihtotstarbelist tulu (2013. aastal 25 991 783 eurot);

3.  märgib, et 72 % kulukohustuste kogumahust oli 2014. aastal seotud nelja peatükiga: peatükk 1 0 (institutsiooni liikmed), peatükk 1 2 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 2 0 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 4 2 (parlamendiliikmete assistentide kulud);

4.  võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2014. aastal suleti:

(a)  Kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2014. aastaks ette nähtud assigneeringud:

1 755 631 742

2013. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

734 000

2013. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud:

277 774 604

2014. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud:

26 979 032

2013. aastast üle kantud, sihtotstarbelistele tulule vastavad assigneeringud:

106 934 452

Kokku:

2 168 053 830

(b)  Assigneeringute kasutamine 2014. aastal (eurodes)

kulukohustused

2 138 652 789

tehtud maksed

1 742 390 229

automaatselt üle kantud assigneeringud,

sealhulgas sihtotstarbelisest tulust eraldatud assigneeringud

383 988 975

mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

0

tühistatud assigneeringud

39 918 558

(c)  Tulu (eurodes)

2014. aastal saadud tulu:

174 436 852

(d)  Bilansi summa 31. detsembri 2014. aasta seisuga (eurodes)

1 476 824 398

5.  märgib, et 71 500 000 eurot paigutati ümber määratlemata otstarbega assigneeringute rubriikidest ja muudest allikatest, et aidata rahastada Konrad Adenaueri hoone iga-aastaseid liisingumakseid Luxembourgis ning hoone laiendamist ja ajakohastamist; märgib, et see moodustab 4 % 2014. aasta lõplikest assigneeringutest;

Kontrollikoja arvamused 2014. aasta raamatupidamisaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.  tuletab meelde, et kontrollikoda koostab erihinnangu kõikide liidu institutsioonide, sh Euroopa Parlamendi haldus- ja muude kulude kui ühtse poliitikavaldkondade rühma kohta ning üldiselt nähtub auditi materjalidest, et halduskulude puhul ei ole vigu tehtud olulisel määral; võtab teadmiseks, et tehingute kontroll näitab, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 (haldus) hinnanguline veamäär on 0,5 % (väiksem kui 1 % 2013. aastal);

7.  tuletab meelde, et auditi käigus kontrolliti 129-st maksetehingust koosnenud valimit, millest 92 olid palga- ja pensionimaksed, nendega seotud toetuste ning muude personalikulude maksed, 14 hooneid hõlmavate lepingutega seotud maksed ja 23 muude kuludega (energia, teabeedastus, infotehnoloogia jne) seotud maksed; toonitab, et auditeeritud 129-st tehingust oli vigu 20s (15,5 %); võtab teadmiseks, et 12 kvantifitseeritava vea osas on hinnanguline veamäär 0,5 %;

8.  rõhutab kontrollikoja soovitust, et Euroopa Parlament peaks tõhustama Euroopa tasandi erakondade poolt liikmesorganisatsioonidele hüvitatud kulude kontrolle, töötama erakondade jaoks välja asjakohased riigihanke-eeskirjad ning jälgima nende kohaldamist asjakohaste kontrollide ja paremate juhiste abil; nõuab Euroopa tasandi erakondade kulutuste täielikku läbipaistvust ja seda, et pädev parlamendikomisjon uuriks ja arutaks seda teavet üksikasjalikult eelarve täitmisele heakskiidu andmise tavamenetluse raames;

Siseaudiitori aastaaruanne

9.  märgib, et siseaudiitor esitas 25. jaanuaril 2016. aastal toimunud kohtumisel pädeva parlamendikomisjoniga oma 16. juulil 2015. aastal allkirjastatud aastaaruande ja selgitas, et 2014. aastal koostas ta Euroopa Parlamendi administratsiooni kohta järgmised auditid:

   siseauditiaruannete lõpuleviimata meetmete horisontaalne järelkontroll – I ja II etapp 2014. aastal;
   konsulteerimine seoses demokraatia toetamise direktoraadi (DG EXPO) sisejuhtimis- ja sisekontrollimenetlustega;
   Konrad Adenaueri hoone projekti korrapärane läbivaatamine – vt „II etapp: raporti projektikulude hindamine, aruandlus ja kontroll“;
   parlamendiliikmete palkade ja üleminekutoetuste audit;
   toetuste protsessi audit kommunikatsiooni peadirektoraadis (DG COMM);
   IT infrastruktuuri ja toimingute infosüsteemide audit – vt „1. ülesanne – esimene aruanne: ressursside optimeerimine ja IT järjepidevus“;
   mitmekeelsuse eeskirja täitmise audit suulise tõlke teenuste osas;

10.  toonitab, et siseaudiitor jõudis toetuste protsessi kontrollimisel järeldusele, et teatavaid juhtimis- ja kontrollimenetlusi on võimalik olulisel määral parandada ja seeläbi saada suurem kindlus, et saavutatakse toetusprogrammi eesmärgid, tehes järgmist:

   tagades selle, et mitmeaastane toetuste programm on täielikult kooskõlas institutsiooni pikaajalise kommunikatsioonistrateegiaga ja toetab selle eesmärke;
   tagades, et programmi lisandväärtust mõõdetakse asjakohaste tulemusnäitajate ja -vahenditega;
   sõlmides lepinguid piiratuma arvu strateegiliste partneritega, kes suudavad pakkuda välja tegevuskava, mis kataks kogu partnerluslepingu kehtivusaja;
   parandades esitatud projektide hindamist, määrates kindlaks kõigis hindamiskomisjonides kasutatava ühtse hindamismetoodika;
   parandades lõpuleviidud projektide finants- ja toimivushindamist lõppmakse etapis, et hinnata, kas tegevus on viidud ellu esialgsete eesmärkide kohaselt;

Euroopa Parlamendi sisekontrolliraamistiku audit

11.  märgib, et 2014. aasta lõpuks oli saavutatud olulist edu ja algselt kokku lepitud 452-st sisekontrolliraamistiku meetmest oli lõpule viimata veel vaid neli; kutsub siseaudiitorit üles hoidma eelarvekontrollikomisjoni kursis ülejäänud meetmete osas saavutatud edusammudega;

2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

12.  võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati eelarvekontrollikomisjonile 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta(9) 15. oktoobril 2015. aastal; tunneb heameelt esitluse üle, mille raames peasekretär käsitles selles resolutsioonis tõstatatud eri küsimusi ja esitatud nõudmisi, ning seejärel parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse üle;

13.  märgib, et Euroopa Parlamendi eelarve täimisele heakskiidu andmist käsitleva raporti projekti esitamise kuupäeva ja peasekretärile täiendavate küsimuste esitamise aja vahel valitses ebakõla;

14.  võtab teadmiseks peasekretäri vastuse rakenduse ePetition parlamendiliikmetele ja üldsusele kättesaadavuse kohta; palub peasekretäril Euroopa Parlamenti teavitada õigusteenistuse konsulteerimise tulemustest ning hinnata rakenduse kättesaadavuse laiendamisega seotud tehnilisi ja eelarvekulusid;

15.  tuletab meelde, et sööklateenuste eesmärk on pakkuda parlamendiliikmetele ja töötajatele kiiret toitlustusteenust; tunneb muret selle pärast, et tippkoormuse ajal, eriti Strasbourgi täiskogu istungi nädalal on sööklates ruum piiratud; tunneb heameelt uue väliala kasutuselevõtu üle, millega kõnealune probleem osaliselt lahendatakse siis, kui ilm seda võimaldab; palub administratsioonil Strasbourgi sööklat veelgi parandada kogu olemasoleva pinna tõhusama kasutamise kaudu;

16.  märgib, et Euroopa Parlament hakkas kohaldama toitlustusteenuste suhtes fikseeritud hinnaga lepinguid; juhib tähelepanu, et toitlustusteenusteks vajaminevad eelarvevahendid olid üsna piiratud ja moodustasid vaid 0,23 % aastaeelarvest; ootab, et pärast pakutavate menüüde korduvat ja olulist kallinemist jäävad hinnad Euroopa Parlamendi toitlustuspunktides stabiilseks;

17.  võtab teadmiseks, et 2015. aastal sõlmitud uued Brüsseli toitlustusteenuste lepingud ei näe enam ette ainuõiguslikku lepingut ühe toitlustusteenuste pakkujaga; eeldab, et kavandatud väiksemate toitlustuspunktide käitamine Brüsselis korraldatakse VKEsid kaasates ja viisil, millega edendatakse toitlustusteenuste pakkujate hulgas mitmekesisust, et kindlustada kvaliteetne teenus taskukohase hinnaga;

18.  märgib murelikult, et kuna hinnatase on tõusnud, on see toonud kaasa õigustamatult ebasoodsad hinnad eriti assistentide, praktikantide ja külastajate jaoks; toonitab, et hinnatõus on toonud kaasa selle, et hinnad on nüüd parlamendis praktiliselt võrdväärsed hindadega ümbritsevates restoranides ja baarides; märgib lisaks murega, et kuigi hinnad on tõusnud, on toidu kvaliteet märkimisväärselt halvenenud;

19.  on seisukohal, et arvukate valimisringkondades tehtava töö nädalate ja täiskogu istungite nädalate jooksul ei kasutata sööklaid ja kohvikuid täismahus; soovitab toitlustusettevõtetega sõlmitavates lepingutes võtta arvesse võimalust kasutada kõnealuseid teenuseid osutavaid töötajaid mujal nende nädalate jooksul, mil kõik sööklad ja kohvikud ei ole avatud;

20.  palub administratsioonil koostada hinnang ja esitada ettepanek hindade süsteemi kohta, milles kombineeritakse uusi eeskirju ja tagatakse samas soodustuste võimalus praktikantidele koos taskukohase menüüvalikuga;

21.  on pettunud, et administratsioon ei ole suuteline esitama andmeid parlamenditöö eri päevadel ja nädalatel serveeritavate toidukordade muutuva arvu kohta; imestab, kuidas on võimalik lepinguosalisi kontrollida, kui selline alusteave ei ole kättesaadav; kutsub administratsiooni üles tegema vastutavale komisjonile kättesaadavaks 26. septembril 2015 jõustunud toitlustusteenuste leping ja esitama üksikasjalikud andmed serveeritavate toidukordade kohta;

22.  rõhutab, et 11. juulil 2014. aastal vastu võetud kontrollikoja aruandes märgitakse, et liidu eelarvest oleks võimalik kokku hoida ligikaudu 114 miljonit eurot aastas, kui parlament tsentraliseeriks oma tegevust; kordab oma üleskutset Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegeleda pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks vajadusega töötada välja parlamendi ühe töökoha tegevuskava, nagu parlament on juba mitmes varasemas resolutsioonis märkinud;

2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine

23.  tunnustab eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja eelarvekontrollikomisjoni vahel kontrollikoja liikmete ja siseaudiitori osavõtul 4. veebruaril 2016. aastal peetud arvamuste vahetuse kvaliteeti; tunneb heameelt selle üle, et peasekretär on olnud kättesaadav, ja nõuab rohkem võimalusi temaga eelarvekontrollikomisjonis arvamuste vahetuse pidamiseks Euroopa Parlamendi eelarvet mõjutavate küsimuste teemal;

24.  võtab teadmiseks koostöölepingu allkirjastamise Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega 5. veebruaril 2014. aastal; nõuab, et kolme institutsiooni vahel jagatavate teenuste toimimise kohta koostataks üksikasjalikud erisätted; rõhutab, et lepingu rakendamine peab olema tasakaalus ja kolmele institutsioonile võrdselt kasulik; nõuab, et lepingu vahekokkuvõte hõlmaks iga institutsiooni hinnangut sellele, milline on lepingu mõju inimressursside, koostoime, lisaväärtuse ja sisulise poole seisukohast ning et selles esitataks üksikasjalik ülevaade lepingust tuleneva kokkuhoiu ja/või eelarvekulude suurenemise kohta, pöörates eritähelepanu töötajatega seotud peatükkidele; palub, et teda hoitaks jätkuvalt kursis lepingu järelmeetmetega;

25.  tuletab meelde, et kõnealuse lepingu raames paigutatakse Euroopa Parlamenti ümber kuni 80 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee ametnikku (tõlketeenistusest ja assistentide hulgast), kes hakkavad tööle uues Euroopa Parlamendi uuringuteenistuses; on arvamusel, et see ümberpaigutamine peaks võimaldama suurendada parlamendisisest materjali tootmist, mistõttu läheb vähem eelarvevahendeid uuringute või hinnangute sisseostmisele; märgib murelikult, et selle lepingu alusel on parlamendi uuringuteenistusse praeguseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest ümber paigutatud 25 töötajat ja Regioonide Komiteest 24 töötajat, kes on valdavalt pensionieale väga lähedal, mille tulemusena saavutavad kaks viimatinimetatud institutsiooni märkimisväärse kokkuhoiu töötajatega seotud eelarvepeatükkides, samas kui parlamendi eelarve suureneb märkimisväärselt nii lühiajalises (palgad) kui ka keskpikas ja pikas perspektiivis (pensionid);

26.  tunneb heameelt iga parlamendiliikme kodulehel teenuseosutajate nimede avalikustamise üle koos üksikasjaliku teabega asjaomase parlamendiliikme poolt tööle võetud parlamendiliikmete registreeritud assistentide ja kohalike assistentide kohta;

27.  taunib kohustuste üleandmist administratsioonilt parlamendiliikmete büroodele; nõuab, et administratsioon vaataks üle, millised kohustused (nt vastutus praktikantide kindlustamise eest) saaks anda tagasi administratsioonile;

28.  rõhutab vajadust muuta Euroopa Parlamendi siseste otsustusorganite, eelkõige juhatuse töö läbipaistvamaks ja avatumaks; nõuab, et kohtumiste päevakorrad ja protokollid avaldataks internetis ning edastataks korrapäraselt ja õigeaegselt parlamendiliikmetele;

29.  juhib tähelepanu sellele, et parlamendiliikmete büroode halduskoormus on kasvanud ka üldisemas plaanis, ning palub, et parlamendi sisemenetlusteks, nt uute assistentide töölevõtuks kasutatavaid vorme ratsionaliseeritaks;

30.  märgib, et pärast märkimisväärset viivitust võeti rikkumisest teatamise sise-eeskiri vastu ja see kehtib alates 2016. aasta jaanuarist; väljendab muret rikkumistest teatajatele võimaldatava kaitse puudumise pärast ja palub parlamendil tagada nende õiguste täielik austamine; palub, et juhatus laiendaks rikkumisest teatamise sise-eeskirjade kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka parlamendiliikmete registreeritud assistente, ja nõuab samaväärsete siseriiklike õigusaktide kohaldamist kohalike assistentide suhtes;

31.  nõuab, et täpsustataks seda, mis vormis toimub ametlik ja mitteametlik koostöö OLAFiga parlamendiliikmete aruannetega seoses; juhib tähelepanu sellele, et kolmandatele pooltele on teavet edastatud vähemalt ühel juhul; on seisukohal, et see on vastuolus parlamendiliikmete mandaadi sõltumatusega;

32.  märgib, et raske oli täielikult eristada presidendi poliitilist tegevust tema ettevalmistustest juhtida esinumbrina oma parteid Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimistel ja et keeruline oli seda eristada ka teiste esinumbrite puhul; on seisukohal, et neid kahte rolli ei ole ühemõtteliselt eristatud; nõuab ametikandjate ja Euroopa Parlamendi valimiskampaania käigus kandideerijate ülesannete selget eristamist; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Parlamendi töötajaid kasutati vähemalt kaudselt kampaania ettevalmistamisel, ja nõuab meetmeid tagamaks, et edaspidi seda enam ei juhtuks; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et president muutis Euroopa Parlamendi presidendi Twitteri profiili oma isiklikuks profiiliks ja kasutas seda kampaania ajal;

33.  volitab parlamendi uuringuteenistust koostama võrdleva analüüsi muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja liikmesriikide valimiskampaaniates (peaministri, peasekretäri, kantsleri jne valimised) osalevate kandidaatide sobivust käsitleva õigusraamistiku kohta;

34.  märgib, et presidendi ametlikud rahvusvahelised lähetused 22. jaanuarist 18. aprillini toimusid valdavalt sotsialistlike parteide ja organisatsioonidega seotud valitsusesindustesse ja ametlikesse esindustesse; nõuab selle kohta lisateavet;

35.  nõuab lisateavet kõigi esinumbrite kampaaniate kohta, eriti selle kohta, kas neis osales ametnikke ja muid koosseisulisi töötajaid, kes ei viibinud valimiskampaania ajal puhkusel; tunneb heameelt presidendi antud täiendava teabe üle ja palub sama suurt läbipaistvust teistelt kandidaatidelt;

Üldkulude hüvitis

36.  tuletab meelde, et üldkulude hüvitis on mõeldud kulude katmiseks parlamendiliikme valimisliikmesriigis, nt büroo üüri, seadmete, kontoritarvete, dokumentide või ürituste logistilise korraldamisega seotud kulude katmiseks; võtab teadmiseks, et parlamendiliikmete mandaadiga seotud toetuste kontrollimise põhjalik süsteem tähendaks 40 kuni 75 uue haldustasandi ametikoha loomist, mis läheks töötajate arvu vähendamise kavaga vastuollu;

37.  toetab täielikku läbipaistvust üldkulude hüvitise osas, et võimaldada Euroopa kodanikel omada Euroopa Parlamendi liikmete üldkuludest ülevaadet; nõuab tungivalt, et juhatus vaataks läbi nimekirja kuludest, mida on lubatud üldkulude hüvitisest välja maksta;

38.  kordab üleskutset suuremale läbipaistvusele parlamendiliikmete üldkulude hüvitise osas; palub juhatusel tegeleda nimetatud hüvitise raames lubatud kulude aruandluse täpsemate eeskirjade väljatöötamisega, nii et see ei tekita parlamendiliikmetele lisakulusid ega suuremat halduskoormust;

39.  tuletab juhatusele meelde, et üldkulude hüvitis vajab kiiret auditeerimist;

Külastajate rühmade toetussüsteemi haldamine

40.  tunneb heameelt parlamendi külastajate rühmade toetuste parema kooskõlla viimise üle selleks tegelikult tehtud kulutustega; tunneb siiski sügavat muret asjaolu pärast, et see on parlamendi siseaudiitori poolt ainus „kriitiliseks“ hinnatud meede;

41.  tunneb muret, et külastajate rühmadega seotud rahalised vahendid maksti 2014. aastal endiselt välja peamiselt sularahas; 2013. aastal maksti kulud summas 24 593 928,16 eurot välja 73,14 % ulatuses sularahas ja 26,86 % ulatuses pangaülekandega; 2014. aastal maksti kulud summas 22 281 749,46 eurot välja 71,15 % ulatuses sularahas ja 28,85 % ulatuses pangaülekandega;

42.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja ülevaatearuandes liidu eelarve finantsjuhtimise kohta anti teada, et külastajate rühmade kulude hüvitamiseks tehtud sularahamaksed on murettekitavad ja riskantsed; nõuab seetõttu, et külastajate rühmade kulude hüvitamisel piirataks sularahamakseid nii palju kui võimalik; juhib tähelepanu sellest parlamendi mainele tulenevale suurele ohule ning külastajate rühmadele tehtavate sularahamaksetega kaasnevale märkimisväärsele turvaohule; võtab teadmiseks need praktilised probleemid ja kutsub üles hindama tõhusaid alternatiivseid meetodeid maksete tegemiseks enne külastajate rühmade vastuvõtmist reguleerivate uute eeskirjade vastuvõtmist;

Läbipaistvusregister ja huvide konfliktid

43.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on alustanud avalikke konsultatsioone seoses komisjoni ja Euroopa Parlamendi praeguse läbipaistvusregistri läbivaatamise ja selle laiendamisega nii, et see hõlmaks ka nõukogu; nõuab, et pärast avalikke konsultatsioone loodaks viivitamata institutsioonidevaheline töörühm, et koostada ettepanekuid registri, sellega seotud käitumisjuhendi ja nende toimimise läbivaatamise kohta;

44.  nõuab ühtlasi Euroopa Parlamendi administratsioonilt sellise aruande koostamist, milles on välja toodud, millised asjaomaste Euroopa vabaühenduste endised juhid, peadirektorid, direktorid ja juhatuse liikmed on nüüd Euroopa Parlamendi liikmed;

45.  nõuab Euroopa Parlamendi administratsioonilt aruannet parlamendi hoonete kasutamise kohta huvirühmade ja muude välisorganisatsioonide poolt; palub juhatusel uurida nende ürituste kokkusobivust parlamendi tööga, tagades samas, et Euroopa Parlament oleks jätkuvalt institutsioon, mis on avatud kodanikuühiskonnaga arvamuste vahetuseks ja avalikeks mõttevahetusteks;

46.  tuletab meelde, et parlamendiliikmetel on kohustus teavitada administratsiooni viivitamata mis tahes muudatustest nende majanduslike huvide deklaratsioonides; peab kahetsusväärseks seda, et 2014. aastal valitud parlamendiliikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid pandi Euroopa Parlamendi veebisaidile üles väga hilja;

47.  nõuab tungivalt, et Euroopa Parlament võtaks vastu eeskirjad, et avaldada kogu lobistide / huvide esindajate poolt poliitika kavanditesse, õigusaktidesse ja muudatusettepanekutesse antud panus nn seadusandliku jalajäljena;

48.  palub juhatusel luua seda soovivatele parlamendiliikmetele tehnilise võimaluse avaldada oma ametlikul veebilehel oma ajakavasid ja eelkõige lobistidega korraldatavaid kohtumisi;

Liidu sisepoliitika peadirektoraat ja liidu välispoliitika peadirektoraat

49.  märgib, et delegatsioonide, parlamentaarsete ühisassambleede, ajutiste delegatsioonide ja valimisvaatlusmissioonide kulud väljaspool liitu vähenesid 2013. aasta 5 794 360 eurolt 2014. aastal 1 351 212 euroni Euroopa Parlamendi poolt eespool nimetatud resolutsioonis 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta esitatud märkuste ja asjaolu tõttu, et parlamendi kahe koosseisu ametiaegade vahetumise ajal vähenesid ametireisid, kuna mitme kuu jooksul ei toimunud ühtegi delegatsiooni lähetust; kritiseerib siiski asjaolu, et mõned parlamendi lähetused, eriti kaugetesse sihtkohtadesse, olid ülemäära kulukad; ootab, et nende kulutuste kohta antaks lisaselgitusi ja neid tulevikus vähendataks, ning nõuab iga-aastases tegevusaruandes iga lähetuse kulusid käsitlevate üksikasjade avaldamist;

50.  on veendunud, et kaaluda tuleks seda, kuidas selliseid IT-vahendeid nagu videokonverentsid saaks kasutada delegatsioonide lähetuste arvu vähendamiseks;

51.  nõuab viivitamatult parlamentidevaheliste delegatsioonide veebisaitide arendamist ja nende sisu täiendamist; peab ka väga oluliseks, kui eelarve seda võimaldab, edastada delegatsioonide avalikke koosolekuid sarnaselt parlamendikomisjonide koosolekutele otse veebiülekannete kaudu;

Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat

52.  tuletab meelde, et uus parlamendiliikmete uuringuteenistus hakkas pakkuma parlamendiliikmete jaoks individuaalselt teostatud uuringuid ülevaadete koostamise abil kõikide olulisemate poliitikavaldkondade kohta; juhib tähelepanu, et esimesel täismahulisel tegevusaastal koostas uuringuteenistus rohkem kui 450 väljaannet, vastas parlamendiliikmete esitatud 1 675 uuringutaotlusele ning tegeles 745 sarnase taotlusega, mille esitasid muud kliendid Euroopa Parlamendis; märgib, et see teenistus võimaldab tutvuda suures mahus asjakohase teabega, mis peaks oluliselt vähendama välisekspertide kasutamist ja seeläbi võimaldama märkimisväärset kokkuhoidu; nõuab, et kõigi võtmetähtsusega valdkondade ülevaated tõlgitaks liikmesriikide ametlikesse keeltesse;

53.  teeb ettepaneku määrata selgemalt kindlaks eri teenusvaldkondade (uuringuteenistus, mõjuhinnang) ülesanded ja teha need vastutusvaldkonnad parlamendiliikmetele teatavaks;

54.  soovitab mõju eelhindamise üksusel tutvustada e-posti teel suurepäraseid teenuseid, mida see üksus on suuteline parlamendikomisjonide liikmetele ja raportööridele pakkuma, ning oma töömeetodeid; julgustab korraldama koolitusi parlamendiliikmete nõunikele ja assistentidele; nõuab selles valdkonnas kasutada oleva inimressursi olulist parandamist, kuna see aitab olulisel määral kaasa parlamendi suutlikkusele osaleda otsustamisprotsessis võrdse partnerina;

55.  tunneb heameelt asjaolu üle, et seni ei ole esitatud ühtegi kaebust, et mõjuhinnangud oleksid ühekülgsed, ja kutsub üksust üles jätkuvalt tagama selles küsimuses neutraalsuse;

56.  nõuab tungivalt, et parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat eristaks veelgi rohkem oma väljaanded Euroopa Parlamendi ametlikest seisukohtadest, et vältida segadust avalikkuses ja meedias; tunneb heameelt kõigile väljaannetele vastutuse välistamist käsitleva märkuse lisamise üle; palub, et parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat muudaks selle paremini nähtavaks, mitte ei jätaks seda üksnes viimasele lehele, ja võtaks kasutusele täiendavad elemendid, mis võimaldavad väljaandeid Euroopa Parlamendi ametlikult vastu võetud seisukohtadest hõlpsasti eristada;

Kommunikatsiooni peadirektoraat

57.  märgib, et VoteWatch sai Euroopa Parlamendi valimistega seotud eriprojektide kaasrahastamiseks kahel korral toetust (149 172 eurot 2012. aastal ja 350 000 eurot 2013. aastal); palub hinnata nendest projektidest saadud lisaväärtust;

58.  tunneb muret selle pärast, et parlamendi kommunikatsioonitegevus ei ole andnud tõelisi tulemusi, pidades silmas aina vähenevat valimisaktiivsust Euroopa Parlamendi valimistel, samuti asjaolu, et ühiskonnas üldiselt puuduvad teadmised Euroopa Parlamendi rolli ja tema tegevuse kohta;

59.  suhtub kriitiliselt statistiliste andmete esitamisse parlamendi veebisaidil hääletuse selgituste, täiskogu istungitel peetud kõnede, parlamendi küsimuste, muudatusettepanekute, resolutsiooni ettepanekute ning Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, komisjonile või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile esitatud kirjalikult vastatavate küsimuste kohta, mille eesmärk tundub olevat tõestada, millised parlamendiliikmed on väidetavalt „aktiivsed“ sellistel platvormidel nagu MEPRanking; kutsub parlamenti üles lõpetama algsete arvnäitajate esitamine statistilisel kujul ja võtma arvesse sobivamaid kriteeriume liikmete „aktiivsuse“ määratlemiseks;

60.  märgib, et kommunikatsiooni peadirektoraat on äärmiselt häälekas kulude vähendamise ning suurema tõhususe nõudja; nõuab suurema tähelepanu pööramist pigem tulemusliku kui kuluka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutuselevõtmisele; märgib, et vaatamata parlamendi veebisaidile kulutatud suurtele summadele on see jätkuvalt keeruline, seal on raske orienteeruda ning sellel puudub soovitud tuntus; soovitab turundusstrateegia läbi vaadata; rõhutab, et läbipaistev ja juurdepääsetav veebisait on kodanike kaasamiseks võtmetähtsusega tegur;

61.  nõuab parlamendi veebisaidile uut ja tõhusat otsingumootorit, mis võimaldaks nii otsingumootorit tugevalt optimeerida kui ka luua igati mõistetav otsingumootori tulemuste lehekülg, millega kaasneksid sihtotstarbelised püüdlused parandada juurdepääsu veebisaidile märksõnade parema tuvastuse abil; soovitab teha tihedat institutsioonidevahelist koostööd liidu institutsioonide kõigi veebisaidi andmebaaside ühendamiseks; märgib, et see tagab liidu tegevuse parema läbipaistvuse kõigi kodanike jaoks;

Euroopa Ajaloo Maja

62.  nendib pettumusega, et ehitustööd Eastmani hoones, kuhu Euroopa Ajaloo Maja tuleb, viibivad jätkuvalt; nõuab kommunikatsiooniplaani / reklaami- ja veebisaidi projekte / turundusplaani, milles tuuakse välja, kuidas Euroopa Ajaloo Maja võiks soovitud mõju saavutada;

63.  tuletab meelde, et ehitustööd oleksid pidanud lõppema 2014. aasta lõpuks; ootab, et viivitustele vaatamata peetakse kinni algselt kokku lepitud ehitusprojekti üldeelarvest ning et esimene näitus avatakse 2016. aasta lõpus;

64.  nõuab teabesisu ranget eraldamist juba olemasoleva Parlamentariumi pakutavaga võrreldes; hoiatab taas, et hilisemad kulud võivad olla liiga kõrged, mis ei ole kuidagi proportsioonis rajatise täidetava ülesandega;

Euroopa Parlamendi külastajatekeskus

65.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Parlamentarium on üks enim külastatavaid turismiobjekte Brüsselis ning 2014. aastal käis seal 340 500 külastajat (2013. aastal 337 000); rõhutab, et tähtis on juhtida Belgia ametiasutuste tähelepanu neile näitajatele ja sellega kaasnevale tulule;

66.  tunneb muret, et Euroopa Parlamendi külastajatekeskuse eelarverida suurenes eelnenud aastaga võrreldes 24 %, kusjuures külastajate arv suurenes vaid 1 %;

67.  soovitab, et liikmesriik, kus Parlamentariumi rajatised asuvad, rahastaks osaliselt selle sisseseadmis- ja jooksvaid kulusid;

Filmiauhind LUX

68.  märgib, et filmiauhinna LUX kulud iseenesest ulatusid 2014. aastal 391 506 euroni, mis on varasemate aastatega võrreldes märkimisväärselt väiksem summa (2013. aastal 448 000 eurot; 2012. aastal 434 421 eurot) ning millest kaeti ametliku programmi koostamise, konkursi korraldamise, k.a subtiitrimine liidu 24 ametlikus keeles ja trükimaterjalid esitlusteks 28 liikmesriigis, ning auhinnatseremoonia kulud; tuletab meelde, et filmiauhinna LUX ning ka Sahharovi auhinna ja naiste õiguste reklaamimise ja edendamise eesmärk on näidata Euroopa Parlamendi pühendumust sellistele üksmeelsetele väärtustele nagu inimõigused ja solidaarsus ning oma pühendumust kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele; peab kahetsusväärseks, et 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis taotletud filmiauhinna LUX tuntust ja mõju käsitleva uuringu tulemusega ei ole ikka veel võimalik tutvuda; nõuab, et selle uuringu tulemused tehtaks üldsusele kättesaadavaks 2016. aasta mai keskpaigaks ning et eelarvekontrollikomisjonile ja kultuuri- ja hariduskomisjonile korraldatakse nende tulemuste ametlik tutvustus;

Personali peadirektoraat

69.  võtab teadmiseks, et 2014. aastal võeti sekretariaati tööle 309 ametnikku ja muud ajutist teenistujat ning fraktsioonidesse võeti tööle kaheksa ajutist teenistujat; võtab teadmiseks, et 31. detsembri 2014. aasta seisuga töötas parlamendis kokku 6 040 ametnikku ja ajutist teenistujat (sellest 5 295 sekretariaadis ja 745 fraktsioonides); rõhutab, et 2013. aastal olid vastavad arvud järgmised: 6 105 (kokku), 5 308 (sekretariaat) ja 797 (fraktsioonid);

70.  taotleb töötajatele selgemate kvalifikatsiooninõuete kehtestamist, eriti neile, kes täidavad tundlikke ülesandeid näiteks parlamendikomisjonide sekretariaatides või mõju eelhindamise üksuses; teeb ettepaneku vaadata läbi konkreetsed nõuded, mis puudutavad töötajate ideoloogilist ja poliitilist neutraalsust; nõuab, et parlamendile tutvustataks töötajate valiku kriteeriume;

71.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament võttis 114 endist ajutist töötajat Strasbourgi täiskogu istungite jaoks 2014. aastal tööle lepinguliste töötajatena; toonitab, et ainuüksi Prantsusmaa kohtu otsus nende ajutiste töötajatega seoses ei saa põhjendada otsust võtta nad tööle personalieeskirjade kohaselt;

72.  toonitab, et seoses personalieeskirjade läbivaatamisega 2014. aastal ja praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga kaotati 1. jaanuarist 2014 ametikohtade loetelust 67 ametikohta (66 alalist ja 1 ajutine), et vähendada töökohtade arvu aastatel 2013–2017 5 %, v.a fraktsioonides;

73.  juhib tähelepanu sellele, et tööaja pikendamine 37,5 tunnilt 40 tunnile nädalas personalieeskirjade läbivaatamise raames on rohkem kui 350 täiendava ametikoha ekvivalent, mis praktiliselt kompenseerib personalieeskirjade reformi käigus kokku lepitud töötajate arvu 5 % vähendamise mitme aasta jooksul; palub Euroopa Parlamendil esitada ametikohtade kavandatud vähendamise kohta läbipaistev aruanne koos iga aastat puudutavate näitajatega ja võtta selles arvesse tööaja pikendamist;

74.  märgib, et naisametnike osakaal on jätkuvalt väga suur ja see kasvas 2014. aasta lõpus 59,2 %-le (võrrelduna 58,8 %-ga 2013. aasta lõpus); tunneb muret administratsioonis valitseva tasakaalustamatuse pärast, kuivõrd naisi on üksuste juhatajate hulgas ainult 30 %, direktorite hulgas 34 % ja peadirektorite hulgas 18,2 %; nõuab võrdsete võimaluste programmi kehtestamist eelkõige seoses juhtivate ametikohtadega, et võimalikult kiiresti sellist tasakaalustamatust korrigeerida; tuletab meelde, et naisi oli 2014. aastal tööle võetud 8 direktori hulgas 1 ja 31 üksuse juhataja hulgas 9; on arvamusel, et töölevõtmismenetlus peaks olema tasakaalustatud; kordab oma nõudmist, et vaja on tagada naiste tasakaalustatum esindatus kõrgemasse juhtkonda kuuluvatel ametikohtadel;

75.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Parlament ei ole veel avaldanud igal aastal teavet parlamendi administratsioonist lahkunud kõrgemate ametnike kohta ega loetelu potentsiaalsete huvide konfliktide kohta, mida on käsitletud, nagu on nõutav personalieeskirjade artikli 16 lõike 4 kohaselt;

76.  võtab teadmiseks, et 2014. aasta lõpus töötas parlamendis 1 686 parlamendiliikmete registreeritud assistenti (2013. aastal 1763) ning parlamendiliikmetega oli töölepingu sõlminud 4 453 kohalikku assistenti;

77.  peab murettekitavaks asjaolu, et kohalike assistentide arv ühe parlamendiliikme kohta varieerus 2014. aastal märkimisväärselt, jäädes vahemikku 0–46 (2013. aastal 0–43); juhib tähelepanu asjaolule, et 91 parlamendiliiget olid 2014. aastal tööle võtnud rohkem kui 10 assistenti (2013. aastal 84);

78.  väljendab heameelt asjaolu üle, et juhatus võttis 26. oktoobril 2015 vastu parlamendiliikmete assisteerimise kulude haldamise uued eeskirjad, millega jõustatakse nõuded kohalike assistentide lepingute pealt tasu maksmiseks, eraldades parlamendiliikmete assisteerimise hüvitisest vähemalt 25 % registreeritud assistentidega seotud kulude katmiseks;

79.  märgib, et parlamendiliikmete registreeritud assistendid moodustasid 2014. aasta lõpus 26,7 % kõigist parlamendi töötajatest; tuletab meelde, et parlamendi seitsmenda koosseisu ametiajal töötanud ligi 1 700 parlamendiliikme registreeritud assistendi leping lõppes 2014 aasta juulis ning personali peadirektoraat viis enne 2014. aasta lõppu lõpule mahuka tegevuse 1 686 parlamendiliikme registreeritud assistendi töölevõtmiseks, kes töötavad parlamendiliikmetega kaheksanda koosseisu ametiajal;

80.  rõhutab, et Strasbourgi sõitvatele parlamendiliikmete registreeritud assistentidele makstav päevaraha on vähemalt 21 % väiksem muudele töötajatele makstavast päevarahast; taunib asjaolu, et juhatus ei ole vastanud Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni punktis 74 esitatud üleskutsele; kutsub juhatust veel kord üles võtma vajalikke meetmeid selle ebavõrdsuse kaotamiseks ja viima parlamendiliikmete registreeritud assistentide hüvitised kooskõlla muude töötajate hüvitistega;

81.  taunib asjaolu, et juhatus ei ole võtnud mitte mingisuguseid meetmeid vastuseks Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni punktile 71; kutsub juhatust üles võtma viivitamatult vajalikke meetmeid, tagamaks, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide ahistamiskaebustega ja ahistamise ärahoidmisega tegeleva nõuandekomitee koosseis on tasakaalustatud ja et sinna kuuluvad vähemalt kaks parlamendiliikmete registreeritud assistentide esindajat;

82.  võtab rahuloluga teadmiseks meetmed, mis võeti parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölepingute korraldamiseks enne parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja algust, ja eelkõige rakenduse APA-People sujuva toimimise; on siiski seiskohal, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölevõtmiseks oleks tulnud teatavates valdkondades eraldada rohkem haldustöötajaid, et tagada suurem kiirus ja tõhusus; juhib tähelepanu asjaolule, et töötajate arv ja tehnilised vahendid ei olnud piisavad, et hoida ära viivitused mõnede assistentide lepingute sõlmimisel, lepingute katkemised ning viivitused kulude ja muude hüvitiste arvutamisel ning seega ka palkade maksmisel; tunnistab siiski, et see protsess on oluliselt paranenud 2009. aastaga võrreldes, kuid märgib, et Euroopa Parlament peab järjekindlalt püüdma suurendada töölevõtmismenetluste kiirust ja tõhusust;

83.  palub peasekretäril ja juhatusel uurida ja lahendada registreeritud assistentidega seotud probleeme, nt viivitused lepingute sõlmimisel parlamendi koosseisu ametiaja alguses, lepingute katkestamine, Euroopa Parlamendi varasemaks toodud valimiste mõju minimaalsetele sissemakseperioodidele jne; nõuab lahenduste otsimisse parlamendiliikmete registreeritud assistentide esindajate kaasamist;

84.  võtab teadmiseks edusammud, mis on tehtud koolituskursuste parlamendiliikmete registreeritud assistentide spetsiifilistele vajadustele kohandamisel; peab siiski äärmiselt oluliseks jätkata selles suunas edusamme, eriti mis puudutab spetsiifilist koolitust, paindlikku ajakava ja keele intensiivkursuseid, mida korraldatakse üksnes ajavahemikul, mil enamik parlamendiliikmete registreeritud assistente peavad võtma iga-aastase puhkuse; nõuab, et tööheaolu suurendamiseks korraldatavate tegevuste (mindfulness), lõunapausidel toimuvate konverentside jne ajastamise puhul võetaks arvesse parlamendiliikmete registreeritud assistentide spetsiifilist olukorda;

85.  võtab teadmiseks parlamendi koostatud ja 2015. aasta juulis esitatud assistentide põhimäärust käsitleva hindamisaruande; peab kahetsusväärseks, et aruandes hinnatakse üksnes platvormi APA-People kasutuselevõtmise tulemusi ja tuuakse välja mõned probleemid, mis administratsioonil on olnud põhimääruse ja rakendamise sise-eeskirjade kohaldamisel; väljendab oma rahulolematust aruande teises osas esitatud mõningate hinnangute suhtes ja ei ole nendega üldse nõus; on seetõttu seisukohal, et hindamisaruanne täidab sellele seatud eesmärke üksnes platvormi APA-People kasutuselevõtmise osas; palub sellest tulenevalt parlamendil viia enne käesoleva aasta lõppu läbi põhimääruse ja rakenduseeskirjade üldise ja põhjaliku hindamise; kõnealune hinnang peaks hõlmama ka kõiki raskusi tekitavaid õiguslikke aspekte, et oleks võimalik luua alus eri eeskirjade parandamisele, kohandamisele ja reformimisele lähitulevikus; palub ka parlamendiliikmete registreeritud assistentide ametlike esindajate kaasamist sellesse protsessi, võttes eelkõige arvesse nende positiivset rolli esimesel läbivaatamisel;

86.  palub, et Euroopa Parlamendi aastaaruandes käsitletaks läbipaistvuse huvides personalikomitee poolt institutsiooni eelarvest korraldatud ja rahastatud tegevusi, tuues üksikasjalikult välja tegevuste liigi, tehtud kulutused ning kooskõla usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

87.  soovib saada parlamendi praeguse koosseisu ametiaja alguses parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölevõtmiseks kasutusele võetud rakenduse APA People hindamise tulemusi;

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat

88.  toonitab, et uue keskpika perioodi kinnisvarastrateegia abil püütakse leida parlamendi vajaduste täitmiseks uued ruumid, mis oleksid põhihoonete läheduses ega oleks kaugemal, kui on kindlaks määratud; toonitab, et renoveerimistööde mitmeaastane kavandamine peaks põhinema realistlikel ja üksikasjalikel prognoosidel nii finantsnäitajate kui ka ajakava osas; tuletab meelde, et parlamendile kuulub tema kasutatavast pinnast 81 % ja eelarvet tuleb kaitsta vananevate hoonete renoveerimiskulude eest, mis saab olema eelolevatel aastatel üks parlamendi suuremaid probleeme;

89.  juhib tähelepanu sellele, et kolmes töökohas on Euroopa Parlamendi kasutuses olevate hoonete põrandapind kokku 1,1 miljonit ruutmeetrit; peab äärmiselt oluliseks panna paika meetmed, et tagada käituskulude kasvades Euroopa Parlamendi hoonete säästlikkus;

90.  nõuab hoolsuskohustuse absoluutset järgimist enne otsuste tegemist uute hoonete omandamiseks või üürile võtmiseks ja toonitab vajadust strateegilise ruumide jagamise kava korrapärase seire ja kohandamise järele ning on seisukohal, et strateegilise rakendusraamistiku kontseptsioon peaks andma parlamendile ka võimaluse vähendada vajadust uute hoonete järele, suunates organisatsiooni suuremale tulemustele keskendumisele ning töötajate töö- ja eraelu tasakaalustamisele; juhib tähelepanu, et üldkasutatavad meetodid, nt kaugtöö, võiksid samuti aidata kaasa tõhusamale ajakasutusele ning parlamendi keskkonnasõbralikumaks muutmisele;

91.  märgib, et alates 2014. aasta juunist on ligikaudu 1 000 liidu sisepoliitika, välispoliitika ja parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi töötajat kolinud Square de Meeûsi hoonesse; tuletab meelde, et see kolimine oli esimene oluline etapp protsessis, mille eesmärk on anda parlamendiliikmete käsutusse täiendavat pinda parlamendi põhihoonetes; soovib saada teavet parlamendi järgmiste sammude kohta ja konkreetse ajakava, millal täiendavad bürooruumid kättesaadavaks tehakse;

92.  palub administratsioonil näha Euroopa Parlamendi põhihoonetes ette ruumid Square de Meeûsi hoones töötavate töötajate jaoks, sealhulgas ruum, kus parlamendiliikmed saavad tutvuda piiratud juurdepääsuga dokumentidega;

93.  väljendab kahetsust, et koostöölepingut parlamendi ja komisjoni vahel Euroopa Majade ühise haldamise küsimuses ei olnud ikka veel võimalik sõlmida; nõuab tungivalt, et kaks institutsiooni jõuaksid vastastikku vastuvõetava kokkuleppeni, millega pannakse paika raamistik kinnisvara ostmiseks ja üürile võtmiseks, ning lihtsustaksid Euroopa Majade igapäevase haldamisega seotud haldus- ja finantsmenetlusi; nõuab poliitilise juhtkonna sekkumist vajaduse korral;

94.  leiab, et Paul-Henri Spaaki hoone oleks tulnud ammu renoveerida, sh hoonet laiendada ja suurendada külastajatele mõeldud seminariruume ning parlamendiliikmete bürooruume; toetab administratsiooni kavasid, aga toonitab, et need peavad põhinema parlamendiliikmete praegusel arvul ja mitte arvul pärast võimalikku – ja ebarealistlikku – liidu laienemist;

95.  nõuab renoveerimistööde konkreetset kava ja kuluhinnanguid; nõuab tungivalt suuremat läbipaistvust ja üksikute parlamendiliikmete osalemist otsuste tegemisel, millel on institutsiooni haldus- ja finantsküsimustele otsustav mõju; peab ebapiisavaks esimeeste konverentsi ja juhatuse tasemel antavat teavet ja sõlmitud eelkokkuleppeid; nõuab, et kõik organisatsiooni ja parlamendi tulevast arengut käsitlevad strateegilised dokumendid jagataks kõigile parlamendiliikmetele;

96.  tunneb muret ettepaneku pärast muuta autojuhiteenused institutsioonisiseseks ja sellest tulenevate lisakulude pärast, mis tähendab 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes rohkem kui 50 % suuremaid kulusid;

Suulise tõlke ja konverentside peadirektoraat ning kirjaliku tõlke peadirektoraat

97.  märgib, et parlamendi tehtud kalkulatsioon näitab, et 2014. aastal oli koosseisuliste tõlkide poolt suulise tõlke teenuse osutamiseks tõlkekabiinides veedetud keskmine tundide arv nädalas 10,7; märgib siiski, et tõlkekabiinides tehtav töö moodustab üksnes osa tõlkide tööst, mis hõlmab ka koosolekute ettevalmistamist, keeleõpet ja keeleoskuse säilitamist, valvesolekut ning teemapõhist ja muud spetsiifilist koolitust; palub peasekretäril esitada näitajad, millega saab mõõta tõlkide kõiki tegevusi; taunib suurt erinevust tõlkeülesannete täitmisel, kuivõrd aasta keskmise arvestuses töötavad üksikud tõlgid 6–16 tundi nädalas, mistõttu on tõlkide töökoormus ebavõrdne; tunnistab, et valimiste tõttu ei olnud 2014. aasta parlamendi tegevuse seisukohast tüüpiline aasta;

98.  võtab murega teadmiseks selle, et statistikat puudutavat arvutusmeetodit ei ole täpsustatud, ning palub administratsioonil oma protsesse tõlkide asjaomastele esindajatele paremini selgitada;

99.  palub administratsioonil jätta tõlkide keskmise tõlkekabiinides veedetud tundide arvu arvutamisel välja puhkus ja haiguspuhkus;

100.  kordab mitmekeelsuse tähtsust institutsiooni demokraatliku legitiimsuse tagamiseks; väljendab heameelt asjaolu üle, et juhatuses 2011. aastal vastu võetud ressursitõhusa mitmekeelsuse poliitika ning järgnenud organisatsiooniliste reformide tulemusel on suulise tõlke jaoks ette nähtud eelarveridade kulutuste osas saavutatud kokkuhoid; on seisukohal, et töötingimused peaksid sisaldama kaitsemeetmeid, mis on mõeldud nii suulise tõlke kvaliteedi kui ka tõlkide tervise kaitsmiseks, käsitledes samal ajal ka parlamendi töö muutunud korraldusest ja ressursside tõhusast kasutusest tulenevaid vajadusi; palub peasekretäril jätkata pingutusi tõlkidega tiheda koostöö tegemiseks;

101.  toonitab, et suulise tõlke osas on tõhusust võimalik veel suurendada, eelkõige teenuse osutamise tõhustamisega, mida praegu takistavad 2005. aastal kehtestatud eeskirjad, mis ei lähe enam kokku institutsiooni praeguse koosolekute mudeliga; palub uurida, kas tõhusust on võimalik parandada ka suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadi haldustoe üksustes;

102.  palub kokkuvõtte tegemist, et hinnata, kas asjakohane arv parlamendisiseseid tõlke on tagatud ka Euroopa Parlamendi põhilistel tööpäevadel;

103.  palub suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadil võtta kõik vajalikud juhtimismeetmed tõlkide IT-vahendite ja tehnilise toe parandamiseks, et viia see vastavusse komisjoni tõlkide abivahenditega, parandada tootlikkust tõlkeülesannete seisukohast, tasandada üksikute tõlkide tõlketöö koormust ning tagada, et koosseisulised tõlgid on parlamendi põhilistel tööpäevadel kohal ja kättesaadavad, austades samas täielikult nende sotsiaalseid õiguseid; lõpetuseks palub peasekretäril esitada uus kontseptsioon, mis on suunatud töötajate efektiivsele ja kulutõhusale kasutamisele ning mille aluseks peaks olema ka kokkulepe tõlkidega;

104.  on seisukohal, et suulise tõlke teenuste osutamise parandamine eelkõige koos komisjoniga institutsioonidevahelise koostöö raames aitaks tagada nende teenuste tõhusama kasutamise;

105.  on mures selle pärast, et koosolekute ja konverentside korraldamise ülesanded on eri peadirektoraatide vahel killustatud;

Finantsküsimuste peadirektoraat

Reisibüroo

106.  tunneb heameelt selle üle, et finantsküsimuste peadirektoraadi poolt reisibüroole antud parimate hindade otsimise juhiseid rakendatakse tulemuslikult; ergutab reisibürood lisaks võrdlemist tõhustama ja püüdlema peamiste lennuettevõtjatega kokkulepete sõlmimise poole, et saavutada suurem paindlikkus ja soodsamad hinnad, tagades ühtlasi võimaluse reisikorraldust muuta ja tühistada; kutsub reisibürood üles otsima broneeringute tegemisel aktiivselt soodsamaid pileteid ja pakkumisi ning pakkuma üldiselt konkurentsivõimelisemaid hindu, võttes arvesse kõiki lennuettevõtjaid; palub finantsküsimuste peadirektoraadil viia kasutajate seas läbi uuring reisibüroo teenusega rahulolu taseme kohta, et tuvastada veel valdkondi, mida saaks parandada;

107.  võtab teadmiseks reisikorraldusega seotud raskused, mis tulenevad parlamendi kui institutsiooni suurusest ja ülesannetest ning tema töö iseloomuga lahutamatult seotud eripäradest (paindlikkus, viimase hetke tühistamised);

108.  palub finantsküsimuste peadirektoraadil vaadata tihedas koostöös turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi ning kommunikatsiooni peadirektoraadiga läbi hädaolukorra lahendamise plaanid, et käsitleda paremini uusi turvalisusega seotud ohte, eriti institutsiooni mitme asukoha vaheliste lähetuste puhul;

Vabatahtlik pensionifond

109.  märgib, et vabatahtlik pensionifond suurendas 2014. aasta lõpus oma hinnangulist kindlustusmatemaatilist puudujääki, mis arvutatakse fondi vara väärtuse alusel, 270,3 miljoni euroni (2013. aastal 207,9 miljonit eurot); toonitab, et see tekitab muret, et fondi kapital võib ennetähtaegselt hajuda;

110.  rõhutab, et fondi prognoositavad tulevased kohustused on jaotatud mitmele aastakümnele; kutsub juhatust üles kaaluma võimalusi fondi likviidsuse parandamiseks;

111.  nõuab Euroopa Parlamendi poolt eespool nimetatud 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis nõutud välishinnangu tulemuste esitamist ilma täiendava viivituseta; peab vabatahtliku pensionifondi nõukogu peamiseks vastutajaks fondi puudujäägi suuruse eest; nõuab erapensionifondi jaoks ühte kontseptsiooni, et selle fondi kohustusi vähendada; palub juhatusel esitada ettepanek tervikliku tegevuskava kohta, et tegeleda pärast välishinnangu saamist viivitamatult Euroopa Parlamendi kohustustega; peab vajalikuks vähendada fondi osanike pensionihüvitisi;

112.  palub juhatusel koostada pensionifondi praeguse olukorra kohta hinnang nii ruttu kui võimalik;

Parlamendiliikmete assistendid

113.  tunneb heameelt kohalike assistentide ja teenuseosutajate suhtes kohaldatavate uute, rangemate eeskirjade üle; märgib, et mõned uute eeskirjade punktid on ebamäärased ja võivad põhjustada väärtõlgendamist; palub neid punkte veelgi täpsustada, eriti kohalike assistentide ja teenuseosutajate kõrvaltegevuste osas; rõhutab, et mõlema rühma üle tuleks teostada väga ranget kontrolli;

114.  tunneb heameelt parlamendiliikmete e-portaali loomise üle; on seisukohal, et see on kulutõhus ja efektiivne vahend rahaliste vahendite kontrollimiseks kooskõlas paberivaba Euroopa Parlamenti käsitleva poliitikaga; palub finantsküsimuste peadirektoraadil aktiivselt edendada e-portaali kasutamist kõigi Euroopa Parlamendi liikmete seas;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat

115.  märgib, et parlamendi infoturbepoliitika jaoks on vaja üldist kooskõlastatud ja ühtlustatud turbestrateegiat;

116.  nõuab tugevamaid infoturbesüsteeme, et kaitsta teavet lubamatu juurdepääsu eest – tagades samas teabe avalikustamise –, samuti häirete, muutmise või hävitamise eest, et tagada usaldusväärsus, konfidentsiaalsus ja kättesaadavus;

117.  nõuab hädaolukorras kasutatava varajase hoiatamise süsteemi loomist, mis võimaldab tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil koostöös turvalisuse peadirektoraadiga saata kiirteateid SMSi või e-posti teel neile parlamendiliikmetele ja töötajatele, kes soovivad sellise spetsiifilistes turvalisusega seotud hädaolukordades saadetava teate saajate nimekirja kuuluda;

118.  võtab teadmiseks, et IKT välisauditi tegi sõltumatu kolmas isik, nii nagu 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajal nõuti; märgib ühtlasi, et selle auditi eesmärk oli hinnata parlamendi IKT turbe võimekust ja võimalikku küberohtude riski süsteemidele, et töötada välja IKT turbe parandamise kava, mis sisaldab soovituslikku tegevuskava parlamendi üldise turvataseme tõstmiseks; nõuab küberturvet käsitlevaid eeskirju, tagamaks, et Euroopa Parlament on võimeline tõhusalt kaitsma oma teabesüsteeme ning tagama parlamendiliikmete kaitse küberrünnakute eest;

119.  tunneb muret, et vastavalt ISO 27002:2013 standarditele ja parimatele rahvusvahelistele tavadele antud hinnang parlamendi IKT turbe korralduse, valmiduse ja suutlikkuse kohta näitas korralduslike turvameetmete suhteliselt nõrka valmiduse taset;

120.  nõuab parlamendi turvasüsteemide korrapärast stressitestimist IKT valdkonnas;

121.  märgib, et juhatus võttis oma 7. septembri 2015. aasta koosolekul vastu IKT süsteemide turbepoliitika; toonitab, et kiiresti on vaja rakendada tunduvalt jõulisemat IKT turbe poliitikat kooskõlas parlamendi üldise infoturbestrateegia tegevuskavaga;

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraat

122.  võtab teadmiseks, et turvateenuste parlamendisiseseks muutmine viidi Brüsselis lõpule 2014. aasta detsembris ja Strasbourgis 1. juuliks 2015 pärast üldise turvakontseptsiooni vastuvõtmist; toonitab, et hiljutist turvaolukorda arvestades tuleks kohaldada täiendavaid turvameetmeid ja kiiresti läbi vaadata juhatuses 2011. aastal vastu võetud üldine turvakontseptsioon;

123.  väljendab muret seoses Brüsseli ja Strasbourgi ametiasutuste erineva hoiakuga parlamendi hoonete turvalisuse suhtes; peab hädavajalikuks teha tihedat koostööd Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi ametiasutustega, et tõhustada turvaala parlamendi hoonete ümber;

124.  nõuab tõhusa kontrolli teostamist kõigi turvatöötajate suhtes, et tagada nende sobivus neile antud ülesannete täitmiseks nii usaldusväärsuse kui ka ametialase pädevuse taseme seisukohast;

125.  rõhutab, et parlamendi hoonete ja nende vahetu ümbruse turvalisuse suurendamine peab olema tähtsaim prioriteet; peab vajalikuks tagada turvatöötajatele praegust turvaolukorda arvestades asjakohane varustus ja töötingimused;

126.  nõuab hoonete turvameetmete läbivaatamist ja ulatuslikumat kontrolli parlamendi parklate sissepääsude juures numbrimärgi automaatse tuvastamise abil; nõuab keskse välise kontrollpunkti sisseseadmist, et kontrollida kõiki parlamendi hoonetesse sisenevaid parlamendiväliseid teenusepakkujaid;

127.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi liikmete bürooruumides aset leidnud vargusjuhtumeid; palub infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadil ning turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadil tagada suurem turvalisus ja läbipaistvus bürooruumidesse juurdepääsu omavate töövõtjate ja hooldustöötajatega seoses;

128.  peab väga oluliseks teha töötajate osas enne töölevõtmist tõhus sõeluuring, kehtestada töötajate lahkumist reguleeriv kohustuslik kord, asjakohased turvalisuse korraldamise struktuurid ning asjakohane kriisiohje koolitus;

129.  tuletab meelde 7. oktoobri 2014. aasta vahejuhtumit kurdi meeleavaldajatega; nõuab parlamendi turvateenuste põhjalikku ja konfidentsiaalset hindamist; tunneb heameelt, et esimese meetmena koostöö edendamiseks turvalisuse valdkonnas on loodud kõrgetasemeline töörühm, millesse kuuluvad parlamendi, komisjoni, nõukogu ja Belgia riigi esindajad; nõuab suuremat koostööd riiklike ja rahvusvaheliste turvateenistustega;

130.  toonitab vajadust ulatuslikuma koostöö järele turvalisuse peadirektoraadi ja tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi vahel, et tagada teabe ja kommunikatsiooni asjakohane kaitstuse tase parlamendis;

131.  märgib, et julgeoleku ja terrorismivastase võitluse küsimustega tegelemisel ilmnevad praegu liidu organite ja institutsioonide vahendite eraldatus ning eeskirjade ja varustuse erinevused; on seisukohal, et lisaks eri haldusüksuste vahendite haldamisel ilmnenud puuduste demonstreerimisele (julgeolekuküsimustega seotud aastaeelarve suurus on nii komisjonil kui ka Euroopa Parlamendil umbes 40 miljonit eurot, nõukogul umbes 15 miljonit eurot ning ainuüksi Euroopa välisteenistuse Brüsseli peakorteri turvamiseks on ette nähtud üle viie miljoni euro) võib see ka suurendada liidu institutsioonide haavatavust;

132.  on mures julgeolekuolukorra pärast nüüd, kus nii Euroopas kui ka väljaspool selle piire valitseb tõsine terrorismioht, eriti pärast koordineeritud Pariisi ja Brüsseli rünnakuid ning nurjatud rünnakukatset rongis Thalys; kutsub kõiki liidu institutsioone üles aktiivselt edendama omavahelist tugevdatud koostööd, samuti koostööd ametivõimudega oma asukohariikides ning riikides, kus nad tegutsevad või kus asuvad nende ametiruumid või esindused;

133.  nõuab, et peasekretär ning komisjoni, nõukogu, Euroopa välisteenistuse ja parlamendikomisjonide vastavad haldusüksused uuriksid võimalusi töötada välja ühtne institutsioonidevaheline julgeolekupoliitika, mis hõlmaks tegevuskava selliste ühiste elementide väljatöötamiseks nagu riskide hindamise vahendid ja meetodid, poliitilise juhtkonna ja tähtsate külaliste kaitseks määratud töötajad ja vahendid, turvatöötajatele mõeldud koolituskava ja vahendid, juurdepääsu kontrollimise vahendid ja tehnoloogiad, küberjulgeolek ja side turvalisus ning erivahendite haldamine, ning mis peaks toimima koostoimes liidu institutsioonide, välisesinduste ja delegatsioonide asukohariikide pädevate asutustega;

Keskkonnahoidlik parlament

134.  tunneb heameelt kontrollikoja julgustavate tähelepanekute üle seoses 2013. ja 2014. aastal läbi viidud audititega, mille kohaselt 14 auditeeritud ELi institutsioonist oli Euroopa Parlamendil kõige ambitsioonikam süsinikdioksiidiheitmete vähendamise strateegia;

135.  juhib tähelepanu asjaolule, et videokonverentside pidamine ja kaugtöö võivad aidata parandada ajakasutust keskkonnasõbralikumas Euroopa Parlamendis ning vähendada samal ajal haldus- ja reisikulusid;

136.  juhib tähelepanu vajadusele rakendada keskkonnahoidlike avalike hangete põhimõtteid kõigi lepingute ja pakkumismenetluste puhul; nõuab ambitsioonikate siduvate eesmärkide seadmist keskkonnahoidlike lepingute osas, eelkõige seoses toidu ja toitlustamise, sõidukite ja transpordi, sanitaar- ja veeseadmete, paberi, jäätmekäitluse, infotehnoloogia ja kujutise reprodutseerimise seadmete, valgustuse, puhastuse ning mööbliga;

Keskkonnahoidlik riigihange ja EMAS

137.  kutsub peasekretäri üles koostama kava dokumentide transpordikastide arvu vähendamiseks parlamendi töökohtade vahelistel reisidel; soovitab võtta transpordikastide osas kasutusele „nõudmisel põhinev süsteem“ või „jagamissüsteem“, et vähendada nii transpordi rahalist maksumust kui ka CO2-jalajälge;

138.  tunneb heameelt vältimatute heitkoguste kompenseerimiseks võetavate täiendavate meetmete üle; palub Euroopa Parlamendil arendada edasi süsinikdioksiidi kompenseerimise poliitikat;

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0)

139.  märgib, et 2014. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt:

Fraktsioon

2014. aasta esimene pool

2014. aasta teine pool

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud*

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad (2015)

PPE

11 147

7 813

11 311

101 %

7 649

8 772

7 744

6 485

74 %

9 960

S&D

7 956

4 619

8 415

106 %

4 160

7 663

4 194

6 435

84 %

5422

ECR

2 128

1 053

2 731

128 %

450

2 886

457

1 745

60 %

1598

ALDE

3 401

1 759

3 644

107 %

1 516

2 813

1 531

1 847

66 %

2498

GUE/NGL

1 374

417

1 519

111 %

272

2 153

272

1 170

54 %

1255

Rohelised/ALE

2 211

1 388

2 689

122 %

911

2 081

912

1 707

82 %

2 146

EFDD

1 229

1 137

1 544

126 %

822

2 002

827

1 164

58 %

1287

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

753

441

715

95 %

92

1 238

92

566

46 %

533

Kokku

30 200

18 626

32 567

 

15 872

29 608

16 030

21 118

 

29 442

* Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi sihtasutused

140.  märgib, et 2014. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt(10):

Erakond

Lühend

Omavahendid*

EP toetus

Kogutulu

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine) või kahjum

Euroopa Rahvapartei

PPE

2,126

9,327

13,605

85%

345

Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei

PES

1,083

5,297

7,864

85%

78

Euroopa Liberaaldemokraatlik Reformipartei

ALDE

759

2,813

3,582

85%

173

Euroopa Roheliste Partei

EGP

575

1,918

2,493

84%

50

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liit

AECR

373

1,943

2,376

85%

0

Euroopa Vasakpartei

EL

282

1,219

1,501

85%

54

Euroopa Demokraatide Partei

EDP/PDE

123

565

730

85%

13

ELi Demokraadid

EUD

49

274

340

85%

0

Euroopa Vabaliit

EFA

126

526

708

85%

0

Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine

ECPM

73

388

475

85%

4

Euroopa Vabaduse Allianss

EAF

93

521

614

84%

-3

Euroopa Rahvuslike Liikumiste Allianss

AEMN

117

363

480

85%

37

Vaba ja Demokraatliku Euroopa Liikumine

MELD

124

635

941

85%

5

Kokku

 

5,903

25,789

35,709

85%

756

(*) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

141.  märgib, et 2014. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt(11):

Sihtasutus

Lühend

Seotud erakonnaga

Omavahendid*

EP toetus

Kogutulu

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

 

Wilfried Martensi nimeline Euroopa Poliitikauuringute Keskus

WMCES

PPE

831

4,203

5,034

85%

 

Euroopa edumeelsete uuringute sihtasutus

FEPS

PES

636

3,087

3,723

85%

 

Euroopa liberaalne foorum

ELF

ALDE

169

941

1,110

85%

 

Rohelise Euroopa sihtasutus

GEF

EGP

174

914

1,088

85%

 

Euroopa muutmine

TE

EL

111

587

698

85%

 

Euroopa demokraatide instituut

IED

PDE

43

265

308

85%

 

Maurits Coppieters' keskus

CMC

EFA

48

216

264

85%

 

Uus sund – Euroopa reformimise sihtasutus

ND

AECR

195

915

1,110

85%

 

Euroopa vabaduse sihtasutus

EFF

EAF

45

244

289

85%

 

Euroopa riikidevahelise koostöö organisatsioon

OEIC

EUD

21

135

156

85%

 

Euroopa kristlik poliitiline sihtasutus

CPFE

ECPM

37

187

224

85%

 

Euroopa vabaduse ja demokraatia sihtasutus

FELD

MELD

62

271

333

85%

 

Euroopa identideedid ja traditsioonid

ITE

AEMN

42

174

216

85%

 

Kokku

 

 

2,414

12,139

14,553

85%

 

(*) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

 

2,229

11,325

13,554

85%

(1) ELT L 51, 20.2.2014.
(2) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(3) ELT C 247, 28.7.2015, lk 1.
(4) ELT C 373, 10.11.2015, lk 1.
(5) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) PE 349.540/Bur/ann/fin.
(8) PE 422.541/Bur.
(9) Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (ELT L 255, 30.9.2015, lk 3).
(10) Allikas: PV BUR. 20.10.2014 (PE 538.295/BUR) ja PV BUR. 20.10.2014 (PE 538.297/BUR) punkt 12.
(11) Allikas: PV BUR. 20.10.2014 (PE 538.295/BUR) ja PV BUR. 20.10.2014 (PE 538.297/BUR) punkt 12.


Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
PDF 259kWORD 76k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2015/2156(DEC))
P8_TA(2016)0151A8-0101/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0201/2015)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni arvamust (A8-0101/2016),

1.  lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2015/2156(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni arvamust (A8-0101/2016),

A.  arvestades, et avaliku sektori raamatupidamisarvestuse läbipaistvus ja kontroll on demokraatia üldpõhimõtted, mis on ka liidu suhtes kohaldatavad;

B.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on osa esindusdemokraatia kontseptsioonist;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 319 kohaselt on Euroopa Parlamendil ainuvastutus Euroopa Liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest;

D.  arvestades, et nõukogu eelarve on Euroopa Liidu eelarve jagu;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 319 lõike 2 kohaselt peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile viimase taotlusel vajalikku teavet kulutuste tegemise ja finantskontrollisüsteemide toimimise kohta;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 335 alusel on igal liidu institutsioonil halduslik iseseisvus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (finantsmäärus) artikli 55 kohaselt vastutab iga institutsioon oma eelarvejao täitmise eest ise;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament ei saa teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise suhtes teadlikku otsust vajalikku teavet omamata;

H.  arvestades, et 27. septembril 2012. aastal toimunud Euroopa Parlamendi seminaril, mis käsitles Euroopa Parlamendi õigust anda nõukogu eelarve täitmisele heakskiit, nõustusid õigus- ja teaduseksperdid Euroopa Parlamendi õigusega teavet saada;

1.  märgib, et kontrollikoda jõudis oma audititööle tuginedes järeldusele, et institutsioonide ja organite 31. detsembril 2014 lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu;

2.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda täheldas oma 2014. aasta aruandes, et ta leidis mõned personalikulude arvutamisega seotud vead ja mõningad peretoetuste haldamisega seotud puudused seoses Euroopa Ülemkogu ja nõukogu juures auditeeritud teemadega;

3.  kutsub Euroopa Ülemkogu ja nõukogu üles parandama tuvastatud puuduste haldamist ja parandama kontrollikoja poolt täheldatud vead;

4.  märgib, et 2014. aastal oli Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarve kogumaht 534 200 000 eurot (2013. aastal 535 511 300 eurot) ning selle täitmise määr oli 91,3 %; võtab teadmiseks täitmise määra kasvu 2014. aastal;

5.  võtab teadmiseks nõukogu 2014. aasta eelarve vähenemise 1,3 miljoni euro võrra (-0,2 %);

6.  tunneb jätkuvalt muret selle pärast, et eelarve alakasutamise määr on kõrge ja on seotud peaaegu kõigi valdkondadega; kordab oma nõudmist töötada välja peamised tulemusnäitajad, et parandada eelarve planeerimist;

7.  tunneb muret assigneeringute 2014. aastast 2015. aastasse ülekandmiste väga suure arvu pärast, eriti materiaalse põhivara osas; usub kindlalt, et korduv assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise trend on vastuolus finantsmääruse aastasuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

8.  on seisukohal, et eelarve parema kavandamise abil saaks nõukogu vältida suuremaid ümberpaigutamisi eelarveridade vahel;

9.  kordab, et Euroopa Ülemkogu eelarve ja nõukogu eelarve tuleks teineteisest lahutada, et suurendada kummagi institutsiooni finantsjuhtimise läbipaistvust ja vastutust;

10.  rõhutab, et nõukogu peab sarnaselt teiste institutsioonidega olema vastutav ja läbipaistev, ning kutsub nõukogu üles liituma liidu läbipaistvusregistriga;

11.  kordab oma üleskutset Euroopa Ülemkogule ja nõukogule saata Euroopa Parlamendile iga-aastane tegevusaruanne, mis sisaldab põhjalikku ülevaadet kõikidest kummagi institutsiooni käsutuses olevatest inimressurssidest (liigitatud kategooriate, palgaastmete, soo, kodakondsuse ja tööalastel kursustel osalemise kaupa);

12.  märgib, et liidu institutsioonide ja ametite aastaaruannetel võiks olla oluline roll läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse põhimõtete järgimises; nõuab, et liidu institutsioonid ja ametid lisaksid oma aastaaruannetesse standardse peatüki nende komponentide kohta;

13.  peab kahetsusväärseks seda, et nõukogu ei ole seniajani käitumisjuhendit vastu võtnud; on seisukohal, et kõik liidu institutsioonid ja ametid peaksid leppima kokku ühises käitumisjuhendis, kuna see on institutsioonide läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse jaoks hädavajalik; palub neil liidu institutsioonidel ja organitel, kellel ei ole veel käitumisjuhendit, koostada selline dokument võimalikult kiiresti;

14.  palub nõukogul hakata viivitamata rakendama rikkumisest teatamise sise-eeskirja;

15.  nõuab nõukogu liikmete selge majanduslike huvide deklaratsiooni avaldamist internetis;

16.  märgib murelikult, et puuduvad usaldusväärsust käsitlevad eeskirjad, huvide konfliktide deklaratsioonid ja üksikasjalik biograafiline teave Euroopa Ülemkogu eesistuja ja tema kabineti liikmete kohta; märgib lisaks, et puuduvad ka ühised usaldusväärsust käsitlevad eeskirjad riikide esindajate kohta nõukogus; palub nõukogul võtta meetmeid olukorra parandamiseks ja anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

17.  peab kiiduväärseks nõukogu määruse eelnõu kõrgetasemeliste ELi teenistuses olevate ametiisikute rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta ja selles määruses kavandatud säästu;

18.  palub nõukogul töötada välja üksikasjalikud korruptsioonivastased suunised ja sõltumatud poliitikameetmed oma struktuurides;

19.  märgib murelikult läbipaistvuse murettekitavat puudumist õigusloome protsessis, läbirääkimistes, liikmesriikide seisukohtades ja nõukogu istungites; nõuab tungivalt, et nõukogu avalikustaks asjakohased dokumendid ja seaks sisse selge aruandlussüsteemi, mis võimaldab üldsusel jälgida seadusandlikke menetlusi avatult ja läbipaistvalt;

20.  tunneb muret kolmepoolsete kohtumiste ja lepituskohtumiste puuduliku läbipaistvuse pärast; kutsub nõukogu üles suurendama läbirääkimisi silmas pidades süsteemselt läbipaistvust ja usaldusväärsust;

21.  võtab teadmiseks tulemused, mille institutsioonidevaheline kirjaliku ja suulise tõlke komitee saavutas niisuguse ühtlustatud meetodi kehtestamisega, mis võimaldab kõikide institutsioonide tõlkekulusid otseselt võrrelda; tunneb heameelt asjaolu üle, et nõukogu esitab andmeid kõnealuse metoodika alusel;

22.  toonitab, et saavutamata jäi nõukogu peasekretariaadi 2014. aasta üks peamine finantseesmärk – Europa hoone üleandmine 2015. aasta lõpuks; väljendab kahetsust selle viivituse üle ja palub end teavitada selle edasilükkamise rahalistest tagajärgedest;

23.  tuletab meelde oma nõudmist, et nõukogu lisaks oma iga-aastasele tegevusaruandele kinnisvarapoliitika, eelkõige seetõttu, et on oluline selle poliitikaga seonduvaid kulusid nõuetekohaselt ratsionaliseerida ja vältida nende ülemäärasust;

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse edasilükkamise põhjused

24.  kordab, et nõukogu peaks olema liidu kodanike ees täielikult läbipaistev ja vastutav talle usaldatud rahaliste vahendite eest, osaledes täielikult ja heas usus iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses, nagu seda teevad teised liidu institutsioonid; on sellega seoses seisukohal, et liidu eelarve täitmise mõjusa kontrolli huvides peavad Euroopa Parlament ja nõukogu töökorra alusel koostööd tegema; peab kahetsusväärseks probleeme, mis on seni eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tekkinud; rõhutab vajadust suurendada nende kahe institutsiooni vahelist dialoogipidamise võimet, et leida võimalikult kiiresti lahendus, mis võimaldab aluslepingutega saadud volituste täitmist ja vastutust kodanike ees;

25.  märgib, et iga liidu institutsiooni ja organi puhul eraldi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on pikaaegne tava, mille Euroopa Parlament on välja töötanud selleks, et tagada liidu maksumaksjate jaoks läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus; rõhutab, et see tagab tulemuslikult Euroopa Parlamendi õiguse ja kohustuse kontrollida kogu liidu eelarvet;

26.  märgib ka, et komisjon väljendas oma 23. jaanuari 2014. aasta kirjas seisukohta, et kõik institutsioonid on täiel määral seotud Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tehtud tähelepanekute järelmeetmetega ning kõik institutsioonid peaksid tegema koostööd, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse sujuv läbiviimine, pidades täielikult kinni Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohastest sätetest ja asjakohastest teisestest õigusaktidest;

27.  rõhutab, et komisjon märkis oma kirjas ka seda, et ta ei teosta järelevalvet teiste institutsioonide eelarve täitmise üle ning et teisele institutsioonile esitatud küsimustele vastamisega rikutaks selle teise institutsiooni vabadust täita oma eelarvejagu;

28.  tuletab meelde, et igal finantsmääruse artikli 2 punktis b määratletud institutsioonil on nimetatud määruse artikli 55 kohaselt autonoomia oma jao eelarve täitmisel; kinnitab, et kooskõlas tava ja kehtivate eeskirjade tõlgendamisega ning läbipaistvuse ja demokraatliku aruandekohustuse säilitamiseks liidu maksumaksjate ees annab Euroopa Parlament heakskiidu iga institutsiooni eelarve täitmisele eraldi;

29.  toonitab, et Euroopa Parlamendile on antud eelarve täitmisele heakskiidu andmise õigus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 316, 317 ja 319 ning finantsmääruse artiklitele 55 ning 164–167; on seisukohal, et need sätted on piisavaks õiguslikuks aluseks sellele, et Euroopa Parlamendil on lisaks oma õigusele anda heakskiit komisjoni eelarve täitmisele ka õigus teha nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta eraldi otsus; kinnitab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine või mitteandmine on Euroopa Parlamendi õigus ja kohustus, mis on Euroopa Parlamendil liidu kodanike ees;

30.  rõhutab, et 2009. aastast saadik on nõukogu keeldunud tegemast koostööd seoses Euroopa Parlamendi teostatava eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega, keeldudes esitamast vajalikku teavet, vastamast kirjalikult vastatavatele küsimustele ja osalemast tema eelarve täitmist käsitlevatel kuulamistel ja aruteludel, ning et seetõttu on kasutatud üle kolme miljardi euro avaliku sektori vahendeid nõuetekohase kontrollita; peab seda halvaks liidu kodanikele saadetavaks sõnumiks;

31.  kordab, et nõukogupoolse koostööta ei saa Euroopa Parlament teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise suhtes teadlikku otsust;

32.  on seisukohal, et selline olukord tähendab aluslepingutest tulenevate kohustuste, eelkõige institutsioonidevahelise lojaalse koostöö põhimõtte olulist rikkumist ning et kiiresti tuleb leida lahendus, mis võimaldaks kontrollida kogu liidu eelarvet; viitab sellega seoses ELi toimimise lepingu artiklile 15, milles on sätestatud, et iga institutsioon, organ või asutus tagab oma menetluste läbipaistvuse;

33.  kordab, et mõjusa eelarvekontrolli rakendamine on võimalik ainult siis, kui Euroopa Parlament ja nõukogu teevad koostööd, mille põhielemendid peavad olema nõukogu ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esindajate ametlikud kohtumised, selle komisjoni liikmete esitatud küsimustele vastamine kirjaliku küsimustiku alusel ja taotluse alusel eelarvekontrolli jaoks vajalike taustadokumentide esitamine;

34.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament annab teiste institutsioonide eelarve täitmisele heakskiidu pärast seda, kui ta on vaadanud läbi esitatud dokumendid ning vastused parlamendi esitatud küsimustele; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendil on nõukogult vastuste saamisega pidevalt probleeme;

35.  võtab teadmiseks nõukogu peasekretäri kirja vastuseks Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esitatud kutsele osaleda arvamuste vahetuses 11. jaanuaril 2016; rõhutab, et selles kirjas ei vastatud ei kutsele ega ka nõukogu peasekretariaati 25. novembril 2015 saadetud küsimustikule Euroopa Parlamendi liikmete esitatud küsimustega, vaid korrati lihtsalt nõukogu poolt juba varem väljendatud seisukohta finantsteabe vahetamise kohta;

36.  on veendunud, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on oluline liidu kodanike ees demokraatliku aruandekohustuse täitmise vahend;

37.  palub nõukogul alustada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi, et tagada Euroopa Parlamendi õigus saada juurdepääs nõukogu eelarve täitmist käsitlevale teabele; on veendunud, et see tähendab nõukogu kohustust anda taotletud teavet;

38.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et mitte kõik liidu institutsioonid ei järgi läbipaistvuse küsimuses samu standardeid, ning on veendunud, et nõukogu peaks selles valdkonnas parandusi tegema;

39.  on seisukohal, et kuigi vahepealsel ajal saaks olukorda parandada liidu institutsioonide vahelise parema koostööga aluslepingute raames, võib lõpuks vajalikuks osutuda aluslepingute läbivaatamine, et muuta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus selgemaks, nii et Euroopa Parlamendile oleks sõnaselgelt antud pädevus anda heakskiit kõigi institutsioonide ja organite eelarve täitmisele eraldi;

40.  palub komisjonil muuta finantsmäärust, et täpsustada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eesmärke ja määrata selgelt kindlaks karistused määruste järgimata jätmise eest; rõhutab, et seda tuleks teha liidu institutsioonide vastutusele võtmiseks, et kaitsta liidu kodanike finantshuvisid; rõhutab, et erandeid teha ei tohiks.

(1) ELT L 51, 20.2.2014.
(2) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(3) ELT C 373, 5.11.2015, lk 1.
(4) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.


Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Kohus
PDF 248kWORD 69k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus (2015/2157(DEC))
P8_TA(2016)0152A8-0123/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0202/2015)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0123/2016),

1.  annab heakskiidu Euroopa Kohtu kohtusekretäri tegevusele Euroopa Kohtu 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kohtule, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Kohus (2015/2157(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0123/2016),

1.  märgib rahuloluga, et kontrollikoda märkis 2014. aastat käsitlevas aruandes, et ta ei leidnud olulisi puudusi seoses Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus“) auditeeritud inimressursse ja hankeid puudutanud teemadega;

2.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda jõudis oma audititöö põhjal järeldusele, et institutsioonide ja organite haldus- ja muude kuludega seotud maksed tervikuna ei olnud 31. detsembril 2014 lõppenud aastal olulisel määral vigadest mõjutatud;

3.  märgib, et 2014. aastal oli Euroopa Kohtu käsutuses assigneeringutena 355 367 500 eurot (2013. aastal 354 880 000 eurot) ja assigneeringute täitmise määr oli 99 %; tunneb heameelt kasutusmäära suurenemise üle 2014. aastal, võrrelduna 96,3 %-ga 2013. aastal;

4.  võtab teadmiseks, et Euroopa Kohtu eelarve on puhtalt halduseelarve, millest üle 75 % kasutatakse institutsiooni töötajatega seotud kulude katteks ja ülejäänut hoonete, sisustuse, seadmete ja muude kulude katteks;

5.  väljendab heameelt kohtutöö tootlikkuse üle 2014. aastal: kolmele kohtule esitati 1691 kohtuasja ja 1685 kohtuasja viidi lõpule;

6.  märgib, et Euroopa Kohus lõpetas 2014. aastal 719 kohtuasja (2013. aastal lõpetati 701 kohtuasja) ja talle esitati 622 uut kohtuasja (2013. aastal 699); tunneb heameelt statistiliselt hea tulemuse üle ning usub, et tulemuslikkust on võimalik edaspidi parandada;

7.  võtab teadmiseks, et 2014. aastal esitati Üldkohtule 912 uut kohtuasja, lõpetati 814 kohtuasja ja 1423 kohtuasja oli menetluses, mis tähendab kohtumenetluste arvu üldist kasvu võrreldes 2012. ja 2013. aastaga;

8.  juhib tähelepanu, et üheksa ajutise sekretäri ametikoha loomine Üldkohtus 2014. aastal tugevdas selle kohtu õigusmeeskonda, tagades tõhususe ning suurema tulemuslikkuse;

9.  märgib, et Avaliku Teenistuse Kohus viis 2014. aastal lõpule 152 kohtuasja (2013. aastal 184) ja menetluses oli 216 kohtuasja; märgib, et Avaliku Teenistuse Kohtu üldine kohtutegevus oli 2014. aastal vähem tõhus;

10.  julgustab Euroopa Kohut jätkuvalt parandama olemasolevate ressursside kasutamist; on arvamusel, et 2014. aastal tehtud sisereformid, nimelt Üldkohtu ja Avaliku Teenistuse Kohtu tegevust reguleeriva kodukorra reform ja IT-rakenduste väljaarendamine, millega parandati menetluste käsitlemist ja kommunikatsiooni, aitas kaasa ressursikasutuse optimeerimisele;

11.  tunneb heameelt kontrollikoja kava üle vaadata tulemuslikkuse hindamise eesmärgil läbi Euroopa Kohtu tegevus, mida Euroopa Parlament 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus taotles;

12.  võtab teadmiseks jaanuaris 2016 esitatud teabe kohtunike kohtuvälise tegevuse kohta, mida küsiti eelarvekontrollikomisjonis toimunud 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutanud arvamuste vahetuse käigus; peab kahetsusväärseks, et seal ei nimetata eri üritustel osalevate kohtunike arvu; nõuab ülevaadet iga kohtuniku kogu välistegevuse kohta, sh loengute, sõnavõttude ja muude ürituste ning töö ajal nendeks valmistumise kohta, mitte ainult ametlikult heaks kiidetud tegevuse kohta; nõuab kohtunike välistegevusega seoses kasutatud kõigi vahendite, sh kirjaliku tõlke teenuste, kohtuametnike ja autojuhtide teenuste avalikustamist;

13.  on arvamusel, et kogu teave iga kohtuniku kohtuvälise tegevuse kohta peaks olema üldsusele kättesaadav; nõuab selle teabe avaldamist Euroopa Kohtu veebisaidil ja selle lisamist iga-aastastesse tegevusaruannetesse;

14.  nõuab kohtunike majanduslike huvide deklaratsioonide avaldamist Euroopa Kohtu veebisaidil;

15.  ootab, et Üldkohtu käimasolev reform läbiks mõjuhinnangu, et saada kinnitus selle kohta, et läbivaatamine on piisav ja lihtsustab Euroopa Kohtu õiguslikku struktuuri;

16.  võtab rahuloluga teatavaks e-Curia rakenduses tehtud parandused ja asjaolu, et järjest suurem arv liikmesriike hakkas seda 2014. aastal kasutama; kahetseb samas, et kasutajate nimekirjas ei ole kolme liikmesriiki;

17.  kutsub Euroopa Kohust üles kasutama rohkem uusi tehnoloogiaid, et vajalike paberkoopiate, samuti tõlkimist ja tõlget vajavate kohtumiste arvu edasine vähendamine oleks võimalik kohtu tööd ohtu seadmata;

18.  võtab teadmiseks, et kirjaliku tõlke direktoraadi tegevus loeti rahuldavaks; usub, et piiratud tõlkekorda kohaldades oleks võimalik saavutada veel kokkuhoidu kohtuväliste dokumentide osas;

19.  märgib, et Euroopa Kohus osaleb peamist institutsioonidevahelist tegevust ja tulemusnäitajaid käsitleva töörühma (KIAPI) töös, kus käsitletakse muu hulgas kirjaliku tõlke kulusid; väljendab kahetsust, et Euroopa Kohus ei esita siiani andmeid KIAPI töörühmas kokku lepitud ühtlustatud metoodika alusel;

20.  kordab oma taotlust, et Euroopa Kohtu koosolekute päevakord oleks eraldi lisana lisatud iga-aastasele tegevusaruandele;

21.  märgib, et naisi on Euroopa Kohtu vastutavatel ametikohtadel endiselt vähe; nõuab, et see tasakaalustamatus korrigeeritaks võimalikult kiiresti;

22.  peab Euroopa Kohtu vastust Euroopa Parlamendi esitatud küsimusele nr 26 (pensionid) ebarahuldavaks; nõuab Euroopa Kohtult selget ja üksikasjalikku vastust, mille on andnud teised institutsioonid; on seisukohal, et Euroopa Kohus peaks vastama kõigile Euroopa Parlamendi poolt talle saadetud küsimustele, ja kutsub kohut üles andma pensionide küsimuses igati läbipaistvaid vastuseid;

23.  märgib, et Euroopa Kohtu autopark koosneb 75-st ametisõidukist ja selle maksumus on 1 168 251 eurot; märgib, et autojuhtide palkadeks maksti 2014. aastal 2 434 599 eurot; leiab, et need kulud on liiga suured ja see praktika on vastuolus liidu institutsioonides valitseva üldise suundumusega piirata ametisõidukite kasutamist; kordab üleskutset Euroopa Kohtule vähendada liikmete ja töötajate käsutuses olevate ametiautode arvu; toonitab, et autojuhtide osutatavate ulatuslike erateenuste kulud tuleb kanda liidu maksumaksjatel; soovitab Euroopa Kohtul uurida neid küsimusi institutsioonidevahelises kontekstis ning nõuab tungivalt, et Euroopa Kohus edendaks aktiivselt keskkonnahoidlikku liikuvust;

24.  väljendab heameelt meetmete üle, mille Euroopa Kohus on võtnud keskkonnahoidliku riigihanke põhimõtte täitmiseks, ning toetab selle strateegia järgimist;

25.  märgib rahuloluga, et Euroopa Kohtu kinnisvarapoliitika on lisatud iga-aastasele tegevusaruandele.

(1) ELT L 51, 20.2.2014.
(2) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(3) ELT C 373, 10.11.2015, lk 1.
(4) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.


Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Kontrollikoda
PDF 255kWORD 72k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda (2015/2158(DEC))
P8_TA(2016)0153A8-0107/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0203/2015)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0107/2016),

1.  annab heakskiidu kontrollikoja peasekretäri tegevusele kontrollikoja 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, kontrollikojale, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, V jagu – Kontrollikoda (2015/2158(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0107/2016),

1.  märgib, et kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor – PricewaterhouseCoopers SARL –, et kohaldada samu läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtteid, mida kontrollikoda kohaldab auditeeritavate suhtes; võtab teadmiseks audiitori arvamuse, mille kohaselt annavad finantsaruanded õige ja õiglase ülevaate kontrollikoja finantsolukorrast;

2.  rõhutab, et 2014. aastal oli kontrollikoja lõplike assigneeringute summa 133 498 000 eurot (142 761 000 eurot 2013. aastal) ja eelarve üldine täitmise määr oli 98,8 % (2013. aastal 92 %); väljendab heameelt, et eelarve täitmise määr on paranenud, kui eelarve maht on vähenenud;

3.  rõhutab, et kontrollikoja eelarve on puhtalt halduseelarve, millest suure osa moodustavad institutsioonis töötavate inimestega seotud kulud;

4.  tunnistab, et kontrollikojal on otsustav roll liidu vahendite parema ja arukama kulutamise tagamisel; tuletab meelde, et kontrollikojal on parim positsioon selleks, et esitada seadusandjale ja eelarvepädevale institutsioonile väärtuslikke arvamusi liidu poliitikavaldkondades saavutatud tulemuste ja tulemite kohta, et parandada liidu rahastatava tegevuse säästlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust;

5.  peab kiiduväärseks 2014. aasta lõpus alanud kontrollikoja reformimise projekti, mille eesmärk on optimeerida auditiprotsessi, muuta kontrollikoda ülesandepõhiseks organisatsiooniks ning laiendada töötajate töövaldkonda; kutsub kontrollikoda üles teavitama eelarve täimisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni saavutatud eesmärkidest ja mõjust, mis on tehtud kindlaks kõnealuse reformi järgselt;

6.  tuletab kontrollikojale meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid 2012. aastal detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi punktis 54 kokku, et kontrollikoda vastutab täielikult allhankena läbiviidavate välisauditite kõikide aspektide eest, viib läbi kõik vajalikud haldus- ja hankemenetlused ning rahastab allhankena läbiviidavaid välisauditeid ja nendega seotud kulusid oma eelarvest; kahetseb väga, et erasektori audiitoreid kaasav uus auditikäsitlus suurendas detsentraliseeritud asutuste halduskoormust; märgib murelikult, et halduskoormus suurenes 85 %, st rohkem kui 13 000 tunnini kontrollikoja tehtud eelmise auditiga võrreldes, mis vastab keskmiselt 3,5 täiskohaga töötaja tööajale; peab kahetsusväärseks, et auditilepingute hangetele ja haldamisele kulus detsentraliseeritud asutustes üle 1400 tunni lisatööaega ning erasektori audititega seotud täiendavad kulud kokku olid 2014. aastal 550 000 eurot; kordab kontrollikojale esitatud üleskutset järgida kokkulepitud ühist lähenemisviisi ja sõlmida lepinguid asutusteväliste audiitoritega ja maksta neile ning anda erasektori audiitoritele paremaid suuniseid, et halduskoormust oluliselt vähendada;

7.  märgib rahuloluga, et kontrollikoda kavatseb tulemuslikkuse hindamise eesmärgil vaadata läbi Euroopa Kohtu tegevuse, mida Euroopa Parlament 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis taotles(6);

8.  palub kõnealusele heale koostööle tuginedes, et kontrollikoda koostaks eriaruande selle kohta, kas komisjon on kasutanud hästi liikmesriikide poolt liidu eelarve täitmise toetamise ja kontrollimise alaseid volitusi;

9.  toetab kontrollikoja püüdlusi eraldada tulemusaudititele rohkem vahendeid; ootab, et audiitorite ülesandepõhine organisatsioon võimaldab kontrollikojal eraldada ressursse paindlikumalt ülesannete täitmist ohtu seadmata; on arvamusel, et kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3 tuleks teha tihedamat koostööd kontrollikoja ja riikide kõrgeimate kontrolliasutuste vahel, eriti seoses liidu eri poliitikavaldkondade ja programmide (kuludele vastavat tulu käsitleva) tulemusauditi aruannete koostamisega ning sellega, mis puudutab koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve auditeerimist; loodab konkreetseid tulemusi seoses kontrollikoja iga-aastase tööprogrammi edastamisega;

10.  võtab teadmiseks kontrollikoja algatuse reformida oma kodade süsteemi ja on huvitatud rohkema teabe saamisest selle ettepaneku kohta;

11.  võtab kontrollikoja esitatud teabe põhjal teadmiseks, et 2014. aasta oli institutsiooni tulemi seisukohast rekordiline; tunneb heameelt uute elementide üle, nt ülevaatearuanne;

12.  võtab teadmiseks, et eriaruannete koostamiseks vajalik aeg on alates 2008. aastast lühenenud, kuid eesmärgiks seatud 18 kuud ei ole veel saavutatud; toonitab, et eesmärk peab olema realistlik, et mitte seada ohtu aruannete kvaliteeti;

13.  ergutab kontrollikoda uurima eriaruannete arvu ja õigeaegsuse vahelist suhet;

14.  jääb kindlaks seisukohale, et eriaruannetes antud soovitused on sageli ebaselged ning aruannetes tuleks tuua järjekindlalt välja asjaomaste riikide positiivne ja negatiivne käitumine;

15.  võtab rahuloluga teadmiseks, et kohustust vähendada töötajate arvu 5 % täidetakse nii, et see ei avalda kahjulikku mõju kontrollikoja poliitikale, mis näeb ette audititeenuste tugevdamise; kutsub kontrollikoda üles tagama, et lisakärped ei kahjusta aruannete kvaliteeti;

16.  kutsub kontrollikoda üles tagama, et eriti juhtivate ja direktorite ametikohtade osas võetaks lisaks teenetele ja asjatundlikkusele arvesse personali geograafilist tasakaalustatust;

17.  peab kiiduväärseks jõupingutusi, mida kontrollikoda on teinud oma töötajate soolise tasakaalu parandamiseks; toonitab ja peab kiiduväärseks naisaudiitorite arvu suurenemist, mis mõjutab kahtlemata nende töötamist vastutavatel ametikohtadel kõnealuses sektoris, samuti naisaudiitorite võrgustiku loomist; rõhutab vajadust jätkata sellesuunalist tööd;

18.  peab kiiruväärseks jõupingutusi, mida kontrollikoda on teinud oma audiitorite erialase koolituse valdkonnas, et muuta juhtimine ja teadmiste ajakohastamine tulemuslikumaks; tunnustab kontrollikoda koostöö eest, mida ta on teinud Metzi/Nancy ülikooliga Euroopa auditi alaste erikursuste loomisel, ning ergutab kontrollikoda looma samal eesmärgil kontakte ka teiste Euroopa ülikoolidega;

19.  võtab teadmiseks, et hoone K3 eest tasumiseks avatud arve jääki kasutatakse hoone K2 uuendustööde rahastamiseks; tahab teada, kui mahukate töödega on tegemist;

20.  kordab nõudmist, et kontrollikoja iga-aastasele tegevusaruandele lisataks kinnisvarapoliitika andmed;

21.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda on teinud pingutusi kirjaliku tõlke kulude vähendamiseks; usub, et kirjalikku tõlget käsitlevat koostöölepingut – nagu nõuandekomiteedel on Euroopa Parlamendiga – võiks kaaluda aastaid 2013–2017 hõlmava kontrollikoja strateegia raames, et suurendada tõhusust ja vähendada kulusid; palub kontrollikojal kaaluda välistõlketeenuse tellimist kulude kokkuhoidmise lisaviisina;

22.  võtab teadmiseks tulemused, mille institutsioonidevaheline kirjaliku ja suulise tõlke komisjon saavutas ühtlustatud meetodis kokku leppimisega, mis võimaldab kõikide institutsioonide tõlkekulusid otseselt võrrelda; tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda esitab andmeid kõnealuse metoodika alusel;

23.  palub kontrollikojal lisada oma iga-aastastesse tegevusaruannetesse kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirjadega selliste lõpetatud OLAFi juhtumite tulemused ja tagajärjed, mille puhul oli uurimise all institutsioon või mõni selle heaks töötav isik;

24.  võtab teadmiseks, et siseauditi talituse soovitatud töölähetuste juhendi eeskirjade läbivaatamine lükati tehnilistel põhjustel edasi;

25.  võtab teadmiseks kontrollikoja esimesed sammud paberivaba keskkonna suunas; toetab kontrollikoda oma eesmärkide poole pürgimisel, kuid loodab, et Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile saadetakse ka edaspidi mõned kontrollikoja aruannete paberkoopiad; kiidab heaks kontrollikoja seni rakendatava keskkonnastrateegia, sh selle suunitluse energiatarbimise vähendamisele, videokonverentside suuremale kasutatavusele, vihmavee taaskasutussüsteemi paigaldamisele ja säästva liikuvuse edendamisele;

26.  väljendab heameelt selle üle, et meedia kaudu edastatud kontrollikoja sõnumid on olnud varasemast selgemad; ootab, et see positiivne areng jätkub;

27.  peab kiiduväärseks kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni vahelist koostööd ning väljendab heameelt kontrollikoja korrapärase tagasiside üle vastusena Euroopa Parlamendi päringutele.

(1) ELT L 51, 20.2.2014.
(2) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(3) ELT C 373, 5.11.2015, lk 1.
(4) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, V jagu – Kontrollikoda (ELT L 255, 30.9.2015, lk 123).


Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
PDF 256kWORD 76k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (2015/2159(DEC))
P8_TA(2016)0154A8-0111/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0204/2015)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0111/2016),

1.  annab heakskiidu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäri tegevusele Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (2015/2159(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 18. novembri 2015. aasta otsust lõpetada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu esitatud kaebuse 1170/2013/JF uurimine,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0111/2016),

1.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda jõudis oma audititöö põhjal järeldusele, et institutsioonide ja organite haldus- ja muude kuludega seotud maksed tervikuna ei olnud 31. detsembril 2014 lõppenud aastal olulisel määral vigadest mõjutatud;

2.  märgib murelikult asjaolu, et kontrollikoda leidis oma 2014. aastat käsitlevas aastaaruandes Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) puhul puudusi 15 läbivaadatud hankemenetlusest neljas;

3.  tunneb heameelt asjaolu üle, et vastuseks kontrollikoja tähelepanekutele on EMSK loonud tugiteenuste talituse riigihangete jaoks, et abistada kõiki direktoraate – peale logistikadirektoraadi, kus juba on selline talitus olemas; ootab, et kõnealune talitus saab täielikult toimivaks 2016. aasta teisel poolel;

4.  võtab teadmiseks, et 2014. aastal oli EMSK eelarve 128 559 380 eurot (2013. aastal 130 104 400 eurot), mis vastab 1,19 % suurusele vähenemisele 2013. aasta eelarvega võrreldes, kusjuures selle täitmise määr oli 95,6 %; võtab teadmiseks täitmise määra tõusu 2014. aastal, kuid peab kahetsusväärseks, et see ei ole ikka veel saavutanud 2012. aasta taset, mil see oli 96,8 %;

5.  rõhutab, et EMSK eelarve on puhtalt halduseelarve, millest suurt osa kasutatakse institutsiooni töötajatega seotud kulude katteks ja ülejäänut hoonete, sisustuse, seadmete ja muude jooksvate kulude katteks;

6.  võtab teadmiseks EMSK iga-aastasele tegevusaruandele lisatud järelmeetmetealased tähelepanekud 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni kohta(6);

7.  märgib, et EMSK koostas 2014. aastal vähem raporteid ja arvamusi ning pidas vähem õigusloomealase tegevusega seotud koosolekuid; on siiski üllatunud, et kõnealusel ajavahemikul on suurenenud õigustalituse esitatud õiguslike arvamuste arv; palub, et teda teavitataks kõnealuse suurenemise põhjustest;

8.  võtab teadmiseks, et EMSK ja Euroopa Parlamendi vaheline koostööleping, mille kahes lisas käsitleti haldusalast koostööd ja ühist eelarvelist mõju Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komitee sõlmitud paralleellepinguga, allkirjastati 5. veebruaril 2014. aastal, eesmärgiga arendada poliitilist ja haldusalast koostööd;

9.  tunneb heameelt EMSK reageeringu üle Euroopa Parlamendi poolt eespool mainitud 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud palvele anda omapoolne hinnang sellele, milline on koostöölepingu mõju inimressursside, kulude, sünergia, lisandväärtuse ja sisulise kvaliteedi seisukohast;

10.  leiab, et kõnealust koostöölepingut on võimalik veelgi paremaks muuta, eelkõige poliitikasfääris; on veendunud, et Euroopa Parlament, EMSK ning Regioonide Komitee on võimelised arendama täiendavat sünergiat, mis tõhustab tootlikkust koostöövaldkondade kõigil tasanditel, ja nõuab üksikasjalike erisätete koostamist kolme institutsiooni vahel jagatavate teenuste toimimise kohta; palub, et EMSK liikmete seas viidaks läbi küsitlus, kuidas ollakse rahul Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse osutatavate teenustega; palub, et teda hoitaks jätkuvalt kursis koostöölepingu järelmeetmetega;

11.  palub, et koostöölepingu vahekokkuvõte sisaldaks iga institutsiooni kohta üksikasjalikku ülevaadet koostöölepingust tulenevast eelarvelisest kokkuhoiust ja eelarvekulude suurenemisest;

12.  võtab teadmiseks, et EMSK kehtestas Euroopa Parlamendi möödunud aasta resolutsioonis 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta esitatud konkreetsel nõudmisel uued eeskirjad liikmete sõidukulude hüvitamiseks tegelike kulude alusel; tervitab asjaolu, et süsteem hakkas täielikult tööle 2015. aasta sügisel, mil algas EMSK praegune ametiaeg;

13.  märgib murelikult, et EMSK hüvitisesaajatele kompenseeritud sõidukulude ja makstud päevarahade kogusumma ulatus 17 375 864 euroni; nõuab, et institutsioon töötaks välja süsteemse strateegia kõnealuste kulude ja toetuste märkimisväärseks vähendamiseks;

14.  võtab teadmiseks, et tulenevalt lepingust oli EMSK saldo 2014. aastal positiivne 1 560 000 eurot; märgib murelikult, et koostöölepingu alusel paigutati EMSKst ümber 36 töötajat ja Regioonide Komiteest 24 töötajat (kõik töötasid kirjaliku tõlke teenistustes ja olid valdavalt pensionieale väga lähedal), mille tulemusena saavutavad mõlemad institutsioonid märkimisväärse kokkuhoiu töötajatega seotud eelarvepeatükkides (palgad ja pensionid), samas kui parlamendi kulud suurenevad märkimisväärselt nii lühiajaliselt (palgad) kui ka pikaajaliselt (pensionid);

15.  väljendab muret seoses personali lähetuskulude kasvuga 338 366 eurolt 2013. aastal 387 481 euroni 2014. aastal (14,5 %);

16.  nõuab iga-aastasesse tegevusaruandesse niisuguse ülevaate lisamist, milles on esitatud juhtivatel ametikohtadel töötavad töötajad nende kodakondsuse, soo ja ametikoha kaupa;

17.  väljendab heameelt EMSK ja Regioonide Komitee tiheda koostöö pärast rikkumisest teatamise sise-eeskirjade koostamisel, kuna neil on mõned ühised teenused ja töötajad; on siiski seisukohal, et EMSK on kõnealuste eeskirjade heakskiitmisega liiga kaua viivitanud; tunneb sellegipoolest heameelt asjaolu üle, et neid eeskirju kohaldatakse tagasiulatuvalt;

18.  märgib, et 2014. aastal on tehtud väikeseid edusamme ühe soo esindatuse osas juhtivatel ametikohtadel (40 % võrreldes 39 %-ga 2013. aastal); peab siiski kahetsusväärseks endiselt püsivat lõhet, millel puudub vastavus muudes kategooriates; rõhutab vajadust kehtestada eesmärgid keskpikaks perioodiks, mille jooksul oleks võimalik saavutada vajalik tasakaal, ning nõuab aktiivset tööd selle eesmärgi saavutamiseks;

19.  tunneb heameelt seoses eetikat ja ausust käsitleva erikursusega, mille EMSK on käivitanud eesmärgiga parandada teadmisi ja teadlikkust personaliliikmete õigustest ja kohustustest; on siiski seisukohal, et see kursus ei peaks olema kohustuslik vaid uutele töötajatele, vaid kõigile töötajatele;

20.  väljendab kahetsust, et EMSK ei ole veel rakendanud kõiki Euroopa Parlamendi poolt eespool mainitud 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni punktis 24 taotletud meetmeid; on seisukohal, et EMSK käitus valesti, jättes parlamendi juhatuse, oma liikmed ja töötajad teavitamata kahest kohtu langetatud otsusest EMSK suhtes, otsustades selle asemel avaldada selle teabe muudes üldisema iseloomuga väljaannetes; loodab, et sellised tegevusetuse juhtumid lahendatakse rikkumistest teatajaid käsitlevate uute eeskirjade väljatöötamise käigus ja ka mainitud konkreetne juhtum heastatakse tagasiulatuvalt;

21.  loodab, et rikkumistest teatajaid käsitlevate uute eeskirjade jõustudes võtab EMSK viivitamatult tõhusaid meetmeid, et tagada rikkumistest teatajate tegevuse tunnustamine, nende austamine ja arvestamine juhtumite puhul, mida Üldkohus on enne eeskirjade vastuvõtmist käsitlenud rikkumistena ; nõuab, et võetaks vajalikud meetmed, et teha ükskord lõpp rikkumistest teatajate vastastele rünnakutele erinevates EMSK väljaannetes;

22.  taunib asjaolu, et eespool nimetatud otsuses lõpetada EMSK vastu esitatud kaebuse 1170/2013/JF uurimine teatab Ombudsman, et EMSK aktsepteeris talle tehtud ettepanekut haldusomavoli heastamiseks vaid osaliselt; taunib asjaolu, et EMSK ei ole tunnistanud haldusomavoli ega ka mingeid vigu oma otsuses kaebaja ümberpaigutamise kohta; taunib asjaolu, et EMSK ei ole põhimõtteliselt nõustunud oma vigu tunnistama, kuigi praktikas on ta aktsepteerinud mõningaid Ombudsmani soovitusi maksta kaebajale hüvitust ebaõiglase kohtlemise eest;

23.  võtab teadmiseks videokonverentsitehnika kasutamist käsitleva teabe, mille EMSK esitas seoses 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni järelmeetmetega; palub jätkuvalt teavet selles valdkonnas tehtud edusammude kohta; on veendunud, et videokonverentsitehnika ja sarnase tehnoloogia kasutamine võimaldab EMSKl vähendada märkimisväärselt sõidu- ja kohtumiste kulusid;

24.  märgib, et videokonverentsitehnikat kasutavate koosolekute arv on võrreldes 2013. aastaga kahekordistunud; märgib, et videokonverentsivõimalusi on kasutatud koosolekutel, kus suulist tõlget vaja ei lähe; julgustab EMSKd kasutama tulemuslikult keelekoolitusi, et tagada suulise tõlke vajaduse vähenemine ning muuta oma tegevus seeläbi tulemuslikumaks ja tõhusamaks;

25.  julgustab EMSKd tugevdama oma teabe- ja kommunikatsioonipoliitikat ning kohalolu sotsiaalmeedias;

26.  märgib EMSK jõupingutusi suurendamaks oma nähtavust tulemusliku teabe- ja kommunikatsioonipoliitika abil; nõustub, et see peaks keskenduma institutsioonidevahelise koostöö tugevdamisele, et parandada kommunikatsiooni ja nähtavust, ning institutsioonide liikmete kohaloleku suurendamisele kohalikul tasandil, ning ergutab EMSKd jätkama oma tegevust selles suunas; tervitab seoses sellega kõiki täiendavaid jõupingutusi teabe liikumise ja seega ka läbipaistvuse parandamiseks;

27.  märgib rahuoluga suundumust, mille kohaselt on tellitud, kuid kasutamata jäetud suulise tõlke teenuste määr langenud 2013. aasta 5,1 %-lt 2014. aasta 4,3 %-ni; eeldab, et koostöölepingu raames läbi räägitud tingimused tagavad suulise tõlke kulude edasise vähenemise;

28.  leiab üllatusega, et kirjaliku tõlke teenuste allhanke kulud on 2013. aastaga võrreldes vähenenud 1 %; eeldab, et see suundumus koostöölepingu rakendamisel muutub, millega pärast tõlkijate ümberpaigutamist parlamenti nähakse ette kirjaliku tõlke allhanke suurenemist;

29.  võtab teadmiseks tulemused, mille on saavutanud institutsioonidevaheline kirjaliku ja suulise tõlke komitee niisuguse ühtlustatud meetodi sisseseadmisel, mis võimaldab kõikide institutsioonide tõlkekulude otsest võrdlemist; tunneb heameelt asjaolu üle, et EMSK esitab andmeid kõnealuse metoodika alusel;

30.  peab kahetsusväärseks, et 2014. aastal tuli lükata edasi üks suurüritus; kordab oma EMSK-le esitatud palvet kavandada komiteesiseseid üritusi paremini;

31.  tunneb heameelt Euroopa Pettustevastase Ameti poolt 2014. aastal lõpetatud juhtumite tulemuste ja tagajärgede lisamise üle iga-aastasesse tegevusaruandesse;

32.  väljendab heameelt seoses EMSK otsusega lisada oma kinnisvarapoliitika iga-aastasele tegevusaruandele;

33.  võtab teadmiseks EMSK ning Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni koostöö, eelkõige seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega.

(1) ELT L 51, 20.2.2014.
(2) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(3) ELT C 373, 10.11.2015, lk 1.
(4) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (ELT L 255, 30.9.2015, lk 128).


Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Regioonide Komitee
PDF 265kWORD 82k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee (2015/2160(DEC))
P8_TA(2016)0155A8-0132/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0205/2015)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002),(5) eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0132/2016),

1.  annab heakskiidu Regioonide Komitee peasekretäri tegevusele Regioonide Komitee 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Regioonide Komiteele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VII jagu – Regioonide Komitee (2015/2160(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0132/2016),

1.  tõdeb, et kontrollikoda märkis oma aastaaruandes 2014. aasta kohta, et ei leidnud Regioonide Komitees (edaspidi „komitee“) auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega seoses ühtegi olulist puudust;

2.  märgib, et kontrollikoda jõudis oma audititööle tuginedes järeldusele, et institutsioonide ja asutuste 31. detsembril 2014 lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.  märgib, et 2014. aastal oli komitee kinnitatud eelarve 87 600 000 eurot (2013. aastal 87 373 000 eurot), millest 86 300 000 eurot moodustasid kulukohustuste assigneeringud, mille kasutusmäär oli 98,5 %; väljendab heameelt asjaolu üle, et kasutusmäär on 2014. aastal suurenenud;

4.  märgib, et haldus- ja finantsküsimuste direktoraadi eesmärki nr 4 – toimiva sisekontrollikeskkonna tagamine ja finantseeskirjade rakendamise jälgimine – ei saavutatud kolmest kahe mõjunäitaja puhul: juriidiliste ja eelarveliste kulukohustuste või maksete korrigeerimise tasuvusmäär jääb alla eesmärgiks seatud 4 % ning tehtud finantserandite arv suurenes 2014. aastal 6 % selle asemel, et 3 % väheneda;

5.  tunneb muret erandite kohaldamise aruannete arvu suurenemise pärast: 87 finantserandit ja kolm halduslikku erandit; rõhutab, et need kolm halduslikku erandit olid seotud sisemenetluste rikkumisega; märgib, et 2014. aastal tehti hanke-eeskirjade või lepingute haldamise osas neli erandit (võrreldes ühega 2013. aastal) ning enamik erandite registreerimise aruandeid (58 aruannet 81st) on seotud juriidiliste kohustuste puudumise või ebapiisavusega; nõuab üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas need erandid tekkisid, ja nendega seotud summade kohta; nõuab 2016. aasta juuni lõpuks täieliku aruande esitamist võetud parandusmeetmete kohta, et hoida ära sarnased olukorrad;

6.  märgib, et 2014. aastal tehti 13 ümberpaigutamist eelarveridade vahel; on arvamusel, et fraktsioonide kommunikatsioonieelarveid ning Euroopa Liidu Teatajas trükkimise kulusid puudutavaid ümberpaigutusi oleks saanud algselt kinnitatud eelarves ette näha;

Kokkuhoid ja halduskulud

7.  rõhutab, et komitee eelarve on puhtalt halduseelarve, millest suurt osa kasutatakse institutsiooni töötajatega seotud kulude katteks ja ülejäänut hoonete, mööbli, seadmete ja mitmesuguste tegevuskulude katteks;

8.  võtab siiski teadmiseks, et 2014. aastal kasutati ainuüksi komitee liikmete ja asendusliikmete sõidu- ja kohtumiste kuludeks kokku 8 277 556 eurot ning 409 100 eurot personali lähetus- ja sõidukuludeks; on arvamusel, et lähetuste arv on erakordselt suur (787) ning erakordselt suured on ka kulud, mis tulenevad liikmete reisi- ja kohtumiste kulude eest makstavatest hüvitistest; on seisukohal, et liikmete lähetused peaksid olema selgelt kirjas aasta tegevusaruandes, kus on välja toodud üksikasjalikud kulud ning kulude ja tulude analüüs; rõhutab, et liikmete lähetustele viidatakse ebaselgelt, ebatäpselt ning ilma selgete arvudeta; nõuab tungivalt, et komitee lisaks aasta tegevusaruandesse alati andmed liikmete lähetuste kohta;

9.  on seisukohal, et kokku 9 594 089 eurot, mille komitee maksis 2014. aastal rendikuludeks (institutsioonivälistele rendileandjatele), on liiga suur summa; tuletab meelde, et isegi pärast seda, kui sellest summast arvestada maha Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poolt 1 181 382 makstud summa, oli komitee makstud netosumma suurem kui raamatupidamises märgitud osa nendest rendimaksetest, erinevus märgiti ehituskuludena (852 464 eurot); rõhutab, et enamik komitee kohustustest tulenevad tehingutest, mis on seotud hoonete rentimisega (95,6 % 2014. aastal), ning 2014. aasta lõpus oli rentimise tõttu tekkinud rahaline võlg 65 051 695 eurot suurune; kutsub komiteed üles otsima koos parlamendi ja komisjoniga kulude vähendamise võimalusi, nt näiteks hoonete ja koosolekuruumide ning istungisaalide laialdane ühiskasutus;

10.  nõuab, et komitee lisaks oma iga-aastasele tegevusaruandele kinnisvarapoliitika, eelkõige seetõttu, et on oluline selle poliitikaga seonduvaid kulusid nõuetekohaselt ratsionaliseerida, et need ei oleks liiga suured;

11.  võtab teadmiseks kokkuhoiu suulise tõlke teenuste osas; väljendab kahetsust asjaolu üle, et komitee iga-aastases tegevusaruandes ei ole antud põhjalikku teave suulise tõlke teenuste kasutamise ja tühistamise määra kohta; nõuab nende andmete kandmist komitee 2015. aasta tegevusaruandesse;

12.  märgib rahuoluga, et komitee on 2013. aasta tegevusaruandesse lisanud teabe kasutamata suulise tõlke teenuste kohta; peab positiivseks, et kasutamata suulise tõlke osakaal on vähenenud 3,23 %-lt 2012. aastal 2, 51 %-ni 2013. aastal, ning on seisukohal, et seda määra saab veel parandada; kutsub komiteed üles koosolekuid paremini planeerima;

13.  võtab teadmiseks, et komitee on hakanud kasutama rohkem videokonverentse; peab sellegipoolest kahetsusväärseks, et esineb viivitusi kaasaskantavate videokonverentsivõimaluste väljaarendamisel, ning palub komiteel teavitada parlamenti 2015. aasta tegevusaruandes selles osas toimuvatest arengutest; võtab teadmiseks komiteelt saadud teabe, et videokonverentsivõimalusi on kasutatud koosolekutel, kus suulist tõlget vaja ei lähe; julgustab komiteed kasutama tulemuslikult keelekoolitust, et tagada suulise tõlke vajaduse vähenemine ning muuta komitee tegevus seeläbi tulemuslikumaks ja tõhusamaks; kutsub komiteed üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kohta ajakohast teavet 2016. aasta juuni lõpuks;

14.  nõuab tungivalt videokonverentside ja kõigi seonduvate vahendite laialdast kasutamist, et vähendada märkimisväärselt kulusid; ei mõista, millist lisaväärtust annab nii suur arv Kreekasse või Itaaliasse toimunud lähetusi (vastavalt 77 ja 125) nende riikide või muude liidu kodanikele;

Koostöö ja lepingud

15.  kiidab heaks Euroopa mitmetasandilise valitsemise harta vastuvõtmise 2014. aastal, millega kaasneb kohustus arendada välja uusi dialoogi- ja partnerlusvorme kõikide liidu avaliku sektori asutuste vahel, et optimeerida avalikku poliitikat, avaliku sektori kulutusi ning tõhustada poliitika elluviimist; palub teavet projekti sellesuunalise strateegia ja tulemuste kohta;

16.  võtab teadmiseks, et 5. veebruaril 2014. aastal kirjutati alla Euroopa Parlamendi, komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahelisele koostöölepingule eesmärgiga arendada poliitilist koostööd; märgib, et kokku lepiti ka haldusalast koostööd käsitlevas lisas;

17.  leiab, et kõnealusel lepingul põhineva koostöö osas parlamendi ja komitee vahel on veel arenguruumi, eelkõige poliitiliste aspektide osas; kutsub mõlemat institutsiooni üles uurima, kas on võimalik on saavutada rohkem sünergiat, et suurendada tootlikkust koostöölepinguga kaetud valdkondades, ning palub, et teda teavitatakse sellega seoses toimuvatest arengutest; nõuab üksikasjalike erisätete koostamist Euroopa Parlamendi, komitee ja Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel jagatavate teenuste toimimise kohta;

18.  nõuab, et komitee liikmetelt küsitaks, kuidas nad on rahul Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse osutatavate teenustega; palub, et parlamenti hoitaks jätkuvalt kursis lepinguga seoses toimuvate arengutega;

19.  palub lisada lepingu vahekokkuvõttesse iga institutsiooni kohta läbilõike koostöölepingust tuleneva eelarvelise kokkuhoiu ja eelarvekulude suurenemise kohta;

20.  märgib, et komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eelarvepositsioon oli 2014. aastal kahe komitee ja parlamendi vahelise koostöölepingu raames positiivne; märgib murega, et selle kokkuleppe alusel paigutati Majandus- ja Sotsiaalkomiteest ümber 36 töötajat ja komiteest 24 (kõik töötasid kirjaliku tõlke teenistustes ja olid valdavalt pensionieale väga lähedal), mille tulemusena need kaks institutsiooni saavutavad märkimisväärse kokkuhoiu töötajatega seotud eelarvepeatükkides (palgad ja pensionid), parlamendi kulud aga suurenevad märkimisväärselt nii lühiajaliselt (palgad) kui ka pikaajaliselt (pensionid);

21.  võtab teadmiseks, et komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel sõlmiti 2015. aastal uus kahepoolne haldusalase koostöö leping; soovib saada selle kahepoolse koostöö kohta vahehindamise käigus teavet;

22.  võtab teadmiseks komitee ning Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni koostöö, eelkõige seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega;

Personalijuhtimine

23.  väljendab kahetsust asjaolu üle, et jäi saavutamata kirjaliku tõlke direktoraadi eesmärk nr 2 – parandada töömeetodeid ning optimeerida inim- ja finantsressursside haldamist; väljendab muret eelarverea 1420 (välistõlked ja tõlkevahendid) madala täitmismäära pärast; märgib eelkõige, et mitmete tõlkimist puudutavate eelarveridade täitmismäär jäi selgelt alla varasemate aastate keskmise määra;

24.  võtab teadmiseks tulemused, mille on saavutanud institutsioonidevaheline kirjaliku ja suulise tõlke komitee niisuguse ühtlustatud meetodi sisseseadmisel, mis võimaldab kõikide institutsioonide tõlkekulude otsest võrdlemist; tunneb heameelt asjaolu üle, et komitee esitab andmeid kõnealuse metoodika alusel;

25.  märgib, et komitee kõrgematel ametikohtadel on endiselt vähe naisi; nõuab võrdsete võimaluste kava kehtestamist seoses juhtivate ametikohtadega, et võimalikult kiiresti sellist tasakaalustamatust korrigeerida;

26.  väljendab kahetsust, et juhtidest alla 35 % on naised, kuigi üle 60 % töötajatest moodustavad naised; toonitab seetõttu, et kõrgeimatel ametikohtadel on naisi ainult 28 %; kutsub komiteed üles korrigeerima seda tasakaalustamatust naiste osas;

Hangete ja lepingute haldamine

27.  rõhutab, et auditikomitee analüüsis komitee praeguseid hanketavasid ning andis soovitusi finantstegevuse parandamiseks ning esitas 15 meedet kontrollisüsteemide tugevdamiseks; nõuab 2016. aasta juuni lõpuks üksikasjalikku teavet hangete kvaliteedi tagamise rühma ning selle tõhususe kohta ning auditikomitee sellesisuliste soovituste kirjeldust ning järelmeetmeid;

28.  väljendab kahetsust hanke-eeskirjade või lepingute haldamise suhtes tehtud erandite kasvu üle 2013. aasta ühelt neljale 2014. aastal; märgib, et üks selline erand tulenes menetlusnormide rikkumisest IT-teenuste jätkamist puudutava komitee ja parlamendi ühismenetluse käigus; palub komiteel võtta meetmeid, mis on vajalikud seda liiki olukorra kordumise ärahoidmiseks; palub komiteel käsitleda viivitamata jätkuvat probleemi, mis on seotud kõikide teada antud eranditega, mis tulenevad finantsmääruse või kodukorra eiramisest; märgib, et erandid moodustavad siiski vaid 0,4 % asjaomastest toimingutest;

Siseaudit

29.  märgib, et 2013. aastal moodustatud auditikomitee tuli 2014. aastal kokku kahel korral; tunneb muret IT-projektide tulemuslikkuse auditi järelmeetmete tulemuste pärast; on seisukohal, et IT-projektide ja rakenduste tulemuslikkus on selgelt tuvastatud puudus, mille suhtes ei ole sisuliselt midagi ette võetud; peab eriti kahetsusväärseks, et auditeerimisasutuse 15 soovitusest on lõpuni käsitletud vaid üks soovitus; nõuab 2016. aasta juuni lõpuks mõjuhinnangu koostamist nende IT-projektide ja nende poolt liidu kodanikele antava lisaväärtuse kohta;

30.  on rahul, et audiitorite tehtud 18 soovitusest kirjaliku välissuhtluse tulemuslikkuse kohta käsitleti lõpuni 16 soovitust ning teise järelkontrolli aruande kohaselt loetakse lõpuni käsitlemata soovitustest tulenevat ohtu tõhususele ja mõjususele väikeseks;

31.  võtab teadmiseks, et peasekretär kiitis 2015. aastal heaks auditi, mis käsitles õigusjärgsete õiguste määratlemise süsteemi asjaomasust, ning nõuab täiendavat teavet 19 soovituse kohta, mis puudutavad edasivolitamise menetluste läbivaatamist, riskianalüüsi parandamist seoses kontrollitulemustega, menetluste ja kontrollnimekirjade määratlemist või läbivaatamist, koolituspoliitika kohaldamist, ametisse nimetamist, ümberpaigutamisi ja staatust käsitlevate otsuste avaldamist; nõuab tungivalt, et komitee esitaks 2016. aasta juuni lõpuks tegevuskava, mille on koostanud auditeeritud talitus ning mis sisaldaks vajalike parandusmeetmete võtmise tähtaegasid;

Eeskirjad rikkumisest teatamise, huvide konflikti ning nn pöördukse juhtumite kohta

32.  kiidab heaks asjaolu, et komitee võttis vastu otsuse rikkumisest teatamist käsitlevate eeskirjade(6) kohta, mis jõustusid 1. jaanuaril 2016. aastal; on samas seisukohal, et kõnealuste eeskirjade kehtestamine on võtnud liiga palju aega; kutsub komiteed üles need eeskirjad avaldama ning teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni iga-aastases tegevusaruandes nende rakendamisel tehtavatest edusammudest; väljendab samas heameelt Regioonide Komitee tiheda koostöö üle Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega rikkumisest teatamise sise-eeskirjade koostamisel, kuna neil on mõned ühised teenused ja töötajad; tunneb heameelt ka asjaolu üle, et neid eeskirju kohaldataks tagasiulatuvalt;

33.  peab vastuvõetamatuks, et komitee on käsitlenud 2003. aastast alates sama rikkumisest teatamise juhtumit ning et hoolimata Avaliku Teenistuse Kohtu 2013. aastal tehtud otsusest(7) ja 2014. aastal tehtud otsusest(8) ning parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonist eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(9) ei ole komitee veel neid otsuseid täitnud, tunnistanud hageja tegevust õiguspäraseks ega juhtumi menetlemist lõpetanud; nõuab tungivalt, et komitee võtaks olukorra lahendamiseks viivitamata kõik vajalikud meetmed ning tunnistaks avalikult, et rikkumisest teataja järeldused pidasid paika, nagu tõdesid Euroopa Pettustevastane Amet ja muud liidu organid; kutsub komiteed üles andma parlamendile rikkumisest teataja juhtumi kohta ajakohast teavet 2016. aasta juuni lõpuks;

34.  võtab teadmiseks, et komitee hinnangul ei esinenud 2014. aastal ühtegi huvide konflikti; nõuab tungivalt, et komitee avaldaks kõikide liikmete ja juhtivatel kohtadel töötavate ametnike elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ning võtaks vastu sisepoliitika ja selged eeskirjad huvide konfliktide ja nn pöördukse juhtumite ennetamiseks ja haldamiseks vastavalt komisjoni avaldatud suunistele; ootab, et komitee esitaks need elulookirjeldused, huvide deklaratsioonid ja eeskirjad parlamendile 2016. aasta juuni lõpuks;

Üldine tulemuslikkus, planeerimine ja strateegiline juhtimine

35.  võtab teadmiseks komitee pingutused ja saavutused teabe- ja kommunikatsioonipoliitika tugevdamisel; julgustab komiteed tugevdama institutsioonidevahelist koostööd, et parandada kommunikatsiooni ja nähtavust ning suurendada institutsioonide liikmete kohalolekut liikmesriikide tasandil; tervitab seoses sellega kõiki komitee täiendavaid pingutusi teabe liikumise ja seega ka läbipaistvuse parandamiseks;

36.  rõhutab, et viivitamatult tuleb tegelda auditite ja riskianalüüside käigus välja selgitatud riskidega, eelkõige finantsjuhtimise ning toimimise ja organisatsiooniga seotud valdkondades; nõuab, et komitee esitaks 2016. aasta juuni lõpuks enda kavandatavate leevendusmeetmete üksikasjaliku kirjelduse ning nende elluviimise selge ajakava;

37.  nõuab, et komitee teavitaks parlamenti liidu kodanike osalemise edendamiseks võetud meetmetest, nt olukordadest, mil on toimunud vastastikune teabevahetus kodanikega ning on esinenud kodanike osalemist ning mil sellisest osalusest on saadud otseseid – mõõdetavaid, sihipäraseid ning nähtava mõjuga – tulemusi.

(1) ELT L 51, 20.2.2014.
(2) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(3) ELT C 373, 10.11.2015, lk 1.
(4) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) Regioonide Komitee 17. detsembri 2015. aasta otsus nr 508/2015, millega kehtestatakse rikkumisest teatamise eeskirjad.
(7) Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 7. mai 2013. aasta otsus, Robert McCoy vs Euroopa Liidu Regioonide Komitee (kohtuasi F-86/11; ECLI:EU:F:2013:56).
(8) Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 18. novembri 2014. aasta otsus, Robert McCoy vs Euroopa Liidu Regioonide Komitee (kohtuasi F-156/12; ECLI:EU:F:2014:247).
(9) Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VII jagu – Euroopa Liidu Regioonide Komitee (ELT L 255, 30.9.2015, lk 132).


Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa välisteenistus
PDF 266kWORD 82k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus (2015/2163(DEC))
P8_TA(2016)0156A8-0136/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0208/2015)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99 ning 164–167,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0136/2016),

1.  annab heakskiidu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegevusele Euroopa välisteenistuse 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, X jagu – Euroopa välisteenistus (2015/2163(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0136/2016),

1.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa välisteenistus on jätkuvalt täitnud oma eelarve oluliste vigadeta ning et halduseelarve üldine veamäär on kontrollikoja hinnangul 0,5 %;

2.  märgib, et kontrollikoda ei leidnud valitud süsteemides ja iga-aastases tegevusaruandes märkimisväärseid puudusi;

3.  palub Euroopa välisteenistusel parandada oma järelevalvesüsteeme, et õigeaegselt ajakohastada töötajate isiklikku olukorda puudutavaid andmeid, mis võivad mõjutada peretoetuste arvutamist; väljendab muret asjaolu pärast, et töötajatele makstavad hüvitised olid ka eelnevatel aastatel mureküsimuseks ja vigadest mõjutatud; nõuab, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet kontrolliks selles osas Euroopa välisteenistust rangemalt;

4.  kutsub Euroopa välisteenistust üles tegema jätkuvaid jõupingutusi hanke-eeskirjade ja -menetluste rakendamise toetamiseks ja jälgimiseks delegatsioonides, pakkudes peakorterist nõustamist, koolitust ja suuniseid, eeskätt turvateenuste hangete korral;

5.  võtab teadmiseks jõupingutused, mis on Euroopa välisteenistuses tehtud operatsioonide eel- ja järelkontrollide paremaks struktureerimiseks; kutsub Euroopa välisteenistust üles vähendama sellega seoses kulukohustuste ja maksete kontrolli käigus leitud veamäära, mis on praegu hinnanguliselt 18 %;

6.  märgib, et Euroopa välisteenistuse peakorteri 2014. aasta lõplik eelarve oli 518,6 miljonit eurot, mida on 1,9 % rohkem kui eelnenud eelarveaastal, ning eelarve jaguneb järgmiselt: 212,9 miljonit eurot Euroopa välisteenistuse peakorterile ja 305,7 miljonit eurot liidu delegatsioonidele; märgib, et komisjon andis Euroopa välisteenistusele nendele eelarvevahenditele lisaks veel 271 miljonit eurot, et hüvitada ELi delegatsioonide võrgustikus töötava komisjoni personali halduskulud;

7.  märgib, et Euroopa välisteenistuse peakorteris kulutatakse 65 % eelarvest (138,2 miljonit eurot) koosseisuliste ja koosseisuväliste töötajate palkade ja toetuste maksmisele, 14 % (29,9 miljonit eurot) hoonetele ja nendega seotud kulutustele ning arvutisüsteemidele (sh salastatud teabe süsteemidele ja seadmetele (12,7 % ehk 27,1 miljonit eurot));

8.  märgib, et liidu delegatsioonides jagunes 305,7 miljonit eurot nii, et 103,4 miljonit eurot (33,7 %) läks koosseisuliste töötajate palkadeks ja toetusteks, 59,8 miljonit eurot (19,6 %) koosseisuvälistele töötajatele ja välisteenuste katteks, 19 miljonit eurot (6,2 %) muudeks personaliga seotud kuludeks, 103,1 miljonit eurot (33,8 %) hoonetele ja 20,4 miljonit eurot (6,7 %) muudeks halduskuludeks;

9.  märgib, et Euroopa välisteenistus vastutab nüüd täielikult delegatsioonide toimimisega seotud kõikide halduskulude eest, välja arvatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides (AKV riigid) tegutsevate delegatsioonide puhul; tuletab meelde, et lühikeses perspektiivis on peamiseks ülesandeks asjakohane eelarvestamine ja eelkõige eelarvestruktuuri lihtsustamine, et finantstegevust sujuvamaks muuta ning aidata Euroopa välisteenistuse tegevust konsolideerida;

10.  kutsub Euroopa välisteenistust üles lihtsustama kehtivat eelarvekorraldust ja muutma seda paindlikumaks, et võimaldada delegatsioonide personali paindlikku, kuid tulemuslikku kasutamist liidu huvides;

11.  võtab teadmiseks välisteenistuse uue struktuuri ja sellega seotud muudatused juhtimisstruktuuris, kus oli varem liiga palju juhte ning mis nüüd hõlmab vähem hierarhilisi tasandeid; märgib siiski kahetsustundega, et Euroopa välisteenistuse sisene haldus- ja finantsraamistik on ikka veel liiga keeruline ja jäik; märgib, et praegune struktuur ei võimalda Euroopa välisteenistusel reageerida kriisidele õigeaegselt ning et samamoodi on ka kriitilise tähtsusega teabele juurdepääs aeglane; palub Euroopa välisteenistusel koostöös komisjoni, nõukogu ja liikmesriikidega valmistada ette ulatuslikum reform oma siseprotsesside optimeerimiseks ja struktuuri lihtsustamiseks;

12.  on jätkuvalt mures Euroopa välisteenistuse personali koosseisu jätkuva soolise ja rahvusliku tasakaalustamatuse pärast; tunneb heameelt hiljutiste edusammude pärast, kuid märgib, et sooline tasakaalustamatus, eelkõige kõrgematel palgaastmetel ja juhtkonnas, on endiselt märkimisväärne; peab kahetsusväärseks, et ühe soo esindajaid on Euroopa välisteenistuse kõrgematel juhtivatel ametikohtadel ja delegatsioonide juhtide ametikohtadel vähe (vastavalt 16 % ja 23 %), ning loodab, et järgmistes aastaaruannetes on näha soolise tasakaalu paranemist; kordab, et on mures kõrge palgaastmega ametikohtade ebaproportsionaalselt suure arvu pärast Euroopa välisteenistuses;

13.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus vaataks läbi personalipoliitika, millega määratakse kindlaks liikmesriikide nimetatud ja liidu institutsioonidest värvatud personali vaheline tasakaal; rõhutab asjaolu, et sellist personalipoliitikat tuleks kohaldada kogu hierarhia ulatuses, eriti delegatsioonide juhtide osas, kelle hulgas liikmesriikide diplomaadid on tugevalt üleesindatud – 128 delegatsiooni juhist 59 (st 46 %) on saadetud liikmesriikidest, kusjuures neist ainult 20 on nimetatud sellistest liikmesriikidest, kes ühinesid liiduga aastatel 2004, 2007 ja 2013; leiab, et selline üleesindatus on vale signaal liikmesriikidele, kes ühinesid liiduga alates 2004. aastast; on seisukohal, et parem tasakaal liikmesriikide ja liidu institutsioonide ning samuti liikmesriikide endi esindatuse vahel on vajalik liidu mitmekesisuse näitamiseks ja peegeldamiseks;

14.  toonitab, et geograafiline tasakaal, st liikmesriigist pärit töötajate arvu ja nende päritoluliikmesriigi suuruse vaheline suhe, peaks jääma ressursside haldamisel oluliseks aspektiks, võttes eelkõige arvesse, et liiduga alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikidest pärit Euroopa välisteenistuse töötajad moodustavad peakorteris ja delegatsioonides AD tasandil praegu 18 % töötajatest, ehkki nende riikide elanikkonna osakaalu järgi liidu rahvastikus peaks see määr olema 21 %, nii et selle saavutamiseks on vaja teha veel edusamme;

15.  märgib, et 2014. aastal kaotas Euroopa välisteenistus peakorteris töötava personali arvelt 17 ametikohta, et rakendada personali 5 % suuruse vähendamise poliitikat;

16.  võtab teadmiseks, et kohustuslik eesmärk, mille kohaselt peaksid vähemalt ühe kolmandiku Euroopa välisteenistuse AD tasandi töötajate koguarvust moodustama liikmesriikidest pärit diplomaadid, saavutati 2013. aastal ning 2014. aastal oli see määr isegi pisut kõrgem (33,8 %);

17.  märgib aga, et liikmesriikidest lähetatud riiklike ekspertide arv on ikka veel suhteliselt suur (2014. aastal 407, neist 350 peakorteris ja 57 delegatsioonides), ja nõuab nende õiguste, Euroopa välisteenistuse eelarvet mõjutavate kulude ja võimalike huvide konfliktide probleemi kohta täpsemat selgitust; on veendunud, et lähetatud riiklikke eksperte käsitlevat selget poliitikat tuleks veel täiustada;

18.  innustab Euroopa välisteenistust jätkama Euroopa välisteenistuses toimuvat aruteluprotsessi ELi eriesindajate tuleviku üle ja nende suhte üle erisaadikute ja Euroopa välisteenistusega;

19.  rõhutab, kui tähtis on võtta meetmeid ELi eriesindajate paremaks integreerimiseks Euroopa välisteenistuse haldusstruktuuri ja kõrgemasse juhtkonda, et suurendada kontakte ja kooskõlastamist, kasutada sünergiat ning tagada kulutõhusus; peab tervitatavaks ELi eriesindajate paremaks integreerimiseks tehtavaid pingutusi ja teavet, et Euroopa välisteenistus peab liikmesriikidega selles küsimuses läbirääkimisi; palub teavet selles valdkonnas tehtavate edusammude kohta;

20.  rõhutab, et läbipaistvus ja aruandekohustus on olulised nõuded mitte ainult demokraatliku kontrolli jaoks, vaid ka liidu lipu all toimuvate missioonide adekvaatse toimimise ja usaldusväärsuse tagamiseks; kordab, kui oluliseks peab parlament kontrolli ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) eri missioonide ja operatsioonide üle;

21.  märgib, et loodud on ühistalitluse keskused, et parandada ÜJKP tsiviilmissioonidele ja ELi eriesindajatele pakutavat tsentraliseeritud logistilist, hanke- ja haldustuge ning nende missioonide korraldamiskiirust ja kulutõhusust; märgib lisaks, et praegu on loomisel missioonide toetusplatvorm, kuid seejuures hoidutakse ülesannete dubleerimisest;

22.  peab kiiduväärseks, et liidu delegatsioonide ja liikmesriikide vahelise ruumide ühiskasutuse kontseptsiooni arendati 2014. aastal edasi ning allkirjastati 17 ruumide ühiskasutust käsitlevat vastastikuse mõistmise memorandumit, nii et kokku jõudis ruumide ühiskasutuse lepingute arv 50ni; palub Euroopa välisteenistusel seda suundumust jätkata ning anda selle kohta parlamendi eelarvekontrollikomisjonile korrapäraselt aru;

23.  rõhutab, et finantsmääruse paindumatuse tõttu on liidu delegatsioonide juhid endiselt üle koormatud haldusülesannetega; leiab, et delegatsioonide juhtidele tuleks anda asjakohased vahendid, et nad saaksid delegatsioone liigse halduskoormuseta tulemuslikult juhtida ja kontrollida; peab sellega seoses tervitatavaks arutelu võimaluse üle määrata kindlaks ülesanded, mida oleks võimalik täita distantsilt, ning võimaluse üle luua piirkondlikud haldustoe keskused, mis leevendaksid osaliselt seda koormust ning võiksid moodustada osa tulevasest laiemast lahendusest; kordab oma üleskutset Euroopa välisteenistusele ja komisjonile kaaluda selle probleemi lahendamiseks kõiki variante, võttes arvesse mastaabisäästu;

24.  ergutab Euroopa välisteenistust tõhustama liikmesriikide saatkondade ja konsulaatide vahelise kohaliku konsulaartöö koordineerimist ja järelevalvet ning kaaluma veel kord võimalust osutada konsulaarteenuseid liidu delegatsioonide kaudu; kordab Euroopa välisteenistusele esitatud üleskutset koostada selle eeldatava finantsmõju ja kulude kokkuhoiu üksikasjalik analüüs;

25.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus tagaks tõhusama koostöö, koordineerimise ja tegevuste koostoime liidu delegatsioonide ja liikmesriikide saatkondade vahel välismaal;

26.  on mures välismaal asuvate liidu delegatsioonide töö tõhususe ja jõupingutuste pärast; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus rakendaks liidu delegatsioonide suhtes korrapäraselt oma hindamisprogrammi ja esitaks oma iga-aastases tegevusaruandes ülevaate hindamise käigus liidu delegatsioonide toimimises tuvastatud peamiste puuduste ja probleemide kohta, lähtuvalt iga delegatsiooni jaoks kehtestatud tegevuskavast;

27.  on seisukohal, et liidu delegatsioonide juhtidele tuleks nende töölevõtmise ajal ja lähetuseelsel perioodil selgelt meelde tuletada nende kohustusi ja ülesandeid juhtimise ja järelevalve vallas seoses juhtimise tagamisega oma delegatsiooni tegevusvaldkonnas (peamised juhtimisprotsessid, kontrolli juhtimine, peamiste tulemusnäitajate piisav mõistmine ja hindamine), et nad ei keskenduks liigselt või üksnes oma ülesannete poliitilisele osale;

28.  märgib, et kaheksa delegatsiooni kinnitavad avaldused on esitatud koos reservatsiooniga, mis on tingitud hankeprobleemidest, personalinappusest ja/või ülirangetest kohalikest julgeolekupiirangutest;

29.  on veendunud, et liidu delegatsioonide juhtidele tuleks anda seoses üldiste tegevussuunistega selged juhised reservatsioonide ja nende komponentide määratlemise ning reservatsiooni esitamisel arvesse võetavate elementide kohta (nt finants- ja mainerisk, tegevuse nõrgad kohad, kindlakstehtud sise- ja välispiirangud ning nendega seotud mõju rahastamis- ja maksetegevuste juhtimisele); tuletab meelde, et reservatsiooni võimaliku esitamise korral tuleks protsess selgelt määratleda ning tuua välja korduvad või ajutised puudused, mis näidatakse ära suhtes sisekontrollistandardite kogumi toimimise, piisavuse ja tulemuslikkusega;

30.  peab kiiduväärseks sisekontrollistandardite tõhusat rakendamist 2014. aastal Euroopa välisteenistuse peakorteris ja delegatsioonides läbi viidud siseuuringu tulemusena (erandiks on talitluspidevuse küsimus, mille puhul tuleb juhtimismenetlusi veel kiirelt parandada); peab kasulikuks dünaamilist ja terviklikku lähenemisviisi juhtimisteabe, tulemusnäitajate ja sisekontrollistandardite käsitlemisele, sest igasugune teave, mis põhineb rahvusvahelisel heal taval ja mille eesmärk on aidata saavutada selgelt määratletud poliitilisi ja tegevuseesmärke, aitab parandada juhtimisprotsesside üldist kvaliteeti ja täielikkust ning liidu poliitika juhtimise tõhusust ja tulemuslikkust;

31.  palub Euroopa välisteenistusel ja rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil tugevdada delegatsioonijuhtide kui komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate järelevalvet, et suurendada nende vastutust üldises vastutusahelas ja kohustust esitada kvalitatiivseid ja põhjalikke aruandeid (koos nn välisabi andmise aruandega), mis on seotud Euroopa välisteenistuse ja rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi kohustusega esitada iga-aastasi tegevusaruandeid;

32.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat tagaksid, et liidu delegatsioonid tegeleksid välisabi programmides ja projektides tuvastatud puudustega aktiivselt juba nende rakendusetapil, et käimasolevad programmid ja projektid saavutaksid oma eesmärgi ja ei tekiks viivitusi;

33.  palub komisjonil suurendada oma jõupingutusi ja vähendada täitmata kulukohustusi (vähendada täitmata kulukohustusi, lepinguga sidumata kulukohustusi ja täitmata maksekohustusi) ning lühendada keskmist projekti rakendamise aega;

34.  peab tervitatavaks, et välisabi haldamise 2015. aasta aruande raames esitati täiustatud ja ulatuslikumad suunised delegatsioonide juhtide vastutuse ja aruandluskohustuse järelevalve tugevdamise kohta;

35.  tunnistab, et välisabi haldamise aruannetes esitatud hinnangud annavad iga projekti olukorra kohta pildi üksnes aasta lõpu seisuga ning tuvastatud raskuste tegelikku mõju saab hinnata alles projekti lõppemisel;

36.  peab kiiduväärseks halduskokkuleppe sõlmimist Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa välisteenistuse vahel kooskõlas uue jõustunud Euroopa Pettustevastase Ameti määrusega;

37.  taunib asjaolu, et rikkumisest teataja seisundit käsitlevaid eeskirju ja tegevussuuniseid ei ole veel ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames välja töötatud; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus võtaks 2016. aasta lõpuks vastu rikkumisest teataja seisundit käsitlevad eeskirjad ja tegevussuunised;

38.  on seisukohal, et Euroopa välisteenistus ja komisjon peaksid töötama välja tugifunktsioonid, et aidata kaasa ÜJKP missioonide kiirele, tõhusale ja sidusale korraldamisele, pakkudes kõikidele töötajatele lähetamiseelset väljaõpet liidu menetluste ja poliitika kohta ning terviklikke suuniseid operatiivülesannete kohta, kasutades seejuures maksimaalselt ära eelnevate ÜJKP missioonidega saadud kogemusi, et hõlbustada teadmussiiret ja eri missioonide tekitatud sünergiat;

39.  palub Euroopa välisteenistusel suurendada oma Afganistanis kasutatava peamise rahastamisvahendi, st ÜRO Arenguprogrammi hallatava Afganistani avaliku korra tagamise sihtfondi (ja muudes kolmandates riikides kasutatavate mitme rahastajaga usaldusfondide) usaldusväärsust, võttes arvesse halva juhtimise ja läbipaistmatuse tõttu saadud kriitikat; kordab lisaks vajadust kasutada kõiki sobivaid rahastamiskanaleid, sh liidu usaldusfonde, tulevaste ÜJKP missioonide jaoks tõhusal viisil, et tagada missiooni poliitiliste eesmärkide saavutamine ja usaldusväärne finantsjuhtimine;

40.  rõhutab, et mõnedel ÜJKP missioonidel on väga suured julgeolekuga seotud kulud; rõhutab ka seda, et turvaline töökeskkond on projektide tulemusliku rakendamise ja kvalifitseeritud töötajate töölevõtmiseks hädavajalikud; palub Euroopa välisteenistusel kaaluda julgeolekuga seotud kulude lisamist missioonide eelarvesse, et tagada missiooni tegeliku mandaadi elluviimiseks piisavad rahalised vahendid;

41.  palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil pöörata erilist tähelepanu hankemenetlustele ja personalihaldusele, et tagada nende kooskõla ÜJKP operatiivvajadustega; juhib tähelepanu asjaolule, et projektide rakendamine on takerdunud koormavate hankemenetluste taha, mistõttu kannatab tulemuslikkus;

42.  ergutab Euroopa välisteenistust ÜJKP missioonide väljundite jätkusuutlikkuse parandamiseks tagama, et missioonide kogu tegevuse operatiivplaneerimisel võetakse arvesse jätkusuutlikkuse aspekte, milleks peaks süstemaatiliselt hindama kohalikke vajadusi ja võimekust tagada väljundite jätkusuutlikkus;

43.  palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil koordineerida ÜJKP missioone eelnevalt põhjalikumalt ka muude ELi tehtavate jõupingutuste, kahepoolsete missioonide ning sarnaste eesmärkidega rahvusvaheliste meetmetega; nõuab sellega seoses, et liit ja liikmesriigid teeksid koostoime loomisel rohkem koostööd ja kooskõlastust;

44.  kordab vajadust parandada kulude kokkuhoiu saavutamiseks liikmesriikidevahelist koostööd välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas; rõhutab, et see on ülimalt oluline selleks, et liikmesriigid suudaksid reageerida otsustavalt ühistele julgeolekuprobleemidele ajal, kui kõnealuste probleemide arv on selgelt kasvamas;

45.  märgib kahetsustundega, et Euroopa välisteenistusel puudub ikka veel enda kohta üldstrateegia ja nägemus, mis muudab kiire reageerimise ootamatutele sündmustele kiiresti muutuvas maailmas keeruliseks; palub Euroopa välisteenistusel muuta selgemaks oma tulevikunägemus, et anda suund oma vastasel juhul nõrgalt täidetud missioonile ja tagada liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele toetus välispoliitika elluviimisel; palub Euroopa välisteenistusel sellega seoses töötada välja oskusteave selliste ülemaailmsete probleemide kohta nagu kliimamuutused ja energiajulgeolek;

46.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja komisjon rakendaksid tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga Eulexi juhtumiga seoses saadud kogemusi, uurides ühiselt võimalusi liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tellitud Jacqué’ aruandes sisalduvate soovituste rakendamiseks, ning käsitleksid mis tahes lahendamist vajavaid küsimusi.

47.  palub, et kontrollikoda lisaks oma järgmisse aastaaruandesse ülevaate selle kohta, milliseid järelmeetmeid on Euroopa välisteenistus käesolevas resolutsioonis esitatud Euroopa Parlamendi soovituste põhjal võtnud.

(1) ELT L 51, 20.2.2014.
(2) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(3) ELT C 373, 5.11.2015, lk 1.
(4) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.


Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Ombudsman
PDF 318kWORD 71k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman (2015/2161(DEC))
P8_TA(2016)0157A8-0121/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0206/2015)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0121/2016),

1.  annab heakskiidu Euroopa Ombudsmani tegevusele Euroopa Ombudsmani 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VIII jagu – Euroopa Ombudsman (2015/2161(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0121/2016),

1.  märgib rahuloluga, et kontrollikoda märkis 2014. aastat käsitlevas aruandes, et ei leidnud olulisi puudusi Euroopa Ombudsmani (edaspidi „ombudsman“) juures inimressursse ja hankeid käsitlevate auditeeritud teemadega seoses;

2.  rõhutab asjaolu, et kontrollikoda jõudis oma audititöö põhjal järeldusele, et institutsioonide ja organite haldus- ja muude kuludega seotud maksed tervikuna ei olnud 31. detsembril 2014 lõppenud aastal olulisel määral vigadest mõjutatud;

3.  rõhutab, et ombudsmani eelarve sisaldab ainult halduskulusid ja 2014. aasta eelarve summa oli 9 857 002 eurot (9 731 371 eurot 2013. aastal), millest 7 977 702 eurot oli eraldatud jaotisele 1 (institutsiooni heaks töötavate isikute kulud), 1 346 800 eurot jaotisele 2 (hooned, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud) ja 532 500 eurot jaotisele 3 (institutsiooni eriülesannete täitmisega seotud kulud);

4.  võtab teadmiseks, et assigneeringute kogusummast seoti kulukohustustega 97,87 % (2013. aastal 98,20 %) ja maksti välja 93,96 % (2013. aastal 91,82 %) ning täitmismäär oli 97,87 % (2013. aastal 98,20 %), mis viitab täitmismäära vähenemisele 2014. aastal;

5.  märgib eelkõige institutsiooni liikmetega seotud kulukohustuste suurenemist 2014. aastal; palub ombudsmanil esitada nende summade põhjalik kirjeldus 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmeid käsitlevas aruandes;

6.  peab tervitatavaks tõsiasja, et kooskõlas strateegiaga „2019. aasta poole“ viis ombudsman läbi omaalgatuslikke uurimisi, võttes kasutusele süsteemsema lähenemisviisi tema pädevusvaldkonda kuuluvatele keerukatele küsimustele; peab seda tõhusaks vahendiks; palub ombudsmanil korrapäraselt teavitada 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kõnealuste uurimiste mõjust ja määratleda selgelt koordinaatori ülesanded; juhib siiski tähelepanu sellele, et ombudsmani prioriteet peaks olema tegeleda kodanike kaebustega mõistliku aja jooksul ja omaalgatuslikud uurimised ei tohiks mingil juhul seda eesmärki kahjustada;

7.  peab tervitatavaks uue ametikoha „omaalgatuslike uurimiste koordinaator“ loomist; peab seda sammuks töö tõhustamise suunas ning palub ombudsmanil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selle ametikoha tulemuslikkusest, mõjust ja tõhususest;

8.  nõuab, et ombudsmani büroo järgiks läbipaistvuse põhimõtet, eriti mis puudutab selgete vastutusalade kindlaks tegemist ja määramist, ning tagaks, et ombudsmani veebisaiti ajakohastatakse korrapäraselt ja see kajastab täpselt institutsiooni organisatsioonilist struktuuri;

9.  märgib, et strateegiaga „2019. aasta poole“ võeti kasutusele uued võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad koos väga konkreetsete eesmärkidega; võtab võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate tulemustabeli alusel teadmiseks, et mõned eesmärgid on jäänud saavutamata; sellega seoses märgib, et ombudsman oli vähem edukas 12 ja 18 kuu jooksul lõpetatud uurimiste osakaalu puhul ning lisaks nende juhtumite osakaalu puhul, milles otsus vastuvõetavuse kohta tehakse ühe kuu jooksul; kutsub ombudsmani üles töötama välja strateegiat vastavate võimalike puuduste leevendamiseks ja hoidma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni arenguga kursis;

10.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et lõpetatud uurimiste arvu ja pooleliolevate uurimiste arvu suhe eelmise perioodi lõpus (2013.a) ulatus rekordilisele tasemele (1,4 lõpetatud uurimist iga poolelioleva uurimise kohta, kusjuures eesmärk oli 1,1); rõhutab, et 12 ja 18 kuu jooksul lõpetatud uurimiste osakaal 2014. aastal vähenes; võtab teadmiseks, et ombudsmani arvamuse, et uus, omaalgatuslike uurimiste läbiviimist hõlmav strateegia „2019. aasta poole“ mõjutas lõpetatud juhtumite arvu; palub ombudsmanil selgitada seda mõju eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile järgmises eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmeid käsitlevas aruandes;

11.  rõhutab, et endiselt on väga suur nende kaebuste arv, mis ei kuulu ombudsmani töövaldkonda, eriti mõne liikmesriigi, nagu Hispaania ja Poola kodanike esitatud kaebuste puhul, ning kahtlemata tekitab see kodanikes suurt pettumust liidu institutsioonides üldiselt ja eriti ombudsmanis; kutsub seetõttu ombudsmani üles parandama oma teabe- ja kommunikatsioonipoliitikat ning looma tugevamaid ühendusi sujuvaks ja korrapäraseks koostööks Euroopa ombudsmanide võrgustikuga ning riiklike ja piirkondlike ombudsmanidega selle probleemi lahendamiseks;

12.  võtab võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate tulemustabeli alusel teadmiseks, et ombudsmani töötajate rahulolutase oli eesmärgist madalam; võtab teadmiseks, et see oli peamiselt seotud ombudsmani institutsioonis toimunud oluliste muudatustega ja seda on parandatud mõnede meetmetega; palub ombudsmanil jätkuvalt tagada töötajate rahulolu kõrge tase;

13.  väljendab heameelt ombudsmani esitatud aasta tegevusaruande üle, mis on hästi liigendatud, selge ja lugejasõbralik; kiidab selle tugevdatud väliskommunikatsioonistrateegiat ja tugevamat kohalolekut sotsiaalmeedias;

14.  ootab ombudsmanilt jätkuvat püüdlemist oma aasta tegevusaruande järjepidevuse ja põhjalikkuse poole, sest see on oluline vahend tema töö hindamiseks;

15.  võtab teadmiseks ombudsmani töötajate Brüsseli ja Strasbourgi vaheliste lähetuste suure arvu – kokku 212, mis maksid 126 000 eurot, millele lisandub hinnanguliselt 60 000 eurot reisimise ajal kaotatud tööaja eest; palub ombudsmanil vähendada töötajate lähetuste arvu nii palju kui võimalik ning kasutada maksimaalselt ära videokonverentse ja muid seotud tehnilisi vahendeid, nagu seda jubateevad teised institutsioonid, et vältida mittevajalikke reise ja vähendada oluliselt kulusid; tuletab lisaks ombudsmanile meelde reisimisega tekitatud CO2-heite keskkonnamõju ning et seetõttu on tähtis, et ta võtaks sellega seoses vastutuse ja annaks Euroopa Parlamendile aru tehtud edusammudest;

16.  on mures ombudsmani töölevõtmispoliitika pärast, milles on kasutatud kiirmenetlusi selleks, et võtta lühiajaliste lepingutega otse tööle endiseid praktikante; taunib tõsiasja, et 2014. aastal võeti kolm ajutist töötajat tööle igasugust valikumenetlust läbimata; palub ombudsmanil viia kiiresti oma töötajate valimise kriteeriumid kooskõlla Euroopa avaliku teenistuse kvaliteedi-, läbipaistvus-, objektiivsus- ja võrdsete võimaluste standarditega;

17.  kiidab edusamme, mis ombudsman tegi 2015. aastal soolise tasakaalu alal; rõhutab siiski, et 2014. aasta kohta kättesaadavad andmed näitavad ikka veel suuri erinevusi, eriti AST-kategooria ametikohtade (21/9) ja juhtivate ametikohtade (9/2) puhul, ning toonitab, kui tähtis on keskmise tähtajaga eesmärkide püstitamine vajaliku tasakaalu saavutamiseks ja aktiivse töö jätkamine selles suunas;

18.  palub ombudsmanil suurema läbipaistvuse tagamiseks lisada oma aasta tegevusaruandesse tabeli kõigi töötajate kohta, liigendatuna kodakondsuse, soo ja palgaastme kaupa; palub ombudsmanil vastata Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonide esitatud küsimustele pensionide kohta;

19.  kordab möödunud aastal esitatud palvet ombudsmanile lisada 2015. aasta tegevusaruandesse teave selle kohta, kui suur osa 2014. aasta jooksul tellitud suulise tõlke teenustest jäi kasutamata;

20.  väljendab heameelt seoses kokkuhoiuga kirjaliku tõlke ja väljaannete eelarvereal;

21.  kordab palvet ombudsmanile lisada aasta tegevusaruandesse kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirjadega kõigi selliste lõpetatud OLAFi juhtumite tulemused ja tagajärjed, mille puhul oli uurimise all ombudsman või mõni selle heaks töötav isik;

22.  võtab teadmiseks ombudsmani arvutused võimaliku 195 000 euro suuruse kokkuhoiu kohta, kui tal oleks ainult üks asukoht; võtab arvesse, et ombudsmani asukoht on seotud Euroopa Parlamendi asukohaga, ning peab seepärast vajalikuks kaasata ombudsman võimalikku arutellu Euroopa Parlamendi asukoha tsentraliseerimise üle; rõhutab, et sellist tsentraliseerimist tuleks aktiivselt edendada.

(1) ELT L 51, 20.2.2014.
(2) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(3) ELT C 373, 5.11.2015, lk 1.
(4) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.


Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Andmekaitseinspektor
PDF 247kWORD 68k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (2015/2162(DEC))
P8_TA(2016)0158A8-0109/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0207/2015)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0109/2016),

1.  annab heakskiidu Euroopa Andmekaitseinspektori tegevusele oma 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Andmekaitseinspektorile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (2015/2162(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0109/2016),

1.  võtab teadmiseks kontrollikoja seisukoha, et Euroopa Andmekaitseinspektori (edaspidi „andmekaitseinspektor“) 31. detsembril 2014. aastal lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kulude maksed ei sisaldanud olulisi vigu ning et haldus- ja muude kulude järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid mõjusad;

2.  märgib, et oma aastaaruandes andmekaitseinspektori eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) täheldas kontrollikoda, et ei leidnud andmekaitseinspektori juures auditeeritud inimressursside ja hangetega seotud küsimustes suuri puudusi;

3.  märgib, et 2014. aastal oli andmekaitseinspektori eelarve kokku 8 012 953 eurot (2013. aastal 7 661 409 eurot) ja et eelarve täitmise määr oli 92 % (2013. aastal 84,7 %); väljendab rahulolu tulemuse paranemise üle;

4.  peab kahetsusväärseks, et andmekaitseinspektori 2014. aasta tegevusaruandes väideti, et kontrollikoja aruanne on konfidentsiaalne;

5.  rõhutab, et andmekaitseinspektori eelarve on puhtalt halduseelarve, millest suur osa kasutatakse institutsiooni töötajatega seotud kulude katteks ja ülejäänu hoonete, sisustuse, varustuse ja muude jooksvate kulude katteks;

6.  märgib, et 2014. aastal viidi ellu kõik siseauditi talituse tehtud soovitused, mis olid selle ajani täitmata, kaasa arvatud soovitus kaebustes sisalduvate andmete kaitsmise kohta;

7.  märgib, et siseauditi soovituste alusel ning vastavalt andmekaitseinspektori strateegilisele siseauditi kavale võeti 2014. aastal esimest korda vastu hankekava; ergutab andmekaitseinspektorit oma majanduslikku sõltumatust suurendama;

8.  peab kahetsusväärseks, et andmekaitseinspektor ei ole avaldanud kogu teavet oma huvide konflikte käsitleva poliitika kohta; nõuab tungivalt, et andmekaitseinspektor järgiks personalieeskirjade artiklis 16 sätestatud eeskirju ja kehtestaks selged ja siduvad eeskirjad nn pöördukse juhtumite kohta vastavalt komisjoni avaldatud suunistele ning teavitaks parlamenti nendest oma 2015. aasta tegevusaruandes;

9.  märgib, et 2015. aastal võttis andmekaitseinspektor vastu otsuse rikkumisest teatamist puudutavate sise-eeskirjade kohta; palub andmekaitseinspektoril lisada see teave oma 2015. aasta tegevusaruandesse ning tagada täielik vastavus personalieeskirjade artiklile 22c, mis jõustus 1. jaanuaril 2014;

10.  märgib, et hankemenetluste ja töövõtjate valiku kriteeriumite kohta on kättesaadav väga piiratud teave; märgib, et andmekaitseinspektori veebisaidil avaldati 2014. aastal ainult üks hankelepingu sõlmimise otsus; palub andmekaitseinspektoril lisada oma veebisaidile ja 2015. aasta tegevusaruandesse nimekirja kõigist sõlmitud lepingutest, milles ta on osaline, isegi kui need on algatatud teiste institutsioonide poolt, ning teabe lepingutega seotud menetluste ja valikukriteeriumite kohta;

11.  märgib, et 2015. aasta lõpus jõudsid parlament ja nõukogu kokkuleppele uues andmekaitse õigusraamistikus, mille komisjon oli esitanud 25. jaanuaril 2012;

12.  kordab oma nõudmist, et talle antaks teavet videokonverentsisüsteemide kasutamise kohta 2014. aastal; peab rõõmustavaks teavet uute seadmete, näiteks parlamendi voxboxi kasutamise kohta;

13.  kiidab heaks põhiliste tulemusnäitajate kasutamise ressursside kasutamise tõhususe hindamiseks; palub andmekaitseinspektoril esitada tulemustabeli ka edaspidi oma iga-aastastes tegevusaruannetes;

14.  kordab oma 2015. aastal esitatud nõudmist, et andmekaitseinspektor lisaks oma iga-aastasele tegevusaruandele kinnisvarapoliitika osa, eelkõige seetõttu, et on oluline selle valdkonna kulusid nõuetekohaselt ratsionaliseerida ja mitte ülemäära paisutada; palub andmekaitseinspektoril seetõttu esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teave oma kinnisvarapoliitika kohta 2015. aasta tegevusaruandes;

15.  kordab oma 2015. aastal esitatud nõudmist esitada kõigi andmekaitseinspektori käsutuses olevate inimressursside kohta üksikasjalik tabel, mis kajastaks töötajate jagunemist palgaastme, soo ja kodakondsuse alusel; märgib, et see tabel peaks automaatselt sisalduma andmekaitseinspektori iga-aastastes tegevusaruannetes; palub andmekaitseinspektoril seetõttu esitada parlamendile käesolevas punktis kirjeldatud üksikasjaliku tabeli kogu personali kohta oma 2015. aasta tegevusaruandes;

16.  märgib, et andmekaitseinspektori institutsiooni liikmete ja töötajate lähetusteks, reisideks ja muudeks nendega seotud kuludeks eraldatud assigneeringud püsisid 2014. aastal muutumatuna; kutsub andmekaitseinspektorit üles neid kulusid võimaluse korral vähendama, ohustamata sealjuures tema rolli;

17.  palub andmekaitseinspektoril esitada 2016. aasta maikuu lõpuks üksikasjalikud andmed oma institutsiooni liikmete ja töötajate iga-aastastes tegevusaruannetes kajastatud lähetuste kohta, sealhulgas iga lähetuse kulude kohta;

18.  märgib, et kirjaliku tõlke, väljaannete ja andmekaitseinspektori tegevuse eelarveridu on kärbitud.

(1) ELT L 51, 20.2.2014.
(2) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(3) ELT C 373, 10.11.2015, lk 1.
(4) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.


2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll
PDF 263kWORD 87k
Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ametite 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta (2015/2205(DEC))
P8_TA(2016)0159A8-0080/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsuseid Euroopa Liidu ametite 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2015)0505) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2015)0194, SWD(2015)0195),

–  võttes arvesse kontrollikoja iga-aastaseid eriaruandeid(1) detsentraliseeritud asutuste 2014. aasta raamatupidamise aastaaruannete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(2), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(3),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(4), eriti selle artiklit 110,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0080/2016),

A.  arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab iga määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 208 kohase ameti kohta horisontaalseid tähelepanekuid, mis on lisatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklile 110 ja Euroopa Parlamendi kodukorra V lisa artiklile 3;

1.  kordab, et ametite täidetavad ülesanded on olulised ning mõjutavad otseselt liidu kodanike igapäevaelu; kordab ka, kui tähtis on ametite sõltumatus, eriti reguleerivate ametite puhul ja nende ametite puhul, mille ülesanne on sõltumatu teabe kogumine; tuletab meelde, et ametite loomise peamine põhjus oli anda sõltumatuid tehnilisi ja teaduslikke hinnanguid;

2.  märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal liidu ametite ja muude organite 2014. aasta auditite tulemuste kohta (edaspidi „kontrollikoja kokkuvõte“), et ametite eelarve oli 2014. aastal ligikaudu 1,9 miljardit eurot, mida on 5 % vähem kui 2013. aastal ja mis moodustab ligikaudu 1,4 % liidu üldeelarvest; juhib tähelepanu asjaolule, et ligikaudu 63 % (1,2 miljardit eurot) tuleb liidu rahalistest vahenditest ning ülejäänu on sissetulek makstavatest lõivudest või muudest allikatest;

3.  märgib, et ametites töötab 6578 alalist ja ajutist ametnikku, mis on 0,64 % rohkem kui eelmisel aastal ning moodustab 14 % liidu üldeelarve alusel lubatud liidu ametnike koguhulgast; märgib lisaks, et ametites töötab ka ligikaudu 3200 lepingulist ja lähetatud töötajat; juhib tähelepanu sellele, et töötajate arvu suurenemine on toimunud peamiselt nendes ametites, millele on määratud lisaülesandeid, ametites, millel on järelevalvekohustused finantssektori üle ja rakendusametites, millel on lisakohustused seoses Horisont 2020 ja muude programmidega;

Ühine lähenemisviis ja komisjoni tegevuskava

4.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtsid 2012. aasta juulis vastu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi (edaspidi „ühine lähenemisviis“) – poliitilise kokkuleppe ametite tulevase haldamise ja reformimise kohta; märgib, et komisjon vastutab selle kokkuleppe järelmeetmete eest;

5.  võtab teadmiseks komisjoni eduaruande ühise lähenemisviisi rakendamise kohta ning jõupingutused, mida komisjon ja detsentraliseeritud asutused on ühiselt teinud ja mis on kaasa toonud selgeid edusamme; on seisukohal, et see tagab tasakaalustatuma juhtimise, suurema tõhususe ja vastutuse ning suurema sidususe; võtab liidu ametite võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) andmete põhjal teadmiseks, et ametid on ühises lähenemisviisis ette nähtud meetmete rakendamisel tublisti edusamme teinud ning ametitega seotud tegevuskava meetmete elluviimise määr on 99 %;

6.  tunneb sellega seoses heameelt komisjoni suuniste üle, mis anti välja ametitega konsulteerides tulemusnäitajate kohta, mille eesmärk on hinnata ametite tegevdirektorite tulemusi, ning komisjoni suuniste üle, mis töötati välja ametite rakenduseeskirjade vastuvõtmiseks koosseisuliste töötajate töölevõtmise valdkonnas; eeldab, et need aitavad ametitel menetlusi sujuvamaks muuta ning seeläbi aega ja vahendeid kokku hoida;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

7.  tuletab meelde, et aastasus koos ühtsuse ja tasakaaluga on kolm peamist arvestuspõhimõtet, mis on asendamatud liidu eelarve tõhusa täitmise tagamiseks; märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal, et eelarve haldamise ja finantsjuhtimise valdkonnas on jätkuvalt kõige sagedasem probleem kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kõrge määr, mis puudutas 28 ametit; märgib siiski, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, kuna ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega; võtab teadmiseks asjaolu, et nimetatud rakenduskavadest tulenevad ülekandmised on sageli ametite poolt ette kavandatud ja kontrollikoda on nendest teavitatud, mis lihtsustab selge vahe tegemist kavandatud ja kavandamata ülekandmiste vahel;

8.  märgib, et kontrollikoda märkis kaheksal juhul ära eelmistest aastatest üle kantud assigneeringute tühistamiste kõrge määra; märgib, et sellised tühistamised viitavad asjaolule, et ülekantud assigneeringud põhinesid kas tegelikust suuremaks hinnatud eelarvevajadustel või olid need muul põhjusel põhjendamata; nõuab tungivalt, et need ametid võtaksid meetmeid, et seda probleemi edaspidi vältida; võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et tühistamiste määr näitab seda, mil määral on ametid õigesti prognoosinud oma finantsvajadusi, ning see on eelarve hea planeerimise kohta parem näitaja kui ülekandmiste määr; võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et asjaomased ametid on rakendanud mitmesuguseid meetmeid, et eelarve järelevalvemenetlust parandada ja selle probleemiga tegeleda;

9.  tuletab ametitele meelde, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse) kohaselt tuleb igal aastal 1. juuliks saata komisjonile, kontrollikojale ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele konsolideeritud aasta tegevusaruanne, mis sisaldab teavet aasta tegevusaruannetest, sise- ja välisauditite aruannetest ning finantsaruannetest; palub, et ametid, mis ei ole seda veel teinud, lisaksid oma konsolideeritud aasta tegevusaruandesse üksikasjaliku teabe sise- ja välisauditite kohta;

10.  võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et raamfinantsmääruse tegelik rakendamine ametites raskendab sageli eelarve tõhusat ja lihtsustatud kasutamist, eriti hangete, mitmeaastase programmitöö ja toetuste kaudse haldamise valdkonnas, ning muudab keerukamaks konsolideerimiseks vajaliku dokumentatsiooni; palub, et komisjon ja võrgustik uuriksid edasi võimalust eeskirju lihtsustada, võttes arvesse ametite erinevaid vajadusi;

11.  märgib rahuloluga, et kontrollikoja hinnangul kajastavad kõikide detsentraliseeritud asutuste lõplikud raamatupidamise aastaaruanded kõigis olulistes aspektides õiglaselt nende finantsolukorda 31. detsembri 2014. aasta seisuga ning finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt kohaldatavate finantsmääruste sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele;

12.  märgib rahuloluga, et kontrollikoja hinnangul on kõikide detsentraliseeritud asutuste 2014. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

13.  tunneb muret, et teatavaid ameteid rahastatakse osaliselt ettevõtete makstavatest tasudest, sest sellised rahalised sidemed võivad mõjutada nende sõltumatust; palub ametitel võtta meetmeid oma sisemise ja välise tegevuse sõltumatuse kaitsmiseks;

Koostöö ametite vahel ja muude institutsioonidega – jagatud teenused ja sünergia

14.  võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et 93 % ametitest on teatanud, et nad jagavad teenuseid teiste ametite ja institutsioonidega; märgib, et 7  % ametitest on koostöölepingud, töökord ja vastastikuse mõistmise memorandumid koostööks teiste ametite, institutsioonide ja liikmesriikidega; märgib, et üldlepinguid rakendatakse iga-aastaselt ning haldusteenuste ja spetsiifiliste operatiivteenuste valdkonnas võetakse konkreetsemaid eraldi meetmeid; julgustab ameteid kasutama rohkem jagatud teenuseid, kui see aitab kulusid vähendada ja suurendab tõhusust; rõhutab, et jagatud teenuste puhul tuleks kulud osalevate ametite või institutsioonide vahel õiglaselt jagada, et vältida olukorda, kus üks osaline peab katma kogu teenuse kulud;

15.  soovitab, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kaaluksid võimalust paigutada uued ametid, mis võivad tulevikus vajalikuks osutuda, muude ametite lähedusse, et neil oleks lihtsam teenuseid jagada;

16.  võtab teadmiseks võrgustiku arvamuse ametite ühendamise kohta; tuletab meelde detsentraliseeritud asutuste institutsioonidevahelise töörühma ülesannet kaaluda sellega seotud kokkuhoidu; ergutab komisjoni käivitama pikaajalist mõjuanalüüsi ühes laiemas poliitikavaldkonnas tegutsevate või sarnaseid ülesandeid täitvate detsentraliseeritud asutuste ühendamise kohta;

17.  väljendab heameelt ametitevaheliste hankemenetluste üle ning ametite osalemise üle komisjoni juhitavates hankemenetlustes; tunnistab, et mitte ainult ametite, vaid ka komisjoni jaoks oleks kasulik luua sünergiat ja ühendada hankemenetlused ühise lähenemisviisi raames; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et komisjonil on kavas hakata võtma ametitelt tema teenuste kasutamise eest haldustasusid; tuletab komisjonile meelde, et ametitele makstakse sellestsamast liidu eelarvest ning et sellised tasud võivad kaasa tuua väiksema osalemise ühistes hankemenetlustes; palub komisjonil ametitele komisjoni juhitavate hankemenetluste eest tasude kehtestamise küsimuses ümber mõelda;

Personalijuhtimine

18.  tuletab meelde, et 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(5) punktis 27 nõutakse kõigi institutsioonide, asutuste ja ametite personali järkjärgulist vähendamist 5 % võrra ajavahemikus 2013–2017; võtab teadmiseks asjaolu, et enamik ameteid on 5 % eesmärgi juba täitnud või ületanud, lähtudes nende 2012. aasta ametikohtade loetelust; tuletab meelde, et komisjon alustas 5 % vähendamise elluviimist oma 2013. aasta ametikohtade loeteluga, võttes arvutustes aluseks 2012. aasta ametikohtade taseme; märgib, et komisjon kohaldas ametite personalile 5 % lisamäära, et luua ümberpaigutamisreserv, millest jagada ametikohti ametitele määratavate uute ülesannete täitmiseks või alles loodavatele ametitele; palub komisjonil viia ametite volituste ja aasta tööprogrammide kohta läbi SWOT-analüüs, et langetada teadmistel põhinev otsus selle kohta, millised ametid vajavad rohkem töötajaid ja millised mitte;

19.  kordab, et eelarvemenetluse käigus oli Euroopa Parlament seisukohal, et töötajaid, kellega seotud kulud kaetakse ettevõtete makstavatest tasudest, st mitte liidu eelarvest, ei tohiks liidu poolt kohaldatav iga-aastane 1 % vähendamine puudutada; nõuab tungivalt, et komisjon käsitleks peamiselt liidu eelarvest rahastatavaid ameteid eraldi ja teeks ettepaneku konkreetse raamistiku loomiseks ametite jaoks, mida rahastatakse peamiselt ettevõtete poolt, mis peaks olema proportsionaalne asjaomase ameti pakutavate teenustega;

20.  julgustab kõiki ameteid püüdlema soolise tasakaalu poole juhtivatel ametikohtadel; märgib, et teatavates ametites on need näitajad eriti halvad; palub, et võrgustik esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile üksikasjaliku aruande meetmete kohta soolise tasakaalu tagamiseks juhtivatel ametikohtadel kõikides detsentraliseeritud asutustes; nõuab lisaks tungivalt, et liikmesriigid peaksid juhatuse liikmeid määrates silmas soolist tasakaalu;

Huvide konfliktid ja läbipaistvus

21.  võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et enam kui 80 % kõigist detsentraliseeritud asutustest kasutab pettusevastast strateegiat; märgib, et neljast ülejäänud asutusest kolm kavatsevad võtta pettusevastase strateegia kasutusele 2016. aasta jooksul ning neljas (Euroopa Politseiamet) kohaldab komisjoni pettusevastases strateegias kindlaks määratud põhimõtteid ja norme koos tugeva finantsmudeliga, mis hõlmab pidevat eel- ja järelkontrolli; võtab teadmiseks, et kõikides nendes strateegiates võetakse arvesse Euroopa Pettustevastase Ameti metoodikat ja pettusevastaste strateegiate suuniseid;

22.  nõustub ametitega, et liidu kodanike usaldus liidu institutsioonide, ametite ja organite vastu on äärmiselt tähtis; märgib, et ametid on kasutanud konkreetseid meetmeid ja vahendeid, et käsitleda asjakohaselt tegelike ja tajutavate huvide konfliktide ohtu; palub ametitel kaaluda strateegiat, kuidas liidu kodanikele lähemale jõuda; märgib, et kõik ametid on võtnud vastu huvide konfliktide vältimist ja haldamist käsitlevad eeskirjad ning need on kooskõlas komisjoni suunistega huvide konfliktide ennetamise ja haldamise kohta ELi detsentraliseeritud asutustes; märgib, et eeskirjad hõlmavad muu hulgas meetmeid potentsiaalsete riskide varajaseks tuvastamiseks, muude üksuste (komisjon, teised ametid ja Euroopa Pettustevastane Amet) parimate tavade kindlaksmääramist, samuti huvide konflikti käsitlevaid põhimõtteid personali jaoks ja nende töötajate jaoks, kelle suhtes personalieeskirjad ei kehti; palub ametitel kaaluda, millised oleksid huvide konflikti ühiste eeskirjade plussid ja miinused;

23.  nõuab, et avalikus sektoris üldiselt ning eriti liidu institutsioonides ja ametites tõhustataks korruptsiooni tõkestamise meetmeid ja korruptsioonivastast võitlust, kasutades terviklikku lähenemisviisi, milleks tuleb üldsusele võimaldada parem juurdepääs dokumentidele ning rakendada rangemaid reegleid huvide konfliktide suhtes, võtta kasutusele läbipaistvusregistrid või neid täiendada, näha õiguskaitsemeetmete jaoks ette piisavad vahendid ning parandada ka koostööd liikmesriikide vahel ja asjaomaste kolmandate riikidega;

24.  märgib murega, et mõned ametid ei ole veel võtnud vastu suuniseid rikkumisest teatamise kohta; nõuab, et kõik need liidu institutsioonid ja ametid, kes ei ole seda veel teinud, võtaksid viivitamata vastu sise-eeskirjad rikkumisest teatamise kohta ning kujundaksid ühise arusaama oma kohustustest, keskendudes rikkumisest teatajate kaitsele; kutsub institutsioone ja ameteid üles pöörama erilist tähelepanu rikkumisest teatajate kaitsele, võttes arvesse peatselt vastu võetavat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset; palub komisjonil edendada õigusakte, milles käsitletakse rikkumisest teatajate kaitse miinimumtaset liidus; kutsub institutsioone ja ameteid üles muutma personalieeskirju, tagamaks, et nendega mitte üksnes ei kohustataks ametlikult ametnikke igasugustest eeskirjade eiramistest teatama, vaid et nendega sätestataks ka rikkumisest teatajate piisav kaitse; kutsub institutsioone ja ameteid üles viivitamata rakendama personalieeskirjade artiklit 22c;

25.  võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et 16 ametit (52 %) kasutavad eksperdirühmi ja teaduskomisjone ning peaaegu kõik nad võtavad arvesse probleeme, mille tõstatas Euroopa Ombudsman 12. mail 2014. aastal alustatud omaalgatuslikus uurimises (OI/6/2014/NF) nende rühmade personalipoliitika kohta; nõuab tungivalt, et need, kes nimetatud tegureid veel arvesse ei võta, teeksid seda viivitamata; kutsub ameteid üles kohaldama uusi eeskirju eksperdirühmade kohta, mille komisjon peaks vastu võtma;

26.  kinnitab, et 29 ametit (üle 90 %) kohaldab eeskirju haldusnõukogu liikmete, juhtkonna ning väliste ja sisemiste ekspertide elulookirjelduste ja majanduslike huvide deklaratsioonide kohta; lisab, et 23 ametit (74 %) avaldab elulookirjeldused ja majanduslike huvide deklaratsioonid oma veebisaidil; märgib murega, et mõnel ametil on probleeme haldusnõukogu liikmete elulookirjelduste või majanduslike huvide deklaratsioonide avaldamisega, kuna puudub mehhanism, mis kohustaks haldusnõukogu liikmeid neid dokumente esitama; nõuab tungivalt, et ametite haldusnõukogu liikmed, kes ei ole veel esitanud dokumente huvide konflikti puudumise kohta, esitaksid viivitamata need dokumendid avaldamiseks vastava ameti veebisaidil, et suurendada läbipaistvust;

27.  palub kõikidel liidu institutsioonidel ja ametitel rakendada personalieeskirjade artiklit 16, avaldades igal aastal teabe teenistusest lahkunud kõrgemate ametnike kohta ja loetelu huvide konfliktide kohta; nõuab, et kõik liidu institutsioonid ja ametid hindaksid ELi töökohale järgneva töökoha sobivust või olukorda, kus avalikud teenistujad ja endised Euroopa Parlamendi liikmed lähevad avalikust sektorist erasektorisse (nn pöördukse küsimus), ning huvide konflikti võimalikkust, ja määraksid kindlaks selge ooteaja, mis peaks katma vähemalt seda perioodi, mille eest makstakse üleminekutoetust;

28.  rõhutab, et vaja on suurendada usaldusväärsust ja parandada eetikaraamistikku käitumisjuhendite ja eetiliste põhimõtete parema rakendamise abil, et tugevdada kõigis liidu institutsioonides ja ametites ühtset ja hästi toimivat usaldusväärsuse kultuuri;

29.  nõuab, et need liidu institutsioonid ja ametid, kes on käitumisjuhendi kehtestanud, sh Euroopa Parlament, tõhustaksid selle rakendamise meetmeid, nt majanduslike huvide deklaratsioonidega seotud kontrolle;

30.  palub kõikidel ametitel kasutada raamistikku, mis luuakse uue institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta, ning juhinduda sellest oma suhtluses liidu poliitika kujundamises ja elluviimises osalevate organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, et suurendada lobitegevusega seotud läbipaistvust;

Tulemuslikkus

31.  märgib, et kulutasuvuse põhimõte ja ELi lisaväärtuse põhimõte kehtivad ka ametite kohta, mis peaksid tagama, et kodanikud on ametite tegevuse tulemustega hästi kursis; märgib, et on oluline saavutada tulemusi; rõhutab, et paljud ametid ei lisa oma aastaaruandesse selgesõnalist ja usaldusväärset teavet oma tegevuse tõhususe ja tulemuslikkuse kohta; kordab, et võrgustikust peab saama uue, institutsioonidevahelise tulemuslikkuse töörühma liige, et saavutada ühine arusaam tulemuspõhise ja tulemustele suunatud eelarvestamise põhimõtetest ning leida võimalusi, kuidas saaks ametites praegu kasutatavaid tegevusmudeleid täiustada; nõuab, et kontrollikoda esitaks ametite tulemuslikkuse ja tulemuste kohta hinnangu aegsasti enne 2016. aastal toimuvat mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist;

Teabevahetus ja nähtavus

32.  võtab võrgustiku andmete põhjal teadmiseks, et peaaegu kõik ametid on lisanud oma veebisaidile teate selle kohta, et tegemist on liidu ametiga, välja arvatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, mis teatab, et on Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni sõltumatu nõuandev organ; lisab, et 50 % ametitest avaldab oma veebisaidil teavet kõikides liidu keeltes, neli ametit pakub teavet 23 liidu keeles, 22 % vähemalt kahes keeles ning 9 % ametite veebisaidid on ainult inglise keeles, kuid mõni neist kavatseb pakkuda teavet ka saksa keeles; tunnistab, et täielikult mitmekeelne lähenemine ei ole kõikide ametite jaoks praegu võimalik, kuna selleks on vaja lisaressursse; soovitab ametitel kaaluda sotsiaalmeedia vahendite, uuringute ja fookusrühmade kasutamist, et saada ülevaade üldsuse teadlikkusest ja hinnata kommunikatsioonistrateegia parandamise võimalusi tulevikus;

33.  võtab teadmiseks võrgustiku teate, et ametitel on kindel soov ja kavatsus suurendada oma esindatust sotsiaalmeedias; märgib, et ainult mõni amet ei ole veel sotsiaalmeedias esindatud, kuid neil on plaanis sellega lähemal ajal kindlasti tegeleda; tõdeb, et tutvustav tegevus sotsiaalmeedias hõlmab aruandeid, sündmusi, tööpakkumisi ja hankeid; märgib lisaks, et tegevus sotsiaalmeedias on seotud ametite muude kommunikatsioonivahenditega;

34.  kutsub ameteid üles veel rohkem pingutama ning parandama oma kommunikatsioonipoliitikat, suurendama nähtavust eri sotsiaalmeedia vahendite abil, et tõsta teadlikkust oma tegevusest ja saavutustest ning tagada, et kodanikud oleksid ametite tööst hästi informeeritud;

Muud märkused

35.  märgib, et komisjon koostas ametite kaastöö põhjal suunised detsentraliseeritud asutuste ja liikmesriikide vaheliste peakorterilepingute standardsätete kohta; märgib, et alates 2016. aasta jaanuarist peab asukohaliikmesriigiga läbirääkimisi veel neli ametit, võrreldes kümne ametiga eelmisel aastal; kordab, kui olulised on need lepingud ametite tegevuse ja julgeoleku seisukohast; nõuab tungivalt, et ametid ja liikmesriigid, mis ei ole veel peakorterilepinguid sõlminud, teeksid seda viivitamata;

36.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtsad on vastuvõtvate riikidega sõlmitud ametite peakorterilepingute sotsiaalsed aspektid, näiteks töötajate sotsiaal- ja elamistingimuste (koolitustasud, staatuse küsimused jne) prognoositavus;

37.  märgib murelikult, et mõnedel ametitel on kaks töökohta, ning peab hädavajalikuks kaotada võimalikult kiiresti kõik kahe töökoha süsteemid, kui need ei paku mingit lisaväärtust;

38.  palub liidu institutsioonidel ja ametitel avalike hangete puhul täpselt rakendada meetmeid, mis on seotud kaalutlusõiguse ja menetlusest kõrvalejätmisega, korraldada iga juhtumi puhul asjakohaseid taustakontrolle ning kohaldada menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumeid, et ettevõtteid huvide konflikti korral kõrvale jätta – kõik need sammud on olulised liidu finantshuvide kaitsmiseks;

39.  tuletab kontrollikojale meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid ühise lähenemisviisi punktis 54 kokku, et kontrollikoda vastutab täielikult allhankena läbiviidavate välisauditite kõikide aspektide, sealhulgas nende järelduste eest ning viib läbi kõik vajalikud haldus- ja hankemenetlused; palub komisjonil kiiresti kinnitada, et ühist lähenemisviisi endiselt kohaldatakse; peab väga kahetsusväärseks, et uus lähenemisviis auditeerimisele, mis kaasab erasektori audiitoreid, on suurendanud ametite halduskoormust 85 %; võrreldes varasema auditiga kontrollikoja juhtimisel võrdub see rohkem kui 13 000 lisatöötunniga või keskmiselt 3,5 täistööaja ekvivalendiga; peab kahetsusväärseks, et auditilepingute hangetele ja haldamisele kulus detsentraliseeritud asutustes üle 1400 tunni lisatööaega ning erasektori audititega seotud täiendavad kulud kokku olid 2014. aastal 550 000 eurot; palub kontrollikojal anda paremaid suuniseid eraaudiitoritele, et oluliselt vähendada kasvanud halduskoormust;

40.  kutsub kõiki liidu institutsioone ja ameteid üles parandama oma menetlusi ja tavasid, mille eesmärk on kaitsta liidu finantshuve, ning anda aktiivne panus tulemustele suunatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusse;

41.  soovitab, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kaaluksid sarnaseid või seotud ülesandeid täitvate väiksemate ametite ühendamist; väidab, et see aitaks pikaajaliselt kokku hoida;

42.  märgib, et liidu institutsioonide ja ametite aastaaruannetel võiks olla oluline roll läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse põhimõtete järgimises; nõuab, et liidu institutsioonid ja ametid lisaksid oma aastaaruannetesse standardse peatüki nende komponentide kohta;

43.  võtab teadmiseks, et liidu kolme kolmepoolse ameti (Cedefop, EU-OSHA ja Eurofound) asutamismääruste läbivaatamise algatamiseks avaldati samaaegsed tegevuskavad; rõhutab, et läbivaatamisel tuleks säilitada kõnealuste väga hea mainega ametite keskse tähtsusega ülesanded ja nende kolmepoolne olemus, tagades riigi ametiasutuste, ametiühingute ja tööandjate esindajate aktiivse osalemise nende juhtimises ja toimimises;

44.  kinnitab, et ametite iga-aastaste tööprogrammide projektide ja mitmeaastaste strateegiate arutamine pädevates parlamendikomisjonides aitab tagada, et programmides ja strateegiates võetakse arvesse tegelikke poliitilisi prioriteete, kuid rõhutab vajadust viia liidu eelarvetsükkel kooskõlla strateegiaga „Euroopa 2020“, et võimaldada täielikult jälgida iga ameti tulemusi ja anda nendest põhjalikult aru seoses nende panusega strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisse;

45.  võtab teadmiseks ametitevahelise koostöö hea tava elu- ja töötingimuste, kutseõppe ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkondades, mis maksimeerib sünergiat ja koostööd ning suurendab täiendavust; peab ühtlasi tervitatavaks ja ergutab heade tavade jätkuvat vahetamist komisjoni ja ametite vahel;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ametitele, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT C 409, 9.12.2015, lk 1.
(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(3) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(4) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(5) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)
PDF 353kWORD 81k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2191(DEC))
P8_TA(2016)0160A8-0087/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05584/2016 – C8-0089/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 713/2009 (millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet)(4), eriti selle artiklit 24,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(5),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0087/2016),

1.  annab heakskiidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti direktori tegevusele ameti 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2015/2191(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(7),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(8) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05584/2016 – C8-0089/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(9), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 713/2009 (millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet)(10), eriti selle artiklit 24,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(11),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(12), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0087/2016),

1.  märgib, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti lõplik raamatupidamisaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2015/2191(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0087/2016),

A.  arvestades, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „amet“) finantsaruannete kohaselt oli ameti 2014. aasta lõplik eelarve 10 880 000 eurot, mis on 2013. aasta eelarvest 8,80 % väiksem; arvestades, et ameti kogu eelarve koosneb liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

B.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  märgib kontrollikoja aruande põhjal, et seoses kahe kommentaariga, mille kontrollikoda esitas 2012. aastat käsitlevas aruandes ja mille seisuks oli 2013. aastat käsitlevas aruandes märgitud „pooleli“, on võetud parandusmeetmeid ning mõlema soovituse seisuks on nüüd kontrollikoja aruandes märgitud „lõpetatud“; märgib ühtlasi, et seoses kolme kommentaariga, mille kontrollikoda esitas 2013. aastat käsitlevas aruandes, on võetud parandusmeetmeid ning kahe kommentaari seisuks on nüüd märgitud „lõpetatud“ ja ühe kommentaari seisuks „ei kohaldata“;

2.  võtab ameti esitatud andmetele tuginedes teadmiseks, et

   aasta lõpus registreeritud suur 5 500 000 euro suurune rahaliste vahendite saldo, mis tulenes osaliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011(13) (energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus) rakendamisega seotud paranduseelarve vastuvõtmisest, tasakaalustati 2014. aasta jooksul ja viidi 2014. aasta lõpuks 3 300 000 euroni; märgib rahuloluga, et kontrollikoja aruandes on järelmeetmete seisuks märgitud „lõpetatud“;
   ameti haldusnõukogu võttis 31. jaanuaril 2015 vastu muudetud poliitika huvide konfliktide ennetamise ja haldamise kohta; võtab ühtlasi teadmiseks, et uut poliitikat kohaldatakse ameti töötajate, ameti kõigi kolme nõukogu liikmete ja asendusliikmete ning ameti töörühmade esimeeste, aseesimeeste ja töörühmade tööd mõjutada võivate kokkukutsujate suhtes;
   ameti veebisaidil avaldati suurema osa ameti haldusnõukogu liikmete, töörühmade esimeeste, aseesimeeste ja töörühmade kokkukutsujate elulood ja huvide deklaratsioonid; kutsub ametit üles vaatama viivitamatult läbi ja avaldama ülejäänud elulood ja huvide deklaratsioonid, nii nagu ameti poliitika ette näeb;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.  märgib, et 2014. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 95 %, mis oli ameti kavandatud eesmärk ning 2013. aastaga võrreldes 2,53 % väiksem; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 69,84 %, mis oli 2013. aastaga võrreldes 14,84 % suurem; leiab, et maksete assigneeringute täitmise määr jääb alla ameti poolt eesmärgiks seatud 75 % peamiselt tulenevalt ameti aastaste lepingute pikendamisest või nende üle läbirääkimiste pidamisest aasta lõpus ning energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rakendamise mitmeaastasest iseloomust;

4.  väljendab kahetsust selle pärast, et ei jõutud kokkuleppele Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide rahalises osaluses ameti tegevuses, kuna kolmas energiapakett tuleb veel alles Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse sisse viia;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

5.  võtab teadmiseks, et II jaotise halduskulude assigneeringutega seotud ülekandmiste summa oli 980 000 eurot ehk 41 % II jaotise halduskulude assigneeringutest; märgib ühtlasi, et need ülekandmised olid peamiselt seotud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rakendamist puudutavate uuringute ning aasta lõpus pikendatud iga-aastaste lepingutega;

6.  võtab teadmiseks asjaolu, et III jaotises kanti kulukohustuste assigneeringuid 2015. aastasse kokku üle 1 570 000 eurot ehk 62 % tegevuskulude assigneeringutest; märgib ühtlasi, et III jaotise ülekandmiste määr vähenes 2013. aastaga võrreldes 29 %; toonitab, et ülekandmised olid peamiselt seotud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rakendamisega seotud keerulise mitmeaastase tegevusega ning et komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1348/2014(14) võeti vastu 17. detsembril 2014;

7.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et amet tegi 2014. aasta lõpus kaks eelrahastamismakset, mis tulenevad 2013. aasta lõpus vastu võetud paranduseelarvega saadud assigneeringutest ja ulatuvad 1 560 000 euroni; märgib, et need maksed olid seotud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega seotud teenuste osutamiseks sõlmitud lepingutega ajavahemiku 2015–2017 osas; võtab teadmiseks asjaolu, et amet oli sunnitud osaliselt peatama energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rakendamise, kuna see määrus võeti vastu algselt kavandatust hiljem; mõistab, et need maksed võimaldavad ametil rahastada energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega seotud tulevast tegevust ja sõlmitud lepinguid, nii nagu algselt kavandati; rõhutab siiski, et kuigi energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rakendamine on keerulise ja mitmeaastase iseloomuga, on ülekantud assigneeringud ja eelmaksed vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega; märgib, et amet peaks jätkama oma aastaeelarve planeerimise ja täitmise parandamist;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

8.  võtab rahuloluga teadmiseks, et amet võttis 2014. aasta aprillis vastu läbivaadatud poliitika, mis puudutab töölevõtmismenetlusi ja valikukomisjonide tööd; märgib ühtlasi, et see poliitika sisaldab eritingimusi intervjuudeks ja kirjalikeks eksamiteks ning rangeid sätteid kandidaatide anonüümsuse tagamiseks; võtab teadmiseks ameti kinnituse, et selle poliitikaga edendatakse võetud kohustusi läbipaistvuse ning töötajate võrdse kohtlemise osas;

Sisekontroll

9.  võtab teadmiseks, et ameti sisekontrollistandardite rakendamise ülevaade ei toonud 2014. aastal välja olulisi puudujääke; võtab ühtlasi teadmiseks, et amet leiab selle ülevaate põhjal, et ta täidab kõiki sisekontrollistandardite aluseks olevaid miinimumnõudeid; kutsub ametit üles sisekontrolli jätkuvalt tugevdama ja tagama kehtestatud kontrollide tulemuslikkuse ning selle, et kontrollid aitaksid kaasa eesmärkide saavutamisele;

Siseaudit

10.  märgib, et komisjoni siseauditi talitus viis läbi ameti auditi vastavalt ameti strateegilisele auditikavale aastateks 2013–2015, mille teema oli raamsuuniste väljatöötamine ja arvamus võrgueeskirjade kohta; võtab teadmiseks asjaolu, et siseauditi talitus selgitas auditi käigus välja parandamist vajavad valdkonnad ja esitas ühe soovituse, mille ta hindas „väga oluliseks“, ja viis soovitust, mille ta hindas „oluliseks“;

11.  tõdeb, et siseauditi talituse soovituste põhjal koostas amet tegevuskava tuvastatud vajakajäämiste kõrvaldamiseks; märgib, et siseauditi talitus kinnitas, et tegevuskava on tuvastatud ohtude kõrvaldamiseks piisav;

12.  märgib, et siseauditi talituse poolt 2013. aasta auditiga seoses esitatud 11-st soovitusest kümme on täidetud ning üks 2013. aasta auditis „oluliseks“ loetud soovitus on märgitud osaliselt täidetuks ja et selle täitmine tuleb lõpule viia 2015. aastal;

Tulemuslikkus

13.  võtab teadmiseks asjaolu, et amet vaatas läbi oma võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate süsteemi ning hakkas seega eristama tulemuslikkuse põhinäitajaid ja võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid, et anda juhtkonnale selgem käsitus sellest, kas ameti üldeesmärgid on täidetud; märgib, et uut süsteemi pidi kohaldatama 2015. aastal ameti töökava uue struktuuri raames;

14.  väljendab heameelt asjaolu üle, et amet kasutab eelarvetehingute kirjendamiseks ja jälgimiseks tekkepõhist arvestussüsteemi ABAC, st finantssüsteemi, mida kasutab ka komisjon, ning et SAP-süsteem on integreeritud raamatupidamisarvestuse lõppetappi;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

15.  märgib, et ameti aastaaruannetel võiks olla oluline roll läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse järgimises; nõuab, et amet lisaks oma aastaaruandesse standardse peatüki nende komponentide kohta;

Muud kommentaarid

16.  juhib tähelepanu sellele, et ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahel sõlmitud asukohalepingu kohaselt tuleb vastuvõtvasse liikmesriiki luua Euroopa kool; väljendab kahetsust, et kuigi lepingu jõustumisest on möödunud enam kui neli aastat, ei ole Euroopa kooli ikka veel loodud; võtab teadmiseks ameti kinnituse, et vastuvõtva liikmesriigi valitsus kaalub vajalike seadusmuudatuste ja korralduste tegemist, et leida parim lahendus; julgustab ametit ja vastuvõtvat liikmesriiki seda küsimust lahendama ja palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni läbirääkimiste seisust;

17.  toonitab vajadust suurendada usaldusväärsust ja parandada eetikaraamistikku käitumisjuhendite ja eetiliste põhimõtete parema rakendamise abil, et tugevdada ühtset ja hästi toimivat usaldusväärsuse kultuuri;

o
o   o

18.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonile(15) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 409, 9.12.2015, lk 18.
(2) ELT C 409, 9.12.2015, lk 18.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.
(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT C 409, 9.12.2015, lk 18.
(8) ELT C 409, 9.12.2015, lk 18.
(9) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(10) ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.
(11) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(12) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).
(14) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1348/2014 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121).
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0159.


2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo (BERECi büroo)
PDF 263kWORD 76k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2192(DEC))
P8_TA(2016)0161A8-0093/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo juhtkomitee tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05584/2016 – C8-0090/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1211/2009 (millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo)(4), eriti selle artiklit 13,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(5),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0093/2016),

1.  annab heakskiidu elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo juhtkomitee tegevusele ameti 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo juhtkomiteele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2015/2192(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastusega(7),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(8) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo juhtkomitee tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05584/2016 – C8-0090/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(9), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1211/2009 (millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo)(10), eriti selle artiklit 13,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(11),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(12), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0093/2016),

1.  märgib, et elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo raamatupidamisaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo juhtkomiteele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2015/2192(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0093/2016),

A.  arvestades, et elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo (edaspidi „büroo“) finantsaruannete kohaselt oli büroo 2014. aasta lõplik eelarve 4 162 874 eurot, mis on 17 % suurem kui 2013. aastal; arvestades, kasv tulenes peamiselt eelnenud aastate sihtotstarbelise sisetulu kaasamisest;

B.  arvestades, et büroo finantsaruannete kohaselt oli liidu rahaline toetus büroo eelarvesse 2014. aastal kokku 3 617 948 eurot, mis tähendab 2013. aastaga võrreldes 1,74 % suurust kasvu;

C.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes büroo eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et büroo raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  võtab teadmiseks asjaolu, et büroo

   kehtestas oma eelarve ja iga-aastase tööprogrammi nõuetekohase täitmise tagamiseks üksikasjaliku igakuise seiremenetluse, mis tõi kaasa eelarve täitmise määrade paranemise;
   muutis komisjoni siseauditi talituse poolt läbi viidud sisekontrollistandardite rakendamise järelauditi tulemuste põhjal oma infoturbepoliitikat, et tuvastatud puudused kõrvaldada; võtab rahuloluga teadmiseks teenustaseme kokkuleppe koostamise büroo ja Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) vahel, mis peaks vähendama büroo infoturbega seotud riske;
   on võtnud mitmed meetmeid, et parandada ekspertide tasustamise protsessi ja leevendada hilinenud maksetega seotud tuvastatud puudusi; väljendab heameelt võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kasutuselevõtmise üle protsessi kõigis etappides ning eelkõige raharingluses osalejate täiendava koolituse üle; märgib rahuloluga, et osa protsessist tellitakse komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametilt, mis kiirendab maksete tegemise protsessi;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.  märgib rahuloluga, et 2014. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 97,91 %, mis on 2012. aastaga võrreldes 8,36 % suurem; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 75,66 %, mis oli 2013. aastaga võrreldes 0,92 % väiksem;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

3.  võtab kontrollikoja aruande põhjal rahuloluga teadmiseks, et kulukohustustega kaetud assigneeringute maht kokku suurenes 2013. aasta 87 %-lt 2014. aastal 98 %-ni; märgib siiski, et järgmisse eelarveaastasse üle kantud kulukohustustega kaetud assigneeringute summa (mis 2013. aastal oli 500 000 eurot (13 %)) suurenes 900 000 euroni (23 %), mis tulenes eelkõige büroo põhitegevusest, nagu elektroonilise side pooleliolevad uuringud;

Ümberpaigutamised

4.  kinnitab büroo esitatud andmetele tuginedes, et büroo tegi 2014. aastal eelarves mitu ümberpaigutamist, millega muudeti oluliselt eelarve algset struktuuri, et rahastada põhitegevusega seotud lisavajadusi; märgib eriti, et need ümberpaigutamised olid peamiselt seotud võrgu neutraalsuse uuringu ja BERECi võrgu projektidega; märgib, et nende projektide lõpuleviimine 2014. aasta jooksul oli eelarve koostamise ajal ebakindel;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

5.  peab tervitatavaks asjaolu, et büroo korraldas 2014. aastal esmakordselt pärast asutamist avaliku hanke menetluse võrgu neutraalsuse uuringu jaoks, et uurida võrguneutraalsuse väärtust liidu tarbijate jaoks; märgib, et selle uuringu lõplikke tulemusi kasutatakse büroo tööprogrammis sisendina;

6.  märgib rahuloluga, et 2014. aasta lõpuks oli büroo täitnud kõik ametikohad; märgib ühtlasi, et büroo korraldas 2014. aastal 11 töölevõtmismenetlust ja viis lõpule kaks eelnenud aastal alustatud töölevõtmismenetlust; võtab teadmiseks, et lähetusvõimalused, mida oli keeruline kasutada, kasutati 2014. aasta lõpuks täies mahus ära;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

7.  võtab teadmiseks, et kuna BERECil ei ole juriidilise isiku staatust, tehti büroole ülesandeks hallata kõiki BERECi tegevuse käigus loodavaid dokumente ning hoida neid avalikus registris; märgib ühtlasi, et suurema läbipaistvuse tagamiseks asutas büroo avaliku registri juurde allüksuse, mis tegeleb huvide konfliktide ärahoidmise poliitikaga;

8.  nõuab, et need liidu institutsioonid ja ametid, sealhulgas Euroopa Parlament, kes on käitumisjuhendi kehtestanud, tõhustaksid selle rakendamise meetmeid, nt majanduslike huvide deklaratsioonidega seotud kontrolle;

9.  märgib, et büroo aastaaruannetel võiks olla oluline roll läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse põhimõtete järgimises; nõuab, et büroo lisaks oma aastaaruandesse standardse peatüki nende komponentide kohta;

10.  võtab teadmiseks koostöövahendi loomise, mida kasutatakse sisemise platvormina teabe, parimate tavade ja oskusteabe vahetamiseks ja jagamiseks, et tõhusamalt hallata ettevalmistavate organite tööd;

11.  märgib rahuloluga, et büroo on võtnud endale ülesandeks parandada oma veebisaiti ja teha see kasutajasõbralikumaks; märgib ühtlasi, et büroo avas kommunikatsioonikava kohaselt ametliku konto Twitteris ja YouTube'i kanalis;

Sisekontroll

12.  võtab teadmiseks asjaolu, et juhtkomitee on võtnud vastu kõik asjakohased sisekontrollistandardid; märgib samas, et sisekontrollistandardite rakendamine on veel pooleli; palub bürool anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selles valdkonnas tehtud edusammudest;

13.  märgib, et büroo töötas välja üksikasjalikud riskijuhtimise suunised, et seada sisse süstemaatiline riskijuhtimisprotsess; avaldab heameelt asjaolu üle, et suunised töötati välja ENISA toel;

14.  võtab rahuloluga teadmiseks, et büroo viis läbi oma esimese riskihindamise büroo ja ENISA vahel sisekontrolli koordinaatori funktsiooni jagamiseks sõlmitud teenustaseme kokkuleppe raames; märgib, et büroo juhtkond vaatas riskihindamise tulemused läbi ja selgitas välja riskid, mis kantakse riskide registrisse;

Siseaudit

15.  märgib, et 2014. aastal keskendus komisjoni siseauditi talitus auditeerimisel 2013. aasta piiratud läbivaatamise järelmeetmetele, et hinnata sisekontrollistandarditest kinnipidamist; märgib, et siseauditi talitus luges dokumentide läbivaatamise põhjal 18-st soovitusest kaks lõpetatuks; märgib ühtlasi, et siseauditi talitus vaatas järelmeetmete käigus läbi ülejäänud 16 soovitust ja jõudis järeldusele, et neist 14 oli täielikult ellu viidud;

Muud kommentaarid

16.  võtab teadmiseks asjaolu, et 2014. aasta eelarves ette nähtud eraldis, mille pidid moodustama BERECi vaatlejastaatusega Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide reguleerivate asutuste osamaksed, ei realiseerunud, kuna puudusid kokkulepped EFTA riikidega; võtab teadmiseks, et büroo 2015. aasta eelarvet korrigeeriti sellele vastavalt; kutsub bürood üles olema ettevaatlik EFTA riikide reguleerivate asutuste vastavate sissemaksete prognoosimisel;

o
o   o

17.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonile(13) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 409, 9.12.2015, lk 27.
(2) ELT C 409, 9.12.2015, lk 27.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 337, 18.12.2009, lk 1.
(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT C 409, 9.12.2015, lk 27.
(8) ELT C 409, 9.12.2015, lk 27.
(9) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(10) ELT L 337, 18.12.2009, lk 1.
(11) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(12) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0159.


2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)
PDF 258kWORD 76k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2170(DEC))
P8_TA(2016)0162A8-0084/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05584/2016 – C8-0068/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta(4), eriti selle artiklit 14;

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(5),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0084/2016),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori tegevusele keskuse 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2015/2170(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega(7),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(8) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05584/2016 – C8-0068/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(9), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta(10), eriti selle artiklit 14,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(11),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(12), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0084/2016),

1.  märgib, et Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse lõplik raamatupidamisaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2015/2170(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0084/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (edaspidi „keskus“) finantsaruannete kohaselt oli keskuse 2014. aasta lõplik eelarve 56 268 041 eurot, mis tähendab 2013. aastaga võrreldes 7,81 % suurust kasvu;

B.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  võtab keskuse andmetele tuginedes teadmiseks, et

   keskuse ja vastuvõtva liikmesriigi valitsuse vahel on sõlmitud peakorterit käsitlev leping;
   osana kavast kujundada 2017. aastaks ümber oma veebisait kavatseb keskus lihtsustada juurdepääsu haldusnõukoguga seotud dokumentidele;
   osana kehtestatud meetmetest vähendada eelarve ülejääki, on keskus alates 2013. aastast teostanud kaks tagasimakset klientidele kogusummas 4 900 000 eurot;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.  märgib, et 2014. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 79,34 %, mis on 2013. aastaga võrreldes 4,13 % madalam; tõdeb, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 71,97 %, mis on 2013. aastaga võrreldes 5,71 % madalam;

3.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et keskuse raha ja lühiajaliste hoiuste maht suurenes 2013. aasta lõpu 40 000 000 eurolt 2014. aasta lõpuks 44 000 000 euroni; täheldab, et eelarve ülejääk ja reservid suurenesid 37 500 000 eurolt 40 400 000 euroni, mis näitab, et hindu on võimalik langetada; võtab murega teadmiseks, et eelarve ülejääk on keskuse puhul korduv nähtus; võtab siiski teadmiseks keskuse poolt selle suundumuse ümberpööramiseks võetud positiivsed meetmed;

4.  võtab keskuse andmetele tuginedes teadmiseks, et lehekülje keskmine hind oli 2014. aasta teisel poolel võrreldes 2013. aastaga 2 % madalam; märgib samas, et toimetatud lehekülje hind tõusis samal ajavahemikul 23 %; palub keskusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kriteeriumidest, mis põhjustasid selliste hindade kehtestamise 2014. aastal; palub keskusel esitada ajakohastatud andmed praeguste tasude, hoiuste ja ülejäägi kohta;

Siseaudit

5.  märgib keskuse andmetele tuginedes, et 2014. aasta alguses oli keskusel täitmata komisjoni siseauditi talituse antud viis soovitust; tõdeb keskuse esitatud andmete põhjal, et keskus on rakendanud parandusmeetmeid ja täitnud lõpuni kaks soovitust; märgib lisaks, et ülejäänud kahe väga olulise ja ühe olulise soovituse osas võeti otsus need rakendada; palub keskusel ülejäänud soovitusi nii kiiresti kui võimalik täita ja hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni olukorraga kursis;

Sisekontroll

6.  märgib, et keskus järgib sisekontrolli standardeid 80 % ulatuses, sest tegi sisekontrolli standardite tegevuskava ülejäänud meetmete rakendamiseks märkimisväärseid jõupingutusi; märgib lisaks, et keskuse ümberkolimine Drosbachi hoonesse nõudis keskuse talitluspidevuse kava märkimisväärset ümbertegemist; märgib, et mitme keskse liikme lahkumine keskuse juhtkonnast avaldas kahjulikku mõju talitluspidevuse haldamise õigeaegsele rakendamisele, mis tõi kaasa hilinemise majandusliku mõju analüüsi läbivaatamisel ja ajakohastamisel;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

7.  võtab keskuse andmetele tuginedes teadmiseks, et keskus on kujundamas ja rakendamas pettustevastast strateegiat, mis põhineb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) metoodikal ja suunistel ELi detsentraliseeritud asutuste pettustevastaste strateegiate kohta; palub keskusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses tehtud edusammudest;

8.  märgib, et keskuse aastaaruannetel võiks olla oluline roll läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse põhimõtete järgimises; nõuab, et keskus lisaks oma aastaaruandesse standardse peatüki nende komponentide kohta;

Tulemuslikkus

9.  märgib rahuloluga, et keskus on loonud sünergiat, jagades teenuseid teiste ametitega; tunnustab eelkõige keskuse ja Euroopa Raudteeagentuuri (ERA) vahel sõlmitud koostöölepingut, mille alusel keskus majutab ERA avariitaastesüsteemi, võimaldades säästa vahendeid ning pakkudes mõlemale ametile kõrgemat turvalisuse taset;

10.  väljendab heameelt seoses keskuse ja Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) rakendatava ühenduse kaubamärkide ühise eeltöötlusmenetlusega, mille eesmärk on jagada tõlkemälusid ja ühtlustada oma töökorraldused, et tagada protsessi läbipaistvus ja tõhusus; märgib, et eelarveaasta 2014 jooksul ei jõutud veel lõpliku otsuseni; võtab teadmiseks, et mõlemad ametid on kokku leppinud jätkata projekti 2015. aastal; toetab mainitud kokkulepet ning palub keskusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle algatuse arengutest;

Muud kommentaarid

11.  märgib rahuloluga keskuse kohanemisvõime projekti, millega alustati 2014. aastal ja mis keskendub keskuse töötajate kohanemisvõime parandamisele ning tuvastatud oskuste nappuse vähendamisele; täheldab, et keskus koostas koolitajate nimekirja ja hakkas väljaselgitatud koolitustegevusi ellu viima; täheldab, et 2015. aasta lõpus läbi viidud analüüs oskustest, mida omavad vähemalt kaks inimest igas osakonnas, näitab selle protsendi märkimisväärset kasvu, jõudes 76,50 %-ni, võrreldes 65,46 %-ga 2014. aastal;

12.  märgib rahuloluga keskuse huvi oma tõlgete kvaliteedi ja klientide tagasiside parandamise vastu, samuti toob esile vabakutselistele tõlkijatele korraldatud seminari, mille eesmärk oli tutvustada neile keskuse töömeetodeid;

13.  võtab keskuse andmetele tuginedes teadmiseks, et keskus on kasutusele võtnud uue eelarve planeerimise ja järelevalve vahendi, mida kasutati esimest korda 2015. aasta eelarve ettevalmistamisel, uue tõlgete töövoo haldamise süsteemi „e-CdT“ ning uue tõlketarkvara;

o
o   o

14.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonile(13) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 409, 9.12.2015, lk 33.
(2) ELT C 409, 9.12.2015, lk 33.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.
(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT C 409, 9.12.2015, lk 33.
(8) ELT C 409, 9.12.2015, lk 33.
(9) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(10) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.
(11) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(12) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0159.


2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)
PDF 260kWORD 75k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2164(DEC))
P8_TA(2016)0163A8-0082/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05584/2016 – C8-0062/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta(4), eriti selle artiklit 12 a,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(5),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6) eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0082/2016),

1.  annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktori tegevusele keskuse 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2015/2164(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega(7),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(8) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05584/2016 – C8-0062/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(9), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta(10), eriti selle artiklit 12 a,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(11),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(12) eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0082/2016),

1.  märgib, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse lõplik raamatupidamisaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2015/2164(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2014 aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0082/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (edaspidi „keskus“) finantsaruannete kohaselt oli keskuse 2014. aasta lõplik eelarve 17 275 766 eurot, mis tähendab 2013. aastaga võrreldes 3,62 % suurust vähenemist;

B.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes keskuse 2014. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  tunneb heameelt meetmete üle, mida keskus on kontrollikoja eelmise aasta kommentaaride ja Euroopa Parlamendi soovituste põhjal võtnud;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.  märgib rahuloluga, et 2014. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste jõupingutuste tulemuseks oli eelarve täitmise määr 98,93 % ehk sama mis 2013. aastal; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 95,68 %, mis oli 2013. aastaga võrreldes 3,29 % suurem;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

3.  peab kiiduväärseks asjaolu, et keskuse tugiteenused olid aastal 2014 jätkuvalt tõhusad; märgib, et ametikohtade loetelus olevast 98 ametikohast oli täidetud 95 ja üldiselt sooritati keskuse maksed jätkuvalt õigeaegselt;

Huvide konflikti ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

4.  märgib, et 2014. aasta oktoobris võttis keskuse haldusnõukogu vastu huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitika, mis on kohandatud keskuse olukorrale ja mis hõlmab asjakohaseid mõeldavate võimalike huvide konfliktide olukordi keskuses; väljendab heameelt seoses keskuse korraldatavate korrapäraste koolitustega töötajate teadlikkuse tõstmiseks selle poliitika nõuetekohasest rakendamisest; täheldab, et esimesed sellealased koolitused toimusid juunis 2015;

5.  märgib, et enamik keskuse haldusnõukogu liikmetest on esitanud allkirjastatud deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta; märgib lisaks, et pärast asjaomastelt liikmetelt saadud nõusolekut avaldati need deklaratsioonid keskuse veebisaidil; nõuab tungivalt, et need haldusnõukogu liikmed, kes ei ole veel sellist deklaratsiooni allkirjastanud, teeksid seda võimalikult kiiresti;

6.  võtab teadmiseks selle, et keskus võttis 2014. aasta oktoobris vastu pettustevastase strateegia, mis põhineb komisjoni väljatöötatud ELi detsentraliseeritud asutusi käsitleval ühisel lähenemisviisil, et toetada pettuseohtude tulemuslikku ennetamist ja tuvastamist ning tugevdada asjakohaseid sisemenetlusi, mis puudutavad võimalikest pettusejuhtumitest ja nende tagajärgedest teatamist ja nende käsitlemist;

7.  märgib, et keskuse aastaaruannetel võiks olla oluline roll läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse põhimõtete järgimises; nõuab, et keskus lisaks oma aastaaruandesse standardse peatüki nende komponentide kohta;

Siseaudit

8.  võtab teadmiseks, et komisjoni siseauditi talitus viis läbi auditi ühel neljast teemast, mis sisalduvad talituse strateegilises auditikavas aastateks 2013–2015; märgib, et komisjoni siseauditi talitus andis oma lõplikus auditiaruandes ühe soovituse märkega „väga oluline“ ja neli soovitust märkega „oluline“; võtab teadmiseks, et tulenevalt sellest, et „väga oluline“ soovitus oli aasta lõpuks juba rakendatud, vähendati selle soovituse tähtsus „oluliseks“; võtab ka teadmiseks, et auditi tulemusel koostatud tegevuskava rakendamine toimub kavakohaselt;

Sisekontroll

9.  märgib, et keskus viib regulaarselt läbi riskihindamise ja koostab riskijuhtimiskava selliste riskide kindlaksmääramiseks, mis võiksid kahjustada keskuse eesmärkide saavutamist; märgib murega, et riskijuhtimiskava viitab riskile, et keskus ei pruugi toime tulla ettenägematute välisnõuetega sidusrühmadelt, kuna olemasolevad ressursid on juba niigi ülekoormatud; võtab teadmiseks, et keskus jälgib tähelepanelikult muutusi oma töökavas, et kohandada seda vastavalt olemasolevatele ressurssidele või integreerida asjakohaselt muutustest tulenevad tegevused;

Tulemuslikkus

10.  märgib, et keskuse korrapärane välishindamine sisaldas soovitusi selle kohta, kuidas keskus saaks oma rolli arendada ja tugevdada; märgib ühtlasi, et 2014. aasta aprillis koostas keskus nende soovituste järelemeetmete võtmiseks tegevuskava, mis esitati haldusnõukogule; täheldab, et 23 soovitusest ja seotud meetmest oli 2014. aasta lõpuks täidetud 7; palub keskusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni ülejäänud soovituste täitmisel tehtud edusammudest;

11.  täheldab, et korrapärases välishindamises uuriti ka võimalikku sünergiat keskuse, Euroopa Koolitusfondi (ETF), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) vahel; võtab teadmiseks, et vastavalt välishindamise järeldusele ei dubleerinud keskus ühegi teise liidu, riikliku või rahvusvahelise tasandi asutuse tegevust;

12.  võtab teadmiseks keskuse tiheda koostöö ETFi ja Eurofoundiga, mis on vormistatud nende ametite vahelistes koostöölepingutes ning eelnevalt kokku lepitud iga-aastastes töökavades;

13.  võtab teadmiseks keskuse tegevuse liidu kutsehariduse ja -koolituse ning oma rolli nähtavuse suurendamisel oma veebisaidi, sotsiaalmeedia, vastuvõtvas liikmesriigis erinevate ürituste korraldamise ning koostöö kaudu komisjoniga mitmetes väljaannetes ja pressitöös;

Muud kommentaarid

14.  väljendab kahetsust, et keskuse hoone remonditööd Kreekas ei olnud 2014. aasta lõpuks veel lõpetatud; võtab siiski teadmiseks selle, et remonditööd kuuluvad vastuvõtva liikmesriigi valitsuse vastutusalasse ning et asjaomased ehitustööd tuli peatada vastuvõtva liikmesriigi majandusolukorra tõttu; märgib, et järelejäänud tööd oli kavas lõpetada 2015. aasta lõpuks, ning palub keskusel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle küsimuse kohta aru anda;

15.  tunneb heameelt selle üle, et keskus keskendus oma tegevuses noorte töötust käsitleva poliitika edendamisele ja toetamisele; kiidab eriti keskuse kutseoskuste vajaduste prognoose ja analüüse ning tööd praktika edendamisel; võtab rahuloluga teadmiseks asjaolu, et keskuse poolt kõigi liikmesriikide kohta koostatud üksikasjalikes teabedokumentides sisalduv teave kutseharidus- ja koolituspoliitika kohta kajastus Euroopa poolaasta 2014. aasta riigipõhistes soovitustes;

16.  on veendunud, et keskus peaks abistama järjest suurema arvu pagulastega seonduvate probleemidega kimpus olevaid liikmesriike kutseõppe võimaluste kasutamisel pagulaste tööturule lõimimiseks;

17.  tunneb heameelt selle üle, et keskuse hallatava ja 27 keeles kättesaadava veebisaidi Europass kasutajate arv kasvas 2014. aastal 21,7 miljonini, mida on 8 % rohkem kui 2013. aastal;

o
o   o

18.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonile(13) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 409, 9.12.2015, lk 39.
(2) ELT C 409, 9.12.2015, lk 39.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.
(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(7) ELT C 409, 9.12.2015, lk 39.
(8) ELT C 409, 9.12.2015, lk 39.
(9) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(10) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.
(11) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(12) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0159.


2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Politseikolledž (CEPOL)
PDF 267kWORD 94k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Politseikolledži 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2180(DEC))
P8_TA(2016)0164A8-0088/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Politseikolledži 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Politseikolledži eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust kolledži tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05584/2016 – C8-0078/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsust 2005/681/JSK (millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/820/JSK)(4), eriti selle artiklit 16,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 543/2014, millega muudetakse nõukogu otsust 2005/681/JSK, millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL)(5),

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(6),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0088/2016),

1.  annab heakskiidu Euroopa Politseikolledži direktori tegevusele kolledži 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Politseikolledži direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Politseikolledži 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2015/2180(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Politseikolledži 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Politseikolledži eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastusega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust kolledži tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05584/2016 – C8-0078/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(10), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsust 2005/681/JSK (millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/820/JSK)(11), eriti selle artiklit 16,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 543/2014, millega muudetakse nõukogu otsust 2005/681/JSK, millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL)(12),

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(13),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(14), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0088/2016),

1.  märgib, et Euroopa Politseikolledži lõplik raamatupidamisaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu Euroopa Politseikolledži 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Politseikolledži direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Politseikolledži 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2015/2180(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Politseikolledži 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0088/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Politseikolledži (edaspidi „kolledž“) finantsaruannete kohaselt oli selle 2014. aasta lõplik eelarve 8 575 859 eurot, mis kujutab endast 2013. aastaga võrreldes 1,48 % suurust kasvu; arvestades, et kolledži kogu eelarve koosneb liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

B.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Politseikolledži eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et kolledži raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et seoses kahe kommentaariga, mille kontrollikoda esitas 2011. aastat käsitlevas aruandes ning mille seisuks oli 2012. aastat käsitlevas kontrollikoja aruandes märgitud „alustamata“ ja 2013. aastat käsitlevas kontrollikoja aruandes „pooleli“, on võetud parandusmeetmeid ning kommentaaride seisuks on nüüd kontrollikoja aruandes märgitud „lõpetatud“; võtab ühtlasi teadmiseks, et seoses kolme kommentaariga, mille kontrollikoda esitas 2012. aastat käsitlevas aruandes ja mille seisuks oli 2013. aastat käsitlevas kontrollikoja aruandes märgitud „alustamata“ või „pooleli“, on võetud parandusmeetmeid ning kahe kommentaari seisuks on nüüd kontrollikoja aruandes märgitud „lõpetatud“, samas kui ühe seisuks on märgitud „pooleli“; märgib, et kontrollikoja poolt 2013. aastat käsitlevas aruandes esitatud kolmest kommentaarist on kontrollikoja aruandes kahe seisuks märgitud „pooleli“, samas kui ühe seisuks on märgitud „ei kohaldata“;

2.  võtab kolledži esitatud andmetele tuginedes teadmiseks, et

   kooskõlas kolledži huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitikaga ning andmesubjektidele edastatud avaldusega isikuandmete puutumatuse kohta avaldas kolledž oma veebisaidil oma direktori, asedirektori, korporatiivteenuste juhataja ja juhatuse liikmete huvide deklaratsioonid; võtab teadmiseks, et isikuandmete tarbetu kättesaadavaks tegemise piiramise eesmärgil ei avalikustata huvide deklaratsioone, mille on allkirjastanud kolledži töötajad, lähetatud riiklikud eksperdid ja muud isikud, kes teevad kolledžiga otsest koostööd;
   pärast kolledži ümberpaigutamist Bramshillist selle Budapestis asuvasse äsja renoveeritud peakorterisse on võetud mitmeid meetmeid kolledži töökeskkonna keskkonnasõbralikkuse ja kulutasuvuse tagamiseks;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.  märgib rahuloluga, et 2014. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 97,40 %, mis kujutab endast 2,51 % suurust kasvu 2013. aastaga võrreldes, mil see määr oli 94,89 %; tõdeb, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 82,40 %, mis kujutab endast 6,74 % suurust kahanemist 2013. aastaga võrreldes, mil see määr oli 89,14 %;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

4.  võtab kolledži lõpliku raamatupidamisaruande põhjal teadmiseks, et kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise määr oli kõrge – 1 287 094 eurot ehk 15 % 2014. aasta kogu eelarvest ja see tõusis 2013. aastaga võrreldes 4 %; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 383 940 eurot ehk 59 %, mis teeb 2013. aasta 145 414 euroga (30 %) võrreldes kasvuks 29 %; võtab siiski teadmiseks, et ülekandmiste määr on eelnevast aastast kõrgem peamiselt 2014. aasta oktoobris toimunud peakorteri ümberpaigutamise tõttu ja 2015. aasta jaanuariks/veebruariks ette nähtud koolituskursuste arvete tõttu, mis ei jõudnud kohale enne eelarveaasta lõppemist;

5.  võtab murelikult teadmiseks 2013. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute tühistamise määra, milleks oli 15 % ehk 129 828 eurot; juhib tähelepanu asjaolule, et tühistamise kõrge määr tulenes peamiselt projekti Matrix tühistamisest ning 2013. aasta toetuslepingute alusel hüvitatavate kulude prognoositust väiksemast summast; kutsub kolledžit üles valmistama sarnaste projektide jaoks ette asjakohase kasutajate analüüsi ja koguma oma toetusesaajatelt täpsemat teavet toetuskulude hindamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et tühistamise kõrge määr, mis on seotud eelmiste aastate toetuslepingute alusel hüvitatavate kulude prognoositust väiksemast summaga, on kolledži eelarve haldamisel sageli korduv nähtus, mistõttu kolledž peaks seda tähelepanelikumalt uurima; märgib lisaks, et 14 % III jaotises üle kantud assigneeringutest, mis seisnesid peamiselt koolitustes ja teabevahetustegevuses, vabastati;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et kolledž parandas oma eelarve jälgimise süsteemi, kasutades selleks igakuiseid eelarvearuandeid ja perioodilisi kohtumisi kõikide raharingluses osalejate vahel, et analüüsida ja minimeerida potentsiaalseid assigneeringute ülekandmisi; märgib, et selle tulemusel on viimase viie aasta jooksul assigneeringute ülekandmiste ja tühistamiste tase protsendipunktides järjepidevalt langenud; palub kolledžil veelgi vähendada järgmisse aastasse ülekantud kulukohustustega seotud assigneeringute taset ja hoida seda võimalikult madalal;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

7.  tõdeb kolledži esitatud andmete põhjal, et kolledž on võtnud vastu suunised kandidaatide hindamise ja maatriksi nimekirja koostamise kohta, kusjuures valikukomisjon kasutab mõlemat töölevõtmismenetlustes ja nende abil seostatakse hindamiskünnised nende aluseks olevate selgitustega; märgib, et neid suuniseid kohaldati 2014. aasta aprillis alanud töölevõtmisvoorude puhul; kutsub kolledžit üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni suuniste lõplikust hindamisest kohe, kui kontrollikoda ja komisjoni siseauditi talitus on viinud läbi nende hindamise; kutsub kolledžit üles lisama mis tahes vajalikud parandused viivitamata oma suunistesse;

8.  kutsub kolledžit üles avalike hangete puhul täpselt rakendama meetmeid, mis on seotud kaalutlusõiguse ja menetlusest kõrvalejätmisega, korraldama igal juhtumil asjakohaseid taustakontrolle ning kohaldama menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumit, et ettevõtteid huvide konflikti korral kõrvale jätta – kõik need sammud on olulised liidu finantshuvide kaitsmiseks;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

9.  märgib, et partnerid ja sidusrühmad, kellega kolledž teeb koostööd oma eesmärkide saavutamiseks, on esindatud liidu organite poolt õiguskaitse valdkonnas ja muudes asjaomastes valdkondades ning Euroopa koolitusasutuste poolt, kusjuures märkimisväärset rolli omavad riiklikud politsei koolitusasutused; võtab kolledži esitatud andmetele tuginedes teadmiseks, et selle tegevuse olemust ja selle erilist tegevuskeskkonda arvesse võttes ei tee ta lobistidega koostööd seadusandlikus või muus sellega seotud tegevuses;

10.  märgib, et kolledži aastaaruannetel võiks olla oluline roll läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse põhimõtete järgimises; kutsub kolledžit üles lisama oma aastaaruandesse standardse peatüki nende komponentide kohta;

11.  kutsub liidu institutsioone ja ameteid, sealhulgas Euroopa Parlamenti, kes on käitumisjuhendi kehtestanud, üles tõhustama selle rakendamise meetmeid, nt majanduslike huvide deklaratsioonidega seotud kontrolle;

12.  palub võtta vastu selge rikkumisest teatamise strateegia ja nn pöördukse efekti vastased eeskirjad; tuletab kolledžile meelde, et ta peab võtma vastu siduvad sise-eeskirjad rikkumisest teatajate kohta vastavalt 1. jaanuaril 2014. aastal jõustunud personalieeskirjade artiklile 22c;

Siseaudit

13.  võtab kolledži aastaaruande põhjal teadmiseks, et kõiki siseauditi talituse esitatud auditisoovitusi on käsitletud; märgib, et pärast kolledžilt parandusi käsitleva teabe saamist kinnitas siseauditi talitus oma soovitustest kaks soovitust suletuks, samas kui tagasiside ülejäänud kolme soovituse kohta tuleb esitada pärast järgmist dokumentaalset kontrolli või järelauditit; palub kolledžil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kontrolli tulemustest, niipea kui need on kättesaadavad;

Tulemuslikkus

14.  märgib, et kolledži Ühendkuningriigist Ungarisse ümberpaigutamise hinnanguliseks maksumuseks on arvestatud 1 006 515 eurot, millest 43 % on kolledž rahastanud säästudest, mis on tulenenud Ungaris töötajate õiguste suhtes madalama paranduskoefitsiendi kohaldamisest; tõdeb, et ülejäänud summa on võrdselt rahastatud komisjoni ja Ühendkuningriigi osamaksust;

15.  märgib rahuloluga, et 2014. aastal tellis kolledži juhatus halduskulude vähendamiseks oma raamatupidamisteenused komisjonilt; märgib, et komisjoni peaarvepidaja määramine kolledži peaarvepidajaks jõustus 2014. aasta aprillis;

Muud märkused

16.  kutsub kogu kolledžit üles parandama oma menetlusi ja tavasid, mille eesmärk on kaitsta liidu finantshuve, ning anda aktiivne panus tulemustele orienteeritud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusse;

o
o   o

17.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonile(15) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 409, 9.12.2015, lk 46.
(2) ELT C 409, 9.12.2015, lk 46.
(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(4) ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.
(5) ELT L 163, 29.5.2014, lk 5.
(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT C 409, 9.12.2015, lk 46.
(9) ELT C 409, 9.12.2015, lk 46.
(10) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(11) ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.
(12) ELT L 163, 29.5.2014, lk 5.
(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(14) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0159.


2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)
PDF 360kWORD 84k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Lennundusohutusameti 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2175(DEC))
P8_TA(2016)0165A8-0095/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05584/2016 – C8-0073/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ(4), eriti selle artiklit 60,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(5),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0095/2016),

1.  annab heakskiidu Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta otsus Euroopa Lennundusohutusameti 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2015/2175(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(7),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(8) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05584/2016 – C8-0073/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(9), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ(10), eriti selle artiklit 60,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(11),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(12), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0095/2016),

1.  märgib, et Euroopa Lennundusohutusameti lõplik raamatupidamisaruanne vastab kontrollikoja aruande lisas esitatule;

2.  annab heakskiidu Euroopa Lennundusohutusameti 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Lennundusohutusameti 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2015/2175(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Lennundusohutusameti 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0095/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) finantsaruannete kohaselt oli ameti 2014. aasta lõplik eelarve 181 179 098 eurot, mis tähendab 2013. aastaga võrreldes 8,47 % suurust kasvu; arvestades, et 21,1 % ameti eelarvest koosneb liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

B.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on leidnud piisavalt kinnitust ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  võtab ameti esitatud teabe põhjal teadmiseks, et:

   amet on võtnud parandusmeetmeid, et formaliseerida ja dokumenteerida kriteeriumid, mida kasutatakse osa sertifitseerimistegevuse tellimiseks allhankena riiklikelt lennuametitelt ja kvalifitseeritud üksustelt; märgib, et amet ajakohastas tõendavate dokumentide vorme, et parandada allhankemenetluste läbipaistvust;
   amet vaatas läbi ja kontrollis suure hulga huvide deklaratsioone, et tagada vastavus huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitikale; märgib lisaks, et nn pöördukse juhtumeid ei registreeritud; peab siiski kahetsusväärseks, et mitmete haldusnõukogu liikmete ja haldustöötajate huvide konflikte puudutavad selgitused on alles esitamata või kontrollimata; rõhutab tõsiasja, et suurema läbipaistvuse huvides tuleb seda teha võimalikult kiiresti;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.  märgib, et 2014. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 97,1 %, mis on 2013. aastaga võrreldes 0,9 % väiksem; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 91,1 %, mis on 2013. aastaga võrreldes 6,17 % väiksem;

3.  märgib, et vaid üks kolmandik ameti eelarvest pärineb avalikust sektorist ja ülejäänud kaks kolmandikku eraldab tööstusharu; väljendab muret seoses sellega, et need finantssidemed tööstusharuga võivad mõjutada ameti sõltumatust; kutsub ametit üles võtma kaitsemeetmeid, et tagada oma sõltumatus ja vältida huvide konflikte;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

4.  märgib rahuloluga, et amet vähendas veelgi kulukohustustega seotud ülekantud assigneeringute kogumahtu (10 100 000 eurot (11 %) 2012. aastal, 7 200 000 eurot (7,7 %) 2013. aastal ja 5 900 000 eurot (6,2 %) 2014. aastal); märgib, et ülekandmiste määr oli II jaotises (halduskulud) 22 % (3 600 000 eurot) ning III jaotises (tegevuskulud) 38,1 % (2 000 000 eurot); võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et need ülekandmised olid seotud ameti tegevuse mitmeaastase iseloomuga; märgib lisaks, et kontrollikoja valimis sisaldunud ülekandmised olid nõuetekohaselt põhjendatud;

5.  teavitab ametit sellest, et läbipaistvuse ja aruandekohustuse huvides peaks amet hoidma järgmisse aastasse ülekantud kulukohustustega seotud assigneeringute mahu minimaalsena;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

6.  märgib kontrollikoja aruande põhjal murelikult, et ameti hangete kavandamist tuleks parandada, eriti seoses raamlepingutega; märgib, et 2014. aastal käivitati kolm menetlust liiga hilja, et asendada olemasolevad raamlepingud enne nende lõppemist; märgib lisaks, et tegevuse järjepidevuse tagamiseks pikendati kahte olemasolevat raamlepingut uute kehtimahakkamiseni ning ühel juhul käivitati lünga täitmiseks ja tegevuse jätkuvuse tagamiseks läbirääkimistega hankemenetlus; märgib murelikult, et ameti tegevus ei olnud kooskõlas ameti finantseeskirjadega(13), kuna muudeti lepingu esialgset kestust ja kasutati läbirääkimistega menetlust, mis mõjutab õiglast konkurentsi; mõistab ameti andmetele tuginedes, et amet on võtnud nende probleemide käsitlemiseks vastu muudetud hankekava; palub ametil eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile edusammude kohta aru anda;

7.  märgib, et amet vaatas eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud 2014. aasta ametikohtade loetelu 2014. aasta alguses läbi ning jõudis järeldusele, et AST/AD jaotust ja palgaastmete jaotust on vaja ameti vajaduste paremaks arvessevõtmiseks kohandada; märgib, et ameti haldusnõukogu võttis ameti finantseeskirjade artikli 38 kohaselt vastu muudetud ametikohtade loetelu, mis mõjutas AD/AST tasakaalu ja 64 ametikoha palgaastmeid, kuid mitte ametikohtade koguarvu ega 2014. aasta eelarves ette nähtud personaliassigneeringute mahtu;

8.  võtab teadmiseks ameti ametikohtade esimese võrdlusanalüüsi tulemused, mille kohaselt on 14 % ametikohtadest seotud haldustoe ja koordineerimisega, 78,7 % põhitegevusega ning 7,3 % kontrolli- ja finantsalaste ülesannetega; on seisukohal, et järgmisse aastaaruandesse tuleks lisada ka ametikohtade jaotus kategooriate, sektorite ja tegevuse rahastamise allikate kaupa (tasud ja lõivud vs liidu toetus), et saada üksikasjalikum ülevaade vajaminevatest vahenditest, mis mõjutavad ELi eelarvet;

9.  tuletab meelde oma eelarvemenetluse käigus avaldatud seisukohta personali osas, kelle tegevust finantseeritakse tööstusharu poolt makstavatest tasudest ning seetõttu mitte ELi eelarvest, et ameti sellist personali ei tohiks mõjutada komisjoni kohaldatav iga-aastane 2 % kärbe;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

10.  märgib, et ameti pettustevastases strateegias on kehtestatud ameti kohustused, eesmärgid ja meetmed seoses pettuste ennetamise, avastamise, uurimise ja kõrvaldamisega; võtab teadmiseks, et 2014. aastal määrati ametisse pettustevastane ametnik ning pettustevastase strateegia kontekstis on koostatud tegevuskava, mille meetmeid rakendatakse aastateks 2015 ja 2016; märgib, et 2014. aastal ei avastatud pettustevastase strateegia raames ühtegi pettuse juhtumit;

11.  märgib, et 2014. aastal võttis amet vastu konfidentsiaalse ohutusaruandluse menetluse, mis käsitleb ametiväliste rikkumisest teatajate teavet väidetavate ametiseisundi kuritarvitamise ja eeskirjade eiramise juhtumite kohta lennundusohutuse valdkonnas; märgib, et 2014. aastal oli selle menetlusega seotud 66 juhtumit; võtab teadmiseks, et amet on kehtestanud rikkumisest teatajaid käsitleva menetluse ning 2014. aastal registreeriti üks juhtum, mille kohta ei esitatud edasikaebust;

12.  märgib, et ameti veebisaidil on avaldatud kõikide ameti direktorite ja osakonnajuhatajate elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid; märgib lisaks, et ameti veebisaidil on avaldatud ka ameti apellatsiooninõukogu liikmete ja haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid;

13.  märgib, et amet on juba kehtestanud ja rakendanud huvide konfliktide ennetamist ja leevendamist ning kingituste ja teenete vastuvõtmist käsitleva tervikliku korra ameti töötajate käitumisjuhendis; märgib, et see kord hõlmab muu hulgas eetikakomisjoni loomist, et hinnata täidetud huvide deklaratsioone ning käsitleda mis tahes käitumisjuhendiga seotud teemasid, samuti kohustuslikku koolitust käitumisjuhendi teemal ameti kõikidele töötajatele; võtab teadmiseks, et käitumisjuhend, mis hõlmab huvide konfliktide ennetamise ja leevendamise korda, on vastu võetud ka ameti apellatsiooninõukogu ja haldusnõukogu liikmete jaoks; märgib, et amet on valmis läbi vaatama ja ajakohastama huvide konfliktide haldamist käsitlevat korda, ning palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile korra ajakohastamise seisu kohta aru;

14.  ergutab ametit suurendama koos muude teadlikkuse suurendamise meetmetega oma töötajate teadlikkust huvide konflikti alasest poliitikast ning lisama usaldusväärsuse ja läbipaistvuse kohustusliku punktina arutamiseks töölevõtmismenetluste ja tulemuslikkuse hindamiste käigus;

15.  nõuab korruptsiooni ennetamise ja sellevastase võitluse üldist parandamist tervikliku lähenemise abil, alustades üldsuse juurdepääsu parandamisest dokumentidele ja rangematest eeskirjadest huvide konfliktide kohta, läbipaistvusregistrite loomisest või tugevdamisest ja piisavate vahendite eraldamisest õiguskaitsemeetmeteks ning tihendades ka koostööd liikmesriikide vahel ja asjaomaste kolmandate riikidega;

Siseaudit

16.  märgib, et komisjoni siseauditi talitus (IAS) korraldas 2014. aastal läbivaatamise ja andis seitse soovitust; märgib, et IAS ei andnud aastatel 2009–2013 läbi viidud kolme auditi põhjal ühtegi kriitilise tähtsusega soovitust ning et neli soovitust olid väga olulised; märgib, et amet võttis IASi auditite põhjal esitatud soovituste alusel parandusmeetmeid ning märkis IASi järelauditi ettevalmistamisel, et need on läbivaatamiseks valmis; märgib, et IAS ei viinud 2014. aastal läbi ametlikku hindamist ameti poolt nende soovituste rakendamisel tehtud edusammude kohta; märgib ameti esitatud teabe põhjal, et 2016. aasta veebruaris teatas IAS, et kõik neli väga oluliseks klassifitseeritud leidude põhjal antud soovitust on loetud ellu viiduks;

Sisekontroll

17.  märgib, et 2014. aastal viis ameti siseauditi üksus läbi kaheksa kindlustandvat tööd, väljastas 56 soovitust ja tuvastas kolm olemuslikku riski, mille esinemise tõenäosust peeti kõrgeks ja võimalikku mõju märkimisväärseks; märgib lisaks, et kuuest ameti poolt riskitaseme leevendamiseks kavandatud meetmest kaks viidi lõpule ja ülejäänud neli rakendatakse kavakohaselt 2016. aasta septembriks; kutsub ametit üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni ülejäänud meetmete rakendamise seisust;

Tulemuslikkus

18.  märgib, et 2014. aastal algatas amet oma tegevuses põhjalikud muudatused, et võimaldada proportsionaalsemat ja tulemuspõhisemat lähenemisviisi ohutusele, ning vaatas läbi organisatsiooni struktuuri, et valmistada end ette paljudeks väljakutseteks, mis teda lähiaastatel ootavad;

Muud märkused

19.  väljendab heameelt ameti algatuse üle jagada teenuseid ja pakkuda teenuseid teistele ametitele, et luua sünergiat; märgib eelkõige, et amet litsentseerib tasuta inimressursside arendamise vahendeid ning võõrustab liidu ametite võrgustiku alalist sekretariaati; märgib, et amet kasutab komisjoni raamlepinguid ning IT- ja sellega seotud teenuseid ning teatavat hulka muid teenuseid; ergutab ametit kasutama igal võimalusel ühishankeid koos teiste liidu ametitega, et kulusid kokku hoida;

20.  võtab teadmiseks ameti poolt tõhususe suurendamiseks ja kokkuhoiu saavutamiseks võetud meetmed; võtab eelkõige teadmiseks ameti ümberkorraldamise projekti, mida ameti töötajad juhtisid seitse kuud, arvestades, et samaväärne välise ettevõtte juhitud projekt oleks kaasa toonud palju suuremad kulud;

21.  võtab murelikult teadmiseks, et alates oma tegevuse algusest 2004. aastal on amet tegutsenud üksnes asukohariigiga peetava kirjavahetuse ja suhtluse alusel; märgib lisaks, et asukohariigiga ei ole terviklikku peakorterilepingut veel sõlmitud; märgib aga, et selline leping parandaks ameti ja selle töötajate töötingimuste läbipaistvust ja turvalisust; märgib, et asukohariigi valitsus alustas hiljuti ametiga selles küsimuses mitteametlikke kõnelusi; palub ametil ja asukohariigil see küsimus väga kiiresti päevakorda võtta ning teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni läbirääkimiste edenemisest;

22.  palub ametil anda teavet selle kohta, kas tema uude asukohta üleviimisega saavutatakse eesmärgiks seatud kulutõhusus;

23.  palub komisjonil kasutada sel aastal tekkinud võimalust muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 216/2008(14), millega amet loodi, et kindlustada peakorterit käsitleva kokkuleppe sõlmimine, mis võimaldab ametil takistamatult tegutseda; palub sellega seoses, et amet teavitaks Euroopa Parlamenti lõplikust otsusest ameti peakorteri kohta;

24.  märgib, et ameti eesmärgiks on lennundusohutus, mida tuleb lugeda avalikuks hüveks; nõuab tungivalt, et amet järgiks oma strateegias, tulemuspõhise eelarvestamise käigus ja juhtimisotsuste puhul seda eesmärki kui juhtpõhimõtet oma sidusrühmade suhtes ning et seda ei tohiks kunagi tuua ohvriks konkurentsivõime, tõhususe või dereguleerimise nimel;

25.  rõhutab ameti väga olulist rolli kogu Euroopas maksimaalse lennundusohutuse tagamisel; tunnistab, et 2014. aasta (kui MH370 jäi kadunuks ning leidsid aset MH17 dramaatiline õnnetus, Air Asia QZ8501 allakukkumine ja radarisegamised Kesk-Euroopa kohal) oli keeruline nii ameti kui ka lennundusohutuse jaoks üldiselt ning ametil tuli rakendada uusi sätteid lennuaja piira