Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2110(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0284/2016

Esitatud tekstid :

A8-0284/2016

Arutelud :

PV 24/10/2016 - 16
CRE 24/10/2016 - 16

Hääletused :

PV 25/10/2016 - 7.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0403

Vastuvõetud tekstid
PDF 226kWORD 69k
Teisipäev, 25. oktoober 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Korruptsioonivastane võitlus ja CRIM-erikomisjoni resolutsiooni järelmeetmed
P8_TA(2016)0403A8-0284/2016

Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioon korruptsioonivastase võitluse ning CRIM-erikomisjoni resolutsiooni järelmeetmete kohta (2015/2110(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 67 ja 82–89 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige artikleid 5, 6, 8, 17, 32, 38 ja 41, artikleid 47–50 ja artiklit 52,

–  võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 16. juuni 2015. aasta järeldusi Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia (2015–2020) kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25.–26. juuni 2015. aasta kohtumise järeldusi julgeoleku valdkonnas,

–  võttes arvesse ÜRO asjakohaseid konventsioone, eelkõige rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ja korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooni, mis avati allakirjutamiseks Strasbourgis vastavalt 27. jaanuaril ja 4. novembril 1999, ning resolutsioone (98) 7 ja (99) 5, mille Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis vastavalt vastu 5. mail 1998 ja 1. mail 1999 ning millega asutati riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 30. aprilli 2014. aasta soovitust CM/Rec (2014) 7 rikkumisest teatajate kaitse kohta,

–  võttes arvesse OECD konventsiooni, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu, mis avati allkirjastamiseks Pariisis 17. detsembril 1997, selle juurde kuuluvaid soovitusi ning viimaseid riigipõhiseid seirearuandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiivi 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/62/EL, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2219, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK(9),

–  võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsust 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1142/2014, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 seoses Euroopa tasandi erakondade rahastamisega(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK(12),

–  võttes arvesse Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul(14),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (COM(2012)0363),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta (COM(2013)0534),

–  võttes arvesse otsust kohtuasjas C-105/14 (Taricco jt)(15), milles Euroopa Kohus märkis, et Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artiklis 1 määratletud pettuse mõiste hõlmab käibemaksutulusid;

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta (COM(2013)0535),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta(16),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (COM(2015)0625),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK(17),

–  võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2014. aasta aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile „ELi korruptsioonivastase võitluse aruanne“ (COM(2014)0038),

–  võttes arvesse komisjoni 28. aprilli 2015. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Euroopa julgeoleku tegevuskava“ (COM(2015)0185),

–  võttes arvesse Europoli 2013. aasta märtsi hinnangut raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude kohta ning 30. septembri 2015. aasta hinnangut internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude kohta,

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta(18),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks (lõpparuanne)(19),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringuid ELi tegevusetuse maksumuse kohta organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemisel,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning arengukomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A8-0284/2016),

A.  arvestades, et organiseeritud kuritegevus kujutab endast globaalset ohtu ja nõuab seetõttu ELilt ja liikmesriikidelt ühist ja koordineeritud vastust;

B.  arvestades, et tänaseni ei ole täielikku teadlikkust organiseeritud kuritegevuse komplekssusest ja ohtudest, mis tekivad kuritegelike ühenduste imbumisel liikmesriikide ühiskondlikku, majandus-ettevõtlusalasesse, poliitilisse ja institutsioonilisse struktuuri;

C.  arvestades, et organiseeritud kuritegelikud rühmitused on üles näidanud kalduvust ja suurt võimekust mitmekesistada oma tegevust, kohandudes erinevate geograafiliste piirkondade ning majanduslike ja sotsiaalsete keskkondadega, kasutades ära nende nõrkusi ja haprust, tegutsedes samaaegselt eri turgudel ja kasutades ära eri liikmesriikide seaduste erinevust, et edendada oma tegevust ja maksimeerida kasumit;

D.  arvestades, et kuritegelikud organisatsioonid on muutnud oma tegutsemisviisi ja kasutavad professionaalide, pankade, ametnike ja poliitikute abi, kes ei ole küll kuritegeliku organisatsiooni liikmed, kuid toetavad selle tegevust eri tasanditel;

E.  arvestades, et kuritegelikud organisatsioonid on tõestanud, et suudavad väga hästi kohaneda, sealhulgas ka uute tehnoloogiate pakutavaid võimalusi ära kasutades;

F.  arvestades, et võitlus ähvardava jõuga, mille annab lihtsalt teatavasse organisatsiooni kuulumine, ei kujuta endast prioriteeti võrreldes kuritegeliku ühenduse raames toime pandud kuritegude vastu võitlemisega, ning see on tekitanud Euroopa tasandil õigusliku ja operatiivse lünga, soodustades organiseeritud kuritegelike rühmituste piiriülest tegevust;

G.  arvestades, et lisaks organiseeritud kuritegevusele omaste vägivallaväljenduste ilmselgele ohule avaliku korra ja sotsiaalse julgeoleku jaoks, tekitab organiseeritud kuritegevus samavõrd tõsiseid probleeme imbumisega seaduslikku majandusse ja sellega kaasneva avalike teenistujate korruptiivse käitumisega, mis võimaldab infiltreeruda institutsioonidesse ja avaliku halduse asutustesse;

H.  arvestades, et kuritegelike organisatsioonide ebaseaduslik tulu pestakse suures osas puhtaks Euroopa seaduslikul turul; arvestades, et selline kapital, kui see on lõpuks seadusliku majanduse struktuuri põimitud, kujutab endast oma tugevate moonutavate mõjude tõttu tõsist ohtu ettevõtlusvabadusele ja konkurentsile;

I.  arvestades, et kuritegelikud ühendused osalevad poliitilises elus ja haldussfääris, et saavutada juurdepääs haldusasutuste käsutuses olevatele rahalistele vahenditele ning mõjutada nende toimimist koostööd tegevate poliitikute, ametnike ja ettevõtjate kaudu; arvestades, et poliitilis-haldusliku aparaadi mõjutamine väljendub eelkõige riigihangete ja avalike tööde teostamise sektoris, avaliku rahastuse, romude ja jäätmete kõrvaldamise ning igasuguste kaupade tarnimise ja teenuste haldamise otselepingute sektoris;

J.  arvestades, et organiseeritud kuritegevuse peamine eesmärk on kasum; arvestades, et õiguskaitseasutustel peab seetõttu olema vajalik suutlikkus, et uurida kuritegevuse rahastamist, mis on sageli kaudselt seotud korruptsiooni, pettuse, võltsimise ja salakaubandusega;

K.  arvestades, et rikkumisest teatajad on korruptsioonivastases võitluses keskse tähtsusega, sest nad võivad paljastada pettusejuhtumeid, mida hoitaks muidu salajas; arvestades, et rikkumisest teatamist peetakse üheks kõige tõhusamaks viisiks, kuidas väärtegusid peatada ja ennetada või juba toimunud väärtegusid avastada;

L.  arvestades, et ühtki ELi õigusakti ei tohiks tõlgendada rikkumisest teatamist piiravana;

M.  arvestades, et organiseeritud kuritegevus, korruptsioon ja rahapesu ohustab tõsiselt ELi majandust, vähendades märkimisväärselt liikmesriikide ja kogu ELi maksutulu, samuti aruandekohuslust ELi rahastusega riiklike projektide puhul, kuna kuritegelikud organisatsioonid tegutsevad mitmesugustes valdkondades, millest paljud kuuluvad riigi kontrolli alla;

N.  arvestades, et 2014. aastal teatati pettusena 1 649-st eeskirjade eiramise juhust, millega oli seotud 538,2 miljonit eurot ELi vahendeid nii eelarve kulude kui ka tulude poolel, kuid arvestades, et puuduvad ametlikud andmed selle kohta, kui suur on organiseeritud kuritegevusest tulenevate pettuste osakaal;

Sissejuhatus

1.  tuletab meelde oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni (organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu kohta) sisu ja selles esitatud soovitusi; tuletab eelkõige meelde oma nõuet võtta vastu Euroopa tegevuskava organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu likvideerimiseks, millele tuleks tulemuslikkuse tagamiseks ette näha piisavad rahalised vahendid ja kvalifitseeritud töötajad;

2.  väljendab heameelt Madalmaade, Slovakkia ja Malta ELi nõukogu eesistumise 18-kuulise programmi üle, milles on tähtsal kohal organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise terviklik ja integreeritud käsitus; tuletab meelde, et ELi institutsioonide jaoks peab kelmuse-, korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus olema poliitiline prioriteet ning seepärast on politsei- ja õigusalane koostöö liikmesriikide vahel ülioluline;

3.  soovib pöörata tähelepanu konkreetsetele valdkondadele, kus tuleks praegust olukorda arvestades esmajoones meetmeid võtta;

Kehtivate õigusnormide nõuetekohase ülevõtmise tagamine, õigusnormide kohaldamise järelevalve ja nende tõhususe hindamine

4.  osutab, et organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastase võitluse ühe osana peaksid liikmesriigid üle võtma kehtivad ELi ja rahvusvahelised õigusaktid ning neid kohaldama;

5.  kutsub komisjoni üles teostama võimalikult kiiresti selliste õigusaktide ülevõtmiseks võetud meetmete hindamist, teavitama parlamenti täies ulatuses tulemustest ning algatama vajaduse korral rikkumismenetlusi; kutsub eelkõige komisjoni üles koostama aruannet, milles hinnatakse organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust käsitleva nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu) ülevõtmist;

6.  palub liikmesriikidel võtta nõuetekohaselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades, kuna see vahend on keskse tähtsusega politsei- ja õiguskoostöö tugevdamisel ELis;

7.  ergutab liikmesriike võtma kiiremas korras üle neljanda rahapesuvastase direktiivi;

8.  soovitab ELil astuda riikide korruptsioonivastane ühenduse (GRECO) liikmeks; soovib, et EL osaleks avatud valitsemise partnerluses, täidaks oma aruandluskohustused ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni raames, mille osaline ta on, ning toetaks eespool nimetatud ÜRO konventsiooni raames ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo antavat tehnilist abi; kutsub komisjoni tungivalt üles esitama parlamendile esimesel võimalusel eduaruande ettevalmistuste kohta ELi ühinemiseks riikide korruptsioonivastase ühendusega (GRECO), sh uuringu õiguslike probleemide ja võimalike lahenduste kohta;

9.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon ei ole veel avaldanud oma teist korruptsioonivastase võitluse aruannet, mis pidi ilmuma 2016. aasta alguses; palub komisjonil selle võimalikult kiiresti esitada; kordab oma seisukohta, et see aruanne ei peaks käsitlema üksnes olukorda liikmesriikides, vaid hõlmama ka peatükki Euroopa Liidu institutsioonide kohta; kutsub komisjoni seetõttu üles leidma asjakohast viisi, kuidas teostada korruptsiooniga seoses järelevalvet ELi institutsioonides, organites ja ametites;

10.  kutsub komisjoni üles kaaluma, kuidas ühendada erinevaid liidu tasandi järelevalvemehhanisme, sealhulgas koostöö- ja jälgimiskord, ELi korruptsioonivastase võitluse aruanne ja ELi õigusemõistmise tulemustabel, laiemaks õigusriigi seireraamistikuks, mida saaks kohaldada kõigi 28 liikmesriigi ja ELi institutsioonide, organite ja ametite suhtes; on sellega seoses seisukohal, et Euroopa Liidu institutsioonid peaksid näitama eeskuju, edendades kõrgemaid läbipaistvusalaseid standardeid, ning tagama, et õigusrikkujatele on ette nähtud hoiatavad ja tõhusad karistused; kutsub komisjoni üles reguleerima lobitööd ja nägema huvide konflikti korral ette karistused;

11.  tuletab meelde, et vaja on valdkondadevahelist lähenemisviisi, et organiseeritud kuritegevust ennetada ja sellega tõhusalt võidelda; rõhutab sellega seoses Euroopa Liidu kriminaalpreventsiooni võrgustiku rolli ja vajadust seda rahaliselt toetada;

12.  soovitab, et komisjon teostaks uuringu riikide õiguskaitseasutuste kohta, kes on organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas kõige tulemuslikumad, et luua tõhusad ja edumeelsed ELi õigusaktid; palub komisjonil teostada uuringu liikmesriikides organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel kasutatavate uurimistavade kohta, pöörates erilist tähelepanu selliste vahendite kasutamisele nagu telefonikõnede pealtkuulamine, salajane jälgimine, läbiotsimismenetlused, arreteerimisega viivitamine, arestimisega viivitamine, varjatud operatsioonid ning kontrolli ja järelevalvega kohaletoimetamised;

13.  nõuab, et liikmesriigid investeeriksid rohkem seaduslikkuse kultuuri edendamisse, pidades eelkõige meeles seda, et ennetuse esmane ja kõige tõhusam vorm seisneb ELi kodanike uue põlvkonna harimises, sh koolides konkreetsete tegevuste edendamise abil;

Organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemise prioriteedid ja toimimisstruktuur

14.  on seisukohal, et organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses praegu rakendatavas ELi poliitikatsüklis tuleks panna rõhku kuuluvuskuritegude (st kuritegelikku ühendusse kuulumise) vastu võitlemisele, mitte ainult kuritegeliku ühenduse raames toime pandud kuritegude vastu võitlemisele; peab eelkõige vajalikuks lugeda kuriteoks kuritegelikku ühendusse kuulumine, eraldi kuritegude toimepanekust kuritegeliku ühenduse raames; kordab, et selle poliitikatsükli prioriteetide hulka tõelises ELi korruptsioonivastase võitluse strateegias peab kuuluma ka võitlus rahapesu, korruptsiooni ja inimkaubanduse vastu;

15.  nõuab, et prioriteedid kehtestataks kooskõlas ELi kriminaalpreventsiooni poliitikaga ning ELi majandus-, sotsiaal-, tööhõive- ja hariduspoliitikaga, tagades Euroopa Parlamendi täieliku kaasatuse;

16.  nõuab Europoli eriüksuse loomist, et võidelda üheaegselt eri valdkondades tegutsevate organiseeritud kuritegelike rühmituste vastu; on seisukohal, et liikmesriigid peavad looma turvalised ja tõhusad mehhanismid olemasolevas institutsioonilises raamistikus, et tagada organiseeritud kuritegevuse alase uurimistegevuse nõuetekohane koordineerimine ning liikmesriikides õiguskaitseasutuste vahel vastastikuse usalduse edendamine;

Tõhusam seadusandlik raamistik

17.  palub komisjonil kehtivate õigusnormide ülevõtmise ja kohaldamise hindamise põhjal esildada õigusaktid, et kõrvaldada võimalikud lüngad organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastases võitluses ning parandada piiriülest õigusalast koostööd; kutsub komisjoni eelkõige üles:

   a) vaatama läbi kehtivad õigusaktid, et kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused ja täpsustada kuritegude ühiseid määratlusi, sealhulgas kuulumist sellisesse kuritegelikku organisatsiooni või ühendusse, mida võib käsitada kui struktureeritud ja teatava aja eksisteerinud rühmitust, mis koosneb kahest või rohkematest inimesest, kes tegutsevad kooskõlastatult, et saada otseselt või kaudselt ebaseaduslikul viisil mis tahes rahalist ja/või materiaalset kasu, ning mis kahjustab tõsiselt ELi ja selle liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust;
   b) esitama läbivaadatud seadusandliku ettepaneku keskkonnakuritegude vastu võitlemiseks, et tõhustada kriminaalõigusel põhinevat reageerimist ebaseaduslikule jäätmepõletusele ja käsitleda nn uute saasteainete õigusvastast kõrvaldamist kuriteona, mida karistatakse kriminaalkaristusega, samal viisil, nagu on sätestatud direktiivis 2008/99/EÜ;

18.  palub komisjonil koostada miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemise kohta; nõuab eelkõige:

   a) riigiteenistuja, pettuse- ja korruptsioonikuriteo üldmõistete üldist kohaldamist; tuletab meelde, et ELi finantshuvide kaitse direktiivi läbirääkimiste raames on esitatud nende mõistete määratlused, kuid ainult nimetatud direktiivi jaoks; tuletab sellega seoses meelde, et need läbirääkimised on praegu nõukogus blokeeritud, ja nõuab nende jätkamist nii kiiresti kui võimalik;
   b) uut seadusandlikku ettepanekut teatud liiki kuritegeliku organisatsiooni kohta, mille liikmed kasutavad ära organisatsiooni kuulumise ähvardusjõudu ning sellest tingitud allutatust ja vaikimiskohustust kuritegude toimepanemiseks, et juhtida või kontrollida otseselt või kaudselt majandustegevust, kontsessioonide, lubade ja riigihankelepingute andmist ja avalike teenuste osutamist või et saada ebaseaduslikku kasumit või eeliseid endale või teistele isikutele;
   c) seadusandlikku ettepanekut, millega luuakse spetsiaalne tunnistajakaitset käsitlev Euroopa programm, et kaitsta tunnistajaid ja õiguskaitseasutustega koostööd tegevaid isikuid, kes annavad ütlusi punktis b kirjeldatud kuritegelike organisatsioonide kohta;
   d) seadusandlikku ettepanekut, millega kehtestatakse ühised eeskirjad rikkumisest teatajate kaitseks; nõuab sellise ettepaneku esitamist enne 2017. aasta lõppu;
   e) täiendavaid seadusandlikke algatusi, et tugevdada kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate õigusi, muu hulgas seoses eeluurimisvangistusega, et tagada õigus õiglasele kohtumenetlusele, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;
   f) konkreetseid õigusakte, et võidelda radioaktiivsete materjalide ja ohtlike jäätmete ekspordi ning looma- ja taimeliikide ebaseadusliku kaubanduse vastu, arvestades, et keskkonnakaitseorganisatsioonide ja vabaühenduste andmetel on looduslike liikidega kaubitsemisel, metsaga seotud kuritegevusel ning radioaktiivsete materjalide ja ohtlike jäätmete ekspordil kolmandatesse riikidesse oluline roll organiseeritud kuritegevuse rahastamises;

Tõhusam politseikoostöö ja õigusalane koostöö ELi tasandil

19.  märgib, et organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu nähtustel on tavaliselt piiriülene mõõde, mis nõuab tihedat koostööd riigi pädevate ametiasutuste vahel ning riigi pädevate ametiasutuste ja asjaomaste ELi ametite vahel;

20.  on seisukohal, et politseikoostöö ja õigusalane koostöö riikide ametiasutuste teabevahetuse kaudu on ülitähtis, et võtta tõhusaid meetmeid korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks;

21.  kutsub komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, et tõhustada Euroopas koostööd organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastases võitluses ning suurendada teadlikkust inimestele põhjustatud, sotsiaal- ja majanduslikust kahjust, mis nendest tegevustest tuleneb;

22.  peab kahetsusväärseks, et piiriülene politseikoostöö ja õigusalane koostöö on seotud pikaldaste ja bürokraatlike menetlustega, mis takistavad sellise koostöö tõhusust ning kahjustavad organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastase võitluse tulemuslikkust ELi tasandil; kutsub liikmesriike üles tugevdama piiriülest politseikoostööd ja õigusalast koostööd, parandama selle tulemuslikkust ja teabevahetust asutuste vahel ning Europoli ja Eurojusti kaudu, tagama asjakohase koolituse ja tehnilise toe, sealhulgas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku kaudu, edendama asitõendite vastastikust vastuvõetavust liikmesriikide vahel ning tagama ühiste uurimisrühmade laialdasema kasutamise;

23.  kutsub liikmesriike üles süstemaatiliselt täiendama, kasutama ja vahetama kõiki vajalikke ja asjakohaseid andmeid organiseeritud kuritegevusega seotud isikute kohta olemasolevates ELi andmebaasides, ning kutsuma ELi agentuure Europol ja Eurojust sellist teabevahetust lihtsustama; nõuab sellega seoses taristu ühtlustamist, et tagada turvaline teabevahetus ja Europoli kõigi olemasolevate vahendite tõhus kasutamine, järgides seejuures täielikult ELi andmekaitsealaseid õigusakte;

24.  rõhutab, et pakiline vajadus on luua tõhusam ELi õiguskaitseasutuste vaheline sidepidamis- ja teabevahetussüsteem, millega vajaduse korral asendada tavapärased vahendid, mida kriminaalasjades antavas vastastikuses õigusabis kasutatakse; palub komisjonil hinnata seadusandlike meetmete vajalikkust selles valdkonnas, et luua ELi õiguskaitseasutuste vaheline nõuetekohane ELi teabevahetussüsteem;

25.  kutsub liikmesriike üles vahetama süstemaatiliselt kõiki vajalikuks peetavaid ja asjakohaseid broneeringuinfoga seotud andmeid organiseeritud kuritegevusega seotud isikute kohta;

Kuritegelike organisatsioonide varade konfiskeerimine ja nende ühiskondlikult kasuliku taaskasutamise lihtsustamine

26.  on arvamusel, et ühise meetme kasutuselevõtt kuritegelike organisatsioonide varade konfiskeerimiseks ELis peaks mõjuma kurjategijatele hoiatavalt; palub liikmesriikidel kiiresti üle võtta direktiiv 2014/42/EL kriminaaltulu konfiskeerimise kohta; palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti seadusandlik ettepanek, millega tagatakse riigi varade kaitsmise meetmetega seotud arestimis- ja konfiskeerimiskorralduste vastastikune tunnustamine;

27.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama ELi meetmeid järgmistes valdkondades:

   a) kuritegeliku tulu jälitamine, külmutamine ja konfiskeerimine, muu hulgas kriminaliseerides kapitali või vara omandiõiguse ülemineku külmutamis- või konfiskeerimismeetmete vältimise eesmärgil ning sellise kapitali omandi- või käsutusõiguse vastuvõtmise, või nähes ette konfiskeerimise lõpliku süüdimõistmise puudumisel;
   b) külmutatud ja konfiskeeritud vara haldamise ja sotsiaalsetel eesmärkidel taaskasutamise edendamine, et maksta hüvitist ohvrite perekondadele ja ettevõtetele, kes on langenud liigkasuvõtmise ja väljapressimise ohvriks;
   c) kutsub liikmesriike üles arendama haldus-, politsei- ja õiguskoostööd, et jälitada, arestida ja konfiskeerida kuritegelikul teel saadud vara kogu liidus, ning tõhustama riiklike kriminaaltulu jälitamise talitusi, nähes neile ette piisavad ressursid;

28.  ergutab liikmesriike suurendama koostööd ja heade tavade vahetamist kõnealuses valdkonnas, kasutades olemasolevaid platvorme, nagu pettuste tõkestamise kooskõlastamise nõuandekomitee (COCOLAF) ja teised;

Organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni seaduslikku majandustegevusse imbumise ennetamine

29.  tuletab meelde, et korruptsioon, eelkõige riigihankelepingute sõlmimisel või avaliku ja erasektori partnerlustes, soodustab organiseeritud kuritegevuse imbumist seaduslikku majandustegevusse;

30.  kutsub üles rakendama kogu ELis terviklikku e-riigihanke süsteemi, et vähendada riigihankemenetlustes korruptsiooni esinemise ohtu;

31.  kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles rakendama riigihankemenetluste järelevalve vahendeid, koostama musti nimekirju ettevõtjatest, kelle puhul on tõendatud seotus organiseeritud kuritegevusega ja/või korruptiivne tegevus ning välistama nende puhul valitsemissektoriga majandussidemete loomise ja ELi vahendite kasutamise; kutsub liikmesriike üles looma riigi tasandil spetsiaalseid struktuure kuritegelike organisatsioonide tuvastamiseks ning jätma riigihangetest välja ettevõtjad, kes on seotud korruptiivse tegevuse või rahapesuga; toonitab, et nn musta nimekirja koostamine võib olla ettevõtete jaoks tõhus stiimul korruptsiooni vältimiseks ning ettevõtte usaldusväärsust käsitlevate sisemenetluste parandamiseks ja karmistamiseks; kutsub liikmesriike üles väljastama ettevõtetele, kellel puuduvad sidemed organiseeritud kuritegevusega, vastava tunnistuse, ning nõuab sellealase teabe automaatset vahetamist ELi tasandil;

32.  märgib, et 21 liikmesriiki ei ole veel üle võtnud riigihangete direktiivide paketti; leiab, et riigihanke-eeskirjad on hädavajalikud, et tuua läbipaistvus ja aruandekohustus valdkonda, mis on korruptsiooni suhtes üks vastuvõtlikumaid;

33.  osutab, et läbivaatamisele kuuluvad läbipaistvad raamatupidamiseeskirjad tuleb tagada kõikides liikmesriikides ja seda mitte ainult keskvalitsuse, vaid ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

34.  peab murettekitavaks rahapesuga seotud kuritegelike ettevõtete korduvat tava esitada suurprojektide hangete raames omahinnast odavamaid pakkumisi; kutsub komisjoni üles lisama ettepanekute majanduslikku hinnangut ettevõtete puhul, kellega sõlmitakse lepingud, ja alltöövõtjate puhul;

35.  juhib tähelepanu sellele, et rahapesu, milleks kasutatakse keerukaid korporatiivseid struktuure ja nende integreerimist legaalse majandustegevusega, võib olla ohuks riigi avalikule korrale; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, mis väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid liigselt koormamata suurendaksid rahaliste tehingute läbipaistvust ja parandaksid nende jälgitavust tehingute taga olevate füüsiliste isikuteni selleks, et selgitada välja kuritegelik ning terroristlik rahastamine (rahavoost lähtuv käsitlus); kutsub liikmesriike üles võtma kasutusele meetmeid, mis raskendaksid keerukate ja läbipaistmatute omavahel seotud ettevõttestruktuuride loomist, mida nende läbipaistmatuse tõttu võidakse ära kasutada kuritegevuse või terrorismi rahastamiseks või muude tõsiste kuritegude sooritamiseks;

36.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid paluksid töövõtjatel avalikustada oma ettevõtte täieliku struktuuri ja tegelikud tulusaajad, enne kui nendega sõlmitakse hankelepingud, et vältida selliste ettevõtete toetamist, kes on seotud agressiivse maksuplaneerimise, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise ning korruptsiooniga;

37.  märgib, et kinnisvara ostmine ELi liikmesriikides on kuritegevusest saadud raha pesemise võimalus, millega kurjategijad varjavad välismaiste varifirmade abil seda, et nad on tegelikud tulusaajad; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et kõigile välisettevõtjatele, kes kavatsevad nende territooriumil hankida kinnisvara omandiõiguse, kehtiksid samad läbipaistvusstandardid, nagu liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvatele ettevõtetele;

38.  märgib, et finantskriis on suurendanud Euroopa valitsustele avaldatavat survet; nõuab praeguseid majanduslikke probleeme arvestades, et avaliku sektori kulutuste usaldusväärsus ja läbipaistvus oleks paremini tagatud;

39.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, et muuta litsentside ja ehituslubade andmist käsitlevad piirkondlikud ja kohalikud otsused läbipaistvaks;

40.  märgib, et liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 kohaselt õiguslik kohustus võidelda pettuse vastu, ning peab tervitavaks pettusevastaste sätete lisamist finantsmõju omavatesse seadusandlikesse ettepanekutesse;

41.  peab murettekitavaks käibemaksupettuste ja eelkõige nn karussellpettuste sagenemist; palub kõigil liikmesriikidel osaleda kõigis Eurofisci tegevusvaldkondades, et hõlbustada teabevahetust ning aidata võidelda selle pettuseliigi vastu;

42.  kutsub liikmesriike üles võtma vastu konkreetseid õigusakte ja võtma asjakohaseid meetmeid, et võidelda nende ettevõtjate, pankade, ametnike ja poliitikute tegevuse vastu kõigil tasanditel või ennetada seda, kes küll ise ei kuulu kuritegelikku organisatsiooni, aga toetavad neid mitmel tasandil; sellega seoses

   a) soovitab liikmesriikidel ja Euroopa Liidu institutsioonidel soodustada riigiteenistujate rotatsiooni, et vältida korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse infiltreerumist;
   b) nõuab kohustuslikke õigusnorme, milles on sätestatud, et süüdimõistetud isikud või organiseeritud kuritegevuses, rahapesus, korruptsioonis või muus raskes kuriteos osalenud isikud, avaliku halduse vastu suunatud kuritegudes, organiseeritud kuritegudes või korruptsioonis osalenud isikud ei saa kandideerida valimistel ega töötada avaliku halduse asutuses või nende heaks, sealhulgas Euroopa Liidu institutsioonides, organites ja ametites.
   c) nõuab kriminaalkaristusi juhtidele ja pankadele tõendatud suurte rahapesujuhtumite korral; kutsub komisjoni üles koostama ettepanekut, et tagada rahavoogude täielik läbipaistvus mitte ainult üksikisikute, vaid ka juriidiliste isikute ja usaldusfondide puhul;

43.  peab vajalikuks kehtestada ELi tasandil eeskirjad, mille alusel kontrollida ja jälgida erakondade kõiki rahastamisallikaid, et tagada nende seaduslikkus;

44.  peab otsustavalt tähtsaks tõhustada rahavoogude suurema läbipaistvuse ja parema jälgitavuse tagamisele suunatud õigusnorme, eelkõige ELi rahaliste vahendite haldamise osas, sealhulgas eeluurimise abil ja kontrollides tagantjärele, kas vahendeid on kasutatud nõuetekohaselt; kutsub liikmesriike üles esitama riiklikud deklaratsioonid oma kontrollisüsteemide kohta; palub komisjonil

   a) korrigeerida makseid, kui liikmesriigid on ELi vahendite kasutamisel eeskirju eiranud, ja
   b) keelata ajutiselt juurdepääs ELi rahalistele vahenditele nende institutsioonide ja ettevõtete puhul, kes on mõistetud süüdi ELi vahendite pettuslikus väärkasutuses;
   c) hoolikalt jälgida ELi vahendite kasutamist ja teavitada regulaarselt Euroopa Parlamenti;

45.  on seisukohal, et komisjon peaks ELi rahastatavate projektide elluviimise hankemenetlustes nõudma kõige kõrgemal tasemel ausameelsust; tuletab meelde, et projektide tulemuste seiramine koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja kohalikelt ametiasutustelt vastutuse nõudmine on hädavajalik, et teha kindlaks, kas ELi vahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ja kas võideldakse korruptsiooni vastu;

46.  juhib tähelepanu sellele, et läbipaistvus on kõige tulemuslikum vahend võitluses kuritarvituste ja pettuse vastu; kutsub komisjoni sellega seoses üles parandama õigusakte, tehes kohustuslikuks andmete avaldamise kõigi liidu rahaliste vahendite saajate kohta, sealhulgas andmed allhangete kohta;

47.  kutsub komisjoni üles võtma seadusandlikke meetmeid, et lihtsustada haldustasandil bürokraatlikke menetlusi ja tagada seeläbi suurem läbipaistvus ja võidelda korruptsiooni vastu;

48.  nõuab, et Euroopa Komisjon jälgiks, mitu protsenti riigihankelepingutest sõlmitakse liikmesriikides riigihankemenetlust korraldamata ja millistel õiguslikel asjaoludel riikide ametiasutused seda kõige rohkem teevad, ning teavitaks sellest Euroopa Parlamenti;

49.  soovitab liikmesriikidel püüda tagada ELi vahendite kasutamisel tõhusad läbipaistvus-, seire- ja aruandemehhanismid; märgib, et kuna ELi vahendite positiivne mõju sõltub riikide ja ELi tasandi protsessidest, tuleb läbipaistvuse, tõhusa seire ja aruandekohustuse tagamiseks kaaluda, kuidas muuta seire ja hindamine järelprotsessi asemel pidevaks protsessiks; on veendunud, et sellega seoses tuleks tugevdada kontrollikoja rolli;

50.  leiab, et kehtestada tuleks kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, mis peaksid olema võrreldavad, et mõõta ELi rahastamise mõju ning aidata hinnata, kas see on oma eesmärgid saavutanud; kvantitatiivseid andmeid tuleks süstemaatiliselt koguda ja avaldada;

Euroopa Prokuratuur

51.  on seisukohal, et Euroopa Prokuratuur peaks täitma Euroopa Liidus korruptsioonivastases võitluses keskset rolli; kordab oma üleskutset luua võimalikult kiiresti ja võimalikult paljude liikmesriikide osalusega Euroopa Prokuratuur, mis on liikmesriikide valitsustest ja ELi institutsioonidest sõltumatu ning kaitstud poliitilise mõju ja surveavalduste eest;

52.  kordab, kui tähtis on piiritleda selgelt pädevused ja volitused nii liikmesriikide prokuratuuride ja loodava Euroopa Prokuratuuri vahel kui ka Eurojusti ja Euroopa Pettustevastase Ameti vahel, et ennetada mistahes pädevuskonflikte; nõuab tulevasele Euroopa Prokuratuurile asjakohaste finants- ja inimressursside eraldamist kooskõlas selle ülesannetega; arvestab sellega, et Euroopa Prokuratuuri pädevuses võiks olla süüdistuste ettevalmistamine kõigi nende kuritegude puhul, mis on nimetatud liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse kaudu käsitlevas direktiivis (ELi finantshuvide kaitse direktiiv), sealhulgas käibemaksupettuste puhul; sellega seoses kutsub liikmesriike üles järgima Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-105/14 (Taricco jt) ning alustama võimalikult kiiresti nõukogus taas läbirääkimisi ELi finantshuvide kaitse direktiivi üle;

53.  peab kahesusväärseks, et jätkuvad läbirääkimised nõukogus õõnestavad sõltumatu ja tõhusa Euroopa Prokuratuuri loomise peamisi eeldusi;

54.  kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama tulevase Euroopa Prokuratuuri volituste võimaliku läbivaatamise vajadust, et lisada asutamise järel selle pädevuste hulka organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;

Konkreetsed sekkumisvaldkonnad

Võltsimine

55.  peab kahetsusväärseks, et kaupade, ravimite ja põllumajanduslike toiduainete võltsimine võtab ELis järjest ulatuslikumad mõõtmed, ning turustamisvõrgustikke juhib riikidevaheline organiseeritud kuritegevus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed, et hoida ära kaupade, ravimite ja põllumajanduslike toiduainete võltsimine ja võidelda selle vastu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma süstemaatiliselt teavet pettuse- ja võltsimisjuhtumite kohta, et oleks olemas teave nende ulatuse ja esinemissageduse kohta, ning vahetama nende nähtuste tuvastamise ja nende vastu võitlemise parimaid tavasid;

56.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda muid meetodeid, mille eesmärk on toidupettuse ärahoidmine ja selle eest hoiatamine, näiteks rikkujate nimede häbistav avaldamine pettuses süüdimõistetud toidu- ja ravimikäitlejate Euroopa registris;

57.  nõuab praeguste jälgitavussüsteemide laiendamist ning algmääruses (EÜ) nr 178/2002 ette nähtud astmeteta jälgitavuse (hõlmab toitu ja sööta, toiduloomi ja kõiki muid aineid, mis on mõeldud kasutamiseks toidu või söödana või mida võidakse kasutada toidu või sööda tootmisel) järjekindlat rakendamist;

Uimastikaubandus

58.  tuletab meelde, et uimastikaubandus on kuritegelike rühmituste jaoks tulus äri, mille vastu tuleb võidelda nii õiguskaitse- kui ka ennetusvahendite abil; palub liikmesriikidel ja pädevatel asutustel võidelda uimastituru ja muude kuritegelike tegevuste vaheliste seoste ja mõju vastu, mida need avaldavad seaduslikule majandusele ja kaubandusele, nagu ilmneb Europoli ja Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) 2016. aasta aruandest uimastituru kohta;

59.  tuletab komisjonile meelde, et komisjon peaks hindama ELi uimastitevastase võitluse tegevuskava (2013–2016) rakendamises toimunud edusamme; kutsub komisjoni üles pakkuma selle alusel välja uut tegevuskava aastateks 2017–2020;

60.  märgib, et nõrgatoimeliste uimastite alase uue poliitika hindamine on prioriteet ja on seisukohal, et dekriminaliseerimis-/legaliseerimisstrateegiad tuleks lugeda mõjusaks kuritegelike organisatsioonide vastase võitluse vahendiks; nõuab, et EL lisaks selle küsimuse nii oma sise- kui ka välispoliitikasse ning kaasaks poliitilisse arutelusse kõik asjakohased ELi ja rahvusvahelised asutused ja kõigi osalevate riikide institutsioonid;

Hasartmängud ja (võistluste) tulemuste kokkuleppimine

61.  tuletab meelde, et kuritegelikud organisatsioonid on rahapesu eesmärgil sageli seotud hasartmängude seaduslike ja ebaseaduslike kanalitega ning kokkulepitud mängudega („match-fixing“); mõistab hukka nende nähtustega seotud kuritegelikud huvid ning kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles säilitama või võtma kasutusele õigusakte, et võidelda nende nähtuste vastu ja ennetada neid, muutes spordivõistluste tulemuste kokkumängu kuriteoks; palub liikmesriikidel teha läbipaistvalt ja tõhusalt koostööd spordiorganisatsioonidega ja tugevdada teabevahetust ja koostööd Eurojusti ja Europoliga, et nende nähtuste vastu võidelda;

Maksuparadiisid

62.  juhib tähelepanu sellele, et EL kaotab igal aastal maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tõttu triljon eurot; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata maksuparadiisidele ja riikidele, kes kasutavad läbipaistmatuid või kahjustavaid maksustamistavasid, mis on iga ELi kodanikku mõjutav suur probleem;

63.  peab tervitatavaks G20 raames saavutatud rahvusvahelist kokkulepet rakendada kooskõlas ELis juba kehtivate kõrgete standarditega uut ülemaailmset standardit maksustamise suurema läbipaistvuse saavutamiseks; nõuab selle kiiret rakendamist ning tõhusat kontrolli maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise üle rahvusvahelisel tasandil; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2016. aasta veebruaris sõlmis komisjon maksuteabe vahetamise kokkulepped selliste riikidega nagu Andorra ja Monaco, ning et 2015. aastal sõlmis komisjon juba kokkulepped Šveitsi, Liechtensteini ja San Marinoga;

64.  tuletab meelde ELi kohustust võidelda selliste maksueeskirjade vastu, mis hõlbustavad rahvusvaheliste korporatsioonide ja üksikisikute jaoks maksude vältimist, ning aidata kolmandatel riikidel ebaseaduslik raha riiki tagasi tuua ja süüdlased vastutusele võtta; rõhutab, et EL peab kõigil asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel edendama eelkõige võitlust maksuparadiiside, pangasaladuste ja rahapesu vastu, ülemääraste ametisaladuste kaotamist, rahvusvaheliste ettevõtete avalikku, riikide lõikes esitatavat aruandlust ning ettevõtete tulu saavate omanike registrite sisseseadmist; tuletab meelde, et maksuparadiisid on ideaalsed kuritegelikul teel saadud tulu kokkukuhjamiseks ja musta raha pesemiseks ning et sellise nähtuse vastu võitlemiseks on vaja ühiseid eeskirju ja ELi tasandil kooskõlastatud lähenemisviisi;

65.  kutsub komisjoni üles suurendama teadlikkust korruptsioonile kaasaaitamise rasketest tagajärgedest, kaaluma võimalust välja töötada terviklik kava, et takistada varade ülekandmist sellistesse ELi mittekuuluvatesse riikidesse, kes kaitsevad korrumpeerunud üksikisikute anonüümsust, ning võtma ümberhindamisele majandus- ja diplomaatilised suhted nende riikidega;

Keskkonnavastased kuriteod

66.  väljendab muret maffialiku organiseeritud kuritegevusega seostatava või sellest tuleneva ebaseadusliku tegevuse sagenemise pärast keskkonnaga seoses, nagu ebaseaduslik jäätmevedu ja jäätmete, sealhulgas toksiliste jäätmete kõrvaldamine, ning looduspärandi hävitamine; tuletab meelde oma soovitust töötada välja ühine tegevuskava selliste kuriteoliikide takistamiseks ja nende vastu võitlemiseks; juhib tähelepanu vajadusele jõustada loodus- ja keskkonnakaitse valdkonnas kehtivad õigusnormid, muu hulgas teostades kuritegevusvastast kontrolli töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes, kellega sõlmitakse ELi eelarvest rahastatavate suurte taristuprojektide lepingud;

67.  kutsub komisjoni üles jälgima ja hindama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ ((keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu) rakendamist, tagamaks et liikmesriigid karistavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega mis tahes sellist õigusvastast käitumist, millel on negatiivne mõju inimeste tervisele või keskkonnale; kutsub keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa võrgustikku (IMPEL) üles teavitama perioodiliselt Euroopa Parlamenti liikmesriikide meetmetest seoses direktiivi 2008/99/EÜ rakendamisega;

68.  juhib tähelepanu sellele, et organiseeritud kuritegevus kasutab kaevetöid tegevaid ehitusettevõtteid rahapesuks ja keskkonnareostust tekitavate toksiliste ainete ebaseaduslikuks ladestamiseks; kutsub komisjoni sellise tegevuse tõkestamiseks üles teostama kuritegevusvastast kontrolli töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes, kellega sõlmitakse ELi eelarvest rahastatavate suurte taristuprojektide lepingud;

Küberkuritegevus

69.  tuletab meelde, et rahapesu ja võltsimise vahendina kasutatakse sageli küberkuritegevust; osutab, et see on oluline sissetulekuallikas paljudele kuritegelikele organisatsioonidele ja et oluline on tugevdada ELi õigusakte, liikmesriikide ja liidu ametite vahelist koostööd kõnealuses valdkonnas; märgib murelikult, et kuritegelikel organisatsioonidel on õnnestunud interneti petturlikul ebaseaduslikel eesmärkidel (uimasti- ja inimkaubandus) kasutamise teel suurendada oma ebaseadusliku kaubanduse mahtu;

Organiseeritud kuritegevus ja terrorism

70.  tuletab meelde, et organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi üha suurem omavaheline lähenemine ning sidemed kuritegelike ja terroristlike organisatsioonide vahel kujutavad endast liidu jaoks kasvavat ohtu; kutsub liikmesriike üles tagama, et terrorismi rahastamine ja toetamine organiseeritud kuritegevuse abil on karistatav ning kriminaalmenetlusse kaasatud liikmesriikide ametiasutused arvestavad sõnaselgemalt organiseeritud kuritegevuse ja terroriaktide ning terroristide rahastamise omavaheliste seostega;

71.  rõhutab, et organiseeritud kuritegevuse võrgustiku ebaseaduslik kauplemine tulirelvade, nafta, uimastite, looduslike liikide, rändajate, sigarettide, võltsitud kaupade, kunstiteoste ja muude kultuuriliste esemetega on muutunud terroristlike rühmituste jaoks väga tulusaks viisiks saada rahalisi vahendeid; võtab teadmiseks, et komisjon esitles tulirelvade ja lõhkeaine ebaseadusliku kaubanduse ja kasutamise vastast tegevuskava; rõhutab, et väga oluline on seda tegevuskava viivitamata rakendada; kutsub liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, vältides samal ajal majandustegevuses osalejate jaoks lubamatut halduskoormust, tagamaks et terroristlikud rühmitused ja kuritegelikud võrgustikud ei saa kasu ühestki kaubavahetusest;

72.  osutab, et osalus kuritegevuses võib olla seotud terrorikuritegudega; tuletab meelde, et ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) kohaselt on uimastikaubandus, ebaseaduslik relvakaubandus, rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus ja rahapesu muutunud terrorismi lahutamatuks osaks; on seisukohal, et tõhus võitlus terrorismi vastu eeldab organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu vastu võitlemise valdkonna ELi õigusaktide karmistamist, arvestades olemasolevaid seoseid organiseeritud kuritegevuse ja terrorirühmituste vahel, mis põhinevad vastastikusel kasul;

Organiseeritud kuritegevus, inimkaubandus ja inimsmugeldamine

73.  peab murettekitavaks inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate üha suuremat professionaalsust ning sellest tulenevalt inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustike suurenevaid tulusid, kuna pagulaste voog Euroopasse jätkub; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama rahvusvahelist koostööd inimkaubanduse vastases võitluses, et likvideerida inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja vähendada võimalikult palju inimkaubanduse võrgustike mõjuvõimu;

74.  tuletab meelde, et inimkaubanduse raames on Euroopa Liidul olemas spetsiaalne õigus- ja poliitiline raamistik, et optimeerida koostööd ja muuta inimkaubandus prioriteediks asutustele ja ametitele, nagu Europol ja Eurojust; kiidab heaks inimkaubandusevastases võitluses toimunud arengu kohta koostatud esimese aruande järeldused; kutsub komisjoni üles töötama selle alusel võimalikult kiiresti välja strateegia, mis hakkaks kehtima pärast 2016. aastat;

75.  peab kahetsusväärseks, et organiseeritud kuritegevus on imbunud migrantide vastuvõtmiseks mõeldud rahalisi vahendeid haldavatesse asutustesse ning kutsub tungivalt üles võtma erimeetmeid, et võidelda inimkaubandusega, mida kontrollivad päritolu-, transiitriikides ja ohvrite sihtriikides asuvate kuritegelike rühmituste komplekssed võrgustikud;

76.  rõhutab, et kiiremas korras tuleb tegeleda võõrtöötajate karmi tööalase ärakasutamise probleemiga liidus; tunnistab, et inimkaubanduse algpõhjuste seas on seaduslike rändekanalite puudumine ja takistused õiguskaitse kättesaadavusel; märgib, et tööandjate karistusi käsitlev direktiiv sisaldab olulisi sätteid, mille kaudu reguleeritakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide elanike tööalase ärakasutamise probleemi, kuid nende sätete rakendamise eelduseks on õiglaste, tõhusate ja ligipääsetavate kaebuste esitamise mehhanismide olemasolu riiklikul tasandil, ning neid rakendatakse minimaalselt;

Välismõõde

77.  kutsub ELi üles täiendavalt toetama avaliku halduse tugevdamist ning piisavate korruptsioonivastaste õigusraamistike vastuvõtmist kõigis riikides ning eelkõige nõrkade riiklike institutsioonidega konfliktijärgsetes ja üleminekuriikides; rõhutab vajadust tugevdada arengumaade piirkondlikke ja eriotstarbelisi politsei- ja kohtuvõrgustikke, seda alati nõuetekohaseid andmekaitse ja eraelu puutumatuse norme tagavatel tingimustel, ning jagada Europoli, Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kogemusi ja oskusteavet; rõhutab vajadust täiustada regulatsioone ja õiguskaitset ning edendada rikkumisest teatajate kaitset, et võtta õigusrikkujad nende tegude eest vastutusele, ning vajadust luua nõuetekohane rikkumisest teatajate kaitse süsteem nii ELis kui ka väljaspool selle piire; rõhutab eriti vajadust luua vahetu teavitamise mehhanismid ELi abi saavate riikide kodanike jaoks, kes juhivad tähelepanu ELi rahastatud abiprogrammidega seotud rikkumistele;

78.  märgib murelikult, et kõige asjakohasemad korruptsiooni ja ebaseaduslike rahavoogude vastased rahvusvahelised konventsioonid ja algatused ei anna nende rakendamise järgus konkreetseid tulemusi; tuletab meelde, et tulemuslikuks võitluseks korruptsiooni ja finantskuritegude vastu on oluline välja töötada välispoliitika korruptsioonivastane strateegia; kutsub ELi üles edendama oma välispoliitikas esmajärjekorras ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ja kõigi teiste selliste asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide nõuetekohast ülevõtmist ja rakendamist, mille eesmärk on võitlus korruptsiooni ja rahapesu vastu;

79.  palub komisjonil pideva järelevalve abil tagada, et ELi abi ei soodustaks otseselt või kaudselt korruptsiooni; on seisukohal, et abisummade ulatusliku raiskamise ja korruptsiooni vältimiseks tuleks abi rohkem siduda abisaajamaa vastuvõtuvõime ja üldiste arenguvajadustega; kutsub ELi üles käsitlema korruptsiooniküsimusi vahetult programmitöö ja riigistrateegia dokumentides ning siduma eelarvetoetuse selgete korruptsioonivastaste eesmärkidega; rõhutab, et selleks tuleb luua töökindlad programmide täitmise järelevalve mehhanismid; palub komisjonil välja töötada jõuline, põhjalik ja terviklik arengumaade korruptsiooniriskide haldamise strateegia, et mitte arenguabiga korruptsiooni soodustada, ning viia täielikult ellu 2013. aastal avaldatud pettustevastane strateegia, eriti ELi abi andmisel mis tahes kujul, sealhulgas Euroopa Arengufondi ja sihtfondide kaudu ning arenguprojektide delegeerimisel kolmandatele osapooltele; märgib murega, et ELi käsitlus korruptsioonist AKV riikides pakub vähe strateegilisi suuniseid selle kohta, kuidas tugevdada kõnealustes riikides korruptsiooni tõkestamisele ja kontrolli all hoidmisele suunatud süsteeme; peab vajalikuks suuremat kooskõlastamist Euroopa välisteenistuse ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi vahel küsimuses, kuidas mõjusalt piirata korruptsiooni arengumaades;

80.  tuletab meelde ELi sise- ja välispoliitika sidususe tähtsust ning juhib tähelepanu vajadusele lisada arengu- ja julgeolekustrateegiatesse võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu kui üks vahendeid arengumaade stabiilsuse taastamiseks;

81.  rõhutab, et inimeste ja valitsuste õigus otsustada ise oma majandus-, toidu- ja põllumajandussüsteemide üle on lahendus küsimusele, kuidas võidelda nälga ja vaesust põhjustava kuritegevusega; nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus astuks aktiivselt vastu finantsspekulatsioonidele toiduainetega, näiteks ulatuslike põllumajandusmaade odavalt kokkuostmisele ja maade hõivamisele suurte rahvusvaheliste põllumajandusettevõtete poolt, arvestades selle kahjulikku mõju väiketootjatele;

82.  kutsub arengumaid üles oma korruptsioonivastaste tegevuskavade ühe osana suurendama ressursilepingutes, ettevõtete finantsaruandluse koostamisel ja auditeerimisel ning tulude kogumisel ja jaotamisel läbipaistvust ja aruandekohuslust;

83.  kutsub ELi üles intensiivsemalt abistama loodusvarade poolest rikkaid maid mäetööstuse läbipaistvuse algatuse läbipaistvuse ja aruandluskohusluse suurendamise põhimõtete elluviimisel nafta-, gaasi- ja mäetööstuses; toetab jõuliselt mõjusa õigusraamistiku loomist, et toetada mäetööstuse läbipaistvuse algatuse nõuetekohast rakendamist nafta-, gaasi- ja mäetööstuse tarneahelates tegutsevate ettevõtete poolt.

84.  teeb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks järgida korruptsioonivastast võitlust käsitlevates parlamendi resolutsioonides esitatud soovitusi; kutsub kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni üles kahe aasta jooksul hindama Euroopa Komisjoni võetud seadusandlikke meetmeid selles valdkonnas eespool esitatud soovituste taustal;

o
o   o

85.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 218, 14.8.2013, lk 8.
(2) ELT L 127, 29.4.2014, lk 39.
(3) ELT L 130, 1.5.2014, lk 1.
(4) ELT L 151, 21.5.2014, lk 1.
(5) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.
(6) ELT L 328, 6.12.2008, lk 28.
(7) ELT L 141, 5.6.2015, lk 1.
(8) ELT L 150, 20.5.2014, lk 93.
(9) ELT L 319, 4.12.2015, lk 1.
(10) ELT L 332, 18.12.2007, lk 103.
(11) ELT L 317, 4.11.2014, lk 28.
(12) ELT L 119, 4.5.2016, lk 89.
(13) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(14) ELT L 65, 11.3.2016, lk 1.
(15) ECLI:EU:C:2015:555.
(16) ELT C 346, 21.9.2016, lk 27.
(17) ELT L 135, 24.5.2016, lk 53.
(18) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0269.
(19) ELT C 208, 10.6.2016, lk 89.

Õigusalane teave