Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2059(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0278/2016

Esitatud tekstid :

A8-0278/2016

Arutelud :

PV 24/10/2016 - 19
CRE 24/10/2016 - 19

Hääletused :

PV 25/10/2016 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0406

Vastuvõetud tekstid
PDF 209kWORD 62k
Teisipäev, 25. oktoober 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia
P8_TA(2016)0406A8-0278/2016

Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioon veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia kohta (2016/2059(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2016. aasta teatist veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia kohta (COM(2016)0049),

–  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatist „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ (COM(2015)0080) ja selle lisasid,

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatises „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030“ (COM(2014)0015) kirjeldatud 2030. aasta energiastrateegiat,

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta teatist „Energiatõhusus ning selle panus energiajulgeolekusse ja 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku“ (COM(2014)0520),

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viiendat hindamisaruannet „Kliimamuutused 2013: reaalteaduslik alus“, mille koostas I töörühm,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta(1),

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, mis saavutati 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatist „Energia tegevuskava aastani 2050“ (COM(2011)0885),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava“ (COM(2011)0112),

–  võttes arvesse kolmandat energiapaketti,

–  võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2016. aasta teatist „ELi kütte- ja jahutusstrateegia“ (COM(2016)0051),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 16/2015 „Energiavarustuse kindluse parandamine energia siseturu arendamise kaudu: tuleb teha täiendavaid jõupingutusi“,

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8-0278/2016),

A.  arvestades, et gaasil võib tulevatel aastakümnetel olla oluline osa ELi energiasüsteemis tööstustootmises, hoonete kütmisel ning taastuvenergia toetajana, samal ajal kui EL saavutab oma eesmärgid kasvuhoonegaaside heite, energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate osas ning läheb üle vähese CO2-heitega majandusele, kus gaasi roll väheneb järk-järgult puhta energia kasuks;

B.  arvestades, et maagaas on fossiilkütus, mis võib eraldada oma olelusringi vältel (tootmine, transportimine, tarbimine) märkimisväärses koguses metaani, kui seda nõuetekohaselt ei hallata; arvestades, et metaani globaalse soojenemise potentsiaal on CO2-st 20-aastase ajavahemiku vältel oluliselt suurem ning metaan mõjutab seega märkimisväärselt kliimamuutusi;

C.  arvestades, et Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega;

D.  arvestades, et Euroopa sõltuvus gaasi impordist järgnevatel aastatel eeldatavasti suureneb ning teatavad liikmesriigid on juba saavutanud 100 % sõltuvuse juhtudel, kui alternatiivsed tarnijad või tarneteed puuduvad või kui neid on vähe;

E.  arvestades, et veeldatud maagaas annab Euroopale võimaluse konkurentsivõime suurendamiseks seeläbi, et avaldatakse survet maagaasi hindade vähendamiseks ning varustuskindluse suurendamiseks; arvestades, et maagaas on ka taastuvate energiaallikate paindlik asendusvõimalus elektrienergia tootmisel;

F.  arvestades, et transpordis maagaasi (surumaagaasi ja veeldatud maagaasi) kasutamine, nagu on sätestatud direktiivis 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta, oleks keskkonnale väga kasulik;

G.  arvestades, et EL peaks aktiivselt tegutsema kohalike tavapäraste gaasiressursside (nagu Küprosel avastatud ressursid) arendamise nimel;

H.  arvestades, et EL kui maailmas suuruselt teine veeldatud maagaasi importija peaks võtma ennetavama rolli rahvusvahelisel energiadiplomaatia areenil;

I.  arvestades, et oluline on edendada kohalike energiaallikate (näiteks Küprose majandusvööndis asuvate gaasimaardlate) kasutamise integreeritud ettepanekut ning luua Küprosel veeldatud maagaasi terminal, et ka naaberpiirkondade maardlaid kasutada;

J.  arvestades, et EL ei suuda endiselt täiel määral kasutada integreeritud energia siseturu eeliseid, kuna puudub piisav omavaheline ühendus ja sidusus ning kuna kolmanda energiapaketi rakendamine on lünklik;

K.  arvestades, et vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegias on määratud viis vastastikku üksteist tugevdavat ja tihedalt omavahel seotud mõõdet: energiajulgeolek; täielikult integreeritud Euroopa energiaturg; energiatõhusus: majanduse CO2-heite vähendamine ning teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime; arvestades, et strateegia peaks edendama ka taskukohaseid energiahindasid kõigile;

Sissejuhatus

1.  väljendab heameelt veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegiat käsitleva komisjoni teatise üle; on veendunud, et energia siseturg, mis integreerib täiel määral veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise, etendab olulist osa lõpliku eesmärgi ehk vastupidava energialiidu loomises;

2.  tuletab meelde, et veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia on osa energialiidust, mille eesmärk on väljendada konkreetselt ELi püüdlust minna kiiresti üle säästvale, turvalisele ja konkurentsivõimelisele energiasüsteemile ning lõpetada sõltuvus välistest gaasitarnijatest; rõhutab, et energialiidu üks eesmärke on viia EL taastuvenergia kasutamise alal maailmas juhtivale kohale;

3.  arvestades, et kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul sõlmitud Pariisi kokkuleppega tuleb ELi gaasipoliitikat kohandada, et viia see kooskõlla eesmärgiga piirata ülemaailmset temperatuuri tõusu 1,5°C-ni üle tööstuseelse ajastu taseme; arvestades, et eeldatavasti on gaasil osa ELi energiasüsteemis kuni 2050. aastani, mil Pariisi kokkuleppe ja ELi energia tegevuskava kohaselt peab kasvuhoonegaaside heidet olema vähendatud 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemetega, eelkõige tööstuslikus tootmises ja hoonete soojusallikana; arvestades, et gaasi roll väheneb ja see tuleb pikas perspektiivis järk-järgult kasutusest kõrvaldada, kui EL saavutab oma kaugeleulatuvad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite, energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate osas ning läheb üle jätkusuutlikule majandusele;

4.  on seisukohal, et energiajulgeolekut aitab kõige tõhusamalt saavutada riiklike energiapoliitikate parem kooskõlastamine, ühtse energiaturuga tõelise energialiidu loomine ja ühine energiapoliitika, samuti solidaarsuse ja usalduse vaimus toimuv liikmesriikide sellealane koostöö; on sellega seoses veendunud, et energiapoliitika edasine ühtlustamine peaks toimuma liikmesriikide huvides ning kooskõlas ELi sihtide, rahvusvaheliste kohustuste ja deklareeritud eesmärkidega ega tohiks kahjustada liikmesriikide või nende kodanike huve; toetab tegevust ELi ühise seisukoha kujundamiseks mitmepoolsetes energiavaldkonna institutsioonides ja raamistikes;

5.  on seisukohal, et ELi kodanikel peab olema juurdepääs turvalisele ja taskukohasele energiavarustusele; juhib sellega seoses tähelepanu viimastele arengutele ülemaailmsel veeldatud maagasi turul, kus ülepakkumine on toonud kaasa madalamad hinnad, mis annab võimaluse alandada ELi tarbijate energiakulusid tänu suhteliselt odavamatele gaasitarnetele; rõhutab, et turvaline, taskukohane ja säästev energia on Euroopa majandusarengu tõukejõud ja tööstuse konkurentsivõime jaoks hädavajalik; nõuab, et EL ja liikmesriigid seaksid ELi energiastrateegia raames prioriteediks kütteostuvõimetuse kaotamise ning edendaksid energiavarustust parimate tavade jagamisega ELi tasandil;

6.  rõhutab, et ELi veeldatud maagaasi strateegia peab olema kooskõlas vastupidava energialiidu strateegilise raamistikuga, et panustada energiavarustuse suuremasse kindlusesse, dekarboniseerimisse, majanduse pikaajalisse jätkusuutlikkuse ning taskukohaste ja konkurentsivõimeliste energiahindade tagamisse;

7.  nõustub komisjoni hinnanguga, et Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Kagu-Euroopas asuvad liikmesriigid ja Iirimaa tuginevad suurel määral – vaatamata teatavates liikmesriikides taristu arendamiseks tehtud väga suurtele jõupingutustele – endiselt ühele tarnijale ja neid ohustavad tarnešokid ja -häired;

8.  tunnistab, et veeldatud maagaasi kättesaadavus, sealhulgas toetav torujuhtmetaristu kõnealustes liikmesriikides võiks oluliselt parandada energiavarustuse kindlust nii füüsilises kui ka majanduslikus mõttes, aidates kaasa konkurentsivõimelisematele energiahindadele;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid soodustaksid ja stimuleeriksid olemasoleva taristu, sealhulgas gaasi hoiustamise taristu tõhusamat ja paremat kasutamist;

10.  juhib tähelepanu elektrienergiast gaasi tootmise tehnoloogia potentsiaalile, mis võimaldaks taastuvenergiat salvestada ja kasutada seda CO2-neutraalset gaasi transpordis, küttesüsteemides ja elektrienergia tootmisel;

11.  rõhutab vajadust muuta ELi gaasivõrk mitmekesisemaks ja paindlikumaks, mis aitab kaasa energialiidu peamise eesmärgi saavutamisele – tagada turvaline, vastupidav ja konkurentsipõhine varustamine gaasiga; palub komisjonil koostada strateegia, mille eesmärk on vähendada pikas perspektiivis ELi gaasisõltuvust ja mis peegeldab ELi kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega, ning rõhutab sellega seoses, et energiatõhususe käsitlemine nn esimese põhimõttena ning fossiilkütuste toetuste järkjärguline kaotamine vähendaks märkimisväärselt ELi sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest;

12.  tuletab meelde, et parlament on korduvalt nõudnud siduvaid 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärke – vähendada liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 %, seada taastuvate energiaallikate puhul eesmärgiks vähemalt 30 % ja energiatõhususe puhul 40 % –, mida tuleks ellu viia individuaalsete riiklike eesmärkide abil;

13.  rõhutab vajadust edendada olemasolevate veeldatud maagaasi terminalide kõige tõhusamat piiriülest kasutamist enne uute taasgaasistamise terminalide toetamist, et vältida tehnoloogilise paigalseisu ohtu või fossiilkütuste taristuga seotud varade kasutuskõlbmatuks muutumist ning tagada, et tarbijad ei pea kandma mis tahes uute projektide kulusid; on veendunud, et komisjon peab hoolikalt läbi vaatama oma gaasinõudluse analüüsi ning ohtude ja vajaduste hinnangud;

Puuduva taristu rajamine

Veeldatud maagaasi taristu

14.  tuletab meelde, et EL tervikuna on veeldatud maagaasi taasgaasistamise terminalidega piisavalt varustatud, ning tunnistab, et viimaste aastate vähese liidusisese gaasinõudluse ning veeldatud maagaasi suhteliselt kõrge ülemaailmse hinna tõttu on mitmeid ELi veeldatud maagaasi taasgaasistamise terminale vähe kasutatud; toonitab, et kõigil liikmesriikidel ja eelkõige nendel liikmesriikidel, kes sõltuvad ühest tarnijast, peaks olema juurdepääs veeldatud maagaasile kas otseselt või kaudselt teiste liikmesriikide kaudu;

15.  rõhutab, et esikohale tuleb enamikul juhtudel seada turupõhised lahendused ja veeldatud maagaasi olemasoleva taristu kasutamine piirkondlikul tasandil; märgib siiski, et lahendused võivad olla erinevad, olenevalt riigi ja turu eripärast – näiteks omavahelise ühenduse tase, hoiustamise lahenduste kättesaadavus ja turu struktuur;

16.  rõhutab, et varade kasutuskõlbmatuks muutumise riski vältimiseks tuleb enne uue taristu kohta otsuse tegemist hoolikalt analüüsida veeldatud maagaasi tarne alternatiive ja võimalusi piirkondlikust ja keskkonnakaitse seisukohast lähtuvalt, võttes arvesse liidu kliima- ja energiaeesmärke ning geograafilise tasakaalu põhimõtet, et parandada energiajulgeolekut ning tagada olemasoleva taristu kõige tõhusam kasutamine;

17.  rõhutab piirkondliku koostöö olulisust uute veeldatud maagaasi terminalide rajamisel ja omavahelisel ühendusel ning rõhutab, et liikmesriigid, kellel on juurdepääs merele, peaksid tegema tihedat koostööd sisemaariikidega, et vältida liigset investeerimist ebavajalikesse ja majanduslikult ebaotstarbekatesse projektidesse; rõhutab, et sellega seoses suurendaks lääne-ida ja lõuna-põhja koridoride optimaalsem kasutamine koos parema vastassuunavoogude läbilaskevõimsusega veeldatud maagaasi tarnevõimalusi; on veendunud, et selliseid küsimusi nagu energiasalvestuskohad ning veeldatud maagaasi ja võrkudevaheliste ühendustega seotud pakkumismenetlused käsitlevat teavet ja teadmisi võiks töötada välja ühiselt; on veendunud, et ELi strateegia peab tagama kogu Euroopas piirkondlikul tasandil juurdepääsu veeldatud maagaasile;

18.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid töötaksid välja strateegiad selliste rajatiste toetamiseks, mida tulevikus võib kasutada taastuva maagaasi edastamise ja hoiustamise korraldamisel;

19.  rõhutab, et see strateegia peaks hõlmama ka veeldatud maagaasi kasutamist alternatiivina gaasi jaotus- ja ülekandetaristu rajamisele piirkondades, kus see ei ole praegu kulutõhus; märgib, et väikesed veeldatud maagaasi rajatised võivad moodustada optimaalse taristu maagaasi laiemaks kasutamiseks, muu hulgas soojuse tootmiseks ja seega nn madala korstna heite (nn low-stack emissions) vähendamiseks piirkondades, kus gaasitaristusse investeerimine ei ole kasumlik;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid viiksid täielikult ellu ühist huvi pakkuvad võtmetähtsusega projektid ning käsitleksid prioriteetsena eelkõige majanduslikult ja keskkonnaalaselt kõige tõhusamaid projekte, mille on kindlaks määranud kolm piirkondlikku kõrgetasemelist töörühma; rõhutab, et gaasinõudluseks vajalike ja sellega kooskõlas olevate veeldatud maagaasi terminalide rajamisest üksi ei piisa ning et toetav torujuhtmetaristu koos asjakohaste tariifidega on hädavajalik, et sellest oleks kasu väljaspool sihtriike;

21.  väljendab heameelt asjaolu üle, et olulised veeldatud maagaasi projektid (näiteks põhja-lõuna gaasikoridor) määratletud ühishuviprojektidena; kutsub komisjoni üles kaasama Balkani riigid täielikult gaasitrasside ja üleeuroopalise energiavõrgu edasise rekonstrueerimise kavandamisse, et tagada ELi energiasektori keskne roll selles piirkonnas;

22.  toetab gaasivarustuse kindlust käsitleva määruse käimasoleval läbivaatamisel tehtud komisjoni ettepanekut vaadata läbi kehtivad vastassuunavoogude erandid võrkudevahelises ühenduses, ja kiidab heaks Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) rolli selles protsessis; märgib, et ACERis valitseb töötajate ja vahendite puudus; rõhutab vajadust tagada ACERile vajalikud vahendid, eelkõige piisav hulk asutuse oma töötajaid, et võimaldada ametil täita seadusega ettenähtud ülesandeid;

Hoidlataristu

23.  tuletab meelde, et geoloogia on uute gaasihoidlate arendamisel määrava tähtsusega, ning märgib Euroopa gaasihoidlate praegust ülevõimsust; rõhutab, et piirkondlik koostöö ja gaasivõrkude omavahelise ühenduse piisav tase, samuti sisemiste pudelikaelade kaotamine, võiksid olulisel määral suurendada olemasolevate gaasihoidlate kasutamist; toonitab vajadust tagada kõige rangemate keskkonnastandardite kohaldamine veeldatud maagaasi hoidlataristu kavandamisel, rajamisel ja kasutamisel;

24.  tuletab meelde, et gaasihoidlate piiriülene kättesaadavus on üks peamisi vahendeid gaasipuudujääkide ja hädaolukordade puhul energiasolidaarsuse põhimõtte rakendamiseks;

25.  rõhutab, et Ukraina hoiustamisvõimsuse ulatuslikum kasutamine on võimalik vaid siis, kui Ukrainas tagatakse nõuetekohane ja stabiilne äri- ja õigusraamistik ja tarnetaristu terviklikkus ning kui on olemas sobival tasemel gaasivõrkude omavaheline ühendus, et energia saaks ilma füüsiliste tõketeta vabalt üle piiride liikuda; rõhutab samuti, et kui Ukraina gaasist sõltuv tööstussektor lühikeses perspektiivis taastub, tuleb importida täiendavaid gaasivarusid; on seisukohal, et EL peaks toetama Ukrainat üleminekul Venemaa maagaasist sõltuvuselt veeldatud maagaasile;

Veeldatud maagaasi ja hoidlate ühendamine turgudega

26.  rõhutab piirkondlike kõrgetasemeliste töörühmade, nt Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemelise töörühma (CESEC), Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava (BEMIP) ja Edela-Euroopa töörühma töö olulisust; usub, et selline vabatahtlikkusel põhinev piirkondlik koostöö on väga tõhus, ja tervitab komisjoni vahendajarolli selle korraldamisel; rõhutab vajadust heakskiidetud tegevuskavade pragmaatilise ja õigeaegse elluviimise järele ning nõuab tungivalt elluviimise tähelepanelikku jälgimist;

27.  rõhutab, kui tähtis on leida kulutõhusad ja keskkonda säästvad energiatarnevõimalused pikaajalise varustuskindluse suurendamiseks Pürenee poolsaare, Kesk- ja Kagu-Euroopa, Balti riikide ja Iirimaa jaoks, mis kõik on ebapiisavalt ühendatud ja/või integreeritud energia siseturuga ning väärivad ELi täielikku toetust solidaarsuse põhimõtte nimel; rõhutab samuti vajadust toetada kõige halvemas olukorras olevaid riike, mis on jätkuvalt energiasaared (nt Küpros ja Malta), et mitmekesistada nende energiaallikaid ja tarneteid; rõhutab sellega seoses, et veeldatud maagaasi ja gaasi hoiustamine peab panustama ELi liikmesriikide ja piirkondade mis tahes energiaisolatsiooni lõpetamisse;

28.  nõuab Vahemere, Musta mere ja Kaspia mere piirkonna riikide, samuti Kesk- ja Kagu-Euroopa merepiirita riikide gaasitootmise ühendamist nende uute võimsustega, et mitmekesistada neis piirkondades tarneallikaid; märgib, et see võimaldab mitmest allikast pärit gaasi konkurentsi ja asendab nafta alusel indekseeritud lepingute raames imporditavaid maagaasi mahtusid, parandades seeläbi liikmesriikide läbirääkimispositsiooni; rõhutab, et ükski eraldiseisev energiaallikas ei täida kunagi ELi energiavajadusi ning et mitmekesisus nii kohalikel kui ka välisturgudel on ülioluline; on seetõttu seisukohal, et tuleks aktiivselt tegutseda Küprosel avastatud kohalike tavapäraste gaasiressursside arendamise nimel;

29.  toetab komisjoni soovi anda projektide rakendajatele rohkem teavet ja abi projektide rahastamise eri võimaluste, nt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa ühendamise rahastu ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta ja mitmesuguste tehniliste lahenduste kohta;

30.  märgib, et kulutõhusate ja keskkonda säästvate lahenduste leidmine peaks olema peamine põhimõte ELi ja piirkondliku optimaalse olukorra saavutamisel, ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja nende reguleerivaid asutusi üles eraldama olemasolevad piiratud vahendid kriitilise tähtsusega taristu arendamiseks, et meelitada ligi erainvesteeringuid veeldatud maagaasi taristu ja võrkudevaheliste ühenduste jaoks;

31.  on mures tõsiasja pärast, et gaasiimport Venemaalt oli 2015. aastal 7 % suurem kui 2014. aastal, ning et 41 % 2015. aastal ELi imporditud gaasist pärines Venemaalt; juhib tähelepanu sellele, et sõltuvuse vähendamiseks Venemaa gaasist on veeldatud maagaas ja gaasi hoiustamine äärmiselt tähtsad, nagu ka suurem energiatõhusus ja taastuvenergia kasutuselevõtmine;

32.  väljendab muret Nord Streami torujuhtme võimsuse kavandatud kahekordistamise ning ebameeldivate tagajärgede pärast, mida see võib avaldada energiajulgeolekule ja tarneallikate mitmekesistamisele ning liikmesriikide vahelise solidaarsuse põhimõttele; rõhutab projekti geopoliitilisi tagajärgi ning täielikult integreeritud, kindla, konkurentsivõimelise ja säästva energialiidu aluspõhimõtteid, rõhutades, et sellele projektile ei tohiks anda ELi rahalist toetust ega teha erandeid ELi õigusest; rõhutab, et Nord Streami torujuhtme võimsuse kahekordistamine annaks ühele äriühingule valitseva seisundi Euroopa gaasiturul ja seda tuleks vältida;

33.  on seisukohal, et kui Euroopa huvidele vastupidiselt rajatakse Nord Stream 2, tuleb tingimata põhjalikult hinnata juurdepääsu veeldatud maagaasi terminalidele ning põhja-lõuna gaasikoridori olukorda;

Gaasi siseturu väljakujundamine: kaubanduslikud, õiguslikud ja regulatiivsed aspektid

ELi muutmine veeldatud maagaasi atraktiivseks turuks

34.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult kolmanda energiapaketi ja gaasivõrke käsitlevad eeskirjad;

35.  rõhutab olulist rolli, mida hästi omavahel ühendatud vedelgaasibörsid etendavad gaasiturgudel, mis tagaks integreeritud ühtse turu, kus gaasivood saavad vabalt turuhinna signaalide kohaselt piire ületada;

36.  rõhutab, et suured gaasivarud Põhja-Aafrika riikides ja hiljutised leiud Vahemere piirkonna idaosas annavad piirkonnale võimaluse saada gaasi Euroopasse transportimise edukaks keskuseks; on seisukohal, et Vahemere piirkonnas rajatav uus veeldatud maagaasi võimsus võib olla taristukeskuse alus;

37.  toonitab, et gaasi siseturu väljakujundamine ja regulatiivsete takistuste kõrvaldamine parandaks oluliselt gaasiturgude likviidsust; nõuab tungivalt, et sidusrühmad viiksid nii kiiresti kui võimalik lõpuni töö ühtlustatud gaasiülekandetariifide struktuuri käsitlevate võrgueeskirjadega;

38.  tuletab meelde jätkuvat vajadust aktiivse koostöö järele liikmesriikide valitsuste, reguleerivate asutuste ja peamiste sidusrühmade vahel piiriüleste investeeringute valdkonnas, pidades alati lisaks liikmesriikide huvidele silmas Euroopa perspektiivi;

Gaasihoidlad siseturul

39.  rõhutab vajadust töötada kogu ELis välja ühtlustatud tariifistruktuurid ja suurendada läbipaistvust tariifide kindlaksmääramisel, et saavutada olemasolevate gaasihoidlate suurem kasutusmäär; on seisukohal, et ühtlustatud gaasiülekandetariifide struktuuri käsitlevad võrgueeskirjad peaksid võtma arvesse ühtlustamise vajadust;

40.  toetab komisjoni ettepanekut võimaldada biometaani ja muude taastuvatest allikatest pärit gaaside kasutamist, mis vastavad asjakohastele ELi kvaliteedistandarditele gaasi ülekandmise, jaotuse ja hoiustamise osas; soovitab sellega seoses võtta arvesse tehnilisi parameetreid, gaasi kvaliteeti, kulutõhusust, mastaabisäästu ning võimalikke kohalikke või piirkondlikke võrgulahendusi;

41.  nõuab, et liikmesriigid rakendaksid täielikult kolmanda energiapaketi, eelkõige seoses biometaanile juurdepääsu tagamist võrgule ja hoidlatele käsitlevate sätetega; toob sellega seoses esile direktiivi 2009/73/EÜ, mille kohaselt peaksid liikmesriigid tagama, et vajalikke kvaliteedinõudeid arvesse võttes antakse biogaasile ja biomassist toodetud gaasile ja teistele gaasi liikidele mittediskrimineeriv juurdepääs gaasisüsteemile, kui kõnealune juurdepääs on alaliselt kooskõlas asjaomaste tehniliste eeskirjade ja ohutusstandarditega;

42.  julgustab veeldatud maagaasi ja hoidlate käitajaid koostöös riikide reguleerivate asutustega töötama välja uusi paindlikke tooteid ja teenuseid, mis vastavad kehtivatele ELi õigusaktidele, et muuta veeldatud maagaasi taasgaasistamine ja hoiustamine atraktiivsemaks ning olemasolevate veeldatud maagaasi ja hoidlate taristu kasutamise maksimeerimiseks;

Hoidlate rolli optimeerimine gaasivarustuse kindluse tagamiseks

43.  rõhutab gaasihoidlate pakutavate vahetute, äärmiselt paindlike teenuste rolli teatavates liikmesriikides ning juhib tähelepanu asjaolule, et tarnehäire korral erineb gaasihoidla roll veeldatud maagaasi rollist, mille tarneahela logistika ei pruugi tagada sama reageerimisvõimet;

44.  rõhutab, et regulatiivsete tõkete kõrvaldamine on oluline piirkondlike hoiustamisvõimaluste arendamiseks; usub, et teatavad hoidlad võivad pakkuda vajadustele kohandatud rahvusvahelisi teenuseid, muu hulgas piiriülese transpordiga seotud hoiustamisteenuseid; soovitab piirkondlikel kõrgetasemelistel töörühmadel teha ulatuslikumalt koostööd, et leida uuenduslikke lahendusi sellele, kuidas kasutada strateegiliselt väärtuslikke varasid piirkondlikul ja Euroopa tasandil tõhusalt;

EL kui osaline rahvusvahelisel veeldatud maagaasi turul

45.  võtab teadmiseks tärkava ülemaailmse suundumuse suurendada veeldamisvõimsust ja selle võimaliku mõju Euroopa gaasiturule;

46.  on seisukohal, et EL kui kasvava tähtsusega turg võib aidata välja töötada gaasikaubanduse eeskirju, et suurendada üleilmsete gaasiturgude paindlikkust ja lähenemist;

47.  toetab komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide aktiivset osalemist energiadiplomaatias eesmärgiga edendada eeskirjadel põhinevat, läbipaistvat ja hästitoimivat ülemaailmset gaasiturgu;

48.  rõhutab, et ELi sõltuvust autoritaarsetelt ja inimõigusi rikkuvatelt režiimidelt saadavast gaasi- ja naftaimpordist tuleb vähendada või sellest täielikult vabaneda, et tagada kooskõla ELi alusväärtustega ja ELi välistegevuse tulemuslikkus;

49.  nõuab ulatuslikumat institutsionaalset lähenemist ja koostoimet ning eelkõige energiajulgeoleku välispoliitiliste prioriteetide suuremat integreerimist komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) poliitikameetmetesse ning kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni vastutavate volinike tegevuse paremat kooskõlastamist; kutsub kõrget esindajat koos liikmesriikidega üles tõhustama praegust ja looma uut energiaalast koostööd praeguste ja võimalike tulevaste tarnijatega ning transiidiriikide ja teiste tähtsate osapooltega; palub sellega seoses kõrgel esindajal regulaarselt teavitada Euroopa Parlamenti ELi energiadiplomaatia tegevuskava rakendamisest;

50.  rõhutab vajadust kõrvaldada sellise veeldatud maagaasi ülemaailmse vabakaubanduse takistused, mille tootmine on jätkusuutlik; nõuab sellega seoses tungivalt, et USA poliitikakujundajad suurendaksid investeerimiskindlust ning võtaksid vabakaubanduslepinguga hõlmamata riikidesse toimuva gaasi eksportimiseks lubade andmise menetluse puhul kasutusele selged kriteeriumid ja tähtajad;

51.  rõhutab vajadust suurendada ülemaailmsetel vabakaubanduse foorumitel teadlikkust imporditud veeldatud maagaasi keskkonna-, kliima- ja sotsiaalsest mõjust; rõhutab eelkõige vajadust tagada metaani kontrollimatute heitkoguste minimeerimine;

52.  rõhutab, et veeldatud maagaasi kasutamine võib tuua kaasa ka mere- ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise, juhul kui võetakse kõik tõhusad meetmed metaani eraldumise minimeerimiseks kütuse kogu olelusringi vältel, kaasa arvatud tootmis-, jaotamis- ja põlemisetapis; nõuab seepärast asjakohaseid meetmeid metaani eraldumise minimeerimiseks veeldatud maagaasi koguahelas, kasutades selleks parimaid kättesaadavaid tehnoloogiaid, ning teadus- ja arendustegevuse piisava rahastamise tagamist selle eesmärgi jaoks;

53.  rõhutab, et energiajulgeoleku seisukohast on kaubandusel väga tähtis roll ning et oluline vahend on ka tugevad energiapartnerlused, mida toetavad ELi kaubanduslepingutesse lisatavad energeetikapeatükid; peab väga tähtsaks, et ELi kaubanduspoliitika edendaks liidu ja liikmesriikide energiavarustuse mitmekesistamist ja vähendaks sõltuvust liiga väheste tarnijate imporditavast energiast; rõhutab, et EL peaks uurima uusi partnerlusi, vaatama läbi olemasolevad ja pidama konkreetseid energiakõnelusi teiste partneritega sellistes piirkondades nagu Kesk-Aasia, Põhja-Aafrika ja Ameerika, aga ka mujal; märgib, et EL peaks võtma rahvusvahelisel energiadiplomaatia areenil ennetavama rolli; nõuab suuremat sidusust ELi kaubandus- ja energiapoliitika vahel; rõhutab, et rahvusvahelised läbirääkimised veeldatud maagaasi üle peavad olema läbipaistvamad; usub, et praegustel ja tulevastel läbirääkimistel selliste partneritega nagu USA ja Austraalia peaks energia olema tähtsal kohal; toonitab, et EL peaks tegema rahvusvaheliste partneritega tihedat koostööd, et kujundada välja konkurentsil põhinev ja läbipaistev ülemaailmne veeldatud maagaasi turg;

54.  tuletab meelde, et EL ja liikmesriigid peavad tulevaste probleemide lahendamiseks ning energia ja kliimamuutustega seotud eesmärkide täitmiseks, arvestades nendes poliitikavaldkondades valitsevaid üldisi piiranguid, võtma olemasolevate õigusraamistike ja mitmepoolsete konventsioonide alusel ühiseid meetmeid ka rahvusvahelisel tasandil, tõstatades energiajulgeoleku- ja energia jätkusuutlikkuse küsimusi rahvusvahelistel kaubandusfoorumitel, samuti gaasiimpordist sõltuvate partnerriikidega; rõhutab samal ajal, et EL peaks toetama ja edendama energiatõhusust;

55.  on seisukohal, et eriti tähtis on kaubanduspoliitika, mis loob ELi liikmesriikide era- ja avaliku sektori ettevõtetele märkimisväärseid võimalusi puhaste, turvaliste ja energiatõhusate tehnoloogiate valdkonnas, eelkõige arvestades kasvavat ülemaailmset energianõudlust; nõuab, et puhaste tehnoloogiate tariife vähendataks oluliselt keskkonnasõbralike kaupade algatuse raames ning ka ELi vabakaubanduslepingutega, mis peavad võitlema energiaallikatega kauplemise mittetariifsete tõkete vastu;

56.  märgib, kui oluline on ELi energiajulgeoleku jaoks Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) energiat ja tooraineid käsitlev peatükk; peab kiiduväärseks komisjoni tööd selle nimel, et kaotada piirangud USA gaasi eksportimiseks ELi;

57.  on seisukohal, et 12,2 miljardi kuupmeetri lisandumine 2016. aasta jooksul turule USA idarannikul asuva Sabine Passi veeldatud maagaasi terminali kaudu, samuti täiendav 74 miljardi kuupmeetrine võimsus, mis võib lisanduda mitmete USA projektidega enne 2020. aastat, pakub Euroopa jaoks olulist võimalust tihendada energiakaubandussidemeid USAga; usub, et TTIP energiat ja tooraineid käsitleva peatüki kõneluste lõpuleviimine suurendab oluliselt ELi gaasivarustuse võimalusi;

58.  on seisukohal, et Euroopa ettevõtteid ei tohiks takistada tegutsemast kolmandate riikide energiaturgudel samadel tingimustel kohalike ettevõtetega; rõhutab, et Euroopa energiaturul tegutsevad kolmandate riikide ettevõtted peavad järgima Euroopa seadusi; rõhutab, et sellised üksused peavad olema struktuurilt läbipaistvad, et nendes osalust omavaid isikuid oleks võimalik välja selgitada.

59.  rõhutab, et veeldatud maagaasi torustike projekteerimisel, ehitamisel ning kasutamisel, samuti gaasivarude ja allikate kasutamisel tuleb järgida kõrgeimaid keskkonnanorme, samuti austada rahvusvahelisi töötervishoiu ja tööohutuse standardeid; rõhutab, et on vaja suurendada teadlikkust imporditud veeldatud maagaasi keskkonna-, kliima- ja sotsiaalsetest mõjudest; kordab, et on vaja kaasata kohalikke kogukondi ja tugineda realistlikele hinnangutele tarbimise kohta ning ehituste puhul uute infrastruktuuride kavandamise kohta; rõhutab, et üleminek veeldatud maagaasile võib teha lõpu meretranspordi sõltuvusele söest; kutsub ELi üles andma Euroopa projektidele sel eesmärgil rahalist toetust;

60.  rõhutab, et kuna veeldatud maagaasi pakkumine lähiaastatel tõenäoliselt suureneb, võib käesolevat strateegiat täiendada veeldatud maagaasi transportimiseks kasutatavate laevade vajaduse hindamisega ja meetmetega, mis aitaksid ELi laevatehastel olukorda ära kasutada ning seeläbi saavutada eesmärki tõsta tööstuse osakaal 2020. aastaks 20 %-ni SKPst; nõuab ohutusnõudeid, et veeldatud maagaasi transporti saaks jälgida ning vajaduse korral allutada see rangematele tingimustele seoses terrorismivastaste meetmetega;

Jätkusuutlikkus ja veeldatud maagaasi kasutamine alternatiivkütusena transpordis ning soojus- ja elektrienergia tootmisel

61.  tunnistab veeldatud maagaasi potentsiaali alternatiivse kütusena nii maantee- kui ka meretranspordis; rõhutab, et veeldatud maagaasi ulatuslikum kasutamine kaubaveo puhul võib kaasa aidata ülemaailmse CO2, SOx ja NOx heite vähendamisele, eelkõige meretranspordis veeldatud maagaasi jõul töötavate mootorite suurema kasutamise kaudu;

62.  rõhutab asjaolu, et tanklate taristu võrgustik on transpordisektoris veeldatud maagaasi alternatiivse kütusena märkimisväärse kasutuselevõtu eeltingimus; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles tagama direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) täieliku rakendamise, sealhulgas veeldatud maagaasi tanklate rajamise piki üleeuroopalise transpordivõrgu koridore ning mere- ja siseveesadamates, asendades rohkem saastavad tavakütused; rõhutab sellega seoses siiski, et veeldatud maagaas ei tohiks asendada taastuvaid energiaallikaid, et tagada kooskõla jätkusuutlikkuse eesmärkidega;

63.  peab vajalikuks arendada mereteid, eelkõige Assoori saarestikus, mis tänu oma geograafilisele asendile võiks olla veeldatud maagaasi Atlandi-üleste marsruutide puhul peamine tankimiskoht; nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks sel eesmärgil Euroopa projektide toetuseks vahendeid;

64.  palub komisjonil luua koos liikmesriikide ja nende piirkondadega merendussektori ühine projekt „Veeldatud maagaasi sinised koridorid saarte jaoks“, mis hõlmaks üleeuroopalise transpordivõrgu üldise võrgu sadamaid, et luua veeldatud maagaasi jaoks vajalik taristu ning ühendada nimetatud võrk üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrguga;

65.  kutsub liikmesriike lisaks üles tagama direktiivi 2014/94/EL rakendamine seoses surumaagaasi tanklate rajamisega, mis tagaks, et seda kütust kasutavad mootorsõidukid saavad liigelda linna- ja eeslinnaasumites ja teistel tiheasustusaladel, ning seoses tanklate rajamisega vähemalt olemasoleva TEN-T põhivõrgu ulatuses, tagades nii, et sellised sõidukid saavad liigelda kogu liidus;

66.  rõhutab vajadust kehtestada mere- ja siseveelaevade ning mootorsõidukite veeldatud maagaasi tanklate ühtsed tehnilised kirjeldused, nagu on ette nähtud direktiivis 2014/94/EL; nõuab veeldatud maagaasi ladustamise, punkerduse ja laevas kasutamise kohta käivaid rangeid ühtlustatud ohutuseeskirju ja temaatilist koolitust kogu liidus, võimaldades ühtlasi viia läbi samaaegseid punkerdamisi ja kaubavedusid; märgib, et seda tuleks teha tihedas koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO) ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (EMSA);

67.  rõhutab vajadust tagada teadus- ja arendustegevuse piisav rahastamine, et töötada välja siseveelaevade, merelaevade ja mootorsõidukite täiustatud tehnoloogia eesmärgiga minna kiiresti üle vähese CO2-heitega laevastikule ja sõidukipargile, ning selleks, et töötada välja mehitamata süsteemid veeldatud maagaasi tanklate paigaldamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike lisaks üles looma stiimuleid veeldatud maagaasil töötavate laeva- ja sõidukimootorite väljatöötamiseks või tavakütustel töötavate mootorite ümberehitamiseks, et neis saaks kasutada veeldatud maagaasi;

68.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama soodustusi veeldatud maagaasi veoks raudteel, kuna see vähendab ühelt poolt maanteetransporti ja teiselt poolt aitab kaasa sellise kütuse keskkonnasõbralikule ja ohutule veole, milles on vähe saasteaineid;

69.  kutsub komisjoni üles kaaluma pärast sidusrühmadega konsulteerimist, kas lisaks määrusele (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid, tuleks kehtestada süsivesinike heite CO2-ekvivalent, kusjuures üheks eesmärgiks oleks tarbijate teavitamine;

70.  märgib, et väikesemahulise veeldatud maagaasi tehnoloogia kasutamine teatavates valdkondades, nt piiriüleses transpordis või tööstuslikes kõrgjõudlusega rakendustes, võib aidata kaasa nii kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele kui ka anda olulise ärilise eelise;

71.  märgib, et veeldatud maagaas ja eriti surumaagaas on samuti ühistranspordi jaoks toimiv lahendus, mis on juba kättesaadav ja mis võib aidata vähendada õhu- ja mürasaastet, parandades seega elutingimusi eelkõige linnastutes;

72.  märgib, et kuigi veeldatud maagaas ja surumaagaas võivad olla toimiv üleminekulahendus transpordi keskkonnamõju vähendamisel, saab neist pikemas perspektiivis kasu üksnes juhul, kui samaaegselt edendatakse sujuvat üleminekut veeldatud biogaasi ja muude taastuvenergia liikide kasutamisele, tagades ka veeldatud maagaasi ja veeldatud biogaasi süsteemide koostalitlusvõime; rõhutab, et ELi veeldatud maagaasi strateegia peab olema kooskõlas laiemate Euroopa kliima- ja energiaeesmärkide ja -prioriteetidega ning COP21 kokkuleppega, kusjuures keskenduda tuleb nõudluse vähendamisele, energiatõhususe suurendamisele ja fossiilkütuste kasutamise järkjärgulisele lõpetamisele;

73.  rõhutab, et veeldatud maagaasi kui alternatiivkütuse arvestatavaks kasutuselevõtmiseks transpordisektoris on vaja tõhusat tankimistaristu võrgustikku; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma stiimuleid sellise taristu väljaarendamiseks, et kaotada lüngad pakkumises ja luua täielik tarnevõrk;

74.  rõhutab, kui oluline on veeldatud maagaasi taristu mere- ja siseveesadamates, et soodustada mitmeliigilisust, kuna sellist taristut saavad kasutada mere- ja siseveelaevad ning kütuse edasise maismaatranspordiga tegelevad veoautod; nõuab tungivalt, et riigisisesed ja piirkondlikud käitajad teeksid tihedat koostööd, et suurendada taristu mitmeotstarbelisust ja kasutatavust;

75.  on seisukohal, et transpordis maagaasi alternatiivse kütusena kasutamise edendamine on oluline ülemaailmne väljakutse, ning nõuab kohustuste võtmist heitkoguste vähendamiseks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kaudu;

o
o   o

76.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, energiaühenduse sekretariaadile ja energiaühenduse osalisriikidele.

(1) ELT L 307, 28.10.2014, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0444.

Õigusalane teave