Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2047(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0287/2016

Esitatud tekstid :

A8-0287/2016

Arutelud :

PV 25/10/2016 - 13
CRE 25/10/2016 - 13

Hääletused :

PV 26/10/2016 - 6.2
CRE 26/10/2016 - 6.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0411

Vastuvõetud tekstid
PDF 488kWORD 71k
Kolmapäev, 26. oktoober 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve – kõik jaod
P8_TA(2016)0411A8-0287/2016

Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta (11900/2016 – C8‑0373/2016 – 2016/2047(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (mitmeaastase finantsraamistiku määrus),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4) (institutsioonidevaheline kokkulepe),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbivaatamine/muutmine“ (COM(2016)0603),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2016. aasta resolutsiooni 2017. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(5),

–  võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist(7),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 18. juulil 2016. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti (COM(2016)0300),

–  võttes arvesse 12. septembril 2016. aastal vastu võetud ja 14. septembril 2016. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta (11900/2016 – C8-0373/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0287/2016),

A.  arvestades, et olukorras, kus vahendeid napib, tuleks rohkem tähtsustada vajadust järgida eelarvedistsipliini ja kasutada rahalisi vahendeid tõhusalt ja tulemuslikult;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheline dialoog, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 318, peaks komisjonis soodustama tulemustele orienteeritust, sh suuremat läbipaistvust ja vastutust;

III jagu

Üldine ülevaade

1.  rõhutab, et 2017. aasta eelarvet tuleb vaadelda mitmeaastase finantsraamistiku muutmise laiemas kontekstis; rõhutab vajadust tagada tasakaal pikaajaliste prioriteetide ja uute probleemide vahel ning toonitab seetõttu, et 2017. aasta eelarve peab olema kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega, mis on selle peamisteks orientiirideks ja prioriteetideks;

2.  kordab oma sügavat veendumust, et eriti praeguses kontekstis on sellised algatused nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide maksete peatamine Euroopa Komisjoni poolt, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1303/2013 (ühissätete määrus)(8) artikli 23 lõikes 15, mitte üksnes ebaõiglased ja ebaproportsionaalsed, vaid ka poliitiliselt jätkusuutmatud;

3.  rõhutab, et 2017. aasta eelarve lugemine parlamendis peegeldab täielikult tema eespool nimetatud 9. märtsi 2016. aasta resolutsioonis (üldsuuniste kohta) ja 6. juuli 2016. aasta resolutsioonis (mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist) ülekaaluka häälteenamusega vastuvõetud poliitilisi eelistusi;

4.  rõhutab, et rahu ja stabiilsus on põhiväärtused, mille juurde liit peab jääma; on seisukohal, et suure reede kokkulepet, mis on osutunud ülioluliseks Põhja-Iirimaal rahu ja leppimise saavutamiseks, tuleb kaitsta; rõhutab vajadust konkreetsete meetmete järele selleks, et tagada toetus piirkondadele, mida mõjutab kõige rohkem Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kasutuselevõtmisele järgnev Ühendkuningriigi läbirääkimiste tulemusel liidust lahkumine vastavalt riigi kodanike väljendatud soovile;

5.  rõhutab, et liidu ees seisab praegu mitu tõsist ja kiireloomulist probleemi, mida ei olnud võimalik mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) vastuvõtmise ajal ette näha; on veendunud, et liidu eelarvest tuleb kasutusele võtta rohkem rahalisi vahendeid, et lahendada poliitilised probleemid ning võimaldada liidul leida vastused ja reageerida nendele kriisidele tulemuslikult, äärmiselt kiiresti ja prioriteetselt; on seisukohal, et seepärast on uute assigneeringute tagamiseks 2017. aastal ja praeguse programmitöö perioodi lõpuni vaja tugevat poliitilist tahet;

6.  rõhutab, et 2017. aasta eelarve peab vastama rändeprobleemidest ja majanduskriisile järgnevast aeglasest majanduskasvust tulenevatele vajadustele; märgib, et tuleks suurendada teadus- ja taristuprojektide ning noorte tööpuuduse vastase võitluse rahastamist;

7.  tuletab meelde, et kuigi parlament kiitis viivitamata heaks praeguste pagulas- ja rändeprobleemide lahendamiseks vajalikud täiendavad rahalised vahendid, jätkates samal ajal säästva arengu eesmärkide toetamist, on ta alati toonitanud, et see probleem ei tohiks saada tähtsamaks liidu muudest olulistest poliitikameetmetest, milleks on eelkõige inimväärsete ja kvaliteetsete töökohtade loomine ning ettevõtete ja ettevõtluse arendamine aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks; märgib, et rubriigi 3 ülemmäär on praeguste pagulas- ja rändeprobleemide sisemõõtme asjakohase rahastamise tagamiseks täiesti ebapiisav, ning toonitab tungivalt vajadust võtta vastu laiaulatuslik ja inimõigustel põhinev lähenemisviis, mille raames seotakse ränne arenguga ning tagatakse võõrtöötajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste integratsioon, samuti prioriteetsed programmid (nt kultuuriprogrammid); rõhutab, et vajaliku lisarahastamise tagamiseks selles valdkonnas tegi komisjon 2017. aasta eelarveprojektis ettepaneku kasutada enneolematul määral mitmeaastase finantsraamistiku erivahendeid, sealhulgas kasutada täielikult ära paindlikkusinstrument ning võtta viimase abinõuna olulisel määral kasutusele ettenägematute kulude varu, ning nõukogu kiitis selle heaks;

8.  kordab oma seisukohta, et lisarahastamise taotlusi praeguste pagulas- ja rändeprobleemide lahendamiseks ei tohiks rahuldada liidu juba elluviidava välistegevuse, sh liidu arengupoliitika arvelt; kordab, et Türgi pagulasrahastu, usaldusfondide ja muude ajutiste vahendite loomist ei saa rahastada muudes olemasolevates rahastamisvahendites kärbete tegemisega; peab murettekitavaks, et ajutiste vahendite loomine väljaspool liidu eelarvet võib seada ohtu eelarve ühtsuse ning minna mööda eelarvemenetlusest, mille puhul on ette nähtud Euroopa Parlamendi kaasatus ja kontroll; kahtleb sügavalt, kas rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) ülemmäär on piisav selleks, et reageerida jätkusuutlikult ja tulemuslikult praegustele välisprobleemidele, sh praegustele pagulas- ja rändeprobleemidele;

9.  kordab oma veendumust, et liidu eelarves tuleks leida võimalused rahastada uusi algatusi, mis ei kahjusta olemasolevaid liidu programme ja poliitikavaldkondi, ning nõuab uute algatuste rahastamiseks jätkusuutlike vahendite kindlakstegemist; väljendab muret, et kaitsealaste uuringute ettevalmistav meede, millele kulutatakse järgmisel kolmel aastal 80 miljonit eurot, peab mahtuma mitmeaastase finantsraamistiku praegusesse eelarvesse; on veendunud, et kuna liidu eelarve on juba niigi alarahastatud, siis on ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud operatsioonide elluviimiseks tehtavate lisapingutuste, halduskulude, ettevalmistavate meetmete ja katseprojektide katmiseks vaja lisarahastust ka liikmesriikidelt; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid praeguse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist/muutmist sellega seoses ära kasutama; rõhutab vajadust muuta selgeks ühiste kaitseuuringute pikaajaline rahastamine;

10.  tuletab meelde, et liit ratifitseeris COP 21 kokkuleppe ning peab eraldama osa oma rahalistest vahenditest rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks; märgib, et 2017. aasta eelarvestuse kohaselt peaks eelarves eraldatama sellele eesmärgile 19,2 % kuludest; soovitab komisjonil tungivalt seda teed jätkata, et saavutada eesmärk 20 % kooskõlas komisjoni kohustusega integreerida kliimameetmed mitmeaastasesse finantsraamistikku;

11.  kutsub komisjoni üles esitama 2017. aasta eelarves algatuse, mille eesmärk on jagada konkursiga valitud noortele eurooplastele ühistranspordi vautšereid, ning eraldama selleks piisavaid assigneeringuid; sellise algatuse peamine eesmärk oleks hinnata üldisema kava teostatavust ja võimalikku mõju, millega edendataks eelkõige noorte liikuvust, ELi noorte teavitamist ning võrdseid võimalusi;

12.  tühistab kõik nõukogu poolt eelarveprojektis kavandatud kärped; ei mõista kavandatavate kärbete põhjendusi ja on vastu nõukogu kavale luua uuesti kunstlikud ülemmäärad mõnes rubriigis, nagu alamrubriik 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) ja rubriik 4 (Globaalne Euroopa), eelkõige arvestades, et ülemmäärad oleksid ettenägematutele asjaoludele või kriisidele reageerimiseks nagunii liiga väikesed;

13.  märgib, et nõukogu lugemisel ei ole viimase viie aasta jooksul suudetud prognoosida liidu eelarve tegelikku täitmist ning et kõiki paranduseelarveid arvesse võttes vajati igas lõplikus eelarves oluliselt rohkem rahalisi vahendeid; kutsub nõukogu seetõttu üles kohandama oma seisukohta lepituskomitees, et tagada kohe algusest peale 2017. aasta eelarve piisav rahastamine;

14.  annab teada, et nimetatud tungivate vajaduste piisavaks rahastamiseks ning arvestades mitmeaastase finantsraamistiku väga piiratud varusid 2017. aastal, rahastab parlament eelarveprojekti suurendamist kõigi olemasolevate varude ärakasutamisega ja ettenägemata kulude varu suurema kasutuselevõtuga;

15.  kompenseerib täielikult kõik Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga (EFSI) seotud kärped Euroopa ühendamise rahastus ja programmis „Horisont 2020“ (2017. aastal kulukohustustena kokku 1240 miljonit eurot) uute assigneeringute kaudu, mis saadakse mitmeaastase finantsraamistiku muutmise abil; toonitab, et noorte tööpuudusele on kogu liidus vaja tulemuslikult reageerida; suurendab seetõttu noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringuid 1,5 miljardi euro võrra, et algatust oleks võimalik jätkata; on seisukohal, et nende oluliste liidu programmide asjakohane täiendav rahastamine tuleks kokku leppida mitmeaastase finantsraamistiku muutmise raames;

16.  eeldab, et nõukogu jagab seda lähenemisviisi ning et lepitusmenetluse käigus saavutatakse hõlpsasti kokkulepe, mis võimaldab liidul näidata, et ta tuleb olukorraga toime, ja reageerida tulemuslikult eesseisvatele probleemidele;

17.  määrab 2017. aasta kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 160,7 miljardit eurot ja maksete assigneeringute kogusummaks 136,8 miljardit eurot;

Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

18.  märgib, et juba jälle mõjutavad nõukogu lugemisel kokkulepitud kärped tugevalt alamrubriiki 1a, kuna 52 % kõigist nõukogu kulukohustuste assigneeringute kärbetest puudutavad just seda rubriiki; küsib seepärast, kuidas kajastab see lugemine nõukogu töökohtade ja majanduskasvu alast poliitilist prioriteeti;

19.  on tugevalt vastu nimetatud kärbetele rubriigis, mis sümboliseerib Euroopa lisaväärtust ning tagab suurema majanduskasvu ja kodanikele rohkem töökohti; otsustab seetõttu kõik nõukogu kärped tühistada;

20.  täites 2015. aasta juunis võetud kohustust vähendada iga-aastase eelarvemenetluse raames EFSI loomise eelarvelist mõju programmile „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastule võimalikult suurel määral, otsustab täielikult taastada programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu eelarveridade algse EFSI-eelse profiili, mida kärbiti EFSI tagatisfondi assigneeringute tegemiseks; rõhutab, kui oluline on liidu suurim teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Horisont 2020“, millega muudetakse suurepärased ideed toodeteks ja teenusteks, edendades nii majanduskasvu ja tööhõivet; nõuab, et tehtaks kättesaadavaks vastavad eelarveprojekti ületavad kulukohustuste lisaassigneeringud summas 1,24 miljardit eurot; loodab, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise raames saavutatakse selles pakilises küsimuses üldine kokkulepe; juhib tähelepanu sellele, et EFSI täieliku tõhususe ja mõjususe saavutamiseks tuleks seda paremaks muuta, tagades et järgitakse täiendavuse põhimõtet, parandades geograafilist ja valdkondlikku tasakaalu ning parandades otsustusprotsessi läbipaistvust;

21.  kooskõlas oma töökohtade ja majanduskasvu jätkuvate prioriteetidega ning olles mitmete programmide (COSME, Progress, Marie Curie, Euroopa Teadusnõukogu, Eures ja Erasmus+) senist kasutussuutlikkust hoolikalt hinnanud, otsustab valikuliselt suurendada nende programmide rahastamist võrreldes eelarveprojekti tasemega; märgib, et sellist suurendamist on võimalik rahastada kõnealuse alamrubriigi olemasoleva varu piires;

22.  suurendab selle tulemusena kulukohustuste assigneeringute taset alamrubriigis 1a võrreldes eelarveprojektiga 45 miljoni euro võrra (v.a EFSI, katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed);

Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

23.  toonitab, et ligikaudu kolmandik liidu iga-aastasest eelarvest on suunatud majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on liidu peamine investeerimispoliitika ja vahend liidu kõigi piirkondade vaheliste erinevuste vähendamiseks ning et see etendab olulist rolli aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel;

24.  taunib nõukogu kavandatavaid kärpeid alamrubriigis 1b, sealhulgas seda toetavatel eelarveridadel, nimelt 3 miljoni euro suurust kärbet kulukohustuste assigneeringutes ning – mis veel tähtsam – 199 miljoni euro suurust kärbet maksete assigneeringutes; palub nõukogul selgitada, kuidas need kärped sobivad kokku tema eesmärgiga „näha ette assigneeringud, millega võimaldatakse uute programmide tõrgeteta elluviimist mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) neljandal aastal“; tuletab meelde, et komisjoni kavandatud maksete tase selles rubriigis on juba 23,5 % madalam kui 2016. aasta eelarves; rõhutab seetõttu, et mingeid täiendavaid maksete kärpeid ei saa õigustada ega heaks kiita;

25.  nõuab liidu poliitikavaldkondade mõju hindamist mõju hindamise aruannete alusel, et teha kindlaks, millises ulatuses on need suutnud muu hulgas vähendada majanduslikke erinevusi, luua konkurentsivõimelise ja mitmekülgse piirkondliku majanduse ning edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja tööhõivet;

26.  väljendab muret oluliste viivituste pärast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tsükli rakendamises, millel on tõenäoliselt tõsine kahjulik mõju kohapealsete tulemuste õigeaegsele saavutamisele, kuid mis võib ka tekitada uut maksmata arvete kuhjumist praeguse mitmeaastase finantsraamistiku teises pooles; nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid nimetaksid kohe veel puuduvad korraldus-, makse- ja sertifitseerimisasutused ja tegeleksid kõikide muude programmide rakendamisel esinevate viivituste põhjustega; võtab teatavaks komisjoni ettepanekud suuremaks lihtsustamiseks selles valdkonnas ning on seisukohal, et programmidele täieliku hoo andmiseks peaksid liikmesriigid tegema kiiresti suuri jõupingutusi; nõuab seetõttu suuremat koostoimet ja täiendavust avalike investeerimismeetmete vahel liikmesriikide eelarvetes ja liidu eelarves ning nende meetmete puhul, mille eesmärk on toetada majanduskasvu ja jätkusuutlikku töökohtade loomist, kuna need kujutavad endast liidu nurgakivi;

27.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku struktuurireformi tugiprogrammi loomise kohta, mille rahastamispakett on 142 800 000 eurot, ja rõhutab, et need vahendid tuleks jaotada majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamist silmas pidades;

28.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus ei sisaldu kulukohustuste assigneeringud noorte tööhõive algatuse jaoks 2017. aastal, kuna selle algatuse rahastamispakett koondati aastatele 2014–2015; kordab oma jõulist toetust noorte tööhõive algatuse jätkamisele; otsustab esimese sammuna ja kooskõlas Euroopa Sotsiaalfondi määrusega(9), milles nähakse ette võimalus algatust jätkata, suurendada noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringuid 1,5 miljardi euro võrra ja maksete assigneeringuid 500 miljoni euro võrra, et noorte tööpuudusele tulemuslikult reageerida, võttes arvesse noorte tööhõive algatuse komisjonipoolse hindamise tulemusi; märgib, et kooskõlas parlamendi nõudmistega tuleks mitmeaastase finantsraamistiku eelseisva muutmise kontekstis saavutada üldine kokkulepe noorte tööhõive algatuse asjakohase täiendava rahastamise kohta allesjäänud programmiperioodi jooksul; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva, et kiirendada algatuse kohapealset elluviimist, millest saavad otsest kasu noored eurooplased;

29.  otsustab nõukogu kulukohustuste ja maksete assigneeringute kärped eelarveprojektis nendel ridadel tühistada; suurendab alamrubriigis 1b noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringuid võrreldes eelarveprojektiga 1,5 miljardi euro võrra ja maksete assigneeringuid 500 miljoni euro võrra ning enim puudust kannatavate isikute jaoks mõeldud Euroopa abifondi kulukohustuste assigneeringuid võrreldes eelarveprojektiga 4 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 2 miljoni euro võrra, ületades seega praegust kulukohustuste ülemmäära 1,57 miljardi euro võrra;

30.  rõhutab, et alamrubriigile 1b langeb suurim osa praegustest täitmata kulukohustustest, mille summa oli 2016. aasta septembri alguses 151 119 miljonit eurot ja mis võib ohustada uute programmide rakendamist;

31.  rõhutab ühtekuuluvuspoliitika tähtsat panust sooteadliku eelarvestamise tulemuslikku rakendamisse; palub komisjonil toetada soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks sobivate töövahendite loomise meetmeid, nagu struktuurifonde kasutavad motiveerimisstruktuurid, millega ergutatakse sooteadlikku eelarvestamist riiklikul tasandil;

Rubriik 2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

32.  märgib, et nõukogu vähendas rubriigi 2 kulukohustuste assigneeringuid 179,5 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 198 miljoni euro võrra haldustoetuskulude eelarveridadel, operatiivse tehnilise abi ridadel (nt Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ja programm LIFE), Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga seotud tegevuskulude ridadel, mis on olulised põllumajanduse säilitamiseks asustatud piirkondades, ja detsentraliseeritud asutuste eelarveridadel; märgib, et suurimad maksete assigneeringute kärped on maaelu arengu valdkonnas; on seisukohal, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi assigneeringute usaldusväärse muutmise aluseks peaks jääma kirjalik muutmisettepanek; taastab seetõttu vastavad assigneeringud eelarveprojekti tasemel;

33.  on veendunud, et liidu eelarves peab seadma prioriteediks algatused, mis soodustavad majanduse tõeliselt keskkonnasäästlikuks muutmist;

34.  ootab kirjaliku muutmisettepaneku esitamist erakorralise toetuse paketi kohta eelkõige piimasektori jaoks ja otsustab väljendada oma tugevat toetust liidu põllumajandussektorile; suurendab seetõttu assigneeringuid võrreldes eelarveprojektiga 600 miljoni euro võrra, et võidelda piimasektori kriisi mõjude vastu ja Venemaa embargo mõjude vastu piimasektorile;

35.  väljendab heameelt assigneeringute üle, mis on programmi „Horisont 2020“ raames eraldatud põllumajandusega seotud teadusuuringutele ja innovatsioonile, et tagada ohutu ja kvaliteetse toidu ja muude bioressursipõhiste toodete piisavad tarned; rõhutab vajadust pidada esmatähtsaks projekte, millesse on kaasatud esmatootjad;

36.  kinnitab, et ÜPP assigneeringuid ei tohiks kasutada surmavas härjavõitluses kasutatavate pullide tõuaretuse või kasvatuse toetamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks viivitamata vajalikud seadusandlikud muudatusettepanekud selle nõudmise täitmiseks, mis juba sedastati Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarves;

37.  rõhutab, et uue ühise kalanduspoliitika rakendamisega kaasneb kalavarude majandamises nii liikmesriikide kui ka kalurite jaoks paradigma muutus, ja tuletab sellega seoses meelde probleeme, mis tekkisid varasematel aastatel, kui assigneeringuid vähendati;

38.  peab selle taustal siiski kahetsusväärseks – väljendades küll heameelt programmi LIFE kulukohustuste suurendamise üle 30,9 miljoni euro võrra eelarveprojektis –, et ka sel aastal on programmi LIFE, mille rahastamise maht kokku on 493,7 miljonit eurot, osakaal eelarveprojektis tervikuna vaid 0,3 %;

39.  toonitab programmi LIFE maksete assigneeringute nappusest tingitud varasemaid probleeme, mis takistasid ja lükkasid edasi programmi nõuetekohast rakendamist;

40.  kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega ja oma rahvusvaheliste kohustustega kliimamuutustega võitlemiseks otsustab teha ettepaneku suurendada programmi LIFE+ rahastamist võrreldes eelarveprojekti tasemega;

41.  suurendab seetõttu kulukohustuste assigneeringuid 619,8 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 611,3 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), jättes rubriigi 2 kulukohustuste ülemmäära alla 19,4 miljoni euro suuruse varu;

Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus

42.  rõhutab, et parlament seab praegused rändeprobleemid jätkuvalt lahendamist vajavate probleemide esiritta; peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut lisada algselt liidu rändeprobleemide lahendamiseks 2017. aastaks ettenähtud summale 1,8 miljardit eurot; märgib, et suur lahknevus võrreldes esialgse eelarvestusega räägib rubriigi 3 ülemmäärade ülespoole korrigeerimise kasuks; rõhutab, et komisjon teeb ettepaneku rahastada neid suurendamisi suures osas paindlikkusinstrumendi (530 miljoni euro ulatuses, millega kasutatakse täielikult ära selleks aastaks ettenähtud vahendid) ja ettenägemata kulude varu (1,16 miljardi euro ulatuses) kasutuselevõtuga; arvestades rändega seotud kulude ennenägematu ulatusega rahastamist (kokku 5,2 miljardit eurot 2017. aastal rubriikides 3 ja 4 ning Euroopa Arengufondi kasutuselevõtuga) ja paindlikkuse kasutamist puudutavaid ettepanekuid, ei nõua rändega seotud poliitikameetmete rahastamise suurendamist; on samas vastu igasugustele püüdlustele vähendada liidu meetmete rahastamist selles valdkonnas;

43.  kordab, et eelarve paindlikkusel on piirid ja see saab olla üksnes lühiajaline lahendus; on sügavalt veendunud, et tulevikku vaatav ja julge vastus neile pikaajalistele pagulas- ja rändeprobleemidele, mis on haaranud terve kontinendi ega paista raugevat, nõuab rubriigi 3 ülemmäära ülespoole korrigeerimist; on seisukohal, et kõik hiljutised eelarveotsused uute assigneeringute tagamiseks selles valdkonnas on tegelikult näidanud vajadust seda ülemmäära muuta;

44.  peab praeguste julgeoleku- ja rändeprobleemide valguses tervitatavaks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi rahastamise suurendamist (vastavalt 1,6 miljardit eurot ja 0,7 miljardit eurot); on arvamusel, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite suurendamise tõttu on veelgi olulisem tagada iga-aastaste rahaliste vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine fondi eri programmide ja eesmärkide vahel ning parem ülevaade sellest, kuidas neid rahalisi vahendeid kulutatakse;

45.  märgib, et 15. märtsil 2016 võeti vastu uus liidus antava erakorralise toetuse vahend, mille esialgne suurus on 700 miljonit eurot kolme aasta kohta (2016–2018), ning see on juba andnud koheseid tulemusi kohapeal võetavate erakorraliste toetusmeetmete näol, et reageerida liikmesriikidesse suurel hulgal saabuvate pagulaste ja rändajate humanitaarvajadustele; kordab siiski oma seisukohta, et tulevikus tuleks humanitaarabi kasutuselevõtuks liidus välja töötada jätkusuutlikum õigus- ja eelarveraamistik; nõuab selle rahastamisvahendi praeguse ja tulevase toimimise ja rahastamise teemal komisjoniga korrapärast dialoogi, mis põhineks teabe ja mõju hindamise aruannete täielikul läbipaistvusel;

46.  arvestades suurenenud ohutaset mitmes liikmesriigis, sellega kaasnevaid probleeme rände haldamises, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ning Euroopa tasandil kooskõlastatud tegevuse vajalikkust, nõuab Europoli personali suurendamiseks lisarahastamist eesmärgiga luua ööpäevaringne terrorismivastane üksus, mis pakub liikmesriikide pädevatele asutustele luureandmeid; on seisukohal, et selle suurendamise eesmärk on ka parandada inimkaubanduse vastast võitlust (keskendudes eelkõige saatjata alaealistele), küberkuritegevuse vastast võitlust (küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse uued töötajad) ning suurendada töötajate arvu Itaalias ja Kreekas asuvates esmavastuvõtu keskustes; tuletab meelde, et Europoli käsutuses on praegu ainult 3 töötajat, keda rakendada ainuüksi Itaalias 8 alalises esmavastuvõtu keskuses ja täiendavates ajutistes esmavastuvõtu keskustes; on seisukohal, et see number on liiga väike, et Europol suudaks täita oma ülesandeid seoses võitlusega inimkaubanduse, terrorismi ja muude piiriülese kuritegevuse raskete vormide vastu;

47.  väljendab heameelt uue eelarverea loomise üle selleks, et rahastada terrorismiohvrite rehabilitatsiooni; toetab ressursse, mis on tehtud kättesaadavaks ohvrite paljude eri vajaduste täitmiseks, mis hõlmab füüsilist ravi, psühhosotsiaalseid teenuseid ja rahalise toetuse andmist; on seisukohal, et terroriohuga võitlemise meetmete väljapakkumisel unustatakse süütute terrorismiohvrite vajadused liiga sageli kas ära või peetakse neid teisejärguliseks;

48.  taunib nõukogu poolt paljudes kultuuri-, meedia-, kodaniku-, põhiõiguste ja rahvatervise alastes programmides tehtud kärpeid, mille kogusumma kulukohustuste assigneeringutena on 24,3 miljonit eurot; peab negatiivseks märgiks nõukogu kavatsust kultuuriprogramme kärpida, et vabastada vahendeid praeguste pagulas- ja rändeprobleemidega tegelemiseks; taunib asjaolu, et paljud neist kärbetest tunduvad olevat rakendatud meelevaldsel viisil ja hoolimata suurepärastest täitmismääradest; on arvamusel, et isegi väikesed kärped võivad seada ohtu programmi tulemuste saavutamise ja liidu meetmete sujuva rakendamise; taastab seetõttu kõik eelarveread eelarveprojekti tasemel;

49.  rõhutab vajadust tugevdada programmide „Loov Euroopa“ ja „Kodanike Euroopa“ mitmete meetmete rahastamist, mida on kaua aega alarahastatud; on sügavalt veendunud, et need programmid on praegu asjakohasemad kui kunagi varem, seda nii kultuuri- ja loomesektori panuse suurendamiseks töökohtade loomisse ja majanduskasvu kui ka kodanike julgustamiseks liidu poliitika kujundamises ja rakendamises aktiivselt osalema; ei mõista, kuidas saab nõukogu õigustada kultuuri- ja loomesektori VKEde rahastamise vähendamist, kui kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend, millele vahendite eraldamist oli juba edasi lükatud, käivitati alles 2016. aasta juunis ja on suurepärane näide sellest, kuidas märkimisväärse turutõrke ületamiseks saab kasutada uuenduslikku lahendust, luues suutlikkust ja pakkudes finantsvahendajate laenudele kultuuri- ja loomesektoris krediidiriski kaitset;

50.  rõhutab, et liidu kultuuri-, haridus-, noorte- ja kodakondsusprogrammidel on selge Euroopa lisaväärtus, need täiendavad rändajate ja pagulaste integreerimiseks mõeldud poliitilisi meetmeid ja loovad nendega koosmõju; palub liidu institutsioonidel seetõttu reageerida rahastamise asjakohase suurendamisega sellistele programmidele, mille eelarvet täidetakse otseselt, näiteks programm „Loov Euroopa“, kuid ka struktuuri- ja investeerimisfondide asjakohastele eelarveridadele;

51.  märgib, et Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 elluviimise ettevalmistavale tegevusele tuleb näha ette vajalikud eelarvetagatised;

52.  tuletab meelde, et liidu kodanikukaitse mehhanism on liidu solidaarsuse nurgakivi; toonitab, et liidul on soodustav roll toetamaks, koordineerimaks või täiendamaks liikmesriikide meetmeid katastroofide ärahoidmisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel; võtab teadmiseks selle programmi kulukohustuste mõningase suurendamise;

53.  väljendab heameelt eelarverea loomise üle ELi otsingu- ja päästetegevuse fondile, mis on ette nähtud liikmesriikide teostatava ja liidu tasandil koordineeritava otsingu- ja päästetegevuse rahastamiseks, eriti Vahemerel; on arvamusel, et sihtotstarbelise fondi loomine on parem lahendus kui pidev Frontexi või äsja loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve eelarve suurendamine;

54.  peab tervitatavaks, et loodi eelarverida, millega toetada Euroopa kodanikualgatust, mis on hiljuti loodud vahend, mille eesmärk on kaasata kodanikke liidu otsustusprotsessi ja süvendada Euroopa demokraatiat; on seisukohal, et eelarveprojektis kavandatud kulukohustuste assigneeringute tase on liiga madal; otsustab suurendada selle eelarverea assigneeringuid;

55.  väljendab heameelt komisjoni esinduste teavitustegevuseks, kodanikudialoogiks ja partnerlusmeetmeteks ette nähtud rahaliste vahendite suurendamise üle – 2017. aasta kulukohustuste assigneeringud suurenevad 17,036 miljoni euroni ja maksete assigneeringud 14,6 miljoni euroni –, kuna need puudutavad algatusi Euroopa kodanikeni jõudmiseks, nende usalduse võitmiseks ja nende arusaamise edendamiseks liidu poliitikast ja poliitikavaldkondadest;

56.  rõhutab, et ühise läbipaistvusregistri sekretariaadile tuleb anda piisavad ja asjakohased halduslikud ja rahalised vahendid, et ta saaks läbipaistvusregistrit käsitleva uue institutsioonidevahelise kokkuleppe vastuvõtmise järel oma ülesandeid täita;

57.  märgib, et eelarve (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) lugemisel parlamendis ületatakse rubriigi 3 kulukohustuste ülemmäära 71,28 miljoni euroga ning maksete assigneeringuid suurendatakse 1857,7 miljoni euro võrra; arvestades, et varu ei olnud juba eelarveprojekti tasandil, teeb ettepaneku rahastada neid suurendamisi ülemmäära piires, võttes samas mitmete rändega seotud oluliste kulude katmiseks kasutusele ettenägemata kulude varu;

Rubriik 4 – Globaalne Euroopa

58.  märgib, et praeguste pagulas- ja rändeprobleemide tõttu vajab liidu välistegevus üha enam – rohkem kui rubriigi 4 praegune suurus – raha; seetõttu kahtleb sügavalt selles, kas rubriigi 4 ülemmäärad on pagulas- ja rändeprobleemide välismõõtme asjakohaseks rahastamiseks piisavad; taunib asjaolu, et uute algatuste (nt Türgi pagulasrahastu) rahastamiseks otsustas komisjon eelarveprojektis kärpida teiste programmide, nt arengukoostöö rahastamisvahendi ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi assigneeringuid; rõhutab, et see ei tohiks toimuda muude valdkondade meetmete arvelt; on seetõttu otsustanud kahest rahastamisvahendist – mille abil on võimalik muu hulgas tegeleda rändevoogude algpõhjustega – ümberpaigutatavate rahaliste vahendite suurust suurel määral vähendada; tuletab meelde, et liidu arengupoliitika peamine eesmärk peab ka edaspidi olema vaesuse vähendamine; peab kahetsusväärseks, et humanitaarabi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi Vahemere piirkonda puudutavad assigneeringud on väiksemad, kui need, mis kiideti heaks 2016. aasta eelarves, hoolimata sellest, et neid vahendeid on paljude välisprobleemide lahendamiseks ilmselgelt vaja; peab nõukogu põhjendamatuid kärpeid kahetsusväärseks;

59.  otsustab seetõttu tühistada kõik kärped, mille nõukogu rubriigis 4 tegi; otsustab taastada assigneeringud 2016. aasta tasemel ka Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi Vahemere piirkonda puudutavatel eelarveridadel ja humanitaarabi osas; otsustab lisaks leevendada komisjoni poolt arengukoostöö rahastamisvahendi ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi assigneeringutes tehtud kärpeid; peab väga oluliseks säilitada liidu keskne roll ja rahalise abi suurus Lähis-Ida rahuprotsessi, Palestiina omavalitsuse ja Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni toetamisel ning Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi idapartnerluse eelarveridadel; rõhutab demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi tähtsust;

60.  otsustab suurendada makromajanduslikku finantsabi, mida on 2016. aastaga võrreldes järsult kärbitud; on veendunud, et selleks, et kõik tulevased laenutaotlused oleks võimalik rahuldada, on vaja kavandatust kõrgemat rahastamistaset;

61.  toetab täielikult Türgi pagulasrahastut ning teeb ettepaneku võtta osa kõnealusele rahastule 2017. aastaks liidu eelarvest kavandatud toetusest kasutusele juba 2016. aastal, sest selle rakendamine on olnud hea ja 2016. aasta eelarves on veel kasutamata suured varud; nõuab seetõttu, et 2016. aastal suurendataks ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) assigneeringuid paranduseelarve kaudu 400 miljoni euro võrra ja võetaks vastavas summas kasutusele ettenägemata kulude varu; paigutab sama summa 2017. aasta eelarves seniks reservi, kuni ei ole saavutatud terviklikku kokkulepet Türgi pagulasrahastu alternatiivse rahastamise kohta, mis leevendaks enneolematult suurt survet muudele välistegevuse rahastamisvahenditele;

62.  võtab murega teadmiseks, et oma aktuaalsusest ja märkimisväärsest suurusest hoolimata on ELi usaldusfondid ja Türgi pagulasrahastu liidu eelarves peaaegu nähtamatud; nõuab, et need sisalduksid eelarves läbipaistvamal viisil ja nii, et austatakse paremini liidu eelarve ühtsust ja eelarvepädevate institutsioonide eesõigusi, ning loob seetõttu uued eelarveread; palub komisjonil esitada ka tõendid selle kohta, et rahastamisvahendite kasutamine usaldusfondide raames ei vii selleni, et assigneeringuid hakatakse kasutama muudel eesmärkidel kui algses õiguslikus aluses ette nähtud; võtab teadmiseks, et eesmärk koguda liidu eelarvele lisaks liikmesriikide osamakseid on teatavasti täitmata jäänud; toonitab sellega seoses, et parlament kavatseb tulevikus usaldusfondidele liidu eelarvest nõutava toetuse heaks kiita üksnes juhul, kui liikmesriigid on tasunud samaväärse suurusega osamaksu; kutsub liikmesriike seetõttu üles oma kohustusi võimalikult kiiresti täitma;

63.  märgib, et välistegevuse tagatisfond, millest kaetakse nende kohustuste täitmatajätmine, mis kaasnevad ELi mittekuuluvatele riikidele või nendes riikides rakendatavate projektide jaoks antavate laenude ja laenutagatistega, vajab üldeelarvest kaetavate tagatiste kohta koostatud komisjoni aruande (COM(2016)0576) kohaselt sihtsumma saavutamiseks lisaraha, mille tulemusel kanti eelarveprojekti 228,04 miljoni euro suurune eraldis; on mures selle pärast, et need nõudmised suurendavad survet juba niigi suure surve all olevatele ülemmääradele rubriigis 4;

64.  väljendab heameelt uue rändepartnerluse raamistiku ja välisinvesteeringute kava rahastamist puudutavate komisjoni eelarveettepanekute üle; väljendab aga muret võimalike uute liidu eelarvest väljapoole jäävate nn satelliitide loomise pärast; kordab, et liidu eelarve üle peab parlamendil olema täielik kontroll; nõuab tungivalt eelarve ühtsuse põhimõtte järgimist; on veendunud, et ühtki uut prioriteeti ei tohiks rahastada olemasolevate liidu projektide arvelt; on seisukohal, et selleks, et luua Aafrikas ja ELi naabruses investeeringute soodustamiseks kõikehõlmav ning piisavalt suurte uute assigneeringutega raamistik, on vaja lisapaindlikkust;

65.  kordab oma taotlust paigutada ELi eriesindaja eelarverida eelarve tasakaalu mõjutamata üle ÜVJP eelarvest Euroopa välisteenistuse halduseelarvesse, et liidu diplomaatilist tegevust veelgi konsolideerida;

66.  suurendab selle tulemusena kulukohustuste assigneeringute taset rubriigis 4 võrreldes eelarveprojektiga 499,67 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringute taset 493,2 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed, kuid k.a ELi eriesindajate ümberpaigutamine Euroopa välisteenistuse eelarvesse);

67.  peab vajalikuks Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringute suurendamist (+3 miljonit eurot), et aidata otsustavalt kaasa Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni töö jätkamisele ja intensiivistamisele ning toetada kaht kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, millega edendatakse usaldust ja leppimist kahe kogukonna vahel;

Rubriik 5 – Haldus; muude rubriikide haldus- ja teadustegevuse toetuskulud

68.  on seisukohal, et nõukogu tehtud kärped on põhjendamatud ja kahjulikud, ning taastab eelarveprojekti assigneeringud kõigi komisjoni halduskulude osas, kaasa arvatud rubriikide 1–4 haldus- ja teadustegevuse toetuskulude osas;

69.  otsustab hiljutisi paljastusi silmas pidades ja selleks, et võita tagasi liidu kodanike usaldus ja taastada liidu institutsioonide usaldusväärsus, jätta 20 % endiste liikmete ajutiste hüvitiste jaoks ette nähtud assigneeringutest reservi seniks, kuni komisjon ei ole jõustanud rangemat volinike käitumiskoodeksit, millega vältida huvide konflikti ja nn pöördukse efekti;

70.  peab institutsioonidevahelist halduskoostööd võimaluseks suurendada tõhusust, sest ühe institutsiooni jaoks välja töötatud oskusteavet, suutlikkust ja ressursse võivad kasutada ka teised; nõuab seetõttu, et loodaks süsteem, mis viib halduskoormuse vajaliku miinimumini, tagab teenuste nõuetekohase kvaliteedi, tagab peamisele vastutavale institutsioonile vajalikud eelarvevahendid ja soodustab teiste institutsioonide koostööd, piirates nende osa koostöö tõttu tekkivate piirkuludega ja viies sellega institutsioonide tasandil tehtud usaldusväärse finantsjuhtimise otsused kooskõlla eelarve üldise usaldusväärse finantsjuhtimisega;

Ametid

71.  kiidab komisjoni eelarvestuse ametite eelarveliste vajaduste kohta üldjoontes heaks; märgib, et komisjon on enamike ametite algseid taotlusi juba arvestatavalt kärpinud; on seetõttu seisukohal, et nõukogu ettepanekus sisalduvad lisakärped seaksid ohtu ametite nõuetekohase toimimise ega võimaldaks neil täita neile antud ülesandeid;

72.  tunneb heameelt tõhusate justiits- ja siseküsimuste asutuste – eelkõige rände ja julgeoleku valdkonnas tegutsevate asutuste – eelarve suurendamise üle; rõhutab, et nendele asutustele tuleb nende mandaadi laiendamisel eraldada piisavalt vahendeid (sh uutesse tehnoloogiatesse investeerimiseks) ja töötajaid;

73.  on praeguste julgeolekuprobleemide tõttu ja Euroopa tasandil kooskõlastatud tegevuse vajalikkust silmas pidades seisukohal, et teatavatel juhtudel ei ole suurendamine piisav, ja otsustab suurendada Euroopa Politseiameti (Europol), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse, Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (eu-LISA) ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) assigneeringuid;

74.  rõhutab, et Europoli juurde hiljuti loodud Euroopa terrorismivastase võitluse keskus, küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus ja internetisisust teavitamise üksus vajavad piisavaid inim- ja materiaalseid ressursse, sh seoses ühise operatsioonide plaanimise ja ohu hindamisega, et tugevdada liikmesriikide vahel koordineeritud tegutsemist organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse ja internetikuritegevuse, terrorismi ja teiste raskete kuritegudega võitlemisel; nõuab lisaraha ühiste uurimisrühmade jaoks;

75.  tuletab meelde, et komisjon lubas oma 6. aprilli 2016. aasta teatises, mis puudutab tulevast tugevamate ja arukamate piirihaldus- ja sisejulgeoleku infosüsteemide raamistikku, et ta kavatseb justiits- ja siseküsimustega seotud eri infosüsteeme parandada ja tagada nende koostalitluse; nõuab tungivalt, et tuleb ette näha vajadust eraldada nende tehniliste lahenduste jaoks, mida tuleb hakata kiiresti ja tõhusalt rakendama, asjakohased ressursid;

76.  tunneb heameelt selle üle, et 2017. aasta eelarvesse on kantud piisavad vahendid, millega toetada Frontexi pikaajalist muutumist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti muutumist täieõiguslikuks varjupaigaametiks; rõhutab, et kuigi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ressursid tunduvad praegu piisavad, tuleb ameti tulevasi vajadusi tegevuseks vajalike vahendite ja töötajate osas hoolikalt jälgida, et amet ei jääks tegelikule olukorrale reageerimisel hätta;

77.  pidades silmas Euroopa lõunanaabruses halvenevat humanitaarolukorda, varjupaigataotlejate suurenevat arvu ja eelkõige kavatsust anda Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile suuremad volitused kui komisjoni ettepanekus ette nähtud, otsustab lisaks suurendada nimetatud ameti 2016. aasta eelarveassigneeringuid;

78.  kordab, et ei nõustu komisjoni ja nõukogu seisukohtadega ametite personalipoliitika osas, ning teeb seetõttu paljudes ametikohtade loeteludes muudatusi; rõhutab veel kord, et vastavalt institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatule tuleks igas ametis ametikohti viie aasta jooksul 5 % vähendada, kuid uutest poliitikasuundumustest tingitud täiendavate ülesannete täitmiseks on vaja luua uusi ametikohti ja alates 2013. aastast vastu võetud uute õigusaktidega peavad kaasnema täiendavad vahendid ning seda ei saa institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud töötajate vähendamise eesmärgi sisse arvestada; toonitab seetõttu uuesti, et on vastu ametitevahelise ümberpaigutamisreservi mõttele, kuid kinnitab, et on nõus ametikohtade vabastamisega, kui seda tehakse suurema ametitevahelise koostöö või vajaduse korral isegi ametite liitmise tulemusel suureneva tulemuslikkuse ja teatavate funktsioonide ühiskasutuse (komisjoni või mõne ametiga) kaudu;

79.  rõhutab, et tegevus- ja personalikulusid oleks võimalik suurel määral kokku hoida, kui rohkem kui ühes asukohas tegutsevatel ametitel (ENISA, eu-LISA, ERA) oleks vaid üks tegevuskoht; on arvamusel, et kõnealuste ametite praeguse tegevusega seotud vajadused võimaldavad sellist muudatust; toonitab, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) Londonist ära kolimine ja selle ühendamine vähemalt ühega ülejäänud kahest järelevalveasutusest võiks anda kahe ameti kuludes olulist kokkuhoidu; kutsub komisjoni üles sellel teemal esitama ettepaneku;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

80.  olles põhjalikult analüüsinud esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid (seoses pooleliolevate projektide ja meetmete tulemuslikkuse määraga ning jättes välja algatused, mis on juba kaetud olemasolevate õiguslike alustega) ning võttes täielikult arvesse komisjoni hinnangut projektide teostatavuse kohta, otsustab võtta vastu piiratud arvust katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest koosneva kompromisspaketi, arvestades muu hulgas katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks kasutada olevaid piiratud varusid ja ülemmäärasid;

Erivahendid

81.  tuletab meelde, kui oluline on hädaabireserv kiireks reageerimiseks kolmandate riikide konkreetsetele abivajadustele ettenägematute sündmuste korral, ja tuletab meelde oma varasemat nõudmist, mille kohaselt tuleb mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel hädaabireservi rahastamispaketti oluliselt suurendada; märgib, et hädaabireservi vahendeid on 2016. aastal väga kiiresti kasutatud ja kõik ülekandmisvõimalused saavad tõenäoliselt kasutatud, ning tõdeb, et see näitab, et kõnealune erivahend ei ole 2017. aastal kõigi täiendavate vajaduste katmiseks piisav; suurendab seetõttu hädaabireservi assigneeringuid, et tagada ajani, mil mitmeaastase finantsraamistiku muutmise menetluse käigus tehakse hädaabireservi iga-aastase eraldise kohta otsus, igaks aastaks 1 miljardi euro suurused assigneeringud;

82.  taastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi reservide osas eelarveprojekti assigneeringud, et lihtsustada nende erivahendite kasutuselevõttu;

Maksed

83.  väljendab muret selle pärast, et maksete assigneeringuid on eelarveprojektis võrreldes 2016. aasta eelarvega järsult vähendatud; märgib, et see näitab täitmisega seotud viivitusi, mis ei tekita mitte üksnes muret liidu poliitika elluviimise pärast, vaid millega kaasneb ka oht, et praeguse programmitöö perioodi lõppu koguneb jälle suur summa maksmata arveid; on seisukohal, et see probleem tuleb lahendada mitmeaastase finantsraamistiku muutmise käigus; peab lisaks kahetsusväärseks, et nõukogu on makseid kärpinud, kuigi ülemmäärade piires on kasutada piisav varu;

84.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi palvel on lepitud kokku maksekava, mille eesmärk on vähendada ühtekuuluvuspoliitikaga seotud, 2007.–2013. aasta eest esitatud tasumata maksenõuete summat nii, et see väheneks 2016. aasta lõpuks nii-öelda tavalise tasemeni, st 2 miljardi euroni; juhib tähelepanu sellele, et 2015. aasta lõpus tehti kindlaks, et perioodi 2007–2013 eest on ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas tasumata vähemalt 8,2 miljardi euro ulatuses arveid, mis 2016. aasta lõpuks langeb eeldatavasti alla 2 miljardi euro; usub, et kolm institutsiooni peaksid aastateks 2016–2020 välja töötama ja kokku leppima ühise siduva maksekava; nõuab kindlalt, et uus maksekava peaks tuginema usaldusväärsele finantsjuhtimisele, sisaldama selget strateegiat kõikide rubriikide kõikide maksevajaduste katmiseks kuni praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kestuse lõppemiseni ning hoidma ära nn varjatud võlgnevuste kuhjumise teatavate mitmeaastaste programmide rakendamise kunstliku pidurdamise ja muude leevendusmeetmete, näiteks eelmaksete määrade alandamise tõttu;

85.  otsustab taastada maksed eelarveprojekti tasemel kõigil nõukogu poolt kärbitud eelarveridadel ja suurendab maksete assigneeringuid kõigil neil eelarveridadel, mille kulukohustuste assigneeringuid on muudetud;

Tulemuspõhine eelarvestamine

86.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament jagas oma 3. juuli 2013. aasta resolutsioonis ühtse sisekontrolliraamistiku kohta(10) kontrollikoja väljendatud seisukohta, et ei ole mõtet üritada mõõta tulemusi, kui eelarve ei ole koostatud tulemusnäitajate põhjal(11), ning nõuab, et loodaks tulemuspõhise avaliku eelarvestamise mudel, milles iga eelarverea juurde kuuluvad eesmärgid ja väljundid, mida mõõdetakse tulemusnäitajate abil;

87.  tunneb heameelt selle üle, et eelarveprojektile on lisatud programmide tegevuskulude eelarvestused, sest sellega on osaliselt täidetud nõudmine, mille Euroopa Parlament esitas eesmärkide, väljundite ja näitajate kohta; märgib, et need eelarvestused täiendavad tavapärast tegevuspõhise eelarvestamise meetodit teatavate tulemusandmetega;

88.  nõuab kindlalt, et komisjoni sisejuhtimisvahendite lihtsustamise eesmärgil peaksid peadirektorid jääma oma juhtimiskavade ja iga-aastaste tegevusaruannete vastuvõtmisel nende poliitiliste eesmärkide ja näitajate juurde, mis on esitatud programmide tegevuskulude eelarvestustes, ning et komisjon peaks koostama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 318 kohase hindamisaruande sellest lähtuvalt;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

89.  jätab Euroopa Parlamendi 2017. aasta eelarve üldsumma, mille täiskogu 14. aprillil 2016. aastal heaks kiitis, muutmata, st 1 900 873 000 eurole; lisab eelarve tasakaalu seisukohast neutraalsed tehnilised kohandused, et eelarves kajastuksid parlamendi hiljutised otsused, ning vabastab reservist parlamendiliikmete, muude isikute ja kaupade veo eelarverea assigneeringud;

90.  kiidab heaks muudatused parlamendi ametikohtade loetelus ja nendele vastavad eelarveassigneeringud, et täita fraktsioonide täiendavaid vajadusi; kompenseerib täielikult nende assigneeringute suurendamise ettenägematute kulude reservi ja ruumide sisustamise eelarverea assigneeringute vähendamise kaudu;

91.  tuletab meelde oma poliitilist otsust jätta fraktsioonid töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärgist välja, nagu parlament on toonitanud 2014.(12), 2015.(13) ja 2016. aasta eelarvet(14) käsitlevates resolutsioonides;

92.  vähendab parlamendi peasekretariaadi(15) ametikohtade arvu 2017. aastal 60 võrra (eesmärk vähendada töötajate arvu 1 % võrra) kooskõlas kokkuleppega, mis nõukoguga saavutati 14. novembril 2015 Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve kohta; tuletab meelde, et selle meetme mõju eelarvele võeti arvesse juba eelarvestuses;

93.  vähendab oma ametikohtade arvu veel 20 võrra, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega sõlmitud koostöölepingus ette nähtud ametikohtade ümberpaigutamise lõpuleviimist; rõhutab, et kuna neid ametikohti ei olnud eelarvesse kantud, ei ole parlamendi eelarves vaja assigneeringuid vähendada;

94.  innustab Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäre tegema koostööd, et leida edasisi võimalusi tugifunktsioonide ja -teenuste jagamiseks kolme institutsiooni vahel; kutsub peasekretäre ühtlasi üles uurima, kas koostoimet tugitoimingute ja -teenuste osas on võimalik saavutada ka parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel;

95.  säilitab oma 2017. aasta ametikohtade loetelus 35 uut ametikohta, nagu seda nõuti paranduseelarve projektis nr 3/2016 institutsioonide turvalisuse suurendamiseks; jätab need ametikohad töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärgist välja, sest need on seotud parlamendi uute tegevustega;

96.  kordab, et töötajate arvu vähendamise eesmärgi täitmisega ei tohiks seada ohtu institutsiooni nõuetekohast toimimist ega parlamendi peamiste ülesannete täitmist, samuti ei tohi see ohtu seada parlamendi kõrgetasemelist õigusloomet ega parlamendiliikmete ja töötajate töötingimuste kvaliteeti;

97.  järeldab käesoleva aasta institutsioonisiseses eelarvemenetluses tekkinud mitmeid probleeme arvestades, et parlamendi kodukorra 9. peatüki ja teiste peatükkide asjaomaste osade muutmine on vältimatu, et saavutada see, mida Euroopa Parlament nõudis oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta, st et „kogu asjakohane teave tuleks esitada juhatuse ja eelarvekomisjoni liikmetele menetluse kõigis etappides aegsasti ja mõistetavalt ning piisava üksikasjalikkusega ja liigendatult, et juhatus, eelarvekomisjon ja fraktsioonid saaksid küsimusi nõuetekohaselt arutada ja tugineda otsuste tegemisel põhjalikule ülevaatele parlamendi eelarve olukorrast ja vajadustest“;

98.  nõuab vastavalt eespool nimetatud 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni (Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta) punktile 15, et meetodit, mille kohaselt koostatakse parlamendi eelarve tegelike vajaduste ja mitte koefitsientide süsteemi alusel, kasutataks esimest korda 2018. aasta eelarve menetlemisel;

99.  tuletab meelde, et administratsioon lubas koostada keskpika ja pika perioodi eelarvekava, milles oleks investeeringud ning parlamendi toimimise, sealhulgas õigusaktidest tulenevate kohustustega seotud tegevuskulud selgelt lahus; loodab seetõttu, et 2018. aasta esialgne eelarvestuse projekt esitataks sellisel kujul;

100.  tuletab meelde Foxi ja Häfneri 2013. aasta raportit(16), mille kohaselt jääb parlamendi mitmest asukohast tingitud kulude suurus vahemikku 156 kuni 204 miljonit eurot, mis moodustab 10 % parlamendi eelarvest; märgib, et 78 % kõigist parlamendi koosseisuliste töötajate lähetustest on otseselt tingitud parlamendi mitmest asukohast; toonitab, et ühtlasi hinnatakse raportis mitmest asukohast tingitud keskkonnamõju, mille suurus on 11 000 kuni 19 000 tonni CO2 heitkoguseid; kordab, et üldsus mõistab mitme asukoha olemasolu hukka, ning nõuab seetõttu üheainsale asukohale ülemineku tegevuskava ja asjaomaste eelarveridade assigneeringute vähendamist;

101.  peab kahetsusväärseks, et kuigi eelarvekomisjon on seda palju kordi nõudnud, et ei ole parlamendi hoonetega seotud keskpikk ega pikaajaline strateegia komisjoni jaoks arutelude käigus teadlike otsuste tegemiseks kättesaadav;

IV jagu – Euroopa Kohus

102.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on tõstnud ühtse vähendusmäära 2,5 %-lt 3,8 %-le, mis tähendab 3,4 miljoni euro suurust kärbet ja on vastuolus kohtu ametikohtade äärmiselt kõrge täitmismääraga (2015. aasta lõpus oli täidetud 98 % ametikohtadest); taastab seetõttu ühtse vähendusmäära eelarveprojekti tasemel, mis võimaldab kohtul täita oma ülesandeid pidevalt suurenevat kohtuasjade arvu arvestades;

103.  otsustab lisaks taastada eelarveprojektis ette nähtud assigneeringud ka kohtu eelarve I ja II jaotise kuues eelarvepunktis, mida nõukogu kärpis, kuna kärped avaldaksid eriti tugevat mõju kohtu prioriteetidele keele- ja turvateenuste valdkonnas;

104.  väljendab rahulolematust nõukogu ühepoolse avalduse ja sellega seotud lisa suhtes, mis puudutab 2017. aasta eelarve projekti kohta esitatud nõukogu seisukohas töötajate arvu 5 % vähendamist ja mille kohaselt peab kohus oma ametikohtade arvu veel 19 võrra vähendama; rõhutab, et need 19 ametikohta vastavad 12-le ja 7-le ametikohale, mille Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt 2015. ja 2016. aasta eelarvemenetlustes täiendavate vajaduste täitmiseks nõuetekohaselt heaks kiitsid; rõhutab seetõttu, et neid 19 ametikohta ei peaks tagasi andma, sest kohus on juba nõuetekohaselt täitnud töötajate arvu 5 % vähendamisega seotud eesmärgi, kaotades 2013.–2017. aastal 98 ametikohta; 

V jagu – Kontrollikoda

105.  taastab ühtse vähendusmäära algsel tasemel (2,6 %), et katta kontrollikoja vajadused ametikohtade loetelu osas;

106.  taastab viie täiendava eelarvepunkti assigneeringud, mida nõukogu kontrollikoja eelarves kärpis, et võimaldada kontrollikojal täita oma tööprogrammi ja esitada kavandatud auditiaruanded;

107.  taastab osaliselt eelarveprojekti assigneeringud kolme eelarvepunkti osas kooskõlas kontrollikoja enda poolt tuvastatud kokkuhoiuvõimalusi käsitlevate ettepanekutega;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

108.  taastab ühtse vähendusmäära algsel tasemel (4,5 %), et täita Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vajadused ning tulla toime töötajate arvu jätkuva vähendamisega 2014. aasta veebruaris Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel sõlmitud koostöölepingu raames;

109.  taastab 12 ametikohta ja nendega seotud assigneeringud, mille komisjon eespool mainitud koostöölepingu kohaselt eelarveprojektis kaotas, kajastades seega Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest parlamenti ümberpaigutatud ametikohtade tegelikku arvu;

110.  otsustab lisaks kohandada täiendavaid tõlketeenuseid puudutava eelarvepunkti assigneeringuid asjaomase institutsiooni enda poolt prognoositud tasemeni, et seeläbi osaliselt kompenseerida eespool nimetatud koostöölepingu kohaselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest 36 ametikoha ümberpaigutamist parlamenti;

VII jagu – Regioonide Komitee

111.  taastab 8 ametikohta ja nendega seotud assigneeringud, mille komisjon eespool mainitud koostöölepingu kohaselt eelarveprojektis kaotas, kajastades seega Regioonide Komiteest parlamenti ümberpaigutatud ametikohtade tegelikku arvu;

112.  taastab lisaks komisjoni poolt eelarveprojektis kärbitud, komitee liikmete kontorikulude ja IT-hüvitistega seotud assigneeringud komitee poolt prognoositud tasemel, et tagada Regioonide Komitee liikmete kontorikulude ja IT-hüvitiste piisav rahastamine;

113.  peab kahetsusväärseks, et komisjon on eelarveprojektis kärpinud ruumide sisustamisega seotud eelarvepunkti assigneeringuid, ja otsustab taastada kõnealuse eelarvepunkti assigneeringud komitee poolt prognoositud tasemel, et täita turvalisusega seotud suurenenud vajadused, hoida hooned heas korras ja vastavuses juriidiliste kohustustega ning parandada energiatõhusust;

114.  taastab Regioonide Komitee fraktsioonide kommunikatsioonitegevuse piisava rahastamise taastamiseks ka fraktsioonide kommunikatsioonitegevusega seotud assigneeringud, mida komisjon on eelarveprojektis allapoole korrigeerinud;

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

115.  võtab teadmiseks, et nõukogu on vähendanud Euroopa Ombudsmanile eelarveprojektis ette nähtud vahendeid 195 000 euro võrra; rõhutab, et selline kärbe seaks ombudsmani niigi väga piiratud eelarvele ebaproportsionaalsed piirangud ning mõjutaks tõsiselt institutsiooni suutlikkust pakkuda Euroopa kodanikele tõhusat teenust; taastab seetõttu assigneeringud kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et võimaldada ombudsmanil täita oma mandaati ja kohustusi;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

116.  võtab kahetsusega teatavaks, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektis Euroopa Andmekaitseinspektorile ette nähtud vahendeid 395 000 euro võrra; juhib tähelepanu sellele, et see on teravas vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kõnealusele institutsioonile antud täiendavate ülesannetega ning seaks ohtu andmekaitseinspektori suutlikkuse ELi institutsioone tulemuslikult teenindada; taastab seetõttu assigneeringud kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et võimaldada Euroopa Andmekaitseinspektoril täita oma ülesandeid ja kohustusi;

X jagu – Euroopa välisteenistus

117.  taastab assigneeringud kõigil nõukogu kärbitud eelarveridadel;

118.  otsustab lisaks luua kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2015. aasta märtsi järeldustega strateegilise teabevahetuse suutlikkuse eelarvepunkti ning anda Euroopa välisteenistusele piisavad inimressursid ja vahendid, et tulla toime kolmandate riikide ja valitsusväliste osalejate poolt levitatavast väärinfost tulenevate probleemidega;

119.  tunneb heameelt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kirjalikult antud lubaduse üle tegeleda Euroopa välisteenistuse töötajate seas esineva tasakaalustamatusega, mis on seotud liikmesriikide diplomaatide ja ELi koosseisuliste töötajate osakaaluga teatavatel ametikohtadel, ja esitada 2017. aasta jooksul Euroopa välisteenistuse personalipoliitika läbivaatamise tulemused; palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teavitada Euroopa Parlamenti võetud meetmetest hiljemalt 2017. aasta kevadel, st enne järgmise eelarvemenetluse algust;

o
o   o

120.  on veendunud, et liidu eelarve abil on võimalik aidata tõhusalt tegeleda mitte üksnes praegu liidu ees seisvate kriiside tagajärgede, vaid ka nende algpõhjustega; on siiski seisukohal, et liiduülese mõõtmega ettenägematute sündmuste puhul tuleks teha ühiseid pingutusi ja võtta liidu tasandil kasutusele täiendavaid vahendeid, mitte seada kahtluse alla varasemaid lubadusi või uskuda endiselt illusiooni, et piisab riigi tasandi lahendustest; rõhutab seetõttu, et sellist ühist ja kiiret reageerimist võimaldavad paindlikkussätted on olemas ning neid tuleks täiel määral ära kasutada, et kompenseerida mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest tulenevaid rangeid piiranguid;

121.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.
(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0080.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0132.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0309.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).
(10) ELT C 75, 26.2.2016, lk 100.
(11) Kersti Kaljulaidi avaldus eelarvekontrollikomisjoni 22. aprillil 2013. aastal korraldatud ühtse sisekontrolliraamistiku teemalisel kuulamisel.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0437.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0036.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0376.
(15) Kuna vastu on võetud poliitiline otsus jätta fraktsioonide töötajad arvutusest välja, vähendatakse töötajate arvu peasekretariaadi ametikohtade loetelus.
(16) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0498.

Õigusalane teave