Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2139(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0322/2016

Esitatud tekstid :

A8-0322/2016

Arutelud :

PV 21/11/2016 - 17
CRE 21/11/2016 - 17

Hääletused :

PV 22/11/2016 - 5.10
CRE 22/11/2016 - 5.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0437

Vastuvõetud tekstid
PDF 212kWORD 60k
Teisipäev, 22. november 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Arengukoostöö tulemuslikkuse suurendamine
P8_TA(2016)0437A8-0322/2016

Euroopa Parlamendi 22. novembri 2016. aasta resolutsioon arengukoostöö tulemuslikkuse suurendamise kohta (2016/2139(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO säästva arengu tippkohtumist ja ÜRO Peaassambleel 25. septembril 2015. aastal vastu võetud lõppdokumenti pealkirjaga „Muudame oma maailma: säästva arengu tegevuskava aastani 2030“ ning eelkõige selles esitatud säästva arengu 17. eesmärki, mille kohaselt ÜRO liikmesriigid võtavad kohustuse tugevdada tegevuskava rakendamisvahendeid ning elavdada säästva arengu ülemaailmset partnerlust(1),

–  võttes arvesse Addis Abeba tegevuskava – lõppdokumenti, mis võeti vastu arengu rahastamise kolmandal rahvusvahelisel konverentsil (Etioopia, Addis Abeba, 13.–16. juuli 2015) ning mille ÜRO Peaassamblee kiitis heaks oma 27. juuli 2015. aasta resolutsioonis 69/313(2),

–  võttes arvesse 2016. aasta arengukoostöö foorumil esitatud ÜRO peasekretäri aruannet „Rahvusvahelise arengukoostöö suundumused ja edusammud“ (E/2016/65)(3),

–  võttes arvesse abi tõhusust käsitlevat Pariisi deklaratsiooni (mis võeti vastu 2005. aastal abi tõhususe teemal peetud teisel kõrgetasemelisel foorumil), Accra tegevuskava (mis võeti vastu 2008. aastal abi tõhususe teemal peetud kolmandal kõrgetasemelisel foorumil Accras (Ghanas))(4) ning Busanis (Korea Vabariigis) 2011. aasta detsembris abi tõhususe teemal peetud neljandat kõrgetasemelist foorumit, mille tulemusena algatati tulemusliku arengukoostöö ülemaailmne partnerlus (GPEDC)(5),

–  võttes arvesse 10. aprilli 2010. aasta Dili deklaratsiooni, milles käsitletakse rahu kindlustamist ja riigi ülesehitamist, ning 30. novembri 2011. aasta abi tõhususe teemal peetud neljandal kõrgetasemelisel foorumil algatatud uut kokkulepet tegevuse kohta ebakindlates riikides,

–  võttes arvesse 2014. aasta aprillis Mexicos toimunud GPEDCi esimese kõrgetasemelise kohtumise kommünikeed(6),

–  võttes arvesse tulemusliku arengukoostöö ülemaailmse partnerluse teist kõrgetasemelist kohtumist, mis toimub Nairobis 28. novembrist 1. detsembrini 2016(7),

–  võttes arvesse OECD/UNDP 2014. aasta eduaruannet arengukoostöö tulemuslikumaks muutmise kohta(8),

–  võttes arvesse Siĕm Réabi kodanikuühiskonna organisatsioonide 2011. aasta konsensust kodanikuühiskonna organisatsioonide arengu tulemuslikkuse rahvusvahelise raamistiku kohta,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 208, milles vaesuse vähendamist ja kaotamist nimetatakse ELi arengupoliitika peamise eesmärgina ning nõutakse, et liit ja selle liikmesriigid täidavad neid kohustusi, mis nad on heaks kiitnud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ja teistes pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides, ning võtaksid arengukoostöö eesmärke arvesse sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid,

–  võttes arvesse 2005. aasta Euroopa arengukonsensust(9) ning kavatsusi leppida kokku uues konsensuses 2017. aastal,

–  võttes arvesse ELi tegevusjuhendit vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas(10),

–  võttes arvesse abi tulemuslikkuse tegevusraamistiku konsolideeritud teksti(11), mis põhineb nõukogu 17. novembri 2009. aasta järeldustel abi tõhusust käsitleva operatiivraamistiku kohta, nõukogu 14. juuni 2010. aasta järeldustel riikidevahelise tööjaotuse kohta ning 9. detsembri 2010. aasta nõukogu järeldustel läbipaistvuse ja vastastikuse aruandluse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 26. märtsi 2015. aasta töödokumenti „ELi rahvusvahelise koostöö ja arengu tulemuste raamistiku käivitamine“ (SWD(2015)0080) ning nõukogu 26. mai 2015. aasta järeldusi tulemuste raamistiku kohta(12),

–  võttes arvesse nõukogu 17. märtsi 2014. aasta järeldusi ELi ühise seisukoha kohta üleilmse tulemusliku arengukoostöö partnerluse esimeseks kõrgetasemeliseks kohtumiseks(13),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2015. aasta järeldusi uue vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmse partnerluse kohta pärast 2015. aastat(14),

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2016. aasta järeldusi ühise kavandamise tõhustamise kohta(15),

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2016. aasta järeldusi, mis käsitlevad 2016. aasta aruannet Euroopa Ülemkogule ELi arenguabi eesmärkide kohta(16),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 23. juuni 2015. aasta töödokumenti „2015. aasta ELi arenguabi rahastamise aruanne – ülevaade ELi ja tema liikmesriikide tehtud edusammudest“ (SWD(2015)0128),

–  võttes arvesse üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa“, mida esitles 2016. aasta juunis liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident(17),

–  võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni abi tõhusust käsitleva 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni järelmeetmete kohta(18),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni ELi eelarvest arenguriikidele antava toetuse tuleviku kohta(19),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni neljanda kõrgetasemelise abi tõhusust käsitleva foorumi kohta(20),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi arenguabi rahastajate tegevuse koordineerimise kohta(21),

–  võttes arvesse oma 19. mai 2015. aasta resolutsiooni arengu rahastamise kohta(22),

–  võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni erasektori ja arengu kohta(23),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2016. aasta resolutsiooni säästva arengu tegevuskava 2030 järelmeetmete ja läbivaatamise kohta(24),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Liidu 2015. aasta aruannet poliitikavaldkondade arengusidususe kohta(25),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A8-0322/2016),

A.  arvestades, et Pariisi deklaratsioonis ja Accra tegevuskavas sätestatud põhimõtted on jätkuvalt täies mahus kehtivad ning on tõestanud oma väärtust arenguabi kvaliteedi parandamises ning samuti kogunud doonorriikides arenguabile avalikkuse toetust;

B.  arvestades, et Monterrey konsensuses (2002), Rooma deklaratsioonis (2003), Pariisi deklaratsioonis (2005), Accra tegevuskavas (2008) ja Busani neljandal abi tõhususe teemalisel kõrgetasemelisel kohtumisel (2011) võetud kõrgetasemelised poliitilised kohustused järgivad kõik sama eesmärki – parandada ametliku arenguabi mõju maksimeerimise eesmärgil selle rakendamise, haldamise ja kasutamise kvaliteeti;

C.  arvestades, et abi tõhususe põhimõtted on kindlalt aidanud kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega seotud edasiminekule paljudes riikides, kuid edasiminek on ebaühtlane ja kõiki põhimõtteid ei ole igal ajal kõigis riikides kõigi arengukoostöös osaliste poolt täielikult rakendatud;

D.  arvestades, et ülemaailmne partnerlus saab täita tähtsat rolli säästva arengu tegevuskava aastani 2030 rakendamises ning säästva arengu eesmärkide saavutamises, nihutades keskpunkti abi tõhususe käsituselt, millega viidatakse traditsioonilisele avaliku sektori arenguabile, arengukoostöö tõhususe käsitusele;

E.  arvestades, et ametlik arenguabi võib mängida olulist rolli säästva arengu tegevuskava 2030 täitmisel, eelkõige madala sissetulekuga riikides ning äärmise vaesuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemisel, kui seda paremini suunatakse ning peetakse kinni sellistest tulemusliku arengukoostöö põhimõtetest nagu riigi demokraatlik isevastutus, kooskõlastatus, kohapealse võimekuse tõstmine, läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohuslus, keskendumine tulemustele ja kaasamine; rõhutab, et abi saamiseks tingimuste seadmisel tuleb järgida demokraatliku omavastutuse põhimõtet;

F.  arvestades, et tulemuslikult vaesusele lõpu tegemiseks ja säästva arengu eesmärkide edendamiseks vajatakse arenguabi ja -koostöö kõrval ka muid arengupoliitika vahendeid;

G.  tuletab meelde, et eelarvetoetusel on palju eeliseid, nt riigi vastutus, täpsem tulemuste analüüs, sidusam poliitika, parem abi prognoositavus ning elanikkonnale otseselt kasu toovate vahendite maksimaalne kasutamine;

H.  arvestades, et erasektor on muude arenguga tegelevate traditsiooniliste valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonide kõrval muutumas meie arengustrateegiate tegelikuks partneriks kaasava ja säästva arengu saavutamise valdkonnas;

I.  arvestades, et abi tõhususe jaoks on esmatähtis, et vastuvõtvad riigid rakendaksid paralleelselt kasvule suunatud majanduspoliitikat, viies selleks sisse turumajanduse mehhanismid, erakapitali kasutuselevõtu ja maareformid, ning avaksid oma turud järk-järgult ülemaailmsele konkurentsile;

J.  arvestades, et komisjoni uuringu kohaselt põhjustab abialaste jõupingutuste killustatus ELi jaoks 2–3 miljardi euroni küündivat lisakulu aastas;

K.  arvestades, et tulemusliku arengukoostöö ülemaailmne partnerlus (GPEDC) pakub välja kaasava foorumi, mille raames viiakse omavahel kokku ühtmoodi kõigi maade valitsused, kahe- ja mitmepoolsed organisatsioonid, kodanikuühiskond, parlamendid, ametiühingud ja erasektor;

L.  arvestades, et GPEDC keskendub arengukoostöös osaliste käitumisele ning nendevahelistele suhetele, arengupoliitikate ja -programmide tulemuslikule rakendamisele ning viimase aastakümne jooksul määratletud võtmetähtsusega põhimõtetest kinnipidamise progressi jälgimisele, et parandada kõigi arengukoostöös osalejate arenguteemaliste pingutuste tulemuslikkust; arvestades, et tuleb täpsustada selle seost säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamist jälgiva üleilmse arengustruktuuriga;

M.  arvestades, et sellistel riikidel nagu Hiina, Brasiilia, Türgi, Venemaa ja India on uute doonorriikidena ning arengualaste teadmiste ja tehnoloogia edastajatena järjest suurem tähtsus, sealhulgas tänu nende oma hiljutisele ja praegusele arengukogemusele; arvestades, et nende seotust traditsioonilisemate doonoritega üleilmsete avalike hüvede edendamisel ja nende osalust GPEDC kaasavas arengukoostöös on võimalik tõhustada;

N.  arvestades, et komisjonil on aktiivne roll GPEDC juhtkomitees ning üks selle kaasesimees on olnud ELi liikmesriigi Madalmaade kodanik; arvestades, et Saksamaa võtab selle kaasesimehe rolli üle;

O.  arvestades, et riigi isevastutus arengukoostöös nõuab doonorite tegevuse kooskõlastamist riiklike arengukavadega ning rahvusvaheliselt kokku lepitud säästva arengu eesmärkide ja sihtidega ning samuti siseriikliku osalusega, pidades silmas arengukavade ja -programmide ülesehitust ning rakendamise aruandekohuslust;

P.  arvestades, et abi annab topeltkasu, kui sellega ei rahastata mitte ainult arenguprojekte, vaid seda kulutatakse ka kohalikul tasandil kohalikele toodetele ja teenustele; arvestades, et seepärast on riigi süsteemide ja riigihangete süsteemide tugevdamine abi tõhususe puhul esmatähtis element kooskõlas Pariisi deklaratsiooniga abi tõhususe kohta ning esmatähtis ka head valitsemistava ja demokraatlikku vastutuse tugevdamiseks partnerriikides;

Q.  arvestades, et abiandjate koostatud arengukoostöö kavad ja tingimustega seotud abi, sealhulgas hangete osas, võib kajastada erinevaid poliitilisi huve, mis lähevad teinekord arengupoliitikaga vastuollu ning võivad nõrgendada omavastutust, arenguabi jätkusuutlikkust ja kooskõlastamise seniseid edusamme, mis ühtekokku võib põhjustada ebatõhusust ja suuremat sõltuvust; arvestades, et kohapealsel omavastutusel on kodanike jaoks tulemusliku arengu tagamisel suur tähtsus;

R.  arvestades, et nüüd kasutatakse arengukoostöö programmide saavutuste hindamiseks järjest rohkem tulemuste raamistikku, kuid arenguriikide täielik isevastutus ning nende raamistike kasutamine nendes riikides on jätkuv väljakutse;

S.  arvestades, et GPEDC järelevalvevoor näitas, et edasiminek riigi süsteemide kasutamisel on väike ning sidumata abi ei ole edenenud ning püsib endiselt 2010. aastal saavutatud 80 % tipptaseme juures;

T.  arvestades, et partnerriikide parlamendiliikmed, kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskonna esindajad väljendavad jätkuvalt rahulolematust selle üle, et neid ei kaasata arengukoostöö kavandamisse ja rakendamisse ega teavitata sellest piisavalt;

U.  arvestades, et arengu tulemuslikkust, st kõigi arengule, sealhulgas vaesuse vähendamisele suunatud vahendite ja ressursside tulemuslikku kasutamist, mõjutavad nii abi andvad kui ka seda saavad riigid, samuti tulemuslike ja reageerimisvõimeliste institutsioonide olemasolu, mõistlikud poliitikameetmed, kohalike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna kaasamine, õigusriigi põhimõtted, kaasav demokraatlik valitsemistava, mõjusad ja läbipaistvad järelmeetmed ja korruptsioonivastaste tagatiste olemasolu arenguriikides ning rahvusvahelisel tasandil liikuvate ebaseaduslike rahavoogude vastased kaitsemeetmed; arvestades, et GPEDC-l peaks olema suurem roll eespool nimetatud arengut määravate tegurite alase progressi hõlbustamisel ja edendamisel;

V.  arvestades, et abi killustatus on endiselt püsiv mureküsimus, mida põhjustab doonorite ja abiorganisatsioonide levik ning nende tegevuste ja projektide vähene kooskõlastamine;

W.  arvestades, et lõuna-lõuna suunaline koostöö suureneb jätkuvalt vaatamata tärganud turumajandusega riikide majanduskasvu aeglustumisele ja kaubahindade langemisele;

X.  arvestades, et arengumaastik muutub järjest mitmekesisemaks, sest üha rohkem vaeseid inimesi elab madala sissetulekuga riikide asemel keskmiste tuludega riikides; arvestades, et samal ajal on arengualaste väljakutsete olemus muutunud ja esile on kerkinud sellised uued ülemaailmsed väljakutsed nagu ränne, toiduga kindlustatus, rahu ja stabiilsus ning kliimamuutused;

1.  kutsub üles kõiki arengukoostöö osalisi üles lähtuma Pariisi ja Busani kohtumise vahel ja ajal võetud kohustustest ning tugevdama oma jõupingutusi, et muuta arengukoostöö võimalikult tulemuslikuks, et saavutada säästva arengu tegevuskava 2030 ambitsioonikad eesmärgid ja sihid, ning kasutada arenguks parimal viisil avaliku ja erasektori vahendeid;

2.  nõuab vaesuse kaotamiseks ja säästva arengu eesmärkide edendamiseks kõigi arengupoliitika abivahendite kasutamist; on seisukohal, et arengu rahastamise tulemuslikkust peaks hindama selle konkreetsete tulemuste ja arengupoliitikasse antud panuse põhjal;

3.  rõhutab ametliku arenguabi tähtsust arengu tulemuslikkuse tegevuskava täitmisel, vaesuse kaotamisel, ebavõrdsuse vähendamisel, peamiste avalike teenuste osutamisel ja hea valitsemistava toetamisel; toonitab, et ametlik arenguabi on muudest arengut soodustada võivatest abivoogudest paindlikum, prognoositavam ja vastutustundlikum;

4.  tuletab meelde, et tulemusliku arengukoostöö eeldus on piisav rahastamine; märgib, et enamik ametliku arenguabi andjaid ei ole täitnud kohustust eraldada 2015. aastaks arenguabiks 0,7 % oma kogurahvatulust, mistõttu arengumaadel on aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks jäänud saamata üle 2 triljoni USD;

5.  nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja tema liikmesriigid täidaksid oma pikaajalise kohustuse eraldada abiks 0,7 % kogurahvatulust, intensiivistaksid arenguabi andmist, sealhulgas ELi eelarve ja Euroopa Arengufondi kaudu, ning võtaksid vastu mõjusa tegevuskava nimetatud kohustuse läbipaistvaks, prognoositavaks ja vastutustundlikuks täitmiseks; hoiatab, et ametliku arenguabi kriteeriume ei tohi leevendada ega kasutada seda selliste kulude katmiseks, mis ei seondu vahetult arengumaade säästva arengu edendamisega;

6.  märgib murelikult, et alates 2015. aasta keskpaigast on ainult viis ELi liikmesriiki avaldanud Busani rakenduskavad; kutsub liikmesriike üles avaldama rakenduskavasid ja koostama aruanded oma jõupingutuste kohta enne GPEDC teist kõrgetasemelist kohtumist, mis toimub 28. novembrist 1. detsembrini 2016 Nairobis;

7.  kutsub üles koostama selle kohtumise lõppdokumenti nii, et selles selgelt käsitletaks ja jagataks diferentseeritud ülesandeid ja kohustusi arengukoostöös osalejatele ja institutsioonidele tegevuskava rakendamiseks ja põhimõtete kohaldamiseks, et tõhustada progressi ja hõlbustada tulevast koostööd;

8.  võtab teadmiseks Mehhiko ettepaneku lisada viies arengu tõhususe põhimõte „kedagi ei tohi kõrvale jätta“ tunnistab, kui tähtis on arengu tõhususe arengukava raames pöörata tugevalt tähelepanu vaestele, haavatavatele ja marginaliseeritud rühmadele, võttes nõuetekohaselt arvesse soolist võrdõiguslikkust ning ebakindlaid ja konfliktiolukordi; on seisukohal, et kuigi see põhimõte vastab säästva arengu tegevuskava 2030 üldisele filosoofiale ja peamisele kohustusele, peaks selle võimaliku lisamisega kaasnema tõsine arutelu ja operatiivkasutusse võtmise analüüsimine, eelkõige süvalaiendamise ja näitajate puhul;

9.  rõhutab vajadust seada GPEDC tugevalt säästva arengu tegevuskava 2030 ja Addis Abeba tegevuskava rakendamise raamidesse; leiab, et GPEDC saaks pakkuda lisandväärtust, kui selle töö oleks strateegiliselt kujundatud ja kavandatud kooskõlas ÜRO ECOSOC arengukoostöö foorumi, arengu rahastamise foorumi ja kõrgetasemelise poliitilise foorumi töö ja kalendriga;

10.  rõhutab, et GPEDC peaks mängima olulist rolli tulemuslikkuse põhimõtete järelevalve ja aruandluse tõenditel põhinevate aspektide osas, et saavutada säästva arengu eesmärgid ning toetada nende täielikumat rakendamist riikliku tasandi kõigi osalejate poolt; rõhutab vajadust, et GPEDC peaks tagama selgelt määratletud koostöökanalid teatud arengukoostöö osalistele, kes ei ole OECD doonorid, sealhulgas uued doonorid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kodanikuühiskonna organisatsioonid, eraisikutest filantroobid, finantsinstitutsioonid, erasektori ettevõtted ja ametiühingud; usub, et GPEDC juhtimiskord peaks peegeldama sidusrühmade erinevust;

11.  tuletab meelde, et 1 % majanduskasv Aafrikas on ametlikust arenguabist rohkem kui kaks korda suurem;

12.  usub, et GPEDC peaks täitma juhtrolli säästva arengu 17. eesmärgi eduka täitmise tagamisel selles osas, mis puudutab kontrolli ja aruandekohuslust, abi tulemuslikkuse tõstmist, arengu rahastamise kvaliteeti ja võimekuse suurendamist, makse, võla jätkusuutlikkust, erasektori mobiliseerimist ning selle vastutuse suurendamist jätkusuutliku arengu eest, läbipaistvust, poliitika sidusust, mitmeid sidusrühmi hõlmavaid partnerlusi ning arengumaade vahelise ja kolmepoolse koostöö probleeme;

13.  rõhutab tähtsat rolli, mida GPEDC peab säästva arengu eesmärgi näitaja 17.16.1 puhul täitma, eelkõige tõhusama ja kaasavamate mitut sidusrühma hõlmavate partnerluste loomiseks, et saavutada ja säilitada säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamine, sel eesmärgil mõõtes nende arengualaste edusammude kvaliteeti; tunneb heameelt 2016. aasta järelevalvevooru üle, märkides, et selle vooru läbiviimisel osalenud arengupartnerite arv on suurenenud, ning ootab huviga eduaruande avaldamist;

14.  julgustab GPEDC osalisi kaaluma sõltumatuma ning nõuetekohaselt mehitatud ja rahastatud alalise sekretariaadi loomist, lähtudes ühise toetusrühma tööst ning kutsub ELi liikmesriike ja partnerriike looma riiklikke teabekeskuseid;

15.  juhib tähelepanu, et Euroopa Parlamendil tuleks võimaldada täita täielikult oma tähtsat rolli kõigi ELi poliitikavaldkondade, sealhulgas arengupoliitika üle demokraatliku kontrolli teostamises, ning nõuab, et teda teavitataks korrapäraselt ja õigeaegselt komisjoni poolt GPEDC juhtkomitees võetud seisukohtadest;

16.  tervitab arengukoostöö kavandamise, rahastamismehhanismide, projektide ja abivoogude läbipaistvuse osas saavutatud edu, eelkõige rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatuse kontekstis, samuti ELi abi veebisaidi loomist, ning soovitab komisjonil teha lisapingutusi selle tagamiseks, et vastav teave jõuaks kõigi asjaomaste osapoolteni; märgib samas, et nendes küsimustes on veel palju teha, ning nõuab kõigilt doonoritelt koheseid energilisi samme, et muuta teave ja andmed kättesaadavamaks, ajakohasemaks ja võrreldavamaks; kutsub neid liikmesriike, kes ei ole veel rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatusse panustanud, seda tegema; palub komisjonil ja liikmesriikidel olemasolevaid andmeid kasutades ja ka partnerriike abistades edendada teabevahetust ja sellekohaseid häid tavasid;

17.  on seisukohal, et aruandekohusluse ja koostöö mõju suurendamiseks, eriti riikide tasandil, on väga tähtis järelevalve, läbivaatamine ja arengukoostöö saavutusi käsitlevate teadmiste jagamine; nõuab seepärast komisjonilt vähemalt iga 24 kuu järel aruandeid ELi ja liikmesriikide tegevuse ning Busani põhimõtete igakülgse elluviimise tegevuskavade kohta; kutsub ELi üles andma parterriikidele täiendavat abi nende logistilise ja haldusvõimekuse tõstmisel ja eelkõige statistikasüsteemide täiustamisel;

18.  tunneb heameelt OECD algatuste üle, mis võivad kaasa aidata ebaseaduslike rahavoogude vähendamisele, ning kutsub rahvusvahelist kogukonda üles suurendama üldiselt maksusüsteemide ja rahavoogude läbipaistvust; rõhutab tähtsat rolli ja vastutust, mida rahvusvahelised ettevõtted ja finantsasutused sellega seoses omavad;

19.  kutsub komisjoni ja ELi delegatsioone ning liikmesriikide asutusi teavitama rahvusparlamente ning nii palju kui võimalik kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning ka erasektori sidusrühmi ning kodanikuühiskonda, arenguabiga seotud kavandamisest ja finantskohustustest, avaldades riigipõhiseid arenguabikoostöö ülevaateid, mis peaksid pakkuma ülevaate strateegilistest dokumentidest, doonorite koordineerimisest, iga-aastastest tegevuskavadest ning käimasolevatest ja kavandatud programmidest ning projekti- ja hankekonkurssidest või muudest kasutatud rahastamismehhanismidest;

20.  kutsub toetust saavate riikide parlamente võtma vastu riiklikku arenguabi poliitikat, et parandada doonorite ning abi saavate riikide valitsuste, sealhulgas kohalike omavalitsuste aruandekohuslust, tõhustada avaliku sektori finantsjuhtimist ning kasutussuutlikkust, kaotada korruptsioon ja kõik abi raiskamise viisid, muuta maksusüsteemid tõhusaks ning parandada eelarvetoetuse saamise tingimusi ning pikas perspektiivis vähendada sõltuvust abist;

21.  peab tähtsaks edendada kõikide riikide osalust Addis Abeba maksualgatuses, et kahekordistada tehnilist abi 2020. aastaks ning tugevdada partnerriikide maksustamissuutlikkust;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma suhteid partnerriikide parlamentidega, eesmärgiga konstruktiivselt toetada mainitud poliitikameetmete väljatöötamist, täiendades neid jagatud vastutuse korraldustega; tunneb heameelt komisjoni jõupingutuste üle parandada siseriiklikku aruandekohuslust eelarveabi kontekstis, toetades riikide parlamentide ja kõrgeimate kontrollasutuste institutsioonilist suutlikkust;

23.  rõhutab kodanike, kohalike kogukondade, valitud rahvaesindajate, usuorganisatsioonide, kodanikuühiskonna organisatsioonide, teadusringkondade, ametiühingute ja erasektori osa arengus ning rõhutab, et kõiki neid osalisi tuleb tulemuslikkuse tegevuskava edendamise ja rakendamise eri tasanditel kaasata; on veendunud, et nende tulemuslik panus eeldab nende osalemist planeerimisel ja plaanide elluviimisel, vastutuse jagamist ja läbipaistvust, järelevalvet ja hindamist, ning et rahastajad peaksid nende osaliste kui programmide täitjate ja põhiteenuste pakkujatega koostööd tehes toimima kiiremini ja prognoositavamalt, selleks et tõepoolest kõige kaitsetumate elanikerühmadeni jõuda;

24.  rõhutab, et pikaajaline abi on võimalik vaid juhul, kui abisaajad on sellest sügavalt huvitatud ja ise protsesse juhivad; rõhutab, kui tähtis on ühine vastutus arengu tulemuste, sealhulgas Istanbuli põhimõtete elluviimise eest, ning tuletab meelde, et demokraatlik omavastutus eeldab tugevaid institutsioone, mis suudavad tagada kohalike osapoolte täiemahulise osalemise arenguprogrammide täitmisel, järelevalves ja hindamisel;

25.  toonitab, et tähtis on lasta kodanikuühiskonna organisatsioonidel toimida sõltumatute arengus osalejatena, pöörates erilist tähelepanu soodsa, kokkulepitud rahvusvaheliste õigustega haakuva keskkonna loomisele, mis maksimeerib selliste organisatsioonide poolt arengusse antava panuse; väljendab muret kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusruumi ahenemise pärast paljudes partnerriikides; palub komisjonil teha rahastamine sellistele organisatsioonidele kättesaadavamaks;

26.  tervitab ELi edasiminekut ja pühendumust ühise kavandamise alal; märgib, et ühine kavandamine peaks aitama vähendada abi killustatust ja tehingukulusid, suurendada vastastikust täiendavust parema tööjaotuse läbi ning tõhustada riigisisest ja vastastikust vastutust ja arengukoostöö prognoositavust, pakkudes seega selgeid eeliseid ELile ning samuti partnerriikidele; märgib, et ühine kavandamine toimib ELi arenguabi saavast 110-st partnerriigist 59-s; kutsub liikmes- ja partnerriike üles laiendama oma osalust ühises kavandamises, et kasutada selle eelised täielikult ära ja teha seda kõigis võimalikes riikides;

27.  tuletab meelde oma palvet(26) kodifitseerida ja tugevdada mehhanisme ja tavasid, et tagada arenguabi parem täiendavus ja tulemuslik koordineerimine ELi liikmesriikides ja institutsioonides, pakkudes selgeid ja rakendatavaid reegleid demokraatliku siseriikliku isevastutuse, harmoniseerimise jaoks, kooskõlastamisele riigi strateegiate ja süsteemidega, vahendite prognoositavusele, läbipaistvusele ja jagatud vastutusele; palub komisjoni teavitada selle palve järelmeetmete puudumisest ning sellega seotud alternatiivsetest meetmete võtmisest või võtmise kavatsusest;

28.  tuletab meelde, et EL ja tema liikmesriigid on lubanud loobuda abi tingimuslikkusest ja tunnistab, et selles osas on edu saavutatud; nõuab jätkuvaid pingutusi, et kõik arenguabi andjad üleilmsel tasandil kiiremini loobuksid abi tingimustega sidumisest, sealhulgas kiiresti areneva majandusega riikides; kutsub abiandjaid üles kasutama esmajärjekorras partnerriikide hankesüsteeme;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja uusi algatusi arengumaade vahelise ja kolmepoolse koostöö juhtprojektide edendamiseks, kaasates uusi abiandjaid ja teisi keskmiste tuludega riike ning lähtudes vajadusest lahendada ühist huvi pakkuvaid globaalprobleeme, laskmata seejuures silmast vaesuse kaotamise eesmärki; juhib tähelepanu vajadusele rakendada detsentraliseeritud koostöö täispotentsiaal arengu tulemuslikkuse tegevuskava edendamise teenistusse, kusjuures tuleb kasutada kõiki läbipaistvuse, tulemuslikkuse ja sidususe kaitsemeetmeid ning vältida rahvusvahelise abi edasist killustamist;

30.  rõhutab, et arenguabil võib olla suur tähtsus vaesuse vastu võitlemisel, ebavõrdsuse vähendamisel ning arengu edendamisel, eelkõige vähim arenenud riikides, enim puudust kannatavate ning haavatavate rühmade jaoks avalike teenuste kättesaadavuse otsustaval parandamisel, samuti teiste arengut soodustavate kriitilise tähtsusega süsteemsete tegurite mõju suurendamisel, näiteks Busani partnerlusdokumendis nimetatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, haridusvaldkonnas, tervishoiusüsteemide tugevdamisel, sealhulgas vaesusega seotud haiguste vastu võitlemisel, kui seda rakendatakse seadusliku, kaasava valitsemise kontekstis, mis põhineb õigusriigi põhimõtetel ja inimõiguste austamisel;

31.  rõhutab säästva arengu 16. eesmärgi tähtsust arengu üldise tulemuslikkuse jaoks ja hoiatab, et arenguabi ei saa tulemuslikult täita oma eesmärki, kui ei valitse rahu, ei austata inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, puudub erapooletu, tõhus ja sõltumatu kohtusüsteem ning rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalsed, keskkonna- ja tööõiguse normid ja kaitsemeetmed, mis tagaksid riigiasutuste ja ametiisikute aususe, kaasava ja esindava otsustusprotsessi kõigil tasanditel ning läbipaistvuse ja aruandekohustuse;

32.  tuletab meelde, et abisaavate riikide arenguabiga otseselt seotud või mitteseotud korruptsioon kujutab endast demokraatliku legitiimsuse tõsist rikkumist ning kahjustab doonorriikide avalikkuse toetust arenguabi andmiseks; tervitab seetõttu kõiki meetmeid, mis edendavad usaldusväärset finantsjuhtimist ning korruptsiooni lõplikku kaotamist, märkides samas, et paljude partnerriikide olukord hõlmab iseenesest teatud riskitaset;

33.  kutsub liikmesriike ja teisi doonoreid üles suurendama jõupingutusi ja personali, et paremini kontseptualiseerida tulemuslikkust ning süvaanalüüsi ebakindluse, konfliktijärgse olukorra ja konfliktiennetuse kontekstis, kus soovitud tulemusi ei saa alati mõõta arvudes ja tulemuste raamistikus;

34.  on kindlalt veendunud, et erasektor on säästva arengu eesmärkide täitmise ja arengu jaoks lisavahendite mobiliseerimise seisukohalt oluline partner; rõhutab, et erasektori kasvava tähtsuse tõttu arengukoostöös peavad erasektori osalised projektide kogu olelusringi kestel järgima arengutõhususe ja ettevõtjate vastutuse põhimõtteid; tunnustab mõningate erasektori osalejate püüdeid järgida oma ärimudeli kesksete komponentidena inimõiguste, sotsiaalse kaasamise ja säästvuse alaseid kohustusi ning nõuab sellise käsitluse muutmist üldkehtivaks; juhib tähelepanu sellele, et erasektor peab järgima rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, sotsiaalseid ja keskkonnanorme, ÜRO globaalset kokkulepet inimõiguste valdkonnas, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peamisi tööõigusnorme ning ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni; palub komisjonil tagada, et maksuparadiisides registreeritud ettevõtted ei saaks ametlikust arenguabist rahastatud projektides osaleda; toonitab seejuures, et partnerriikidel tuleb tugevdada ettevõtlust soodustavat keskkonda, mis hõlmab ka läbipaistvaid õigussüsteeme ja -raamistikke;

35.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, GPEDC teise kõrgetasemelise kohtumise võõrustajamaa Keenia parlamendile ja valitsusele, GPEDC ÜRO arenguprogrammi kaasesimeestele, OECD-le ning Parlamentidevahelisele Liidule.

(1) http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E
(2) http://www.un.org/esa/ffd/wp-content/uploads/2015/08/AAAA_Outcome.pdf
(3) https://documents-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N16/132/05/PDF/N1613205.pdf?OpenElement
(4) http://www.oecd.org/dac/effectiveness/34428351.pdf
(5) http://www.oecd.org/dac/effectiveness/49650173.pdf
(6) http://effectivecooperation.org/2014/03/draft-communique-for-the-first-high-level-meeting-of-the-global-partnership/
(7) http://effectivecooperation.org/events/2016-high-level-meeting/
(8) http://effectivecooperation.org/wp-content/uploads/2016/05/4314021e.pdf
(9) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(10) Nõukogu järeldused 9558/07, 15.5.2007.
(11) Nõukogu dokument 18239/10.
(12) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9145-2015-INIT/et/pdf
(13) http://www.consilium.europa.eu/en/workarea/downloadasset.aspx?id=15603
(14) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9241-2015-INIT/et/pdf
(15) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8831-2016-INIT/et/pdf
(16) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8822-2016-INIT/et/pdf
(17) Nõukogu dokument 10715/16
(18) ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 100.
(19) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 38.
(20) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 80.
(21) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0558.
(22) ELT C 353, 27.9.2016, lk 2.
(23) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0137.
(24) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0224.
(25) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0246.
(26) 11. detsembril 2013. aastal vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0558.

Õigusalane teave