Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2959(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1226/2016

Esitatud tekstid :

B8-1226/2016

Arutelud :

PV 21/11/2016 - 14
CRE 21/11/2016 - 14

Hääletused :

Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0439

Vastuvõetud tekstid
PDF 183kWORD 54k
Kolmapäev, 23. november 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Basel III vormistamine
P8_TA(2016)0439B8-1226/2016

Euroopa Parlamendi 23. novembri 2016. aasta resolutsioon Basel III viimistlemise kohta (2016/2959(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse G20 tippkohtumiste kriisijärgseid järeldusi,

–  võttes arvesse G20 riikide rahandusministrite ja keskpankade juhtide 27. veebruari 2016. aasta kommünikeed,

–  võttes arvesse G20 riikide rahandusministrite ja keskpankade juhtide 14.–15. aprilli 2016. aasta kommünikeed,

–  võttes arvesse G20 riikide rahandusministrite ja keskpankade juhtide 23.–24. juuli 2016. aasta kommünikeed,

–  võttes arvesse G20 juhtide 4.–5. septembri 2016. aasta kommünikeed,

–  võttes arvesse Baseli pangajärelevalve komitee (edaspidi „Baseli komitee“) aruandeid G20 juhtidele kokkulepitud reformikava elluviimise seisu kohta ja eriti Baseli komitee 2015. aasta novembri aruannet G20 juhtidele kriisijärgsete reformide lõpuleviimise seisu kohta („Finalising post-crisis reforms: an update“)(1),

–  võttes arvesse Baseli komitee 6. aprilli 2016. aasta konsultatsioonidokumenti Basel III finantsvõimenduse määra raamistiku muutmise kohta, 24. märtsi 2016. aasta konsultatsioonidokumenti krediidiriskiga kaalutud varade varieeruvuse vähendamise ja sisemudelil põhinevate meetodite kasutamisega seotud piirangute kohta ning 10. detsembri 2015. aasta konsultatsioonidokumenti krediidiriski suhtes kohaldatava standardmeetodi läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse Baseli komitee 2016. aasta oktoobri aruteludokumenti ja konsultatsioonidokumenti raamatupidamislike eraldiste regulatiivse käsitlemise kohta,

–  võttes arvesse Baseli komitee 2016. aasta oktoobri standardit kogu kahjumikatmisvõime kohta ning Basel III kohase kapitali määratluse standardi muutmist(2),

–  võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2016. aasta juuli seiredokumenti varipanganduse kohta ELis („EU Shadow Banking Monitor“),

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) poolt läbi viidud stressitestide tulemusi, mis avaldati 29. juulil 2016,

–  võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2016. aasta järeldusi kriisijärgsete Baseli reformide lõpuleviimise kohta(3),

–  võttes arvesse IMFi 2016. aasta aruannet ülemaailmse finantsstabiilsuse kohta,

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2016. aasta resolutsiooni pangandusliidu ja seda käsitleva 2015. aasta aruande kohta(4),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas(5),

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta rahvusvaheliste finants-, rahandus- ja reguleerivate asutuste ja organite raamistikus(6),

–  võttes arvesse parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni jaoks koostatud uuringut Euroopa Liidu rolli kohta rahvusvahelistel majandusfoorumitel (5. uuring: Baseli komitee) („The European Union’s role in International Economic Fora, Paper 5: The BCBS“),

–  võttes arvesse arvamuste vahetust Baseli komitee peasekretäri Bill Coeni, ühtse järelevalvemehhanismi nõukogu esimehe Danièle Nouy’, EBA eesistuja Andrea Enria ning Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskisega Basel III viimistlemise / Basel IV kohta,

–  võttes arvesse komisjoni avaldust krediidiriski suhtes kohaldatava standardmeetodi läbivaatamise kohta Baseli komitee poolt ning sellele järgnenud arvamuste vahetust komisjoni asepresident Kataineniga 6. juulil 2016,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Basel III viimistlemise kohta (O-000136/2016 – B8-1810/2016),

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et vastupanuvõimeline ja hästi kapitaliseeritud pangandussüsteem on finantsstabiilsuse säilitamise eeltingimus, mis võimaldab reaalmajandusel saada kogu majandustsükli jooksul vajalikke laene ning toetab majanduskasvu;

B.  arvestades, et G20 juhid leppisid finantskriisi järel kokku põhjalikus reformikavas eesmärgiga tugevdada rahvusvaheliste pankade regulatiivseid standardeid, sh suurendades usaldatavusnõudeid;

C.  arvestades, et Baseli komitee töötab välja usaldatavusnõuete rahvusvaheliselt kokku lepitud miinimumstandardeid suurtele rahvusvaheliselt tegutsevatele pankadele; arvestades, et Baseli komitee jälgib ja kontrollib nende ülemaailmsete standardite rakendamist ja esitab G20-le aruandeid; arvestades, et komitee suunised on oluline vahend õigusliku killustatuse ärahoidmiseks kogu maailmas;

D.  arvestades, et Euroopa Liit võttis rahvusvaheliselt kokku lepitud standardid kasutusele kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi raames, kuid kohandas neid vastavalt reaalsetele rahastamisvajadustele ELis, nt VKEde toetamise osas ning võimaldades teataval määral paindlikkust; arvestades, et ELis on otsustatud, et neid standardeid kohaldatakse kõigile pankadele, mitte ainult kõige suurematele rahvusvaheliselt tegutsevatele pankadele, aga mõnes ELi-välises jurisdiktsioonis kohaldatakse osasid standardeid ainult kõige suurematele pankadele; arvestades, et oluline on saavutada edasiminek rahvusvaheliselt võrdsete tingimuste saavutamiseks; arvestades, et komisjonilt oodatakse seadusandliku ettepaneku esitamist kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi läbivaatamiseks, et rakendada kokkulepitud muudatusi Baselis raamistikus;

E.  arvestades, et pankade usaldatavusnõuded on seotud muude regulatiivsete nõuetega (nagu kogu kahjumikatmisvõime ja tuletisinstrumentide kohustuslik keskne kliirimine) ning täiendavad neid nõudeid; arvestades, et ELi pangandussektorit reguleerivat õigusraamistikku on viimastel aastatel märkimisväärselt parandatud, eriti pangandusliidu loomise kaudu;

F.  arvestades, et usaldusväärne raamistik finantsstabiilsuse ja majanduskasvu saavutamiseks peaks olema laiaulatuslik ja tasakaalustatud, et see hõlmaks dünaamilisi järelevalvetavasid ega keskenduks ainult peamiselt kvantitatiivsed aspekte puudutavale staatilisele reguleerimisele;

G.  arvestades, et andmetest on näha väga suured erinevused varasemates riskikaaludes ja strateegilise riskide modelleerimises pankade kapitalinõuete vähendamise eesmärgil ning raskused, millega riikide järelevalveasutused sisemudelite hindamisel kokku puutusid, mis aitas kaasa finantskriisi tekkimisele;

H.  arvestades, et usaldatavusnõuete rakendamine panganduses kasutatavate eri ärimudelite suhtes võib olla ulatuselt ja keerukuselt väga erinev, mistõttu on ühetaoline lähenemisviis ebaefektiivne ja ebaproportsionaalselt koormav, eriti paljude väiksemate, siseturule keskendunud, vähem keerukate ja omavahel vähem seotud pankade ning neid reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste jaoks; seetõttu on vajalik asjakohane proportsionaalsuse ja paindlikkuse määr;

I.  arvestades, et Baseli komitees on praegu arutlusel pankade usaldatavusnõuete raamistiku täiendav muutmine krediidiriski ja operatsiooniriski osas; arvestades, et nende reformide puhul keskendutakse krediidiriski suhtes kohaldatava standardmeetodi riskitundlikkuse ja stabiilsuse tugevdamisele, täiendavatele piirangutele sisemudelitel põhinevate meetodite osas ning finantsvõimenduse määra väljakujundamise lõpuleviimisele ning standardmeetodil põhinevale võimalikule kapitali alammäärale;

J.  arvestades, et enamik USA finantsasutusi kasutab krediidiriski hindamiseks standardmeetodit, kuid paljud ELi suured ja keskmise suurusega pangad tuginevad sisemudelitele;

K.  arvestades, et standardmeetodi asjakohane muutmine ja proportsionaalsuse põhimõtte austamine on kõige olulisemad tegurid, mille abil saab teha Baseli komitee standardi sobivaks väikestele pankadele, kes seda peamiselt kasutavad;

L.  arvestades, et G20 on märkinud, et standardite praegune muutmine ei tohiks tuua kaasa üldiste kapitalinõuete märkimisväärset kasvu, ning liikmesriigid kordasid seda seisukohta majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil 2016. aasta juulis;

M.  arvestades, et reguleerivad asutused teevad nüüd Euroopa pankades süsteemselt ja korrapäraselt stressiteste ning selliste testide tulemused tehakse avalikult kättesaadavaks;

N.  arvestades, et ELi-väliste jurisdiktsioonide, nt Jaapani esindajad on väljendanud muret selle pärast, et uute standarditega kaasneb suurenev surve suurendada kapitali ja kanda nõuete täitmisega seotud suuremaid kulusid;

O.  arvestades, et Baseli komitee otsustel ei ole õigusjõudu ning need tuleb ELis jõustumiseks seadusandliku tavamenetluse teel üle võtta; arvestades, et mitte kõik riikide pädevad asutused ei ole Baseli komitee liikmed ning EKP ja ühtne järelevalvemehhanism on komitee täisliikmed ning komisjon ja EBA on esindatud vaatlejatena;

1.  toonitab pankade usaldatavusnõuete osas usaldusväärsete ülemaailmsete standardite ja põhimõtete tähtsust ning väljendab heameelt Baseli komitee poolt selles valdkonnas kriisi järel tehtud töö üle;

2.  kinnitab veel kord, et pangad peavad olema hästi kapitaliseeritud, et toetada reaalmajandust, vähendada süsteemset riski ja hoida ära kriisi ajal kogetud ulatusliku pankade päästmise kordumine; toonitab, et varipanganduse sektor vajab asjakohast reguleerimist, et tagada aus konkurents ja finantsstabiilsus;

3.  toonitab, et erinevalt muudest jurisdiktsioonidest on pankadel Euroopa majanduse rahastamisel keskne roll ning nad jäävad tõenäoliselt kodumajapidamiste ja ettevõtjate, eriti VKEde peamiseks rahastamisallikaks; toonitab, et ELi õigusaktides on alati püütud seda kajastada (nt kasutades VKEsid toetavat tegurit) ning seda tuleks jätkuvalt teha (nt toetava teguri pikendamise ja laiendamise abil); tunnistab siiski Euroopa majanduse rahastamise allikate mitmekesistamise tähtsust ning väljendab sellega seoses heameelt kapitaliturgude liidu raames tehtava töö üle;

4.  võtab teadmiseks Baseli komitee jätkuva töö Basel III raamistiku viimistlemisel, et suurendada riskiga kaalutud kapitali raamistiku lihtsust, võrreldavust ja ühilduvust ning vähendada liigseid erinevusi riskiga kaalutud varade osas ning kohaldada samade riskide suhtes samu eeskirju; toonitab, et Baseli komitee arutelude legitiimsuse ja omaksvõtmise edendamiseks on vaja suuremat läbipaistvust ja aruandekohuslust; väljendab heameelt Baseli komitee peasekretäri esinemise üle majandus- ja rahanduskomisjonis ja julgustab pidama edasist dialoogi;

5.  toonitab, et tehtavate muudatuste puhul tuleks pidada kinni keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühma väljendatud põhimõttest mitte suurendada märkimisväärselt üldisi kapitalinõudeid, tugevdades seejuures Euroopa pankade üldist finantsseisundit;

6.  toonitab, et teine ja sama oluline põhimõte, millest muudatuste tegemisel kinni tuleb pidada, on võrdsete tingimuste edendamine ülemaailmsel tasandil, vähendades – mitte süvendades – jurisdiktsioonide ja pangandusmudelite vahelisi erinevusi ning mitte kahjustades põhjendamatult ELi pangandusmudelit;

7.  tunneb muret, et Baseli komitee viimasel ajal esitatud kavandite esmane alalüüs näitab, et reformipakett ei pruugi olla praeguses etapis nende kahe eespool nimetatud põhimõttega kooskõlas; kutsub Baseli komiteed üles oma ettepanekuid sellele vastavalt muutma ning palub EKP-l ja ühtsel järelevalvemehhanismil tagada uue standardi viimistlemisel ja järelevalves nende põhimõtete järgmine;

8.  toonitab, et selline lähenemine oleks oluline uue standardi järjepideva rakendamise tagamiseks Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja poolt;

9.  tuletab meelde proportsionaalsuse põhimõtte tähtsust, mida tuleb hinnata mitte ainult seoses reguleeritavate asutuste suurusega, vaid mis tagab ka iga sidusrühma jaoks õiglase tasakaalu reguleerimise kulude ja tulude vahel;

10.  nõuab reguleerivate asutuste vahelist arutelu ja parimate tavade vahetamist seoses proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisega ELi ja rahvusvahelisel tasandil;

11.  palub Baseli komiteel hinnata enne standardi komitees vastuvõtmist hoolikalt ja põhjalikult uute reformide kvalitatiivset ja kvantitatiivset mõju, võttes arvesse nende mõju eri jurisdiktsioonidele ja eri pangandusmudelitele; on seisukohal, et selles hinnangus tuleks arvestada ka komitee poolt varem soovitatud reforme; kutsub Baseli komiteed üles tegema vajalikke kohandusi, kui analüüsi käigus ilmneb tasakaalustamatus;

12.  tuletab meelde riskipõhise reguleerimise käsituse tähtsust, nii et samade riskide puhul kohaldataks samu eeskirju, ning toonitab seejuures vajadust vähendada õigusliku arbitraaži ulatust ning liigseid erinevusi riskiga kaalutud varade osas; kutsub Baseli komiteed üles säilitama usaldatavusnõuete riskitundlikkus, tagades muu hulgas selle, et standardmeetodi ja sisereitingutel põhineva meetodi kohaldamisala muutmisega kõrvaldatakse õigusliku arbitraaži oht ning arvestatakse rahastamise eri liikide, nt kinnisvaralaenude, taristu rahastamise ja eriotstarbeliste laenude spetsiifikat ning hoidutakse ebaproportsionaalse mõju avaldamisest reaalmajandusele; väljendab sellega seoses muret soovitatud alammäärade võimaliku mõju pärast reaalmajandusele;

13.  kutsub komisjoni üles hindama hoolikalt ja põhjalikult hiljutiste ja uute reformide kvalitatiivset ja kvantitatiivset mõju muu hulgas reaalmajanduse rahastamisele Euroopas ning kavandatud uutele Euroopa seadusandlikele projektidele, nt kapitaliturgude liidule; kutsub komisjoni üles kasutama arvamuse esitamise üleskutse ja finantsteenuste reguleerimise esimese ülevaatliku hindamisega (mis peaks toimuma 2016. aasta lõpus) tehtud töö põhjal saadud järeldusi; kutsub komisjoni üles tagama, et Baseli komitee uued ettepanekud ega nende rakendamine ei oleks nende algatustega vastuolus; toonitab, et see hinnang ei tohiks kahjustada seadusandluse valdkonnas siiani saavutatut ning selles ei tohiks näha üleskutset dereguleerimisele;

14.  nõuab, et tuletisinstrumentide kohustusliku keskse kliirimise nõuet võetaks finantsvõimenduse määra kehtestamisel täies ulatuses arvesse, millega ergutatakse keskse kliirimise kasutamist;

15.  tuletab meelde, et asjakohaselt tuleb arvesse võtta Euroopa pangandusmudelite spetsiifikat, turge, kus pangad tegutsevad, asutuste eri suurusi ja erinevaid riskiprofiile nii mõjuhinnangute kui ka standardite kalibreerimise osas, et säilitada Euroopa pangandussektoris vajalik mitmekesisus ja pidada kinni proportsionaalsuse põhimõttest; kutsub komisjoni üles võtma kõiki neid põhimõtteid arvesse rakendamisala määramisel ja Baseli komitee ettepanekute ELi õigusse ülevõtmisel;

16.  toonitab Euroopa ja riikide pangandusjärelevalve asutuste keskset rolli järelevalvealase ühtsuse tagamisel ELis, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja eeskirjade asjakohasust eri pangandusmudelite jaoks; toonitab, et oluline on usaldusväärne ja võrreldav teave järelevalve alla kuuluvate asutuste olukorra kohta, et seda tööd oleks võimalik teha mõjusalt ja usaldusväärselt; toonitab, et säilitada tuleks sisemudelite kasutamise õigus; kutsub ühtset järelevalvemehhanismi ja EBAt üles jätkama järelevalvetööd, et tagada sisemudelite järjepidev rakendamine ja mudelite suutlikkus kajastada asjakohaselt pankade ärimudelitega seonduvaid riske, täiustada lähenemist selliselt, et vead parandatakse ja vajaduse korral tehakse ettepanekud muudatuste tegemiseks;

17.  tuletab meelde pankade usaldatavusnõuete koosmõju muude oluliste pangandusstandarditega, nagu kogu kahjumikatmisvõime standardi kehtestamine ELis ja selle ühtlustamine omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kohaselt ning rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi 9 kohaldamisega lähitulevikus ning pangandusliidu raamistikuga; toonitab seetõttu, et usaldatavusnõuete reformimise kaalumisel tuleks võtta arvesse kõiki neid eri elemente ning nende vastavat mõju ja koosmõju;

18.  tuletab meelde, et mitu suurt ELi panka on maksnud viimastel aastatel aktsionäridele dividende, olles ise endiselt märkimisväärselt alakapitaliseeritud ja ilma et nad oleksid korrastanud järjepidevalt oma bilanssi;

19.  kutsub komisjoni üles lugema esmatähtsaks tööd väikestele pankadele suunatud meetmetega (small banking box) kõige vähem riskantsete pangandusmudelite leidmiseks ning laiendama seda tööd sellise tulevase õigusraamistiku teostatavuse hindamisele, mis sisaldab vähem keerulisi, asjakohasemaid ning proportsionaalsemaid usaldatavusnõudeid, mis on spetsiaalselt kohandatud eri liiki pangandusmudelitele;

20.  peab oluliseks komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Pangandusjärelevalve osalemist Baseli komitee tegevuses ning läbipaistva ning ulatusliku ajakohase teabe andmist Baseli komitee aruteludes toimuvatest arengutest; nõuab sellele rollile suuremat nähtavust majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungitel ja suuremat aruandekohuslust Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ees ja seda, et aruteludes osalevad ELi esindajad annaksid selle kohta korrapäraselt aru;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) http://www.bis.org/bcbs/publ/d344.pdf
(2) https://www.bis.org/bcbs/publ/d387.htm
(3) http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/07/12-conclusions-banking-reform/
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0093.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0006.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0108.

Õigusalane teave