Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2885(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1227/2016

Esitatud tekstid :

B8-1227/2016

Arutelud :

PV 24/11/2016 - 12
CRE 24/11/2016 - 12

Hääletused :

PV 01/12/2016 - 6.25
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0480

Vastuvõetud tekstid
PDF 189kWORD 56k
Neljapäev, 1. detsember 2016 - Brüssel Lõplik väljaanne
Energia kättesaadavus arengumaades
P8_TA(2016)0480B8-1227/2016

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2016. aasta resolutsioon energia kättesaadavuse kohta arenguriikides (2016/2885(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse säästva arengu eesmärke, eelkõige seitsmendat eesmärki energia kättesaadavuse kohta, 12. eesmärki säästva tootmise ja tarbimise ja 13. eesmärki kliimamuutuste kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 2011. aasta algatust „Säästev energia kõigi jaoks“ (SE4ALL),

–  võttes arvesse komisjoni 2012. aastal käivitatud algatust „Energia arengu soodustamiseks“, mille sihiks on anda 2030. aastaks veel 500 miljonile arenguriikide elanikule juurdepääs säästvale energiale,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu (ELi) toimimise lepingu artiklit 208, milles on sätestatud, et ELi arengupoliitika põhieesmärk on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 191 ja ELi kliimapoliitikat,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(1), eelkõige selle I lisa, mis hõlmab sätteid säästva energia kohta geograafilistes programmides, ja II lisa, mis hõlmab sätteid säästva energia komponendi kohta üleilmsete avalike hüvede ja probleemide alases temaatilises programmis,

–  võttes arvesse arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi (EAF) asjaomaseid programmitöö dokumente, sealhulgas riiklikke soovituskavasid, mis hõlmavad energia sihtvaldkonda, samuti iga-aastaseid tegevuskavasid nende riiklike soovituskavade rakendamiseks,

–  võttes arvesse 2014. aasta Aafrika puhta energia koridori algatust, millega tahetakse Aafrikas kiirendada taastuvenergia kasutuselevõtmist ning piirata CO2 heidet ja sõltuvust imporditud fossiilkütustest;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi koostatud arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi asjaomaste programmitöö dokumentide analüüsi enne nende heakskiitmist rahastamisvahendi ja EAFi komiteedes,

–  võttes arvesse 2015. aasta detsembris Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsi ning Pariisi kokkuleppe kui läbi aegade esimese üldise ja õiguslikult siduva ülemaailmse kliimakokkuleppe vastuvõtmist,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 22. konverentsi, mis toimus 7.–18. novembril 2016. aastal Marrakechis,

–  võttes arvesse 21. septembril 2016. aastal ÜRO Peaassamblee istungjärgu raames New Yorgis toimunud kõrgetasemelist kohtumist, kus käsitleti taastuvenergia algatust ja ELi – Aafrika Liidu partnerlust ning mida juhatasid Aafrika Liidu president Idriss Déby, Guinea Vabariigi president Alpha Condé, Aafrika Liidu komisjoni president Nkosazana Dlamini-Zuma, Aafrika Arengupanga president Akinwumi Adesina ja millest võtsid osa Euroopa Liidu esindajatena Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi peadirektor Stefano Manservisi ning energeetika ja kliimamuutuste üksuse C6 asejuhataja Felice Zaccheo ning Prantsusmaa keskkonna-, säästva arengu ja energeetikaminister Ségolène Royal,

–  võttes arvesse Maailma Tammide Komisjoni 16. novembri 2000. aasta aruannet pealkirjaga „Uus otsuste tegemise raamistik“,

–  võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni arenguriikide tammiinfrastruktuuride tugevdamise rahastamise kohta(2), 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni ELi arengukoostöö kohta, millega toetatakse eesmärki muuta energia 2030. aastaks üldkättesaadavaks(3), ja 12. juuni 2012. aasta resolutsiooni energiapoliitika alase koostöö kohta ELi välispartneritega: strateegiline lähenemisviis kindla, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise energiavarustuse tagamisele(4),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 6. oktoobri 2015. aasta eriaruannet nr 15/2015 AKV‑ELi energiarahastu toetuse kohta taastuvenergiale Ida‑Aafrikas,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust energia kättesaadavuse kohta arengumaades (O-000134/2016 – B8-1809/2016),

–  võttes arvesse arengukomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et kestlik juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele ja turvalisele energiale on otsustavalt tähtis selliseid inimeste põhivajaduste rahuldamiseks nagu puhta vee kättesaadavus, kanalisatsioon, ohutu ja turvaline keskkond, tervishoid, küte ja haridus, on praktiliselt igasuguse majandustegevuse aluseks ja on üks peamisi arengu tõukejõude; arvestades, et energia kättesaadavusel on ka julgeoleku- ja geopoliitilised aspektid ning et energeetikaküsimused võivad viia konfliktideni;

B.  arvestades, et 1,2 miljardil inimesel puudub juurdepääs elektrienergiale ja veelgi enamate jaoks on see juurdepääs ebakindel; arvestades, et pooled neist inimestest, kellele elektrienergia ei ole kättesaadav, elavad Aafrikas; arvestades, et nende arv kasvab, kuna selle maailmajao rahvaarv kasvab kiiremini kui energia kättesaadavus;

C.  arvestades, et elektrienergia kättesaadavuse osas on olukord kõige halvem Sahara-taguses Aafrikas, kuid selle piirkonna energeetikasektori arenemise tõttu võib juhtuda, et aastaks 2040 tarbib Sahara-tagune Aafrika niisama palju elektrienergiat, nagu 2010. aastal tarbisid India ja Ladina-Ameerika kokku;

D.  arvestades, et üle 70 % kogu Aafrika energiatarbimisest annavad taastuvad energiaallikad, mis aga tähendab pea eranditult traditsioonilist biomassi kasutamist; arvestades, et endiselt on väga palju võimalusi kasutada muid allikaid, eeskätt tuule- ja päikeseenergiat;

E.  arvestades, et Aafrika rahvastiku arengutendentsid mõjutavad tugevalt vajadust põllumaa järele ning küttepuude nõudlust;

F.  arvestades, et ligi 20 % kõigist CO2 heitkogustest põhjustab maailma metsade raadamine ning et ulatuslik traditsioonilise biomassi kasutamine ja ebatõhusad köögipliidid ohustavad paljudes Aafrika piirkondades metsa- ja võsaalasid;

G.  arvestades, et 2,3 miljardit inimest kasutab toiduvalmistamisel traditsioonilist biomassi, näiteks puusütt, ning et tihtipeale kahjustab see tõsiselt nende tervist ja keskkonda; arvestades, et enamik sellise kütte kasutamisega seotud raskustest, sealhulgas küttepuude varumine langeb naiste õlgadele ning et see võib palju aega võtta ja neid ohtu seada; arvestades, et täiustatud köögipliidid aitavad valmistada toitu väiksema aja- ja jõukuluga;

H.  arvestades, et Aafrikal on kõigist maailmajagudest suurim taastuvenergia potentsiaal ning samas on ta elektrifitseerimise osas kõige rohkem maha jäänud;

I.  arvestades, et kütteostuvõimetust kohtab kõige enam maapiirkondades, kuid energia kättesaadavuse tagamine kiiresti kasvavate linnade laieneval territooriumil on samuti väga tõsine probleem geograafiliste tingimuste, ühenduvuse ja taristute puudumise tõttu, ning arvestades, et Aafrika vaeseimad riigid maksavad energia eest kõige rohkem;

J.  arvestades, et ülioluline on edasi arendada maapiirkondade tärkavaid elektrifitseerimisturge seni, kuni need saavutavad küpsuse ja isetasuvuse, ning toetada jätkuvalt programme, mis keskenduvad taastuvatele, energiatõhusatele, väikesemahulistele ja detsentraliseeritud energialahendustele;

K.  arvestades, et kütteostuvõimetusel on ka sooline mõõde; arvestades, et kütteostuvõimetuse tagajärjed on rängemad just naiste jaoks;

L.  arvestades, et seitsmes üldine säästva arengu eesmärk on tagada 2030. aastaks kõigile taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia; arvestades, et kliimameetmete alaste kohustuste täitmine eeldab ka jõulisi ja mõistlikke pingutusi energia valdkonnas, ning et seetõttu tuleb Aafrikal ületada kahesugused raskused – tuleb järsult parandada kodanike juurdepääsu peamistele energiateenustele ning samas täita ka kliimakokkuleppest tulenevad kohustused;

M.  arvestades, et ÜRO Keskkonnaprogrammi aruande „Üleilmsed suundumused taastuvenergiasse investeerimisel 2016“ kohaselt investeeriti maailmas 2015. aastal uutesse taastuvenergia tootmisvõimsustesse üle kahe korra rohkem kui söe- ja gaasielektrijaamadesse; arvestades, et 2015. aastal domineerisid taastuvenergia turul tuule- ja päikeseenergia; ning arvestades, et 2015. aastal investeeriti arenguriikides taastuvenergiasse esmakordselt rohkem kui arenenud riikides;

N.  arvestades, et Maailma Tammide Komisjoni 16. novembri 2000. aasta aruandes järeldatakse, et sellal kui suurte tammide abil ei ole suudetud toota elektrit, varuda vett või leevendada üleujutuskahjusid sellises ulatuses nagu varem loodeti, on nendega kaasnenud hiiglaslikud sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed ning püüded neid tagajärgi leevendada on suuresti jäänud edutuks;

O.  arvestades, et energia üldkättesaadavaks muutmise eesmärk on tihedalt seotud eesmärgiga saavutada õiglus kliimaküsimustes (nn kliimaõiglus);

P.  arvestades, et inimkeskse käsitluseni jõudmiseks ühendab kliimaõiglus endas inimõiguste ja arengu küsimused, selle raames kaitstakse kõige haavatavamate inimeste õigusi ning jaotatakse kliimamuutustest ja nende mõjudest tingitud kahjud ja kasud ausalt ja õiglaselt;

Q.  arvestades, et kliimamuutustega seotud rahastamisvoogude ja tehnosiirde ebaühtlus võib vähendada Aafrika riigipeade soovi arendada oma mandri industrialiseerimiskavade täitmiseks taastuvenergiat;

R.  arvestades, et Pariisi kokkuleppes rõhutatakse vajadust edendada arenguriikides ja eriti Aafrikas säästva energia üldkättesaadavust, arendades selleks energilisemalt taastuvenergiat;

S.  arvestades, et on arvukalt tõendeid ja laialdane üksmeel selle osas, et taastuvenergia väikesemahuline detsentraliseeritud tootmine, kohalikud võrgustikud ja võrguvälised lahendused on sageli kõige tõhusamad ning et sellised lahendused annavad üldisesse arengusse enamasti suurima panuse ja aitavad kõige paremini vältida või vähendada kahjulikku keskkonnamõju;

T.  arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahendi määruses ning arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi programmides rõhutatakse kohaliku taastuvenergiatootmise tähtsust ning et energiavaldkonna projektid tuleks koostada nii, et need kajastaksid arusaama detsentraliseeritud taastuvenergiatootmise eelistest;

U.  arvestades, et ELi energiavaldkonna arenguabi on järsult suurenenud ja 2014.–2020. aastaks kavandatakse selle valdkonna kulutuste kasvu 3,5 miljardi euroni; arvestades, et 30 riiklikku soovituskava, millest pooled on koostatud Aafrika riikide jaoks, hõlmavad ka energia sihtvaldkonda;

V.  arvestades, et 2005. aasta juunis loodud AKV-ELi energiarahastu eesmärk on edendada äärelinnade ja maapiirkondade vaeste elanike juurdepääsu kaasaegsetele energiateenustele ning seejuures pannakse suurt rõhku Sahara-tagusele Aafrikale ja taastuvenergiale; arvestades, et Euroopa Kontrollikoja asjaomases eriaruandes nr 15/2015 anti komisjonile mitmeid soovitusi selle kohta, kuidas projekte rangemalt valida ning parandada nende järelevalvet ja jätkusuutlikkuse väljavaateid;

W.  arvestades, et hiljuti käivitati ELi elektriga varustamise rahastamise algatus (ElectriFI) ja arvestades, et muud rahastamisviisid hõlmavad ELi toetuste kombineerimist avaliku või erasektori rahastajatelt saadud laenude või omakapitaliga (segarahastamisvahendid) maailma eri piirkondade jaoks, Euroopa Investeerimispanga tegevust energiavaldkonnas oma välislaenude mandaadi raames ning ELi-Aafrika infrastruktuuri sihtfondi tegevust energiasektoris;

X.  arvestades, et seitsmenda säästva arengu eesmärgi täitmiseks on vaja rohkem erainvesteeringuid; arvestades, et iga otsus kasutada arenguriikides avaliku ja erasektori partnerluse edendamiseks segarahastamist peaks põhinema kasutatavate mehhanismide põhjalikul hindamisel ja varasematel kogemustel; arvestades aga, et vältida tuleks toetuste andmist juba ärilise tasuvuse saavutanud projektidele;

Y.  arvestades, et arenguriikides energia kättesaadavuse tagamisel peaks prioriteediks olema spetsialiseeritud ja kitsalt spetsialiseeritud kohalike töötajate koolitamine, milleks tuleks eraldada märkimisväärne osa rahastamisest;

Z.  arvestades, et kogu maailmas fossiilkütustele antavad toetused on suurusjärgus 500 miljardit USD aastas, et need põhjustavad pigem kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist kui vähenemist ja neist saavad kasu mitte niivõrd vaesed, vaid suhteliselt jõukad inimesed; arvestades, et need toetused tuleks järk-järgult kaotada, mis võimaldaks valitsustel vabastada märkimisväärsed rahalised vahendid palju tõhusama sotsiaalpoliitika teostamiseks, taskukohase, usaldusväärse, säästva ja kaasaegse energia kättesaadavamaks muutmiseks, ebavõrdsuse vähendamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks;

1.  tuletab meelde, et energia kättesaadavus kiirendab arengut; juhib tähelepanu kütteostuvõimetuse ulatusele ja mõjule arenguriikides ning ELi laialdasele osalemisele sedalaadi vaesuse vähendamise püüdlustes; rõhutab, et kütteostuvõimetuse vähendamiseks ja seitsmenda säästva arengu eesmärgi täitmiseks on vaja probleemist mõjutatud riikide valitsuste, kodanikuühiskonna ja teiste sidusrühmade ning rahvusvaheliste partnerite suuri ja kooskõlastatud jõupingutusi, eriti kaugetes maapiirkondades ja võrguühenduseta piirkondades; tuletab meelde, et kaubanduspoliitilised ja kliimamuutuste vastased meetmed peaksid vastastikku soodustama vaesuse kaotamise ja säästva arengu saavutamist vastavalt Pariisi kokkuleppele ja säästva arengu tegevuskavale aastani 2030;

2.  rõhutab, et energia- ja potentsiaalsed julgeolekuküsimused on tihedalt seotud, ning on seisukohal, et arenguriikides majandus- ja inimarengu saavutamiseks on vajalik energiajuhtimine, olgugi et seda on raske teostada;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et elektrifitseerimine toimub tänu avaliku sektori asutuste toetusele, mis omakorda sõltub energiajaotusteenuste usaldusväärsest juhtimisest ja riikide suutlikkusest oma funktsioone täita;

4.  nõuab, et EL lisaks kõigisse oma energiavaldkonna meetmetesse soolise mõõtme ja keskenduks erivajadustega naistele;

5.  toetab komisjoni algatust „Energia arengu soodustamiseks“, millega tahetakse teha säästev energia aastaks 2030 kättesaadavaks veel 500 miljonile arenguriikide elanikule selliste programmiliste meetmete abil nagu tehnilise abi rahastu moodustamine, ELi ekspertide kasutamine tehnilise oskusteabe arendamiseks arenguriikides ning suutlikkuse tõstmine ja tehnosiire; rõhutab energia tähtsust paljude muude valdkondade, näiteks tervishoiu, hariduse, puhta veega varustatuse ja põllumajanduse, samuti telekommunikatsiooni ja internetiühenduvuse jaoks; rõhutab vajadust kooskõlastada algatus „Energia arengu soodustamiseks“ täiel määral Lissaboni lepingus esitatud ELi arengupoliitika eesmärkidega;

6.  on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasotsustamismenetlusega vastu võetud arengukoostöö rahastamisvahendi määruse asjaomased sätted, kuigi napisõnalised, loovad ELi energiavaldkonna arengukoostööks hea aluse; tuletab meelde, et need sätted keskenduvad energia kättesaadavusele ning neis rõhutatakse kohaliku ja piirkondliku taastuvenergia ning äärepoolseimate piirkondade vaesematele elanikele selle kättesaadavuse tagamise tähtsust;

7.  tervitab ELi elektriga varustamise rahastamise algatust (ElectriFI), mille paindlik ja kaasav ülesehitus võimaldab osaleda sellistel erinevatel partneritel nagu erasektor ning riiklikud ja kohalikud asutused, kes kõik võivad ühtmoodi ühesugustest turupõhistest tingimustest kasu saada, ning milles vajalikul määral arvestatakse kõigi sihtriikide ja -piirkondade vajaduste ja võimalustega; tuletab meelde, et kohapealsete eraettevõtete ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine on oluline selleks, et saavutada suurem omavastutus ja rakendatud meetmete tulemuslikkus;

8.  palub komisjonil oma veebilehel korrapäraselt aru anda, mida on algatuse „Energia arengu soodustamiseks“ eesmärkide täitmiseks tehtud, näidata, kui suur osa arenguriikide energiasektori kogurahastamisest on ette nähtud taastuvenergiale, eraldatud piirkondadele, töötajate koolitamiseks, kohapealsete oskuste ja oskusteabe arendamiseks ja kohalike ja võrguväliste energialahenduste rajamiseks, ning lühidalt, kuid võimalikult täpselt kirjeldada eri sidusrühmade osalemist lõpetatud ja käsilolevates meetmetes;

9.  juhib tähelepanu taastuvenergia varude (tuule- ja päikeseenergia tootmise) suurele potentsiaalile energia üldkättesaadavaks muutmisel Aafrikas ja eriti maapiirkondades; märgib, et päikesepaneelide hind mõjutab tugevalt Aafrika päikeseenergia potentsiaali tegelikku ärakasutamist; nõuab seepärast, et EL ja liikmesriigid hõlbustaksid tehnosiiret tehnoloogia kasutuselevõtmiseks arenguriikides;

10.  märgib, et Aafrikas asub umbes 10 % maailma teoreetilisest hüdroenergia potentsiaalist; tuletab meelde, et ülemaailmne soojenemine avaldab mõju sademete jaotumisele ning muutub seepärast vee- ja toiduvarude kättesaadavuse mõttes järjest suuremaks probleemiks; tuletab ühtlasi meelde, et Maailma Tammide Komisjon on osutanud, et vaestele, muudele haavatavatele elanikerühmadele ja järelpõlvedele võib langeda ebaproportsionaalselt suur osa suurte tammiprojektide sotsiaalsetest ja keskkonnakuludest, ilma et nad saaksid samaväärselt osa nende majanduslikest eelistest; rõhutab, et väikesed hüdroelektrijaamad on suurtega võrreldes säästvamad ja majanduslikult tasuvamad;

11.  soovitab rahastajatel (kahepoolse abiga tegelevad asutused, mitmepoolsed arengupangad, ekspordikrediidi asutused ja EIP) tagada, et kõik tammiprojektid, mille rahastamine on heaks kiidetud, vastaksid Maailma Tammide Komisjoni suunistele; rõhutab eelkõige, et tammide kavandamisel tuleb lähtuda viiest kvalitatiivsest kriteeriumist, milleks on võrdsus, tõhusus, osalev otsustusprotsess, jätkusuutlikkus ja aruandekohustus; tuletab eriti meelde, et kui projektid puudutavad põlisrahvaid ja -hõimusid, siis peab sellises protsessis lähtuma nende vabast, eelnevast ja teadvast nõusolekust;

12.  tuletab meelde, et bioenergia on keerukas energiaallikas, millel on vastastikune seos põllumajanduse, metsanduse ja tööstusega ning mis mõjutab ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust; märgib eelkõige, et biomassi kasutamisel energia saamiseks ilmnevad uued ohud, näiteks seoses toiduainetega kindlustatuse, maaomandiga seotud kindlustunde, metsaraadamise ja muldade degradeerumisega; tuletab meelde vajadust võtta arvesse ka bioenergia veekasutuse jalajälge, kuna paljudes Aafrika osades valitseb juba veepuudus ning umbes kolmandik Aafrika tootlikest pindadest on juba liigitatud kuivaladeks; rõhutab seepärast vajadust töötada nii ELis kui ka arenguriikides biomassi tootmiseks välja ranged ja siduvad keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kriteeriumid, et energia puhul saaks järgida seitsmendat säästva arengu eesmärki;

13.  rõhutab vajadust toetada võimalikult tõhusaid köögipliite ja toiduvalmistamisel üleminekut kaasaegsetele kütustele, et pidurdada puiduvarude kiiret ammendumist;

14.  peab julgustavaks erinevaid rahvusvahelisel tasandil tehtud algatusi säästva energia kättesaadavuse edendamiseks arenguriikides, eelkõige Aafrikas, kuid rõhutab, et tõhususe huvides tuleb neid paremini omavahel kooskõlastada; nõuab, et EL ja liikmesriigid annaksid tehnilist ja muud abi Aafrika puhta energia koridori algatuse elluviimiseks; algatusega tahetakse katta 2030. aastaks pool kogu elektrienergia vajadusest puhaste, kohalike ja kulutõhusate taastuvenergia varude arvel ning seeläbi vähendada CO2 heidet; nõuab seatud eesmärkide kiiremaks täitmiseks rahastamisasutuste, erasektori ja arenguriikide valitsuste vahelise koostöö parandamist, rõhutab vajadust toetada seadmete ja tehnosüsteemide hooldamist, tagades varuosade ja kohapeal väljaõpetatud tehnikaspetsialistide piisava kättesaadavuse;

15.  toetab segarahastamise kasutamist seal, kus see aitab arenguabi vahendeid seitsmenda säästva arengu eesmärgi täitmiseks kõige tõhusamalt kasutada, kus peatähelepanu pööratakse väikesemahulistele projektidele ja kus osalevatelt ettevõtjatelt nõutakse tegelikkuses ettevõtja sotsiaalset vastutust; palub komisjonil hoolikalt hoiduda eraldamast vahendeid projektidele, mis oleksid tasuvad ka ilma nendeta, isegi kui erainvestor selliseid vahendeid taotleb; on seisukohal, et arengu tulemuslikkuse põhimõtteid tuleb järgida ka segarahastamistoimingutes ja märgib, et tähtis on kooskõlastamine abi saavate riikide arengukavadega, sidusrühmade laialdane kaasamine, läbipaistvus, vastutus, kooskõlastamine ja tõhusus ning konkreetsed ja mõõdetavad tulemused;

16.  nõuab fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist ja soovitab kasutada niiviisi vabanenud vahendeid tõhusa sotsiaalpoliitika teostamiseks ja kütteostuvõimetuse likvideerimise meetmeteks arenguriikides;

17.  rõhutab, et ELi meetmete edukust näitab lõppkokkuvõttes üksnes see, kui suure panuse need annavad sellise energia üldkättesaadavuse saavutamisse, mis tekitab minimaalselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning mille juures võetakse arvesse ühise, kuid diferentseeritud vastutuse põhimõtet;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ÜRO peasekretärile ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma peasekretärile.

(1) ELT L 77, 15.3.2014, lk 44.
(2) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 67.
(3) ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 83.
(4) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 28.

Õigusalane teave