Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 6. juuli 2016 - StrasbourgLõplik väljaanne
Aserbaidžaani osalemine liidu programmides ***
 Paranduselarve projekt nr 2/2016: 2015. aasta ülejääk
 Võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus ***II
 Energiamärgistus ***I
 Euroopa piiri- ja rannikuvalve ***I
 Euroopa Meresõiduohutuse Amet ***I
 Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ***I
 OLAFi järelevalvekomitee sekretariaat ***I
 Mitmeaastase finantsraamistiku (2014-2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamine ja Euroopa Parlamendi tähelepanekud enne komisjoni ettepaneku valmimist
 Maksualased siduvad eelotsused ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmed (TAXE 2)
 Koosmõju struktuurifondide ja programmi „Horisont 2020“ vahel
 Komisjoni 2017. aasta tööprogrammi ettevalmistamine
 Jaapani otsus jätkata vaalapüüki hooajal 2015–2016

Aserbaidžaani osalemine liidu programmides ***
PDF 234kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelist raamlepingut Aserbaidžaani Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta, sõlmimise kohta (05616/2014 – C8-0043/2014 – 2013/0420(NLE))
P8_TA(2016)0301A8-0210/2016

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05616/2014),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli projekti, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelist raamlepingut Aserbaidžaani Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (05618/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 212 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0043/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8-0210/2016),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Aserbaidžaani Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


Paranduselarve projekt nr 2/2016: 2015. aasta ülejääk
PDF 243kWORD 64k
Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2016. aasta paranduseelarve projekti nr 2/2016 kohta: eelarveaasta 2015 ülejäägi kandmine eelarvesse (09586/2016 – C8-0225/2016 – 2016/2051(BUD))
P8_TA(2016)0302A8-0212/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 25. novembril 2015. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 2/2016, mille komisjon võttis vastu 15. aprillil 2016 (COM(2016)0227),

–  võttes arvesse 17. juunil 2016 vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 2/2016 kohta (09586/2016 – C8-0225/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0212/2016),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 2/2016 eesmärk on kanda 2016. aasta eelarvesse üle 2015. aasta eelarve ülejääk summas 1,349 miljardit eurot;

B.  arvestades, et ülejääk tekkis peamiselt positiivsest tulude saldost (980 miljonit eurot), kavandatust väiksematest kuludest (187 miljonit eurot) ja vahetuskursi erinevustest (182 miljonit eurot);

C.  arvestades, et tulude poolel on kaks peamist allikat hilinenud maksete eest nõutud intressid ja trahvid (180 miljonit eurot) ning omavahendite positiivne saldo (1,071 miljardit eurot), millest on maha arvatud ülejääkide, saldode ja korrigeerimise puudujääk (–537 miljonit eurot);

D.  arvestades, et kulude poolel on III jaotise assigneeringute alakasutamine suhteliselt tagasihoidlik (2015. aastal kanti üle 78 miljonit eurot ja 2014. aastal 14 miljonit eurot), kuid teiste institutsioonide puhul küündis see 94 miljoni euroni;

E.  arvestades, et III jaotise kõrge täitmismäär tõstab esile suurt survet maksete assigneeringutele, mis oli jätkuvalt peamine probleem 2015. aastal ning mis kerkib oodatavasti taas esile praeguse mitmeaastase finantsraamistiku viimasel aastal;

1.  võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 2/2016, mis käsitleb üksnes 2015. aasta ülejäägi eelarvesse kandmist 1,349 miljardi euro suuruses summas vastavalt finantsmääruse artiklile 18, ja nõukogu seisukoha selle paranduseelarve projekti kohta;

2.  märgib, et paranduseelarve projekti nr 2/2016 vastuvõtmisega vähendatakse 2016. aastal liikmesriikide kogurahvatulul põhinevaid osamakseid liidu eelarvesse 1,349 miljardi euro võrra; nõuab veel kord tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid seda vahendite tagasisaamise võimalust, et täita oma pagulaskriisiga seotud kohustusi ning panustada liidu panusele vastavalt kahte sihtotstarbelisse liidu usaldusfondi; võtab murega teadmiseks, et 2016. aasta kevadel panustasid liikmesriigid ainult 82 miljonit eurot Aafrika usaldusfondi ja 69 miljonit eurot Süüria kriisile reageerimiseks loodud Madadi usaldusfondi, samal ajal, kui liidu panus on vastavalt 1,8 miljardit ja rohkem kui 500 miljonit eurot;

3.  rõhutab, et kogurahvatulul põhinevate osamaksete kohandamise asemel peaks liidu eelarvel olema võimalik taaskasutada assigneeringute alakasutusest või ettevõtetele liidu konkurentsiõiguse rikkumise eest tehtud trahvidest tulenevat ülejääki, et tegeleda rahastamisvajadustega eeskätt maksetega seotud puudujääkide vallas; ootab, et see probleem lahendatakse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus;

4.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 2/2016 kohta heaks;

5.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 2/2016 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 48, 24.2.2016.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.


Võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus ***II
PDF 237kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv meetmete kohta, millega tagada võrgu ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (05581/1/2016 – C8-0188/2016 – 2013/0027(COD))
P8_TA(2016)0303A8-0211/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05581/1/2016 – C8-0188/2016),

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. mai 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0048) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0211/2016),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 271, 19.9.2013, lk 133.
(2) Vastuvõetud tekstid, 13.3.2014, P7_TA(2014)0244.


Energiamärgistus ***I
PDF 586kWORD 299k
Euroopa Parlamendi 6. juulil 2016. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (COM(2015)0341 – C8-0189/2015 – 2015/0149(COD))(1)
P8_TA(2016)0304A8-0213/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Euroopa Liit on võtnud kohustuse ehitada üles energialiit koos tulevikku suunatud kliimapoliitikaga. Energiatõhusus on oluline element Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika 2030. aasta raamistikus ning energianõudluse vähendamise võtmeelement.
(1)  Euroopa Liit on võtnud kohustuse ehitada üles energialiit koos tulevikku suunatud energia- ja kliimapoliitikaga. Energiatõhusus on oluline element Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika 2030. aasta raamistikus ning energianõudluse vähendamise ja kasvuhoonegaaside heite piiramise võtmeelement.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Energiamärgistus võimaldab tarbijatel olla otsuste tegemisel teadlik toodete energiatarbimisest ja soodustab seeläbi innovatsiooni.
(2)  Energiamärgistus võimaldab tarbijatel teadlikult valida tõhusaid ja säästva energiaga seotud tooteid ning soodustab seeläbi märkimisväärselt energiasäästu ja energiaarvete kärpimist, edendades samas ka innovatsiooni ja investeeringuid energiatõhusamatesse toodetesse.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Direktiiv 2010/30/EL on asjakohane asendada määrusega, mille reguleerimisala jääb samaks, kuid millega muudetakse ja tõhustatakse teatavaid direktiivi sätteid, et selgitada ja ajakohastada nende sisu. Määrus on asjakohane õigusakt, sest sellega kehtestatakse selged ja üksikasjalikud eeskirjad, mis ei võimalda liikmesriikidel neid erinevalt üle võtta ja mis seega tagavad suurema ühtlustatuse kogu liidus. Ühtlustatud õigusraamistik liidu, mitte liikmesriikide tasandil vähendab kulusid tootjate jaoks ja annab neile võrdsed võimalused. Ühtlustamine üle kogu liidu tagab kaupade vaba liikumise ühtsel turul.
(4)  Direktiiv 2010/30/EL on asjakohane asendada määrusega, mille reguleerimisala jääb samaks, kuid millega muudetakse ja tõhustatakse teatavaid direktiivi sätteid, et selgitada ja ajakohastada nende sisu, võttes arvesse viimaste aastate kiiret tehnoloogia arengut toodete energiatõhususe osas. Määrus on asjakohane õigusakt, sest sellega kehtestatakse selged ja üksikasjalikud eeskirjad, mis ei võimalda liikmesriikidel neid erinevalt üle võtta ja mis seega tagavad suurema ühtlustatuse kogu liidus. Ühtlustatud õigusraamistik pigem liidu kui liikmesriikide tasandil vähendab tootjate kulusid kogu väärtusahela ulatuses ja loob neile võrdsed konkurentsitingimused. Ühtlustamine üle kogu liidu tagab kaupade vaba liikumise ühtsel turul.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   Asjakohane on jätta käesolevast määrusest välja kasutatud tooted, mille alla kuuluvad kõik sellised tooted, mis võeti kasutusele enne, kui need teist või mitmendat korda turule toodi.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)   Kuna inimeste ja kaupade veoks ette nähtud transpordivahendite energiatarbimist reguleeritakse otseselt või kaudselt teiste liidu õigusaktide ja poliitikameetmetega, on asjakohane need käesoleva määruse kohaldamisalast jätkuvalt välja jätta. Kõnealune väljajätmine hõlmab paiksete mootoritega käitatavaid transpordivahendeid, nt lifte, eskalaatoreid ja konveierilinte.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Energiamõjuga toodete tõhususe parandamine tarbijate teadlike valikute kaudu toob kasu liidu majandusele tervikuna, soodustab innovatsiooni ning aitab saavutada liidu 2020. ja 2030. aastaks seoses energiatõhususega seatud eesmärke. Samuti võimaldab see tarbijatel raha kokku hoida.
(7)  Energiamõjuga toodete tõhususe parandamine tarbijate teadlike valikute ja ühiskonna suurema teadlikkuse kaudu toob kasu liidu majandusele tervikuna ning vähendab energianõudlust ja annab säästu tänu väiksematele energiaarvetele. Lisaks soodustab see energiajulgeolekut, stimuleerib energiatõhususe alaseid teadusuuringuid, innovatsiooni ja investeeringuid ning annab konkurentsieelise kõige energiatõhusamate toodete valmistajatele. Ühtlasi aitab see saavutada liidu 2020. ja 2030. aastaks seatud energiatõhususe alaseid eesmärke ning liidu keskkonna- ja kliimaeesmärke.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)   Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta kohtumise järeldustes seati esialgseks eesmärgiks parandada energiatõhusust 2030. aastaks liidu tasandil vähemalt 27 % võrreldes tulevase energiatarbimise prognoosidega. See eesmärk vaadatakse läbi 2020. aastaks, lähtuvalt kaalutavast liidu tasandi 30 % eesmärgist. Samuti seati siduv ELi eesmärk vähendada liidus kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 40 %, sealhulgas 30 % võrra heitkogustega kauplemise süsteemi välistes sektorites.
välja jäetud
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Täpse, asjakohase ja võrreldava teabe esitamine energiamõjuga toodete energiatarbimise kohta aitab tarbijatel valida tooteid, mis tarbivad kasutusetapis vähem energiat ja muid olulisi ressursse. Kohustuslik standardmärgis on tõhus viis anda potentsiaalsetele tarbijatele energiamõjuga toodete energiatarbimise kohta võrreldavat teavet. Seda tuleks täiendada tootekirjeldusega. Märgis peaks olema hõlpsasti äratuntav, lihtne ja kokkuvõtlik. Selleks tuleks märgistuse praegune värviskaala (alates tumerohelisest kuni punaseni) säilitada alusena, mille põhjal teavitada tarbijaid toodete energiatõhususest. Tarbijate jaoks on kõige tõhusamaks osutunud klassifikatsioon, mille puhul kasutatakse tähti A–G. Olukordades, kus tooted ei saa direktiivi 2009/125/EÜ kohaste ökodisainimeetmete tõttu enam kuuluda klassi F või G, ei tohiks nimetatud klasse märgisel näidata. Erandjuhtudel peaks see kehtima ka klassidele D ja E, ehkki sellise olukorra teke on ebatõenäoline, arvestades et märgise klassifikatsiooni muudetakse, kui enamik tootemudeleid kuulub kahte kõrgemasse klassi.
(9)  Täpse, asjakohase, kontrollitava ja võrreldava teabe esitamine energiamõjuga toodete konkreetse energiatarbimise kohta aitab tarbijatel valida tooteid, mis tarbivad kasutusetapis kindla tulemuse saamiseks vähem energiat, mistõttu kulud toote olelusringi kestel vähenevad. Kohustuslik standardmärgis on tõhus viis anda potentsiaalsetele tarbijatele energiamõjuga toodete energiatõhususe ja absoluutse energiatarbimise kohta võrreldavat teavet. Sellele peaksid lisanduma direktiivi 2010/30/EL kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides nimetatud tootekirjeldused, mille võib esitada ka elektroonilisel kujul. Märgis peaks olema napp ja täpne, tuginema sobivale mõõtmis- ja arvutusmetoodikale ning olema kergesti äratuntav ja mõistetav. Selleks tuleks märgistuse praegune värviskaala (alates tumerohelisest kuni punaseni) säilitada alusena, mille põhjal teavitada tarbijaid toodete energiatõhususest. Tarbijate jaoks on kõige tõhusamaks osutunud tuntud klassifikatsioon, mille puhul kasutatakse tähti A–G. Selle ühtne kohaldamine kõigi tooterühmade lõikes peaks suurendama läbipaistvust ja arusaamist tarbijate seas. Kui direktiivis 2009/125/EÜ1a sätestatud ökodisaini meetmete tõttu ei saa need tooted enam klassidesse F või G kuuluda, tuleks need klassid siiski märgisel tähistada märgisel tumehalliga, et säilitada kõigile tooterühmadele ühtne skaala A–G. Ülejäänud kõrgemate tooteklasside jaoks tuleks säilitada märgise värviskaala (alates tumerohelisest kuni punaseni) ja seda tuleks kasutada üksnes turule lastavate uute tooteühikute puhul.
_______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Digitehnoloogia areng võimaldab märgiseid edastada ja esitada alternatiivsel viisil elektrooniliselt, näiteks internetis, aga ka kauplustes elektroonilistel ekraanidel. Sellisest arengust kasu saamiseks peaks käesoleva määrusega lubama elektrooniliste märgiste kasutamise füüsilise energiamärgise asemel või selle täiendusena. Nendel juhtudel, kui energiamärgise esitlemine ei ole teostatav, näiteks teatavate kaugmüügivormide puhul ning reklaamides ja tehnilistes müügiedendusmaterjalides, tuleks potentsiaalsetele tarbijatele esitada vähemalt toote energiaklass.
(10)  Digitehnoloogia areng võimaldab märgiseid edastada ja esitada alternatiivsel viisil elektrooniliselt, näiteks internetis või kauplustes elektroonilistel ekraanidel. Sellisest arengust kasu saamiseks tuleks käesolevas määruses lubada elektrooniliste märgiste kasutamist trükitud energiamärgise täiendusena. See ei mõjuta tarnija kohustust lisada edasimüüja jaoks igale tooteühikule trükitud märgis. Juhul, kui energiamärgise esitamine ei ole teostatav, tuleks potentsiaalsetele tarbijatele teatada vähemalt tootemudeli energiaklass. Konkreetsete tooterühmade kohta välja antud delegeeritud õigusaktidega võib kehtestada ka alternatiivseid õigusnorme märgise esitamiseks väikeste mõõtmetega toodetel ja suure hulga ühesuguste toodete väljapanemise korral.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Tootjad reageerivad energiamärgisele üha energiatõhusamate toodete väljatöötamisega. Sellise tehnoloogilise arengu tagajärjel kuuluvad tooted enamjaolt energiamärgise kõrgematesse klassidesse. Vajalikuks võib osutuda toodete täiendav eristamine, et tarbijatel oleks võimalik neid nõuetekohaselt võrrelda, millega kaasneb vajadus muuta märgiste klassifikatsiooni. Selline klassifikatsiooni muutmine võiks toimuda ligikaudu iga kümne aasta tagant, võttes arvesse vajadust mitte panna tootjatele liigset koormust. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada klassifikatsiooni muutmise üksikasjalik kord, et tagada tarnijatele ja edasimüüjatele maksimaalne õiguskindlus. Värskelt muudetud klassifikatsiooniga märgise puhul peaksid kõrgemad klassid jääma tühjaks, et õhutada tehnoloogilist arengut ning võimaldada üha tõhusamate toodete väljatöötamist ja tunnustamist. Märgise klassifikatsiooni muutmise korral tuleks tarbijate eksitamise vältimiseks asendada lühikese aja jooksul kõik energiamärgised.
(11)  Tootjad reageerivad energiamärgisele üha energiatõhusamate toodete väljatöötamise ja turulelaskmisega. Samal ajal lõpetavad nad ökodisaini käsitlevate liidu õigusaktide mõjul vähem tõhusate toodete valmistamise. Sellise tehnoloogilise arengu tagajärjel kuuluvad tootemudelid enamjaolt energiamärgise kõrgematesse klassidesse. Vajalikuks võib osutuda toodete täiendav eristamine, et tarbijatel oleks võimalik neid nõuetekohaselt võrrelda, millega kaasneb vajadus muuta märgiste klassifikatsiooni. Selline klassifikatsiooni muutmine oleks soovitav ligikaudu iga kümne aasta tagant, võttes arvesse vajadust mitte panna tootjatele ja edasimüüjatele ning eeskätt väikeettevõtjatele liigset koormust. Selline lähenemine peaks aitama vältida mõttetuid või ebatõhusaid, nii tootjate kui ka tarbijate jaoks kahjulikke klassifikatsiooni muutmisi. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada klassifikatsiooni muutmise üksikasjalik kord, et tagada tarnijatele ja edasimüüjatele maksimaalne õiguskindlus. Enne klassifikatsioonide muutmist peaks komisjon läbi viima põhjaliku ettevalmistava uuringu. Sõltuvalt tooterühmast ja selle potentsiaali põhjalikust hindamisest peaksid värskelt muudetud klassifikatsiooniga märgise puhul kõrgemad klassid jääma tühjaks, et stimuleerida tehnoloogia arengut ning võimaldada üha tõhusamate tootemudelite väljatöötamist ja tunnustamist. Märgise klassifikatsiooni muutmise korral tuleks tarbijate eksitamise vältimiseks asendada lühikese ja teostatava aja jooksul kõik energiamärgised, kusjuures muudetud märgised peavad oma välimuselt olema vanadest kergesti eristatavad. Samal ajal tuleb korraldada piisavalt tarbijate teavitamise kampaaniad, mille käigus selgelt näidatakse, et on mindud üle uuele ja täiustatud klassifikatsioonile.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)   Direktiivi 2010/30/EL alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaselt kehtestatud märgiste praegustest muudatustest tuleneb vajadus muuta märgiste aluseks olevat klassifikatsiooni, et tagada ühtne skaala tähistega A–G ja kohandada märgiseid vastavalt käesoleva määruse nõuetele.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Selleks et säilitada tarbijate usaldus energiamärgise vastu, ei tohiks energiamõjuga toodete puhul lubada kasutada muid märgiseid, mis jäljendavad energiamärgist. Samuti ei tohiks lubada kasutada täiendavaid märgiseid, tähiseid, sümboleid või silte, mis võivad tarbijaid seoses energiatarbimisega eksitada.
(14)  Selleks et säilitada tarbijate usaldus energiamärgise vastu, ei tohiks energiamõjuga toodete puhul lubada muude selliste märgiste kasutamist, mis jäljendavad energiamärgist. Samuti ei tohiks lubada kasutada täiendavaid märgiseid, sümboleid või silte, mis ei ole selgelt energiamärgisest eristatavad ja mis võivad tarbijaid seoses energiatarbimisega eksitada, või kasutada mis tahes muid asjaomase delegeeritud õigusaktiga hõlmatud näitajaid.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Õiguskindluse tagamiseks on vaja selgitada, et energiamõjuga toodete suhtes kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/200821 sätestatud eeskirju liidu turu järelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta. Kaupade vaba liikumise põhimõtet arvesse võttes on äärmiselt oluline, et liikmesriikide turujärelevalveasutused teeksid omavahel tõhusat koostööd. Komisjon peaks sellist energiamärgistuse alast koostööd tugevdama omapoolse toetusega.
(15)  Õiguskindluse tagamiseks on vaja selgitada, et energiamõjuga toodete suhtes kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/200821 sätestatud eeskirju liidu turu järelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta. Kaupade vaba liikumise põhimõtet arvesse võttes on äärmiselt oluline, et liikmesriikide turujärelevalveasutused teeksid omavahel tõhusat koostööd vahetades pidevalt teavet, eriti toodete nõuetelevastavuse hindamise tulemuste ja tagajärgede kohta. Ka peaksid liikmesriikide tolliasutused vahetama teavet kolmandatest riikidest liitu imporditavate energiamõjuga toodete kohta. Komisjon peaks tugevdama ökodisaini ja energiamärgistuse alase halduskoostöö (ADCO) töörühmasid, mis toimivad turujärelevalve asutuste koostööraamistikuna.
__________________
__________________
21 ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.
21 ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)   Selleks et tagada liidus tulemuslikum turujärelevalve ja aus konkurents ning kasutada piiratud vahendeid kõige tõhusamal viisil, peaksid liikmesriikide turujärelevalveasutused kontrollima nõuetelevastavust ka toodete füüsilise katsetamise teel ning kasutama turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi, et vahetada teavet kavandatud ja lõpuleviidud tootekatsetuste üle, teha kättesaadavaks katseprotokollid ja vahetada teavet katsetulemuste kohta; see võimaldaks vältida korduvkatseid ja paneks aluse toodete katsetamise piirkondlikele tippkeskustele. Teavet tuleks vahetada ka juhul, kui katsetulemustest ei nähtu, et nõudeid oleks rikutud.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Nõuetele vastavuse kontrollimise hõlbustamiseks ning tootepõhiste märgiste ja tootekirjelduste läbivaatamisega seotud reguleerimisprotsessi jaoks ajakohaste turuandmete esitamiseks peaksid tarnijad sisestama oma toote nõuetele vastavust käsitleva teabe komisjoni loodud elektroonilisse andmebaasi. Kõnealune teave tuleks teha avalikult kättesaadavaks, et pakkuda tarbijatele teavet ja edasimüüjatele alternatiivseid võimalusi märgiseid kätte saada. Turujärelevalveasutustel peaks olema juurdepääs andmebaasis sisalduvale teabele.
(16)  Ilma et see piiraks liikmesriikide turujärelevalve kohustusi, peaksid tarnijad tarbijate vajaduste rahuldamiseks, nõuetele vastavuse kontrollimise hõlbustamiseks ning tootepõhiste märgiste ja tootekirjelduste läbivaatamisega seotud reguleerimisprotsessi jaoks ajakohaste turuandmete esitamiseks sisestama nõutava toote nõuetele vastavust käsitleva teabe elektrooniliselt komisjoni loodud ja hallatavasse andmebaasi. See osa teabest, mis on suunatud tarbijatele, tuleks teha toodete andmebaasi avalikul kasutajaliidesel üldsusele kättesaadavaks. Nimetatud andmed peaksid olema avatud, et rakenduste arendajad ja teised võrdlusvahendid saaksid neid kasutada. Lihtsat ja vahetut juurdepääsu toodete andmebaasi avalikule kasutajaliidesele peaks hõlbustama trükitud märgisel esitatav dünaamiline ruutkood või muu kasutajatele suunatud abivahend. Tarnijad peaksid tegema lisateabe järelevalveasutustele ja komisjonile kättesaadavaks toodete andmebaasi nõuete täitmise liidesel. Andmebaasiga seoses tuleks rangelt täita andmekaitse-eeskirju. Tundliku tehnilise teabe puhul peaks turujärelevalveasutustele vastavalt tarnijate koostöökohustusele jääma õigus sellele vajaduse korral juurde pääseda.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)   Ühtlasi peaks komisjon looma ja käigus hoidma veebiportaali, mis annab turujärelevalveasutustele juurdepääsu tootjate serverites olevale üksikasjalikule tooteinfole.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Käesoleva määruse kohaste tootepõhiste nõuetega hõlmatud toodete energiatarbimise mõõtmiseks ja nendega seotud muu teabe saamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, milles võetakse arvesse üldtunnustatud ajakohaseid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid. Liidu tasandil ühtlustatud standardid parandavad siseturu toimimist. Kui tootepõhiste nõuete kohaldamise ajaks ei ole standardeid avaldatud, peaks komisjon avaldama Euroopa Liidu Teatajas asjaomaste tootepõhiste nõuetega seotud üleminekumeetmed ja arvutusmeetodid. Kui viide sellisele standardile on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, tuleks selle täitmise korral eeldada vastavust ka käesoleva määruse alusel vastu võetud asjaomaste tootepõhiste nõuetega seotud mõõtmismeetoditele.
(19)  Käesoleva määruse kohaste tootepõhiste nõuetega hõlmatud toodete absoluutse energiatarbimise ja muude keskkonna- ja tulemusnäitajate mõõtmiseks tuleks kooskõlas harmoneeritud standardite ja meetoditega kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud uusimaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid. Tahtlike ja tahtmatute rikkumiste avastamiseks peavad sellised meetodid ja katsetingimused nii tarnijate kui ka turujärelevalveasutuste puhul olema usaldusväärsed ning võimalikult lähedased tingimustele, milles keskmine tarbija antud toodet kasutab. Energiatõhususklassi ei tohiks määrata vaid kõige energiatõhusama seadistuse või ökorežiimi põhjal, kui see tõenäoliselt ei kajasta keskmist tarbijakäitumist. Lubatud hälbed ja valitavad katseparameetrid tuleks kehtestada nii, et need ei viiks tõhususe kasvu oluliste kõikumisteni, mis võiksid muuta toote energiatõhususklassi. Katsetulemuste ja deklareeritavate tulemuste vahelised lubatud hälbed ei tohiks ületada statistilist mõõteviga. Kui tootepõhiste nõuete kohaldamise ajaks ei ole standardeid avaldatud, peaks komisjon avaldama Euroopa Liidu Teatajas asjaomaste tootepõhiste nõuetega seotud üleminekumeetmed ja arvutusmeetodid. Kui viide sellisele standardile on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, tuleks selle täitmise korral eeldada vastavust ka käesoleva määruse alusel vastu võetud asjaomaste tootepõhiste nõuetega seotud mõõtmismeetoditele.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Komisjon peaks koostama tööplaani konkreetsete toodete märgiste läbivaatamiseks koos esialgse loeteluga täiendavatest energiamõjuga toodetest, mille puhul võiks kehtestada energiamärgise. Tööplaani rakendamise lähtepunktiks peaks olema asjaomaste tooterühmade tehniline, keskkonnaalane ja majanduslik analüüs. Analüüsi käigus tuleks kooskõlas eesmärgiga edendada ringmajandust käsitleda ka lisateavet, sh millised ja kui kulukad on võimalused teavitada tarbijaid energiamõjuga toote omadustest, sh selle absoluutne energiatarbimine, vastupidavus või keskkonnatoime. Selline lisateave peaks muutma märgise tarbija jaoks mõistetavamaks ja tõhusamaks ega tohiks tarbijale kaasa tuua halba mõju.
(20)  Komisjon peaks käesoleva määruse kohaldamisala põhjal koostama pikaajalise tööplaani konkreetsete toodete märgiste läbivaatamiseks koos esialgse loeteluga täiendavatest energiamõjuga toodetest, mille puhul võiks kehtestada energiamärgise, ja seda plaani korrapäraselt ajakohastama. Komisjon peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu igal aastal tööplaani täitmisest teavitama.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)   Tööplaani täitmist tuleks alustada asjaomaste tooterühmade tehnilisest, keskkonnaalasest ja majanduslikust analüüsist. Analüüsi käigus tuleks ringmajanduse edendamise eesmärgist lähtuvalt käsitleda ka lisateavet, sh seda, millised ja kui kulukad on võimalused anda tarbijatele täpset teavet energiamõjuga toote selliste tulemusnäitajate kohta nagu selle olelusringi kulud, remonditavus, ühenduvus, ringlusse võetud materjali sisaldus, vastupidavus ja keskkonnatoime või kombineeritud energiatõhususe tulemuslikkuse indeks. Selline lisateave peaks muutma märgise tarbija jaoks mõistetavamaks ja tõhusamaks ega tohiks teda kuidagi kahjustada.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõiked 1 ja 2
1.  Käesoleva määrusega sätestatakse raamistik energiamõjuga toodete kasutusetapi energia- ja muude ressursside tarbimise näitamiseks märgisel ja ühtses tootekirjelduses ning energiamõjuga toodete kohta lisateabe esitamiseks, et võimaldada tarbijatel valida energiatõhusamaid tooteid.
1.  Käesoleva määrusega sätestatakse raamistik kohaldamiseks energiamõjuga toodete suhtes, millele antakse märgis, mis kajastab toote energiatõhusust, absoluutset energiatarbimist ning muid keskkonna- ja tulemusnäitajaid. See võimaldab tarbijatel valida oma energiatarbimise vähendamiseks energiatõhusamad tooted.
2.  Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:
2.  Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:
(a)  kasutatud tooted;
(a)  kasutatud tooted;
(b)  inimeste ja kaupade veoks ette nähtud transpordivahendid, välja arvatud paikse mootoriga töötavad transpordivahendid.
(b)  inimeste ja kaupade veoks ette nähtud transpordivahendid.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 6
(6)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab energiamõjuga toodet või on lasknud sellise toote kujundada või valmistada ja turustab seda energiamõjuga toodet oma nime või kaubamärgi all;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 9
(9)  „edasimüüja“ – jaemüüja või muu isik, kes müüb, annab rendile, müüb järelmaksuga või esitleb tooteid tarbijatele;
(9)  „edasimüüja“ – jaemüüja või muu füüsiline või juriidiline isik, kes müüb, annab rendile, müüb järelmaksuga või esitleb tooteid tarbijatele;
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 10 a (uus)
(10a)   „energiatõhusus“ – töö, teenuse, kauba või energiaväljundi suhe energiasisendisse;
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 11
(11)  „energiamõjuga toode” – mis tahes toode, süsteem või teenus, mille kasutamine mõjutab energiatarbimist ning mis liidus turule lastakse ja kasutusele võetakse, sealhulgas osad, mis on ette nähtud turulelastavatesse ja kasutuselevõetavatesse energiamõjuga toodetesse paigaldamiseks;
(11)  „energiamõjuga toode (edaspidi „toode“)“ – mis tahes toode või süsteem, mille kasutamine mõjutab energiatarbimist ning mis liidus turule lastakse ja kasutusele võetakse, sealhulgas tarbijatele mõeldud üksikosadena turulelastavatesse ja kasutuselevõetavatesse energiamõjuga toodetesse paigaldamiseks ette nähtud osad, mille energia- ja keskkonnanäitajaid saab sõltumatult hinnata;
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 13
(13)  „märgis” – graafiline diagramm, sealhulgas klassifikatsioon, mille puhul kasutatakse energiatarbimise näitamiseks tähti A–G seitsmes eri värvitoonis alates tumerohelisest kuni punaseni;
(13)  „märgis“trükitud või digitaalne graafiline diagramm, sealhulgas suletud skaala, mille puhul kasutatakse energiatarbimise näitamiseks üksnes tähti A–G (igale klassile vastab märkimisväärne energiasääst) seitsmes eri värvitoonis alates tumerohelisest kuni punaseni ning mille abil teavitatakse tarbijaid seadme energiatõhususest ja energiatarbimisest;
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 13 a (uus)
(13a)   „tooterühm“ – ühesugust põhiülesannet täitvate energiamõjuga toodete rühm;
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 17
(17)  „tootekirjeldus” – tootega seotud teavet sisaldav standardtabel;
(17)  „tootekirjeldus“ – tootega seotud teavet sisaldav standardtabel kas trükitud või elektroonilisel kujul;
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 18
(18)  „klassifikatsiooni muutmine” – konkreetse toote märgisel teatava energiaklassi saavutamise nõuete regulaarne rangemaks muutmine, mis olemasolevate märgiste puhul võib tähendada teatavate energiaklasside kustutamist;
(18)  „klassifikatsiooni muutmine“ – konkreetse tooterühma märgisel esitatud teatava energiaklassi saavutamise nõuete rangemaks muutmine;
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 19
(19)  „muudetud klassifikatsiooniga märgis” – konkreetse toote märgis, mille klassifikatsiooni on muudetud.
(19)  „muudetud klassifikatsiooniga märgis“ – konkreetse tooterühma märgis, mille klassifikatsiooni on muudetud ja mis on enne muutmist kasutatud märgistest selgelt eristatav;
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 19 a (uus)
(19a)  „arukas seade“ – seade, mida saab eesrindlikke info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid ning standarditud viiteontoloogiat kasutades aktiveerida nii, et see reageeriks välisstiimulitele, näiteks hinnateabele, traadita andmeside või rakenduste kaudu edastatavatele otsejuhtimise signaalidele ja/või kohalikele mõõtudele, ja muutmaks automaatselt seadme energiatarbimise mudelit tõhusamaks kasutuseks;
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 20
(20)  „lisateave” – teave energiamõjuga toote funktsionaalse toimimise ja keskkonnatoime kohta, nt toote absoluutne energiatarbimine või vastupidavus; see teave põhineb andmetel, mida on turujärelevalveasutustel võimalik mõõta, mis on ühemõtteline ja millel puudub märkimisväärne halb mõju märgise mõistetavusele ja tõhususele tarbija jaoks.
(20)  „lisateave“igasugune asjaomases delegeeritud õigusaktis märgitud teave energiamõjuga toote funktsionaalse, ökoloogilise ja ressursitõhususe kohta, tuginevalt andmetele, mida turujärelevalveasutused saavad mõõta ja kontrollida, mis on kergesti mõistetav ega kahjusta oluliselt märgise mõju tarbijale;
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 20 a (uus)
(20a)   „toodete andmebaas“ – käesoleva määruse ja selle põhjal vastu võetud delegeeritud õigusaktidega hõlmatud energiamõjuga tooteid iseloomustavate andmete kogum, mis on süstematiseeritud ning koosneb avalikust kasutajaliidesest tarbijatele suunatud veebisaidi näol, milles sisalduv teave on elektrooniliste abivahenditega kättesaadav ja elektroonilise platvormi kujul esitatud nõuete täitmise liidesest, mis toetab liikmesriikide turujärelevalveasutuste tegevust ning millel on kindlad juurdepääsu- ja turvanõuded.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Tarnijad peavad täitma järgmisi nõudeid:
1.  Tarnijad peavad:
a)  tagama, et turule lastud toodete kohta esitatakse tasuta täpsed märgised ja tootekirjeldused kooskõlas käesoleva määruse ja asjaomaste delegeeritud õigusaktidega;
a)  tagama, et turule lastud toodete igale individuaalsele ühikule lisatakse tasuta täpsed trükitud märgised ja tootekirjeldused;
b)  esitama edasimüüjate taotluse korral märgised kiiresti ja tasuta;
b)  esitama viie tööpäeva jooksul pärast edasimüüjate taotluse saamist tasuta märgised ja tootekirjeldused;
ba)   esitama edasimüüjatele nii praegused kui ka muudetud klassifikatsiooniga märgised ja tootekirjeldused kolme kuu jooksul enne asjaomases delegeeritud õigusaktis osutatud kuupäeva;
c)  tagama, et nende esitatud märgised ja tootekirjeldused on täpsed, ning koostama piisavad tehnilised dokumendid, mis võimaldavad teabe täpsust hinnata;
c)  tagama, et märgised ja tootekirjeldused on täpsed, ning koostama piisavad tehnilised dokumendid, mis võimaldavad teabe täpsust hinnata;
d)  sisestama enne tootemudeli turule laskmist artikli 8 kohaselt loodud toodete andmebaasi I lisas üksikasjalikult kirjeldatud teabe.
d)  sisestama artikli 8 kohaselt loodud toodete andmebaasi avalikku kasutajaliidesesse ja nõuete järgimise liidesesse I lisas osutatud teabe:
i)   iga uue mudeli kohta enne vastava mudeli tooteühiku turule laskmist;
ii)   kõigi enne 1. jaanuari 2014 turule lastud ja endiselt tarnitavate mudelite kohta hiljemalt 18 kuud pärast seda, kui andmebaas on vastavalt artiklile 16 täielikult toimivaks muutunud;
da)   hoidma artikli 8 kohaselt loodud andmebaasis tootekirjeldusi ja tehnilisi dokumente vähemalt 10 aastat pärast viimase tooteühiku turule laskmist;
db)   esitama märgised selliste tooterühmade jaoks, kus toode koosneb mitmest osast või komponendist ja toote energiatõhusus sõltub nende osade kombinatsioonist.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
1a.   Tarnijad ei või:
a)   lasta turule tooteid, mis on konstrueeritud nii, et nende jõudlus toote koosseisus oleva riist- või tarkvara toimel katsetamise käigus automaatselt muutub ning tagab tegelikust soodsamad näidud;
b)   teha kasutusel olevas tootes tarkvarauuendustega selliseid muudatusi, mis halvendaksid toote näitajaid võrreldes toote energiamärgisel algselt esitatud ja asjaomases delegeeritud õigusaktis osutatud näitajatega.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2
2.  Edasimüüjad peavad täitma järgmisi nõudeid:
2.  Edasimüüjad peavad:
(a)  esitlema delegeeritud õigusaktiga hõlmatud toote kohta tarnijalt saadud või muul viisil kättesaadavaks tehtud märgist nähtaval viisil;
(a)  esitama müügis, sealhulgas veebikeskkonnas müügis oleva toote märgise asjaomases delegeeritud õigusaktis kirjeldatud selgesti nähtaval ja märgataval kujul;
(aa)   asendama vanad märgised nii kauplustes kui ka veebikeskkonnas muudetud klassifikatsioonile vastavate märgistega kolme nädala jooksul pärast asjaomases delegeeritud õigusaktis osutatud kuupäeva;
(b)  kui neil märgis või muudetud klassifikatsiooniga märgis puudub:
(b)  taotlema märgist või muudetud klassifikatsiooniga märgist tarnijalt, kui neil märgis või muudetud klassifikatsiooniga märgis puudub;
i)   taotlema tarnijalt märgist või muudetud klassifikatsiooniga märgist;
ii)   trükkima märgise välja artikli 8 kohaselt loodud toodete andmebaasist, kui see funktsioon on kõnealuse toote puhul kättesaadav, või
iii)   trükkima märgise või muudetud klassifikatsiooniga märgise välja tarnija veebisaidilt, kui see funktsioon on kõnealuse toote puhul kättesaadav;
(c)  tegema tarbijatele kättesaadavaks tootekirjelduse.
(c)  tegema tarbijatele nõudmise korral kättesaadavaks tootekirjelduse, sealhulgas trükitud kujul.
Muudatusettepanekud 35 ja 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3
3.  Tarnijad ja edasimüüjad peavad täitma järgmisi nõudeid:
3.  Tarnijad ja edasimüüjad peavad:
(a)  osutama toote energiatõhususklassile kõikides konkreetset tootemudelit käsitlevates reklaamides ja tehnilistes müügiedendusmaterjalides kooskõlas asjaomase delegeeritud õigusaktiga;
(a)  osutama toote energiatõhususklassile kõikides konkreetset tootemudelit käsitlevates visuaalsetes reklaamides ja tehnilistes müügiedendusmaterjalides kooskõlas asjaomase delegeeritud õigusaktiga;
(b)  tegema koostööd turujärelevalveasutustega ja võtma omal algatusel või turujärelevalveasutuste nõudmisel viivitamata meetmeid selliste olukordade parandamiseks, kus ei ole täidetud käesolevas määruses ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud nõuded, mis kuuluvad nende vastutusalasse;
(b)  tegema koostööd turujärelevalveasutustega ja võtma nõuete mittetäitmise korral vastavalt artiklile 5 viivitamata meetmeid olukorra parandamiseks;
(c)  mitte kasutama käesoleva määrusega hõlmatud toodete puhul muid märgiseid, tähiseid, sümboleid või silte, mis ei vasta käesoleva määruse ja asjaomaste delegeeritud õigusaktide nõuetele, kui see võib tarbijaid tõenäoliselt eksitada või segadusse ajada seoses energia- või muude oluliste ressursside tarbimisega toote kasutamisel;
(c)  mitte kasutama või esitama käesoleva määrusega hõlmatud toodete puhul eksitavaid, segadust tekitavaid või jäljendavaid märgiseid, tähiseid, sümboleid või silte, mis kajastavad energia või muude ressursside tarbimist toote kasutamisel;
(d)  mitte esitama ega esitlema käesoleva määrusega hõlmamata toodete puhul märgiseid, mis jäljendavad käesolevas määruses määratletud märgist.
(d)  mitte kasutama ega esitama käesoleva määrusega hõlmamata toodete puhul märgiseid, mis jäljendavad käesolevas määruses määratletud märgist.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
3a.   Kõik lõigetes 1–3 esitatud ja märgiseid puudutavad üldiseloomuga kohustused kehtivad ühtmoodi nii olemasolevate, uute kui ka muudetud klassifikatsiooniga märgiste puhul.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva määruse ja asjaomaste delegeeritud õigusaktide nõuetele vastavate energiamõjuga toodete turule laskmist või kasutuselevõttu oma territooriumil.
1.  Liikmesriigid ei takista oma territooriumil käesoleva määruse nõuetele vastavate toodete turule laskmist ega kasutuselevõtmist.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et tarnijad ja edasimüüjad täidavad käesolevast määrusest ja asjaomastest delegeeritud õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid.
2.  Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et tarnijad ja edasimüüjad täidavad käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi ja nõudeid.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Kui liikmesriigid teevad käesoleva määrusega hõlmatud ja delegeeritud õigusaktis täpsustatud energiamõjuga toote puhul mis tahes soodustusi, on need suunatud kohaldatavas delegeeritud õigusaktis sätestatud kõrgeimale energiatõhususklassile.
3.  Kui liikmesriigid teevad käesoleva määrusega hõlmatud ja delegeeritud õigusaktis täpsustatud toote puhul mis tahes soodustusi, on need soodustused suunatud kohaldatavas delegeeritud õigusaktis sätestatud kahele kõrgeimale tooteid sisaldavale energiatõhususklassile.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Liikmesriigid tagavad, et märgiste, sealhulgas muudetud klassifikatsiooniga märgiste kehtestamisega kaasnevad õppe- ja reklaamiotstarbelised teavituskampaaniad (vajaduse korral koostöös edasimüüjatega), mille eesmärk on edendada energiatõhusust ja julgustada tarbijaid energiat vastutustundlikumalt tarbima.
4.  Liikmesriigid tagavad, et märgiste kehtestamisega uute tooterühmade jaoks või olemasolevate märgiste klassifikatsiooni muutmisega kaasnevad energiamärgiseid käsitlevad õppe- ja reklaamiotstarbelised teavituskampaaniad.
Komisjon koordineerib selliseid kampaaniaid ning toetab tarnijate ja edasimüüjate vahelist tihedat koostööd ja kogemuste vahetamist.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5
5.  Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste ja nõuete täitmise tagamise mehhanismide kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse või sellekohaste delegeeritud õigusaktide sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks ja teatavad viivitamata kõikidest hilisematest muudatustest, mis neid sätteid mõjutavad.
5.  Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste ja nõuete täitmise tagamise mehhanismide kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning proportsionaalsed nõuete eiramisest saadava majandusliku kasuga. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks ja teatavad viivitamata kõikidest hilisematest muudatustest, mis neid sätteid mõjutavad.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Komisjon toetab toodete energiamärgistuse alase turujärelevalvega seotud koostööd ja teabevahetust liikmesriikides turujärelevalve või välispiirikontrolli eest vastutavate asutuste vahel ning selliste asutuste ja komisjoni vahel.
2.  Komisjon soodustab ja kooskõlastab käesoleva määrusega hõlmatud toodete energiamärgistuse alase turujärelevalvega seotud koostööd ja teabevahetust liikmesriikides turujärelevalve või liidu turule sisenevate toodete kontrollimise eest vastutavate asutuste vahel ning selliste asutuste ja komisjoni vahel, tugevdades selleks ökodisaini ja energiamärgistuse alase halduskoostöö (ADCO) töörühmasid.
Selline teabevahetus peab toimuma ka juhul, kui katsetulemused näitavad, et tootja järgib asjaomaseid õigusakte.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
2a.   Liikmesriigid kehtestavad ja rakendavad 1. jaanuariks 2018 käesoleva määruse nõuete jõustamise kontrollimiseks turujärelevalve kava. Liikmesriigid vaatavad oma turujärelevalve kava läbi vähemalt iga kolme aasta tagant.
Liikmesriigid koostavad 1. jaanuariks 2020 ja seejärel igal aastal turujärelevalvet käsitleva aruande, mis kajastab käesoleva määruse ja direktiivi 2009/125/EÜ täitmisel ilmnenud arenguid.
Liikmesriigid muudavad turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS) kasutamise kõigile liikmesriikide turujärelevalveasutustele kohustuslikuks.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 b (uus)
2b.   Liikmesriikide turujärelevalveasutused viivad läbi füüsilisi tootekatsetusi, mis käesoleva määruse põhjal vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaselt hõlmavad vähemalt ühe tooterühma aastas.
Turujärelevalveasutused teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile kavandatud ja teostatud füüsilistest katsetustest artikli 8 põhjal loodud toodete andmebaasi nõuete täitmise liidese kaudu.
Nad kasutavad vastavalt artiklile 9 usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmisprotseduure, püüavad järgida tegelikke kasutustingimusi ning välistavad katsetulemuste tahtliku või tahtmatu muutmise või manipuleerimise.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 c (uus)
2c.   Käesoleva määruse nõuete rikkumise korral on turujärelevalveasutustel õigus nõuda tarnijatelt sisse füüsiliste tootekatsetuste kulud.
Komisjon võib ka ise, kas vahetult või kolmanda osapoole kaudu, kontrollida toodete nõuetelevastavust.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1
1.  Kui teatava liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et käesoleva määruse kohase delegeeritud õigusakti reguleerimisalasse jääv energiamõjuga toode kujutab endast ohtu käesolevas määruses käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele, viivad nad läbi asjaomase energiamõjuga toote hindamise, mis hõlmab kõiki käesolevas määruses ja asjaomastes delegeeritud õigusaktides sätestatud nõudeid. Vajaduse korral teeb tarnija turujärelevalveasutustega sel eesmärgil koostööd.
1.  Kui teatava liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et käesoleva määruse kohase delegeeritud õigusakti reguleerimisalasse jääv toode kujutab endast ohtu käesolevas määruses käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele, teavitavad nad sellest koheselt komisjoni ja viivad läbi asjaomase tootemudeli hindamise, mis hõlmab kõiki käesolevas määruses ja asjaomastes delegeeritud õigusaktides sätestatud nõudeid, ning otsustavad, kas oleks soovitav hinnata ka teisi tootemudeleid. Vajaduse korral teeb tarnija turujärelevalveasutustega koostööd.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Kui turujärelevalveasutused leiavad nimetatud hindamise käigus, et energiamõjuga toode ei vasta käesolevas määruses ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et tarnija võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed energiamõjuga toote vastavusse viimiseks kõnealuste nõuetega, kõrvaldaks energiamõjuga toote turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad. Käesolevas lõikes osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.
2.  Kui turujärelevalveasutused nimetatud hindamise tulemusena otsustavad, et tootemudel ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, nõuavad nad, et tarnija võtaks viivitamata kõik vajalikud parandusmeetmed tootemudeli nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, ning võivad nõuda tootemudeli turult kõrvaldamist või kasutuselevõetud tooteühikute tagasivõtmist ohu suurust arvestades mõistliku aja jooksul, laiendades selliseid meetmeid ka teistele samaväärsetele turul kättesaadavatele toodetele. Käesolevas lõikes osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende riigi territooriumiga, teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamise tulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad tarnijatelt nõudsid.
3.  Turujärelevalveasutused teavitavad turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS) kaudu komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist hindamise tulemustest ja kõigist meetmetest, mille võtmist nad tarnijatelt lõike 2 põhjal nõudsid.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Tarnija tagab, et kõigi asjaomaste energiamõjuga toodete suhtes, mille ta liidu turul kättesaadavaks on teinud, võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.
4.  Tarnija tagab, et kõigi asjaomaste tootemudelite suhtes, mille ta liidu turul kättesaadavaks on teinud, võetakse kõik lõike 2 kohaselt ette nähtud piiravad meetmed.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 5
5.  Kui tarnija ei võta lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et keelata või piirata energiamõjuga toote kättesaadavaks tegemist oma riigi turul, energiamõjuga toode turult kõrvaldada või see tagasi võtta. Turujärelevalveasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike nendest meetmetest viivitamata.
5.  Kui tarnija ei rakenda lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et keelata või piirata tootemudeli kättesaadavaks tegemist oma riigi turul, tootemudel sellelt turult kõrvaldada või see tagasi võtta. Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike nendest meetmetest ja laadivad vastava teabe üles artikli 8 kohaselt loodud toodete andmebaasi nõuete täitmise liidesesse.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 6
6.  Lõikes 5 osutatud teave sisaldab kõiki kättesaadavaid üksikasju, eelkõige mittevastava energiamõjuga toote tuvastamiseks vajalikku teavet, energiamõjuga toote päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, võetud riiklike meetmete laadi ja kestust, samuti tarnija esitatud seisukohti. Eelkõige osutavad turujärelevalveasutused, kas mittevastavuse põhjus on energiamõjuga toote mittevastavus käesolevas määruses sätestatud nõuetele, mis käsitlevad avaliku huvi kaitse aspekte, või esinevad puudused artiklis 9 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.
6.  Lõikes 5 osutatud teade sisaldab kõiki kättesaadavaid üksikasju, eelkõige mittevastava toote tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, võetud riiklike meetmete laadi ja kestust, samuti tarnija esitatud seisukohti. Eelkõige osutavad turujärelevalveasutused, kas mittevastavuse põhjus on tootemudeli mittevastavus käesolevas määruses sätestatud nõuetele, mis käsitlevad avaliku huvi kaitse aspekte, või esinevad puudused artiklis 9 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse. Viimasel juhul kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 7
7.  Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõikidest võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest asjaomase energiamõjuga toote nõuetele mittevastavuse kohta ning juhul, kui nad ei ole nõus teatatud riikliku meetmega, oma vastuväidetest.
7.  Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõikidest võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest asjaomase tootemudeli nõuetele mittevastavuse kohta ning juhul, kui nad ei ole nõus teatatud riikliku meetmega, oma vastuväidetest.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 8
8.  Kui 60 päeva jooksul alates lõikes 5 nimetatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid liikmesriigi võetud ajutise meetme kohta, loetakse meede põhjendatuks.
8.  Kui nelja nädala jooksul pärast lõikes 5 nimetatud teavitamist ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid liikmesriigi võetud ajutise meetme kohta, loetakse meede põhjendatuks.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 9
9.  Liikmesriigid tagavad, et asjaomase energiamõjuga toote suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks energiamõjuga toote kõrvaldamine nende turult.
9.  Liikmesriigid tagavad, et asjaomase tootemudeli suhtes võetakse viivitamata paralleelsed ja nende riiklikku eripära arvestades proportsionaalsed piiravad meetmed, ning teavitavad sellest komisjoni.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 10
10.  Kui lõigetes 4 ja 5 sätestatud menetluse käigus esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon leiab, et riiklik meede on liidu õigusaktidega vastuolus, alustab komisjon viivitamata konsulteerimist liikmesriikidega ja tarnijaga ning hindab riiklikku meedet. Nimetatud hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte.
10.  Kui lõigetes 4 ja 5 sätestatud menetluse käigus esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon leiab, et selline riiklik meede on liidu õigusega vastuolus, alustab komisjon viivitamata konsulteerimist liikmesriikidega ja tarnijaga, hindab riiklikku meedet, otsustab hindamise tulemuste põhjal, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte, ning võib teha ettepaneku sobivateks alternatiivseteks meetmeteks.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 11
11.  Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja tarnijale.
11.  Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning teavitab sellest viivitamata neid ja asjaomast tarnijat.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 12
12.  Kui riiklik meede loetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava energiamõjuga toote kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui riiklikku meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.
12.  Kui riiklik meede loetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava tootemudeli kõrvaldamine oma siseriiklikelt turgudelt, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui riiklikku meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 13
13.  Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja energiamõjuga toote mittevastavust põhjendatakse lõikes 6 osutatud puudustega harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.
13.  Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja tootemudeli mittevastavust põhjendatakse lõikes 6 osutatud puudustega harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 13 a (uus)
13a.   Juhul kui toote puhul on tõendatult eiratud käesolevas määruses ja selle asjaomastes delegeeritud õigusaktides kehtestatud nõudeid, on tarbijatel õigus tagastada toode tasuta edasimüüjale ja saada tarnijalt täielik algse ostuhinna suurune hüvitis.
Koostöös turujärelevalveasutustega teevad tarnijad kõik mõistlikud pingutused, et võtta mõjutatud tarbijatega ühendust vastavalt kohaldatavatele tarbijaõigustealastele õigusaktidele.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – pealkiri ja lõige 1
Märgised ja klassifikatsiooni muutmine
Märgiste kehtestamise ja klassifikatsiooni muutmise kord
1.  Komisjon võib artiklite 12 ja 13 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kehtestada märgiseid või muuta olemasolevate märgiste klassifikatsiooni.
1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, et käesoleva määruse täiendusena kehtestada märgiseid või muuta nende klassifikatsiooni.
Direktiivi 2010/30/EL artikli 10 kohaselt enne 1. jaanuari 2017 vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud märgised loetakse märgisteks käesoleva määruse tähenduses.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Kui teatava tooterühma puhul ei tohi energiaklassi D, E, F või G kuuluvaid mudeleid direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud rakendusmeetme tõttu enam turule lasta, ei näidata kõnealust klassi või kõnealuseid klasse enam märgisel.
2.  Ühtse skaala A–G tagamiseks kehtestab komisjon vastavalt lõikele 1 ja lõike 4 nõudeid järgides olemasolevate tooterühmade märgiste muudetud klassifikatsiooni viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
Komisjoni delegeeritud määrustega (EL) nr 811/20131a ja 812/20131b hõlmatud tooterühmad vaadatakse nende klassifikatsiooni muutmiseks läbi kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.
Ettevalmistavate uuringute lõpuleviimise järel kehtestab komisjon oma delegeeritud määrustega (EL) nr 1059/20101c, 1060/20101d, 1061/20101e, 1062/20101f ja 874/20121g hõlmatud tooterühmade märgiste uued klassifikatsioonid hiljemalt 21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
__________________
1a Komisjoni 18. veebruari 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 811/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete, veesoojendite-kütteseadmete, kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide energiamärgistusega (ELT L 239, 6.9.2013, lk 1).
1b Komisjoni 18. veebruari 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 812/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses veesoojendite, kuumaveesalvestite ning veesalvestiga päikesekütteseadmete energiamärgistusega (ELT L 239, 6.9.2013, lk 83).
1c Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 1).
1d Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 17).
1e Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 47).
1f Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses televiisorite energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 64).
1g Komisjoni 12. juuli 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elektrilampide ja valgustite energiamärgistusega (ELT L 258, 26.9.2012, lk 1).
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Komisjon tagab, et märgise kehtestamise või selle klassifikatsiooni muutmise korral sätestatakse nõuded sellisel viisil, et eeldatavasti ei kuulu ükski toode märgise kehtestamise ajal energiaklassi A või B ning et hinnanguliselt kuulub enamik mudeleid kõnealustesse klassidesse mitte varem kui kümne aasta pärast.
3.  Komisjon tagab, et igasugune uute märgiste või lõikes 2 osutatud muudetud klassifikatsiooniga märgiste klassifikatsioonide hilisem muutmine algatatakse siis, kui on täidetud alljärgnevad, asjaomase tooterühma tehnoloogia arengut näitavad tingimused:
a)   25 % liidu turul müüdavatest toodetest kuulub kõrgeimasse energiatõhususklassi A; või
b)   50 % liidu turul müüdavatest toodetest kuulub kahte kõrgeimasse energiatõhususklassi A ja B.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
3a.   Komisjon võtab tooterühma oma artiklis 11 osutatud tööplaani ja tagab sellega, et:
a)   klassifikatsiooni muutmiseks vajalik ettevalmistav uuring viiakse lõpule hiljemalt 18 kuud pärast lõikes 3 osutatud tingimuste täitumist;
b)   klassifikatsiooni muutmine jõuab (artiklis 13 osutatud delegeeritud õigusakti läbivaatamise ja jõustumisega) lõpule hiljemalt kolm aastat pärast lõikes 3 osutatud tingimuste täitumist.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 4
4.  Märgiste klassifikatsiooni muudetakse regulaarselt.
4.  Komisjon kehtestab uutele või muudetud klassifikatsiooniga märgistele nõuded selliselt, et need märgised võiksid kehtida vähemalt 10 aastat.
Selleks tagab komisjon, et märgise kehtestamise või selle klassifikatsiooni muutmise korral sätestatakse sellised nõuded, et märgise kehtestamise ajal ei tohiks ükski toode kuuluda energiaklassi A.
Nende tooterühmade puhul, kus lõike 3a punktis a osutatud ettevalmistav uuring näitab tehnoloogia kiiret arengut, ei tohiks märgise kehtestamise ajal ükski toode kuuluda energiaklassidesse A ja B.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 5
5.  Märgise klassifikatsiooni muutmise korral:
5.  Kui teatava tooterühma puhul ei tohi energiaklassi F või G kuuluvaid mudeleid direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud ökodisaini rakendusmeetme tõttu enam turule lasta, tähistatakse kõnealune klass või kõnealused klassid märgisel vastavalt asjaomase delegeeritud õigusakti nõuetele halli värviga. Ülejäänud kõrgemate klasside jaoks säilitatakse märgise tavapärane värviskaala (alates tumerohelisest kuni punaseni). Neid nõudeid kohaldatakse ainult turule lastud uute tooteühikute suhtes.
(a)   esitavad tarnijad edasimüüjatele nii praeguse kui ka muudetud klassifikatsiooniga märgise kuuekuulise ajavahemiku jooksul enne punktis b osutatud kuupäeva;
(b)   edasimüüjad asendavad esitletavatel toodetel olevad märgised (sealhulgas internetis) muudetud klassifikatsiooniga märgistega ühe nädala jooksul pärast asjaomases delegeeritud õigusaktis selleks ette nähtud kuupäeva. Edasimüüjad ei esitle muudetud klassifikatsiooniga märgiseid enne seda kuupäeva.
Edasimüüjatel lubatakse müüa energiamõjuga tooteid ilma märgiseta või muudetud klassifikatsiooniga märgiseta ainult siis, kui (muudetud klassifikatsiooniga) märgist ei ole kunagi kõnealuse toote puhul kasutatud ja kui kõnealuse toote tarnija ei tegutse enam turul.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 6
6.   Enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kooskõlas direktiivi 2010/30/EL artikliga 10 vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud märgiseid käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel märgistena. Komisjon vaatab kõnealused märgised läbi viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast, eesmärgiga muuta nende klassifikatsiooni.
välja jäetud
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8
Toodete andmebaas
Toodete andmebaas
Komisjon loob toodete andmebaasi, mis sisaldab I lisas osutatud teavet, ja haldab seda. I lisa punktis 1 loetletud teave tehakse avalikult kättesaadavaks.
1.   Komisjon loob toodete andmebaasi, mis koosneb kahest erinevast liidesest – avalikust kasutajaliidesest ja nõuete täitmise liidesest, ning haldab seda andmebaasi.
Avalik kasutajaliides sisaldab I lisa punktis 1 loetletud teavet ning peab vastama sama lisa punktis 3 osutatud funktsionaalsetele nõuetele.
Nõuete täitmise liides sisaldab I lisa punktis 2 loetletud teavet ning peab vastama sama lisa punktis 4 osutatud funktsionaalsetele nõuetele.
2.   Toodete andmebaasi teabe sisestamisel säilib tarnijatel juurdepääs sellele teabele ja õigus seda muuta. Kõigi muudatuste juurde tuleb märkida nende kuupäev ja need peavad olema turujärelevalveasutustele selgelt nähtavad.
Nõuete täitmise liideses olevaid andmeid kasutatakse üksnes käesoleva määruse ja selle põhjal vastu võetud delegeeritud õigusaktide jõustamiseks, ning nende mittesihipärane kasutamine on keelatud.
Tarnijatel lubatakse hoida oma serverites koos artikli 3 lõikes 1 nimetatud tehniliste dokumentidega vastavalt I lisa punkti 2 alapunktiga a katsearuandeid või nendega sarnanevaid vastavushindamise dokumente, mis kajastavad tarnijate endi teostatud katseid ja on kättesaadavad üksnes komisjonile ja turujärelevalveasutustele.
Andmebaasi loomisel järgitakse kriteeriume, mis võimaldavad minimeerida tarnijate ja andmebaasi teiste kasutajate halduskoormust ning tagavad selle kasutajasõbralikkuse ja kulutõhususe.
Toodete andmebaas ei asenda ega muuda turujärelevalveasutuste kohustusi.
3.   Komisjon, keda abistavad tarnijad ja turujärelevalveasutused, pöörab erilist tähelepanu üleminekuprotsessile, mis kestab kuni avaliku ja nõuete täitmise liidese täieliku rakendamiseni.
4.   Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 13 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust, täpsustades toodete andmebaasi loomise jooksvaid üksikasju.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
Kui selliseid harmoneeritud standardeid kohaldatakse toote vastavushindamise käigus, loetakse toode delegeeritud õigusaktis sisalduvatele asjakohastele mõõtmis- ja arvutusnõuetele vastavaks.
2.   Kui selliseid harmoneeritud standardeid kohaldatakse toote vastavushindamise käigus, loetakse tootemudel delegeeritud õigusaktis sisalduvatele asjakohastele mõõtmis- ja arvutusnõuetele vastavaks.
2a.   Harmoneeritud standardite eesmärk on võimalikult täpselt jäljendada tegelikke kasutustingimusi, säilitades seejuures standardse katsemetoodika, ilma et see kahjustaks tooterühma kuuluvate toodete võrreldavust.
2b.   Harmoneeritud standardites kasutatavad mõõtmis- ja arvutusmeetodid peavad olema usaldusväärsed, täpsed ja korratavad ning vastama artikli 3 lõike 1a nõuetele.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
Komisjon tagab, et oma käesoleva määruse kohases tegevuses jälgib ta iga delegeeritud õigusakti puhul liikmesriikide esindajate ja kõikide kõnealuse tooterühmaga seotud huvitatud isikute, nagu tööstuse, sealhulgas VKEde ja käsitöönduse, ametiühingute, hulgi- ja jaemüügiga tegelevate ettevõtjate, importijate, keskkonnakaitseorganisatsioonide ja tarbijaorganisatsioonide tasakaalustatud kaasamist. Sel eesmärgil loob komisjon nõuandefoorumi, kus kõnealused isikud kokku tulevad. Kõnealuse nõuandefoorumi võib ühendada direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 18 osutatud nõuandefoorumiga.
1.   Komisjon tagab, et oma käesoleva määruse kohases tegevuses, mis puudutab artiklis 7 käsitletud märgiste kasutuselevõtmist või nende klassifikatsiooni muutmist ning artikli 8 kohase andmebaasi loomist, tagab ta iga delegeeritud õigusakti puhul liikmesriikide esindajate (sh turujärelevalveasutuste) ja kõigi kõnealuse tooterühmaga seotud huvitatud osapoolte, näiteks tööstuse, sealhulgas VKEde ja käsitöönduse, ametiühingute, hulgi- ja jaemüügiga tegelevate ettevõtjate, importijate, keskkonnakaitseorganisatsioonide ja tarbijaorganisatsioonide, samuti Euroopa Parlamendi tasakaalustatud kaasamise.
2.   Selleks loob komisjon nõuandefoorumi, kus lõikes 1 loetletud osapooled kokku saavad. Kõnealuse nõuandefoorumi võib täielikult või osaliselt ühendada direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 18 osutatud nõuandefoorumiga. Nõuandefoorumi koosolekute protokollid avaldatakse artikli 8 kohaselt loodud andmebaasi avalikul kasutajaliidesel.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2
Kui see on asjakohane, testib komisjon enne delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist konkreetsete tooterühmade märgiste kujundust ja sisu tarbijate seas eesmärgiga tagada, et nad märgistest selgelt aru saavad.
3.   Kui see on asjakohane, testib komisjon enne käesoleva määruse kohaselt koostatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist konkreetsete tooterühmade märgiste kujundust ja sisu sobivates liidu tarbijaid esindavates rühmades eesmärgiga tagada, et nad märgistest selgelt aru saavad.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1
Olles konsulteerinud artiklis 10 osutatud nõuandefoorumiga, koostab komisjon tööplaani, mis tehakse avalikult kättesaadavaks. Tööplaan sisaldab esialgset loetelu tooterühmadest, mida käsitatakse delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel esmatähtsana. Samuti kehtestatakse tööplaanis kavad toodete või tooterühmade märgiste läbivaatamiseks ja nende klassifikatsiooni muutmiseks. Komisjon võib tööplaani pärast nõuandefoorumiga konsulteerimist regulaarselt muuta. Tööplaani võib ühendada direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 16 nõutud tööplaaniga.
1.   Olles konsulteerinud artiklis 10 osutatud nõuandefoorumiga, võtab komisjon artikli 13 kohaselt vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, et kehtestada pikaajaline tööplaan, mis tehakse, sealhulgas artikli 8 kohaselt loodud andmebaasi avaliku kasutajaliidese kaudu, avalikult kättesaadavaks.
2.   Komisjon koostab tööplaani alaosadena, mis hõlmavad prioriteete uute tooterühmade energiamärgiste kasutuselevõtmisel ning tooterühmade märgiste klassifikatsioonide muutmisel.
Komisjon tagab tööplaani ja selle sidususe jaoks vajalikud vahendid.
Tööplaani võib ühendada direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 16 nõutud ökodisaini tööplaaniga.
Komisjon ajakohastab regulaarselt tööplaani, konsulteerides eelnevalt nõuandefoorumiga. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse igal aastal tööplaani täitmisest ja neid teavitatakse ametlikult kõigist tööplaani muudatustest.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad üksikasjalikke nõudeid seoses konkreetsete energiamõjuga toodete rühmade (edaspidi „konkreetsed tooterühmad”) märgistega.
1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust konkreetsete energiamõjuga toodete rühmade (edaspidi „konkreetsed tooterühmad) märgistele esitatavate üksikasjalike nõuetega.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Delegeeritud õigusaktides täpsustatakse tooterühmad, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
2.  Delegeeritud õigusaktides täpsustatakse tooterühmad, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
(a)  vastavalt kõige värskematele kättesaadavatele arvnäitajatele ja arvestades liidu turule lastud koguseid, on tooterühmal märkimisväärne potentsiaal säästa energiat ja vajaduse korral muid olulisi ressursse;
(a)  sõltuvalt liidu turule toodud tegelikest kogustest esineb märkimisväärne energia ja muude ressursside säästmise potentsiaal;
(b)  samaväärse funktsiooniga tooterühmade asjakohased tõhususnäitajad on väga erinevad;
(b)  sama tooterühma sees on ühesuguste funktsioonidega mudelitel väga erinev energiatõhusus;
(c)  puudub märkimisväärne negatiivne mõju seoses tooterühma taskukohasuse ja olelusringi kuludega.
(c)  tarbija jaoks puudub oluline negatiivne mõju toote taskukohasuse, olelusringi kulude ja funktsionaalsuse osas.
Muudatusettepanekud 73 ja 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Konkreetsete tooterühmadega seotud delegeeritud õigusaktides täpsustatakse eelkõige järgmine:
3.  Konkreetsete tooterühmadega seotud delegeeritud õigusaktides täpsustatakse asjaomase tooterühma kohta eelkõige järgmist:
(a)  artikli 2 punktis 11 sätestatud energiamõjuga toote määratlusega hõlmatud konkreetsete delegeeritud õigusakti aluseks olevate tooterühmade määratlus;
(a)  asjaomase energiamõjuga toote määratlus;
(b)  märgise kujundus ja sisu, sealhulgas energiatarbimist näitav skaala vahemikus A–G, kusjuures märgiste vorm on tooterühmade lõikes võimalikult ühetaoline ning igal juhul selge ja loetav;
(b)  märgise kujundus, mõõtmed ja sisu, kusjuures märgis peab igal juhul olema selge ja loetav, arvestama vaegnägijate vajadustega ning sellel tuleb silmatorkaval kohal esitada alljärgnev, asjaomase delegeeritud õigusaktiga kehtestatud teave:
i)   skaala vahemikus A–G, mis näitab vastava tootemudeli energiatõhususklassi ning mille kujundus peab olema tooterühmade lõikes võimalikult ühetaoline;
ii)   absoluutne energiatarbimine (kWh) aastas või mis tahes muu sobiva ajavahemiku jooksul;
(c)  vajaduse korral muude ressursside tarbimine ja lisateave energiamõjuga toodete kohta, millisel juhul tuleb märgisel rõhutada toote energiatõhusust;
(c)  vajaduse korral muude ressursside tarbimine ja lisateave energiamõjuga toodete kohta, millisel juhul tuleb märgisel rõhutada toote energiatõhusust;
(ca)  vajaduse korral viide märgisele, mis võimaldab tarbijail tuvastada ühenduvust võimaldavaid tooteid (st arukaid seadmeid);
(d)  kohad, kus märgist esitletakse, näiteks kinnitatud tootele, trükitud pakendile, esitatud elektrooniliselt või esitletud internetis;
(d)  märgise asukoht, näiteks võib see olla kinnitatud tootele (toodet kahjustamata), trükitud pakendile, esitatud elektroonilisel kujul või internetis;
(e)  vajaduse korral elektroonilised viisid toodete märgistamiseks;
(e)  vajaduse korral elektroonilised viisid toodete märgistamiseks;
(f)  märgise ja tehnilise teabe esitamise viis kaugmüügi korral;
(f)  märgise ja tehnilise teabe esitamise viis kaugmüügi korral;
(g)  tehniliste dokumentide ja tootekirjelduse sisu ning vajaduse korral vorm ja muud üksikasjad;
(g)  tehniliste dokumentide ja tootekirjelduse nõutav sisu ning vajaduse korral vorm ja muud üksikasjad, mis seonduvad tootekirjelduse ja tehniliste dokumentidega;
(h)  asjaolu, et nõuetele vastavust kontrollides lubatakse ainult selliseid kõrvalekaldeid, mis on sätestatud delegeeritud õigusakti(de)s;
(h)  asjaolu, et nõuetele vastavust kontrollides lubatakse ainult selliseid kõrvalekaldeid, mis on sätestatud delegeeritud õigusakti(de)s;
(i)  tarnijate ja edasimüüjate kohustused seoses toodete andmebaasiga;
(i)  tarnijate ja edasimüüjate kohustused seoses toodete andmebaasiga;
(j)  konkreetne viide energiaklassile, mis tuleb esitada reklaamides ja tehnilistes müügiedendusmaterjalides, sealhulgas nõue, et see peab olema nähtavas ja loetavas vormis;
(j)  vajaduse korral konkreetne viide energiaklassile, mis tuleb esitada reklaamides ja tehnilistes müügiedendusmaterjalides, sealhulgas nõue, et see peab olema nähtav ja loetav;
(k)  vastavushindamismenetlused ning mõõtmis- ja arvutusmeetodid, mida kasutatakse märgisel ja tootekirjelduses esitatava teabe kindlaksmääramiseks;
(k)  vastavushindamismenetlused ning artiklis 9 osutatud mõõtmis- ja arvutusmeetodid, mida kasutatakse märgisel ja tootekirjelduses esitatava teabe kindlaksmääramiseks, sealhulgas energiatõhususe klassi või sellega samaväärse näitaja määratlus ning seda tähistav skaala vahemikus A–G;
(l)  viide sellele, kas suuremate seadmete puhul nõutakse teatava energiaklassi saavutamiseks kõrgemat energiatõhususe taset;
(l)  viide sellele, kas suuremate seadmete puhul nõutakse teatava energiaklassi saavutamiseks kõrgemat energiatõhususe taset;
(m)  viide sellele, millises vormis esitatakse märgisel mis tahes täiendavad viited, mis võimaldavad tarbijatel tutvuda elektrooniliselt üksikasjalikuma teabega tootekirjelduses esitatud tõhususnäitajate kohta;
(m)  viide sellele, millises vormis esitatakse märgisel mis tahes täiendavad viited, mis võimaldavad tarbijatel tutvuda elektrooniliselt üksikasjalikuma teabega tootekirjelduses esitatud tõhususnäitajate kohta;
(n)  viide sellele, kas ja kuidas tuleks nutiarvestitel või toote interaktiivsel ekraanil näidata energiaklasse, mis kirjeldavad energiatarbimist toote kasutamisel;
(n)  viide sellele, kas ja kuidas tuleks nutiarvestitel või toote interaktiivsel ekraanil näidata energiaklasse, mis kirjeldavad energiatarbimist toote kasutamisel;
(o)  delegeeritud õigusakti hindamise ja võimaliku läbivaatamise kuupäev.
(o)  delegeeritud õigusakti hindamise ja võimaliku läbivaatamise kuupäev.
Esimese lõigu punktis b osutatud märgise sisu puhul vastavad klassifikatsiooni astmed A–G tarbija seisukohast märkimisväärsele energiasäästule ja kulude kokkuhoiule.
Seoses esimese lõigu punktis m osutatud viidete vormiga võib sellised viited esitada veebiaadressina, ruutkoodina (QR-koodina), elektrooniliste märgiste lingina või mis tahes muul asjakohasel tarbijasõbralikul viisil.
Seoses esimese lõigu punktis m osutatud viidete vormiga võib sellised viited esitada veebiaadressina, ruutkoodina (QR-koodina), elektrooniliste märgiste lingina või mis tahes muul asjakohasel tarbijasõbralikul viisil, mis viib kasutaja artikli 8 kohaselt loodud andmebaasi avalikule kasutajaliidesele.
Delegeeritud õigusaktiga hõlmatud toote märgistamisel ei ole kasutaja seisukohalt märkimisväärset negatiivset mõju toote töökindlusele.
Esimese lõigu punktis g osutatud tootekirjelduses esitatakse otselingid artikli 8 kohaselt loodud andmebaasi avalikule kasutajaliidesele, mis tehakse tarbijatele kättesaadavaks kõigis nendes liidu ametlikes keeltes, millele vastavate liikmesriikide turgudel on vastav tootemudel kättesaadavaks tehtud.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad toodete andmebaasi toimimise üksikasju, sealhulgas tarnijate ja edasimüüjate mis tahes kohustusi.
Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 13 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust, kehtestades toodete andmebaasi toimimise üksikasjad, sealhulgas tarnijate ja edasimüüjate mis tahes kohustused
Konfidentsiaalse teabe ja tehniliste dokumentide nõuetekohase kaitse tagamiseks esimese lõigu punktis g osutatud teabe osas täpsustatakse delegeeritud õigusaktidega, milline teave tuleb laadida üles toodete andmebaasi ja milline teave peaks taotluse korral olema kättesaadav liikmesriikide ametiasutustele ja komisjonile.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)
3a.   Komisjon koostab ja uuendab kõigi käesolevat määrust täiendavate ja ökomärgise direktiivi 2009/125/EÜ edasiarendavate delegeeritud õigusaktide loetelu koos täielike viidetega kõigile artikli 9 kohastele harmoneeritud standarditele, mis järgivad asjaomaseid mõõtmis- ja arvutusnõudeid, ning teeb selle üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Artiklites 7 ja 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.
2.  Õigus võtta vastu artiklis 7, artikli 8 lõikes 4, artikli 11 lõikes 1 ja artiklis 12 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuueks aastaks alates 1. jaanuarist 2017.
Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kuueaastase tähtaja möödumist.
Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklites 7 ja 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse käesolevas määruses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 7, artikli 8 lõikes 4, artikli 11 lõikes 1 ja artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
3a.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetele kõigi liikmesriikide määratud ekspertidega.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 5
5.  Artiklite 7 ja 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.
5.  Artikli 7, artikli 8 lõike 4, artikli 11 lõike 1 ja artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1
Komisjon hindab käesoleva määruse kohaldamist hiljemalt kaheksa aasta möödumisel selle jõustumisest ning esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealuses aruandes hinnatakse, kui tulemuslikult on käesolev määrus võimaldanud tarbijatel valida tõhusamaid tooteid, võttes arvesse selle mõju ettevõtjatele.
Komisjon hindab käesoleva määruse kohaldamist [kuue aasta möödumisel selle jõustumisest] ning esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse, kui tulemuslikult on käesolev määrus ja selle delegeeritud õigusaktid võimaldanud tarbijatel valida energiatõhusamaid tooteid, võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu nende mõju ettevõtjatele, energiatarbimisele, kasvuhoonegaaside heitkogustele ja turujärelevalvele ning kulud andmebaasi loomiseks ja käigushoidmiseks.
Esimese lõigu kohaselt teostatava hindamise käigus kasutatakse selgelt artiklis 5 ette nähtud iga-aastaseid jõustamise ja turujärelevalve aruandeid.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 3
Artikli 3 lõike 1 punkti d kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2019.
Artikli 3 lõike 1 punkti d kohaldatakse siiski kohe, kui artikli 8 kohaselt loodud toodete andmebaasi avalik kasutajaliides on muutunud täiesti toimivaks, ning igal juhul hiljemalt 1. jaanuarist 2018.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – pealkiri ja punkt 1
Toodete andmebaasi lisatav teave
Toodete andmebaasi lisatav teave ja funktsionaalsed nõuded
1.  Avalikult kättesaadav teave toote kohta:
1.  Andmebaasi avalikku kasutajaliidesesse lisatav teave:
(a)  tootja või tarnija nimi või kaubamärk;
(a)  tarnija nimi või kaubamärk, aadress, kontaktandmed ja muud juriidilised tunnusandmed;
(aa)   liikmesriigi turujärelevalveasutuste kontaktandmed;
(b)  mudelitähis(ed), sealhulgas kõigi samaväärsete mudelite tähised;
(b)  mudelitähis(ed), sealhulgas kõigi samaväärsete mudelite tähised;
(c)  märgis elektroonilisel kujul;
(c)  märgis elektroonilisel kujul;
(d)  klass(id) ja muud märgisel esitatud parameetrid;
(d)  energiatõhususe klass(id) ja muud märgisel esitatud parameetrid;
(e)   tootekirjeldus elektroonilisel kujul.
(e)   tootekirjelduse parameetrid elektroonilisel kujul;
(ea)   artikli 4 lõikes 4 osutatud liikmesriikide koolitus- ja teavituskampaaniad;
(eb)   artiklis 11 osutatud komisjoni tööplaan;
(ec)   nõuandefoorumi koosolekute protokollid;
(ed)   delegeeritud õigusaktide ja kasutatavate harmoneeritud standardite loend.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2
2.  Nõuetele vastavust käsitlev teave, mis on kättesaadav üksnes liikmesriikide turujärelevalveasutustele ja komisjonile:
2.  Andmebaasi nõuete täitmise liidesesse lisatav teave:
(a)  kohaldatava delegeeritud õigusakti kohased tehnilised dokumendid;
(a)  katsearuanne või sarnased vastavushindamise dokumendid, mis võimaldavad hinnata vastavust kõigile asjaomases delegeeritud õigusaktis sätestatud nõuetele, sh katsemeetodid ja mõõtmiste seeriad;
(b)  katsearuanne või sarnane tehniline tõendusmaterjal, mis võimaldab hinnata vastavust kõigile kohaldatavas delegeeritud õigusaktis sätestatud nõuetele;
(b)  käesoleva määrusega seotud turujärelevalve raames vastu võetud ajutised meetmed;
(c)  tarnija nimi ja aadress;
(c)  artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud tehnilised dokumendid;
(ca)   liikmesriigi turujärelevalveasutuste ja komisjoni koordineeriva üksuse vahetud kontaktandmed;
(cb)   liikmesriikide ja komisjoni tehtud vastavuskontrollide tulemused ning vajaduse korral turujärelevalveasutuste võetud parandusmeetmed ja piiravad meetmed, nagu on osutatud artiklites 5 ja 6.
(d)   tarnija esindaja kontaktandmed.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 a (uus)
2a.   Andmebaasi avalikule kasutajaliidesele esitatavad funktsionaalsed nõuded:
(a)   iga tootemudel esitatakse eraldi kirjena;
(b)   tarbijad peavad saama kergesti välja selgitada iga tooterühma parima energiaklassi, nii et nad saaksid mudelite näitusid võrrelda ja valida kõige energiatõhusamad tooted;
(c)   iga toote energiamärgis tuleb esitada ühe vaadeldava ja väljatrükitava failina, sama kehtib tervikliku tootekirjelduse keeleversioonide kohta, mis hõlmavad kõiki liidu ametlikke keeli;
(d)   teave peab olema masinloetav, võimaldama sorteerimist ja päringute teostamist ning kolmandatel osapooltel tasuta avatud standardite kasutamist;
(e)   liigne registreerimine tuleb automaatselt välistada;
(f)   tuleb luua ja toimivana hoida veebipõhine kasutajatugi või kontaktpunkt, millele kasutajaliidesel selgelt viidatakse.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 b (uus)
2b.   Andmebaasi nõuete täitmise liidesele esitatavad funktsionaalsed nõuded:
(a)   konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks tuleb tagada range turvasüsteem;
(b)   juurdepääsuõigused peavad tulenema teadmisvajaduse põhimõttest;
(c)   liidesel peab olema link turujärelevalve info- ja teavitussüsteemile (ICSMS).

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 61 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A8-0213/2016).


Euroopa piiri- ja rannikuvalve ***I
PDF 237kWORD 95k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2007/2004, määrus (EÜ) nr 863/2007 ja nõukogu otsus 2005/267/EÜ (COM(2015)0671 – C8-0408/2015 – 2015/0310(COD))
P8_TA(2016)0305A8-0200/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0671),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0408/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. mai 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 30. juuni 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni, eelarvekomisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi (A8-0200/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. juulil 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/…, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/1624) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


Euroopa Meresõiduohutuse Amet ***I
PDF 235kWORD 63k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (COM(2015)0667 – C8-0404/2015 – 2015/0313(COD))
P8_TA(2016)0306A8-0215/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0667),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0404/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. märtsi 2016. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0215/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. juulil 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/1625) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ***I
PDF 234kWORD 62k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 768/2005, millega luuakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (COM(2015)0669 – C8-0406/2015 – 2015/0308(COD))
P8_TA(2016)0307A8-0068/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0669),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0406/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. mai 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0068/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. juulil 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/…, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/1626) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata


OLAFi järelevalvekomitee sekretariaat ***I
PDF 258kWORD 64k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee sekretariaadi osas (COM(2016)0113 – C8-0109/2016 – 2016/0064(COD))
P8_TA(2016)0308A8-0188/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0113),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 325, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0109/2016),

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kontrollikoja 5. aprilli 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 8. juuni 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0188/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. juulil 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/…, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee sekretariaadi osas

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/2030) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus

Komisjon toetab täielikult Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee sekretariaadi sõltumatut toimimist. OLAFi tegevust käsitleva määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kavandatud muutmise peamine eesmärk on kindlustada järelevalvekomitee sõltumatust uute tagatistega. Muudetud määruse kohaldamisel juhindutakse sellest eesmärgist.

Komisjoni asepresident Georgieva kinnitas oma 20. mail 2016 järelevalvekomitee esimehele saadetud kirjas, et komisjonil on kavas liita järelevalvekomitee sekretariaat muudetud määruse kohaldamise alguskuupäevast individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametiga. See liitmine on puhtalt halduslikku laadi, eesmärgiga lihtsustada teatavaid organisatsioonilisi ja eelarvelisi aspekte. See ei kahjusta sekretariaadi sõltumatut toimimist.

Kirjas mainitakse veel, et sekretariaadi halduslik liitmine individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametiga ei mõjuta sekretariaadi praegust isikkoosseisu ja eelarvelisi vahendeid. Personali juhtimine ja hindamine jääb sekretariaadi juhataja ülesandeks. Sekretariaadi juhatajale hinnangu andmine põhineb järelevalvekomitee aruandel.

Pärast järelevalvekomiteega konsulteerimist kaalub komisjon liikuvust reguleeriva sise-eeskirja kehtestamist, millega piirataks sekretariaadis töötamise kestust ning ühtlasi tagataks järjepidevus, et suurendada sekretariaadi töötajate tegelikku sõltumatust ja ära hoida huvide konflikti ja nn pöördukse juhtumite riske OLAFiga.

Määruse muutmine ei halvenda järelevalvekomitee juurdepääsu OLAFi IT-süsteemides, andmebaasides ja dokumentides sisalduvale teabele.

Järelevalvekomitee sekretariaadi töötajate tööruumid jäetakse hoonesse, kus OLAF praegu asub, ning sellega kaitstakse järelevalvekomitee ja OLAFi sõltumatust ja tagatakse samal ajal lihtne ühenduse pidamine.

(1) ELT C 150, 27.4.2016, lk 1.


Mitmeaastase finantsraamistiku (2014-2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamine ja Euroopa Parlamendi tähelepanekud enne komisjoni ettepaneku valmimist
PDF 487kWORD 134k
Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta resolutsioon mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist (2015/2353(INI))
P8_TA(2016)0309A8-0224/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 311, 312 ja 323,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1), ja eriti selle artiklit 2,

–  võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 2015. aasta määrust (EL, Euratom) 2015/623 (millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)(2),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5),

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbirääkimiste kohta: saadud kogemused ja edasised sammud(6),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi suhete kohta riikide valitsusi esindavate institutsioonidega(7),

–  võttes arvesse oma 19. novembri 2013. aasta resolutsioone mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014–2020(8) ning institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitleva poliitilise kokkuleppe kohta(10),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2013. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku kohta(11),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides(12),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel(13),

–  võttes arvesse mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud institutsioonidevahelist ühisdeklaratsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 15. juuni 2016. aasta arvamust mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0224/2016),

A.  arvestades, et praegune mitmeaastane finantsraamistik oli esimene, mis võeti vastu Lissaboni lepingu uute sätete alusel, mille kohaselt võtab nõukogu kooskõlas seadusandliku erimenetlusega mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastu ühehäälse otsusega pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt;

B.  arvestades, et praeguses mitmeaastases finantsraamistikus, milles lepiti kokku 2013. aastal, kajastuvad selle vastuvõtmise ajal kehtinud liidu prioriteedid; arvestades, et ELil tuleb ka eelolevatel aastatel lahendada keerukaid ülesandeid, mida mitmeaastase finantsraamistiku heakskiitmise ajal ei olnud ette näha; arvestades, et ELi rahastamisprioriteete on juurde tulnud, kuid mitmeaastane finantsraamistik on jäänud samaks;

C.  arvestades, et selleks, et tagada uue mitmeaastase finantsraamistiku demokraatlik legitiimsus ning anda komisjoni uuele koosseisule ja Euroopa Parlamendi uuele koosseisule võimalus kinnitada ja hinnata uuesti ELi poliitilisi ja eelarvealaseid prioriteete, kohandades mitmeaastast finantsraamistikku nendele vastavalt, taotles Euroopa Parlament valimistejärgse muutmise klausli kasutamist;

D.  arvestades, et kokkulepe mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) üle saavutati pärast pikka ja pingelist läbirääkimisprotsessi, mis toimus väga keerulistes sotsiaalsetes, majanduslikes ja finantsoludes; arvestades, et selle tagajärjel vähendati mitmeaastase finantsraamistiku üldist taset varasema programmitöö perioodiga võrreldes märkimisväärselt;

E.  arvestades, et olles poliitiliselt olukorras, kus Euroopa Ülemkogu otsustatud mitmeaastase finantsraamistiku üldisi arvnäitajaid on võimatu muuta, pidas Euroopa Parlament edukaid läbirääkimisi mitmeaastase finantsraamistiku kohustuslikku ja põhjalikku läbivaatamist/muutmist käsitleva artikli lisamise üle mitmeaastase finantsraamistiku määrusesse, samuti uute suuremat paindlikkust võimaldavate sätete kehtestamise ning kõrgetasemelise omavahendite töörühma moodustamise üle;

Õigusraamistik ning läbivaatamise/muutmise ulatus

1.  tuletab meelde, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 2 esitab komisjon enne 2016. aasta lõppu mitmeaastase finantsraamistiku toimimise kohustusliku läbivaatamise, võttes täielikult arvesse valitsevat majandusolukorda ja viimaseid makromajanduslikke prognoose, ning sellele läbivaatamisele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmiseks;

2.  on sellega seoses seisukohal, et kui läbivaatamise eesmärk on hinnata mitmeaastase finantsraamistiku toimimist selle rakendamise, uute majandustingimuste ja muude uute arengusuundumuste alusel ning sellisel kujul võiks säilida praegune õiguslik olukord, siis muutmine tähendab mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmist, mis hõlmab (lisaks õigussätetele) ka mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid, võttes nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 312 ning mitmeaastase finantsraamistiku muutmise ulatuse piiranguid, mis on sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 2 viimases lauses; tuletab meelde, et selles artiklis sätestatakse, et muutmisega ei vähendata eelnevalt kindlaks määratud riiklikke assigneeringuid; rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmisele ei ole seatud muid piiranguid, seega on mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade ülespoole korrigeerimine võimalik; rõhutab sellega seoses, et ELi toimimise lepingu artiklis 323 nõutakse, et liidu seaduslike kohustuste täitmiseks kolmandate isikute suhtes tagatakse rahalised vahendid;

3.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 311 kohaselt varustab liit end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega; on seepärast seisukohal, et kui läbivaatamisel jõutakse järeldustele, et kehtivad ülemmäärad on liiga madalad, on esmasest õigusest tulenev nõue ülemmäärade tõstmine;

4.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 17 on ette nähtud, et mitmeaastast finantsraamistikku on võimalik muuta ettenägematutel asjaoludel; juhib tähelepanu sellele, kui ulatuslikud kriisid on liitu mõjutanud pärast praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist 2013. aastal;

5.  toonitab, et käesolevas resolutsioonis analüüsitakse üksnes mitmeaastase finantsraamistiku toimimise eelarvelisi aspekte ja selles ei puudutata valdkondlike õigusaktide õiguslikke aluseid; märgib siiski, et suures osas ELi poliitikameetmetes ja programmides nähakse ette omaenda nõuded läbivaatamise/muutmise kohta, mis on valdavalt kavandatud 2017. aastaks;

I.Mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine – esimeste aastate hindamine

6.  on seisukohal, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel 2016. aastal tuleks hinnata mitmesuguseid tõsiseid kriise ja uusi poliitilisi algatusi ning nende eelarvemõju, mida mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise ajal ette ei nähtud; märgib muu hulgas ära rände- ja pagulaskriisi, liiduvälised hädaolukorrad, liidusisesed julgeolekuprobleemid, kriisi põllumajanduses, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) rahastamise, ELi eelarve maksekriisi, töötuse püsivalt kõrge määra, eriti noorte seas, ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse; juhib peale selle tähelepanu kliimamuutusi käsitlevale hiljutisele rahvusvahelisele kokkuleppele ja arengupoliitikale avalduva surve suurenemisele; täheldab, et täiendavate pakiliste vajaduste rahastamiseks peeti vajalikuks mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkusmehhanismide ja erivahendite erandlikku kasutamist, sest mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad osutusid mõnes rubriigis liiga piiratuks; on seisukohal, et viimase kahe aasta jooksul on mitmeaastane finantsraamistik viidud sisuliselt selle võimaluste piirideni;

7.  rõhutab, et ELi eelarve peab vastama ELi poliitilistele ja strateegilistele prioriteetidele ning tagama tasakaalu pikaajaliste prioriteetide ja uute probleemide vahel; rõhutab sellega seoses, et ELi eelarve peab täitma põhirolli ühiselt kokku lepitud strateegia „Euroopa 2020“ täitmisel, mis kujutab endast ELi peamist suunda ja üldist prioriteeti; on seetõttu veendunud, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine peaks hõlmama kvalitatiivset analüüsi selle kohta, kas ja kui suures ulatuses on selles strateegias sätestatud eesmärgid täidetud; nõuab kindlalt, et hindamisel esitataks ka prognoos selle kohta, kas praeguse mitmeaastase finantsraamistiku järelejäänud aastateks selle strateegia toetuseks eraldatud rahalistest vahenditest piisab strateegia edukaks rakendamiseks;

A.Põhisündmused ja -probleemid

Rände- ja pagulaskriis

8.  rõhutab, et konfliktidel Süürias, Lähis-Idas ja mitmes Aafrika piirkonnas on olnud ennenägematu ulatusega humanitaar- ja rändealased tagajärjed; tuletab meelde, et ELi on see mõjutanud otseselt – ainuüksi 2015. aastal saabus Euroopasse rohkem kui miljon pagulast ja eeldatavasti lähiaastatel see arv suureneb; tuletab meelde, et selle kriisi tõttu on EL pidanud oma rahalisi vahendeid kasutama suures mahus ja see mõjutas seega oluliselt ELi eelarvet, eriti rubriiki 3 (Julgeolek ja kodakondsus) ning rubriiki 4 (Globaalne Euroopa);

9.  tuletab meelde, et 2015. aasta jooksul on kooskõlas Euroopa rände tegevuskavaga heaks kiidetud lisameetmetel olnud eelarvele otsene mõju, mis kajastub eriti paranduseelarves 5/2015 ja 7/2015; tuletab lisaks meelde, et heaks kiideti täiendava 1,506 miljardi euro kasutamine ELi 2016. aasta eelarves paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtu kaudu, et anda lisaressursse rubriiki 3 (Julgeolek ja kodakondsus) kuuluvate rände ja pagulastega seotud meetmete jaoks, nagu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi täiendav toetamine ning vahendid kolmele rändevaldkonnaga tegelevale ametile – Frontexile, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile (EASO) ja Euroopa Politseiametile (Europol);

10.  märgib, et eespool nimetatud eelarvealased otsused on selle rubriigi olemasoleva väikese varu täielikult ammendanud ja toonud kaasa rubriigi 3 ülemmäärade tegeliku muutmise; juhib peale selle tähelepanu komisjoni uutele ettepanekutele, mis avaldavad eeldatavasti mõju ELi eelarvele, eelkõige ettepanekule sõnastada uuesti Dublini III määrus, mille kogumõju eelarvele mitmeaastase finantsraamistiku ülejäänud perioodiks on 1,829 miljardit eurot, ettepanekule luua Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, mille üldeelarve mitmeaastase finantsraamistiku ülejäänud perioodiks on 1,212 miljardit eurot, ning uus erakorralise toetuse mehhanism, mille hinnanguline mõju aastatel 2016–2018 on vähemalt 700 miljonit eurot; rõhutab, et olukord on sedavõrd tõsine, et 2015. aasta novembris Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi jaoks heaks kiidetud täiendavaid assigneeringuid tuli 2016. aasta märtsis vähendada, et rahastada veelgi pakilisemaid vajadusi, näiteks vajadust anda ELis humanitaarabi, milleks rakendati eelnimetatud uut erakorralise toetuse mehhanismi;

11.  on veendunud, et Euroopa rände- ja pagulaskriisi lahendamiseks on vaja solidaarsusel ja õiglasel koormuse jagamisel põhinevat Euroopa lähenemisviisi; rõhutab sellega seoses, et ELi eelarvest tuleks toetada liikmesriike pagulaste vastuvõtmisega seotud kulude koormuse vähendamiseks, sest see leevendaks survet nende liikmesriikide eelarvele, kes peavad toime tulema eriti suure pagulaste sissevooluga; rõhutab, et selline lähenemisviis loob sünergiat ning on pealegi kõikide liikmesriikide jaoks tulemuslik ja kulutõhus;

12.  rõhutab, et pagulas- ja rändekriisi algpõhjustega tegelemiseks on võetud kasutusele märkimisväärsed, kuid endiselt ebapiisavad eelarvevahendid, suurendades rubriiki 4 kuuluvate ELi eriprogrammide rahalisi vahendeid; tuletab meelde võetud meetmeid, näiteks 2015. aastal jaotati rände ja pagulastega seotud meetmete toetamiseks ümber 170 miljonit eurot, 2016. aastal kiideti heaks täiendava 130 miljoni euro suunamine rände ja pagulastega seotud tegevuseks rubriigi 4 raames ning 430 miljonit eurot jaotati ümber ühinemiseelse abi rahastamisvahendi, arengukoostöö rahastamisvahendi ja naabruspoliitika rahastamisvahendi raames; tuletab samuti meelde, et rände- ja pagulaskriisi välismõõtmega tegelemiseks on komisjon teinud mitmesuguseid ELi eelarvele mõju avaldavaid lisaettepanekuid, nagu ettepanek luua ELi usaldusfondid (Madadi fond ja hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks, mille hinnanguline esialgne mõju eelarvele on vastavalt 570 miljonit eurot ja 405 miljonit eurot) ning Türgi pagulasrahastu, mille jaoks antakse ELi eelarvest 1 miljard eurot, võtmata arvesse võimalikku täiendavat rahastust; rõhutab, et muud kavandatud meetmed, millest komisjon on teada andnud (näiteks „Londoni lubadus“), või üritused (näiteks ELi-Türgi tippkohtumine 18. märtsil 2016) avaldavad liidu eelarvele lisasurvet; rõhutab, et täiendavad tulevased eelarvevahendid peaksid ühtlasi võimaldama kõige haavatavamate rändajate kaasamist, sh eriti naised, lapsed ja LGBTI; on aga mures, et ELi ees seisvate probleemide ulatuslikkuse tõttu on vaja võtta lisameetmeid;

13.  tõdeb, et rände- ja pagulaskriisi ulatust ning selle probleemiga tegelemiseks komisjoni poolt võetud meetmete finantsmõju ei oleks saanud mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) üle otsustamise ajal ette näha; toob esile asjaolu, et piisavate vahendite puudumise tõttu on EL pidanud looma sihtotstarbelised nn satelliitvahendid, mida rahastatakse ühiselt liikmesriikide poolt ja ELi eelarvest ning Euroopa Arengufondist, nagu ELi usaldusfondid (Madadi fond ning ELi hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks) ja Türgi pagulasrahastu; tuletab meelde, et kuna puudub üldine eelarvestrateegia, mis käsitleks rände- ja pagulasriisi, jäi Euroopa Parlament ELi eelarvevahendite kasutamise otsusest kõrvale; rõhutab, et selliste vahendite paljusus tekitab ELis aruandekohustuse ja demokraatliku kontrolli probleemi, millele tuleb leida lahendus; peab peale selle kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei ole usaldusfondidesse teinud kaugeltki mitte selliseid osamaksusid, nagu eeldati, mis nõrgestab nende fondide edukust; kordab, et palub liikmesriikidel täita oma kohustused ja ülesanded viivitamata;

Investeeringute vähesus

14.  tuletab meelde, et alates ülemaailmsest majandus- ja finantskriisist on ELis tehtud vähe ja ebapiisavaid investeeringuid; märgib eelkõige, et 2014. aastal oli investeeringute kogumaht 15 % väiksem 2007. aasta mahust, mis tähendab investeeringute vähenemist 430 miljardi euro võrra; on seisukohal, et vähene investeerimine aeglustab majanduse elavnemist ja mõjutab otseselt majanduskasvu, töökohti ja konkurentsivõimet;

15.  toonitab, et selle pakilise probleemi lahendamiseks tegi komisjoni uus koosseis 2014. aastal ettepaneku Euroopa investeerimiskava ja EFSI loomise kohta eesmärgiga suunata reaalmajandusse 315 miljardi euro ulatuses uusi investeeringuid; kordab oma kindlat pühendumust EFSI-le, mis eeldatavasti annab võimsa ja sihipärase hoo majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustavatele majandussektoritele; märgib, et paljud projektid on juba heaks kiidetud ja neid viiakse ellu; märgib, et liidupoolne tagatis EFSI jaoks on kaetud ELi eelarves ette nähtud 8 miljardi euro suuruse tagatisfondiga;

16.  tuletab meelde, et nende lisavahendite tagamiseks vähendati rahalist eraldist kahele olulisele ELi programmile – programmile „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastule – vastavalt 2,2 miljardi euro ja 2,8 miljardi euro võrra, samas kui ülejäänud 3 miljardit eurot kaetakse mitmeaastase finantsraamistiku eraldamata varudest; rõhutab Euroopa Parlamendi jõupingutusi vähendada EFSI läbirääkimiste käigus nii palju kui võimalik negatiivset mõju neile kahele programmile, mille rahastamispakette, mille kohta tehti otsus alles 2013. aastal, kärbiti komisjoni ettepanekuga võrreldes järsult juba mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbirääkimiste ajal;

17.  peab kahetsusväärseks, et teadusuuringutele ja innovatsioonile mõeldud ELi eelarve on sageli esimene, mida eelarvekärped mõjutavad; märgib, et teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammid loovad ELi lisaväärtust, ja rõhutab nende programmide keskset tähtsust konkurentsivõime toetamisel ning seega tulevase majanduskasvu ja liidu pikaajalise jõukuse tagamisel;

18.  toonitab sellega seoses, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 15 võeti ajavahemikul 2014–2015 varem kasutusele ressursid programmi „Horisont 2020“ jaoks (200 miljonit eurot Euroopa Teadusnõukogu ja Marie Skłodowska-Curie meetmete jaoks) ning COSME programmi jaoks (50 miljonit eurot), et kompenseerida osaliselt assigneeringute vähendamist aastatel 2013–2014; märgib, et selline varem kasutusele võtmine ei muuda programmide üldist rahastamispaketti, mistõttu eraldatakse mitmeaastase finantsraamistiku kestuse teises pooles vastavalt vähem assigneeringuid; rõhutab sellegipoolest, et programmi „Horisont 2020“ ja COSME programmi jaoks varem kasutusele võetud ressursid kasutati täiel määral ära, mis tõestab seega nende programmide häid tulemusi ja suutlikkust kasutada ära isegi rohkemat;

19.  märgib lisaks suure murega, et võrreldes programmi „Horisont 2020“ eelkäija (seitsmes raamprogramm) 20–22 % suuruse edumääraga eelmisel programmitöö perioodil on algatuse edukus langenud 13 %-le; peab kahetsusväärseks, et selle tõttu rahastatakse ELi eelarvest kvaliteetseid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna projekte vähem; märgib ühtlasi, et ebapiisavate eelarvevahendite tõttu lükatakse tagasi palju Euroopa ühendamise rahastuga seotud kvaliteetseid taotluseid;

Noorte töötus

20.  rõhutab, et noorte töötus on jätkuvalt väga suur ja kujutab praegu endast üht kõige pakilisemat ja tõsisemat probleemi ELis; toonitab, et 2016. aasta veebruari seisuga oli kogu liidus 4,4 miljonit alla 25-aastast töötut noort ja mitmes liikmesriigis tähendab see üle 40 % osakaalu ja teatavates ELi piirkondades üle 60 % osakaalu; rõhutab, et tööhõive määr ELis on palju madalam kui strateegias „Euroopa 2020“ ette nähtud; rõhutab seetõttu, et liiga paljusid noori ohustab sotsiaalne tõrjutus ning et rohkem tuleks võtta erimeetmeid, et kaasata mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori; juhib tähelepanu sellele, et kõrgharidusega ja hea väljaõppe saanud inimeste suur hulk mõjutab oluliselt Euroopa konkurentsivõimet, uuendusvõimet ja tootlikkust, ning rõhutab sellega seoses vajadust investeerida haridusse, koolitusse, noortesse ja kultuuri; tunnustab peale selle ELi noorsoostrateegia 2010–2018 tähtsust;

21.  toonitab, et ELi eelarvest, eriti Euroopa Sotsiaalfondist ja noorte tööhõive algatusega aidatakse olulisel määral töötusega võidelda; juhib tähelepanu komisjoni väitele, et programmi finantsvoogude puhul on üks keskseid probleeme olnud rakendusasutuste määramine; rõhutab samuti, et vaatamata esialgsetele viivitustele rakendusasutuste määramisel ja noorte tööhõive algatuse rakendamisel annavad praegused näitajad tunnistust täielikust kasutussuutlikkusest (see on saavutatud osaliselt selle programmi eelmaksemäärade olulise tõstmise abil); märgib, et komisjon viib algatuse hindamise peagi lõpule, ja loodab, et selle edukaks rakendamiseks tehakse vajalikud kohandused; on seisukohal, et kavandatud struktuurireformi tugiprogramm võib aidata olulisel määral parandada liikmesriikides haldussuutlikkust selles valdkonnas; rõhutab, et asjaomased sidusrühmad, sh noorteorganisatsioonid peavad noorte tööhõive algatuse tulemusi pidevalt hindama;

22.  on iseäranis mures noorte tööhõive algatuse jaoks ette nähtud uute kulukohustuste assigneeringute puudumise pärast alates 2016. aastast, arvestades et kogu selle esialgne rahastamispakett võeti aastatel 2014–2015 varem kasutusele (mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikkel 15); rõhutab, et vahendite varem kasutusele võtmist toetades ei olnud Euroopa Parlamendil mingit kavatsust lõpetada algatus juba pärast kaht aastat rahastamist ning selle jätkumise tagamiseks kehtestati muud mitmeaastase finantsraamistiku mehhanismid, nagu kulukohustuste koguvaru; tuletab aga meelde, et kulukohustuste koguvaru on juba kasutatud ainult EFSI rahastamiseks; märgib lisaks, et sama artikli alusel võeti assigneeringud varem kasutusele teise ELi programmi puhul, millega aidatakse oluliselt parandada noorte tööhõivet – programmi „Erasmus+“ puhul (150 miljonit eurot), mida rakendati asjaomase perioodi esimesel kahel aastal täies ulatuses; tuletab meelde, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel läheks tõhus Euroopa Liidu tasandi noortegarantii euroala riikidele igal aastal maksma 21 miljardit eurot;

Sisejulgeolek

23.  tuletab meelde hiljutisi terrorirünnakuid Prantsusmaal ja Belgias ning kõrgendatud ohutaset teistes liikmesriikides, mis nõuavad koordineeritumat ja tõhusamat tegutsemist ja vahendeid ELi tasandil; toonitab, et liidul on asjakohase vahendina olemas Sisejulgeolekufond ja nimetatud valdkonnas tegutseb mitu liidu ametit, kes töötavad üha suurema surve all; on seisukohal, et asjakohaseks ohule reageerimiseks vajab see valdkond rohkem Euroopa tasemel meetmeid ja seega rohkem rahalisi vahendeid; rõhutab, et selles valdkonnas suurema koostöö tegemiseks tuleb asjaomaste ametite personali suurendada, mis võib ELi eelarve veel suurema surve alla seada, ja tuletab meelde Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse töötajate arvu piiratud suurendamist, mida rahastati ümberpaigutamisega Sisejulgeolekufondi vahenditest;

24.  rõhutab, et arvestades praegusi meetmeid ja seadusandlikke ettepanekuid õigusalase koostöö tugevdamiseks, on Eurojustile vaja ka üha rohkem täiendavaid rahalisi ja inimressursse, mis mõjutavad ELi eelarvet;

Kriisid põllumajandussektoris

25.  rõhutab, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) jaoks aastani 2020 kehtestatud piiratud ülemmäärad jätavad palju väiksemad varud kui eelmise mitmeaastase finantsraamistiku puhul, kuigi sektor seisab silmitsi suuremate probleemidega; tuletab meelde, et see poliitika on paljude põllumajandustootjate sissetuleku jaoks hädavajalik, eelkõige kriisi ajal, ning juhib tähelepanu kõrgele iga-aastasele kasutusmäärale, mis on peaaegu 100 %; tuletab meelde mitmesuguseid kriise, millega Euroopa põllumajandustootjad on pidanud alates praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kehtima hakkamisest toime tulema, eriti piima-, sealiha-, veiseliha-, puuvilja- ja köögiviljasektori kriisi ja pikaajalist negatiivset mõju, mida avaldas Euroopa põllumajandustootjatele Venemaa põllumajandustoodete embargost tingitud kahju; võtab teadmiseks suhkrukvootide kaotamise 2017. aastal ja selle võimaliku mõju suhkrusektorile, võttes arvesse ka äärepoolseimate piirkondade erivajadusi; toonitab, et nimetatud kriisidele reageerimiseks võetud erakorraliste meetmete eelarvemõju, mis hõlmas 500 miljonit eurot 2016. aasta eelarves ja 300 miljonit eurot 2015. aasta eelarves, rahastati rubriigi 2 varudest; rõhutab, et igasugused kärped selles valdkonnas seaksid ohtu ELi territoriaalse ühtekuuluvuse, eriti seoses maapiirkondadega; on peale selle vastu igasugusele põllumajanduspoliitika taasriigistamisele, mis tekitaks turumoonutusi ja põllumajandustootjate kõlvatut konkurentsi;

Keskkonnaprobleemid

26.  on mures selle pärast, et eesmärk, mille kohaselt tuleb ELi eelarvest kulutada (praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt) vähemalt 20 % kliimamuutustega seotud meetmetele, on täitmata ning et vastavalt komisjoni integreerimismetoodikale on sel eesmärgil kulutatud ELi aastaeelarvest vaid 12,7 %; juhib tähelepanu kliimameetmete, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja loodusvarade säästva kasutamise suurele rahastamisvajadusele, mis muutub globaalse soojenemise tagajärgede tõttu veelgi suuremaks; võtab eelkõige teadmiseks COP21 kliimakokkuleppe, mis sõlmiti 2015. aastal Pariisis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil;

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

27.  tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika on liidu peamine investeerimispoliitika ELi kõigi piirkondade majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erinevuste vähendamiseks ning seega Euroopa kodanike elukvaliteedi parandamiseks; rõhutab, et sel on oluline roll aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ elluviimisel, eelkõige kliimaga seotud meetmete ja sotsiaalsete eesmärkide jaoks vahendite selge eraldamise kaudu ja et eelkõige võidelda suurenenud vaesuse, sh laste vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning soodustada tööhõive suurenemist; palub komisjonil jälgida eespool nimetatud eesmärkide täielikku täitmist; on peale selle seisukohal, et eelnevalt kindlaks määratud riiklikest assigneeringutest kinni pidades võivad struktuurifondid olla väärtuslikuks abiks tekkivate probleemide, nagu pagulaskriisi tagajärjed, lahendamisel;

Suurenev surve arengu- ja naabruspoliitikale

28.  märgib, et konfliktide ja sõdade tagajärjel suureneb humanitaarabi ja katastroofiennetuse üldine vajadus pidevalt; juhib tähelepanu Addis Abeba kokkuleppele, milles riigipead ja valitsusjuhid kinnitasid jõulist poliitilist lubadust saavutada säästva arengu eesmärgid, ja on teadlik, et selleks tuleb teha kulutusi; tuletab meelde, et EL uuendas hiljuti oma ühiselt võetud kohustust suurendada ametlikku arenguabi 0,7 %ni oma kogurahvatulust ja eraldada vähemalt 20 % ametlikust arenguabist põhilistele sotsiaalteenustele, keskendudes haridusele ja tervishoiule; on igati vastu arenguabi kasutamisele muuks kui arenguga seotud eesmärkidel;

29.  tuletab meelde, et idanaabruse geopoliitiline olukord on samuti ebakindel; rõhutab ELi eelarve olulist rolli ELi lõuna- ja idanaabruse olukorra stabiliseerimisel ja nende probleemide lahendamisel, pakkudes tuge riikidele, kes rakendavad praegu assotsieerimislepinguid, et teha reformimisel edusamme ning tagada ELi ja vastavate riikide suhete süvenemine;

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine

30.  peab tervitatavaks mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist, mis annab võimaluse märkimisväärseteks edusammudeks soolise võrdõiguslikkuse tulemuslikumal arvessevõtmisel mitmeaastases finantsraamistikus ja selle juurde kuuluva ühisdeklaratsiooni rakendamisel ja järelevalves;

Maksete võlgnevus

31.  tuletab meelde eelmise mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vältel kogunenud tasumata arvete võlgnevust, mis kasvas 5 miljardi euro tasemelt 2010. aasta lõpus ennenägematu 11 miljardi euroni 2011. aasta lõpus, 16 miljardi euroni 2012. aasta lõpus ja 23,4 miljardi euroni 2013. aasta lõpus; hoiatab, et see võlgnevus on kandunud üle praegusesse (2014–2020) mitmeaastasesse finantsraamistikku, ulatudes 2014. aasta lõpuks enneolematu 24,7 miljardi euroni; rõhutab, et Euroopa Parlamendi tungival palvel on lepitud kokku maksekava, et vähendada ühtekuuluvuspoliitikaga seotud tasumata maksenõuete võlgnevust aastate 2007–2013 eest 2016. aasta lõpuks „tavalisele“ tasemele 2 miljardi euroni; juhib tähelepanu asjaolule, et 2015. aasta lõpus tehti kindlaks, et perioodi 2007–2013 eest on ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas tasumata vähemalt 8,2 miljardi euro ulatuses võlgnevusi, mis 2016. aasta lõpuks langeb eeldatavasti alla 2 miljardi euro; märgib, et see vähenemine pakub üksnes ajutist leevendust, kuna tuleneb üksnes asjaolust, et esitatud maksmisele kuuluvad nõuded nii ajavahemiku 2007–2013 kui ka ajavahemiku 2014–2020 programmide eest on teatatust väiksemad; peab kahetsusväärseks, et muude rubriikide raames kindlaks tehtud nn varjatud võlgnevuse käsitlemiseks ei ole võetud mingeid meetmeid; juhib tähelepanu sellele, et kui konkreetseid meetmeid ei võeta, siis kordub 2012.–2014. aasta olukord eeldatavasti praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpus;

32.  peab kahetsusväärseks, et maksekriisi tagajärjed on olnud tõsised, mõjutades ELi eelarvest toetust saavaid isikuid, näiteks üliõpilasi, ülikoole, VKEsid ja teadlasi, vabaühendusi, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja muid asjaomaseid üksusi; tuletab eelkõige meelde 2014. aastal humanitaarabioperatsioonide valdkonnas tekkinud maksete suurt nappust, mis kahjustas ELi päästeoperatsioone; tuletab meelde, et komisjon pidi võtma kasutusele nn leevendusmeetmed, näiteks vähendama eelmaksete määrasid ning lükkama edasi konkursi- ja pakkumiskutsed ning kaasneva lepingute sõlmimise; tuletab meelde, et maksete üldine nappus tingis uute, ajavahemiku 2014–2020 programmide rakendamise kunstliku aeglustumise, mille näiteks on kunstlik viivitamine 1 miljardi euro suuruse maksumusega konkursikutsetega programmi „Horisont 2020“ raames 2014. aastal eesmärgiga tagada, et maksete tähtaeg oleks 2015. aastal, mitte 2014. aastal; rõhutab peale selle, et ELi eelarvest tasutakse trahvid hilinenud maksete eest, mis ulatusid nii 2014. kui ka 2015. aastal ligikaudu 3 miljoni euroni;

B.Mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkussätete ulatuslik kasutamine

33.  rõhutab, et kriisidele reageerimiseks või uute poliitiliste prioriteetide rahastamiseks vajalike täiendavate assigneeringute tagamiseks alates 2014. aastast on eelarvepädevad institutsioonid kiitnud pärast kõikide kättesaadavate varude ammendumist heaks mitmeaastase finantsraamistiku määrusesse lisatud paindlikkussätete ja erivahendite ulatusliku kasutuselevõtu; tuletab meelde, et mitu kõnealust sätet tulenes otseselt Euroopa Parlamendi ettepanekutest, kes oli seadnud maksimaalse võimaliku paindlikkuse vajaduse mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste raames üheks oma põhinõudeks;

34.  märgib eeskätt, et erivahendid võeti kasutusele pagulas- ja rändekriisi lahendamiseks (paindlikkusinstrument ammendus täies ulatuses 2016. aastal – 1,53 miljardit eurot; hädaabireserv 2016. aastal – 150 miljonit eurot), maksete puuduse probleemi lahendamiseks (2015. aastal aktiveeritud ettenägematute kulude varu – 3,16 miljardit eurot) ning EFSI tagatisfondi rahastamiseks (kulukohustuste koguvaru täielik ärakasutamine 2014. aastal – 543 miljonit eurot); tuletab meelde, et otsus võtta maksetes kasutusele ettenägematute kulude varu on seotud maksete ülemmäärade alanemisega aastatel 2018–2020;

35.  prognoosib, et kõikideks edasisteks 2016. aastal tekkivateks rände- ja pagulaskriisiga seotud vajadusteks, sealhulgas 200 miljoni euro suuruseks osamaksuks uue instrumendi jaoks, millega anda liidus erakorralist toetust, tuleks nii kiiresti kui vajalik võtta kasutusele ettenägematute kulude varu; tuletab meelde, et rubriigis 3 ei ole kättesaadaval rohkem varusid ning paindlikkusinstrument on sellel aastal juba täiel määral ära kasutatud; soovitab uurida, milliseid võimalusi veel on tulevaste probleemide lahendamisel paindlikkuse kasutamiseks;

36.  tuletab meelde, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 17 sätestatud õigusloomealane paindlikkus võimaldab seadusandliku tavamenetluse raames vastu võetud programmide üldist rahastamispaketti suurendada seitsmeaastasel perioodil kuni +/-10 %; märgib, et „uued, objektiivsed ja pikaajalised asjaolud“ võimaldavad eelarvepädevatel institutsioonidel kalduda algsest rahastamispaketist veelgi enam kõrvale; peab kiiduväärseks, et seda sätet on juba kasutatud eesmärgiga võimaldada liidul reageerida ettenägematutele sündmustele, suurendades oluliselt selliste programmide, nagu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, esialgseid iga-aastasi assigneeringuid;

II.Mitmeaastase finantsraamistiku muutmine – hädavajalik nõue

37.  on eespool esitatud analüüsi alusel veendunud, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku toimimise läbivaatamine viib järelduseni, et mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku tegelik muutmine on vaieldamatult hädavajalik, kui liit kavatseb astuda tulemuslikult vastu arvukatele probleemidele samal ajal oma poliitilisi eesmärke täites; tuletab meelde, et strateegia „Euroopa 2020“ elluviimine on jätkuvalt ELi eelarvest toetatav peamine prioriteet; rõhutab, et ELi eelarvele tuleb anda piisavad vahendid, et sellest saaks tulemuslikult tagada majanduskasvu ja töökohti edendavad investeeringud, saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ning edendada solidaarsust;

38.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks seadusandlikku ettepanekut ette valmistades arvesse alljärgnevalt esitatud Euroopa Parlamendi nõudmisi mitmeaastase finantsraamistiku määruse muudatuste kohta nii seoses arvnäitajatega kui ka mitmeaastase finantsraamistiku toimimist käsitleva mitme sättega, mis peavad olema kohaldatavad juba praeguse mitmeaastase finantsraamistiku puhul;

39.  rõhutab, et 2016. aasta sügisel on oodata kahte eelarvele olulist mõju avaldavat seadusandlikku ettepanekut, milleks on nimelt EFSI tegevuse kestuse pikendamine ja välisinvesteeringute kava kehtestamine; ootab, et kogu teave, mis on seotud kõnealuse kahe ettepaneku rahastamisega, tehakse võimalikult kiiresti kättesaadavaks, et võtta seda nõuetekohaselt arvesse mitmeaastase finantsraamistiku muutmise üle peetavatel läbirääkimistel; kordab oma põhimõttelist seisukohta, mille kohaselt ei tohiks uusi poliitilisi algatusi rahastada kehtivate ELi programmide ja poliitikameetmete arvelt;

40.  rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise ajal kokku lepitavad muudatused tuleks ellu viia viivitamata ja need tuleks integreerida juba ELi 2017. aasta eelarvesse; palub seetõttu komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmise kohta võimalikult kiiresti, et võimaldada paralleelsete läbirääkimiste pidamist mitmeaastase finantsraamistiku muutmise ja ELi 2017. aasta eelarve üle ning selles osas õigeaegselt kokkuleppele jõudmist;

41.  võtab teadmiseks 23. juunil 2016. aastal Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletuse tulemuse; kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama eelarvepädevatele institutsioonidele kogu asjakohase teabe selle kohta, milline võib olla kõnealuse rahvahääletuse mõju eelarvele, ilma et see mõjutaks Ühendkuningriigi ja ELi eelseisvate läbirääkimiste tulemusi;

42.  märgib olulist toetust, mida EL on andnud rahu ja lepituse saavutamiseks Iirimaal, eelkõige PEACE-programmide kaudu, mis on suunatud Põhja-Iirimaale ja piiriäärsetele riikidele lõunas; märgib, et Ühendkuningriigi referendumi tulemus võib tekitada rahuprotsessiga seoses suuri probleeme ning kahjustab rahuprotsessi terviklikkust ja suure reede kokkulepet; palub komisjonil jätkata rahuprotsessi toetamist PEACE-programmi jätkuva rahastamisega;

A.Euroopa Parlamendi nõudmised mitmeaastase finantsraamistiku kestuse teiseks pooleks

Mitmeaastase finantsraamistiku arvnäitajad (kulukohustused)

43.  on EFSI jaoks ette nähtud ulatusliku poliitilise ja rahalise toetuse ideed täiel määral kinnitades veendunud, et ELi eelarvest ei tohiks uusi algatusi rahastada liidu olemasolevate programmide ja poliitikameetmete arvelt; kavatseb täita oma kohustuse kompenseerida täielikult EFSIga seotud kärped, mis mõjutavad programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastut, et neil oleks võimalik saavutada oma alles kaks aastat tagasi kokku lepitud eesmärgid ning võimaldada liidul saavutada oma teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgid; rõhutab sellega seoses, et alamrubriigi 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) muude programmide rahastamistaset ei tohiks see kompenseerimine mõjutada, juhtides tähelepanu nende vaieldamatule panusele majanduskasvu, töökohtade loomisse ja konkurentsivõimesse; on veendunud, et alamrubriigi 1a varud ei ole nende vajaduste katmiseks piisavad, ja nõuab seetõttu selle alamrubriigi ülemmäära tõstmist;

44.  toetab jõuliselt noorte tööhõive algatuse jätkumist kui vahendit, millega tagada kiire reageerimine noorte töötuse vastases võitluses, juhindudes käimasoleva hindamise käigus ilmnenud vajalikest kohandustest; on seisukohal, et seda on võimalik saavutada üksnes juhul, kui praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kestuse lõpuni tagatakse noorte tööhõive algatusele vähemalt samatasemelised kulukohustuste assigneeringud kui need, mis eraldati programmile iga-aastaselt kõnealuse perioodi esimesel kahel aastal (6 miljardi euro suurune summa võeti kasutusele varem, st aastatel 2014–2015), võttes arvesse komisjoni eelseisva hinnangu tulemusi; märgib, et see peaks hõlmama alamrubriigi 1b (Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) ülemmäärade ülespoole korrigeerimist, sest mingeid varusid ei ole;

45.  on kindlal arvamusel, et eelarve kogueraldis ja liikmesriikidele eelnevalt kindlaks määratud assigneeringud ÜPP osas, sealhulgas otsetoetuste assigneeringud, peavad jääma mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel puutumata; rõhutab lisaks, kui tähtis on vältida Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eraldiste vähendamist, et oleks võimalik täita hiljutise ühise kalanduspoliitika reformi eesmärgid;

46.  on seisukohal, et konfliktidest ja kliimamuutustest tingitud rände- ja pagulaskriisi ulatus näitab, et eelseisvatel aastatel on selleks otstarbeks rubriigis 3 (Julgeolek ja kodakondsus) oodata olulise eelarvemõjuga täiendavaid vajadusi; rõhutab lisaks, et samas rubriigis on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, et toetada tõhusamat tegevust ELi tasandil ELi sisejulgeoleku ja terrorismivastase võitluse valdkonnas; palub komisjonil koostada võimalikult kiiresti ajakohastatud prognoosi kuni praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse lõppemiseni kõikide nendes valdkondades esinevate probleemidega tegelemiseks vajalike eelarvevahendite kohta;

47.  on seetõttu kindlal arvamusel, et isegi rubriigis 3 olemasolevate väikeste varude kasutuselevõtu ja kehtivate paindlikkussätete rakendamise korral ei piisa olemasolevatest vahenditest, et tulla toime selle rubriigi kasvanud vajadustega; nõuab seetõttu, et märkimisväärselt suurendataks vahendeid, mis on ette nähtud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile ning Sisejulgeolekufondile, samuti liidu ametitele (Frontex, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Europol, Eurojust ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)), kes on hakanud selles valdkonnas tegutsedes täitma uusi ülesandeid, ning muudele võimalikele algatustele; on seisukohal, et rubriigi 3 ülemmäärasid tuleb korrigeerida ülespoole;

48.  eeldab, et kooskõlastatud tegevus tulemuslikuks reageerimiseks rände- ja pagulaskriisi välismõõtmele, eelkõige Euroopa naabruse ja Sahara-taguse Aafrika poliitiline stabiliseerimine ning rände majanduslike ja humanitaarpõhjustega tegelemine suureneb lähiaastatel ning sellega kaasnevad suuremad rahastamistaotlused rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) raames; toonitab, et niisuguseid lisavahendite taotlusi ei tohiks kasutada ELi käimasoleva välistegevuse, sealhulgas arengupoliitika kahjuks; nõuab seepärast rubriigi 4 ülemmäärade ülespoole korrigeerimist;

49.  palub rahalise toetuse suurendamist kolme Euroopa programmi puhul, mis puudutavad otseselt kodanikke (programm „Loov Euroopa“, programm „Kodanike Euroopa“ ja programm „Erasmus+“), sest nendes programmides töötatakse välja uued toetuse read, et reageerida praegusele pagulaste integratsiooni ja hariduse osas valitsevale olukorrale, ning need on liidu ja liikmesriikide juhitavate niisuguste meetmete esirinnas, mille eesmärk on parandada üldist sotsiaalset olukorda, vastastikust mõistmist ja kooselu meie eri ühiskondades;

Mitmeaastase finantsraamistiku arvnäitajad (maksed)

50.  on seisukohal, et esmajärjekorras tuleb püüda ära hoida ära uue maksekriisi tekkimine praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõppjärgus; on kindlalt veendunud, et igati peaks püüdma vältida eelmisel perioodil ilmnenud tasumata arvete võlgnevuse kuhjumisega sarnase võlgnevuse tekkimist; rõhutab siiski, et juba praegu võib ette näha samal ajal, kui maksete vajadus peaks jõudma tavalise tipptasemeni, märkimisväärse surve tekkimist maksetele mitmeaastase finantsraamistiku teisel poolel; on seisukohal, et lisasurvet põhjustavad muu hulgas ettenägematute kulude varu kompenseerimine aastateks 2018–2020 ette nähtud maksete juba niigi piiratud ülemmääraga, oluline viivitus niisuguste uute programmide käivitamisel, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, sh noorte tööhõive algatus, EFSI makseprofiil ning rände- ja pagulaskriisiga seotud kulukohustuste hiljutisest kasvust tingitud täiendavad maksed;

51.  tuletab meelde, et maksete assigneeringud on varasemate kulukohustuste loogiline tagajärg; ootab seepärast, et kulukohustuste assigneeringute uue suurendamisega kaasneks maksete assigneeringute vastav suurendamine, sealhulgas maksete ülemmäärade ülespoole korrigeerimine; on lisaks seisukohal, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine/muutmine on suurepärane võimalus hinnata maksete täitmist ja ajakohastatud prognoose maksete eeldatava arengu kohta praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kestuse lõpuni; usub, et kolm institutsiooni peaksid töötama välja ja leppima kokku ühise siduva maksekava aastateks 2016–2020; nõuab kindlalt, et niisugune uus maksekava peaks tuginema usaldusväärsele finantsjuhtimisele, pakkuma selge strateegia kõikide rubriikide kõikide maksevajaduste katmiseks kuni praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kestuse lõppemiseni ning hoidma ära nn varjatud võlgnevuste kuhjumise teatavate mitmeaastaste programmide rakendamise kunstliku pidurdamise ja muude leevendusmeetmete, näiteks eelmaksete määrade alandamise tõttu;

52.  on kindlalt otsustanud lahendada ühemõttelisel viisil mitmeaastase finantsraamistiku erivahendite maksete eelarvestamise probleemi; tuletab meelde viimastel aastatel eelarveläbirääkimistel esiplaanil olnud lahendamata tõlgendamiskonflikti ühelt poolt komisjoni ja Euroopa Parlamendi ning teiselt poolt nõukogu vahel; kordab oma pikaajalist seisukohta, mille järgi tuleks ka maksete assigneeringuid, mis on tingitud erivahendite kasutuselevõtust kulukohustuste assigneeringutes, arvestada mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastaste maksete ülemmääradele lisaks;

ELi põhiõiguse tagamise tingimused

53.  nõuab kindlalt, et kõik riigid võtaksid täieliku vastutuse seoses pagulaskriisiga ja sihtotstarbelise ümberjaotamismehhanismi otsusega; palub komisjonil kehtestada rahalise bonus-malus mehhanismi, mida rakendatakse sõltuvalt sellest, kas liikmesriigid täidavad ELi meetmete raames neile pandud kohustusi või mitte; kinnitab, et liikmesriikidelt nende meetmete eiramise eest võetavad trahvisummad peaksid laekuma lisatuludena ELi eelarvesse;

Erakorraline tulu

54.  on kindlalt veendunud, et ELi eelarve alatäitmisest või ELi konkurentsiõigust rikkuvatele ettevõtjatele määratavatest trahvidest tulenev ülejääk tuleks kanda ELi eelarvesse täiendava tuluna, ilma kogurahvatulul põhinevate osamaksude vastava kohandamiseta; on seisukohal, et selline meede aitaks oluliselt kaasa ELi eelarve makseprobleemi leevendamisele; palub komisjonil esitada selleks asjakohased seadusandlikud ettepanekud;

55.  on veendunud, et kõikides rubriikides tuleks vabastatud assigneeringud, mis tulenevad niisuguste meetmete täielikust või osalisest mittetäitmisest, milleks need ette nähti, ELi eelarves uuesti kättesaadavaks teha ja eelarvepädevate institutsioonide poolt iga-aastase eelarvemenetluse raames taas kasutusele võtta; on kindlalt veendunud, et praegu ELi eelarvet mõjutavate piirangute ja liidu täiendavate rahastamisvajaduste tõttu peaksid samasugused põhimõtted kehtima ka vabastatud assigneeringute kohta, mis tulenevad 2007.–2013. aasta programmide rakendamisest, sh ühtekuuluvuspoliitika programmide lõpetamine; palub komisjonil esitada selleks asjakohased seadusandlikud ettepanekud;

Paindlikkussätted ja erivahendid

56.  rõhutab, et pelgalt mitmeaastase finantsraamistiku erivahendite kasutuselevõtu sagedus ja määr viimase kahe aasta jooksul tõendab igasuguse kahtluseta mitmeaastase finantsraamistiku määruses ette nähtud paindlikkussätete ja -mehhanismide väärtust; rõhutab Euroopa Parlamendi pikaajalist seisukohta, mille kohaselt peaks paindlikkus võimaldama mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete üldisi ülemmäärasid maksimaalselt ära kasutada;

57.  usub seepärast, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmisega tuleks kaotada arvukad kitsendused ja piirangud, mille nõukogu kehtestas paindlikkussätetele mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise ajal; on eeskätt seisukohal, et tühistada tuleks igasugused piirangud kasutamata assigneeringute ja varude ülekandmisele, seisnegu need siis aastaste ülemmäärade (maksete koguvaru) või ajapiirangute (kulukohustuste koguvaru) kehtestamises; on veendunud, et mitme rubriigi praegusi eelarvepiiranguid arvestades ei tuleks kulukohustuste koguvaru alla kuuluvate vahendite kasutamise kohaldamisala eraldi määratleda;

58.  rõhutab eeskätt paindlikkusinstrumendi kogusumma kasutamist 2016. aastal; märgib, et see instrument võimaldab rahastada selgelt määratletud kulutusi, mida ei saa rahastada ühe või mitme rubriigi ülemmäära raames ning mis ei ole seotud mõne ELi konkreetse poliitikameetmega; on seepärast seisukohal, et instrument võimaldab ELi eelarvele tegelikku paindlikkust, eriti suurema kriisi korral; nõuab seepärast instrumendi rahastamispaketi olulist suurendamist kuni iga-aastase 2 miljardi euro suuruse eraldiseni ning juhib tähelepanu asjaolule, et see summa eelarvestatakse üksnes siis, kui eelarvepädevad institutsioonid otsustavad instrumendi kasutusele võtta; tuletab meelde, et paindlikkusinstrument ei ole seotud ühegi konkreetse poliitikavaldkonnaga ja selle võib kasutusele võtta igal vajalikuks peetaval eesmärgil;

59.  juhib tähelepanu hädaabireservi rollile kiirel reageerimisel kolmandate riikide konkreetsetele abivajadustele ettenägematute sündmuste korral ning rõhutab selle erilist tähtsust praeguses olukorras; nõuab selle rahastamispaketi märkimisväärset suurendamist kuni iga-aastase 1 miljardi euro suuruse eraldiseni;

60.  võtab teadmiseks eri eeskirjad, mis kehtivad mitmeaastase finantsraamistiku erivahendite, konkreetsemalt paindlikkusinstrumendi, hädaabireservi, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kulutamata assigneeringute ülekandmise tähtaja suhtes; nõuab nende eeskirjade ühtlustamist, et niisuguste vahendite suhtes oleks võimalik kohaldada üldist N + 3 reeglit;

61.  peab eriti oluliseks ettenägematute kulude varu, mis on viimase abinõuna rakendatav vahend, mille abil reageerida ettenägematutele olukordadele; rõhutab, et komisjoni arvates on tegemist ainsa erivahendiga, mida saab kasutusele võtta üksnes maksete assigneeringute jaoks ja seega maksekriisi ärahoidmiseks ELi eelarves, nagu 2014. aastal; taunib tõsiasja, et vastupidiselt eelmisele perioodile on mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud assigneeringute kohustuslik kompenseerimine; on kindlal arvamusel, et see nõue tekitab jätkusuutmatu olukorra, vähendades tegelikkuses mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade iga-aastaseid summasid perioodi viimastel aastatel ning asetades seega ELi eelarve täiendava surve alla; rõhutab, et ettenägematute kulude varu on igal juhul viimase abinõuna kasutatav vahend, mille kasutuselevõtus lepivad kokku kaks eelarvepädevat institutsiooni ühiselt; nõuab seepärast kohustusliku kompenseerimise ettekirjutuse kohest tagasiulatuva jõuga kaotamist ning iga-aastase maksimaalse summa ülespoole korrigeerimist 0,05 %-ni ELi kogurahvatulust;

Keskkonnamuutusi käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepete järelmeetmed

62.  märgib, et Pariisis saavutatud COP21 kokkulepe on kõikehõlmav, dünaamiline ja diferentseeritud kokkulepe, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuste probleemiga; rõhutab, et vastavalt kõnealusele kokkuleppele tuleb ELi rahalisi vahendeid eraldada arenguriikide kliimameetmete toetamiseks; rõhutab, et COP21 tulenevate võimalike meetmete rahastamiseks tuleks kasutusele võtta täiendavad vahendid lisaks praegustele kliimameetmetele tehtavatele kulutustele, ning palub komisjonil esitada õigeaegselt muutmiseks rakendusstrateegia ja esmase hinnangu COP21 kokkuleppe võimaliku mõju kohta ELi eelarvele; rõhutab lisaks, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmine pakub suurepärase võimaluse tagada niisuguse eesmärgi täitmise, mille kohaselt tuleks kliimameetmetele kulutada vähemalt 20 % eelarvest, ning näha ette kõnealuse künnise võimaliku tõstmise kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega, mis võeti ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul; palub, et komisjon tagaks kliimameetmete integreerimise mehhanismi täieliku toimivuse ja niisuguste kulutuste praeguse jälgimismeetodi parandamise; tuletab lisaks meelde, et EL on võtnud ka kohustuse rakendada ÜRO konventsiooni bioloogilise mitmekesisuse strateegilist kava, ning rõhutab, et EL peaks eraldama oma sellealaste kohustuste täitmiseks piisavad vahendid;

Lihtsustamine

63.  usub, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine/muutmine on suurepärane võimalus hinnata esimest korda ELi asjaomaste poliitikameetmete ja programmide ning mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkussätete ja erivahendite toimimist, ning loodab, et komisjon esitab analüüsi, milles tehakse kindlaks praeguse rakendamissüsteemi puudused; juhib eelkõige tähelepanu praegusel programmitöö perioodil kasutusele võetud uute elementide (nt ühtekuuluvuspoliitika raames ette nähtud eeltingimuste) rakendusprotsessile avalduva mõju hindamisele; on seisukohal, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel/muutmisel tuleks teha kokkuvõte ka eraldatud rahaliste vahendite tulemuslikkusest oma eesmärkide täitmisel; kutsub komisjoni üles tegema konkreetseid ettepanekuid, et käsitleda võimalikke puudusi ning parandada ja ratsionaliseerida rakendamistingimusi praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ülejäänud aastateks, et tagada nappide rahaliste vahendite võimalikult tõhus kasutamine ja vähendada toetusesaajate halduskoormust;

Tulemuspõhine eelarvestamine / „Tulemustele keskenduv eelarve“

64.  rõhutab, et oluline on näidata ELi eelarvest saadavat lisaväärtust, ning toetab ELi kulutuste puhul tulemustele orienteerituse kultuurile keskendumist; toonitab, et võimaluse korral peaks peamiseks põhimõtteks saama tulemus- ja väljundipõhine hindamine, ning rõhutab niisuguse põhimõtte erilist kohaldatavust innovatsioonile keskenduvate programmide suhtes; võtab teadmiseks komisjoni töö algatuse „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ raames, mida tuleb jätkuvalt edasi arendada, ning ootab tulemuspõhise eelarvestamise institutsioonidevahelise ekspertide töörühma töö tulemusi; on seisukohal, et see lähenemisviis võib olla vahend oodatust vähem tulemuslike programmide tulemuslikkuse parandamiseks; rõhutab siiski, et tehniliste või programmitööalaste puudustega ei tohi kaasneda ELi eelarve vähendamine ega poliitilistest prioriteetidest loobumine ning et rahaliste vahendite parem kasutamine üksi ei lahenda pakiliste ja kasvavate vajadustega tegelemiseks vajalike rahaliste vahendite nappuse probleemi; tuletab komisjonile meelde, et Euroopa Parlament tuleb eelarvepädeva institutsioonina kaasata komisjoni sellealase strateegia väljatöötamisse;

Rahastamisvahendid

65.  tunnistab rahastamisvahendite suuremat rolli liidu eelarves kui täiendavat rahastamisvormi subsiidiumide ja toetuste kõrval; tunnistab nende vahendite potentsiaali liidu eelarve finantsmõju ja seega poliitilise mõju suurendamisel; toonitab siiski, et üleminek traditsiooniliselt rahastamiselt uuenduslikumatele vahenditele ei ole kõikides poliitikavaldkondades soovitatav, sest kõik poliitikavaldkonnad ei ole täielikult turupõhised; rõhutab, et rahastamisvahendid kujutavad endast alternatiivset ja täiendavat rahastamisviisi ning neid ei tohiks kasutada projektides, mis saavad kasu ainult toetuste kasutamisest, mis on eriti olulised vähem arenenud piirkondade jaoks;

66.  kutsub komisjoni üles viima mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise/muutmise käigus läbi põhjaliku analüüsi rahastamisvahendite kasutamise kohta praeguse programmitöö perioodi algusest alates; rõhutab, et rahastamisvahendi hindamisel ei saa hindamise ainsaks kriteeriumiks olla finantsvõimenduslik mõõde; tuletab sellega seoses meelde nn täiendavuskriteeriumi olulisust ning ELi poliitiliste eesmärkide täitmisse antava panuse hindamise olulisust;

67.  ergutab komisjoni tegema kindlaks kõik ELi poliitikavaldkonnad, kus toetusi oleks võimalik kombineerida rahastamisvahenditega, ning kaaluma nende kahe vahelise nõuetekohase tasakaalu loomist; on kindlal arvamusel, et võimalus kombineerida erinevaid ELi vahendeid ühtlustatud haldamise eeskirjade alusel aitaks optimeerida koostoimet olemasolevate rahastamisallikate vahel ELi tasandil; toonitab, et rahastamisvahendite suurem kasutamine ei tohiks tuua kaasa liidu eelarve vähendamist; tuletab meelde oma korduvaid nõudmisi suurema läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli järele liidu eelarvest toetatavate rahastamisvahendite rakendamise suhtes;

B.Euroopa Parlamendi tähelepanekud 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta

68.  tuletab meelde, et vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklile 25 esitab komisjon enne 1. jaanuari 2018 uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku; rõhutab seetõttu, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku põhielemente tuleks arutada juba eelseisva läbivaatamise/muutmise raames;

69.  on seisukohal, et käsitletavad põhiprioriteedid peavad hõlmama mitmeaastase finantsraamistiku kestuse kohandamist, omavahendite süsteemi põhjalikku reformi, suurema tähelepanu pööramist eelarve ühtsusele ja eelarve suuremat paindlikkust; on lisaks veendunud, et otsustusprotsessi üksikasjad tuleb läbi vaadata, et tagada demokraatlik õiguspärasus ja järgida aluslepingu sätteid;

70.  tuletab meelde eelarve ühtsuse, õigsuse, aastasuse, tasakaalu, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtteid, mida tuleb järgida liidu eelarve kehtestamisel ja rakendamisel;

71.  toonitab, et peamine raskus liikmesriikide vahel mitmeaastase finantsraamistiku osas kokkuleppe saavutamisel on nende keskendumine netosaldodele; kordab oma seisukohta, et liidu eelarve ei ole lihtne nullsummamäng, vaid pigem oluline lähenemist innustav vahend ja ühist lisaväärtust loova ühise poliitika väljendus; nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriigid muudaksid oma arusaama ja käsitlust liidu eelarvest, st määraksid eelarve suuruse kindlaks liidu õiguslikest kohustustest, liidu programmides ja poliitikameetmetes sätestatud poliitilistest eesmärkidest ning rahvusvahelistest kohustustest tulenevate rahaliste vajaduste põhjaliku hindamise kaudu, eesmärgiga tagada, et tulemuseks ei ole taas kord ummikseis, mis liitu selle kodanikest veelgi enam lahutab; palub komisjonil viia sellega seoses läbi uuringu selle kohta, milline kokkuhoid tekkis liikmesriikidel riigi tasandil seetõttu, et poliitikameetmeid rahastati ELi tasandil;

72.  juhib tähelepanu poliitilisele vajadusele kehtestada otsuste tegemiseks selline kord, millega tagatakse vajalike rahaliste vahendite olemasolu kas ELi või riikide tasandil, et tagada Euroopa Ülemkogu poliitiliste otsuste täielik rakendamine;

Kestus

73.  tuletab meelde, et vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse põhjendusele 3 on kolm institutsiooni seoses mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise/muutmisega leppinud kokku kaaluda ühiselt, milline oleks kõige sobivam kestus; kordab oma seisukohta, et mitmeaastase finantsraamistiku kestus tuleks viia kooskõlla nii Euroopa Parlamendi kui ka komisjoni poliitilise tsükliga, muutes seega Euroopa Parlamendi valimised foorumiks, mille raames arutada tulevasi kuluprioriteete;

74.  toonitab siiski, et eriti ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu poliitika programmide puhul, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, on pikemaajalisem prognoositavus hädavajalik, võttes arvesse seda, kui palju aega läheb valdkondlike õigusaktide ja rakenduskavade suhtes kokkuleppimiseks riigi ja piirkonna tasandil;

75.  on veendunud, et kiiresti muutuvat poliitilist keskkonda arvesse võttes ja suurema paindlikkuse tagamiseks tuleks mitmeaastase finantsraamistiku teatavad elemendid leppida kokku viieks aastaks, samas kui teised – need, mis on seotud pikemaajalist programmitööd nõudvate programmidega ja/või poliitikavaldkondadega, mille raames nähakse ette keerulised menetlused rakendamissüsteemide kehtestamiseks, nt ühtekuuluvuspoliitika või maaelu areng – tuleks leppida kokku ajavahemikuks 5 + 5 aastat koos kohustusliku muutmisega perioodi keskel;

Omavahendite süsteemi reform

76.  toonitab vajadust omavahendite süsteemi täieliku reformi järele, milles juhindutakse lihtsuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõtetest; ootab seepärast kõrgetasemeliselt omavahendite töörühmalt 2016. aasta lõpuks ambitsioonikat lõpparuannet ning komisjonilt 2017. aasta lõpuks sama ambitsioonikat seadusandlikku paketti omavahendite kohta 2021. aasta järgseks ajaks;

77.  rõhutab vajadust vähendada kogurahvatulul põhinevate osamaksude osakaalu liidu eelarves, et teha lõpp liikmesriikide järgitavale õiglase vastutasu (juste retour) põhimõttele; toonitab, et see vähendaks riigikassade koormust ja muudaks asjaomased vahendid kättesaadavaks liikmesriikide riigieelarvete jaoks; tuletab meelde, et praegused käibemaksupõhised omavahendid on ülemäära keerukad ja kujutavad endast sisuliselt teist kogurahvatulul põhinevat osamaksu, ning nõuab seepärast kas kõnealuste omavahendite olulist reformimist või üldse kaotamist; peab siiski vajalikuks säilitada kogurahvatulul põhinevad osamaksud eelarve olulise osana, arvestades vajadust kõnealuste osamaksude tasakaalustava rolli järele;

78.  nõuab, et nähtaks ette üks või mitu uut omavahendit, mis oleks ideaalsel juhul selgelt seotud lisaväärtust loovate Euroopa poliitikameetmetega; märgib, et kõrgetasemelises töörühmas on juba arutatud arvukaid uusi võimalikke omavahendeid, nagu reformitud käibemaks, finantstehingute maks, EKP emissioonitulu, reformitud ELi heitkogustega kauplemise süsteem ja süsinikdioksiidi maksustamine, transpordi maksustamine, äriühingute maksustamine, elektrienergia või digitaalmajanduse maksustamine; ootab huviga kõrgetasemelise töörühma soovitusi, et liikuda edasi ja valmistada ette Euroopa Parlamendi sellekohane seisukoht; nõuab sellega seoses igasuguste tagasimaksete järkjärgulist kaotamist;

Eelarve ühtsus

79.  toonitab eelarve ühtsuse põhimõtte olulisust ning tuletab meelde, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 310 lõikele 1 näidatakse eelarves ära kõik liidu tulu- ja kuluartiklid; on mures hiljutise ülemineku pärast ühenduse meetodilt valitsustevahelisele otsusetegemisele, mida on täheldatud alates 2014. aastast Kesk-Aafrika Vabariigi jaoks ette nähtud Bêkou usaldusfondi loomisel, Süüria kriisile reageerimiseks piirkondliku usaldusfondi (Madadi fond) loomisel, ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi loomisel ning Türgi pagulasrahastu loomisel; rõhutab, et sellise rahastamisviisi korral tuleb vahendid kolme institutsiooni poolt läbi räägitud ja kokku lepitud olemasolevate mitmeaastaste rahastamisprogrammide vahel ümber jaotada; rõhutab, et see seab ohtu demokraatliku vastutuse, sest Euroopa Parlament jäeti nende fondide loomisest kõrvale;

80.  toonitab, et vastavalt aluslepingule kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu kui kaks eelarvepädevat institutsiooni liidu eelarve võrdsetel alustel; on lisaks seisukohal, et täielik parlamentaarne kontroll kõikide kulutuste üle on ELi kogu kulutuste tegemise protsessi oluline osa; palub komisjonil säilitada eelarve ühtsuse ning käsitleda seda uute poliitikaalgatuste esildamisel juhtpõhimõttena;

81.  kordab oma pikaajalist seisukohta, et Euroopa Arengufond (EAF) tuleks alates 2021. aastast integreerida liidu eelarvesse, tagades samal ajal Aafrika rahutagamisrahastu ja julgeolekuga seotud operatsioonide rahastamise;

82.  rõhutab, et mis tahes tulevane EAFi või selliste ajutiste rahastamisvahendite ELi eelarvesse integreerimine peab hõlmama nende vastavate rahastamispakettide mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradele juurde liitmist ning et ülemmäärasid tuleb vastavalt muuta, et mitte seada ohtu ELi muude poliitikameetmete ja programmide rahastamist;

Suurem paindlikkus

83.  rõhutab, et liidu eelarve jäik struktuur jätab eelarvepädevad institutsioonid ilma võimalusest muutuvatele asjaoludele asjakohaselt reageerida; nõuab seepärast suurema paindlikkuse tagamist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, eeskätt suurema paindlikkuse kaudu rubriikide vahel, pidades silmas paindlikkust kasutamata varude osas ning eri aastate vahel, et kasutada täiel määral ära mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

84.  toonitab, et lisaks võimele reageerida muutuvatele asjaoludele paindlikult, ilma et see piiraks kokkulepitud programmitööd, on lisaks vaja, et liit suudaks kiiresti reageerida tekkivatele kriisidele, nagu praegune rändekriis; nõuab seepärast juba olemas olevatele mitmeaastase finantsraamistiku erivahenditele lisaks ELi alalise kriisireservi loomist liidu eelarves, et vältida ajutisi lahendusi, nagu usaldusfondide loomine; rõhutab, et selline mehhanism, mis on mõeldud reageerimiseks kriisidele ja ettenägematutele olukordadele, peaks iseenesest toimima uue mitmeaastase finantsraamistiku erivahendina ning seda tuleks arvestada mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade väliselt;

Otsustusprotsess

85.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi kriitilist seisukohta selle suhtes, kuidas kulges menetlus, mille tulemusena võeti vastu mitmeaastase finantsraamistiku määrus aastateks 2014–2020; tuletab meelde, et määruse vastuvõtmiseks on vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek; rõhutab seetõttu, et Euroopa Parlament tuleb algusest peale kaasata täielikult asjakohastesse läbirääkimistesse; on seisukohal, et ELi institutsioonid peaksid sõnastama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku menetluse üksikasjad mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise/muutmise ajal saavutatavas kokkuleppes, milles tuleks arvesse võtta varasemate läbirääkimiste puudusi ning kaitsta täiel määral Euroopa Parlamendi rolli ja eelisõigusi, mis on sätestatud aluslepingutes; on seisukohal, et need üksikasjad tuleks lõpuks sätestada institutsioonidevahelises kokkuleppes, nagu see on iga-aastase eelarvemenetluse puhul;

86.  on seisukohal, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastuvõtmiseks kehtestatud ühehäälsuse nõue takistab tõeliselt kõnealust protsessi; palub sellega seoses Euroopa Ülemkogul võtta kasutusele ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikes 2 sätestatud sillaklausli, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse saaks võtta vastu kvalifitseeritud häälteenamusega; tuletab ühtlasi meelde, et kasutusele saab võtta ka ELi lepingu artikli 48 lõikes 7 sätestatud üldise sillaklausli, et kohaldada seadusandlikku tavamenetlust; rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastuvõtmise puhul üleminek kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamisele oleks kooskõlas otsustusprotsessiga, mida kasutatakse peaaegu kõigi ELi mitmeaastaste programmide vastuvõtmiseks, ning ELi eelarve vastuvõtmise iga-aastase menetlusega;

87.  tuletab meelde, et aluslepinguga ei anta Euroopa Ülemkogule õigust täita seadusandja ülesandeid; kordab sellega seoses, et mõistab igati hukka Euroopa Ülemkogu sekkumise seadusandlusesse viimaste mitmeaastase finantsraamistiku üle peetud läbirääkimiste ajal; nõuab, et Euroopa Ülemkogu piirduks ainult oma ülesannetega, mis on määratletud aluslepingus, ning hoiduks selliste poliitikamuudatuste ette ära otsustamisest, mille kohta tuleb otsus teha seadusandliku tavamenetluse raames, austades seega kaasotsustamismenetluse raames kehtivaid Euroopa Parlamendi eelisõigusi;

88.  nõuab kindlalt, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise seadusandlik protsess tuleks lõpule viia 2018. aasta lõpuks pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu sisukaid läbirääkimisi; rõhutab, et aegsasti saavutatud mitmeaastase finantsraamistiku alane kokkulepe võimaldab kõikide valdkondlike eeskirjade kiiret vastuvõtmist ja uute programmide viivitamatut käivitamist 1. jaanuaril 2021. aastal; rõhutab, kui tähtis on riikide parlamentide ja Euroopa kodanike parem teavitamine järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud probleemidest asjakohasel juhul institutsioonide- ja parlamentidevahelise konverentsi korraldamise abil;

o
o   o

89.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, muudele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(2) ELT L 103, 22.4.2015, lk 1.
(3) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0378.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0599.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0455.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0456.
(10) ELT C 75, 26.2.2016, lk 47.
(11) ELT C 36, 29.1.2016, lk 49.
(12) ELT C 68 E, 7.3.2014, lk 1.
(13) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 89.


Maksualased siduvad eelotsused ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmed (TAXE 2)
PDF 639kWORD 259k
Resolutsioon
Lisa
Lisa
Lisa
Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta resolutsioon maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta (2016/2038(INI))
P8_TA(2016)0310A8-0223/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 4 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 107, 108, 113, 115 ja 116,

–  võttes arvesse oma 2. detsembri 2015. aasta otsust maksualaste eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni (TAXE 2) moodustamise, volituste, liikmete arvu ja ametiaja kohta(1),

–  võttes arvesse uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi (ICIJ) paljastusi, mis puudutavad maksualaseid siduvaid eelotsuseid ja muid kahjulikke tavasid Luksemburgis ning on saanud tuntuks kui nn LuxLeaks,

–  võttes arvesse uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi (ICIJ) paljastusi, mis puudutavad offshore äriühingute kasutamist ning mis on saanud tuntuks kui nn Panama paberid, eriti 9. mail 2016 avaldatud dokumente,

–  võttes arvesse G7, G8 ja G20 rahvusvahelistele maksuküsimustele keskenduvate tippkohtumiste tulemusi, täpsemalt Ise-Shima tippkohtumist 26.–27. mail 2016 ning G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide 14.–15. aprillil 2016 Washingtonis toimunud kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 27. juuli 2015. aasta resolutsiooni Addis Abeba tegevuskava kohta,

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 30. novembri 2015. aasta aruannet pealkirjaga „G20/OECD äriühingu üldjuhtimise põhimõtted“,

–  võttes arvesse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 8. märtsi 2016. aasta järeldusi hargmaiste ettevõtjate tegevusega seotud maksustamise alase teabevahetuse ja äriühingute maksustamise käitumisjuhendi kohta, 8. detsembri 2015. aasta järeldusi äriühingute maksustamise, maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kohta, 9. detsembri 2014. aasta järeldusi äriühingute maksustamise kohta ning 1. detsembri 1997. aasta järeldusi maksupoliitika kohta, samuti teadet 22. aprillil 2016. aastal toimunud mitteametliku ECOFINi arutelu kohta Panama paberite teemal,

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiivi(2), millega muudetakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi(3),

–  võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks(4),

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 1977. aasta direktiivi 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise ja kindlustusmaksete maksustamise valdkonnas(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist(6),

–  võttes arvesse komisjoni 16. märtsil 2016 vastu võetud ühiseid järelmeetmeid parlamendi resolutsioonide osas, mis käsitlevad soovitusi läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas ning maksualaseid siduvaid eelotsuseid ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmeid,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt (COM(2016)0198) (ettepanek aruandluseks riikide lõikes),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut maksustamise vältimise vastase paketi kohta, mis koosneb sissejuhatavast teatisest(7), ettepanekust võtta vastu nõukogu direktiiv maksustamise vältimise kohta(8), ettepanekust võtta vastu nõukogu direktiiv maksustamisalase halduskoostöö direktiivi läbivaatamise kohta(9), soovitusest maksulepingute kohta(10) ning uuringust agressiivse maksuplaneerimise kohta(11),

–  võttes arvesse komisjoni 2011. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta (COM(2011)0121) ning Euroopa Parlamendi sellekohast 19. aprilli 2012. aasta seisukohta(12),

–  võttes arvesse nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate 1. detsembri 1997. aasta resolutsiooni äriühingute maksustamise tegevusjuhendi kohta(13) ja äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma korrapäraseid aruandeid nõukogule,

–  võttes arvesse 22. veebruaril 2016 ELi ja Monaco Vürstiriigi vahel parafeeritud lepingut maksude läbipaistvuse kohta,

–  võttes arvesse 12. veebruaril 2016 ELi ja Andorra Vürstiriigi vahel sõlmitud lepingut,

–  võttes arvesse 8. detsembril 2015 ELi ja San Marino Vabariigi vahel sõlmitud lepingut hoiuste intresside maksustamise kohta,

–  võttes arvesse 28. oktoobril 2015 ELi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel sõlmitud lepingut finantskontode andmete automaatse vahetamise kohta,

–  võttes arvesse 27. mai 2015 ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingut maksustamise kohta, mille eesmärgiks on parandada maksukuulekust,

–  võttes arvesse 30. novembri 2015. aasta uuendatud lepingut Jersey ja Ühendkuningriigi vahel ning nn seisukoha muutmist Jersey ja Ühendkuningriigi vahelise topeltmaksustamise vältimise korra artikli 2 tõlgendamise kohta,

–  võttes arvesse Guernsey ja Ühendkuningriigi vahelise topeltmaksustamise vältimise korda, mida muudeti 20. jaanuaril 2009 allkirjastatud ning 27. novembril 2009 jõustunud 2009. aasta korraga, mis käsitleb teabevahetust,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 8. juuli 2015. aasta seadusandlikku seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega ja direktiivi 2013/34/EL seoses ühingujuhtimise aruande teatavate elementidega(14),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas(15),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(16),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise kui arenguriikide valitsemist, sotsiaalkaitset ja arengut takistavate probleemide kohta(17),

–  võttes arvesse eri parlamentaarseid arutelusid, mis on toimunud riikide parlamentides ja eriti Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkojas, USA Senatis, Austraalia Senatis ning Prantsusmaa Rahvuskogus ja Senatis, ning järjestikuseid aruandeid maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 30. aprilli 2014. aasta soovitust rikkumisest teatajate kaitse kohta (CM/Rec(2014)7),

–  võttes arvesse LuxLeaksi dokumentide avaldamises süüdistatud Antoine Deltouri, Raphaël Halet ja Édouard Perrini kohtuprotsessi Luksemburgis,

–  võttes arvesse komisjoni otsuseid seoses riigiabiga Fiatile(18) ja Starbucksile(19) ning Belgia liigse kasumi otsuseid(20) ning otsuseid algatada uurimine McDonald’sile, Apple’ile ja Amazonile antud riigiabi kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni (TAXE 2) raportit (A8-0223/2016),

Üldpõhimõtted, faktid ja arvud

A.  arvestades, et Panama paberite ja LuxLeaksi paljastused, mille tegi avalikuks uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsium (ICIJ), on näidanud, et ELil ja liikmesriikidel on vaja kiiresti võidelda maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu ning suurendada koostööd ja läbipaistvust, et taastada mitte ainult liikmesriikide vahel, vaid üle kogu maailma õiglane maksustamine, muutes meie maksusüsteemid õiglasemaks ja tagades, et äriühingud maksavad oma makse seal, kus on loodud väärtus;

B.  arvestades, et komisjon on maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ulatust hinnanud kuni 1 triljonile eurole aastas(21), samas kui OECD hinnangul(22) jääb ülemaailmselt kokku saamata 4–10 % äriühingu tulumaksutulust, mis on 75–180 miljardit eurot aastas 2014. aasta tasemel; arvestades, et need hinnangud on tagasihoidlikud; arvestades, et sellise tegevuse negatiivsed mõjud liikmesriikide eelarvetele ja kodanikele on ilmsed ning võivad vähendada usaldust demokraatia vastu; arvestades, et maksupettus, maksudest kõrvalehoidumine ja agressiivne maksuplaneerimine kahandavad liikmesriikide maksubaasi ning viivad seetõttu maksutulu kaotuseni, nõrgestades majandust ja valitsuste suutlikkust pakkuda piisavalt avalikke teenuseid, investeeringuid ja sotsiaalseid tagatisi;

C.  arvestades, et vastastikuse kontrolli finantsraamistikus ei ole vastuvõetav, et ressursse, mida tuleks luua ühes liikmesriigis tasumisele kuuluvate maksude abil, luuakse ebaõiglase ja agressiivse maksuplaneerimise kaudu tegelikult teises liikmesriigis;

D.  arvestades, et äriühingu tulumaksu vältimine mõjutab ebaproportsionaalselt arenguriike ja et selle tõttu väheneb maksutulu hinnanguliselt 100 miljardi USA dollari(23) võrra aastas, mis jätab nad ilma põhiteenuste rahastamiseks vajalikest olulistest ressurssidest ja kahjustab ELi arengukoostöö poliitikat;

E.  arvestades, et Panama paberite paljastamine tuletas meile meelde, et maksustamise vältimise probleem, mis ei puuduta ainult hargmaiseid ettevõtjaid, on tihedalt seotud kuritegevusega, ja et offshore äriühingute väärtust hinnatakse umbes 10 triljonile USA dollarile;

F.  arvestades, et G20 juhid võtsid 2009. aasta aprillis meetmeid, nõudes eelkõige, et offshore jurisdiktsioonid sõlmiksid vähemalt 12 maksualase teabevahetuse lepingut, mille eesmärk on teha lõpp pangasaladuste ajastule; arvestades, et majandusteadlased on seadnud nende meetmete mõjususe tõsise kahtluse alla, selgitades, et nende lepingute tulemusena on toimunud pangahoiuste ümberpaigutamine maksuparadiiside vahel, kuid nad ei ole vallandanud rahaliste vahendite olulist repatrieerimist(24); arvestades, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleksid offshore jurisdiktsioonide portfelliinvesteeringud vähemalt kuni 2014. aastani olnud languses, vaatamata hiljutistele rahvusvahelistele jõupingutustele suurendada finantsläbipaistvust; arvestades, et on liiga vara hinnata, kas automaatse maksualase teabevahetuse vastuvõtmine (ühtne aruandlusstandard) muudab seda suundumust;

G.  arvestades, et Rahvusvaheliste Arvelduste Panga esitatud teabe kohaselt on piiriüleste hoiuste arv offshore keskustes ajavahemikus 2008–2015 keskmiselt kasvanud 2,81 % aastas, samas kui mujal maailmas on kasv olnud ainult 1,24 %(25); arvestades, et kõige olulisemad offshore finantskeskused välismaiste hoiuste jaoks on Kaimanisaared (663 miljardit USA dollarit), Luksemburg (360 miljardit USA dollarit), Šveits (137 miljardit USA dollarit), Hong Kong (125 miljardit USA dollarit), Singapur (95 miljardit USA dollarit), Bermuda (77 miljardit USA dollarit), Panama (67 miljardit USA dollarit), Jersey (58 miljardit USA dollarit) ja Bahama (55 miljardit USA dollarit); arvestades, et piiriülesed hoiused sellistes Euroopa maksuparadiisides nagu Andorra, Gibraltar, Liechtenstein ja Šveits on viimastel aastatel vähenenud või paigal seisnud, mis paneb oletama, et offshore tegevus nihkub teistesse jurisdiktsioonisesse, ja et offshore tööstuses toimuvad ümberkorraldused, kuna üha rohkem sõlmitakse kahepoolseid maksualase teabe lepinguid;

H.  arvestades, et offshore finantskeskuste investeeringuvooge hinnati 2015. aastal 72 miljardile USA dollarile(26) ja need on viimastel aastatel kasvanud arenevates ja üleminekuriikides asuvatelt hargmaistelt ettevõtjatelt lähtuvate suurenevate voogude tõttu, mis sisaldavad mõnikord edasi-tagasi bartertehinguid; arvestades, et offshore investeeringutest moodustavad enamiku investeeringud eriotstarbelistesse üksustesse; arvestades, et 2015. aastal oli eriotstarbeliste üksusega seotud investeeringuvoogude esmane vastuvõtja Luksemburg, kuid eriotstarbeliste üksustega seotud investeeringuvood olid 2015. aastal eriti kõrged ka Madalmaade suunal; arvestades offshore finantsmehhanismide kaudu suunatud rahavoogude püsivust, rõhutab vajadust luua suurem sidusus maksu- ja investeerimispoliitika vahel Euroopa ja ülemaailmsel tasandil;

I.  arvestades, et OECD-le anti 2016. aasta aprillis taas volitused koostada koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide must nimekiri; arvestades, et maksuparadiiside kindlakstegemise kriteeriumid määrab kindlaks komisjon, kes on tunnistanud, et oluline on hinnata mitte ainult läbipaistvuse ja koostöökriteeriume, vaid vaadata läbi ka kahjulikud maksurežiimid;

J.  arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on peamised töökohtade loojad Euroopas, olles loonud ligikaudu 85 % viimase viie aasta kõigist uutest töökohtadest ELis(27); arvestades, et uuringud(28) on näidanud, et piiriülene äriühing maksab keskmiselt 30 % vähem makse kui ainult ühes riigis tegutsev äriühing; arvestades, et see moonutab tõsiselt konkurentsi, viib töökohtade kaotuseni liidus, tekitab ebavõrdsust ja takistab jätkusuutlikku majanduskasvu;

K.  arvestades, et komisjon määratleb agressiivse maksuplaneerimisena maksusüsteemi nüansside või kahe või enama maksusüsteemi vaheliste ebakõlade ärakasutamist maksukohustuste vähendamiseks; arvestades, et komisjon tunnistab, et agressiivne maksuplaneerimine võib toimuda mitmel kujul, mis viib olukorrani, kus maksuõigust ei kohaldata enam nii, nagu see on seadusandjate poolt ette nähtud; arvestades, et agressiivse maksuplaneerimise peamiste vormide hulka kuuluvad võlgade ülekandmine, immateriaalsete varade ja intellektuaalse omandi asukoht, strateegiline siirdehindade määramine, hübriidsed lahknevused ja offshore laenustruktuurid; arvestades, et erikomisjoni kuulamisel osalenud ettevõtted kordasid enamasti, et nad maksavad palju makse ja nende käitumine on seaduslik; arvestades, et ainult väike osa ettevõtetest on seni avalikult tunnistanud, et äriühingu tulumaksu vältimine on prioriteet, millega tuleb tegeleda;

L.  arvestades, et ligikaudu üks kolmandik piiriülestest ettevõtjate investeeringutest suunatakse läbi offshore finantsstruktuuride; arvestades komisjoni märkust, et 72 % kasumi ümberpaigutamise juhtude puhul Euroopa Liidus kasutatakse ära siirdehindade määramist ja intellektuaalomandi maksukohustuse asukohta ning et ülejäänud kasumi ümberpaigutamise süsteemid hõlmavad võlgade ülekandmist(29);

M.  arvestades, et kahepoolsetes maksulepingutes jaotatakse maksustamisõigused lähte- ja asukohariikide vahel ära; arvestades, et lähteriikidele määratakse tihti õigus maksustada ettevõtte tegevusest saadavat tulu tingimusel, et ettevõtte püsiv tegevuskoht on lähteriigis, ning asukohariigid saavad õiguse maksustada passiivset tulu, näiteks dividende, autoritasusid ja intresse; arvestades, et sellist maksustamisõiguste jagamist on agressiivse maksuplaneerimise skeemide mõistmiseks oluline teada;

N.  arvestades, et raamatupidamise praktikas näidatakse ettevõtte finantsolukorda, võrreldes tulusid ja kulusid ning kasumit ja kahjumit kalendriperioodil, mil need tekivad, mitte aga perioodil, mil rahavood tegelikult toimuvad; arvestades, et kui maksustatav tulu liigub ühest jurisdiktsioonist teise ja mõlemad käsitlevad seda erineval viisil, tekib võimalus neid ebakõlasid ära kasutada; arvestades, et litsentsitasusid võib ilma nõuetekohase maksualase kooskõlastamiseta põhjendada äriliste eesmärkidega, ning arvestades, et neid maksustatakse mõnes riigis teistest soodsamalt, mis viib maksubaasi kahanemiseni teistes riikides;

O.  arvestades, et 60 % kogu maailma kaubandusest on kontsernisisene ning seetõttu kasutatakse seal siirdehindade metoodikat; arvestades, et 70 % kõigist kasumi ülekandmise juhtudest toimub siirdehindade abil;

P.  arvestades, et maksupoliitikate lähendamisega peaks kaasnema ka rangem kontroll ja kahjulike maksutavade täpsem uurimine; arvestades, et komisjon on alustanud uusi ametlikke uurimisi seoses hargmaiste ettevõtjate maksustamislahendustega; arvestades, et maksupoliitika meetmete hindamine riigiabi seisukohast on lähenemisviis, mis on viimasel ajal üha tähtsamal kohal; arvestades vajadust edasise arutelu ja meetmete järele, et paremini mõista ja käsitleda maksustamise ja konkurentsi koosmõju; arvestades, et komisjonil on võimalus uurida mittevalikuliselt ja erapooletult läbi kõik juhtumid, kus kahtlustatakse maksusoodustustega seotud ebaseaduslikku riigiabi; arvestades, et mitu komisjoni uurimismenetlust seoses riigiabiga olid raporti A8-0223/2016 vastuvõtmise ajal veel pooleli; arvestades, et ainult mõned liikmesriigid on alustanud sissenõudmismenetlusi mitme hargmaise ettevõtja vastu; arvestades, et teatavad liikmesriigid on oma riikliku maksupoliitika kohta läbi viinud ülekanduva mõju analüüsi, et hinnata selle mõju arenguriikidele;

Q.  arvestades, et parim vahend, millega võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu, on hästi kavandatud õigusaktide rakendamine nõuetekohasel ja kooskõlastatud viisil;

Eriliste maksujurisdiktsioonide roll

R.  arvestades, et parlament on kohtunud Andorra, Liechtensteini, Monaco, Guernsey ja Jersey valitsuste esindajatega; arvestades, et Kaimanisaared on osalenud vaid koordinaatorite koosolekul, kuid mitte erikomisjoni ametlikul kuulamisel; arvestades, et Mani saar keeldus erikomisjoniga kohtumast, kuid saatis seevastu kirjaliku seisukoha;

S.  arvestades, et mõned konkreetsed maksujurisdiktsioonid aitavad aktiivselt kaasa agressiivse maksupoliitika kujundamisele hargmaiste ettevõtjate nimel, kes seeläbi maksustamist väldivad; arvestades, et äriühingu tulumaksu määr mõnes jurisdiktsioonis on nullilähedane või olematu; arvestades, et erinevate maksusüsteemide keerukus põhjustab läbipaistvuse puudumist, mis on ülemaailmselt kahjulik;

T.  arvestades, et kõik need jurisdiktsioonid on kohustunud olema valmis automaatseks teabevahetuseks aastaks 2017, välja arvatud Andorra ja Monaco, kes teevad seda 2018. aastal; arvestades, et on oluline jälgida, kas mõjusaid seadusandlikke muudatusi on juba tehtud, et tagada tulemuslik automaatne teabevahetus alates aastast 2017;

U.  arvestades, et seaduselüngad, teabe ebatõhus vahetamine ja üldisemalt mittevastavus kontrollinõuetele, teabe puudumine lõplike tulusaajate kohta ning panga- ja äriühingusaladused, olgugi et pangasaladust käsitlevaid õigusakte on järk-järgult kehtetuks tunnistatud, takistavad maksudest kõrvalehoidumisele ja maksustamise vältimisele lõpu tegemist; arvestades, et mõned maksuagendid finantssektoris kasutavad nende tavade läbipaistmatust agressiivsete maksutavade eesmärgil; arvestades, et algatusi luua riikidevaheline automaatne teabevahetus, mis läheks kaugemale olemasolevatest kahepoolsetest maksulepingutest, on tehtud alles hiljuti; arvestades, et täitmise tulemusliku tagamise puudumisel soodustavad süsteemi nõrkused maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist;

V.  arvestades, et teatud maksujurisdiktsioonid nii ELis kui ka väljaspool seda ei soovi oma maksusüsteeme ümber kujundada, hoolimata käimasolevatest ülemaailmsetest algatustest ja asjaolust, et neist mõned on seotud OECD tööga;

W.  arvestades, et kuulamised, kus osalesid Andorra, Guernsey, Jersey, Liechtenstein ja Monaco (vt 1. lisa), näitasid, et offshore äriühingu registreerimistingimused ja sellekohane teave on jurisdiktsioonide lõikes erinevad; arvestades, et teatud jurisdiktsioonide ametlikel maksuhalduritel ei ole täielikku teavet usaldusfondide, sihtasutuste ja äriühingute lõplike tulusaajate kohta ning nad ei kogu ega avalikusta seda; arvestades, et Andorra, Liechtenstein, Monaco, San Marino ja Šveits on allkirjastanud lepingud teabevahetuseks ELiga; arvestades, et Kanalisaared on allkirjastanud lepingud Ühendkuningriigiga ning kinnitanud oma valmisolekut sõlmida sarnaseid kokkuleppeid teiste liikmesriikidega;

X.  arvestades, et osade jurisdiktsioonide kehtivad õigusaktid ei taga häid valitsemistavasid ega kindlusta rahvusvaheliste standardite järgimist seoses lõplike tulusaajate, läbipaistvuse ja koostööga;

Y.  arvestades, et mõned neist jurisdiktsioonidest on liikmesriikide assotsieerunud või sõltlasterritooriumid, ning seega, isegi kui nad on omavalitsuslikud, kehtivad seal osaliselt vastava riigi ja Euroopa seadused; arvestades, et liikmesriigid peaksid seetõttu kaaluma selliste õigusaktide kehtestamist, mis tagaksid nende assotsieerunud või sõltlasterritooriumide vastavuse kõrgeimatele standarditele;

Z.  arvestades, et osadel liikmesriikidel on koostööd mittetegevatest jurisdiktsioonidest isiklikud nimekirjad ja/või „maksuparadiisi“ või „privilegeeritud maksujurisdiktsiooni“ sisulised määratlused; arvestades, et nende nimekirjade vahel on suured erinevused selles osas, kui koostööd mittetegevateks jurisdiktsioonideks või maksuparadiisideks nad on määratletud või hinnatud; arvestades, et OECD nimekiri koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kohta ei täida oma eesmärki; arvestades, et komisjon avaldas 17. juuni 2015. aasta maksupaketis koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirja, mis loodi olemasolevate riiklike nimekirjade ühise nimetaja põhimõtte alusel; arvestades, et endiselt on puudu liidu määratlus ja nimekiri koostööst keelduvate jurisdiktsioonide kohta, kuigi seda oleks kiiresti vaja; arvestades, et mitte ükski neist nimekirjadest ei sisalda selgeid, mõõdetavaid ja ammendavaid kriteeriume selle kohta, kui salatsevad on konkreetsed jurisdiktsioonid;

Finantsasutuste roll hargmaiste ettevõtjate agressiivses maksuplaneerimises

AA.  arvestades, et osa finantsasutusi ja raamatupidamisettevõtteid või õigusbüroosid on olnud vahendajaks keeruliste õiguslike struktuuride loomisel, mis on viinud agressiivsete maksuplaneerimise skeemideni, mida kasutavad hargmaised ettevõtjad, nagu seda tõestasid LuxLeaks ja Panama paberid; arvestades, et õiguslikud lüngad, ebakõlad ning riikidevahelise kooskõlastamise, koostöö ja läbipaistvuse puudumine loob keskkonna, mis hõlbustab maksudest kõrvalehoidmist; arvestades, et finantsasutused on maksupettuste vastases võitluses tänu nende käsutuses olevale teabele finantskontode ja tulusaavate omanike kohta ikkagi põhilised ja hädavajalikud abimehhanismid ning arvestades, et seetõttu on ülioluline, et nad teeksid sellise teabe vahetamisel täiel määral ja tõhusalt koostööd;

AB.  arvestades, et mitmed pankasid hõlmavad maksuskandaalid avalikustati kõnealuse uurimisega samal ajavahemikul; arvestades, et finantsasutused võivad kasutada mitmeid agressiivseid maksuplaneerimisskeeme, et toetada oma kliente maksudest kõrvalehoidumises või maksustamise vältimises; arvestades, et pangad võivad turul tegutseda oma klientide nimel ning väita, et on maksuhaldurite jaoks nende tehingute tulusaavad omanikud, ning et selle tulemusel saavad kliendid pankadele nende pangandusstaatuse või asukoha tõttu tagatud maksusoodustustest põhjendamatut kasu; arvestades, et pankadel (eriti pankadel, mis teevad investeerimispanga tehinguid) on agressiivse maksuplaneerimise loomisel ja rakendamisel kaksikroll: esiteks tagavad nad klientidele kasutamise eesmärgil agressiivse maksuplaneerimise, kasutades tihti selliseid finantstooteid nagu laenud, tuletisinstrumendid, repolepingud või mis tahes omakapitaliga seotud instrumendid, teiseks aga kasutavad nad agressiivset maksuplaneerimist ise omaenda pankadevaheliste ja struktuuriliste finantstehingute kaudu;

AC.  arvestades, et kõik erikomisjoniga kohtunud pangad eitasid ametlikult, et nad nõustavad oma kliente maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise eesmärgil, ning eitasid ka sellise eesmärgiga suhteid raamatupidamisettevõtete ja õigusbüroodega;

AD.  arvestades, et mõnel suuremal finantsasutusel on oluline arv tütarettevõtjaid valikulistes maksujurisdiktsioonides või jurisdiktsioonides, kus on madalad või väga madalad äriühingu tulumaksu määrad, et vältida maksustamist oma äri- ja eraklientide nimel või enda huvides; arvestades, et mitu finantsasutust on mõne oma filiaali tegevuse neis jurisdiktsioonides hiljuti lõpetanud; arvestades, et mitme finantsasutuse üle on mõistetud maksupettuse või rahapesu pärast Ameerika Ühendriikides kohut, mille tulemusel maksti kõrgeid trahve, aga Euroopa Liidus on algatatud väga vähe kohtuasju;

AE.  arvestades, et pangad tegutsevad konkurentsiturul ning omavad stiimulit edendada atraktiivseid maksuskeeme, et leida uusi kliente ja teenindada olemasolevaid kliente; arvestades, et pangatöötajatele avaldatakse sageli väga suurt survet kiita õigeks sellised klientide lepingud, mis võimaldavad maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist, kuna neid ähvardab sellest keeldumisel vallandamise oht; arvestades, et pankade ja konsultatsiooniettevõtete kõrgetasemeliste töötajate ning maksuametite esindajate vahel on huvide konfliktid ja esinevad nn pöördukse juhtumid; arvestades, et maksuametitel ei ole alati piisavat juurdepääsu teabele või vahenditele pankade uurimiseks ja maksudest kõrvalehoidumise juhtumite avastamiseks;

AF.  arvestades, et on oluline tunnistada, et mitte kõik keeruka ülesehitusega finantstehingud ei ole domineeriva maksumotivatsiooniga ning et valdavalt maksustamisest lähtuvad tooted on vaid väike osa kõikidest keeruka ülesehitusega finantstehingutest; arvestades, et agressiivsetesse maksuplaneerimistehingutesse kaasatud summad võivad aga olla väga suured, kus üksikud tehingud hõlmavad mõnikord miljardeid eurosid ning maksusoodustusi sadade miljonite eurode väärtuses(30); arvestades, et maksuhalduritele tekitab agressiivse maksuplaneerimise eesmärgil kasutatavate keeruka ülesehitusega finantstehingute läbipaistvuse puudumine muret, eelkõige kui nende eri etapid viiakse ellu eri jurisdiktsioonides;

AG.  arvestades, et ELi krediidiasutustele kehtivad kapitalinõuete direktiivi IV paketi alusel juba avaliku aruandluse nõuded riikide lõikes; arvestades, et tuleks märkida, et kõnealustes aruannetes riikide lõikes on mõningad lüngad ning nende lünkadega tuleks tegeleda; arvestades, et mitte ükski erikomisjoniga kohtunud finantsasutustest ei esitanud seoses avalikustamisnõuetega vastuväiteid; arvestades, et osa neist ütles selgelt, et nad on selle nõudega nõus ja toetaksid selle saamist üldiseks standardiks;

AH.  arvestades, et avalikus aruandluses riikide lõikes seoses teatavate finantsasutuste dokumentidega on ilmnenud tähelepanuväärseid erinevusi nende ülemerejurisdiktsioonides teenitud kogukasumi, tegevuse, tasutud maksude ja töötajate arvu vahel; arvestades, et sama aruandlusega on avalikustatud ka ebakõla territooriumide vahel, kus nad tegutsevad ja kus neil on töötajad ning kust nad kasumit saavad;

AI.  arvestades, et erikomisjoniga kohtunud pangad ja hargmaised ettevõtjad ei vastanud täielikult kõikidele liikmete esitatud küsimustele ning mõned tõstatatud probleemid jäid seetõttu vastuseta või täpsemalt määratlemata; arvestades, et mõned neist pankadest ja hargmaistest ettevõtjatest saatsid hiljem oma kirjalikud seisukohad (vt 2. lisa);

Patentide, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusega seotud tulu maksustamise erikorrad

AJ.  arvestades, et intellektuaalomandi, patentide ning teadus- ja arendustegevusega seotud skeemid on Euroopa Liidus laialt kasutusel; arvestades, et hargmaised ettevõtjad kasutavad neid selleks, et vähendada kunstlikult oma üldist maksukoormust; arvestades, et OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava (BEPS) tegevuses nr 5 viidatakse nn muudetud seosepõhisele lähenemisviisile; arvestades, et käitumisjuhendi töörühma roll liikmesriikides on ka selliste tavade analüüsimine ja tulemuslik jälgimine;

AK.  arvestades, et käitumisjuhendi töörühm on Euroopa patenditulu maksustamise erikorra režiime analüüsinud, kuid ei ole oma analüüsi erirežiimide kohta lõpule viinud; arvestades, et samal ajal viidatakse OECD BEPSi tegevuskavas (tegevus nr 5) muudetud seosepõhisele lähenemisviisile kui uuele standardile teadus- ja arendustegevusega seotud soodustuste andmisel; arvestades, et liikmesriigid leppisid käitumisjuhendi töörühmas kokku rakendada alates 2015. aastast muudetud seosepõhist lähenemisviisi oma siseriiklikes õigusaktides; arvestades, et nad leppisid samuti kokku selles, et olemasolevad patenditulu maksustamise erikorra režiimid tuleks 2021. aastaks järkjärgult kaotada; arvestades, et liikmesriigid on muudetud seosepõhise lähenemisviisi rakendamisega riiklikul tasandil tõsiselt hiljaks jäänud;

AL.  arvestades, et mitu komisjoni uurimust on selgelt näidanud, et seos patenditulu maksustamise erikorra ning teadus- ja arendustegevuse vahel on sageli meelevaldne ja/või kunstlik; arvestades, et selle vasturääkivuse põhjal võiks oletada, et enamikel juhtudel on need skeemid loodud ja kasutatavad maksustamise vältimiseks; arvestades, et maksusoodustused, mis on suunatud teadus- ja arendustegevusest teenitud sissetulekutele (peamiselt patenditulu maksustamise erikord), viivad sageli kõikide valitsuste maksutulu suure languseni, sh valitsuste puhul, kes sellises poliitikas osalevad; arvestades, et tuleks pigem analüüsida, kuidas kõige paremini stimuleerida väga vajalikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ELis, ilma et loodaks kahjulikke maksutavasid; arvestades, et OECD ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on samuti mitu korda kinnitanud, et nad ei usu, et patenditulu maksustamise erikord on õige vahend teadus- ja arendustegevuse edendamiseks;

AM.  arvestades, et patenditulu maksustamise erikorra keskset rolli kahjulikes maksutavade süsteemides täheldati algselt parlamendi eelmise erikomisjoni (TAXE 1) teabekogumismissioonidel Madalmaades ja Ühendkuningriigis ning need leidsid seejärel kinnitust lähetusel Küprosele; arvestades, et ka teistes liikmesriikides on sarnased süsteemid olemas;

AN.  arvestades, et liikmesriikide hulgas vajab eriti kiirest lahendamist probleem, et täielikult puudub ühtlustatud lähenemisviis välismaale tehtavate maksete küsimuses; arvestades, et praeguses, kooskõlastamata raamistikus tekitab intressimaksete ja kasutustasude ning ema- ja tütarettevõtte direktiivide alusel tuluallikariigis maksustamise kaotamine koos dividendidelt, litsentsidelt ja litsentsitasudelt ning välismaale makstavatelt intressimaksetelt kinnipeetava maksu puudumisega mõnes liikmesriigis seaduselüngad, mistõttu saab kasum mis tahes liikmesriigist kergesti liidust välja voolata, ilma et seda vähemalt üks kord maksustataks;

Äriühingute maksustamisega tegeleva käitumisjuhendi töörühma, kõrgetasemelise maksustamisküsimustega tegeleva töörühma ning maksuküsimuste töörühma dokumendid

AO.  arvestades, et käitumisjuhendi töörühma volitused on kindlaks määratud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 1. detsembri 1997. aasta järeldustes; arvestades, et käitumisjuhendi töörühma dokumendid on erikomisjoni töös oluliseks teabeallikaks (nagu seda on juba mainitud parlamendi 25. novembri 2015. aasta resolutsioonis);

AP.  arvestades, et alles viis kuud pärast erikomisjoni ametiaja algust tehti osa käitumisjuhendi töörühma koosolekudokumente ja protokolle Euroopa Parlamendi liikmetele üksnes parlamendi kinnistes lugemisruumides kättesaadavaks; arvestades, et kuigi kättesaadavaks on tehtud täiendavad dokumendid, on mõned dokumendid ja protokollid veel avaldamata, kättesaamatud või puudu; arvestades, et komisjon on ühel mitteametlikul kohtumisel väitnud, et on kõik temalt pärinevad ja tema käsutuses olevad dokumendid erikomisjonile kättesaadavaks teinud ja ülejäänud komisjonilt pärinevad asjakohased koosolekudokumendid, juhul kui need üldse kunagi komisjoni valduses olid, peavad seega olema kaduma läinud;

AQ.  arvestades, et liikmesriigid on parlamendi korduvatele nõuetele avaldada täielikult asjakohased dokumendid andnud mitterahuldavaid vastuseid; arvestades, et nii on toimitud mitmeid kuid; arvestades, et need dokumendid esitati Amsterdami ülikooli uurijatele pärast läbipaistvusdirektiivi alusel esitatud taotlusi; arvestades, et need dokumendid on siiski hiljuti kättesaadavaks tehtud, aga üksnes konfidentsiaalselt ning neid ei saa kasutada avalikus arutelus; arvestades, et läbipaistvus ja juurdepääs teabele on parlamendi töö oluline osa;

AR.  arvestades, et käitumisjuhendi töörühmas on uuritud konkreetseid probleeme, ilma et see oleks viinud konkreetsete reformideni; arvestades, et näiteks eelotsuste kohased arutelud on toimunud vähemalt alates 1999. aastast ning kokkulepitud soovituste rakendamisega on ikka veel raskusi, isegi pärast LuxLeaksi skandaale; arvestades, et patenditulu maksustamise erikorra režiimide uurimist ei viidud 2014. aastal täielikult lõpule ning ühtegi uut uurimist ei ole algatatud, hoolimata sellest, et liikmesriigid on uue muudetud seosepõhise lähenemisviisi rakendamisega hiljaks jäänud;

Välismõõde: G20, OECD ja ÜRO – kaasatus ja tagajärjed arenguriikidele

AS.  arvestades, et OECD, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja teised rahvusvahelised organisatsioonid on äriühingu tulumaksu maksubaasi kahanemise vastasest võitlusest huvitatud; arvestades, et vaja on tagada tavade ülemaailmne ühtlustamine ja üldiste standardite, näiteks OECD poolt BEPS-paketis esildatud standardite rakendamine; arvestades, et tuleks luua valitsustevaheline foorum ÜRO tasandil, mis on liikmete valikul vähem valiv kui OECD või G20, et võimaldada kõigil riikidel, sh arenguriikidel osaleda võrdsetel alustel; arvestades, et 14.–15. aprillil 2016 Washingtonis toimunud G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumisel korrati kõigile riikidele ja jurisdiktsioonidele üleskutset rakendada rahapesuvastase töökonna standardeid läbipaistvuse ning juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste tulusaavate omanike kohta; arvestades, et mõned G20 liikmed on nõudnud tulusaavaid omanikke puudutava teabe automaatset vahetamist ning palunud rahapesuvastasel töökonnal ning maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmsel foorumil teha sel eesmärgil esialgsed ettepanekud 2016. aasta oktoobriks;

AT.  arvestades, et Ameerika Ühendriikides teabekogumismissiooni raames tehtud tähelepanekute kohaselt puudub tulusaavate omanike suhtes üleilmsel tasandil läbipaistvus ning ühtne määratlus; arvestades, et kõnealune läbipaistvuse puudumine on eriti silma paistnud varifirmade ja õigusbüroode puhul; arvestades, et Ameerika Ühendriigid valmistavad praegu ette OECD BEPSi tegevuskava rakendamist;

AU.  arvestades, et BEPSi protsess ei hõlma arengumaid võrdsete läbirääkimispartneritena ega paku tõhusaid tulemusi vaeseimate riikide maksuprobleemidele, mida näitab maksulepingute ülemaailmne võrgustik, mis takistab arenguriikidel sageli oma territooriumil teenitud kasumi maksustamist;

AV.  arvestades, et kuigi asjaomaste ELi ja Ameerika Ühendriikide asutuste vahel toimub juba praegu koostöö maksuküsimustes, puudub sarnane koostöö poliitilisel tasandil, eriti mis puudutab parlamentaarset koostööd;

AW.  arvestades, et 2016. aasta juuliks on kavandatud maksustamise sümpoosion eesmärgiga saavutada tugev, jätkusuutlik ja tasakaalustatud majanduskasv; arvestades, et G20 on kutsunud kõiki rahvusvahelisi organisatsioone (sh ELi) üles kõnealuseid probleeme lahendama;

AX.  arvestades, et erikomisjoni TAXE 2 ning arengukomisjoni ühine arutelu agressiivsete maksutavade tagajärgede üle arenguriikidele on näidanud, et arenguriigid seisavad silmitsi sarnaste maksubaasi kahanemise, kasumi ümberpaigutamise, läbipaistvuse puudumise, ülemaailmselt lahknevate maksustamissüsteemide ning sidusate ja mõjusate rahvusvaheliste õigusaktide puudumise probleemidega; arvestades, et arenguriigid kannatavad agressiivse maksuplaneerimise all; arvestades, et arenguriikide maksuametitel ei ole piisavalt vahendeid ega oskusteavet, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu tulemuslikult;

AY.  arvestades, et G20 liikmed on uuesti kinnitanud oma kindlat kavatsust teha jõupingutusi, et tugevdada arenguriikide majanduslikku suutlikkust ning julgustada arenenud riike järgima Addis Abeba maksualgatuse põhimõtteid, mis kiideti heaks ÜRO 27. juuli 2015. aasta kohtumisel; arvestades, et arenguriikide seisukohad ja prioriteedid on tulemusliku üleilmse kooskõlastamise jaoks olulised;

AZ.  arvestades, et IMF ja Maailmapank tagavad arenguriikide maksuametitele seoses rahvusvaheliste maksuküsimustega tehnilise abi, sh vahendid, et parandada arenguriikide suutlikkust maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise või rahapesu probleemide lahendamisel, eelkõige seoses siirdehindadega;

BA.  arvestades, et Austraalia valitsus on välja kuulutanud kava võtta maksustamist vältivate hargmaiste ettevõtjate suhtes kasutusele kõrvalesuunatud kasumi maksu, mis hakkab kehtima 1. juulist 2017, ning ka uue maksuameti töörühma loomise;

Parlamendi erikomisjoni (TAXE 2) töö

BB.  arvestades, et mitmed komisjoni väljapakutud meetmed on otsesed järelmeetmed parlamendi 16. detsembri 2015. aasta ja 25. novembri 2015. aasta resolutsioonidele; arvestades, et olulised algatused, mis neis sisalduvad, on seega nüüd vähemalt osaliselt komisjoni poolt esitatud; arvestades, et nendes resolutsioonides nõutud muud kriitilise tähtsusega meetmed on ikka veel puudulikud, näiteks fiskaalsete riigiabimeetmete raamistiku reform, mõjusad õigussätted rikkumisest teatajate kaitseks ning meetmed, mis vähendaksid agressiivse maksuplaneerimise jaoks antavat abi ja selle soodustamist nõustajate ja finantssektori poolt;

BC.  arvestades, et mõju liidule on põhjalikult analüüsinud ja hinnanud parlamendi maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjon (TAXE 1), kelle töö tulemuseks oli 25. novembril 2015 resolutsiooni vastuvõtmine ülekaaluka häälteenamusega; arvestades, et parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon võeti vastu sarnase ülekaaluka häälteenamusega; arvestades, et komisjon andis 16. detsembri 2015. aasta ja 25. novembri 2015. aasta resolutsioonidele ühise vastuse;

BD.  arvestades, et parlamendi erikomisjon TAXE 2, mis moodustati 2. detsembril 2015, on pidanud 11 koosolekut, osa neist koos majandus- ja rahanduskomisjoni, õiguskomisjoni ja arengukomisjoniga, kus kuulati ära konkurentsivolinik Margrethe Vestager, majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici, finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu volinik Jonathan Hill, Madalmaade rahandusasjade riigisekretär Eric Wiebes (ametisoleva eesistujariigi esindaja), maksustamise ja arengu valdkonna eksperdid, hargmaiste ettevõtjate esindajad, pankade esindajad ning ELi liikmesriikide parlamentide liikmed; arvestades, et koosolekuid peeti ka Andorra, Liechtensteini, Monaco, Guernsey ja Jersey valitsuste esindajatega ning saadi kirjalik seisukoht Mani saare valitsuselt (vt 1. lisa); arvestades, et erikomisjon korraldas ka teabekogumismissioone Ameerika Ühendriikidesse (vt raporti A8-0223/2016 6. lisa), et uurida oma volituste kolmandate riikidega seotud mõõtme konkreetseid aspekte, ning Küprosele (vt raporti A8-0223/2016 5. lisa); arvestades, et erikomisjoni liikmed olid isiklikult kutsutud osalema OECD kõrgetasemelise parlamentidevahelise töörühma TAXE töös; arvestades, et erikomisjon pidas koordinaatorite tasandil kinniseid koosolekuid, kus kuulati ära Kaimanisaarte valitsuse esindajad, uurivad ajakirjanikud ja komisjoni töötajad; arvestades, et kõik need tegevused, mis on pakkunud rikkalikult väga kasulikku teavet tavade ja maksusüsteemide kohta nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool, on aidanud selgitada mõnda olulist küsimust, samas kui osad on jäänud vastuseta;

BE.  arvestades, et seitsmest hargmaisest ettevõtjast nõustus üksnes neli esimese kutse järel komisjoni liikmete ette astuma (vt 2. lisa);

BF.  arvestades, et komisjoni ja nõukogu jätkuva keeldumise tõttu nõustuda ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi määrus üksikasjalike sätete kohta, millega reguleeritakse Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamist, on Euroopa Parlamendi eri- ja uurimiskomisjonide pädevused, nagu näiteks tunnistajate kutsumise ning dokumentidele juurdepääsu nõudmise õigus, kui neid võrrelda liikmesriikide parlamentide ja USA Kongressi komisjonidega, ikka veel puudulikud;

BG.  arvestades, et nõukogu on maksuküsimustes hiljuti vastu võtnud mitmeid kõikehõlmavaid esialgseid poliitilisi seisukohti, ilma et ta oleks võtnud arvesse Euroopa Parlamendi arvamusi või isegi neid ära oodanud;

Järeldused ja soovitused

1.  kordab oma 25. novembri 2015. aasta ja 16. detsembri 2015. aasta resolutsioonide järeldusi;

Komisjoni ja liikmesriikide järelmeetmed

2.  peab kahetsusväärseks, et 13 liikmesriigil ei ole nõuetekohaseid eeskirju dividendide maksuvabal läbivoolul põhineva agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemiseks; peab samuti kahetsusväärseks, et 13 liikmesriiki ei uuri kinnipeetavate maksude vähendamise või nendest vabastamise taotluse heakskiitmisel tegeliku tulusaaja kohta mitte midagi; peab samuti kahetsusväärseks asjaolu, et 14 liikmesriigil ei ole agressiivse maksuplaneerimise ennetamiseks ikka veel välismaiste kontrollitavate äriühingute eeskirju ning et 25 liikmesriigil puuduvad eeskirjad selliste ebakõlade vastu võitlemiseks, mis tulenevad kohaliku ettevõtja teise riigi poolsest erinevast maksustamiskäsitusest; peab taunitavaks asjaolu, et mitte ükski liikmesriik ei ole seni nõudnud agressiivse maksuplaneerimise struktuuride keelamist;

3.  palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vastu täiendavad õigusaktid äriühingu tulumaksu vältimise kohta, sest liikmesriikidel on selleks, et võidelda maksubaasi kahanemise vastu, võimalik kuritarvituste vastaseid eeskirju karmistada; peab väga kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei arutanud parlamendi soovitusi üheski nõukogu töörühmas;

4.  kiidab heaks komisjoni 28. jaanuaril 2016 avaldatud maksustamise vältimise vastase paketi (ATAP), nagu ka kõik pärast seda avaldatud õigusaktide ettepanekud ja teatised (vt raporti A8-0223/2016 4. lisa); peab kiiduväärseks, et nõukogu võttis vastu direktiivi maksustamisalase halduskoostöö direktiivi muutmise kohta, et kehtestada maksuhalduritele aru andmine riikide lõikes, kuid peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei oodanud ära ega võtnud enne oma seisukohas kokkuleppele jõudmist arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta ega näinud ette komisjoni kaasamist teabevahetusse; palub nõukogul jõuda maksustamise vältimise vastase paketi asjus üksmeelsele ja ambitsioonikale seisukohale ning jätta maksustamise vältimise vastane direktiiv üheks direktiiviks, et rakendada tõhusalt OECD soovitusi ja teha neis nõutust rohkemgi, et saavutada ELi eesmärgid ja tagada ühisturu nõuetekohane toimimine, selmet seda nõrgestada; peab väga kahetsusväärseks, et nõukogu seisukoha praegust eelnõu on lahjendatud, eelkõige varasemate õiguste kaitse klausliga (seoses intresside mahaarvamisega) ja välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kitsama käsitusega; kiidab heaks kava koostada tõhusa maksustamise välisstrateegia raames koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ühtne üleliiduline määratlus ja nimekiri; rõhutab, et see nimekiri peaks põhinema objektiivsetel, ammendavatel ja mõõdetavatel kriteeriumidel; kordab oma seisukohta, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu tõhusalt ja süstemaatiliselt võitlemiseks on vaja rohkem ja siduvamaid meetmeid;

5.  on seisukohal, et maksustamisalase halduskoostöö direktiiv, mis on läbinud mitu järjestikust ad hoc muutmist (seoses automaatse teabevahetusega maksualaste siduvate eelotsuste vallas ning seoses riikide lõikes aruandlusega), tuleks täies mahus uuesti sõnastada, eelkõige – aga mitte ainult – selleks, et vähendada teabevahetuse põhimõttest praegu tehtavaid erandeid ja need lõpuks kaotada;

6.  kordab oma seisukohta, et rahvusvahelised äriühingud peaksid selgel ja arusaadaval kujul avaldama oma bilansis iga liikmesriigi ja iga kolmanda riigi kohta, kus nad asuvad, teatava konkreetse teabe, sealhulgas kasumi või kahjumi enne maksustamist, kasumi või kahjumi pealt võetavad maksud, töötajate arvu ja sooritatud tehingud; rõhutab, et oluline on teha see teave avalikult kättesaadavaks, võimaluse korral ELi keskregistri kujul;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks enne 2016. aasta lõppu ettepaneku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta koos asjakohaste ja õiglaste jaotamispõhimõtetega, et luua terviklik lahendus liidus kahjulike maksutavadega võitlemiseks, muuta olukord ettevõtete jaoks selgemaks ja lihtsamaks ning hõlbustada piiriülest majandustegevust liidus; usub, et konsolideerimine on äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi oluline osa; on seisukohal, et konsolideerimine tuleks ette näha võimalikult kiiresti ja kõik vahepealsed lahendused, sh maksubaasi ühtlustamine koos kahjumi mahaarvamise mehhanismiga, saavad olla ainult ajutised; usub, et kohustusliku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi täielik kehtestamine muutub üha hädavajalikumaks; kutsub liikmesriike üles äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitleva ettepaneku esitamise järel selles viivitamatult kokkuleppele jõudma ning seejärel õigusakte kiirelt rakendama; tuletab liikmesriikidele meelde, et äriühingute maksubaasiga seonduvad lüngad ja ebakõlad ning haldustavade erinevused võivad luua ELis ebavõrdsed tingimused ja ebaausa maksukonkurentsi;

8.  peab kiiduväärseks, et komisjon võttis 12. aprillil 2016 vastu ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase ning äriühingu maksustamise suuremat läbipaistvust käsitleva teabe avalikustamisega äriühingute, tütarettevõtjate ja filiaalide poolt; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjoni kavandatav kohaldamisala, kriteeriumid ja piirmäärad ei ole kooskõlas parlamendi eelnevate seisukohtadega ega ole seega tulemuslikud;

9.  kiidab heaks nõukogus 8. detsembril 2015 saavutatud kokkuleppe seoses automaatse teabevahetusega maksualaste siduvate eelotsuste vallas; peab siiski kahetsusväärseks, et nõukogu ei võtnud arvesse parlamendi soovitusi, mis ta esitas oma 20. oktoobri 2015. aasta raportis sellist meedet käsitleva komisjoni algse ettepaneku kohta; rõhutab, et komisjonile tuleb anda täielik juurdepääs liidu uuele maksualaste siduvate eelotsuste andmebaasile; rõhutab vajadust ulatusliku ja tõhusa andmebaasi järele, mis hõlmaks kõiki potentsiaalselt piiriülese mõjuga eelotsuseid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid ruttu maksualaste siduvate eelotsuste alase automaatse teabevahetuse alustamiseks vajaliku õigusraamistiku;

10.  toonitab, et automaatne teabevahetus tähendab suurt hulka andmeid, mida on vaja töödelda, ning kordab, et kõnealuste andmete elektroonilise töötlemise ja andmete analüüsimiseks vajalike inimressurssidega seotud küsimusi tuleb kooskõlastada; nõuab komisjoni rolli tugevdamist selles töös; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoolikalt jälgima ja täielikult järgima maksustamisalase halduskoostöö direktiivi rakendamist riiklikul tasandil, eriti eesmärgiga kontrollida, kui paljud liikmesriigid taotlevad maksualast teavet nimetatud õigusliku aluse asemel hoopis kahepoolsete maksulepingute põhjal; kutsub liikmesriike üles tugevdama oma maksuameteid ja tagama neile piisava personali, et tagada maksutulu tõhus kogumine ja tegeleda kahjulike maksutavadega, võttes arvesse, et ressursinappus ja personalikärped ning ebapiisav väljaõpe, ebapiisavad tehnilised vahendid ja liiga piiratud uurimisvolitused on maksuametite tööd teatavates liikmesriikides tõsiselt takistanud; kutsub liikmesriike üles lõimima maksuhalduritega ning järelevalveasutuste ja reguleerivate asutustega vahetatud teavet;

11.  peab kiiduväärseks Prantsusmaa, Madalmaade ja Ühendkuningriigi 12. mai 2016. aasta avaldust äriühingute tegelike tulusaajate avalike registrite loomise kohta; kiidab Prantsusmaad usaldusfondide avaliku registri loomisele pühendumise eest; toetab Ühendkuningriigi plaani nõuda äriühingute tegelike tulusaajate avalikustamist kõikidelt mujalt kui Ühendkuningriigist pärit äriühingutelt, kes soetavad riigis kinnisvara või kes sõlmivad lepingu riigiga; kutsub kõiki liikmesriike üles samuti selliseid algatusi tegema;

12.  peab kahetsusväärseks, et uus OECD automaatse teabevahetuse standard ei võimalda arenguriikidele üleminekuperioodi ning et selle standardi vastastikuseks muutmise kaudu saab riigid, kellel puudub suutlikkus luua nõutava teabe kogumise, haldamise ja jagamise jaoks vajaliku taristu, välja jätta;

13.  märgib, et ELi ühise siirdehindade foorumi aastate 2014–2019 tööprogramm hõlmab heade tavade väljatöötamist, et OECD vastavad suunised oleksid kooskõlas liikmesriikide erijoontega; märgib, et komisjon jälgib selles töös tehtavaid edusamme;

14.  rõhutab, et 70 % kasumi ümberpaigutamisest toimub siirdehindade kaudu ning et parim viis selle probleemiga tegelemiseks on täieliku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi vastuvõtmine; palub, et komisjon esitaks sellele lisaks konkreetse õigusakti ettepaneku siirdehindade kohta, võttes arvesse OECD siirdehindade alaseid suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele (2010); rõhutab lisaks, et vaja võib olla täiendavaid jõupingutusi siirdehindade raamistikust tulenevate maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega seotud riskide kärpimiseks ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, eriti seoses immateriaalsete varade hinna määramisega, ja aktiivselt peaks uurima globaalseid alternatiive praegusele reaalturuväärtuse põhimõttele ning katsetama nende potentsiaali õiglase ja tõhusama globaalse maksusüsteemi tagamisel;

15.  peab kiiduväärseks, et konkurentsivolinik Margrethe Vestager on liigitanud riigiabi puhul siirdehinnad erilist tähelepanu vajavaks valdkonnaks, kuna see on hargmaiste ettevõtjate seas levinud vahend maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kavade, näiteks äriühingusiseste laenude kasutamiseks; märgib, et praegu ei ole veel olemas maksualase riigiabi tuvastamise ja reguleerimise suuniseid, ehkki selline riigiabi on osutunud murettekitavaks maksustamise vältimise vahendiks; kutsub komisjoni üles koostama suunised ja kehtestama selged kriteeriumid siirdehindade piirmäärade paremaks määratlemiseks, et hinnata riigiabi juhtumeid paremini; toetab komisjoni uurimise põhjal tehtud järeldusi Starbucksi, Fiati ja Amazoni kohta; rõhutab, et komisjonil peab olema juurdepääs kogu asjakohasele teabele;

16.  peab kahetsusväärseks, et paljud hargmaised ettevõtjad ei ole maksustamise vältimist ja agressiivset maksuplaneerimist karmilt hukka mõistnud; rõhutab, et hargmaised ettevõtjad võivad anda agressiivse maksuplaneerimise eesmärgil lihtsasti kunstlikke äriühingutevahelisi laene; rõhutab, et sellise laenurahastamise eelistamine kahjustab nii maksumaksjaid kui ka finantsstabiilsust; kutsub seetõttu liikmesriike üles lõpetama oma maksuõiguses võlakohustuste omakapitalile eelistamise;

17.  rõhutab, et rikkumisest teatajate tegevus on maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tegeliku mõõtme paljastamiseks ülioluline ning seega tuleb kogu ELis õiguslikult tagada rikkumisest teatajate tugevam kaitse; märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Nõukogu on selles küsimuses juba tööd alustanud; on seisukohal, et kohtud ja liikmesriigid peaksid tagama tõeliste ärisaladuste kaitse, vältides samas rikkumistest teatajate ja ajakirjanike tegevuse takistamist, segamist või pidurdamist ebaseaduslike, väärate või kahjulike tavade dokumenteerimisel ja paljastamisel, kui see on ilmselgelt ja kindlasti üldsuse huvides; peab kahetsusväärseks, et komisjonil ei ole kavas selles küsimuses kiireid meetmeid võtta, pidades silmas hiljutisi tähtsaid rikkumisest teatajate poolt tehtud paljastusi (LuxLeaks ja Panama paberid);

18.  peab kiiduväärseks, et komisjon on alustanud avalikku konsultatsiooni topeltmaksustamisega seotud vaidluste lahendamise mehhanismide täiustamiseks; rõhutab, et selge ajakava kehtestamine vaidluste lahendamise menetlusteks aitab tagada süsteemide tõhususe;

19.  tunneb heameelt tõhusa maksustamise välisstrateegiat käsitleva teatise üle, milles kutsutakse Euroopa Investeerimispanka üles lisama hea valitsemistava tingimused oma lepingutesse kõigi valitud finantsvahendajatega; kutsub Euroopa Investeerimispanka üles kehtestama uue vastutustundliku maksupoliitika, vaadates alustuseks läbi koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide küsimuses 2016. aastal kodanikuühiskonnaga tihedas koostöös rakendatud poliitika; kordab, et EIP peaks karmistama oma hoolsusmeetmeid, et parandada lõplike kasusaajate kohta esitatava teabe kvaliteeti ning tulemuslikumalt vältida tehinguid finantsvahendajatega, kellel on olnud probleeme läbipaistvuse, pettuste, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu või kahjuliku sotsiaalse ja keskkonnamõjuga või kes on registreeritud offshore-finantskeskustes või maksuparadiisides, kus tegeletakse agressiivse maksuplaneerimisega;

20.  kutsub komisjoni üles kehtestama selged õigusaktid tehingu majandusliku sisu, väärtusloome ja püsiva tegevuskoha määratluse kohta, et lahendada eelkõige varifirmade küsimus;

Must nimekiri ja konkreetsed sanktsioonid koostööd mittetegevatele jurisdiktsioonidele ja territooriumidele ning kinnipeetav maks

21.  märgib, et seni on komisjoni ainuke vastu võetud konkreetne algatus koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide (sh ülemereterritooriumid) kohta olnud tõhusa maksustamise välisstrateegia; juhib tähelepanu asjaolule, et kuni praeguseni ei ole OECD kriteeriumid koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirja kohta selle küsimuse lahendamisel tõhusaks osutunud ega hoiatuseks olnud; toonitab, et ikka veel on kolmandaid riike, kes kaitsevad ebaseaduslikult omandatud vara, mistõttu on ELi ametiasutustel võimatu seda tagasi nõuda;

22.  kutsub komisjoni üles koostama võimalikult kiiresti koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ühtse määratluse ja nimekirja, st maksuparadiiside musta nimekirja, mis tugineb kindlatel, läbipaistvatel ja objektiivsetel kriteeriumidel ning milles arvestatakse OECD soovituste rakendamist, maksualase läbipaistvuse meetmeid, maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise meetmeid, automaatse teabevahetuse standardeid, aktiivsete kahjulike maksutavade olemasolu, mitteresidendist füüsilistele või juriidilistele isikutele soodustuste tegemist, tehingu majanduslikku sisu puudutavate nõuete ebapiisavust ning juriidiliste isikute puhul (sealhulgas usaldusfondide, heategevusorganisatsioonide, sihtasutuste jt) ettevõtte struktuuri, vara või õiguste omanike varjamist, ning peab kiiduväärseks komisjoni kavatsust leppida sellises nimekirjas kokku järgmise kuue kuu jooksul; kutsub liikmesriike üles seda kokkulepet 2016. aasta lõpuks kinnitama; on veendunud, et enne nimekirja kandmist tuleb rakendada eskalatsioonimenetlust, mis algab sisulise dialoogi pidamisest selle jurisdiktsiooniga, kus puudused tuvastati, et saavutada menetluse ennetav mõju; on veendunud, et jurisdiktsioonide nimekirjast kõrvaldamiseks juhul, kui õigusnorme lõpuks või uuesti täidetakse, tuleks samuti luua mehhanism; on seisukohal, et hindamine peaks hõlmama ka OECD liikmesriike;

23.  nõuab musta nimekirja kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide jaoks konkreetset liidu õigusraamistikku, mis hõlmaks sanktsioone, muu hulgas vabakaubanduslepingute võimalikku läbivaatamist ja viimase abinõuna nende peatamist, samuti topeltmaksustamise vältimise lepingute peatamist ning liidu vahenditele juurdepääsu keelamist; märgib, et sanktsioonide eesmärk on saavutada seaduste muutmine asjaomastes jurisdiktsioonides; nõuab, et sanktsioone kohaldataks ka ettevõtetele, pankadele, raamatupidamisettevõtjatele, õigusbüroodele ja maksunõustajatele, kes on nendes jurisdiktsioonides tõestatult seotud ebaseadusliku, kahjuliku või õigusvastase tegevusega või kes on tõendatult hõlbustanud ebaseadusliku, kahjuliku või õigusvastase maksukorralduse kasutamist seoses nende jurisdiktsioonide õiguslike võimalustega;

24.  kutsub komisjoni üles koostama siduva õigusakti, millega keelatakse kõigil ELi institutsioonidel avada kontot või tegutseda jurisdiktsioonides, mis kuuluvad koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide üleliidulisse nimekirja;

25.  kutsub liikmesriike üles asendama kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsed maksulepingud uue mitmepoolse vahendiga, et viia sisse piisavalt töökindlad kuritarvituste vältimise klauslid ja takistada seeläbi kõige soodsamate lepingute valimist, kusjuures selles tuleks käsitleda maksustamisõiguste jagunemist päritolu- ja asukohariigi vahel vastavalt majanduslikule sisule ning püsiva tegevuskoha asjakohast määratlust; peab selle protsessi kiirendamiseks vajalikuks, et liikmesriigid annavad komisjonile volitused selliste maksulepingute liidu nimel läbirääkimiseks; kutsub liikmesriike üles tagama, et arenguriike koheldakse selliste lepingute läbirääkimistel õiglaselt;

26.  kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku üleliidulise kinnipeetava maksu kohta, mida koguksid liikmesriigid, et liidus saadud kasumit enne selle liidust lahkumist vähemalt ühe korra maksustataks; märgib, et selline ettepanek peaks hõlmama topeltmaksustamise vältimiseks tagasimaksesüsteemi; rõhutab, et niisugune üldine maksude kinnipidamise süsteem, mille aluseks on krediidimeetod, aitab vältida topeltmaksuvabastust ning maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist, tekitamata seejuures topeltmaksustamist;

27.  peab kahetsusväärseks, et Andorra ja Monaco lubasid hakata täitma automaatse teabevahetuse kohustust alates 2018. aastast, mitte 2017. aastast; märgib, et mõned koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid, nagu Andorra, täidavad teabevahetuse standardeid, kuid liiguvad madalate maksudega riigiks saamise suunas; peab murettekitavaks, et Andorra ja Hispaania vahelise topeltmaksustamise lepinguga ei tagata praegu tõhusat automaatset teabevahetust; kutsub komisjoni üles jälgima hoolikalt liikmesriikide ja endiste või praeguste koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide vahel sõlmitud lepingutes sisalduva automaatse teabevahetuse nõude tõhusat kohaldamist;

28.  on seisukohal, et ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi hübriidseid lahknevusi majandusüksuste määratlemisel (mis võimaldab topeltmaksuvabastust) tuleks lisaks komisjoni maksustamise vältimise vastasele paketile käsitleda tõhusalt ka muudes Euroopa õigusaktides;

Patentide, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusega seotud tulu maksustamise erikorrad

29.  märgib, et kuni praeguseni ei ole patentide, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusega seotud tulu maksustamise erikorrad liidus innovatsiooni edendamisel nii tulemuslikud olnud, kui oodati; peab kahetsusväärseks, et selle asemel on hargmaised ettevõtjad kasutanud neid kasumi ümberpaigutamiseks selliste agressiivse maksuplaneerimise kavade raames nagu laialt levinud skeem Iirimaa ja Madalmaade ettevõtluskeskkonna ärakasutamiseks (nn double Irish with a Dutch sandwich); arvab, et patenditulu maksustamise erikord on majanduslike eesmärkide saavutamiseks sobimatu ja ebatõhus vahend; on veendunud, et teadus- ja arendustegevust saab edendada laiemate poliitikameetmetega, mille abil soodustatakse pikaajalist innovatsiooni ja sõltumatut uurimistööd, ning toetustega, mida tuleks eelistada patenditulu maksustamise erikorrale, sest toetuste puhul on nende maksustamise vältimise skeemide kaudu kuritarvitamise oht väiksem; märgib, et seos patenditulu maksustamise erikordade ning teadus- ja arendustegevuse vahel on tihti meelevaldne ning praegused mudelid viivad hargmaiste ettevõtjate tegeliku maksumaksmise kiire vähenemiseni;

30.  peab taunimisväärseks, et seni on teatavad liikmesriigid seda küsimust eelkõige käitumisjuhendi töörühma raames eiranud ning siiani ei ole esitatud asjakohast ajakava sellega tegelemiseks;

31.  palub, et komisjon esitaks patenditulu maksustamise erikorra kohta liidu siduvate õigusaktide ettepanekud, võttes aluseks OECD muudetud seosepõhise lähenemisviisi ning tegeledes ka selle puudustega, et keelata patenditulu maksustamise erikorra väärkasutamine maksustamise vältimise eesmärgil ning tagada, et kui seda kasutatakse, siis on tegemist tõesti tegeliku majandustegevusega; rõhutab, et komisjoni ettepanekut tuleks kohaldada kõigile liikmesriikides kehtestatud patenditulu maksustamise uutele erikordadele ning et kõiki veel kehtivaid patenditulu maksustamise erikordasid tuleks vastavalt kohandada;

32.  palub liikmesriikidel lisada minimaalse tegeliku maksustamise klausli nii intresside ja litsentsitasude direktiivi kui ka ema- ja tütarettevõtjate direktiivi ning tagada, et nõukogu ei tee ühtegi erandit;

Pangad, maksunõustajad ja vahendajad

33.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et teatavatel pankadel, maksunõustajatel, õigusbüroodel, raamatupidamisettevõtetel ja muudel vahendajatel on olnud tähtis roll klientide jaoks agressiivsete maksuplaneerimisskeemide loomisel ja nad on sellistele skeemidele kaasa aidanud, kuid samal ajal on nad aidanud liikmesriikide valitsustel kavandada maksuseadustikku ja maksualaseid õigusakte, mis tekitab olulise huvide konflikti;

34.  on mures selle pärast, et finantsasutustes, nõustamises ja õigusbüroodes puudub maksu-, finants- ja õigusnõustajate soovitatud ettevõtete omandisuhete konkreetseid mudeleid ja kontrolli puudutav läbipaistvus ja dokumentatsioon, nagu näitab ka hiljutine nn Panama paberite paljastus; soovitab varifirmade probleemi lahendamiseks karmistada erasektori äriühingute asutamisega seotud läbipaistvusnõudeid;

35.  on mures selle pärast, et riiklikes maksuametites puuduvad nii läbipaistvus kui ka piisavad dokumendid siirdehindade otsuste, patenditulu maksustamise erikorra, maksualaste eelotsuste ja muude äriühingute maksustamise määramata elementide mõju kohta konkurentsile;

36.  nõuab maksunõustamissektoris kehtivate käitumisjuhendite karmistamist, eelkõige selleks, et võimalikud huvide konfliktid selgelt ja arusaadavalt avalikustataks; palub komisjonil koostada kõigi nõustamisteenuste puhul kasutatav liidu käitumisjuhend, mis näeks ette kõigi võimalike huvide konfliktidega seonduvate olukordade selge avalikustamise; on veendunud, et see peaks hõlmama sellise üleliidulise korra kehtestamist maksunõustajatele, millega nähakse ette teatavate ametikohtade ühitamatus, et vältida huvide konflikte, mis on tingitud avaliku ja erasektori üheaegsest nõustamisest, ning hoida ära muud huvide konfliktid;

37.  juhib tähelepanu potentsiaalsetele huvide konfliktidele, mis tulenevad juriidiliste ja maksunõustamisteenuste ning audititeenuste osutamisest ühes ja samas raamatupidamisettevõttes; rõhutab seepärast, kui tähtis on nende teenuste osutamine üksteisest selgelt lahutada; palub komisjonil tagada selliste konfliktide vältimist käsitlevate õigusaktide asjakohane kontroll ja rakendamine ning uurida võimalust vaadata läbi auditidirektiiv, eelkõige selle artikkel 22, ja auditimäärus, eelkõige selle artikkel 5 ning auditiväliste teenuste „olulise mõju“ määratlus;

38.  palub komisjonil uurida teadusringkondade ja maksunõustajate seotust üksteisega ning käsitleda vähemalt huvide konflikti probleeme;

39.  kutsub liikmesriike üles kehtestama tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone, nagu kriminaalkaristused maksudest kõrvalehoidumisega seotud ettevõtete juhtidele ja võimalus tühistada nende spetsialistide ja ettevõtjate tegevusload, kes on tõendatult seotud ebaseadusliku maksuplaneerimise ja maksudest kõrvalehoidumise skeemide loomise, neid puudutava nõustamise või nende kasutamisega; palub, et komisjon uuriks võimalust kehtestada ebaseaduslikke maksutavasid kasutavate maksunõustajate proportsionaalne finantsvastutus;

40.  palub komisjonil analüüsida võimalust kehtestada proportsionaalne finantsvastutus pankadele ja finantsasutustele, kes aitavad teha ülekandeid teadaolevatesse maksuparadiisidesse, mis kuuluvad loodavasse maksuparadiiside ja koostööd mittetegevate maksujurisdiktsioonide üleliidulisse ühtsesse nimekirja;

41.  palub komisjonil karmistada pankadele kehtivaid nõudeid, mille kohaselt tuleb liikmesriikide maksuameteid teavitada ülekannetest jurisdiktsioonidesse ja jurisdiktsioonidest, mis kuuluvad maksuparadiiside ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide üleliidulisse ühtsesse nimekirja; kutsub liikmesriike üles tagama, et pangad ja muud finantsasutused esitavad reguleerivatele asutustele ja maksuhalduritele sarnast teavet; kutsub liikmesriike üles suurendama oma maksuametite suutlikkust uurida maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise juhtumeid;

42.  palub, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku, millega kehtestatakse pankadele, maksunõustajatele ja muudele vahendajatele kohustuslik nõue avalikustada keerulised struktuurid ja eriteenused, mis on seotud maksuparadiiside ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide üleliidulisse ühtsesse nimekirja kuuluvate jurisdiktsioonidega ning mis on kavandatud maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise hõlbustamiseks ja mida kliendid selleks ka kasutavad;

43.  palub komisjonil(31) kehtestada konkreetsed ühised kuritarvituste vältimise miinimumeeskirjad, mille eesmärk on takistada kasu saamist teatavast varade hübriidülekandmisest(32), mille mõjul sageli vähendatakse tulu ühes riigis, lisamata seda teise riigi maksubaasi, või tekitatakse kuritarvituslikke tehinguid, mis on seotud välismaal tasutud maksu ümberarvutustega;

Rikkumisest teatajad

44.  kordab, et rikkumistest teatajatel on ülitähtis roll üleastumiste, sealhulgas ebaseaduslike ja õigusvastaste tavade avalikustamisel; leiab, et sellised paljastused, mis heidavad valgust maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu ulatusele, teenivad ilmselgelt avalikke huve, nagu näitavad hiljutised LuxLeaksi või Panama paberite lekked, mis tõid esile, et varade ülekandmine madalate maksudega jurisdiktsioonidesse on väga ulatuslik; tuletab meelde, et maksuseaduste rikkumise avastamine ja selle eest vastutusele võtmine sõltub suurel määral andmetele juurdepääsust ja andmete kvaliteedist;

45.  peab kahetsusväärseks, et komisjon piirdub oma tegevuses olukorra jälgimisega liidu eri pädevusvaldkondades, kavandamata ühtegi konkreetset meedet probleemiga tegelemiseks; on mures, et selline kaitse puudumine võib takistada uute paljastuste tegemist ning see võib omakorda tähendada, et liikmesriigid jäävad ilma seaduslikust maksutulust; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjon ei ole rahuldavalt vastanud Euroopa Parlamendi 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni punktides 144 ja 145 esitatud nõudmistele ega Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustele, eelkõige nõudmisele luua 2016. aasta lõpuks selge õigusraamistik rikkumisest teatajate ja teiste selliste isikute kaitseks;

46.  kordab üleskutset, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti ettepaneku selge õigusraamistiku kohta, mille abil tagada rikkumistest teatajate ning ajakirjanike ja teiste neid abistavate ja ajakirjandusega seotud isikute tõhus kaitse; palub liikmesriikidel läbi vaadata oma kehtivad rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad õigusaktid ja lisada süüdistuse esitamisest loobumise võimalus juhtudeks, kus rikkumisest teatajad on tegutsenud avalikkuse huvides; kutsub üles võtma eeskujuks rikkumisest teatajate kaitse seisukohast parimaid ning teatavates liikmesriikides juba kehtivaid õigusakte;

Käitumisjuhendi töörühm ja institutsioonidevahelised küsimused

47.  peab kahetsusväärseks, et hoolimata asjaolust, et nii Euroopa Parlamendi esimene kui ka teine erikomisjon (TAXE 1 ja TAXE 2) on korduvalt nõudnud juurdepääsu käitumisjuhendi töörühma kõigile dokumentidele ja protokollidele, on Euroopa Parlamendi liikmetel lubatud kinnisel koosolekul tutvuda ainult piiratud arvu uute dokumentidega ning seegi lahendus saavutati alles viis kuud pärast TAXE 2 komisjoni volituste algust; märgib, et mõned nendest dokumentidest oleks tulnud avalikustada, et võimaldada avalikku kontrolli ja avatud poliitilist arutelu nende sisu üle; märgib lisaks, et nõukogul ei ole endiselt piisavalt tahet seda nõudmist täita;

48.  taunib tõsiasja, et kuigi komisjon on esitanud mõned käitumisjuhendi töörühma koosolekute siseprotokollid, ei ole ta suutnud levitatud dokumentide kohta täpseid andmeid pidada; leiab, et komisjoni kohus on säilitada käitumisjuhendi töörühma töövaldkonnas ringleva kogu teabe ja kõigi dokumentide kõiki jälgi ja andmeid, et hinnata liikmesriikide meetmete vastavust aluslepingule; palub komisjonil hankida kõik vajalikud dokumendid, et olukorda kiiresti parandada; kutsub nõukogu ja liikmesriike üles tegema selles küsimuses komisjoniga koostööd;

49.  nõuab tungivalt käitumisjuhendi töörühma töömeetodite läbipaistvuse ja tulemuslikkuse parandamist, sest nende puudulikkus takistab ühe tegurina kahjulike maksutavade vastaste konkreetsete edusammude tegemist; peab kahetsusväärseks, et ei ole saanud käitumisjuhendi töörühmalt mitmeid nõukogust või liikmesriikidelt pärit koosolekudokumente, mis on erikomisjoni volituste tõhusaks rakendamiseks väga olulised; nõuab, et regulaarselt avaldataks kontrollitulemusi selle kohta, mil määral liikmesriigid soovitusi täidavad; palub, et käitumisjuhendi töörühm koostaks üldsusele kättesaadava aastaaruande, milles määratakse kindlaks ja kirjeldatakse liikmesriikides asjaomasel aastal kasutatud kõige kahjulikumaid maksutavasid; kordab 2015. aastal nõukogule esitatud nõudmist moodustada poliitilisel tasandil nn maksukomisjon;

50.  võtab avaliku teabe põhjal teadmiseks, et käitumisjuhendi töörühm käsitles aastatel 1998–2014 kokku 421 meedet ja luges neist kahjulikuks 111 (26 %), kuid kahte kolmandikku neist analüüsiti rühma esimesel viiel tegevusaastal; märgib, et liikmesriikide meetmete kontrollimine on aastate jooksul vähenenud ja 2014. aastal kontrolliti ainult 5 % kõikidest meetmetest, ning peab kahetsusväärseks, et rühm ei ole avastanud alates 2012. aasta novembrist ühtegi kahjulikku maksumeedet; järeldab, et käitumisjuhendi töörühm ei ole viimase kümnendi jooksul täiel määral töötanud ning selle juhtimine ja volitused tuleb kiiresti üle vaadata;

51.  kordab 2015. aastal komisjonile esitatud üleskutset avaldada ajakohastatud versioon õigusbüroo Simmons & Simmons 1999. aastal avaldatud haldustavasid käsitlevast aruandest, millele viidatakse käitumisjuhendi töörühma 1999. aasta aruande (Primarolo aruanne, SN 4901/99) punktis 26;

52.  rõhutab, et kuigi käitumisjuhendiga on üht-teist paremaks muudetud, on selgunud, et põhimõte, mille kohaselt liikmesriik teatab võimalikest kahjulikest meetmetest ise, ei toimi, kahjulike meetmete tuvastamise kriteeriumid on iganenud ning konsensuse põhimõte kahjulikkust puudutavate otsuste langetamisel ei ole osutunud tulemuslikuks; peab kahetsusväärseks, et mitu liikmesriiki on käitumisjuhendi töörühma vajaliku reformimise vastu; nõuab seega tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed ning reformiksid võimalikult ruttu kahjulike meetmete kindlaksmääramise kriteeriume ja käitumisjuhendi töörühma juhtimise eri aspekte (sh otsustamisstruktuuri, kokkulepitud maksumeetme tagasipööramise ja peatamise kontrolli, võimaliku venitamistaktika vältimist ja nõuete mittetäitmise eest määratavaid sanktsioone), et suurendada selle läbipaistvust ja vastutust avalikkuse ees ning tagada Euroopa Parlamendi kindel kaasatus ja juurdepääs teabele; juhib tähelepanu puudustele ja muule 3. lisas esitatud asjakohasele teabele; märgib samuti, et kui võrrelda komisjoni nimekirja kõikidest nendest maksusüsteemidest, mida käitumisjuhendi töörühm on ametlikult hinnanud, koosolekudokumentidega otsuste tegemise ajast ja hilisemast perioodist, siis ei ole paljudel juhtudel selge, kuidas otsus tehti, näiteks miks kuulutati lõpuks kahjutuks sellised süsteemid, mida võis põhjendatult kahjulikuks pidada, ning nendel juhtudel, kus süsteem hinnati lõpuks kahjulikuks, on ebaselge, kas liikmesriigid on maksumeetme tagasipööramise menetluse rahuldavalt ellu viinud; rõhutab, et seega ei täitnud liikmesriigid nõukogu direktiivides 77/799/EMÜ ja 2011/16/EL sätestatud kohustusi, sest nad ei vahetanud omaalgatuslikult maksualast teavet isegi juhtudel, kus vaatamata nende direktiividega jäetud kaalutlusõigusele oli põhjendatult alust eeldada, et teistes liikmesriikides jäävad maksud saamata või et maksusäästud tulenevad kasumi kunstlikust kontsernisisesest ümberpaigutamisest; rõhutab, et komisjon ei ole täitnud oma rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 1, sest ta ei võtnud vaatamata vastupidistele tõenditele selles küsimuses midagi ette ega võtnud kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et liikmesriigid täidavad oma kohustusi, eelkõige neid, mis on sätestatud nõukogu direktiivides 77/799/EMÜ ja 2011/16/EL;

53.  märgib, et erikomisjonile sai selgeks, et teatud liikmesriigid püüavad süstemaatiliselt maksustamise vältimise vastase võitluse edenemist takistada; märgib, et maksualaseid haldustavasid (siduvaid eelotsuseid) on käitumisjuhendi töörühmas arutatud ligi kaks kümnendit; mõistab hukka asjaolu, et mitu liikmesriiki tõrkusid enne LuxLeaksi oma maksualaste siduvate eelotsustega seotud tavade kohta teavet vahetamast ja tõrguvad LuxLeaksi paljastuste järel võetud kohustustest hoolimata endiselt käitumisjuhendi töörühma väljatöötatud näidisjuhendit riiklikus õiguses rakendamast;

54.  kutsub komisjoni üles võimaldama Euroopa Parlamendile alatist, õigeaegset ja korrapärast juurdepääsu nõukogu maksustamisküsimustega tegelevate töörühmade, sealhulgas äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma, kõrgetasemelise töörühma ja maksuküsimuste töörühma koosolekudokumentidele ja protokollidele; soovitab komisjonil kasutada eeskujuna kokkulepet, mis sõlmiti Euroopa Parlamendiga ühtse järelevalvemehhanismi ja Euroopa Keskpanga protokollidele juurdepääsu küsimuses;

55.  palub, et komisjon esitaks liikmesriikide mitterahuldava reageerimise korral eelistatavalt ELi toimimise lepingu artiklite 116 või 352 alusel või tõhustatud koostöö raames seadusandliku ettepaneku käitumisjuhendi töörühma tõhususe parandamiseks;

56.  nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid võtaksid kiireloomulisi meetmeid maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, maksuparadiiside ja agressiivse maksuplaneerimise vastu nii nõudluse kui ka pakkumise osas; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ja eelkõige teatavad liikmesriigid ei ole mitu aastat nendes küsimustes ühtegi otsustavat sammu teinud, ja tuletab liikmesriikidele meelde neile kättesaadavat võimalust luua tõhustatud koostöö süsteeme (vähemalt üheksa liikmesriigi vahel), et kiirendada kahjulike ja ebaseaduslike maksutavade vastast tegevust;

57.  nõuab ELi uue maksupoliitika sidusus- ja koordineerimiskeskuse loomist komisjonis, et tagada ühtse turu nõuetekohane ja sidus toimimine ning rahvusvaheliste standardite rakendamine; on veendunud, et see uus keskus peaks vastutama järgmiste valdkondade eest: liikmesriikide maksupoliitika hindamine ja jälgimine liidu tasandil, tagamine, et liikmesriigid ei rakenda uusi kahjulikke maksumeetmeid, jälgimine, et liikmesriigid järgivad liidu ühtset nimekirja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kohta, riikide maksuametite vahelise koostöö tagamine ja edendamine (näiteks koolitus ja parimate tavade vahetamine) ning seda valdkonda puudutavate akadeemiliste programmide algatamine; leiab, et nii võib keskus aidata ära hoida uusi maksusüsteemide vahelisi lünki, mis võivad liikmesriikide vahel tekkida kooskõlastamata poliitiliste algatuste tõttu, ning aidata takistada maksutavasid ja -standardeid, mis häiriksid, takistaksid või segaksid ühtse turu nõuetekohast toimimist ja põhimõtteid; usub, et keskus võib toimida ka rikkumisest teatajate kontaktasutusena, kui liikmesriigid ja riiklikud maksuametid ei võta maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ilmsikstulemisel meetmeid või ei uuri juhtumit piisavalt; on seisukohal, et keskusele oleks kasulik oskusteabe koondamine liidu ja riikide tasandil, et vähendada maksumaksja koormust;

Välismõõde

58.  peab tervitatavaks, et G8 ja G20 tasandil keskendutakse jälle maksuküsimustele, mis peaks tooma kaasa uued soovitused; palub, et komisjon esindaks liitu eesootavatel G20 kohtumistel ja ad hoc sümpoosionidel ühtse seisukohaga; palub, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti korrapäraselt kõigist leidudest ja tagajärgedest, mida võivad põhjustada G20 riikide otsused äriühingute tulumaksu maksubaasi kahanemise ja agressiivse maksuplaneerimise tavade ning ebaseaduslike rahavoogude vastase võitluse kohta;

59.  palub liidul, G20 riikidel, OECD-l ja ÜRO-l tihendada koostööd, et edendada ülemaailmseid suuniseid, mis on kasulikud ka arenguriikidele;

60.  toetab ÜRO raames hästivarustatud ja piisavaid lisavahendeid omava ülemaailmse asutuse loomist selle tagamiseks, et kõik riigid saavad üleilmse maksupoliitika kujundamises ja reformimises osaleda võrdsetel alustel; kutsub ELi ja liikmesriike üles alustama tööd laiaulatusliku ülemaailmse maksualase tippkohtumise korraldamiseks ja võtma eesmärgiks sellise valitsustevahelise organi loomise;

61.  soovib, et rahvusvahelistel foorumitel lepitaks läbipaistvuse suurendamiseks kokku tegelike tulusaajate rangemas ja täpsemas määratluses;

62.  palub komisjonil ja liikmesriikidel analüüsida vajaduse korral riikide ja ELi tasandi maksupoliitika ülekanduvat mõju, et hinnata selle mõju arenguriikidele;

63.  juhib tähelepanu sellele, et raha ebaseaduslik väljavool on arenguriikide võla üks olulisimaid põhjuseid ning agressiivne maksuplaneerimine on vastuolus ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõttega;

64.  palub komisjonil lisada kaubandus- ja partnerluslepingutesse hea maksualase valitsemistava klauslid, milles käsitletakse eelkõige asjaomaste OECD soovituste (näiteks BEPS algatus) täitmist maksustamise valdkonnas ja millega tagatakse, et ettevõtjad või vahendajad ei saa kaubandus- ja partnerluslepinguid kuritarvitada maksustamise vältimiseks ja maksudest kõrvalehoidumiseks või ebaseaduslikust tegevusest saadud raha pesuks;

65.  palub, et OECD ja teised rahvusvahelised organid alustaksid tööd ulatusliku BEPS II-ga, mis peaks põhinema peamiselt miinimumstandarditel ja konkreetsetel rakendamisalastel eesmärkidel;

66.  rõhutab, et selleks, et ELi hääl kuuldavaks teha, tuleks parandada komisjoni ja rahapesuvastasesse töökonda kuuluvate liikmesriikide tegevuse kooskõlastamist; rõhutab, et vaja on üksikasjalikke rakendamissuuniseid, eriti arenguriikidele, ning samuti on vaja jälgida uute kahjulike maksumeetmete arengut;

67.  nõuab sellega seoses parlamentaarse järelevalverühma loomist OECD tasandil, et jälgida ja kontrollida nimetatud algatuse loomist ja rakendamist;

68.  nõuab rahvusvaheliste maksuküsimuste alase struktuurse dialoogi alustamist Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi vahel; soovitab nende küsimustega tegelemiseks luua ametlikud parlamentidevahelised foorumid ja kasutada ka õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi raamistikku; julgustab ELi ja USAd tegema koostööd OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastase projekti rakendamisel; märgib, et USA ja EL ei tee valitsustevahelise FATCA kokkuleppe raamistikus kuigi palju vastastikust koostööd; julgustab USAd ja ELi tegema vastastikkuse saavutamiseks FATCA kokkuleppe raames tõhustatud koostööd ja kutsub kõiki osapooli üles osalema aktiivselt selle rakendamises;

69.  tunneb heameelt ELi viie suurima liikmesriigi poolt 2016. aasta aprillis käivitatud katseprojekti üle, mis on seotud tegelikke tulusaajaid käsitleva teabe automaatse vahetamisega maksuhaldurite vahel; nõuab asjaomaste riikide sõnastatud eesmärke korrates, et seda algatust laiendataks ja et see oleks aluseks teabevahetuse ülemaailmsele standardile sarnaselt olemasoleva finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse standardiga;

70.  nõuab järgmise sammuna tegelikke tulusaajaid käsitleva teabe kättesaadavuse ja sellise teabe vahetamise tõhususe parandamise vallas sellise tegelike tulusaajate üleliidulise avaliku registri loomist, mis hõlmaks ühtlustatud standardeid tegelikke tulusaajaid käsitlevale infole juurdepääsu kohta ja kõiki vajalikke andmekaitsealaseid kaitsemeetmeid ning mis oleks aluseks vastavale ülemaailmsele algatusele; rõhutab sellega seoses selliste institutsioonide tähtsat rolli nagu OECD ja ÜRO;

71.  palub viia läbi teostatavusuuring ülemaailmse vararegistri loomise kohta, mis hõlmaks üksikisikute, ettevõtjate ja kõigi üksuste, näiteks usaldusfondide ja sihtasutuste kogu finantsvara ning milles sisalduv teave oleks maksuhalduritele täielikult kättesaadav, kuid milles sisalduva teabe konfidentsiaalsuse kaitseks oleks samal ajal võetud kõik asjakohased kaitsemeetmed;

72.  rõhutab, et OECD standardite rakendamise ja tegelike tulusaajate küsimuses on vaja ühist ja terviklikku ELi ja USA lähenemisviisi; rõhutab lisaks, et kõikidesse tulevastesse kaubanduslepingutesse tuleks lisada hea maksualase valitsemistava klausel, et tagada võrdsed tingimused, luua rohkem väärtust ühiskonnale tervikuna, võidelda maksupettuse ja maksustamise vältimise vastu ning saavutada Atlandi-üleste partnerite juhtpositsioon heade valitsemistavade edendamisel maksuvaldkonnas;

Täiendavad soovitused

73.  kutsub kõigi liikmesriikide parlamente üles tegema koostööd, et tagada liikmesriikide maksusüsteemide nõuetekohane kontroll ja sidusus; nõuab, et riikide parlamendid jälgiksid selles küsimuses valvsalt oma valitsuse otsuseid ja võtaksid endale parlamentidevaheliste maksuküsimusi käsitlevate foorumite raames rohkem kohustusi;

74.  kutsub komisjoni üles uurima kõiki ebaseadusliku riigiabi andmise juhtumeid, millele tema tähelepanu on juhitud, et kõik oleksid liidu seaduse ees võrdsed; kutsub komisjoni üles otsustama juhtudel, kus väidetavaid maksusoodustusi loetakse ebaseaduslikuks riigiabiks, tagasinõudmise kasuks; on mures väidete pärast, mille kohaselt teeb Luksemburg siduvaid eelotsuseid suuliselt, et hiilida mööda maksustamisalase halduskoostöö direktiivist tulenevast teabejagamiskohustusest; kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima ja selle kohta aru andma, et liikmesriigid ei asendaks pärast liidu õiguse täiendamist ühte kahjulikku tava teisega; kutsub komisjoni üles jälgima kõiki konkreetsete maksusoodustuste andmise tõttu tekkivaid turumoonutusi ja neist aru andma;

75.  juhib tähelepanu digitaalsete lahenduste potentsiaalile maksukogumise tõhustamisel – see aitaks koguda maksuandmeid otse ühistarbimise tehingutelt ja vähendaks liikmesriikide maksuhaldurite üldist töökoormust;

76.  võtab teadmiseks Panama paberite paljastused, mis tõid ilmsiks varifirmade süstemaatilise kasutamise nii ettevõtete kui ka eraisikute poolt, et varjata maksustatavaid varasid ning korruptsioonist ja organiseeritud kuritegevusest saadud tulu; tunneb heameelt Euroopa Parlamendi otsuse üle moodustada sellega tegelemiseks uurimiskomisjon ning jätkata tööd maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu probleemidega; rõhutab, et poliitiliselt on äärmiselt tähtis analüüsida kirjeldatud tavadega seotud maksuhaldurite ja ettevõtjate tegevust, et kaotada seaduselüngad;

77.  peab vajalikuks teha rohkem tööd, et pääseda ligi liikmesriikide, komisjoni ja käitumisjuhendi töörühma dokumentidele; kordab, et Euroopa Parlamendile juba kättesaadavaks tehtud dokumente tuleb täiendavalt analüüsida, et hinnata adekvaatselt edasiste poliitiliste meetmete ja algatuste vajadust; kutsub tulevast uurimiskomisjoni üles seda tööd jätkama ja tegutsema erikomisjonist erinevas vormis, tegutsedes pigem uurimiskomisjonina, nagu Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja eelarvekomisjon;

78.  kutsub nõukogu üles Euroopa Parlamendiga konsulteerimise menetlust täielikult ära kasutama, eriti ootama enne poliitilisele kokkuleppele jõudmist ära Euroopa Parlamendi arvamuse ja võtma seda arvesse;

79.  kohustub jätkama erikomisjoni alustatud tööd, kõrvaldama selle volituste täitmist raskendavad tõkked ning tagama antud soovituste nõuetekohased järelmeetmed; teeb oma pädevatele organitele ülesandeks leida selle saavutamiseks parim institutsiooniline viis;

80.  palub pädeval parlamendikomisjonil järgida käesolevaid soovitusi oma tulevases samateemalises seadusandlikus algatusraportis;

o
o   o

81.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO-le, G20 riikidele ja OECD-le.

1. LISA

OSALENUD ISIKUTE NIMEKIRI

(KOMISJONIDE KOOSOLEKUD, KOORDINATORID JA LÄHETUSED)

Kuupäev

Sõnavõtjad

11.1.2016

—  Pierre Moscovici, majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik

17.2.2016

—  Pierre Moscovici, majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik

29.2.2016

Arvamuste vahetus nõukogu eesistujariigiga

Madalmaade rahandusasjade riigisekretäri Eric Wiebesi osavõtul

14.–15.3.2016

Arvamuste vahetus jurisdiktsioonidega

Rob Gray, tulumaksu valdkonna eest vastutav direktor, Guernsey;

Colin Powell, peaministri nõunik rahvusvahelistes küsimustes, Jersey;

Clàudia Cornella Durany, riigisekretär rahvusvahelistes finantsküsimustes, Andorra;

Katja Gey, rahvusvaheliste finantsküsimuste eest vastutav direktor, Liechtenstein;

Jean Castellini, rahandus- ja majandusminister, Monaco.

Arvamuste vahetus hargmaiste ettevõtjatega

Cathy Kearney, Euroopa operatsioonide asepresident, Apple;

Julia Macrae, maksuküsimuste direktor (Euroopa, Lähis-Ida, India ja Aafrika), Apple;

Adam Cohen, majanduspoliitika juht (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika), Google;

Søren Hansen, tegevjuht, Inter-Ikea Group;

Anders Bylund, kontserni kommunikatsioonijuht, Inter-Ikea Group;

Irene Yates, äriühingute maksuküsimuste asepresident, McDonald's.

Arvamuste vahetus uurivate ajakirjanikega – kinnine koosolek

Véronique Poujol, Paperjam;

Markus Becker, Der Spiegel.

21.3.2016

Arvamuste vahetus Euroopa pankadega (I osa)

Jean-Charles Balat, finantsdirektor, Crédit Agricole SA;

Rob Schipper, maksuküsimuste ülemaailmne juht, ING;

Eva Jigvall, maksuküsimuste juht, Nordea;

Monica Lopez-Monís, vastavuskontrollijuht ja vastutav asepresident, Banco Santander;

Christopher St. Victor de Pinho, tegevdirektor, kontserni maksuküsimuste ülemaailmne juht, UBS Group AG;

Stefano Ceccacci, kontserni maksuküsimuste juht, Unicredit.

4.4.2016

Margrethe Vestager, konkurentsivolinik

Arvamuste vahetus Euroopa pankadega (II osa)

Brigitte Bomm, tegevdirektor, maksuküsimuste ülemaailmne juht, Deutsche Bank AG

Grant Jamieson, maksuküsimuste juht, Royal Bank of Scotland

Graeme Johnston, rahvusvaheliste maksuküsimuste juht, Royal Bank of Scotland

15.4.2016

Lähetus Küprosele

Ioannis Kasoulides, välisminister;

Küprose pangaliidu peadirektor Michael Kammas, esimees Aristio Stylianou ja aseesimees George Appios;

Christos Patsalides, rahandusministeeriumi alaline sekretär;

George Panteli, maksupoliitika juht, rahandusministeerium;

Yannakis Tsangaris, maksundusvolinik;

Alexander Apostolides, Küprose Ülikool;

Maria Krambia-Kapardis, Transparency Internationali täitevkomitee juht;

Costas Markides, juhatuse liige, rahvusvahelised maksuküsimused, KPMG Limited ja Küprose investeerimisfondide liit;

Natasa Pilides, peadirektor, Küprose investeeringute edendamise agentuur;

Kyriakos Iordanou, peadirektor, Pieris Marcou, Panicos Kaouris, George Markides, Küprose vannutatud audiitorite instituut;

Christos Karidis, keskliidu osakonna majandusuuringute juht ja töötavate tarbijate liidu sekretär;

Nikos Grigoriou, Küproselise töötajate liidu majandus- ja sotsiaalpoliitika osakonna juht.

18.4.2016

Parlamentidevaheline kohtumine „Maksustamise vältimise vastane pakett ja muud ELi ja rahvusvahelised muutused: riikide parlamentide teostatav järelevalve ja demokraatlik kontroll“

Arvamuste vahetus jurisdiktsioonidega (II osa) – kinnine koosolek

Wayne Panton, finantsteenuste, kaubandus- ja keskkonnaminister, Kaimanisaared

20.4.2016

ECON/JURI/TAXE ühiskoosolek

Jonathan Hill, finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu volinik

2.5.2016

OECD parlamentaarse maksuküsimuste töörühma ja Euroopa Parlamendi maksualaste siduvate eelotsuste erikomisjoni kõrgetasemeline kohtumine Pariisis

Pascal Saint-Amans, OECD maksupoliitika ja -halduse keskuse direktor;

Valère Moutarlier, Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi direktor;

Michèle André, Senati rahanduskomisjoni esimees;

Meg Hillier, avaliku sektori eelarve komisjoni esimees;

17.–20.5.2015

Lähetus Ameerika Ühendriikidesse (Washington)

David O'Sullivan, ELi suursaadik;

Elise Bean, uurimise alalise allkomisjoni endine direktor ja vanemnõunik;

Orrin Grant Hatch, Senati rahanduskomisjoni esimees ja Senati ajutine eesistuja;

dr Charles Boustany, maksupoliitika allkomisjoni esimees;

Sander Levin, Kongressi liige, Esindajatekoja rahanduskomisjoni tähtsuselt teine liige;

Richard Neal, maksupoliitika allkomisjoni tähtsuselt teine liige;

Earl Blumenauer, Esindajatekoja rahanduskomisjoni liige;

Lloyd Doggett, Esindajatekoja rahanduskomisjoni liige, inimressursside allkomisjoni tähtsuselt teine liige (võimalik et ka muud demokraatidest komisjoni liikmed);

Anders Aslund, kolleegiumi vanemliige, Dinu Patriciu Eurasia Center, Atlandi Nõukogu;

Gianni Di Giovanni, esimees, Eni USA R&M, Eni;

Boyden Gray, asutajaliige, Boyden Gray & Associates;

Jillian Fitzpatrick, direktor, valitsusküsimused ja avalik poliitika, S&P Global;

Marie Kasparek, direktori asetäitja, ülemaailmne äri- ja majandusprogramm, Atlandi Nõukogu;

Benjamin Knudsen, praktikant, ülemaailmne äri- ja majandusprogramm, Atlandi Nõukogu;

Jennifer McCloskey, direktor, valitsusküsimused, Infotehnoloogiatööstuse nõukogu;

Susan Molinari, asepresident, avalik poliitika ja valitsusküsimused, Google;

Andrea Montanino, direktor, ülemaailmne äri- ja majandusprogramm, Atlandi Nõukogu;

Álvaro Morales Salto-Weis, praktikant, ülemaailmne äri- ja majandusprogramm, Atlandi Nõukogu;

Earl Anthony Wayne, kolleegiumi liige, Atlandi Nõukogu;

Alexander Privitera, kolleegiumi vanemliige, Johns Hopkinsi Ülikool;

Bill Rys, direktor, föderaalsed valitsusküsimused, Citigroup;

Pete Scheschuk, vastutav asepresident, maksuküsimused, S&P Global;

Garret Workman, direktor, Euroopa küsimused, USA Kaubanduskoda;

Caroline D. Ciraolo, maksunduse eest vastutav asejustiitsministri kohusetäitja, justiitsministeerium;

Thomas Sawyer, vanem õigusnõunik (kohtuasjad) rahvusvahelistes maksuküsimustes;

Todd Kostyshak, asejustiitsministri asetäitja nõunik kuriteoga seotud maksuküsimustes, justiitsministeerium;

Mark J. Mazur, maksupoliitika abisekretär, USA rahandusministeerium;

Robert Stack, abisekretäri asetäitja rahvusvahelistes maksuküsimustes, USA rahandusministeerium;

Scott A. Hodge, president, Tax Foundation;

Gavin Ekins, majandusteadlane, Tax Foundation;

Stephen J. Entin, kolleegiumi vanemliige, Tax Foundation;

Scott Greenberg, analüütik, Tax Foundation;

John C. Fortier, demokraatia projekti direktor, Bipartisan Policy Center;

Shai Akabas, asedirektor, Bipartisan Policy Center, majanduspoliitika projekt;

Eric Toder, kaasdirektor, Urban-Brookings Tax Policy Center;

Gawain Kripke, poliitika- ja teadusdirektor, OXFAM America;

Didier Jacobs, vanemökonomist, OXFAM America;

Nick Galass, Oxfami majandusliku ebavõrdsuse uuringute juht, OXFAM America;

Robbie Silverman, vanemnõunik, OXFAM America;

Vicki Perry, eelarveküsimuste osakonna direktori abi ja maksupoliitika osakonna juht, IMF;

Ruud De Mooij, maksupoliitika osakonna juhi asetäitja, IMF;

Hamish Boland-Rudder, veebiväljaande toimetaja, ICIJ;

Jim Brumby, direktor, avalik teenistus ja tulemuslikkus, Governance Global Practice;

Marijn Verhoeven, majandusteadlane, Global Practice on Governance;

Guggi Laryea, Euroopa kodanikuühiskonna nõunik ja nõunik Euroopa Parlamendi suhete alal, välis- ja ärisuhted;

Rajul Awasthi, vanemspetsialist avaliku sektori alal, Governance Global Practice;

Xavier Becerra, Kongressi liige, Esindajatekoja demokraatide rühma esimees;

Ron Kind, Kongressi liige, Esindajatekoja rahanduskomisjoni liige.

24.5.2015

TAXE/DEVE ühine avalik kuulamine agressiivsete maksutavade tagajärgede kohta arenguriikidele

dr Attiya Waris, Nairobi Ülikooli õigusteaduskonna vanemlektor

dr Manuel Montes, South Centre'i vanemnõunik rahandus- ja arenguküsimustes

Aurore Chardonnet, OXFAMi ELi poliitikanõustaja maksunduse ja ebavõrdsuse valdkonnas

Savior Mwambwa, ActionAid Internationali maksundusvaldkonna kampaaniajuht

Tove Ryding, Euroopa võla- ja arenguvõrgustiku (EURODAD) õiglase maksustamisega seotud poliitiliste otsuste tegemise ja poliitika väljatöötamise eest vastutav juht

Sol Picciotto, Lancasteri Ülikooli professor

2. LISA

KOMISJONI KOOSOLEKUTELE KUTSUTUD

HARGMAISED ETTEVÕTJAD JA PANGAD

Lisa 2.1: Kutsutud hargmaiste ettevõtjate nimekiri

Äriühing

Kutsutud/esindajad

Staatus (11.3.2016)

Apple Inc.

Timothy D. Cook

tegevjuht

Osalejad

Cathy Kearney, Euroopa operatsioonide asepresident

Julia Macrae, maksuküsimuste direktor (Euroopa, Lähis-Ida, India ja Aafrika)

Google Inc.

Nicklas Lundblad

avaliku poliitika ja valitsussuhete valdkonna peadirektor (EMEA)

Osalejad

Adam Cohen, majanduspoliitika juht (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika)

Fiat Chrysler

Automobiles

Sergio Marchionne

tegevjuht

Keeldus 11.3.2015:

„Nagu ehk teate, esitasime 29. detsembril 2015 Euroopa Liidu Üldkohtule kaebuse, milles vaidlustasime komisjoni otsuse, et üks meie Luksemburgis asuvatest ettevõtetest oli saanud riigiabi. Ka Luksemburg on vaidlustanud selle otsuse Üldkohtus. Kuigi oleme täiesti veendunud, et me ei ole saanud Luksemburgis ELi õigusega vastuolus olevat riigiabi, ei sobi meil praeguses olukorras osaleda erikomisjoni koosolekul ega anda täiendavaid kommentaare. Kuigi hindame jätkuvalt erikomisjoni pingutusi ja tahet kuulata ettevõtjate arvamusi, peame kahetsusega teatama, et ei saa osaleda kõnealuses arutelus, kuni meie kohtuasi on lahendatud.“

Inter IKEA Group

Søren Hansen

tegevjuht

Osalejad

Søren Hansen, tegevjuht

Anders Bylund, kontserni kommunikatsioonijuht

McDonald's Corporation

Irene Yates

asepresident, äriühingute maksuküsimused

Osalejad

Irene Yates, asepresident, äriühingute maksuküsimused

Starbucks Coffee

Äriühing

Kris Engskov

Starbucksi Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika (EMEA) president

Keeldus 23.2.2015:

„Kuna Starbucks kavatseb edasi kaevata Euroopa Komisjoni 21. oktoobril 2015. aastal avalikustatud otsuse, et Madalmaad andsid meie Amsterdamis asuvale kohviröstimistehasele (Starbucks Manufacturing EMEA BV) teatavaid maksusoodustusi, ei saa me vastu võtta Euroopa Parlamendi maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni kutset.

Kui see küsimus on lahendatud – ja Starbucks on kindel, et Euroopa Komisjoni otsus tühistatakse apellatsiooni korras –, kohtuksime meeleldi.

Kui see on Teile abiks teabe kogumisel, siis olgu märgitud, et Starbucks järgib kõiki OECD eeskirju, suuniseid ja seadusi ning toetab tema maksureformi protsessi, sealhulgas maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava. Starbucks on tasunud makse keskmise tegeliku maksumäära järgi, mis on ligikaudu 33 % ja palju kõrgem kui keskmine määr 18,5 %, mida maksavad teised USA suurettevõtjad.“

Lisa 2.2: Kutsutud pankade nimekiri

Nimi

Kutsutud/esindajad

Staatus (4.4.2016)

Crédit Agricole (FR)

Dominique Lefebvre

esimees

Nõustus (15.3.2016)

Jean-Charles Balat,

finantsdirektor, Groupe Crédit Agricole

Deutsche Bank (DE)

Paul Achleitner

esimees

Nõustus (16.3.2016)

osalema 4. aprilli 2016. aasta kohtumiselOsalev esindaja

Brigitte Bomm, tegevdirektor, maksuküsimuste ülemaailmne juht, Deutsche Bank

ING Group (NL)

Ralph Hamers

tegevjuht

Nõustus (8.3.2016)

R.N.J. Schipper

ING maksuküsimuste ülemaailmne juht

Nordea (SW)

Casper von Koskull

president ja tegevjuht

Nõustus (9.3.2016)

Eva Jigvall

Nordea kontserni maksuküsimuste juht

Royal Bank of Scotland (UK)

Ross McEwan

tegevjuht

Nõustus (16.3.2016)

osalema 4. aprilli 2016. aasta kohtumisel,

Osalev esindaja

Grant Jamieson, maksuküsimuste juht, Royal Bank of Scotland

Graeme Johnston, rahvusvaheliste maksuküsimuste juht, Royal Bank of Scotland

Santander (ES)

Ana Patricia Botín,

esimees

Nõustus (11.3.2016)

Monica Lopez-Monis Gallego

vastavuskontrollijuht ja vastutav asepresident, Banco Santander

Antonio H. Garcia del Riego

tegevdirektor

Euroopa äriasjade direktor

UBS (CH)

Axel A. Weber

esimees

Nõustus (14.3.2016)

Christopher Pinho,

tegevdirektor, kontserni maksuküsimuste ülemaailmne juht

Unicredit (IT)

Giuseppe Vita

esimees

Nõustus (8.3.2016)

Stefano Ceccacci

UC maksuosakonna juht

Costanza Bufalini

Euroopa asjade ja regulatiivküsimuste juht

3. LISA

KÄITUMISJUHENDIGA SEOTUD DOKUMENDID

Dokument (1)

Kuupäev

Järeldus

Koosolekudokumendi nr 1 lisa 1

Käitumisjuhendi töörühma 2006. aasta aprilli koosolek

Komisjon märkis, et eriti mõnel assotsieerunud või sõltlasterritooriumil tähendas väljapakutud maksumeetme tagasipööramine äriühingu tulumaksu 0%-lise määra kehtestamist või täielikku kaotamist ja seega ei ole käitumisjuhendi töörühma töö kõik osad viinud järjepidevate või rahuldavate tulemusteni.

Koosolekudokumendi nr 1 lisa 1

Käitumisjuhendi töörühma 2006. aasta aprilli koosolek

Komisjon märkis, et poliitiliste kompromisside tõttu on käitumisjuhendi töörühm pidanud piisavaks mõnda sellist maksumeetme tagasipööramise ettepanekut, mida võiks käitumisjuhendi põhimõtete kohaselt kergesti pidada ebapiisavaks.

Käitumisjuhendi töörühma aruanne nõukogule

7.  juuni 2005

Öeldi sõnaselgelt, et Luksemburg jättis ühel juhul maksumeetme kokkulepitud tagasipööramise kohaldamata.

Koosolekudokumendi nr 1 lisa 1

Käitumisjuhendi töörühma 2006. aasta aprilli koosolek

Hoolimata sellisest selgest nõuete rikkumisest ei võtnud nõukogu mingeid meetmeid ja Luksemburgile ei esitatud poliitilist väljakutset ega nõutud käitumisjuhendi põhimõtete ja kokkulepete täitmist.

Koosolekudokumendi nr 1 lisa 1

Käitumisjuhendi töörühma 2006. aasta aprilli koosolek

Käitumisjuhendi töörühm nõustus 1999. aastal kõrvale jätma laevandussektorit soodustavad meetmed ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hindamise.

Koosolekudokumendi nr 1 lisa 1

Käitumisjuhendi töörühma 2006. aasta aprilli koosolek

Mitu liikmesriiki keeldus avaldamast oma vaateid käitumisjuhendi töörühma tuleviku kohta seoses tulevase töö läbipaistvuse, volituse, ulatuse ja kriteeriumidega; Ungari ja Leedu väljendasid kahtlust juhendi kriteeriumide muudatusettepanekute suhtes; Iirimaa ja Poola olid vastu juhendi kohaldamisala laiendamisele muudele maksustamise valdkondadele.

Koosolekudokument nr 2 ja protokoll

Käitumisjuhendi töörühma 11. aprilli 2011. aasta koosolek

Komisjon tegi mitu ettepanekut uute tegevusvaldkondade kohta, näiteks tegevuse laiendamise kohta lahknevustele, väljarännanud isikute maksustamisele, jõukate eraisikute maksustamisele, kinnisvarafondide ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate läbivaatamisele. Madalmaad ja Luksemburg olid vastu tegevuse laiendamisele lahknevustele, Prantsusmaa väljendas reservatsioone väljarännanud isikute, jõukate eraisikute ja investeerimisfondidega seotud töö suhtes ning Ühendkuningriik toetas keskendumist pigem äriühingute maksustamisele kui tegevusvaldkonna laiendamisele.

Protokoll

Käitumisjuhendi töörühma 22. oktoobri 2013. aasta ja 2013. aasta mai koosolek

Gibraltari maksuseadustiku tähtsaid elemente on arutatud vähemalt alates 11. aprillist 2011 ja otsust ei ole ikka veel tehtud.

Protokoll

Käitumisjuhendi töörühma 8. novembri 2013. aasta koosolek

Mani saare jaemüügimaksu kavad hinnati kahjutuks, kuigi mitu liikmesriiki väljendas selle kahjutuse suhtes sügavat kahtlust.

Protokoll

Käitumisjuhendi töörühma 29. mai, 22. oktoobri ja 20. novembri 2013. aasta koosolek

Mis puutub patenditulu maksustamise erikorda, siis on Madalmaad, Luksemburg ja vähemal määral Belgia olnud kõikide ELi patenditulu maksustamise erikordade ulatusliku hindamise vastu, hoolimata sellest, et on põhjust eeldada, et olemasolevad korrad on käitumisjuhendi kriteeriumide kohaselt kahjulikud.

Protokoll

Käitumisjuhendi töörühma 3. juuni 2014. aasta koosolek

Hispaania, Madalmaad, Luksemburg ja Ühendkuningriik on patenditulu maksustamise erikordade reformimise veelgi kaugemasse tulevikku lükanud, esitades otsustamisprotsessis korduvalt lisanõudeid.

Avalik aruanne nõukogule

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istung 2015. aasta juunis

Hoolimata kohustusest kohandada täielikult riiklikke õigussätteid 30. juuniks 2016, on liikmesriigid teinud väga vähe edusamme, et rakendada oma siseriiklikus õiguses muudetud seosepõhist lähenemisviisi, milles ministrid leppisid kokku juba 2014. aasta detsembris, ja teatavad riigid, nagu Itaalia, on kehtestanud pärast kokkuleppele jõudmist isegi uusi patenditulu maksustamise erikorra meetmeid, mis ei ole kooskõlas muudetud seosepõhise lähenemisviisiga, et saada 2021. aastani kasu ülimalt soodsatest ajutiselt kohaldatavatest varasemalt kehtinud nõuetest.

Koosoleku protokoll ja koosolekudokument nr 3

Käitumisjuhendi töörühma 25. mai 2010. aasta ja 17. oktoobri 2012. aasta koosolekud

Siseneva kasumisiirde kohta kokkulepitud suuniste koostamise etapis oli mis tahes koordineeritud käsitlusele vastu Ühendkuningriik.

Protokoll

Käitumisjuhendi töörühma 25. mai 2010. aasta koosolek

Ei suudetud leppida kokku järelmeetmete võtmises kuritarvituste vastase allrühma töö suhtes.

Protokoll

Käitumisjuhendi töörühma 15. mai 2009. aasta koosolek

Belgia ja Madalmaad esitasid avaldused, mille kohaselt nad on vastu kõikidele algatustele, millega püütakse koordineerida maksustamata väljuva kasumisiirde vastaseid kaitsemeetmeid.

Protokoll

Käitumisjuhendi töörühma 2014. aasta aprilli ja septembri ning 2015. aasta aprilli ja juuli koosolek

Liikmesriigid leppisid hübriidseid lahknevusi käsitlevates suunistes kokku 2014. aasta septembris, vaatamata teatavate liikmesriikide korduvale ja süstemaatilisele tegevusele, mis oli varem takistanud nende kahjulike tavade suhtes kokkuleppele jõudmist (mida on käitumisjuhendi töörühmas elavalt arutatud juba vähemalt alates 2008. aastast) ja millega suurendati oluliselt rahalist kahju, mida tekitas nende süsteemide korduv kasutamine agressiivse maksuplaneerimise eesmärgil.

Protokoll

Käitumisjuhendi töörühma 15. mai ja 29. juuni 2009. aasta ning 25. mai 2010. aasta koosolek

Kuritarvituste vastase allrühma 25. märtsi ja 22. aprilli 2010. aasta koosolek

Hübriidsete lahknevuste osas on Madalmaad, Luksemburg ja Belgia, samuti vähemal määral Malta ja Eesti lükanud kiireloomulisi ühismeetmeid pikka aega edasi, väites, et käitumisjuhend ei peaks hübriidinstrumentidega üldse tegelema.

Protokoll

Käitumisjuhendi töörühma 13. septembri 2011. aasta koosolek

Käitumisjuhendi töörühma 11. aprilli ja 26. mai 2011. aasta koosolek

Investeerimisfondide osas leppisid liikmesriigid kokku, et nende kavade väidetavat ja potentsiaalset kahjulikkust rohkem ei arutata.

Ühendriik, Luksemburg ja Madalmaad esinesid algatustega, mis lõpptulemusena mõjutasid töörühma selle valdkonnaga rohkem mitte tegelema.

Koosolekudokument nr 2

Käitumisjuhendi töörühma 4. märtsi 2010. aasta koosolek

Haldustavade osas ei olnud ükski liikmesriik oma siduvaid eelotsuseid käsitlevat teavet varem spontaanselt ja süstemaatiliselt vahetanud.

Koosolekudokument nr 4

Käitumisjuhendi töörühma 10. septembri 2012. aasta koosolek

Tegelikult ei oldud siduvaid eelotsuseid käsitlevat teavet spontaanselt üldse vahetatud.

Nõukogu järeldused

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istung 2015. aasta detsembris

Seoses minimaalsete tegelike maksustamise klauslitega ei leppinud liikmesriigid kokku intresside ja autoritasude direktiivi läbivaatamises, et tagada, et ühtsel turul topeltmaksustamise vältimise eesmärgil pakutavad soodustused ei tooks tegelikkuses kaasa null- või nullilähedast maksustamist, vaatamata komisjoni asjaomase ettepaneku avaldamisele 2011. aastal. Liikmesriigis palusid maksuküsimuste kõrgetasemelisel töörühmal selle küsimusega ainult põhjalikumalt tutvuda, selle asemel et võtta kohustus astuda kiireid ja tõhusaid samme.

Nõukogu järeldused

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istung märtsis 2016

Liikmesriigid ei leppinud kokku käitumisjuhendi töörühma hädavajalikus reformimises ja lükkasid reformide üle otsustamise 2017. aastasse.

(1)  Avalikult kättesaadavate dokumentide ja allikate põhjal.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0420.
(2) Nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2376, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1).
(3) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ (liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise valdkonnas) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).
(4) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.
(5) EÜT L 336, 27.12.1977, lk 15.
(6) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.
(7) Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, „Maksustamise vältimise vastane pakett: järgmised sammud tõhusa maksustamise ja maksude suurema läbipaistvuse saavutamiseks ELis“ (COM(2016)0023).
(8) Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega nähakse ette otseselt siseturu toimimist mõjutavad maksustamise vältimise vastased eeskirjad (COM(2016)0026).
(9) Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (COM(2016)0025).
(10) Komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta soovitus maksulepingute kuritarvitamise vastaste meetmete rakendamise kohta (C(2016)0271).
(11) Uuring agressiivse maksuplaneerimise struktuuride ja näitajate kohta, Euroopa Liit, 2016.
(12) ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 134.
(13) EÜT C 2, 6.1.1998, lk 2.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0257.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0457.
(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0408.
(17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0265.
(18) SA.38375, Luksemburgi riigiabi Fiatile.
(19) SA.38374, Madalmaade riigiabi Starbucksile.
(20) Komisjoni 11. jaanuari 2016. aasta otsus (EL) 2016/1699 Belgia ülemäärase kasumi maksustamise korra kui riigiabi kohta, SA.37667 (2015/C) (ex 2015/NN) (teatavaks tehtud numbri C(2015)9837 all) (ELT L 260, 27.9.2016, lk 61).
(21) http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/tax_fraud_evasion/a_huge_problem/index_en.htm, Euroopa Komisjon, 10. mai 2016.
(22) BEPSi mõõtmine ja jälgimine, tegevus nr 11 – 2015. aasta lõpparuanne, maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist (BEPSi) käsitlev OECD/G20 projekt.
(23) ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) 2015. aasta maailma investeerimisaruanne – rahvusvahelise investeerimisjuhtimise reformimine (World Investment Report 2015 - Reforming International Investment Governance, UNCTAD, 2015).
(24) http://gabriel-zucman.eu/files/JohannesenZucman2014
(25) BIS 2016 – Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) rahvusvaheline asukohapõhine pangastatistika
(26) http://unctad.org/en/PublicationsLibrary/webdiaeia2016d2_en.pdf
(27) http://ec.europa.eu/growth/smes/, Euroopa Komisjon, 10. mai 2016.
(28) http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-1351_en.htm#_ftnref8 ja Egger, P., W. Eggert ja H. Winner (2010), „Saving Taxes through Foreign Plant Ownership“, Journal of International Economics 81: 99–108; Finke, K. (2013), Tax Avoidance of German Multinationals and Implications for Tax Revenue Evidence from a Propensity Score Matching Approach, mimeo.
(29) https://polcms.secure.europarl.europa.eu/cmsdata/upload/a0cf64ee-8e0d-4b5f-b145-6ffbaa940e10/TheRoleFinancialSectorTaxPlanning_Draft_210316.pdf
(30) OECD, 2008, „Study into the role of tax intermediaries“ („Maksuvahendajate rolli uurimine“); http://www.oecd.org/tax/administration/39882938.pdf
(31) Komisjoni talitused on kinnitanud, et komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta ettepaneku (maksustamise vältimise vastase paketi kohta) artikkel 10 („Hübriidsed lahknevused“) põhineb vastastikuse tunnustamise lähenemisviisil, mille eesmärk on kaotada erinevused hübriidmajandusüksuste ja hübriidfinantsinstrumentide õiguslikus liigitamises, kuid see ei käsitle varade hübriidülekandmist, mis ei puuduta lahknevusi õiguslikus liigitamises.
(32) OECD määratluse järgi on hübriidülekanne tehing, mida käsitletakse vara omandiõiguse ülekandmisena ühe riigi maksude eesmärgil, kuid mitte teise riigi maksude eesmärgil, kus seda üldiselt loetakse kollateraliseeritud laenukohustuseks. OECD, märts 2012, „Hybrid Mismatch Arrangements: Tax Policy and Compliance Issues“, http://www.oecd.org/.


Koosmõju struktuurifondide ja programmi „Horisont 2020“ vahel
PDF 269kWORD 80k
Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta resolutsioon innovatsioonile suunatud koostoime kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning muude Euroopa innovatsioonifondide ja ELi programmide vahel (2016/2695(RSP))
P8_TA(2016)0311RC-B8-0851/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikleid 4, 162 ning 174–190,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus“)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ(8),

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ühtekuuluvuspoliitika ning aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate (RIS3) kohta (A8-0159/2016),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa investeerib taas. Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ (COM(2016)0359),

–  võttes arvesse komisjoni 22. veebruari 2016. aasta trükist „Euroopa investeerimiskava: uued suunised Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi vahendite kombineerimiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahenditega“,

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni aruka spetsialiseerumise ja toimivaks ühtekuuluvuspoliitikaks vajaliku tippkeskuste võrgustiku loomise kohta(10),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni äärepoolseimate piirkondade potentsiaali optimeerimise kohta struktuurifondide ja muude Euroopa Liidu programmide koostoimimise abil(11),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni töökohtadesse ja majanduskasvu investeerimise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kohta liidus(12),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise ja tulemuslikkuse suurendamise kohta(13),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2014. aasta teatist „Teadusuuringud ja innovatsioon kui tulevase majanduskasvu allikad“ (COM(2014)0339),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse“,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 2014. aasta töödokumenti pealkirjaga „Koostoime võimaldamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning liidu muude teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime alaste programmide vahel“ (SWD(2014)0205),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames“ (COM(2010)0553),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 30. juuli 2013. aasta arvamust „Innovatsioonilõhe ületamine“,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 20. novembri 2014. aasta arvamust „Toetusmeetmed kõrgtehnoloogia idufirmade ökosüsteemide loomiseks“,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et programmitöö perioodil 2014–2020 kujutab ühtekuuluvuspoliitika endast jätkuvalt ELi peamist kõiki piirkondi hõlmavat vahendit, mille eesmärk on lähendada ELi oma kodanikele, investeerides reaalmajandusse, ning väljendab samal ajal ka Euroopa solidaarsust, suurendades majanduskasvu ja jõukust ning vähendades majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, mida teravdasid majandus- ja finantskriis;

B.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika peaks olema täielikult kooskõlas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga „Euroopa 2020“ ning rajaneb kolme fondi – Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi – omavahelisel seotusel, koos ühise strateegilise raamistiku alusel toimuva laiema kooskõlastamisega maaelu arengu jaoks toetust andva fondi ehk Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) ning merendus- ja kalandussektoris toetust andva fondi ehk Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF);

C.  arvestades, et ühissätete määrusega kehtestati kõigile neile viiele fondile – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele – ühissätted, samas kui iga üksiku struktuuri- ja investeerimisfondi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi suhtes kohaldatavad eeskirjad on kehtestatud eraldi määrustega;

D.  arvestades, et hiljutise ühtekuuluvuspoliitika reformiga võeti kasutusele piiratud hulk eesmärke ja prioriteete, millega tekitati temaatiline suunitlus / temaatiline keskendatus, kuid võimaldati siiski teataval määral paindlikkust ja teatud asjaoludega arvestamist; arvestades, et lisaks tagati sellega tõhustatud partnerluspõhimõte ja tugev mitmetasandiline valitsemine, täpselt määratletud lähenemisviis territoriaalsele arengule, suurem koostoime viie fondi, aga ka teiste asjakohaste programmide ja algatuste (nt „Horisont 2020“, PSCI, COSME, LIFE, Euroopa Ühendamise Rahastu, Erasmus+ ja NER 300) vahel, rakendamiseeskirjade edasine lihtsustamine, tulemuslik järelevalve ja hindamise süsteem, läbipaistev tulemuslikkuse raamistik, selged rahastamisvahendite kasutamise eeskirjad, usaldusväärne haldamis- ja kontrollisüsteem ja tulemuslik finantshalduse süsteem;

E.  arvestades, et 14. detsembril 2015 võttis komisjon vastu teatise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse kohta ELi majanduskasvu strateegia, investeerimiskava ja komisjoni prioriteetide rahastamisel järgmise kümnendi jooksul, mis tegelikult kujutab endast ühissätete määruse artikli 16 kohast aruannet struktuuri- ja investeerimisfondide senise rakendamise kohta ja sisaldab ka kõigi liikmesriikidega partnerluslepingute, rakenduskavade ja iga riigi ees seisvate peamiste ülesannete üle peetud läbirääkimiste tulemusi;

F.  arvestades, et programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelise koostoime tugevdamise kaugeleulatuvam eesmärk on sisukate seoste loomine investeerimisstrateegiate ja sekkumiste vahel, mis annaks võimaluse mõjutada märkimisväärselt majandust, ühendades innovatsioonialased investeeringud aruka spetsialiseerumise prioriteetidesse tipptasemel teadusuuringute ja innovatsioonialgatustega, mis aitab tagada fondide suurema mõju;

1.  kordab, et seoseid ühtekuuluvuspoliitika ning muude ELi poliitikavaldkondade, rahastamisprogrammide ja algatuste (nt „Horisont 2020“, Euroopa Ühendamise Rahastu, digitaalne ühtne turg, maaelu areng, energialiit, innovatiivne liit ja strateegia „Euroopa 2020“ juhtalgatused) vahel on tugevdatud ühissätete määrusega kasutusele võetud ühises strateegilises raamistikus, seega aitab see kõigi oma vahendite ja eesmärkide – sh linnade tegevuskava, territoriaalne tegevuskava, investeerimine VKEdesse, arukas majanduskasv, aruka spetsialiseerumise strateegiad, võimalikud avaliku sektori investeeringud innovatiivsete lahenduste juurutamiseks mh keskkonna, energia, tervise, kliima, digiteerimise ja transpordi valdkondades – kaudu märkimisväärselt kaasa ühtse turu tugevdamisele ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele;

2.  rõhutab asjaolu, et eelmainitud koostoime on ette nähtud juba strateegilisest planeerimisetapist alates ning nõuab seetõttu piirkondadelt ja liikmesriikidelt algusest peale strateegilisi valikuid ja kavasid, et kindlaks teha ja luua võimalusi, nt tippteadmiste edendamiseks aruka spetsialiseerumise valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et programmi „Horisont 2020“ puhul hõlmab see teadlikkuse suurendamist, teabe jagamist (eelkõige seitsmenda raamprogrammi ja „Horisont 2020“ projektide teadusuuringute tulemuste kohta), teavitamiskampaaniate korraldamist, olemasolevate võrgustike avamist uustulnukatele ning riiklike kontaktpunktide võimalikult head ühendamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide riiklike ja piirkondlike poliitikakujundajate ja haldusasutustega;

3.  rõhutab, et aruka spetsialiseerumise strateegiate arendamine, kaasates selleks riiklikke või piirkondlikke korraldusasutusi ja sidusrühmi, näiteks ülikoole ja muid kõrgharidusasutusi, tööstust ja sotsiaalpartnereid ettevõtluse vaimus toimuvasse avastamisprotsessi, on kohustuslik neile piirkondadele ja liikmesriikidele, kes soovivad investeerida Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid teadusuuringutesse ja innovatsiooni; tuletab meelde, et kuna aruka spetsialiseerumise strateegiad peaksid programmis „Horisont 2020“ hõlmama nii eelnevaid (suutlikkuse suurendamine ning riiklike/piirkondlike teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemide parandamine) kui ka järgnevaid (uuringute tulemuste rakendamine, innovatsiooni toetamine ja juurdepääs turule) meetmeid, mis omakorda ergutab koostööd ELi tasandil innovatsioonilõhe kaotamiseks Euroopas ja liidu ülemaailmse konkurentsivõime tugevdamiseks, investeerides samal ajal esirinnas olijate ja mahajäänute vahelistesse sidemetesse tippteadmiste levitamise ja osaluse laiendamise raames, peaks aruka spetsialiseerumise metoodika olema eeskujuks ka 2020. aasta järgsele ühtekuuluvuspoliitikale;

4.  on veendunud, et ühtekuuluvuspoliitika tulemustele suunatust tuleks veelgi tugevdada; rõhutab tungivat vajadust suurendada koostoimet ELi muude konkurentsivõimet käsitlevate poliitikatega, eelkõige teadus- ja arendustegevuse, IKT, taastuvate energiaallikate ja VKEde valdkonnas, et suurendada ELi teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõttu, luua uusi kvaliteetseid töökohti ja säilitada olemasolevaid ning edendada keskkonnahoidlikku majandust;

5.  märgib, et programmitöö perioodil 2014–2020 võimaldab ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditel etendada olulist täiendavat rolli, ja tuletab meelde, et kuna rahastamisvahendid täiendavad toetusi, on neil võimendav mõju, mis võib suurendada rahastamise mõju innovatsiooni ajakohastamisele turul, näiteks energiatõhususe kaudu, ning aidata kaasa parema kasutusmäära saavutamisele, pakkudes vajalikku kaasrahastamist eelkõige madala kaasrahastamissuutlikkusega liikmesriikides ja piirkondades; rõhutab siiski, et toetused on vältimatud teatavate projektide, näiteks teadus- ja innovatsiooniprojektide puhul, samuti projektide puhul, mis keskenduvad sotsiaalsetele probleemidele; tuletab meelde, et toetuste ja rahastamisvahenditega rahastatakse erinevat liiki tegevusi ning et need eri toetusliigid on suunatud erinevat liiki toetusesaajatele ja projektidele; rõhutab, kui tähtis on jätkata toetuste rahastamisega tulevastes ELi programmides; toonitab, et tulevikus on vaja säilitada õige tasakaal toetuste ja rahastamisvahendite vahel; peab vajalikuks rahastamisvahendite usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja tulemustele suunatuse edasist tugevdamist;

6.  palub, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja programmi „Horisont 2020“ kavandamisel ja elluviimisel pidevat tähelepanu VKEde vajadustele ning nendevahelisele koostoimele; palub, et komisjon valmistaks ette koordineeritud projektikonkursid, et hõlbustada juurdepääsu rahastamisele mitmest fondist; nõuab samuti asjaomaste VKEde programmide, näiteks COSME, programmi „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahendi ja EFSI VKE komponendi põhjalikku hindamist nii eelarveeraldiste ja projekti edukusmäära kui ka halduskoormuse ja elluviimise hõlpsuse osas;

7.  märgib, et koostoimet muude poliitikavaldkondade ja vahenditega tuleb veelgi tõhustada, et investeeringute mõju maksimeerida; tuletab sellega seoses meelde ELi eelarve katseprojekti „Teaduse tipptaseme saavutamine“ (S2E), millest jätkuvalt toetatakse 13 liikmesriigi piirkondi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelise koostoime arendamisel ja ärakasutamisel; nõuab, et liikmesriikidele võimaldataks paindlikkust kvaliteedimärgise kasutamisel; toonitab ühtlasi, kui tähtis on teha kindlaks ka spetsialiseerumisega seotud valdkonnad muudes piirkondades ja liikmesriikides, et nendega koostööd teha ning olla paremini valmis mitut riiki hõlmava projekti võimalusteks ja rahvusvaheliste ühenduste loomiseks;

8.  tuletab meelde, et tulenevalt programmiga „Horisont 2020“ seotud eelarvepiirangutest on oht, et paljud projektid, mida on hinnatud kvaliteetseks, ei saa rahastamist; rõhutab, et tuleb leida alternatiivseid rahastamisvahendeid, näiteks võiks kvaliteetsetele „Horisont 2020“ projektidele anda kvaliteedimärgise abil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetust;

9.  märgib, et programmi „Horisont 2020“ eelarve oluliste osade rakendamine delegeeritakse avaliku sektori sisestele ning avaliku ja erasektori partnerlustele, mis pakub võimalusi kasutada avaliku sektori siseste partnerluste juhtimismehhanisme koostoime optimeerimiseks arukate spetsialiseerumise algatuste (RIS3) ja programmidega, kujundades iga-aastaseid tööplaane;

10.  rõhutab, et EFSI peab olema täiendus ja lisa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele ja muudele ELi programmidele, nagu „Horisont 2020“, ning Euroopa Investeerimispanga tavapärasele tegevusele; märgib, et seepärast on EFSI suunatud teistsugustele projektidele kui need, kuhu oleks programmist „Horisont 2020“ suunatud 2,2 miljardit eurot; toonitab, et tuleks tagada täielik sidusus ja koostoime kõigi ELi vahendite vahel, et saavutada üldine strateegiline eesmärk, milleks on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, ja vältida kattumist või vastuolu nimetatud vahendite või poliitika elluviimise eri tasandite vahel, täiendades samal ajal riiklikke ja piirkondlikke fonde ja programme; tuletab meelde, et strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamisel tuleb kindlaks määrata, milliseid vahendeid läheb vaja, kasutades samas kõiki kättesaadavaid ressursse tõhusalt ning saavutades üldiste strateegiliste eesmärkide osas oodatud tulemused, võttes arvesse, et teadus- ja innovatsioonivaldkonna investeeringuid tuleks suurendada ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja programmi „Horisont 2020“ koordineeritud kasutuse abil;

11.  kutsub komisjoni üles süsteemselt jälgima fondide koostoimet ning esitama selle kohta teatise, eelkõige seoses programmide „Horisont 2020“ ja RIS3 koostoimega, et levitada parimaid tavasid ja suurendada nende mõju enne strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamist; tuletab meelde, et niisugune süsteem ei tohiks põhjustada halduskoormuse suurenemist;

12.  tõstab esile komisjoni ettevalmistavat tööd võimaliku Euroopa innovatsiooninõukogu loomiseks, et paremini koordineerida innovatsioonialgatusi Euroopa Liidus; märgib, et Euroopa innovatsiooninõukogu peamine eesmärk peaks olema turustamise tõkete vähendamine Euroopas ning innovatsioonilõhe kaotamine; rõhutab, et Euroopa Innovatsiooninõukogu peaks kaasama kõik asjaomased sidusrühmad ning konsulteerima ja langetama otsuseid läbipaistvalt ja kiiresti, vältides kattumist; lisaks rõhutab, et programmi „Horisont 2020“ eelarve tuleks täies ulatuses taastada EFSI-eelsel tasemel;

13.  rõhutab programmi „Horisont 2020“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelist seost turvalisuse valdkonnas (vajadus IKT taristu ühtlase taseme järele kogu ELis); pooldab IKT turvastruktuuride ühtlustamist; nõuab lisaks nende fondide seostamist auditeerimise valdkonnas ja palub, et komisjon võtaks kasutusele selge, ühtlustatud ja koordineeritud lähenemisviisi 2020. aasta järgsele perioodile, keskendudes eriti haldus- ja auditeerimisprotsessidele, proportsionaalsusele ja vastutusele;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning riiklikele ja piirkondlikele valitsustele liikmesriikides.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.
(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.
(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.
(8) ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.
(9) ELT C 24, 22.1.2016, lk 2.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0002.
(11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0133.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0308.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0419.


Komisjoni 2017. aasta tööprogrammi ettevalmistamine
PDF 188kWORD 87k
Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta resolutsioon komisjoni 2017. aasta tööprogrammi strateegiliste prioriteetide kohta (2016/2773(RSP))
P8_TA(2016)0312RC-B8-0885/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud poliitilisi suuniseid pealkirjaga „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks“, mille esitas Jean-Claude Juncker 15. juulil 2014,

–  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2015. aasta teatist „Komisjoni 2016. aasta tööprogramm. Vanamoodi edasi minna ei saa“ (COM(2015)0610) ning selle I–VI lisa,

–  võttes arvesse paremat õigusloomet käsitlevat 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet,

–  võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi koondaruannet, mis täiendab käesolevat resolutsiooni parlamendikomisjonide vaatepunktist ja mida komisjon peaks oma 2017. aasta tööprogrammi kavandamisel ja vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse võtma;

–  võttes arvesse oma 28. juuni 2016. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi referendumist tuleneva otsuse kohta EList lahkuda(1),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2016. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee panust komisjoni 2017. aasta tööprogrammi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,

A.  arvestades, et Euroopa integratsiooniprotsess on toonud Euroopasse rahu ning aidanud aastakümneid tagada turvalisuse ja heaolu;

B.  arvestades, et Euroopa seisab hetkel silmitsi paljude ühiste ja globaalsete probleemidega, kuid ka paljude kodanike üha suurema pettumuse ja murega ebastabiilsete tulevikuväljavaadete ja võimaluste puudumise pärast, ning arvestades, et kodanikud ootavad, et poliitikakujundajad nendele probleemidele reageeriksid; arvestades, et Euroopa Liit saab olla edukas vaid siis, kui seda ei taandata ainuüksi majanduslikuks projektiks; arvestades, et eurooplaste poolehoid Euroopa projektile tuleks aega kaotamata tagasi võita ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

C.  arvestades, et samaaegsete kriiside lahendamiseks ELis on tarvis mõjusaid üleeuroopalisi lahendusi, mis kinnistuvad ühenduse meetodi abil kindla osana demokraatlikumasse protsessi, millesse tuleb täielikult kaasata ka Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 5 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta;

D.  arvestades, et EL on meie ühine kodu ja see peab pakkuma oma kodanikele turvalist paika ning stabiilset majanduskeskkonda; arvestades, et jätkusuutlikkust ja majanduskasvu saab ühildada ning need võivad üksteist tugevdada; arvestades, et on tähtis lõpetada pikaajaline majanduskriis ELis, suurendades kestlikke investeeringuid, vähendades ebavõrdsust, rakendades kokkulepitud poliitilisi meetmeid ja töötades välja paremat poliitikat, eelkõige siseturu tugevdamise ning majandus- ja rahaliidu täiustamise kaudu;

E.  arvestades, et me oleme otsustanud ühise tuleviku kasuks ühendusena, mis põhineb ühistel väärtustel, ning hindame oma traditsioonide ja ajaloo rikkust ja mitmekesisust; arvestades, et meie soov on, et Euroopa täidaks oma rolli ja võetud kohustusi rahvusvahelisel tasandil ning kohustuks seejuures järgima solidaarsuse ja mitmepoolsuse põhimõtet, osalema välispartnerlustes ning toetaks lähenemist paremate normide suunas; arvestades, et tahame kindlustada ühise rahu-, heaolu- ja demokraatiaprojekti jätkumise, et luua kõikidele põlvkondadele helge tulevik;

Euroopa kodanike töö- ja elutingimuste parandamine

1.  tuletab meelde, et Euroopa majanduse taastumine on siiani olnud tagasihoidlik ja ebaühtlane, sest paljudes liidu piirkondades on töötus, vaesus ja ebavõrdsus endiselt lubamatult kõrgel tasemel ning noorematel põlvkondadel puuduvad sageli tulevikuväljavaated; EL peab seetõttu püüdlema sellise dünaamilise ja kaasava tööturu poole, mis põhineks Euroopa sotsiaalse turumajanduse mudelil ja aitaks parandada kodanike elu- ja töötingimusi ning võimaldaks õiglast liikuvust; on veendunud, et kõik ELi kodanikud peaksid saama arvestada õiglaste töötingimustega ja juurdepääsuga kvaliteetsele haridusele, sotsiaalkaitsele ja esmatähtsatele teenustele, mis võimaldaks töö- ja eraelu tasakaalu ning vastaks kaasaegse tööturu vajadustele ELis; tunnistab, et konkurentsivõimelise ja kaasava majanduse juures on kõige tähtsam suutlikkus toetada naiste ja meeste andeid kõikidel tegevusaladel;

2.  palub seetõttu, et komisjon tugineks jätkuvale avalikule arutelule ja Euroopa Parlamendi tulevasele raportile ning esitaks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja aluslepingute eesmärkidega ettepaneku Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta, ning et sellele järgneksid konkreetsed algatused, eelkõige selleks, et:

   edendada alushariduse, lastehoiu ja tervishoiu kättesaadavust ja kvaliteeti, mis aitab olulisel määral tagada, et ükski laps ei jääks hooleta; komisjon peaks seega kaaluma uute meetmete võtmist sotsiaalsete investeeringute edendamiseks ning eelkõige laste vaesuse vähendamiseks;
   teha lõpp oskuste nappusele ning tagada kõigile juurdepääs kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele;
   vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja edendada kvaliteetset tööhõivet, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute jaoks, et hoogustada majanduskasvu;
   leida lahendus töö- ja eraelu tasakaalu ning soolise palgalõhe ja pensionilõhe probleemile;

3.  rõhutab, et komisjon peaks jälgima, ergutama ja toetama liikmesriike, et nad kasutaksid tõhusalt ja mõjusalt rahalisi vahendeid noorte tööhõive suurendamiseks ja kvaliteetsete töökohtade loomiseks, eriti kõrge töötuse tasemega piirkondades, selliste tööhõive ja majanduskasvu programmide kaudu, mida rahastatakse noorte tööhõive algatusest, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist ja Euroopa Investeerimispangast;

4.  rõhutab, et komisjon peaks koostöös liikmesriikide ja tööturu osapooltega süvendama ka sotsiaaldialoogi Euroopas, et paremini ühitada tööturu ja sotsiaalkaitse vajadused, leevendamaks sotsiaalset ebavõrdsust ning konkurentsivõime probleeme;

Majanduse elavdamine ja pikaajalise konkurentsivõime tugevdamine, et luua töökohti ja saavutada heaolu

5.  on veendunud, et EL võiks olla maailmas juhtival kohal, kui ta kasutaks täielikult ära oma ühtse turu võimalused ja ergutaks ettevõtlust, õiglast konkurentsi ja investeeringuid uuendustegevusse;

6.  on seisukohal, et EL peab toetama jõulist ja mitmekesist Euroopa ärimaastiku; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi konkurentsipoliitika on Euroopa sotsiaalse turumajanduse toimimiseks otsustava tähtsusega; rõhutab, et kui Euroopa tööstus soovib jääda konkurentsivõimeliseks, vajadustele vastavaks ja tulevikukindlaks, peab ta muutuma jätkusuutlikuks ja liikuma digitaalsuse suunas; jagab komisjoni seisukohta, et Euroopa sekkumine peab olema suur suurtes asjades ja vähene väikestes asjades;

7.  nõuab, et algatataks uuesti Euroopa 2020. aasta tööhõive ja majanduskasvu strateegia koos tegelike tulevikku suunatud eesmärkidega, et eelkõige täiustada sotsiaalse turumajanduse mudelit, rakendada struktuurireforme liikmesriikide majanduse moderniseerimiseks ja saavutada laialdane üldine heaolu; on veendunud, et tööhõive ja tootlikkuse suurendamine on endiselt kõige tähtsam prioriteet ning EL vajab sihipäraseid investeeringuid, et ergutada üleminekut innovaatilisele ja ressursitõhusale digitaalmajandusele eesmärgiga Euroopa taasindustrialiseerida ja töökohti tagasi tuua;

8.  palub komisjonil töötada välja uus ambitsioonikas tööstusstrateegia, mille aluseks oleks ringmajanduse pakett ja mis viimast täiendaks; rõhutab, et energiasüsteemi ümberkujundamiseks, ökoinnovatsiooniga tegelevate VKEde tegevuseks, teadustegevuseks ja hariduse edendamiseks on tarvis era- ja avaliku sektori lisainvesteeringuid;

9.  palub komisjonil esitada rohkem ettepanekuid muudatusteks, mis toetaksid teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni, kultuurilist mitmekesisust ja loovust kui peamisi töökohtade loomist hoogustavaid tegureid, pidades samal ajal silmas, et ettevõtjate, eelkõige VKEde, juurdepääs kapitalile on ülioluline, et ergutada arengut ning uute toodete tootmist ja teenuseid nii traditsioonilistes kui ka kujunemisjärgus olevates sektorites ning kaitsta tõhusalt intellektuaalomandi õigusi;

10.  on arvamusel, et ühtsel turul on vajalik edasine integratsioon, eriti digitaalvaldkonnas, see aitaks luua tarbijate ja VKEde jaoks õiglase keskkonna ja kõrvaldada õigustamata takistused; on täielikult veendunud, et üleilmselt konkurentsivõimeline, innovaatiline ja kodanikele suunatud digitaalne ühtne turg on üks võimalusi 21. sajandi väljakutsetele reageerimiseks;

11.  eeldab, et komisjon kasutab kõiki oma volitusi ja pädevusi, et toetada üleminekut paremale kasvumudelile, mis on kooskõlas jätkusuutliku arengu põhimõtetega, seejuures tuleb arvestada ka selle arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet;

Kliimamuutustele reageerimine ja energiajulgeoleku tagamine

12.  tuletab meelde, et on vaja rohkem pingutada energialiidu saavutamiseks, mis tagaks energiajulgeoleku ning taskukohase ja säästva energia kõigile kodanikele ja ettevõtetele;

13.  tõstab esile Euroopa kliimakatastroofide tagajärgi inim- ja majandustegevusele; rõhutab, kui tähtis on tegeleda ambitsioonika kliimastrateegia abil, milles käsitletakse ka energiatõhusust, jätkuvalt kliimamuutuste algpõhjustega, tagades samal ajal Euroopa tööstuse konkurentsivõime;

14.  nõuab, et EL seaks endale kooskõlas Pariisi COP21 kliimakokkuleppega ambitsioonikad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas 2020. aasta järgsel perioodil;

15.  palub komisjonil töötada välja energia- ja kliimadiplomaatia ühisstrateegia nende üleilmsete probleemide käsitlemiseks;

16.  palub, et komisjon määraks kindlaks meetmed fossiilkütuste subsideerimise kaotamiseks, leevendades selle võimalikke majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid;

Ühtne reageerimine pagulaste suurenevale sissevoolule

17.  on arvamusel, et Euroopa Liit peab töötama välja konkreetsed lahendused, et pagulaskriisiga toime tulla, tegeledes eelkõige selle algpõhjustega, tugevdades koostööd rändevoogude transiidi- ja päritoluriikidega ning kasutades kõiki olemasolevaid poliitikavahendeid, et tagada nende riikide stabiliseerimine, taastamine ja areng;

18.  ergutab komisjoni osutama koostöös liikmesriikidega vajalikku humanitaarabi ning tagama põgenikelaagrites elamisväärsed tingimused koos pikaajaliste arenguprogrammidega, eelkõige hariduse valdkonnas;

19.  juhib tähelepanu sellele, et ELi varjupaiga- ja rändepoliitika ei täida oma eesmärki ja seda tuleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 80 alusel põhjalikult muuta; on seisukohal, et ükski Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform ei tohiks endaga kaasa tuua ELis kehtiva varjupaigaõiguse kaitsetaseme vähenemist;

20.  nõuab, et viivitamata tuleb luua süstemaatilised ja teostatavad programmid varjupaigataotlejate otseseks ümberasustamiseks ja -paigutamiseks;

21.  nõuab, et ELis loodaks tingimused varjupaigataotlejate hästikorraldatud vastuvõtmiseks, mis tagaks nende turvalisuse ja inimliku kohtlemise, pöörates erilist tähelepanu haavatavate inimrühmade vajadustele; rõhutab samal ajal, et pagulaste integreerimiseks tööturule ja sotsiaalseks kaasamiseks tuleb tagada piisavad vahendid;

22.  palub komisjonil esitada ettepanekud sobiva ELi majandus- ja seadusliku rände poliitika kujundamiseks, mis toetuks olemasolevatele vahenditele üliõpilaste, teadlaste ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajate jaoks, ning pikemas perspektiivis üldisemate eeskirjade kehtestamiseks nende kolmandate riikide kodanike liitu sisenemiseks ja seal elamiseks, kes otsivad ELis tööd, et täita liidu tööturul ilmnenud tühikud;

23.  on arvamusel, et rahvusvaheline ränne on ülemaailmne nähtus, mille ulatus, keerukus ja mõju üha kasvab ning seetõttu peavad EL ja rahvusvaheline üldsus selles valdkonnas vastavalt vastutuse võtma;

Kodanike julgeolekuga seotud murede lahendamine

24.  rõhutab, et sise- ja välisjulgeolek on järjest enam omavahel seotud;

25.  nõuab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti loomise ettepaneku vastuvõtmisest tulenevalt tungivalt, et komisjon tagaks, et amet hakkaks kiiresti tööle ning et sellele eraldataks vajalikud inim- ja logistilised ressursid;

26.  palub terrorismi- ja vägivaldse äärmusluse ohu vältimiseks, et komisjon jälgiks tähelepanelikult ELi terrorismivastaste meetmete ülevõtmist ja rakendamist, mis hõlmab tõhusat politsei- ja õiguskoostööd, teabe õigeaegset jagamist riikide ametiasutuste vahel ning Europoli ja Eurojusti kaudu ja meetmeid, millega võideldakse terrorismi rahastamise uudsete suundumuste vastu;

27.  kutsub komisjoni üles koondama teadmisi ning tehnilisi ja rahalisi vahendeid, et tagada ELi tasandil heade tavade koordineerimine ja vahetus võitluses vägivaldse äärmusluse ja terrorismipropaganda, äärmusvõrgustike ning terroriorganisatsioonidesse uute liikmete värbamise vastu nii interneti kaudu kui ka muude vahenditega, keskendudes eelkõige ennetus-, integratsiooni- ja taasintegratsiooni strateegiatele;

28.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid juba vastu võetud julgeolekualaste õigusaktide täieliku rakendamise; kordab, et nõuab ELi terrorismivastase võitluse strateegia põhjalikku hindamist, mille puhul analüüsitakse nii vastuvõetud meetmete rakendamist kui ka nende mõjusust; loodab, et komisjon ajakohastab julgeoleku tegevuskava, mis on vajalik suureneva terrorismisohu tõttu;

29.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud, millest ta on teada andnud ja mis puudutavad Europoli raames loodava Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse nõuetekohast õiguslikku alust, olemasolevate teabesüsteemide parandamist ja arendamist, teabepuudujääkide kõrvaldamist ja koostalitluse rakendamist ning ELi tasandil toimuvat kohustuslikku teabevahetust, millega kaasnevad nõutavad andmekaitsemeetmed;

Naaberriike ja globaalset süsteemi hõlmava ambitsioonika välistegevuse kava rakendamine

30.  nõuab ambitsioonikat ELi üldist strateegiat, milles käsitletakse ELi geopoliitilise osalejana kiiresti muutuvas maailmas, ning loodab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus võtavad sidusalt kasutusele kõik ELi välistegevuse vahendid, et saavutada kogu maailmas parem juhtimine, paremate standardite ulatuslik rakendamine ning suurem julgeolek ja inimõiguste austamine; rõhutab, et selleks tuleks ELi välistegevuse kavas lugeda esmatähtsaks alljärgnevat:

   edendada stabiilsust ja jõukust ELi naabruses algatuste kaudu, mis toetavad arengut, demokraatiat, head valitsemistava ja õigusriigi põhimõtet, tugevdavad tsiviilkonfliktide ennetamist ja lepitusmeetmeid ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika meetmeid, kaasates asjakohaselt ka NATOt, mis jääb kaitsealliansi liikmesriikide kollektiivkaitse aluseks ja selle rakendamise vahendiks;
   taaselustada komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja abiga ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, mis ei saa enam olla ELi integratsiooniprotsessi nõrgim lüli; julgeolekuolukord nõuab, et Euroopa kaitsest saaks täiemahuline tegevuspoliitika, mis tagab kõigile liikmesriikidele võrdse turvatunde ja peab võrdselt tähtsaks nende kõigi muresid julgeolekuküsimustes; olemasolevad struktuurid, mehhanismid ja vahendid tuleb tööle rakendada;
   minna edasi laienemisläbirääkimistega, tugevdades kandidaatriikides sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku stabiilsust ja demokraatiat ning tegemata Kopenhaageni ühinemiskriteeriumides järeleandmisi;
   muuta arengukoostööpoliitika tõhusamaks, paremini koordineerituks ja muude ELi välistegevuse vahenditega kooskõlas olevaks; tagada arengu- ja julgeolekupoliitika vaheline sidusus ja järjepidevus, sest need on omavahel seotud, teineteisest sõltuvad ja teineteist tugevdavad;
   integreerida säästva arengu tegevuskava 2030 ja poliitikavaldkondade arengusidusus ELi välis- ja sisepoliitikasse; nõuab, et komisjoni annaks aru, kuidas ta kavatseb tegevuskava 2030 ja säästva arengu eesmärke täita, nende täitmist jälgida ja järelmeetmeid võtta ning neid ühendada;
   edendada kaubandust kui majanduskasvu suurendamise, töökohtade loomise ja konkurentsivõime tõstmise olulist vahendit ning edendada inimõiguste ja säästva arenguga seotud ELi standardeid; liidu kaubanduse kaitsevahendeid tuleb nüüdisajastada ja energiliselt rakendada ning vajaduse korral tuleb kasutada ebastandardseid meetodeid;
   leida lahendused, kuidas tõrjuda hübriidohte ning suurendada ELi ja liikmesriikide ja (eelkõige ELi naabruses asuvate) ELi partnerite vastupanuvõimet;

Õiglane maksupoliitika piisavate vahendite tagamiseks

31.  rõhutab, et kunagi varem pole olnud nii pakilist vajadust tõhustada võitlust maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, mis võib suurendada riikide eelarvetulusid kuni 1 triljoni euro võrra; on seisukohal, et neid vahendeid oleks saanud kulutada tulevikusuunitlusega investeeringuteks, tööhõive suurendamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks;

32.  toonitab, et komisjon peab viivitamata jätkama tööd selle tagamiseks, et kasumit maksustataks neis Euroopas riikides, kus toimub tegelik majandustegevus ja väärtuste loomine; EL peaks tegutsema kohustusliku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamise nimel, intensiivsemalt uurima maksualaste riigiabieeskirjade rikkumisi, kohaldama maksualaste siduvate eelotsuste kasutamise ja läbipaistvuse ühtseid eeskirju ning otsustavalt järgima ühist eesmärki kaotada maksuparadiisid;

33.  kutsub komisjoni üles lisama maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastasesse võitlusesse välismõõtme, sealhulgas tegelema kasumi EList ilma maksustamata väljaviimise küsimusega;

ELi eelarve ja rahastamisvahendite tugevdamine

34.  on seisukohal, et tulemuslikuks tegutsemiseks vajab EL uut finants- ja eelarvestrateegiat; on seisukohal, et selleks peaks komisjon kavandama meetmed, mis tuginevad järgmistele põhimõtetele ja elementidele:

   võtta kiiresti kasutusele piisavad vahendid; tingimata tuleb reformida liidu rahastamise süsteemi, tugevdades tõelisi omavahendeid või võttes kasutusele uued omavahendid, et muuta ELi eelarve stabiilsemaks, jätkusuutlikumaks ja prognoositavamaks; seejuures tuleb järgida kõikehõlmavuse põhimõtet ja suurendada läbipaistvust;
   maksimaalsete tulemuste saavutamiseks tuleb ELi eelarveinstrumentide haldamisel pöörata suurt tähelepanu tulemuslikkusele ja kulutõhususele ning samas tagada ELi finantshuvide järgimine ja kaitse;
   EL peaks astuma samme, et koguda vahendeid selliste probleemide lahendamiseks nagu suur noorte ja pikaajaline töötus ning pagulaskriisi sise- ja välismõõde;
   mitmeaastase finantsraamistiku võimalused on kõigest kahe rakendamisaastaga peaaegu ammendatud; enamgi veel, kui mitmeaastast finantsraamistikku põhjalikult ei muudeta, ei saa ELi eelarvest katta lisarahavajadusi, rahastada uusi poliitilisi prioriteete ega vältida uut maksekriisi; palub komisjonil esitada mitmeaastase finantsraamistiku toimimise läbivaatamise tulemused enne 2016. aasta lõppu ning teha otsustavaid samme mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade tõstmiseks ja selle paindlikkuse suurendamiseks, et reageerida olukordadele, mida 2013. aastal ei osatud ette näha;
   Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tuleb hallata nii, et see võimaldaks kõigil liikmesriikidel teha vastavalt EFSI määrusele mahukaid strateegilisi investeeringuid ja et oleks tagatud, et investeeringute rahastamine aitab majandust ja ühiskonda säästvamaks muuta; komisjoni ettepanek EFSI järgmise etapi kohta peaks põhinema neil eesmärkidel;
   ühtekuuluvuspoliitika tulemuslik rakendamine aastatel 2014–2020 peaks hõlmama ka ettevalmistusi 2020. aasta järgseks ajaks, mille puhul võetakse arvesse nimetatud poliitika aluslepingutes sätestatud tõelist olemust, selle tähtsust ühtse turu kujundamisel ja selle potentsiaali kõigi ELi piirkondade jaoks kättesaadava investeerimisvahendina; Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, EFSI ja muude ELi rahastamisvahendite vahelist koostoimet tuleks tugevdada, et kiirendada arukat, keskkonnahoidlikku ja kaasavat majanduskasvu, kujundada toetuste ja rahastamisvahendite vaheline usaldusväärne tasakaal ning vältida igasugust ühtekuuluvuspoliitika eelarve vähendamist;
   komisjon peaks esitama ettepanekud, kuidas vähendada põllumajandustootjate jaoks ühise põllumajanduspoliitika bürokraatlikku keerukust; lisaks peaks ta välja töötama paremad vahendid põllumajandusturgudel ilmnevate äärmuslike kriiside lahendamiseks; on veendunud, et ELi tasandil on vaja raamõigusakti, mille abil võidelda ebaausate kaubandustavade vastu toiduainete tarneahelas ning tagada Euroopa põllumajandustootjatele ja tarbijatele õiglased müügi- ja ostutingimused;

Majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine

35.  nõuab, et Euroopa majanduse juhtimise otsuste tegemisel järgitaks ELi õiguse nõudeid demokraatliku aruandekohustuse osas;

36.  on seisukohal, et EL peab, täielikus kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjadega ning Euroopa poolaasta juhtimisraamistikuga, tegema tööd suurema majandusliku ja sotsiaalse lähenemise nimel;

37.  on seisukohal, et komisjon peaks järjekindlalt parandama võlgade, puudujääkide ja makromajanduslike tasakaaluhäirete jälgimist viisil, mis oleks kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga ning soodustaks majanduskasvu ja töökohtade loomist, pöörates seejuures erilist tähelepanu euroala summaarsele rahandusseisule;

38.  on veendunud, et EL peab parandama Euroopa poolaasta usaldusväärsust, järjepidevust, riikide omavastutust ja demokraatlikku legitiimsust, tagamaks et liikmesriigid rakendavad riigipõhiseid soovitusi nende majanduse kaasajastamisele ja konkurentsivõime tõstmisele suunatud struktuurireformide ja investeeringute osas, järgivad vastutustundlikku eelarvepoliitikat ning vähendavad ebavõrdsust ja majanduse tasakaalustamatust;

39.  nõuab euroala investeerimispuudujääkide katmiseks ja reformipüüdluste tugevdamiseks majanduspoliitika tihedamat koordineerimist, et tõsta konkurentsivõimet ja säilitada nõudlust;

40.  peab vajalikuks viia lõpule pangandusliidu loomine, kus riskivähendamismeetmed peavad käima käsikäes riskide jagamisega;

41.  märgib, et on vaja võtta arvesse majandus- ja rahaliidu fiskaalvõimekuse kujundamisele pühendatud praeguste arutelude tulemusi;

42.  palub komisjonil esitada viie juhi aruandes nimetatud sidus ja põhjendatud ettepanekute pakett selle kohta, kuidas majandus- ja rahaliidu loomine lõpule viia;

Põhiõiguste ja demokraatia tugevdamine

43.  on mures selle pärast, et praegune kriis on peale Euroopa ühiskondade ühtekuuluvuse kahjustamise kõigutanud ka Euroopa kodanike usaldust ELi ja teinekord ka riiklike demokraatlike institutsioonide vastu; on seepärast veendunud, et Euroopa esmane prioriteet peab olema tugevdada ELi demokraatlikku legitiimsust ja taastada usk, et EL suudab teenida kodanike huve;

44.  tuletab meelde, et paljud tänased probleemid, mis ulatuvad kliimamuutustest varjupaiga- ja rändeküsimusteni, finantsturgudest ettevõtete tarneahelateni ning terrorismivõrgustikest läbikukkunud ja paariariikideni, on rahvusvahelised ja nõuavad Euroopa tasandi lahendusi, mis määratletakse ühenduse meetodil ning komisjoni ja Euroopa Parlamenti täiel määral kaasates;

45.  tuletab meelde, et aluslepingute täitmise järelevalvajana edendab komisjon liidu üldisi huve (Euroopa Liidu lepingu artikkel 17), milleks on rahu, liidu väärtused ja liidu rahvaste hüvang (Euroopa Liidu lepingu artikkel 3); juhib tähelepanu sellele, et ka Euroopa Parlamendil on eriline poliitiline kohustus aidata lahendada liikmesriikide erimeelsusi, kaitsta eurooplaste üldisi huve ja tagada Euroopa tasandil tehtavate otsuste demokraatlik legitiimsus; palub komisjonil tagada, et kõik algatused, sh Euroopa Ülemkogu omad, oleksid aluslepingute sätetega kooskõlas;

46.  palub komisjonil esitada algatusi selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa institutsioone ja innustada ELi kodanikke Euroopa poliitilises elus aktiivsemalt osalema; nõuab, et kõik ELi institutsioonid looksid tihedamad sidemed nooremate põlvkondadega ja nende aruteluplatvormidega; on veendunud võimaluses kasutada tõhusamaid meetmeid ka ELi kodanike teavitamiseks nende õigustest, Euroopa kodanikualgatuse potentsiaali ärakasutamiseks ja ELi ombudsmani rolli suurendamiseks;

47.  rõhutab, et komisjonil tuleks – Euroopa Parlamendi tulevast raportit arvesse võttes – esitada ettepanekud demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste kohta; on veendunud, et komisjon peaks ka jätkama tööd ELi ühinemiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, võttes arvesse Euroopa Kohtu sellekohast arvamust ning lahendades säilinud õiguslikud probleemid;

48.  nõuab, et kõik ELi institutsioonid püüdleksid võimalikult kõrgete läbipaistvuse, aruandekohustuse ja usaldusväärsuse normide poole ning võitleksid huvide konfliktide vastu;

49.  kavatseb kasutada kõiki oma ressursse ja abivahendeid, et olla uuenenud demokraatliku Euroopa Liidu reformimise protsessi liikumapanevaks jõuks;

o
o   o

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0294.


Jaapani otsus jätkata vaalapüüki hooajal 2015–2016
PDF 252kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta resolutsioon Jaapani otsuse kohta jätkata vaalapüüki hooajal 2015–2016 (2016/2600(RSP))
P8_TA(2016)0313RC-B8-0853/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Vaalapüügikomisjoni kokkulepet tööstusliku vaalapüügi nullmäärade kohta (nn moratoorium), mis jõustus 1986. aastal,

–  võttes arvesse resolutsiooni 2014-5, mis võeti vastu Rahvusvahelise Vaalapüügikomisjoni 2014. aasta septembris toimunud 65. kohtumisel,

–  võttes arvesse rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames kokku lepitud Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke,

–  võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi „elupaikade direktiiv“),(1)

–  võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni vaalapüügi suhtes kohaldatavate ühenduse meetmete kohta,(2)

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 31. märtsi 2014. aasta otsust kohtuasjas, mis käsitleb vaalapüüki Lõuna-Jäämeres (Austraalia vs. Jaapan; sh Uus-Meremaa sekkumine),

–  võttes arvesse ELi poolt 2015. aasta detsembris allkirjastatud demarši Jaapani vaalapüügi jätkamise kohta Lõuna-Jäämeres uue vaalade uurimise teadusliku programmi („programm NEWREP-A“) raames,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 1982. aastal kehtestas Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon (IWC) tööstuslikule vaalapüügile moratooriumi, mis on siiani jõus, et vältida liikide väljasuremist ja võimaldada varudel taastuda; arvestades, et vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsioon sisaldab erisätteid, mis võimaldavad püüda piiratud arvul vaalu rangelt teadusuuringute eesmärkidel, mida tuntakse kui vaalapüügi eriluba;

B.  arvestades, et moratooriumile vaatamata on mitu riiki tööstuslikku vaalapüüki jätkanud; arvestades, et moratooriumi kehtestamisest saadik on väidetavalt teaduslikel eesmärkidel ja eriloa alusel tapetud vaalade arv kasvanud; arvestades, et Jaapanis on vaalapüük selliste erilubade alusel jätkunud aastakümneid;

C.  arvestades, et hoolimata nimetatud rahvusvahelisest keelust, mis jõustus 1986. aastal, jätkas Jaapan vaalapüüki ning tappis sellest ajast kuni 2014. aastani üle 20 000 vaala(3);

D.  arvestades, et vaalapüügi käigus põhjustatakse vaaladele suuri kannatusi ning nende püük ohustab vaalapopulatsiooni kaitsestaatust üldiselt;

E.  arvestades, et kõik suurte vaalade liigid on loetletud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) I lisas;

F.  arvestades, et oma 31. märtsi 2014. aasta otsuses käskis Rahvusvaheline Kohus Jaapanil iga-aastase vaalapüügi JARPA II programmi raames lõpetada, sest selle teaduslik väärtus ei ole piisav ning väljastatud lube ei ole kasutatud teaduslikul eesmärgil, nagu Jaapan väitis;

G.  arvestades, et load teaduslikuks püügiks võimaldavad vaalaliha müümist või ära andmist, samas kui teaduslikke vajadusi saab rahuldada täiesti kahjutute alternatiividega; arvestades, et DNA proovide võtmine ja kaugseire annavad teadlastele võimaluse uurida vaalu ja koguda neilt proove neid tapmata;

H.  arvestades, et 2015. aasta oktoobris esitas Jaapan ÜRO-le deklaratsiooni, milles tunnistati Rahvusvahelise Kohtu pädevust selles valdkonnas, kuid väideti, et see ei ulatu mere bioloogiliste ressursside uurimisest, säilitamisest, majandamisest ja kasutamisest tulenevatele, nendega seonduvatele või neid puudutavatele vaidlustele, nii et sellega välistati tegelikult Rahvusvahelise Kohtu edaspidine sekkumine Jaapanis eriloa alusel toimuvasse vaalapüüki;

I.  arvestades, et 2015. aasta novembris teavitas Jaapani kalandusamet IWCd sellest, et kavatseb vaalapüüki uue vaalade uurimise teadusliku programmi („programm NEWREP-A“) raames jätkata;

J.  arvestades, et Jaapan on juba aastaid kaubelnud vaalaliha ja -toodetega, hoolimata asjaolust, et need on loetletud CITESi I lisas;

K.  arvestades, et teadlastest koosnev IWC eksperdirühm vaatas programmi NEWREP-A läbi ning arutas seda, jõudes järeldusele, et ettepanekust ei nähtu selget vajadust uurimisobjektid välja toodud eesmärkide täitmiseks tappa;

L.  arvestades, et esmane eesmärk peab olema bioloogilise mitmekesisuse kaitse, sealhulgas liikide säilimine; arvestades, et ELi elupaikade direktiiv, milles määratletakse ühenduse seisukoht vaalade (ja delfiinide) suhtes, keelab taasalustada tööstuslikku vaalapüüki mis tahes ELi vetes asuvatest varudest;

M.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on Jaapanit vaalapüügi jätkamise ning Rahvusvahelise Kohtu 2014. aasta arvamuses esitatud suuniste ebapiisava arvestamise eest kritiseerinud; arvestades, et 2015. aasta detsembris ühinesid liikmesriigid Uus-Meremaa poolt Jaapani valitsuse vastu algatatud demaršiga;

N.  arvestades, et Jaapan on ELi strateegiline partner ning kahepoolsed suhted rajanevad jagatud väärtustel, sh kindlal usul tõhusasse mitmepoolsusesse ja eeskirjadel põhinevasse rahvusvahelisse korda;

O.  arvestades, et EL peab praegu Jaapaniga läbirääkimisi strateegilise partnerluslepingu ja vabakaubanduslepingu üle;

1.  palub Jaapanil vaalapüük lõpetada ning võtta arvesse IWC järeldusi;

2.  toetab kindlalt tööstusliku vaalapüügi ülemaailmse moratooriumi säilitamist ja vaalatoodetega rahvusvahelise kauplemise keelamist; nõuab tungivalt, et põhjendamatu vaalapüük nn teaduslikul eesmärgil lõpetataks, ning toetab ulatuslike ookeani- ja merealade nimetamist kaitsealadeks, kus igasugune vaalapüük on määramata ajaks keelatud;

3.  peab äärmiselt murettekitavaks, et otsus jätkata vaalapüüki uue programmi NEWREP-A raames võimaldas tappa aastatel 2015–2016 Lõuna-Jäämeres 333 kääbusvaala, sealhulgas 200 tiinet emast, ning kogu 12-aastase perioodi jooksul plaanib Jaapan püüda kokku peaaegu 4000 vaala;

4.  peab taunitavaks, et Jaapan ignoreerib vaalapüügi jätkamisega ilmselgelt Rahvusvahelise Kohtu otsust; on seisukohal, et sellest tulenevalt on vaalapüük vastuolus IWC standardite ja rahvusvahelise õigusega ning õõnestab bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide kaitset; toonitab, et tõelise teadustöö jaoks ei ole vaalu vaja massiliselt ja regulaarselt tappa;

5.  peab kiiduväärseks ELi ühinemist demaršiga, mille eesmärk on näidata Jaapanile küsimuse tõsidust; palub, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu nõuaksid tungivalt, et Jaapan täidaks võetud rahvusvahelisi kohustusi mereimetajate kaitsmise valdkonnas;

6.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et seni ei ole Jaapan oma otsust diplomaatilisele demaršile ja ulatuslikele rahvusvahelistele protestidele vaatamata muutnud; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva, et lahendada kõnealune probleem poliitilise dialoogi abil ja IWC raamistikus;

7.  kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles jätkama Jaapaniga arutelu väidetavalt teaduslikul eesmärgil korraldatava vaalapüügi teemal, et see tava täielikult kaotada, kasutades kahe- ja mitmepoolseid kanaleid;

8.  kiidab heaks IWC resolutsiooni 2014-5, mille kohaselt ei tohiks ilma eelneva rahvusvahelise läbivaatamise ja heakskiiduta enam väljastada ühtegi vaalapüügiluba, isegi IWC teaduskomitee poolt; nõuab tungivalt, et IWC arvestaks oma tegevuspraktikas Rahvusvahelise Kohtu otsust ning kohandaks oma eeskirju sellele vastavalt; toonitab vajadust võtta kiireid meetmeid IWC tegevuse tugevdamiseks selles valdkonnas ning kutsub liikmesriike üles tegema jõupingutusi, et IWC järgmisel, oktoobris toimuval kohtumisel võetaks vastu vajalikud otsused;

9.  nõuab tungivalt, et töötades välja ELi ühist seisukohta 2016. aasta oktoobris toimuvaks IWC 66. kohtumiseks, lähtuksid nõukogu ja komisjon ettevaatusprintsiibist vähemalt samal määral nagu praeguses ühises seisukohas (nõukogu otsus, millega kehtestatakse rahvusvahelise vaalanduskomisjoni kolmel järgmisel kohtumisel Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht tema pädevusse kuuluvates küsimustes – 2011/0221(NLE));

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Jaapani valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(2) ELT C 76 E, 25.3.2010, lk 46.
(3) https://iwc.int/total-catches

Õigusalane teave