Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 4. oktoober 2016 - StrasbourgLõplik väljaanne
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe ELi nimel sõlmimine ***
 Giorgos Grammatikakise puutumatuse äravõtmise taotlus
 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Kreekale pärast Joonia saari tabanud 2015. aasta novembri maavärinat
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine – taotlus EGF/2016/001 FI/Microsoft
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine – taotlus EGF/2016/002 SE/Ericsson
 Õigusabi kahtlustatavatele või süüdistatavatele kriminaalmenetluses ja tagaotsitavatele Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ***I
 Kauplemine teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal moel kohtlemiseks või karistamiseks ***I
 Europoli ja Hiina vaheline strateegilise koostöö kokkulepe *
 AKV-ELi suhete tulevik pärast 2020. aastat

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe ELi nimel sõlmimine ***
PDF 235kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (12256/2016 – C8-0401/2016 – 2016/0184(NLE))
P8_TA(2016)0363A8-0280/2016

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12256/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0401/2016),

–  võttes arvesse 2015. aasta detsembris Prantsusmaal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP 21) vastu võetud Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Pariisi kliimakonverentsi tulemused: Pariisi kokkuleppe tagajärgede hinnang, mis on lisatud nõukogu otsuse ettepanekule allkirjastada Euroopa Liidu nimel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkulepe“ (COM(2016)0110),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ELi ja selle liikmesriikide kavatsetavaid riiklikult kindlaksmääratud panuseid, mille Läti ja Euroopa Komisjon esitasid 6. märtsil 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust (A8-0280/2016),

1.  annab nõusoleku Pariisi kokkuleppe sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.


Giorgos Grammatikakise puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 159kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2016. aasta otsus Giorgos Grammatikakise puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2016/2084(IMM))
P8_TA(2016)0364A8-0279/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Giorgos Grammatikakise puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 1. aprillil 2016. aastal Kreeka Vabariigi Riigikohtu asepeaprokurör seoses Réthymno prokuröri ettepanekuga alustada kohtumenetlust ametiülesannete täitmisel usalduse kuritarvitamise tõttu, mis pandi toime koos teiste asjaosalistega ajavahemikus 2000–2002 Kreetal Réthymnos (toimik nr ABM:AB05/1956), ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 27. aprillil 2016,

–  võttes arvesse asjaolu, et Giorgos Grammatikakis loobus kodukorra artikli 9 lõikega 5 ette nähtud õigusest olla ära kuulatud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ning 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62, Kreeka tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklit 54 ja Kreeka parlamendi kodukorra artiklit 83,

–  võttes arvesse Kreeta apellatsioonikohtu prokuröri määrust nr 5181/18.11.2015,

–  võttes arvesse 7. aprilli 2015. aasta dokumenti Euroopa Parlamendi liikme Giorgos Grammatikakise kohtusse ilmumise ning vastuväite ja tõendavate dokumentide esitamise kohta,

–  võttes arvesse Kreeta apellatsioonikolleegiumi otsust nr 104/2015,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0279/2016),

A.  arvestades, et Kreeka Vabariigi Riigikohtu asepeaprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Giorgos Grammatikakise puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat õigusrikkumist käsitleva kohtumenetlusega;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 9 kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Kreeka Vabariigi põhiseaduse artikli 62 kohaselt ei või parlamendi koosseisu ametiajal parlamendiliiget ilma parlamendi eelneva loata vastutusele võtta, vahistada, temalt vabadust võtta ega muul viisil tema vabadust piirata;

D.  arvestades, et Kreeka ametiasutused on teinud ettepaneku võtta Giorgos Grammatikakis koos teiste osalistega vastutusele seoses teatavate juriidiliste kohustuste täitmata jätmisega;

E.  arvestades, et kavandatav kohtumenetlus puudutab 8. märtsil 1996. aastal toimunud arutelu, kus käsitleti võimalust sõlmida kõigile Kreeta Ülikooli töötajatele uus kollektiivne erakindlustusleping lisaks kohustuslikule kindlustusele, ja ajavahemikus 2000–2002 järjestikuliste maksetena tehtud väidetavalt ebaseaduslikke makseid;

F.  arvestades, et eelmine kohtumenetlus samas asjas hõlmas ajavahemikku alates 2000. aastast ja lõppes kõigi süüdistatavate õigeksmõistmisega;

G.  arvestades, et kavandatav kohtumenetlus ei ole selgelt seotud Giorgos Grammatikakise kui Euroopa Parlamendi liikmega, sest see puudutab tema endist ametikohta Kreeta Ülikooli senati rektorina;

H.  arvestades, et kavandatav kohtumenetlus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

I.  arvestades, et kavandatav kohtumenetlus hõlmab pikemat ajavahemikku 1996. aastast 2000. aastani ja Giorgos Grammatikakise rektori ametiajal toimunud Kreeta Ülikooli senati viimast koosolekut, kus asjaomast küsimust arutati, kuid otsust ei tehtud; arvestades, et ei ole tõendeid selle kohta, et kavandatava kohtumenetluse aluseks oleks kavatsus tekitada kõnealusele Euroopa Parlamendi liikmele poliitilist kahju;

J.  arvestades, et paljude Kreeta Ülikooli senati ja ELKE-komisjoni kaassüüdistatavate liikmete suhtes on kavandatavast kohtumenetlusest lõplikult loobutud väidetavate õigusrikkumiste 15-aastase aegumistähtaja möödumise tõttu ning osad süüdistatavad mõistis kohus 2016. aasta mais lõplikult õigeks kõigis süüdistuse punktides;

K.  arvestades, et parlament väljendab imestust asjaolu üle, et puutumatuse äravõtmist taotletakse 20 aastat pärast sündmuste toimumist ja Kreeka õigussüsteem ei ole selle aja jooksul suutnud alustada kohtumenetlust Giorgos Grammatikakise suhtes ning kavatseb teha seda nüüd, kui ta on Euroopa Parlamendi liige

L.  arvestades, et õigussüsteem, mis aeglaselt toimib, ei saa kunagi olla täiesti õiglane, sest asjaomased inimesed ei ole enam need, kes nad olid 20 aastat tagasi; arvestades, et õigusest saab rääkida ainult siis, kui seda mõistetakse õigel ajal;

1.  otsustab Giorgos Grammatikakise puutumatuse ära võtta, mida palus ka Giorgos Grammatikakis ise, et lõpetada kõnesolev pikk kohtuprotsess;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Kreeka pädevatele ametiasutustele ja Giorgos Grammatikakisele.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Kreekale pärast Joonia saari tabanud 2015. aasta novembri maavärinat
PDF 241kWORD 48k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta (COM(2016)0462 – C8-0283/2016 – 2016/2165(BUD))
P8_TA(2016)0365A8-0270/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0462 – C8–0283/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 10,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 11,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0270/2016),

1.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Kreekale

Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega ((EL) 2016/1856).

(1) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine – taotlus EGF/2016/001 FI/Microsoft
PDF 265kWORD 53k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2016/001 FI/Microsoft) (COM(2016)0490 – C8-0348/2016 – 2016/2211(BUD))
P8_TA(2016)0366A8-0273/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0490 – C8-0348/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0273/2016),

A.  arvestades, et kuna globaliseerumisega kaasneb üldjuhul majanduskasv, tuleks seda kasvu kasutada ka selleks, et leevendada globaliseerumise tagajärgedega kokku puutuvate inimeste olukorda;

B.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

C.  arvestades, et liidu rahaline toetus koondatud töötajatele peaks olema dünaamiline ning tehtud võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadavaks;

D.  arvestades, et Soome esitas EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumide alusel EGFist rahalise toetuse saamiseks taotluse EGF/2016/001 FI/Microsoft seoses 2161 koondamisega Soomes paikneva ettevõtja Microsoft Mobile Oy ning tema kaheksa tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures, kes tegutsevad NACE Revision 2 osa 62 (Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) all;

E.  arvestades, et taotlus vastab EGFi määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele;

F.  arvestades, et EGFist toetatavate meetmete finantskontrolli eest vastutab asjaomane liikmesriik, nagu on sätestatud EGFi määruse artikli 21 lõikes 1;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Soomel õigus saada nimetatud määruse alusel 5 364 000 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 8 940 000 euro suurustest kogukuludest;

2.  märgib, et Soome esitas taotluse EGFist rahalise toetuse saamiseks 11. märtsil 2016 ja pärast Soome poolt lisateabe esitamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 29. juulil 2016, pidades seega kinni 12-nädalasest tähtajast, mis algas täiendatud taotluse kättesaamisega, ning komisjon otsustas, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud;

3.  märgib, et Microsofti koondamiste peamine põhjus seisneb tema Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi kasutavate telefonide turuosa kahanemises üle 50 %-lt 2009. aastal 0,6 %-le 2016. aasta teises kvartalis;

4.  tuletab meelde, et liidu osa üleilmse infotehnoloogia ja kommunikatsiooni (IKT) sektori tööhõives on viimastel aastatel vähenenud ja IKT-l on Soome majanduses väga suur tähtsus, sest 2014. aastal oli IKT sektoris hõivatud 6,7 % töötajatest, mis on liikmesriikide hulgas kõrgeim protsent; on seisukohal, et Microsoftis toimunud koondamised on seotud suundumusega, mis on alates Nokia allakäigust oma päritoluriigis mõjutanud kogu Soome elektroonikatööstust ja millega on seotud neli varasemat taotlust; järeldab, et need sündmused on otseselt seotud maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel aset leidnud struktuurimuutustega;

5.  tuletab meelde, et tarkvaratööstus on väga rahvusvaheline ja konkurents selles sektoris üleilmne, mis tähendab, et kõik turuosalised võivad konkureerida samade klientide pärast ning töötajate asukoha ja kultuurilise tausta tähendus on väike;

6.  võtab teadmiseks, et käesolev taotlus on jätk juhtumite jadale, mis kõik on seotud Nokia allakäiguga Soomes, ning et oodata on veel kahte taotlust seoses IKT sektoris koondatavate töötajatega;

7.  märgib, et koondatud inimesed elavad peamiselt NUTS 2. tasandi piirkondades Helsingi-Uusimaal (FI1B), Lõuna-Soomes (FI1C) ja Lääne-Soomes (FI197) ning nende pädevused on väga erinevad ja 89 % neist on vanuses 30–54 aastat; on mures selle pärast, et kõrge kvalifikatsiooniga ja haritud inimesed, kelle töövõimalused oleksid tavaolukorras head, on juba niigi keerulises tööpuuduse olukorras, eelkõige naised, kelle jaoks töö leidmine on keerulisem, võttes arvesse, et nad moodustavad peaaegu poole sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest;

8.  märgib, et praeguseks on programmeerimise, konsultatsioonide jms teenuste sektoris esitatud kaks EGFi toetuse taotlust, mille põhjenduseks on toodud kaubanduse globaliseerumine (EGF/2013/001 FI/Nokia ja EGF/2015/005 FI/Computer Programming);

9.  rõhutab IKT sektori tähtsust tööandjana Helsingi-Uusimaa, Lõuna-Soome ja Lääne-Soome piirkonnas ning koondatud töötajate potentsiaali tööstusharusse oma panus anda, kui piisavalt toetada nende täiendõpet ja -koolitust ning ettevõtlusplaane;

10.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et Soome ametiasutused alustasid individuaalsete teenuste osutamist koondatud töötajatele 11. septembril 2015, varakult enne seda, kui esitati avaldus EGFist toetuse saamise kohta esildatud kooskõlastatud paketi jaoks, sest sellised meetmed on kõlblikud EGFist kaasrahastamiseks;

11.  väljendab heameelt selle üle, et suur osa (ligi 80 %) kogupaketist kulutatakse individuaalsetele teenustele;

12.  märgib, et Soomel on kavas võtta kõnealuses taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks kuut tüüpi meetmeid: i) nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed; ii) tööhõive- ja ettevõtlusteenused; iii) kutsekoolitus; iv) palgatoetus; v) ettevõtluse alustamise toetus ning vi) sõidu-, ööbimis- ja kolimiskulude hüvitamine; märgib, et kontrolliks ja aruandluseks on eraldatud piisav raha;

13.  märgib, et lõikes 12 nimetatud palgatoetus moodustab 30–50 % töötaja palgakulust ja seda makstakse 6–24 kuu jooksul; kutsub liikmesriike pöörama palgatoetuse kasutamisel hoolikalt tähelepanu sellele, et koondatud töötajad, keda võetakse tööle palgatoetusega, ei asendaks kas osaliselt või täiel määral töökohta, mis varem kuulus teisele töötajale asjaomases ettevõttes; väljendab heameelt selle üle, et Soome ametivõimud on kinnitanud, et nad järgivad seda;

14.  märgib, et sissetulekut toetavatele meetmetele kulutatakse 16,64 % individuaalsete teenuste kogupaketist, mis on EGFi määruses sätestatud määrast (35 %) palju väiksem, ning et selliste meetmete tingimuseks on sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivne osalemine tööotsimis- või koolitusmeetmetes;

15.  palub komisjonil selliste sissetulekutoetuste mõju mitme aasta lõikes hinnata ja selle kohta teavet anda, et tagada see, et nende meetmetega toetatakse kvaliteetset tööhõivet ning et neid ei kasutata lühiajaliste madalate kuludega lepingute subsideerimiseks;

16.  märgib, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel on konsulteeritud sihtrühmaks olevate toetusesaajate ning sotsiaal-, riiklike ja piirkondlike partnerite esindajatega;

17.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet; loodab, et pakutav koolitus kohandatakse nii koondatud töötajate vajadustele ja oskustele kui ka praegusele ettevõtluskeskkonnale;

18.  märgib, et Microsofti juhtumi puhul tehakse koostööd projektiga „Tööjõu liikuvus Euroopas 2014–2020“, mis on riiklik EURESe teenuste arendamise projekt; märgib, et piirkondades korraldatakse rahvusvahelisi värbamisüritusi, millega täiendatakse EGFi ja EURESega seotud teenuseid; kiidab heaks sellised meetmed ja asjaolu, et Soome ametivõimud ergutavad koondatud töötajaid täiel määral kasutama oma vaba liikumise õigust;

19.  märgib, et Euroopa Sotsiaalfondi raames on käivitatud riiklik meetmepakett „Värbava ja kärpiva ettevõtte vahelised mudelid“; märgib, et see meetmepakett annab tulemusi, mis võivad olla kasulikud käesoleva EGFi toetuse taotlusega seotud projektide elluviimisel; väljendab heameelt Soome ametivõimude pingutuste üle leida sünergiaid muude riiklikest või liidu fondidest rahastatavate meetmetega;

20.  tuletab meelde, et vastavalt EGFi määruse artiklile 7 tuleks individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning see peaks olema kooskõlas ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse eesmärgiga;

21.  märgib, et varasemate EGFi taotlustega seoses koondatud töötajatele osutatud personaalsed teenused on osutunud äärmiselt tulemuslikuks;

22.  märgib, et Soome ametiasutused on kinnitanud, et kavandatavateks meetmeteks ei anta rahalist toetust liidu muudest fondidest või rahastamisvahenditest, välistatud on topeltrahastamine ning need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete iga-aastase võrdleva analüüsi esitamist, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste kattumine;

23.  tervitab Soome kinnitust selle kohta, et EGFi rahaline toetus ei asenda meetmeid, mida asjaomane äriühing on vastavalt liikmesriigi õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt kohustatud võtma;

24.  tunneb heameelt, et tulenevalt parlamendi nõudmisest toetuste eraldamist kiirendada, kehtestas komisjon parandatud menetluse; võtab teadmiseks uue ajakavaga kaasneva ajalise surve ning võimaliku mõju juhtumi läbivaatamise tulemuslikkusele;

25.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

26.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2016/001 FI/Microsoft)

Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega ((EL) 2016/1857).

(1)ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2)ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3)ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine – taotlus EGF/2016/002 SE/Ericsson
PDF 261kWORD 54k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Rootsi taotlus – EGF/2016/002 SE/Ericsson) (COM(2016)0554 – C8-0355/2016 – 2016/2214(BUD))
P8_TA(2016)0367A8-0272/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0554 – C8-0355/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0272/2016),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta kokkulepet;

C.  arvestades, et EGFi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele EGFi kriisi korral kasutamise kriteerium, kehtestada liidu rahalise toetuse suuruseks 60 % kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada EGFi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisaega, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Rootsi ametiasutused esitasid taotluse EGF/2016/002 SE/Ericsson, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Rev. 2 osa 26 („Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine“) alla kuuluvas majandussektoris peamiselt NUTS 2. tasandi piirkondades Stockholmis (SE11), Östra Mellansveriges (SE12), Sydsveriges (SE22) ja Västsveriges (SE23), ning arvestades, et 1556 koondatud töötajast, kes vastavad EGFist toetuse saamise tingimustele, osaleb meetmetes eeldatavalt 918 töötajat;

E.  arvestades, et taotlus esitati EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, milles on seatud tingimuseks, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on liikmesriigi ettevõttes koondatud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kelle on koondanud nimetatud ettevõtte tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on oma tegevuse lõpetanud;

F.  arvestades, et Ericsson, seistes silmitsi pidurdunud majanduskasvu ning samal ajal Aasia tootjate tugevneva konkurentsiga, on vähehaaval tõmmanud telekommunikatsiooni riistvara tootmist koomale ning et see protsess sai alguse peaaegu kaks aastakümmet tagasi;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Rootsil õigus saada nimetatud määruse alusel 3 957 918 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 6 596 531 euro suurustest kogukuludest ja mis aitab sihtrühmaks oleval 918 toetusesaajal tööturule naasta;

2.  märgib, et Rootsi ametiasutused esitasid taotluse EGFist rahalise toetuse saamiseks 31. märtsil 2016 ning komisjon lõpetas hinnangu andmise pärast Rootsilt täiendava teabe saamist 5. septembril 2016 ja tegi selle samal päeval Euroopa Parlamendile teatavaks, pidades sellega kinni 12-nädalasest tähtajast, mis algab täidetud taotluse kättesaamisest;

3.  võtab teadmiseks, et IT- ja telekommunikatsioonisektoris domineerivad Aasia tootjad, mis on muutunud äritegevuse allhanke sihtkohaks; juhib tähelepanu sellele, et Ericsson on järk-järgult Rootsis töötavate isikute hulka vähendanud (21 178-lt 2005. aastal 17 858-le 2014. aastal), kuid samal ajal maailmamastaabis tohutult suurenenud (56 055-lt 2005. aastal 118 055-le 2014. aastal);

4.  rõhutab, et asjaomases piirkonnas kaotas samaaegselt töö suhteliselt suur hulk vanemaealisi ja suhteliselt samasuguse taustaga töötajaid, kellest enamikul, eelkõige Kistas (linn, kus koondatuid oli kõige rohkem) elavatel isikutel puuduvad kohalikul tööturul vajatavad oskused;

5.  tunneb heameelt Rootsi otsuse üle keskenduda EGFi võimaliku toetuse puhul eelkõige Kista, Katrineholmi ja Kumla tootmisüksustele, mis seisavad silmitsi suurimate probleemidega, kuid annab samal ajal individuaalset abi ka teistest tootmisüksustest koondatud töötajatele;

6.  tuletab meelde, et koondamistest on mõjutatud erinevad töötajad, nii lihttöölised kui ka spetsialistid, ja väljendab muret selle pärast, et osa töötajaid seisab silmitsi tööturu suhteliselt madala nõudlusega traditsioonilises tootvas tööstuses; tunnistab nende töötajate võimalusi avalike või erasektori teenuste valdkonnas, mis nõuab aga suuri jõupingutusi ümberõppeks;

7.  võtab teadmiseks Arbetsförmedlingeni (Rootsi riiklik tööturuasutus) hinnangu, et lihttöölistel on võimalusi avalike või erasektori teenuste valdkonnas, kui neile pakutakse põhjalikku ümberõpet;

8.  tõdeb, et enamik spetsialistidest on insenerid, kellest mõni on spetsialiseerunud ainult Ericssonis kitsalt vajatavale valdkonnale, kuid väljendab heameelt Rootsi riikliku tööturuasutuse veendumuse üle, et koolituskavade individuaalsed abipaketid ja individuaalne nõustamine võimaldavad enamikul nendest koondatud töötajatest leida uue kvaliteetse töö;

9.  märgib, et EGFist kaasrahastatavad koondatud töötajatele pakutavad individuaalsed teenused hõlmavad järgmist: nõustamine ja kutsenõustamine; kaitstud ja toetatud töökohad ja rehabilitatsioonimeetmed; haridus ja koolitus; tööotsingutoetus; peab kiiduväärseks, et 50-aastastele ja vanematele osalejatele pööratakse motivatsiooninõustamisel ja karjääri planeerimisel eritähelepanu;

10.  märgib, et sissetulekut toetavatele meetmetele kulutatakse 33,92 % individuaalsete teenuste kogupaketist, mis on EGFi määruses sätestatud maksimummäära (35 %) lähedal, ning et selliste meetmete tingimuseks on sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivne osalemine tööotsimis- või koolitusmeetmetes; on seisukohal, et see suhteliselt suur protsent on õigustatud, arvestades koondamistest mõjutatud vanemate töötajate märkimisväärset osakaalu ning individuaalse abi andmist õpiraskustega osalejatele;

11.  märgib, et kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett on koostatud sihtrühma kuuluvate toetusesaajate ja nende esindajatega ning kohalike riigiasutustega konsulteerides, võttes arvesse, et 22 % töötajatest on naised ja 78 % mehed;

12.  tuletab meelde, et kooskõlas EGFi määruse artikliga 7 tuleks EGFist rahastatava individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja nõutavatest oskustest ning see peaks kokku sobima üleminekuga ressursitõhusale ja säästvale majandusele;

13.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka praegusele ettevõtluskeskkonnale;

14.  tunneb heameelt Rootsi ametiasutuste kinnituse üle, et erilist tähelepanu pööratakse traditsiooniliste soobarjääride murdmisele, sh sellele, et motiveerida meessoost toetusesaajaid leidma tööd tervishoiusektoris, ning sellele, et meetmed aitaksid saavutada 16 Rootsi keskkonnakvaliteedi eesmärki;

15.  palub, et komisjon kirjeldaks tulevastes ettepanekutes täpsemalt, millistes sektorites võiksid töötajad tõenäoliselt tööd leida ning kas pakutav koolitus on kooskõlas majanduse tulevikuväljavaadete ning koondamistest mõjutatud piirkondade tööturu vajadustega;

16.  märgib, et Rootsi ametiasutused on kinnitanud, et kavandatavateks meetmeteks ei anta rahalist toetust liidu muudest fondidest või rahastamisvahenditest, välistatud on topeltrahastamine ning need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

17.  märgib, et praeguseks on arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise sektorilt EGFile laekunud 14 taotlust, millest 11 puhul on põhjenduseks toodud kaubanduse globaliseerumine ja 3 puhul ülemaailmne finants- ja majanduskriis;

18.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

19.  tunneb heameelt, et tulenevalt parlamendi nõudmisest toetuste eraldamist kiirendada, kehtestas komisjon parandatud menetluse; võtab teadmiseks uue ajakavaga kaasneva ajalise surve ning võimaliku mõju juhtumi läbivaatamise tulemuslikkusele;

20.  palub komisjonil tagada üldsuse juurdepääsu kõigile EGFi vahendite kasutamisega seotud dokumentidele;

21.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

22.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Rootsi taotlus – EGF/2016/002 SE/Ericsson)

Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega ((EL) 2016/1858).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


Õigusabi kahtlustatavatele või süüdistatavatele kriminaalmenetluses ja tagaotsitavatele Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ***I
PDF 232kWORD 42k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse esialgset tasuta õigusabi kahtlustatavatele või süüdistatavatele, kellelt on võetud vabadus, ning tasuta õigusabi Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (COM(2013)0824 – C7-0429/2013 – 2013/0409(COD))
P8_TA(2016)0368A8-0165/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0824),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 82 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0429/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. märtsi 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 30. juuni 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0165/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. oktoobril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/..., milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2016/1919) lõplikule kujule).

(1) ELT C 226, 16.7.2014, lk 63.


Kauplemine teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal moel kohtlemiseks või karistamiseks ***I
PDF 116kWORD 51k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks (COM(2014)0001 – C7-0014/2014 – 2014/0005(COD))
P8_TA(2016)0369A8-0267/2015

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0001),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 207, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0014/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 30. juuni 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0267/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(1);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. oktoobril 2016. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/…, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2016/2134) lõplikule kujule).

(1) Käesolev seisukoht asendab 27. oktoobril 2015. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0368).


Europoli ja Hiina vaheline strateegilise koostöö kokkulepe *
PDF 236kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, millega kiidetakse heaks Euroopa Politseiameti (Europol) poolt Hiina Rahvavabariigi avaliku julgeoleku ministeeriumi ja Europoli vahelise strateegilise koostöö kokkuleppe sõlmimine (08364/2016 – C8-0217/2016 – 2016/0808(CNS))
P8_TA(2016)0370A8-0265/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (08364/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 (muudetud Amsterdami lepinguga) ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0217/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)(1), eriti selle artikli 23 lõiget 2,

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsust 2009/934/JSK, millega võetakse vastu rakenduseeskirjad, millega reguleeritakse Europoli suhteid partneritega, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist(2), eriti selle artikleid 5 ja 6,

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsust 2009/935/JSK, millega määratakse kindlaks nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Europol sõlmib kokkulepped,(3)

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0265/2016),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  palub komisjonil hinnata koostöökokkuleppes sisalduvaid sätteid pärast uue Europoli määruse(4) kohaldamise alguskuupäeva; kutsub komisjoni üles teavitama parlamenti ja nõukogu hindamise tulemustest ning kohasel juhul esitama soovituse loa andmise kohta, et avada rahvusvahelised läbirääkimised kokkuleppe muutmiseks;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja Europolile.

(1) ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.
(2) ELT L 325, 11.12.2009, lk 6.
(3) ELT L 325, 11.12.2009, lk 12.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).


AKV-ELi suhete tulevik pärast 2020. aastat
PDF 203kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2016. aasta resolutsioon AKV-ELi suhete tuleviku kohta pärast 2020. aastat (2016/2053(INI))
P8_TA(2016)0371A8-0263/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 23. juunil 2000 Cotonous alla kirjutatud partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel („Cotonou leping“), ja selle läbivaatamisi 2005. ja 2010. aastal(1),

–  võttes arvesse 1975. aasta Georgetowni lepingut, millega loodi ametlikult AKV riikide rühm, ja selle läbivaatamist 1992. aastal(2),

–  võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2003. aasta teatist „Suund AKV riikidega tehtava koostöö täieulatuslikuks kandmiseks ELi eelarvesse“ (COM(2003)0590),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. oktoobri 2015. aasta ühist konsultatsioonidokumenti „Uue partnerluse suunas Euroopa Liidu ja Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel pärast aastat 2020“ (JOIN(2015)0033),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone AKV-ELi suhete kohta, eelkõige 11. veebruari 2015. aasta resolutsiooni AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta(3), 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni(4) 23. juuni 2000. aasta Cotonou lepingu teist korda muutmise kohta, 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute mõju kohta arengule(5) ning 1. aprilli 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Arengufondi eelarvesse arvamise kohta(6),

–  võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee varasemaid resolutsioone, eriti 9. detsembri 2015. aasta resolutsiooni „Nelikümmend aastat partnerlust: hinnang AKV riikides kaubandusele ja arengule avaldatud mõju kohta ning AKV riikide ja Euroopa Liidu vaheliste kestvate suhete väljavaated“(7),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone poliitikavaldkondade arengusidususe kohta,

–  võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentide 9. detsembri 2015. aasta ühisavaldust AKV-ELi suhete tuleviku kohta(8),

–  võttes arvesse ELi üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, mis esitatakse Euroopa Ülemkogule 28.–29. juuni 2016. aasta kohtumisel,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 21. märtsi 2012. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ja Vaikse ookeani piirkonna arengupartnerluse uutmine” (JOIN(2012)0006),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. juuni 2012. aasta ühisteatist „ELi ja Kariibi piirkonna ühine partnerlusstrateegia“ (JOIN(2012)0018),

–  võttes arvesse Aafrika ja ELi ühisstrateegiat, mille Aafrika ja Euroopa riigipead ja valitsusjuhid võtsid vastu 9. detsembril 2007 Lissaboni tippkohtumisel(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni arenguriikide kohalike omavalitsuste rolli kohta arengukoostöös(10),

–  võttes arvesse AKV-ELi 20. juuni 2014. aasta ühisdeklaratsiooni 2015. aasta järgse arengukava kohta(11),

–  võttes arvesse AKV riigipeade ja valitsusjuhtide 13.–14. detsembri 2012. aasta seitsmenda tippkohtumise Sipopo deklaratsiooni teemal „AKV riikide rühma tulevik muutuvas maailmas: väljakutsed ja võimalused“(12),

–  võttes arvesse 13.–16. juuli 2015. aasta kolmandat rahvusvahelist arengu rahastamise konverentsi ja Addis Abeba tegevuskava, mille ÜRO Peaassamblee kiitis heaks 27. juulil 2015(13),

–  võttes arvesse ÜRO säästva arengu tippkohtumist ja ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015 vastu võetud lõppdokumenti pealkirjaga „Muudame oma maailma: säästva arengu tegevuskava aastani 2030“(14),

–  võttes arvesse AKV-ELi ühisnõukogu 41. istungjärku, mis toimus 28.–29. aprillil 2016 Dakaris (Senegalis),

–  võttes arvesse AKV riigi- ja valitsusjuhtide 8. tippkohtumist, mis toimus 31. mail ja 1. juunil 2016 Port Moresbys Paapua Uus-Guineas ja kus võeti vastu Waigani kommünikee AKV riikide rühma tulevikuväljavaadete kohta ning Port Moresby deklaratsioon, kiites heaks silmapaistvate isikute töörühma lõpparuande AKV rühma tuleviku teemal,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0263/2016),

A.  arvestades, et Cotonou lepingu acquis ja tugevus põhinevad mitmel ainulaadsel omadusel: see on õiguslikult siduv dokument, millel on oma 79+28 liikmesriigiga enneolematu arvuline jõud, see on tänu oma kolmele tugisambale (arengukoostöö, poliitiline koostöö ning majandus- ja kaubanduskoostöö) laiaulatuslik ning sellel on ühine institutsiooniline raamistik ja suur eelarve Euroopa Arengufondi (EAF) kujul;

B.  arvestades, et Cotonou lepingu üldine eesmärk – vaesuse vähendamine ja selle lõplik kaotamine kooskõlas püsiva arengu ja AKV riikide järkjärgulise maailmamajandusse integreerimise eesmärkidega – lähtub kindlalt lepingu artiklist 1; arvestades, et partnerlus on rajatud väärtuste ja põhimõtete kogumile, mis hõlmab inimõiguste ja põhivabaduste austamist, õigusriigil põhinevat demokraatiat ning läbipaistvat ja vastutustundlikku valitsemist;

C.  arvestades, et üle 80 % maailma vähim arenenud riikidest asub AKV piirkondades, mis muudab ELi-AKV partnerluse eriti tähtsaks;

D.  arvestades, et pärast Cotonou lepingu allakirjutamist on AKV rühmituse riikides ja Euroopa Liidus toimunud poliitilisi ja majanduslikke muutusi;

E.  arvestades, et tulevikus peaksid AKV-ELi suhted põhinema koostöövõimaluste ja eesseisvate takistuste uuel käsitlusel;

F.  arvestades, et AKV riikide ja ELi liikmesriikide arvuline tugevus ei kajastu piisavalt ühistegevuses ülemaailmsetel foorumitel;

G.  arvestades, et AKV-ELi partnerlusel on olnud tähtis osa edusammudes aastatuhande arengueesmärkide täitmise poole;

H.  arvestades, et teisest küljest ei ole vaesuse kaotamise ja AKV riikide maailmamajandusse lõimimise eesmärkide täitmisel kuigivõrd tulemusi saavutatud, kui võtta arvesse, et pool AKV liikmesriikidest kuulub endiselt maailma vähim arenenud riikide hulka ja et AKV riigid moodustavad kokku vähem kui 5 % maailma majandusest ning umbes 2 % ülemaailmsest SKPst;

I.  arvestades, et kaubandussuhted moodustavad Cotonou lepingu teise samba ja arvestades, et majanduspartnerluslepingud on nende suhete edendamise vahend;

J.  arvestades, et majanduspartnerluslepinguid määratletakse Cotonou lepingu artiklis 36 kui arengut toetavaid instrumente, mille „eesmärk on soodustada AKV riikide sujuvat ja järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse, kasutades eelkõige täielikult ära piirkondliku integratsiooni ja lõunariikide omavahelise kaubavahetuse võimalusi“. arvestades, et majanduspartnerluslepingute kaasamine Cotonou lepingusse edendab poliitikavaldkondade arengusidusust;

K.  arvestades, et Cotonou lepingus võetakse arvesse piirkondliku lõimumise kasvavat tähtsust AKV riikides ja AKV-ELi koostöös, samuti selle rolli rahu ja julgeoleku toetamisel, majanduskasvu edendamisel ja piiriüleste probleemide lahendamisel;

L.  arvestades, et Cotonou lepingus käsitletakse uusi ülemaailmseid probleeme, mis on seotud kliimamuutuste, rände, rahu ja julgeolekuga (näiteks võitlus terrorismi, äärmusluse ja rahvusvahelise kuritegevuse vastu), kuid nendes valdkondades on saavutatud vähe konkreetseid tulemusi;

M.  arvestades, et AKV-ELi ühisinstitutsioonide kohtumised, eelkõige ühine ministrite nõukogu, on andnud vähe konkreetseid tulemusi ja nendest osavõtt on olnud vähene;

N.  arvestades, et EL rahastab umbkaudu 50 % AKV sekretariaadi kuludest; arvestades, et rida AKV riike ei maksa täielikult oma liikmemaksu;

O.  arvestades, et poliitiline dialoog põhielementide üle, nagu on osutatud Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96, on konkreetne ja õiguspärane vahend AKV-ELi partnerluse ühiste väärtuste toetamiseks ning demokraatia ja inimõiguste edendamiseks, mis on säästva arengu seisukohast väga olulised;

P.  arvestades, et inimõigustega seotud tingimuste säilitamine ja poliitilise dialoogi tugevdamine uues lepingus on selgelt vajalik;

Q.  arvestades, et liikmesriikide parlamentide, kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektori osalemine poliitilises dialoogis on olnud üsna piiratud, kuigi selle tähtsust tunnistatakse; arvestades, et AKV riikide rühma roll kui selline on piiratud juhtudega, mil viidatakse artiklile 96; arvestades, et poliitilist dialoogi ja eriti artiklit 96 on peamiselt kasutatud poliitiliste kriiside hilises etapis ja mitte ennetavalt;

R.  arvestades, et kuigi liikmesriikide parlamentide, kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektori rolli 2010. aasta läbivaatamise järgses Cotonou lepingus selgelt tunnistatakse, on nende osalemine arutelus AKV-ELi poliitika ja tegevuse üle olnud piiratud;

S.  arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel tuleb tegemist teha aina piiravamate seaduste ja muude takistustega, mis piiravad nende tegevust ja tegutsemisruumi;

T.  arvestades, et AKV piirkonda kuulub rida ELiga assotsieerunud ülemeremaid ja -territooriume, kellel on ELiga erisidemed, mille paremaks arvessevõtmiseks tuleks nende puhul loobuda traditsioonilisest arenguabi hoiakust; arvestades, et kuigi ülemeremaadel ja -territooriumidel on eriseisund, saavad nad endiselt toetust 11. Euroopa Arengufondist (EAF), samuti nagu AKV riigid;

U.  arvestades, et EAFi rahastatakse ELi liikmesriikide otsetoetustest ja see ei allu ELi tavapärastele eelarve-eeskirjadele; arvestades, et parlamendil ei ole EAFi eelarvele muud mõju kui juba tehtud väljamaksetele heakskiidu andmine, samuti puudub tal formaalne järelevalveõigus EAFi kavade üle;

V.  arvestades, et 11. EAFi raames on umbes 900 miljonit eurot määratud Aafrika rahutagamisrahastule ja umbes 1,4 miljardit eurot EAFi reservist kasutatakse ELi Aafrika usaldusfondi jaoks;

W.  arvestades, et AKV riikide siseriiklikud vahendid koos rahasaadetistega diasporaakogukondadest võivad arengu rahastamisel olulist rolli mängida;

X.  arvestades, et EAFi eelarvesse kandmine võimaldaks demokraatlikku kontrolli ning suurendaks nähtavust ja läbipaistvust ELi arengufondide kasutamisel; arvestades, et teisest küljest võimaldab EAFi mitmeaastane iseloom ressursse prognoosida ning eelarvesse kandmine võiks viia AKV riikidele mõeldud arenguvahendite vähenemisele muude välispoliitika prioriteetide kasuks, mis võiks omakorda nõrgestada ELi–AKV privilegeeritud eripartnerlust; arvestades, et EAFi eelarvesse kandmine võiks ohustada ka Aafrika rahutagamisrahastu rahastamist ning teisi tähtsaid algatusi, nagu Aafrika usaldusfond, kui arengukoostööga seotud julgeolekukulutuste finantseerimiseks ei looda eraldi vahendit;

1.  kinnitab, et AKV-ELi koostöö on väärtuslik ja ainulaadne saavutus, mis on tugevdanud AKV ja ELi riikide ja nende parlamentide sidemeid viimase 40 aasta jooksul; rõhutab – arvestades, et AKV riigid on ilmutanud valmidust võtta rühmana ühismeetmeid – et koostöö tulemuslikkuse parandamiseks ning selle uute probleemidega kohandamiseks tuleb vastu võtta uus struktuur, kus säilitatakse AKV-ELi acquis’ üldise iseloomuga osad, nagu kohustused, mis on seotud inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse, inimarengu, hea valitsemistava, demokraatia ja õigusriigi eesmärgiga ning parimate tavade vahetamisega üldises raamistikus, kuid peamine töö peab toimuma kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, st piirkondlike kokkulepete alusel, mis on koostatud vastavalt piirkondlikele erivajadustele ning vastastikustele huvidele ELi ja vastava piirkonna vahel;

2.  rõhutab, et nii ühine raamistik kui ka piirkondlikud kokkulepped peaksid olema õiguslikud siduvad; rõhutab, et tõhususe tugevdamiseks, dubleerimise vähendamiseks ja poliitiliste raamistike kattumise vältimiseks peaksid piirkondlikud kokkulepped Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega olema kavandatud nii, et võetakse arvesse olemasolevaid piirkondlikke ja allpiirkondlikke organisatsioone, näiteks Aafrika Liitu, piirkondlikke majandusühendusi, piirkondlikke strateegiaid või kokkuleppeid, nagu majanduspartnerluslepingud, ning need peaksid võimaldama kaasata teisi riike, näiteks Põhja-Aafrikast, või luua rühmi vastavalt konkreetsetele huvidele või vajadustele (näiteks vähim arenenud riikide puhul arengutase või väikeste arenevate saareriikide puhul geograafilised iseärasused);

Eesmärgid, põhimõtted ja koostöötingimused

3.  kutsub üles seadma 2030. aasta tegevuskava ja säästva arengu eesmärke uues lepingus kesksele kohale ning looma tugevaid järelevalvemehhanisme, mis võimaldaksid tagada, et uue lepingu rakendamine aitab säästva arengu eesmärke täita ja edendab neid;

4.  kutsub üles kontrollima AKV-ELi vastastikuse seire, aruandekohustuse ja hindamise mehhanismi abil korrapäraselt säästva arengu eesmärkide rakendamist liikmesriikides, kusjuures kaasatakse AKV ja ELi esindajaid mitte ainult kesksetest valitsusasutustest, vaid ka parlamentidest, piirkondlikest ja kohalikest asutustest, kodanikuühiskonnast ja teaduskogukondadest, koostades igal aastal järeldused ja soovitused riiklikuks, piirkondlikuks ja üldiseks läbivaatamiseks ning edasiste meetmete võtmiseks;

5.  rõhutab lisaks, et uue lepingu kohaselt ette nähtud sektoripõhiste avaliku poliitika meetmete kavandamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel tuleks täielikult arvesse võtta teadmispõhist poliitikat;

6.  nõuab, et AKV-ELi koostöö üldeesmärk oleks võitlus vaesuse ja ebavõrdsuse vastu ning viimaks nende kaotamine ja säästva arengu edendamine; toonitab siiski, et uus leping peab olema kõigepealt isevastutusel põhinev poliitiline projekt, mis jätaks kindlalt kõrvale rahastaja-abisaaja mentaliteedi; on seisukohal, et koostööd tuleks teha ühist huvi pakkuvates valdkondades, kus võib eeldada ühist kasu, ja seda mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid ka seoses rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja demokraatia, rände, keskkonna, kliimamuutuse ja muude valdkondadega, mis on seotud nii AKV riikide kui ka ELi elanikkonna jõukusega;

7.  kordab oma seisukohta, et poliitikavaldkondade arengusidusus on uue säästva arengu tegevuskava saavutamisel oluline element; on veendunud, et Cotonou lepingu laiaulatuslikkusega edendatakse poliitikavaldkondade arengusidusust ja see tuleks seetõttu säilitada ka uues lepingus; juhib tähelepanu vajadusele säilitada uue lepingu raames poliitikavaldkondade arengusidusust käsitlevad erisätted ning tugevdada dialoogi sellega seotud teemadel; tuletab meelde oma ettepanekut nimetada parlamentaarse ühisassamblee raames poliitikavaldkondade arengusidususe alalised kaasraportöörid;

8.  on veendunud, et rahvusvaheliselt kooskõlastatud abipõhimõtete austamine on 2030. aasta tegevuskava täitmisel otsustavalt tähtis, ja peab vajalikuks, et viide sellele lisataks tulevasse lepingusse;

9.  nõuab, et Cotonou lepingu olulised osad, mis hõlmavad inimõigusi ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, oleksid ka uue lepingu väärtusalusteks; nõuab hea valitsemistava lisamist oluliste osade hulka kooskõlas säästva arengu uue 16. eesmärgiga, mis hõlmab rahu, õiglust ja institutsioonide tõhusust; kordab, kui tähtis on täielikult rakendada Cotonou lepingu artiklit 9;

10.  rõhutab, et poliitiline dialoog on Cotonou lepingu oluline osa ning artiklid 8 ja 96 on konkreetsed ja õiguspärased vahendid AKV-ELi suhete oluliste osade säilitamiseks, kuigi neid ei ole alati tõhusalt kasutatud; nõuab, et poliitiline dialoog jääks keskseks ja õiguslikuks sambaks nii üldises raamistikus kui ka uue lepingu piirkondlikul tasandil; kutsub üles kasutama poliitilist dialoogi tõhusamalt ja süstemaatilisemalt ning ennetavalt, et poliitilisi kriise ära hoida;

11.  juhib tähelepanu sellele, et Cotonou lepingu artiklis 97 nähakse ette konsulteerimismenetlus ja asjakohased meetmed tõsiste korruptsioonijuhtumite puhuks, ning peab kahetsusväärseks, et seda artiklit on siiani ainult üks kord kasutatud; nõuab, et seda menetlust ELi ja AKV riikide uues partnerluslepingus tugevdataks, et see täielikult kasutatavaks muuta;

12.  rõhutab sellega seoses, et poliitiline dialoog on väärtuslik alus inimeste olukorra parandamiseks partnerriikides; peab kahetsusväärseks, et seda vahendit ei ole piisavalt kasutatud ja see on siiani vähe tulemusi andnud; kutsub seetõttu üles paremini jälgima inimõiguste olukorda ja teisi lepingu olulisi ja põhilisi elemente, rõhutab, et jälgimine peab olema kaasav ja osaluspõhine, ning nõuab korrapäraselt iga kahe või mitme aasta järel hindamist ning ühisaruannete koostamist nendest elementidest kinnipidamise kohta kõigi AKV-ELi liikmesriikide poolt, eesmärgiga vastavalt vajadusele kas avalikustada, häbistada või kiita; nõuab, et kõnealuste aruannete tulemused esitataks üldistel AKV-ELi kohtumistel, et neid kasutataks poliitilise dialoogi alusena ning et neile toetutaks säästva arengu eesmärkide riiklike, piirkondlike ja üldiste läbivaatamiste käigus;

13.  kutsub nii AKV kui ka ELi riikide parlamente ning kohalikke omavalitsusi üles AKV-ELi poliitika ja meetmete kõikides etappides jõulisemalt osalema, alates planeerimisest ja kavandamisest kuni rakendamise, hindamise ja järelevalveni, pidades eelkõige silmas subsidiaarsuse põhimõtet;

14.  nõuab tungivalt, et kõik uue lepingu osalised kohustuksid andma kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suurema autonoomia ja tugevdama nende suutlikkust, et nad suudaksid oma kohustusi tõhusalt täita ja AKV riikide arengus oluliselt osaleda;

15.  kutsub üles kodanikuühiskonda, eelkõige kohalikke rühmi, keda kõnealune poliitika otseselt puudutab, tugevamalt poliitilisse dialoogi, kavandamisse ja rakendamisse kaasama ja toetama nende suutlikkuse suurendamist; rõhutab sellega seoses, et mõnes riigis valitseb kodanikuühiskonna tegutsemisruumi vähenemise oht ning on vaja kaasata ka sellised rühmad nagu vähemused, noored ja naised, kes ise ei suuda oma huvide eest seista või keda nende valitsus nende õiguspärastele demokraatlikele huvidele vaatamata ei tunnusta;

16.  on seisukohal, et erasektoril võib arenguprotsessis olla keskne koht ja see võib aidata arengut rahastada, tingimusel, et investeerimisel austatakse inimesi, traditsioonilist omandi- või kasutusõigust ning keskkonda, kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega; kutsub seetõttu üles toetama Euroopa Investeerimispanga (EIP) egiidi all erasektori investeeringuid, eeldusel, et investeerimine toimub kooskõlas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega ning sotsiaal- ja keskkonnakaitse eeskirjadega; rõhutab, et uues partnerluses tuleks eelistada väiketootjaid ja -põllumajandusettevõtjaid ning mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (MVKEd) soodsa keskkonna loomist; kutsub lisaks üles kuulama poliitika kujundamisel ning programmitöö ja rakendamise etapis kohaliku ja riigitasandi erasektori arvamust;

Tulevased AKV-ELi institutsioonid

17.  kutsub üles võtma AKV-ELi nõukogu ühisistungite päevakorda päevakajalisi ja kiireloomulisi poliitilisi arutelusid, sealhulgas tundlikel teemadel, et võtta nende kohta vastu ühised järeldused; palub asjaomastel AKV riikide ja ELi liikmesriikide ministritel parandada oma osalemist ministrite tasandil, et anda kohtumistele vajalik poliitiline legitiimsus ja tagada partnerluse põhimõtte vajalik nähtavus;

18.  nõuab, et AKV-ELi riikide uus leping hõlmaks tugevat parlamentaarset mõõdet parlamentaarse ühisassamblee kaudu, millega tagataks demokraatlik ja laiaulatuslik parlamentaarne dialoog, sealhulgas keeruliste ja tundlike teemade üle, edendataks ühiseid (piirkondlikke) poliitilisi projekte, loodaks neile mitme sidusrühma osalemise teel demokraatlik alus, kontrollitaks täitevvõimu tööd ja arengukoostööd, edendataks demokraatiat ja inimõigusi ning seeläbi aidataks oluliselt kaasa uuele võrdsetel alustel toimivale AKV-ELi partnerlusele; rõhutab, kui oluline on parlamentaarse ühisassamblee varajane kaasamine kõigisse AKV–ELi 2020. aasta järgset partnerlust käsitlevatesse aruteludesse;

19.  on kindlalt arvamusel, et parlamentaarne ühisassamblee peaks tagama kõikide poliitiliste jõudude piisava ja proportsionaalse esindatuse oma aruteludes; kutsub seetõttu ühisassamblee riigidelegatsioone kaasama kõigi oma riigi poliitiliste jõudude esindajaid ning tagama opositsiooni osavõttu;

20.  kutsub üles viima parlamentaarset ühisassambleed kooskõlla uue piirkondliku struktuuriga, keskendudes selle piirkondlike foorumite töös piirkondliku tähtsusega küsimustele, kaasates jõuliselt riikide ja piirkondlikke parlamente ning seejuures säilitades korrapärased, kuid harvemad AKV-ELi ühiskohtumised; nõuab, et parlamentaarse ühisassamblee istungitele lisataks päevakajalised temaatilised kohtumised kodanikuühiskonna ja erasektoriga, et arendada ja laiendada arutelusid ühisassamblee päevakorraga seotud teemadel;

21.  nõuab, et ühisassamblee juhatus annaks assamblee töökavale strateegilisema suunitluse; nõuab, et ühisassamblee komisjonide tulevastes aruannetes esitataks selge seos säästva arengu eesmärkidega, et võimaldada iga eesmärgi pidevat jälgimist; palub kooskõlastada üldisel AKV-ELi foorumil ühised resolutsioonid kiireloomuliste rahvusvaheliste teemade kohta, samuti viivituste kohta säästva arengu eesmärkidega seotud küsimustes ja inimõiguste rikkumiste kohta, ning kooskõlastada piirkondlikel või muudel vastavatel koosolekutel resolutsioonid aktuaalsetel teemadel ja küsimustes, mis on kiireloomulised ja pakuvad erilist huvi konkreetsele piirkonnale või rühmale; sellega seoses tuletab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile meelde, kui tähtis on nõukogu kohalviibimine ministrite tasandil parlamentaarse ühisassamblee kohtumistel; nõuab, et AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaasesimehed kutsutaks nõukogu ühiskoosolekutele, et tagada tulemuslik ja vastastikune teabevahetus ja parandada institutsioonilist koostööd;

22.  kutsub üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et parandada parlamentaarse ühisassamblee kontrolli arengu programmitöö üle, võttes arvesse arengu tulemuslikkuse põhimõtet ja sellise kontrolli järelmeetmeid; kutsub komisjoni ja valitsusi edendama parlamentide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna osaliste, erasektori ja võõrsil elavate kogukondade kaasamist kõigis arengu programmitöö etappides ning esitama kogu olemasolevat teavet õigel ajal ja läbipaistvalt riikide parlamentidele, et aidata neil demokraatlikku kontrolli teostada;

23.  on seisukohal, et AKV-ELi partnerlusse tuleks üritada kaasata ka muid ülemaailmse tasandi partnereid (nagu Aafrika Liit ja ÜRO) ja võimaluse korral muid rahvusvahelisi jõude ning suurendada kooskõlastamist ja koostööd, dubleerimata tööd või missioone, et lahendada sõdade, sisekonfliktide, ebakindluse, haavatavuse ja üleminekuga seotud probleeme;

Edasine rahastamine

24.  on veendunud, et Cotonou lepingu ja liidu mitmeaastase finantsraamistiku üheaegne aegumine annab võimaluse otsustada lõpuks Euroopa Arengufondi (EAF) eelarvesse kandmise üle, et suurendada ELi arengurahastamise tõhusust ja tulemuslikkust, läbipaistvust, demokraatlikku kontrolli, vastutust, nähtavust ja järjekindlust; rõhutab siiski, et nimetatud eelarvesse kandmise tingimuseks peaks olema i) arengu rahastamise kindel lahushoidmine, et säilitada arengumaade rahastamise tase ja ii) alalise ja eraldi lahenduse leidmine arengukoostööga seotud julgeolekukulude rahastamisele ELi poolt; rõhutab, et isegi kui EAF eelarvesse kantakse, tuleks sellesse lisada ELi arengukoostööga kohandatud võrdlusalused; nõuab tungivalt, et pooled kaasajastaksid rahastamisvahendeid ja edendaksid võimaluse korral üldist ja sektoriviisilist eelarvetoetust;

25.  juhib tähelepanu sellele, et liidu eelarves juba on konkreetsetele partneritele suunatud vahendid ning et EAFi saab eelarvesse kanda nii, et kajastada ja edendada AKV-ELi privilegeeritud suhet säästva arengu edendamise eesmärgil; palub komisjonil esitada enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute esitamist eespool nimetatud küsimusi käsitlev tegevuskava;

26.  tuletab meelde, et tulevased AKV-ELi suhted peavad olema poliitilist laadi, nt töö eri rahvusvahelistel foorumitel ühiste poliitiliste projektide alal, ja mitte ainult doonori-abisaaja laadi; rõhutab seetõttu, et ELi arenguabi põhimõtteid tuleb kohaldada võrdsetel alustel kõigi arengumaade suhtes ning et arenenud AKV riigid ei tohiks seetõttu enam saada ELi arenguabi samadel tingimustel nagu AKV riikide hulka mitte kuuluvad riigid; on seisukohal, et AKV riikide suurem omarahastamine vastaks AKV püüdlustele saada sõltumatuks osalejaks, ja rõhutab seejuures, kui tähtis on lisada uude lepingusse tugevamad vahendid, et suurendada AKV riikide võimet tähtsaid majandussektoreid rahastada; kutsub osalisi kahekordistama oma jõupingutusi suurendada AKV riikide võimekust ja hästi kasutada kohalikke vahendeid, eelkõige tugevdades maksusüsteemi, tagades loodusvarade usaldusväärse majandamise ja toetades industrialiseerimist ning toormaterjalide töötlemist kohaliku, piirkondliku ja ülemaailmse turu jaoks;

27.  rõhutab, et 11. EAF on Aafrika rahutagamisrahastu peamine rahastamisallikas, kuigi see pidi olema ajutine lahendus, kui Aafrika rahutagamisrahastu 2003. aastal loodi; kutsub üles looma spetsiaalset rahastamisvahendit arengukoostööga seotud julgeolekukulutuste rahastamiseks;

28.  võtab teadmiseks komisjoni 7. juuni 2016. aasta teatise Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta; märgib, et ELi eelarve ja EAFi panus 8 miljardi euro suurusesse paketti koosneb eranditult juba kavandatud abist; nõuab, et abisaajatele mõeldud arenguabi ei seataks ohtu ning et rändega seotud algatusi rahastataks uutest assigneeringutest;

29.  nõuab eraldi vahendi loomist kõigi ülemeremaade ja -territooriumide jaoks, võttes arvesse nende eriseisundit ja Euroopa peresse kuulumist; nõuab AKV riikide ning ülemeremaade ja -territooriumide koostöö tihendamist, et soodustada vastavate piirkondade kaasavat ja kestlikku arengut ning lõimida ülemeremaad ja -territooriumid täielikumalt oma piirkondlikku keskkonda;

Kaubanduse mõõde: majanduspartnerluslepingud

30.  kordab, et majanduspartnerluslepingud on piirkondliku koostöö alus ja need peavad edendama arengut ja piirkondlikku integratsiooni; rõhutab seetõttu õiguslikult siduvate kestlikkussätete asjakohasust (inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta) kõikides majanduspartnerluslepingutes, ning rõhutab, kui tähtis on luua tõhusad järelevalvesüsteemid, mis hõlmavad paljusid kodanikuühiskonna elualade esindajaid, et tuvastada kaubanduse liberaliseerimise võimalik negatiivne mõju ja seda vältida;

31.  nõuab, et Cotonou-järgne leping oleks poliitiline raamleping, milles määratakse kindlaks majanduspartnerluslepingute kohustuslikud miinimumnõuded, et tagada praeguse Cotonou lepinguga sarnanevad seosed majanduspartnerluslepingutega, hõlmates sätteid, mis käsitlevad head valitsemistava, inimõiguste austamist, sealhulgas kõige haavatavamate inimrühmade puhul, ning sotsiaal- ja keskkonnastandarditest kinnipidamist, kusjuures lisaks annaks selline raamleping vajaliku raamistiku kestliku arengu ja poliitikavaldkondade sidususe jaoks; nõuab ühist parlamentaarset järelevalve- ja seiremenetlust majanduspartnerluslepingute mõju kohta, samuti struktureeritud seiremehhanisme kodanikuühiskonna jaoks;

o
o   o

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, AKV nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ning AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee juhatusele.

(1) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/acp/03_01/pdf/mn3012634_en.pdf
(2) http://www.epg.acp.int/fileadmin/user_upload/Georgetown_1992.pdf
(3) ELT C 310, 25.8.2016, lk 19.
(4) ELT C 65, 19.2.2016, lk 257.
(5) ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 120.
(6) ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 833.
(7) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/acp/2015_acp2/pdf/101905en.pdf
(8) http://www.europarl.europa.eu/intcoop/acp/2015_acp2/pdf/1081264en.pdf
(9) http://www.africa-eu-partnership.org/sites/default/files/documents/eas2007_joint_strategy_en.pdf
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0336.
(11) http://www.acp.int/content/acp-eu-stand-together-post-2015-development-agenda
(12) http://www.epg.acp.int/fileadmin/user_upload/Sipopo_Declaration.pdf
(13) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/69/313.
(14) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/70/1.

Õigusalane teave