Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 5. oktoober 2016 - StrasbourgLõplik väljaanne
Peruu ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
 Kasahstani ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
 Korea ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
 Ülemaailmsed eesmärgid ja ELi kohustused seoses toitumise ja toiduga kindlustatusega maailmas
 Euroopa Prokuratuur ja Eurojust
 Vajadus Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika järele hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses

Peruu ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
PDF 237kWORD 47 47k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse Austria Vabariigil ja Rumeenial anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Peruu ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2016)0367 – C8-0234/2016 – 2016/0168(NLE))
P8_TA(2016)0372A8-0267/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2016)0367),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0234/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust(1), mille kohaselt 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmine kuulub Euroopa liidu ainupädevusse välisasjades,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0267/2016),

1.  kiidab heaks Austria Vabariigile ja Rumeeniale loa andmise anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Peruu ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Peruu valitsusele ja parlamendile ning Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi alalisele büroole.

(1) Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus, 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.


Kasahstani ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
PDF 234kWORD 47 47k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Kasahstani ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2016)0368 – C8-0232/2016 – 2016/0169(NLE))
P8_TA(2016)0373A8-0268/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2016)0368),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0232/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu arvamust(1), mille kohaselt 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmine kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse välisasjades,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0268/2016),

1.  kiidab heaks teatavatele liikmesriikidele loa andmise anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Kasahstani ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Kasahstani valitsusele ja parlamendile ning Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi alalisele büroole.

(1) Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus, 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.


Korea ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga *
PDF 235kWORD 47 47k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2016. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Korea Vabariigi ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2016)0372 – C8-0233/2016 – 2016/0173(NLE))
P8_TA(2016)0374A8-0266/2016

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2016)0372),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0233/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu arvamust(1), mille kohaselt 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmine kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse välisasjades,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0266/2016),

1.  kiidab heaks teatavatele liikmesriikidele loa andmise anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Korea Vabariigi ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Korea Vabariigi valitsusele ja parlamendile ning Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi alalisele büroole.

(1) Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus, 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.


Ülemaailmsed eesmärgid ja ELi kohustused seoses toitumise ja toiduga kindlustatusega maailmas
PDF 203kWORD 61 61k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2016. aasta resolutsioon edasiste meetmete kohta, mis aitavad täita ülemaailmseid eesmärke ja ELi kohustusi toitumise ja toiduga kindlustatuse tagamiseks maailmas (2016/2705(RSP))
P8_TA(2016)0375B8-1042/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni ja eelkõige selle artiklit 25, milles märgitakse, et õigus toidule on üks osa õigusest küllaldasele elatustasemele,

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti ja eelkõige selle artiklit 11, milles tunnustatakse iga inimese õigust „küllaldasele elatustasemele, sealhulgas piisavale toitumisele“ ja iga inimese „põhilist õigust mitte kannatada nälga“,

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti 2008. aastal vastu võetud fakultatiivprotokolli, milles tunnistatakse õigus toidule rahvusvaheliselt kohtujurisdiktsiooni alla kuuluvaks õiguseks,

–  võttes arvesse Rooma deklaratsiooni ülemaailmse toiduga kindlustatuse kohta, mis võeti vastu 1996. aastal Roomas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) korraldatud ülemaailmsel toidualasel tippkohtumisel,

–  võttes arvesse FAO 2004. aastal vastu võetud suuniseid õiguse kohta toidule, milles antakse riikidele juhised selle kohta, kuidas täita kohustust tagada õigus toidule,

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 2011. aastal avaldatud uuringut „Global food losses and food waste“, milles antakse täpset teavet selle kohta, kui palju toitu igal aastal raisatakse ja kaotsi läheb,

–  võttes arvesse 19.–21. novembril 2014 Roomas toimunud teist rahvusvahelist toitumisalast konverentsi ja selle lõppdokumente, Rooma toitumisalast deklaratsiooni ning tegevusraamistikku toiduga kindlustatuse ja piisava toitumise tagamiseks pikaajalistes kriisides,

–  võttes arvesse 2009. aastal G8 kohtumisel vastu võetud L’Aquila toiduga kindlustatuse algatust,

–  võttes arvesse toitumise parandamise liikumist SUN (Scaling Up Nutrition), mille eesmärk on kasutada rahvusvaheliste huvirühmade võimekust ja valmidust toetada riikide valitsuste algatusi ja prioriteete vaegtoitluse vastu võitlemiseks,

–  võttes arvesse maailma terviseassamblee (WHA) 2012. aastal vastuvõetud resolutsiooni 65.6 emade, imikute ja väikelaste toitumise tervikliku rakenduskava kohta,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri poolt Rio+20 tippkohtumisel tehtud nälja kaotamise algatust, millega kutsutakse valitsusi, kodanikuühiskonda, usuühendusi, erasektorit ja teadusasutusi üles ühinema nälja ja alatoitluse kõige raskemate vormide likvideerimiseks,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 1. aprilli 2016. aasta resolutsiooni A/RES/70/259 „ÜRO toitumismeetmete aastakümme (2016–2025)“, mille eesmärk on käivitada intensiivsed meetmed nälja ja alatoitluse kaotamiseks kogu maailmas ning tagada üldine juurdepääs tervislikumale ja jätkusuutlikumale toitumisele kõigi inimeste jaoks olenemata sellest, kes nad on ja kus nad elavad,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooni A/RES/70/1 „Muudame oma maailma. Säästva arengu tegevuskava aastani 2030“,

–  võttes arvesse säästva arengu eesmärke ning nende omavahel seotud ja integreeritud olemust, eelkõige esimest eesmärki (SDG 1) – kaotada vaesus kõikides selle vormides ja kõikjal, teist eesmärki (SDG 2) – teha lõpp näljale, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning edendada säästvat põllumajandust, ning kaheteistkümnendat eesmärki (SDG 12) – tagada säästvad tarbimis- ja tootmismudelid,

–  võttes arvesse 1. detsembri 2011. aasta Busani partnerluslepingut tõhusaks arengukoostööks(1), eriti selle lõiget 32, milles osutatakse vajadusele tunnustada erasektori keskset rolli innovatsiooni edendamises, jõukuse, sissetuleku ja töökohtade loomises, siseressursside mobiliseerimises ning seeläbi vaesuse vähendamises (SDG 1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21, milles on sätestatud, et ELi välistegevus peab aitama kaasa säästva arengu eesmärkidele, austama inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, milles kinnitatakse, et liit peab võtma arengukoostöö eesmärke arvesse sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid,

–  võttes arvesse toiduabi konventsiooni, mille Euroopa Liit ratifitseeris 13. novembril 2013,

–  võttes arvesse 8. juunil 2013. aastal Londonis toimunud toitumise ja majanduskasvu seostele pühendatud tippkohtumisel heakskiidetud ülemaailmset toitumise ja majanduskasvu kokkulepet (Global Nutrition for Growth Compact),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist „ELi lähenemisviis vastupanuvõimele: õppetunnid toidukriisidest“ (COM(2012)0586),

–  võttes arvesse komisjoni 12. märtsi 2013. aasta teatist „Tõhusam välisabi emade ja laste toitumise parandamiseks: ELi poliitikaraamistik“ (COM(2013)0141) ning nõukogu 28. mai 2013. aasta järeldusi, mis käsitlevad toiduga kindlustatust ja toitumisalast kindlustatust välisabis,

–  võttes arvesse komisjoni poolt 2014. aastal vastuvõetud toitumisalast tegevuskava, milles kohustutakse vähendama alla 5-aastaste kängu jäänud laste arvu 2025. aastaks 7 miljoni võrra (SWD(2014)0234),

–  võttes arvesse komisjoni toitumisalase tegevuskava täitmise esimest vahearuannet,

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2014. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi toiduga ja toidualase kindlustatusega seotud poliitiliste kohustuste täitmine: esimene iga kahe aasta tagant esitatav aruanne“ (COM(2014)0712),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning Maailma Toiduprogrammi (WFP) 2016. aasta märtsis avaldatud üldist hinnangut „Ülemaailmne analüüs toiduga kindlustatuse ja toitumisalase kindlustatuse olukorrast toidukriisikolletes“,

–  võttes arvesse maailma toiduga kindlustatuse komitee 11. mai 2012. aasta vabatahtlikke suuniseid maa, kalastusvete ja metsade vastutustundliku majandamise kohta riikliku toiduga kindlustatuse kontekstis,

–  võttes arvesse tegevusraamistikku toiduga kindlustatuse ja piisava toitumise tagamiseks pikaajalistes kriisides (FFA)(2),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni toiduga kindlustatust ja piisavat toitumist käsitleva uue ühenduse kohta(3),

–  võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni ELi poliitilise raamistiku kohta, millega toetatakse arengumaid toiduga kindlustatuse probleemide lahendamisel(4),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni laste alatoitumuse ja vaegtoitumuse kohta arenguriikides(5),

–  võttes arvesse oma 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Milanos 2015. aastal toimuva maailmanäituse „Planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine“ kohta(6),

–  võttes arvesse 15. oktoobri 2015. aasta Milano linnatoidu poliitika pakti(7), mille esitas Milano linnavalitsus ja millele on alla kirjutanud 113 linna üle kogu maailma, ning mis esitati ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile ja mis tõendab linnade keskset tähtsust toidualase poliitika kujundamisel,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust edasiste meetmete kohta, mis aitavad täita ülemaailmseid eesmärke ja ELi kohustusi toitumise ja toiduga kindlustatuse tagamiseks maailmas (O-000099/2016 – B8-0717/2016),

–  võttes arvesse arengukomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et säästva arengu teise eesmärgi (SDG 2) ja sellega seotud sihtmärkide kohaselt tuleb näljast ja alatoitlusest jagu saada 2030. aastaks, milleks tuleb eelkõige tagada võimalused väiketootjatele ja suurendada nende tootlikkust, luua jätkusuutlikud ja kliimamuutustele vastupanuvõimelised põllumajandus- ja toidusüsteemid, mis suudaksid toiduga varustada 2030. aastaks eeldatavalt 8,5 miljardi elanikuni paisuvat maailma elanikkonda, kaitstes samal ajal bioloogilist mitmekesisust, keskkonda, väiketootjate huvisid ja heaolu;

B.  arvestades, et põllumajanduslikud väiketootjad kujutavad oma investeeringute ja tootmisega suurimat osalejat erasektoris põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja toitumise valdkonnas;

C.  arvestades, et inimeste õigust toidule saab täielikult kindlustada vaid siis, kui järsult vähendatakse vaesust ja ebavõrdsust, tagatakse võrdsus ja tugevdatakse vastupanuvõimet vapustustele, luues selleks eelkõige õiguspõhised sotsiaalse kaitse võrgustikud ja tagades vähemkaitstud inimrühmade osalemine ning põllumajandusmaa turvaline kättesaadavus ja selle kontroll, ressursside ja tootmisvahendite haldamine väiketootjate ja karjakasvatusega tegelevate kogukondade jaoks;

D.  arvestades, et tööstuslik põllumajandustootmine on toonud kaasa kasvuhoonegaaside suurenenud heitkogused ja laiendanud monokultuuride kasvupinda, kahjustades seega märkimisväärselt bioloogilist mitmekesisust ja kiirendades pinnase erosiooni, samas kui põllumajanduslikud pereettevõtted ja väiketootjad on tõestanud oma võimekust pakkuda mitmekesist toodangut ja suurendada toiduainete tootmist jätkusuutlikult agroökoloogiliste tavade kaudu;

E.  arvestades, et alatoitluse vähendamisel on saavutatud edu, kuid see toimub liiga aeglaselt ja ebaühtlaselt, ning arvestades, et tänase seisuga ei ole 795 miljonil maailma elanikul piisavalt toitu, et elada normaalset ja aktiivset elu; arvestades, et iga kolmas inimene kannatab mingis vormis alatoitluse all;

F.  arvestades, et 2012. aastal kiitis maailma terviseassamblee (WHA) heaks kuus ülemaailmset toitumisalast eesmärki, mis tuleb täita 2025. aastaks: vähendada alla 5-aastaste känguvate laste arvu 40 %, vähendada sünnitusealiste naiste hulgas kehvveresust 50 %, vähendada alakaalulisena sündivate laste arvu 30 %, takistada laste ülekaalulisuse suurenemist, suurendada kuni kuuekuiste imikute eranditult rinnaga toitmise määra vähemalt 50 % ning viia kurtunud laste osakaal alla 5 %;

G.  arvestades, et rinnaga toitmine on kõige loomulikum ja parim imikute ja väikelaste toitmise viis, eriti arengumaades, kuid selle suhtes valitsev teadmatus ja kultuurilised piirangud põhjustavad endiselt seda, et ebapiisaval arvul väikelapsi saab rinnapiima;

H.  arvestades, et 2013. aastal toimunud tippkohtumisel, mis oli pühendatud toitumise ja majanduskasvu seostele (Nutrition for Growth Summit), kohustus EL vähendama känguvate laste arvu 2025. aastaks vähemalt seitsme miljoni võrra ning eraldama aastatel 2014–2020 selle eesmärgi saavutamiseks 3,5 miljardit eurot;

I.  arvestades, et kui laps ei saa esimesel tuhandel elupäeval piisavalt toitu, on sellel väga rasked tervislikud, sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed, ning arvestades, et maailmas on iga kuues laps alakaaluline, 41 miljonit alla 5-aastast last on ülekaalulised või rasvunud ning alatoitumus põhjustab ligi 45 % alla 5-aastaste laste surmajuhtumitest, mis tähendab ligi 3 miljonit asjatult kaotatud noort elu aastas; arvestades, et kroonilise alatoitumuse all kannatab maailmas umbes 161 miljonit last;

J.  arvestades, et naised on tihti kaitsetumad puuduliku toitumise suhtes ning sellel on palju tõsiseid tagajärgi, muu hulgas väheneb nende produktiivsus ning võime pere eest hoolitseda, mis jätkab alatoitumuse põlvkondadevahelist nõiaringi;

K.  arvestades, et maailma rahvastik kasvab 2030. aastaks eeldatavasti 8,5 miljardi inimeseni;

L.  arvestades, et tõhusad meetmed võitluseks maade hõivamise vastu arengumaades, sh konkreetsed võimalused maaomandiga seotud kindlustunde tagamiseks, on äärmiselt olulised selleks, et täita ülemaailmseid eesmärke ja ELi kohustusi toitumise ja toiduga kindlustatuse tagamiseks kogu maailmas;

M.  arvestades, et alatoitlus ja kehv toiduvalik on haiguste põhjustajana suurimad riskitegurid üle maailma;

N.  arvestades, et alatoitlusega võitlemine hõlmab säästva põllumajanduspoliitika väljatöötamist, mis seab esikohale põllukultuuride mitmekesistamise, eesmärgiga saada toiteväärtuslikku toitu ja mitmekesistada toitumisharjumusi; arvestades, et seetõttu on kontroll seemnete üle, nende omandiõigus ja taskukohasus põllumajanduslike pereettevõtete ja väiketootjate toiduga kindlustatuse vastupidavuse seisukohalt otsustava tähtsusega;

O.  arvestades, et võimalus kasutada oma õigust toidule sõltub muu hulgas ka juurdepääsust maale ja teistele tootmisvahenditele;

P.  arvestades, et investeeringuid käsitlevad kaubanduslepingud võivad avaldada ebasoodsat mõju toiduga kindlustatusele ja alatoitumusele, kui põllumaa rentimise või müümise tõttu erainvestoritele jääb kohalik elanikkond ilma juurdepääsust tootmisvahenditele, mis on hädavajalikud elatise teenimiseks, või kui selle tulemusena suur hulk toiduaineid eksporditakse ja müüakse rahvusvahelistel turgudel, mistõttu muutub eksportiv asukohariik üha rohkem sõltuvaks – ning ka kaitsetumaks – kaubahindade kõikumise suhtes rahvusvahelistel turgudel;

Q.  arvestades, et biokütuse tootmine on tekitanud uue surve ülemaailmsele toidusüsteemile, suurendades konkurentsi maa ja vee pärast;

R.  arvestades, et mittesäästev lihatootmine avaldab kahjulikku mõju toiduga kindlustatusele; arvestades, et kolmandik maailma teraviljast kasutatakse loomasöödaks, samas kui karjamaade ja põllukultuuride üha laiem levik on metsade hävitamise peamine põhjus, eriti Lõuna-Ameerikas(8);

S.  arvestades, et kokku 240 miljonit inimest 45 madala sissetulekuga ja/või konfliktidest mõjutatud riigis kannatavad toidu- ja veenappuse all ning 80 miljonit inimest on toidukriisi mõjupiirkonnas, neist 41,7 miljonit 2016. aasta El Niño tõttu, mis on üle aastakümnete tugevaim;

T.  arvestades, et UNICEFi andmetel sureb iga päev 2000 alla 5-aastast last saastunud veest põhjustatud haigustesse, ning arvestades, et pooled maailma haiglavooditest on täidetud inimestega, kes kannatavad joogivee halvast kvaliteedist põhjustatud haiguste käes;

U.  arvestades, et 2050. aastal elab 70 % maailma rahvastikust linnades ning toitumise käsitlemine korraga nii globaalsest kui ka kohalikust seisukohast muutub senisest veel olulisemaks;

V.  arvestades, et toitumisalane kindlustatus on säästva ja kaasava majanduskasvu ülimalt oluline eeltingimus, kuna alatoitluse majanduslikud tagajärjed võivad põhjustada kahju kuni 10 % ulatuses SKPst aastas, ning arvestades, et vastavalt FAO 2015. aasta ülemaailmsele toitumisalasele aruandele toob iga euro, mis kasutatakse ära toitumise parandamise meetmeteks, tagasi 16 eurot;

W.  arvestades, et seemnete privatiseerimine intellektuaalomandi õiguste klauslite abil ja GMOd ohustavad riikide sõltumatust toiduainetega varustamisel;

1.  kinnitab veel kord, et peab väga oluliseks ülemaailmsete, riigi, kohaliku tasandi, valitsuste ja valitsusväliste ning erasektori jõudude, sh teadus- ja tööstuslike uurimisasutuste, ning abiandjate vahelisi tõeliselt koordineeritud ja kiireid meetmeid, et võidelda alatoitluse vastu ja täita säästva arengu tegevuskava aastani 2030 ning saavutada SDG 2 – teha lõpp näljale; nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus, EL ja arenguriigid hoiduksid selliste toitumisstrateegiate kavandamisest, mis põhineksid üksnes tarbitaval kalorihulgal ja meditsiiniliste abivahendite (nt toidulisandid) väljakirjutamisel, vaid püüaksid lahendada nälgimise ja alatoitluse algpõhjuseid; rõhutab selles kontekstis põllumajanduse, toitumise ja tervise vastastikust seotust;

2.  märgib, et neil arengumaade lastel, keda emad rinnaga toidavad, on 15 korda väiksem tõenäosus surra kopsupõletikku ja 11 korda väiksem tõenäosus surra kõhulahtisuse tagajärjel kui lastel, keda ei ole rinnaga toidetud;

3.  kutsub komisjoni, nõukogu, liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust, samuti arenguriikide valitsusi üles tegema pikaajalisi rahalisi investeeringuid toiduga kindlustatuse ja toitumisalase kindlustatuse tagamiseks ja säästva põllumajanduse arendamiseks ning parandama toiduga kindlustatust ja toitumist paremate valitsemistavade ja suurema vastutuskohustuse ning toitu ja toitumist puudutavate süsteemsete ja õiguspõhiste meetmete abil, milles võetaks ühelt poolt arvesse soolist mõõdet, säästvat põllumajandust, loodusressursside kasutust ja kättesaadavust, veevarustust, kanalisatsiooni ja hügieeni ning teiselt poolt kaasavate, toetusõiguspõhiste sotsiaalkaitsevõrgustike loomist ja levikut, pöörates eelkõige tähelepanu vähemkaitstud ja tõrjutud inimrühmadele;

4.  rõhutab vajadust tegeleda süsteemsete probleemidega, mis põhjustavad vaegtoitumust selle kõigis vormides; märgib murega, et ekspordile orienteeritud põllumajandust on varem edendatud kohalikuks tarbimiseks põllumajandussaadusi tootvate põllumajanduslike pereettevõtete arvelt; usub, et tagasipöördumine kohalikku toiduainetetootmisse suunatud investeerimise juurde, keskendudes eelkõige väiketootjatele ja agroökoloogilistele meetmetele, on peamine eeldus toitumisstrateegiate õnnestumiseks; usub, et sama tähtis on sotsiaalkaitsekavade kehtestamine, et tagada kõigile isikutele igal ajal juurdepääs toitvale toidule;

5.  märgib murega, et kolmandik kogu maailmas toodetud toidust – ligi 1,3 miljardit tonni – läheb raisku; märgib, et kõige rohkem raisatakse toitu Põhja-Ameerikas ja Okeaanias, kus visatakse minema ligi 300 kg toitu ühe inimese kohta; märgib, et EL tekitab 88 miljonit tonni toidujäätmeid aastas, samas kui 842 miljonit inimest – 12 % kogu maailma rahvastikust – on näljas; rõhutab vajadust kohandada kõiki toidusüsteeme selliselt, et teha lõpp toidukadudele ja toidu raiskamisele;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid oma tegevuses tähelepanu poliitikavaldkondade arengusidususele ning vaataksid sellest tulenevalt läbi oma kaubandus-, põllumajandus-, energia- jt poliitikate mõju ülemaailmsele toiduga kindlustatusele;

7.  mõistab hukka maade hõivamise välisinvestorite poolt, mis kahjustab kohalikke väikepõllumajandustootjaid ning suurendab kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku toiduga kindlustamatust ja vaesust;

8.  kutsub rahvusvahelist üldsust ja ELi üles tegema riikidega koostööd, et kooskõlas säästva arengu eesmärkidega toetada kontekstipõhiste, teostatavate ja toimivate riiklike toitumiseesmärkide kindlaksmääramist ja rakendamist, et vähendada kängumist ja alatoitlust; nõuab tungivalt, et komisjon ja ELi delegatsioonid edendaksid koordineeritud riigipõhiseid toitumis- ja toiduga kindlustatuse strateegiaid ja lähenemisviise ning ergutaksid nende järelevalve ja aruandluse parandamist partnerriikide poolt;

9.  kutsub ELi ja rahvusvahelist üldsust üles edendama ülemaailmset „õigust imetada“ ning rõhutama rinnaga toitmise olulisust ema ja lapse tervist käsitlevates teabekampaaniates;

10.  kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles tegema kõik endast oleneva selleks, et tõsta Euroopa üldsuse teadlikkust jätkuvast ülemaailmse vaegtoitumuse probleemist, mis kahjustab eelkõige lapsi ja naisi;

11.  rõhutab, et võitluses vaegtoitumusega tuleb eelistada kohalikku toiduainetetootmist, ning toonitab nais- ja väikeettevõtjate kui toiduainete tootjate toetamise olulisust; kutsub ELi üles kooskõlas oma ülemaailmse toitumisstrateegiaga abistama arenguriike ja põllumajanduslikke väiketootjaid kohalike turgude, kohalike väärtusahelate ja kohalike toidutöötlemisrajatiste väljaarendamisel ja neile juurdepääsu tagamisel ning ühendama seda sellise kaubanduspoliitikaga, mis toetab neid jõupingutusi;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et olukorras, kus traditsioonilist põllumajandust iseloomustab monokultuuride kasvatamine, on üleminek viljavaheldussüsteemidelt teraviljal põhinevatele lihtsustatud süsteemidele põhjustanud paljudes arenguriikides mikrotoitainete puudusest tulenevat alatoitumust; nõuab, et vastavalt õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri soovitustele võtaks EL endale kohustuse minna täielikult üle agroökoloogiale, et asjaomased riigid saaksid end toita ja parandada toitumust ning tegeleda samal ajal kliima- ja vaesuseprobleemidega; kutsub ELi ja arenguriikide valitsusi üle toetama põllukultuuride geneetilist mitmekesisust, mh luues selleks kohalikke seemnete vahetamise süsteeme ning toidu ja põllumajanduse taimede geneetilisi ressursse käsitleva rahvusvahelise lepinguga kooskõlas olevaid seemneid käsitlevaid õigusakte, ning kooskõlas kultuuriliste väärtustega investeerima mitmesugustesse toitainerikastesse kohalikesse ja hooajalistesse toidukultuuridesse;

13.  rõhutab, et maa hõivamise näol, mis tuleneb ulatuslikust maade omandamisest arenguriikides, on tegemist uue ohuga toiduga kindlustatusele ja piisavale toitumusele; palub komisjonil võtta konkreetseid meetmeid võitluseks maade hõivamise vastu, töötada välja tegevuskava võitluseks maade hõivamisega ning tagada FAO maa omandiõiguse suuniste tõhus rakendamine;

14.  nõuab tungivalt, et EL kaotaks kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega riiklikud stiimulid toidukultuuridel põhinevate biokütuste tootmisele;

15.  rõhutab, et investeeringud toitumise parandamisse on oma olemuselt ebapiisavad, kuna 2014. aastal oli otseselt toitumisalaste meetmete osakaal ametlikus arenguabis kõigest 0,57 %, millega kaeti vaid 1,4 % koguvajadusest;

16.  ootab, et komisjon täidaks endale võetud kohustust investeerida 3,5 miljardit eurot, et vähendada känguvate laste arvu 2025. aastaks vähemalt seitsme miljoni võrra; juhib tähelepanu sellele, et nimetatud 3,5 miljardist eurost on ainult 400 miljonit kavandatud otseselt toitumisalasteks meetmeteks, kuna ülejäänud 3,1 miljardit on ette nähtud toitumist mõjutavateks meetmeteks, mis hõlmavad küll sellega seonduvaid valdkondi, nagu põllumajandus, toiduga kindlustatus, sooküsimused, veevarustus, kanalisatsioon ja hügieen ning haridus, kuid ei puuduta tingimata laste vaegtoitumuse vahetuid põhjuseid;

17.  toonitab, et laste kängumine – mis tähendab, et laps on oma vanuse kohta liiga väike, ja mida esineb siis, kui krooniline ebapiisav toitumine ja korduvad haigustesse nakatumised esimese tuhande elupäeva vältel takistavad normaalset kasvu ja arengut – on üks peamisi inimarengut pärssivaid tegureid;

18.  palub komisjonil ja nõukogul tagada ELi poliitiline juhtroll ja edendada ülemaailmsel ja piirkondlikul tasandil rahvusvaheliselt kokku lepitud selgete ja ambitsioonikate toitumisalaste eesmärkide saavutamist; nõuab tungivalt, et komisjon ja ELi delegatsioonid edendaksid koordineeritud riigipõhiseid toitumis- ja toiduga kindlustatuse strateegiaid, võttes koostöös partnerriikidega ülemaailmseid toitumisalaseid eesmärke arvesse kõikides vastavates arenguprogrammides ja riigistrateegiates;

19.  kutsub ELi üles kindlustama säästvaid toiduainete tootmissüsteeme ja rakendama vastupanuvõimelisi põllumajandustavasid, mis suurendaksid tootlikkust ja toodangut, vältima turumoonutusi maailma põllumajandusturgudel vastavalt Doha arenguvoorust saadud volitustele ning integreerima kõige rohkem kannatanud riigid ülemaailmsele kaubandusturule, et lahendada toiduga kindlustamatuse probleem;

20.  on seisukohal, et ELi finantsraamistiku läbivaatamisel tuleks võtta arvesse asjaolu, et toiduohutus ning toiduga kindlustatus muutuvad lähiaastatel lahendamist vajavateks probleemideks, arvestades lisanduvat survet ressurssidele; juhib tähelepanu asjaolule, et seda võiks ära kasutada võitluses alatoitumuse suundumustega nii ELi mittekuuluvates riikides kui ka liikmesriikides;

21.  tunnistab, et laste kängumise kõrval esineb teisi alatoitluse ilminguid, nagu kurtumus (liiga väike kaal võrreldes pikkusega) ja mikrotoitainete vaegus, millega tuleb samuti võidelda säästva põllumajanduspoliitika ja tervishoiusüsteemide abil; juhib tähelepanu asjaolule, et Lõuna-Aasia riikides on kurtumuse esinemus – ligi 15 % – nii suur, et see läheneb juba tõsise rahvatervise probleemi tasemele;

22.  rõhutab, et kurtumuse probleemi lahendamiseks antavat humanitaarabi peavad täiendama komisjoni strateegiad humanitaar- ja arengusekkumiste seostamiseks; nõuab, et komisjon määraks kindlaks arenguprogrammidest eraldatavad vahendid, mille abil viivitamatult ja tulemuslikult võidelda alla 5-aastaste laste kurtumuse vastu, nagu hiljuti konkreetselt kohustuseks ja eesmärgiks võeti;

23.  rõhutab, et toitumisalase hariduse programmide edendamine on koolides ja kohalikes kogukondades väga oluline;

24.  palub komisjonil kindlaks määrata täpne poliitikaraamistik riikide sotsiaalkaitsevõrgustikele antava toetuse suurendamiseks kooskõlas riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste kohustusega, kuna need võrgustikud on end mitmes riigis näidanud ülimalt olulise vahendina vastupanuvõime tugevdamisel ja vaegtoitumuse vähendamisel;

25.  rõhutab, et rinnaga toitmine kui kõige loomulikum ja parim imikute ja väikelaste toitmise viis tuleks tagada tõelise toetusega naistele, kindlustades neile korraliku toitumise ja head töötingimused ning pakkudes sotsiaalseid ja perede tugivõrgustikke, samuti õigust tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkusele;

26.  rõhutab, et igal aastal on vaja täiendavalt investeerida seitse miljardit USA dollarit, et täita ülemaailmsed eesmärgid laste kängumise ja naiste kehvveresuse vähendamise ning imikute rinnaga toitmise suurendamise osas, ning et selline investeering aitaks päästa 3,7 miljoni lapse elu, vähendaks känguvate laste hulka 65 miljoni võrra ning kehvveresust põdevate naiste hulka 265 miljoni võrra võrreldes 2015. aastaga;

27.  kutsub komisjoni üles võtma toiduga kindlustatuse ja toitumise vallas tugevamat juhtrolli, kohustudes täiendavalt eraldama 1 miljard eurot otseselt toitumisalaste meetmete tarbeks, et täita maailma terviseassamblee seatud ja säästva arengu eesmärkides sisalduvad toitumisalased eesmärgid, töötades välja selge strateegia nende eesmärkide rakendamiseks ja integreerimiseks oma kavadesse ja poliitikasse, ning esitades täpse tegevuskava lubatud vahendite jaotuse kohta aastateks 2016–2020;

28.  kutsub komisjoni ja liikumise SUN (Scaling Up Nutrition) abiandjaid üles andma pidevalt aru toitumise ja majanduskasvu kokkuleppe täitmisel saavutatud edusammudest, kasutades selleks ühist ressursi jälgimise (resource-tracking) metoodikat, nagu lepiti kokku SUNi võrgustiku 2013. aastal toimunud kohtumisel Lusakas;

29.  rõhutab, et kõik ELi poliitikavaldkonnad peavad olema kooskõlas arengusidususe põhimõttega; nõuab seepärast, et ELi kaubandus- ja arengupoliitika respekteeriks arenguriikide poliitilist ja majanduspoliitilist ruumi, võimaldamaks neil kehtestada vajalikud poliitikameetmed, et edendada säästvat arengut ja oma rahva inimväärikust, sh sõltumatust toiduainetega varustamisel, austades kohalike toiduainetetootjate õigust omada kontrolli oma maa, seemnete ja veevarude üle, ning taunides loodusressursside erastamist;

30.  nõuab, et töötataks välja konkreetsed näitajad ELi tegevuskava rakendamise jälgimiseks, sealhulgas näitajad toitumisega seonduvate ja otseselt toitumisalaste meetmete kulude jälgimiseks, ning et sel otstarbel täpsustataks OECD arenguabi komitee (DAC) toitumisalast põhikoodi (basic nutrition code) ja töötataks välja arenguabi komitee marker (DAC marker) toitumisega seonduvate meetmete kohta; rõhutab sellega seoses vajadust rangete järelevalve- ja aruandlusmeetmete kehtestamiseks, millega oleks tagatud läbipaistvus ja edusammude tõhus jälgimine;

31.  kutsub komisjoni üles toetama põllumajanduslikke väiketootjaid, kes katsetavad ja võtavad kasutusele vastupidavamaid ja tootlikumaid põllumajandustavasid (mis vastavad kliimamuutustega kohandatuse ja agroökoloogilise mõistlikkuse kriteeriumidele), mis aitavad peatada keskkonnaseisundi halvenemist ning parandada põllumajandusest saadavast elatise usaldusväärsust ja asjakohasust ning mis on parema toiduga kindlustatuse ja toitumise vajalik eeldus;

32.  rõhutab, et õigus veele on tihedalt seotud õigusega toidule ning et hoolimata ÜRO 2010. aasta resolutsioonist ei ole veel jõutud otsustavate tegudeni sätestada õigus veele inimõigusena;

33.  rõhutab, kui oluline on teha põllumajandustootjatega koostööd taskukohaste, kohalikele tingimustele kohandatud ja täiustatud põllukultuuride valdkonnas ning rajada vastupidav ja paindlik kodumaine seemnetootmisvõimekus, mis suudab olla jätkusuutlik ja mille olemasolu ei sõltu välisrahastusest;

34.  nõuab, et täites oma kohustusi toitumise ja toiduga kindlustatuse tagamiseks maailmas ei toetaks EL ja selle liikmesriigid geneetiliselt muundatud põllukultuure;

35.  kutsub komisjoni ja teisi abiandjaid ja asutusi üles parandama struktureeritud ja kõikehõlmavate andmete kogumist toitumisega seonduvate meetmete kohta, et tulevasi meetmeid paremini eesmärgistada;

36.  rõhutab vajadust kasutada terviklikku lähenemisviisi vaegtoitumuse probleemi lahendamiseks, mis nõuab meetmete võtmist paljudes eri majandus- ja sotsiaalvaldkondades; rõhutab seetõttu mitmeid sidusrühmi hõlmavate partnerluste tähtsust ja erasektori olulist rolli toiduga kindlustatuse parandamisel ja otseselt toitumisalaste meetmete laiendamisel, eelkõige innovatsiooni abil ja investeerides säästvasse põllumajandusse, ning parandades majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tavasid põllumajandus- ja toidusüsteemides;

37.  kutsub komisjoni üles tegutsema jätkuvalt abiandjate esirinnas alatoitluse kaotamisel, suurendades oma jõupingutusi võetud kohustuste täitmiseks ning andes oma toetuse selle tagamiseks, et võetaks aega ja kontrollitaks, millist edu on saavutatud 2013. aasta toitumise ja majanduskasvu kokkuleppe lubaduste täitmisel, ning võtma täiendavaid kohustusi toitumismeetmete rahastamislünga täitmiseks;

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidule, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile ja Maailma Terviseorganisatsioonile.

(1) http://www.oecd.org/development/effectiveness/49650173.pdf
(2) FAO (2015), Framework for Action for Food Security and Nutrition in Protracted Crises (FFA).
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0247.
(4) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 75.
(5) ELT C 289, 9.8.2016, lk 71.
(6) ELT C 346, 21.9.2016, lk 88.
(7) http://www.foodpolicymilano.org/wp-content/uploads/2015/10/Milan-Urban-Food-Policy-Pact-EN.pdf
(8) Allikas: Õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri Olivier De Schutteri 24. jaanuari 2014. aasta aruanne http://www.srfood.org/images/stories/pdf/officialreports/20140310_finalreport_en.pdf


Euroopa Prokuratuur ja Eurojust
PDF 162kWORD 50 50k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2016. aasta resolutsioon Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti kohta (2016/2750(RSP))
P8_TA(2016)0376B8-1054/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta (COM(2013)0534),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta(1),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 14. märtsi 2014. aasta töödokumenti Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta (PE530.084),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta(2),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (COM(2012)0363),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta (COM(2013)0535),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 85, 86, 218, 263, 265, 267, 268 ja 340,

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile Euroopa Prokuratuuri kohta esitatud küsimusi (O-000092/2016 – B8-0715/2016 ja O-000093/2016 – B8-0716/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 86 on sätestatud, et liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt vastu võetud määruste abil asutada pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist Euroopa Prokuratuuri;

B.  arvestades, et hiljuti koostatud dokumendi „Uuring ja aruanded käibemaksu alalaekumise kohta ELi 28 liikmesriigis: 2016. aasta lõpparuanne“ (TAXUD/2015/CC/131) kohaselt jäi ELis 2014. aastal laekumata tervelt 159,5 miljardit eurot käibemaksutulu;

C.  arvestades, et on oluline, et EL ja kõik liikmesriigid tegutseksid ELi finantshuve kahjustavate pettuste kindlakstegemisel ja nende üle kohtumõistmisel tõhusalt ja heidutavalt, kaitstes sel moel kõigi liikmesriikide maksumaksjaid, kes annavad oma osa liidu eelarvesse;

D.  arvestades, et Eurojust on aidanud kaasa riikide uurimisasutuste ja prokuratuuride tegevuse kooskõlastamisele ja koostööle mitut liikmesriiki puudutavate juhtumite korral ning samuti on ta aidanud luua vastastikust usaldust ja leida ELi erinevate õigussüsteemide ja -tavade ühisosa; arvestades, et Eurojust on hõlbustanud koostöötaotluste rahuldamist ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist, parandades sel moel piiriülest süüdistuse esitamist;

E.  arvestades, et viimasel kümnendil on piiriülene kuritegevus kasvanud ja kuritegusid saadavad korda väga liikuvad ja paindlikud rühmitised, kes tegutsevad aktiivselt mitmes liikmesriigis ja mitmes kuritegevuse valdkonnas;

F.  arvestades, et kohtuasjas C-105/14: Taricco jt märkis Euroopa Kohus, et Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artiklis 1 määratletud pettuse mõiste hõlmab käibemaksutulusid;

1.  kinnitab taas parlamendi pikaaegset toetust tõhusa ja sõltumatu Euroopa Prokuratuuri asutamisele, eesmärgiga vähendada ELi eelarve kaitsmisele suunatud riiklike õiguskaitsealaste jõupingutuste praegust killustatust ja tugevdada seeläbi pettusevastast võitlust Euroopa Liidus;

2.  palub nõukogul esitada Euroopa Prokuratuuri pädevuste ja menetluste ühemõtteline ja selge kogum, võttes aluseks direktiivi ettepaneku, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (finantshuvide kaitse direktiiv); palub nõukogul suurendada pingutusi jõudmaks kokkuleppele finantshuvide kaitse direktiivi asjus, mille kohaldamisalasse kuulub ka käibemaks, ning taasalustada läbirääkimisi parlamendiga, et Euroopa Prokuratuuri asutamine muutuks võimalikuks; rõhutab, et Euroopa Prokuratuuril peaks olema esmapädevus finantshuvide kaitse direktiivis määratletud rikkumiste korral; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogu ei luba anda Euroopa Prokuratuurile pädevust finantshuvide kaitse direktiivi kohaste juhtumite korral, kus ELi rahastamine ületab 10 000 eurot, kuid jääb alla 50 % kaasfinantseerimisest; kutsub seega nõukogu üles tühistama reeglit, mis jätab Euroopa Prokuratuuri ilma võimalusest teostada pädevust kõigi finantshuvide kaitse direktiivi kohaste juhtumite korral, kus liidu eelarvele tekitatud kahju on võrdne teisele ohvrile tekitatud kahjuga või sellest väiksem; kutsub nõukogu üles tagama, et riiklikud ametiasutused teavitavad Euroopa Prokuratuuri viivitamata kõigist juhtumitest, mis on mingil viisil seotud finantshuvide kaitse direktiiviga, tehes seda nii enne uurimist kui uurimise vältel;

3.  palub nõukogul taasalgatada arutelu Euroopa Prokuratuuri käsitleva ettepaneku konsolideeritud teksti (11350/1/16) artiklite 17 ja 20 üle, et tagada Euroopa Prokuratuurile suurem tõhusus ja selgus; palub nõukogul selgitada Euroopa Prokuratuuri ja riiklike prokuratuuride pädevusi süüdistuste esitamisel, kui tegemist on a) mitmiksüüteoga (üks organiseeritud rühmitis saadab korda mitmeid kuritegusid, nt rahapesu ja inimkaubandus) ja b) segatüüpi süüteoga (ühe kuriteosündmuse raames saadetakse korda rohkem kui üks kuritegu, nt käibemaksupettus ja rahapesu); peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Euroopa Prokuratuuri ja riiklike prokuratuuride vahelise arvamuste lahknemise korral pädevusküsimustes ei tee lõplikku otsust sõltumatu kohus, nagu Euroopa Kohus; rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri tulevane tõhusus sõltub pädevuste selgeks tegemisest, ja kui seda ei saavutata, ei suuda ELi seadusandjad tagada Euroopa Prokuratuuri tulemuslikkust, minnes seega vastuollu ühe Euroopa Parlamendi kindla nõudmisega;

4.  on seisukohal, et Euroopa Prokuratuuril on uurimistegevuseks vaja piisavalt uurimismeetmeid; tuletab sellega seoses meelde, et kaasseadusandjad leppisid kokku liikmesriikide puhul kehtivates uurimismeetmete taotlemise kriteeriumides, mis tuginevad direktiivis 2014/41/EL (mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades) sisalduvale vastastikuse tunnustamise põhimõttele;

5.  leiab, et kohtuliku läbivaatamise tulemuslikkuse tagamiseks kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja aluslepingutega tuleks kõik Euroopa Prokuratuuri tehtavad tegevust puudutavad otsused, mis mõjutavad kolmandaid riike, pädevas riiklikus kohtus läbi vaadata; on arvamusel, et tuleks võimaldada otsest kohtulikku läbivaatamist Euroopa Kohtus;

6.  märgib, et on ülioluline vältida kahjulikku mõju, mida võib põhjustada liikmesriikide ametiasutustega tehtav koostöö; kutsub sellega seoses nõukogu üles tagama, et Euroopa Prokuratuuri sõltumatus oleks piisavalt kaitstud, näiteks võttes vastu sätte, mis võimaldab teha erandi liikmesriikide ametiasutustega tehtavast koostööst, kui põhjuseks on Euroopa Prokuratuuri nõuetekohane toimimine;

7.  on seisukohal, et tuleb tagada kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute menetlusõiguste kaitse; peab oluliseks, et määruses sätestataks eelkõige Euroopa Prokuratuuri kahtlusalustele täiendavad kaitseõigused, eeskätt õigus õigusabile, õigus teabele ja juurdepääsule kohtuasja materjalidele ning õigus esitada tõendeid ja paluda Euroopa Prokuratuuril koguda tõendeid kahtlustatava heaks;

8.  kutsub komisjoni üles täpsustama kulude-tulude analüüsis kollegiaalse struktuuri hinnangulist mõju eelarvele ja esitama parlamendile tegeliku olukorra väljaselgitamise tulemused ning tuletab meelde, et parlament võtab seda infot lõpliku otsuse tegemisel arvesse;

9.  tuletab meelde Eurojusti olulist rolli liikmesriikide pädevate õigusasutuste vahelise õiguskoostöö ja kooskõlastamise tõhustaja ning kolmandate riikidega seotud uurimiste toetajana ning palub nõukogul selgitada Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahelisi suhteid ja eelkõige kollegiaalse struktuuri mõjusid ning Euroopa Prokuratuuri suhteid OLAFiga, et eristada nende rolle ELi finantshuvide kaitsel;

10.  on arvamusel, et Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti vahelise koostöö ja teabevahetuse tõhususe huvides peaks neil olema sama tegevuskoht;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0234.
(2) ELT C 346, 21.9.2016, lk 27.


Vajadus Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika järele hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses
PDF 265kWORD 60 60k
Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2016. aasta resolutsioon Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses (2016/2891(RSP))
P8_TA(2016)0377RC-B8-1051/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 9, 151, 152, artikli 153 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 173,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 14, 27 ja 30,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu lepingut, eriti Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3 ning protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 31. märtsi 2005. aasta teatist „Ümberkorraldused ja tööhõive. Ümberkorralduste ennetamine ja nendega kaasaminek tööhõive arengut silmas pidades: Euroopa Liidu roll“ (COM(2005)0120) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2005. aasta arvamust,

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse“ (COM(2010)0682),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013 (mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006)(2),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta teatist „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ (COM(2013)0882),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(4),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Rohelise majanduskasvu tööhõivepotentsiaali rakendamine“ (SWD(2012)0092),

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582) ning taasindustrialiseerimise 20 % eesmärki,

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa jätkusuutliku mitteväärismetallide tööstuse väljaarendamise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Euroopa raudteetööstuse konkurentsivõime kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et tänapäeval on tõelise tööstuspoliitika kindlaksmääramiseks ELi eri poliitikameetmete sidusus hädavajalik, eelkõige Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses;

B.  arvestades, et 2. septembril 2016. aastal teatas Caterpillar suurest ülemaailmsest restruktureerimiskavast; arvestades, et selle kava raames pidi tegevuse lõpetama Gosseliesi tehas, tuues kaasa 2500 tehasetöötaja koondamise ja seades ohtu umbes 4000 alltöövõtja töökohad;

C.  arvestades, et tootmiskulude vähendamine ajavahemikus 2013–2015 võimaldas tehase toodetel muutuda väljastpoolt ELi tulnud toodetest atraktiivsemateks; arvestades, et Caterpillar otsustas siiski tehase sulgeda, et viia tootmine üle muudesse tehastesse, kus kehtivad Euroopa tööstuse suhtes kohaldatavatest standarditest madalamad sotsiaal- ja keskkonnakaitse standardid;

D.  arvestades, et selle juhtumi tähtsust ja Euroopa mõõdet arvesse võttes otsustas komisjon luua rakkerühma, mis koondab pädevaid teenistusi, et osaleda Caterpillari tehase sulgemise protsessis läbirääkijana;

E.  arvestades, et need kaks tootmistehast ei ole ainukesed, mida on tabanud restruktureerimine, sest täiendavaid koondamisi on oodata Alstomi Hispaanias ja Itaalias asuvates tehastes ning ka Caterpillari Põhja-Iirimaal asuvas tehases;

F.  arvestades, et raudteetööstus on Euroopa industrialiseerimise selgroog ja et sellel on enam kui 175 aasta pikkune ajalugu; arvestades, et juurdepääsetavate raudteetööstuse turgude iga-aastane kasvumäär on eeldatavasti 2,8 % kuni aastani 2019; arvestades, et Euroopa raudteetööstus annab kogu ELis otseselt tööd 400 000 inimesele, kellest paljud töötavad VKEdes; arvestades, et tugev ja innovatiivne Euroopa raudteetööstus on oluline üleminekuks raudteetranspordile, mis on vajalik ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks;

G.  arvestades, et 65 % ettevõtjate kulutustest teadus- ja arendustegevusele tehakse töötlevas tööstuses, ning arvestades, et meie tööstusliku baasi tugevdamine on seetõttu väga oluline selleks, et hoida eksperditeadmised ja oskusteave ELis; arvestades, et digitaalareng, mis on Junckeri kava prioriteet, vajab teostumiseks tugevat tööstusbaasi;

H.  arvestades, et Euroopa tööstusel, mida võimaldavad näiteks Alstom ja Caterpillar, on suur lisaväärtus ja tunnustatud asjatundlikkus; arvestades, et praegu seisab see ELi keskne ja strateegiline tööstus silmitsi tugeva ülemaailmse konkurentsiga, mida pakuvad riigid, kes ekspordivad Euroopa turule madalama hinnaga tooteid, viies kõigil mandreil ellu agressiivset ja kiiresti laienevat poliitikat, sageli oma valitsuste poliitilise ja rahalise toetusega;

I.  arvestades, et hiljutise Alstomi juhtumi valguses viib komisjon läbi 15 aastat hõlmava tuleviku-uuringu (2030) Euroopa raudteetööstuse arengu kohta, hõlmates eri stsenaariume ELi liikmesriikide keskkonnaeesmärkidega seoses, samuti uuringu selle kohta, kuidas need eri stsenaariumid mõjutavad töökohti, elukutseid ja oskuseid; arvestades, et komisjon peab kindlate ja jätkusuutlike töökohtade ning kaasava majanduskasvu tagamiseks võtma kiiresti järelmeetmeid ELi raudteetööstust käsitlevas Euroopa Parlamendi resolutsioonis antud soovituste suhtes; arvestades, et mis tahes järelmeetmete võtmist tuleks hõlbustada sidusrühmadega peetava alalise dialoogi abil ja need peaksid hõlmama mainitud resolutsiooni kõiki peatükke;

J.  arvestades, et komisjon võttis kohustuse koostada 2013. aastal täieliku aruande kvaliteediraamistiku kohaldamise kohta; tuletades sellega seoses meelde nõudmist, mille Euroopa Parlament esitas komisjonile ja mille kohaselt peaks komisjon pärast asjaomaste sotsiaalpartneritega konsulteerimist esitama seadusandliku ettepaneku töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta;

K.  arvestades, et Euroopa tööstus peab säilitama oma konkurentsivõime ja suutlikkuse teha investeeringuid Euroopas, ning arvestades, et see seisab ühtlasi silmitsi sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega, millega ta peab tegelema, jäädes samal ajal maailmas eeskujuks sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse osas;

L.  arvestades, et teatavad ettevõtjad on järginud strateegiaid, milles keskendutakse üksnes lühiajalisele tulule, mis saavutatakse sageli innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse investeerimise, tööhõive ja oskuste uuendamise arvelt;

M.  arvestades, et suurte eesmärkidega innovatsioonipoliitika, mille raames soodustatakse kõrge kvaliteediga, innovatiivsete ja energiatõhusate toodete tootmist ning edendatakse jätkusuutlikke protsesse, võimaldab ELil tegutseda iseseisvalt üha konkurentsitihedamas maailmas;

N.  arvestades, et ehitusmasinate kaubandus on ELis viimastel aastatel kannatanud tõsiste häirete all, mis on seotud avaliku ja erasektori investeeringute vähenemisega, kuid tuleneb ka toormehindade tõusust tingitud tootmiskulude kasvust;

O.  arvestades, et tööstustoodete õiglases kaubanduses tuleb austada töötajate õigusi ja järgida keskkonnaalaseid eeskirju; arvestades, et investeerimine taastuvenergiasse ja energiatõhususse ajendab suurel määral investeerima tööstustoodetesse, mis suudavad luua positiivseid mõjuringe; arvestades, et innovatsioon ning investeerimine teadus- ja arendustegevusse, töökohtadesse ja oskuste uuendamisse on jätkusuutliku majanduskasvu jaoks ülimalt olulised;

P.  arvestades, et on ilmnenud, et tootmisalasel innovatsioonil on positiivne mõju töökohtade loomisele tööstusliku majandustsükli kõigis etappides; arvestades, et töötajate osalemine innovatsioonimeetmetes ja strateegiate määratlemisel võib märkimisväärselt suurendada majanduslikku edukust;

Q.  arvestades, et terasesektori arenenum ja kestlikum osa, kus valmistatakse väärtuslikke tehnoloogilisi tooteid, võetakse arvesse töötajate ja ümbritseva elanikkonna tervist ning tagatakse ranged keskkonnanormid, on Euroopa tööstusstrateegias tähtsal kohal;

R.  arvestades töötajate oskuste ja oskusteabe kaotsiminekut, rõhutab, et Euroopa peab säilitama tööstusliku suutlikkuse täita oma vajadusi kolmandate riikide tootjatest sõltumata;

1.  väljendab oma tugevat solidaarsust ja toetust kõigi Caterpillari ja Alstomi töötajate ja nende perekondade ning asjaomaste alltöövõtjate suhtes ning peab kahetsusväärseks kahjulikku mõju, mida sellised sulgemised avaldavad kohalikule majandusele ja kogukondadele; nõuab, et võetaks meetmeid eesmärgiga toetada kõnealuseid töötajaid ja kohalikku majandust ning aidata piirkondadel väljuda sellest raskest majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast;

2.  on veendunud, et Euroopa tööstust tuleks käsitada ELi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse jaoks strateegilise tähtsusega varana; rõhutab, et üksnes tugev ja vastupanuvõimeline tööstus ning tulevikku suunatud tööstuspoliitika võimaldavad ELil tulla toime mitmesuguste eelseisvate väljakutsetega, sealhulgas taasindustrialiseerimise, jätkusuutlikkusele ülemineku ja kvaliteetse tööhõive loomisega; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peavad selliseid sotsiaal-majanduslikke olukordi paremini prognoosima ja tagama meie tööstusvõrgustiku konkurentsivõime;

3.  tuletab meelde, et Euroopa kujutab endast sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja kaasav kasv; peab kahetsusväärseks, et ELis puudub tõeline tööstuspoliitika, mis kaitseks ka ELi töötajaid; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama tõelise pikaajalise Euroopa tööstusstrateegia, et saavutada eesmärk, mille kohaselt peaks 20 % sisemajanduse koguproduktist tulema tööstusest, nagu on sätestatud strateegias „Euroopa 2020“;

4.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kas õigusaktide või kollektiivlepingute abil piisava sotsiaalkaitse, töötingimused ja palgad, mis võimaldavad inimestele inimväärset elu, ning et töötajate koondamiste puhul tagaksid nad tulemusliku kaitse ebaseadusliku koondamise eest;

5.  tuletab meelde, et Euroopa majanduskriis on näidanud, et kõige vastupidavamad on need tööstusharud, milles investeeritakse kõige rohkem innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse, energiatõhususse, ringmajandusse jne; toonitab sellega seoses negatiivset mõju, mida avaldavad avaliku ja erasektori investeeringute vähenemine ning vähenev sisetarbimine, mida mõlemat tuleks ergutada, et need oleksid majanduskasvu stimulaatorid;

6.  on veendunud, et halduskoormuse ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamine ettevõtjate jaoks ning tarbetute õigusaktide kehtetuks tunnistamine ning samal ajal tarbija-, töötaja-, tervise- ja keskkonnakaitse kõrge taseme jätkuv tagamine peavad olema mis tahes ELi taasindustrialiseerimise poliitika keskse tähtsusega elemendid;

7.  nõuab, et ELi tööstuspoliitika peab põhinema selgetel eesmärkidel ja näitajatel, sh kaugeleulatuvad energiatõhususe, ressursside ja kliimaga seotud eesmärgid, ning olelusringi ja ringmajanduse lähenemisviisil; rõhutab, et see peaks hõlmama arukat kombinatsiooni pakkumis- ja nõudluspoole meetmetest, mille eesmärk on majandus ELis ümber korraldada ning muuta see vastupidavamaks ja ressurssidest vähem sõltuvaks; juhib tähelepanu sellele, et see peaks suunama investeeringuid loovusesse, oskustesse, innovatsiooni ja säästvatesse tehnoloogiatesse ning edendama Euroopa tööstusbaasi ajakohastamist väärtusahelat tähtsustava poliitika abil, mis hõlmab põhitööstusharusid ning nende piirkondlikke ja kohalikke osalejaid; on veendunud, et niisugune lähenemisviis võib anda Euroopa tööstusele ja Euroopa majandusele tervikuna kulutõhusaid eeliseid;

8.  juhib tähelepanu sellele, et aastaid kestnud sekkumine pankade ja varaturgude toetuseks ELis ei ole avaldanud mõju töökohtadele ega parandanud majanduslikke väljavaateid; on veendunud, et avaliku sektori sekkumise puhul tuleks pakkumispoole liigse soodustamise asemel võtta nõudluspoolt soodustavaid kooskõlastatud poliitikameetmeid, sealhulgas fiskaalmeetmeid ja palgatõusu tagamine;

Kaubanduspoliitika – võrdsete võimaluste keskse tähtsusega element

9.  rõhutab, et samas kui mitmes majandussektoris on EL suuresti avatud kolmandatest riikidest pärit konkurentidele, on kolmandad riigid kehtestanud mitmeid takistusi, millega diskrimineeritakse Euroopa äriühinguid; rõhutab, et kolmandatest riikidest, eelkõige Hiinast pärit konkurendid laienevad kiiresti ja agressiivselt Euroopasse ja muudesse maailma piirkondadesse, tihti oma päritoluriigi tugeva poliitilise ja rahalise toetusega; rõhutab, et niisugune tava võib kujutada endast kõlvatut konkurentsi ja seada ohtu Euroopa töökohad; rõhutab, et Hiina ei täida viite kriteeriumit, mille EL on kehtestanud turumajandusliku staatuse määratlemiseks;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks ELi kaubanduspoliitika, mis on kooskõlas tööstuslike eesmärkidega ning milles võetakse arvesse vajadust kindlustada Euroopa tööstussektoris töökohad ja vältida uusi tegevuse üleviimisi ja täiendavat deindustrialiseerimist; kutsub komisjoni üles tagama nii Euroopa kui ka Euroopa-väliste turuosaliste jaoks võrdsed võimalused, kindlustades seega kõigile ausa konkurentsi;

11.  tuletab meelde, et kaubanduse kaitsevahendeid käsitlevate eeskirjade läbivaatamise osas tuleb jõuda kiiresti kokkuleppele, et tugevdada neid märkimisväärselt reaktsioonivõime ja tulemuslikkuse parandamise abil; palub komisjonil võtta arvesse sotsiaalset ja majanduslikku mõju, mida ELi tööstuse konkurentsivõimele võib avaldada riigi juhitava majanduse või muude mitteturumajanduslike süsteemide turumajandusliku staatuse tunnustamine;

12.  rõhutab vajadust vältida seda, et ELi kaubanduspoliitikaga edendatakse konkurentsivastaseid tavasid, sealhulgas keskkonnaalast dumpingut ning eelkõige niisuguste odavate ja madala kvaliteediga toodete dumpingut, mis seavad ohtu Euroopa standardid ja mõjutavad ELis paiknevat tööstust; palub komisjonil kaaluda piiridel rakendatavaid kohandamismehhanisme, et tagada võrdsed võimalused niisuguse poliitika kavandamisel, mille eesmärk on viia ellu strateegia „Euroopa 2020“, samuti vahendina, mille abil vältida keskkonnaalast dumpingut, töötajate ärakasutamist ja kõlvatut konkurentsi;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teostama kaubandusläbirääkimisi käsitlevaid uuringuid, milles kasutatakse piirkondlikku ja sektoripõhist lähenemisviisi ning mis peaksid aitama ka paremini mõista tööhõivele ning Euroopa tööstusharudele avalduvat mõju;

14.  tõstab esile äriühingute puhul viimasel ajal ilmnenud suundumuse tuua tootmine ja teenused tagasi Euroopasse ning sellega avanevad majanduskasvu ja töökohtade loomise võimalused; kutsub komisjoni üles kaaluma, kuidas saaks EL luua soodsa keskkonna, et aidata ettevõtjatel saada kasu sellisest tagasitoomisest tulenevatest võimalustest;

Konkurentsipoliitika – ELi tööstuse jaoks väga oluline element

15.  palub komisjonil luua väljapoole avatud ja konkurentsivõimelise Euroopa raamistiku, et meelitada ligi ja säilitada erainvesteeringuid, säilitada tugevad ELi väärtusahelad ja luua kvaliteetseid töökohti, et tuua käegakatsutavat kasu ELi kodanikele;

16.  märgib ühtlasi, et riigiabi eeskirju tuleb paremini kohandada, et luua innovatsiooni ja jätkusuutlikkust ning täita tööhõive kõrge taseme ja sotsiaalpoliitika edendamisega seotud eesmärgid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 9;

17.  rõhutab, et Euroopa tööstus seisab silmitsi ülemaailmse konkurentsiga, ning soovitab seetõttu komisjonil tungivalt võtta oma analüüsis geograafiliste turgude kindlaksmääramisel aluseks maailmaturg ja mitte piirduda oma analüüsis riiklike turgude või siseturuga, võimaldades seeläbi Euroopa tööstusel luua teadus- ja arendustegevuse partnerlusi või strateegilisi liite; nõuab sellega seoses Euroopa suuremate tootjate restruktureerimise võimaldamist, et lasta tekkida sellistel osalejatel, kellel on kriitiline mass, et tulla toime rahvusvahelise konkurentsiga;

Avalikud hanked – vahend, mis vajab tõhustamist

18.  palub komisjonil paremini rakendada ELi avalike hangete eeskirju; tuletab meelde, et ELi sätted võimaldavad lükata tagasi pakkumused, mis on ebatavaliselt odavad või mille puhul luuakse üle 50 % väärtusest väljaspool ELi;

19.  on veendunud, et avalikel hangetel ja ökomärgisel on roll jätkusuutlike toodete, teenuste ja uuenduste omaksvõtul ning Euroopas tugeva tööstusbaasi loomisel; nõuab liikmesriikide ja komisjoni ühiseid jõupingutusi tagamaks, et hankijad tuginevad otsuste tegemisel majanduslikult soodsaima pakkumuse põhimõttele;

ELi vahendite parem kasutamine, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon – võimalus edendada uut tööstuspoliitikat

20.  kutsub komisjoni üles töötama koos liikmesriikidega välja liidu strateegiat järjepideva ja tervikliku tööstuspoliitika kohta, mille eesmärk oleks Euroopa taasindustrialiseerimine ning mis põhineks muu hulgas digiteerimisel (eelkõige nutitehnoloogiate ja robootika integreerimisel tööstuslikesse väärtusahelatesse), jätkusuutlikkusel, energiatõhususel ja piisavatel ressurssidel; sellega seoses nõuab liikmesriikide hulgas suuremat koostööd ning lähenemist fiskaal-, sotsiaal- ja eelarveküsimustes, et hõlbustada ühiste tööstusprojektide loomist; on veendunud, et Euroopa õigusraamistik peaks võimaldama tööstusharudel kohanduda asjaomaste muutustega ja võtta ennetavaid meetmeid, et aidata kaasa töökohtade loomisele, majanduskasvule ja piirkondade lähenemisele;

21.  kannustab komisjoni tegema koostööd eri tööstussektoritega, et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning täpsemalt Regionaalarengu Fondi vahendite parim võimalik kasutamine, et toetada teadus- ja arendusprojekte piirkondlikul tasandil;

22.  on veendunud, et ELi fondid pakuvad suurepärast võimalust rahastada jätkusuutlikke investeeringuid energia ja ühistranspordi taristusse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arukasse kasutuselevõttu; nõuab, et oluliselt parandataks mitmete kriteeriumide, eelkõige tööhõive-, keskkonna- ja sotsiaalsete kriteeriumite rakendamist ELi rahaliste vahendite ja kõikide Euroopa Investeerimispanga hallatavate rahastamisvahendite kasutamisel;

23.  nõuab ELi aruka spetsialiseerumise tegevuskava koostamist ning teadus- ja arendustegevuse tähtsustamist sektorites, kus EL võib olla juhtpositsioonil; nõuab konkreetseid vahendeid, mis võimaldaksid ELil ja liikmesriikidel koondada teadus- ja arendustegevuse jõupingutusi ning mis võimaldaksid tulemuste rakendamist kohalikus majanduses; on seisukohal, et seos teaduse ja tööstuse vahel on ELi tööstuse konkurentsivõime tugevdamise seisukohast väga oluline; palub sellega seoses, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid ja julgustaksid tihedamat koostööd teaduskeskuste, ülikoolide ja äriühingute vahel; nõuab teaduskeskkonna parandamist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelarve suurendamise ning ELi ja riiklike eri rahastamisprogrammide parema omavahelise sidumise kaudu;

24.  kutsub komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles võtma sihikule eelkõige deindustrialiseerimisest kõige rohkem mõjutatud piirkonnad ning kiiremas korras kiirendama projektide toetamist nendes piirkondades, tagades elujõuliste ja kvaliteetsete projektide toetamise; on seisukohal, et tuleks lähemalt uurida võimalust suurendada Euroopa Investeerimispanga strateegilisi ja sihtotstarbelisi laene innovatsiooni ja tööstuse ümberkujundamise projektide tarbeks, eelkõige töötleva tööstuse ja sellega seotud teenuste puhul; palub, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid ELi äriühingutele, eriti mikroettevõtjatele ja VKEdele, parema juurdepääsu rahastamisele, et tõsta nende suutlikkust projekte välja töötada ning pakkuda neile paremaid nõustamisteenuseid ja tehnilist tuge;

25.  palub komisjonil koostöös liikmesriikidega uurida, millist majanduslikku ümberstruktureerimist võiks lubada, tagades samal ajal, et ettevõtted täidavad täielikult oma keskkonnaga seotud kohustusi, järgivad keskkonnaalaseid õigusakte ning rakendavad kõrgeid keskkonnastandardeid; nõuab, et ettevõtted puhastaksid suletud rajatised mõistliku aja jooksul ning aitaksid kohalikel ametiasutustel need uuesti kasutusele võtta;

26.  palub komisjonil uurida, kuidas liikmesriigid saaksid hõlpsamini vahetada parimaid tavasid seoses sellega, kuidas on kõige parem toime tulla ettevõtete sulgemisega, ergutada neid otsima õigusaktidest näiteid, et püüda – võimaluste piires – korraldada rajatisele ostja leidmist või selle müümist, et hoida tehased töös, hoolimata sellest, et algsed omanikud on otsustanud tegevuse lõpetada;

27.  on veendunud, et tuleks takistada maksustamise vältimist, milleks kasutatakse muu hulgas materiaalse vara, immateriaalse vara või teenuste ümberpaigutamist äriühingute vahel ebasobiva hinna eest (siirdehinnad) ja mis toimub ka seetõttu, et Euroopa tasandil toimib maksu- ja kaubandusküsimuste koordineerimine puudulikult; nõuab liikmesriikide hulgas suuremat koostööd ja lähenemist fiskaal-, sotsiaal- ja eelarveküsimustes;

Sotsiaalselt vastutustundlik restruktureerimine ja kvaliteetsete töökohtade loomine tulevikku suunatud sektorites

28.  tunneb heameelt mõnede kohalike ametiasutuste ja sotsiaalpartnerite (nagu Alstomi juhtumi puhul) ühise algatuse üle soodustada restruktureerimisega seotud töötajatele ja ettevõtetele suunatud katseprojekte, et kindlustada koolituse ja muude meetmete abil ametialase karjääri jätkumine kvaliteetsete töökohtade säilitamiseks;

29.  toonitab, kui tähtis on tehniliste oskuste arendamine, eriti töötlevas tööstuses; rõhutab, et tehniliste oskustöötajate tähtsust tuleb edendada; on veendunud, et keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali suurendamiseks on väga tähtis anda olemasolevale tööjõule sobivad võimalused omandada uusi ringmajanduse jaoks vajalikke oskusi; tuletab meelde, et oskustöötajad on tähtsad tootmise elujõulisuse seisukohast; rõhutab, et tähtis on edendada haridussüsteemide, ülikoolide ja tööturu paremat koostoimet, mis hõlmaks töökeskkonnaga tutvumist ja koostööd ettevõtetega innovatiivsete klastrite loomisel;

30.  kutsub kõiki asjaomaseid asutusi üles tagama, et kõik pooled peaksid täielikult kinni töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevatest siseriiklikest ja Euroopa õigusaktidest, eriti restruktureerimise ajal, samuti tagama keskkonnakaitse ja tööohutuse;

31.  toonitab, et äriühingud peavad täitma oma õiguslikke kohustusi ELi ja siseriiklike õigusaktide kohaselt, pidades esmatähtsaks töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist ning võimalust vaadata läbi sotsiaalpartnerite pakutud alternatiivid;

32.  on seisukohal, et igasuguseid restruktureerimistoiminguid tuleks sidusrühmadele selgitada ja põhjendada – vajaduse korral ka kavandatud meetmete valimist seoses eesmärkide ja võimalike alternatiividega; nõuab kohalikku dialoogi, mis hõlmaks kõiki sidusrühmi ja kus käsitletaks restruktureerimise parimat võimalikku läbiviimist;

33.  rõhutab, et vastastikusel usaldusel ja jagatud vastutusel põhinev pidev sotsiaalne dialoog kõigil tasanditel on üks paremaid vahendeid restruktureerimisprotsessi prognoosimise, vältimise ja haldamisega seoses üksmeelsete lahenduste ja ühiste seisukohtade leidmiseks;

34.  rõhutab restruktureerimise korral vajadust kaitsta asjaomaste töötajate huvisid seoses tervishoiu ja töötingimuste, sotsiaalkindlustuse, ümberõppe ja tööturule naasmisega;

35.  märgib, et restruktureerimise mõju ei piirdu kaugeltki asjaomase ettevõttega, vaid sellel on ettenägematu mõju kogukondadele ning liikmesriikide majanduslikule ja sotsiaalsele struktuurile;

36.  palub komisjonil konsulteerida sotsiaalpartneritega kollektiivseid koondamisi käsitlevate õigusaktide tõhususe küsimuses Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses;

37.  peab kahetsusväärseks reaalmajanduse järkjärgulist liigset keskendumist finantstegevusele ja lühiajalistele finantsväljavaadetele, selle asemel et säilitada uuenduslik tööstus, mis suudaks luua jätkusuutlikke ja kvaliteetseid töökohti ning tagada ühiskonnale pikaajalise kasu; peab kahetsusväärseks, et selle tagajärjel on töötlevast tööstusest kadunud palju töökohti; palub komisjonil konsulteerida sotsiaalpartneritega seoses võimalusega vaadata läbi kehtivad kollektiivseid koondamisi käsitlevad õigusaktid, võttes arvesse Caterpillari ja Alstomi juhtumitega seotud aspekte ning eelkõige kõikide töötajate ja alltöövõtjate kaasamist menetlusse ning tõhusaid meetmeid, et vältida ebaseaduslikke kollektiivseid koondamisi, mis ei põhine reaalmajanduslikel põhjustel, muu hulgas sanktsioonide võimalikkust – näiteks peatades juurdepääsu ELi rahastatavatele programmidele või nõudes eraldatud avaliku sektori toetuse tagasimaksmist;

38.  palub komisjoni rakkerühmal uurida, mil viisil on teostatud konsulteerimist Euroopa töönõukoguga; palub komisjonil kaaluda selle uurimise valguses vajadust vaadata läbi Euroopa töönõukogu direktiiv;

39.  märgib, et EGF on globaliseerumise ajastul oluline ELi vahend, et toetada liikmesriikide poliitikat töötajate ametialase ümberõppe valdkonnas ja luua uus majanduse struktuur piirkondades, kus töötajad kannatavad globaliseerumise või majanduskriisi negatiivsete tagajärgede tõttu; tuletab meelde, kui tähtsad on soovitused, mis Euroopa Parlament andis oma 15. septembri 2016. aasta resolutsioonis Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevuse, mõju ja lisaväärtuse kohta aastatel 2007–2014(7),

40.  rõhutab aga, et EGF on vahend, millega reageeritakse üksnes juba toimunud koondamistele, ning et liikmesriikidel ja ELil on vaja teha suuremaid jõupingutusi õige majandus- ja õiguskeskkonna loomiseks, et toetada konkurentsivõimet ja luua pikaajaliselt püsivaid töökohti;

41.  kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti Euroopa peamisi tööstussektoreid, eelkõige raudteetööstust ja masinatööstust käsitlevast strateegiast, et luua soodsam turukeskkond, ning andma parlamendile teada, mida komisjon kavatseb teha kvaliteetsete töökohtade, oskusteabe ja investeeringute säilitamiseks Euroopas;

42.  märgib, et restruktureerimise puhul viiakse koondamisi teiste vanuserühmadega võrreldes rohkem läbi noorte ja vanemate töötajate hulgas; rõhutab, et koondamiste puhul peavad tööandjad järgima diskrimineerimisvastaseid õigusakte, eelkõige seoses vanuselise diskrimineerimisega;

43.  märgib, et üleminekul keskkonnasäästlikule majandusele on märkimisväärne potentsiaal luua kohalikke töökohti, mida ei ole võimalik ümber paigutada, ning aladel, mida ei ole võimalik välismaale üle viia; märgib, et on veenvaid tõendeid selle kohta, et üleminek keskkonnasäästlikule majandusele mõjutab üldkokkuvõttes tööhõivet positiivselt, kajastades asjaolu, et jätkusuutlik majandustegevus, nagu energia säästmine, on tööjõumahukam kui tegevusvaldkonnad, mida see asendab, ning see võib aidata piirkondadel muutuda isemajandavamaks;

o
o   o

44.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

(1) EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(3) ELT C 440, 30.12.2015, lk 23.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0032.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0460.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0280.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0361.

Õigusalane teave