Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 6. oktoober 2016 - StrasbourgLõplik väljaanne
Rwanda ja Victoire Ingabire juhtum
 Sudaan
 Tai, eelkõige Andy Halli juhtum
 Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid: IFRS 9
 Olukord Süürias
 ÜRO 2016. aasta kliimamuutuste konverents – COP 22, Maroko, Marrakech
 Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale käsitleva määruse rakendamine
 ELi õiguse kohaldamise järelevalve 2014. aasta aruanne
 Geneetiliselt muundatud maisi Bt11 seemnete turule laskmine
 Geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemnete turule laskmine
 Geneetiliselt muundatud maisi MON 810 seemnete turulelaskmise loa pikendamine
 Geneetiliselt muundatud maisist MON 810 toodete turulelaskmise loa pikendamine
 Geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 turule laskmine

Rwanda ja Victoire Ingabire juhtum
PDF 176kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon Rwanda ja Victoire Ingabire juhtumi kohta (2016/2910(RSP))
P8_TA(2016)0378RC-B8-1061/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 23. mai 2013. aasta resolutsiooni Rwanda ja Victoire Ingabire juhtumi kohta(1),

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

–  võttes arvesse põhimõtteid ja suuniseid õiglase kohtumenetluse ja õigusabi õiguse kohta Aafrikas,

–  võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast ÜRO konventsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Rwanda ratifitseeris 1975. aastal,

–  võttes arvesse Rwanda olukorra 2015. aasta üldise korrapärase läbivaatamise tulemusi ja ÜRO inimõiguste komitee kokkuvõtlikku märkust,

–  võttes arvesse Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini 3. detsembril 2015. aastal ELi nimel tehtud avaldust põhiseaduse läbivaatamise kohta Rwandas,

–  võttes arvesse ELi 18. detsembri 2015. aasta kohapeal tehtud ühisavaldust Rwanda põhiseaduse eelnõu käsitleva referendumi kohta,

–  võttes arvesse Ühinenud Demokraatiajõudude 16. märtsi 2016. aasta pressiteadet poliitvang Victoire Ingabire Umuhoza apellatsioonkaebuse kohta,

–  võttes arvesse organisatsiooni Freedom House 2015. aasta aruannet Rwanda kohta,

–  võttes arvesse Amnesty Internationali riigiaruannet „Rwanda 2015/2016“,

–  võttes arvesse Amnesty Internationali 2013. aastal avaldatud aruannet „Õigus on ohus: Victoire Ingabire üle peetud esimese astme kohtuprotsess“,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni 4. veebruari 2013. aasta vastust kirjalikule küsimusele E-010366/2012 Victoire Ingabire kohta,

–  võttes arvesse organisatsiooni Human Rights Watch 29. septembri 2016. aasta aruannet „Rwanda – opositsiooniaktivist kadunud“ (Rwanda: Opposition Activist Missing),

–  võttes arvesse rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse õigusega tegeleva ÜRO eriraportööri 2014. aasta aruannet Rwanda kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Rwanda kuulub nende väheste Aafrika riikide hulka, kellel on aastatuhande arengueesmärkide täitmisel juhtiv roll, eelkõige sellistes valdkondades nagu sooline võrdõiguslikkus, naiste mõjuvõimu suurendamine, üldine algharidus, laste ja naiste suremus, HIV levik ja keskkonnasäästlikkus;

B.  arvestades, et tugeva majanduskasvuga on kaasnenud elatustaseme märgatav paranemine, millest annab tunnistust laste suremuse vähenemine kahe kolmandiku võrra ja peaaegu üldise algkoolis õppimise saavutamine;

C.  arvestades, et on tehtud majanduslikke ja poliitilisi jõupingutusi riigi majanduse parandamiseks ja tööstus- ning teenustekesksuse suurendamiseks;

D.  arvestades, et 30. oktoobril 2012. aastal mõisteti Ühinenud Demokraatiajõudude (FDU) juht Victoire Ingabire kaheksaks aastaks vangi valitsusvastase terroristliku vandenõu ning 1994. aasta genotsiidi pisendamise eest, lähtudes tema sidemetest Rwanda demokraatlike vabastusjõududega (FDLR);

E.  arvestades, et 2016. aasta septembris ei lubatud Euroopa Parlamendi delegatsioonil vangistatud opositsioonijuhi Victoire Ingabirega kohtuda; arvestades, et kuigi visiidi keskne teema oli naiste roll ühiskonnas ja nende mõjuvõimu suurendamine, leidis Rwanda välisasjade ja koostöö ministeerium, et „riiklike kinnipidamise suuniste ja eeskirjade kohaselt kinnipeetaval Victoire Ingabirel ei ole mingit erilist põhjust ametlikul visiidil viibivate Euroopa Parlamendi liikmetega kohtuda“;

F.  arvestades, et delegatsioon märkis, et naiste olukorras esineb ikka veel märkimisväärseid lahendamata probleeme, nagu juurdepääs haridusele maapiirkondades, võrdsem omandiõigus ja parem juurdepääs töökohtadele mujal kui põllumajanduses, ja arvestades, et Rwanda inimõiguste olukord, eelkõige poliitikas osalemise ja sõnavabaduse vallas, on endiselt murettekitav ning sõltumatu kodanikuühiskond väga nõrk;

G.  arvestades, et paljud inimõigusteorganisatsioonid on Victoire Ingabire üle toimunud esimese astme kohtuprotsessi hukka mõistnud, juhtides tähelepanu sellele, et protsessil täheldati tõsiseid eeskirjaderikkumisi ja kohtualust koheldi ebaõiglaselt; arvestades, et Amnesty International on tähelepanu juhtinud Rwanda presidendi vaenulikele avalikele sõnavõttudele enne Victoire Ingabire kohtuprotsessi ning asjaolule, et kohtuprotsessil tugineti Kami vangilaagris kinnipeetavatelt saadud tunnistustele, kuigi selles laagris kasutatakse väidetavalt piinamist; arvestades, et neli prokuröripoolset tunnistajat ja üks kaassüüdistatu, kes 2012. aastal Rwanda kõrgemas kohtus Victoire Ingabire vastu tunnistusi andsid, väitsid 2013. aastal ülemkohtus, et nende tunnistused olid võltsitud;

H.  arvestades, et 13. septembril 2012. aastal esitati Victoire Ingabire Umuhoza koos kahe muu Rwanda poliitikategelase, Bernard Ntaganda ja Deogratias Mushyayidiga Euroopa Parlamendi Sahharovi mõttevabaduse auhinna kandidaatideks;

I.  arvestades, et 2015. aastal esitas Ingabire inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika kohtule apellatsiooni, süüdistades Rwanda valitsust tema õiguste rikkumises; arvestades, et 2015. aasta märtsis taandus Rwanda inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika kohtu jurisdiktsioonist, väites, et Rwanda kohtud tulevad kõigi kohalike kohtuasjadega ise toime; arvestades, et 29. veebruaril 2016. aastal, vaid mõned päevad enne seda, kui inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika kohtu kohtunikud pidid kuulama Victoire Ingabire kaebust Rwanda valitsuse vastu, võttis Rwanda valitsus tagasi oma deklaratsiooni, mille kohaselt üksikisikutel oli lubatud inimõiguste ja rahvaste õiguste kohtule otse kaebusi esitada;

J.  arvestades, et Victoire Ingabire partei FDU-Inkingi teatel on Victoire Ingabire kinnipidamistingimused 2016. aasta aprillist alates märgatavalt halvenenud; arvestades, et tal on keelatud väljastpoolt vanglast toodud ja eridieedile vastava toidu saamine ja tema arstitõend on kehtetuks tunnistatud;

K.  arvestades, et muu hulgas ei ole FDU-Inkingil võimaldatud poliitilise parteina registreeruda ja mitmeid selle liikmeid on ähvardatud, vahistatud ja kinni peetud;

L.  arvestades, et mitu opositsioonipartei liiget viibib vangistuses; arvestades, et FDU-Inkingiga seotud medõde ja poliitiline aktivist Illuminée Iragena on juba viis kuud teadmata kadunud ja kardetakse tema julgeoleku pärast; arvestades, et 23. augustil 2016. aastal vahistati FDU-Inkingi varahoidja Léonille Gasengayire ja teda süüdistati avaliku vastuhaku õhutamises;

M.  arvestades, et Rwanda on 2016. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi hulgas 161. kohal; arvestades, et ajakirjandusvabaduse vähenemine jätkub ning sõltumatuid ajakirjanikke on sageli ahistatud, ähvardatud ja vahistatud; arvestades, et aina sagedamini esineb ametiisikuid kritiseerinud pagendatud ajakirjanike ja välisriikide ajakirjanike ebaseaduslikku hirmutamist, nendevastast vägivalda ja kadunuks jääma sundimist;

N.  arvestades, et 2014. aasta oktoobris peatas valitsus määramata ajaks ringhäälingu British Broadcasting Corporation (BBC) kinyarwanda-keelsed raadiosaated, pärast seda kui BBC oli edastanud vastuolusid põhjustanud teledokumentaali Rwanda 1994. aasta genotsiidi kohta;

O.  arvestades, et demokraatia tugevdamine, sh kohtusüsteemi sõltumatuse ja opositsioonierakondade osalemise tagamine on otsustavalt tähtis, eelkõige arvestades 2017. aastal toimuvaid presidendivalimisi;

P.  arvestades, et Rwanda kohtusüsteemi puudused Victoire Ingabire kriminaalmenetluse läbiviimisel on õõnestanud süsteemi võimet käsitleda palju tähelepanu pälvivaid poliitilisi kohtuasju;

Q.  arvestades, et Rwanda on Ida-Aafrika järvede piirkonnas keskse tähtsusega riik, kes võib täita otsustavat rolli stabiliseerimisprotsessis, sh võitluses mineraalide ja muude loodusvarade ebaseadusliku kaubanduse vastu; arvestades, et Kongo Demokraatlikku Vabariiki käsitleva ÜRO ekspertide rühma 2015. aasta aruandes soovitatakse Rwanda valitsusel uurida ebaseaduslikku tina-, tantaali- ja volframikaubandust ja Kongo DVst pärit mineraalide „pesu“ Rwandas ning selle toimepanijad vastutusele võtta;

1.  mõistab teravalt hukka poliitiliselt motiveeritud kohtuasjad, poliitilistele oponentidele süüdistuste esitamise ja seisukohtade võtmise enne kohtuliku arutamise tulemusi; nõuab tungivalt, et Rwanda valitsus laiendaks majanduslikke ja sotsiaalseid saavutusi ka inimõiguste valdkonda, et liikuda täielikult nüüdisaegse ja kaasava demokraatia suunas; nõuab tungivalt, et Rwanda ametivõimud tagaksid Victoire Ingabire apellatsioonimenetluse õigluse ning vastavuse Rwanda ja rahvusvahelise õigusega sätestatud standarditele; rõhutab, et kohtumenetlused ja kohtulikud süüdistused ei saa põhineda ebamäärastel ja ebatäpsetel seadustel ja nende väärkasutamisel, nagu toimub Victoire Ingabire kohtuasja puhul;

2.  väljendab sügavat muret selle pärast, et Rwanda ülemkohus keeldus apellatsioonkaebusest, kohtuotsuse pärast, millega mõisteti Victoire Ingabirele 15- aastane vangistus, ja tema kinnipidamistingimuste halvenemise pärast; on seisukohal, et Rwandas läbi viidud apellatsioonimenetlus ei vastanud rahvusvahelistele standarditele, sh eirati Victoire Ingabire õigust süütuse presumptsioonile;

3.  rõhutab, et Rwanda taandumine inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika kohtu jurisdiktsioonist 2016. aasta märtsis, kõigest mõni päev enne Victoire Ingabire apellatsioonkaebuse arutamist, oli kaalutletud ja selle eesmärk on piirata üksikisikute ja vabaühenduste otsest pääsu kohtusse;

4.  tuletab Rwanda ametivõimudele meelde, et EL on Cotonou lepingu artikli 8 kohaselt Rwandaga peetava ametliku poliitilise dialoogi raames väljendanud muret seoses inimõiguste ja õiglase kohtuliku arutamise õiguse järgimisega; nõuab Victoire Ingabire kohtuasja viivitamatut ja erapooletut läbivaatamist faktidele toetudes, kooskõlas õigusega ja ilma igasuguste piirangute, sobimatu mõjutamise, surveavaldamise või ähvardamiseta; nõuab, et vangistuses järgitaks Victoire Ingabire õigusi, sh tema õigust omada juurdepääsu seaduslikule esindatusele, piisavale toidule ja arstiabile;

5.  mõistab hukka opositsioonierakondade juhtide, liikmete ja aktivistide, samuti ajakirjanike ja teiste Rwanda valitsuse kritiseerijateks peetavate inimeste ähvardamise, vahistamise, kinnipidamise ja neile süüdistuste esitamise ainult oma vaadete väljendamise pärast; nõuab sellega seoses tungivalt, et Rwanda ametivõimud vaataksid läbi siseriiklikud õigusnormid ja kohandaksid neid, et tagada sõnavabadus, eelkõige tuleks läbi vaadata kriminaalseadustiku artiklid 463 ja 451, millega piiratakse sõnavabadust;

6.  kutsub Rwanda valitsust üles näitama tahet uurida opositsiooniaktivistide ja ajakirjanike vastu väidetavalt toime pandud kuritarvitusi ning viima sõjaväelised kinnipidamiskeskused vastavusse Rwanda seaduste ja rahvusvaheliste standarditega; nõuab tungivalt, et Rwanda ametivõimud vabastaksid viivitamatult kõik üksikisikud ja aktivistid, keda peetakse kinni või kes on süüdi mõistetud ainult oma sõnavabaduse, ühinemisvabaduse ja rahumeelse kogunemise vabaduse kasutamise pärast, ning tagaksid täitev-, seadusandliku ja kohtuvõimu lahususe, eelkõige kohtute sõltumatuse;

7.  nõuab tungivalt, et Rwanda ametivõimud tõhustaksid pingutusi Illuminée Iragena, John Ndabarasa, Léonille Gasangayire ja teiste sunniviisiliselt kadunuks peetavate inimeste juhtumite uurimisel, avaldaksid andmed nende asukoha kohta ning vabastaksid nad või tooksid nad kohtu ette, juhul kui neid kinni peetakse, samuti tagaksid õiglase kohtumenetluse seoses valitsuse kriitikute või arvatavate kritiseerijatega, sh Frank Rusagara, Joel Mutabazi, Kizito Mihigo ja nende kaassüüdistavate kohtuasjades;

8.  nõuab tungivalt, et Rwanda ametivõimud tagaksid 2017. aastal rahumeelsed, usaldusväärsed ja läbipaistvad valimised ning kutsub valitsust üles tegema valimiste eel opositsioonierakondadega koostööd; pooldab seoses 2017. aasta presidendivalimistega ELi pikaajalist valimisvaatlusmissiooni, mis keskenduks poliitilisele ruumile ja põhivabadustele;

9.  tuletab Rwanda ametivõimudele meelde, et demokraatia aluseks on pluralistlik valitsus, toimiv opositsioon, sõltumatu meedia ja kohtuvõim, inimõiguste ning sõna- ja kogunemisvabaduse austamine; kutsub sellega seoses Rwandat üles oma poliitilist ruumi avama, järgima neid standardeid ja parandama inimõiguste olukorda; ootab, et Rwanda rakendaks rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse õigusega tegeleva ÜRO eriraportööri 2014. aasta aruandes esitatud soovitused;

10.  kutsub Rwanda ametivõime üles kiiremas korras jätkama oma deklaratsiooni läbivaatamist, mis võimaldab üksikisikutel ja vabaühendustel esitada kaebusi inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika kohtusse, ning seda deklaratsiooni taastama ja uuesti kasutusele võtma;

11.  nõuab, et EL ja selle rahvusvahelised partnerid jätkaksid Rwanda rahva toetamist rahu ja stabiilsuse rajamisel riigis ja kogu piirkonnas tervikuna;

12.  palub komisjonil jätkata korrapäraselt Rwanda valitsusinstitutsioonidele antava ELi toetuse hindamist, tagamaks et selline toetus edendab täielikult inimõigusi, sõna- ja ühinemisvabadust, poliitilist pluralismi ja sõltumatut kodanikuühiskonda;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile Federica Mogherinile, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidu institutsioonidele, Ida-Aafrika Ühendusele, AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele, ELi liikmesriikidele, Victoire Ingabire kaitsjatele ning Rwanda presidendile.

(1) ELT C 55, 12.2.2016, lk 127.


Sudaan
PDF 176kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon Sudaani kohta (2016/2911(RSP))
P8_TA(2016)0379RC-B8-1062/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Sudaani kohta,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse ELi, kolmiku (Norra, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid) ja Saksamaa esindajate 8. augusti 2016. aasta ühisavaldust, milles kiidetakse heaks Sudaaniga tegeleva Aafrika Liidu kõrgetasemelise komisjoni kava allakirjutamine Sudaani üleskutse poolt,

–  võttes arvesse sõltumatu eksperdi 28. juuli 2016. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Sudaanis ja eriraportööri poolt Sudaani-lähetusel koostatud 4. augusti 2016. aasta aruannet ühepoolsete sunnimeetmete negatiivse mõju kohta inimõiguste kasutamisele,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 27. juuni 2016. aasta avaldust Sudaani valitsuse teate kohta peatada sõjategevus ühepoolselt neljaks kuuks,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2296 Sudaani kohta, mille ta võttis vastu oma 7728. istungil 29. juunil 2016,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 13. juuni 2016. aasta kommünikeed olukorra kohta Darfuris,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 5 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 7, milles mõlemas on sätestatud, et kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust,

–  võttes arvesse kõrge esindaja 9. aprilli 2015. aasta Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust, et Sudaani valimisteks 2015. aasta aprillis puudub soodne keskkond,

–  võttes arvesse Sudaani üleskutse avaldust demokraatliku kodanikeriigi kehtestamise kohta,

–  võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Darfuri konflikt on kestnud 13 aastat ja nõudnud üle 300 000 inimelu ning Sudaani valitsusväed jätkavad tsiviilelanike ründamist, eelkõige Jebel Marras; arvestades, et tsiviilelanike jätkuv ja valimatu pommitamine, sh Sudaani vägede ebaseaduslikud rünnakud Lõuna-Kordofani, Sinise Niiluse ja Darfuri küladele on toonud kaasa ohvreid ja tsiviiltaristu hävingu;

B.  arvestades, et 2010. aasta riikliku julgeoleku seadusega anti Sudaani valitsusele laialdased volitused hoida kinnipeetavaid sageli ja pikalt üksikvangistuses, ilma et neile oleks esitatud süüdistust, ning organisatsioonide tegevust on sunniviisiliselt lõpetatud ja neisse on tehtud haaranguid;

C.  arvestades, et ÜRO 21. septembri 2016. aasta inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise tulemuste kohaselt on Sudaan kinnitanud oma lubadust ühineda piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooniga ning rahvusvahelise konventsiooniga kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta;

D.  arvestades, et Darfuris, eriti Lõuna-Kordofanis ja Sinise Niiluse piirkonnas suurenevad inimõiguste rikkumine ja kuritarvitamine, sealhulgas kohtuvälised hukkamised, jõu ülemäärane kasutamine, tsiviilisikute röövimine, naistevastane seksuaalne ja sooline vägivald, lastevastane vägivald ja nende kuritarvitamine, samuti meelevaldsed vahistamised ja kinnipidamised;

E.  arvestades, et Sudaanis on opositsioonierakondade, kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate avalik ruum piiratud; arvestades, et teadete kohaselt ahistab riiklik luure- ja julgeolekuteenistus pidevalt inimõiguste kaitsjaid, üliõpilasaktiviste ja poliitilisi vastaseid nende seadusliku tegevuse pärast, võtab neid sihikule ja annab neid kohtu alla; arvestades, et seni on sel aastal meelevaldselt vahistatud arvukalt kodanikuühiskonna aktiviste, sh neli Sudaani kodanikuühiskonna esindajat, kelle julgeolekuametnikud võtsid kinni Hartumi rahvusvahelises lennujaamas, kui nad olid teel kõrgetasemelisele inimõiguste alasele kohtumisele diplomaatidega, mis toimus 31. märtsil 2016 Genfis;

F.  arvestades, et inimõiguslaste rühmad on leidnud usaldusväärseid tõendeid, et Sudaani valitsusväed on rünnanud keemiarelvadega tsiviilelanikke, kuna Darfuri Jebel Marra piirkonna külaelanikel on ilmnenud kahtlustatava keemiarünnaku hirmsad tagajärjed, ning et viimane keemiarünnak toimus 9. septembril 2016 Gamarahi külale; arvestades, et teatatud on ka kiirreageerimisrühma rünnakutest – tegemist on valitsusemeelsetest endistest mässulistest koosneva Sudaani sõjaväeüksusega, mis on riikliku luure- ja julgeolekuteenistuse alluvuses;

G.  arvestades, et riiklik luure- ja julgeolekuteenistus korraldas 29. veebruaril 2016 julma haarangu Hartumi koolitus- ja inimarengu keskuses (mis on kodanikuühiskonna organisatsioon), mille tulemusena vahistati selle direktor Khalfálah Alafif Muktar ja aktivistid Arwa Ahmed Elrabie, Al-Hassan Kheiry, Imani-Leyla Raye, Abu Hureira Abdelrahman ja Al-Baqir Al-Afif Mukhtar, Midhat Afifadeen ja Mustafa Adam, kellele esitati süüdistus kuritegelikus kokkuleppes ja riigi vastu sõja õhutamises – sellise süüdistuse puhul on ette nähtud surmanuhtlus; arvestades, et direktori tervis olevat halb ja pereliikmete külastused ei ole lubatud;

H.  arvestades, et Sudaani võimud on kehtestanud ranged piirangud usuvabadusele; arvestades, et usujuhtide ähvardamine ja kristlike kogukondade hirmutamine on viimastel aastatel kiiresti kasvanud; arvestades, et riiklik luure- ja julgeolekuteenistus on Tšehhi kristlasest abitöötajat Petr Jašekit, Sudaani pastoreid Hassan Abduraheem Kodi Taouri ja Kuwa Shamali ning Darfuri üliõpilast Abdulmonem Abdumawla Issa Abdumawlat juba üheksa kuud vahi all hoidnud ja neid ähvardab süüdistus selle eest, et nad juhtisid väidetavalt tähelepanu kristlaste kannatustele sõja poolt laastatud Sudaani aladel; arvestades, et viimastel aastatel on suurenenud süüdistuse esitamine usust taganemise eest ja selle eest surmanuhtluse määramine;

I.  arvestades, et Sudaani põhjapiirile paigutati hiljuti kiirreageerimisrühmad, et takistada ebaseaduslike rändajate sissevoolu; arvestades, et 31. augustil 2016 teatas kiirreageerimisrühma juht, et seda Sudaani piiri Egiptuse ja Liibüaga valvavad tema jõud, ning väitis sellega seoses, et Sudaan võitleb ebaseadusliku rändega ELi nimel; arvestades, et ELi esindus Sudaanis keeldus sellest toetusest 6. septembril 2016;

J.  arvestades, et 24. augustil 2016 saadeti Itaaliast Sudaani 48 võimalikku Sudaani varjupaigataotlejat; arvestades, et 2016. aasta mais saatsid Sudaani ametivõimud maalt välja 400 eritrealast, kes olid vahistatud teel Liibüasse;

K.  arvestades, et Sudaani ametivõimud mõistavad naisi ja tütarlapsi halvasti määratletud kuritegude eest ebaproportsionaalselt sageli süüdi; arvestades, et naised kannatavad ebamääraselt määratletud riietumisnõuete rikkumise eest süstemaatilise diskrimineerimise all ning neile määratakse selle eest kehalist karistust ja peksmist;

L.  arvestades, et Sudaani üleskutse kaasallkirjastajad (poliitiliste ja relvastatud opositsioonierakondade esindajad, sh Umma Rahvuslik Erakond, Riikliku Konsensuse Jõud ja Sudaani Revolutsioonilise Rinde esindajad) on võtnud endale kohustuse teha jõupingutusi Sudaani eri piirkondades valitsevate konfliktide lõpetamiseks ning seaduslike, institutsiooniliste ja majandusreformide elluviimiseks;

M.  arvestades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis 2009. ja 2010. aastal välja kaks president al-Bashiri vahistamismäärust, süüdistades teda sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidiaktide eest vastutamises; arvestades, et kuigi Sudaan ei ole Rooma statuudiga ühinenud, nõutakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1593 (2005), et Sudaan teeks Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööd, ning Sudaan peab seetõttu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärust järgima;

N.  arvestades, et ELi välisministrid jõudsid 2008. aasta juunis üldasjade ja välissuhete nõukogus järeldusele, et nõukogu on valmis kaaluma meetmeid isikute vastu, kes vastutavad selle eest, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ei tehta koostööd;

O.  arvestades, et EL viib praegu koos Sudaaniga ellu rände parema haldamise projekti;

1.  mõistab hukka keemiarelvade kasutamise tsiviilisikute vastu Sudaani valitsuse poolt Darfuri Jebel Marra piirkonnas ning rõhutab, et tegemist on rahvusvaheliste normide tõsise rikkumise ja ka sõjakuriteoga; tuletab meelde, et Sudaan on keemiarelvade keelustamise konventsiooni osaline, ning nõuab, et kõnealuseid väiteid uuritaks rahvusvahelisel tasandil Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni juhtimisel; tuletab Sudaani ametivõimudele meelde nende kohustust kaitsta inimõigusi;

2.  on ikka veel sügavalt mures jätkuvate seadusevastaste tapmiste, röövimiste ning soolise ja seksuaalse vägivalla pärast konfliktipiirkondades, eriti Darfuris, Lõuna-Kordofanis ja Sinise Niiluse piirkonnas, samuti kaasneva raske humanitaarhädaolukorra pärast, mille on põhjustanud väga ulatuslik riigisisene ümberasumine; nõuab, et Sudaani relvajõud lõpetaksid kohe tsiviilisikute pommitamise;

3.  mõistab hukka aktivistide meelevaldse vahistamise ja kinnipidamise ning inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike jätkuva kinnipidamise Sudaanis; nõuab tungivalt, et Sudaani valitsus tagaks sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse rahumeelse kasutamise; rõhutab, et riigisisene dialoog õnnestub vaid siis, kui seda peetakse õhkkonnas, kus on tagatud sõna-, meedia-, ühinemis- ja kogunemisvabadus;

4.  kutsub Aafrika Liitu ja Sudaani valitsust üles kiiresti uurima kõiki väiteid piinamise, väärkohtlemise, meelevaldse kinnipidamise ja jõu ülemäärase kasutamise kohta ning võtma nende tegude eest vastutajad vastutusele õiglases kohtumenetluses, kasutamata surmanuhtlust; kutsub Sudaani valitsust üles kehtestama viivitamatult moratooriumi kõikidele hukkamistele ning kaotama surmanuhtlus ja igasugune kehaline karistamine;

5.  väljendab erilist muret juurdepääsupiirangute pärast, mis kehtivad endiselt rahvusvahelistele humanitaarabiasutustele ja -organisatsioonidele; nõuab, et Sudaani valitsus teeks kõik mis võimalik, et parandada rahvusvaheliste humanitaarabiasutuste juurdepääsu kõigile humanitaarabi vajajatele kooskõlas inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise käigus võetud kohustustega; nõuab tungivalt, et Sudaani valitsus teeks konstruktiivselt koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et edendada Sudaanis viivitamata teadlikkust inimõigustest;

6.  kinnitab veel kord, et usu-, südametunnistuse- ja veendumusvabadus on üldine inimõigus, mida tuleb kaitsta igal pool ja igaühe puhul; nõuab, et Sudaani valitsus tühistaks kõik õigusnormid, mille kohaselt karistatakse või diskrimineeritakse isikuid nende usuliste veendumuste tõttu, eriti usust taganemise korral, eriti mis puudutab Tšehhi kristlasest abitöötajat Petr Jašekit, Sudaani pastoreid Hassan Abduraheem Kodi Taouri ja Kuwa Shamali ning Darfuri üliõpilast Abdulmonem Abdumawla Issa Abdumawlat;

7.  väljendab muret selle pärast, et riiklik luure- ja julgeolekuteenistus surub üha rohkem maha kodanikuühiskonna aktivistidest kodanikke, ning kutsub Sudaani üles vabastama kinnipeetavad viivitamata ja tingimusteta ning peatama otsekohe meelevaldsed kinnipidamised, jätma kõrvale kõik süüdistused, mis tulenevad nende rahumeelsest tegevusest, ning laskma valitsusväliste organisatsioonide, näiteks Hartumi koolitus- ja inimarengu keskuse töötajatel, nende liikmetel ja üliõpilasaktivistidel teha oma tööd surveabinõusid kartmata;

8.  võtab teadmiseks, et Sudaan on aktsepteerinud soovitusi ratifitseerida piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon ning suurendada jõupingutusi piinamise ja ebainimliku kohtlemise tõkestamiseks; kutsub siiski Sudaani valitsust üles vaatama kiiresti läbi oma riikliku julgeoleku seadus, mille alusel kahtlustatavaid tohib igasuguse kohtuliku arutamiseta kinni pidada kuni neli ja pool kuud, ning reformima riigi õigussüsteemi vastavalt rahvusvahelistele inimõiguste normidele;

9.  kutsub Sudaani valitsust üles tühistama ulatuslikku puutumatust, mille ta on Sudaani õigusnormides sätestanud, avalikustama kolme riikliku uurimiskomisjoni töö tulemusi ning avalikult tunnistama arvukaid tapmisi 2013. aasta septembris kokkuhoiuvastaste meeleavaldajate mahasurumise käigus ja taastama õiglust ohvrite suhtes;

10.  tuletab meelde üldasjade ja välissuhete nõukogu 2008. aasta juunis avaldatud järeldusi, milles käsitletakse asjaolu, et Sudaani valitsus ei tee jätkuvalt koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, ning juhitakse tähelepanu sellele, et Sudaani valitsus on kohustatud ja suuteline koostööd tegema ning et kõiki Rahvusvahelise Kriminaalkohtu antud vahistamismäärusi tuleks järgida; nõuab, et Omar al-Bashir järgiks rahvusvahelist õigust ning ilmuks seoses sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidiaktidega Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette;

11.  kutsub Aafrika Liidu liikmesriike ja eriti riike, kes on president Bashiri vastu võtnud (Kongo Demokraatlik Vabariik, Tšaad, Lõuna-Aafrika, Uganda ja Djibouti), järgima Rooma statuuti ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsuseid;

12.  kutsub ELi üles tegema ettepanekut kehtestada sihipärased karistused neile, kes vastutavad jätkuvate sõjakuritegude eest ja selle eest, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ei tehta koostööd; palub Euroopa välisteenistusel koostada edasise viivituseta nimekiri karistatavatest isikutest;

13.  märgib, et Sudaani valitsus kirjutas 16. märtsil 2016. aastal alla tegevuskava kokkuleppele ja on hiljem selgitanud oma võetud kohustusi seoses teiste asjaomaste sidusrühmade kaasamisega riigisisesesse dialoogi ning opositsiooni poolt allakirjutanute ja 7+7 mehhanismi (riigisisese dialoogi juhtkomitee) vahel saavutatud otsuste püsiva kinnitamisega; rõhutab, et kõik osalised peavad järgima võetud kohustusi, ning nõuab jätkuvat dialoogi lõpliku relvarahu kehtestamiseks; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid täidaksid ka edaspidi võetud kohustust toetada Aafrika Liidu jõupingutusi Sudaanis rahu saavutamiseks ja Sudaani elanikke üleminekul sisemiselt reformitud demokraatiale;

14.  kutsub Aafrika Liidu ja ÜRO ühisoperatsiooni Darfuris (UNAMID) üles tagama püsivat kohalolekut Jebel Marras; kutsub UNAMIDi üles uurima viivitamata ja andma avalikult aru väidetava inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumise kohta Sudaani valitsusvägede ja opositsioonivägede liikmete poolt Jebel Marras;

15.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles hoolikalt jälgima ELi arenguabi Sudaanis, et vältida kohalike relvarühmituste otsest või kaudset toetamist, ning tagama, et Sudaani-Egiptuse ja Sudaani-Liibüa piiril patrullivad kiirreageerimisrühmad ei väidaks end võitlevat ebaseadusliku rändega ELi nimel;

16.  nõuab tungivalt, et komisjon ja asjaomased liikmesriigid tagaksid seetõttu täieliku läbipaistvuse Sudaaniga rände parema haldamise projekti osas, sh seoses kõigi kavandatud tegevuste ning ELi ja riigi rahaliste vahendite saajatega, ning koostaksid põhjaliku aruande Sudaanis 2016. aasta mais käinud ELi tehnilise delegatsiooni visiidi kohta;

17.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid Euroopa Parlamendi täieliku teavitamise Hartumi protsessi raames sisse seatud dialoogi edenemisest ning et ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist rahastatav tegevus, eriti kui selle eesmärk on suurendada Sudaani valitsuse suutlikkust, viiakse läbi täielikus kooskõlas kehtivate kokkulepetega, tagades, et rahvusvahelistest kohustustest ja õigusnormidest kinnipidamine on ELi ja Sudaani kodanike ja kodanikuühiskonna silmis täiesti läbipaistev;

18.  võtab murelikult teadmiseks naiste õiguste ja eriti kriminaalseadustiku artikli 152 jätkuva ja sagedase rikkumise Sudaanis ning nõuab tungivalt, et Sudaani ametivõimud allkirjastaksid ja ratifitseeriksid kiiresti konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Sudaani valitsusele, Aafrika Liidule, ÜRO peasekretärile, AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele ja Üleaafrikalisele Parlamendile ning Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile.


Tai, eelkõige Andy Halli juhtum
PDF 170kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon Tai, eelkõige Andy Halli juhtumi kohta (2016/2912(RSP))
P8_TA(2016)0380RC-B8-1068/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Tai kohta, eriti 20. mai 2010. aasta(1), 6. veebruari 2014. aasta(2), 21. mai 2015. aasta(3) ja 8. oktoobri 2015. aasta resolutsioone(4),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 19. novembril 2015. aastal komisjoni nimel antud vastust Andy Halli olukorra kohta,

–  võttes arvesse 14. novembri 2014. aasta avaldusi, mille tegi ELi delegatsioon Tais kokkuleppel ELi Tai missiooni juhtidega,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 20. septembri 2016. aasta pressiavaldust,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Tai, Kambodža ja Laose Demokraatliku Rahvavabariigi eest vastutava direktori Maurizio Bussi 21. septembri 2016. aasta avaldust tööõiguse aktivisti Andy Halli süüdimõistmise kohta Tais,

–  võttes arvesse 11. mail 2016. aastal toimunud Tai inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist ÜRO Inimõiguste Nõukogus ja selle soovitusi,

–  võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO temaatilise rände töörühma 2014. aasta Tai rändearuannet,

–  võttes arvesse ÜRO 1998. aasta deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta ja ÜRO Peaassamblee 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni A/RES/70/161,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Tai on ühinenud,

–  võttes arvesse ÜRO 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni,

–  võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni 18. novembri 2012. aasta inimõiguste deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et ELi kodanikust töötajate õiguste kaitsjale Andy Hallile mõisteti 20. septembril 2016 kolmeaastane tingimisi vanglakaristus ja 150 000 Tai baadi (THB) suurune trahv pärast seda, kui ta tegi kaastööd Soome vabaühenduse Finnwatch aruandele, milles paljastati tööõiguste rikkumised Tai ananasside töötlemise ettevõttes Natural Fruit Company Ltd;

B.  arvestades, et Andy Halli süüdistati ametlikult kuritegeliku laimu ja arvutikuriteo eest seoses aruande internetis avaldamisega, ja arvestades, et Andy Halli kaks kriminaalasja lubati menetleda Tai kohtusüsteemi kaudu;

C.  arvestades, et Tai tööministeerium ja Natural Fruit Company Ltd töötajad olid varasematel kohtuistungitel tuvastanud terve rea ettevõtte poolt toime pandud töötajate õiguste rikkumisi;

D.  arvestades, et 18. septembril 2015 tegi Bangkoki Phra Khanongi ringkonnakohus otsuse Andy Halli kasuks ja jättis muude tema vastu esitatud kuritegelikku laimu käsitlevate kohtumenetluste lõpetamise otsuse muutmata, mille Natural Fruit Company Ltd ja Tai peaprokurör edasi kaebasid ja mis on praegu ülemkohtus; arvestades, et kahe tsiviilhagi menetlemine on peatatud, oodates nimetatud kahe kriminaalmenetluse tulemust;

E.  arvestades, et rahvusvahelise ja Tai kohaliku meedia teateil seisavad organisatsioon Võõrtöötajate Õiguste Võrgustik (Migrant Worker Rights Network – MWRN), mille nõustaja Andy Hall on, ning Andy Hall ise ja 14 Myanmari kanafarmi töötajat silmitsi ohuga, et üks Tai kanade Euroopa turule tarnija algatab nende vastu sarnased kuritegeliku laimu ja arvutikuriteo kohtuasjad;

F.  arvestades, et 28. septembril 2016 takistasid Tai ametivõimud mitmetel välismaistel inimõiguste ekspertidel ja teadlastel avalikult esitleda ja levitada Amnesty Internationali viimast uuringuaruannet, milles on dokumenteeritud poliitiliste vastaste, võõrtöötajate, kahtlustatavate mässuliste ja teiste regulaarne piinamine või kuritarvitamine sõjaväebaasides, politseijaoskondades ja kinnipidamisasutustes;

G.  arvestades, et vanglakaristust hõlmavate kuritegelikku laimu käsitlevate seaduste ebaproportsionaalne kasutamine inimõiguslaste vastu, kes teavitavad inimõiguste väidetavatest rikkumistest, piirab sõnavabadust ja on vastuolus Tai kohustustega, mis tulenevad kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist, millega riik on ühinenud;

H.  arvestades, et Tais elab peaaegu neli miljonit välismaalast, kellest 2,7 miljonit on pärit Kambodžast, Laosest või Myanmarist; arvestades, et nendest riikidest pärit rändajatel on olnud võimalik töölubasid saada alates 2001. aastast, kuid arvestades, et riigis on endiselt üle miljoni registreerimata võõrtöötaja;

I.  arvestades, et organisatsiooni Human Rights Watch 18. septembri 2016. aasta avalduse kohaselt on Tais töötavate Myanmarist, Kambodžast ja Laosest pärit võõrtöötajate inimõigusi ja tööõigusi Tais karistamatult juba aastaid regulaarselt rikutud ja Tai tööseadused pakuvad võõrtöötajatele kaitset sageli väga vähe või üldse mitte, hoolimata valitsuse kinnitustest, et nende seadustega kaitstakse kõiki seaduslikult registreeritud võõrtöötajaid;

J.  arvestades, et Tai hakkas töötajate tööhõive alase koostöö vastastikuse mõistmise memorandumit rakendama Kambodža ja Laose suhtes 2006. aastal ja Myanmari suhtes 2009. aastal; arvestades, et vastastikuse mõistmise memorandumi süsteemi kohaselt võivad töötad saada tööpakkumisi ja reisidokumente enne Taisse migreerumist, kuid üksnes 5 % nendest riikidest pärit töötajatest on läbinud vastastikuse mõistmise memorandumi protsessi;

1.  väljendab rahulolu ELi jõulise toetusega Tai rahvale, kellega ELi seovad kindlad ja pikaajalised poliitilised, majandus- ja kultuurisidemed;

2.  avaldab kahetsust seoses Andy Halli suhtes langetatud süüdimõistva otsusega ning väljendab muret seoses kohtuprotsessi ja selle võimaliku kahjustava mõjuga inimõiguslaste vabadusele oma tööd teha;

3.  kutsub Tai valitsust üles võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada Andy Halli ja teiste inimõiguslaste õiguste – sh õigus õiglasele kohtumõistmisele – austamine ja kaitse, looma inimõiguste teostamist soodustava keskkonna, ning eelkõige tagama, et inimõiguste kaitset ja edendamist ei loetaks kuriteoks;

4.  kutsub Tai ametivõime üles tagama, et riigis kehtivad laimamisvastased seadused oleksid kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga, millega Tai on ühinenud, ning et ühtlasi vaadataks läbi arvutikuritegude seadus, mille praegune sõnastus on liiga ebamäärane;

5.  tunnustab Euroopa välisteenistuse tööd Andy Halli juhtumi käsitlemisel ning nõuab tungivalt, et välisteenistus jätkaks olukorra tähelepanelikku jälgimist; kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles tõstatama selle küsimuse oma suhtluses Tai valitsusega eelseisval ASEANi-ELi ministrite kohtumisel Bangkokis;

6.  kutsub Tai valitsust ja riiklikke institutsioone üles järgima Tai põhiseaduslikke ja rahvusvahelisi kohustusi seoses kohtusüsteemi sõltumatusega, õigusega nõuetekohasele kohtumenetlusele ja õiglasele kohtumõistmisele ning sõna- ja ühinemisvabaduse ning rahumeelse kogunemise vabadusega;

7.  tunnustab Tai valitsuse saavutatud edu võitluses töötajate ekspluateerimisega ning kohalike ja võõrtöötajate õiguste kaitsmisel, millest annab eelkõige tunnistust tugevdatud tööinspektsioonisüsteem, töövahendusagentuure hõlmavad õigusaktid, meetmed võlaorjuse ja inimkaubanduse vältimiseks, karmim karistuspoliitika tööjõu ärakasutamise suhtes, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 187 ratifitseerimine ning meretöönormide konventsiooni allkirjastamine märtsis 2016;

8.  kutsub Tai ametivõime üles võtma vastu ja rakendama nii õiguses kui ka praktikas sellist terviklikku pikaajalist poliitikat madala kvalifikatsiooniga tööjõu sisserände suhtes, mis on kooskõlas inimõiguste põhimõtetega ja võtab arvesse tööturu vajadusi; teeb sellega seoses ettepaneku vaadata esimese sammuna läbi töösuhete seadus, et võõrtöötajatele oleks tagatud samasugune ühinemisvabadus nagu Tai kodanikele;

9.  nõuab võõrtöötajate kaitsmist, kasutades selleks tugevamaid stiimuleid tööandjatele osaleda võõrtöötajate riigis viibimise seadustamise protsessis, kehtestades samal ajal kõrged trahvid või muud karistused tööandjate vastu, kes ei osale nimetatud seadustamisprotsessis või rikuvad tööõigust;

10.  palub Euroopa välisteenistusel, Euroopa Liidu delegatsioonil Bangkokis ning liikmesriikide delegatsioonidel jätkata inimõiguste olukorra jälgimist Tais, jätkata kontakte valitsuse ja kodanikuühiskonnaga ning kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid selleks, et tagada austus inimõiguste, inimõiguslaste ja õigusriigi põhimõtte vastu Tais;

11.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid läbipaistva järelevalve ja aruandluse abil ja koostöös kodanikuühiskonnaga, et nende territooriumil asutatud ettevõtted, mis arendavad äritegevust Tais, austaksid rahvusvahelisi inimõiguste alaseid norme, ning väljendab heameelt seoses toetusega, mida Soome jaemüügifirma S Group on avaldanud Andy Hallile;

12.  väljendab kindlat veendumust, et ettevõtted tuleks võtta vastutusele mis tahes nende põhjustatud keskkonnakahju ja inimõiguste rikkumise eest, ning et EL ja liikmesriigid peaksid seda toetama kui aluspõhimõtet;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, komisjonile, Tai valitsusele ja parlamendile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 152.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0107.
(3) ELT C 353, 27.9.2016, lk 52.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0343.


Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid: IFRS 9
PDF 176kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohta: IFRS 9 (2016/2898(RSP))
P8_TA(2016)0381B8-1060/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni määruse (EL) .../... (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 9) lõplikku eelnõu,

–  võttes arvesse Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) poolt 24. juulil 2014. aastal välja antud finantsinstrumente käsitlevat rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 9, Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) kinnitamisalast nõuannet IFRS 9 kohta(2), EFRAGi hinnangut IFRS 9-le õige ja õiglase ülevaate põhimõtte seisukohast ning Euroopa Keskpanga (EKP) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) arvamuskirju IFRS 9 kinnitamise kohta,

–  võttes arvesse IASB poolt 12. septembril 2016. aastal välja antud IFRS 4 muudatusi „Standardi IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ kohaldamine koos standardiga IFRS 4 „Kindlustuslepingud““;

–  võttes arvesse Philippe Maystadti 2013. aasta oktoobri aruannet „Should IFRS standards be more European?“ („Kas IFRS-standardid peaksid olema euroopalikumad?“),

–  võttes arvesse G20 juhtide 2. aprilli 2009. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Jacques de Larosière’i juhitud kõrgetasemelise ELi finantsjärelevalve eksperdirühma 25. veebruari 2009. aasta aruannet,

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) hindamise ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) sihtasutuse, Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) ja avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB) tegevuse kohta(3),

–  võttes arvesse oma majandus- ja rahanduskomisjoni 8. jaanuari 2016. aasta kirja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujale teemal „IFRS 9 juurutamise mõju finantsstabiilsusele – analüüsinõue“ ja 29. veebruari 2016. aasta vastuskirja,

–  võttes arvesse oma majandus- ja rahanduskomisjoni 16. juuni 2016. aasta kirja finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu volinikule seoses IFRS 9 kinnitamisega ja 15. juuli 2016. aasta vastuskirja,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni jaoks koostatud uuringuid IFRS 9 kohta („IFRS Endorsement Criteria in Relation to IFRS 9“, „The Significance of IFRS 9 for Financial Stability and Supervisory Rules“, „Impairments of Greek Government Bonds under IAS 39 and IFRS 9: A Case Study“ ja „Expected-Loss-Based Accounting for the Impairment of Financial Instruments: the FASB and IASB IFRS 9 Approaches“),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohta: IFRS 9 (O-000115/2016 – B8-0721/2016),

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ülemaailmne finantskriis tõi G20 ja ELi päevakorda rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) rolli finantsstabiilsuse ja kasvu tagamisel, eelkõige eeskirjad pangandussüsteemis tekkinud kahjumi kajastamise kohta; arvestades, et G20 ja de Larosière’i aruanne toonitasid raamatupidamisstandarditega seotud keskseid küsimusi kriisi eel, sh turuhinnas hindamise põhimõtte ning kasumi ja kahjumi kajastamisega seotud protsüklilisust, riski kumuleerumise alahindamist majanduse tsüklilise elavnemise ajal ning ühtse ja läbipaistva metoodika puudumist mittelikviidse ja probleemse vara hindamisel;

B.  arvestades, et Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) andis standardi IFRS 9 (finantsinstrumendid) välja peamise reageeringuna finantskriisi ja selle poolt pangandussektorile avaldatava mõju mõningatele aspektidele; arvestades, et IFRS 9 jõustub 1. jaanuaril 2018 ning vahetab välja standardi IAS 39;

C.  arvestades, et EFRAG andis positiivse kinnitamisalase nõuande IFRS 9 kohta, esitades mitu tähelepanekut „õiglase väärtuse“ kasutamise kohta halvenenud turutingimuste korral, kontseptuaalse aluse puudumise kohta laenukahjumi eraldiste tegemisel 12 kuuks ning seoses mitterahuldava eraldiste tegemisega pikaajaliste investeeringute osas; arvestades, et kuna IFRS 9-l ja tulevasel uuel kindlustusstandardil IFRS 17 on erinevad jõustumiskuupäevad, esitati nõuandes reservatsioon standardi kohaldatavuse kohta kindlustussektoris;

D.  arvestades, et vaidlusi ja arutelu õiglasel väärtusel põhinevate raamatupidamispõhimõtete mõju üle pikaajalistele investeeringutele teravdab selleteemalise kvantitatiivse mõjuhinnangu puudumine;

E.  arvestades, et realiseerimata kasumi kajastamist õiglasel väärtusel põhinevate raamatupidamispõhimõtete alusel võidakse lugeda kapitali säilitamise direktiivi ja raamatupidamisdirektiivi rikkumiseks; arvestades, et komisjon on praegu viimas läbi liikmesriikide tavade võrdlust seoses dividendide jagamisega;

F.  arvestades, et mis tahes raamatupidamisstandardi juhtpõhimõtteks peaks olema konservatiivsuse põhimõte;

G.  arvestades, et uus standard tundub olevat sama keerukas või isegi keerukam kui tema eelkäija IAS 39; arvestades, et algne eesmärk oli keerukuse vähendamine;

H.  arvestades, et tulevane uus kindlustusstandard IFRS 17, mis vahetab välja IFRS 4, jõustub ilmselt pärast 2020. aastat; arvestades, et on väljendatud muret seoses asjaoluga, et IFRS 9-l ja IFRS 17-l on erinevad jõustumiskuupäevad; arvestades, et IASB esitas IFRS 4 lõplikud muudatused 2016. aasta septembris, pakkudes välja kaks vabatahtlikku lahendust: kattuvusel põhinev lähenemisviis ja ajutine erand aruandva üksuse tasandil;

I.  arvestades, et majandus- ja rahanduskomisjon on standardit IFRS 9 (finantsinstrumendid) uurinud, viies läbi avaliku kuulamise, tellides neli uuringut IFRS 9 kohta ja korraldades järelevalvetegevust parlamendikomisjonis ning IFRSi alalise rühma tegevust;

1.  märgib, et IFRS 9 (finantsinstrumendid) on üks IASB peamisi reageeringuid finantskriisile; märgib, et jõupingutusi selle rakendamiseks on juba alustatud;

2.  tunnistab, et IFRS 9 on IAS 39-ga võrreldes edasiminek, kuivõrd üleminek kantud kahjul põhinevalt mudelilt eeldataval kahjumil põhinevale väärtuse vähenemise mudelile aitab tegeleda probleemiga „liiga vähe, liiga hilja“ laenukahjumi kajastamise menetluses; märgib siiski, et IFRS 9 eeldab raamatupidamisarvestuses palju kaalutlemist; rõhutab, et selles osas valitsevad suured erimeelsused ja audiitorid annavad vähe konkreetseid suuniseid; nõuab seetõttu, et Euroopa järelevalveasutused töötaksid koostöös komisjoni ja EFRAGiga välja suunised, et vältida juhtkonna kaalutlusõiguse kuritarvitamist;

3.  väljendamata vastuseisu komisjoni määrusele, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 9, tuletab meelde oma eelpool nimetatud 7. juuni 2016. aasta resolutsioonis esitatud nõudmisi seoses IFRS 9-ga;

4.  tuletab meelde, et parema õigusloome lähenemisviis nõuab mõju hindamist; märgib, et puudub IFRS 9 nõuetekohane kvantitatiivne mõjuhinnang, mis on osaliselt tingitud usaldusväärsete andmete puudumisest; rõhutab vajadust saavutada parem arusaam IFRS 9 mõjust pangandussektorile, kindlustussektorile ja finantsturgudele üldiselt, kuid ka finantssektorile tervikuna; kordab seetõttu oma nõudmist, et IASB ja EFRAG tugevdaksid oma mõjuanalüüsi alast suutlikkust, eriti makromajanduse valdkonnas;

5.  kordab oma majandus- ja rahanduskomisjoni nõudmist, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüsiks IFRS 9 juurutamise mõju finantsstabiilsusele; tuletab meelde, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on kohustunud reageerima sellele nõudmisele 2017. aasta jooksul; väljendab heameelt tõsiasja üle, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on loonud IFRS 9 alase uue rakkerühma; tuletab meelde Maystadti soovitusi seoses „avaliku hüve“ kriteeriumi laiendamisega, st et raamatupidamisstandardid ei tohiks ohustada finantsstabiilsust ELis ega takistada ELi majandusarengut;

6.  märgib, et oluline on täielikult mõista IFRS 9 ja teiste regulatiivsete nõuete vastastikust mõju; peab tervitatavaks, et EBA hindab praegu IFRS 9 mõju pankadele ELis eesmärgiga saavutada parem arusaam selle mõjust regulatiivsetele omavahenditele, selle ja teiste usaldatavusnõuete vastastikusest mõjust ja viisist, kuidas institutsioonid IFRS 9 kohaldamiseks ette valmistuvad; märgib, et standardmeetodit kasutavaid panku mõjutab esimese taseme põhiomavahendite vähendamine tõenäoliselt kõige rohkem; kutsub komisjoni seetõttu üles pakkuma usaldatavusraamistikus 2017. aasta lõpuks välja asjakohaseid samme, nt viima kapitalinõuete määrusesse sisse järkjärgulise kasutuselevõtu korra, mis leevendab uue väärtuse vähenemise mudeli mõju kolme aasta jooksul või kuni adekvaatse rahvusvahelise lahenduse leidmiseni ja hoiab ära mis tahes äkilise õigustamatu mõju pankade omavahendite suhtarvule ja laenutegevusele;

7.  võtab teadmiseks asjaolu, et IFRS 9-l ja tulevasel uuel kindlustusstandardil IFRS 17 on erinevad jõustumiskuupäevad; märgib, et IASB on esitanud IFRS 4 muudatused, milles käsitletakse osa probleemsetest küsimustest, eelkõige seoses vabatahtliku edasilükkamise lähenemisviisi kasutamisega; kutsub komisjoni üles tegelema selle küsimusega EFRAGi toetusel hoolikalt ning rahuldavalt ja piisavalt, tagades ELis nõuetekohased võrdsed tingimused;

8.  rõhutab pikaajaliste investeeringute olulisust majanduskasvu seisukohast; väljendab muret, et teatavate otseselt või kaudselt pikaajalisteks investeeringuteks loetavate finantsinstrumentide, eelkõige omavahendite arvestuslik käsitlus IFRS 9 alusel võib olla vastuolus pikaajaliste investeeringute edendamise üldise eesmärgiga; kutsub komisjoni üles tagama, et IFRS 9 teeniks ELi pikaajaliste investeeringute strateegiat ning vähendaks protsüklilisust ja stiimuleid ülemäärase riski võtmiseks; kutsub komisjoni üles esitama hinnangu hiljemalt detsembris 2017;

9.  väljendab heameelt komisjoni praeguse algatuse üle võrrelda liikmesriikide tavasid seoses dividendide jagamisega; kutsub komisjoni üles tagama IFRS 9 kooskõla kapitali säilitamise direktiivi ja raamatupidamisdirektiiviga ning tegema vajaduse korral koostööd IASBga ning liikmesriikide ja kolmandate riikide standardite kehtestajatega, et saada nende toetus muudatustele või sellise toetuse puudumisel viia ELi õigusesse sisse asjakohased muudatused;

10.  kutsub komisjoni üles jälgima koos Euroopa järelevalveasutuste, EKP, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EGRAGiga hoolikalt IFRS 9 rakendamist ELis, koostama hiljemalt juuniks 2019 mõju järelhinnangu ja esitama selle hinnangu Euroopa Parlamendile ning tegutsema selle seisukohtade kohaselt;

11.  kutsub IASBd üles viima läbi IFRS 9 rakendamisjärgse läbivaatamise, et teha kindlaks standardi soovimatud tagajärjed, eriti pikaajalistele investeeringutele, ja neid hinnata;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) http://www.efrag.org/Assets/Download?assetUrl=%2Fsites%2Fwebpublishing%2FSiteAssets%2FEndorsement%2520Advice%2520on%2520IFRS%25209.pdf.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0248.


Olukord Süürias
PDF 152kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon Süüria kohta (2016/2894(RSP))
P8_TA(2016)0382B8-1089/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades sõjategevuse ägenemist Süürias, eelkõige Aleppos, mis on langenud tugeva pommitamise ohvriks ja kus rünnatakse ka meditsiinirajatisi; arvestades, et hoolimata rahvusvaheline üldsuse pingutustest sõjategevus lõpetada, on olukord järsult ja kiiresti halvenenud;

B.  arvestades, et Euroopa Liit on üks peamistest humanitaarabi andjatest inimestele, kes põgenevad Süüriast ennenägematu vägivalla ja hävitustöö eest; arvestades, et ühtsuse puudumine rahvusvahelisel tasandil teeb Süüria sõjale läbirääkimiste teel lahenduse leidmise palju raskemaks;

C.  arvestades, et EL peaks jätkama jõupingutusi ning võtma endale Süüria rahukokkuleppe läbirääkimistel liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi kaudu ühiselt palju selgema rolli;

1.  mõistab teravalt hukka kõik tsiviilisikute ja tsiviiltaristu vastu suunatud rünnakud, igasuguste piiramiste jätkumise Süürias ja asjaolu, et abi vajavatel süürlastel puudub juurdepääs humanitaarabile; väljendab sügavaimat muret Aleppos ja Süüria muudes sissepiiratud piirkondades viibivate inimeste, sealhulgas paljude naiste ja laste kannatuste pärast, sest neil puudub juurdepääs esmastele humanitaarkaupadele ja nad vajavad hädasti toitu, puhast vett ja meditsiinitarbeid;

2.  mõistab teravalt ja tingimusteta hukka humanitaarabi konvoi ja Punase Risti lao ründamise Aleppo lähedal, mis on rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsine ja murettekitav rikkumine ja võimalik sõjakuritegu; avaldab austust humanitaartöötajatele, kes hukkusid Aleppo ja Süüria muude piirkondade elanikke abistada püüdes, ning avaldab siirast kaastunnet ohvrite perekondadele ja sõpradele; nõuab, et sõja- ja inimsusevastaste kuritegude toimepanijad võetaks tagajärgede eest vastutusele;

3.  palub kõigil konflikti osapooltel, eelkõige aga Venemaal ja Assadi režiimil peatada kõik tsiviilisikute ja tsiviiltaristu (sh vee- ja elektritaristu) vastased rünnakud, võtta usutavaid ja viivitamatuid meetmeid sõjategevuse lõpetamiseks, lõpetada kõik piiramised ja võimaldada humanitaarabiasutustele kiire, ohutu ja takistamatu juurdepääs kõigile abi vajavatele inimestele;

4.  peab kiiduväärseks Aleppole suunatud ELi kiireloomulise humanitaarabi algatust, millega lisaks rahaliste vahendite kasutuselevõtmisele kiireloomuliste humanitaarvajaduste rahuldamiseks tagatakse ka haavatute ja haigete, eelkõige naiste, laste ja eakate evakueerimise Ida-Aleppost; nõuab tungivalt, et kõik osapooled annaksid humanitaarsaadetiste kohaletoimetamisele ja meditsiinilisele evakuatsioonile kiiresti loa;

5.  nõuab tungivalt, et kõik rahvusvahelise Süüria toetusrühma liikmed alustaksid uuesti läbirääkimisi, et aidata kaasa stabiilse vaherahu kehtestamisele ja tõhustada tööd püsiva poliitilise lahenduse leidmiseks Süürias; toetab täielikult ÜRO erisaadiku Staffan de Mistura sellealaseid pingutusi;

6.  palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil teha uusi pingutusi ELi ühise Süüria-strateegia väljatöötamiseks, mis oleks suunatud poliitilise lahenduse leidmisele Süürias ning hõlmaks järelevalve- ja jõustamisvahendeid, mis tugevdaksid rahvusvahelises Süüria toetusrühmas sõlmitud kokkulepete ja seal võetud kohustuste täitmist;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, rahvusvahelise Süüria toetusrühma liikmetele ja kõikidele Süüria konfliktiga seotud osapooltele.


ÜRO 2016. aasta kliimamuutuste konverents – COP 22, Maroko, Marrakech
PDF 297kWORD 65k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon Pariisi kokkuleppe rakendamise ja Marokos Marrakechis toimuva 2016. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP 22) kohta (2016/2814(RSP))
P8_TA(2016)0383B8-1043/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja selle Kyoto protokolli,

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP 21) ning Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP 11), mis peeti Prantsusmaal Pariisis 30. novembrist 11. detsembrini 2015. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 18. istungjärku (COP 18) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 8. konverentsi (CMP 8), mis peeti Kataris Dohas 26. novembrist 8. detsembrini 2012. aastal, ning muudatuse vastuvõtmist protokollile, millega kehtestatakse Kyoto protokolli alusel teine kohustusperiood, mis algab 1. jaanuaril 2013 ja lõpeb 31. detsembril 2020,

–  võttes arvesse, et Pariisi kokkulepe avati allkirjastamiseks ÜRO peakorteris New Yorgis 22. aprillil 2016 ning see jääb avatuks 21. aprillini 2017; kokkuleppe on allkirjastanud 180 riiki ja selle ratifitseerimiskirja on andnud hoiule 27 riiki, kelle osakaal kasvuhoonegaaside heitest on 39,08 % (7. septembri 2016. aasta seisuga),

–  võttes arvesse oma 14. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni eesmärgi kohta sõlmida Pariisis uus rahvusvaheline kliimakokkulepe(1),

–  võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2016. aasta teatist „Pariisi kliimakonverentsi tulemused: Pariisi kokkuleppe tagajärgede hinnang“ (COM(2016)0110),

–  võttes arvesse komisjoni 16. aprilli 2013. aasta teatist „Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia“ (COM(2013)0216) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ELi ja selle liikmesriikide kavatsetavaid riiklikult kindlaksmääratud panuseid, mille Läti ja Euroopa Komisjon esitasid 6. märtsil 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile,

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viiendat hindamisaruannet ja selle kokkuvõtvat aruannet,

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) 2014. aasta novembri kokkuvõtlikku aruannet „Aruanne heitkoguste erinevuse kohta 2014. aastal“ ja UNEPi 2014. aasta kohanemiserinevuste aruannet,

–  võttes arvesse juhtide deklaratsiooni, mis võeti vastu 7.–8. juunil 2015. aastal Saksamaal Elmau lossis toimunud G7 tippkohtumisel ja mis kannab pealkirja „Think ahead. Act together“ („Strateegiline mõtlemine, ühine tegutsemine“) ning milles kinnitati veel kord kavatsust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 40–70 % (2010. aastaga võrreldes), kusjuures on oluline tagada, et vähendamine oleks pigem 70 % kui 40 %,

–  võttes arvesse juhtide deklaratsiooni, mis võeti vastu 26.–27. mail 2016. aastal Jaapanis Ise-Shimas toimunud G7 tippkohtumisel ja milles kutsutakse kõiki osalisi üles püüdlema selle poole, et Pariisi kokkulepe jõustuks 2016. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2016. aasta veebruaris avaldatud aruannet „Too late, too sudden: Transition to a low-carbon economy and systemic risk“ („Liiga hilja, liiga äkki: üleminek vähese CO2-heitega majandusele ja süsteemsed riskid“),

–  võttes arvesse entsüklikat „Laudato Si’“,

–  võttes arvesse rahvusvahelise ressursside komisjoni 2015. aasta detsembris avaldatud dokumenti „10 Key Messages on Climate Change“ („10 peamist sõnumit seoses kliimamuutustega“),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Pariisi kokkulepe jõustub 30. päeval pärast kuupäeva, millal vähemalt 55 konventsiooniosalist, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab hinnanguliselt vähemalt 55 % maailma kasvuhoonegaaside koguheitest, on andnud ÜRO-le hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja;

B.  arvestades, et komisjoni 2030. aasta kliimaraamistiku ettepanekutes esitatud vähendamise kava ei ole kooskõlas Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkidega; arvestades, et esimese sammuna tuleks eesmärke kohandada praeguse 2050. aasta vahemiku ülemise piiri suunas, st 95 % 2050. aastaks;

C.  arvestades, et ülemaailmse kliima soojenemise leevendamise püüded ei tohiks takistada majanduskasvu taotlemist, vaid vastupidi, neis tuleks näha uue säästva majanduskasvu ning tööhõive tõukejõudu;

D.  arvestades, et kliimamuutus võib mitte väga kauges tulevikus suurendada konkurentsi selliste ressursside pärast nagu toit, vesi ja karjamaad, teravdada majandusraskusi ja poliitilist ebastabiilsust ning saada suurimaks tõukejõuks rahvastiku ümberpaiknemisele nii riikides kui ka piiriüleselt; arvestades, et kliimast tingitud ränne peaks seepärast olema rahvusvahelisel tasandil tähelepanu keskmes;

E.  arvestades, et kliimamuutuste mõju avaldub kõige rängemalt arenguriikides, eriti nendes vähim arenenud riikides ja arengumaadest väikestes saareriikides, kellel ei ole piisavalt ressursse, et muutusteks valmistuda ja nendega kohaneda; arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) andmetel on Aafrika selles suhtes eriti haavatav ja seda mandrit ähvardavad eelkõige veepuudus, äärmiselt karmid ilmastikunähtused ning põuast ja kõrbestumisest tulenev toiduga kindlustamatus;

F.  arvestades, et 6. märtsil 2015 teatasid EL ja liikmesriigid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile oma kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud panuse, võttes siduva kohustuse vähendada 2030. aastaks liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega, nagu on sätestatud Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2014. aasta järeldustes 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta;

Kliimameetmed kindlal teaduslikul alusel

1.  tuletab meelde, et IPCC 2014. aasta viiendas hindamisaruandes esitatud teaduslike tõendite kohaselt on kliimasüsteemi soojenemine selge, kliimamuutused toimuvad ja alates 20. sajandi keskpaigast täheldatud soojenemise peamine põhjus on olnud inimtegevus; on mures, et kliimamuutuste laialdane ja oluline mõju on juba ilmne kõigil mandritel ja kõigis ookeanides nii looduslikes kui ka inimese loodud süsteemides;

2.  võtab teadmiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadi järeldused selle kohta, et kui kasvuhoonegaaside heide jätkub praegusel tasemel, siis ammendub juba viie aastaga süsinikdioksiidi selline eelarve, mis võimaldab piirata ülemaailmset temperatuuri tõusu 1,5ºC-ga; rõhutab, et kõik riigid peaksid kiirendama üleminekut täielikule heiteneutraalsusele ja suurendama vastupanuvõimet kliimamuutustele, nagu Pariisi kokkuleppes sätestatud, et vältida ülemaailmse soojenemise halvimaid tagajärgi;

3.  nõuab tungivalt, et arenenud riigid, eriti EL, vähendaksid kasvuhoonegaaside heidet oluliselt rohkem kui võetud kohustused ette näevad, et vältida võimaluse piires ulatusliku negatiivse heite ilmnemist, kuna ei ole veel tõestatud, et vastavad tehnoloogiad oleks edukad, sotsiaalselt vastuvõetavad, kulutõhusad ja ohutud;

Tungiv vajadus ratifitseerida Pariisi kokkulepe ja seda rakendada

4.  tervitab Pariisi kliimakokkulepet kui ajaloolist saavutust kliimamuutuste vastu võitlemise ja mitmepoolsuse alal; leiab, et tegemist on ambitsioonika, tasakaalus, õiglase ja õiguslikult siduva kokkuleppega, ning et kokkuleppe vastuvõtmine ja kavatsetavate riiklikult kindlaks määratud panuste ühine väljakuulutamine 187 osalise poolt COP 21 lõpuks tähistasid otsustavat sammu ulatusliku ja kollektiivse ülemaailmse tegevuse poole ning kiirendavad pärast nende rakendamist lõplikku ja pöördumatut üleminekut kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja kliimaneutraalsele ülemaailmsele majandusele;

5.  toetab kindlalt kõigi riikide võetud kohustust hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ja teha jõupingutusi selleks, et temperatuuri tõus ei ületaks 1,5°C, samuti toetab eesmärki saavutada käesoleva sajandi teisel poolel võrdsuse alusel tasakaal allikatest pärineva inimtekkeliste kasvuhoonegaaside ülemaailmse heite ja kasvuhoonegaaside neeldajates sidumise vahel;

6.  tuletab meelde, et maailma temperatuuri tõusu piiramine tunduvalt alla 2°C ei taga märkimisväärse kahjuliku kliimamõju vältimist; tõdeb, et tuleb jõuda selge arusaamiseni, milline konkreetne poliitiline mõju on maailma temperatuuri tõusu piiramisel keskmiselt 1,5°C-ni; tunneb seetõttu heameelt, et nimetatud eesmärgil koostatakse 2018. aastal IPCC eriaruanne; rõhutab, et neeldajate potentsiaali heite neutraalsuse saavutamisel ei tohiks üle hinnata;

7.  tuletab meelde, et on vaja varakult vähendada CO2-heidet, et ülemaailmne keskmise temperatuuri tõus jääks alla 2°C, püüdes samal ajal saavutada, et see tõus ei ületaks 1,5°C, ning et ülemaailmne kasvuhoonegaaside heide peaks hakkama langema võimalikult kiiresti; tuletab meelde, et ülemaailmsed heitkogused tuleks järk-järgult kaotada 2050. aastaks või varsti pärast seda; palub, et kõik osalised, kellel see on võimalik, viiksid ellu riiklikud dekarboniseerimise eesmärgid ja strateegiad, seades esikohale kivisöe põletamisest tekkivate heitkoguste järkjärgulise vähendamise, sest see on kõige saastavam energiaallikas, ning kutsub ELi üles tegema selle nimel rahvusvaheliste partneritega koostööd, andes head eeskuju;

8.  rõhutab, et õiguslikult siduv Pariisi kokkulepe ja konkreetne suund dekarboniseerimisele on usaldusväärseks juhiseks otsuste tegemisel, aidates vältida kulukat seotust suure CO2-heitega investeeringutega, pakkudes ettevõtjatele ja investoritele kindlust ja prognoositavust ning julgustades minema fossiilkütustega seotud investeeringutelt üle madala süsinikuheitega investeeringutele;

9.  rõhutab, et kuigi puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, mida ülemaailmse soojenemise piiramine alla 1,5°C iga sektori ja piirkonna jaoks tähendab, on selge, et riikide praegustest jõupingutustest ei piisa, et saavutada see kõige haavatavamate riikide jaoks ohutu piir; nõuab tungivalt, et kõik riigid, eelkõige arenenud riigid, tugevdaksid ühiseid jõupingutusi ja suurendaksid oma riiklikult kindlaks määratud panuseid 2018. aastal algava hõlbustava dialoogi kontekstis; kutsub ELi võtma selles kontekstis 2030. aastaks täiendavaid kohustusi heite vähendamiseks; tuletab meelde, et Euroopa Liidu meetmetest üksi ei piisa, ning kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles tõhustama oma tegevust selleks, et ergutada ülejäänud partnereid sedasama tegema;

10.  tunneb heameelt Pariisi kokkuleppes võetud kohustuse üle saavutada ülemaailmselt käesoleva sajandi teisel poolel heiteneutraalsus; tunnistab, et see tähendab, et enamik sektoreid ELis peavad saavutama heitevabaduse tunduvalt varem; rõhutab, et EL peab avaldama survet osalistele, kes ei liigu Pariisi kokkuleppele vastavas suunas;

11.  nõuab tungivalt Pariisi kokkuleppe peatset jõustumist ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama peatset ja kiiret ratifitseerimist, et mitte lükata edasi kokkuleppe jõustumist; palub seepärast komisjonil anda parlamendile ja vastutavatele komisjonidele regulaarselt aru ratifitseerimisprotsessi edenemisest ja eelkõige võimalike takistuste põhjustest; tervitab asjaolu, et mitu liikmesriiki on juba algatanud ja osa on juba lõpetanud oma riiklikud ratifitseerimismenetlused;

12.  peab siiski kahetsusväärseks, et kõikidest riiklikult kindlaks määratud panustest kokku ei piisa ligilähedaseltki ülemaailmse 2°C eesmärgi saavutamiseks; juhib tähelepanu sellele, et on vaja rohkem ambitsioone, ning nõuab ELilt ja teistelt peamistelt heite tekitajatelt kooskõlastatud meetmeid, et viia riiklikult kindlaks määratud panused Pariisi kokkuleppes sisalduvate kohustustega kooskõlla; peab äärmiselt oluliseks ja pakiliseks, et kõik osalised, kaasa arvatud EL, suurendaksid oma riiklikult kindlaks määratud panustes heite vähendamise kohustusi iga viie aasta järel, nagu näeb ette Pariisi kokkuleppes sätestatud kohustuste ulatuse mehhanism; on arvamusel, et riiklikult kindlaks määratud panused on riikliku arengu kavandamisel põhivahend koostoimes säästva arengu eesmärkidega;

13.  peab vajalikuks näidata, et EL järgib Pariisi kokkulepet, muu hulgas tuleks selleks vaadata läbi oma keskpika ja pika perspektiivi eesmärgid ja poliitikavahendid ning alustada seda protsessi võimalikult vara, et saaks pidada laiaulatuslikku arutelu, milles Euroopa Parlamendil oleks otsustav roll koos riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, kodanikuühiskonna ja ettevõtlussektori esindajatega; palub, et komisjon koostaks ELi jaoks sajandi keskpaigani ulatuva heiteneutraalsuse strateegia, pakkudes kulutõhusaid viise Pariisi kokkuleppes sätestatud heiteneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks;

COP 22 Marrakechis

14.  on seisukohal, et läbirääkimised peaksid edenema Pariisi kokkuleppe põhielementide osas, mille hulka kuuluvad tõhustatud läbipaistvusraamistik, ülemaailmse ülevaate üksikasjad, täiendav juhendamine riiklikult kindlaks määratud panuste küsimuses, eristamise mõistmine, kaotus ja kahju, kliimamuutustega seotud rahastamine ja suutlikkuse toetamine, mitmetasandiline osalushaldus ning mehhanism rakendamise hõlbustamiseks ja järgimise edendamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid peaksid Pariisi kokkuleppe raames antud lubadustest kinni, eriti seoses ELi panusega kliimamuutuse mõju leevendamisse ja sellega kohanemisse, samuti ELi toetusega rahanduse, tehnosiirde ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas, sõltumata mis tahes muutustest ELi liikmesriikide staatuses;

15.  rõhutab, et ühistes jõupingutustes kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja Pariisi kokkuleppe austamiseks tuleb tegutseda kiirelt; toonitab, et EL on nii võimeline kui ka kohustatud andma eeskuju ning alustama viivitamata oma kliima- ja energiaeesmärkide kohandamist vastavalt kokkulepitud rahvusvahelisele eesmärgile, et ülemaailmne keskmise temperatuuri tõus jääks alla 2°C, püüdes samal ajal saavutada, et see tõus ei ületaks 1,5°C;

16.  julgustab ELi ja liikmesriike jätkama aktiivset tegevust kõrgeid sihte seadvas koalitsioonis ning võtma eesmärgiks kiirendada läbirääkimiste edenemist ja toetada korraldajariiki Marokot keskendumisel taastuvenergia ja kohanemismeetmete panusele ülemaailmses võitluses kliimamuutuse vastu;

17.  toonitab vajadust alustada mõttevahetust 2018. aasta hõlbustava dialoogi vormi üle, mis on suurepärane võimalus kaotada püsiv lõhe leevendamispüüdluste ja vajaliku heitkoguste vähendamise taseme vahel, arvestades praeguseid riiklikult kindlaks määratud panuseid; usub, et EL peaks täitma ennetavat rolli selles esimeses hõlbustavas dialoogis, mille eesmärk on teha kokkuvõte ühistest ambitsioonidest ja edasiminekust võetud kohustuste täitmisel; palub, et komisjon ja liikmesriigid esitaksid aegsasti enne hõlbustavat dialoogi täiendavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustused, mis ulatuksid kaugemale kui praegused kohustused vastavalt Pariisi kokkuleppele ning aitaksid piisavalt kõrvaldada leevendamismeetmete puudujääke vastavalt ELi võimalustele;

18.  tuletab meelde, et Pariisi kokkuleppe pika perioodi eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik tõhustada enne 2020. aastat kliimamuutuste leevendamise meetmeid, see on ka Marrakechi COP 22 edu hindamise peamine element;

2020. aasta eelsed eesmärgid ja Kyoto protokoll

19.  märgib, et EL püsib praegu hästi kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2020. aasta eesmärkide ületamise ja taastuvenergia 2020. aasta eesmärkide täitmise kursil ning et tänu energiatõhusamatele hoonetele, toodetele, tööstusprotsessidele ja sõidukitele on energiamahukus märgatavalt vähenenud, kuigi ELi majanduse reaalkasv on alates 1990. aastast olnud 45 %; rõhutab siiski, et on vaja suuremaid ambitsioone ja rohkem tegusid, et säilitada piisavad stiimulid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tasemel, mis on vajalik ELi 2050. aasta kliima- ja energiaeesmärkide täitmiseks; toonitab, et transpordi- ja põllumajandussektoris ei ole kasvuhoonegaaside heite vähendamisel 2020. aasta eesmärkide osas piisavaid tulemusi saavutatud ning et on vaja tugevdada jõupingutusi seoses nende sektorite panusega heite vähendamisse 2030. aastaks;

20.  rõhutab, et kasvuhoonegaaside heidet, taastuvenergiat ja energiasäästu käsitlevad 20-20-20 eesmärgid on täitnud olulist rolli edasiliikumisel ning enam kui 4,2 miljoni inimese töökoha säilitamisel mitmesugustes ökotööstusharudes, mis on majanduskriisi ajal pidevalt kasvanud;

21.  täpsustab, et kuigi Kyoto protokolli teine kohustuste periood on ulatuselt piiratud, tuleks seda käsitada väga olulise vaheetapina, ning kutsub seetõttu osalisi, sealhulgas ELi liikmesriike üles viima ratifitseerimisprotsessi lõpule nii pea kui võimalik; märgib, et Euroopa Parlament on nõusoleku andmisega oma osa täitnud, ja kiidab neid liikmesriike, kes on selle protsessi lõpule viinud;

Kõigi sektorite terviklik tegevus

22.  peab sellega seoses tervitatavaks, et töötatakse välja ülemaailmne heitkogustega kauplemise süsteem, mis hõlmab neljas maailmajaos toimivat 17 heitkogustega kauplemise süsteemi, moodustades 40 % ülemaailmsest SKPst ja aidates ülemaailmseid heitkoguseid kulutõhusalt vähendada; soovitab komisjonil edendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ühendusi teiste heitkogustega kauplemise süsteemidega, et luua rahvusvahelised CO2-turu mehhanismid ja seega suurendada kliimameetmete ulatust ning võrdsete tingimuste loomisega ühtlasi vähendada CO2-lekke ohtu; palub, et tehtaks suuri jõupingutusi, hoidmaks muutuva staatusega liikmesriike ELi heitkogustega kauplemise süsteemis; kutsub komisjoni üles võtma kaitsemeetmeid, mis tagavad, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ühendamine annab püsiva panuse kliimamõju leevendamisse ja ei takista ELi siseste heite vähendamise eesmärkide saavutamist;

23.  rõhutab, et kooskõlas IPCC järeldustega on maakasutusel (maa kasutamine põllunduse, loomakasvatuse, metsanduse ja muul otstarbel) kliimamõju leevendamisel ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisel oluline kulutõhus potentsiaal ja seetõttu tuleb tugevdada ELi meetmeid ja rahvusvahelist koostööd, et paremini hinnata ja optimeerida maakasutuse CO2 sidumise võimet ning tagada turvaline ja kindel CO2 sidumine; märgib sellega seoses ära agrometsandusega seotud võimalused; juhib tähelepanu maakasutuse kaudset muutmist käsitlevale olulisele kokkuleppele, mis saavutati parlamendi ametiaja alguses, ning loodab, et Euroopa Parlamendi panus nendesse läbirääkimistesse võib panna aluse ambitsioonikale lahendusele eelseisva eeskirjade läbivaatamise käigus;

24.  märgib, et metsade raadamine ja metsa seisundi halvenemine põhjustab 20 % ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest, ning rõhutab metsade ja aktiivse metsade säästva majandamise rolli kliimamuutuse leevendamisel ja vajadust suurendada metsade kohanemisvõimet ja vastupidavust kliimamuutuse suhtes; rõhutab vajadust troopikametsade sektorile (REDD+) suunatud kliimamuutuste leevendamise jõupingutuste järele; rõhutab, et ilma nende jõupingutusteta on ülemaailmse soojenemise hoidmist alla 2 °C ilmselt võimatu saavutada; kutsub ELi üles suurendama rahvusvahelist rahastamist arenguriikides metsade raadamise vähendamiseks;

25.  rõhutab, et oluline on hoida inimõigused kliimameetmete keskmes, ja nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et kohanemismeetmete üle peetavatel läbirääkimistel tunnustatakse vajadust inimõiguste austamise, kaitsmise ja edendamise järele, mis hõlmab muu hulgas soolist võrdõiguslikkust, naiste täielikku ja võrdset osalust ning tööjõu õiglase ülemineku aktiivset edendamist, millega kõigile luuakse inimväärsed ja kvaliteetsed töökohad;

26.  nõuab, et ELi kliima- ja energiapoliitika raamprogramm 2030. aastani hõlmaks ka maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust, kuna neid heiteid tuleb arvestada eraldi, hoidmaks ära olukorda, kus ELi selle valdkonna neeldajat kasutatakse leevendamisalaste jõupingutuste vähendamiseks teistes sektorites;

27.  tuletab meelde, et transpordisektor on suuruselt teine kasvuhoonegaaside heite tekitaja; peab kahetsusväärseks, et Pariisi kokkuleppes ei mainita rahvusvahelist lennundust ega laevandust; rõhutab, et on vaja võtta kasutusele mitmesuguseid poliitikameetmeid selle sektori heite vähendamiseks; kordab, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised peavad tegutsema selle nimel, et rahvusvahelise lennunduse ja laevanduse heitkoguseid reguleerida ning neile piir panna, tegutsedes vastavalt vajadustele ning olukorra pakilisusele; kutsub kõiki osalisi üles tegutsema Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kaudu selle nimel, et töötada välja ülemaailmne poliitikaraamistik, mis võimaldaks tõhusalt reageerida, ning võtaksid meetmeid, et püstitada enne 2016. aasta lõppu asjakohased eesmärgid vajaliku heitkoguste vähendamise saavutamiseks, arvestades eesmärki hoida soojenemine tunduvalt alla 2°C;

28.  tuletab meelde, et 1. jaanuaril 2012 lisati lennunduses tekkivad kasvuhoonegaasid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja kohustati kõiki õhusõiduki käitajaid heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalas hankima CO2-saastekvoote; märgib, et 2013. ja 2014. aastal võeti vastu kaks peatamisotsust, millega piirati ajutiselt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala ja arvati sellest välja rahvusvahelised lennud, et anda ICAO-le aega töötada välja ülemaailmne turupõhine meede rahvusvahelise lennunduse heitkoguste vähendamiseks, ning märgib, et selle erandi kehtivus lõpeb 2017. aastast alates;

29.  nõuab, et Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) assamblee praegu toimuval 39. istungil loodaks õiglane ja töökindel ülemaailmne turupõhine meede, mida rakendataks rahvusvahelisel tasandil alates 2020. aastast; väljendab sügavat pettumust praegu ICAOs arutatava ettepaneku pärast ja tuletab meelde, et olemasolevates õigusaktides, milles käsitletakse lennunduse lisamist ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, saab muudatuste tegemist kaaluda ainult siis, kui ülemaailmne turupõhine meede on ambitsioonikas, ning et igal juhul kuuluvad Euroopa-sisesed lennud jätkuvalt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi;

30.  tõstab esile Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatust, et heite kontrollimise olulisuse teadvustamise viibimine võib tähendada, et süsinikumahukate energiaallikate koguseid hakatakse piirama väga järsku, mistõttu on üleminekukulud ka kõrgemad, kuid see võib mõjutada majandustegevust ja finantseerimisasutusi; kutsub komisjoni üles hindama veelgi järsu üleminekuga seonduvaid potentsiaalseid süsteemseid riske ning tegema vajaduse korral ettepanekuid finantsturu läbipaistvuse nõuete ja poliitika kohta, et süsteemseid riske võimalikult suurel määral maandada;

31.  rõhutab, et ringmajandusel on vähese CO2-heitega ühiskonna saavutamisel ülioluline roll; märgib, et ainult heite vähendamisele keskenduvad meetmed, milles ei võeta arvesse taastuvenergia kasutuselevõtu ja ressursside tõhusa kasutamise tähtsust, ei saavuta oma eesmärke; on seisukohal, et – võttes arvesse toorainete kasutamise ja jäätmekäitluse mõju kasvuhoonegaasidele – COP 22 konverentsil tuleb tegeleda ülemaailmse üleminekuga ringmajanduse mudelile;

32.  rõhutab, kui oluline on järgida poliitikakujundamisel ja -rakendamisel terviklikku ja süsteemset lähenemisviisi, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning juhib eelkõige tähelepanu majanduskasvu ja inimeste heaolu küsimuse lahtisidumisele ressursside tarbimisest, sest ressursitõhususe abil vähendatakse nii kasvuhoonegaaside heidet kui ka muud keskkonnale ja ressurssidele avaldatavat survet, toetades samal ajal jätkusuutlikku majanduskasvu, samas kui ainult kasvuhoonegaaside heite vähendamisele keskenduv poliitika ressursitõhusust ei taga; toonitab tõsiasja, et tõhus ressursikasutus lihtsustab majandusliku ja keskkonnaalase kasu saamist; rõhutab, et ringmajandus ja seega loodusvarade nõuetekohane haldamine võib kliimaküsimust olulisel määral mõjutada; on näiteks seisukohal, et loodusvarade kaevandamine, töötlemine, transport, muundamine, kasutamine ja kasutusest kõrvaldamine moodustab otseselt energiakasutusest suure osa; leiab, et ressursitootlikkuse tõstmine (suurema tõhususe kaudu) ning ressursiraiskamise vähendamine (korduskasutamise, taastöötlemise ja ringlussevõtu kaudu) võivad samuti aidata olulisel määral vähendada ressursitarbimist ja samal ajal ka kasvuhoonegaaside heidet; juhib sellega seoses tähelepanu rahvusvahelise ressursside komisjoni tegevusele;

Muu kui süsinikdioksiidi heite vähendamine

33.  tunneb heameelt juhtide deklaratsiooni üle, mis võeti vastu 26.–27. mail 2016. aastal Jaapanis Ise-Shimas toimunud G7 tippkohtumisel ja milles rõhutatakse, kui tähtis on leevendada lühiajalise kliimamõjuga saasteainete, sealhulgas musta süsiniku, fluorosüsivesinike (HFC) ja metaani heidet, et aidata pidurdada lähiajal soojenemist;

34.  nõuab, et Montreali protokolli raames võetaks 2016. aastal vastu ambitsioonikas ja üldine HFCde kasutamise järkjärgulise vähendamise kava; tuletab meelde, et EL on võtnud vastu kaugeleulatuvate eesmärkidega õigusaktid fluorosüsivesinike kasutuse järk-järguliseks vähendamiseks 79 % võrra aastaks 2030, sest kliimasõbralikud alternatiivid on laialdaselt kättesaadavad ja nende potentsiaal tuleks täielikult ära kasutada; märgib, et HFCde kasutamise järkjärguline vähendamine on nii ELis kui ka väljaspool kergelt tulemusi andev leevendamismeede;

Tööstus ja konkurentsivõime

35.  rõhutab asjaolu, et kliimamuutuste vastu võitlemine on esmatähtis ja selle poole tuleks püüelda kogu maailmas, tagades samal ajal energiajulgeoleku ning jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive arengu;

36.  rõhutab, et kliimaga seotud investeeringuteks on vaja stabiilset ja prognoositavat õigusraamistikku ning selgeid poliitilisi signaale;

37.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Hiina ja muud ELi energiamahukate tööstusharude suured konkurendid on hakanud kasutama süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteeme ja muid maksustamismehhanisme; on seisukohal, et võrdsete tingimuste saavutamiseni peaks EL säilitama piisavad ja proportsionaalsed meetmed, et tagada oma tööstuse konkurentsivõime ning ennetada vajaduse korral süsinikdioksiidi leket, võttes arvesse asjaolu, et energia-, tööstus- ja kliimapoliitika käivad üksteisega käsikäes;

38.  rõhutab, kui tähtis on kasutada paremini olemasolevaid programme ja vahendeid (näiteks programm „Horisont 2020“), mis on osalemiseks avatud ka kolmandatele riikidele, eelkõige energeetika, kliimamuutuste ja jätkusuutliku arengu valdkonnas, ning toonitab, kui tähtis on süvalaiendada jätkusuutlikkust asjakohastes programmides;

Energiapoliitika

39.  kutsub ELi üles survestama rahvusvahelist üldsust võtma viivitamatult konkreetseid meetmeid, sh kehtestama ajakava keskkonna või majanduse seisukohast kahjulike toetuste järkjärguliseks kaotamiseks, kaasa arvatud fossiilkütuste puhul;

40.  rõhutab, et ambitsioonikam energiatõhususe eesmärk aitaks ELis saavutada suurejoonelisi kliimaeesmärke ning vähendada samal ajal süsinikdioksiidi lekke ohtu;

41.  rõhutab, kui tähtsad on energiatõhusus ja taastuvenergia heitkoguste vähendamiseks ning majandusliku säästu ja energiajulgeoleku jaoks, samuti kütteostuvõimetuse ennetamiseks ja leevendamiseks, et kaitsta ja aidata haavatavaid ja vaeseid leibkondi; nõuab energiatõhususe meetmete ja taastuvate energiaallikate arendamise ülemaailmset edendamist (nt isetootmise ja taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tarbimise stimuleerimise abil) ning tuletab meelde, et energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad on ELi energialiidu kaks peamist eesmärki;

Teadusuuringud, innovatsioon ja digitaaltehnoloogia

42.  rõhutab asjaolu, et kliimamuutuste ja nendega kohanemise poliitika ning ressursitõhusa ja vähesaastava tehnoloogia valdkonnas teostatavad teadusuuringud ja innovatsioon on kulutõhusal viisil kliimamuutuste vastu võitlemiseks äärmiselt olulised, vähendavad sõltuvust fossiilkütustest ning peaksid edendama teisese toorme kasutamist; nõuab seetõttu ülemaailmsete kohustuste võtmist selle valdkonna investeeringute edendamiseks ja neile keskendumiseks;

43.  tuletab meelde, et teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime moodustavad ühe ELi energialiidu strateegia viiest tugisambast; märgib, et EL on kindlalt otsustanud jääda nendes valdkondades juhtpositsioonile ning samal ajal arendada tihedat teaduslikku koostööd rahvusvaheliste partneritega; rõhutab, kui tähtis on tugeva innovatsioonisuutlikkuse loomine ja säilitamine nii arenenud kui ka tärkava turumajandusega riikides puhta ja säästva energia tehnoloogia kasutuselevõtmiseks;

44.  tuletab meelde digitaaltehnoloogia võimalikku katalüütilist rolli energiasüsteemi ümberkorraldamisel; rõhutab, kui tähtis on arendada energiasalvestustehnoloogiat, mis aitaks kaasa CO2-heite vähendamisele sektorites, kus tegeletakse elektrienergiaga ning soojus- ja jahutusenergia tootmisega kodumajapidamistele;

45.  rõhutab, kui tähtis on suurendada tööstuses aktiivsete kvalifitseeritud töötajate arvu ning edendada teadmisi ja parimat tava kvaliteetsete töökohtade loomise stimuleerimiseks, toetades samal ajal töötajate töökohavahetust, kui see on vajalik;

46.  nõuab tehnoloogia, näiteks kosmosesatelliitide paremat kasutamist heitkoguseid, temperatuuri ja kliimamuutusi käsitlevate andmete täpseks kogumiseks; juhib eelkõige tähelepanu Copernicuse programmi panusele; nõuab ühtlasi läbipaistvat koostööd ja teabejagamist riikide vahel ning andmete avatust teadusringkonnale;

Valitsusväliste osalejate roll

47.  rõhutab, et süsinikdioksiidi heite vähendamiseks ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamiseks on meetmeid võtnud üha rohkem valitsusväliseid osalejaid; toonitab seetõttu, kui oluline on struktureeritud ja konstruktiivne dialoog valitsuste, ettevõtlusringkondade, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, linnade, piirkondade, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja akadeemiliste asutuste vahel ning nende osalemine kliimameetmete kavandamises ja rakendamises, et võtta vähese CO2-heitega ja vastupanuvõimelise ühiskonna saavutamiseks ülemaailmseid jõulisi meetmeid; peab tervitatavaks ülemaailmse kliimameetmete tegevuskava loomist, mis tugineb Lima-Pariisi tegevuskavale ja hõlmab 70 mitut sidusrühma kaasavat algatust eri sektorites;

48.  rõhutab, et valitsusväliste osalejate kliimateemaline platvorm tuleks täielikult integreerida ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raamistikku; märgib, et kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused on suurimad Lima-Pariisi tegevuskavasse ja valitsusväliste osalejate kliimateemalisse platvormi panustajad ning nad on juba näidanud oma pühendumist Pariisi kokkuleppe rakendamisele nii leevendus- kui ka kohandusmeetmete seisukohast, tagades kliimamuutuste poliitika horisontaalse kooskõlastamise ja peavoolustamise, kohalike kogukondade ja kodanike võimestamise ning sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni edendamise, eelkõige selliste algatuste kaudu nagu ülemaailmne linnapeade pakt ja vastastikuse mõistmise memorandum Under 2;

49.  kutsub ELi ja liikmesriike üles koostööle kõigi kodanikuühiskonna osalistega (asutused, erasektor, vabaühendused ja kohalikud kogukonnad), et teha peamistes sektorites (energia, tehnoloogia, linnad, transport) heitkoguste vähendamise algatusi ning samuti kohanemis- ja paindlikkusalgatusi, et reageerida kohanemisprobleemidele, eelkõige seoses veevarude kättesaadavuse, toiduga kindlustatuse ning riskiennetusega; kutsub kõiki valitsusi ja kodanikuühiskonna osalisi seda tegevuskava toetama ja tugevdama;

50.  peab oluliseks tagada, et tulevase COP 22 läbirääkimiste ajal toimuv asjakohane lobitöö on ülimalt läbipaistev ning et kõikidel ametlikult tunnustatud sidusrühmadel on vajalikule teabele võrdne juurdepääs;

51.  tuletab kokkuleppe osalistele ja ÜRO-le endale meelde, et individuaalne tegutsemine on sama tähtis kui valitsuste ja institutsioonide tegevus; nõuab seetõttu innukamat kampaaniate korraldamist ja muid meetmeid üldsuse teavitamiseks väiksematest ja suurematest tegudest, mis võivad aidata leevendada kliimamuutusi nii arenenud kui ka arenguriikides;

Kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamine kohanemise teel

52.  rõhutab, et kohanemismeetmed on möödapääsmatult vajalikud kõigi riikide puhul, kui nad soovivad minimeerida negatiivset mõju ning kasutada täielikult ära kliimamuutustele vastupanuvõimelise kasvu ja jätkusuutliku arengu võimalusi; nõuab, et pikaajaliste kohanemiseesmärkide määramisel võetaks seda arvesse; tuletab meelde, et arenguriigid, eriti vähim arenenud riigid ja väikesed arenevad saareriigid, kelle osa kliimamuutustes on kõige väiksem, on kliimamuutuste kahjuliku mõju ees kõige haavatavamad ja nende kohanemisvõime on kõige väiksem;

53.  nõuab, et komisjon vaataks läbi 2013. aastal vastu võetud kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia; palub, et komisjon esitaks juhul, kui liikmesriigi võetud meetmeid peetakse ebapiisavateks, ettepaneku õiguslikult siduva instrumendi kohta;

54.  toonitab, et tegevusetusel on tõsised ja tihti pöördumatud tagajärjed, sest kliimamuutus mõjutab kõiki maailma piirkondi erineval, kuid väga kahjulikul moel, mis põhjustab rändevooge ja inimeste hukkumist ning majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset kahju; rõhutab, et meie kliimaeesmärkide täitmiseks ja majanduskasvu hõlbustamiseks on hädavajalik edendada kogu maailmas kooskõlastatult ning nii poliitiliselt kui ka rahaliselt innovatsiooni puhta energeetika ja taastuvenergia valdkonnas;

55.  nõuab, et tõsiselt arutataks ülemaailmsest soojenemisest põhjustatud kliimakatastroofide tekitatud kliimapõgenike probleemi ja selle ulatust; märgib murega, et aastatel 2008–2013 oli 166 miljonit inimest sunnitud üleujutuste, tormide, maavärinate ja muude loodusõnnetuste tõttu kodust lahkuma; juhib eelkõige tähelepanu asjaolule, et kliimaolukord Aafrika teatud osades ja Lähis-Idas võib õhutada poliitilist ebastabiilsust, majanduslikke probleeme ja Vahemere piirkonna pagulaskriisi ägenemist;

56.  peab kiiduväärseks COP 22 raames läbi vaadatava kahju ja kahjustusi käsitleva Varssavi rahvusvahelise mehhanismiga tehtud jõupingutusi; soovib mehhanismi kasutamise jätkamist, et parandada kliimamuutuste poolt rände, sundrände ja inimeste liikuvuse mustritele avaldatava mõju mõistmist ja sellekohast asjatundlikkust ning sellise mõistmise ja asjatundlikkuse kasutamist;

57.  palub, et EL ja kõik teised riigid tegeleksid kliimamuutuste inimõigusi puudutavate aspektide ja sotsiaalsete tagajärgedega, et tagada inimõiguste kaitse ja edendamine ja solidaarsus ning toetada vaesemaid riike, kelle suutlikkus on kliimamuutuste tagajärjel piiratud;

Arenguriikide toetamine

58.  toonitab, et arenguriikidel on Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisel tähtis roll ning neil tuleb aidata rakendada kliimakavasid ja kasutada täielikult ära rakendatud kliimameetmete, Addis Abeba tegevuskava ja säästva arengu tegevuskava 2030 jätkusuutliku arengu alaste eesmärkide sünergiat;

59.  rõhutab vajadust edendada arenguriikides ja eriti Aafrikas üldist juurdepääsu säästvale energiale, kasutades selleks rohkem taastuvenergiat; juhib tähelepanu asjaolule, et Aafrikal on hulgaliselt loodusvarasid, mis aitavad tagada Aafrika energiajulgeolekut; rõhutab, et elektriühenduste eduka loomise korral võiks pikemas perspektiivis osa Euroopa energiast tulla Aafrikast;

60.  rõhutab, et ELil on kogemused, suutlikkus ja ülemaailmne ulatus selleks, et olla juhtpositsioonil niisuguse arukama, puhtama ja vastupanuvõimelisema taristu loomisel, mis on vajalik Pariisi kokkuleppega stimuleeritava ülemaailmse ülemineku elluviimiseks; kutsub ELi üles toetama jõupingutusi, mida arenguriigid teevad selleks, et muutuda vähese CO2-heitega ühiskondadeks, mis on kaasavamad, sotsiaalselt jätkusuutlikumad, keskkonnasäästlikumad, jõukamad ja turvalisemad;

Kliimameetmete rahastamine

61.  märgib, et vaja on täiendavaid jõupingutusi, millega tagataks kliimameetmete rahastamise vahendite kasutuselevõtt, et saavutada 2020. aastaks 100 miljardi USA dollari eesmärk; tervitab selle jätkamist kuni 2025. aastani; nõuab tungivalt, et EL ja kõik osalised, kellel see on võimalik, täidaks oma kliimameetmete rahastamise alaseid kohustusi, et teha suuremaid jõupingutusi kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja kliimamuutuste tagajärgedega kohandumiseks, võttes arvesse probleemi ulatust ja pakilisust; tunnistab, et kliimamuutuste ohtlike tagajärgede minimeerimiseks on vaja arvestatavalt rohkem investeeringuid vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisse majandusse, samuti on vaja teha suuremaid jõupingutusi fossiilkütuste subsideerimise järkjärguliseks lõpetamiseks; toonitab, kui oluline on stimuleerida CO2-heite maksustamise ning avaliku ja erasektori partnerluse kaudu rahavoogude suurendamist;

62.  nõuab, et EL ja rahvusvaheline üldsus võtaksid konkreetseid kohustusi täiendavate kliimameetmete rahastamise allikate leidmiseks, muu hulgas finantstehingute maksu kehtestamisega ning eraldades aastatel 2021–2030 osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootidest ja suunates ELi ja rahvusvahelistest lennunduse ja merenduse heitkoguseid käsitlevatest meetmetest saadud tulu rahvusvaheliste kliimameetmete rahastamisse ning Rohelisse Kliimafondi, mis on mõeldud muu hulgas tehnoloogiauuenduste projektideks;

63.  peab kiiduväärseks Pariisi kokkuleppes sisalduvat kohustust tagada kõikide rahavoogude kooskõla kasvuhoonegaaside heite vähendamisega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu eesmärkidega; on seisukohal, et seetõttu peab EL kiiresti tegelema fossiilkütustesse ja suure CO2-heitega taristusse suunatud rahavoogudega;

64.  ootab huviga hõlbustavat dialoogi, mille abil selgitada välja võimalused rahaliste vahendite suurendamiseks ja kõikide osaliste võetavate kliimamuutuste leevendamise meetmete tõhustamiseks; tunnistab kõigi osaliste, rahastajate ja abisaajate kohustust teha koostööd toetuse suurendamiseks ning selle kättesaadavamaks ja mõjusamaks muutmiseks;

65.  palub komisjonil hinnata põhjalikult Pariisi kokkuleppe võimalikku mõju ELi eelarvele ning luua sihtotstarbeline automaatne ELi rahastamismehhanism, mis annaks täiendavat ja piisavat toetust ELi õiglasele osale rahvusvahelises kliimameetmete rahastamise 100 miljardi USA dollari eesmärgi saavutamisel;

66.  nõuab ulatuslikku CO2-heite maksustamist, mis on ülemaailmselt rakendatav heitkoguste haldamise vahend, ning heitkogustega kauplemisest ja rahvusvahelisest transpordikütuste heite maksustamisest saadud tulu suunamist kliimaga seotud investeeringuteks; nõuab ühtlasi põllumajandustoetuste osalist kasutamist investeeringute tagamiseks, millega rahastatakse taastuvenergia tootmist ja kasutamist põllumajandusettevõtetes; rõhutab, kui tähtis on erasektori kapitali kaasamine ja vähese CO2-heitega tehnoloogia jaoks vajalike investeeringute leidmine; nõuab, et valitsused ning avalikud ja erafinantseerimisasutused, sealhulgas pangad, pensionifondid ja kindlustusfirmad, võtaksid suured kohustused laenu- ja investeerimispraktika kooskõlastamiseks temperatuuritõusu 2°C-ga piiramise eesmärgiga ning fossiilkütustesse investeerimisest loobumiseks, sealhulgas fossiilkütustesse investeerimiseks antavate eksporditoetuste järkjärguliseks lõpetamiseks; nõuab spetsiaalsete riiklike tagatiste andmist keskkonnasäästlikele investeeringutele ning märgiseid ja maksusoodustusi keskkonnasõbralikele investeerimisfondidele ja roheliste võlakirjade väljaandmiseks;

67.  rõhutab, kui oluline on jagada jätkusuutlikkuse küsimuste finantssektoris arvestamise valdkonna häid tavasid nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa tasandil, ning nõuab finantstoodete märgistamise arvessevõtmist, milleks tuleb läbi viia hindamine ja anda aru, kui haavatavad on need kliimaga seotud ohtude valguses ja millist rolli mängivad need vähese CO2-heitega majandusele üleminekul, et investoritel oleks usaldusväärne ja täpne teave ka mitterahaliste aspektide kohta;

Kliimadiplomaatia

68.  kiidab ELi jätkuvat keskendumist kliimadiplomaatiale, mis on oluline kliimameetmete nähtavuse suurendamiseks partnerriikides ja ülemaailmse avaliku arvamuse silmis; rõhutab asjaolu, et ELil, selle liikmesriikidel ja Euroopa välisteenistusel on väga suur välispoliitiline suutlikkus ning nad peavad võtma kliimafoorumitel juhtrolli; rõhutab, et ambitsioonikad ja kiireloomulised kliimameetmed ning COP 21 kohustuste rakendamine peavad jääma ELi prioriteetideks kõrgetasemelistes kahepoolsetes ja kahe piirkonna vahelistes dialoogides partnerriikide, G7 ja G20ga, ÜROs ning muudel rahvusvahelistel foorumitel;

69.  palub, et EL püüaks oma kliimadiplomaatiaga tagada, et Pariisi kokkuleppele luuakse tugev struktuur;

Euroopa Parlament

70.  võtab endale kohustuse ratifitseerida Pariisi kokkulepe nii pea kui võimalik ning kasutada oma rahvusvahelist rolli ja rahvusvaheliste parlamentaarsete võrgustike liikmesust selleks, et püüda pidevalt liikuda Pariisi kokkuleppe kiire ratifitseerimise ja rakendamise poole;

71.  on veendunud, et Euroopa Parlament, kes peab samuti andma oma nõusoleku mis tahes rahvusvahelisele lepingule, tuleb igati ELi delegatsiooni kaasata; eeldab seega luba osaleda Marrakechis toimuvatel ELi koordineerimiskoosolekutel ning juurdepääsu kõikidele ettevalmistusdokumentidele läbirääkimiste algusest saadik;

o
o   o

72.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile palvega edastada see kõikidele osalistele, kes ei ole ELi liikmed.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0359.


Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale käsitleva määruse rakendamine
PDF 206kWORD 62k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale käsitleva määruse (EÜ) nr 1935/2004 rakendamise kohta (2015/2259(INI))
P8_TA(2016)0384A8-0237/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ(1),

–  võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 2023/2006 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrust (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta(3),

–  võttes arvesse 2016. aasta mai hinnangut toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale käsitleva määruse (EÜ) nr 1935/2004 Euroopa tasandil rakendamise kohta, mille koostas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus(4),

–  võttes arvesse 26. jaanuaril 2016 Euroopa Parlamendis toimunud seminari „Toiduga kokkupuutuvad materjalid – kuidas tagada tulevikus toiduohutus ja uuenduslike tehnoloogiate kasutamine?“ materjale(5),

–  võttes arvesse komisjoni kõrge tehnilise tasemega aruannet segude toksilisuse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule „Keemiliste ainete kombineeritud mõju. Keemilised segud“ (COM(2012)0252),

–  võttes arvesse keskkonnaministrite nõukogu 22. detsembri 2009. aasta järeldusi kemikaalide kombineeritud mõju kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“(8), milles muu hulgas tunnistatakse, et ELil on vaja kõikides asjaomastes liidu õigusaktides pöörata tähelepanu kemikaalide kombineeritud mõjule ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalidega seotud ohutusprobleemidele,

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammile / Maailma Terviseorganisatsioonile koostatud hinnangut aruandele, mis käsitleb teaduse seisu 2012. aastal sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide vallas(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ(10) (REACH-määrus),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8-0237/2016),

A.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1935/2004 (raammäärus) sätestatakse üldised ohutusnõuded kõigile toiduga otse või kaudselt kokkupuutumiseks ettenähtud materjalidele või esemetele, et tagada, et neist ei kanduks toitu aineid kogustes, mis võiksid ohustada inimeste tervist või põhjustada vastuvõetamatut muutust toidu koostises või toidu organoleptiliste omaduste halvenemist;

B.  arvestades, et raammääruse I lisas loetletakse 17 toiduga kokkupuutuvat materjali, mille suhtes võidakse kehtestada erimeetmed;

C.  arvestades, et eespool toodud 17 materjalist kohaldatakse ELis erimeetmeid üksnes neljale: plastidele (sh ringlussevõetud plastid), keraamikale, regenereeritud tselluloosile ning aktiivsetele ja arukatele materjalidele;

D.  arvestades, et teatavad ELi erimeetmed vajavad tungivalt muutmist, eelkõige nõukogu direktiiv 84/500/EMÜ keraamika kohta;

E.  arvestades, et I lisas loetletud ülejäänud 13 materjali suhtes on liikmesriikidel võimalus võtta vastu siseriiklikud sätted;

F.  arvestades, et paljud liikmesriigid on ülejäänute toiduga kokkupuutuvate materjalide suhtes meetmed juba kehtestanud või töötavad neid välja; arvestades, et selliste riiklike meetmete suhtes ei toimi vastastikuse tunnustamise põhimõte ning raammääruse ja aluslepingutega ettenähtud siseturu tulemuslikku toimimist ja tervisekaitset ei ole seetõttu võimalik tagada;

G.  arvestades, et materjalid, mida ei reguleerita ELi tasandil erimeetmetega, võivad ohustada rahvatervist ning vähendada tarbijate usaldust, õiguslikku ebakindlust ja nõuete täitmise kulude suurenemist ettevõtjatele – need kulud suunatakse tarneahelat mööda sageli edasi tarbijatele – mistõttu nad takistavad konkurentsivõimet ja innovatsiooni; arvestades, et Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse poolt 2016. aasta mais koostatud Euroopa tasandil rakendamise hinnangu kohaselt on kõik asjaomased huvirühmad suures osas üksmeelel, et ühtsete meetmete puudumine on rahvatervisele ja keskkonnakaitsele ning siseturu sujuvale toimimisele kahjulik;

H.  arvestades, et parema õigusloome põhimõtted ei peaks takistama ühtegi meedet, mille eesmärk on ära hoida või vähendada potentsiaalselt tõsiseid või pöördumatuid tagajärgi inimeste tervisele ja/või keskkonnale, nagu näeb ette ELi aluslepingutes sätestatud ettevaatuspõhimõte;

I.  arvestades, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad kemikaalid ja genotoksilised ained toiduga kokkupuutuvates materjalides on rahvatervisele ja keskkonnale eriti problemaatilised; arvestades, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid ja genotoksilisi omadusi ei ole praegu võimalik keemilise ülesehituse põhjal usaldusväärselt ennustada ning et seetõttu tuleks toiduga kokkupuutuvate keemiliselt keeruliste materjalide ohutuse tagamise ühe ettevaatusmeetmena ergutada biokatsete tegemist; arvestades, et ergutada tuleks nii analüütiliste kui ka toksikoloogiliste katsete tegemist, et tagada toiduga kokkupuutuvate materjalide kindel ja kulutõhus ohutuse hindamine tarbijate, keskkonna ja tootjate huvides;

J.  arvestades, et ohtu rahvatervisele kujutavad endast ka kahjulikud (patogeensed ja riknemist tekitavad) mikroorganismid, mis võivad toiduga kokkupuutuvates materjalides esineda saasteainetena, ning biotsiidid, mida mikroorganismide arvukuse vähendamiseks on võidud kasutada;

K.  arvestades, et mõned toiduained on kokkupuutes pikka aega ja nende pakendimaterjalid on väga erinevad;

L.  arvestades, et kõigi toiduga kokkupuutuvate materjalide kasutamist mõjutavate oluliste sätete tulemuslikum kooskõlastamine võiks aidata paremini kaitsta tarbijate tervist ja vähendada toiduga kokkupuutuvate materjalide, eriti pakendimaterjalide mõju keskkonnale;

M.  arvestades, et kõigi toiduga kokkupuutuvaid materjale mõjutavate sätete, sh REACH-määruse tulemuslikum kooskõlastamine muudaks ringmajanduse mõjusamaks;

N.  arvestades, et erimeetmed peaksid põhinema teaduslikel tõenditel; arvestades, et endiselt on olemas teaduse jaoks tundmatuid tegureid, mistõttu on vaja täiendavaid teadusuuringuid;

O.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel kujutavad nanotehnoloogia ja nanomaterjalid endast uut tehnoloogilist arengut ning toiduga kokkupuutuvad materjalid on üks sektor, milles nanomaterjale on kasutatud; arvestades, et nanomaterjalide eriomadused võivad mõjutada nende toksikokineetilist ja toksikoloogilist profiili, kuid nende aspektide kohta on vähe teavet; arvestades, et ebakindlus tuleneb ka raskustest, mis on seotud nanomaterjalide iseloomustamise, tuvastamise ja mõõtmisega toiduainetes ja bioloogilistes maatriksites ning toksikoloogiliste andmete ja katsemeetodite puudulikkusega;

P.  arvestades, et tervise- ja keskkonnaohu hindamine ELi tasandil piirdub praegu üksikute ainete hindamisega ja selles ei võeta arvesse tegelikkuses esinevaid kombineeritud ja kumulatiivseid kokkupuutetingimusi, kus omavahel eri teid pidi puutuvad kokku eri tooteliigid – seda tuntakse ka nn kokteili- või seguefektina;

Q.  arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) / WHO 2009. aasta soovituse(11) kohaselt peaks kokkupuute hindamine hõlmama nii elanikkonda üldiselt kui ka kriitilisi rühmasid, kes on haavatavad või kelle kokkupuudet peetakse suuremaks, kui on elanikkonna üldine kokkupuude (nt imikud, lapsed);

R.  arvestades, et toiduga kokkupuutuvate materjalide jälgitavus tuleks tagada tarneahela igas etapis, et hõlbustada nende kontrollimist, defektsete toodete tagasikutsumist, tarbijate teavitamist ning vastutuse määratlemist;

S.  arvestades, et väga otsene ja mõjus vahend, millega tarbijaid toote omadustest teavitada, on märgistamine;

T.  arvestades, et ainete horisontaalne käsitlus kõikide sektorite lõikes tagab järjepidevuse õigusaktides ja prognoositavuse ettevõtete jaoks;

U.  arvestades, et ühtsete ELi katsemeetodite väljatöötamine kõigi toiduga kokkupuutuvate materjalide jaoks aitaks kaasa tervise ja keskkonnakaitse paranemisele kogu ELis;

V.  arvestades, et eelvalmistatud toiduga kokkupuutuvate esemete ohutuskontroll oleks üks teatavate erimeetmete täiendamise võimalus;

Toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevate ELi õigusaktide rakendamine: edusammud ja puudused

1.  tõdeb, et raammäärus kujutab endast kindlat õiguslikku alust, mille eesmärgid on endiselt asjakohased;

2.  rõhutab, et kuigi peamiselt tuleks keskenduda erimeetmete vastuvõtmisele nende 13 materjali kohta, mida ELi tasandil veel ei reguleerita, osutavad kõik huvirühmad sellele, et puudujääke esineb ka kehtivate õigusaktide rakendamisel ja täitmise tagamisel;

3.  ootab Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tulevast ülevaadet, milles käsitletakse liikmesriikides kehtestatud sätteid materjalide kohta, mille kasutamiseks ei ole seni ühtlustatud eeskirju kehtestatud; kutsub komisjoni üles kasutama seda ülevaadet lähtepunktina vajalike meetmete väljatöötamisel;

4.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vajalike meetmete väljatöötamisel arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse poolt koostatud Euroopa tasandil rakendamise hinnanguut ning juba kehtivaid ja kavandatavaid siseriiklikke meetmeid;

5.  märgib, et tulenevalt kõnealuste ainete levikust ELi turul ja ohust, mida need inimeste tervisele kujutavad, ning selleks, et säilitada nii toiduga kokkupuutuvate materjalide kui ka toiduainete ühtne turg, peaks komisjon seadma prioriteediks ELi erimeetmete väljatöötamise paberi ja papi, lakkide ja pindmaterjalide, metalli ja sulamite ning trükivärvide ja liimide jaoks;

6.  rõhutab, et eritähelepanu tuleks pöörata sellistele toiduga kokkupuutuvatele materjalidele – ükskõik kas nad puutuvad toiduga kokku otseselt või kaudselt – millel on suurem migratsioonioht, nt vedelikke ja suure rasvasisaldusega toiduaineid ümbritsevad materjalid ning materjalid, mis on toiduga kokkupuutes pikemat aega;

7.  on arvamusel, et edasiste erimeetmete vastuvõtmine ELi tasandil julgustaks ettevõtjaid välja töötama ohutuid korduvkasutatavaid ja ringlussevõetavaid toiduga kokkupuutuvaid materjale, mis aitaks omakorda kaasa ELi tulemuslikuma ringmajanduse loomise püüdlustele; märgib, et sellisel puhul oleks üheks eeltingimuseks parem jälgitavus ja selliste ainete järkjärguline kaotamine endast rahvatervisele ohtu kujutavates toiduga kokkupuutuvates materjalides;

8.  rõhutab sellega seoses, et ringlussevõetud toodetest valmistatud toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete kasutamine ning toiduga kokkupuutuvate materjalide korduvkasutamine ei tohiks põhjustada lõpptootes suuremal arvul saasteaineid ja/või jääke;

9.  on veendunud, et seoses ELi eesmärgiga liikuda ringmajanduse suunas tuleks arendada toiduga kokkupuutuvate materjalide raammääruse ja ringmajanduse vahelist sünergilist toimet, mis peaks hõlmama ELi tasandi erimeetmeid ringlussevõetud paberi ja papi kohta; märgib, et ringlussevõetud paberi ja papi korduvkasutamise kordade arv on piiratud, mistõttu on vaja pidevat värske puiduga varustamist;

10.  arvestades mineraalõli migratsiooniohtu paberist ja papist valmistatud toiduga kokkupuutuvatest materjalidest ja esemetest toiduainetesse, toetab selle ajani, kuni võetakse vastu erimeetmed ja võib-olla keelustatakse mineraalõlide kasutamine tindis, edasisi uuringuid, mille eesmärk on sellist migratsiooni ära hoida;

11.  toetab ringlussevõtu ja korduvkasutamise eesmärkide suurendamist kõikide materjalide puhul, mis sisalduvad komisjoni ettepanekus võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (COM(2015)0596); tuletab komisjonile siiski meelde, et ringlussevõtu ja korduvkasutamise eesmärkidega peavad kaasnema asjakohased kontrollimeetmed, et tagada toiduga kokkupuutesse sattuvate materjalide ohutus;

12.  rõhutab rasket olukorda, milles on tarneahelas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, arvestades et nad ei saa ega anna vastavate õigussätete puudumise tõttu edasi teavet, mis tagaks nende toodete ohutuse;

13.  peab hädavajalikuks, et liikmesriigid kaasaksid kõik asjaomased huvirühmad protsessi, milles esildatakse konkreetsed ohutusnõuded toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta;

14.  tunnistab, et toiduga kokkupuutuvate materjalide ohutuse hindamise praegune paradigma on ebapiisav, sest toiduga kokkupuutuvate materjalide roll toidu saastamisel on üldiselt alahinnatud ja puudub teave inimeste kokkupuute kohta nendega;

Riskihindamine

15.  on teadlik EFSA tähtsast rollist toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutatavate, erimeetmetega reguleeritavate ainetega seotud riski hindamisel; tunnistab, et konkreetse aine riskihindamisega on seotud kulud ja EFSA vahendid on piiratud; palub komisjonil seetõttu suurendada EFSA rahastamist, arvestades allpool kirjeldatud riskihindamiste mahu lisandumisega seotud lisatööd;

16.  palub EFSA-l ja Euroopa Kemikaaliametil (ECHA) teha koostööd ja kooskõlastada oma tööd tihedamalt, et kasutada põhjalike hindamiste tegemiseks olemasolevaid ressursse tulemuslikult;

17.  tunnistab, et toiduga kokkupuutuvatest materjalidest lähtuvate riskide nõuetekohaseks hindamiseks tuleb arvesse võtta nii aineid, mida kasutatakse nende tootmisel ja töötlemisel, kui ka tahtmatult lisatud aineid (sh saasteaineid, mis pärinevad tahtlikult lisatud ainetest, ja muid keemilistest reaktsioonidest tulenevaid aineid); tunnistab, et seetõttu tuleb EFSAt ja liikmesriikide asjakohaseid asutusi lähteainetest selgelt teavitada; rõhutab sellega seoses koostöö tähtsust teadusasutuste ja laborite vahel ning toetab EFSA kavatsust keskenduda enam valmismaterjalidele ja -esemetele ning tootmisprotsessile, mitte niivõrd kasutatud ainetele;

18.  rõhutab, kui tähtsad on edasised teadusuuringud tahtmatult lisatud ainete kohta, sest vastupidiselt tuntud ohtlikele ainetele on nende olemus ja struktuur, eelkõige plastis, sageli teadmata;

19.  palub komisjonil läbi vaadata järgmised aspektid: i) praegused oletused ainete migratsiooni kohta läbi funktsionaalsete tõkkekihtide; ii) mõne ettevõtte ja pädeva asutuse kasutatav migreeruvate ainete 100 ppb kontsentratsioonikünnis toidus otsustamaks, milliste kemikaalide suhtes riskihindamist teha; iii) mil määral funktsionaalsed tõkkekihid muutuvad pikema säilitusperioodi ajal vähem tõhusaks, sest et neil võib olla vaid migratsiooni aeglustav mõju; iv) praegused oletused soolestiku kaudu toimuvat keemilist imendumist mõjutavate molekulide suuruse kohta;

20.  palub EFSA-l ja komisjonil laiendada haavatavate rühmade määratlust rasedatele ja imetavatele naistele ning lisada väikese annusega kokkupuute potentsiaalne toime ja mittemonotoonne reaktsioon riskihindamise kriteeriumide hulka;

21.  peab kahetsusväärseks, et EFSA ei võta oma kehtivas riskihindamismenetluses arvesse toiduga kokkupuutuvate materjalide nn kokteiliefekti (ainete koostoimet) ning üheaegset või mitmekordset kokkupuudet toiduga kokkupuutuvate materjalidega või muude allikatega, mis võivad olla kahjuliku toimega, isegi kui üksikute ainete määr segus on väike, ning kutsub EFSAt üles seda tulevikus tegema; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks seda toimet (sh pikaajalist toimet) inimese tervisele ohutuks peetavate migratsiooni piirnormide kehtestamisel arvesse;

22.  nõuab edasisi teadusuuringuid eri kemikaalide koostoime kohta;

23.  peab kahetsusväärseks ka seda, et EFSA ei võta veel arvesse võimalust, et toiduga kokkupuutuvates materjalides võivad olla kahjulikud mikroorganismid; nõuab seetõttu tungivalt, et EFSA bioloogiliste ohtude teaduskomisjon uuriks mikroorganismide küsimust toiduga kokkupuutuvates materjalides ja koostaks selle teema kohta EFSA arvamuse;

24.  märgib, et toiduga kokkupuutuvad materjalid kuuluvad määruse (EL) nr 528/2012(12) (biotsiidide määrus) kohaldamisalasse, sest biotsiidid võivad esineda toiduga kokkupuutuvates materjalides selleks, et hoida nende pind vaba mikroobidega saastumisest (desinfektsioonivahendid) ja toitu paremini säilitada (säilitusained); märgib aga, et eri liiki biotsiide toiduga kokkupuutuvates materjalides reguleeritakse eri õigusraamistikega ning biotsiidi liigist olenevalt tuleb riskihinnang anda kas ECHA-l või EFSA-l või mõlemal asutusel;

25.  nõuab, et komisjon tagaks sidususe toiduga kokkupuutuvaid materjale ja biotsiide käsitlevate määruste vahel ning täpsustaks ECHA ja EFSA vastavaid rolle; palub komisjonil ka töötada välja ühtlustatud ja konsolideeritud käsitus toiduga kokkupuutuvates materjalides biotsiididena kasutatavate ainete üldise hindamise ja heakskiitmise kohta, et vältida kattuvust, õiguslikku ebakindlust ja töö dubleerimist;

26.  palub EFSA-l võtta arvesse asjaolu, et tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR) tunnistas toidutootmise kohad 2009. aastal kriitilise tähtsusega kohtadeks, mis soodustavad antibiootikumi- ja biotsiidiresistentsete bakterite arengut; märgib seepärast, et biotsiide sisaldavad toiduga kokkupuutuvad materjalid võivad samuti kaasa aidata antibiootikumiresistentsete bakterite esinemisele inimestel;

27.  rõhutab, et toiduga kokkupuutuvad materjalid on oluline allikas, kus inimesed puutuvad kokku probleemsete kemikaalidega, nagu perfluoritud ühendid ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad kemikaalid (nt ftalaadid ja bisfenoolid), mida on seostatud krooniliste haiguste ja reproduktiivprobleemide, ainevahetushäirete, allergiate ja närvisüsteemi arengu probleemidega; märgib, et toiduga kokkupuutuvates materjalides on selliste kemikaalide migratsioon eriti problemaatiline, arvestades nende potentsiaali mõjuda kahjulikult ka äärmiselt väikestes kogustes;

28.  märgib murelikult suurenenud mõju tervisele, mida toiduga kokkupuutuvad materjalid võivad omada imikutele ja väikelastele;

29.  palub komisjonil täita REACH-määruse ja toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevate õigusaktide vaheline ohutushinnanguga seotud tühimik, tagades, et ettevõtted esitavad ohutushinnangud tootmise, kasutamise ja turustamise ajal toiduga kokkupuutuvatesse materjalidesse lisatavate kemikaalidega kokkupuudet puudutavate inimtervise aspektide kohta; on seisukohal, et seda tuleks määruses (EÜ) nr 1935/2004 täpsustada;

30.  kutsub komisjoni üles tagama REACH-määruse ja toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevate õigusaktide vahelist paremat kooskõlastatust ja sidusamat käsitust, eriti seoses ainetega, mis on REACH-määruses liigitatud kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks aineteks (kategooriad 1A, 1B ja 2) või väga ohtlikeks aineteks, ning tagama, et ohtlikud ained, mille kasutust REACH-määruse abil järk-järgult piiratakse, keelataks järk-järgult ka toiduga kokkupuutuvates materjalides; rõhutab, et komisjon peab selleks, et tagada igasuguse ohu ärahoidmine rahvatervisele, korrapäraselt ja ajakohaselt teavitama parlamenti ja nõukogu, kui teatavad probleemsed ained (nt väga ohtlikud ained, kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained, bioakumuleeruvad kemikaalid või teatavad sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad kemikaalid), mis REACH-määruse või mis tahes muu õigusakti kohaselt on keelatud või järk-järgult keelatakse, on toiduga kokkupuutuvates materjalides ikka veel kasutusel; palub komisjonil kaaluda bisfenooli A liigitamist väga ohtlike ainete hulka;

31.  märgib, et komisjon avaldas 15. juunil 2016 teaduslikud kriteeriumid biotsiidides ja taimekaitsevahendites kasutatavate toimeainete sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks; rõhutab siiski, et kõikide toodete, sh toiduga kokkupuutuvate materjalide jaoks on vaja horisontaalseid kriteeriume, ning palub komisjonil sellised kriteeriumid viivitamata esitada; nõuab, et neid kriteeriume, kui nad on jõustunud, võetaks arvesse toiduga kokkupuutuvate materjalide riskihindamismenetluses;

32.  märgib asjaolu, et komisjon tegi pärast hiljutist EFSA arvamust lõpuks teatavaks oma kava kehtestada migratsiooni piirnorm 0,05 mg/kg bisfenool A (BPA) puhul, mida kasutatakse plastist pakendite ja nõude valmistamiseks ning metallmahutite lakkides ja pindmaterjalides; arvestades, et EFSA ei ole oma viimasel aastakümnel teostatud uuesti hindamiste käigus(13) kõiki terviseprobleeme siiski tulemuslikult käsitlenud ning hindab BPAga seotud ohte uuesti 2017. aastal, kuna on avaldatud aruanne, milles väljendatakse muret, et praegune lubatav päevadoos ei kaitse loodet ega imikuid BPA mõju eest immuunsüsteemile, ning soovitatakse anda tarbijatele nõu vähendada toidust ja muudest allikatest pärineva BPAga kokkupuudet, nõuab BPA keelustamist kõikides toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalides;

33.  tunnistab Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2015. aasta teadus- ja poliitikaaruandest lähtuvalt probleemi, mis puudutab raskmetallide migratsiooni toiduainetesse; võtab teadmiseks, et komisjon vaatab parajasti läbi nõukogu direktiivis 84/500/EMÜ (keraamika kohta) sätestatud plii ja kaadmiumi piirnorme; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku, milles kehtestatakse kaadmiumi ja plii eraldumisele madalamad piirnormid, ja peab kahetsusväärseks, et direktiivi 84/500/EMÜ muutmist ei ole parlamendis ja nõukogus veel arutatud;

34.  toetab teadusuuringute ja innovatsioonialgatusi, mille eesmärk on töötada välja uusi toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutamiseks sobilikke aineid, mille puhul on tõestatud nende ohutus inimeste tervisele; rõhutab, et praegu ei tohiks ohutumad alternatiivid siiski sisaldada bisfenooli S (BPS) bisfenooli A (BPA) asendajana, sest BPSi toksikoloogiline profiil võib olla sarnane BPA omaga(14);

35.  toetab eriti edasisi nanomaterjalide uuringuid, sest nende materjalide toime ja migratsioonivõime ning mõju kohta inimeste tervisele valitseb teaduses ikka veel ebaselgus; usub seetõttu, et nanomaterjalide kasutamiseks tuleks loamenetlus kehtestada mitte ainult plastmaterjalide, vaid kõigi toiduga kokkupuutuvate materjalide suhtes, ning hindamine ei peaks piirduma ainult pakendamata nanomaterjalidega;

36.  märgib, et turutõkked, eelkõige eri siseriiklike eeskirjade alusel taotletavad load, viivad selleni, et kaduma lähevad toiduohutuse parandamise võimalused innovatsiooni kaudu;

Jälgitavus

37.  on seisukohal, et vastavusdeklaratsioon võib olla tõhus vahend tagamaks, et toiduga kokkupuutuvad materjalid vastavad asjakohastele eeskirjadele, ning soovitab, et kõigi (nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata kasutamiseeskirjadega) toiduga kokkupuutuvate materjalidega oleks kaasas vastavusdeklaratsioon ja asjakohased dokumendid, nagu see praegu on selliste toiduga kokkupuutuvate materjalide puhul, mille suhtes on vastu võetud erimeetmed; usub, et kasutamistingimused peaksid olema asjaomastes vastavusdeklaratsioonides paremini kajastatud;

38.  väljendab siiski kahetsust, et isegi kui vastavusdeklaratsioonid on kohustuslikud, ei ole need alati eeskirjade täitmise tagamise eesmärgil kättesaadavad, ning juhul kui need on kättesaadavad, ei ole nende kvaliteet alati piisavalt kõrge, et olla usaldusväärne alus vastavust tõendavatele dokumentidele;

39.  kutsub üles suurendama kolmandatest riikidest toiduga kokkupuutuvate imporditud materjalide jälgitavust ja eeskirjadele vastavust, kasutades selleks nõuet esitada asjakohased ja täielikud identifitseerimisdokumendid ja vastavusdeklaratsioonid; rõhutab, et toiduga kokkupuutuvad imporditud materjalid peavad olema vastavuses ELi standarditega, kaitstes nii rahvatervist kui ka tagades ausa konkurentsi;

40.  palub komisjonil kehtestada toiduga kokkupuutuvates materjalides teadlikult kasutatavate nanomaterjalide kohustusliku märgistamise ning mahetoodete ja haavatavatele rühmadele mõeldud toodete puhul kasutatavate toiduga kokkupuutuvate materjalide kohustusliku märgistamise;

Vastavus, täitmise tagamine ja kontroll

41.  väljendab muret, et toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevate õigusaktide täitmist tagatakse ELis väga erinevalt; rõhutab, kui tähtis on töötada toiduga kokkupuutuvate materjalide jaoks välja ELi suunised, mis hõlbustaksid ühtlustatud ja ühtset rakendamist ning paremat eeskirjade täitmise tagamist liikmesriikides; rõhutab, et seepärast on liikmesriikide vaheline andmete jagamine väga oluline; usub, et toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitleva raammääruse täitmise tagamist peaksid täiendama muud mitteseadusandlikud poliitilised valikuvõimalused, nagu tööstusharu enesehindamine;

42.  on seisukohal, et toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete edasine ühtlustamine võib rahvatervise ühtlaselt kõrgetasemelisele kaitsele kaasa aidata;

43.  soovitab kehtestada toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete konkreetsete kategooriate jaoks ühtse ELi analüütiliste katsete standardi, tagamaks, et ettevõtjad ja pädevad asutused terves ELis kasutaksid toiduga kokkupuutuvaid materjale katsetades sama meetodit; märgib, et ühtsete katsemeetodite kehtestamine kindlustaks toiduga kokkupuutuvate materjalide ühesuguse kohtlemise kogu siseturul, tagades nii seirestandardite paranemise ja suurema kontrolli;

44.  rõhutab, et iga liikmesriigi kohustus on kontrollida ettevõtjaid, kes toodavad või impordivad toiduga kokkupuutuvaid materjale; väljendab kahetsust, et mõned liikmesriigid ei kehtesta ettevõtjatele nõuet oma äritegevus registreerida, lubades seega ettevõtjatel vastavuskontrollidest kõrvale hoiduda; palub komisjonil tagada, et need liikmesriigid, kes seda veel ei ole teinud, kehtestaksid vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 muutmisele äritegevuse ametliku registreerimise kohustuse kõigile toiduga kokkupuutuvaid materjale tootvatele või importivatele ettevõtjatele; märgib, et sobivad registreerimismehhanismid, mida võiks kasutada näitena headest tavadest, on olemas mitmes liikmesriigis;

45.  kutsub liikmesriike üles suurendama ametlike kontrollide sagedust ja tõhusust lähtuvalt eeskirjadele mittevastavuse riskist ja kaasnevatest terviseohtudest, võttes arvesse toidu hulka, eeldatavat tarbijat ja aega, kui kaua toit on toiduga kokkupuutuva materjaliga kokkupuutes olnud, ning toiduga kokkupuutuva materjali liiki ja kõiki teisi asjakohaseid tegureid;

46.  rõhutab tungivalt, et liikmesriigid peavad vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 muutmisele tagama ühtse, põhjaliku ja süstemaatilise kontrolli tegemiseks vajalikud töötajad ja seadmed ning hoiatavad karistused mittevastavuse juhtumite puhuks;

47.  nõuab liikmesriikide ja komisjoni vahelist tulemuslikumat koostööd ja kooskõlastamist toiduaineid ja sööta puudutava varajase hoiatamise süsteemi vallas, et tegelda ohtudega rahvatervisele kiiresti ja mõjusalt;

48.  palub komisjonil uurida täpsemalt käsitust, mis põhineb eelvalmistatud toiduga kokkupuutuvate esemete ohutuskontrollil, ning muid toiduga kokkupuutuvate esemete heakskiitmismenetlusi;

49.  peab tervitatavaks komisjoni „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” platvormi; nõuab selle tegevuse laiendamist;

o
o   o

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.
(2) ELT L 384, 29.12.2006, lk 75.
(3) ELT L 12, 15.1.2011, lk 1.
(4) PE 581.411.
(5) PE 578.967.
(6) Kortenkamp 2009. http://ec.europa.eu/environment/chemicals/effects/pdf/report_mixture_toxicity.pdf
(7) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-17820-2009-INIT/et/pdf
(8) Seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm: (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013D1386&from=EN
(9) http://www.who.int/ceh/publications/endocrine/en/
(10) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(11) Recent developments in the risk assessment of chemicals in food and their potential impact on the safety assessment of substances used in food contact materials - EFSA Journal 2016;14(1):4357 [28 pp.] (Hiljutine areng toidus olevate kemikaalide riskihindamises ja nende võimalik mõju toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutatavate ainete ohutushindamisele – EFSA väljaanne 2016, 14(1):4357 (28 lk) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4357
(12) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
(13) https://www.efsa.europa.eu/en/press/news/160426a?utm_content=hl&utm_source=EFSA+Newsletters&utm_campaign=3bd764133f-HL_20160428&utm_medium=email&utm_term=0_7ea646dd1d-3bd764133f-63626997.
(14) Committee for Socio-economic Analysis (SEAC), Opinion on an Annex XV dossier proposing restrictions on Bisphenol A, p.13. (Sotsiaalmajandusliku analüüsi komitee (SEAC) arvamus XV lisa käsitleva toimiku kohta, milles tehakse ettepanek bisfenool A suhtes piirangute kehtestamiseks, lk 13), http://www.echa.europa.eu/documents/10162/13641/bisphenol_a_seac_draft_opinion_en.pdf


ELi õiguse kohaldamise järelevalve 2014. aasta aruanne
PDF 173kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 2014. aasta aruande kohta (2015/2326(INI))
P8_TA(2016)0385A8-0262/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitlevat 32. aastaaruannet (2014) (COM(2015)0329),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Katseprojekti „EU Pilot“ hindamise aruanne“ (COM(2010)0070),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Katseprojekti „EU Pilot“ teine hindamisaruanne“ (COM(2011)0930),

–  võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2002. aasta teatist, milles käsitletakse suhtlemist ühenduse õiguse rikkumiste kohta kaebuse esitanuga (COM(2002)0141),

–  võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2012. aasta teatist „Liidu õiguse kohaldamise kohta kaebuse esitanuga suhtlemise ajakohastamine“ (COM(2012)0154),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet,

–  võttes arvesse institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel,

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 30. ja 31. aastaaruande (2012–2013) kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0262/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu (ELi) lepingu artikli 17 kohaselt on komisjoni peamise ülesandena sätestatud aluslepingute täitmise järelevalve;

B.  arvestades, et vastavalt ELi lepingu artikli 6 lõikele 1 on Euroopa Liidu põhiõiguste hartal aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud ning see on ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele liidu õiguse kohaldamise korral (harta artikli 51 lõige 1);

C.  arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 258 esimesele ja teisele lõigule esitab komisjon liikmesriigile põhjendatud arvamuse, kui ta on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust, ning komisjon võib anda asja Euroopa Liidu Kohtusse, kui asjaomane riik ei järgi seda arvamust komisjoni seatud tähtaja jooksul;

D.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppes sätestatakse kõiki ametliku teatamise kirjal põhinevaid rikkumismenetlusi käsitleva teabe jagamine, kuid ei hõlmata mitteametlikku EU Piloti menetlust, mis eelneb ametlike rikkumismenetluste algatamisele;

E.  arvestades, et komisjon toetub ELi lepingu artikli 4 lõikele 3 ning liidu ja liikmesriikide lojaalse koostöö põhimõttele, et jõustada oma vaikimiskohustus liikmesriikide suhtes EU Piloti menetluste ajal;

F.  arvestades, et EU Piloti menetluste eesmärk on soodustada tihedamat ja sidusamat koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel, et kõrvaldada ELi õiguse rikkumised varajases etapis, et – võimaluse korral – vältida vajadust kasutada ametlikke rikkumismenetlusi;

G.  arvestades, et 2014. aastal sai komisjon 3 715 kaebust võimalike ELi õiguse rikkumiste kohta, kusjuures liikmesriikidest esitati kõige rohkem kaebusi Hispaania (553), Itaalia (475) ja Saksamaa (276) vastu;

H.  arvestades, et 2014. aastal algatas komisjon 893 uut rikkumismenetlust, kusjuures liikmesriikidest oli kõige rohkem pooleliolevaid rikkumismenetlusi Kreeka (89), Itaalia (89) ja Hispaania (86) suhtes;

I.  arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklis 41 on määratletud õigus heale haldusele kui igaühe õigus sellele, et liidu institutsioonid käsitlevad tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul, ning arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 298 on sätestatud, et liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus;

1.  tuletab meelde, et vastavalt ELi lepingu artiklile 17 on komisjoni ülesanne tagada, et kohaldatakse liidu õigust, sealhulgas ELi põhiõiguste hartat (ELi lepingu artikli 6 lõige 1), mille sätted kehtivad liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning liikmesriikide suhtes liidu õiguse kohaldamise korral;

2.  tunnistab, et esmane vastutus ELi õiguse nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise eest lasub liikmesriikidel, kuid rõhutab, et see ei vabasta ELi institutsioone kohustusest järgida ELi esmast õigust, kui nad loovad ELi teisest õigust;

3.  rõhutab, et komisjonil on oluline roll ELi õiguse kohaldamise kontrollimisel ja selle kohta igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande esitamisel; kutsub komisjoni üles jätkama aktiivselt erinevate uute vahendite väljatöötamist, et parandada ELi õiguse rakendamist, jõustamist ja järgimist liikmesriikides, ning lisama oma järgmisesse aastaaruandesse lisaks ELi direktiivide rakendamist käsitlevale teabele ka teabe ELi määruste rakendamise kohta;

4.  tunnistab, et esmane vastutus ELi õiguse nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise eest lasub liikmesriikidel, ning rõhutab, et ELi õiguse rakendamisel peavad liikmesriigid järgima täielikult ka põhiväärtusi ja -õigusi, mis on sätestatud aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas; tuletab meelde, et ELi õiguse rakendamise järelevalve ja hindamine on komisjoni ülesanne; kutsub selleks liikmesriike veel kord üles kasutama süstemaatiliselt vastavustabeleid, kuid rõhutab, et see ei vabasta ELi institutsioone kohustusest järgida ELi esmast õigust, kui nad loovad ELi teisest õigust; nendib vajadust kasutada oma rakendusaruandeid valdkondlike õigusaktide kohta;

5.  tunnistab, et ka Euroopa Parlamendil on sellega seoses tähtis roll, kui ta teostab poliitilist kontrolli komisjoni jõustamismeetmete üle, kontrollib ELi õiguse rakendamise järelevalve aastaaruandeid ja võtab vastu asjakohaseid resolutsioone; arvab, et Euroopa Parlament saaks ELi õigusaktide õigeaegsele ja nõuetekohasele ülevõtmisele veelgi rohkem kaasa aidata, jagades riikide parlamentidega varem loodud ühenduste kaudu seadusandlikku otsustusprotsessi puudutavaid ekspertteadmisi;

6.  märgib, et ELi õiguse õigeaegne ja nõuetekohane ülevõtmine riiklikku õigusse ning selge siseriiklik õigusraamistik peaksid olema liikmesriikide prioriteedid, et vältida ELi õiguse rikkumisi ning viia nii üksikisikute kui ka ettevõteteni ELi õiguse tõhusast ja tulemuslikust kohaldamisest saadav kasu;

7.  rõhutab, et sotsiaalpartneritel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja muudel sidusrühmadel on oluline roll õigusaktide loomisel ning järelevalvel liikmesriikides ELi õiguse ülevõtmise ja kohaldamisega seotud puudujääkide üle ja nendest teatamisel; märgib, et komisjon on tunnistanud sidusrühmade rolli ja võtnud 2014. aastal kasutusele uued vahendid, mis seda protsessi hõlbustavad; ergutab sidusrühmi jääma ka edaspidi selles suhtes valvsaks;

8.  tunnistab mõju, mida ELi õiguse tulemuslik kohaldamine avaldab ELi institutsioonide usaldusväärsuse tugevdamisele; väljendab heameelt selle üle, kui oluliseks on komisjoni aastaaruandes peetud kodanike, ettevõtete ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esitatud petitsioone kui Lissaboni lepingus sätestatud põhiõigust, Euroopa kodakondsuse tähtsat elementi ja olulist teisest vahendit, millega teostada järelevalvet ELi õiguse kohaldamise üle ja tuvastada selles võimalikke puudujääke seeläbi, et kodanikel on – lisaks demokraatia peamistele väljendusviisidele, valimistele ja rahvahääletustele – võimalik otse väljendada oma seisukohti ja kogemusi;

9.  on seisukohal, et õigusaktide ebarealistlikud rakendamistähtajad võivad tuua kaasa selle, et liikmesriikidel ei olegi võimalik neid järgida, mis tähendab hilinenud kohaldamise vaikivat heakskiitmist; kutsub ELi institutsioone üles leppima määruste ja direktiivide rakendamiseks kokku sobivamates tähtaegades, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse vajalikke kontrollimis- ja konsulteerimisaegu; on veendunud, et komisjon peaks aruanded, muutused ja õigusaktide läbivaatamised esitama kaasseadusandjate poolt kokku lepitud tähtajaks ja vastavalt asjaomastes õigusaktides sätestatule;

10.  väljendab heameelt asjaolu üle, et uus institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe sisaldab sätteid, mille eesmärk on parandada ELi õiguse rakendamist ja kohaldamist ning ergutada sellega seoses struktureeritumat koostööd; toetab kokkuleppes väljendatud nõudmist, et märgitaks paremini ära siseriiklikud meetmed, mis ei ole rangelt seotud liidu õigusaktidega (ülereguleerimise nime all tuntud tava); rõhutab, et tähtis on parandada ülevõtmist ning et liikmesriigid peavad teatama ja selgelt ära märkima siseriiklikud meetmed, mis täiendavad Euroopa direktiive; rõhutab, et ELi õigusakte kohaldades peaksid liikmesriigid vältima tarbetu koormuse lisamist ELi õigusaktidele, kuna see toob kaasa ELi seadusandliku tegevuse vääritimõistmise ja suurendab kodanike hulgas õigustamatut euroskeptitsismi; juhib siiski tähelepanu sellele, et see ei mõjuta mingil viisil liikmesriikide õigust võtta riigi tasandil vastu ELi tasandil kokkulepitutest kõrgemad sotsiaal- ja keskkonnastandardid;

11.  rõhutab, et Euroopa Parlamendil peaks olema tugevam roll, kui analüüsitakse seda, kuidas läbirääkijariigid ja need riigid, kellel on Euroopa Liiduga assotsieerimislepingud, järgivad ELi õigust; teeb sellega seoses ettepaneku anda nendele riikidele sobivat abi nende riikide parlamentidega ELi õiguse järgimise ja kohaldamise alal tehtava kestva koostöö vormis;

12.  teeb ettepaneku, et vastuseks komisjoni esitatavatele iga-aastastele eduaruannetele peaks Euroopa Parlament koostama kõigi kandidaatriikide kohta tõelisi raporteid, mitte ainult resolutsioone, et anda kõigile asjaomastele parlamendikomisjonidele võimalus esitada arvamus; on arvamusel, et komisjon peaks jätkama eduaruannete esitamist kõigi Euroopa naabruses asuvate riikide kohta, kes on allkirjastanud assotsieerimislepingud, et Euroopa Parlament saaks tõsiselt ja süstemaatiliselt hinnata nende riikide edusamme assotsieerimiskavaga seotud ELi õigustiku rakendamisel;

13.  tunneb heameelt komisjoni 32. aastaaruande üle, milles käsitletakse ELi õiguse kohaldamise järelevalvet, ning märgib, et keskkond, transport ning siseturg ja teenused olid 2013. aastal need poliitikavaldkonnad, kus enamus rikkumismenetlusi jäi 2014. aastaks avatuks; märgib samuti, et 2014. aastal olid keskkond, tervis, tarbijakaitse, liikuvus ja transport taas need poliitikavaldkonnad, kus alustati kõige rohkem uusi rikkumismenetlusi; ergutab komisjoni institutsioonidevahelise läbipaistvuse tagamise huvides võimaldama Euroopa Parlamendile paremat juurdepääsu juhtumitele, mis on seotud ELi õiguse rikkumisega;

14.  märgib, et aastaaruande kohaselt on viimase viie aasta jooksul ametlike rikkumismenetluste arv vähenenud ning see näitab komisjoni sõnul seda, kui tõhus on EU Piloti kaudu läbi viidud struktureeritud dialoog liikmesriikidega; on siiski arvamusel, et viimastel aastatel toimunud ja eelseisvatel aastatel oodatav vähenemine on peamiselt tingitud komisjoni uute seadusandlike ettepanekute arvu pidevast vähenemisest; osutab sellele, et komisjon ei vii läbi EU Piloti menetlusi direktiivide hilise ülevõtmise korral;

15.  tuletab meelde, et see järelhindamine ei vabasta komisjoni kohustusest teostada tõhusat ja õigeaegset järelevalvet ELi õigusaktide kohaldamise ja rakendamise üle, ning märgib, et parlament võiks olla abiks õigusaktide rakendamise läbivaatamisel komisjoni kontrollimise abil;

16.  märgib, et aastaaruande kohaselt näitavad EU Piloti raames avatud uute toimikute arvu suurenemine vaatlusalusel perioodil ja pooleliolevate rikkumisjuhtumite arvu vähenemine, et EU Piloti süsteem on tõestanud oma kasulikkust ja sellel on olnud positiivne mõju, kuna see edendab ELi õiguse tõhusamat jõustamist; kordab siiski, et ELi õiguse jõustamine ei ole piisavalt läbipaistev ning kaebuse esitanutel ja huvitatud isikutel ei ole selle üle tegelikku kontrolli, ning peab kahetsusväärseks, et vaatamata korduvatele taotlustele ei ole EU Piloti menetlust ja pooleliolevaid juhtumeid käsitlev teave Euroopa Parlamendi jaoks endiselt piisavalt kättesaadav; palub komisjonil sellega seoses tagada suurem läbipaistvus EU Piloti menetlust ja pooleliolevaid juhtumeid puudutava teabe osas;

17.  on seisukohal, et ELi õiguse täitmata jätmise eest määratavad rahalised karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, võtma arvesse korduvaid rikkumisi samas valdkonnas ning austama liikmesriikide seaduslikke õigusi;

18.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidus, mis on rajatud õigusriigi põhimõttele ning õigusaktide kindlusele ja prognoositavusele, peavad ELi kodanikud õigusega saama esimestena selget, arusaadavat, läbipaistvat ja õigeaegset teavet (interneti ja muude vahendite kaudu) selle kohta, kas ja millised siseriiklikud õigusnormid on ELi õigusaktide ülevõtmisel vastu võetud ning millised riigiasutused vastutavad nende nõuetekohase rakendamise tagamise eest;

19.  kutsub komisjoni üles ühendama kõik erinevad portaalid, juurdepääsupunktid ja teabesaidid üheks väravaks, mis annab kodanikele hõlpsa juurdepääsu veebipõhisele kaebuste esitamise vormile ja kasutajasõbralikule teabele rikkumismenetluste kohta; kutsub ühtlasi komisjoni üles lisama oma järgmisesse järelevalvearuandesse üksikasjalikuma teabe nende portaalide kasutamise kohta;

20.  juhib tähelepanu sellele, et komisjoni ja Euroopa Parlamendi lojaalne koostöö on mõlema kohustus; nõuab seetõttu Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe läbivaatamist, et teavet EU Piloti menetluste kohta saaks esitada (konfidentsiaalse) dokumendina liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutavale parlamendikomisjonile;

21.  tuletab meelde, et oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis(2) nõudis Euroopa Parlament Euroopa haldusmenetlusõigust käsitleva ELi määruse vastuvõtmist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 298, kuid hoolimata asjaolust, et resolutsioon võeti vastu valdava enamuse toetusel (572 poolt- ja 16 vastuhäält ning erapooletuid oli 12), parlamendi nõudmisele komisjoni ettepanekut ei järgnenud; palub komisjonil Euroopa Parlamendi resolutsioon uuesti läbi vaadata, et esitada ettepanek seadusandliku akti vastuvõtmiseks seoses haldusmenetlusõigusega;

22.  peab kahetsusväärseks eelkõige asjaolu, et ei ole võetud järelmeetmeid seoses nõudmisega koostada siduvad eeskirjad määrusena, milles sätestatakse rikkumismenetluse ja sellele eelneva menetluse eri aspektid, sealhulgas teatised, siduvad tähtajad, õigus ärakuulamisele, põhjuste märkimise kohustus ning iga isiku õigus oma toimikuga tutvuda, et tugevdada kodanike õigusi ja tagada läbipaistvus;

23.  tuletab sellega seoses meelde, et õiguskomisjon on moodustanud uue haldusõiguse töörühma, mis tegi otsuse töötada komisjoni inspireerimiseks välja tegelik määruse eelnõu liidu haldusasutuste haldusmenetluse kohta, mitte sellepärast, et komisjoni algatusõigus kahtluse alla seada, vaid näitamiseks, et selline määrus oleks nii kasulik kui ka rakendatav;

24.  on arvamusel, et selle määruse eelnõu eesmärk ei ole mitte ELi kehtivate õigusaktide asendamine, vaid nende täiendamine, kui esineb lünki või probleeme tõlgendamisel, ning kehtivate eeskirjade tõlgendamise selgemaks ja sidusamaks muutmine kodanike ja ettevõtete ning haldusasutuste ja nende töötajate hüvanguks;

25.  nõuab seepärast veel kord, et komisjon esitaks Euroopa haldusmenetlusõiguse kohta seadusandliku ettepaneku, võttes arvesse samme, mida Euroopa Parlament on kõnealuses valdkonnas seni astunud;

26.  tuletab meelde, et ELi institutsioone seovad aluslepingud ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta isegi siis, kui nad tegutsevad rahvusvaheliste laenuandjate rühmade (nn troikade) liikmetena;

27.  kutsub komisjoni üles muutma ELi õiguse järgimine tõeliseks poliitiliseks prioriteediks ja püüdlema selle poole tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga, kelle kohustus on a) nõuda komisjonilt poliitilist vastutust ning b) kaasseadusandjana ja oma seadusandliku tegevuse pidevaks parandamiseks tagada enda täielik teavitamine;

28.  toetab seda, et Euroopa Parlamendis loodaks liikmesriikides ELi õiguse kohaldamise järelevalveks menetlus, mille abil oleks võimalik analüüsida rikkumisi riigipõhiselt ning milles arvestataks asjaolu, et asjaomased alalised komisjonid parlamendis kontrollivad ELi õiguse kohaldamist oma vastavas pädevusvaldkonnas;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0322.
(2) ELT C 440, 30.12.2015, lk 17.


Geneetiliselt muundatud maisi Bt11 seemnete turule laskmine
PDF 263kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) seemned (D046173/01 – 2016/2919(RSP))
P8_TA(2016)0386B8-1083/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) seemned (D046173/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(1), eriti selle artikli 18 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 19. mai 2005. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 6. detsembri 2012. aasta arvamust(3), millega ajakohastatakse riskihindamise järeldusi ja riskijuhtimise alaseid soovitusi seoses putukkahjurite suhtes resistentse geneetiliselt muundatud maisiga MON 810,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 6. detsembri 2012. aasta teaduslikku arvamust(4), millega täiendatakse keskkonnaohu hindamise järeldusi ja riskijuhtimise alaseid soovitusi seoses putukkahjurite suhtes resistentse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 ja MON 810 viljelemisega,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 28. mai 2015. aasta teaduslikku arvamust, millega ajakohastatakse riskijuhtimise alaseid soovitusi, et piirata kaitsealustes elupaikades elavate kaitsealuste mittesihtliblikaliste kokkupuudet Bt-maisi õietolmuga(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(6) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507)(7),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et äriühing Syngenta Seeds SAS (endine Novartis Seeds) (edaspidi „taotleja“) esitas 1996. aastal Prantsusmaa pädevale asutusele taotluse (viide C/F/96/05.10) geneetiliselt muundatud maisi Bt11 nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ(8) kohaselt turule laskmiseks; arvestades, et 2003. aastal esitati direktiivi 2001/18/EÜ kohaselt ajakohastatud taotlus;

B.  arvestades, et geneetiliselt muundatud maisis Bt11 tekib valk Cry1Ab, mis on Bt proteiin (saadud toimeaine Bacillus thuringiensise alamliigist kurstakist), mis annab resistentsuse Ostrinia nubilalise ja Sesamia nonagrioidese suhtes, ja valk PAT, mis annab resistentsuse ammooniumglüfosinaadipõhiste herbitsiidide suhtes;

C.  arvestades, et glufosinaat on liigitatud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad selle suhtes määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud välistamiskriteeriumid; arvestades, et ainete puhul, mis on juba heaks kiidetud, kohaldatakse välistamiskriteeriume siis, kui luba on vaja uuendada; arvestades, et glufosinaat on heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 2017. aastal; arvestades, et 2017. aastal peaks glufosinaadi kasutamine seetõttu põhimõtteliselt lõppema;

D.  arvestades, et direktiivi 2001/18/EÜ artikli 26c lõike 2 kohaselt on geneetiliselt muundatud maisi Bt11 kasvatamine keelatud järgmistel territooriumitel: Valloonia (Belgia), Bulgaaria, Taani, Saksamaa (välja arvatud teadusuuringute eesmärgil), Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Sloveenia, Põhja-Iirimaa (Ühendkuningriik), Šotimaa (Ühendkuningriik), Wales (Ühendkuningriik);

E.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti hinnangul on tõendatud, et umbes 95–99 % õhus levivast õietolmust langeb maha tolmuallikast 50 m raadiuses, kuigi vertikaalsed tuuleiilid või puhangud õietolmu mahalangemise ajal võivad tõsta selle kõrgele õhku ja levitada seda mitme kilomeetrini küündivate vahemaade taha;

F.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti ühes 2005. aasta arvamuses oldi seisukohal, et maisil puuduvad Euroopas ristamiskõlblikud looduslikud sugulasliigid, mistõttu ollakse hetkel arvamusel, et ei ole oodata, et viljelemise ja levikuga kaasneks soovimatu keskkonnamõju;

G.  arvestades, et Hispaanias esineb hariliku maisi eelkäijat teosintet alates 2009. aastast; arvestades, et teosinte populatsioonid võivad võtta üle geneetiliselt transgeense DNA, mis pärineb geneetiliselt muundatud maisilt MON 810, mida kasvatatakse osades Hispaania piirkondades, kus teosinte kiiresti levib; arvestades, et võib toimuda geenisiire teosintesse, mis paneb ta tootma Bt-toksiini, ja annab maisi ja teosinte hübriididele võrreldes kohalike teosinte taimedega suurema kohastumisvõime; arvestades, et selline sündmuste käik tähendab tõsist ohtu nii põllumajandustootjatele kui ka keskkonnale;

H.  arvestades, et Hispaania pädevad ametiasutused teavitasid komisjoni teosinte esinemisest Hispaania maisipõldudel, sealhulgas väga piiratud esinemisest geneetiliselt muundatud maisi põldudel; arvestades, et kättesaadavate andmete kohaselt on teosintet leitud ka Prantsusmaal;

I.  arvestades, et 13. juulil 2016 palus komisjon Euroopa Toiduohutusametil hinnata 2016. aasta septembri lõpuks, kas olemasoleva teadusliku kirjanduse ja muude asjakohaste andmete kohaselt esineb uusi tõendeid, mis muudaksid järeldusi ja soovitusi Euroopa Toiduohutusameti teaduslikes arvamustes, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810, Bt11, 1507 ja GA21 kasvatamist;

J.  arvestades, et oma rakendusotsuse eelnõu punktis 24 märgib komisjon kohaliku suremuse määra osas, et Euroopa Toiduohutusamet hindas kahte nn vastuvõetavat kohaliku suremuse määra (0.5 % ja 1 %); arvestades, et oma 28. mai 2015. aasta teaduslikus arvamuses, millega ajakohastatakse riskijuhtimise alaseid soovitusi, et piirata kaitsealustes elupaikades elavate kaitsealuste mittesihtliblikaliste kokkupuudet Bt-maisi õietolmuga, märkis Euroopa Toiduohutusamet sellele vaatamata selgelt, et Euroopa Toiduohutusameti GMO-komisjon kasutab kõiki selgituseks toodud konkreetseid kaitsetasemeid ainult näitena ning et kõik kohaldatavad künnised peavad vajaduse korral olema vabalt kehtestatavad ja muudetavad ELis kasutatavate kaitse-eeskirjade kohaselt;

K.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõus on valitud kohaliku suremuse määr alla 0,5 % ning otsuse lisas nähakse ette, et isoleerimiskaugus Bt11 maisipõllu ja direktiivi 2004/35/EÜ artikli 2 lõike 3 kohaselt kaitstud elupaiga vahel on vähemalt 5 meetrit, kuigi, nagu juba kinnitatud, on Euroopa Toiduohutusameti arvamuses hetkel selgelt öeldud, et isegi väga tundlike mittesihtliblikaliste vastsete kohaliku suremuse vähendamiseks alla 0,5 % oleks vaja kehtestada kaitsealuse elupaiga ja lähima maisi Bt11 / MON 810 põllu vahel 20-meetrine isoleerimiskaugus, mis on neli korda suurem kui komisjon välja pakkus;

L.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti 28. mail 2015. aastal vastu võetud teaduslikus arvamuses, millega ajakohastatakse riskijuhtimise alaseid soovitusi, et piirata kaitsealustes elupaikades elavate kaitsealuste mittesihtliblikaliste kokkupuudet Bt-maisi õietolmuga, on öeldud, et praegustest andmetest ei piisa Bt-ga kokkupuutest põhjustatud vastsete suremuse osakaalu määramiseks üldise suremuse kontekstis;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõuga ületatakse direktiivis 2001/18/EÜ sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  peab Euroopa Toiduohutusameti riskihinnangut GMO-maisi kasvatamise kohta ja komisjoni esitatud riskijuhtimise alaseid soovitusi puudulikuks;

3.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ eesmärgile, mille kohaselt tuleb ettevaatuspõhimõtet järgides ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnormid ning tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse, kui geneetiliselt muundatud organisme viiakse keskkonda muul eesmärgil kui nende turuleviimine ühenduses ja kui ühenduses viiakse geneetiliselt muundatud organisme turule toodetena või toodete koostises;

4.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.
(2) Opinion of the Scientific Panel on Genetically Modified Organisms on a request from the Commission related to the notification (Reference C/F/96/05.10) for the placing on the market of insect-tolerant genetically modified maize Bt11, for cultivation, feed and industrial processing, under Part C of Directive 2001/18/EC from Syngenta Seeds, The EFSA Journal (2005) 213, 1-33.
(3) EFSA Panel on Genetically Modified Organisms (GMO); Scientific Opinion updating the risk assessment conclusions and risk management recommendations on the genetically modified insect resistant maize MON 810. EFSA Journal 2012; 10(12):3017 [98 pp.], doi:10.2903/j.efsa.2012.3017.
(4) EFSA Panel on Genetically Modified Organisms (GMO); Scientific Opinion supplementing the conclusions of the environmental risk assessment and risk management recommendations for the cultivation of the genetically modified insect resistant maize Bt11 and MON 810. EFSA Journal 2012; 10(12):3016 [32 pp.], doi:10.2903/j.efsa.2012.3016.
(5) EFSA Panel on Genetically Modified Organisms (GMO); Scientific Opinion updating risk management recommendations to limit exposure of non-target Lepidoptera of conservation concern in protected habitats to Bt-maize pollen. EFSA Journal 2015; 13(7):4127 [31 pp.], doi:10.2903/j.efsa.2015.4127.
(6) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0036.
(8) Nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiiv 90/220/EMÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 15).


Geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemnete turule laskmine
PDF 261kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS-Ø15Ø7-1) seemned (D046172/00 – 2016/2920(RSP))
P8_TA(2016)0387B8-1085/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS-Ø15Ø7-1) seemned (D046172/00),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(1), eriti selle artikli 18 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti viimati 24. veebruaril 2012. aastal muudetud teaduslikku arvamust, millega ajakohastatakse keskkonnaohu hindamise järeldusi ja riskijuhtimist käsitlevaid soovitusi seoses viljelemise eesmärgil kasutatava kahjuresistentse maisiga 1507(2),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 18. oktoobri 2012. aasta teaduslikku arvamust, millega täiendatakse keskkonnaohu hindamise järeldusi ja riskijuhtimist käsitlevaid soovitusi seoses viljelemise eesmärgil kasutatava kahjuresistentse maisiga 1507(3),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 6. detsembri 2012. aasta teaduslikku arvamust, millega ajakohastatakse keskkonnaohu hindamise järeldusi ja riskijuhtimist käsitlevaid soovitusi seoses geneetiliselt muundatud kahjuresistentse maisiga MON 810(4),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 6. detsembri 2012. aasta teaduslikku arvamust, millega täiendatakse keskkonnaohu hindamise järeldusi ja riskijuhtimist käsitlevaid soovitusi seoses viljelemise eesmärgil kasutatava geneetiliselt muundatud kahjuresistentse maisiga Bt11 ja MON 810(5),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 28. mai 2015. aasta teaduslikku arvamust, millega uuendatakse riskijuhtimissoovitusi kaitsealustes elupaikades elavate, kaitsekaalutlustel jälgitavate mittesihtliblikaliste kokkupuute piiramiseks Bt-maisi õietolmuga(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(7) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507)(8),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et äriühingud Pioneer Overseas Corporation ja Dow AgroSciences Europe Ltd esitasid 2001. aastal Hispaania pädevale asutusele taotluse (viide C/ES/01/01) geneetiliselt muundatud maisi 1507 nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kohaselt turule laskmiseks(9); arvestades, et 2003. aastal esitati direktiivi 2001/18/EÜ kohaselt uuendatud taotlus;

B.  arvestades, et geneetiliselt muundatud maisis 1507 tekib valk Cry1F, mille puhul on tegemist valguga Bt (mis on saadud toimeaine Bacillus thuringiensis`e alamliigist kurstaki), mis annab resistentsuse Ostrinia nubilalise ja teatavate teiste liblikalistest kahjurite suhtes, nagu Sesamia spp, Spodoptera frugiperda, Agrotis ipsilon ja Diatraea grandiosella, ning valk Pat, mis annab sellele resistentsuse herbitsiidi glufosinaatammooniumi suhtes;

C.  arvestades, et glufosinaat on liigitatud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad selle suhtes määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud välistamiskriteeriumid; arvestades, et ainete puhul, mis on juba heaks kiidetud, kohaldatakse välistamiskriteeriume siis, kui luba on vaja uuendada; arvestades, et glufosinaat on heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 2017. aastal; arvestades, et 2017. aastal peaks glufosinaadi kasutamine seetõttu põhimõtteliselt lõppema;

D.  arvestades, et direktiivi 2001/18/EÜ artikli 26c lõike 2 kohaselt on geneetiliselt muundatud maisi 1507 kasvatamine keelatud järgmistel territooriumitel: Valloonia (Belgia); Bulgaaria; Taani; Saksamaa (välja arvatud teadusuuringute eesmärgil); Kreeka; Prantsusmaa; Horvaatia; Itaalia; Küpros; Läti; Leedu; Luksemburg; Ungari; Malta; Madalmaad; Austria; Poola; Sloveenia; Põhja-Iirimaa (Ühendkuningriik); Šotimaa (Ühendkuningriik); Wales (Ühendkuningriik);

E.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti hinnangul on tõendatud, et umbes 95–99 % õhus levivast õietolmust langeb maha tolmuallikast 50 meetri raadiuses, kuigi vertikaalsed tuuleiilid ja või puhangud õietolmu mahalangemise ajal võivad tõsta selle kõrgele õhku ja levitada seda kuni mitme kilomeetrini küündivate vahemaade taha;

F.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti GMO-komisjon tõi maisi 1507 kasvatamisega seotud probleemina välja asjaolu, et liblikalistest kahjuritel võib valgu Cry1F suhtes välja areneda vastupidavus, sest vastupidavuse väljaarenemine võib põhjustada kahjuritõrje tavade muutmise, millel võib olla keskkonnale kahjulik mõju;

G.  arvestades, et Hispaanias leidub hariliku maisi eelkäijat teosintet alates 2009. aastast; arvestades, et teosinte populatsioonid võivad võtta üle geneetiliselt transgeense DNA, mis pärineb geneetiliselt muundatud maisilt MON 810, mida kasvatatakse osades Hispaania piirkondades, kus teosinte kiiresti levib; arvestades, et võib toimuda geenisiire teosintesse, mis paneb ta tootma Bt-toksiini, ning annab maisi ja teosinte hübriididele võrreldes kohalike teosinte taimedega suurema kohastumisvõime; arvestades, et sellise arenguga kaasneb tõsine oht nii põllumajandustootjate kui ka keskkonna jaoks;

H.  arvestades, et Hispaania pädevad ametiasutused teavitasid komisjone teosinte olemasolust Hispaania maisipõldudel, sealhulgas selle väga piiratud määral esinemisest geneetiliselt muundatud maisi põldudel; arvestades, et kättesaadavate andmete kohaselt tuvastati teosinte esinemist ka Prantsusmaal;

I.  arvestades, et 13. juulil 2016 palus komisjon Euroopa Toiduohutusametil hinnata 2016. aasta septembri lõpuks, kas olemasoleva teadusliku kirjanduse või muude asjakohaste andmete kohaselt esineb uusi tõendeid, mis muudaksid järeldusi ja soovitusi Euroopa Toiduohutusameti teaduslikes arvamustes, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810, Bt11, 1507 ja GA21 kasvatamist;

J.  arvestades, et oma rakendamisotsuse eelnõu punktis 24 väidab komisjon, et Euroopa Toiduohutusamet hindas kahte nn vastuvõetavat kohaliku suremuse määra (0,5 % ja 1 %); arvestades, et oma 28. mai 2015. aasta teaduslikus arvamuses, millega ajakohastatakse uuendatakse riskijuhtimissoovitusi kaitsealustes elupaikades elavate, kaitsekaalutlustel jälgitavate mittesihtliblikaliste kokkupuute piiramiseks Bt-maisi õietolmuga, rõhutas Euroopa Toiduohutusamet tegelikult selgelt, et Euroopa Toiduohutusameti GMO-komisjon kasutab kõiki illustreerivalt toodud konkreetseid kaitsetasemeid ainult näitena ning et kõiki kohaldatavad künnised peavad vajaduse korral olema vabalt kehtestatavad ja muudetavad ELis kasutatavate kaitse-eeskirjade kohaselt;

K.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõus on valitud kohaliku suremuse määr alla 0,5 % ning otsuse lisas nähakse ette, et isoleerimiskaugus maisi 1507 põllu ja direktiivi 2004/35/EÜ artikli 2 lõike 3 kohaselt kaitstud elupaiga vahel on vähemalt 20 meetrit, kuigi Euroopa Toiduohutusameti arvamuses on selgelt öeldud, et isegi väga tundlike mittesihtliblikaliste vastsete kohaliku suremuse vähendamiseks kuni ja alla 0,5 % oleks vaja kehtestada kaitsealuse elupaiga ja lähima maisi 1507 põllu vahel 30-meetrine isoleerimiskaugus, mis on komisjoni välja pakutud vahemaast suurem;

L.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti 28. mai 2015. aasta teaduslikus arvamuses, millega ajakohastatakse riskijuhtimist käsitlevaid soovitusi, et piirata kaitsealustes elupaikades elavate kaitsekaalutlustel jälgitavate mittesihtliblikaliste kokkupuudet Bt-maisi õietolmuga, on öeldud, et praegustest andmetest ei piisa Bt-ga kokkupuutest põhjustatud vastsete suremuse osakaalu määramiseks üldise suremuse kontekstis;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõuga ületatakse direktiivis 2001/18/EÜ sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  peab Euroopa Toiduohutusameti riskihinnangut GMO-maisi kasvatamise kohta ja komisjoni esitatud riskijuhtimissoovitusi puudulikuks;

3.  on arvamusel, et komisjoni rakendusotsus on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ eesmärgiga, mille kohaselt tuleb ettevaatuspõhimõtet järgides ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnormid ning tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse, kui geneetiliselt muundatud organisme viiakse keskkonda muul eesmärgil kui nende turuleviimine ühenduses ja kui ühenduses viiakse geneetiliselt muundatud organisme turule toodetena või toodete koostises;

4.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.
(2) EFSA Panel on Genetically Modified Organisms (GMOs); Scientific Opinion updating the evaluation of the environmental risk assessment and risk management recommendations on insect-resistant genetically modified maize 1507 for cultivation. EFSA Journal 2011; 9(11):2429 [73 pp.], doi:10.2903/j.efsa.2011.2429.
(3) EFSA Panel on Genetically Modified Organisms (GMO); Scientific Opinion supplementing the conclusions of the environmental risk assessment and risk management recommendations on the genetically modified insect-resistant maize 1507 for cultivation. EFSA Journal 2012; 10(11):2934 [36 pp.], doi:10.2903/j.efsa.2012.2934.
(4) EFSA Panel on Genetically Modified Organisms (GMO); Scientific Opinion updating the risk assessment conclusions and risk management recommendations on the genetically modified insect-resistant maize MON 810. EFSA Journal 2012; 10(12):3017 [98 pp.], doi:10.2903/j.efsa.2012.3017.
(5) EFSA Panel on Genetically Modified Organisms (GMO); Scientific Opinion supplementing the conclusions of the environmental risk assessment and risk management recommendations for the cultivation of the genetically modified insect-resistant maize Bt11 and MON 810. EFSA Journal 2012; 10(12):3016 [32 pp.], doi:10.2903/j.efsa.2012.3016.
(6) EFSA Panel on Genetically Modified Organisms (GMO); Scientific Opinion updating risk management recommendations to limit exposure of non-target Lepidoptera of conservation concern in protected habitats to Bt-maize pollen. EFSA Journal 2015; 13(7):4127 [31 pp.], doi:10.2903/j.efsa.2015.4127.
(7) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0036.
(9) Nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiiv 90/220/EMÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 15).


Geneetiliselt muundatud maisi MON 810 seemnete turulelaskmise loa pikendamine
PDF 263kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 (MON-ØØ81Ø-6) külviseemnete turule laskmise luba (D046170/00 – 2016/2921(RSP))
P8_TA(2016)0388B8-1086/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 (MON-ØØ81Ø-6) külviseemnete turule laskmise luba (D046170/00),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 23 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 6. detsembri 2012. aasta teaduslikku arvamust, millega ajakohastatakse riskihindamise järeldusi ja riskijuhtimissoovitusi geneetiliselt muundatud kahjuriresistentse maisi MON 810 kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 6. detsembri 2012. aasta teaduslikku arvamust, millega täiendatakse keskkonnariski hindamise järeldusi ja riskijuhtimissoovitusi geneetiliselt muundatud kahjuriresistentse maisi Bt11 ja MON 810 kasvatamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 28. mai 2015. aasta teaduslikku arvamust, millega uuendatakse riskijuhtimissoovitusi kaitsealustes elupaikades elavate, kaitsekaalutlustel jälgitavate mittesihtliblikaliste kokkupuute piiramiseks Bt-maisi õietolmuga(5),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 9. märtsi 2016. aasta teaduslikku arvamust turustamisjärgse keskkonnaseire aastaaruande kohta, mis käsitleb äriühingult Monsanto Europe S.A. pärineva geneetiliselt muundatud maisi MON 810 kasvatamist 2014. aastal(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507)(7),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 11. ja 18. aprillil 2007 esitas Monsanto Europe S.A. komisjonile määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 11 ja 23 kohaselt kolm taotlust maisist MON 810 toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda loa uuendamise kohta, maisi MON 810 sisaldava ja sellest koosneva sööda loa uuendamise kohta ning maisi MON 810 kasutamise loa uuendamise kohta sellest koosnevates või seda sisaldavates muudes toodetes kui toit ja sööt, samuti nagu muude maisisortide puhul, kaasa arvatud kasvatamine; arvestades, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumiskuupäeva teatati neist toodetest Euroopa Komisjonile kooskõlas määruse artikli 8 lõike 1 punktidega a ja b ja artikli 20 lõike 1 punktiga b ning need kanti ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse;

B.  arvestades, et 9. märtsil 2016 saatis Monsanto Europe S.A. komisjonile kirja, milles soovitakse, et taotluse kasvatamist käsitlevat osa kaalutaks ülejäänud taotlusest eraldi;

C.  arvestades, et taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud maisis MON 810 tekib valk Cry1Ab, mis on saadud Bacillus thuringiensis subsp. kurstaki tüvest ja mis kaitseb seda maisi teatavate liblikaliste taimekahjurite, sealhulgas Euroopa varreleediku (Ostrinia nubilalis) ja Sesamia spp eest;

D.  arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi MON 810 külviseemne turule laskmise luba anti algselt nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ(8) kohase komisjoni otsusega 98/294/EÜ(9); arvestades, et 3. augustil 1998 andis Prantsusmaa äriühingule Monsanto Europe S.A. (edaspidi „Monsanto“) nõusoleku lasta turule maisi MON 810 tooted;

E.  arvestades, et direktiivi 2001/18/EÜ artikli 26c lõike 2 kohaselt on geneetiliselt muundatud maisi MON 810 kasvatamine keelatud järgmistel territooriumidel: Valloonia (Belgia); Bulgaaria; Taani; Saksamaa (välja arvatud teadusuuringute eesmärgil); Kreeka; Prantsusmaa; Horvaatia; Itaalia; Küpros; Läti; Leedu; Luksemburg; Ungari; Malta; Madalmaad; Austria; Poola; Sloveenia; Põhja-Iirimaa (Ühendkuningriik); Šotimaa (Ühendkuningriik); Wales (Ühendkuningriik);

F.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti andmed osutavad sellele, et umbes 95–99 % õhus levivast õietolmust langeb maha tolmuallikast 50 m raadiuses, kuigi vertikaalsed tuuleiilid või puhangud õietolmu mahalangemise ajal võivad tõsta selle kõrgele õhku ja levitada seda mitme kilomeetrini küündivate vahemaade taha;

G.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet jättis maisi risttolmlemise oma MON 810 maisi käsitlevatest teaduslikest arvamustest meelevaldselt välja, eirates sellega võimalikku ohtu elurikkusele;

H.  arvestades, et Hispaanias esineb hariliku maisi eelkäija teosinte alates 2009. aastast; arvestades, et teosinte populatsioonid võivad üle võtta transgeense DNA, mis pärineb geneetiliselt muundatud maisilt MON 810, mida kasvatatakse mõnes Hispaania piirkonnas, kus teosinte kiiresti levib; arvestades, et võib toimuda geenisiire teosintesse, mis paneb ta tootma Bt-toksiini ja annab maisi ja teosinte hübriididele kohalike teosinte taimedega võrreldes suurema kohastumisvõime; arvestades, et selline sündmuste käik tähendab tõsist ohtu nii põllumajandustootjatele kui ka keskkonnale;

I.  arvestades, et Hispaania pädevad ametiasutused teavitasid komisjoni teosinte esinemisest Hispaania maisipõldudel, sealhulgas väga piiratud esinemisest geneetiliselt muundatud maisi põldudel; arvestades, et kättesaadavate andmete kohaselt on teosintet leitud ka Prantsusmaal;

J.  arvestades, et 13. juulil 2016 palus komisjon Euroopa Toiduohutusametil hinnata 2016. aasta septembri lõpuks, kas olemasoleva teadusliku kirjanduse või muude asjakohaste andmete kohaselt on ilmnenud uusi tõendeid, mis muudaksid järeldusi ja soovitusi Euroopa Toiduohutusameti teaduslikes arvamustes, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810, Bt11, 1507 ja GA21 kasvatamist;

K.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu punktis 22 väidetakse, et Euroopa Toiduohutusamet võtab arvesse kaht nn vastuvõetava kohaliku suremuse määra (0,5 % ja 1 %), kuid arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet 28. mail 2015. aastal vastu võetud teaduslikus arvamuses, millega ajakohastatakse riskijuhtimist käsitlevaid soovitusi, et piirata kaitsealustes elupaikades elavate kaitsekaalutlustel jälgitavate mittesihtliblikaliste kokkupuudet Bt-maisi õietolmuga, rõhutas Euroopa Toiduohutusamet tegelikult selgelt, et Euroopa Toiduohutusameti GMO-komisjon kasutab kõiki illustreerivalt toodud konkreetseid kaitsetasemeid ainult näitena ning et kõik kohaldatavad künnised on paratamatult suvalised ja peaksid olema muudetavad vastavalt ELis kehtivatele kaitse-eesmärkidele;

L.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõus on valitud kohaliku suremuse määr alla 0,5 % ning otsuse lisas nähakse ette, et isoleerimiskaugus MON 810 maisipõllu ja direktiivi 2004/35/EÜ artikli 2 lõike 3 kohaselt kaitstud elupaiga vahel on vähemalt 5 meetrit, kuigi, nagu juba kinnitatud, on Euroopa Toiduohutusameti arvamuses selgelt öeldud, et isegi väga tundlike mittesihtliblikaliste vastsete kohaliku suremuse vähendamiseks alla 0,5 % oleks vaja kehtestada kaitsealuse elupaiga ja lähima maisi Bt11 / MON 810 põllu vahel 20-meetrine isoleerimiskaugus, mis on neli korda suurem kui komisjon välja pakkus;

M.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti 28. mail 2015. aastal vastu võetud teaduslikus arvamuses, millega ajakohastatakse riskijuhtimist käsitlevaid soovitusi, et piirata kaitsealustes elupaikades elavate kaitsekaalutlustel jälgitavate mittesihtliblikaliste kokkupuudet Bt-maisi õietolmuga, on öeldud, et praegustest andmetest ei piisa vastsete Bt-ga kokkupuutest põhjustatud suremuse osakaalu määramiseks üldise suremuse kontekstis;

N.  arvestades, et andmete kohaselt on turustamisjärgne keskkonnaseire olnud pidevalt puudulik ja et Euroopa Toiduohutusameti tähelepaneku kohaselt näitab turustamisjärgse keskkonnaseire 2014. aasta aruanne, et mitte-Bt refuugiumide nõue on Hispaanias varasematel aastatel osaliselt täitmata jäetud ja et põllumajandusettevõtjate küsitluste ning kirjanduse läbivaatamise põhjal leiti MON 810 maisi kasvatamisega seoses samasuguseid metoodilisi puudusi nagu oli tõdetud ka varasemates turustamisjärgse keskkonnaseire aastaaruannetes;

O.  arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti GMO-komisjon rõhutab aastast aastasse asjatult MON 810 turustamisjärgse seire soovitusi, nimelt anda valimi moodustamise meetodite kohta üksikasjalikumat teavet, vähendada põllumajandusettevõtjate küsitlemisel erapoolikut valikut ja tagada, et tehakse kindlaks kõik asjakohased teaduspublikatsioonid; arvestades, et seoses põllumajandusettevõtjate valimi parandamisega rõhutab GMO-komisjon aastast aastasse asjatult GMO-liikide kasvatamise riiklike registrite tähtsust ja oma soovitust veenda põllumajandusettevõtjaid mõtlema sellele, kuidas riiklikes registrites leiduvat teavet kõige paremini kasutada, samuti soovitust edendada MON 810 maisi kasvatamise piirkondades dialoogi niisuguste registrite haldajatega;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  peab Euroopa Toiduohutusameti riskihinnangut GMO-maisi kasvatamise kohta ja komisjoni esitatud riskijuhtimissoovitusi puudulikuks;

3.  on arvamusel, et komisjoni rakendusotsus on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

4.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) EFSA Panel on Genetically Modified Organisms (GMO); Scientific Opinion updating the risk assessment conclusions and risk management recommendations on the genetically modified insect resistant maize MON 810. EFSA Journal 2012; 10(12):3017 [98 pp.] doi:10.2903/j.efsa.2012.3017.
(4) EFSA Panel on Genetically Modified Organisms (GMO); Scientific Opinion supplementing the conclusions of the environmental risk assessment and risk management recommendations for the cultivation of the genetically modified insect resistant maize Bt11 and MON 810. EFSA Journal 2012; 10(12):3016 [32 pp.],doi:10.2903/j.efsa.2012.3016.
(5) EFSA Panel on Genetically Modified Organisms (GMO); Scientific Opinion updating risk management recommendations to limit exposure of non-target Lepidoptera of conservation concern in protected habitats to Bt-maize pollen. EFSA Journal 2015; 13(7):4127 [31 pp.], doi:10.2903/j.efsa.2015.4127.
(6) EFSA Panel on Genetically Modified Organisms (GMO); Scientific opinion on the annual post-market environmental monitoring (PMEM) report on the cultivation of genetically modified maize MON 810 in 2014 from Monsanto Europe S.A. EFSA Journal 2016;14(4):4446 [26 pp.], doi:10.2903/j.efsa.2016.4446.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0036.
(8) Nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiiv 90/220/EMÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 15).
(9) Komisjoni 22. aprilli 1998. aasta otsus 98/294/EÜ geneetiliselt muundatud maisi (Zea mays L. liin MON 810) turuleviimise kohta vastavalt nõukogu direktiivile 90/220/EMÜ (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 32).


Geneetiliselt muundatud maisist MON 810 toodete turulelaskmise loa pikendamine
PDF 255kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 (MON-ØØ81Ø-6) toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D046169/00 – 2016/2922(RSP))
P8_TA(2016)0389B8-1084/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu (D046169/00), millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 (MON-ØØ81Ø-6) toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee otsustas 8. juulil 2016. aastal toimunud hääletusel, et arvamust ei esitata,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 6. detsembri 2012. aasta teaduslikku arvamust(3),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 (MON-ØØ6Ø3-6 × ACS-ZMØØ3-2) sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted(4),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 (MON-877Ø5-6 × MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003(5),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 (MON-877Ø8-9 × MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003(6),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003(7),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2010/426/EL, 2011/893/EL, 2011/892/EL ja 2011/894/EL(8),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 11. ja 18. aprillil 2007 esitas Monsanto Europe S.A. komisjonile määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 11 ja 23 kohaselt kolm taotlust selleks, et uuendada maisist MON 810 toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmise luba, maisi MON 810 sisaldava ja sellest koosneva sööda turule laskmise luba ning luba maisi MON 810 kasutamiseks sellest koosnevates või seda sisaldavates muudes toodetes kui toit ja sööt (sarnaselt muudele maisisortidele), kaasa arvatud kasvatamiseks; arvestades, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumiskuupäeva teatati neist toodetest Euroopa Komisjonile kooskõlas määruse artikli 8 lõike 1 punktidega a ja b ja artikli 20 lõike 1 punktiga b ning need kanti ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse;

B.  arvestades, et 9. märtsil 2016 saatis Monsanto Europe S.A. komisjonile kirja, milles soovitakse, et taotluse kasvatamist käsitlevat osa kaalutaks ülejäänud taotlusest eraldi;

C.  arvestades, et taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud maisis MON 810-ØØ81Ø-6 tekib valk Cry1Ab, mis on saadud Bacillus thuringiensis subsp. kurstaki tüvest ja mis kaitseb seda maisi teatavate liblikaliste taimekahjurite, sealhulgas Euroopa varreleediku (Ostrinia nubilalis) ja kahjuri Sesamia spp eest;

D.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hääletus toimus alalises komitees 8. juulil 2016 ja arvamust ei esitatud;

E.  arvestades, et liikmesriikidel oli ettepaneku vastu hääletamiseks või erapooletuks jäämiseks kaks olulist põhjust – puudus uuring selle pikaajalise söödaks kasutamise ja toksilisuse kohta ning riskihinnang oli ebapiisav;

F.  arvestades, et 15. septembril 2016 toimus komisjoni rakendusotsuse eelnõu hääletus apellatsioonikomitees, mis samuti ei esitanud arvamust, ning et 12 liikmesriiki (mis moodustavad ELi elanikkonnast 38,74 %) hääletas poolt, 11 liikmesriiki (mis moodustavad ELi elanikkonnast 18,01 %) hääletas vastu, 4 liikmesriiki (mis moodustavad ELi elanikkonnast 43,08 %) jäi erapooletuks ja üks liikmesriik (mis moodustab ELi elanikkonnast 0,17 %) puudus hääletuselt;

G.  arvestades, et 22. aprillil 2015 taunis komisjon oma seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) seletuskirjas asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on loa andmise otsused vastu võetud komisjonis kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, kuid ilma liikmesriikide komiteede toetava arvamuseta, ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toiduainete ja loomasööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks;

H.  arvestades, et parlament lükkas 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) 28. oktoobril 2015 tagasi põhjendusega, et isegi kui GMOd kasvatatakse ühe liikmesriigi territooriumil, toimub GMO kaubandus piiriüleselt, mis tähendab, et komisjoni esildatud riikliku müügi ja kasutamise keelu jõustamine osutuks ilma impordi piirikontrolli taaskehtestamiseta võimatuks; arvestades, et parlament lükkas tagasi seadusandliku ettepaneku määruse (EÜ) nr 1829/2003 muutmiseks ning palus komisjonil ettepaneku tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõuga ületatakse määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on arvamusel, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on luua kooskõlas määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldpõhimõtetega alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu ning keskkonna ja tarbijate huvide kõrgetasemelise kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  palub komisjonil esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel uue seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, et võtta arvesse riikide sageli väljendatud muresid, mis ei ole seotud üksnes GMOde ohutusega tervisele või keskkonnale;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) EFSA Panel on Genetically Modified Organisms (GMO); Scientific Opinion updating the risk assessment conclusions and risk management recommendations on the genetically modified insect resistant maize MON 810. EFSA Journal 2012; 10(12):3017 [98 pp.], doi:10.2903/j.efsa.2012.3017.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0456.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0040.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0039.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0038.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0271.


Geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 turule laskmine
PDF 353kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 (DAS-24236-5×DAS-21Ø23-5×MON-88913-8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D046168/00 – 2016/2923(RSP))
P8_TA(2016)0390B8-1088/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 (DAS-24236-5×DAS-21Ø23-5×MON-88913-8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D046168/00),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee otsustas 8. juulil 2016. aastal toimunud hääletusel, et arvamust ei esitata,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 9. märtsi 2016. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 (MON-ØØ6Ø3-6 × ACS-ZMØØ3-2) sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted(4),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 (MON-877Ø5-6 × MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003(5),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 (MON-877Ø8-9 × MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003(6),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003(7),

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2010/426/EL, 2011/893/EL, 2011/892/EL ja 2011/894/EL(8),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et äriühing Dow AgroSciences Europe esitas 12. märtsil 2009 Madalmaade pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turuleviimiseks;

B.  arvestades, et taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud puuvillas DAS-24236-5×DAS-21Ø23-5×MON-88913-8 avalduvad valgud fosfinotritsiinatsetüültransferaas (PAT), mis annab resistentsuse ammooniumglüfosinaadipõhiste herbitsiidide suhtes, ning modifitseeritud CP4 5-enoolpüruvüülsikimaat-3-fosfaadi süntetaas (CP4EPSPS), mis annab resistentsuse glüfosaadipõhiste herbitsiidide suhtes, valgud Cry1F ja Cry1Ac, mis annavad kaitse teatud liblikaliste taimekahjurite vastu, ning arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus – Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud agentuur – liigitas 20. märtsil 2015 glüfosaadi ainete hulka, millel on tõenäoliselt inimesele kantserogeenne mõju(9);

C.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hääletus toimus alalises komitees 8. juulil 2016 ja et arvamust ei esitatud;

D.  arvestades, et 15. septembril 2016 toimus komisjoni rakendusotsuse eelnõu hääletus apellatsioonikomitees, mis samuti ei esitanud arvamust, ning et 11 liikmesriiki (mis moodustavad ELi elanikkonnast 38,66 %) hääletas poolt, 14 liikmesriiki (mis moodustavad ELi elanikkonnast 33,17 %) hääletas vastu, 2 liikmesriiki (mis moodustavad ELi elanikkonnast 28 %) jäi erapooletuks ja üks liikmesriik (mis moodustab ELi elanikkonnast 0,17 %) puudus hääletuselt;

E.  arvestades, et 22. aprillil 2015 taunis komisjon oma seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) seletuskirjas asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on loa andmise otsused vastu võtnud komisjon kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, kuid ilma liikmesriikide komiteede toetava arvamuseta, ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks;

F.  arvestades, et 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003)(10) lükkas parlament 28. oktoobril 2015 tagasi põhjendusega, et kuigi GMOd kasvatatakse ühe liikmesriigi territooriumil, toimub GMO kaubandus piiriüleselt, mis tähendab, et komisjoni esildatud riikliku müügi ja kasutamise keelu jõustamine osutuks ilma impordi piirikontrolli taaskehtestamiseta võimatuks; arvestades, et parlament lükkas seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) tagasi ning palus komisjonil ettepaneku tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuseastme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  palub komisjonil esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel uue seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, et võtta arvesse riikide sageli väljendatud muresid, mis ei ole seotud üksnes GMOde ohutusega tervisele või keskkonnale;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) EFSA Panel on Genetically Modified Organisms; Scientific Opinion on an application by Dow Agrosciences LLC (EFSA-GMO-NL-2009-68) for placing on the market of cotton 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 for food and feed uses, import and processing under Regulation (EC) No 1829/2003. EFSA Journal 2016; 14(4):4430 [21 pp.], doi: 10.2903/j.efsa.2016.4430.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0456.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0040.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0039.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0038.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0271.
(9) IARC Monographs Volume 112: evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides, 20 March 2015 (Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse monograafiad, köide 112: viie fosfaatorgaanilise insektitsiidi ja herbitsiidi hindamine, 20. märts 2015).http://www.iarc.fr/en/media-centre/iarcnews/pdf/MonographVolume112.pdf
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0379.

Õigusalane teave