Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 27. oktoober 2016 - StrasbourgLõplik väljaanne
Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ühisettevõte ENIAC
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ühisettevõte ARTEMIS
 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte
 Olukord Põhja-Iraagis / Mosulis
 Ajakirjanike olukord Türgis
 Tuumajulgeolek ja tuumarelva leviku tõkestamine
 Euroopa vabatahtlik teenistus
 ELi noorsoostrateegia 2013–2015
 Kuidas aidata ÜPPga kaasa töökohtade loomisele maapiirkondades?

Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
PDF 253kWORD 51k
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta otsus Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2015/2156(DEC))
P8_TA(2016)0418A8-0271/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2015)0377 – C8-0201/2015)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta otsust(5), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0271/2016),

1.  ei anna heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (2015/2156(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0271/2016),

A.  arvestades, et kõigi liidu institutsioonide tegevus peaks olema läbipaistev ja nad peaksid olema liidu kodanike ees täielikult vastutavad neile kui liidu institutsioonidele usaldatud rahaliste vahendite kasutamise eest;

B.  arvestades, et Euroopa Ülemkogul ja nõukogul peaks liidu institutsioonidena olema demokraatlik aruandekohustus liidu kodanike ees, kuna nad saavad vahendeid Euroopa Liidu üldeelarvest;

1.  tuletab meelde Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) ja määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (finantsmäärus) sätestatud Euroopa Parlamendi rolli seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artikli 335 kohaselt esindab iga institutsioon „liitu […] oma haldusliku iseseisvuse alusel oma tegevusalaga seotud küsimustes“ ning et vastavalt sellele vastutab iga institutsioon finantsmääruse artiklit 55 arvesse võttes oma eelarve täitmise eest ise;

3.  rõhutab parlamendi ja teiste institutsioonide rolli eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses vastavalt finantsmääruse, eelkõige selle artiklite 164–166 sätetele;

4.  märgib, et kodukorra artiklis 94 on sätestatud, et „[s]ätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust, kohaldatakse ka järgmiste heakskiidu andmise menetluste suhtes: […] Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu (kui täitevvõimuasutuse) […] eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel […]“;

5.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole ikka veel reageerinud parlamendi märkustele, mille ta esitas oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(7) ja mis käsitlevad juba varasematel aastatel täheldatud eelarve alakasutamise ja kulukohustuste ülekandmise suurenemise suundumust;

Lahendamata küsimused

6.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu ei anna Euroopa Parlamendile oma iga-aastast tegevusaruannet; peab seda lubamatuks ja institutsioonide mainet kahjustavaks;

7.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarved ei ole ikka veel lahku viidud, nagu parlament oma hiljutistes eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides soovitas;

8.  võtab teadmiseks nõukogu veebisaidil esitatud teabe kinnisvarapoliitika kohta; märgib ka, et puudub teave nende hoonetega seoses kantud kulude kohta; nõuab, et parlamendile antaks järgmises raamatupidamise aastaaruandes üksikasjalikku teavet;

9.  kordab oma nõudmist esitada eduaruanded ehitusprojektide kohta ning seni kantud kulude üksikasjalik jaotus; nõuab teavet Europa hoone hilinenud valmimisega seotud kulude kohta;

10.  kordab oma üleskutset, et nõukogu annaks teavet oma haldussüsteemi ajakohastamise protsessi kohta, eelkõige eeldatava mõju kohta nõukogu eelarvele;

11.  palub nõukogul institutsiooni usaldusväärsuse tagamiseks võimalikult kiiresti vastu võtta käitumisjuhendi; kordab oma üleskutset nõukogule hakata edasise viivituseta rakendama rikkumisest teatamise eeskirja;

12.  kutsub nõukogu üles ühinema institutsiooni läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks liidu läbipaistvusregistriga;

13.  kordab, et palub nõukogul töötada välja üksikasjalikud korruptsioonivastased suunised ja sõltumatud poliitikameetmed oma struktuurides ning kutsub üles süstemaatiliselt suurendama seadusandlike menetluste ja läbirääkimiste läbipaistvust;

14.  väljendab kahetsust, et seni on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes esinenud korduvalt raskusi, mis tulenesid nõukogupoolse koostöö puudumisest; juhib tähelepanu asjaolule, et parlament ei andnud heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele seoses eelarveaastatega 2009, 2010, 2011, 2012 ja 2013 põhjustel, mis on esitatud parlamendi 10. mai 2011. aasta(8), 25. oktoobri 2011. aasta(9), 10. mai 2012. aasta(10), 23. oktoobri 2012. aasta(11), 17. aprilli 2013. aasta(12), 9. oktoobri 2013. aasta(13), 3. aprilli 2014. aasta(14), 23. oktoobri 2014. aasta(15) ja 27. oktoobri 2015. aasta(16) resolutsioonides, ning lükkas edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele seoses eelarveaastaga 2014 põhjustel, mis on esitatud eelmainitud parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis;

15.  toonitab, et tulemuslikuks eelarve täitmise kontrolliks on vaja parlamendi ja nõukogu koostööd, nagu toodi välja eelmainitud parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis; kinnitab, et parlamendil ei ole võimalik teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta teadlikku otsust;

16.  tuletab nõukogule meelde komisjoni poolt jaanuaris 2014 väljendatud seisukohta, et kõik institutsioonid on täiel määral seotud Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tehtud tähelepanekute järelmeetmetega ning et kõik institutsioonid peaksid tegema koostööd, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse sujuv läbiviimine;

17.  märgib, et komisjon on öelnud ka seda, et ta ei teosta järelevalvet teiste institutsioonide eelarve täitmise üle ning et teisele institutsioonile esitatud küsimustele vastamisega rikutaks selle teise institutsiooni vabadust kasutada oma jagu eelarvest;

18.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei anna jätkuvalt parlamendi küsimustele vastuseid; tuletab meelde järeldusi, mis tehti 27. septembril 2012. aastal toimunud parlamendi seminaril, kus käsitleti Euroopa Parlamendi õigust anda nõukogu eelarve täitmisele heakskiit; tuletab sellega seoses meelde ELi toimimise lepingu artikli 15 lõike 3 kolmandat lõiku, kus on sätestatud, et iga institutsioon, organ või asutus tagab oma töö läbipaistvuse;

19.  märgib, et 27 küsimusest, mille eelarvekontrollikomisjoni liikmed nõukogule seoses 2014. aastaga esitasid, saadi nõukogu poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus esitatud dokumentides selge vastus ainult kolmele;

20.  rõhutab, et nõukogu kulutusi tuleb kontrollida samamoodi nagu teiste institutsioonide kulutusi ning et sellise kontrolli põhiosa on sätestatud parlamendi viimaste aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides;

21.  toonitab Euroopa Parlamendi õigust anda eelarve täitmisele heakskiit vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 316, 317 ja 319 kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga, mille kohaselt tuleb heakskiit anda igale rubriigile eraldi, et säilitada läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus liidu maksumaksjate ees;

22.  on seisukohal, et see, et nõukogu ei esita parlamendile taotletud dokumente, kahjustab eelkõige liidu kodanike õigust teabele ja läbipaistvusele ning sellest on saamas mureküsimus, kuna see viitab teatavale demokraatia defitsiidile liidu institutsioonides;

23.  on seisukohal, et selline olukord tähendab aluslepingutest tulenevate kohustuste olulist rikkumist, ja on veendunud, et asjaomased sidusrühmad peavad selle probleemi lahendamiseks viivitamata vajalikke meetmeid võtma; rõhutab, et aluslepinguid ja finantsmäärust tuleb muuta, et selgitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eesmärke ja toiminguid ning kehtestada aluslepingutes sätestatud eeskirjade rikkumise korral rakendatavad karistused;

24.  on seisukohal, et koostöö puudumine Euroopa Ülemkogu ja nõukogu poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooniga on negatiivne sõnum liidu kodanikele.

(1) ELT L 51, 20.2.2014.
(2) ELT C 377, 13.11.2015, lk 1.
(3) ELT C 373, 10.11.2015, lk 1.
(4) ELT C 377, 13.11.2015, lk 146.
(5) ELT L 246, 14.9.2016, lk 20.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) ELT L 246, 14.9.2016, lk 21.
(8) ELT L 250, 27.9.2011, lk 25.
(9) ELT L 313, 26.11.2011, lk 13.
(10) ELT L 286, 17.10.2012, lk 23.
(11) ELT L 350, 20.12.2012, lk 71.
(12) ELT L 308, 16.11.2013, lk 22.
(13) ELT L 328, 7.12.2013, lk 97.
(14) ELT L 266, 5.9.2014, lk 26.
(15) ELT L 334, 21.11.2014, lk 95.
(16) ELT L 314, 1.12.2015, lk 49.


2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ühisettevõte ENIAC
PDF 257kWORD 52k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta otsus ühisettevõtte ENIAC 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2202(DEC))
P8_TA(2016)0419A8-0264/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte ENIAC 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte ENIAC eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05587/2016 – C8-0058/2016),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta otsust(3), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning ühisettevõtte ECSEL (varem ühisettevõte ENIAC ja ühisettevõte ARTEMIS) tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(4), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 72/2008, millega luuakse ühisettevõte ENIAC(5),

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta(6), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(7),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(8),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0264/2016),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte ECSEL (varem ühisettevõte ENIAC ja ühisettevõte ARTEMIS) tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte ENIAC 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte ECSEL (varem ühisettevõte ENIAC ja ühisettevõte ARTEMIS) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta otsus ühisettevõtte ENIAC 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2015/2202(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte ENIAC 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte ENIAC eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega(9),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(10) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05587/2016 – C8-0058/2016),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta otsust(11), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning ühisettevõtte ECSEL (varem ühisettevõte ENIAC ja ühisettevõte ARTEMIS) tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(12), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 72/2008, millega luuakse ühisettevõte ENIAC(13),

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta(14), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(15),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(16),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0264/2016),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte ENIAC 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte ECSEL (varem ühisettevõte ENIAC ja ühisettevõte ARTEMIS) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte ENIAC 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2015/2202(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte ENIAC 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0264/2016),

A.  arvestades, et ühisettevõte ENIAC (edaspidi „ühisettevõte“) asutati 20. detsembril 2007 kümneks aastaks eesmärgiga määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks eri rakendusvaldkondades;

B.  arvestades, et 2010. aasta juulis anti ühisettevõttele majanduslik iseseisvus;

C.  arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on liit, keda esindab komisjon, Belgia, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Poola, Portugal, Rootsi ja Ühendkuningriik ning Euroopa nanoelektroonika ühendus („AENEAS“);

D.  arvestades, et liidu maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele 10 aasta jooksul on 450 000 000 eurot ja see makstakse välja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest;

E.  arvestades, et AENEAS peab andma ühisettevõtte jooksevkulude katteks kuni 30 000 000 eurot ning liikmesriigid peavad panustama mitterahaliselt jooksevkuludesse ja toetama ühisettevõtet summaga, mis ületab liidu toetuse vähemalt 1,8 korda;

F.  arvestades, et ühisettevõte ENIAC ja ühisettevõte ARTEMIS (edaspidi „ARTEMIS“) ühendati, et luua ühine tehnoloogiaalgatus Euroopa juhtpositsiooni tugevdamiseks elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel (edaspidi „ühine tehnoloogiaalgatus ECSEL“), mis alustas tegevust 2014. aasta juunis ja tegutseb 10 aastat;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  tunnistab asjaolu, et ühisettevõtte ajavahemiku 1. jaanuar kuni 26. juuni 2014 raamatupidamisaruanded kajastavad kõigis olulistes aspektides õiglaselt ühisettevõtte finantsolukorda 26. juuni 2014. aasta seisuga ning ühisettevõtte finantstulemusi ja rahavooge lõppenud perioodil vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjade sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele;

2.  peab murettekitavaks, et kontrollikoda esitas oma aruandes ühisettevõtte eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 26. juunini 2014 (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) neljandat aastat järjest märkustega arvamuse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta põhjendusega, et riiklike rahastamisasutustega projektikulude väljamaksetaotluste auditeerimiseks sõlmitud halduslepingud ei sisalda järelauditite läbiviimise praktilist korda;

3.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt ei hinnanud ühisettevõte riiklikelt rahastamisasutustelt saadud auditiaruannete kvaliteeti lõpetatud projektidega seotud kulude osas; märgib ühtlasi, et kolme riikliku rahastamisasutuse auditistrateegia hindamise põhjal ei olnud võimalik teha järeldust järelauditite tulemusliku toimimise kohta, kuna riiklikud rahastamisasutused kasutavad eri metoodikat, mis ei võimaldanud ühisettevõttel arvutada ei kaalutud veamäära ega ka allesjäänud veamäära; märgib ühtlasi, et ühine tehnoloogiaalgatus ECSEL kinnitas, et jõudis riiklike kvaliteeditagamise süsteemide ulatusliku hindamise põhjal järeldusele, et need süsteemid tagavad ühisettevõtte liikmete finantshuvide mõistliku kaitse;

4.  märgib, et ühine tehnoloogiaalgatus ECSEL on palunud riiklikel rahastamisasutustel esitada tõendid, et riiklike menetluste rakendamine annab piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, ning märgib, et 30. juuni 2016. aasta tähtajaks oli 76 % riiklikest rahastamisasutustest (kelle arvele langeb 96,79 % ARTEMISE ja ühisettevõtte kõikidest kulutustest), kellel seda paluti teha, esitanud nõutud dokumendid ja kinnitanud, et riiklike menetluste rakendamine annab tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta mõistliku kindluse;

5.  võtab teadmiseks asjaolu, et kontrollikoja aruande kohaselt sisaldas ühisettevõtte 2014. aasta lõplik eelarve 2 356 000 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 76 500 250 euro ulatuses maksete assigneeringuid;

6.  võtab teadmiseks, et ühisettevõtte esitatud andmete põhjal viidi aprillini 2015 läbi riiklike kinnituse andmise menetluste hindamine riikide osas, mis saavad 54,2 % ühisettevõtte toetustest; kiidab ühisettevõtte kavatsust seda algatust jätkata, kattes kuni 92,7 % kõigist ühisettevõtte eraldatud toetustest; tunneb heameelt ühisettevõtte kinnituse üle, et riiklikud menetlused annavad piisava kindluse raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

(1) ELT C 422, 17.12.2015, lk 25.
(2) ELT C 422, 17.12.2015, lk 26.
(3) ELT L 246, 14.9.2016, lk 432.
(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(5) ELT L 30, 4.2.2008, lk 21.
(6) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.
(7) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(8) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(9) ELT C 422, 17.12.2015, lk 25.
(10) ELT C 422, 17.12.2015, lk 26.
(11) ELT L 246, 14.9.2016, lk 432.
(12) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(13) ELT L 30, 4.2.2008, lk 21.
(14) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.
(15) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(16) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.


2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ühisettevõte ARTEMIS
PDF 257kWORD 52k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta otsus ühisettevõtte ARTEMIS 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2199(DEC))
P8_TA(2016)0420A8-0276/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte ARTEMIS 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte Artemis eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta (ajavahemik 1. jaanuarist kuni 26. juunini 2014) koos ühisettevõtte vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05587/2016 – C8-0055/2016),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta otsust(3), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning ühisettevõtte ECSEL (varem ühisettevõte ARTEMIS ja ühisettevõte ENIAC) tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(4), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 74/2008, millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides(5),

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta(6), eelkõige selle artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(7),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(8),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0276/2016),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte ECSEL (varem ühisettevõte ARTEMIS ja ühisettevõte ENIAC) tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte ARTEMIS 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte ECSEL (varem ühisettevõte ARTEMIS ja ühisettevõte ENIAC) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta otsus ühisettevõtte ARTEMIS 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2015/2199(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühisettevõtte ARTEMIS 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte Artemis eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta (ajavahemik 1. jaanuarist kuni 26. juunini 2014) koos ühisettevõtte vastusega(9),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(10) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05587/2016 – C8-0055/2016),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta otsust(11), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning ühisettevõtte ECSEL (varem ühisettevõte ARTEMIS ja ühisettevõte ENIAC) tegevdirektori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(12), eriti selle artiklit 209,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 74/2008, millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides(13),

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta(14), eelkõige selle artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 12,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(15),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta(16),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0276/2016),

1.  annab heakskiidu ühisettevõtte ARTEMIS 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte ECSEL (varem ühisettevõte ARTEMIS ja ühisettevõte ENIAC) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte ARTEMIS 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2015/2199(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte ARTEMIS 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0276/2016),

A.  arvestades, et ühisettevõte ARTEMIS (edaspidi „ühisettevõte“) asutati 2007. aasta detsembris 10 aastaks ja selle eesmärk on määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada liidu konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist;

B.  arvestades, et ühisettevõte alustas iseseisvalt töötamist 2009. aasta oktoobris;

C.  arvestades, et liidu maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele 10 aasta jooksul on 420 000 000 eurot ja see makstakse välja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest;

D.  arvestades, et ühisettevõttes ARTEMIS osalevate liikmesriikide rahalise toetuse kogusumma peaks olema liidu rahalisest toetusest vähemalt 1,8 korda suurem ning et ühisettevõtte tegutsemisaja jooksul projektides osalevate teadus- ja arendusorganisatsioonide mitterahaline toetus peab olema avaliku sektori asutuste toetusega võrdne või sellest suurem;

E.  arvestades, et ühisettevõte ARTEMIS ja ühisettevõte ENIAC (edaspidi „ENIAC“) ühendati, et luua ühine tehnoloogiaalgatus Euroopa juhtpositsiooni tugevdamiseks elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel (edaspidi „ühine tehnoloogiaalgatus ECSEL“), mis alustas tegevust 2014. aasta juunis ja tegutseb 10 aastat;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib, et ühisettevõtte ajavahemiku 1. jaanuar kuni 26. juuni 2014 raamatupidamisaruanded kajastavad kõigis olulistes aspektides õiglaselt ühisettevõtte finantsolukorda 26. juuni 2014. aasta seisuga ning ühisettevõtte finantstulemusi ja rahavooge lõppenud perioodil vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjade sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele;

2.  peab murettekitavaks, et kontrollikoda esitas oma aruandes ühisettevõtte eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) märkustega arvamuse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta põhjendusega, et riiklike rahastamisasutustega projektikulude väljamaksetaotluste auditeerimise osas sõlmitud halduslepingud ei sisalda järelauditite läbiviimise praktilist korda;

3.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõte ei hinnanud riiklikelt rahastamisasutustelt saadud auditiaruannete kvaliteeti lõpetatud projektidega seotud kulude osas; märgib ühtlasi, et kolme riikliku rahastamisasutuse auditistrateegia hindamise põhjal ei olnud võimalik teha järeldust järelauditite tulemusliku toimimise kohta, kuna riiklikud rahastamisasutused kasutavad eri metoodikat, mis ei võimaldanud ühisettevõttel arvutada ei kaalutud veamäära ega ka jääkvigade määra;

4.  märgib, et ühine tehnoloogiaalgatus ECSEL viis läbi kvaliteedi tagamise süsteemide ulatusliku hindamise valimi osas, mis koosnes 10 ARTEMISe ja ENIACi liikmesriigist, kelle arvele langeb suurem osa ühise tehnoloogiaalgatuse ECSEL tegevuseelarvest ja kes hõlmavad 89,5 % kõigist ühisettevõtte eraldatud toetustest, ning märgib, et kuni 13. juunini 2016 väljastatud projekti lõpetamise sertifikaatide alusel näitab hinnang, et hõlmavusmäär on kolm korda kõrgem kui künnisväärtus 20 %, üle mille loetakse riiklikud süsteemid järelauditi strateegia kohaselt piisavaks;

5.  märgib, et ühine tehnoloogiaalgatus ECSEL on palunud riiklikel rahastamisasutustel esitada tõendid, et riiklike menetluste rakendamine annab piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, ning märgib, et 30. juuni 2016. aasta tähtajaks oli 76 % riiklikest rahastamisasutustest (kelle arvele langeb 96,79 % ARTEMISE ja ühisettevõtte ENIAC ühistest kulutustest), kellel seda paluti teha, esitanud nõutud dokumendid ja kinnitanud, et riiklike menetluste rakendamine annab tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta piisava kindluse;

6.  võtab teadmiseks tõsiasja, et kontrollikoja aruande põhjal sisaldas ühisettevõtte 2014. aasta lõplik eelarve 2 554 510 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 30 330 178 euro ulatuses maksete assigneeringuid (tegevusassigneeringud);

Sisekontroll

7.  märgib murega, et ühisettevõte ei võtnud meetmeid seoses mõne teavitamist ja finantsaruandlust puudutava sisekontrollistandardiga, eriti seoses tegevuse hindamise, sisekontrollisüsteemide hindamise ning siseauditi üksusega; võtab teadmiseks, et see tulenes eelseisnud ühinemisest; märgib, et vahepeal on ühine tehnoloogiaalgatus ECSEL teinud märkimisväärseid edusamme sisekontrollisüsteemide rakendamise ja siseauditi üksuse loomise osas.

(1) ELT C 422, 17.12.2015, lk 9.
(2) ELT C 422, 17.12.2015, lk 10.
(3) ELT L 246, 14.9.2016, lk 425.
(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(5) ELT L 30, 4.2.2008, lk 52.
(6) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.
(7) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(8) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.
(9) ELT C 422, 17.12.2015, lk 9.
(10) ELT C 422, 17.12.2015, lk 10.
(11) ELT L 246, 14.9.2016, lk 425.
(12) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(13) ELT L 30, 4.2.2008, lk 52.
(14) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.
(15) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(16) ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.


2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte
PDF 335kWORD 52k
Otsus
Otsus
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta otsus ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2015/2196(DEC))
P8_TA(2016)0421A8-0275/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõtte eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05587/2016 – C8-0052/2016),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta otsust(3), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(4), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust nr 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised(5), eriti selle artikli 5 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(6),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0275/2016),

1.  annab heakskiidu ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktori tegevusele ühisettevõtte 2014. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta otsus ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2015/2196(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2014. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõtte eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega(8),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(9) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2016. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2014. aasta eelarve täitmisel (05587/2016 – C8-0052/2016),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta otsust(10), millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktori vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(11), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust nr 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised(12), eriti selle artikli 5 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(13),

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208(14),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0275/2016),

1.  annab heakskiidu ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2014. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2015/2196(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0275/2016),

A.  arvestades, et ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte“) loodi 2007. aasta märtsis 35 aasta pikkuseks perioodiks;

B.  arvestades, et ühisettevõtte liikmeteks on Euratom, mida esindab Euroopa Komisjon, Euratomi liikmesriigid ja kolmandad riigid, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu juhitava termotuumasünteesi alal;

C.  arvestades, et ühisettevõte alustas iseseisvalt töötamist 2008. aasta märtsis;

1.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne”) öeldakse, et ühisettevõtte aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt ühisettevõtte finantsolukorda 31. detsembri 2014. aasta seisuga ning ühisettevõtte finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt tema finantseeskirjadele;

2.  võtab teadmiseks, et ühisettevõtte 2014. aasta lõplik, täitmiseks kasutada olev eelarve sisaldas 1 168 800 000 euro suuruses summas kulukohustuste assigneeringuid ja 567 600 000 euro suuruses summas maksete assigneeringuid; kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 100 % ja 88,5 %; märgib aga, et 2014. aasta algses eelarves kajastatud maksete assigneeringute kasutusmäär oli 73 %;

3.  märgib, et ITERi projekti ees seisvate raskuste tõttu esitas ITERi organisatsiooni uus peadirektor ITERi nõukogule tegevuskava, mis hõlmab konkreetseid meetmeid ITERi projekti arengut takistavate peamiste probleemide kõrvaldamiseks; märgib lisaks, et ühisettevõtte uus tegevdirektor koostas ühisettevõtte tegevuskava, mis suures osas toetab ITERi organisatsiooni tegevuskava; võtab teadmiseks, et ühisettevõtte tegevdirektor esitas tegevuskava 2015. aasta märtsis ühisettevõtte juhatusele, kes selle täielikult heaks kiitis, ning et ühisettevõtte tegevuskava täiendab ITERi organisatsiooni tegevuskava mitmes aspektis ja selles osutatakse edasistele täiendustele ühisettevõtte tegevuses; märgib, et auditi ajal tegeleti veel mõlema tegevuskava rakendamise praktiliste meetmete väljatöötamisega; märgib lisaks, et alates 2015. aasta märtsist rakendavad ITERi organisatsioon ja ühisettevõte neid kaht tegevuskava ja järgivad neid hoolikalt ning et need peaks andma paremaid tulemusi; nõuab, et nende tegevuskavade rakendamise aruanne esitataks aegsasti;

4.  peab kiiduväärseks ITERi nõukogu 15. ja 16. juuni 2016. aasta kohtumise järeldusi, milles kinnitati, et ITERi projekt liigub nüüd õiges suunas ning teeb võimalikuks ajakava ja seotud kulude usaldusväärse, realistliku ja üksikasjaliku projekti kuni Esimese plasmani, kiideti heaks ITERi projekti ajakohastatud integreeritud ajakava, mille kohaselt on Esimese plasma tähtaeg detsembris 2025, osutati, et kõikide seniste vahe-eesmärkide edukas saavutamine tähtajaks või isegi varem kinnitab ITERi organisatsiooni ja siseriiklike ametite kollektiivset suutlikkust täita ajakohastatud integreeritud ajakava ka edaspidi, ning toonitati, et tõestatult tõhusam otsustusprotsess, riskide parem mõistmine ja kindlam kohustustele keskendumine annab suurt alust uskuda, et ITERi projekt säilitab oma praeguse hea hoo;

5.  peab kiiduväärseks ITERi nõukogu seisukohta, et tõsine keskendumine põhielementidele kogu Esimese plasma jooksul peaks tõhusalt vähendama ITERi projektiga seotud ohtusid ning et ajakohastatud integreeritud ajakava on tehniliselt kõige realistlikum ja parem viis Esimese plasma saavutamiseks, mis tähistab tokamaki ja abirajatiste peamiste montaaži- ja kasutuselevõtuetappide lõpuleviimist;

6.  märgib, et ITERi nõukogu 18.–19. novembril 2015 toimunud koosolekul kehtestatud vahe-eesmärkide osas on tehtud suuri edusamme ning 2016. aastaks Fusion for Energy (F4E) jaoks kehtestatud kuuest eesmärgist neli on juba saavutatud;

7.  märgib, et ühisettevõtte ruumide rendi küsimus on lahendatud, sest Hispaania valitsus pakkus praeguste ruumide jaoks pikaajalist rendilepingut ning senist büroopinda suurendati ühe korruse võrra; märgib sellega seoses, et ühisettevõtte juhatus võttis oma 29.–30. juuni 2016. aasta koosolekul teadmiseks F4E kontoriruumide pikaajalise rendilepingu sõlmimise Hispaania Kuningriigi ja hoone omanikuga ning kiitis heaks ühisettevõttele eraldatud büroopinna sisustamise kava;

8.  märgib ära personalieeskirjade osalise täitmise ning ergutab ühisettevõtet rakendama ka ülejäänud eeskirju; võtab tunnustavalt teadmiseks, et 1. jaanuaril 2016 jõustusid ühisettevõtte uued finantseeskirjad ja uued rakenduseeskirjad; võtab teadmiseks, et ühisettevõte on töötanud välja toimiva määratluse tuumasünteesi / muu kui tuumasünteesi rakenduse kohta, mis hõlbustab lepingute raames loodava intellektuaalomandi õiguste eksklusiivse kasutusala kindlaksmääramist.

(1) ELT C 422, 17.12.2015, lk 33.
(2) ELT C 422, 17.12.2015, lk 34.
(3) ELT L 246, 14.9.2016, lk 438.
(4)ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(5)ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.
(6)EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(7)ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(8) ELT C 422, 17.12.2015, lk 33.
(9) ELT C 422, 17.12.2015, lk 34.
(10) ELT L 246, 14.9.2016, lk 438.
(11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(12) ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.
(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(14) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.


Olukord Põhja-Iraagis / Mosulis
PDF 178kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta resolutsioon olukorra kohta Põhja-Iraagis ja Mosulis (2016/2956(RSP))
P8_TA(2016)0422RC-B8-1159/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis(1), 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis ja Süürias ning rühmituse Islamiriik (IS) pealetungi, sealhulgas vähemuste tagakiusamise kohta(2), 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitusega Islamiriik (IS)(3), 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni hiljutiste ISISe/Da’eshi rünnakute ja inimröövide kohta Lähis-Idas, eelkõige assüürlaste vastu(4) ning 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta nn ISISe/Daeshi poolt(5),

–  võttes arvesse nõukogu 23. mai 2016. aasta järeldusi ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning ISISe/Da’eshi ohu kohta, 14. detsembri 2015. aasta järeldusi Iraagi kohta, 16. märtsi 2015. aasta järeldusi ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning ISISe/Da’eshi ohu kohta, 20. oktoobri 2014. aasta järeldusi ISISe/Da’eshi kriisi kohta Süürias ja Iraagis, 30. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi ja Süüria kohta, 14. aprilli 2014. aasta ja 12. oktoobri 2015. aasta järeldusi Süüria kohta ning 15. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi avaldusi Iraagi ja Süüria kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 27. jaanuaril 2016 vastu võetud resolutsiooni 2091 (2016) välisvõitlejate kohta Süürias ja Iraagis,

–  võttes arvesse 20. oktoobril 2016 Pariisis Mosuli olukorra stabiliseerimise küsimuses Prantsusmaa ja Iraagi ühisel juhatusel toimunud ministrite kohtumist, kus olid esindatud 22 riiki, ÜRO, Euroopa Liit ja Araabia Liiga ning mille eesmärk oli välja töötada kava tsiviilelanikkonna kaitsmiseks, abi jagamiseks ja rühmituse ISIS/Daesh käest vastselt vabastatud alade haldamise küsimuste lahendamiseks,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ja selle kohtualluvust käsitlevaid sätteid seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude, sõjakuritegude ja agressioonikuriteoga,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Iraagi sõjavägi on alustanud ülemaailmse ISISe/Daeshi vastase koalitsiooni ning Kurdistani piirkondliku omavalitsuse Peshmerga vägede ja rahva mobilisatsiooniüksuste toetusel operatsiooni, et vabastada Iraagi suuruselt teine linn Mosul ning paljud nn Mosuli koridoris asuvad linnad ja külad ISISe/Daeshi käest;

B.  arvestades, et ISIS/Daesh on kehtestanud Mosulis ülirange režiimi; arvestades, et Mosuli elanikud, kellel on viimasel ajal õnnestunud linnast põgeneda, räägivad, et inimesed nälgivad ja ootavad meeleheitlikult vabastamist;

C.  arvestades, et Niineve tasandik, Tal Afar ja Sinjar ning piirkond laiemalt on olnud kristlaste (kaldealased, süürlased ja assüürlased), jeziidide, sunniitide ja šiiidi araablaste, kurdide, šabakkide, türkmeenide, kakaide, saabalaste ehk mandalaste ja teiste kogukondade esivanemate kodukoht, kus nad on elanud sajandeid üldise pluralismi, stabiilsuse ja kogukondliku koostöö vaimus vaatamata väljastpoolt pärit vägivalla- ja tagakiusamise perioodidele, ning seda kuni käesoleva sajandi alguseni, kuni ISIS/Daesh okupeeris 2014. aastal suure osa sellest piirkonnast;

D.  arvestades, et Mosul on olnud paljurahvuseline linn, kus sunniidi araablastest enamus on elanud kõrvuti kaldealaste, süürlaste ja assüürlaste, kurdide, jeziidide, šabakkide, kakaide ja türkmeenidega (šiiidid ja sunniidid); arvestades, et linna ümbritsevatel aladel on samuti etnilis-religioosselt mitmekesine ajalugu, kusjuures kristlased on koondunud Niineve tasandikele, jeziidid Sinjari mägedesse ning moslemitest türkmeenid Tal Afari; arvestades, et 2003. aastal oli Iraagis üle 1,5 miljoni kristlase, kuid praeguseks on nende arv vähenenud nii palju, et neid on alla 200 000–350 000 ja paljud neist elavad vaesuses; arvestades, et kristlaste ja teiste vähemuste olemasolu on Iraagi ühiskonna jaoks alati väga tähtis olnud, sest nad on aidanud märkimisväärselt kaasa poliitilise stabiilsuse saavutamisele, ja arvestades, et nende vähemuste kadumine piirkonnast muudab olukorra veel ebastabiilsemaks;

E.  arvestades, et koos Euroopa Parlamendiga – kes tunnistas 4. veebruaril 2016, et ISIS/Daesh teostab genotsiidi kristlaste ja jeziidide ning teiste usu- ja etniliste vähemuste vastu – on ka Euroopa Nõukogu, USA välisministeerium, USA Kongress, Ühendkuningriigi parlament, Austraalia parlament ning teised riigid ja institutsioonid tunnistanud, et ISISe/Daeshi sooritatud julmused usu- ja rahvusvähemuste vastu Iraagis hõlmavad ka sõjakurjategusid, inimsusevastaseid kuritegusid ja genotsiidi;

F.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel on alates 2014. aastast sõja tõttu olnud sunnitud kodust lahkuma ligi 3,3 miljonit iraaklast ning Mosulis ähvardab veel 1,5 miljonit inimest piirkonna tagasivallutamise operatsiooni vahetu tagajärjena otsene sundümberasumise oht;

G.  arvestades, et UNHCR on avanud viis laagrit ja on valmis pakkuma peavarju 45 000 Mosulist ja seda ümbritsevatelt aladelt põgenevale inimesele ning et organisatsioon kavatseb lähinädalatel avada kokku 11 laagrit, mis mahutaksid 120 000 inimest, kui selleks õnnestub eraldada maad ohutus piirkonnas rindest kaugemal; arvestades, et UNHCRi Mosuli operatsiooni eelarve on praegu kaetud vaid 38 % ulatuses; arvestades, et rahastamist ei ole vaja mitte üksnes esialgseteks ettevalmistusteks, vaid ka ulatusliku sundrändega tegelemiseks, mis võib kesta kogu talve;

H.  arvestades, et tuleb tagada vajalikud julgeolekutingimused kõikidele kodukohast lahkuma või põgenema sunnitud isikutele, et nad saaksid võimalikult kiiresti kasutada oma õigust pöörduda tagasi koju,

I.  arvestades, et ELi ja Iraagi partnerlus- ja koostöölepingu alane koostöönõukogu kohtus teist korda Brüsselis 18. oktoobril 2016. aastal, et arutada Iraagi vahetuid humanitaar- ja stabiliseerimisprobleeme; arvestades, et EL on seni andnud Iraagile 134 miljonit eurot humanitaarabi, sellest 50 miljonit eurot Mosulile;

J.  arvestades, et on oluline tagada julgeolek kõikidele kogukondadele, sh kaldealastele, süürlastele ja assüürlastele ning teistele ohustatud rühmadele Niineve tasandikel;

K.  arvestades, et Iraagi põhiseaduse artikliga 2 tagatakse kõigi isikute täielikud usulised õigused, usuvabadus ja usutavade järgimise vabadus;

L.  arvestades, et Iraagi põhiseaduse artikliga 125 tagatakse mitmesuguste rahvusrühmade, nagu türkmeenide, kaldealaste, assüürlaste ja kõikide teiste administratiivsed, poliitilised, kultuurilised ja hariduslikud õigused; arvestades, et Iraagi peaminister Haider al-Abadi märkis 15. aprillil 2015, et kui riiki ei detsentraliseerita, siis laguneb see koost; ta ei näinud detsentraliseerimisel mingeid piiranguid;

M.  arvestades, et Niineve tasandiku, Tal Afari ja Sinjari kogukondade maksimaalne autonoomia ja julgeoleku kaitse Iraagi Vabariigi föderaalses raamistikus taastaks ja säilitaks selle piirkonna põlisrahvaste põhilised inimõigused, sealhulgas omandiõiguse;

1.  toetab kindlalt Iraagi käivitatud operatsiooni Mosuli vabastamiseks ISISe/Daeshi käest; on arvamusel, et see operatsioon on otsustav osa jätkuvatest ülemaailmsetest püüdlustest saavutada ISISe/Daeshi üle lõplik võit; on veendunud, et Iraak saavutab võidu ühise vaenlase üle ning vabastab Mosuli ja teised riigi osad ISISe/Daeshi käest;

2.  kinnitab veel kord täielikku toetust Iraagi sõltumatusele, territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele ning õigusele võtta nende säilitamiseks vajalike meetmeid;

3.  tunneb muret selle piirkonna osalejate vahel viimasel ajal tekkinud pingete pärast; nõuab, et täielikult austataks Iraagi territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning et Iraagis ei toimuks mingit sõjalist tegevust ilma Iraagi valitsuse nõusolekuta; rõhutab, kui oluline on edendada Iraagi ja selles piirkonnas asuvate riikide vahel dialoogi turvalisema Lähis-Ida ehitamiseks;

4.  tuletab meelde, et Iraagi ametivõimud peavad võtma konkreetseid meetmeid tsiviilisikute kaitsmiseks rünnaku ajal, selleks on vaja toimivat kontrolli relvarühmituste üle, samuti tuleb võtta vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida tsiviilisikute hukkumist ja inimõiguste rikkumist rünnaku ajal; rõhutab, et kohapeal viibivad jõud peavad operatsioonide käigus järgima rahvusvahelist humanitaar- ja inimõigustealast õigust;

5.  väljendab Iraagi Vabariigile ja selle rahvale toetust poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult elujõulise ja jätkusuutliku provintsi tunnustamisel Niineve tasandikul, Tal Afari ja Sinjari piirkonnas, mis on kooskõlas põlisrahvaste piirkondliku autonoomia seaduslike väljendusvormidega;

6.  rõhutab, et Niineve tasandiku, Tal Afari ja Sinjari põliselanike – kelle hulgast paljud on Iraagi sees ümber asustatud – õigus pöörduda tagasi oma esivanemate maale peaks olema Iraagi valitsuse jaoks poliitiline prioriteet, mida toetavad EL, liikmesriigid ja rahvusvaheline kogukond; rõhutab, et Iraagi valitsuse ja Kurdistani piirkondliku omavalitsuse toel tuleks täielikult taastada nende inimeste põhiõigused, sh omandiõigused, mida tuleks eelistada teiste isikute omandiõiguse taotlustele;

7.  rõhutab, et Niineve tasandiku, Tal Afari ja Sinjari põliskogukondadel – kristlastel (kaldealased, süürlased ja assüürlased), jeziididel, türkmeenidel jt – on õigus ohutusele, turvalisusele ja piirkondlikule autonoomiale Iraagi Vabariigi föderaalses struktuuris;

8.  mõistab teravalt hukka ISISe/Daeshi jätkuva vägivalla ja massilised hukkamised Iraagis; väljendab sügavat muret jätkuvate teadete pärast selle kohta, et ISIS/Daesh kasutab lapsi, vanureid, naisi ja haavatavaid isikuid kilbina Iraagi põhjaosas jätkuvates sõjalistes vabastamisoperatsioonides;

9.  võtab teadmiseks ÜRO humanitaarabi koordinaatori hoiatuse selle kohta, et puuduvad piisavad rahalised vahendid Mosuli ründamisest tekkiva võimaliku enneolematu humanitaarkatastroofiga toime tulekuks; väljendab heameelt ELi tegevuse üle Iraagis, eelkõige varasemate humanitaarabi andmise ja isetehtud lõhkekehade kõrvaldamise valdkonnas tehtud pingutuste üle, mis on hädavajalikud, et võimaldada pagulaste ja riigisiseste põgenike kiiret tagasipöördumist; nõuab siiski, et EL ja liikmesriigid suurendaksid kiiresti jõupingutusi vabastatud alade stabiliseerimiseks;

10.  nõuab, et Iraagi valitsus ja selle rahvusvahelised partnerid seaksid prioriteediks Iraagi Vabariigi vaidlusaluste sisepiiridega seotud küsimuste rahumeelse lahendamise;

11.  kutsub kõiki konflikti osapooli üles järgima sõjategevuse ajal ja pärast seda rahvusvahelist humanitaarõigust ning järgima konfliktis proportsionaalsuse ja ettevaatuse põhimõtet ning eristama võitluses osalevaid ja mitteosalevaid isikuid; nõuab tungivalt, et kõik konfliktiosalised avaksid humanitaarkoridorid, et võimaldada ja aidata tsiviilisikutel konflikti eest põgeneda, vältida tsiviilisikute lõksu jäämist Mosulisse ning nende kasutamist ISISe/Daeshi poolt inimkilbina, tagada juurdepääs ohututele aladele ja humanitaarabile ning abi ja kaitse tsiviilisikutele julgeolekukontrolli ajal vastavalt riiklikele ja rahvusvahelistele standarditele, eelkõige tagamaks, et peresid ei lahutata ning lapsi ei seata ohtu, ning et loodaks ÜRO kolmanda osapoole järelevalvemehhanism; nõuab eelkõige kõigi ettevaatusabinõude võtmist, et tagada laste ja nende perekondade kaitse pommitamise eest ning minimeerida ohvrite arvu ja kaitsta tsiviiltaristut, eelkõige koole ja haiglaid;

12.  nõuab, et kõik osalised, kes Iraagi Vabariigis ISISe/Daeshi vastu võitlevad, arendaksid välja jätkusuutliku, pikaajalise ja kaasava poliitilise koostöö ning dialoogi, et panna alus Iraagile, mis on vaba radikaalsetest ja äärmuslikest liikumistest; nõuab, et EL ja liikmesriigid, ülemaailmne Daeshi-vastane koalitsioon, rahvusvaheline kogukond ja rahvusvahelised osalejad teeksid Iraagi Vabariigi keskvalitsuse ja piirkondlike valitsustega koostööd, et saavutada Niineve tasandikul, Tal Afaris ja Sinjaris jätkusuutlik julgeolekukokkulepe;

13.  nõuab, et Euroopa Liit, ÜRO ja terve rahvusvaheline kogukond teeksid koostööd Iraagi Vabariigi keskvalitsuse ja piirkondlike valitsustega, et teostada kontrolli kõigi ümberasustatud iraaklaste ning etniliste ja usuvähemuste taasintegreerimise üle;

14.  palub Euroopa välisteenistusel, liikmesriikidel ja rahvusvahelisel kogukonnal pakkuda praktilist ja diplomaatilist toetust piirkonna jätkusuutlikule ja kaasavale konfliktijärgsele struktuurile, pöörates eriti tähelepanu võimalusele, et piirkonna põlisrahvad teevad poliitilise algatuse luua autonoomne provints, kuhu kuuluvad Niineve tasandik, Sinjar ja Tal Afar; kordab, kui tähtis on kaasata koordineeritud humanitaartegevusse usupõhised abiorganisatsioonid, eelkõige ümberasustatud etniliste ja usuvähemuste jaoks;

15.  ergutab ELi ja liikmesriike ning rahvusvahelist kogukonda pakkuma Iraagi valitsusele tehnilist abi, et rakendada otsus, millega luuakse Niineve tasandiku provints, kooskõlas valitsuskabineti 21. jaanuari 2014. aasta otsusega, ning et riiki veelgi detsentraliseerida ja luua ka Tal Afari ja Sinjari provintsid ning toetada uusi provintside haldusasutusi täieliku potentsiaali saavutamisel;

16.  palub Euroopa välisteenistusel pakkuda abi Kurdistani piirkondliku omavalitsuse ja Iraagi valitsusega peetavatel vabastamisjärgsetel läbirääkimistel, eesmärgiga tagada, et piirkonna etnilistele vähemusrühmadele, eelkõige kristlastele (kaldealased, süürlased ja assüürlased), jeziididele, türkmeenidele, šabakkide ja kakaidele tagatakse nende seaduslikud õigused ning nad kaasatakse uude halduskorraldusse, et vältida uute konfliktide puhkemist;

17.  ergutab ELi liikmesriike koostöös Iraagi valitsusega lisama kohalikke julgeolekujõude nende jõudude loetellu, kellele on lubatud abi anda; on seisukohal, et kohalikud julgeolekujõud peaksid hõlmama jõudusid, kelle ülesandeks on Niineve tasandiku, Tal Afari ja Sinjari ning muude piirkondade eriti haavatavate etniliste ja usuvähemuste kaitsmine džihaadi-salafismi ohu eest;

18.  tuletab meelde, et tsiviilisikute elude päästmine ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimine on leppimise ja arengu põhiline poliitiline nurgakivi ning ainus võimalus saada üle vihkamisest ja lõhestatusest, ning et väga oluline on mitte tekitada kogukondade vahel uusi pingeid ning panna alus stabiilsele ja jõukale Iraagile;

19.  nõuab, et Iraagi juhitud sõjaline koalitsioon võtaks kõik vajalikud meetmed, et säilitada tõendusmaterjal ISISe/Daeshi poolt toime pandud sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude kohta, et tagada süüdlaste vastutusele võtmine;

20.  rõhutab, kui oluline on ohutuse õigeaegne ja tõhus tagamine turvaliste rändeteede abil, mille kaitsmise saab tagada; on seisukohal, et vabastatud aladel saab turvalisuse tagada muu hulgas demineerimise ja õigusriigi põhimõtte uuesti kehtestamise ning põhiteenuste – nagu tervishoid, elekter ja haridus – tagamise abil; hoiatab, et äärmusrühmitused võivad hakata uuesti tegutsema, kui ei õnnestu pakkuda põhiteenuseid, turvalisust ja pikaajalist strateegiat konfliktide algpõhjustega tegelemiseks ning suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust; nõuab seetõttu tugeva humanitaarabi ja arengukoostöö võrgustiku loomist, et tagada abi katkematus alates humanitaarabist kuni Iraagi stabiliseerimise, vastupanuvõime ja arenguni;

21.  rõhutab Mosuli tähtsust kogu Iraagi jaoks ning nõuab, et vähemused oleksid Mosuli uues omavalitsuses esindatud; juhib tähelepanu etniliste ja usuliste vähemuste seaduspärasele õigusele osaleda poliitilises tegevuses ning saada tagasi omandiõigus; nõuab rahumeelset kooseksisteerimist ning erinevate etniliste ja usuvähemuste õiguste täielikku austamist aladel, kus nad on olnud ajalooliselt tugevalt esindatud ning elanud rahumeelselt üksteise kõrval – eelkõige jeziidid Sinjari mägedes, kaldea/süüria/assüüria rahvad Niineve tasandikul ning türkmeenid Tal Afaris ja Kirkūki kubernerkonna osades; nõuab ühtlasi meetmete võtmist, et tagada ümberasustatud pagulaste turvaline tagasipöördumine;

22.  nõuab, et Iraagi valitsus annaks ELi ja liikmesriikide toel vahendid varem ISISe/Daeshi poolt okupeeritud alade demineerimiseks ning teeks koostööd vähemusi esindavate kohalike nõukogudega, et tagada toimiv koostöö ja vältida viivitusi, mis takistaksid pagulaste ja riigisiseste põgenike naasmist;

23.  rõhutab, et ka pärast Mosuli vabastamist tuleb selles piirkonnas ja kaugemal jätkata võitlust, et islamistlikud-džihadistlikud ideoloogiad ning Daeshi kuritegude teoloogilise ja poliitilise alusena toimiv Salafi džihadism ei leviks edasi; kutsub ELi liikmesriike üles nõudma, et ISISe/Daeshi poolt Iraagis, Süürias, Liibüas ja mujal toime pandud sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod antakse Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Iraagi valitsusele ja esindajatekogule, Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele ning ÜRO peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0171.
(2) ELT C 234, 28.6.2016, lk 25.
(3) ELT C 310, 25.8.2016, lk 35.
(4) ELT C 316, 30.8.2016, lk 113.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0051.


Ajakirjanike olukord Türgis
PDF 165kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta resolutsioon ajakirjanike olukorra kohta Türgis (2016/2935(RSP))
P8_TA(2016)0423RC-B8-1162/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta, eelkõige 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni sõnavabaduse kohta Türgis seoses ajakirjanike ja meediajuhtide hiljutiste vahistamistega ning süstemaatilise survega meediale(1),

–  võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Türgi 2015. aasta aruande kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2015. aasta aruannet Türgi kohta (SWD(2015)0216),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku Johannes Hahni 16. juuli 2016. aasta ühisavaldust olukorra kohta Türgis,

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldusi Türgi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja Federica Mogherini ning voliniku Johannes Hahni 21. juuli 2016. aasta avaldust erakorralise seisukorra väljakuulutamise kohta Türgis,

–  võttes arvesse 9. septembril 2016. aastal toimunud ELi ja Türgi kõrgetasemelist poliitilist dialoogi,

–  võttes arvesse asjaolu, et õigusriigi põhimõtete, sealhulgas sõnavabaduse austamine on ELi väärtuste seas kesksel kohal,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud õigust sõnavabadusele ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Türgi on liitunud,

–  võttes arvesse Türgi karistusseadustiku artiklite 216, 299, 301 ja 314 kohta Veneetsia komisjoni 106. täiskogu istungjärgul (Veneetsia, 11.–12. märts 2016) vastu võetud arvamuses sisalduvaid soovitusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 15. juulil 2016. aastal toimus Türgis riigipöördekatse, milles hukkus enam kui 250 inimest ja sai vigastusi üle 2 100 inimese;

B.  arvestades, et demokraatia kaitsmine, sealhulgas inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete täielik järgimine on oluline, nagu ka ELi, Euroopa Nõukogu ja Türgi koostöö selles küsimuses; arvestades, et Türgi on Euroopa Liidu oluline partner;

C.  arvestades, et Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni ja Türgi Ajakirjanike Liidu andmetel on Türgi politsei 15. juuli 2016. aasta riigipöördekatse järel vahistanud vähemalt 99 ajakirjanikku ja kirjanikku, kellest enamikule ei ole praeguseks süüdistust esitatud, mis tähendab, et 20. oktoobri 2016. aasta seisuga peetakse kokku vähemalt 130 meediatöötajat kinni süüdistuste alusel, mis arvatakse olevat seotud nende sõnavabaduse õiguse teostamisega; arvestades, et pärast 15. juulit 2016 vahistatud ajakirjanikest 64 on vabastatud; arvestades, et kinnipeetud ajakirjanikel ei lubata konsulteerida advokaadiga ning neid hoitakse ebainimlikes tingimustes, kus neid ähvardatakse ja väärkoheldakse; arvestades, et on esitatud väiteid, et suletud päevalehe Özgür Gündem kaaspeatoimetajaid Bilir Kayat ja İnan Kızılkayat on vanglas piinatud;

D.  arvestades, et meediale seati piiranguid ja ajakirjanikke survestati märkimisväärselt juba enne ebaõnnestunud riigipööret; arvestades, et Ajakirjanike Kaitse Komitee hinnangul on Türgi ametivõimud sulgenud riigipöördekatse järel üle 100 ringhäälinguorganisatsiooni, ajalehe, ajakirja, kirjastuse ja jaotusettevõtte, mistõttu enam kui 2 300 ajakirjanikku ja meediatöötajat on jäänud töötuks; arvestades, et vähemalt 330 ajakirjaniku pressikaardid on tunnistatud kehtetuks;

E.  arvestades, et kinnipeetud ajakirjanike hulka kuuluvad näiteks tuntud kirjanik Aslı Erdoğan, kes oli ka praeguseks suletud kurdi päevalehe Özgür Gündem nõuandekogu liige ning kolumnist, õppejõud ja kolumnist Mehmet Altan ning tema vend, kirjanik ja nädalalehe Taraf endine toimetaja Ahmet Altan;

F.  arvestades, et Human Rights Watchi andmetel on paljud neist õiguslikest meetmetest võetud ilma mingite tõenditeta selle kohta, et süüdistatud oleks riigipöördekatses osalenud; arvestades, et tuleb tagada õigus õiglasele kohtumõistmisele, ja arvestades, et meediaga seotud asjade käsitlemisel Türgi kohtusüsteemis ilmneb erapooletuse ja sõltumatuse puudumine;

1.  mõistab teravalt hukka Türgis 15. juulil 2016 toimunud riigipöördekatse; avaldab toetust Türgi seaduslikele institutsioonidele; peab kahetsusväärseks hukkunute suurt arvu; väljendab solidaarsust ohvrite ja nende perekondadega;

2.  tunnistab Türgi valitsuse õigust ja kohustust reageerida riigipöördekatsele; rõhutab siiski, et Türgi valitsus ei tohi kasutada nurjunud sõjaväelist riigipöördekatset õigustusena, et lämmatada veelgi tugevamalt õiguspärast ja rahumeelset opositsiooni ning takistada ebaproportsionaalsete ja ebaseaduslike meetmetega ajakirjanikel ja meedial rahumeelselt kasutada sõnavabadust;

3.  kutsub Türgi ametivõime üles vabastama ajakirjanikke ja meediatöötajaid, keda peetakse kinni ilma mõjuvate tõenditeta kriminaalse tegevuse kohta, k.a tuntud ajakirjanikud, nagu Nazli Ilicak, Sahin Alpay, Asli Erdogan, Murat Aksoy, Ahmet Altan ja Mehmet Altan; toonitab, et ajakirjanikke ei tohiks kinni pidada nende ajakirjandusliku töö sisu või väidetavate sidemete tõttu, sealhulgas juhtudel, kui nende vastu on esitatud süüdistused, ja rõhutab vajadust tagada, et kohtueelne kinnipidamine jääks erandiks;

4.  tuletab meelde, et vaba ja mitmekesine ajakirjandus on iga demokraatliku ühiskonna lahutamatu osa, nagu ka nõuetekohane kohtumenetlus, süütuse presumptsioon ja kohtusüsteemi sõltumatus; tuletab Türgi ametivõimudele meelde vajadust olla äärmiselt hoolikas, kui küsimuse all on meedia ja ajakirjanikud, sest sõnavabadus ja meediavabadus on demokraatliku ja avatud ühiskonna toimimise seisukohast keskse tähtsusega;

5.  peab kahetsusväärseks, et erakorralisi sätteid on kasutatud ka välismaale põgenenud või end varjavate ajakirjanike pereliikmete ahistamiseks, muu hulgas nende passide tühistamiseks või nende ajutiseks kinnipidamiseks süüdistatute asemel;

6.  tunneb tõsist muret enam kui 150 meediaväljaande sulgemise pärast; nõuab nende taasavamist, nende iseseisvuse taastamist ja vallandatud töötajate ametisse ennistamist nõuetekohases korras; kutsub Türgi ametiasutusi üles lõpetama karistusseadustiku sätete väärkasutamise usaldusisikute määramiseks erasektori meediaorganisatsioonidesse ning lõpetama sekkumise sõltumatute uudisteorganisatsioonide juhtimisse, sealhulgas toimetuse otsuste, ajakirjanike ja toimetajate vallandamise osas, ning lõpetama kriitiliste uudistekanalite ja ajakirjanike survestamise ja ähvardamise; mõistab hukka Türgi ametivõimude püüded väliskorrespondente hirmutada ja riigist välja saata;

7.  palub Türgi valitsusel kitsendada erakorraliste meetmete ulatust, et neid ei oleks enam võimalik kasutada sõnavabaduse piiramiseks; toonitab, et riigipöördekatses väidetava osalemisega seotud uurimisi tuleks viia läbi nõuetekohases korras, erapooletult ja tuginedes veenvatele tõenditele, mitte ainult pidades inimesi süüdlaseks nende sidemete põhjal, mis võib päädida kollektiivse karistamisega;

8.  toonitab, et Türgit ähvardab reaalne terrorismioht; kordab siiski, et Türgi laialt määratletud terrorismivastaseid õigusnorme ei tohiks kasutada ajakirjanike karistamiseks väljendusvabaduse kasutamise eest; nõuab kiiremas korras Veneetsia komisjoni 2016. aasta märtsi soovituste rakendamist ja terrorivastaste seaduste reformi;

9.  kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles jälgima edaspidigi tähelepanelikult erakorralise seisukorra praktilist mõju ning tagama kõigi ajakirjanike kohtumenetluste jälgimise;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Türgi presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 300, 18.8.2016, lk 45.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0133.


Tuumajulgeolek ja tuumarelva leviku tõkestamine
PDF 186kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta resolutsioon tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (2016/2936(RSP))
P8_TA(2016)0424RC-B8-1122/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud konverentsi soovituste kohta seoses massihävitusrelvade vaba tsooni loomisega Lähis-Idas(1),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta(2),

–  võttes arvesse ELi seminare massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise teemal ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi korrapäraseid kohtumisi,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2003 Euroopa Ülemkogus heaks kiidetud massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat,

–  võttes arvesse, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) läbivaatamise 2015. aasta konverentsil ei jõutud konverentsi lõppdokumendi suhtes kokkuleppele,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste 9. läbivaatamiskonverentsi kohta (8079/15),

–  võttes arvesse 2016. aasta kevadel Washingtonis tuumajulgeoleku tippkohtumisel vastu võetud dokumente,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2310 (2016) tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu 20. aastapäeva kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaarse assamblee konsensuse alusel vastu võetud 2016. aasta Tbilisi deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 13. detsembri 2011. aasta resolutsiooni 66/61 tuumarelvavaba tsooni loomise kohta Lähis-Ida piirkonnas,

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsust 2012/422/ÜVJP, millega toetatakse protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon(3),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 7. detsembri 2015. aasta resolutsiooni 70/33 mitmepoolse tuumadesarmeerimise edendamise kohta ning ÜRO tähtajata töörühma 19. augustil 2016 vastu võetud aruannet ÜRO Peaassambleele (A/71/371),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et ülemaailmne ja eriti ELi julgeolekuolukord on märkimisväärselt halvenenud, muutudes heitlikumaks, ebakindlamaks ja ettearvamatumaks; märgib, et ohud on nii konventsionaalsed, mittekonventsionaalsed kui ka kombineeritud ja neid põhjustavad nii riikide kui ka valitsusvälised piirkondlikud ja ülemaailmsed osalejad;

B.  arvestades, et rahvusvahelist rahu, julgeolekut ja stabiilsust ohustavad tõsiselt mitmesugused arengud, sealhulgas halvenevad suhted selliste tuumariikide nagu Venemaa Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide ning India ja Pakistani vahel ning Põhja-Korea tuumavõimekuse edasine väljaarendamine;

C.  arvestades, et bioloogiliste ja keemiliste massihävitusrelvade levikut piiratakse ja järkjärgult peatatakse 1972. aasta bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioonis ning keemiarelvade keelustamise konventsioonis sätestatud keeldude ja kohustuste tulemusliku rahvusvahelise kohaldamise abil; arvestades aga, et massihävitustuumarelvade ja nende kandevahendite levik valmistab ülemaailmsele kogukonnale endiselt väga tõsist muret;

D.  arvestades, et 2016. aasta jaanuari seisuga oli üheksal riigil – Ameerika Ühendriikidel, Venemaal, Ühendkuningriigil, Prantsusmaal, Hiinal, Indial, Pakistanil, Iisraelil ja Korea Rahvademokraatlikul Vabariigil (KRDV) – kokku ligikaudu 15 395 tuumarelva (võrdluseks: 2015. aastal oli neid umbes 15 850);

E.  arvestades, et esmatähtis on takistada terroriste ja uusi riike tuumarelvi omandamast või kasutamast, vähendada kõiki tuumaarsenale ja need likvideerida ning teha jõupingutusi tuumarelvavaba maailma saavutamiseks;

F.  arvestades, et tuumarelvavaba tsooni lepingud kehtivad juba mitmes piirkonnas, nimelt Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, Vaikse ookeani lõunaosas, Kagu-Aasias, Aafrikas ja Kesk-Aasias;

G.  arvestades, et NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil keskenduti taas sellele, kuidas tuumarelvastus mõjutab humanitaarolukorda, ning Norra, Mehhiko ja Austria valitsused jätkasid teema käsitlemist tuumarelvastuse humanitaarmõju käsitlevate järjestikuste konverentside ja aruannetega, samuti algatas Austria rahvusvahelise humanitaarlubaduse, mis kiideti heaks 2015. aastal NPT läbivaatamiskonverentsil ja mida on kinnitanud 127 ÜRO liikmesriiki;

H.  arvestades, et NPT kolme samba (tuumarelvastuse leviku tõkestamine, desarmeerimine ja koostöö tuumaenergia rahumeelsel kasutamisel) peamisi eesmärke on vaja veelgi tugevdada; arvestades, et NPT-le alla kirjutanud tuumariigid uuendavad ja tugevdavad oma tuumaarsenali, viivitavad selle vähendamise või täieliku likvideerimisega ega kiirusta loobuma tuumaheidutuse sõjalisest doktriinist;

I.  arvestades, et tsiviilotstarbeliste lõhustuvate materjalide turvamisel on tehtud ametlikke edusamme tuumajulgeoleku tippkohtumistel, mis korraldati NPT-välise täiendava protsessina ja mis aitasid lepingut tugevdada, suurendades selle tõkestamiskomponendi usaldusväärsust, kuid arvestades, et Venemaa hiljutine keeldumine koostööst ning Venemaa ja USA suhete halvenemine ähvardavad takistada edasisi püüdlusi lõhustuvate materjalide turvamiseks ja vähendamiseks;

J.  arvestades, et tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon on tuumamaterjali füüsilise kaitse vallas õiguslikult siduv rahvusvaheline vahend, millega määratakse kindlaks tuumamaterjaliga seotud õigusrikkumiste ennetamise, avastamise ja nende eest karistamise meetmed;

K.  arvestades, et Venemaa ja USA rakendavad endiselt uut START-lepingut, mis kaotab 2021. aastal kehtivuse, kui mõlemad pooled seda ei pikenda; arvestades, et USA president Barack Obama tegi 2013. aastal Berliinis peetud kõnes tähelepanuväärse tuumalõhkepeade vähendamise ettepaneku ning kordas seda 2016. aastal Washingtonis; arvestades, et Venemaa Föderatsioon ei ole neile algatustele uue START-lepingu jätkulepingu läbirääkimiste alustamiseks reageerinud ning mittestrateegiliste ja strateegiliste tuumarelvade vähendamist ja pikemas plaanis nende likvideerimist käsitleva uue START-lepingu jätkulepingu osas ei ole veel läbirääkimisi peetud;

L.  arvestades, et tuumarelva katseplahvatused ja/või mis tahes muud tuumaplahvatused kujutavad ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning seavad kahtluse alla ülemaailmse tuumadesarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise korra; arvestades, et tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping on kõige tõhusam vahend tuumakatsetuste keelustamiseks; arvestades, et 2016. aastal möödub 20 aastat sellest, kui tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping 24. septembril 1996. aastal allkirjastamiseks avati;

M.  arvestades, et kõigile jõupingutustele vaatamata ei ole veel õnnestunud kokku kutsuda Lähis-Ida tuuma- ja kõigi muude massihävitusrelvade vaba tsooni loomise konverentsi, kuigi see pidi toimuma hiljemalt 2012. aasta detsembris, nagu oli ette nähtud NPT-le allakirjutanud riikide konsensuslepingutega, mis sõlmiti NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil;

N.  arvestades, et NATO 2010. aasta strateegiline kontseptsioon ja 2012. aasta läbivaadatud heidutus- ja kaitseseisukoht kohustavad NATOt looma tingimusi tuumarelvavaba maailma kujunemiseks; arvestades, et NATO tuumarelvastuse jagamise lepingute ja kahepoolsete lepingute kohaselt paiknevad viies NATO liikmesriigis, kellel endal tuumarelvi ei ole (Belgia, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad ja Türgi), endiselt hinnanguliselt 150–200 USA-le kuuluvat juhitamatut lühimaa-tuumapommi, mida loetakse taktikalisteks või substrateegilisteks tuumarelvadeks, ning arvestades, et need relvad on sinna paigutatud vastavalt NATO kehtivale poliitikale;

O.  arvestades, et Türgis paiknevate USA tuumarelvade ohutus ja turvalisus on viimasel ajal suurenenud tähelepanu all seoses Süüria relvakonfliktiga, mis toimub Incirliki õhuväebaasi läheduses, ja seoses sündmustega, mis toimusid Incirliki baasis ning selle ümbruses 15. juuli 2016. aasta nurjunud riigipöördekatse ajal ja pärast seda;

P.  arvestades, et 5. detsembril 2015 möödus 20 aastat Budapesti memorandumi allkirjastamisest; arvestades, et Ukraina on täitnud kõiki memorandumi sätteid ja aktiivselt tegutsenud tuumadesarmeerimise ning tuumarelva leviku tõkestamise vallas, erinevalt Venemaa Föderatsioonist, kes on oma kohustusi rikkunud, okupeerides osa Ukraina territooriumist (Krimmi) ning alustades sõjalist agressiooni Ukraina idaosas; arvestades, et sellega on loodud ohtlik pretsedent, sest Ukraina suveräänsust ja territoriaalset puutumatust on rikkunud riik, kes (vastusena Ukraina otsusele ühineda NPTga kui mitte-tuumariik) lubas tagada tema julgeoleku, millega on õõnestatud ja rängalt kahjustatud tuumariigi antud negatiivsete julgeolekutagatiste instrumendi üldist usaldusväärsust, kahjustades seejuures ka NPTd ning rahvusvahelisel õigusel ja mitmepoolsetel lepingutel põhineva ülemaailmse tuumadesarmeerimise ja tuumarelve leviku tõkestamise ideed; olles sügavalt mures Venemaa kõrgete ametnike tehtud ähvardavate avalduste pärast, mille kohaselt on Venemaal õigus paigutada Krimmi tuumarelvi ja neid seal hoida, millel oleksid tagajärjed kogu maailma jaoks; väljendades muret 2014. aasta detsembris kehtestatud Venemaa uue sõjalise doktriini pärast, mis võimaldab kasutada tuumarelva riigi vastu, kellel tuumarelva ei ole;

Q.  arvestades, et Venemaa on paigutanud Kaliningradi tuumalõhkepeade jaoks sobilikud Iskanderi lühimaaraketid ja korraldab tuumavõimekusega süsteemidega õppusi ja ülelende, ning arvestades, et Venemaa juhtkonna avaldused tuumaheidutuse olulisuse kohta ning Venemaa otsus peatada USAga 2000. aastal sõlmitud plutooniumi utiliseerimise ja haldamise leping on suurendanud muret selle pärast, et Venemaa toetub aina rohkem tuumarelvadele;

R.  arvestades, et EL etendab olulist rolli Iraaniga kokku lepitud ühise laiaulatusliku tegevuskava osalisena ning kuulub täisliikmena lepingu rakendamise kontrolli eest vastutavasse ühiskomisjoni;

S.  arvestades, et 9. septembril 2016 korraldas KRDV oma viienda tuumakatsetuse vaid mõned kuud pärast eelmist, 6. jaanuari 2016. aasta katsetust; arvestades, et see katsetus, mis KRDV väitel oli edukas vesinikpommi katsetus, rikub selgelt KRDV rahvusvahelisi kohustusi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide raames ning kahe Korea 1992. aasta deklaratsiooni Korea poolsaare tuumarelvavabaks piirkonnaks muutmise kohta, kus on öeldud, et kumbki riik ei valmista tuumarelvi ega hoia neid oma valduses; arvestades, et mis tahes massihävitusrelvade, eriti aga tuumarelvade ning nende kandevahendite levik kujutab ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule; arvestades, et KRDV teatas 2003. aastal oma lahkumisest NPTst, on alates 2006. aastast tuumakatsetusi korraldanud ning teatas 2009. aastal ametlikult, et on välja töötanud heidutusotstarbelise tuumarelva, mis tähendab, et KRDVst lähtuv oht tema naabritele Kirde-Aasias ning piirkondlikule ja rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule on suurenenud;

T.  arvestades, et 2003. aasta Euroopa julgeolekustrateegias öeldakse, et massihävitusrelvade levik (sh võimalik massihävitusrelvadega võidurelvastumine) on meie julgeolekule suurim võimalik oht ning et EL on pühendunud sellele, et saavutada ülemaailmne ühinemine mitmepoolsete lepingurežiimidega ning samuti lepingute ja nende kontrollisätete tugevdamine; arvestades, et ELi 2016. aasta üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias ei mainita sõnagagi massihävitusrelvi, nende leviku tõkestamist ega relvastuskontrolli;

U.  arvestades, et kahetsusväärsel kombel ei suutnud EL enne NPT 2015. aasta läbivaatamiskonverentsi tuumadesarmeerimist puudutavas ühises seisukohas kokku leppida, tunnistades esimest korda, et tuumarelvadega seotud tagajärgede asjus väljendati „erinevaid seisukohti“; arvestades, et konverentsil ei suudetud Lähis-Idas massihävitusrelvade vaba tsooni loomise piirkondlike jõupingutuste jätkamist puudutavate lahkarvamuste tõttu lõppdokumenti vastu võtta;

V.  arvestades, et EL on võtnud endale kohustuse kasutada kõiki oma käsutuses olevaid asjakohaseid vahendeid, et ära hoida, takistada, peatada ja võimaluse korral likvideerida ülemaailmset muret valmistavaid massihävitusrelvade leviku programme, nagu on selgesõnaliselt väljendatud Euroopa Ülemkogus 12. detsembril 2003. aastal vastu võetud massihävitusrelvade leviku vastases ELi strateegias, ning arvestades, et EL tagas massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi raames massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate Euroopa eksperdirühmade suurema koostöö;

W.  arvestades, et oluline on toetada ja tugevdada kodanikuühiskonna osalemist selles rahvusvahelises protsessis läbipaistval viisil;

1.  on sügavalt mures julgeolekukeskkonna halvenemise pärast Euroopa Liidu ümbruses ja ka liidu naabrusest kaugemal, kuna see võib kaasa tuua tuumarelvade taastõusu aktiivseks heidutusvahendiks ning tuumarelvade võimaliku leviku nii riikide osalejate kui ka valitsusväliste osalejate hulgas, ning tõhusate desarmeerimismeetmete ja tuumarelva leviku tõkestamise meetmete puuduliku rakendamise pärast;

2.  kutsub kõiki tuumariike üles võtma konkreetseid ajutisi meetmeid tuumarelvaplahvatuste ohu vähendamiseks, sealhulgas vähendades tuumarelvade kasutusvalmidust ja viies need stardipositsioonidelt ladudesse, vähendades tuumarelvade rolli sõjalistes doktriinides ja kiiresti vähendades iga tüüpi tuumarelvade arvu;

3.  väljendab sügavat muret keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu võimalike rikkumiste pärast;

4.  peab äärmiselt murettekitavaks suurenenud tuumaohtu, mis tuleneb Venemaa hoiakust ja mõjutab julgeolekut, stabiilsust ja prognoositavust kogu maailmas, ning peab samuti murettekitavaks Venemaa ja NATO suhete halvenemist, sealhulgas keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu võimalikke rikkumisi ning avaldusi, mis näitavad suuremat valmidust tuumarelvi kasutada ja kavatsusi kaaluda tuumarelvade paigutamist täiendavatele Euroopa aladele; juhib tähelepanu Venemaa sõjaväeõppustele, kus simuleeritakse tuumarelva kasutamist Poola vastu, ning peab äärmiselt murettekitavaks tuumavõimekusega raketisüsteemide Iskander paigutamist Kaliningradi oblastisse, mis piirneb ELi liikmesriikide Poola ja Leeduga; tuletab meelde, et Rahvusvaheline Kohus otsustas 1996. aastal välja antud nõuandvas arvamuses, et kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt ei ole võimalik jõuda lõplikule järeldusele selles osas, kas tuumarelvade kasutamine enesekaitseks juhul, kui tegemist on riigi jaoks äärmuslike asjaoludega, on seaduslik või ebaseaduslik;

5.  toetab 2016. aasta tuumajulgeoleku tippkohtumist, tunnistades, et ebaseaduslik tuumamaterjaliga kauplemine ja tuumamaterjali kasutamine kujutab endast ülemaailmsele julgeolekule vahetut ja tõsist ohtu, ning ootab kogu tuumarelvades kasutamiseks sobiva materjali täieliku jälgitavuse ja füüsilise turvamise saavutamist;

6.  väljendab heameelt selle üle, et ÜRO tähtajata töörühm on lõpule viinud töö, mis aitas edendada mitmepoolseid tuumadesarmeerimise läbirääkimisi vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonile 70/33; peab kiiduväärseks koos tähtajata töörühma lõpparuandega (A/71/371) ÜRO Peaassambleele esitatud soovitust, mis võeti 19. augustil 2016 vastu laialdase toetusega ning mille mõte seisneb 2017. aastal kõigile riikidele avatud konverentsi kokkukutsumises, et pidada läbirääkimisi õiguslikult siduva instrumendi üle tuumarelvade keelustamiseks, mis viiks nende täieliku likvideerimiseni; on veendunud, et see tugevdab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisega seotud eesmärke ja NPTs sisalduvaid kohustusi ning aitab luua tingimusi ülemaailmse julgeoleku tagamiseks ja tuumarelvavaba maailma saavutamiseks;

7.  kutsub ELi liikmesriike üles toetama sellise konverentsi kokkukutsumist 2017. aastal ja konstruktiivselt osalema selle töös ning palub, et kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini ning Euroopa välisteenistus aitaksid 2017. aasta läbirääkimiskonverentsile konstruktiivselt kaasa;

8.  tuletab meelde, et tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu allakirjutamisest 24. septembril 1996 on möödunud 20 aastat, ning toonitab, et üldine, rahvusvaheliselt ja tulemuslikult kontrollitav katseplahvatuste keelustamise leping on kõige tõhusam viis keelustada tuumarelvakatsetused ja muud tuumaplahvatused;

9.  nõuab tungivalt, et tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu II lisas loetletud ülejäänud riigid, kes peavad lepingu jõustumiseks selle ratifitseerima, allkirjastaksid ja/või ratifitseeriksid lepingu kiiremas korras, et see ülitähtis rahvusvaheline instrument viivitamatult täielikult õigusjõuliseks muutuks; peab sellega seoses kiiduväärseks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2310 (2016) vastuvõtmist;

10.  väljendab tunnustust Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni ettevalmistavale komisjonile, kes on saavutanud arvestatavaid edusamme tõhusa rahvusvahelise jälgimissüsteemi väljatöötamisel ja käitamisel, mis aitab isegi juhul, kui leping ei jõustu, kaasa piirkondlikule stabiilsusele, sest tegemist on arvestatava usaldust suurendava meetmega, mis toetab tuumarelva leviku tõkestamist ja desarmeerimist ning on riikidele kasulik ka teadus- ja tsiviilvaldkonnas; väljendab veendumust, et jälgimissüsteemi toimimise jätkamiseks toetub Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni ettevalmistav komisjon ka edaspidi riikide rahastamisele;

11.  taunib asjaolu, et vastupidiselt loodetule on tuumariikide strateegilises planeerimises hakatud uuesti tuumarelvadega rohkem arvestama; nõuab dialoogi süvendamist kõikide tuumariikidega, et viia ellu ühine tegevuskava tuumalõhkepeade varude järkjärguliseks vähendamiseks; toetab eriti meetmeid, mida USA ja Venemaa on võtnud oma paigutatud tuumarelvade arvu vähendamiseks vastavalt uuele START-lepingule;

12.  kahetseb, et pärast uue START-lepingu jõustumist 2011. aastal ei ole peetud edasisi läbirääkimisi nii paigutatud kui ka paigutamata tuumalõhkepeade hädavajaliku vähendamise üle, sealhulgas, nagu USA ja Venemaa vahel varem kokku lepitud, substrateegilisteks või mittestrateegilisteks loetavate lühimaa- ja taktikaliste tuumarelvade vähendamise ja likvideerimise meetmete üle;

13.  tunnistab, et lühimaa-, taktikaliste ja substrateegilisteks loetavate tuumarelvade lõhkepeade vastastikune ja üheaegne eemaldamine Euroopa territooriumilt aitaks luua tingimusi uute tuumarelvavabade tsoonide moodustamiseks ning soodustada seega NPTs sisalduvate tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise kohustuste täitmist, luues samal ajal pretsedendi edasiseks tuumadesarmeerimiseks;

14.  tunnustab tuumarelvavabade tsoonide loomist kui positiivset sammu tuumarelvadeta maailma poole; on sellega seoses seisukohal, et tuumarelvavaba tsooni loomine Lähis-Idas vabatahtlikult sõlmitud kokkulepete põhjal on selles piirkonnas püsiva ja kõikehõlmava rahu saavutamiseks äärmiselt tähtis; peab sellega seoses äärmiselt pettumustvalmistavaks, et NPTs ette nähtud 2012. aasta konverentsi Lähis-Idas massihävitusrelvavaba tsooni loomise kohta ei suudetudki korraldada;

15.  toetab edasisi pingutusi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) volituste suurendamiseks, sealhulgas IAEA kaitsemeetmete lepingute lisaprotokollide üldist kohaldamist ja teisi samme usaldust suurendavate meetmete väljatöötamiseks; püüab tagada IAEA-le piisavate vahendite eraldamist, et ta saaks täita oma äärmiselt tähtsaid volitusi tuumategevuse ohutuks muutmisel; nõuab edusamme NPT ettevalmistuskomitee 2017. aasta kohtumistel ja 2018. aastal toimuval kõrgetasemelisel tuumadesarmeerimise konverentsil;

16.  tervitab P5+1 riikide ja Iraani vahel Iraani tuumakavade üle saavutatud kokkulepet ning kutsub kumbagi poolt üles koostööd jätkama, et tagada ühise laiaulatusliku tegevuskava täielik elluviimine; on veendunud, et ühine laiaulatuslik tegevuskava, mida tuntakse ka Iraani tuumakokkuleppena, oli mitmepoolse ja eriti Euroopa diplomaatia märkimisväärne saavutus, mis peaks võimaldama ELi ja Iraani suhteid märgatavalt parandada ning edendama ka kogu piirkonna stabiilsust; usub, et kõik pooled on nüüd vastutavad kokkuleppe range ja täieliku elluviimise tagamise eest; väljendab heameelt seoses ühiskomisjoni moodustamisega, kuhu kuuluvad Iraani esindajad ja E3/EL+3 riikide rühm (Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa Föderatsioon, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid) ning kõrge esindaja ja komisjoni asepresident; toetab igati kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti ühise laiaulatusliku tegevuskava raames loodud ühiskomisjoni koordinaatori rollis ning usub, et ühise laiaulatusliku tegevuskava range ja täielik elluviimine on jätkuvalt ülitähtis;

17.  mõistab hukka KRDV hiljutised tuumakatsetused ning asjaolu, et riik on tagasi lükanud mitu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, sealhulgas kõige viimase, mis võeti vastu 2. märtsil 2016 (2070); nõuab tungivalt, et KRDV hoiduks edasisest provokatiivsest tegevusest, lõpetades täielikult, kontrollitavalt ja pöördumatult kõik oma käimasolevad tuuma- ja ballistiliste rakettide programmid, lõpetaks kogu nendega seotud tegevuse, hakkaks viivitamatult täitma kõiki oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu ja IAEA juhatajate nõukogu resolutsioone ning teisi rahvusvahelisi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise norme, ning naaseks läbirääkimistelaua taha; kutsub KRDVd üles viivitamatult allkirjastama ja ratifitseerima tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingut; kinnitab soovi leida KRDV tuumaküsimusele diplomaatiline ja poliitiline lahendus ning toetab kuuepoolsete kõneluste jätkamist; nõuab tungivalt, et Hiina avaldaks KRDV-le suuremat survet;

18.  väljendab heameelt seoses massihävitusrelvade leviku tõkestamise klauslite lisamisega ELi kokkulepetesse kolmandate riikidega ja tegevuskavadesse; märgib, et selliseid meetmeid peavad rakendama eranditult kõik ELi partnerriigid;

19.  väljendab heameelt seoses ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia esitamisega ning nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus järelmeetmena ajakohastaks ja laiendaks 2003. aasta massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat ja 2009. aasta uusi tegevussuundi, võttes arvesse eespool kirjeldatud teemasid ja probleeme, et EList saaks tuumadesarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute tugevdamisel ja edendamisel kandev jõud;

20.  väljendab heameelt seoses nende teemade regulaarse käsitlemisega massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi ning muude kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eksperdirühmade kaudu ning palub massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumil, mida juhib ELi peanõunik ja erisaadik tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimuses, laiendada oma tegevusvälja ja käsitleda ka desarmeerimisküsimusi;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liikmesriikidele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile, desarmeerimisküsimustega tegelevale ÜRO ülemvolinikule, Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsioonile, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektorile ning ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikmesriigi parlamentidele.

(1) ELT C 440, 30.12.2015, lk 97.
(2) ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 77.
(3) ELT L 196, 24.7.2012, lk 67.


Euroopa vabatahtlik teenistus
PDF 173kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta resolutsioon Euroopa vabatahtliku teenistuse ja Euroopas vabatahtliku tegevuse edendamise kohta (2016/2872(RSP))
P8_TA(2016)0425RC-B8-1126/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta otsust kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „ELi poliitikat ja vabatahtlikku tegevust käsitlev teatis: piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamine ja edendamine ELis“ (COM(2011)0568),

–  võttes arvesse ühenduse „EYV 2011 Alliance“ (Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 ühendus) Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitilist tegevuskava,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni vabatahtliku tegevuse kohta Euroopas(3),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) vabatahtliku töö hindamise käsiraamatus (2011) esitatud vabatahtliku töö määratlust,

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2012. aasta resolutsiooni piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamise ja edendamise kohta ELis(4),

–  võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni vabatahtliku tegevuse osatähtsuse kohta majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel(5),

–  võttes arvesse vabatahtlike õiguste ja kohustuste Euroopa hartat(6),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust vabatahtliku tegevuse ja Euroopa vabatahtliku teenistuse kohta (O-000107/2016 – B8-1803/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  tuletades meelde, et 2016. aastal tähistab Euroopa vabatahtlik teenistus oma loomise 20. aastapäeva ning et 20 tegevusaasta jooksul on toetatud 100 000 vabatahtlikku;

B.  toonitades, et Euroopa Parlamendi tugeval toel toimunud Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta (2011) andis suure poliitilise võimaluse rõhutada Euroopas vabatahtliku tegevuse lisaväärtust, ning et nüüd, kui sellest on möödunud viis aastat, peaks Euroopa Parlament vaagima, milline on olnud Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta (2011) lisaväärtuslik mõju poliitika arengule ning kuidas on vabatahtlik tegevus kinnistunud Euroopa tähtsamates programmides, näiteks programmis „Erasmus+“, ja Euroopa vabatahtlikus teenistuses;

C.  tuletades meelde, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 andis kogu Euroopas tõuke ja raamistiku paljude vabatahtliku tegevuse riiklike ja õiguslike raamistike loomiseks ja/või läbivaatamiseks; rõhutades teisalt, et Euroopas puudub endiselt kooskõlastatud vabatahtliku tegevuse poliitika ja sellega seonduv ELi institutsioonide ühtne kontaktpunkt;

D.  tuletades meelde, et vabatahtlikku tegevust arendab inimene omal vabal tahtel, omal valikul ja omadel kaalutlustel, püüdmata saada rahalist kasu; toonitades, et vabatahtlikku tegevust võib nimetada solidaarsuse teekonnaks ning et see on üks inim-, sotsiaal- ja keskkonnavajaduste ning -probleemidega tegelemise mooduseid;

E.  arvestades, et vabatahtlik tegevus on kodanikuaktiivsuse ja demokraatia ning inimese isikliku arengu tähtis tegur, milles väljenduvad sellised euroopalikud väärtused nagu solidaarsus ja mittediskrimineerimine, ning arvestades, et vabatahtlik tegevus aitab tugevdada ka osalusdemokraatiat ja edendada inimõigusi nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool liitu;

F.  rõhutades, et vabatahtlik tegevus on väärtuslik ja tähtis kui üks nähtavamaid solidaarsuse väljendusvorme, millega edendatakse ja soodustatakse sotsiaalset kaasatust, luuakse sotsiaalset kapitali ning avaldatakse ühiskonnale ümberkujundavat mõju, ning et vabatahtlik tegevus aitab arendada edukat kodanikuühiskonda, mis võib ühistele probleemidele anda loovaid ja innovatiivseid lahendusi, ning aitab kaasa majanduskasvule, ja et sellisena väärib see eraldi ja eesmärgipärast mõõtmist nii majandusliku kui ka sotsiaalse kapitali seisukohast;

G.  tuletades meelde, et toetav keskkond ülimalt tähtis tegur, mis aitab tagada rohkemate Euroopa kodanike osalemise vabatahtlikus tegevuses, mis omakorda kindlustab vabatahtliku tegevuse taristu, sealhulgas vabatahtlikke koondavate organisatsioonide õiglase rahastamise vabatahtlike ja vabatahtliku tegevuse hüvanguks;

H.  toonitades, et vabatahtlik tegevus eeldab toetusmehhanismide ja/või asjakohaste organisatsiooniliste struktuuride kombinatsiooni, milles määratakse kindlaks vabatahtlike ja vabatahtliku tegevuse õigused ja kohustused;

I.  rõhutades, et kõigil inimestel on õigus võrdselt kasutada vabatahtliku tegevuse võimalusi ja saada kaitset mis tahes diskrimineerimise eest ning et kõikidele inimestele tuleks anda õigus ühitada vabatahtlikku tegevust oma era- ja tööeluga, et võimaldada neile vabatahtlikus tegevuses teatavat paindlikkust;

J.  toonitades, et vabatahtliku tegevuse sotsiaalse ja majandusliku väärtuse tunnustamine on ülimalt tähtis ka selleks, et soodustada kohaste stiimulite andmist kõikidele huvirühmadele ning suurendada sellega vabatahtliku tegevuse kvantiteeti, kvaliteeti ja mõju;

K.  tuletades meelde „Euroopa vabatahtliku tegevuse pealinna“ konkurssi, mille kaudu tunnustatakse Euroopa kohalike omavalitsuste saavutusi oma piirkonna vabatahtlike tegevuse väärtustamisel ja toetamisel;

L.  rõhutades, et uue programmi „Erasmus+“ raames pakutakse jätkuvalt võimalusi rahastada ja toetada vabatahtliku tegevuse projekte, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse programmi kaudu, ning et Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (ECHO) on avanud programmi ELi humanitaarabi vallas tegutsevatele vabatahtlikele, et anda praktilist toetust humanitaarabiprojektidele; tunnistades, et ELi uue mitmeaastase finantsraamistikuga (2014–2020) tagati vabatahtlikule tegevusele teatavad ELi rahalised vahendid, eelkõige programmi „Kodanike Euroopa“ kaudu, mida praegu juhib rände ja siseasjade peadirektoraat (HOME), ning et seega jäi vabatahtlik tegevus prioriteetseks valdkonnaks; märkides samas, et vabatahtlike organisatsioonide juurdepääs muudele suurtele ELi fondidele, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, on endiselt väga piiratud;

M.  tuletades meelde, et ELi reageerimine praegusele pagulaskriisile näitab ilmekalt ja sümboliseerib nähtavalt vabatahtlike tegevuse tähtsust ning seda, kuidas vabatahtlikud kehastavad Euroopa väärtusi, aitavad suurendada vastupanuvõimet ning on valmis pakkuma paindlikke ja pragmaatilisi lahendusi ühistele probleemidele;

1.  tunnistab, et vabatahtlik tegevus on solidaarsuse, vabaduse ja vastutuse väljendusvorm, mis aitab tugevdada kodanikuaktiivsust ja inimese isiklikku arengut, ning on sotsiaalse kaasatuse ja ühtekuuluvuse, samuti koolituse ja hariduse ning kultuuridevahelise dialoogi oluline vahend, mis ühtlasi aitab mõjukalt kaasa Euroopa väärtuste levitamisele; rõhutab, et ka kolmandate riikidega tehtavas vabatahtlikus töös tunnistatakse selle kasulikkust strateegilise vahendina, mis aitab edendada vastastikust mõistmist ja kultuuridevahelisi suhteid;

2.  rõhutab, kui tähtis on luua Euroopa vabatahtliku tegevuse raamistik, millega määrataks kindlaks vabatahtlike ja vabatahtliku tegevuse õiguste ja kohustustega ning hõlbustataks liikuvust ja oskuste tunnustamist; soovitab liikmesriikidel, kellel tuleb veel vabatahtlike tegevuse õigusraamistik kindlaks määrata, järgida Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitilises tegevuskavas sisalduvaid soovitusi ning vabatahtlike õiguste ja kohustuste Euroopa hartat;

3.  kutsub liikmesriike üles rakendama nõukogu 2012. aasta soovituse kohaselt konkreetseid valideerimisprotsesse, et tagada oskuste ja kvalifikatsioonide parem mõistmine ja võrreldavus; nõuab, et kõigis Euroopa oskuste passi ja Europassi tulevastes algatustes tähtsustataks vabatahtlikku tegevust rohkem informaalse ja mitteformaalse õppena; tuletab meelde, et vabatahtlik tegevus aitab inimestel omandada oskusi ja pädevusi, mis hõlbustavad nende pääsu tööturule; rõhutab, et vabatahtlikke ei tohiks kunagi käsitada ega kasutada asendustööjõuna;

4.  märgib, et Euroopas osaleb vabatahtlikus tegevuses ligi 100 miljonit igas vanuses kodanikku ja nende tööga luuakse umbes 5 % Euroopa SKP-st; kutsub komisjoni üles tähtsustama vabatahtlike tööga loodavate toodete ja teenuste majanduslikku väärtust vabatahtlike-kesksema poliitika kujundamise kaudu;

5.  leiab, et vabatahtlikuks tegevuseks kasutatud aja ELi toetuste saamiseks kaasrahastamiskõlblikuks lugemist, mille kohta komisjon uue finantsmääruse eelnõus hiljuti ettepaneku tegi, tuleb toetada ja rakendama hakata;

6.  kutsub Eurostati üles liikmesriike selles asjas toetama, et tagada Euroopas võrreldavate andmete kogumine ning töötada vabatahtliku tegevuse sotsiaalse mõju hindamiseks välja kogu ELi hõlmavad näitajad ja vastava metoodika; nõuab, et liikmesriigid võtaksid kasutusele süsteemi, mille on vabatahtliku tegevuse majandusliku väärtuse hindamiseks välja töötanud Rahvusvaheline Tööorganisatsioon;

7.  soovitab liikmesriikidel, kes seda veel teinud ei ole, luua oma vajaduste kohaselt rahastatud vabatahtliku teenistuse süsteemid ning teha paremini kättesaadavaks teabe vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta riigi ja kohalikul tasandil, eelkõige juba toimivate teabevõrgustike ja omavahelise teabevahetuse kaudu, samuti luua riigi tasandil kodanikuteenistuse keskused, mis propageeriksid igas vanuses inimeste seas ka rahvusvahelise vabatahtliku tegevuse võimalusi;

8.  kutsub komisjoni üles soodustama paremini koordineeritud Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitika väljaarendamist, milleks tuleks komisjoni juures luua ühtne kontaktpunkt, mis aitaks üksikuid algatusi ja programme omavahel seostada ning vabatahtliku tegevuse programmide kättesaadavust parandada;

9.  palub komisjonil läbi viia uuringu riikide vabatahtliku teenistuse süsteemide kohta, samuti kodanikuteenistuse ja solidaarsuskorpuse kohta ning potentsiaalsete vabatahtlike praeguste tegutsemistingimuste kohta liikmesriikides, et hõlbustada vastastikust mõistmist ja heade tavade levitamist ning võimalust luua lisaks olemasolevatele vabatahtliku tegevuse võimalustele Euroopa kodanikuteenistus – seda kõike ELi kodakondsuse edendamise eesmärgil;

10.  võtab teadmiseks komisjoni idee hakata Euroopa noorte vabatahtliku tegevuse uue algatusena teoks tegema nn ELi solidaarsuskorpuse loomist; palub komisjonil hinnata selle algatuse lisaväärtust, et toetada tööd, mida kodanikuühiskond on juba teinud, ning tagada vabatahtlike organisatsioonide kaasamine selle algatuse kavandamisse; toonitab lisaks, et vaja on tagada, et selle algatuse rakendamine ei ohustaks juba teistele programmidele eraldatud eelarvevahendeid;

11.  toetab komisjoni ja liikmesriike Euroopa vabatahtliku teenistuse loomise 20. aastapäeva tähistamises; rõhutab, et Euroopa vabatahtliku teenistuse programm toob kasu nii selles osalevatele üksikisikutele ja organisatsioonidele kui ka ühiskonnale tervikuna ning et Euroopa vabatahtlik teenistus peaks tugevdama programmi „Erasmus+“ kodanikuosaluse mõõdet; rõhutab, kui tähtis on propageerida Euroopa vabatahtlikku teenistust kõikidele noortele, eelkõige nendele, kellel veel puudub huvi vabatahtliku tegevuse ja liikuvuse vastu, tekitades sellega motivatsiooni ja soodustades hoiaku muutumist, jätmata sealjuures tähelepanuta vanemaid põlvkondi, sest nemad võivad anda oma olulise panuse näiteks mentoritena;

12.  kutsub liikmesriike üles propageerima oma haridus- ja akadeemilistes süsteemides Euroopa vabatahtlikku teenistust kui vahendit, mis aitab nooremas põlvkonnas kasvatada solidaarsust ja valmidust osaleda ühiskondlikus tegevuses;

13.  tuletab meelde, et Euroopa vabatahtliku teenistuse aluseks on kvaliteetse vabatahtliku tegevuse pakkumised ning teenistus järgib vabatahtliku tegevuse hartat ja õpiliikuvust käsitleva kvaliteediharta põhimõtteid ning et teenistus peaks põhinema struktuuril, mis innustab vabatahtliku tegevuse organisatsioone hakkama vastuvõtvateks organisatsioonideks, pakkudes neile selleks piisavat rahastust ja koolitust ning tugevdades samal ajal koordineerivate organisatsioonide rolli, kes toetavad arvukaid vastuvõtvaid organisatsioone näiteks halduse ja koolituse osas;

14.  tuletab meelde, et Euroopa vabatahtlik teenistus peaks võimaldama kiiret ja lihtsat juurdepääsu programmile, ning nõuab seetõttu selle praeguse taotluste esitamise süsteemi lihtsustamist;

15.  rõhutab vajadust tugevdada järelmeetmeid ja kohalikku mõõdet pärast välismaal saadud vabatahtliku tegevuse kogemust – pakkuda toetust mitte üksnes enne välismaale minekut, vaid ka pärast sealt naasmist, vabatahtlikule tegevusele järgneva orientatsiooni- ja integratsioonikoolituse vormis;

16.  kutsub riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi asutusi üles tegema vabatahtlike organisatsioonidele ja võrgustikele, eelkõige väikestele ja piiratud vahenditega organisatsioonidele kättesaadavaks rahalised vahendid, mis vastaksid nende vajadustele, lihtsustama nende jaoks haldustoiminguid ning võimaldama neile maksusoodustusi;

17.  rõhutab, et kogu protsessi vältel tuleks pakkuda kvaliteetset mentorlust – vastutustundlikult juhtida vabatahtlikku tegevust ja teadvustada vabatahtlikele nende endi vastutust organisatsioonis ja kogukonnas;

18.  palub komisjonil parandada ja teisendada kommunikatsioonistrateegiat Euroopa vabatahtliku teenistuse kohta, rõhutades vabatahtliku tegevuse sotsiaalset, inimlikku ja ühiskondlikku väärtust;

19.  rõhutab aktiivsena vananemise tähtsust vabatahtlikus tegevuses ja toonitab nii noorte kui ka vanemate kodanike rolli Euroopa ühiskondlikus tegevuses, lähtudes vabatahtliku tegevuse Euroopa aastast (2011) ning aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastast (2012) saadud hoost;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 17, 22.1.2010, lk 43.
(2) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0549.
(4) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 14.
(5) ELT C 259 E, 29.10.2009, lk 9.
(6) http://ec.europa.eu/citizenship/pdf/volunteering_charter_en.pdf


ELi noorsoostrateegia 2013–2015
PDF 387kWORD 71k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta resolutsioon ELi noorsoostrateegia (2013–2015) hindamise kohta (2015/2351(INI))
P8_TA(2016)0426A8-0250/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, ning eelkõige selle artikleid 14, 15, 21, 24 ja 32,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ(1),

–  võttes arvesse nõukogu resolutsiooni Euroopa Liidu noorte töökava (2016–2018) kohta(2) ja nõukogu 20. mai 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu noorte töökava (2014–2015) kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta järeldusi noorte tööhõive algatuse kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta(6),

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020“)(7),

–   võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Erasmus+ ja teiste vahendite kohta liikuvuse edendamiseks kutsehariduses ja -koolituses: pidevõppe lähenemisviis(8),

–  võttes arvesse ELi haridusministrite 17. märtsi 2015. aasta mitteametlikul kohtumisel Pariisis vastu võetud Pariisi deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu,

–  võttes arvesse nõukogus 23. novembril 2015. aastal vastu võetud nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruannet Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) rakendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2015. aasta teatist „Kavand: nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruanne Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) rakendamise kohta“ (COM(2015)0429) ja komisjoni teatisele lisatud komisjoni töödokumente „Avatud koordinatsiooni meetodi kasutamise tulemused noortevaldkonnas, erilise tähelepanuga teisel tsüklil (2013-2015)“ (SWD(2015)0168) ja „Noorte olukord ELis“ (SWD(2015)0169),

–   võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2015. aasta teatist „Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruande projekt hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta. Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid“ (COM(2015)0408),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2013. aasta resolutsiooni ELi noorsoostrateegia rakendamise kohta 2010–2012(9) ja 18. mai 2010. aasta resolutsiooni ELi noorsoostrateegia: investeerimise ja mobiliseerimise kohta(10),

–   võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–   võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi käsitleva õppe kohta koolides(11),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni noorte ettevõtluse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu(12),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Bologna protsessi rakendamise järelmeetmete kohta(13),

–   võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel(14),

–   võttes arvesse Euroopa Noortefoorumi avaldatud noortepoliitika variaruannet,

–   võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitust praktika kvaliteediraamistiku kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A8-0250/2016),

A.  arvestades, et noored peaksid olema aktiivselt kaasatud kogu noortepoliitika kavandamisse, väljatöötamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse;

B.  arvestades, et kohaliku, piirkondliku, riigi ja ELi tasandi majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika asjakohasema, tõhusama ja parema koordineerimise ning sihtotstarbelisema kasutamise abil tuleks noori aidata nende praeguste äärmiselt tõsiste probleemide lahendamisel ja tulevikus nende ees seisvate väljakutsetega hakkama saama, ning neile tuleks selleks anda suurem mõjuvõim;

C.  arvestades, et tuleb tõhustada noortepoliitika süvalaiendamist, valdkondadevahelist koostööd, sotsiaalseid meetmeid ELis ja sünergiat Euroopa noorsoostrateegia ja muude Euroopa strateegiate vahel, nagu need, mis puudutavad haridust, koolitust, tervishoidu ning tööhõivet, et tagada tõsiste majanduslike, tööhõive- ja sotsiaalsete probleemidega silmitsi seisvate noorte olukorra ja vajaduste tulemuslik arvesse võtmine poliitika kujundamisel praegu ja edaspidi, ning et noorteorganisatsioonide osalemine poliitika kujundamises on erakordselt oluline;

D.  arvestades, et noortevaldkonnas kohaldatakse avatud koordinatsiooni meetodit, mis on innustust saanud Euroopa koostööst tööhõive valdkonnas;

E.  arvestades, et üks programmi „Erasmus+“ üldine eesmärk on aidata kaasa Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) elluviimisele; arvestades, et sellega seoses tuleb tagada noorteorganisatsioonide jaoks juurdepääs uuendatud „Erasmus+“ programmi raames eraldatavatele projektitoetustele ja väikeste projektide toetuskõlblikkuse takistuste kõrvaldamine;

F.  arvestades, et ELi noorsoostrateegias (2010–2018) on kaheksa peamist tegevusvaldkonda, milles tuleks teha algatusi – haridus ja koolitus, tööhõive ja ettevõtlus, tervishoid ja heaolu, osalemine, vabatahtlik tegevus, sotsiaalne kaasamine, noored ja maailm ning loovus ja kultuur;

G.  arvestades, et ELi noorsoostrateegia (2010–2018) kolmandas ja viimases kolmeaastases tsüklis seatakse esmatähtsaks ülesandeks kõikide noorte inimeste, eelkõige ebasoodsatest oludest pärit noorte inimeste sotsiaalne kaasamine, suurem osalemine demokraatlikus ja ühiskonnaelus ning tööturule sisenemise lihtsustamine;

H.  arvestades, et ELi noorsoostrateegias (2010–2018) rõhutatakse vajadust jätkata poliitikakujundajate ning noorte ja noorteorganisatsioonide vahelist struktuurset dialoogi; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et 57 % ELi noorteorganisatsioonidest on seisukohal, et noorte kogemusi ei võeta noortepoliitika koostamise protsessis arvesse;

I.  arvestades, et noortepoliitika peaks põhinema õigustel ja toetama kõikide noorte arengut, tagades noorte õiguste ja potentsiaali täitmise ning vältides samal ajal konkreetsete rühmade häbimärgistamist;

J.  arvestades, et oluline on rõhutada, et noored on mitmel viisil poliitiliselt aktiivsed, kuid nende osalemine valimistel väheneb;

K.  arvestades, et oluline on tagada, et kõigil noortel on ligipääs kvaliteetsele – nii formaalsele kui ka mitteformaalsele – haridusele ja koolitusele, kuna tänapäeva Euroopa noorte hulgas on töötuse tase kõrge paljudes liikmesriikides, töökohad on ebakindlad, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk on suurenenud ning tööd ei leia eelkõige madala kvalifikatsiooniga noored, mittetöötavad ja mitteõppivad noored ning erivajadustega noored ja need, kes on pärit ebasoodsamatest sotsiaal-majanduslikest oludest ehk kes kuuluvad etniliste vähemuste, pagulaste, rändajate ja varjupaigataotlejate hulka, keda suurema tõenäosusega tõrjutakse ja kes ei saa tööd;

L.  arvestades, et jätkuvalt tuleb teha jõupingutusi selleks, et suurendada tööjõus osalemise määra noorte naiste (eelkõige pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ning üksikemade puhul) ja noorte rändajate, koolist väljalangenute, madala kvalifikatsiooniga ning puudega noorte ja kõikide diskrimineerimisohus noorte hulgas;

M.  arvestades, et haridus ja koolitus võivad aidata noorte sotsiaalse passiivsuse, tõrjutuse ja radikaliseerumise ning tööpuuduse vastu ning aidata suurendada noorte teadlikkust Euroopa Liidu põhiväärtuste olulisusest; arvestades, et vastastikuse austuse loomiseks ja noorte integreerumiseks haridus- ja sotsiaalellu ning eelarvamuste ja sallimatuse vastu võitlemiseks on vaja kultuuride- ja religioonidevahelisi lähenemisi;

N.  arvestades, et sportliku tegevuse eripära ja selle panus ebakindlas olukorras noorte, eriti pagulaste ja rändajate sotsiaalsesse kaasamisse tähendab, et see aitab saada võitu ksenofoobiast ja rassismist;

O.  arvestades, et noored on meie tulevik ja nendesse tuleks suhtuda kui Euroopa ühiskonna tuleviku seisukohast väga suure potentsiaaliga ressurssi;

P.  arvestades, et ülimalt oluline on lisada soolised aspektid noortepoliitikasse, mille raames võetakse kõikides poliitikaprotsessi etappides arvesse konkreetseid asjaolusid ja probleeme, millega noored naised ja tütarlapsed silmitsi seisavad; arvestades, et konkreetsed sootundlikud meetmed tuleb lisada noortepoliitikasse seoses selliste küsimustega nagu naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vastu võitlemine, seksuaal- ja suhtealane haridus ning soolise võrdõiguslikkuse alane haridus;

Q.  arvestades, et noortepoliitika kujundamisel ja rakendamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata ka selliste noorte vajadustele, kes kannatavad mitmekordse diskrimineerimise all, sealhulgas puudega või vaimse tervise probleemidega noorte ning end LGBTI-inimestena määratlevate noorte vajadustele;

R.  arvestades, et sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne liikuvus peavad olema Euroopa noorsoostrateegia põhiprioriteedid ning et seetõttu peab see olema suunatud konkreetselt haavatavatest rühmadest pärit noortele, nagu noortele, kes seisavad silmitsi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, isoleeritud maapiirkondadest pärit noortele või nendele, kes kuuluvad tõrjutud kogukondadesse, nagu etnilised vähemused või pagulased ja varjupaigataotlejad;

Üldised soovitused

1.  tunneb heameelt 15. septembril 2015. aastal esitatud ELi noortearuande üle, mis põhineb komisjoni teatisel Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) (COM(2015)0429) rakendamise kohta ning milles esitati ELi noortestrateegia viimase kolmeaastase tsükli peamised tulemused ja tehti ettepanekuid prioriteetide kohta järgmiseks tsükliks; soovitab ELi, riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel tagada ELi tasandi erinevate noortepoliitikat käsitlevate programmide edukas rakendamine ja koordineerimine ning nendest teavitamine, et reageerida uutele vajadustele, pidades silmas eelseisvaid sotsiaalseid ja haridusalaseid probleeme;

2.  peab avatud koordinatsiooni meetodit noortepoliitika kujundamisel asjakohaseks, kuid endiselt ebapiisavaks vahendiks ja on arvamusel, et seda tuleb täiendada muude meetmetega; kordab oma nõudmist teha kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil noorteküsimustes tihedamat koostööd ja vahetada parimaid tavasid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid lepiksid kokku selged näitajad ja sihttasemed, et võimaldada tehtud edusammude üle järelevalve teostamist;

3.  rõhutab, et puudega noorte tööhõivesse kaasamine on vajalik selleks, et nad saaksid elada iseseisvat elu ja olla ühiskonda täielikult integreeritud aktiivsete osalejate ja tõeliste panustajatena;

4.  rõhutab struktuurse dialoogi kui noorte, sh nii noorteorganisatsioonide kui ka organiseerumata noorte nende tegelikest vajadustest lähtuva kaasamise viisi tähtsust toonitab sellega seoses vajadust suurendada ja parandada protsessi teavitustegevust, nähtavust ja kvaliteeti, pöörates erilist tähelepanu haavatavate ja tõrjutud rühmade kaasamisele, et noortepoliitikat kõikidel tasanditel tulemuslikumalt arendada, rakendada ja hinnata ning edendada noorte kodanikuaktiivsust; nõuab, et järgmises noortevaldkonna koostööraamistikus tugevdataks struktureeritud dialoogi kui noortele suunatud kvaliteetset osalusvahendit;

5.  juhib tähelepanu ELi noorsoostrateegia (2013–2015) teise tsükli mõjule, rõhutades, kui tähtis on hästikohandatav lähenemisviis noortepoliitikale koos sektoriülese ja mitmetasandilise kaasamisega; väärtustab sellega seoses struktureeritud dialoogi noorteorganisatsioonidega; palub komisjonil ja liikmesriikidel parandada noorte juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja koolitusele ning tööhõivele; tuletab meelde ELi noorsoostrateegias edendatavat kaheksat tegevusvaldkonda;

6.  rõhutab ELi noorsoostrateegia tähtsust, pidades silmas ELi murettekitavalt kõrget noorte töötust, mittetöötavate ja mitteõppivate noorte kõrget ja tugevalt erinevat protsendimäära ning noorte vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleeme; rõhutab, et uus tsükkel (2016–2018) peaks aitama kaasa ELi noorsoostrateegia kahe eesmärgi saavutamisele, selle nimel tuvastades ja kõrvaldades selliseid noorte töötuse põhjuseid nagu haridussüsteemist varakult lahkumine, toetades noorte ettevõtlust, investeerides tööturu võimaluste, vajaduste ja arengutega arvestavasse haridusse, praktikasse, õpipoisiõppesse ja kutseõppesse ning lihtsustades tööturule üleminekut meetmete abil, millega tagatakse haridusprogrammide, tööhõivepoliitika ja tööturu nõudmiste parem kooskõlastamine; juhib tähelepanu sellele, et noortegarantii rakendamisel tuleb toetada tööturu osalejaid, tagamaks, et hiljemalt neli kuud pärast koolist lahkumist noored kas töötavad, omandavad haridust või osalevad kutseõppes (või ümberõppes);

7.  rõhutab, et ELi noorsoostrateegia tulemuslik elluviimine peaks olema tihedalt seotud strateegia „Euroopa 2020“ peamiste eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga, et 75 % 20–64-aastastest inimestest töötaksid ja võimalikult palju noori aidataks välja vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest; märgib, et kuigi mõnedes liikmesriikides on alates 2013. aastast noorte töötus vähenenud, eksisteerib siiski reaalne mure selle pärast, et noorte töötuse määr on jätkuvalt peaaegu kaks korda suurem kui üldine töötuse määr, kusjuures ligi 8 miljonit noort eurooplast on ikka veel töötud; rõhutab seepärast, kui oluline on lahendada nii liikmesriikidesisene kui ka -vaheline geograafiline mittevastavus tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURESe) muutmise teel, et parandada noorte tööhõivevõimalusi ja saavutada suurem sotsiaalne ühtekuuluvus;

8.  rõhutab, kui oluline on see, et ELi noorsoostrateegia järgmine tsükkel hõlmab oma eesmärkide seas noori pagulasi ja varjupaigataotlejaid, tagab nende võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise, juurdepääsu haridusele, koolitusele ja tööhõivele ning nende sotsiaalse kaasatuse ja aitaks seega neil luua oma identiteet vastuvõtvates riikides, kasutada oma talente ja potentsiaali ning vältida nende tõrjutust ja pettumust;

9.  väljendab muret ajude äravoolu ja sellega kaasnevate ohtude pärast teatud liikmesriikides, eelkõige nendes, kellel on raskusi ja kes rakendavad kohandamisprogramme ning kelle koolilõpetajatest on suur osa massilise töötuse tõttu sunnitud lahkuma välismaale, jättes asjaomased riigid ilma nende kõige hinnalisematest ja tootlikumatest inimressurssidest;

10.  rõhutab, et uute tehnoloogiatega kaasneb võimalus noortega sidemete loomiseks, ning kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles kasutama seda ära, et tugevdada noortega peetavat dialoogi ja nende ühiskondlikus elus osalemise võimet;

11.  rõhutab, kui oluline on kaasata noored ja noorteorganisatsioonid prioriteetide kujundamisse ja uue ELi noortevaldkonna koostööraamistiku koostamisse pärast 2018. aastat;

12.  soovitab liikmesriikidel ja ELil korraldada noortele suunatud poliitikameetmete mõju hindamine;

13.  on seisukohal, et parimate tavade vahetamine, tõenditel põhinev poliitikakujundamine, eksperdirühmad, vastastikune õppimine ja hindamine on olulised vahendid noorte toetamiseks tehtavas tulemustele suunatud valdkonnaüleses koostöös; rõhutab, kui oluline on kõnealuse tegevuse tulemuste levitamine nende mõju võimalikult ulatuslikuks suurendamiseks;

14.  rõhutab, kui tähtis on valdkonnaülene koostöö kõikidel tasanditel ja eelkõige noori puudutavate ELi eri strateegiate vahel (praegused ja tulevased ELi noorsoo-, haridus- ja koolitus-, tervishoiu- ning tööhõivestrateegiad jne);

15.  toonitab, kui tähtis ja vajalik on tugevdada ja arendada edasi strateegiaid ja algatusi, mille eesmärk on ennetada koolivägivalda ja -kiusamist;

16.  rõhutab, kui oluline on konkreetse lapse või noore vajadusi arvesse võttev kvaliteetne koostöö perede, usukogukondade ja koolide, kohalike kogukondade, noorteorganisatsioonide, noorsootöötajate ning formaalse, mitteformaalse hariduse ja informaalse õppimisega seotud asutuste vahel, et suunata noori ja aidata neil täielikult ühiskonda integreeruda, tagades neile kasvamiseks ja õppimiseks turvalise paiga;

17.  soovitab kaasata piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused noortepoliitikasse, eriti nendes liikmesriikides, kus neil on selles valdkonnas pädevus;

18.  rõhutab, kui oluline on haiguste ennetamiseks edendada tervislikke eluviise, ning peab vajalikuks noorte täpset teavitamist ja abistamist seoses tõsiste vaimse tervise probleemidega, nagu tubaka, alkoholi ja narkootikumide tarbimine ja nendest tekkinud sõltuvus;

19.  tuletab meelde, kui suur väärtus on põlvkondadevahelise mõõtme lisamisel noortepoliitikasse, ning et eri põlvkondade vahel on vaja luua parem dialoog;

20.  rõhutab, kui oluline on võidelda vaesuse vastu madala sotsiaal-majandusliku taustaga noorte, töötute vanematega noorte ja selliste noorte hulgas, kes ei ole suutnud välja murda oma perekonna sotsiaal-majanduslikust tsüklist;

21.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid pakuksid mitmekeelsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid järgides ning riigi õigusaktide ja Euroopa põhimõtete kohaselt tõhusat riigikeele koolitust ning suurendaksid toetust haridusasutustele, mis õpetavad rahvus- või keelevähemuste emakeeles;

22.  tuletab meelde strateegia „Euroopa 2020“ põhieesmärki, mille kohaselt peaks haridusest ja koolitusest varakult lahkunute osakaal olema vähem kui 10 %; rõhutab vajadust võidelda haridussektori, avalike tööturuasutuste ja sotsiaalpartnerite vahel peetava dialoogi abil haridussüsteemist varakult lahkumisega, mis soodustab töötust, tehes selleks kindlaks puudujäägid koolisüsteemis ja ühiskonnas, toetades õppureid isiklike õpimeetodite leidmisel, rakendades asjakohaseid ja kaasavaid õppekavasid ning viies ellu tugeva ja hästi väljatöötatud suunistesüsteemi kvaliteetse nõustamise ja orientatsiooniteenustega kõigi õppurite jaoks, eriti õppurite koolist väljalangemise esimeste märkide puhul, teavitades selleks õppureid nõuetekohaselt tulevastest tööturuvõimalustest ja karjäärivalikutest, sealhulgas tehnilistest ja käsitöönduslikest ametiprofiilidest, pakkudes selleks haridust loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas ja duaalset õpet, tagades kvaliteetse õpipoisiõppe, praktika ja õppepraktika ning pakkudes õppuritele kutseõppe kaudu teist võimalust;

23.  kutsub liikmesriike üles avaldama noorte sotsiaalse olukorra ja elamistingimuste kohta teadmiste- ja tõenduspõhiseid aruandeid ning koostama riiklikke tegevuskavasid ja neid järjepidevalt rakendama;

24.  rõhutab, et kõigile noortele avatud enamate ja võrdsete võimaluste edendamine, kõigile noortele avatud sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja solidaarsuse edendamine ning noorte vahel kõikide diskrimineerimise vormide (täpsemalt soo, rassi või etnilise päritolu ja puude alusel diskrimineerimise) vastu võitlemine peaks olema ELi noorsoostrateegia eesmärkide saavutamise keskpunktis;

25.  märgib, et noorsoopoliitika ja riiklikud strateegiad tuleb välja töötada koostöös noortega ja noorte jaoks;

26.  väljendab eelkõige heameelt Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö raamistiku (2010–2018) kasulikkuse üle, kuna raamistik parandab liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahelist koostööd ning avab noortele Euroopa integratsiooniprojektiga seonduvad võimalused ja eelised ning laiendab neid, ning kutsub sellega seoses komisjoni üles jätkama raamistiku toimimist ka pärast 2018. aastat ja seda edasi arendama;

27.  kutsub liikmesriike üles looma noorte pagulaste lõimumiseks vajalikud haridusstruktuurid, mis võimaldaksid neil õppida selle riigi keelt, kus neile on varjupaik antud, viia lõpule oma kutsealusõpe või viia juba omandatud pädevused Euroopa tasemega vastavusse, et hõlbustada nende tööturule ja Euroopa ühiskonda lõimumist;

28.  nõuab sihipäraseid meetmeid seoses koolist väljalangenutega, kes vajavad nõustamist, väljaõpet ja koolitust, ning tõhusat süsteemi, mis võimaldaks juba alushariduse etapis teha kindlaks need, kes võivad koolist välja langeda või kellest võivad saada NEET-noored, et aidata neid juba noorest east alates ja juhtida neid sellest ebasoodsast olukorrast eemale;

29.  soovitab liikmesriikidel kaaluda põlvkondadevahelise solidaarsuse põhimõtte integreerimist pensionipoliitikasse ning võtta arvesse nimetatud poliitika praegust ja tulevast mõju noortele;

30.  peab tervitatavaks oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi käsitleva õppe kohta koolides, ning kutsub sellega seoses liikmesriike üles edendama formaalõppe, mitteformaalse hariduse ja informaalse õppimise kaudu ELi alaste teadmiste laiendamist, pannes seejuures eelkõige rõhku formaalõppe, mitteformaalse hariduse ja informaalse õppimisega seotud asutuste koostööle, mis võib olla edukas järjepideva ELi noorsoostrateegia raames;

31.  kutsub liikmesriike üles sõltumatuid organisatsioone tihedamalt rakendamisprotsessi kaasama, eelkõige kohaliku omavalitsuse tasandil, ning olemasolevaid menetlusi 2018. aasta järgse strateegia raames paremini üksteisega kooskõlastama (nt üleeuroopalise noorte hoolekandekomiteede tegevusse kaasamisega jne), et ELi noorsoostrateegia oleks jätkusuutlikult kasulik;

32.  rõhutab vajadust anda noortele põhjalikud teadmised ja arusaamise EList, mis võimaldaks neil õppida tundma ELi põhiväärtusi, ELi juhtimist ja otsustusprotsesse ning sellest tulenevalt kriitiliselt arutleda ELi üle ning saada vastutustundlikuks ja aktiivseks Euroopa kodanikuks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi ELi mõõtme edendamiseks hariduses, et valmistada õppijaid ette elama ja töötama järjest keerukamas ja integreeritumas liidus, mida neil on võimalik ja tuleb endal edasi kujundada;

Tööhõive ja haridus

33.  kutsub liikmesriike üles olemasolevat ELi ja riiklikku poliitikat ning finantsraamistikke parimal viisil ära kasutama, et edendada nõuetekohases mahus investeerimist noortesse ning kvaliteetsete ja kindlate töökohtade loomisse; rõhutab, kui olulised on kõikidel tasanditel liikuvuskavad, mis parandavad noorte oskusi ja pädevusi, suurendavad nende eneseusaldust, arendavad uudishimu ja huvi muude õppimisviiside ja ühiskonnas osalemise võimaluste vastu; soovitab tungivalt neid liikuvuse kaudu parandatud oskusi tunnustada ja hinnata; kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama, et noortel oleks parem juurdepääs teabele kõikide programmide ja algatuste kohta, mida neil on võimalik kasutada;

34.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult programmi „Erasmus+“, eelkõige selle õpipoisiõppes osalejatele pühendatud suunda, edendades sellega piiriülest karjääri- ja tööjõuliikuvust noorte seas ning pakkudes neile oskusi ja pädevusi kogu eluks, sealhulgas keeleoskust, ning laiendades samal ajal nende võimalusi osaleda nii tööturul kui ka ühiskonnas sõltumata nende akadeemilisest kvalifikatsioonist, oskustest või haridustasemest; väljendab muret selle pärast, et õpipoiste liikuvus ei ole veel saavutanud soovitud taset, ja palub komisjonil, liikmesriikidel, ettevõtjatel ning koolidel leida lahendused õpipoiste liikuvust pidurdavate allesjäänud tõkete ületamiseks; võttes arvesse noorte vanuse aspekti ja sageli ebastabiilset majanduslikku olukorda, rõhutab, et on tähtis toetada noori õpipoisiõppes osalejaid nende liikuvusprojektides, kaotades sealhulgas teatud liikuvusega seotud kaudsed takistused, näiteks eluaseme- ja transpordiprobleemid;

35.  nõuab kutsehariduse ja -koolituse õppurite võimaluste parandamist õppepraktika läbimiseks naaberriigis, et saada parem ülevaade teiste liikmesriikide tööhõive- ja koolitustavadest, näiteks rahastades nende õppurite reisikulusid, kes jäävad elama oma kodumaale; tuletab meelde, et koolitusalane liikuvus on oluline väärtus nii tööturule sisenemisel kui ka Euroopa projektist aru saamisele ja selles osalemisele selle kogemise abil; rõhutab Euroopa raamistiku rakendamise tähtsust õpipoisiõppe ja kutsekoolituse alase liikuvuse edendamisel; lisaks palub liikmesriikidel täiel määral ära kasutada EURESe võrgustikku, et toetada ELi-sisest noorte töötajate liikuvust, sealhulgas liikuvust õpipoisiõppes;

36.  rõhutab, kui oluline on õpetada ja õppida üldisi põhioskusi, nagu IKT, matemaatika, kriitiline mõtlemine, võõrkeeled, liikuvus jms, mis võimaldavad noortel hõlpsasti kohaneda muutuva sotsiaal- ja majanduskeskkonnaga;

37.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada IKT koolitust, et varustada kõiki noori asjakohaste tööturul kasulike e-oskustega, näiteks jaotades noorte tööhõive algatuse raames ümber rahastamise;

38.  kordab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) on noorte isiklikus ja ametialases arengus oluline roll, ning tunnistab, et see võib suurendada noorte mõjuvõimu, viies neid kokku sotsiaalküsimustele reageerides ning võimaldades neil olla ühenduses hoolimata geograafilistest, sotsiaalsetest, usulistest, soolistest ja majanduslikest tõketest; kutsub seetõttu liikmesriike üles võtma meetmeid tagamaks, et kõik noored omandaksid head ja ajakohased digitaaloskused ja -pädevused;

39.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teostama noorte- ja haridusprogramme, mis suurendavad noorte naiste ja tütarlaste mõjuvõimu ning lihtsustavad nende suundumist traditsiooniliselt meeste poolt domineeritud sektoritesse, kus nad on alaesindatud, näiteks ettevõtlus, IKT või loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkond (STEM);

40.  kordab, et ühelt poolt nn STEM-valdkonna ja IKT sektori ning teiselt poolt kunsti, disaini ja loovtööstuse vahel on suure sünergia potentsiaal, mis võimaldab luua nn STEAM-valdkonna (loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused, kunst, matemaatika), ning rõhutab, et selline sünergia võib tuua STEM-valdkonda rohkem noori, eriti naisi ja tütarlapsi;

41.  palub liikmesriikidel julgustada naisi saama koolitust ja tegema karjääri valdkondades, kus nad on olnud alaesindatud, nagu STEM-valdkond ning infotehnoloogia;

42.  rõhutab vajadust tagada, et noortel oleks võimalik omandada vähemalt algtasemel digitaaloskused ning teadmised ja arusaamise meediast, et töötada, õppida ja osaleda aktiivselt kaasaegses ühiskonnas;

43.  märgib, et isegi kui noortel õnnestub läbi suurte raskuste tööd leida, ei taga see veel neile paljudes liikmesriikides tingimata vaesuspiiri ületavat sissetulekut;

44.  nõuab noorte tööhõive algatuse jätkamist; nõuab, et tehtaks ettepanekud hilisemate kohanduste tegemiseks reguleerimises ja ressursside osas, et saada üle esinevatest rakendamist takistavatest asjaoludest enne praeguse finantsraamistiku kestuse lõppu;

45.  nõuab, et kõikidel tasanditel kooskõlastataks haridus- ja koolitusprogramme paremini muutuva tööturu vajadustega; nõuab, et Euroopa Liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika eesmärkide täitmiseks ning arvestades linnade, linnalähedaste ja maapiirkondade püsivat ebavõrdsust, viidaks kõigis liidu üld- ja kutseharidusasutustes läbi liikuvusprogrammide alaseid teavitus-, teadlikkuse tõstmise ja väärtustamiskampaaniad; rõhutab siiski, kui oluline on hoida teadmiste väärtust ning püüda pakkuda igakülgset haridust ning tugevaid akadeemilisi alusteadmisi; julgustab ettevõtete ja ülikoolide vahelise dialoogi ja koostöö tõhustamist, mille eesmärk oleks noortele õiget oskuste-, teadmiste- ja pädevuspagasit pakkuvate haridusprogrammide väljatöötamine; nõuab sellega seoses tihedamat koostööd haridusasutuste, ettevõtjate, eelkõige VKEde, ja tööturuasutuste vahel; soovitab liikmesriikidel sellega seoses omavahel parimaid tavasid vahetada;

46.  rõhutab asjaolu, et on vaja terviklikku ja kaasavat haridusalast lähenemisviisi, et kõik õppurid tunneksid end teretulnuna ja kaasatuna ning et nad saaksid oma hariduse üle ise otsuseid teha; tuletab õppuritele meelde, et kooli poolelijätmine ilma kvalifikatsiooni saamata on üks meie ühiskonna suurimaid probleeme, mille tagajärg on vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, ning et selle vastu võitlemine peab olema üks meie peamisi eesmärke; tuletab meelde, et lisaks koolitussüsteemide kohandamisele peab suuremates raskustes olevate sihtrühmade jaoks rakendama erimeetmeid; tuletab meelde, et praktika ja õpipoisiõpe peaksid viima tööle saamiseni ning et töötingimused ja antavad ülesanded peaksid aitama praktikantidel omandada praktilisi kogemusi ja tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi; on veendunud, et noorte töötusega võitlemiseks on oluline kaasata piirkondlikud ja kohalikud avaliku ja erasektori sidusrühmad õige poliitikameetmete kombinatsiooni väljatöötamisse ja rakendamisse;

47.  palub liikmesriikidel rakendada meetmeid, et hõlbustada noorte koolist tööle üleminekut, tagades sealhulgas kvaliteetse praktika ja õpipoisiõppe, andes noortele selgesti määratletud õigused, mis hõlmavad juurdepääsu sotsiaalkaitsele, kirjalikele ja siduvatele lepingutele ning õiglast tasu, tagamaks, et noori ei diskrimineerita tööturule sisenemisel, ning teavitades õppureid piisavalt tulevastest tööturu võimalustest;

48.  rõhutab, et töötuse määr alaneb selgesti siis, kui saavutatud haridustase tõuseb, mistõttu on vaja edendada noorte kõrghariduse võimalusi ELis ja neisse investeerida;

49.  juhib siiski tähelepanu asjaolule, et haridus peaks lisaks tööturu vajadustele vastavate oskuste ja pädevuste tagamisele aitama kaasa ka noorte isiklikule arengule ja kasvamisele, et neist saaksid ennetavalt aktiivsed ja vastutustundlikud kodanikud; rõhutab seetõttu vajadust kodanikuhariduse järele kogu haridussüsteemis, s.o nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses;

50.  kutsub liikmesriike üles pakkuma spordis andekatele noortele topeltkarjääri võimalusi, et nad saaksid arendada oma annet sportlasena ja omandada samas ka haridust;

51.  rõhutab, et hariduse ja koolituse kõikidel tasanditel ja kõikide vormide puhul tuleb tegeleda ettevõtlusõppega, sest ettevõtlusvaimu ergutamine noortes juba varases etapis on tõhus viis noorte töötuse vastu võitlemiseks; nõuab sellega seoses tungivalt akadeemilise ja ärikogukonna vahelise aktiivse dialoogi loomist ja koostöö tegemist, mille eesmärk oleks noortele vajalikke oskusi ja pädevusi andvate haridusprogrammide väljatöötamine; rõhutab lisaks vajadust edendada ja toetada poliitikat, mis soodustaks noorte ettevõtlust, eriti kultuuri ja loovusega seotud valdkondades ning spordivaldkonnas, et luua kindlaid, kvaliteetseid töökohti ning suurendada sotsiaalset arengut ja kogukondade ühtekuuluvust; rõhutab samuti, et vabatahtlik töö võib aidata noortel oskusi omandada, soodustada isiklikku arengut ja olla abiks õige kutsumuse leidmisel;

52.  juhib tähelepanu sellele, et ettevõtlus eeldab selliste valdkonnaüleste oskuste arendamist nagu loovus, kriitiline mõtlemine, meeskonnatöö ja algatusvõime, mis aitavad kaasa noore isiklikule ja ametialasele arengule ning hõlbustavad tema üleminekut tööturule; on veendunud, et seetõttu on vaja hõlbustada ja edendada ettevõtjate osalemist haridusprotsessis;

53.  rõhutab, kui oluline on investeerida rohkem idufirmadesse ja ettevõtlust alustavatesse noortesse, et lihtsustada nende juurdepääsu algkapitalile ja kogenud juhendajate keskustele;

54.  tuletab meelde, et tööhõive ja ettevõtlus kuuluvad ELi noorsoostrateegias (2010–2018) loetletud kaheksa prioriteedi hulka; rõhutab, et noorte töö ja vabaõpe, eelkõige noorte ettevõtjate ühendustes ja noorteorganisatsioonides, mis pakuvad noortele võimalust töötada välja uuenduslikke projekte, omandada ettevõtlusalast kogemust ning leida vahendeid ja usaldust oma ettevõtte käivitamiseks, on noorte loomingulise ja innovaatilise potentsiaali, sealhulgas nende ettevõtlikkuse ja ettevõtjaoskuste ning kodanikupädevuse arendamisel tähtsal kohal; rõhutab vajadust luua keskkond, mis soodustab noorte tööhõive nimel ettevõtlust ja uuenduslikke ettevõtteid Euroopas; rõhutab, et kõik takistused, mis takistavad noortel oma ideid, potentsiaali ja oskusi arendamast, tuleb kaotada;

55.  soovitab pöörata ELi noorsoostrateegias rohkem tähelepanu ettevõtlusele, mis on põhilisi tegureid majanduskasvu kiirendamisel; märgib, et 2014. aastal soovis vaid üks viiest noorest eurooplasest asutada oma ettevõtet, pidades seda ideed jätkuvalt keerukaks; soovib, et prioriteediks seataks ettevõtluskultuuri arendamine juba varases eas, paindlikud tööeeskirjad, mis võimaldavad ühendada tööd ja õpinguid, duaalne haridus ning juurdepääs rahastamisele;

56.  tuletab meelde, et loomemajandus on üks ettevõtlikumaid ja kiiremini kasvavaid sektoreid ja et loomevaldkonna haridus aitab arendada valdkonnaüleseid oskusi, nagu loovmõtlemist, probleemide lahendamise oskust, meeskonnatööd ja leidlikkust; tunnistab, et kunsti- ja meediavaldkond on noortele iseäranis huvipakkuv;

57.  rõhutab sotsiaalse ettevõtluse tähtsust innovatsiooni, sotsiaalse arengu ja tööhõive soodustajana ning kutsub seetõttu ELi ja liikmesriike üles seda paremini edendama ja selle rolli tugevdama;

58.  julgustab liikmesriike võtma meetmeid, et motiveerida ettevõtlusega tegelema, ning looma ettevõtlus- ja idufirmadesõbraliku keskkonna idufirmade tekkeks, mis võib hõlmata lihtsustatud korras pangalaenu saamist, lihtsustatud reguleerimist ning maksusoodustuste kavasid ja meetmeid, mis võimaldaksid noortel oma äriideid teostada; pooldab koolitusmeetodeid, mis tugevavad ettevõtlikku ja loovat mentaliteeti ning kõrgkooli lõpetanute palkamist noorteks ettevõtjateks;

59.  rõhutab, et noorte tööpuuduse vastu võitlemiseks on liikmesriikidel vaja hästi koolitatud kutsenõustajaid, kes on teadlikud nii akadeemilise kui ka kutsehariduse võimalustest ning kursis praeguse tööturuga, liikmesriikide võimaliku arenguga ja uute sektoritega nende majanduses;

60.  ergutab liikmesriike toetama noori iseseisva elu alustamisel ja pere loomisel eluasemetoetuse ja üksikisiku tulumaksu soodustuste ja alandamise kaudu ning andma üliõpilastele soodsalt laenu;

61.  rõhutab, et on vaja vastastikku tunnustada ja valideerida informaalse, mitteformaalse ja elukestva õppe käigus saadud oskuseid, pädevusi ja teadmisi, kuna nende valideerimine on väga oluline inimeste, eelkõige vähemate võimalustega inimeste mitmekülgse ja suuremahulise õppimise nähtavaks muutmiseks ja väärtustamiseks; rõhutab, et oskuste valideerimine aitab parandada juurdepääsu formaalharidusele ja uutele kutsealastele võimalustele, tugevdades samas noorte enesehinnangut, äratades õpihimu ja arendades nende väärtushinnanguid, võimeid ja oskuseid, ning aitab samuti õppida kodanikuks olemist ja demokraatlikku osalemist igal tasandil; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid teeksid suuremaid jõupingutusi selleks, et luua tihedas koostöös kõigi asjaomaste oluliste sidusrühmadega, sealhulgas noorteorganisatsioonidega, laiaulatuslikud valideerimismehhanismid 2018. aastaks, nagu on nõutud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta;

62.  rõhutab formaal-, informaalõppe ja mitteformaalse õppe, mille üks osa on ühingulised tegevused, olulisust noorte väärtushinnangute, võimete ja oskuste arendamisel, samuti ka kodakondsuse ja demokraatliku kaasatuse tundmaõppimisel; juhib tähelepanu liikmesriikide erinevatele koolitusvõimalustele ja -mudelitele ning eelkõige duaalsele koolitusmudelile, mis võib pehmendada üleminekut haridusest või koolitusest tööellu; toetab elukestva õppe rakendamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama formaal-, informaal- ja mitteformaalse õppe ning praktika kaudu omandatud oskuste ja pädevuste järjepidevat, kehtivat ja üleeuroopalist tunnustamist, et kaotada lõhe tööturul valitseva oskustöötajate puuduse ja oskuste nõudlusele mittevastavuse vahel ning toetada selliseid tegevusi vastavate ELi programmide raamistikus; nõuab ühtlasi kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas suurema tähelepanu pööramist keeltele, eriti naaberriikide keeltele, et tugevdada asjaomaste õppurite positsiooni ja tööalast konkurentsivõimet piiriülesel tööturul;

63.  märgib, et praeguse digiteerimise laine ja tööturu uute arengusuundumuste tõttu seisab üha enam noori silmitsi uute tööhõivevormidega, mis tasakaalustavad paindlikkust turvalisusega; rõhutab, kui tähtis on noorte piisav haridus, mis on suunatud sotsiaalkaitsemehhanismide rolli rõhutamisele karjääriarengus;

64.  on veendunud, et varajane sekkumine ja ennetav tööturupoliitika on tunnistus sellest, et mitme põlvkonna jooksul toimunud allakäigu nähtudega tegelemise asemel asutakse ohte tuvastama ja ohjama varases elujärgus, et hoida ära töötuks jäämist ja lihtsustada taasintegreerumist; juhib erilist tähelepanu kõige rohkem kõrvale jäetud inimeste olukorrale, kellel on kõige suurem oht jääda töötuks;

65.  rõhutab avatud ja madala lävendiga programmide olulisust vähemstimuleerivatest keskkondadest pärit noortega töötamiseks;

66.  rõhutab, kui oluline on pidevõpe ja noorte haridus- ja tööhõivevõimaluste parandamine ning kvalifikatsioonide ja akadeemiliste kraadide vastastikuse piiriülese tunnustamise ja kokkusobivuse tagamine, et tugevdada kvaliteedi tagamise süsteemi; nõuab kvalifikatsioonide ja akadeemiliste kraadide vastastikuse piiriülese tunnustamise järjepidevat laiendamist, hindamist ja muutuvate koolitusvajadustega kohandamist, ning märgib, et see tuleks tagada Euroopa tasandil ning kõikides Euroopa kõrgharidusruumiga ühinenud riikides ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus loetletud riikides;

67.  rõhutab sellega seoses mitteformaalse ja informaalse õppe ning spordis ja vabatahtlikes tegevustes osalemise tähtsust kodaniku-, sotsiaalsete ja kultuuridevaheliste pädevuste ja oskuste arendamise soodustamiseks; rõhutab asjaolu, et mõned riigid on teinud suuri edusamme asjakohase õigusraamistiku väljatöötamisel, samal ajal kui teistel on raskusi laiaulatuslike valideerimisstrateegiate loomisel; rõhutab seega vajadust töötada välja laiaulatuslikud strateegiad valideerimise võimaldamiseks;

68.  rõhutab, kui oluline on tegeleda oskuste puudumise ja mittevastavuse probleemidega õppijate ja õpetajate liikuvuse edendamise ja lihtsustamise kaudu kõikide ELi vahendite ja programmide parema kasutamise abil; tuletab meelde, et koolitusalane liikuvus on tööturule sisenemisel oluline väärtus; rõhutab vajadust rakendada meetmeid, mille eesmärk on tagada kooskõla, täiendavus ja järjepidevus liikuvust soodustavate struktuurifondide vahel, sealhulgas näiteks Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja muud programmid, nagu „Erasmus+“; rõhutab sellega seoses, kui oluline roll on liikuvusprogrammidel, nagu programm „Erasmus+“, horisontaalsete oskuste ja pädevuste väljaarendamise ning kultuuridevahelise suhtluse soodustamisel noorte hulgas; tunneb heameelt olemasoleva ELi oskuste ülevaate veebisaidi muutmise üle;

69.  rõhutab vajadust suurendada programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ rolli, et saavutada pikaajaline ja kvaliteetne tööhõive; on arvamusel, et noorte potentsiaali vallandamiseks on vaja tööalast liikuvust; märgib, et ELis on praegu 217,7 miljonit töötavat inimest, kellest 7,5 miljonit (3,1 %) töötavad teises liikmesriigis; märgib lisaks, et ELi uuringute andmetel on tõenäoliselt just noored liikuvamad ja toovad koju kaasa uusi oskusi ja kvalifikatsioone;

70.  palub komisjonil arendada ja toetada õppurite liikuvust hariduse ja kutseõppe valdkonnas programmi „Erasmus praktikantidele“ edendamise kaudu;

71.  palub, et liikmesriigid kasutaksid täiel määral ära EURESe võrgustiku käimasolevat reformi, toetamaks noorte töötajate liikuvust Euroopa Liidus, sealhulgas liikuvust õpipoisiõppes ja praktikas; palub, et liikmesriigid ajakohastaksid regulaarselt teavet vabade töökohtade ja elulookirjelduste kohta; palub komisjonil täiustada oskuste ja töökohtade kokkuviimist EURESes, tagamaks, et noored saavad asjakohaseid ja kvalitatiivseid tööpakkumisi, mis vastavad nende elulookirjeldusele;

72.  julgustab liikmesriike looma kvaliteetseid kahesuunalisi kutseharidus- ja koolitussüsteeme koostöös kohalike ja piirkondlike majanduses osalejatega pärast parimate tavade vahetamist ja kooskõlas iga haridussüsteemi eripäraga, et vältida nüüd ja edaspidi olukorda, kus oskused ei vasta tööturu nõudlusele;

73.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles looma uuenduslikke ja paindlikke toetusi kultuuri-, haridus- ja koolitusvaldkonnas, et toetada andekaid ning kunsti ja spordi alal võimekaid õpilasi; toetab liikmesriike, kes püüavad luua stipendiumikavasid akadeemiliselt võimekatele ning spordi ja kunsti alal andekatele õpilastele;

74.  juhib tähelepanu sellele, et haridussüsteemist varakult lahkumine ja kooli poolelijätmine kvalifikatsiooni saamata on meie ühiskonna jaoks suur probleem, kuna see tekitab ebakindlust ja sotsiaalset tõrjutust, ning selle vastu võitlemist tuleb pidada üheks peamistest eesmärkidest; tuletab meelde, et liikuvus, haridussüsteemide kohandamine ja individuaalsete meetmete rakendamine võivad pakkuda lahendusi kõige suuremates raskustes olevatele sihtrühmadele, et vähendada hariduse ja koolituse poolelijätnute arvu;

75.  rõhutab vajadust võtta kasutusele õppeleping, mis võimaldaks üliõpilastel ja kutsekooli õpilastel õpinguid tööga kombineerida, soovitavalt selle valdkonna ettevõtetes, milles nad koolitust või haridust omandavad, kusjuures oleks tagatud alustatud õpingute lõpuleviimine;

76.  rõhutab vajadust jätkata pingutuste tegemist koolist väljalangemise vähendamiseks ning ebasoodsas olukorras olevate noorte hariduse kindlustamiseks;

77.  märgib, et kuigi enamikus liikmesriikides on noorte töötus pärast 2013. aasta haripunkti vähenenud, on see ELis siiski endiselt tõsine mureküsimus, kuna ligi 8 miljonit noort eurooplast ei suuda tööd leida ning pikaajaliste töötute ja soovimatu osalise tööajaga tööhõive või praktikandistaatuse osakaal on endiselt kõrge;

Rahalised vahendid

78.  rõhutab strateegiliste investeeringute tähtust, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning eriti Euroopa Sotsiaalfondist piirkondlikku arengusse, konkurentsivõimesse ning kvaliteetsete praktika- ja õpipoisikohtade ning jätkusuutlike töökohtade loomisse; märgib, et erilist tähelepanu tuleks pöörata mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele ehk nö NEET-noortele;

79.  märgib, et programmitöö perioodi 2014–2020 alustamiseks kulus mitu kuud ning et selle ajavahemiku liidu poliitika ja eriti noorsoole pühendatud poliitika esimene hindamine ei saa täielikult kajastada poliitika tõelist mõju;

80.  juhib tähelepanu sellele, et eelmisel programmitöö perioodil oli kontrollikoja hinnangul elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored“ raames tehtud tehingute veamäär üle 4 %; loodab, et komisjon on programmi „Erasmus+“ rakendamisel neist vigadest hoidunud;

81.  märgib, et 2013. aastal oli aastate 2007–2013 programmide, eriti elukestva õppe programmi ning programmide „Kultuur“, MEDIA ja „Aktiivsed noored“ eelarve täitmise määr 100 %; on siiski seisukohal, et täitmise määr üksi ei ole märkimisväärne programmide tõhususe näitaja, hindamaks nende edukust;

82.  väljendab muret selle pärast, et 2013. aasta lõpu seisuga tõi vastuvõetud kulukohustuste ja maksete assigneeringute erinevus kaasa maksete puudujäägi (näiteks programmi „Erasmus+“ puhul kokku 202 miljonit eurot), millel olid negatiivsed tagajärjed järgmisele aastale; palub komisjonil tagada, et selline olukord ei korduks uute programmide puhul;

83.  tuletab meelde, et noorte vastumeelsus ettevõtete asutamise vastu mõjutab ka majanduse aeglast kasvutempot Euroopas, ning peab seetõttu vajalikuks toetada noori oma ettevõtete rajamisel;

84.  peab tervitatavaks, et üle 12,4 miljardi euro Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja noorte tööhõive algatuse vahenditest on uuel programmitöö perioodil sihtotstarbelisena suunatud noorte töötuse vastu võitlemisele;

85.  märgib rahuloluga, et 2014. aastal osales noorte tööhõive algatuse rahastatud meetmetes 110 300 noort inimest; väljendab heameelt selle üle, et ELi riigi- ja valitsusjuhid on otsustanud eraldada noortegarantiile 6,4 miljardit eurot liidu vahendeid (3,2 miljardit eurot ESFist ja 3,2 miljardit eurot uuelt eelarverealt); rõhutab siiski, et osades liikmesriikides esineb noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse rakendamisel endiselt mõningaid raskusi;

86.  nõuab, et EL ja liikmesriigid tõhustaksid meetmeid, tagamaks, et praktika- ja õpipoisikohad ei hakkaks asendama olemasolevaid töökohti, et neid ei kasutataks ebakindlate töösuhete põlistamise võimalusena ning et samal ajal oleks tagatud kõikide vajalike tööõiguste kaitse, sealhulgas sissetuleku ja muude rahaliste hüvitiste osas;

87.  nõuab sihtotstarbelisi ja lihtsustatud meetmeid, et tõsta liikmesriikide suutlikkust Euroopa struktuurifondide, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, noorte tööhõive algatuse, noorte liikuvuse algatuse, algatus „Sinu esimene EURESe töökoht“, algatuse „Horisont 2020“ ning kodanikuksolemise valdkonna programmide ja tegevuste kaudu kättesaadavat rahastust ära kasutada;

88.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lihtsustama noorteorganisatsioonide jaoks haldusmenetlusi rahaliste vahendite taotlemisel, kuna sageli ei suuda nad tulla toime keeruka menetluskorraga mitmesugustest ELi programmidest toetusi taotledes;

89.  julgustab liikmesriike programmi „Erasmus+“ täielikult ära kasutama, kohaldades paremini meetmeid inimestele kõigil haridustasanditel, et parandada noorte tööhõive väljavaateid, edendada piiriülest karjääri ja töötajate õiglast liikuvust; toetab kultuuridevahelist õpet, Euroopa kodakondsust ning noorte harimist demokraatia ja väärtuste kujundamise alal, ning kutsub sellega seoses komisjoni üles vahekokkuvõtte tegemisel sihikindlalt välja selgitama nimetatud eesmärkide saavutamist raskendavad takistused rahastamismenetluses ja need kõrvaldama, et programm „Erasmus+“ võiks selles valdkonnas veelgi tõhusam olla;

90.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Erasmuse programm on ületanud 3 miljoni üliõpilase künnise; märgib, et seda liidu juhtprogrammi on juba algusest peale saatnud pidev edu, ning on veendunud, et on oluline jätkata selle programmi toetamist;

91.  väljendab kahetsust seoses suurte erinevustega nii teise riiki saadetavate kui ka vastuvõetavate Erasmuse programmi üliõpilaste arvu vahel eri liikmesriikides; soovitab kasutada tõhusamaid teavituskampaaniaid ja lihtsustada programmi eeskirju;

92.  tuletab liikmesriikidele meelde, et nad peaksid võtma kohustuse laiendada riiklikku rahastamist ESFi ja noorte tööhõive algatuse assigneeringute täiendamiseks, et tagada vajalik tõuge noorte tööhõive suurendamiseks; peab lisaks sellele vajalikuks, et kasutatavad vahendid ja eraldatud toetused võimaldaksid inimväärset elu; nõuab seetõttu toetuste taseme hindamist võrdluses tegeliku elukallidusega igas liikmesriigis;

93.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid noortegarantii rakendamiseks vajalikud meetmed; nõuab jätkuvat poliitilist pühendumist noortegarantiile kui pikaajalisele struktuurilisele reformile, mis tagab kvaliteetsete pakkumiste abil jätkusuutliku integreerumise tööturule;

94.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult noortegarantiid, tuginedes tugevale koostööle riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, haridussüsteemide ja tööturuasutuste vahel; juhib tähelepanu sellele, et noortegarantii tuleks täiel määral kaasata riiklikesse tööhõive kavadesse ning noorte- ja hariduspoliitika kavandamisse ning et seda tuleks laialdaselt tutvustada kõikidele noortele; tuletab meelde, et noorteorganisatsioonide kaasatus noortegarantiist teavitamisse, aga ka selle hindamisse ja rakendamisse on ülioluline selle õnnestumiseks;

95.  tuletab meelde, et erinevast sotsiaalmajanduslikust keskkonnast pärit noored naised ja mehed seisavad silmitsi erinevate tingimustega tööturul eri vanuses; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arvestama selliseid soopõhiseid ja sotsiaalmajanduslikke tegureid noorte- ja tööturupoliitika, nt noortegarantii väljatöötamises ja rakendamises;

96.  leiab, et eriti kõrge töökohtade ebakindluse tase noorte seas koos Euroopa rahvastiku kasvava vananemisega kujutab endast olulist probleemi pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse, toimetuleku ja piisavuse jaoks ning kahjustab tõsiselt põlvkondadevahelist solidaarsust; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida vähemalt noortegarantii raamistikus antavate toetuste kuritarvitamist ja eelistada noortegarantii raames sõlmitud lepingute korral lepinguid, mis võimaldavad noortel maksta osamakseid riiklikesse sotsiaalkindlustussüsteemidesse;

97.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult noortegarantiid ja kontrolliksid selle tõhusust, kasutades täielikult ära ELi poolt neile eraldatud vahendeid noorte tööhõivet edendavate meetmete rakendamiseks, lõimides noori, sealhulgas puudega noori tööturule töökoha, õpipoisikoha või praktikandikoha abil nelja kuu jooksul koolist lahkumisest või töökoha kaotamisest, näiteks kehtestades elukestvad ja sihipärased karjäärinõustamissüsteemid, registreerimisbürood, teabepunktid ja andmekogumismeetodid ning ergutades töötute registreerimist, et saada ülevaade noorte töötuse tegelikust seisust, ning parandades noorte tööotsijate jaoks tööbüroodes pakutavaid teenuseid;

98.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid käsitleksid viivitamatult Euroopa noortegarantii rakendamise peamiseid edutegureid, nt tööpakkumiste kvaliteeti, nende jätkusuutlikkust ja ebakindlust, jätkuharidust ja -koolitust, sotsiaalset kaasatust, koostoimeid muude poliitikavaldkondadega (haridussüsteem, tööturg, sotsiaalteenused ja noortepoliitika) ning koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et integreerida noori tööturule, vähendada noorte töötuse määra ja saavutada pikaajaline positiivne mõju koolist tööturule üleminekul noorte sotsiaalse ja tööturualase tõrjutuse ennetamise vallas;

99.  nõuab, et Euroopa noortegarantii puhul keskendutaks kvalifikatsioonita või madala kvalifikatsiooniga töötute noorte haridusele ja koolitusele, et hõlmata ka noori lõpetanuid ja neid, kes on juba lõpetanud kutseõppe, ning et noortegarantii vanusepiirangut laiendataks 25 aastalt 29 aastale, et võtta arvesse tõsiasja, et paljud kõrgkooli lõpetanud ja tööturule sisenejad on vanuselt hilistes kahekümnendates;

100.  kutsub liikmesriike ja piirkondi üles vahetama häid tavasid ja õppima üksteiselt; rõhutab, et on tähtis hinnata noorte tööhõive algatuse elluviimist liikmesriikides 2014. ja 2015. aastal; rõhutab noortegarantii keskpika tõhususe hindamise tähtsust, keskendudes seejuures noortegarantii saavutustele seoses noortele võimaluse andmisega oskuste omandamiseks ja tööellu astumiseks ning selle algatusega jätkamisele; juhib tähelepanu ka sellele, et noorteorganisatsioonide kaasatus noortegarantii hindamisse ja rakendamisse on selle õnnestumise jaoks ülioluline;

101.  ootab, et komisjon esitaks sel aastal tervikliku aruande noortegarantii rakendamise kohta;

102.  märgib, et 2017. aasta alguses valmiv kontrollikoja aruanne „ELi noortegarantii rakendamine liikmesriikides“ võimaldab programmi tulemusi selgemalt hinnata; leiab, et muu hulgas tuleks aruandes esitada tõhususe ja pikaajaliste tulemuste analüüs;

103.  tuletab komisjonile meelde, kui tähtis on tagada noorte suur teadlikkus olemasolevatest programmidest ja osalemisvõimalustest, ning kui oluline on ka tagada, et programmides pakutav teave on kvaliteetne, kasutades selleks mõõdetavaid näitajaid (näiteks sihtrühma vastus ja osalemine);

104.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid ekspansiivset majanduspoliitikat, mis pakub suuremat paindlikkust haridusse, koolitusse ja kvaliteetsesse praktikasse tehtavate avaliku sektori investeeringute osas;

105.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid investeeriksid rohkem ja ei vähendaks riigieelarvest noortepoliitikale, kunstile, kultuurile, haridusele, tervishoiule ja sotsiaalteenustele ette nähtud toetust; kutsub lisaks liikmesriike üles suunama investeeringuid kaasavasse haridusse, mis on vastavuses ühiskonna kitsaskohtadega, et tagada võrdne juurdepääs ja võrdsed võimalused kõigile, sealhulgas erineva sotsiaal-majandusliku taustaga noortele ning haavatavatele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele;

106.  soovitab, et noorte ettevõtlus lisataks mitmeaastasesse finantsraamistikku, et liikmesriigid töötaksid välja riiklikud strateegiad koostoime saavutamiseks programmi „Erasmus+“, ESFi, Euroopa noortealgatuse ja programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ vahel ning et komisjon töötaks liikmesriikide jaoks välja selged mõjuhindamise suunised;

107.  palub komisjonil võtta noorteprogrammide puhul kasutusele ulatusliku järelevalvesüsteemi, milles võetakse arvesse kavandatud tulemusnäitajaid, konkreetseid tulemusi ja pikaajalisi tulemusi;

108.  rõhutab, et on vaja keskenduda tulemuslikkusele ja tulemustele, ning väljendab heameelt selle üle, et uus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide õigusraamistik programmitöö perioodiks 2014–2020 sisaldab sätteid, mille kohaselt liikmesriigid peavad oma tulemustest aru andma;

109.  tuletab meelde, et ESFi eelarvest kasutatakse 68 % projektideks, mille potentsiaalseks sihtrühmaks võiksid olla noored;

110.  rõhutab vajadust edendada eluasemetoetusi, et katta eluasemega seotud vajadusi nende noorte puhul, kellel ei ole võimalik läbida kutsekoolitust või saada kõrgharidust oma kodulinnas või vähem kui 50 km raadiuses asuvates linnades;

Otsustusprotsessis osalemine

111.  nõuab tugevamat partnerlust noorteorganisatsioonide ja avalike asutuste vahel, et suurendada noorte ja noorteorganisatsioonide võimalusi poliitikas osalemiseks; peab noorte-, kunsti- ja spordiorganisatsioonide rolli noorte osalemisvõime arendamises ja otsuste tegemise kvaliteedi parandamises eriti oluliseks, eriti pidades silmas asjaolu, et noored panustavad ühiskonda ning pakuvad ka lahendusi Euroopa ühiskonna ees seisvatele tänapäevastele probleemidele; tõstab esile noorteorganisatsioonide ainulaadset rolli kodanikutunde arendamisel lähtuvalt demokraatlike väärtuste ja protsesside rakendamisest;

112.  rõhutab noorteorganisatsioonide väärtust kodanikuõppe pakkujana ja demokraatlike väärtuste, oskuste ja pädevuste õpetajana ning tunnustab neid noorte osaluse suurendamise eest demokraatlikes protsessides;

113.  rõhutab informaalõppe ja mitteformaalse õppe, kunsti, spordi, vabatahtlike ja sotsiaalsete tegevuste suurt olulisust noorte osaluse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ergutamiseks, millel võib olla väga suur mõju kohalikele kogukondadele ja mis võivad aidata lahendada paljusid noorte ees seisvaid ühiskondlikke probleeme;

114.  palub liikmesriikidel järgida rangelt noortetöö kaasavuse põhimõtteid, pöörates erilist tähelepanu puudega noortele;

115.  rõhutab vajadust arendada intensiivselt teadlikkust kodanikuks olemisest, meediapädevusest ja digikirjaoskusest, kriitilisest mõtlemisest ning kultuuridevahelisest mõistmisest, kasutades mitmesuguseid vahendeid, mis on noortele tuttavad (nt suhtlusvõrgustikud); rõhutab olulist rolli, mida sellised programmid ja haridus mängivad noorte radikaliseerumise ennetamisel;

116.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse noorte uusi majanduses osalemise vorme, nagu noorte seas järjest populaarsem suundumus kasutada ühistarbimise vahendeid;

117.  rõhutab, et noorte osalemist vabatahtlikus poliitilises, ühiskondlikus, kultuurilises ja sporditegevuses kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil tuleks toetada ja rohkem tunnustada kui mitteformaalse koolituse tähtsat vormi, mis arendab eluks vajalikke põhioskusi ning edendab väärtusi, nagu koostöö, solidaarsus, võrdsus ja õiglus; rõhutab siiski, et noorte valmisolekut vabatahtlikuks tegevuseks ei saa lõpuks võtta kui odavat asendust teenustele, mille eest peaksid hoolitsema liikmesriigid; palub, et vabatahtlikku tegevust tunnustataks ning täielikult kinnitataks või valideeritaks;

118.  kutsub liikmesriike üles edendama noorte üliõpilaste demokraatlikku osalemist ning toetama haridust omandavaid noori, et osaleda nende hariduses ning edendada seda üliõpilasorganisatsioonidesse kuulumise kaudu;

119.  rõhutab, et ELi väärtuste, liidu toimimise ja Euroopa mitmekesisuse mõistmine on väga olulised, et edendada noorte osalemist demokraatias ja kujundada neist aktiivseid kodanikke;

120.  kutsub komisjoni üles kasutama maksimaalselt ära uusi digitaalseid vahendeid ning sotsiaalmeedia pakutavaid võimalusi hariduses ja koolituses, pakkuma suunatud kvaliteetset meediakoolitust, et ergutada meediakirjaoskuse ja kriitilise mõtlemise arendamist, samuti edendada ja julgustada noorte osalemist otsuste tegemises ning ühiskonna kultuurilises ja sotsiaalses elus, et suurendada konkurentsivõimet ning edendada ettevõtlust, innovatsiooni ja kultuuri; tunnustab ühtlasi, et digitaalsed vahendid võivad olla tõhusad vahendid võitluses kiusamise, vihakõne ja radikaliseerumise vastu;

o
o   o

121.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 50.
(2) ELT C 417, 15.12.2015, lk 1.
(3) ELT C 183, 14.6.2014, lk 5.
(4) ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.
(5) EUCO 37/13
(6) ELT C 311, 19.12.2009, lk 1.
(7) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0107.
(9) ELT C 93, 9.3.2016, lk 61.
(10) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 21.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0106.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0292.
(13) ELT C 346, 21.9.2016, lk 2.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0005.


Kuidas aidata ÜPPga kaasa töökohtade loomisele maapiirkondades?
PDF 313kWORD 69k
Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2016. aasta resolutsioon teemal „Kuidas saab ühise põllumajanduspoliitikaga aidata kaasa töökohtade loomisele maapiirkondades?“ (2015/2226(INI))
P8_TA(2016)0427A8-0285/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Tööhõive maapiirkondades: tööhõive ühtlustamine“ (COM(2006)0857),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0285/2016),

A.  arvestades, et maapiirkonnad moodustavad üle 77 % Euroopa Liidu territooriumist ning et neis piirkondades on suur hulk töökohti (millest väga paljusid ei saa ümber paigutada) seotud põllumajanduse ja põllumajandusliku toidutööstusega;

B.  arvestades, et põllumajandus ja põllumajanduslik toidutööstus annavad 15 miljoni ettevõtte ja 46 miljoni töökohaga kokku 6 % Euroopa Liidu SKPst;

C.  arvestades, et paari viimase aastakümne jooksul on nii põllumajandustootjate arv kui ka nende ja muude põllumajandussektori töötajate sissetulek paljudes Euroopa riikide maapiirkondades järsult vähenenud ning töökohtade arv põllumajanduses jätkab vähenemist; arvestades, et ajavahemikus 2005–2014 vähenes põllumajanduse tööjõusisend 28 ELi liikmesriigis(1) peaaegu ühe neljandiku (-23,6 %) võrra;

D.  arvestades, et kuigi põllumajandus on Euroopas endiselt peamine maakasutusviis, töötab selles sektoris vaid väike osa maapiirkondade tööjõust; arvestades, et maakasutuse mitmekesistamine maapiirkondades, mis ühendaks omavahel tootva majanduse ning majutus- ja vabaaja funktsiooni ning looduskaitse ja eluslooduse säilitamise, on arengu ja tööhõive seisukohast mitmetes liidu piirkondades tõsine probleem; arvestades, et kuigi elanikkonna vähenemise suundumus on viimastel aastatel maal elada soovivate inimeste sissevoolu tõttu osades piirkondades ümber pöördunud, tuues enamikel juhtudel kaasa lähiümbruse linnastumise, leiab samal ajal aset ka majandusolukorra halvenemine vaesemates piirkondades, mille kõrvaline asukoht põhjustab probleeme ning kus arengu ja tööhõive toetamine on keerulisem;

E.  arvestades, et mitmed maapiirkonnad seisavad silmitsi mitmete väljakutsetega, nagu madal sissetulek, negatiivne iive, töökohtade vähesus ja kõrge töötuse määr, aeglane areng teenindussektoris, puudulik toiduainete töötlemissuutlikkus, vähesed oskused ja piiratud kapital;

F.  arvestades, et Euroopas peavad üheksa isikut kümnest põllumajandust ja maapiirkondi oma tuleviku jaoks oluliseks;

G.  arvestades, et sissetulek tööjõuühiku kohta on põllumajandusliku tegevuse puhul küllaltki madal ja see põhjustab probleeme;

H.  arvestades, et majanduskriis tabas kõiki Euroopa piirkondi, kuid kõige rohkem maapiirkondi;

I.  arvestades, et praeguse majanduskriisi olukorras on Euroopa Liit seadnud tööhõive – eelkõige EFSI kaudu – üheks olulisemaks prioriteediks, ning arvestades, et sellega seoses tuleb ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulemuslikkust suurendada ja selle legitiimsust uuesti kinnitada, sest see on üks peamine vahend ELi tegevuseks tööhõive ja konkurentsivõime hoidmiseks ja loomiseks maapiirkondades, peamiselt põllumajandustoomissektoris; arvestades, et sellega seoses on vaja hinnata, mil määral ÜPP mõjutab töökohtade loomist ja säilitamist maapiirkondades;

J.  arvestades, et on äärmiselt tähtis säilitada ÜPP kaks sammast, sest esimene sammas aitab takistada väikeste ja põllumajanduslike pereettevõtete lahkumist sektorist ning säilitab töökohad põllumajandussektoris, samal ajal kui teise samba vahendid tagavad töökohtade loomise muudes valdkondades, näiteks turismi, toiduainete töötlemise ja muudes seotud valdkondades;

K.  arvestades, et Euroopa põllumajandus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, mis on seotud toiduainete tootmise ja toiduga kindlustatusega, keskkonnaga, bioloogilise mitmekesisusega, säästvusega, energia ja kliimamuutustega, ning et on äärmiselt tähtis tugevdada suhet ühiskonna ja põllumajanduse vahel, arendada innovatiivseid lahendusi nende väljakutsetega toimetulekuks, et tagada sektori vastupidavus ja konkurentsivõime, ning mõelda uuesti läbi kõigi huve teeniva tõelise avaliku poliitika eesmärgid, mis on Euroopa integratsiooni üks tähtsamaid aspekte;

L.  arvestades, et liiga kaua on ebapiisavalt tähelepanu pööratud põllumajanduse uuesti territooriumipõhiseks muutmise (tootmise ja tööhõive vajalik juurutamine konkreetsetes piirkondades) tähtsustamisele ning arvestades, et meil on kohustus säilitada põllumajandustootmine meeste ja naiste põhitegevusena piirkondades, kus nad elavad, et tagada maapiirkondade dünaamiline areng ja töövõimalusterohkus nendes piirkondades; arvestades, et tähelepanu ümbersuunamine aitab kaasa ka sobiva tasakaalu saavutamisele linna- ja maapiirkondade vahel;

M.  arvestades, et linna- ja linnaümbruse põllumajanduse roll ja huvi selle suhtes suureneb ning et muutuvad tarbimismudelid, mis ühendavad erinevaid tegureid, sealhulgas minimaalset keskkonnajalajälge, kvaliteetset kohalikku toodangut ning väikeste ja piirkondlike tootjate tehtava töö väärtuse tunnustamist;

N.  arvestades, et viimase ÜPP reformi põhialused võimaldasid abi õiglasemat ümbersuunamist ja jagamist liikmesriikide ning erinevate põllumajandussektorite vahel ning taaskinnitasid ÜPP rolli majanduslikus mõttes ning sotsiaalse stabiliseeriva tegurina põllumajandusettevõtete ja maapiirkondade jaoks;

O.  arvestades, et kuigi uuringud on näidanud, et esimese samba kaudu tehtavad otsemaksed ei loo otseselt töökohti, täidavad nad tähtsat rolli töökohtade säilitamises ja põllumajandustootjate hoidmises maaga seotud tegevustes; arvestades, et sellise poliitilise toetuse lõpetamisel oleks 30 % Euroopa põllumajandustootjatest sunnitud tegevuse lõpetama ja põllumajandussektorist lahkuma; arvestades, et need toetused hoiavad väikepõllumajandustootjad ja maapiirkonnad elus;

P.  arvestades, et otsetoetused, mida makstakse äärealadel ebasoodsas olukorras või põllumajandustootmiseks vähem sobival maal põllumajandustootmisega tegelevatele põllumajandustootjatele, on äärmiselt tähtsad, sest nendega ei tagata mitte ainult põllumajandustootjate püsimine maal ja inimväärse elatise teenimine, vaid tagatakse ka selle maa kaitse ja selle roll turistide meelitamises nendesse piirkondadesse;

Q.  arvestades, et reformitud ÜPP esimese samba peamine eesmärk on tagada toiduga varustatus, mis aitab säilitada olemasolevat tööhõivet põllumajanduses, ning et on vaja tagada esimese samba maksete õiglasem jaotus, et maksimeerida selle toetuse positiivset mõju;

R.  arvestades, et kohapealsed kogemused näitavad, et on muid põllumajanduse arengu võimalusi, mis võimaldavad saavutada paremaid tulemusi seoses toidu kvaliteedi, põllumajanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalmajanduslike saavutustega, ja et väikesed ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted, kes on üldiselt mitmekesisemad, innovaatilisemad, väga paindlikud ja paremini kollektiivselt organiseeritud tootjarühmadena ja põllumajandusühistutena, toovad kasu oma asukoha kogukondadele, toetades seeläbi maapiirkondade majandust, mis on Euroopa põllumajanduse arengu alustala;

S.  arvestades, et praegune kriis näitab, et turule suunatud ÜPP raames on tähtis säilitada põllumajandusturu ühine korraldus ning töötada välja asjakohased uued regulatiivsed vahendid, et tagada hinnastabiilsus ja säilitada töökohad ning sissetulek põllumajandussektoris;

T.  arvestades, et Euroopa põllumajandustootjad tegutsevad järjest globaalsemal turul ning kogevad seetõttu suuremat hindade volatiilsust kui teised sektorid;

U.  arvestades, et maksesüsteem, mis juba praegu eksisteerib toiduainete tarneahelas, ei taga lisaväärtuse jätkusuutlikku jagamist ning toob sageli kaasa selle, et esmaste tootjate sissetulekud ei ole sageli isegi nende kulude katmiseks piisavad;

V.  arvestades, et võrreldes linnapiirkondadega iseloomustab maapiirkondi tavaliselt statistiliselt kõrge töötus ja elanike märkimisväärselt madalamad sissetulekud, nagu ka vähem ligitõmbav taristu ja piiratum juurdepääs teenustele, mille osutamise kulud on väiksema asutustiheduse ja juurdepääsetavuse tõttu märkimisväärsed;

W.  arvestades, et töökohtade loomine maapiirkondades peab olema jätkusuutliku poliitika lahutamatu osa, mida on kohandatud konkreetsele territooriumile ja mis hõlmab põllumajandus- ja põllumajandusega kaudselt ja metsandussektoriga seotud ning maapiirkondades toimuvate tegevuste säilitamist ja arendamist, millega luuakse sotsiaalseid ja solidaarsusel põhinevaid ning keskkonnaarenguga seotud sidemeid eri osalejate vahel;

X.  arvestades, et maapiirkondade tulevik ei sõltu ainult põllumajandussektori arengust, vaid on seotud ka muude selliste majandustegevuste mitmekesistamise ja alalhoidmisega, nagu metsandus, käsitööndus, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtted ja integreeritud tootmissuutlikkus, maaturism, vabaaja-, haridus- ja spordivõimaluste pakkumine (nt ratsutamine) ning põllumajandus- ja metsaressursside säästev kasutamine taastuvenergia ja orgaanilise materjali ning toodete tootmiseks ökoloogiliste protsesside alusel; arvestades, et on vaja detsentraliseeritud ja integreeritud kohalikku poliitikat, mis on seotud sotsiaalmajanduslike aspektidega ja maapiirkondade identiteedi ja kultuuriga, ning tõeliselt territoriaalset süsteemi, mis püüab tekitada kooskõla ning võtta ühiselt aluseks maapiirkondade ressursid kollektiivsete ja valdkondadevaheliste lähenemisviiside kaudu, mis hõlmab muude ELi fondide kasutamist, et edendada maaelu arengut ja tööhõivet, tagades samal ajal taristu olemasolu maapiirkondades;

Y.  arvestades, et selleks on hädavajalik keskenduda asjaolule, et paljud töökohad sõltuvad kohalikust ja tegevuspõhisest põllumajandusest, sealhulgas metsandusest, mida ei saa ümber paigutada ning mis hõlmab nii toiduga seotud kui ka mitteseotud teenuseid, nagu maastiku ja vee kaitse ning majandus;

Z.  arvestades, et toetust tuleks eelkõige anda väikestele põllumajanduslikele pereettevõtetele, st üksikutele põllumajandustootjatele, kes kas üksi või koos teistega juhivad vastutustundlikult, sõltumatult ja tulemuslikult oma põllumajandusettevõtet ning kes suudavad tegeleda igasuguste probleemidega, kohandades vajadusel oma tootmist ja/või tootmismeetodeid ja mitmekesistades oma tegevust, et pidada sammu pidevate struktuurimuutustega põllumajandussektoris;

AA.  arvestades, et põllumajanduses ja maapiirkondades töötavate ja/või ettevõtluses osalevate naiste potentsiaali tuleks analüüsida, dokumenteerida ja edendada kõigis ELi poliitikasuundades, ilma et see neid ebasoodsasse olukorda asetataks, sest see loob aluse sellele, et naised muutuvad arengu ja innovatsiooni käivitajateks, aidates kogu sektoril kriisist väljuda; arvestades, et naisi tuleks kaasata valdkondlikesse arengukavadesse kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et saada kasu nende vajadustest, kogemustest ja nägemusest, ning seetõttu tuleb naistele tagada oskused, mis on vajalikud selleks, et nad nende kujundamises aktiivselt osaleksid;

AB.  arvestades, at 2010. aastal oli ainult 7,5 % põllumajandustootjatest alla 35 aasta vanad ja rohkem kui 4,5 miljonit põllumajandusettevõtet juhtivatest tootjatest on üle 65 aasta vanad ning et ÜPPd käsitleva määruse (EL) nr 1307/2013 artiklid 50 ja 51 hõlmavad sätteid põlvkondade vahetumise kohta põllumajanduses;

AC.  arvestades, et paljudes liikmesriikides on maapiirkondades elavatel naistel piiratud juurdepääs tööle põllumajandustootmises või muudes tööturusektorites ning sooline palgalõhe on suurem kui teistes valdkondades; need naised täidavad sellele vaatamata maapiirkondade arengus ja sotsiaalses struktuuris tähtsat rolli, eelkõige mitmekesiste tegevustega tegelevates põllumajandusettevõtetes (kes pakuvad taluturismi, kvaliteetseid tooteid, vabaaja-, haridus- ja sporditegevusi ning muid teenuseid); arvestades, et naisettevõtlus võib olla nii sotsiaalses, majanduslikus kui ka ökoloogilises mõttes oluline tugi säästliku arengu tagamiseks maapiirkondades; arvestades, et ebavõrdne juurdepääs maale on tegur, mis piirab naiste võimalusi äritegevuse alustamiseks põllumajandussektoris; arvestades, et Euroopas juhivad naised keskmiselt 29 % põllumajandusettevõtetest;

AD.  arvestades, et tööstuslikult kasvatatavate põllukultuuride sortide hulk on väike; arvestades, et kohalikud tõud ja sordid täidavad rolli bioloogilise mitmekesisuse hoidmisel ja inimeste elatusvahendite säilitamisel piirkondades ning kohaliku tootmises;

AE.  arvestades, et maakeskkond tuleb muuta uute põlvkondade jaoks ligitõmbavamaks, edendades selleks kutseala ja tehnoloogiate innovatsioonile ja moderniseerimisele suunatud koolitust;

AF.  arvestades FAO poolt välja töötatud toidu- ja põllumajandussüsteemide jätkusuutlikkuse hindamise (SAFA) üldist raamistikku;

AG.  arvestades, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) saab kasutada kutseõppe ja oskuste omandamise meetmete jaoks maapiirkondade erinevates tegevussektorites;

Praeguse ÜPP raames

1.  kutsub kõiki liikmesriike üles andma noortele põllumajandustootjatele pikaajalised väljavaated, et leida lahendus maapiirkondade rahvaarvu vähenemise probleemile, rakendama kõikehõlmavat põlvkondade vahetumise strateegiat ning kasutama selleks täiel määral kõiki uue ÜPP pakutavaid võimalusi noorte põllumajandusettevõtjate ja algajate põllumajandustootjate toetamiseks, sealhulgas väljaspool perekonda, eelkõige esimese ja teise samba noorte põllumajandustootjate abimeetmeid, ning soodustada ka üle 40-aastaste algajate põllumajandustootjate alustamist ja ettevõtlust põllumajandustootmise valdkonnas; märgib ka seda, et neid meetmeid tuleb täiendada siseriikliku poliitika sätetega (maakasutuse, maksustamise ja sotsiaalkindlustuse jne kohta), mis hõlmab määruse (EL) nr 1307/2013 artiklite 50 ja 51 kohast toetust, ning et need meetmed peavad olema nende sätetega kooskõlas;

2.  võtab teadmiseks, et suurim osa ÜPP otsetoetustest läheb kõige jõukamatele põllumajandusettevõtetele, mistõttu 2014. aastal sai vaid 13 % toetusesaajatest 74 % ÜPP otsetoetustest; on veendunud, et see ei aita kaasa töökohtade loomisele põllumajandustootmises, sest väikesed põllumajandusettevõtted on rohkem tööjõumahukad ja 53 % põllumajandustöötajatest töötab põllumajandusettevõttes, mis liigitatakse majanduslikult väikesteks; nõuab ÜPP toetuste paremat jaotamist väikestele põllumajandustootjatele;

3.  ergutab liikmesriike suurendama väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele antavat toetust, kasutades eelkõige rohkem ümberjaotavat toetust; kutsub neid lisaks üles kehtestama korra, millega soodustatakse tulemuslikult tegutsevaid ettevõtteid ning ettevõtteid, kes kasutavad õigusakte ettevõtete klastriteks ühinemise kohta;

4.  juhib tähelepanu, et ÜPP peaks võtma rohkem arvesse geograafiliste puudujääkidega piirkondi (mägipiirkonnad, ülemereterritooriumid, kõige äärepoolseimad alad ja tundlikud looduslikud piirkonnad), sest põllumajandustootmise säilitamine on tööhõivele keskenduva majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaarengu esmatähtis edendaja; lisab siiski, et ÜPP peab kaaluma ka valglinnastumise uut dünaamikat ja pakkuma toetust aladele, mis valglinnastumise äärealadena püüavad saada üle oma konkreetsete omadustega seotud piirangutest;

5.  Juhib tähelepanu, et liikmesriigid on kasutanud ulatuslikult võimalust anda tootmiskohustusega seotud toetust, mis tootmise arendamise ja selle ühes asukohas hoidmise abil tagab töökohad ebasoodsas olukorras piirkondades, ning kutsub liikmesriike üles suurendama põllumajandustootjatele antava sellise abi osakaalu, muutma selle abi paindlikumaks ning reserveerima suurema osa sellest taimsete valkude tootmise suurendamiseks ELis, mis praegu sõltub selle kaubaga varustamise puhul impordist kolmandatest riikidest; teeb lisaks sellele ettepaneku, et vabatahtlikult tootmiskohustusega seotud toetuste määra saab kohandada vastavast põllumajanduskultuurist sõltuva tööhõive tasemega, mis aitaks toetada kõige rohkem tööjõudu vajavaid tooteid;

6.  juhib tähelepanu, et praegusel programmitöö perioodil ja kooskõlas maaelu arengu programmiga on kehtestatud nõue anda sihipärast abi kohalike sortide kasvatamiseks ja kohalike tõugude pidamiseks, edendades seeläbi piirkondlikku tööhõivet ja hoides bioloogilist mitmekesisust; kutsub liikmesriike üles kehtestama mehhanismid, mis aitavad anda sihipärast abi kohalike sorte kasvatavate ja kohalikke tõuge pidavate tootjate ja põllumajandustootjate rühmadele ja organisatsioonidele;

7.  juhib tähelepanu vajadusele rakendada otsetoetuste keskkonnamõõdet, mis on keskse tähtsusega põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkuse ja elujõulisuse tagamisel ning töökohtade säilitamisele ja uute töökohtade loomisele kaasaaitamisel muu hulgas bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise, agroturismi ning maastikuhalduse kaudu, näiteks maamõisate ja ajalooliste hoonete puhul; nõuab tungivalt, et EL tagaks lihtsustamise ja et keskkonnaeeskirju saaks rakendada lihtsal, kõikehõlmaval ja probleeme mittetekitaval viisil; juhib tähelepanu, et keskkonnamõõde ei tohi kaasa tuua põllumajandustootmise vähendamist või sellest loobumist, sest see on eriti tundlik küsimus mägi- ja äärealadel;

8.  on seisukohal, et pidades silmas mesilaste kõrget suremusmäära mitmestes ELi riikides ja esmatähtsat rolli, mida nad tolmeldava liigina täidavad toiduga kindlustatuses ning mitmete taimeliikide sektorite majandamiseks, peaks liit andma sellele sektorile rohkem toetust, võttes vastu tõelise Euroopa strateegia mesilaste taasasustamise kohta; lisab, et see too kaasa ulatusliku investeerimise vajadust, vaid aitab luua palju töökohti, selle nimel kas mitmekesistades olemasolevate põllumajandusettevõtete tegevusi või rajades uusi spetsialiseerunud põllumajandusettevõtteid, mis eksperdi arvamuse kohaselt eeldaks 200 elujõulist taru ning mille esmane eesmärk oleks kasvatada mesilasemasid ja sülemeid ning toota seejärel mett, millest ELis on tõsine puudus; juhib tähelepanu, et selline lähenemisviis, mis võtab aluseks erinevad Euroopa strateegiad – innovatsiooni, sotsiaalse kaasamise ja töökohtade loomise vallas – on täielikult kooskõlas ÜPP ümbersuunamisega ning põllumajandustootmise liikumisega suurema säästvuse suunas;

9.  märgib, et sektori töökohtade säilitamiseks põllumajandusettevõtetes tuleb pöörduda uute riskijuhtimisvahendite poole ning suurendada selliste vahendite kasutamist nagu tootjaorganisatsioonid ühise turukorralduse ja teise samba raames, et reageerida paremini volatiilsusele ja ülemaailmse turu nõudmistele; on arvamusel, et ühise turu korralduse raames ning teise samba all sätestatud turumeetmeid ning erakorralisi kriisi- ja riskijuhtimismeetmeid tuleb kiiremini ja ennetavalt rakendada ELi eelarvetoetuse abil, mida on vajaduse korral kohandatud äärepoolseimate ja mägipiirkondade ning muude piirkondade konkreetsete vajadustega, kes seisavad silmitsi konkurentsiprobleemidega, et piirata langevate hindade negatiivset mõju põllumajandustootmise tuludele; juhib tähelepanu, et erakorraliste kriisimeetmete rakendamine ei ole oma eesmärke täielikult saavutanud ning selle puhul tuleks suuremal määral arvesse võtta liikmesriikide olemasolevat taristut ja suutlikkust; nõuab tungivalt, et komisjon arendaks hiljutiste kriiside valguses välja kiirema ja tõhusama sekkumissüsteemi, mis aitab ennetada kõige negatiivsemaid tagajärgi;

10.  palub komisjonil kasutada täielikult ära määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 219–222 sätestatud erakorraliste meetmete pakutavaid võimalusi;

11.  on arvamusel, et selleks, et sekkumishinnad täidaksid oma ülesande turvavõrguna, tuleb neid korrapäraselt kohandada vastavalt omahindade arengule, et need avaldaksid otsest mõju nii tootjate sissetulekule ning nende tegevuse edasikestmisele kui ka tööhõivele; nõuab, et EL kehtestaks piimaturu vaatluskeskusele sarnanevad ennetusvahendid kõikides suuremates tootmissektorites, et jälgida turge, mis võiksid aidata juhtida tootmist ning tagada reageerimine kriisidele paindlike ja vajadustele vastava turujuhtimise vahenditega, mida saaks vajadusel aktiveerida;

12.  tunnistab, et põllumajandustootjaid kohalike tootjatega ühendavad lühikesed tarneahelad saavad ergutada töökohtade loomist maapiirkondades, ning rõhutab, et kvaliteedikavad, geograafilised tähised ja mahepõllumajanduslik tootmine pakuvad võimalust arendada põllumajanduslikku toidutööstust ning võimaluse korral luua maapiirkondades töökohti, ning seepärast tuleks neid mitte ainult kaitsta, vaid ka arendada, et luua uusi töökohti ning säilitada piirkondlikku kultuuri ja identiteeti; rõhutab vajadust anda nendele toodetele parem juurdepääs suurematele turgudele ning vajadust kvaliteedi-, edendamis- ja kaitsemeetmete järele, et parandada nende turustamist ja kaasamist ühe geograafilise piirkonna üldiste turismitoodete hulka; tuletab praegu arutlusel olevate seadusandlike ettepanekute valguses meelde, et see positiivne majanduslik mõju põhineb tarbijate usaldusel, mida ei tasuks õõnestada muudatustega, mida võib pidada kvaliteedi vähendamiseks; rõhutab lisaks sellele, et menetlused nende kvaliteedistandardite saavutamiseks võivad olla koormavad ja neid tuleks lihtsustada;

13.  tuletab meelde, et liikmesriigid võiksid kasutada ulatuslikumalt teise samba 6. prioriteedi valdkondi, mis puudutab töökohtade säilitamist ja loomist, teadmussiiret ning kutse- ja jätkuõppe meetmeid (sealhulgas õpipoisiõpe ning praktika ja põllumajandusettevõtete töötajate ümberõpetamine), et neid saaks teiste jaoks ümber suunata muude maapiirkondades toimuvate tegevuste läbiviimiseks, samuti nõustamis- ja haldusabimeetmed, et suurendada põllumajandusettevõtete majanduslikku ja keskkonnamõju; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma toetust põllumajandustootjate, põllumajandussektori ja maapiirkonna töötajate koolituseks, et nad muutuksid mitmekülgsemaks ning mitmekesistaksid oma tegevust ja algatusi, ning innovatsiooni tugevdamiseks;

14.  võtab teadmiseks, et praegused maaelu arengu programmid keskenduvad palju vähem sotsiaalsetele projektidele, millega kaitstakse töökohti, kui seda tegid eelmise programmitöö perioodi (2007–2013) programmid, mille põhjuseks on liikmesriikide poolt oma maaelu arengu programmides valitud meetmed ning väiksemate vahendite reserveerimine tööhõivega seotud meetmete jaoks; nõuab seepärast maaelu arengu poliitika paindlikumat rakendamist;

15.  on seisukohal, et on vaja lihtsustada maaelu arengu poliitika rakendamist, võtta vastu sidusamad lähenemisviisid, mis on sarnased mitut fondi hõlmavate lähenemisviisidega, ning lõpetada liiga koormavate haldus- ja finantskontrollide kehtestamine liikmesriikide ja komisjoni poolt;

16.  kutsub liikmesriike üles reklaamima paremini ÜPP teise samba potentsiaali maapiirkondade tegevuste mitmekesistamisel (nt agroturism, taastuvenergia tootmine);

17.  juhib tähelepanu, et innovatsioonile omast riskitegurit ei ole nii siseriiklikus kui ka ELi poliitikas piisavalt arvesse võetud, mis on asjaolu, mis loob takistusi innovatsioonile ja töökohtade loomisele, eelkõige paljude sidusrühmade jaoks, kellel ei ole piisavat rahalist tugevust innovatiivsete projektide lõpuleviimiseks;

18.  rõhutab, et maaelu areng ja töökohtade loomine on omavahel tihedalt seotud ning kutsub seepärast liikmesriike ja piirkondi üles maksimeerima kohalike ja piirkondlike omavalitsuste potentsiaali, kes tunnevad kõige paremini oma piirkondade väljakutseid ja võimalusi, saavutama teise samba eesmärgid ning järgima ÜPP prioriteete, mis hõlmavad sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majandusarengu edendamist; tuletab meelde võimaluse keskenduda maaelu arengu ja rakenduskavades töökohtade loomisele ja hoidmisele ning teenuste parandamisele maapiirkondades, ning kutsub komisjoni üles pakkuma abi selle eesmärgi saavutamiseks; rõhutab jagamismajanduse mudelite kohandamist maapiirkondades, et suurendada tööhõivet, muuta põllumajanduslikud tegevused tõhusamaks ja vähendada kulusid;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sotsiaalmajanduse ettevõtteid ja ühistuid, sealhulgas sotsiaalset põllumajandustootmist(2), et toetada sotsiaalset integratsiooni ja töökohti maapiirkondades; võtab teadmiseks sotsiaalettevõtluse algatuse raames võetud meetmed ning kutsub komisjoni üles edendama sotsiaalmajanduse panust maaelu arengusse sotsiaalmajanduse tegevuskava abil;

20.  rõhutab, et tegevus demograafiliste arengusuundumuste ja peresõbralikkuse edendamiseks maapiirkondades peaks panema suuremat rõhku, et toetada perekondi ning ühitada hõlpsamini pere- ja tööelu, samuti ka seoses tööturu ja majandusarengu küsimustega maapiirkondades;

21.  rõhutab vajadust edendada aktiivseid meetmeid ja poliitikasuundi, mis toovad esile rände positiivse rolli majanduskasvu suurendamisel ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel maapiirkondades;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles järgima poliitikat, millega edendatakse maapiirkondi turismi arendamise abil, mis asjakohase ülesehituse ja stiimulite abil toetamise korral oleks kultuurilise, sotsiaalse ja majanduskasvu liikumapanevaks jõuks piirkondades, mis omavad piisavalt loodus-, maastiku-, kultuuri- ja põllumajanduslike toiduainete alaseid ressursse; rõhutab, et turismi areng maapiirkondades ning põllumajandustootmise mitmekesistamine (mis hõlmaks haridus-, kultuuri- ja vaba aja veetmisega seotud tegevust) annab ka uutele põlvkondadele stiimuli tegutseda maapiirkondades algatusvõimega ja ettevõtlikkusega, mis on suunatud innovatsioonile ja traditsiooniliste toodete edendamisele;

23.  rõhutab, et EAFRDi ja teiste Euroopa fondide abil koostoime loomine erinevate poliitikavaldkondade vahel on esmatähtis, et lahendada töökohtade probleem maapiirkondades ja tagada, et põllumajandust tunnustatakse taas territoriaalse arengu põhitegurina; märgib, et teise samba vahendeid võiks kasutada dünaamilise rahastamisvahendina, et luua suurem koostoime muude rahastamisallikate ja programmidega, tehes need maapiirkondades kättesaadavaks, et suurendada ühenduvust, konkurentsivõimet ja majanduse mitmekesistamist ning toetada ettevõtlust, võttes arvesse maapiirkondade kultuuri ja identiteedi säilitamist;

24.  rõhutab, et väikesed, omanike juhitavad ettevõtted on järjest suurema surve all, kuna investorid ostavad kokku põllumajandusmaad; rõhutab, et põllumajandusliku maa ja maale juurdepääsu säilitamine on esmatähtis põllumajandusettevõtete asutamise ja laiendamise jaoks ning hädavajalik töökohtade alalhoidmiseks maapiirkondades; juhib tähelepanu, et komisjoni 2015. aasta novembri aruandes noorte põllumajandustootjate vajaduste kohta näidati, et ostetava ja renditava maa kättesaadavus on suurim noorte põllumajandustootjate ja algajate põllumajandustootjate ees seisev probleem; palub, et liikmesriigid vahetaksid parimaid tavasid ning töötaksid välja õigusaktid, et võimaldada näiteks siseriiklike tavade kohaselt omandiosaluse ja põllumajandusmaa haldamise abil juurdepääsu maale suure töötusega maapiirkondades või süsteemide loomist, millega hallatakse ja pakutakse teavet kasutuses mitteoleva maa või põllumajanduse jaoks kasutatava maa kohta, mille teenuse kasutamisel oleks eesõigus noortel põllumajandustootjatel ja naistel;

25.  peab tähtsaks, et maaelu arengu programmid teevad rohkem suhete parandamiseks maa- ja linnapiirkondade vahel, et ergutada koostööd ja pakkuda maapiirkondades tegutsevatele ettevõtetele võimalusi, mis on nende piirkondade arenguks ja töökohtade loomiseks esmatähtis; on seisukohal, et külad täidavad linna- ja maapiirkondade arengus tähtsat rolli, andes ümbritsevate maapiirkondade elanikele juurdepääsu põhiteenustele, ning et liikmesriigid peaksid seepärast edendama oma territoriaalpoliitika osana teenuste pakkumist külades;

26.  nõuab siduvate eeskirjade kehtestamist õiglaste tasude kohta toiduainete tootjate, hulgimüüjate ja töötlejate vahelises toiduainete tarneahelas, et tagada, et põllumajandustootjad saavad lisanduvast väärtusest asjakohase osa, mis võimaldab neil tegeleda säästva põllumajandustootmisega;

27.  rõhutab, et metsandussektor, mis on praegu alakasutatud ressurss Euroopas, on suur töökohtade allikas, mida tuleks tema kogu puidutööstuses esinevates vormides paremini propageerida; lisab, et EL kannatab praegu tõsise puiduga varustamise puudulikkuse all, mistõttu selle sektori suurendamiseks on vaja teha investeeringud taristusse;

28.  rõhutab, et juurdepääs maale on põllumajandusettevõtete asutamise ja laiendamise esmatähtis eeltingimus; juhib tähelepanu, et juurdepääs maale on põllumajandusettevõttega alustada soovivate noorte põllumajandustootjate ees seisev suurim probleem;

ÜPP tulevik pärast 2020. aastat

29.  rõhutab, et ÜPP menetlusi tuleb lihtsustada ja säilitada tuleb piisav rahastamine, vähemalt praegusel tasandil, mis kajastab antud poliitika märkimisväärset Euroopa lisaväärtust, et täita tulemuslikku pikaajalist rolli tööhõive edendamises mitmekesise Euroopa põllumajandustootmis- ja metsandussektori osana, edendades seeläbi säästlikku arengut ja maapiirkondade ligitõmbavust; rõhutab, et maaelu arengu poliitika, mis võimaldab otsesemat ja tulemuslikumat tegevust sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks maapiirkondade elanike vahel ning tööhõive ja maapiirkondade dünaamika suurendamiseks, tuleks järk-järgult tugevdada ilma, et sellega õõnestataks esimese samba toetust, mis tuleks samuti ümber korraldada, et tagada muu hulgas turgude parem töötamine ja suurema stabiilsuse näitamine, mis on esmatähtis, et kindlustada põllumajandustulu, põllumajandustootmise ja toiduga kindlustatuse Euroopa mudel, ning tagada, et maapiirkonnad säilitavad võrreldes linnapiirkondadega oma ligitõmbavuse (mille puhul keskendutakse elukvaliteedile);

30.  rõhutab, et ÜPP raames tuleb suurt tähtsust omistada moderniseerimisele ja investeeringutele suunatud vahenditele, mis tagavad jätkusuutlikul viisil maapiirkondades asuvate majandussektorite konkurentsivõime (sealhulgas põllumajanduslike toiduainete, energia-, töötlemis- ja teenustesektor ja sotsiaalsektor), järgides seejuures keskkonnaeeskirju, mis aitab tagada töökohtade säilimise; juhib tähelepanu, et need vahendid võimaldavad ka jätkuvalt kaotada liikmesriikide ja piirkondade vahel põllumajanduses ja maaelu arengus valitsevaid puudujääke;

31.  toonitab turismisektori olulisust sissetulekuallikana põllumajandustootjate jaoks (nt talupuhkus); nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koostaksid programme, et toetada investeeringuid ja ettevõtlust; peab tähtsaks toetada asjaomaseid põllumajandusettevõtteid turismikampaaniate abil;

32.  võtab teadmiseks praeguseks ellu viidud ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamismeetmed, kuid palub komisjonil arendada edasi ja rakendada meetmeid proportsionaalsuse ja paindlikkuse loomiseks seoses ÜPP halduskoormusega ja põllumajandusettevõtete tootlikkusega;

33.  rõhutab, et ÜPP raames saavutatav on piiratud, sest selle peamine eesmärk on tagada toiduga varustatus ning et tulemuslik tegelemine paljude mureküsimustega, mis on seotud töökohtade loomise ja säilitamisega maapiirkondades, vajab laiemat, eri valdkondi hõlmavat poliitikat nii piirkonna kui ka liikmesriikide tasandil;

34.  kutsub komisjoni üles toetama konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku Euroopa põllumajanduse mudelit, mis põhineb perekondlikult juhitavatel, mitmekesistel ja multifunktsionaalsel tootmismudelil, mis seab esikohale territooriumil põhinevate ja õiglaselt tasustatud töökohtade säilitamise, pöörates erilist tähelepanu spetsiifilistest oludest tulenevate piirangutega territooriumitele, mida on nimetatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349, ning toiduainete ja muude toodete tootmisel toiduga kindlustatusele, samuti toiduohutusele, et kaitsta tervist;

35.  kutsub liikmesriike üles arendama välja maaseire- ja reguleerimisvahendid, et aidata saada paremad teadmised maaturgudest ning lõpetada maa ja tootmissüsteemi hõivamise koondumise laialtlevinud probleem;

36.  rõhutab vajadust ergutada kvaliteetsete põllumajandustoodete arengut, turustamist ja müüki; nõuab algatusi uute turgude avamiseks ja operatiivsete tooteprogrammide ja turustamiskampaaniate kehtestamiseks, et tagada toodete mitmekesistamine ja konkurentsivõime Euroopa toiduahelas;

37.  on seisukohal, et ÜPP peab võtma arvesse Euroopa põllumajandustootmise kõiki vorme kõikides maapiirkondades, sealhulgas kõige ebasoodsamas olukorras ja ebastabiilsemaid piirkondi (näiteks mägipiirkonnad ja äärepoolseimad piirkonnad), et tagada vahendite parim võimalik kasutamine; on veendunud, et see hõlmab ka mahajäetud põllumajandusmaa taaskasutusele võtmist;

38.  juhib tähelepanu, et põllumajanduse ja piirkondlike nišiturgude mitmekesistamine suurendab ja tagab tööhõivet maapiirkondades; nõuab algatusi põllumajandusettevõtete (nt põllumajandustoodete otseturustamist) ja maapiirkondade majanduse üldiseks mitmekesistamiseks (nt soodustades üleminekut põllumajandusega seotud töölt teistele tööhõivevaldkondadele);

39.  on arvamusel, et tulevase ÜPP vahenditega tuleks anda rohkem toetust väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete ja tootjaorganisatsioonideks ühinenud ettevõtete kao aeglustamiseks, mis on üldjuhul mitmekesisemad, ökonoomsemad ja iseseisvamad, neid on kergem edasi anda ning nad loovad tõhusamalt lisaväärtust ja territooriumil põhinevaid töökohti ning on oma piirkondade tähtis majanduslik ja sotsiaalne sammas, ning jätkata ka konkreetse toetuse andmist territooriumitele, mida mõjutavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 sätestatud spetsiifilistest oludest tulenevad piirangud;

40.  juhib tähelepanu, et ÜPP otsetoetusi tuleks eraldada ainult isikutele, kelle peamine tegevusvaldkond on põllumajandus;

41.  juhib tähelepanu, et äärepoolseimates piirkondades takistab vastastikune ühenduvuse puudumine töövõimalustega seotud lahenduste otsimist majanduslanguse korral, ning pidades silmas põllumajanduse tähtsust nendes piirkondades, on seisukohal, et tulevase ÜPP vahendeid tuleks kasutada nende piirkondade positiivseks diskrimineerimiseks, mis Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt kannatavad spetsiifilistest oludest tulenevate piirangute all, pidades silmas, et see võib omada mitmekordistavat mõju muude seotud tegevuste edendamises, nagu põllumajanduslik toidutööstus, turism, looduskaitse, energiatootmine ja ringmajandus viisil, mis täiendab mitut fondi hõlmavat strateegiat; rõhutab, et see selle strateegia puhul tuleks arvesse võtta äärepoolseimate piirkondade puhul kindlaks määratud positiivseid eristamistegureid, mis võiksid toimida laborina algupäraste innovatiivsete lahenduste leidmiseks põllumajanduses, mida saaks kohaldada vähem äärmuslikes ja laialtlevinumates tingimustes seoses põllumajandusettevõtte struktuuri, mulla ja kliimatingimuste ning iseloomuliku bioloogilise mitmekesisusega;

42.  on seisukohal, et põllumajandusühistuid tuleks edendada ja rahaliselt toetada, sest sellega vähendatakse põllumajandusettevõtete tootmiskulusid, eelkõige mehhaniseerimiskulusid, ning edendatakse põllumajandustootjate vahelist solidaarsust ning innovatsiooni, teadmuste ja parimate tavade edasiandmist, luues seeläbi arengut ja tööhõivet soodustava dünaamilise arengu;

43.  kutsub komisjoni üles ergutama väikeste põllumajandusettevõtete mitmekesistamist ja konkurentsivõimet, seda ka seoses sotsiaalse põllumajandustootmise ja teenustele suunatud põllumajandusega;

44.  peab oluliseks, et ÜPP abil oleks võimalik toetada rohkem põllumajanduse positiivset mõju tööhõivele ja keskkonnale ning et selle abil tuleks tulemuslikumalt toetada mahepõllumajanduslikku ja biodünaamilist põllumajandustootmist ning kõiki teisi säästvaid tootmismeetodeid, sealhulgas integreeritud põllumajandustootmist ja agrometsandust agroökoloogia kontekstis, mis toob kaasa kehtivate eeskirjade lihtsustamise ning selliste eeskirjade vastuvõtmise, mida saab rakendada lihtsal, kõikehõlmaval ja probleeme mittetekitaval viisil; on veendunud, et selle positiivse mõju väärtus tööhõive ja keskkonna seisukohast pakub ühiskonnale tervikuna huvi ning on komponent, mis tuleks lisada põllumajandusettevõtjate sissetulekusse;

45.  tuletab meelde nn mahepõllumajanduslike piirkondade näite, mis on piirkonnad, kus kooskõlastatud meetmete abil reklaamitakse mahepõllumajanduslikult toodetud kohalike põllukultuuride ja loomakasvatuse tooteid ning kõiki nendest toodetest sõltuvaid ettevõtjaid (põllumajanduslikud toiduainete, toitlustus- ja turismiettevõtted), mille puhul on tegemist vahendiga, mis on juba näidanud oma suutlikkust suurendada kohalikke sissetulekuid ja aidata maakoha ja traditsiooniliste toodete säilitamise abil kaasa maa kaitsmisele;

46.  rõhutab säästva põllumajandustootmise ja säästvate toiduainetootmise süsteemide, eriti mahepõllumajandusliku tootmise ning samuti mulla, vee, bioloogilise mitmekesisuse ja maapiirkondade taristu säästva haldamise potentsiaali põllumajanduses ja arenevas maamajanduses inimväärsete töökohtade säilitamisel ja loomisel;

47.  on veendunud, et toiduohutuse tagamine Euroopa Liidus peab olema tulevase ÜPP peamine tegevuspõhimõte, ilma et seejuures hüljataks ELi välisturud; on sellega seoses arvamusel, et kaubanduslepingud võivad tuua Euroopa põllumajandusele kaasa nii tegelikke ohte kui ka võimalusi, ning on veendunud, et vabakaubanduslepingud ei tohiks põhjustada ebaausat konkurentsi väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete suhtes ega ohustada kohalikku majandust ja töökohti;

48.  on seisukohal, et selleks, et parandada puu- ja juurviljasektori praegust ebatõhusat ülesehitust, tuleks taas sisse viia ELi toetus äsja asutatud puu- ja juurvilja kasvatajate ühenduste projektidele;

49.  rõhutab, et olukorras, kus on palju ebakindlust seoses põllumajandustoodete madalate ja volatiilsete hindade tulevikuga, peab EL saavutama aluslepingus sätestatud ÜPP eesmärgid, püüdes rohkem kaotada nende turgude korrapäratut mõju, kus hinnad langevad, ning tagada põllumajandussektori vastupidavus ja konkurentsivõime, luues turvavõrgustikud ning kriisiennetus- ja -ohjesüsteemid, et saavutada tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel, ning luua riskijuhtimise vahendid, mis põhinevad uutel ja innovatiivsetel süsteemidel ning kaasates põllumajandustootjaid rahastamisse; on seisukohal, et põllumajandusturgude stabiliseerimisele suunatud meetmete rahastamise osakaalu tuleks suurendada ning et ÜPP peaks eelkõige tugevdama ka kindlustusskeeme, millega põllumajandustootjaid kaitstakse erinevate kliima-, tervise- ja majanduslike riskide eest; on veendunud, et seistes silmitsi ülemaailmse soojenemisega seotud ohtudega, peab EL tegema kõik võimaliku, et tugevdada põllumajanduse täidetavat positiivset rolli meetmete abil, mis hõlmavad agronoomiat ja paremat mulla kasutamist CO2 paremaks kogumiseks, ning see on tähtis põllumajandustootjatele tehnilise ja rahalise toetuse pakkumiseks, et võimaldada neil järk-järgult oma tavasid muuta ja innovatsiooniga tegeleda;

50.  rõhutab lisaks, et otsetoetused peaksid jääma ÜPPs alles ka pärast aastat 2020, et sissetulekuid põllumajanduses toetada ja stabiliseerida, hüvitada liidu poolt tootmismeetodite ja eelkõige keskkonna vallas kehtestatud kõrgetest normidest tingitud kulusid ning aidata säilitada põllumajandustootmist ka kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades; rõhutab lisaks, et otsetoetuste abil tuleks tagada põllumajandustootmise majanduslik stabiilsus ning toiduga kindlustatus ja keskkonnaohutus; täheldab sellega seoses, et otsetoetuste määra ajakohastamine on oluline, et tagada ELi ühtsel turul võrdsed konkurentsitingimused ja põllumajandusressursside säästev kasutamine ELi tasandil;

51.  tunneb, et kuna põllumajandustootjate vaheline koostöö üksikutes liikmesriikides tugevalt erineb ja puudulik koostöö mõjutab negatiivselt põllumajandustootjate kriiside ja turusurvetega toimetuleku võimet, tuleks ÜPP raames ulatuslikult edendada koostöö arendamist põllumajandustootjate vahel eelkõige tootmis- ja töötlemissektorites;

52.  nõuab, et liikmesriigid seaksid ÜPP teise samba raames esikohale Euroopa innovatsioonipartnerluse; kutsub komisjoni üles seadma esikohale programmi „Horisont 2020“ ning tagama põllumajandustootjatele parema juurdepääsu EIP rahastamisvõimalustele, toetuse innovatiivsetele, säästvatele põllumajandus- ja metsandusmudelitele, mille abil toodetakse toitu ja toiduks mittekasutatavaid tooteid ja teenuseid (taastuvenergia, biomajandus, maaturism ja uued väljavaated põllumajandustootjatele toorainetega varustamiseks bensiini-järgses tööstusajastus) ning arendades iga maapiirkonna ressursse;

53.  väljendab oma kindlat veendumust, et isegi tulevikus on vaja edendada põllumajandustootjate ja põllumajandustöötajate jätkuvat kutseõpet ning tagada teaduslikult põhjendatud teadmiste ja innovatsiooni levitamine, tagades seeläbi kohanemise muutuva keskkonnaga ja tehes majandustegevusega alustamise lihtsamaks;

54.  on seisukohal, et kohalikule arengule suunatud sellised alt ülespoole lähenemisviisid nagu LEADER/CLLD on osutunud töökohtade loomise ning loodud töökoha kohta tehtud avaliku sektori kulutuste väiksuse osas tulemuslikuks ning neid tuleks seepärast veelgi tugevdada, edendada ja rakendada kõigis liikmesriikides, rahastades neid mitmest fondist ning tugevdades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli; rõhutab eelkõige kohaliku tegevusrühma juhtide rolli tehnilise ja teenustega seotud toetuse pakkumiseks algatustele, mille eesmärk on projektid, millega edendatakse kohapealset tööhõivet; nõuab kohalikele tegevusrühmadele võimalikult ulatusliku iseseisvuse andmist, et suurendada nende tõhusust; märgib, et tuleb kehtestada mehhanismid, et tagada sotsiaalpartnerite sisukas kaasamine, ning kutsub komisjoni üles esitama rahvusvaheliste LEADER II projektidega seotud heade tavade mudeleid;

55.  märgib, et raskused juurdepääsuga siseriiklikku ja ELi programmitööd ja rahastamist käsitlevale teabele takistab maaelu arengut;

56.  nõuab investeeringute tegemist maaelu arengu poliitika raames, millega toetatakse tööhõivet maapiirkondades, mis tuleks seada esikohale, keskendudes seejuures töökohtadele, muudatustele tööhõives, vastuvõtvate ettevõtete tõhususele ja luues stiimuleid töötajate palkamiseks, ning soovitab lisada maaelu arengu programmidesse mikrorahastamise tugevdamise, sest see on eriti kasulik põllumajandusettevõtete ja mittepõllumajanduslike ettevõtete abistamisel nende tegevuse alustamisel;

57.  rõhutab, et teise samba tähtsust töökohtade loomisel saab tugevdada, võimaldades piirkondade vajaduste põhiselt palju rohkem paindlikkust;

58.  on seisukohal, et tuleviku jaoks on vaja jätkata kvaliteetsete, territooriumipõhiste ning tooreid või töödeldud toiduaineid tarnivate toidusüsteemide arendamist, edendades selleks isiklikku vastutust ja sidusrühmade kaasamist, kes on ühinenud kas tootjate, töötlejate, turustajate ja tarbijate rühmadeks või kes on tootjate ja tarbijate kogukonnad, või ühendades muul viisil kõik põllumajanduslikud toiduainete ja toiduturismi sektorite ettevõtjad kvantitatiivsetes ja lepingupõhistes tegevustes, mille eesmärk on toiduvarude ja toiduohutuse ning ka õiglase sissetuleku tagamine, nii et põllumajandustootjad saavad inimväärse elatise ja säilitavad tööhõive oma põllumajandusettevõtetes; märgib, et sellised toidusüsteemid võivad eelkõige, kuid mitte ainult, võtta lühikeste tarneahelate ja/või kohalike turgude vormi; on seisukohal, et tulevikus tuleks rohkem ELi vahendeid pühendada teatavate spetsiaalsete toidukvaliteedisüsteemide arendamiseks ja käimashoidmiseks ning maailmakuulsa Euroopa gastronoomia edasiarendamiseks; peab esmatähtsaks kohandada sel eesmärgil paremini riigihankeid käsitlevaid õigusakte, et kohalikud ametiasutused saaksid reklaamida kohalikku tootmist;

59.  juhib tähelepanu vajadusele anda lisatoetust põllumajandusele ja töökohtade loomiseks ebasoodsas olukorras piirkondade ja ELi välispiiriäärsete alade põllumajandussektoris;

60.  on seisukohal, et tuleks edendada põllumajandustootjaid ja muid maapiirkondade sidusrühmi hõlmavaid mitme sidusrühma partnerlusi, sest need võimaldavad edendada mitmeid tegevusi, millega tekitatakse otsest ja kaudset tööhõivet, näiteks ehitades üles kohalikke toiduga seotud ja mitteseotud tarneahelaid ning rakendades erinevaid teenuseid (maaturism, era- ja avaliku ruumi säilitamine jne);

61.  on veendunud, et komisjon ja liikmesriigid peaksid ÜPP ja muude poliitikavaldkondade kaudu motiveerima põllumajandustootjaid mitmekesistama oma sissetulekuallikaid, mis kaitseb neid turgude langemise korral; on seisukohal, et selline mitmekesistamine võiks hõlmata ökoturismi, selliste taastuvenergiate arendamist nagu tuule- ja päikeseenergia, põllumajandustoodangule töötlemise kaudu väärtuse lisamist ning talupoed;

62.  kutsub komisjoni üles pakkuma rohkem toetust kohalikele ühistutele, et aidata neil saavutada kontroll oma hindade ja toodete üle;

63.  märgib, et turismisektor pakub märkimisväärseid võimalusi sissetuleku ning otsese ja kaudse tööhõive tekitamiseks põllumajandussektoris ja maapiirkondades, mis võimaldab tugevdada iga piirkonna ajaloolist, kultuurilist ja gastronoomilist maastikku ning keskkonnapärandit; võtab teadmiseks, et piirkonna turistide ligitõmbavus ei põhine mitte ainult selle ajalool, vaid ka üha rohkem selle toiduainete, maastike ja keskkonna kvaliteedil; on veendunud, et nendel põhjustel peaks turismisektor saama maaelu arengu poliitikast rohkem toetust;

64.  rõhutab, et kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud väljakutsed nõuavad ulatuslikke avaliku ja erasektori investeeringuid töökohtade loomisesse, mida toetab uute elukutsete tekkimine, et tagada maapiirkondade ressursside hoidmine ja säilitamine ning kahjustatud ökosüsteemide kvaliteedi taastamine, tulla tulemuslikumalt toime üleujutuste ja tulekahjudega ning parandada vee, mulla ja õhu kvaliteedi ning bioloogilise mitmekesisuse kaitset; märgib, et kuna see hõlmab kindlasti koostööd põllumajanduse ja muude maapiirkondade sidusrühmade vahel, pakub see uusi võimalusi sissetuleku mitmekesistamiseks põllumajanduses;

65.  palub komisjonil hinnata praeguse põllumajanduskriisi sotsiaalseid mõjusid, eelkõige seoses töökohtade kadumisega, eriti maapiirkondades; kutsub liikmesriike üles kaaluma võimalusi oma põllumajandustootmise konkurentsivõime suurendamiseks, et see sektor suudaks luua töökohti ning tekitada lisaväärtust, mis jaotuks põllumajandus- ja põllumajandusliku toidutööstuse sektoris võrdselt, tagades seeläbi õiglase konkurentsi ja vähendades kahju, mida põhjustavad sotsiaalne dumping ning ebakindlad ja eeskirjadele mittevastavad töötingimused, mis mõjutavad ebaproportsionaalselt teatavaid rühmi; märgib, et paljudes põllumajanduslikes pereettevõtetes ei ole pereliikmetel sotsiaalselt staatust ega õiguslikku tunnustust ning nad ei ole hõlmatud sotsiaalkindlustussüsteemidega; rõhutab, et põllumajandusettevõtted peavad järgima riiklikke tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna õigusakte; leiab, et ühise põllumajanduspoliitika esimese samba maksete mis tahes täiendavad tingimused suurendaksid olulisel määral põllumajandustootjate halduskoormust ja piiraksid nende töökohtade loomise potentsiaali; nõuab sotsiaalpartneritele haldusasutuste kõrval tugevamat rolli, ning kutsub liikmesriike üles tunnustama ja tagama põllumajandustootjate sotsiaalseid õigusi, tagades seeläbi, et kõik põllumajandussektoris kas täis- või osalise tööajaga töötajad on sotsiaalkaitsesüsteemidega hõlmatud; palub liikmesriikidel võtta siseriiklikesse õigusaktidesse üle direktiiv 2014/36/EL, mis käsitleb hooajatöötajaid; kutsub siseriiklikke tervishoiu- ja ohutusasutusi üles eraldama vahendeid põllumajandusettevõtete ohutust käsitleva teabe levitamiseks;

66.  palub, et komisjon võtaks toidu- ja põllumajandussüsteemide jätkusuutlikkuse hindamise (SAFA) puhul kasutusele FAO välja pakutud näitajad, eelkõige tööhõive ja sotsiaalse heaoluga seotud näitajad;

67.  tuletab meelde, et keskmiselt omab Euroopa põllumajandustootja vaid 12 hektarit maad ning et 70 %-l põllumajandustootjatest on vähem kui 5 hektarit maad; märgib, et tulenevalt nende suurusest ja struktuurist ei saa põllumajandustootjad endale alati täistööajaga ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid lubada; ergutab seetõttu komisjoni ja liikmesriike võtma meetmeid tööandjate rühmituste edendamiseks;

68.  peab hädavajalikuks tagada avalike ja erasektori teenuste olemasolu, et tagada maapiirkondade ligitõmbavus ja muuta võimalikuks töökohtade püsimine ja arenemine nendes piirkondades; on seisukohal, et maapiirkondades elavatel inimestel on õigus võrdsele juurdepääsule kvaliteetsetele avalikele teenustele, näiteks haridustele ning sotsiaalhoolekandele ja tervishoiule; peab esmatähtsaks, et kõik osalised – kohalik omavalitsus, piirkondlik valitsus (kui see on olemas) ja kohalik erasektor – teeksid koostööd, et edendada investeeringuid ning tagada, et maa- ja äärepoolseimatel piirkondadel on olemas elutähtis taristu, nagu ühis- ja eratranspordiühendused, energiavarustuskindlus ning usaldusväärne ja kiire lairibatehnoloogia, nagu ka rahastamis- ja krediidikavad maapiirkondade ettevõtjate, mikroettevõtete ja VKEde jaoks, ilma milleta oleksid maapiirkondade ettevõtted ja majapidamised püsivalt ebasoodsas olukorras ning jätkub ränne linnaaladele;

69.  on arvamusel, et seoses hiljutiste loomaepideemiatega ning seoses hiljutiste toiduohutusskandaalidega, nagu E. coli põhjustatud haiguspuhang 2011. aastal ja hobuseliha skandaal 2013. aastal, on vaja märkimisväärselt suurendada toidu ja söödaga kindlustatusele kulutatavaid summasid, nagu on sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kolmandas rubriigis, sest praeguseks seitsmeaastaseks ajavahemikuks eraldatud 1,93 miljardit eurot on täiesti ebapiisav;

70.  rõhutab, et põllumajandustootjad peavad ulatuslikult tegelema ÜPPga seotud halduskuludega ja et need kulud erinevad liikmesriikide lõikes tugevalt; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vähendama liigsest bürokraatiast vabanemise abil halduskoormust ning lihtsustama ÜPPd ning tagama selle kulutõhusa ülevõtmise;

71.  rõhutab, et juurdepääs põhiteenustele, näiteks haridusele, tervishoiule ja eluasemele, nagu ka nende teenuste pakkumise jätkumine on töökohtade loomisele suunatud keskkonna ja maapiirkondades elavate elutähtsate vajaduste täitmise eeltingimus;

72.  peab tähtsaks paluda avaliku sektori asutustelt tugiteenuste ja -teenistuste loomist põllumajandusettevõtte juhtimiseks maapiirkondades, et moderniseerida Euroopa põllumajandustootmist;

73.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama ja soodustama naiste võrdõiguslikkust tööturul ning töö- ja eraelu ühitamist maapiirkondades, eelkõige seoses palkade ning sotsiaalsete- ja pensioniõigustega, uute kvalifikatsioonide edendamist ning väljavaadete ja võimaluste pakkumist põllumajandus- ja muudes sektorites töötavatele naistele, lähtudes ELi poliitikate ja programmide puhul võrdväärsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttest; kutsub neid üles ka kasutama paremini ära võimalusi seoses sihipäraste veebipõhiste teabeplatvormidega, meetmetega ja abiga, mis on suunatud algajatele ja pikaajalistele naissoost põllumajandusettevõtjatele ja maapiirkondades elavatele naistele eelkõige EAFRD ja muude ELi fondide raames, ning aidata hoida elutähtsat taristut ja igapäevaeluks vajalikke teenuseid maapiirkondades, aidates seeläbi piirata naiste lahkumist maapiirkondadest; juhib samamoodi tähelepanu vajadusele, et säästva arengu strateegiad eelkõige maapiirkondades hoiaksid, ergutaksid ja toetaksid naiste võrgustikke ja organisatsioone ning nende rolli põllumajanduses ja maapiirkondades toimuvas otsustusprotsessis; nõuab lisaks hõlpsamat juurdepääsu haridusele, rahandusele ja teabele, et soodustada naiste ettevõtlusalgatusi (nt e-äri kaudu), maapiirkonna ettevõtete omamist ja arengut;

74.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid sotsiaalpartnerite ja sotsiaalhoolekandeorganisatsioonide rolli, kes teevad koos ametiasutustega tööd selle nimel, et kontrollida tööalaste õigusaktide järgimist, võidelda deklareerimata tööga ning jälgida selliste sotsiaalhoolekande- ja ohutusstandardite järgimist, millega edendatakse võõrtöötajate, sealhulgas naissoost hooajatöötajate, rändajate ja pagulaste sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni; nõuab sellise korra kehtestamist, mis tagab naiste osaluse kõikidel protsessi tasanditel;

75.  juhib tähelepanu, et põllumajandusmaa hulk ELis väheneb iga aastaga; rõhutab, et põllumaa säilitamine täidab esmatähtsat rolli töökohtade tagamisel maapiirkondades; palub liikmesriikidel edendada suuremat juurdepääsu maale suure tööpuuduse tasemega maapiirkondades; nõuab sellega seoses meetmete võtmist, et tagada noortele naissoost põllumajandustootjatele juurdepääs krediidile ja võimalus osaleda maa majandamises;

76.  juhib tähelepanu asjaolule, et naised moodustavad 45 % põllumajandusettevõtete tööjõust; kutsub komisjoni üles läbi vaatama põllumajandusliku pereettevõtte määratlust, et soodustada naiste juurdepääsu koolitusele ja professionaalsele nõustamisele ning kapitalile ja soodustustele;

77.  kutsub asjaomaseid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles innustama naisi osalema kohalikes tegevusrühmades, sõlmima programmi Leader raames kohalikke partnerlussidemeid ning tagama juhatustes sooliselt tasakaalustatud osalemise;

o
o   o

78.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Eurostati 2016. aasta andmed.
(2) cf: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.nat-opinions.25458

Õigusalane teave