Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2348(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0384/2016

Esitatud tekstid :

A8-0384/2016

Arutelud :

PV 18/01/2017 - 22

Hääletused :

PV 19/01/2017 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0009

Vastuvõetud tekstid
PDF 219kWORD 61k
Neljapäev, 19. jaanuar 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi logistika ja mitmeliigiline transport uutes üleeuroopalise transpordivõrgu koridorides
P8_TA(2017)0009A8-0384/2016

Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioon ELi logistika ja mitmeliigilise transpordi kohta uutes üleeuroopalise transpordivõrgu koridorides (2015/2348(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni 2011. aasta transpordipoliitika valge raamatu rakendamise kohta: vahekokkuvõte ja edasised sammud säästva liikuvuse suunas(1),

–  võttes arvesse oma 2. detsembri 2015. aasta resolutsiooni säästva linnalise liikumiskeskkonna kohta(2),

–  võttes arvesse oma 4. septembri 2008. aasta resolutsiooni kaubaveo kohta Euroopas(3),

–  võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni kaubaveologistika kohta Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti(4),

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 1315/2013(5) ja määrust (EL) nr 1316/2013(6),

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 913/2010(7),

–  võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa kiirem üleminek vähesele CO2-heitega majandusele“ (COM(2016)0500),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“ (COM(2016)0501),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“ (COM(2016)0581),

–  võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2016. aasta teatist veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia kohta (COM(2016)0049),

–  võttes arvesse Rotterdamis 20. juunil 2016. aastal vastu võetud ministrite avaldust üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) rakendamise kohta(8),

–  võttes arvesse 2016. aastal Rotterdamis toimunud TEN-T päevade jaoks TEN-T koridoride Euroopa koordinaatorite koostatud aruteludokumente(9),

–  võttes arvesse TEN-T koordinaatorite koostatud koridori töökavu,

–  võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 08/2016 „ELi raudteekaubavedu ei ole ikka veel õigel teel“(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0384/2016),

A.  arvestades, et tänapäevane tõhus transport ja logistika on hädavajalikud ELi siseturu tulemuslikuks toimimiseks ning olulised konkurentsivõime tagamiseks, uute äriühingute ja töövõimaluste loomiseks, keskkonna kaitsmiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks transpordi CO2-heite vähendamise kaudu;

B.  arvestades, et komisjoni transporti käsitleva valge raamatu kolmas eesmärk on asendada 2030. aastaks maantee-kaubavedudest, mis on pikemad kui 300 km, säästvamate transpordiliikidega – nt raudtee- või veetranspordiga – 30 % ja 2050. aastaks rohkem kui 50 %, mis nõuab ka asjakohase taristu arendamist; arvestades, et Euroopa transpordipoliitika ja TEN-T võivad anda olulise panuse liidu kliimaeesmärkide ja COP 21 Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse;

C.  arvestades, et tulevikku vaatav ELi logistikapoliitika peaks majanduslikke, ühiskondlikke ja tehnoloogilisi suundumusi ja üleilmseid kaubandussidemeid arvesse võttes aitama säilitada logistikasektori üldist konkurentsivõimet ja panust ELi majanduskasvu;

D.  arvestades, et TEN-T poliitika eesmärk on võimaldada tõhusat, arukat ja säästlikku transporti, ning arvestades, et tulevikku suunatud logistika ja mitmeliigilised transpordilahendused eeldavad teatavat liiki valdkondadevahelist koostööd;

E.  arvestades, et ELi majanduse ja töökohtade loomise edendamiseks tuleks seada prioriteediks mitmeliigilised transpordiühendused sadamate, lennujaamade, mitmeliigiliste platvormide ja TEN-T põhikoridoride ning muude osade vahel;

F.  arvestades, et TEN-T põhikoridoridega lisatakse sünergiat, kuivõrd nende puhul pööratakse erilist rõhku terminalidele ja linnatranspordisõlmedele ning neisse integreeritakse arukad ja puhast kütust kasutavad transpordisüsteemid, ning arvestades, et ulatusliku võrgu täiendava juurdepääsu funktsioon on samuti oluline;

G.  arvestades, et liikmesriikide vahel esineb endiselt märkimisväärseid erinevusi transpordi tõhususe ja tulemuslikkuse määra osas, kuna see kajastab nende majanduslikku tugevust, tööstuse rolli riikides ning nende geograafilisi tingimusi, taristu kvaliteeti ja rahvastikutihedust;

H.  arvestades, et transpordiks kasutatavad droonid kujutavad endast uut võimalust kaupade transpordiks logistikaahelas, kuid arvestades, et nende potentsiaali ärakasutamiseks on vaja ühtlustatud õiguslikku alust ja sujuvat koordineerimist traditsiooniliste transpordiliikidega, et tagada Euroopa konkurentsivõime tulevikus;

I.  arvestades, et Euroopa transpordivõrgu raames heaks kiidetud prioriteetsete koridoride elluviimise praegusest määrast võiksid märkimisväärset kasu saada majanduskriisis tõsiselt kannatanud riikide majandused;

J.  arvestades, et kaubavedude puhul on tuvastatud probleeme erinevate pingetega seoses piiriülestes ühendustes;

K.  arvestades, et transpordikorraldus on praegu seotud transpordiliigiga ja kuulub eri rahvusvaheliste organite (nagu Rahvusvaheline Mereorganisatsioon või Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) pädevusse;

ELi logistika ja vajadus võtta TEN-T programmi raames lisameetmeid

1.  rõhutab, kui oluline on siseturu arendamiseks, ELi jõukuse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks tagada muu hulgas tõhusa ja säästva kaubaveosüsteemi abil inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine;

2.  on seisukohal, et logistikasektorile ja seeläbi ka piirkondlikule arengule ja majanduskasvule on sujuvast ELi taristusüsteemist kasu ainult sel juhul, kui see viiakse ellu ELi õigusaktidega ja see on nende ning juba vastu võetud TEN-T poliitikaga kooskõlas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid õigusaktid riigisisesesse õigusesse korrektselt üle ja ei takistaks vaba kaubavahetust; palub liikmesriikidel suurendada pingutusi ELi õigusaktide kohaldamiseks ja nende järgimiseks ning hoiduda uute tõkete loomisest; nõuab tungivalt, et komisjon kaebaks liikmesriigid, kes ELi õiguse rakendamisega viivitavad või seda muudavad, Euroopa Kohtusse, ja edendaks kõigi muude asjaomaste osalejate tegevust, et selliseid viivitusi või muutmisi vältida;

3.  on mures kahju pärast, mida logistikasektorile ning seeläbi ka piirkondlikule arengule ja majanduskasvule tekitab Euroopa Liidu sisepiiride sulgemine humanitaar- ja rändekriisi ning terrorismiohu tõttu; palub liikmesriikidel ja komisjonil vältida selliste meetmete suhtes ettepanekute tegemisel nii palju kui võimalik nendega kaasnevat kahju kaubavoogudele; palub komisjonil võtta distsiplinaarmeetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes kaubavooge meelega takistades tõkestavad vaba liikumist;

4.  rõhutab, et logistikal on ELis tõhusate ja säästvate kaubavedude tagamisel peamine roll, mida ei ole piisavalt tunnustatud; toonitab vajadust koostada kaubaveologistika jaoks uuendatud ELi strateegia,

   mille puhul võetakse arvesse uut üleeuroopalise transpordivõrgu taristupoliitikat,
   mille eesmärk on õiguslikke, talitluslikke ja tehnilisi tõkkeid veel rohkem vähendada,
   millega tagatakse ressursside optimaalne kasutus,
   mille eesmärk on kohaldada ja rakendada uusi tehnoloogiaid ja uuenduslikke lahendusi, millega parandatakse kõnealuse sektori tulemusi ning kiirendatakse üleminekut turvalisele ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemile,
   mille eesmärk on suurendada ühenduvust ja arendada taristut piirkondades, kus see puudub,
   millega edendatakse ja toetatakse Euroopa raudteetööstust ning ergutatakse Euroopa raudtee taasindustrialiseerimise poliitikat, millest võiksid saada kasu kõik, kuivõrd ELi logistika muudetakse säästvamaks ja raudteetoodetele saavutatakse maailmaturul parem konkurentsipositsioon,
   mille puhul võetakse algusest peale arvesse droone kui ühte tulevast transpordiliiki,
   millega edendatakse transpordi- ja logistikavaldkonna teadusuuringute ja hariduse jätkuvat arendamist ning
   millega esitatakse sõltumatu teaduslik uurimus, milles tuuakse üksikasjalikult välja see, mil määral saaks autoveod suunata ümber raudteele ja siseveeteedele aastaks 2030 ja aastaks 2050, sellega kaasnevad kulud ning see, mil määral on võimalik vältida keskkonnakahju, nt müra ja õhusaastet;

5.  rõhutab, et TEN-T võrgu elluviimine, pöörates eritähelepanu piiriülestele ühendustele, pidades kinni paika pandud ajakavast ja viies tööd lõpule 2030. aastaks, vähendab kitsaskohti, parandab eri transpordiliikide vahelist koostalitlusvõimet ning aitab kaasa integreeritud mitmeliigiliste kaubavedude saavutamisele ELis; tuletab meelde, et paika on vaja panna selle ulatusliku võrgu riigi tasandi kavandamistegevus kooskõlas põhivõrguga, et integreerida see riikliku, piirkondliku ja kohaliku taristuga, mis tuleks lõpule viia hiljemalt 2050. aastaks;

6.  tunneb heameelt asjaolu üle, et põhivõrgu koridori lähenemisviisi raames pööratakse suuremat tähelepanu transpordisõlmede ja nende lõpuosade kvaliteedi parandamisele, koostalitlusvõimet takistavate asjaolude väljaselgitamisele ja nende takistuste ületamisele, IKT lahenduste parandamisele ja uuendamisele ning mis tahes muude selliste (füüsiliste, tehniliste või korralduslike) lünkade täitmisele, mis võiksid takistada kaubaveologistika teenuste sujuvat toimimist;

7.  tuletab sellega seoses meelde linnatranspordisõlmede – kus asuvad suur hulk transpordiliike (sadamad, lennujaamalogistika, keskused, terminalid jne) ning kus leiavad aset ümberlaadimised ja viimase etapi jaotus – tähtsust, kuna need on kogu logistikaahela jaoks võtmetähtsusega, nõudes sujuva linnalogistika tagamise nimel suuremat tähelepanu; rõhutab seda, kui tähtis on linnatranspordisõlmedesse investeerimine, samuti raudteeühenduste edendamine tööstusrajatistega ja raudtee parem koostalitlusvõime meresadamate, siseveesadamate ja sisemaal asuvate keskustega; palub komisjonil need investeeringud Euroopa ühendamise rahastu 2017. aastal toimuva läbivaatamise raames prioriteediks seada;

8.  märgib, et piiriüleseid projekte võib takistada tõhusa ühtlustamise, liikmesriikidepoolse õigeaegse rakendamise ja naabruses asuvate liikmesriikide vahelise õiglase poliitilise koostöö puudumine; tunneb heameelt ELi institutsioonide suureneva huvi üle toetada piiriülest taristut ja rajatisi, eelkõige raudtee märkimisväärse tähtsuse ja ELi lisaväärtusega piiriüleseid piirkondlikke ühendusi; rõhutab, et tõhusa ja eduka raudteetranspordi võimaldamiseks tuleks tegeleda raudteetaristu puuduvate ühendustega piiriülestes piirkondades; palub komisjonil, Euroopa koordinaatoritel ja muudel asjaomastel sidusrühmadel pöörata võrdselt tähelepanu väikesemahulistele ja suurematele TEN-T projektidele ning lühi-, keskpika- ja pika perspektiivi kasule, mida sellistest projektidest võiks saada; ergutab osalejaid edendama lühikeses perspektiivis saadavat kasu; ergutab komisjoni hõlbustama nende lisamist Euroopa ühendamise rahastu poolsesse rahastamisse ja seda tagama;

9.  on seisukohal, et kuigi üldise võrgu eest vastutavad peamiselt liikmesriigid, et mitte välistada ELi teatavate piirkondade ühenduvust, on mõlemad TEN-T tasandid ELi logistika jaoks olulised, sest need muudavad põhivõrgu tihedaks ja tagavad jaotuse viimastel kilomeetritel; on seisukohal, et piirkondlikke võrke ei tohiks Euroopa Liidu perspektiivist, sh rahastamis- ja regulatiivsete meetmete – eriti raudteevõrgule juurdepääsu, liinide jaotamist ja tasusid puudutavate meetmete – raamest välja jätta; rõhutab, et tõhusa ja eduka piiriülese raudteetranspordi võimaldamiseks tuleks tegeleda raudteetaristu puuduvate ühendustega piiriülestes piirkondades;

10.  juhib tähelepanu mitmeliigilisuse kesksele rollile kaubaveologistikas ja nõuab seetõttu mitmeliigiliste platvormide suuremat kaasamist liikmesriikide kavandamistegevusse ja marsruutide tulevasse väljatöötamisse;

11.  märgib, et suur hulk sõlmi ja kaubavedusid on üleeuroopalises transpordivõrgus koondunud tiheda asustusega piirkondadesse ja tihedatesse võrkudesse (sh piiriülesed piirkonnad), mida kasutatakse ka reisijateveoks; on seisukohal, et optimeerida tuleb kaubaveotaristu kujundamist üleeuroopalises transpordivõrgus, eriti väga tiheda liiklusega piirkondades, et püüda hõlmata uuenduslikke linnalogistika strateegiaid; palub komisjonil Euroopa koordinaatoritega kooskõlastatult hinnata projektide elluviimise edenemist ja nõuda liikmesriikidelt tungivalt tulemusi; palub komisjonil lisaks kaubaveovõrkude loomise meetodid ja kriteeriumid ümber hinnata ning tagada eelkõige investeeringute tegemine alternatiivsetesse kaubateedesse, mis ühendavad väiksema liiklusega sõlmi, terminale, lennujaamu ja sadamaid, võttes arvesse ka keskkonnakaitset ja müra vähendamist;

12.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid võtavad riigisisesed taristukavad liiga sageli vastu üleeuroopalise transpordivõrgu eesmärke arvesse võtmata; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks sellise koostöö puudumise põhjuseid ja suurendaks kahe planeerimistasandi vahelist koordineerimist, ning soovitab lisada Euroopa poolaasta protsessi peatüki, mille raames kontrollitakse selle sidusust ja selget tulemuslikkust asjakohaste parandusmeetmetega; palub komisjonil seada prioriteediks need liikmesriikide projektid, mis on kooskõlas TEN-Tga, ja keskenduda oma jõupingutustes suurema Euroopa lisaväärtusega projektidele ning jälgida piiriüleseid transpordiprojekte; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid oma riigisisesed taristukavad vastu TEN-T eesmärkidega kooskõlas;

13.  märgib, et majandus- ja eelarveprobleemidega liikmesriigid ei ole stabiilsuse ja kasvu pakti range tõlgendamise tõttu võimelised kaubaveoprojekte kaasrahastama; soovitab riiklikke ja erasektori rahastamiskavu optimaalselt kasutada, pidades silmas ka Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ vahendite liitmist Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja muude rahastamisvahenditega; on seisukohal, et Euroopa ühendamise rahastu raames läbi viidud projekte ei tohiks avaliku sektori võla arvutamisel arvesse võtta; palub komisjonil koostada uuring selle kohta, kas niisugune meede oleks sobiv vahend kaubaveotaristusse tehtavate investeeringute märkimisväärseks suurendamiseks;

14.  on seisukohal, et ELi logistikasüsteemi tõhustamiseks ei piisa ainult füüsiliste ühenduste ja toimiva üleeuroopalise transpordivõrgu koordineerimisest; kutsub komisjoni üles muutma logistika põhivõrgu koridoride lahutamatuks osaks, suurendama selle koordineerimist riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning keskenduma selles kontekstis ka eri koridoride ning piirkondlike ja linnade kaubatranspordi võrkude omavahelisele koostalitlusvõimele; palub komisjonil tugevdada TEN-T Euroopa koordinaatorite tegevust, et nad tegutseksid nende vastavas vastutusvaldkonnas olevate koridorite geograafilisest ulatusest laiemalt ning käsitleksid horisontaalseid poliitikaküsimusi, nt mitmeliigiline transport ja tõhus kaubaveologistika; palub komisjonil hinnata kõnealust logistikat ja koridoride mitmeliigilist transporti puudutavat tööd iga kahe aasta järel;

15.  on seisukohal, et võrgu kehv hooldamine võib mõjutada TEN-T taristu jätkusuutlikkust ja tulemuslikkust; rõhutab, et transporditaristut ei ole mitte üksnes vaja renoveerida ja moderniseerida, vaid ka korrapäraselt hooldada; märgib murega, et asjaolu, et taristuettevõtjad ja liikmesriigid jätavad pidevalt hooldusele tähelepanu pööramata, vähendab liinide konkurentsivõimet (kiirusepiirangud, usaldusväärsus, ohutus), eelkõige raudtee puhul, tuues mõnikord kaasa liinide sulgemise; palub komisjonil ja liikmesriikidel koostöös EIPga uurida uusi rahastamiskavasid, et hõlbustada võrgu hooldusesse investeeringute tegemist;

16.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru digitaalse transpordi ja logistika foorumi järeldustest ja selle raames võetud meetmetest, et veelgi rohkem toetada kaubatranspordi ja logistika digiteerimist; nõuab kõnealuse foorumi jätkamist seni, kuni see on vajalik;

17.  rõhutab vajadust tagada, et kavandatav taristu vastaks säästva logistika tegelikele vajadustele ja et see ei tekitaks talumatut koormust keskkonnale; rõhutab sellega seoses, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja ELi kaitse-eesmärkide saavutamine tuleks palju paremini integreerida TEN-T kavandamisse ja rakendamisse;

Suurem lihtsustamine ja uus digiteerimisraamistik 

18.  rõhutab, et dokumendid ning haldusmenetlused ja tolliprotseduurid tuleb kõigi transpordiliikide puhul ja logistikaahela eri etappides kiiresti lihtsamaks muuta; palub, et komisjon ja liikmesriigid analüüsiksid vastavalt parema õigusloome kokkuleppele transporti ja liikuvust puudutavaid tarbetuid ELi õigusakte, jälgiksid riigisiseseid, piirkondlikke ja kohaliku tasandi eeskirju, mis võivad ELi õigusega vastuolus olla, ning selliste juhtumiste tuvastamisel ühtlustaksid need eeskirjad ELi õigusaktidega nii ruttu kui võimalik; nõuab, et komisjon esitaks selle valdkonna kohta iga-aastase eduaruande;

19.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2017. aasta lõpuks ettepaneku mitmeliigiliste vedudega seoses elektroonilise teabevahetuse ja vedude haldamise digitaalse raamistiku (e-kaubaveod) kohta, et hõlbustada äriühingute, klientide ja ametiasutuste vahel lihtsamat, paberivaba, sujuvat, läbipaistvat, turvalist ja usaldusväärset teabevoogu, tuginedes väljakujunenud teenustele (nt SafeSeaNet, RFD, e-Manifest, RIS, TAF, ITS); palub komisjonil tagada e-transpordi dokumentide, pettusevastaste süsteemide ja küberjulgeoleku ühtlustatud kohaldamine;

20.  kutsub liikmesriike üles üldiselt aktsepteerima elektroonilisi transpordidokumente ning viivitamatult ratifitseerima ja kohaldama e-CMRi protokolli;

21.  rõhutab innovatsiooni tähtsust uute tehnoloogiate, nt digiteerimise (nt digitaalsed veokirjad) kasutamises, andmete kättesaadavuse ja andmevahetusega seoses, säilitades samas küberjulgeoleku ja andmekaitse kõrge taseme, võimaldades transpordi- ja logistikalahendused tõhusamaks muuta, eeldusel et tagatud on koostalitlusvõime ning võrdne ja mittediskrimineeriv juurdepääs; palub komisjonil esitada ettepanekud logistika ja kaubatranspordi aluseks olevate andmete integreerimise, kättesaadavuse ja kaitse tagamiseks;

22.  palub komisjonil ja liikmesriikidel, eesmärgiga tagada digitaalses teabevahetuses mittediskrimineeriv kohtlemine, töötada välja investeerimise süsteem, et pakkuda andmevahetuseks kasutatavate platvormide kohta IT alusõpet ja pidevat täiendõpet;

23.  rõhutab, et teadusuuringud ja innovatsioon võivad anda panuse keskkonnahoidliku ja digiteeritud logistika arendamisse ning IT-süsteemide ja -teenuste suurema koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse tagamisse;

24.  rõhutab, et teabe- ja kommunikatsioonisüsteeme tuleb edasi arendada, kasutades kõigi transpordiliikide ja logistika puhul ära Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide Galileo ja EGNOSi ning nendega seotud liikluskorraldus- ja teabesüsteemide võimalused, andes erainvesteeringute ergutamiseks juurdepääsu kõigile olemasolevatele rahalistele vahenditele;

25.  palub liikmesriikidel tagada kiired haldusmenetlused, et kiirendada TEN-T koridoride elluviimist; palub komisjonil tagada, et stabiilsuse ja kasvu pakti, riigiabi ning finantsturgude eeskirjad ei takistaks investeeringute tegemist;

Logistikale keskendunud Euroopa transpordisüsteemi kujundamine ja sellesse investeerimine

26.  rõhutab, et üleeuroopalise transpordivõrgu elluviimise jaoks tuleb praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku järgseks ajaks tagada piisavad ELi rahalised vahendid; loodab, et komisjon esitab Euroopa ühendamise rahastu vahehinnangu 2017. aastal ning teeb ettepaneku meetmete ja rahaliste vahendite ühtlustamise kohta, et prioriteetsed projektid õigeaegselt ellu viia; nõuab kohustusliku kasutamise põhimõtte järgimist, mis tähendab seda, et Euroopa ühendamise rahastu kasutamata raha tehakse kättesaadavaks tulevaste toetustaotluste esitamise kutsete jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks 2017. aastal välja kuulutatavat konkreetselt logistikaga seotud toetustaotluste esitamise kutset, mis hõlmab mitmeliigilist transporti ning kauba- ja veoselahendusi linnatranspordisõlmedes, sh uuenduslik ja alternatiivne transport (nt droonid, alternatiivkütustel töötavad kaubaveokid, jalgrattad jne);

27.  palub komisjonil nõuda liikmesriikidelt tungivalt vajalike investeeringute tegemist, et viia lõpule ühenduste loomine ELi põhikoridorides;

28.  tuletab meelde linnatranspordisõlmede tähtsust kogu logistikaahela jaoks, kuna seal leiab aset oluline osa ümberlaadimistest ja viimase etapi jaotusest; kutsub liikmesriike, komisjoni ja projektide elluviijaid üles keskenduma TEN-T põhivõrgukoridorides selliste projektide kooskõlastatud arendamisele, millega edendatakse kaubaveologistikas mitmeliigilisi vedusid, eelkõige terminalide sõlmpunkte ja linnatranspordisõlmi, mis põhinevad tegelikul ja tulevasel veovajadusel ning mida nõuetekohaselt tähtsustatakse vastavalt sellele, kas mõju on kohalik, piiriülene või kogu koridori hõlmav;

29.  on seisukohal, et kaubasaatjad võtavad olemasolevate eri transpordiliikide vahel valikut tehes põhiliste teguritena arvesse usaldusväärsust, sagedust, paindlikkust, kliendile orienteeritust, transpordiaega ja hinda;

30.  on seisukohal, et tõhus logistikasüsteem peab olema suunatud ka tulevastele tehnoloogiatele, millega osutatakse kiiret, keskkonnasäästlikku ja tõhusat kaubavedu; rõhutab automatiseerimise ning logistika jaoks mõeldud automatiseeritud transpordi (sealhulgas automatiseeritud sõidukid, droonid ja kaugjuhitavad robotid) potentsiaalset ja kasvavat rolli;

31.  palub komisjonil võtta oma logistikastrateegias täiel määral arvesse automatiseerimist ja selle mõju, tagades selle sujuva ja tõhusa integreerimise TEN-Tsse, ning toetada nende kesksete tehnoloogiate arendamise alast teadustegevust ja neisse investeerimist;

32.  rõhutab automatiseeritud autonoomse transpordi ja kaugjuhitavate õhusõidukite (droonide) potentsiaali logistika jaoks; nõuab meetmeid, et tagada võrgus arukate transpordisüsteemide kasutuselevõtul automatiseeritud sõidukite ja süsteemide sujuv interaktsioon tavasõidukite ja haavatavate isikutega; on arvamusel, et kaugjuhitavate robotite ja õhusõidukite süsteemide (droonide) tulevase arendamise ja laialdase kasutamisega nähakse ette uued, kiired, keskkonnasäästlikud ja tõhusad kaubaveoliigid; palub komisjonil töötada välja uus strateegia, millega tagatakse droonide tõhus integreerimine TEN-T programmi, ja koostada liikmesriikidele asjakohased juhised;

33.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse täppisajastatud tavade leviku mõju keskkonnale, arvestades, et need suurendavad liiklevate sõidukite arvu;

34.  rõhutab vajadust ühendada väljuva ja tagastuslogistika operatsioonid, eeskätt arvestades järkjärgulist liikumist ringmajanduse suunas, et vähendada liikluses olevate sõidukite üldist arvu;

Transpordiliikide hädavajalik ja tõhusam integreerimine

35.  rõhutab vajadust keskendada peamised jõupingutused raudteede taaselustamisele ning siseveeteede tugevdamisele ELi säästva transpordi strateegia prioriteedina; tunnistab, et majanduskriisi algusest saadik on eelkõige raudtee pidevalt oma turuosa kaotanud, ning on seetõttu veendunud, et liikmesriigid ja komisjon peaksid pakkuma välja uued ja mittediskrimineerivad algatused, mille eesmärk on toetada selle sektori arengut kogu Euroopas;

36.  kutsub komisjoni üles parandama raudtee-kaubaveoteenuste konkurentsivõimet täielikult koostalitlusvõimeliste ja omavahel ühendatud raudteevõrkude abil ning tagades ettevõtjatele võrdse juurdepääsu, ning tegema sedasama sisevee-, mere-jõe-, mere- ja õhutranspordi puhul, võimaldades igal transpordiliigil toimida võrdväärsetes tingimustes, ning nõuab tungivalt, et komisjon edendaks mitmeliigilist transporti ja ühendvedusid;

37.  on seisukohal, et Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) on tulemuslik Euroopa projekt, millega edendatakse kaubavedu raudteesektoris, ja tunneb heameelt püüde üle kiirendada selle rakendamist iga koridori jaoks vahe-eesmärkide seadmise kaudu; on teadlik piirangutest, mis raskendavad riikidevaheliste ja mitmetasandiliste (ERTMSi) projektide rahastamist; palub komisjonil ja Euroopa investeerimisnõustamise keskusel töötada välja konkreetsed rahastamislahendused, mille abil oleks ERTMSi rakendamiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist lihtsam raha saada nii taristu kui ka vedurite toetuseks;

38.  on seisukohal, et kui kõik liikmesriigid kohaldavad koostalitlusdirektiivi, siis vähendab see märkimisväärselt koostalitlusvõime takistusi ja piiranguid; rõhutab, et lisaks on võimalik selliste nn pehmete meetmete nagu koostalitlev veerem (madalad vagunid, eri rööpmelaiustel kasutatavad vedurid jne) abil koostalitlust piiravaid tegureid leevendada; nõuab tungivalt, et organisatsioon Shift2Rail analüüsiks ELi turgu ja tulevasi suundumusi ning soodustaks n.ö pehme koostalitlustaristu ja veeremilahenduste kättesaadavust, et toetada mitmeliigilist ja kombineeritud transporti;

39.  juhib tähelepanu sellele, et tuleb tugevdada kombineeritud transporti ja ajakohastada kehtivaid ELi eeskirju, sh neid, mis puudutavad ühendusesisest kabotaaži ja veodokumente, et need oleksid selged ja arusaadavad ning neid ametiasutused saaksid neid rakendada; tunneb heameelt selle üle, et komisjon on otsustanud nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ läbi vaadata, ja nõuab tungivalt, et direktiivi läbivaatamise ettepanek esitataks viivitamata;

40.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama üldist ohutust kahjustamata tugevamaid ja tõhusamaid meetmeid ja stiimuleid selleks, et ergutada raudteeveo-ettevõtjaid võitlema raudtee-kaubaveoga kaasneva müra vastu, võttes arvesse mürasaaste kahjulikke tervisemõjusid, eriti kuna ELis puutub eelkõige linnapiirkondades peaaegu seitse miljonit inimest kokku piirmäära ületava raudteemüraga; kutsub komisjoni sellega seoses üles kehtestama raudtee-kaubaveoga kaasneva müra piirnorme;

41.  on seisukohal, et stimuleerida tuleks üleminekut raudtee- ja veetranspordile, kuna nendega vähendatakse liiklustihedust ja need saastavad teeliiklusest vähem;

42.  märgib, et siseveeteedel peab olema üha suurem roll meresadamate kui logistikakeskuste teenindamisel, eelkõige transportides kaupu sisemaale ja ühendades Euroopa meresid;

43.  tunneb heameelt esimeste sammude üle, mida komisjon on teinud, et kehtestada rasketele kaubaveokitele kütusestandardid ja CO2-heite piirmäärad, samuti kaupade autovedude sektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi üle Pariisi kokkuleppe alusel; on arvamusel, et TEN-T võrgu taristut ja talitlusstandardite muutmist nõudvaid meetmeid tuleks kaaluda üksnes juhul, kui alternatiivsete lahendustega, nt koormata tagasisõitude vähendamine, alternatiivkütuste parem kasutamine ja kättesaadavus, parem logistika ja paremad jõuseadmed, ei ole võimalik saavutada suuremat tõhusust, avaldades väiksemat mõju taristule ja keskkonnale;

44.  palub komisjonil hinnata, kas oleks võimalik kehtestada üksainus standardmeetod kasvuhoonegaaside heitkoguste mõõtmiseks kogu tarneahela ulatuses kõikide transpordiliikide jaoks;

45.  kutsub komisjoni üles soodustama elektriliste ja alternatiivse jõuallikaga transpordiliikide ning selleks vajaliku taristu arendamist kogu TEN-T võrgu ulatuses ja eelkõige linnakeskustes, et soodustada selliste uuenduslike transpordisüsteemide arendamist, mis hõlmavad näiteks elektrisõidukite ja taastuvate energiaallikate kasutamist, ning alternatiivkütuste ja selleks vajaliku taristu arendamist; rõhutab, et elektriliste kergete tarbesõidukite kasutamine nn viimase kilomeetri logistikas vähendab üldisi CO2-heitkoguseid ning eelkõige kohalikke saasteainete heitkoguseid ja müratasemeid ning aitab seeläbi parandada linnaõhu kvaliteeti; rõhutab seetõttu vajadust laadimistaristu järele logistikasõlmedes;

46.  on seisukohal, et selleks, et muuta maanteetransport logistikaahelas tõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks, on vaja lisameetmeid; teeb ettepaneku leevendada põhivõrgukoridorides liikluspiiranguid ning tagada järjepidevus ja täielikult tõhus logistika rasketele koormaga kaubaveokitele, mis kasutavad puhast alternatiivkütust ja vastavad kõrgeimatele heite-, müra-, ohutus- ja sotsiaalsetele normidele; nõuab, et põhivõrgukoridorides nähtaks kõikjal ette vähemalt alternatiivkütuseid pakkuvad tanklad ja turvalised veokite parkimisalad, sealhulgas nõutavad rajatised, millega võimaldatakse elukutselistel autojuhtidel veeta oma puhkeaega inimväärsetes tingimustes;

47.  on seisukohal, et kaubatranspordis tuleks suurendada puhtamate jõuallikate kasutuselevõttu, võttes TEN-T koridorides koordineeritud viisil ja viivitamatult kasutusele alternatiivkütused, kooskõlas ELi õigusaktidega;

48.  rõhutab, et tuleb parandada teabe andmist ja teabe kättesaadavust ELi mitmeliigilise transpordi ja logistikateenuste kohta ja eelkõige puudutab see VKEsid, kelle juurdepääs sellele teabele on piiratud; palub komisjonil koostöös võrgu käitajate ja liikmesriikidega hõlbustada ELi mitmeliigilist transporti käsitlevate kehtivate lepingute, vahendite, konventsioonide, õigusaktide ja heade tavade vahetust ning koostada ettevõtjate toetamiseks internetis kättesaadava käsiraamatu;

49.  märgib, et keskkonnasõbralikumate transpordilahenduste edendamisel etendab olulist rolli teenuste digiteerimine; kutsub seetõttu komisjoni üles lihtsustama, seda ka sidusa seadusandliku lähenemisviisi kaudu ELi tasandil, juurdepääsu koridoride liiklusvooge ja mitmeliigilise transpordi kasutamist puudutavatele andmetele ning selliste andmete jagamist, eelkõige VKEde jaoks, ning tagama selle sektori kohalike ettevõtete ja avaliku sektori asutuste suuremat osalemist, et parandada tarneahela juhtimist ning kasutada ressursse ja taristut tõhusamalt, sealhulgas parimate tavade vahetamise kaudu; rõhutab, et selliste osaliste juurdepääs nendele liiklusvoogude andmetele nagu digitaalsete kaardi- ja navigatsiooniteenuste osutajad, on ülioluline selleks, et muuta võimalikuks ühendveod, tõhusamad marsruudid, sõidukite automatiseeritud juhtimine ja intelligentsed transpordisüsteemid ning konvois sõitmine (eri sõidukite rühmitamine) kaupade autoveo puhul, millest viimane võimaldab paremini teise tuules sõita ning seega vähendada heitkoguseid ja suurendada maanteede läbilaskevõimet;

50.  soovitab muuta kõikide uute kaubaveokite tüüpide puhul kohustuslikuks väikese, teaduslikult põhjendatud tolerantsipiiriga alkolukkude paigaldamise;

Parem koolitus ja paremad töötingimused uute spetsialistide ligimeelitamiseks

51.  märgib, et logistikaahela tööjõu töö- ja elutingimused on viimastel aastatel oluliselt halvenenud ning see muudab kõnealuse sektori uute põlvkondade silmis vähem atraktiivseks, eriti liikuvate töötajate jaoks;

52.  märgib murelikult, et logistikasektor seisab silmitsi tööjõupuudusega, tehnoloogia areng tekitab eelseisvatel aastatel lisaprobleeme ja tööjõu aeglane kohandumine uute tehnoloogiatega, sealhulgas digitehnoloogiatega võib sektori suutlikkust vähendada; palub komisjonil kindlaks teha, millist koolitust ja õpet oleks ELi tasandil vaja, ning selgitada ka välja, millised on need töötingimused, kulud ja tõkked, mis võtavad tööjõult soovi transpordisektorisse tööle asuda, ning palub komisjonil kiiresti välja pakkuda meetmed, millega muuta transpordisektor noorte ja tulevaste põlvkondade silmis atraktiivsemaks; on seisukohal, et see annab võimaluse suurendada transpordisektorisse tööle asuvate naiste (muu hulgas positiivse diskrimineerimise meetmete kaudu) ja uustulnukate, nt kolmandate riikide kodanike osakaalu; on lisaks veendunud, et strateegilised investeeringud koolitusse ja parematesse töötingimustesse peaksid hõlmama algatusi teadmiste suurendamiseks avalikus sektoris, et võtta kaubaveoga seotud küsimusi paremini arvesse sotsiaalses kavandamises ning selliste näidis- ja testimiskohtade arendamises, kus kaubaveo- ja logistikaga seotud teadustegevust ja innovatsiooni on võimalik tegelikes tingimustes kohaldada ja testida;

53.  palub komisjonil hinnata võimalusi rahaliste investeeringute tegemiseks transpordisektori duaalsesse ja kutseõppesse;

54.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid näeksid TEN-T koridorides ette piisaval hulgal turvalisi parkimiskohti, et vältida liikuvate transporditöötajate turvalisusega seotud üha suurenevaid probleeme;

55.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta arvesse Euroopa Parlamendi hiljutisi soovitusi, mis puudutavad transpordisektori sotsiaal-majanduslikke aspekte ja ebaõiglaste tavade vastu võitlemist tööturul; märgib, et sotsiaalseid ja töötingimusi käsitlevates õigusaktides tuleb järgida kõiki ELi põhivabadusi ja nendega ei tohi piirata ausat konkurentsi ega tekitada täiendavat halduskoormust;

Logistika kohta on vaja paremat statistilist teavet

56.  toonitab, et logistikasektoris on vaja paremat statistikat mitmeliigiliste vedude ja talitluse kohta, et hõlbustada prognoose ning poliitika ja investeerimismeetmete läbivaatamist ja anda ettevõtjatele väärtuslikku teavet; kutsub komisjoni tegema koostööd sidusrühmadega, et töötada välja kogu ELi hõlmav raamistik mitmeliigilise transpordi ja logistika statistiliste andmete jaoks ning muu hulgas töötada välja uued näitajad, mis kajastavad paremini vedudega seotud tegelikke suundumusi;

o
o   o

57.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0310.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0423.
(3) ELT C 295 E, 4.12.2009, lk 79.
(4) ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 154.
(5) ELT L 348, 20.12.2013, lk 1.
(6) ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.
(7) ELT L 276, 20.10.2010, lk 22.
(8) https://english.eu2016.nl/documents/publications/2016/06/20/ministerial-declaration-on-implementing-ten-t.
(9) http://ec.europa.eu/transport/themes/infrastructure/news/doc/2016-06-20-ten-t-days-2016/issues-papers.pdf.
(10) http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR16_08/SR_RAIL_FREIGHT_ET.pdf

Õigusalane teave