Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2247(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0019/2017

Esitatud tekstid :

A8-0019/2017

Arutelud :

PV 14/02/2017 - 19
CRE 14/02/2017 - 19

Hääletused :

PV 15/02/2017 - 7.14

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0041

Vastuvõetud tekstid
PDF 309kWORD 67k
Kolmapäev, 15. veebruar 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Pangandusliit – 2016. aasta aruanne
P8_TA(2017)0041A8-0019/2017

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2017. aasta resolutsioon pangandusliidu kohta – 2016. aasta aruanne (2016/2247(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2015. aasta tegevuskava kapitaliturgude liidu kohta (COM(2015)0468),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas(1),

–  võttes arvesse euroala tippkohtumisel tehtud 29. juuni 2012. aasta avaldust, milles osalised sedastasid oma kavatsuse „murda pankade ja riikide vaheline nõiaring“(2),

–  võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2016. aasta juuli seiredokumenti varipanganduse kohta ELis („EU Shadow Banking Monitor“),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 2016. aasta aruannet ülemaailmse finantsstabiilsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) poolt läbi viidud stressitestide tulemusi, mis avaldati 29. juulil 2016,

–  võttes arvesse 2015. aasta detsembri andmetele tugineva EBA CRD IV – CRR / Basel III järelevalve rakendamise tulemusi, mis avaldati 2016. aasta septembris,

–  võttes arvesse nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) 17. juuni 2016. aasta järeldusi pangandusliidu väljakujundamist käsitleva tegevuskava kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2015. aasta teatist „Pangandusliidu väljakujundamise poole“ (COM(2015)0587),

–  võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga(3) (ühtse järelevalvemehhanismi määrus),

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames(4) (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus),

–  võttes arvesse ühtse järelevalvemehhanismi avaldust 2016. aasta järelevalveprioriteetide kohta,

–  võttes arvesse 2016. aasta märtsis avaldatud EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat aastaaruannet 2015(5),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 29/2016 ühtse järelevalvemehhanismi kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 2016. aasta juuli aruannet viivisnõuete dünaamika ja ajurite kohta ELi pangandussektoris,

–  võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2015. aasta märtsi aruannet riiginõuete regulatiivse käsitluse kohta,

–  võttes arvesse, et EKP nõukogu kiitis 4. oktoobril 2016 heaks põhimõtted, mis suurendavad läbipaistvust Euroopa statistikat käsitlevate EKP määruste väljatöötamisel ja milles võetakse arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni läbipaistvuse tavasid,

–  võttes arvesse EKP 2016. aasta septembri konsultatsiooni pankadele viivislaenude suhtes antavate suuniste kavandi üle,

–  võttes arvesse EKP juhendit liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste kasutamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 14. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/445 liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta(7),

–  võttes arvesse Baseli komitees käimasolevaid arutelusid ja eelkõige 2016. aasta märtsi konsultatsioonidokumenti, milles käsitletakse krediidiriskiga kaalutud varade varieeruvuse vähendamist ja sisemudelil põhinevate meetodite kasutamisega seotud piiranguid,

–  võttes arvesse EBA 3. augusti 2016. aasta aruannet finantsvõimenduse määra kohta vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 511 sätetele (EBA-Op-2016-13),

–  võttes arvesse nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) 12. juuli 2016. aasta järeldusi kriisijärgsete Baseli reformide lõpuleviimise kohta,

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta rahvusvaheliste finants-, rahandus- ja reguleerivate asutuste ja organite raamistikus(8),

–  võttes arvesse oma 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni Basel III viimistlemise kohta(9),

–  võttes arvesse komisjoni käimasolevat tööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta)(10) (kapitalinõuete määrus) läbivaatamisel, eelkõige mis puudutab teise samba läbivaatamist ning liikmesriikide valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse käsitlemist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012(11) (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010(12) (ühtse kriisilahenduskorra määrus),

–  võttes arvesse Ühtse Kriisilahendusnõukogu 2016. aasta juulis avaldatud 2015. aasta aruannet,

–  võttes arvesse komisjoni teatist riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes (pangandusteatis)(13),

–  võttes arvesse komisjoni 23. mai 2016. aasta delegeeritud määrust (EL) 2016/1450, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamise metoodika kriteeriumid(14),

–  võttes arvesse komisjoni 28. juuli 2016. aasta aruannet „Tasustamisnõuete hindamine direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 alusel“ (COM(2016)0510),

–  võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu (FBS) kogu kahjumikatmisvõime tingimusi, mis avaldati 2015. aasta novembris,

–  võttes arvesse Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) 2016. aasta aprilli töödokumenti nr 558 „Miks on pangakapital rahapoliitikas oluline”,

–  võttes arvesse EBA 19. juuli 2016. aasta vahearuannet omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL) raamistiku rakendamise ja ülesehituse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 2016. aasta oktoobri täiendavat analüütilist aruannet Euroopa hoiuste tagamise skeemi (EDIS) käsitleva ettepaneku mõju kohta,

–  võttes arvesse EBA 14. detsembri 2016. aasta lõplikku aruannet omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL) raamistiku rakendamise ja ülesehituse kohta,

–  võttes arvesse osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingut, eriti selle artiklit 16,

–  võttes arvesse Ühtse Kriisilahendusnõukogu ja Euroopa Keskpanga vahel 22. detsembril 2015 sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit, mis puudutab koostööd ja teabevahetust,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta(15) (hoiuste tagamise skeemi direktiiv),

–  võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014, et luua Euroopa hoiuste tagamise skeem (COM(2015)0586),

–  võttes arvesse EBA poolt hoiuste tagamise skeemi direktiivi raames antud mitmesuguseid suuniseid, eelkõige 2016. aasta veebruari lõpparuannet, milles käsitletakse suuniseid hoiuste tagamise skeemide vaheliste koostöölepingute kohta, ja 2016. aasta mai lõpparuannet, milles käsitletakse suuniseid hoiuste tagamise skeemide stressitestide kohta,

–  võttes arvesse eurorühma ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ministrite 18. detsembri 2013. aasta avaldust ühtse kriisilahendusmehhanismi kaitsemeetmete kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2015. aasta avaldust pangandusliidu ja ühtse kriisilahendusfondi üleminekulaenude korra kohta,

–  võttes arvesse protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0019/2017),

A.  arvestades, et pangandusliidu loomine on rahaliidu asendamatu osa ning tõelise majandus- ja rahaliidu alustala; arvestades, et on vaja täiendavaid pingutusi, sest pangandusliit on jätkuvalt lõpule viimata, kuni ei ole eelarvepõhist kaitsemehhanismi ja kolmandat sammast, mis on praegu komitee tasandil arutatav Euroopa lähenemisviis hoiuste tagamisele/kindlustamisele; arvestades, et lõpuleviidud pangandusliit annab olulise panuse riigivõla ja riski seose kaotamisse;

B.  arvestades, et Euroopa Keskpank (EKP) võib teatud juhtudel kannatada huvide konflikti tõttu, sest tal lasub kahekordne vastutus rahapoliitikaga tegeleva asutuse ja panganduse järelevalvajana;

C.  arvestades, et ELi pankade omavahendite suhtarvud ja likviidsuskattekordajad on viimastel aastatel üldiselt pidevalt paranenud; arvestades, et oht finantsstabiilsusele siiski säilib; arvestades, et praegune olukord nõuab ettevaatlikkust, kui võetakse kasutusele ulatuslikud regulatiivsed muudatused, eelkõige seoses rahastamiskeskkonna mõjuga reaalmajandusele;

D.  arvestades, et pankade bilansside korrastamine pärast kriisi on viibinud ja see takistab jätkuvalt majanduskasvu;

E.  arvestades, et Euroopa institutsioonide ülesandeks ei ole tagada pangandussektori kasumlikkust;

F.  arvestades, et 2016. aasta jaanuaris jõustunud uue kriisilahenduskorra eesmärk on kujundada ümber paradigma, liikudes päästeabilt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisele; arvestades, et turuosalised peavad ikka veel uue süsteemiga kohanema;

G.  arvestades, et pangandusliidus osalemine on avatud liikmesriikidele, kes ei ole veel eurot kasutusele võtnud;

H.  arvestades, et pangandusliidu moodustavad kõik liikmesriigid, kes on võtnud euro kasutusele; arvestades, et euro on ELi vääring; arvestades, et kõik liikmesriigid – välja arvatud need, kelle suhtes on kehtestatud erand – on kohustunud võtma kasutusele euro ja seega ühinema pangandusliiduga;

I.  arvestades, et peamised põhimõtted on komisjoni läbipaistvus ja aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees; arvestades, et see tähendab komisjoni poolt nõuetekohaste järelmeetmete võtmist parlamendi soovitustele, ning järelmeetmete nõuetekohast hindamist ja järelevalvet parlamendi poolt;

J.  arvestades, et meie töö kapitaliturgude liiduga ei tohiks vähendada survet meie töö lõpuleviimisele pangandusliidu osas, mis on jätkuvalt finantsstabiilsuse tagamise eeltingimus Euroopa Liidu pankadest sõltuvas keskkonnas;

K.  arvestades, et hiljutiste andmete kohaselt on kõigi viivislaenude hinnanguline väärtus euroalal 1 132 miljardit eurot(16);

Järelevalve

1.  tunneb muret viivislaenude suure osakaalu pärast, sest EKP andmetel hoiti euroala pankades aprillis 2016 selliseid laene 1014 miljardi euro väärtuses; on seisukohal, et selle taseme vähendamine on äärmiselt oluline; tunneb heameelt juba tehtud jõupingutuste üle vähendada viivislaenude osakaalu mõnes liikmesriigis; märgib siiski, et siiani on seda küsimust käsitletud peamiselt siseriiklikul tasandil; on seisukohal, et see probleem tuleb lahendada võimalikult ruttu, kuid tunnistab, et lõplik lahendus võtab aega; on seisukohal, et mis tahes soovitatud lahendus peaks arvestama viivislaenude allikaga, pankade reaalmajandusele laenuandmisvõimele avalduva mõjuga ning vajadusega töötada välja viivislaenude esmane ja teisene turg, võib-olla turvalise ja läbipaistva väärtpaberistamise kujul, mis hõlmab nii liidu kui ka liikmesriikide tasandit; soovitab, et komisjon abistaks liikmesriike muu hulgas sihtotstarbeliste varahaldusettevõtjate (ehk nn halbade pankade) loomisega ja tõhustatud järelevalvega; kordab sellega seoses, kui tähtis on suutlikkus viivislaene võõrandada, et vabastada kapitali, mis on eriti oluline VKEdele pangalaene andva panga jaoks; peab tervitatavaks EKP konsultatsiooni pankadele viivislaenude suhtes antavate suuniste kavandi üle kui esimest sammu, kuid on veendunud, et vaja on teha märkimisväärseid edusamme; tervitab komisjoni ettepanekut, mis käsitleb maksejõuetust ja restruktureerimist, sealhulgas varast restruktureerimist ja teise võimaluse andmist kapitaliturgude liidu raames; kutsub liikmesriike üles – oodates ettepaneku vastuvõtmist ja selleks, et seda täiendada – täiustama asjakohaseid õigusakte, eelkõige seoses sissenõudmismenetluse kestusega, kohtusüsteemi toimimisega, ja üldisemalt nende õigusraamistikuga, mis puudutab võlgade restruktureerimist, ning rakendama vajalikke jätkusuutlikke struktuurireforme, mille eesmärk on majanduse elavdamine, et lahendada viivislaenude probleem; märgib, et Rahvusvaheliste Arvelduste Panga andmetel on mõned euroala pangad oma regulatiivset kapitali nõrgendanud, makstes kriisiaastate vältel märkimisväärseid dividende, mõnel juhul isegi üle jaotamata kasumi taseme; on seisukohal, et pankade kapitalipositsiooni saab tugevdada, vähendades dividendimakseid ja kaasates uut omakapitali;

2.  ergutab kõiki liikmesriike, kes ei ole veel eurot kasutusele võtnud, võtma selleks kõiki vajalikke meetmeid, või siis pangandusliiduga ühinema, et viia pangandusliit järk-järgult kooskõlla kogu siseturuga;

3.  tunneb muret jätkuva ebastabiilsuse pärast Euroopa panganduses, nagu rõhutati muu hulgas Rahvusvahelise Valuutafondi 2016. aasta aruandes ülemaailmse finantsstabiilsuse kohta, milles märgitakse, et Euroopas oleks isegi tsüklilise taastumise korral ikka veel suurel määral nõrku ja probleemseid panku; täheldab, et paljudes euroala institutsioonides on kasumlikkus madal; juhib tähelepanu asjaolule, et seda olukorda selgitavad muu hulgas viivislaenud, intressimäärad ja võimalikud nõudlusega seotud probleemid; toetab Rahvusvahelise Valuutafondi üleskutset teha põhjalikke muudatusi nii pankade ärimudelites kui ka süsteemi struktuuris, et tagada kindel Euroopa pangandussüsteem;

4.  on seisukohal, et riigi võlakohustustega kaasnevad riskid; märgib samuti, et mõnes liikmesriigis on finantsasutused investeerinud ülemäära võlakirjadesse, mille on välja andnud nende oma riigi valitsus, mis toob kaasa liigse keskendumise kodumaisele turule, samas kui pangandusliidu üks peamisi eesmärke on murda pankade ja riikide vaheline nõiaring; märgib, et riigivõlakirjade usaldatavusnõuetekohane käsitlemine võib luua pankadele stiimuleid, et hallata paremini oma riiginõudeid; märgib siiski, et riigivõlakirjadel on äärmiselt tähtis roll kvaliteetse ja likviidse tagatisena ning rahapoliitika teostamisel, ja et nende usaldatavusnõuete korra muutmine, eriti kui ei kavandata järkjärgulist lähenemisviisi, võib avaldada olulist mõju nii finantssektorile kui ka avalikule sektorile, ja et selleks on vaja hoolikalt kaaluda kehtiva raamistiku muutmise poolt- ja vastuargumente enne mis tahes ettepaneku esitamist; võtab teadmiseks erinevad poliitika võimalused, mis on esitatud kõrgetasemelise töörühma aruandes riigivõlakirjade usaldatavusnõuetekohase käsitlemise kohta, mida arutati majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 22. aprillil 2016 toimunud mitteametlikul kohtumisel; on arvamusel, et ELi õigusraamistik peaks olema kooskõlas rahvusvahelise standardiga; ootab seetõttu finantsstabiilsuse nõukogu riigivõla küsimuses tehtava töö tulemusi suure huviga, et teha edaspidiseid otsuseid; on arvamusel, et Euroopa raamistik peaks võimaldama turudistsipliini jätkusuutliku poliitika elluviimisel ning finantssektorile kvaliteetsete ja likviidsete varade ning valitsussektorile tagatud kohustiste pakkumisel; rõhutab, et paralleelselt riigivõla üle peetava aruteluga tuleks arutada lähenemist paljudes majandusküsimustes, riigiabi eeskirjades ja niisugustes riskides nagu näiteks väärkäitumine, sealhulgas finantskuriteod;

5.  peab hädavajalikuks, et hoiustajad, investorid ja järelevalveasutused tegeleksid väga suurte erinevustega riskikaaludes, mida kohaldatakse sama liiki riskiga kaalutud varade suhtes eri institutsioonides; tuletab meelde, et praegused eeskirjad, mis reguleerivad sisemudelite kasutamist, võimaldavad pankadele märkimisväärset paindlikkust ning lisavad riskide modelleerimise kihi järelevalve seisukohast; tervitab sellega seoses Euroopa Pangandusjärelevalve tehtud tööd, mille eesmärk on ühtlustada peamised eeldused ja parameetrid, mille lahknevused on tunnistatud üheks peamiseks erinevuste ajuriks, samuti tööd, mida on teinud EKP pangandusjärelevalve EKP sisemudelite sihipärase läbivaatamise (TRIM) projekti raames, et hinnata ja kinnitada sisemudelite asjakohasust ja piisavust; julgustab tegema neis kahes töösuunas edasisi edusamme; ootab selle rahvusvahelise töö tulemusi, mille eesmärk on ühtlustada sisemudelite kasutuselevõttu operatsiooniriski ja laenuandmise puhul äriühingutele, muudele finantsasutustele, spetsialiseerunud rahastamise ja omakapitali rahastamise pankadele, et taastada sisemudelite usaldusväärsus ja tagada, et sisemudelid keskenduvad valdkondadele, kus need loovad lisandväärtust; tervitab ka finantsvõimenduse määra kasutuselevõttu tugeva kaitsemehhanismina, eelkõige globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul; rõhutab, et vaja on riskitundlikumat standardset lähenemisviisi, et tagada põhimõtte „samad riskid, samad reeglid” järgimine; kutsub finantsjärelevalveasutusi üles võimaldama uute sisemudelite kasutamist ainult juhul, kui need ei too kaasa põhjendamatuid, olulisel määral madalamaid riskikaalusid; kordab oma 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni (Basel III viimistlemise kohta) järeldusi; tuletab eelkõige meelde, et kavandatavad regulatiivsed muudatused ei tohiks tuua kaasa kapitalinõuete üldist kasvu ega kahjustada pankade võimet rahastada reaalmajandust, eriti VKEsid; rõhutab, et rahvusvahelises töös tuleks järgida proportsionaalsuse põhimõtet; tuletab meelde, kui oluline on mitte karistada alusetult ELi pangandusmudelit ning vältida diskrimineerimist ELi ja rahvusvaheliste pankade vahel; kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa eripära võetakse selle valdkonna uute rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel arvesse, ning võtma rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid rakendavate tulevaste õigusaktide mõju hindamisel nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja erinevate pangandusmudelite olemasolu;

6.  rõhutab, et usaldusväärne juurdepääs rahastamisele ja kapitali kindel jaotumine Euroopa pangapõhises rahastamismudelis sõltuvad suurel määral usaldusväärsest bilansist ja asjakohasest kapitalisatsioonist, mille taastamine pärast finantskriisi ei olnud ega ole ühtlaselt tagatud kogu liidus, mis takistab seega majanduskasvu;

7.  rõhutab, et Euroopa pangandussektoril on oluline roll Euroopa majanduse rahastamisel, ja et seda toetab tugev järelevalvesüsteem; tervitab seetõttu komisjoni kavatsust säilitada kapitalinõuete direktiivi / kapitalinõuete määruse eelseisva muutmise käigus VKEde toetuskoefitsient ning laiendada seda üle praeguse künnise;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et rahvusvahelistel foorumitel esitatud suuniseid tuleks järgida võimalikult suures ulatuses, et vältida regulatiivse killustatuse ohtu seoses suurte, rahvusvaheliselt tegutsevate pankade reguleerimise ja järelevalvega, ilma et see kas takistaks vajaduse korral kriitilist lähenemist või välistaks sihipärased kõrvalekaldumised rahvusvahelistest standarditest, kui Euroopa süsteemi eripära ei ole piisavalt arvesse võetud; tuletab meelde oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni (ELi rolli kohta rahvusvaheliste finants-, rahandus- ja reguleerivate asutuste ja organite raamistikus) järeldusi; rõhutab eelkõige, kui oluline roll on komisjonil, EKP-l ja Euroopa Pangandusjärelevalvel Baseli pangajärelevalve komitee töös osalemisel ning parlamendile ja nõukogule läbipaistva ja põhjaliku ülevaate andmisel muutuvast olukorrast seoses Baseli komitee aruteludega; on seisukohal, et EL peaks tegutsema selle nimel, et olla nõutavalt esindatud Baseli pangajärelevalve komitees, eelkõige euroala küsimustes; nõuab selle rolli suuremat nähtavust majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumistel, samuti tugevdatud aruandekohustust parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ees; rõhutab, et Baseli komitee ja muud foorumid peaksid aitama edendada võrdseid võimalusi üleilmsel tasandil, leevendades – mitte süvendades – erinevusi jurisdiktsioonide vahel;

9.  juhib tähelepanu kiiresti kasvava varipangandussektori riskidele, sealhulgas süsteemsetele riskidele, millele on osutatud 2016. aasta seiredokumendis „EU Shadow Banking Monitor“; rõhutab, et mis tahes meetmetega pangandussektori reguleerimiseks peab kaasnema varipangandussektori asjakohane reguleerimine; nõuab seepärast koordineeritud tegevust, et tagada aus konkurents ja finantsstabiilsus;

10.  rõhutab, et on vaja terviklikku ülevaadet erinevate muutuste kumulatiivsest mõjust reguleerivale keskkonnale, olenemata sellest, kas need puudutavad järelevalvet, kahjumi katmist, kriisilahendust või raamatupidamisstandardeid;

11.  rõhutab, et riiklikud valikuvõimalused ja kaalutlusõigused võivad takistada võrdsete tingimuste loomist liikmesriikide vahel ja pankade avalikustatava finantsaruandluse võrreldavust; on rahul äsja esitatud kapitalinõuete direktiivi muudatusettepanekuga, milles soovitakse sulgeda või piirata neist mõningate kasutamist liidu tasandil, et kõrvaldada praegused tõkked ja killustumine, ning säilitada üksnes need, mis on rangelt vajalikud pangandusmudelite mitmekesisuse pärast; nõuab tungivalt, et see võimalus täielikult ära kasutataks; tunneb heameelt EKP suuniste ja reguleerimise üle, millega ühtlustatakse pangandusliidus teatavate riiklike valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste kasutamist; tuletab siiski meelde, et EKP peab jääma oma töös valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste vähendamise kallal oma volituste piiresse; rõhutab, et töö ühtse reeglistiku süvendamiseks on ülisuure tähtsusega, ja toonitab vajadust ühtlustada praegused kattuvad ja omavahel põimuvad olemasolevad, muudetud ja uued õigusaktid; kutsub EKPd üles avalikustama täies ulatuses järelevalve käsiraamatu, milles sätestatakse kogu euroala hõlmava järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalikud ühised protsessid, menetlused ja meetodid;

12.  rõhutab, et kõikidel järelevalvenõukogu liikmetel on alates ühtse järelevalvemehhanismi loomisest toimunud loomulik õppeprotsess, mis puudutab mitmesuguseid erinevaid ärimudeleid ja eri suurusega ettevõtteid, ja et seda tuleb toetada ja kiirendada;

13.  võtab teadmiseks selgitused 2. samba eesmärkide ja selle koha kohta kapitalinõuete hierarhias, mis on kavandatud kapitalinõuete direktiivi muudatusettepanekutes; märgib, et kapitalisuuniste kasutamist peetakse finantsstabiilsuse probleeme tasakaalustavaks vajadusega jätta ruumi järelevalvealaseks hindamiseks ja üksikjuhtumite analüüsiks; ergutab EKPd täpsustama kriteeriume, mis on 2. samba suuniste aluseks; tuletab meelde, et need suunised ei piira maksimaalset jaotatavat summat ning seetõttu ei tohiks neid avalikustada; usub, et kapitalisuuniste kasutamine ei tohiks põhjustada 2. samba nõuete märgatavat vähenemist; on seisukohal, et on vaja rohkem järelevalvealast lähenemist seoses omavahendite koosseisuga, et hõlmata 2. samba nõuded ja suunised; tunneb seetõttu heameelt, et seda küsimust käsitletakse kapitalinõuete direktiivi kavandatavas muudatusettepanekus;

14.  rõhutab riske, mis tulenevad 3. tasandi varade, sealhulgas tuletisinstrumentide hoidmisest, ja eelkõige nende väärtuse hindamise keerukusest; märgib, et neid riske tuleks vähendada ning et selleks on vaja nimetatud varasid järk-järgult vähendada; kutsub ühtset järelevalvemehhanismi üles käsitama seda küsimust ühena oma järelevalvealastest prioriteetidest ja korraldama koos Euroopa Pangandusjärelevalvega vastava kvantitatiivse stressitesti;

15.  kordab, et vaja on tagada kõigi järelevalvetavade suurem läbipaistvus, eelkõige järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tsükli puhul; palub EKP-l avaldada tulemuslikkuse näitajad ja parameetrid, et näidata järelevalve tõhusust ja suurendada oma välist vastutust; kordab oma nõudmist suurema läbipaistvuse järele seoses 2. samba otsuste ja põhjendustega; kutsub EKPd üles avaldama ühised järelevalvestandardid;

16.  võtab teadmiseks riskid, mis tulenevad pankrotti minemiseks liiga suurtest või liiga seotud ning kriisilahenduseks liiga komplekssetest finantsasutustest; märgib, et kokku on lepitud rahvusvahelisel tasandil kavandatud poliitilistes meetmetes, et tegeleda nimetatud riskidega (eelkõige kogu kahjumikatmisvõime, tuletisinstrumentide kliirimine keskse vastaspoolega, finantsvõimenduse ja kapitali määr ülemaailmsete süsteemselt oluliste pankade puhul); on kohustunud töötama kiiresti välja vastavad seadusandlikud ettepanekud nende rakendamiseks Euroopa Liidus, vähendades seeläbi veelgi riske, mis tulenevad pankrotistumiseks liiga suurte asutuste probleemist; tuletab meelde finantsstabiilsuse nõukogu juhataja Mark Carney sõnu, mille kohaselt kujutab kokkuleppe saavutamine globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kogu kahjumikatmisvõimet käsitleva ühise rahvusvahelise standardi ettepanekute osas murrangulist etappi pankrotti minemiseks liiga suurte pankade lõpetamises; märgib samuti, et tõhus nõudeõiguste teisendamise mehhanism ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude asjakohase taseme kohaldamine on selle probleemi lahendamiseks võetavate reguleerivate meetmete oluline osa ning võimaldab ülemaailmsete süsteemselt oluliste pankade kriisilahendust ilma avaliku sektori toetuseta ja laiemat finantssüsteemi toimimist katkestamata;

17.  tõstab esile praeguse stressitestide metoodika piiratust; tunneb seetõttu heameelt EBA ja EKP jõupingutuste üle, mida tehakse stressitestimise raamistiku täiustamiseks; usub siiski, et rohkem tuleb teha selleks, et paremini kajastada reaalsete kriisiolukordade võimalust ja tegelikkust, muu hulgas hõlmates metoodikas paremini dünaamilisemaid elemente, nagu nn nakkusefekt; on seisukohal, et EKP enda stressiteste iseloomustav läbipaistvuse puudumine tähendab järelevalvetegevuse ebakindlust; kutsub EKPd üles avaldama oma stressitesti tulemusi, et suurendada turu usaldust;

18.  on seisukohal, et kui riiklik pädev asutus ei nõustu nõudega arvestada stressitestis konkreetsete oludega, tuleks sellest teatada Euroopa Pangandusjärelevalvele ja ühtsele järelevalvemehhanismile, et tagada võrdsed võimalused;

19.  peab tervitatavaks edusamme, mida on tehtud, et võimaldada mõningat delegeerimist sobivate ja nõuetele vastavate otsuste valdkonnas; juhib siiski tähelepanu sellele, et eeskirju on vaja muuta, võimaldamaks teatavate rutiinsete küsimuste puhul enamat ja hõlpsamat otsuste tegemise delegeerimist järelevalvenõukogult asjakohastele ametnikele; peaks tervitatavaks sellist muutust, mis aitaks muuta EKP pangandusjärelevalvet tõhusamaks ja tulemuslikumaks; kutsub EKPd üles täpsustama otsuste tegemise delegeerimise ülesandeid ja õiguslikku raamistikku;

20.  võtab teadmiseks Euroopa Kontrollikoja (edaspidi „kontrollikoda“) aruande ühtse järelevalvemehhanismi toimimise kohta; võtab teadmiseks tähelepanekud, mille kohaselt ei ole piisavalt personali; kutsub riiklikke pädevaid asutusi ja liikmesriike üles andma EKP-le kõik vajalikud inimressursid ja majandusandmed, mis aitaks EKP-l teha oma tööd, eelkõige seoses kohapealsete kontrollidega; kutsub EKPd üles muutma ühtse järelevalvemehhanismi raammäärust, et muuta ametlikuks osalevate riiklike pädevate asutuste poolt võetud kohustused ja rakendada riskipõhist metoodikat, et teha kindlaks, kui palju on vaja töötajaid ja millised peaksid olema ühiste järelevalverühmade oskused; on seisukohal, et EKP töötajate suurem kaasatus ja väiksem sõltuvus riiklike pädevate asutuste töötajatest parandaksid järelevalve sõltumatust, ning ühe liikmesriigi pädeva asutuse töötajate kasutamine selleks, et teostada järelevalvet mõne teise liikmesriigi asutuses, aitaks tulemuslikult kaasa ka liiga leebe järelevalve ohu vähendamisele; väljendab heameelt EKP koostöö üle Euroopa Parlamendiga töötajate töötingimuste küsimuses; kutsub EKPd üles edendama head töökeskkonda, mis soodustab kutsealast ühtekuuluvust; tuletab meelde, et järelevalvealaste ülesannete ja rahapoliitilise vastutuse vahel võib tekkida huvide konflikt, ning et mõlema funktsiooni vahel tuleb teha selget vahet; palub EKP-l viia läbi võimalike huvide konfliktide riskianalüüs ja kavandada konkreetsete järelevalveressursside puhul eraldiseisvad aruandlusahelad; on veendunud, et kuigi rahapoliitika ja järelevalve lahusus on keskne põhimõte, ei tohiks see takistada kulude kokkuhoidu tänu teenuste jagamisele, tingimusel et sellised teenused ei ole elutähtsad poliitika kujundamises ja kehtestatud on nõuetekohased tagatised; kutsub EKPd üles korraldama avalikke konsultatsioone poolseadusandlike meetmete väljatöötamisel, et suurendada EKP aruandluskohustust;

21.  rõhutab, et ühtse järelevalvemehhanismi loomine on suurendanud Euroopa Liidu mõju rahvusvahelisel areenil varasema olukorraga võrreldes;

22.  rõhutab, et järelevalveülesannete eraldamine rahapoliitilistest ülesannetest peaks võimaldama ühtsel järelevalvemehhanismil asuma sõltumatule seisukohale kõigis olulistes küsimustes, sealhulgas EKP intressimäärade võimaliku mõju kohta järelevalve all olevate pankade finantsseisundile;

23.  jagab kontrollikoja arvamust, et pärast ühtse järelevalvemehhanismi loomist on auditeerimises tekkinud lüngad; on mures selle pärast, et kuna EKP on kehtestanud kontrollikojale piirangud dokumentidele juurdepääsul, on olulised valdkonnad jäänud auditeerimata; kutsub EKPd üles tegema kontrollikojaga täielikku koostööd, et võimaldada tal kasutada oma volitusi ja seeläbi suurendada aruandekohustust;

24.  tuletab meelde, et reguleerimisel ja järelevalve teostamisel on vaja leida tasakaal proportsionaalsuse tagamise vajaduse ja järjepideva lähenemise tagamise vajaduse vahel; võtab sellega seoses teadmiseks esildatud muudatused aruandlus- ja tasustamisnõuete osas komisjoni ettepanekus, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL; kutsub komisjoni üles lugema esmatähtsaks tööd väikestele pankadele suunatud meetmetega (small banking box) ning laiendama seda tööd sellise tulevase õigusraamistiku teostatavuse hindamisele, mis sisaldab vähem keerukaid, asjakohasemaid ja proportsionaalsemaid usaldatavusnõudeid, mis on omased eri liiki pangandusmudelitele; juhib tähelepanu asjaolule, et kõikide pankade suhtes tuleks kohaldada asjakohasel tasemel järelevalvet; tuletab meelde, et nõuetekohane järelevalve on määrava tähtsusega, et jälgida kõiki riske, sõltumata pankade suurusest; austab Ühtse Kriisilahendusnõukogu, EBA ja teiste Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kuuluvate asutuste rollide ja pädevuste jaotust ning rõhutab samal ajal, kui tähtis on tõhus koostöö; näeb vajadust lahendada kattuvate aruandlusnõuete ja liikmesriikide Euroopa õigusaktide tõlgenduste leviku probleem ühtsel turul; toetab ühtlustamiseks seni tehtud jõupingutusi, näiteks Euroopa aruandlusraamistiku ideed, ning julgustab tegema selles suunas täiendavaid jõupingutusi, et vältida topeltaruandlust ning reguleerimise tarbetut lisakulu; kutsub komisjoni üles käsitlema seda küsimust õigeaegselt, kooskõlas tõendite esitamise kutse järeldustega, näiteks ettepanekus ühise ja ühtse konsolideeritud järelevalvealase aruandlusmenetluse kohta; nõuab samuti õigeaegset teatamist ajutistest ja alalistest aruandlusnõuetest, et tagada andmete kvaliteet ja planeerimiskindlus;

25.  rõhutab, et panga ohutust ja usaldusväärsust ei ole võimalik välja selgitada panga bilansi hindamisega kindlal ajahetkel, kuna need on tagatud panga ja turgude dünaamilise koostoimega ja neid mõjutavad kogu majanduse mitmesugused elemendid; toonitab seepärast, et usaldusväärne raamistik finantsstabiilsuse ja majanduskasvu saavutamiseks peaks olema laiaulatuslik ja tasakaalustatud, et see hõlmaks dünaamilisi järelevalvetavasid ega keskenduks ainult peamiselt kvantitatiivsed aspekte puudutavale staatilisele reguleerimisele;

26.  juhib tähelepanu ülesannete jaotusele EKP ja EBA vahel; rõhutab, et EKPst ei tohiks saada ühtse järelevalvemehhanismi väliste pankade jaoks de facto standardite kehtestaja;

27.  märgib, et EKP nõukogu võttis 18. mail 2016 vastu määruse üksikasjalike laenuandmete ja krediidiriskiandmete kogumise kohta (AnaCredit); palub EKP-l jätta riikide keskpankadele AnaCrediti rakendamisel võimalikult palju tegutsemisruumi;

28.  palub EKP-l mitte alustada tööd AnaCrediti uute etappide väljatöötamiseks, kuni on toimunud avalikkusega konsulteerimine, millesse on täielikult kaasatud Euroopa Parlament ning mille puhul on võetud eelkõige arvesse proportsionaalsuse põhimõtet;

29.  kordab, kui üliolulised on kindlad ja hästitoimivad IT-süsteemid, mis vastaksid ühtse järelevalvemehhanismi raames täidetavate järelevalveülesannete vajadustele ja julgeolekukaalutlustele; peab kahetsusväärseks hiljutisi teateid IT-süsteemide püsivate nõrkuste kohta;

30.  tunneb heameelt riiklike süsteemsete riskide nõukogude loomise üle, kuid rõhutab, et pangandusliidu loomine suurendab vajadust tugevdada makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat Euroopa tasandil, et tegeleda nõuetekohaselt süsteemsete riskide võimalike piiriüleste mõjude ülekandumisega; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut sidusa ja tõhusa makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta 2017. aastal toimuva makrotasandi usaldatavuse raamistiku üldise läbivaatamise raames; kutsub komisjoni üles olema eriti ambitsioonikas, et suurendada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu institutsioonilist ja analüütilist suutlikkust riskide ja nõrkuste hindamisel pangandussektoris ja sellest väljaspool ning vastaval sekkumisel; on seisukohal, et laenupõhised vahendid (nt LTV ja DSTI) tuleks integreerida Euroopa õigusaktidega, et tagada nende täiendavat liiki makrotasandi usaldatavuse tagamise vahendite ühtlustatud kasutamine; rõhutab vajadust vähendada makrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas toimuva koostöö institutsioonilist komplekssust ja pikka kulgu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, EKP / ühtse järelevalvemehhanismi ja riikide ametiasutuste vahel ning pädevate ja määratud riiklike asutuste vahel; peab sellega seoses tervitatavaks juba tehtud edusamme seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vabatahtlikku vastastikkust käsitleva soovituse piiriülese kooskõlastamisega; kordab oma üleskutset selgitada seoseid makrotasandi usaldatavusraamistiku ja olemasolevate mikrotasandi usaldatavusvahendite vahel, et tagada makro- ja mikrotasandi usaldatavuse poliitika vahendite tulemuslik koostöö; väljendab muret Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt kindlaks tehtud nõrkade kohtade pärast kinnisvarasektoris; märgib, et EBA ei ole veel esitanud kapitalinõuete direktiivi artikli 124 lõike 4 punkti b ja artikli 164 lõike 6 kohaste hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide kapitalinõuete tingimuste regulatiivseid tehnilisi standardeid; märgib, et siiani on ainult vähesed ühtse järelevalvemehhanismi liikmed käivitanud või kavatsevad käivitada üldise süsteemse riski puhvreid ja vastutsüklilisi kapitalipuhvreid; märgib, et EKP ei ole siiani täiel määral ära kasutanud oma makromajandusliku järelevalve pädevust, soodustades selleks makrotasandi järelevalve teostamise vahendite kasutuselevõttu riiklike ametiasutuste poolt;

31.  rõhutab, et Ühendkuningriigi ELi liikmesust käsitleva referendumi tulemuse tõttu tuleb hinnata kogu Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi, sealhulgas Euroopa järelevalveasutuste hääletuskorda, eelkõige kahekordse enamuse süsteemi, mis on ette nähtud EBA määruse artikli 44 lõikes 1; rõhutab, et referendumile järgnevad võimalikud läbirääkimised ei tohiks tuua kaasa ebavõrdseid tingimusi ELi ja kolmandate riikide finantsasutuste jaoks ning nende läbi ei tohiks edendada reguleerimise vähendamist finantssektoris;

32.  tunneb heameelt ühiste järelevalverühmade suurepärase töö üle, mis on hea näide Euroopa koostööst ja teadmiste kogumisest; juhib tähelepanu sellele, et ühiste järelevalverühmade väljapakutud rotatsioonisüsteemi edasise kasutamise korraldamisel tuleks tagada objektiivne järelevalve, võttes samas arvesse teadmiste kogumise pikaajalist protsessi selles väga keerulises valdkonnas;

33.  väljendab heameelt asjaolu üle, et pangandusliit on laialdaselt kõrvaldanud päritoluriigi-vastuvõtjariigi probleemi järelevalves, luues ühtse järelevalveasutuse ja täiustatud asjakohase teabe vahetamise järelevalveasutuste vahel, võimaldades terviklikumat järelevalvet piiriüleste pangakontsernide üle; rõhutab, et kuna pangandusliidu loomine ei ole veel lõpule viidud, tuleb kapitalinõuete määruse läbivaatamisel võtta likviidsuse ja kapitali erandite küsimuste puhul nõuetekohaselt arvesse tarbijakaitseküsimusi vastuvõtvates riikides;

34.  tunneb heameelt EKP algatuse üle kohustada järelevalve all olevaid panku teatama olulistest küberrünnakutest reaalajas hoiatusteenuse abil, samuti ühtse järelevalvemehhanismi kohapealsete kontrollide üle, et teostada järelevalvet küberjulgeoleku üle; nõuab, et loodaks õigusraamistik, mis lihtsustaks pankadevaheliste küberrünnakute ärahoidmiseks vajaliku tundliku teabe vahetust;

35.  rõhutab, kui oluline on küberturvalisus pangandusteenuste puhul, ning et finantsasutusi on vaja motiveerida olema väga edasipüüdlikud tarbijate andmete kaitsel ja küberjulgeoleku tagamisel;

36.  märgib, et ühtsele järelevalvemehhanismile on tehtud ülesandeks teostada järelevalvet Euroopa pankade üle eesmärgiga tagada kooskõla ELi usaldatavusnõuetega ja tagada finantsstabiilsus, samal ajal kui muud järelevalvealased ülesanded, millel on Euroopas selge ülekandev mõju, on jäetud siseriiklikele järelevalveasutustele; rõhutab sellega seoses, et ühtsel järelevalvemehhanismil peaksid olema järelevalvevolitused seoses riikide pangandusjärelevalve asutuste rahapesuvastase tegevusega; toonitab, et EBA-le tuleks samuti anda rahapesuvastase tegevuse valdkonnas täiendavad volitused, sealhulgas õigus hinnata liikmesriikide pädevaid asutusi kohapeal, nõuda kogu vastavuse hindamiseks vajaliku teabe esitamist, anda soovitusi parandusmeetmete kohta, avaldada need soovitused ja võtta soovituste tõhusa rakendamise tagamiseks vajalikke meetmeid;

37.  kordab oma üleskutset EBA-le jõustada ja tõhustada tarbijakaitseraamistikku pangandusteenuste puhul vastavalt antud mandaadile, mis täiendaks ühtse järelevalvemehhanismi usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet;

Kriisilahendus

38.  tuletab meelde, et tulevaste panganduskriiside lahendamisel tuleb järgida riigiabi eeskirju, ja et erandina antav erakorraline riiklik toetus peab olema nii ennetav kui ka ajutine, ja et seda ei tohi kasutada selleks, et katta kahjusid, mida asutus on kandnud või tõenäoliselt kannab lähitulevikus; nõuab, et määrataks kindlaks Ühtse Kriisilahendusnõukogu ja komisjoni vaheline tõhus kord otsuste tegemiseks kriisilahenduse korral, eelkõige seoses tähtaegadega; on seisukohal, et praeguses raamistikus võimaldatav paindlikkus tuleks välja selgitada, ning tuletab meelde, et seda tuleks paremini ära kasutada, et lahendada konkreetseid olukordi, ilma et see takistaks maksejõuetute pankade tõelist kriisilahendust, eelkõige ennetavate ja alternatiivsete meetmete võtmise korral, mis on seotud hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 11 lõigetes 3 ja 6 sätestatud hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamisega; kutsub seetõttu komisjoni üles vaatama läbi oma asjakohaste riigiabi eeskirjade tõlgenduse ning püüdma tagada, et ennetavaid ja alternatiivseid meetmeid, mis on Euroopa seadusandja poolt hoiuste tagamise skeemi direktiivis ette nähtud, saab tegelikult ka rakendada; märgib, et teatavaid olukordi on lahendatud erinevalt ilma selge põhjenduseta; tuletab komisjonile meelde, et aruanne, milles hinnatakse jätkuvat vajadust võimaldada ennetavat rekapitaliseerimist ja selliste meetmetega seotud tingimusi, tuli esitada 31. detsembriks 2015; palub komisjonil esitada selline aruanne võimalikult kiiresti;

39.  kutsub komisjoni üles hindama – kogemusi arvesse võttes ja määruse (EL) nr 806/2014 läbivaatamise raamistikus –, kas Ühtsel Kriisilahendusnõukogul ja riiklikel kriisilahendusasutustel on piisavad varajase sekkumise õigused ja piisavad varajase sekkumise vahendid, et vältida häirivat pankade kapitali väljavoolu ja kahjumikatmisvõimet kriisi ajal;

40.  rõhutab, kui oluline on selgitada praktilisi küsimusi, mis mõjutavad kriisilahendust otseselt, nagu sõltuvus teenusepakkujatest, kes osutavad elutähtsaid teenuseid, näiteks allhangitud IT-teenuste korral;

41.  võtab teadmiseks komisjoni ettepanekud lisada 1. sambasse minimaalse kogu kahjumikatmisvõime globaalsete süsteemselt oluliste pankade jaoks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; võtab teadmiseks erinevused kogu kahjumikatmisvõime ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL) vahel; rõhutab siiski, et mõlemal standardil on sama eesmärk, nimelt tagada, et pankadel oleks piisav regulatiivne kapital ja kahjumi katmise kohustused, et nõudeõiguste teisendamise mehhanismist saaks tõhus kriisilahenduse vahend, mis ei põhjustaks rahanduslikku ebastabiilsust ega vajaks avaliku sektori raha, vältides seega kahjumi ühiskonna õlule lükkamist; järeldab seetõttu, et terviklik lähenemisviis kahjumi katmise suhtes saavutataks, kui need kaks ühendada, võttes aluseks kogu kahjumikatmisvõime, nagu see on üle võetud komisjoni praeguses ettepanekus miinimumstandardina, mille osas peavad kaasseadusandjad saavutama kokkuleppe; rõhutab, et asjakohast tähelepanu tuleks pöörata kahe kriteeriumi, suuruse ja riskiga kaalutud varade säilitamisele, ning märgib, et kogu kahjumikatmisvõime standardi aluseks oleva riskiga kaalutud varade kriteeriumid on tihedalt seotud ELis ja Baseli pangajärelevalve komitees käimasoleva tööga sisemudelite ja Basel III raamistiku viimistlemisega; rõhutab, et uute omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete (MREL) kalibreerimisel ja/või kasutusele võtmisel tuleb nõuetekohast tähelepanu pöörata vajadusele luua MREL-kõlblike kohustiste turg; rõhutab, kui oluline on säilitada MRELi kehtestamisel kriisilahendusasutuse kaalutlusruum, ning tagada, et pankadel oleks piisavad allutatud ja teisendatavad võlainstrumendid; rõhutab, et turu avalikustamine peaks toimuma asjakohasel viisil, et vältida olukorda, kus investorid MRELi nõudeid väärtõlgendavad;

42.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on täpsustada õigusaktides MREL-kõlblike esimese taseme põhiomavahendite ja kapitalipuhvrite vahelist hierarhiat; rõhutab vajadust võtta vastu õigusakte, mille eesmärk on täpsustada kriisilahendusasutuste ja pädevate asutuste kohustusi ja volitusi selles osas, mis puudutab MRELi nõuete rikkumise korral võetavaid varajase sekkumise meetmeid; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku MRELi suuniste kasutuselevõtu kohta; kordab, et MRELi kalibreerimine peaks igal juhul olema tihedalt seotud ja põhjendatud asjaomase panga kriisilahendusstrateegiaga;

43.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on õigusaktides täpsustada, et MREL-kõlblikud esimese taseme põhiomavahendid lisanduvad kapitalipuhvritele, et vältida kapitali topeltarvestust;

44.  rõhutab, et äärmiselt oluline on ühtlustada pankade maksejõuetusega seotud nõuete hierarhiat kõigi liikmesriikide lõikes, et muuta pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi rakendamine järjepidevamaks ja tulemuslikumaks ning pakkuda kindlustunnet piiriülestele investoritele; tunneb seetõttu heameelt komisjoni ettepaneku üle nõuete hierarhiat veelgi rohkem ühtlustada; märgib, et tavapärase maksejõuetusmenetluse ja selle nõuete hierarhia parem ühtlustamine on samuti oluline nii pankade puhul, et vältida lahknevust pangakriiside lahendamise korraga, kui ka äriühingute puhul, et pakkuda täiendavat selgust ja õiguskindlust piiriülestele investoritele ning aidata kaasa viivislaenude probleemi lahendamisele; tunneb heameelt asjaolu üle, et pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv on oluliselt muutnud hierarhiat maksejõuetuse korral, seades esikohale kindlustatud hoiused, nii et neile kuulub kõrgem nõudeõiguse järk võrreldes kapitaliinstrumentide, kahjukatmisvõime, muude kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentidega ja kindlustamata hoiustega; kutsub Ühtset Kriisilahendusnõukogu üles esitama globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja muude pankade kriisilahenduskõlblikkuse hindamiste tulemused, sealhulgas kavandatud meetmed kriisilahenduse takistuste ületamiseks;

45.  võtab teadmiseks õiguslike võimaluste suure hulga, mis on kättesaadavad selleks, et tagada kogu kahjumikatmisvõime kõlblike laenude allutatus; juhib tähelepanu asjaolule, et finantsstabiilsuse nõukogu ei eelista neist ühtegi; on arvamusel, et valitud lähenemisviisiga tuleks ennekõike tagada tasakaal paindlikkuse, tõhususe, õiguskindluse ja turu suutlikkuse vahel mis tahes uut võlainstrumentide klassi katta;

46.  nõuab arutelu, mis käsitleb Baseli eeskirjade muutmise, MRELi nõuete kasutuselevõtu, kogu kahjumikatmisvõime kasutuselevõtu ja IFRS 9 võimalikku negatiivset mõju reaalmajandusele; nõuab lahendust, mille eesmärk on mõju pehmendada;

47.  tuletab meelde, et hiljuti kasutusele võetud kriisilahenduskorra tõttu on mõned investoritele – eriti jaeinvestoritele – pakutavad instrumendid suurema kahjuriskiga kui eelmise korra raames; tuletab lisaks meelde, et teisendatavaid instrumente tuleks müüa vaid sobivatele investoritele, kes suudavad kanda võimalikke kahjusid, ilma et nende usaldusväärne finantsolukord selle all kannataks; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon edendaks asjaomaste kehtivate õigusaktide rakendamist, ja palub Euroopa järelevalveasutustel aidata kaasa eksitavate pakkumiste tuvastamisele;

48.  hoiatab, et pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi nõue ELi-välise õigusega reguleeritava kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise lepinguliseks tunnustamiseks on osutumas raskesti täidetavaks; on seisukohal, et sellest on saamas probleem; võtab teadmiseks pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kavandatavate muudatustega pädevatele asutustele kehtestatud õiguse sellest nõudest loobuda; leiab, et selline lähenemisviis võimaldab paindlikkust ja asjaomaste kohustuste juhtumipõhist hindamist; kutsub komisjoni ja kriisilahendusasutusi üles tagama, et erandite tegemise tingimused ja sellele järgnevad tegelikke erandeid käsitlevad otsused ei ohustaks pankade kriisi lahendamise võimet;

49.  juhib tähelepanu asjaolule, et kiire ja tõhus teabevahetus järelevalve- ja kriisilahendusasutuste vahel on sujuva kriisiohjamise tagamiseks äärmiselt oluline; tunneb heameelt koostööd ja teabevahetust puudutava vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimise üle EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vahel; kutsub EKPd üles täpsustama vastastikuse mõistmise memorandumis ühiste järelevalverühmade ja sisemiste kriisilahendusmeeskondade vahelist teabekorda; soovitab, et tava, mille kohaselt EKP osaleb alalise vaatlejana Ühtse Kriisilahendusnõukogu täiskogu istungitel ja täitevistungitel, oleks vastastikune, võimaldades Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindaja osalemist EKP järelevalvenõukogus samuti alalise vaatlejana;

50.  võtab teadmiseks Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikmete topeltrolli, sest nad on üheaegselt otsuseid tegeva täitevorgani liikmed ja selles rollis nõukogu esimehe ees aruandekohustust omavad tippjuhid, ning on seisukohal, et sellele struktuurile tuleks enne praeguste volituste lõppemist hinnang anda;

51.  tuletab meelde, et ühtset kriisilahendusfondi käsitleva valitsustevahelise kokkuleppe sisu tuleb kokkuvõttes lisada liidu õigusraamistikku; palub komisjonil kaaluda viise selle saavutamiseks; rõhutab, et fiskaalkokkuleppe peatne ELi õigusesse lisamine võiks olla selle suhtes kasulik eeskuju;

52.  nõuab, et ex-ante-osamaksed ühtsesse kriisilahendusfondi arvutataks kindlasti läbipaistval viisil, püüdes seejuures ühtlustada teavet tulemuste arvutamise kohta ja parandada arusaamist arvutamise metoodikast; kutsub komisjoni üles vaatama ülimalt hoolikalt läbi delegeeritud määruse (EL) 2015/63 põhjenduses 27 ette nähtud ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate osamaksete arvutamise ja uurima seejuures eelkõige põhjalikult riskiteguri asjakohasust, et tagada vähem keerukate asutuste riskiprofiili nõuetekohane arvestamine;

53.  võtab teadmiseks rahandusministrite 8. detsembri 2015. aasta avalduse ühtse kriisilahendusfondi üleminekulaenude korra kohta; märgib sellega seoses, et euroala 19 liikmesriigist 15 on juba sõlminud Ühtse Kriisilahendusnõukoguga ühtlustatud laenulepingu; tuletab meelde, et need individuaalsed krediidiliinid on kättesaadavad vaid viimase võimalusena; on arvamusel, et sellest lahendusest ei piisa, et murda välja pankade ja riigivõla nõiaringist ning lõpetada pankade päästmine maksumaksjate rahaga; nõuab kiireid edusamme nõukogu ja komisjoni töös ühise eelarvepõhise kaitsemehhanismi kallal ühtse kriisilahendusfondi jaoks, mille puhul peaks lõplik vastutus rahastamise eest lasuma pangandussektoril ning mis peaks olema keskpikas perspektiivis eelarveneutraalne, nagu lepiti kokku ühtset kriisilahendusfondi käsitlevas kokkuleppes ja mida Euroopa Ülemkogu kinnitas 2016. aasta juunis;

Hoiuste tagamine

54.  kordab oma kolmanda samba nõuet, et viia lõpule pangandusliidu loomine; tuletab meelde, et hoiuste kaitse on kõigi ELi kodanike ühine mure; arutab praegu ettepanekut võtta vastu Euroopa hoiuste tagamise skeem parlamendikomisjonide tasandil;

55.  rõhutab, et Euroopa hoiuste tagamise skeemi kasutuselevõtt ja seda projekti käsitlevad arutelud ei tohiks tuua kaasa hoiuste tagamise skeemi direktiivi rakendamise parandamise nimel tehtavate pingutuste nõrgenemist; tunneb heameelt töö üle, mida EBA on hiljuti teinud selles valdkonnas lähenemise edendamiseks; peab kiiduväärseks, et kõik liikmesriigid on pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi üle võtnud; tuletab kõikidele liikmesriikidele meelde kohustust kohaldada ja nõuetekohaselt rakendada pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning hoiuste tagamise skeemi direktiivi;

56.  tuletab meelde, et komisjoni ülesanne on tagada võrdsed tingimused kogu ELis ja et komisjon peaks vältima igasugust killustatust siseturul;

o
o   o

57.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, Ühtsele Kriisilahendusnõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja pädevatele asutustele, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0006.
(2) http://www.consilium.europa.eu/en/european-council/pdf/20120629-euro-area-summit-statement-en_pdf.
(3) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.
(4) ELT L 141, 14.5.2014, lk 1.
(5) https://www.bankingsupervision.europa.eu/ecb/pub/pdf/ssmar2015.en.pdf.
(6) „Ühtne järelevalvemehhanism – hea algus, kuid vaja on täiendavaid parandusi“, http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR16_29/SR_SSM_ET.pdf.
(7) ELT L 78, 24.3.2016, lk 60.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0108.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0439.
(10) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.
(11) ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.
(12) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.
(13) ELT C 216, 30.7.2013, lk 1.
(14) ELT L 237, 3.9.2016, lk 1.
(15) ELT L 173, 12.6.2014, lk 149.
(16) 2017. aasta sõltumatu iga-aastase majanduskasvu analüüsi (The Independent Annual Growth Survey) 5. aruanne, 23. november 2016.

Õigusalane teave