Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2328(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0030/2017

Esitatud tekstid :

A8-0030/2017

Arutelud :

PV 02/03/2017 - 2
CRE 02/03/2017 - 2

Hääletused :

PV 02/03/2017 - 6.7
CRE 02/03/2017 - 6.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0062

Vastuvõetud tekstid
PDF 360kWORD 59k
Neljapäev, 2. märts 2017 - Brüssel Lõplik väljaanne
Programmi „Loov Euroopa“ rakendamine
P8_TA(2017)0062A8-0030/2017

Euroopa Parlamendi 2. märtsi 2017. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1295/2013 (millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ) rakendamise kohta (2015/2328(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013 (millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ)(1) (edaspidi „määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 167 ja 173,

–  võttes arvesse ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse 8. juuni 2016. aasta Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029),

–  võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta teatist „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks“ (COM(2012)0537),

–  võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatist „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (COM(2010)0352),

–  võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelist raamatut kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (COM(2010)0183),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(2),

–  võttes arvesse nõukogu 27. mai 2015. aasta järeldusi, milles käsitletakse kultuuri- ja loomevaldkonna koostoimet muude valdkondadega (cultural and creative crossovers) stimuleerimaks innovatsiooni, majanduslikku jätkusuutlikkust ja sotsiaalset kaasatust,

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel(4),

–  võttes arvesse 28. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa filminduse kohta digitaalajastul(5),

–  võttes arvesse uuringut „Euroopa kultuuripealinnad: edustrateegia ja pikaajaline mõju“ (European Capitals of Cultures: success strategy and long term effects), mille koostas 2013. aastal kultuuri- ja hariduskomisjoni taotlusel struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond B,

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa loome- ja kultuurisektori kui majanduskasvu ja töökohtade allika edendamise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta(7),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta(8),

–  võttes arvesse ELi kultuurivaldkonna töökava ajavahemikuks 2015–2018,

–  võttes arvesse 13. aprillil 2016 sõlmitud Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet, eelkõige selle lõikeid 20 ja 24 kehtivate õigusaktide järelhindamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0030/2017),

A.  arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ eesmärk on ühelt poolt kaitsta ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja keelelist paljusust ning edendada Euroopa kultuuripärandit ja teiselt poolt tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõimet;

B.  arvestades, et kultuur on Euroopa integratsiooni edendamise peamine tegur;

C.  arvestades, et programm „Loov Euroopa“ ja eriti selle alaprogramm „Kultuur“ on tõsiselt alarahastatud ning et seetõttu on neil raskusi kõrgete ootuste täitmisel;

D.  arvestades, et määruse artiklite 3 ja 4 kohaselt kuuluvad programmi põhieesmärkide hulka Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja keelelise paljususe ning Euroopa kultuuripärandi edendamine ning konkreetsemalt kultuuri- ja loometeoste riikidevahelise levitamise soodustamine;

E.  arvestades, et määruse artikli 12 kohaselt kuulub alaprogrammi „Kultuur“ prioriteetide hulka riikidevahelise levitamise ja liikuvuse edendamine ning konkreetsemalt Euroopa kirjanduse levitamise toetamine eesmärgiga tagada selle võimalikult lai kättesaadavus;

F.  arvestades, et ainulaadse programmi struktuur toob esile eelised, mis võimaldavad saavutada kriitilise massi, ja teeb tõenäoliselt nähtavaks valdkonnad, mida jätkuvalt alahinnatakse ja millel on samad probleemid seoses killustatuse, globaliseerumise, andmete puudumise ja raskustega krediidile juurdepääsul;

G.  arvestades, et programmi struktuur, mis hõlmab kahte alaprogrammi, säilitades mõlema eripära ja olemuse, ning neile lisatud sektoriülest tegevussuunda, on väga kasulik, et tagada parem arusaamine kultuurivaldkonna koostööst ja arengusuundadest, kaasates ka kolmandaid riike;

H.  arvestades, et sektoriülese tegevussuuna strateegiline eesmärk edendada riikidevahelist ja sektoriülest kultuurikoostööd on ainult osaliselt välja töötatud;

I.  arvestades, et programm „Loov Euroopa“ võimaldab koostööd ja ühismeetmeid riikidega, kes ei osale programmis, ning kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu UNESCO, Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, programmi eesmärkide saavutamise ühise rahastamise alusel;

J.  arvestades, et põhimääruse artiklis 18 ette nähtud tulemusnäitajate süsteemi, sealhulgas programmi üldiste eesmärkide näitajaid, alaprogrammidega „MEDIA“ ja „Kultuur“ seotud näitajaid ning tagatisvahendit käsitlevaid konkreetseid näitajaid ei ole veel praeguseni kasutusele võetud või need ei toimi;

K.  arvestades, et praegune hindamissüsteem on osutunud kokkusobimatuks programmi olemuse ja spetsiifikaga ning seetõttu tuleks seda parandada;

L.  arvestades, et konkreetsed meetmed, nagu Euroopa kultuuripealinnade algatus, sealhulgas selle võrgustik, auhinnad ja Euroopa kultuuripärandi märgis, on toonud esile kohaliku majanduse säästva arengu ja kultuuriturismi võimalusi ning seetõttu tuleks neid ettenägelikumalt tugevdada ja edendada;

M.  arvestades, et 2016. aastal loodi sektoriülese tegevussuuna raames erikonkurss pagulaste Euroopa ühiskonnaga ühinemise valdkonnas, et edendada ja toetada loovust ja kultuuridevahelist dialoogi;

N.  arvestades, et alaprogrammi „Kultuur“ koostööprojektide toetusvaldkonnale eraldatakse ligikaudu 70 % kõnealuse alaprogrammi eelarvevahenditest, see toetusvaldkond on väga populaarne kultuurisektoris tegutsejate seas ja selle raames püüeldakse piiriüleselt ühise lähenemisviisi poole ning avatud määratlus annab võimaluse enneolematutele, äärmiselt innovatiivsetele ja loomingulistele projektidele, mis on vägagi oodatud;

O.  arvestades, et kuigi määruses nähakse ette kahepoolsete lepingute sõlmimine kolmandate riikidega, et nad osaleksid programmis või selle osades, on tänini ainult paar riiki menetluse lõpuni teinud;

P.  arvestades, et tänu parlamendi tegevusele on kultuur, kultuuri- ja loomemajandus ja audiovisuaalsektor lisatud programmidesse „Erasmus+“ ja „Horisont 2020“, COSME mitmeaastastesse programmidesse, struktuurifondidesse ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi prioriteetidesse, kuigi ebapiisaval määral;

Q.  arvestades, et informaalse õppimise ning loome- ja meediasektori koostoime on suur, sest paljud kunsti-, meedia- ja kultuurivaldkonna organisatsioonid pakuvad informaalse õppimise võimalusi;

R.  arvestades, et edukate taotlejate osakaal alaprogrammis „Kultuur“ on 15 % ja alaprogrammis „MEDIA“ 44 %, kuid viimasena mainitud alaprogrammis isegi väiksem (32 %), kui automaatseid kavu mitte arvestada;

S.  arvestades, et alaprogrammis „MEDIA“ on seni registreeritud kokku 13 000 taotlust ja antud toetust enam kui 5 500 projektile;

T.  arvestades, et alaprogrammi „MEDIA“ automaatne punktisüsteem, mille eesmärk on tagada liikmesriikide vahel võrdsed tingimused, moonutab turgu ja karistab karmilt suure audiovisuaalteoste tootmisvõimsusega riike;

U.  arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammi „Kultuur“ koostööprojektidele antavate toetuste liik ei vasta enam võrgustike vajadustele, sest need toetuvad operatiivstruktuurile ja -tegevusele, nagu eelmise programmi „Kultuur“ (2007–2013) raames;

V.  arvestades, et sidusrühmad on kritiseerinud, et halduskorraldus (taotlemis-, hindamis- ja aruandlusprotsess) on endiselt koormav; rõhutab seetõttu vajadust lihtsustada taotlemiskorda, et hõlbustada juurdepääsu programmile ja innustada võimalikke toetusesaajaid osalema;

W.  arvestades, et Loova Euroopa teabepunktid on hädavajalik vahelüli Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA), komisjoni ja taotlejate vahel, ning arvestades, et neid tuleks paremini teavitada käimasolevast otsustusprotsessist ja nad tuleks rohkem kaasata projektide kohta teabe andmisse ja nende tulemuste tutvustamisse;

X.  arvestades, et ettevõtjad taunivad suurt halduskoormust taotlusprotsessis, mis hõlmab ulatuslikke suuniseid ja suurt hulka vahel vastukäivat teavet sisaldavaid dokumente;

Y.  arvestades, et on teatatud, et Euroopa Komisjonis kasutatavas autentimissüsteemis (ECAS) ettevõtjate registreerimine on probleemne; arvestades samas, et elektrooniline taotlusvorm on väga hästi vastu võetud;

1.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid programmi „Loov Euroopa“ eelarvet, et viia see kooskõlla Euroopa kodanike ootustega ja iga alaprogrammi edasipüüdlike eesmärkidega, tunnistades, et kultuuriloome väärtused ei ole mõõdetavad üksnes majanduslike näitajatega ning võimaldades saavutada suuremat tõhusust ja paremaid tulemusi;

2.  väljendab heameelt mitmete alates 2014. aastast kehtivate programmijuhtimise ühtlustamismeetmete üle;

3.  kahetseb, et puudulik finantssuutlikkus on võimalike taotlejate jaoks endiselt peamine takistus lisaks halduslikele ja regulatiivsetele takistustele; ergutab komisjoni, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametit (EACEA) ning projekti „Loov Euroopa“ riiklikke büroosid püüdma vähendada kultuurivaldkonnas tegutsevate mikroettevõtete alaesindatust rahastatud organisatsioonide seas ja alaprogrammi „Kultuur“ teatud sektorites;

4.  palub, et komisjon suurendaks programmi järjepidevust kogu muu asjakohase ELi poliitikaga ja teiste rahastamisallikatega;

5.  palub, et komisjon tagaks hea koordineerimise programmi „Loov Euroopa“ eest vastutavate peadirektoraatide ning EACEA ja Loova Euroopa teabepunktide vahel, kes hoolitsevad programmi „Loov Euroopa“ rakendamise eest eri etappides, tuletades meelde, et Loova Euroopa teabepunktide ja EACEA tegevus on väga oluline, sest see hõlmab otseseid sidemeid lisaks toetusesaajatele ka kogu kultuuri- ja loomesektoriga;

6.  palub komisjonil teha UNESCO, Euroopa Nõukogu ja OECDga võimalikult tihedat koostööd, et töötada välja tugevam alus ühiseks rahastamiseks programmi eesmärkide täitmisel ja mõju hindamisel, eriti rahvusvahelises plaanis ning kultuuri ja loometegevuse konkreetsete inim- ja majanduslike väärtuste austamisel;

7.  palub komisjonil säilitada programmi „Loov Euroopa“ praegune ülesehitus ning samal ajal uurida ja paremini määratleda kahe erineva alaprogrammi eripära, et tugevdada nende sektoriülese tegevussuuna potentsiaali ning kontrollida, kas tagatisfondi rakendamine on tõhus;

8.  palub komisjonil mõlemas alaprogrammis ja hindajatele mõeldud suunistes saavutada parem tasakaal kunsti- ja loomekomponendi ning juhtimis- ja innovatsiooniaspektide vahel, eriti kultuuri- ja loomemajanduse puhul;

9.  palub komisjonil kasutada programmi „Loov Euroopa“ õigusliku aluse artiklis 18 esitatud tulemusnäitajate süsteemi, rõhutades sealjuures programmi kunstilist ja loomingulist osa, mis tuuakse liiga sageli ohvriks üksnes majanduslike kaalutluste nimel, nagu juhtimisvõime või laiema publikuni jõudmine;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon määraks hindajatele enam kui olemasolevad kuus oskusteabe valdkonda, et konkreetsete valdkondadega tõhusamalt toime tulla;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon ja EACEA parandaksid hindamismenetlust, suurendades esimese etapi hindajate arvu, ning näeksid ette de visu kollegiaalse otsustamise vooru, et valida välja kandidaadid teise etapi lühinimekirjast; rõhutab, et projektide tagasilükkamine peaks toimuma äärmiselt läbipaistvalt ja üksikasjalikult põhjendatud viisil, et arusaamatuks jäävad põhjendused ei ohustaks programmi vastuvõetavust;

12.  palub komisjonil luua paremad koolitus- ja suutlikkuse arendamise võimalused nendele kultuurivaldkonnas tegutsejatele, kes soovivad parandada oma oskusi seoses taotlemiskorra, üldise projektijuhtimise ja projekti elluviimisega;

13.  palub, et komisjon ja EACEA toetaksid kultuurivaldkonnas tegutsejaid paremini koostööprojektide partnerite leidmisel selliste meetmete kaudu, mille hulka kuuluvad muu hulgas sihipärased sobivate partnerite leidmise sektsioonid Euroopa kõige olulisemate kultuuriürituste raames, praeguste otsinguvahendite ja andmebaaside parandamine ning võrgustike loomise võimaluste tagamine varem väljakuulutatud teemadel;

14.  palub, et komisjon ja EACEA võtaksid meetmeid tagasilükatud taotluste vaidlustamiskorra läbipaistvuse parandamiseks, vähendades seeläbi üldist pahameelt kandidaatide seas ja suurendades programmi usaldusväärsust pikas plaanis;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon lihtsustaks veelgi taotlus- ja aruandlusmenetlusi, piirates suuniste ja muude dokumentide arvu ja neid lihtsustades, muutes ajakava paindlikumaks ja koostades koostöökokkuleppe vormi;

16.  palub komisjonil kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid, et tutvustada ja levitada veelgi paremini elluviidud projektide tulemusi ja kõigi programmi raames võetud meetmete Euroopa lisaväärtust käsitlevat teavet;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon ei muudaks ega lisaks uusi prioriteete ja eeskirju, kui Loova Euroopa teabepunktidele ja sidusrühmadele ei ole antud vajalikku aega järgmisteks projektikonkurssideks valmistuda;

18.  nõuab tungivalt, et komisjon lihtsustaks täiendavalt finantsaspekte, sel eesmärgil laiendades ühekordsete maksete vahendit ja edendades kindlamääraliste hüvitiste kasutamist, ning rakendaks kriteeriumeid, millega ei takistata väikeste projektide rahastamisvõimalusi, ning tagaks, et toetuste lõplik väljamaksmine toimub parimal võimalikul ajal, mis peaks olema EACEA töö kvaliteedi näitamise kriteerium nii alaprogrammi „Kultuur“ kui ka alaprogrammi „MEDIA“ puhul;

19.  juhib tähelepanu sellele, et koostööprojektides osalevate töötajate palgatasemed on riigiti väga erinevad, mistõttu on eri liikmesriikidest pärit partnerite kaasrahastamisvõime samuti väga erinev; nõuab seetõttu, et komisjon kaaluks töötajate töö hindamiseks koostööprojektides muud võimalust, mille aluseks on muud näitajad kui üksnes palgatase;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks koos Eurostatiga sektorite eriomadustele sobivate erikriteeriumide (loometegevus, kultuuri- ja kunstiväärtus, innovatsioon, majanduskasv, sotsiaalne kaasatus, kogukonna loomine, rahvusvahelistumine, ettevõtluse edendamine, võime luua ülekanduvat mõju ja koostoimet teiste valdkondadega jms) välja töötamist ning hindaks Teadusuuringute Ühiskeskuse protsessi kaasamise võimalikkust; rõhutab sellega seoses, kui oluline on sektoreid hõlmavate kvaliteetsete teadmiste loomine ning statistilised valdkonnauuringud ja valdkonda käsitlevate võrreldavate andmete kättesaadavus, mis võimaldab tõhusalt kontrollida ja analüüsida meetmete kultuurilist, majanduslikku ja ühiskondlikku mõju kultuuri- ja loomesektoris;

Alaprogramm „MEDIA“

21.  nõuab tungivalt, et komisjon ja EACEA muudaks automaatset punktisüsteemi, et tagada tõeliselt võrdsed tingimused, võttes tasakaalustatult arvesse kõiki programmis „Loov Euroopa“ nimetatud kriteeriume (riikidevaheline olemus, riikidevahelise koostöö arendamine, mastaabisääst, kriitiline mass, võimendav mõju) ning samuti tootmisvõimsust ja olemasolevaid riiklikke toetuskavasid audiovisuaaltööstuses;

22.  tunnistab, et alaprogramm „MEDIA“ on saanud mitmekesise audiovisuaalsektori lahutamatuks osaks ning toetab tulemuslikult kultuurilist mitmekesisust ja tööstuspoliitikat;

23.  julgustab edasi arendama tegevusi subtiitrimise ja dubleerimise valdkonnas, et edendada audiovisuaalteoste ringlust ELis ja sellest väljaspool;

24.  soovitab, et tagataks Euroopa audiovisuaalse kultuuripärandi turve ja kultuuripärand tehtaks kättesaadavaks uurimistegevuse, publiku kaasamise ja majandusliku potentsiaali realiseerimise eesmärgil tänu filmide ja audiovisuaalsete arhiivide digimisele;

25.  rõhutab, et arvestades rahvusvahelist ja järjest tihedama konkurentsiga filmimaastikku, on Euroopa audiovisuaalvaldkonnas jätkuvalt vaja alal hoida meetmeid, mille eesmärk on tagada selle mitmekesisus ja sõltumatus; rõhutab, et Euroopa audiovisuaalteoste tootmist on vaja jätkuvalt toetada, eriti projekti kavandamise etapis, ning et see peaks toimuma koolituse laiendamise abil, et hõlmata rohkem tegevusi ja tugevdada sektori konkurentsivõimet;

26.  soovitab programmis tugevdada naaberriikidele suunatud meetmeid eesmärgiga soodustada Euroopa teoste levikut nende riikide territooriumidel ja ühiseid loomeprojekte;

27.  möönab, et hoolimata internetis levitamise toetamisest ei ole Euroopa internetiplatvormid rahvusvahelisel tasandil ikka veel konkurentsivõimelised ning et Euroopa infosisu on praegustel platvormidel raskesti leitav ja juurdepääsetav;

28.  peab tervitatavaks publiku arendamise jagamist kahte valdkonda: filmikultuuriline pädevus, milles keskendutakse filmiharidusele koolides, ja publiku arendamise algatused;

29.  rõhutab, et komisjon peaks esitama andmepõhise Euroopa publiku osalemise projekti, mille eesmärk oleks uurida ja tugevdada Euroopa audiovisuaal- ja filmivaldkonna suutlikkust, et koguda, analüüsida ja prognoosida publiku käitumisega seotud teavet ja suurendada seeläbi nõudlust muude kui kodumaiste Euroopa filmide järele;

30.  rõhutab, et sõltumatuid ulmeteleseriaalide tootjaid, kes soovivad konkureerida maailma tasemel, toetatakse jätkuvalt eelkõige sellepärast, et vastata ehtsate Euroopa pakkumistega praegu valitsevale suurele rahvusvahelisele nõudlusele kvaliteetsete seriaalide järele, isegi kui parimaid tulemusi on seni saavutanud dokumentaal- ja lastesarjade sektorid;

31.  palub, et komisjon toetaks jätkuvalt selliseid kinovõrgustikke nagu Europa Cinemas, mis tutvustavad kogu maailmas Euroopa filme, aidates rahaliselt ja tegevuspõhiselt kinosid, mis näitavad olulisel määral Euroopa filme; toob esile kino suurt tähtsust publiku teadlikkuse suurendamisel ja kinoelamuse sotsiaalse teguri säilitamisel;

32.  palub komisjonil muuta kinodes ja tellitavates videoteenustes samaaegse esilinastuse boonussüsteemi;

33.  soovitab alaprogrammi „MEDIA“ raames võrdsete tingimuste tagamiseks anda hindajatele vahendid, mille puhul võetakse arvesse iga riigi toetuskava eripära;

34.  palub komisjonil tõsta Euroopa videomängude projektide rahastamise maksimummäära, et arvestada nende suurte ja üha kasvavate tootmiskuludega; rõhutab samuti, et vaja on läbi vaadata videomängude toetuskõlblikkuskriteerium, mille kohaselt peavad need olema üksnes jutustavad, et võimaldada kaasata suuremal hulgal piiriülese levitamise potentsiaaliga projekte (spordimängud, liivakasti tüüpi mängud jne), ning lisada mängitavuse aspekt projektide hindamiskriteeriumide hulka, et kajastada selle aspekti kesksust tootmise edukuses;

Alaprogramm „Kultuur“

35.  palub komisjonil leida tasakaal kaaluka majandusliku mõõtme ja iseenesest väärtuslike kunsti ja kultuuri vahel ning keskenduda rohkem kunstnikele ja loovisikutele;

36.  soovitab võtta Euroopa koostööprojektide puhul arvesse innovatsiooni, liikuvust ja laiendatud koostootmist;

37.  palub, et komisjon võtaks võimalikke meetmeid, millega parandada toetusesaajate ja taotlejate arvu vahelist proportsiooni, muu hulgas alaprogrammi „Kultuur“ eelarve suurendamise, kõigi kultuuri- ja loomesektorite asjakohasema esindatuse ja väikesemahulisemate projektide suurema toetamise kaudu;

38.  rõhutab tõlkimise tähtsust keelelise mitmekesisuse pärandi jaoks; soovitab kirjandustõlke projektidesse kaasata raamatute ja lugemise edendamise ja raamatulaatadel osalemise toetamise, sealhulgas kaaluda iga-aastase Euroopa raamatulaada korraldamist, et suurendada raamatute ringlust, edendada kirjandusalast vahetust ja tagada eri riikide kirjanduse tutvustamine ning kirjaoskuse omandamise võimalus kõigile, sealhulgas puudega inimestele;

39.  väljendab heameelt nn keskuste (Euroopa platvormi projektide) loomise üle, et toetada ja võimaldada uute kunstnike ja loovisikute vahelist vahetust ja koostööd;

40.  toonitab, et stabiilsed ja tugevalt esinduslikud Euroopa kultuurivõrgustikud on väga olulised Euroopas ja kolmandate riikidega elluviidava kultuuri- ja kunstitegevuse nähtavuse seisukohast, sest nad on sageli esimesed, kes teevad koostööd uutes valdkondades, sektorites või riikides; on seisukohal, et nende tegevust meetmete koordinaatori ning kogu kunstivaldkonna kultuuritegevuse ja loomingulisuse edendajana tuleks toetada tegevustoetustega; on veendunud, et sellega seoses tuleks kõigepealt kehtestada selged ja läbipaistvad valikukriteeriumid;

41.  kutsub komisjoni ja EACEAd üles võimaldama alaprogrammi „Kultuur“ kaudu välisesitluste korraldamist ja struktureeritud kohtumisi valdkonnas tegutsejate vahel;

42.  soovitab taaskehtestada Euroopa teatriauhinna ja eraldada selleks asjakohased vahendid;

43.  rõhutab Euroopa kultuuripealinnade algatuse edukust ja tähtsust, mis põhineb protsessis osalevate linnade ja piirkondade dünaamikal, muutes selle märgise ja ELi endiselt väga tagasihoidliku rahalise toetuse tõeliselt väärtuslikuks aluseks, et jätkata rahastamist ja tegevust rohkem kui aasta vältel;

44.  tervitab Euroopa kultuuripealinnade algatuse peatset laiendamist EFTA ja kandidaatriikidele alates 2020. aastast ja soovitab paremini levitada selle kogemusi ELis ja väljaspool;

45.  soovitab suurendada Euroopa kultuuripärandi märgise nähtavust ja rõhutab asjaomaste (füüsiliste ja mittefüüsiliste) paikade tähtsust Euroopa identiteedi ja ühise Euroopa kuuluvustunde edendamise, ELi arendamise ja parema tuleviku nimel mitmekesise pärandi tundmaõppimise jaoks;

46.  soovitab võtta meetmeid, et kooskõlastada Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 algatused programmiga „Loov Euroopa“ ja neid programmi raames piisavalt toetada, alustades ettevalmistuste aastaga 2017, olgugi et kasutatakse eraldi eelarverida ja mitte alaprogrammile „Kultuur“ eraldatud vahendeid, nagu pakkus välja komisjon;

47.  palub komisjonil kaaluda, kuidas hõlbustada kunstivaldkonnaga seotud pagulaste juurdepääsu programmile „Loov Euroopa“;

Sektoriülene tegevussuund

48.  nõuab tungivalt, et komisjon arendaks ja kasutaks täiel määral tegevussuuna võimalusi, et saavutada määruses sätestatud eesmärgid, eelkõige riikidevahelise ja sektoriülese koostöö edendamine;

49.  soovitab tegevussuuna raames kehtestada kolm uut tugimeedet: a) „Loova Euroopa Mundus“ riikidevahelise koostöö jaoks, b) sotsiaalne kaasatus ja c) uuenduslikud koostoimet loovad ja sektoriülesed projektid;

50.  palub komisjonil tagada tagatisvahendis geograafiline ja sektorite tasakaal ning võrdne juurdepääs kõigi liikmesriikide väikestele organisatsioonidele ning rohujuuretasandi algatustele ja projektidele, et hinnata selle mõju eelkõige väikestele kultuuriettevõtjatele, kultuurivahendajatele ja võrguettevõtjatele, ning uurida võimalusi koostoime loomiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja muude programmidega, eriti COSME programmiga, et kindlustada tagatisvahendi kõige tõhusamal viisil kasutamine, et aidata kultuuri- ja loomesektorit;

51.  ootab huviga 2016. aastal loodud finantstagatiste rahastu esimesi tulemusi; eeldab, et VKEdele ja mikroettevõtjatele laene kättesaadavamaks muutes aitab see uus turuinstrument laiendada kultuuri- ja loomeprojekte (sektor, mis annab 4,4 % ELi SKPst ja kus töötab 3,8 % liidu tööjõust), et täielikult kasutada nende potentsiaali paljutõotava majanduskasvu ja töökohtade allikana ning konkurentsi, kultuurilise mitmekesisuse ja piiriülese koostöö suurendajana; kahetseb siiski tõsiselt, et rahastu hakkab toimima vaid riikides, kus sarnane instrument on juba kasutusel;

52.  peab tervitatavaks komisjoni ja EACEA võetud meetmeid kõigi Loova Euroopa teabepunktide koolitamiseks ja nende oskuste ühtlustamiseks ning soovitab selliseid jõupingutusi jätkata;

53.  palub, et komisjon ja EACEA parandaksid suhtlust ja teabevahetust Loova Euroopa teabepunktidega toimuvate otsustusprotsesside küsimustes, eriti seoses rahastamisvahendite ja uute sektoriüleste algatustega; soovitab komisjonil programmi elluviimise parandamiseks võtta enne ja pärast valikumenetlust rohkem arvesse Loova Euroopa teabepunktide oskusteavet ning teha Loova Euroopa teabepunktide loodavad vahendid ja dokumendid veebis heade tavade näidetena kättesaadavaks; rõhutab vajadust parandada Loova Euroopa teabepunktide vahelist koostööd, et nad muutuksid oma riigi taotlejatele tõhusamaks nõuandjaks; juhib tähelepanu, et hindamisaruannete – isegi kui need on negatiivsed – konfidentsiaalne jagamine võib aidata suurendada nende suutlikkust, ning kutsub komisjoni üles suurendama hindamiste ja valikumenetluste läbipaistvust;

Soovitused järgmiste põlvkondade programmi jaoks

54.  soovitab programmiga „Loov Euroopa“ ajavahemikul 2021–2028 jätkata, see läbi vaadata ja seda parandada, sest see on programm, mis hõlmab kõiki kultuuri- ja loomesektoreid, pöörates erilist tähelepanu kvaliteetsetele projektidele, millel on samad väärtused ja prioriteedid, ning millel on kaks alaprogrammi ja sektoriülese tegevussuunaga programmi, mis hõlmavad koolitust, publiku arendamist, turulepääsu, sotsiaalset kaasatust, koostööd, sektoritevaheseid ja -üleseid projekte ning vastastikust õppimist, samuti teabevahetust, uuringuid, kultuuri- ja loomesektorite sihipärast toetamist, tagatisvahendit ja Loova Euroopa teabepunktide toetamist;

55.  peab seoses viimastel aastatel suurenenud rändajate ja pagulaste sissevooluga ELi tervitatavaks, et on kasvanud programmi kultuuridevaheline mõõde, mille tulemusel käivitatakse alates 2017. aastast loodetavasti arvukamalt kultuurilist mitmekesisust ja kultuuride dialoogi toetavaid ning mitmekeelsust edendavaid projekte; rõhutab, et seda tuleks toetada kui programmi tavapärast osa, arvestades sellega, et kultuuriline integratsioon võib paljudes ELi liikmesriikides veel pikaks ajaks probleemiks jääda.

56.  soovitab, et järgmise programmi õiguslik alus hõlmaks sõnaselgelt kultuurilise ja kunstilise kvaliteedi edendamist ning kultuuri sisemist väärtust programmi ja alaprogrammide eesmärkide ning valiku- ja hindamiskriteeriumide hulgas;

57.  palub, et komisjon hindaks alaprogrammi „MEDIA“ läbivaatamisel, kas väiksemate projektide lisamisega programmi produktsiooni, festivalide, kino ja turunduse sammastele oleks võimalik suurendada toetuse tulemuslikkust;

58.  nõuab tungivalt, et komisjon läheneks ennetavalt uute riikide vastuvõtmisele programmi, andes eristaatuse Euroopa lõuna- ja idanaabruse riikidele;

59.  märgib, et Euroopa filmialane koostootmine on otsustava tähtsusega, et tagada meie teoste vajalik konkurentsivõime ja reageerida turuprobleemidele, ning soovitab arendada filmialast koostootmist proportsionaalsel viisil ja tasakaalustatud vahendite kaudu, samuti koostöös Euroopa juhtivate asutustega kõnealuses valdkonnas, näiteks fondiga Eurimages;

60.  palub, et komisjon uuriks, kas eri kultuurivaldkondade suurt hulka silmas pidades oleks mõistlik ja võimalik rajada Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskusega analoogne Euroopa kultuuri- ja loomesektori vaatluskeskus, mille standardid oleksid võrreldavad Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse standarditega, ning kui see nii on, siis palub komisjonil töötada välja sektorite eripärale vastavad kriteeriumid;

o
o   o

61.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.
(2) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0293.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0005.
(5) ELT C 346, 21.9.2016, lk 10.
(6) ELT C 93, 9.3.2016, lk 95.
(7) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 135.
(8) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 142.

Õigusalane teave