Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2078(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0014/2017

Esitatud tekstid :

A8-0014/2017

Arutelud :

PV 13/03/2017 - 17
CRE 13/03/2017 - 17

Hääletused :

PV 14/03/2017 - 6.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0065

Vastuvõetud tekstid
PDF 201kWORD 62k
Teisipäev, 14. märts 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Hobuslaste vastutustundlik omamine ja hooldamine
P8_TA(2017)0065A8-0014/2017

Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2017. aasta resolutsioon hobuslaste vastutustundliku omamise ja hooldamise kohta (2016/2078(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 39, 42 ja 43, milles käsitletakse ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika toimimist,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 114, milles käsitletakse ühtse turu rajamist ja toimimist,

–  võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 punkti b, milles käsitletakse veterinaaria- ja fütosanitaaralaseid meetmeid, mille otsene eesmärk on rahvatervise kaitse,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 13, milles sätestatakse, et liidu põllumajandus-, kalandus-, transpordi- ja siseturupoliitika ning teadusuuringute ja tehnoloogia arengu ja kosmosepoliitika kavandamisel ning rakendamisel pööravad liit ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus)(1),

–  võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97(2),

–  võttes arvesse nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel(3),

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset(4),

–  võttes arvesse komisjoni 17. veebruari 2015. aasta rakendusmäärust (EL) 2015/262, milles sätestatakse hobuslaste identifitseerimise meetodeid käsitlevad eeskirjad kooskõlas nõukogu direktiividega 90/427/EMÜ ja 2009/156/EÜ (hobusepassi käsitlev määrus)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008(7),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 23. aprilli 2015. aasta otsust kohtuasjas C‑424/13, Zuchtvieh-Export GmbH vs. Stadt Kempten,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 1337/2013, millega kehtestatakse määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse liha päritoluriigi või lähtekoha märkimist toidule)(8) rakenduseeskirjad,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (COM(2010)0352),

–  võttes arvesse komisjoni EDUCAWELi uuringu järeldusi(9),

–  võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet,

–  võttes arvesse põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit  52,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A8‑0014/2017),

A.  arvestades, et ELi hobusektori väärtus on suurem kui 100 miljardit eurot aastas(10) ning et täiendav kihlvedudega seotud lisakäive oli üksnes 2013. aastal 27,3 miljardit eurot, kusjuures 1,1 miljardit eurot läks liikmesriikide valitsustele(11);

B.  arvestades, et ainuüksi ratsasporditööstuses on loodud umbes 900 000 töökohta, et viis kuni seitse hobuslast võimaldavad luua ühe täisajaga töökoha ning need töökohad, mida ei saa ümber paigutada, asuvad praegu majanduslikult haavatavates maapiirkondades;

C.  arvestades, et hobusektor vastab ELi maaelu arengu poliitika eesmärkidele, mis on rajatud põllumajanduse elujõulisusele, loodusvarade säästvale kasutamisele ja sotsiaalse kaasamise edendamisele maapiirkondades; arvestades, et hobuslasi kasutatakse põllumajanduses ikka veel palju ja leitud on uusi kasutusviise, näiteks eeslipiima tootmiseks, samuti on nii tootjate kui tarbijate seisukohast leitud uusi võimalusi ja kasu nende toodete edasiarendamiseks;

D.  arvestades, et hobusektor täidab aktiivset rolli seoses strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgiga saavutada jätkusuutlik majanduskasv, mis põhineb nii keskkonnasäästlikumal majandusel kui ka kaasaval majanduskasvul, ning arvestades, et hobusektor on tähtis ka seetõttu, et ta aitab oluliselt kaasa keskkonnaalasele, majanduslikule ja sotsiaalsele arengule maapiirkondades;

E.  arvestades et, Euroopa Liit on maailmas suurim ratsasporditööstuse turg(12);

F.  arvestades, et hinnanguliselt 7 miljonit hobuslast ELis, olles inimese teenistuses olnud põlistest aegadest saadik, täidavad äärmiselt erinevaid rolle, mis hõlmavad nii võidusõidu- ja võistlusloomi, lemmikloomi, tööloomi transpordi ja turismisektoris, käitumisteraapias, rehabilitatsioonis ja kasvatusteraapias, spordi ja hariduse valdkonnas, metsandus- ja põllumajandussektoris, piima- ja lihaloomi, teadusuuringutes kasutatavaid loomi ning metsikuid ja poolmetsikuid loomi; arvestades, et need hobuslased aitavad lisaks säilitada bioloogilist mitmekesisust ja maapiirkondade jätkusuutlikkust ning võivad oma elu jooksul täita mitut eelnimetatud rolli;

G.  arvestades, et hobuslaste vastutustundlik omamine ja hooldamine algab nõuetekohasest tähelepanust loomade tervisele ja heaolule, ning arvestades, et seetõttu peavad heaolu küsimused olema kõikide hobusektori tegevuste keskmes; arvestades, et regulatiivne keskkond ELi tasandil on liikmesriigiti erinev, ning arvestades, et kehtivaid õigusakte rakendatakse erinevalt, mis moonutab konkurentsi ning halvendab loomade heaolu;

H.  arvestades, et hobuslased on nende populatsiooni(13) arvestades Euroopas kõige sagedamini transporditavad loomad, ning arvestades, et loomade transpordiaeg valmistab tõsist muret ELi kodanikele, kes nõuavad lühemat transpordiaega, kuna hobuslasi transporditakse mõnikord liidus ja liidust välja sõidukites, mis on sobimatud hobuslaste veoks pikkade vahemaade taha maantee-, mere- ja õhutranspordiga, enne kui nad sihtkohta jõuavad;

I.  arvestades, et hobuslaste liikumine kaubanduseesmärkidel on registreeritud ühtses kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemis TRACES, kuid neid andmeid avaldatakse üksnes kord aastas ning kaheaastase viivitusega;

J.  arvestades, et hõlpsalt kättesaadavad andmed aitaks pädevatel asutustel ja teistel organisatsioonidel paremini jälgida loomade tervisele avalduvat mõju ning uurida sellest tulenevaid vähesele bioturvalisusele osutavaid märke;

K.  arvestades, et pole piisavalt andmeid, et vahetult hinnata, kui paljusid tööhobuslasi kasutatakse väikestes ja elatuspõllumajandusettevõtetes, millest paljud asuvad uuemates liikmesriikides, ning turismisektoris;

L.  arvestades, et Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) võttis 2016. aasta mais vastu tööhobuslasi käsitlevad suunised(14) looma viie põhivabaduse järgimise kohta, mille kohaselt loom ei tohi kannatada nälja, janu ja alatoitumuse, hirmu ja stressi, kehalise ebamugavuse, ülekuumenemise ja valu tõttu ning ta peab saama avaldada (kõige) tavapärasemat käitumist;

M.  arvestades, et hobuslased loovad põllumajanduse, hobustega seotud tegevuse ja turismi kaudu piirkondadele väärtuslikke töökohti ja tulu, mida ei saa ümber paigutada, kuid osa hobuslaste heaolu on ohustatud ning turistidele ei anta sageli heaoluprobleemide tuvastamiseks ja probleemi kõrvaldamiseks piisavalt teavet(15);

N.  arvestades, et sektori poolt kasutusele võetud heaolumärgised võivad aidata tagada, et tegevus toimub nõuetekohaselt ja üldsusele antakse vajalikku teavet;

O.  arvestades, et hobuslaste piiramatu, valimatu ja vastutustundetu aretuse tagajärjeks võivad olla loomad, kel pole majanduslikku väärtust ning kes kannatavad sageli tõsiste heaoluprobleemide all, eelkõige majanduslanguse ajal; arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid hiljuti vastu õigusakti tõupuhaste aretusloomade, sh hobuslaste aretuse suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, et muuta ELi aretussektor konkurentsivõimelisemaks ja parandada selle korraldust ning teha kättesaadavamaks teave tõupuhta aretuse ja tõupuhaste aretusloomade, eelkõige hobuslaste kohta;

P.  arvestades, et hobuslaste hülgamine on pärast 2008. aastat Lääne-Euroopa liikmesriikides suurenenud ning seda eelkõige paikades, kus hobuslaste pidamine on muutunud luksuseks, mis tekitab sissetuleku asemel pigem suurt finantskoormust; arvestades, et ei komisjon ega liikmesriigid ole sellele probleemile asjakohaselt ja rahuldavalt reageerinud;

Q.  arvestades, et enamasti käituvad nii eraomanikud ja selline käitumine ei iseloomusta suuremat osa kutsealasest hobusektorist Euroopas;

R.  arvestades, et hobuslased on sotsiaalsed loomad, kellel on kognitiivsed võimed ja tugevad lähisidemed, ning arvestades, et hobuslasi kasutatakse erinevates haridus- ja koolitusprogrammides ning teraapiates ja rehabilitatsiooniprogrammides, sh autismispektri häirete, tserebraalparalüüsi, ajurabanduse, õpi-või kõnehäirete ja -raskuste, kurjategijate rehabiliteerimise, psühhoteraapia, traumajärgse stressi ja sõltuvusravi korral;

S.  arvestades, et omanikud on silmitsi raskete otsustega, kui nad ei suuda enam oma hobuslaste eest piisavalt hoolitseda, osaliselt kõrgete veterinaarkulude tõttu, ning arvestades, et mõnes liikmesriigis on eutanaasia liiga sageli esimene ja kulukas valik omanike jaoks, kes ei suuda enam veterinaarravi ja hobuslaste heaolu tagamise eest maksta; arvestades, et teistes liikmesriikides saab hobuslaste puhul eutanaasiat kasutada vaid siis, kui selleks on selge ja kohene veterinaarvajadus, arvestamata asjaomase looma heaolu pikemas perspektiivis;

T.  arvestades, et hobuslasi ei loeta toiduloomadeks paljudes riikides väljaspool Euroopa Liitu, ning arvestades, et hobuseliha on regulaarselt kõnealustest riikidest imporditud ja ELi turule lastud; arvestades, et selline olukord tekitab heaoluga seotud probleeme ja konkurentsimoonutusi, sest EL ei luba senini inimeste toiduahelasse Euroopa hobuste liha, kes ei olnud algselt ette nähtud liha tootmiseks ja tapmiseks, kuid kolmandatest riikidest imporditud liha puhul ollakse paindlikumad;

1.  sedastab, et hobuslased annavad kogu ELis märkimisväärse majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse panuse ning nendega on seotud ka olulised hariduslikud ja kultuurilised väärtused, nagu austus loomade ja keskkonna vastu;

2.  juhib tähelepanu sellele, et hobuslasi kasutatakse üha enam haridus-, spordi-, ravi- ja meelelahutuslikel eesmärkidel põllumajandusettevõtetes põllumajandustootjate poolt, kes soovivad oma tegevust mitmekesistada ja laiendada oma tulubaasi, ning rõhutab, et hobuslaste olemasolu soodustab põllumajandusettevõtete multifunktsionaalsust, mis omakorda hoogustab tööhõivet maapiirkondades ja aitab arendada linna- ja maapiirkondade suhteid, kohalikku jätkusuutlikkust ja ühtekuuluvust;

3.  nõuab hobusektori ja sellest maapiirkondadele tõusva kasu suuremat tunnustamist ELi tasandil, kuna see aitab oluliselt kaasa ELi üldistele ja strateegilistele eesmärkidele, samuti hobusektori suuremat kaasamist mitmesugustesse ühise põllumajanduspoliitika osadesse, sh esimese või teise samba otsetoetused;

4.  märgib, et hobuslaste hea tervis ja heaolu edendab põllumajandus- ja muude ettevõtete majanduslikku panust ning toob kasu maapiirkondade majandusele üldiselt, vastates samas ka ELi kodanike suuremale nõudmisele järgida kõrgeid loomade tervise ja heaolu standardeid;

5.  kutsub komisjoni üles andma hobuslastele töölooma staatust, kuna nad on Euroopa maapiirkondades, eriti mägi- ja raskesti ligipääsetavates piirkondades põllumajanduses oluline vahend;

6.  rõhutab, et hobuslaste omanikel peaks olema miinimumteadmised hobusekasvatusest ning et hobuslaste pidamisega kaasneb isiklik vastutus omaniku hoole all olevate loomade tervise ja heaolu eest;

7.  rõhutab, et teadmiste vahetamine hobuslaste omanike ja ka liikmesriikide vahel peaks olema oluline vahend nende vajaduste katmisel, ning märgib, et lisaks uutele teaduslikele teadmistele, muutustele õigusaktides ja õppemeetoditele on hobuslastega tegelevate kutsealade esindajad parandanud oma töömeetodeid, et suurendada hobuslaste heaolu;

8.  märgib, et enamik hobuslaste omanikke ja hobuslastega tegelejaid käitub vastutustundlikult; rõhutab, et loomade heaolu suurem propageerimine osutub kõige tõenäolisemalt edukaks majanduslikult elujõuliste tootmissüsteemide raames;

9.  märgib, et kutsealade esindajatel on vaja jääda majanduslikult elujõuliseks, reageerides samal ajal tõhusalt uutele probleemidele, nagu piiratud loodusvarad, kliimamuutuste mõju ning uute haiguste teke ja levik;

10.  ergutab liikmesriike looma keskkonda, kus põllumajandusettevõtete kohapealne tegevus on elujõuline;

11.  toonitab OIE 10 põhimõtet silmas pidades peatselt rajatavate loomade heaolu mõõtmisega tegelevate keskuste tähtsust, selleks et õigusakte täielikult järgitaks ja järjekindlalt rakendataks ning samal ajal levitataks teavet ja parimaid tavasid loomade heaolu vallas;

12.  kutsub komisjoni üles tellima Eurostatilt uuringu, et analüüsida hobusektori kõikide aspektide majanduslikku ja sotsiaalset mõju, ning esitama korrapäraselt statistika hobuslastega seotud teenuste ja transpordi ning hobuslaste tapamajja saatmise kohta;

13.  kutsub komisjoni üles töötama erinevate kasutajate ja spetsialistide jaoks välja hobusektori heade tavade ELi suuniseid, mis koostatakse sidusrühmade ja hobusektori organisatsioonidega konsulteerides ja olemasolevate suuniste alusel, keskendudes sealhulgas liigispetsiifilise heaolu ja käitumisega seotud hooldusele ja terminaalsele hooldusele;

14.  kutsub komisjoni üles tagama ELi suuniste ühtse kohaldamise ja eraldama vahendeid selle dokumendi tõlkimiseks;

15.  kutsub komisjoni üles ergutama eri liikmesriikide loomade heaolu alaste heade tavade ja haridusprogrammide kogumist ja vahetamist ning toetama teabe kogumist ja levitamist, milles käsitletakse hobuslaste vajaduste katmist, olenemata loomade rollist, tuginedes viiele vabadusele ja hõlmates hobuslase kogu elutsüklit;

16.  kutsub komisjoni hobusektori heade tavade ELi suuniste koostamisel üles võtma arvesse hobuslaste multifunktsionaalset rolli, lisades suunised vastutustundliku aretamise, loomade tervise ja heaolu, steriliseerimise kasulikkuse, turismi, põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas töötamise, liikide vajadusi arvestava transpordi ja tapamajja saatmise ning pettuste, sh dopingu vastu kaitsmise kohta, ning soovitab, et neid suuniseid levitataks koostöös ELis tunnustatud põllumajandust esindavate kutseorganisatsioonidega tõuaretajatele, hobuslastega tegelevatele ühingutele, põllumajandusettevõtetele, tallidele, varjupaikadele, veoettevõtjatele ja tapamajadele, ning seda eri vormides ja keeltes;

17.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama Euroopa hobuste võrgustiku ja Euroopa riikide tõukasvanduste ühingu tööd, sest neil on oluline roll Euroopa hobusektori arengus platvormina, kus vahetatakse häid tavasid ja säilitatakse traditsioone, oskusi, vanu tõuge ja sektori mõju;

18.  nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks oma põllumajandusloomade heaolu käsitlevaid haridusalaseid ressursse, mis on suunatud nii hobuslastega otsekontaktis olevatele spetsialistidele, nagu veterinaarid, loomakasvatajad ja hobuseomanikud, kui ka laiemale kasutajaskonnale, et hõlmata hobuslaste heaolu ja aretus, rõhutades samal ajal põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi kaudu koolitamise ja teavitamise tähtsust;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama ka teadmussiirde kavasid, et jagada häid tavasid ja ärimudeleid, et suurendada teadlikkust mis tahes probleemidest, ning edendada innovatsiooni ja uusi ideid; märgib, et mõnes liikmesriigis on teadmussiirde kavad hobusektoris juba kasutusel;

20.  kutsub komisjoni üles pühenduma taas Euroopa säästva ja vastutustundliku turismi harta koostamisele, levitamaks selget teavet, mis aitab turistidel ja sidusrühmadel teha loomade heaolu arvesse võtvaid valikuid, kui nad otsustavad, kas kasutada tööhobuslaste teenuseid või mitte; rõhutab, et kõnealune harta peaks tuginema olemasolevatele kvaliteedihartadele, mille on koostanud tunnustatud representatiivsed põllumajandusorganisatsioonid, ning märgib, et samal ajal kui mõned liikmesriigid on kehtestanud töötingimuste ja tööaja osas ranged suunised, siis teistes liikmesriikides selline kaitse puudub;

21.  kutsub komisjoni üles esitama liikmesriikidele suunised loomade heaolu soosivate turismimudelite kohta;

22.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid koostaksid vabatahtlikud tööalased suunised, sh igapäevase tööaja ja puhkeaja kohta, et kaitsta tööhobuslasi ületöötamise ja majandusliku ärakasutamise eest;

23.  kutsub komisjoni üles tegema TRACESi andmebaasis oleva teabe üldsusele kättesaadavaks praegusest kiiremini;

24.  rõhutab, et kehtivad ELi õigusaktid, mis käsitlevad loomade kaitset vedamise ajal ja sellega seonduvaid toiminguid, on mõeldud kaitsma loomi vigastuste ja kannatuste eest ning tagama, et loomade vedu vastab nõuetekohastele tingimustele ja ajavahemikele, ning väljendab muret selle pärast, et paljude liikmesriikide ametiasutustel esineb puudusi loomade heaolu vedamise ajal käsitlevate ELi õigusaktide jõustamisel;

25.  palub komisjonil tagada loomade vedu käsitlevate olemasolevate ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ning tõhus ja ühtne jõustamine, samuti asjakohane õiguslikult siduv aruandlus kõikides liikmesriikides;

26.  kutsub hobuslasi eksportivaid liikmesriike üles leidma viise, et soodustada hobuslaste tapamajja saatmist sama liikmesriigi territooriumil, vältimaks võimaluse korral elusate hobuslaste vedu, ning kutsub komisjoni üles looma mehhanismi, mille abil teostada tõhusat järelevalvet nii tulevaste kui ka kehtivate õigusaktide sätete täitmise üle;

27.  palub komisjonil teha ettepanek lühendada kõigi tapamajja veetavate hobuste teekonna maksimaalset pikkust, tuginedes Euroopa Toiduohutusameti töö tulemustele ja erialaspetsialistide poolt koostatud hobuslaste veosuunistele ning võttes arvesse eri riikide hobusektorite eripärasid;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama juhiseid, hõlbustama ja tõhustama teadusuuringuid ning rakendama olemasolevaid uuringuid hobuslaste heaolu kohta tapamajja saatmise ajal, et töötada välja hobuslastele paremini sobivad humaansed surmamismeetodid, samuti levitama neid suunisdokumente liikmesriikide pädevatele asutustele;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teostama täielikku ja nõuetekohast kontrolli ja viima läbi korrapäraseid kontrollkäike oma territooriumil asuvates tapamajades, millel on luba hobuslasi surmata, tagamaks, et tapamajad suudavad täita hobuslaste heaoluga seotud erivajadusi, eriti rajatiste ja personali väljaõppe osas;

30.  kutsub komisjoni üles võtma kohustust töötada välja loomade heaolu tõestatud näitajad, mida tuleks kasutada hobuslaste heaolu hindamiseks, et teha kindlaks olemasolevad probleemid ja aidata olukorda parandada, tagades samas praktilise rakendamise ja kasu sektorile, ning peab loomade heaolu näitajate kehtestamisel oluliseks kaasata sidusrühmad, kes on sarnaseid vahendeid ELis rakendanud, samuti tihedat koostööd hobusektori kutseorganisatsioonide esindajatega;

31.  nõuab tungivalt, et komisjoni ja liikmesriigid soodustaksid hobuseomanike ühenduste moodustamist;

32.  rõhutab, kui oluline on hobuslaste humaanne kohtlemine ja heaolu ning põhimõte, et mis tahes julma või väärkohtlemist ühegi omaniku, treeneri, tallitöötaja või muu isiku poolt ei tohi ühelgi juhul sallida;

33.  kutsub liikmesriike üles kohaldama rangemaid õigusakte seoses loomade väärkohtlemise ja hülgamisega, sh erakorralisi meetmeid hülgamise vastu võitlemiseks, ning täielikult ja nõuetekohaselt uurima teateid hobuslaste ebainimliku kohtlemise ja nende heaolu rikkumise juhtumite kohta;

34.  märgib, et hobuslaste liikide vahel esinevad erinevused, mis muudavad hobuslase heaoluga seotud vajadusi, sealhulgas terminaalse hoolduse ja surmamisega seotud vajadusi;

35.  kutsub komisjoni üles uurima ja dokumenteerima kõnealuseid erinevusi ja andma välja liigispetsiifilised suunised, et tagada loomade heaolustandardid;

36.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama teadus- ja arendustegevust liikide vajadusi arvestava loomakasvatussüsteemi valdkonnas hobusektoris, võttes arvesse hobuslaste loomulikku käitumist karjaloomana, kellel on kalduvus põgeneda;

37.  kutsub komisjoni üles seadma esikohale katseprojekti, et uurida uute ja olemasolevate rahastamiskavade kasutamist tööhobuslaste heaolu valdkonnas saavutatud heade tulemuste tunnustamiseks, muu hulgas väikestes ja elatuspõllumajandusettevõtetes;

38.  kutsub liikmesriike üles tagama, et komisjoni rakendusmäärust (EL) 2015/262 (hobusepassi käsitlev määrus) rakendatakse täielikult ja nõuetekohaselt ;

39.  märgib, et veterinaarravimite hind, surnud looma kõrvaldamise maksumus ja eutanaasia (kui see on lubatud) maksumus võib olla takistuseks hobuslase elu lõpetamisele ning toob kaasa kannatuste pikenemise;

40.  kutsub liikmesriike üles uurima teadaandeid ebainimlikest tavadest eutanaasia teostamisel ja heaolu rikkumistest, näiteks ravimite nõuetevastasest kasutamisest, ning neist rikkumistest komisjonile teatama;

41.  sedastab, et eesli- ja hobusepiima tootmine on kasvanud ning kutsub komisjoni üles koostama suuniseid eesli- ja hobusepiimatootjate jaoks;

42.  kutsub liikmesriike üles koostöös kutsevaldkonna tunnustatud representatiivsete põllumajandusorganisatsioonidega võtma kohustust eesli- ja hobusepiima tootvaid põllumajandusettevõtteid rohkem kontrollida;

43.  väljendab tõsist muret tiine mära seerum-gonadotropiini (PMSG) sisaldavate veterinaarravimite impordi ja kasutamise pärast;

44.  kutsub komisjoni tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi direktoraati üles kontrollima auditite abil sertifitseeritud PMSG hormoonitootjaid selles osas, kas tootmise ajal järgitakse loomade heaolu käsitlevaid sätteid, ning uurima farmaatsiatööstuses hormoonide kogumiseks kasutatavate märade heaolu ja kohtlemist ning koostama selle kohta aruande;

45.  rõhutab, et veel ei ole kehtestatud õiglast maksusüsteemi, mis oleks kohandatud iga liikmesriigi vajadustega ja mis võimaldaks hobuslastega tegelevatel kutselistel põllumajandustootjatel teenida vajalikku tulu selleks, et säilitada majandustegevus Euroopa hobuslastega tegelevates põllumajandusettevõtetes;

46.  märgib, et õiglasem maksusüsteem hobusektoris võimaldaks sektoril toimida võrdsetes tingimustes, suurendada hobuslastega seotud tegevuse läbipaistvust ning seeläbi võidelda pettuse ja varimajanduse probleemidega, samuti aitaks see kutselistel hobusekasvatajatel teenida vajalikku tulu oma majandustegevuse säilimiseks;

47.  on seisukohal, et hobusektori suhtes kohaldatavat käibemaksuõigust tuleks eelseisva käibemaksudirektiivi läbivaatamise käigus täpsustada, et soodustada majanduskasvule ja töökohtade loomisele suunatud hobusektori kujunemist;

48.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et anda liikmesriikidele suurem paindlikkus vähendatud käibemaksumäära kohaldamiseks kõigi hobusektori tegevuste suhtes, ning on seisukohal, et sellise täpsustamise tulemuseks peaks olema ühtne, usaldusväärne ja sihtotstarbeline vähendatud käibemaksumäärade raamistik, mis jätab liikmesriikidele piisavalt vabad käed oma maksupoliitika kujundamiseks;

49.  rõhutab erinevusi tervishoiunõuetes, mida kohaldatakse Euroopas toodetud ja kolmandatest riikidest imporditud hobuseliha suhtes;

50.  tuletab meelde vajadust kehtestada hobuseliha tõhus jälgitavus, ning rõhutab, et soovitav on tagada Euroopa tarbija jaoks samaväärne tervise ja toiduohutuse nõuetele ja impordinõuetele vastavus, olenemata tarbitava hobuseliha päritolust;

51.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et taastada tasakaal ELi siseselt kehtivate nõuete ja nende nõuete vahel, mille suhtes piiril kontrolli teostatakse, kaitsmaks tarbijate tervist;

52.  kutsub seetõttu komisjoni üles muutma kohustuslikuks päritoluriigi märkimist kõigile töödeldud hobuselihatoodetele;

53.  kutsub komisjoni üles suurendama auditite arvu väljaspool ELi asuvates ja hobuseliha ELi eksportimiseks loa saanud tapamajades, ning tingimuslikult peatama kolmandates riikides toodetud hobuslaste liha impordi, mis ei vasta ELi jälgitavuse ja toiduohutuse nõuetele;

54.  rõhutab vajadust kaotada tabud seoses hobuslaste elulõpuga; on seisukohal, et hobuse elulõpu leevendamine ei välista tema sisenemist toiduahelasse;

55.  kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu hobuslaste terminaalsele hooldusele, sealhulgas selliste üldkasutatavate veterinaarravimite nagu fenüülbutasoon jääkide piirnormidele, et tagada toiduainete tarneahelas ohutus;

56.  kutsub liikmesriike üles edendama toiduainete tarneahelasse tagasitoomist, toetudes teadusuuringutel põhinevale nn keeluajale, mis võimaldab looma toiduahelasse tagasi tuua pärast seda, kui talle on ravimit manustatud viimast korda, kaitstes samal ajal tarbijate tervist;

57.  märgib, et nende hobuslaste puhul, kes ei ole mõeldud tapamajja saatmiseks inimtoidu tootmise eesmärgil (registreeritud kui toidutootmisel mitte kasutatavad loomad), puudub mõnes liikmesriigis dokumenteeritud ülevaade manustatud ravimite kohta, ning on võimalik, et need hobused tapetakse toiduks illegaalselt ja muutuvad seetõttu tõsiseks ohuks rahvatervisele; palub seepärast komisjonil kõnealune õiguslik lünk kõrvaldada;

58.  kutsub komisjoni üles kaaluma koos Euroopa hobuveterinaaria ühingute liiduga (FEEVA) ravile ja ravimitele juurdepääsu ühtlustamist kogu Euroopa territooriumil;

59.  on seisukohal, et ühtlustamine aitaks vältida konkurentsimoonutusi, lihtsustada hobuslaste haiguste ulatuslikumat ravi ja leevendada tõhusamalt hobuslaste kannatusi;

60.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama heade tavade vahetamist, et hõlbustada ravimite mõistlikku kasutamist hobuslaste puhul;

61.  märgib, et kuigi ravi ja veterinaarravimid on teinekord vajalikud ja näidustatud, tuleks teha rohkem pingutusi, et kõrvaldada investeeringute vähesus ja hobuslaste raviks kättesaadavate ravimite, sh vaktsiinide puudus;

62.  juhib tähelepanu ka vajadusele arendada ravimiuuringuid ja innovatsiooni hobuslastel ravimite kasutamise valdkonnas, kuna sektoris on suur puudus hobuslaste metabolismile kohandatud ravimitest;

63.  kutsub komisjoni üles rahastama täiendavaid uuringuid erinevate ravimite mõju kohta hobuslaste elule;

64.  märgib, et mõned liikmesriikides kasvatatavad hobuslaste tõud on kohalikud tõud, mis kuuluvad teatavate kogukondade eluviisi ja kultuuri juurde, ning mõned liikmesriigid on lisanud oma maaelu arengu programmidesse meetmed nende tõugude kaitseks ja nende leviku soodustamiseks;

65.  kutsub komisjoni üles võtma endale kohustuse toetada rahaliselt ELis looduslike või väljasuremisohus pärismaiste hobuslaste liikide säilimist ja kaitset;

66.  on teadlik metsikute hobuslaste suurest ökoloogilisest ja looduslikust väärtusest, kuna nad aitavad kaasa oma elupiirkonna puhastamisele ja väetamisele, ning lisaks metsikute hobuste populatsioonide turismialasest väärtusest, ning nõuab rohkem uuringuid probleemide kohta, millega need populatsioonid kokku puutuvad;

67.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.
(3) ELT L 303, 18.11.2009, lk 1.
(4) EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23.
(5) ELT L 59, 3.3.2015, lk 1.
(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.
(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.
(8) ELT L 335, 14.12.2013, lk 19.
(9) Vt http://ec.europa.eu/food/animals/docs/aw_eu-strategy_study_edu-info-activ.pdf.
(10) Rahvusvaheline Ratsaspordi Liit (Fédération Equestre Internationale ehk FEI), korduma kippuvad küsimused 2014. aasta mais Maailma Loomatervise Organisatsiooni üldistungil vastuvõetud High Health, High Performance Horse (HHP) kontseptsiooni kohta.
(11) Hobuste võiduajamisega tegelevate asutuste rahvusvahelise liidu (International Federation of Horseracing Authorities) aastaaruanne.
(12) FEI andmebaas, konsulteeritud 22.9.2014.
(13) Süsteemi TRACES andmebaas, 2012.
(14) Maailma Loomatervise Organisatsioon – maismaaloomade tervise koodeks (2016), peatükk 7.12.
(15) Santorini eesli- ja muulataksod – sõltumatu loomaheaolu aruanne organisatsioonile The Donkey Sanctuary, 2013.

Õigusalane teave