Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2222(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0066/2017

Esitatud tekstid :

A8-0066/2017

Arutelud :

PV 03/04/2017 - 19
CRE 03/04/2017 - 19

Hääletused :

PV 04/04/2017 - 7.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0098

Vastuvõetud tekstid
PDF 237kWORD 70k
Teisipäev, 4. aprill 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Palmiõli ja vihmametsade hävitamine
P8_TA(2017)0098A8-0066/2017

Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2017. aasta resolutsioon palmiõli ja vihmametsade hävitamise kohta (2016/2222(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO 2015.–2030. aasta säästva arengu eesmärke,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP21) sõlmitud Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse komisjoni tehnilist aruannet pealkirjaga „ELi tarbimise mõju metsade raadamisele“(2013-063)(1),

–  võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta teatist „Toimetulek metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu“ (COM(2008)0645),

–  võttes arvesse 7. detsembri 2015. aasta Amsterdami deklaratsiooni pealkirjaga „Towards Eliminating Deforestation from Agricultural Commodity Chains with European Countries“ („Teeme lõpu Euroopa riikide põllumajandustoorme tarneahelatest tingitud metsaraadamisele“), millega toetatakse täiesti jätkusuutliku palmiõli tarneahela loomist aastaks 2020 ning ebaseadusliku metsaraadamise lõpetamist samaks aastaks,

–  võttes arvesse viie liikmesriigi ja Amsterdami deklaratsiooni osalise (Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik) lubadust tagada valitsuse toetus kavale, mille kohaselt muudetakse aastaks 2020 palmiõlitööstus 100 % säästvaks,

–  võttes arvesse 2016. aasta juulis avaldatud Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegiat ning komisjoni 30. novembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0767),

–  võttes arvesse 4. oktoobril 2016 avaldatud komisjoni tellitud ja rahastatud uuringut ELis tarbitavate biokütuste mõju kohta maakasutuse muutumisele „The land use change impact of biofuels consumed in the EU: Quantification of area and greenhouse gas impacts“,

–  võttes arvesse aruannet pealkirjaga „Globiom: the basis for biofuel policy post-2020“ („Globiom: biokütuste poliitika alused pärast 2020. aastat“),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 18/2016 säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteemi kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

–  võttes arvesse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES),

–  võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli, mis võeti vastu 29. oktoobril 2010 Jaapanis Nagoyas ja mis jõustus 12. oktoobril 2014,

–  võttes arvesse ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2020 ja selle vahehinnangut(2),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu kohta(3),

–  võttes arvesse 2016. aastal Havail toimunud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu maailma loodusvarade kaitse kongressi ja selle ettepanekut 066 palmiõli tootmisest ja selle laienemisest bioloogilisele mitmekesisusele tuleneva mõju leevendamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0066/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on ratifitseerinud Pariisi kokkuleppe ja ta peaks etendama keskset rolli kliimamuutuste vastase võitluse, keskkonnakaitse ja säästva arengu valdkonnas püstitatud eesmärkide täitmisel;

B.  arvestades, et ELil oli tähtis osa palmiõli temaatikaga tihedalt seotud säästva arengu eesmärkide nr 2, 3, 6, 14, 16, 17 ning eelkõige eesmärkide nr 12, 13 ja 15 püstitamisel;

C.  arvestades, et vastavalt säästva arengu tegevuskavale aastani 2030 kohustus EL edendama igat liiki metsade säästvat majandamist ning tegutsema metsaraadamise peatamiseks, rikutud metsade taastamiseks ning metsastamise ja taasmetsastamise oluliseks suurendamiseks kogu maailmas aastaks 2020; arvestades, et vastavalt tegevuskavale aastani 2030 kohustus EL aastaks 2020 ka tagama säästvad tootmis- ja tarbimisskeemid, õhutama ettevõtjaid kasutama säästvaid tegevustavasid ning lisama oma aruandlustsüklitesse jätkusuutlikkust kajastava teabe ja edendama säästvaid riigihankemeetodeid kooskõlas riikide poliitika ja ülemaailmsete prioriteetidega;

D.  arvestades, et metsaraadamisel on maailmas palju põhjuseid, muu hulgas selliste põllumajandustoodete nagu sojaoa, veiseliha, maisi ja palmiõli tootmine;

E.  arvestades, et viimaste aegade troopikametsade raadamistest on ligi poole (49 %) põhjustanud kaubandusliku põllumajanduse huvides tehtud ebaseaduslikud lageraied ning et selle hävitustöö mootoriks on välisriikide nõudlus põllumajandustoorme, sealhulgas palmiõli, veiseliha, sojaoa ja puidutoodete järele; arvestades, et troopikametsade ebaseadusliku kaubanduslikuks põllumajandusmaaks muutmise tõttu vabaneb igal aastal hinnanguliselt 1,47 gigatonni süsinikku, mis moodustab 25 % ELis aasta jooksul fossiilkütuste põletamisel tekkivatest heitkogustest(4);

F.  arvestades, et 2015. aasta metsatulekahjud Indoneesias ja Borneol olid ligi kahe kümnendi kõige rängemad ning et neid põhjustasid globaalsed kliimamuutused, maakasutuse muutused ja metsaraadamine; arvestades, et kui ei võeta kooskõlastatud meetmeid tulekahjude ärahoidmiseks, sagenevad edaspidi tõenäoliselt äärmuslikud kuivaperioodid kõnealustes piirkondades;

G.  arvestades, et Indoneesia ja Borneo metsatulekahjud saastasid tervist kahjustavalt 69 miljoni inimese sissehingatavat õhku ja põhjustasid tuhandeid enneaegseid surmajuhtumeid;

H.  arvestades, et Indoneesias põhjustab tulekahjusid reeglina metsade maharaiumine palmiõliistanduste ja muude põllukultuuride rajamiseks; arvestades, et 52 % Indoneesia 2015. aasta tulekahjudest leidis aset süsinikurikastel turbaaladel, mistõttu see riik muutus üheks suurimaks ülemaailmse kliimasoojenemise kiirendajaks(5);

I.  arvestades, et kuna paljudes tootjariikides puuduvad täpsed palmiõlikontsessioonide kaardid ja riiklikud maaregistrid, on raske kindlaks teha, kes tulekahjusid põhjustas;

J.  arvestades, et metsi käsitleva New Yorgi deklaratsiooni kohaselt nõustus EL „aitama erasektoril täita eesmärki loobuda selliste põllumajandustoodete nagu palmiõli, soja ning paberi- ja veiselihatoodete tootmisel hiljemalt 2020. aastaks metsaraadamisest, tunnistades, et paljud firmad on seadnud endale veelgi radikaalsemad eesmärgid“;

K.  arvestades, et 2008. aastal kohustus EL piirama metsaraadamist 2020. aastaks vähemalt 50 % võrra ning peatama 2030. aastaks maailma metsade pindala vähenemise;

L.  arvestades, et üha kasvab raadamissurve väärtuslikele troopilistele ökosüsteemidele, mis katavad kõigest 7 % Maa pinnast; arvestades, et õlipalmiistanduste rajamisega kaasnevad suured metsatulekahjud, jõgede kuivaksjäämine, mullaerosioon, turbaalade vee kadu, siseveekogude saastumine ja üldine elurikkuse vähenemine, mille tõttu omakorda kaovad paljud ökosüsteemiteenused ning mis mõjutab oluliselt kliimat, loodusvarade kaitset ning maailma looduskeskkonna säilitamist praeguste ja tulevaste põlvede jaoks;

M.  arvestades, et maailma metsade raadamist mõjutavas ELi tarbimises etendab suurt osa palmiõli ja sellest toodetud kaupade tarbimine;

N.  arvestades, et üldine nõudlus taimeõli järele peaks kasvama(6) ning et arvestuste kohaselt nõudlus palmiõli järele kahekordistub 2050. aastaks(7); arvestades, et 1970. aastatest saadik on palmiõli tootmine kasvanud kõige rohkem Indoneesias ja Malaisias; arvestades, et lisaks hoogustub õlipalmikasvatus ka teistes Aasia riikides, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, kus pidevalt rajatakse uusi ja laiendatakse vanu istandusi, mis põhjustab täiendavaid keskkonnakahjustusi; märgib seejuures, et kui asendada palmiõli teiste taimeõlidega, tuleks õlikultuure kasvatada veelgi suurematel pindadel;

O.  arvestades, et palmiõli kasutatakse laialdaselt eelkõige tänu selle odavusele, mis on tingitud üha enamate õlipalmiistanduste rajamisest raadatud aladele; arvestades, et lisaks vastab palmiõli kasutamine toiduainetööstuses jätkusuutmatu masstootmise ja -tarbimise mudelile, mis on vastuolus kvaliteetsete, transporti mittevajavate mahetoodete ja -koostisosade kasutamise ja edendamise põhimõttega;

P.  arvestades, et palmiõli kasutatakse üha enam biokütusena ja töödeldud toiduainete tootmisel ning et nüüdseks sisaldab umbes 50 % pakendatud toidukaupadest palmiõli;

Q.  arvestades, et mõningad palmiõliga kauplevad ettevõtted ei suuda veenvalt tõendada, et nende tarneahelas kasutatav palmiõli ei seondu raadamise, turbaalade kuivamise või keskkonna saastamisega ning et see on toodetud täiel määral põhilisi inimõigusi ja piisavaid sotsiaalseid norme järgides;

R.  arvestades, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt peab komisjon hindama liidu toidu- ja mittetoidukaupade tarbimise globaalset keskkonnamõju ning vajaduse korral välja töötama ettepanekud tegevuspoliitikaks, mille abil reageerida selliste hindamiste järeldustele, samuti kaaluma liidu tegevuskava väljatöötamist võitluseks raadamise ja metsade seisundi halvenemisega;

S.  arvestades, et komisjonil on kavas korraldada metsaraadamise ja palmiõli teemalisi uuringuid;

T.  arvestades, et me ei tea, millised on palmiõliga seotud maakasutuse muutusest tingitud summaarsed kasvuhoonegaaside heitkogused; arvestades, et sellealaseid teaduslikke hinnanguid tuleb täiustada;

U.  arvestades, et tootjariikides puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, kui suurtel pindadel seal õlipalme kasvatatakse, olgu siis seaduslikult või seadust rikkudes; arvestades, et see takistus pärsib kohe algusest peale palmiõli säästva tootmise tõendamiseks võetud meetmeid;

V.  arvestades, et 2014. aastal langes 60 % ELi palmiõli impordist energeetikasektori arvele ning 46 % imporditud palmiõlist (kuus korda rohkem kui 2010. aastal) kasutati sõidukikütusena ning 15 % elektrienergia ja soojuse tootmiseks;

W.  arvestades, et prognooside kohaselt muudetakse 2020. aastaks kogu maailmas biodiisli tootmiseks kasvatatava õlipalmi istandusteks üks miljon hektarit, millest 0,57 miljonit hektarit langeb Kagu-Aasia ürgmetsade istandusteks muutmise arvele(8);

X.  arvestades, et 2020. aastaks on ELi biokütuste tarbimisest tingitud maakasutuse kogumuutus 8,8 miljonit hektarit, millest 2,1 miljoni hektari suurune pind kujuneb õlipalmiistanduste laiendamissurve tõttu Kagu-Aasias ning sellest viimasest näitajast pool tuleb troopiliste metsade ja turbaalade arvel;

Y.  arvestades, et vihmametsade raadamine hävitab enam kui poolte maailma loomaliikide ja enam kui kahe kolmandiku taimeliikide looduslikud elupaigad ning ohustab nende säilimist; arvestades, et vihmametsad on koduks mõningatele maailma kõige haruldasematele ja sageli endeemilistele liikidele, mis on kantud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punasesse raamatusse äärmiselt ohustatud liikidena, mille populatsioonid on hinnangulistel, tuletatud või vaatlusandmetel viimase 10 aasta või kolme põlvkonna vältel kahanenud enam kui 80 %; arvestades, et ELi tarbijaid tuleks paremini teavitada sellest, mida niisuguste looma- ja taimeliikide kaitseks tehakse;

Z.  arvestades, et mitmed uurimised paljastavad, et paljudes riikides kaasnevad õlipalmiistanduste rajamise ja majandamisega põhiliste inimõiguste laialdased rikkumised – sunniviisiline väljatõstmine, relvavägivald, lapstööjõu kasutamine, võlaorjus või põlisrahvaste diskrimineerimine;

AA.  arvestades, et väga murettekitavate aruannete(9) kohaselt toodetakse maailmas suur osa palmiõlist põhilisi inimõigusi ja piisavaid sotsiaalseid norme rikkudes, sageli kasutatakse lapstööjõudu ning maaküsimustes esineb arvukalt tülisid kohalike ja põliselanike ning õlitootmiskontsessioonide omajate vahel;

Üldised kaalutlused

1.  tuletab meelde, et säästev põllumajandus, toiduga kindlustatus ja säästev metsandus on ühed peamised säästva arengu eesmärgid;

2.  tuletab meelde, et metsad on kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise seisukohast üliolulised;

3.  märgib, et maailma metsade hävitamist põhjustavad keerukad tegurid, näiteks metsade maharaiumine loomakasvatuse või põllukultuuride kasvatamise eesmärgil (eelkõige ELi kariloomadele sojasööda, samuti palmiõli tootmiseks), valglinnastumine, raie ja muu intensiivne põllumajandustegevus;

4.  märgib, et 73 % maailmas hävitatavatest metsadest lähevad raadamisele põllumajandusmaa saamiseks ning 40 % maailmas raadatud metsadest muudetakse suurteks monokultuurseteks õlipalmiistandusteks(10);

5.  märgib, et palmiõli tootmine ei ole mitte ainuke metsade hävimise põhjus, vaid et seda põhjustab ka ebaseaduslike raiete kasv ja rahvaarvu kasvust tingitud surve;

6.  märgib, et muud liiki taimeõli (soja- ja rapsiõli jms) ökoloogiline jalajälg on palmiõli tootmisega võrreldes palju suurem ning nõuab palmiistandustega võrreldes suuremaid maa-alasid; märgib, et teised õlitaimed vajavad ka rohkem pestitsiide ja väetisi;

7.  märgib murega, et maade hõivamise võidujooksu ajendiks maailmas on kasvav ülemaailmne nõudlus biokütuse ja toorainete järele ning maa ja põllumajandustoormega spekuleerimine;

8.  tuletab meelde, et EL on metsaraadamise tagajärjel toodetud saaduste suurimportija ning sellel on bioloogilisele mitmekesisusele hävitav mõju;

9.  märgib, et ELi suundub väärtuseliselt veidi alla veerandi kõigist ebaseadusliku metsaraadamise tagajärjel saadud rahvusvaheliselt kaubeldavatest põllumajanduslikest toorainetest, sh 27 % sojaoast, 18 % palmiõlist, 15 % veiselihast ja 31 % nahast(11);

10.  juhib tähelepanu sellele, et tulemuslikuks võitluseks põllumajandustoorme tarbimisega seotud metsaraadamise vastu tuleks ELi meetmetega hõlmata lisaks palmiõli tootmisele ka igasugune samalaadne põllumajandustoodete import;

11.  tuletab meelde, et Malaisia ja Indoneesia on peamised palmiõli tootjad, kes annavad hinnanguliselt 85–90 % kogu maailma toodangust, ning peab kiiduväärseks, et Malaisia põlismetsa alad on 1990. aastast saadik kasvanud, kuid tunneb jätkuvalt muret Indoneesia metsade kiire hävitamise pärast, mille tulemusena kaob iga viie aasta tagant kokku 0,5 % metsade kogupindalast;

12.  tuletab meelde, et Indoneesia on hiljuti muutunud maailmas suuruselt kolmandaks süsinikdioksiidiga saastajaks ning sealne bioloogiline mitmekesisus väheneb ja mitmed ohustatud looduslikud liigid on väljasuremise äärel;

13.  tuletab meelde, et palmiõli moodustab ligi 40 % kõikide taimeõlide ülemaailmsest kaubandusest ning EL on 7 miljoni tonniga aastas suuruselt teine importija maailmas;

14.  tunneb muret asjaolu pärast, et ligi poolt ebaseaduslikult hävitatud metsade pindalast kasutatakse ELi turule saadetava palmiõli tootmiseks;

15.  märgib, et palmiõli kasutatakse põllumajanduslikus toidutööstuses koostis- ja/või asendusainena selle suure tootlikkuse ja keemiliste omaduste ning ka ladustamise lihtsuse, sulamistemperatuuri ja tooraine kohta soodsa hinna tõttu;

16.  märgib samuti, et palmituumakooke kasutatakse ELis loomasöödana, eelkõige piima- ja lihaveiste nuumamiseks;

17.  tõstab sellega seoses esile, et ELis kehtivad rangemad sotsiaalsed ning tervise- ja keskkonnaalased normid;

18.  on palmiõli probleemi keerukusest täiesti teadlik ning rõhutab, et tähtis on leida sellele ülemaailmne, paljude osapoolte kollektiivsel vastutusel põhinev lahendus; soovitab tungivalt järgida seda põhimõtet kõigi tarneahela osaliste suhtes, kelleks on näiteks EL ja teised rahvusvahelised organisatsioonid, liikmesriigid, finantseerimisasutused, tootjariikide valitsused, kohalikud kogukonnad ja põlisrahvad, palmiõli tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevad sisemaised ja rahvusvahelised ettevõtted, tarbijaühendused ja VVOd; on lisaks veendunud, et palmiõli mittesäästva tootmise ja tarbimisega seotud arvukate tõsiste probleemide lahendamiseks peavad kõik nimetatud osalejad kindlasti oma tegevust kooskõlastama;

19.  rõhutab palmiõli säästva tootmise saavutamisel jagatud ülemaailmset vastutust ning toonitab toiduainetööstuse suurt osa säästvalt toodetud alternatiivide leidmisel;

20.  märgib, et mitmed toormetootjad ja -müüjad, jaemüüjad ja teised tarneahelas osalevad vahendajad, sh Euroopa ettevõtted, on võtnud endale kohustusi raadamiseta toimuva toormetootmise ja -kaubanduse, süsinikurikaste turbaalade puutumata jätmise, inimõiguste järgimise, läbipaistvuse, jälgitavuse, kolmanda isiku teostatava kontrolli ja vastutustundlike majandamistavade osas;

21.  tunnistab, et vihmametsade ja maailma bioloogilise mitmekesisuse kaitse on Maa ja inimkonna tuleviku jaoks üliolulised, kuid rõhutab vajadust kombineerida kaitsetegevust maaelu arengu poliitikavahenditega, et vältida asjaomaste piirkondade väikeste maaharijakogukondade vaesumist ja ergutada tööhõivet;

22.  on seisukohal, et tegevus metsaraadamise peatamiseks peab hõlmama kohapealse suutlikkuse suurendamist, tehnoloogilist abi, parimate tavade jagamist kogukondade vahel ning abi väikepõllumajandustootjatele, et nad saaksid oma põllumaad võimalikult tõhusalt ära kasutada ega peaks rohkem metsamaad kasutusele võtma; rõhutab sellega seoses, et agroökoloogilistel meetmetel on suur potentsiaal maksimeerida ökosüsteemi funktsioonide täitmist kombineeritud ja mitmekesise istutamise, agrometsanduse ja püsikultuuri tehnikate abil, mis võimaldab vältida sõltuvust sisenditest ja monokultuure;

23.  märgib, et õlipalmikasvatus võib soodustada riikide majandusarengut ja pakkuda teostatavaid majanduslikke võimalusi põllumajandustootjatele, kui see toimub vastutustundlikult ja säästvalt ning kui kehtestataks ranged säästva kultiveerimise tingimused;

24.  märgib ära mitmete vabatahtlike sertifitseerimiskavade, sh RSPO, ISPO ja MSPO olemasolu ning väljendab rahulolu nende rolliga säästva õlipalmikasvatuse edendamisel; märgib siiski, et nimetatud standardite säästvuskriteeriumeid kritiseeritakse eelkõige ökoloogilise ja sotsiaalse terviklikkuse seisukohast; rõhutab, et eri kavade olemasolu viib tarbijad segadusse ning et lõppeesmärk peaks olema töötada välja ühtne sertifitseerimiskava, mis juhiks paremini tarbijate tähelepanu säästvalt toodetud palmiõlile; palub komisjonil tagada, et niisugune sertifitseerimiskava võimaldaks ELi turule lasta üksnes säästvalt toodetud palmiõli;

25.  märgib, et meie kolmandate riikide partnerid tuleb muuta teadlikumaks nende rollist säästvuse ja metsaraadamise küsimustes, seda ka seoses nende hanketavadega;

Soovitused

26.  kutsub komisjoni üles austama ELi rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas neid, mis on võetud COP21, ÜRO metsandusfoorumi (UNFF)(12), ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni(13), metsi käsitleva New Yorgi deklaratsiooni ning säästva arengu eesmärgi peatada 2020. aastaks metsade raadamine(14) raames;

27.  tõstab esile selliste algatuste potentsiaali nagu metsi käsitlev New Yorgi deklaratsioon(15), mille eesmärk on aidata erasektoril täita eesmärki loobuda selliste põllumajandustoodete nagu palmiõli, soja ning paberi- ja veiselihatoodete tootmisega seoses hiljemalt 2020. aastaks metsaraadamisest; märgib, et mõnedel ettevõtetel on radikaalsemad eesmärgid, kuid ehkki 60 % palmiõliga tegelevatest ettevõtetest on selliste algatustega ühinenud, on praeguseks üksnes 2 % suutelised jälgima oma kaubeldavat palmiõli kuni selle allikani(16);

28.  võtab teadmiseks toiduainetööstuse tegevuse ja saavutused säästvalt toodetud palmiõli hankimisel; kutsub kõiki palmiõli kasutavaid tööstusharusid üles intensiivistama tegevust säästvalt toodetud palmiõli hankimiseks;

29.  palub, et komisjon ja liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, ilmutaksid tahet tegutseda selle nimel, et võtta endale kogu ELi hõlmav riiklik kohustus hankida 2020. aastaks 100-protsendiliselt üksnes säästvalt toodetud palmiõli ning selleks muu hulgas allkirjastaksid ja rakendaksid Amsterdami deklaratsiooni „Teeme lõpu Euroopa riikide põllumajandustoorme tarneahelatest tingitud metsaraadamisele“, samuti tegutseksid kogu tööstust hõlmava kohustuse kehtestamise nimel, muu hulgas allkirjastades ja rakendades Amsterdami deklaratsiooni, millega toetatakse täiel määral säästva palmiõli tarneahela saavutamist aastaks 2020;

30.  nõuab, et õlipalmi kasvatavad ettevõtted täidaksid Bangkoki kokkulepet metsaraadamisest hoidumise kohustuste täitmise ühtse käsitluse kohta ning rakendaksid suure süsinikuvaru (High Carbon Stock – HCS) käsitlust, mille abil valida välja sellised õlipalmiistandusteks sobivad alad nagu rikutud, vähese süsiniku sidumise võime või vähese loodusväärtusega piirkonnad;

31.  nõuab, et EL täidaks võetud kohustusi, intensiivistaks käimasolevaid läbirääkimisi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimiseks ning tagaks, et lepingute lõppversioonid hõlmaksid õlipalmiistanduste rajamisel raiutud puitu; rõhutab vajadust tagada nende lepingute kooskõla rahvusvahelise õiguse ning keskkonnakaitse, inimõiguste ja säästva arengu valdkonnas võetud kohustustega ning tagada, et nendega kaasneksid piisavad meetmed metsade kaitseks ja säästvaks majandamiseks, sealhulgas kohalike elanike ja põlisrahvaste õiguste kaitseks; märgib, et samasugust käsitlust võiks rakendada ka säästvalt toodetud palmiõli tarnekanalite tagamiseks; soovitab ELi poliitikas tugineda palmiõli käsitlemisel FLEGTi põhimõtetele, mis puudutavad mitmeid sidusrühmi hõlmavat dialoogi, tootjariikides sügavalt juurdunud juhtimisprobleemide lahendamist ning ELi toetavat impordipoliitikat; märgib, et sellised meetmed võivad parandada sihtriikides kontrolli palmiõlitööstuse üle;

32.  märgib, et üks tähtis küsimus on koostöö tootjariikidega teabe vahetamisel säästvate ja majanduslikult teostatavate arengusuundade ja kaubandustavade üle; toetab tootjariikide tegevust selliste säästvate tegevustavade arendamisel, mis võivad parandada nende maade majandust ja elanike elutingimusi;

33.  palub, et komisjon ergutaks läbipaistvust ja koostööd käsitlevate parimate tavade vahetust palmiõli kasutavate valitsuste ja ettevõtete vahel, ning palub, et komisjon ja liikmesriigid teeksid koostööd kolmandate riikidega, et töötada välja siseriiklikud seadused, rakendada neid ning austada kogukondade tavapäraseid õigusi maale, eesmärgiga tagada metsade, metsarahvaste ja nende elatise kaitse;

34.  palub, et komisjon hindaks vajadust kehtestada mehhanismid, mille abil tegeleda FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu raames kaubandusliku põllumajanduse eesmärgil toimuva metsamaade põllumaaks muutmise probleemiga, ning selles protsessis veelgi suurendaks kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike kogukondade ja maaomanike-põllumajandustootjate mõjuvõimu;

35.  nõuab, et EL koostaks vabatahtlike partnerluslepingute täiendusena palmiõli valdkonna kohta selliste lepingute järelevalvet käsitlevad õigusaktid, mis hõlmavad nii ettevõtteid kui ka finantseerimisasutusi ja milles järgitakse ELi puidumääruse põhimõtteid; märgib, et EL on reguleerinud puidu, kala ja nn konfliktimineraalide tarneahelaid, kuid ei ole siiani reguleerinud ühegi metsi ohustava põllumajandustoorme tarneahelat; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt aktiivsemat tegevust puidumääruse täitmiseks, et paremini hinnata selle tulemuslikkust ja otsustada, kas seda saaks võtta eeskujuks uuele ELi õigusaktile, millega püütakse tõkestada mittesäästvalt toodetud palmiõli müüki ELis;

36.  kutsub komisjoni üles käivitama koostöös kõigi avaliku ja erasektori asjaomaste sidusrühmadega teavituskampaaniaid ja andma tarbijatele igakülgset teavet säästva palmiõlitootmise soodsa poliitilise, sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta; palub komisjonil tagada, et mingi toote jätkusuutlikku tootmist kinnitav teave edastataks tarbijatele koheselt äratuntava märgi kujul kõigil palmiõli sisaldavatel toodetel, ning soovitab tungivalt kinnitada selline märk tootele või selle pakendile või siis muuta see tehnoloogiliste vahenditega kergesti kättesaadavaks;

37.  kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd teiste suuremate palmiõli tarbijate, näiteks Hiina ja Indiaga ning tootjariikidega, et tõsta nende teadlikkust ja uurida võimalusi leida troopikametsade raadamise ja metsade seisundi halvenemise probleemile ühiseid lahendusi;

38.  ootab kannatamatult metsaraadamist ja palmiõli käsitlevaid komisjoni uuringuid, mida loodetavasti tutvustatakse võimalikult kiiresti pärast nende lõpuleviimist;

39.  palub komisjonil esitada üksikasjalikud andmed palmiõli kasutamise ja tarbimise kohta Euroopas ning selle ELi importimise kohta;

40.  kutsub komisjoni üles intensiivistama uurimistegevust, et koguda teavet sellest, kuidas Euroopa tarbimine ja investeeringud mõjutavad kolmandates riikides raadamisprotsessi, sotsiaalprobleeme, ohustatud liike ja keskkonna saastamist, ning veenma kolmandate riikide kaubanduspartnereid sama tegema;

41.  kutsub komisjoni arendama tehnoloogiaid ja esitama konkreetse tegevuskava, mis hõlmab ka teavituskampaaniaid ning mille eesmärk on vähendada Euroopa tarbimise ja investeeringute mõju kolmandates riikides toimuvale metsade raadamisele;

42.  tunnistab praeguste sertifitseerimiskavade soodsat mõju, kuid täheldab kahetsusega, et ei RSPO, ISPO, MSPO ega ka kõik teised suuremad tunnustatud sertifitseerimiskavad ei takista tulemuslikult neis osalejaid vihmametsi või turbaalasid palmiistandusteks muutmast; on seepärast seisukohal, et nimetatud suured sertifitseerimiskavad ei piira tulemuslikult istanduste rajamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning järelikult ei ole need suuri metsa- ja turbamaatulekahjusid ära hoidnud; palub komisjonil tagada nimetatud sertifitseerimiskavade sõltumatu auditeerimine ja järelevalve, et tagada, et ELi turule lastav palmiõli vastaks kõigile vajalikele normidele ja oleks säästvalt toodetud; märgib, et palmiõli sektori säästvuse küsimust ei saa lahendada üksnes vabatahtlike meetmete ja tegevuspoliitikate abil, vaid palmiõli ettevõtetele tuleb kehtestada ka siduvad eeskirjad ja kohustuslik sertifitseerimiskava;

43.  kutsub ELi üles kehtestama ELi turule tulevale palmiõlile ja palmiõli sisaldavatele toodetele säästvuse miinimumkriteeriumid ning tagama, et ELis olev palmiõli:

   ei ole ei otseselt ega kaudselt põhjustanud keskkonnaseisundi halvenemist, näiteks ürgmetsade ja raiejärgselt uuenenud metsade raadamist ning turbaalade või muude ökoloogiliselt väärtuslike elupaikade hävimist või nende seisundi halvenemist, samuti ei põhjusta see bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, eriti kõigi ohustatud taime- ja loomaliikide osas;
   ei ole põhjustanud selliseid maakasutuse muutusi, millel on kahjulik keskkonnamõju;
   ei ole põhjustanud majanduslikke, sotsiaalseid ega ökoloogilisi probleeme ja konflikte, sealhulgas konkreetselt lapstööjõu kasutamist, sunniviisilist tööd, maade hõivamist ega kohalike elanike või põlisrahvaste väljaajamist;
   on toodetud täielikult põhilisi sotsiaalseid ja inimõigusi austades ning järgides piisavaid sotsiaalseid ja tööõiguse norme, mis tagavad töötajate ohutuse ja heaolu;
   ei takista väikeseid õlipalmikasvatajaid sertifitseerimiskavaga ühinemast ning tagab neile õiglase osa kasumist;
   on saadud istandustest, mille majandamisel kasutatakse kaasaegset agroökoloogilist tehnoloogiat eesmärgiga minna üle säästvatele majandamismeetoditele, et minimeerida kahjulikku sotsiaalset ja keskkonnamõju;

44.  märgib, et vastutustundliku palmiõlitootmise ranged normid, sealhulgas organisatsiooni Palm Oil Innovation Group (POIG) poolt välja töötatud normid on juba olemas, kuid, RSPO Next välja arvatud, ei ole ettevõtted ja sertifitseerimiskavad neid veel laialdasemalt omaks võtnud;

45.  märgib, kui tähtis on, et kõik tarneahelas osalejad suudaksid eristada, kas hangitud palmiõli ning selle jääkproduktid ja kõrvalsaadused on säästvalt või mittesäästvalt toodetud; märgib, et oluline on toorme jälgitavus ning tarneahela kõigi lülide läbipaistvus;

46.  nõuab, et EL kehtestaks siduva õigusraamistiku, mille abil tagada kõigi põllumajandustoorme importijate tarneahelate jälgitavus kuni tooraine allikani;

47.  palub komisjonil parandada ELi imporditava palmiõli jälgitavust ning kuni ühtse sertifitseerimiskava kohaldamiseni kaaluda erinevaid tollilõivurežiime, mis kajastavad täpsemalt keskkonna koormamisest tingitud tegelikke kulusid; palub komisjonil kaaluda ka selliste mittediskrimineerivate tariifsete ja mittetariifsete tõkete kehtestamist ja kohaldamist, mille aluseks oleks palmiõli süsinikujalajälg; nõuab, et metsaraadamise suhtes rakendataks täiel määral põhimõtet, et saastaja maksab;

48.  palub, et komisjon määratleks selgelt eeskirjade eiramise eest ette nähtud karistused, säilitades samal ajal kolmandate riikidega kaubandussuhted;

49.  palub sellega seoses, et komisjon algataks Maailma Tolliorganisatsioonis harmoneeritud süsteemi (HS) nomenklatuuri reformi, mis võimaldaks eristada sertifitseeritud ja säästvalt toodetud ning mittesäästvalt toodetud palmiõli ja nende derivaate;

50.  palub, et komisjon viivitamatult lisaks oma kaubandus- ja arengukoostöö lepingute säästva arengu peatükkidesse siduvad kohustused metsaraadamise tõkestamiseks, sealhulgas eelkõige lisaks tootjariikidega sõlmitavatesse lepingutesse raadamisvastase tagatise, kusjuures eesmärk oleks jõuliste ja jõustatavate meetmete kehtestamine võitluseks tootjariikides levinud mittesäästvate metsamajandustavadega;

51.  palub komisjonil ja liikmesriikidel keskenduda selliste abivahendite väljatöötamisele, mis hõlbustaksid looduskaitseküsimuste paremat lõimimist arengukoostöösse; märgib, et selline käsitlus aitab tagada, et arengumeetmed ei tooks kaasa ettenägematuid keskkonnaprobleeme, vaid pigem tekitaksid koostoimet kaitsemeetmetega;

52.  märgib, et tootjariikide maaregistrisüsteemide nõrkus on peamine takistus, mis ei võimalda õlipalmiistanduste laienemist kontrolli all hoida ning mis piirab väikepõllumajandustootjate juurdepääsu krediidile, mida nad vajavad oma istanduste säästvamaks muutmiseks; märgib, et tulemusliku keskkonnapoliitika eeltingimuseks on juhtimise ja metsandusasutuste tugevdamine kohalikul ja riiklikul tasandil; palub komisjonil anda tootjariikidele tehnilist ja finantsabi nende maaregistrisüsteemide täiustamiseks ja õlipalmiistanduste ökoloogilise jätkusuutlikkuse parandamiseks; märgib, et ainus, mis võimaldab palmiõlikontsessioonide üle järelevalvet teostada ning kehtestada sihipäraseid strateegiaid metsastamiseks, taasmetsastamiseks ja ökokoridoride rajamiseks, on tootjariikides muu hulgas ka satelliit- ja georuumiliste tehnoloogiate abil läbiviidav kaardistamine; palub komisjonil aidata tootjariike tulekaitsesüsteemide rajamisel;

53.  toetab Indoneesia valitsuse hiljaaegu kehtestatud turbaalade kasutuselevõtu moratooriumi, mis peaks takistama istanduste laiendamist metsastunud turbaaladele; toetab turbaalade taastamise ameti loomist kahe miljoni hektari põlengutes kannatanud turbaalade taastamiseks;

54.  palub, et komisjon ja liikmesriigid asjaomaste riikidega peetava dialoogi ühe osana toonitaksid, et veel säilinud vihmametsade kaitsmiseks tuleb peatada õlipalmi all olevate pindade laiendamine, muu hulgas uutele kontsessioonidele moratooriumi kehtestamisega;

55.  peab murettekitavaks, et maatehingutega võidakse rikkuda kohalike kogukondade vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtet, mis on ette nähtud ILO konventsiooniga nr 169; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid, et ELi investorid järgiksid täielikult vastutustundlike ja säästvate põllumajandusinvesteeringute rahvusvahelisi norme, eelkõige FAO ja OECD suuniseid vastutustundlike põllumajanduslike tarneahelate kohta, FAO vabatahtlikke suuniseid maa valdamise kohta, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele; rõhutab vajadust võtta meetmeid selleks, et ettevõtjapoolsete kuritarvituste ohvritele oleks tagatud juurdepääs õiguskaitsevahenditele;

56.  nõuab seepärast, et päritoluriikide asjaomased ametiasutused austaksid inimõigusi, sh metsarahvaste maaga seotud õigusi, ning tugevdaksid keskkonna, sotsiaalküsimuste ja tervishoiu valdkonnas võetavaid kohustusi, võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vabatahtlikke suuniseid maa valdamise kohta(17);

57.  nõuab tungivalt, et EL toetaks maapiirkondade kohalikke mikro-, väikesi ja pereettevõtteid ning edendaks kinnisvara või maa omamise juriidilist registreerimist riiklikul ja kohalikul tasandil;

58.  tõstab esile metsade vähest raadamist põlisrahvaste maadel, kus on juurdunud traditsioonilised maa valdamise ja ressursside kasutamise süsteemid, millel on suur potentsiaal heite kulutõhusa vähendamise ja ülemaailmsete ökosüsteemi teenuste tagamise seisukohast; nõuab rahvusvaheliste kliima- ja arenguvahendite kasutamist selleks, et tagada põlisrahvaste ja kogukondade maade kaitse ning toetada põlisrahvaid ja kogukondi, kes investeerivad oma maa kaitsesse;

59.  tuletab meelde, et maapiirkondade vaesed naised sõltuvad elatise saamiseks eriti palju metsaandidest; rõhutab vajadust tegeleda sooküsimuste lõimimisega riikide metsapoliitikasse ja institutsioonidesse, et edendada näiteks naiste võrdset juurdepääsu maaomandile ja muudele ressurssidele;

60.  tuletab komisjonile meelde tema teatist „Toimetulek metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu“ (COM(2008)0645), milles rõhutatakse troopikametsade raadamise terviklikku käsitlust, mille juures võetakse arvesse kõiki metsaraadamise käivitajaid, sh palmiõli tootmist; tuletab komisjonile meelde tema eesmärki COP21 läbirääkimistel, milleks on peatada maailma metsapinna kahanemine hiljemalt aastaks 2030 ja vähendada 2020. aastaks troopikametsade raadamise koguulatust vähemalt 50 % võrreldes praeguse tasemega;

61.  palub komisjonil jätkata metsaraadamist ja metsade seisundi halvenemist käsitleva ELi tegevuskava väljatöötamist, kus oleksid ära toodud konkreetsed õiguslikud meetmed selle tagamiseks, et kooskõlas seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga ei põhjustaks mingid ELiga seotud tarneahelad ja finantstehingud metsaraadamist ega metsade seisundi halvenemist, samuti jätkata palmiõli käsitleva ELi tegevuskava koostamist; kutsub komisjoni üles võtma vastu ühtse „metsaraadamist mittepõhjustava“ tegevuse määratluse;

62.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon koostaksid metsa sellise määratluse, mis hõlmaks bioloogilist, sotsiaalset ja kultuurilist mitmekesisust, et vältida maa hõivamist ja troopiliste metsade hävitamist monokultuurse õlipalmikasvatuse tagajärjel, mis ohustaks ELi kliimamuutuste alaste kohustuste täitmist; rõhutab vajadust tähtsustada eeskätt kohalikke liike ja kaitsta seeläbi ökosüsteeme, elupaiku ja kohalikke kogukondi;

63.  palub, et komisjon esitaks ELi vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava;

64.  nõuab, et arenguabi andvad finantseerimisasutused peaksid tagama, et nende sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kaitsemeetmete poliitika oleks siduv ja igati kooskõlas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega; nõuab avaliku ja erasektori finantseerimisasutuste rahastamise suuremat läbipaistvust;

65.  kutsub liikmesriike üles kehtestama kohustuslikke nõudeid säästvalt toodetud palmiõli eelistamiseks kõigis riigihankemenetlustes;

66.  märgib murelikult, et kaubanduslik põllumajandustootmine on maailma metsade raadamise oluline tõukejõud ning ligikaudu pool 2000. aasta järgsest troopikametsade raadamisest on toimunud selleks, et muuta metsamaa ebaseaduslikult kaubanduslikuks põllumajandusmaaks, milline tegevus võib kaasa tuua ka konfliktiohu; nõuab metsa-, kaubandusliku põllumajanduse, maakasutus- ja maaelu arengu poliitika paremat kooskõlastamist, et täita säästva arengu eesmärgid ja kliimamuutustega seotud kohustused; rõhutab, et ka selles vallas on vaja järgida poliitikavaldkondade arengusidusust, muu hulgas seoses ELi taastuvenergia poliitikaga;

67.  juhib tähelepanu maaomandi koondumise ja maakasutuse muutustega seostatud probleemidele, mis tekivad siis, kui minnakse üle monokultuuridele, näiteks õlipalmiistandustele;

68.  palub komisjonil rahastada täiendavaid uuringuid, mis käsitlevad maakasutuse muutuste, sealhulgas raadamise ja bioenergeetika mõju kasvuhoonegaaside heitkogustele;

69.  palub, et komisjon annaks teistele riikidele eeskuju, kehtestades ELi õigusaktides kasvuhoonegaaside heite arvestuseeskirjad majandatavate märgalade ning märgalade maakasutuse muutmise kohta;

70.  juhib tähelepanu suurte monokultuursete õlipalmiistanduste loomise tagajärgedele, milleks on kahjurite arvukuse suurenemine, põllumajanduskemikaalidest ja mullaerosioonist tingitud veesaaste, kogu piirkonna ökoloogia ja süsiniku sidumise võime muutumine ning loomaliikide rände takistamine;

71.  märgib, et hiljutised uuringud tõestavad, et agrometsanduse polükultuuride mudeli kohaldamine õlipalmiistandustes võib olla kasulik mitmes mõttes, nii bioloogilise mitmekesisuse ja tootlikkuse seisukohast kui ka positiivsete sotsiaalsete tulemuste näol;

72.  palub komisjonil tagada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kooskõla teiste ELi tegevuspoliitikatega ja suurendada nende vahelist koostoimet ning tagada tegevuspoliitikate realiseerimine kooskõlas programmidega, mille eesmärk on võitlus metsaraadamisega arengumaades (nt REDD); palub komisjonil tagada, et ÜPP reform ei põhjustaks ei otseselt ega kaudselt edasist raadamist ning et see toetaks eesmärki peatada maailma metsade hävitamine; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et palmiõlist põhjustatud metsaraadamisega seotud keskkonnaprobleeme käsitletaks ka seostatuna ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga aastani 2020, mis peaks olema liidu sellealase välistegevuse lahutamatu osa;

73.  palub, et komisjon toetaks kõiki organisatsioone, kes tegelevad eelkõige kohapeal, aga ka mujal kõigi loomaliikide kaitsega, keda mõjutab elupaikade kadumine õlipalmiistandustest tingitud metsaraadamise tõttu;

74.  nõuab, et ELi tasandil uuritaks rohkem säästlikke loomasöötasid, et leida Euroopa põllumajanduse jaoks õlipalmist saadud toodetele alternatiive.

75.  märgib, et 70 % ELis kasutatavast biokütusest on EList pärit või seal toodetud ning et ELi imporditavatest biokütustest 23 % moodustab palmiõli, mis on pärit peamiselt Indoneesiast (veel 6 % moodustab soja)(18);

76.  juhib tähelepanu troopikametsade hävitamisega seostatud ELi biokütuste nõudluse kaudsetele tagajärgedele;

77.  märgib, et kui võtta arvesse ka maakasutuse kaudseid muutusi, võivad põllukultuuridest toodetud biokütused mõnel juhul põhjustada ka kasvuhoonegaaside netoheitkoguste suurenemist (näiteks suurte süsinikuvarudega kasvukohtade, nagu troopikametsade ja turbaalade põletamisel); on mures selle pärast, et komisjoni vabatahtlike kavade hinnangus ei võeta arvesse maakasutuse kaudsete muutuste mõju;

78.  kutsub ELi institutsioone üles lisama taastuvenergia direktiivi reformimise käigus oma vabatahtlikku kavasse spetsiaalsed kontrollimenetlused maa valdamisega seotud konfliktide, sunniviisilise töö või lapstööjõu kasutamise, põllumajandusettevõtjate kehvade töötingimuste ning tervise ja ohutuse alaste riskide kohta; palub lisaks, et EL võtaks arvesse maakasutuse kaudsete muutuste mõju ning käsitleks taastuvenergia direktiivi reformi käigus ka sotsiaalse vastutuse nõudeid;

79.  nõuab, et ELi biokütuste poliitikasse lisataks tõhusad säästlikkuse kriteeriumid, mille abil kaitsta bioloogilise mitmekesisuse seisukohast väärtuslikku maad, suure süsinikuvaruga maa-alasid ja turbaalasid, ning sotsiaalsed kriteeriumid;

80.  võtab teadmiseks Euroopa Kontrollikoja viimase aruande(19), milles analüüsitakse praegusi biokütuste sertifitseerimiskavasid ning leitakse, et kavades puuduvad mitmed olulised säästvuse aspektid, nii näiteks ei võeta neis arvesse nõudluse kaudset mõju, puuduvad kontrollimehhanismid ning pole tagatud, et sertifitseeritud biokütused ei põhjusta raadamist koos selle kahjulike sotsiaalmajanduslike tagajärgedega; on teadlik sertifitseerimiskavade hindamisel kerkinud mureküsimustest seoses läbipaistvusega; palub komisjoni muuta säästvuskavad läbipaistvamaks, muu hulgas koostades asjakohase loetelu põhjalikumat uurimist vajavatest küsimustest (nt iga-aastased aruanded ja võimalus taotleda sõltumatu kolmanda osapoole auditit); nõuab, et komisjonil peavad olema kavade, aruannete ja tegevuste kontrollimiseks suuremad volitused;

81.  nõuab kontrollikoja asjakohaste soovituste rakendamist, nagu komisjon on kokku leppinud;

82.  märgib murelikult, et 46 % kogu ELi imporditavast palmiõlist kasutatakse biokütuste tootmiseks ning et selleks on kasutusel umbes miljon hektarit troopikaalasid; palub komisjonil võtta meetmeid, et järkjärgult ja soovitavalt aastaks 2020 loobuda metsaraadamist põhjustavate taimeõlide, sh palmiõli kasutamisest biokütuste koostisosana;

83.  märgib, et lihtsalt palmiõli kasutamise keelustamise või järkjärgulise lõpetamise tagajärjeks võib olla selle asendamine biokütustes õlidega, mida toodetakse teistest troopikataimedest, mida tõenäoliselt kasvatatakse samades ökoloogiliselt tundlikes piirkondades ning mille mõju bioloogilisele mitmekesisusele, maakasutusele ja kasvuhoonegaaside heitkogustele võib olla palmiõliga võrreldes veel hoopis suurem; soovitab leida ja edendada biokütustes kasutamiseks säästvamaid alternatiive, näiteks Euroopas kasvatatud rapsist ja päevalilleseemnetest toodetud õlisid;

84.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles samaaegselt toetama teise ja kolmanda põlvkonna biokütuste edasiarendamist, et vähendada liidus maakasutuse kaudse muutuse ohtu ja stimuleerida seal üleminekut kõrgtehnoloogilistele biokütustele kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/1513 ning liidu ringmajanduse, ressursitõhususe ja väheste heitkogustega liikuvuse eesmärkidega;

o
o   o

85.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/1.%20Report%20analysis%20of%20impact.pdf
(2) Komisjoni teatis „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” (COM(2011)0244).
(3)Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0034.
(4) Allikas: Forest Trends (Metsade arengusuundumused). Consumer Goods and Deforestation (Tarbekaubad ja metsaraadamine). An Analysis of the Extent and Nature of Illegality in Forest Conversion for Agriculture and Timber Plantations (Metsade ebaseadusliku põllumajandusmaaks ja metsaistandusteks muutmise ulatuse ja iseloomu analüüs) (http://www.forest-trends.org/documents/files/doc_4718.pdf).
(5) Allikas: Maailma Loodusvarade Instituut (http://www.wri.org/blog/2015/10/indonesia%E2%80%99s-fire-outbreaks-producing-more-daily-emissions-entire-us-economy).
(6) http://www.fao.org/docrep/016/ap106e/ap106e.pdf (FAO, World Agriculture Towards 2030/2050 – The 2012 Revision).
(7) http://wwf.panda.org/what_we_do/footprint/agriculture/palm_oil/ (WWF).
(8)Allikas: Globiomi aruanne (https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/Final%20Report_GLOBIOM_publication.pdf).
(9) Näited: Amnesty International – The Great Palm Oil Scandal (https://www.amnesty.org/en/documents/asa21/5243/2016/en/) and Rainforest Action Network – The Human Cost of Conflict Palm Oil (https://d3n8a8pro7vhmx.cloudfront.net/rainforestactionnetwork/pages/15889/attachments/original/1467043668/The_Human_Cost_of_Conflict_Palm_Oil_RAN.pdf?1467043668).
(10) The impact of EU consumption on deforestation (ELi tarbimise mõju metsade raadamisele): Comprehensive analysis of the impact of EU consumption on deforestation (ELI tarbimisest metsade raadamisele tuleneva mõju põhjalik analüüs), 2013, Euroopa Komisjon, http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/1.%20Report%20analysis%20of%20impact.pdf (lk 56).
(11) Allikas: FERN. Stolen Goods (varastatud kaubad). The EU’s complicity in illegal tropical deforestation (ELi kaassüü troopikametsade ebaseaduslikus raadamises) (http://www.fern.org/sites/fern.org/files/Stolen%20Goods_EN_0.pdf).
(12) ÜRO metsandusfoorumi järeldused.
(13) ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid: https://www.cbd.int/sp/targets/
(14) Säästva arengu eesmärgid, artikli 15 punkt 2, metsade raadamise peatamine: https://sustainabledevelopment.un.org/sdg15
(15) ÜRO 2014. aasta kliimateemaline tippkohtumine.
(16) http://forestdeclaration.org/wp-content/uploads/2015/09/2016-NYDF-Goal-2-Assessment-Report.pdf
(17) ÜRO FAO vabatahtlikud suunised maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundliku majandamise kohta riikliku toiduga kindlustatuse kontekstis, Rooma 2012, http://www.fao.org/docrep/016/i2801e/i2801e.pdf.
(18) EUROSTAT: „Supply, transformation and consumption of renewable energies – annual data“ (Taastuvenergia tarnimine, muundamine ja tarbimine – iga-aastased andmed) (nrg_107a), Globiomi 2015. aasta uuring „The land use change impact of biofuels consumed in the EU“ („ELis tarbitava biokütuse mõju maakasutuse muutumisele“) ja http://www.fediol.be/.
(19) Allikas: Euroopa Kontrollikoda. Certifying biofuels: weaknesses in recognition and supervision of the system (Biokütuste sertifitseerimine: puudused süsteemi tunnustamisel ja selle üle järelevalve teostamisel) (http://www.eca.europa.eu/en/Pages/NewsItem.aspx?nid=7171).

Õigusalane teave