Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 19. jaanuar 2017 - StrasbourgLõplik väljaanne
Indoneesia, eelkõige Hosea Yeimo, Ismael Alua ja Jakarta kuberneri juhtumid
 Kesk-Aafrika Vabariik
 Olukord Burundis
 ELi ja Kosovo vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohaldamise rakenduskord ***I
 Teatavatest liidu impordi erieeskirjadega hõlmamata kolmandatest riikidest pärit tekstiiltoodete import ***I
 Rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakeskuse tegevuse jätkamise lepingu sõlmimine ***
 Vastuväide delegeeritud õigusaktile: suure riskiga kolmandate riikide kindlaksmääramine, kus esineb strateegilisi puudusi
 ELi logistika ja mitmeliigiline transport uutes üleeuroopalise transpordivõrgu koridorides
 Euroopa sotsiaalõiguste sammas
 Liidu tolliseadustiku rakendamisel esinevate probleemide lahendamine

Indoneesia, eelkõige Hosea Yeimo, Ismael Alua ja Jakarta kuberneri juhtumid
PDF 168kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioon Indoneesia ning eelkõige Hosea Yeimo ja Ismael Alua ning Jakarta kuberneri juhtumi kohta (2017/2506(RSP))
P8_TA(2017)0002RC-B8-0072/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Indoneesia kohta, eelkõige 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu sõlmimise kohta, välja arvatud tagasivõtmisega seotud küsimused(1),

–  võttes arvesse ELi ja Indoneesia vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1. mail 2014,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 23. mai 2015. aasta avaldust võimalike uute hukkamiste kohta Indoneesias,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 27. juuli 2016. aasta avaldust kavandatavate hukkamiste kohta Indoneesias,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelist kuuendat inimõigustealast dialoogi, mis toimus 28. juunil 2016,

–  võttes arvesse 14. oktoobri 2016. aasta Bangkoki deklaratsiooni ASEANi ja ELi globaalse partnerluse edendamise kohta ühiste strateegiliste eesmärkide saavutamiseks,

–  võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Indoneesia ratifitseeris 2006. aastal,

–  võttes arvesse 1987. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Indoneesia on rahvaarvult neljas riik maailmas, suuruselt kolmas demokraatlik riik ja suurim riik, kus enamus elanikke on moslemid, kuid seal elab ka miljoneid muude usundite järgijaid ja selle mitmekesise ühiskonna 255 miljoni kodaniku hulgas on esindatud eri rahvused, keeled ja kultuurid;

B.  arvestades, et Indoneesia on ELi jaoks oluline partner; arvestades, et ELi ja G20 liikmeks oleva Indoneesia vahel on tugevad suhted; arvestades, et EL ja Indoneesia jagavad samu väärtusi seoses inimõiguste, valitsemistava ja demokraatiaga;

C.  arvestades, et esimese ministrite strateegilise dialoogi järel (8. aprillil 2016) kinnitasid Indoneesia välisminister ja komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühiselt otsust viia ELi ja Indoneesia suhted uuele partnerluse tasemele;

D.  arvestades, et 19. detsembril 2016 vahistati pärast rahumeelset poliitilist tegevust kaks Paapua poliitilist aktivisti, Hosea Yeimo ja Ismael Alua, keda süüdistatakse Indoneesia kriminaalkoodeksi alusel mässamises; arvestades, et Hosea Yeimo ja Ismael Alua vabastati kautsjoni vastu 11. jaanuaril 2017; arvestades, et kohtumenetlus jätkub; arvestades, et süüdimõistmise korral võib neid oodata kuni eluaegne vanglakaristus;

E.  arvestades, et president Joko Widodo on lubanud paapualastele muutust, mis algab „avatud dialoogist parema Paapua nimel“, ning on võtnud kohustuseks lõpetada ülemäärase jõu kasutamine ja inimõiguste rikkumised; arvestades, et president on alates tema valimisest 2014. aastal külastatud Paapuat neli korda; arvestades, et ta andis hiljuti lepituse märgiks korralduse vabastada suur hulk Paapua kinnipeetavaid;

F.  arvestades, et Jakarta kuberner Basuki Tjahaja Purnama, keda tuntakse rohkem Ahoki nime all, on kohtu all, sest mõned usurühmad süüdistavad teda islami solvamises; arvestades, et alates 2016. aasta oktoobrist on toimunud kolm Ahoki vangistamist nõudvat meeleavaldust, mille korraldas islamistlike rühmitiste ühendus nimega MUI Fatwat kaitsev rahvusliikumine (GNPF-MUI), kuhu kuulub ka Pembala Islami rinde (FPI) liikmeid;

G.  arvestades, et mõtte-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadus, usuvabadus, õigus mitte olla meelevaldselt vahistatud või kinni peetud ning õigus mitte olla piinatud, on põhilised ja võõrandamatud vabadused ja õigused;

H.  arvestades, et Indoneesia taastas 2013. aastal surmanuhtluse ja on hukanud mitmeid süüdimõistetuid;

1.  hindab tihedaid suhteid ELi ja Indoneesia vahel ning rõhutab veel kord, kui olulised on tugevad ja pikaajalised poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised sidemed kahe poole vahel;

2.  tunneb muret selle pärast, et Indoneesias esineb üha enam sallimatust etniliste, usu- ja seksuaalvähemuste suhtes; mõistab teravalt hukka kõik vägivallaaktid, vähemuste ahistamise ja hirmutamise, samuti karistamatuse selliste tegude eest, ning mõistab hukka kehtivate õigusnormide kasvava kuritarvitamise selleks, et diskrimineerida, kohtu alla anda ja vangistada traditsiooniliste religioonide esindajaid ning etnilistesse, usu- ja seksuaalvähemustesse kuuluvaid isikuid;

3.  tunnustab Indoneesia vaatenurka vägivaldse äärmusluse vastu võitlemisele ja vastavaid kogemusi, mis põhinevad salliva ühiskonna edendamisel ning religioonidevahelisel dialoogil; võtab teadmiseks Indoneesia püüdlused säilitada demokraatiat ja inimõiguste austamist ning tuletab meelde oma tunnuslauset „ühinenud mitmekesisuses“; rõhutab vajadust tagada kõigi inimõiguste, eelkõige vähemuste ja haavatavate rühmade inimõiguste kaitse ning hoiduda nende diskrimineerimisest seoses usu- ja veendumusvabaduse ning arvamus-, sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse kasutamisega;

4.  väljendab heameelt selle üle, et jätkub Euroopa Liidu ja Indoneesia vaheline inimõiguste dialoog, mis seati sisse 2010. aastal; väljendab heameelt tiheda koostöö üle ELi ja Indoneesia vahel paljudes valdkondades; rõhutab, et EL ja Indoneesia on otsustanud teostada konkreetseid koostööprojekte eri valdkondades, nagu juurdepääs õigusemõistmisele ja karistuspoliitika, võitlus vägivaldse äärmusluse vastu, rändajate õigused, äritegevusega seotud õigused ja inimõigused, samuti puuetega inimeste ja vähemuste hulka ja haavatavatesse rühmadesse kuuluvate isikute õigused;

5.  tuletab meelde, et inimõiguste olukorra parandamine Indoneesias on üks ELi ja Indoneesia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu prioriteete;

6.  väljendab heameelt Indoneesia ja tema naabrite heade suhete üle ning riigi aktiivse toetuse üle ÜRO-le;

7.  julgustab Indoneesia valitsust võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada rahumeelsete aktivistide õiguste kaitse ning luua soodne keskkond sõnavabaduse ja rahumeelse meeleavaldamise õiguse kasutamiseks;

8.  tunneb heameelt, et Hosea Yeimo ja Ismael Alua vabastati 11. jaanuaril 2017 kautsjoni vastu; märgib, et kohtumenetlus jätkub; palub ELi delegatsioonil Indoneesias kõnealust kohtumenetlust jälgida;

9.  palub Indoneesia ametivõimudel kaaluda süüdistusest loobumist Hosea Yeimo, Ismael Alua ja teiste meelsusvangide vastu, kelle vastu on esitatud süüdistus, sest nad kasutasid rahumeelselt oma õigust sõnavabadusele;

10.  nõuab tungivalt, et Indoneesia ametivõimud ja Paapua kohalikud ametiasutused rakendaksid viivitamata tõhusaid meetmeid, et tagada rahumeelsete poliitiliste aktivistide ohutus ja julgeolek oma õiguste kasutamisel; palub ametivõimudel tagada, et Paapua inimestel oleks võimalik vabalt väljendada mõtteid ja arvamusi, ilma et nad peaksid kartma karistust, kättemaksu või ähvardamist;

11.  mõistab teravalt hukka kõik vägivallaaktid ja hirmuteod ning avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele;

12.  võtab murelikult teadmiseks Ahoki vastu esitatud süüdistuse jumalateotuses; rõhutab, et sõnavabadus ning mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on kaitstud rahvusvahelise inimõigustealase õigusega;

13.  palub Indoneesia ametivõimudel tühistada riigi kriminaalkoodeksi artiklid 156 ja 156a, jätta kriminaalkoodeksi, elektroonilise teabe ja elektrooniliste tehingute seaduse ning mässu käsitleva seaduse muutmise seaduse eelnõust (RUU Revisi KUHP) välja jumalateotust käsitlevad sätted (eelkõige artiklid 106 ja 110) ning viia kõik seadused kooskõlla Indoneesia kohustustega rahvusvahelise inimõigustealase õiguse alusel, eelkõige seoses sõna-, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusega, võrdsusega seaduse ees, diskrimineerimisest hoidumisega ning arvamuse avaldamise ja avaliku kogunemise õigusega; märgib, et laimamise eest võidakse riigis määrata kuni viieaastane vanglakaristus;

14.  rõhutab, et Indoneesia valitsus peab kaitsma Indoneesia usulise sallivuse ja pluralismi traditsiooni, korraldades juurdlusi ning vahistades ja andes kohtu alla isikuid ja rühmi, kes diskrimineerivad usukogukondi või sooritavad nende vastu vägivallaakte;

15.  tunneb muret LGBTI-inimeste vastase retoorika sagenemise pärast, mis on toonud kaasa arvukaid ähvardusi ja vägivaldseid rünnakuid LGBTI-inimeste vabaühenduste, aktivistide ja üksikisikute vastu; palub valitsusel ja seadusandjal hoiduda LGBTI-inimeste õiguste edasisest piiramisest ning kindlustada neile sõna- ja kogunemisvabadus;

16.  peab surmanuhtluse taastamist kahetsusväärseks; palub ametivõimudel kehtestada kõikide hukkamiste suhtes moratoorium, et surmanuhtlus kaotada; tunneb muret ELi kodaniku Serge Atlaoui juhtumi pärast;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Indoneesia valitsusele ja parlamendile, ASEANi peasekretärile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile ning ÜRO Inimõiguste Nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0141.


Kesk-Aafrika Vabariik
PDF 185kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioon olukorra kohta Kesk-Aafrika Vabariigis (2017/2507(RSP))
P8_TA(2017)0003RC-B8-0074/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kesk-Aafrika Vabariigi (KAV) kohta, eelkõige 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni ELi koostöö kohta ÜRO ja Aafrika Liiduga rahutagamisoperatsioonide suhtes(1),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2301 (2016), millega pikendati ÜRO mitmemõõtmelise integreeritud stabiliseerimismissiooni Kesk-Aafrika Vabariigis (MINUSCA) mandaati kuni 15. novembrini 2017 ja mis võeti vastu Julgeolekunõukogu 7747. kohtumisel 26. juulil 2016,

–  võttes arvesse ÜRO 14. detsembri 2016. aasta inimõiguste aruannet ja Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 6. jaanuari 2017. aasta avaldust MINUSCA vastu suunatud rünnakute kohta,

–  võttes arvesse Brüsselis 17. novembril 2016. aastal komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning KAVi presidendi Faustin-Archange Touadéra kaasjuhatusel toimunud konverentsi Kesk-Aafrika Vabariigi teemal,

–  võttes arvesse ELi ülevaadet KAVi kohta, mille ÜRO juures tegutseva Euroopa Liidu delegatsiooni asejuht Joanne Adamson esitas 21. oktoobril 2016 ÜRO rahuvalveoperatsioonide osakonnas,

–  võttes arvesse Inimõiguste Nõukogu poolt inimõiguste olukorda KAVis jälgima, sellest teavitama ja selle kohta nõu andma määratud ÜRO sõltumatu eksperdi 22. juuli 2016. aasta aruannet ja tema 16. novembri 2016. aasta avaldust enne rahastajate kohtumist Brüsselis,

–  võttes arvesse nõukogu 9. veebruari 2015. aasta, 20. juuli 2015. aasta ja 14. märtsi 2016. aasta järeldusi KAVi kohta ning 19. aprilli 2016. aasta järeldusi valimiste rahumeelse korraldamise kohta KAVis,

–  võttes arvesse KAVi rahukindlustamiskomisjoni koosseisu esimehe 8. juuli 2016. aasta avaldust ÜRO Julgeolekunõukogu infotunnis KAVi kohta,

–  võttes arvesse muudetud Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuuti, mille KAV ratifitseeris 2001. aastal,

–  võttes arvesse lapse õiguste konventsioonile lisatud fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse, millele KAV on alla kirjutanud,

–  võttes arvesse Amnesty Internationali 11. jaanuar 2017. aasta aruannet „The long wait for justice: accountability in Central African Republic“ („Pikk ootus õigusemõistmise järele: aruandekohustus Kesk-Aafrika Vabariigis“),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et mässuliste rühmituste koalitsiooni Séléka ja omakaitseüksuse „anti-balaka“ vahelisest vägivaldsest konfliktist väljunud Kesk-Aafrika Vabariik on teinud alates 2013. aastast rahvusvahelise kogukonna toetusel märkimisväärseid edusamme põhiseadusliku korra taastamisel, korraldades rahumeelselt ja edukalt valimised ning viies lõpule poliitilise ülemineku;

B.  arvestades, et poliitilistest edusammudest hoolimata on KAV jäänud ebastabiilsuse ja juhuslike rahutuste haardesse, mida süvendavad mitmeis paigus toimuvad vägivaldsed kokkupõrked, mis on toonud kaasa mitmeid elanikkonna ümberasumisi riigi lääne-, põhja- ja idaosas; arvestades, et endiselt on KAVis tõsisteks inimõigustealasteks mureküsimusteks ka kodanikuvabaduste puudumine, sooline ebavõrdsus, usu- ja veendumusvabaduse piirangud ning kogukondadevahelised pinged;

C.  arvestades, et ÜRO missioonil on KAVis kohapeal kuni 10 750 rahuvalvajat, kuid mõned tsiviilelanikud kaebavad, et missioon ei tegutse piisavalt nende kaitseks kümnete relvastatud rühmituste eest; arvestades, et ÜRO 14. detsembri 2016. aasta inimõiguste aruandes meelevaldsete tapmiste kohta viidati seksuaalsele vägivallale KAVis;

D.  arvestades, et 2016. aasta detsembris toetas missioon MINUSCA uut dialoogi 11 relvastatud rühmituse (kokku 14st) ja valitsuse vahel osana jätkuvatest jõupingutustest rühmituste desarmeerimiseks KAVis; arvestades, et MINUSCA teateil ründas 4. jaanuaril 2017 tema patrullimas olnud rahuvalvajaid Koui linnast tagasipöördumisel umbes 60 km (37 miili) Obost lääne pool ligikaudu 50 kallaletungijat ning kaks rahuvalvajat tapeti tundmatute mässuliste poolt, samas kui 7. jaanuaril 2017 toimus ka Bokayist loodes sarnane rünnak, milles tapeti üks rahuvalvaja;

E.  arvestades, et justiitssektori taasülesehitamine on alles algstaadiumis ja politsei võimekus on endiselt äärmiselt piiratud, ning et see koos toimiva kohtusüsteemi puudumisega tähendab, et on võetud liiga vähe meetmeid selleks, et peatada inimõiguste rikkumised või nendega tegeleda ja nende toimepanijad kohtu ette tuua;

F.  arvestades, et Amnesty Internationali andmetel on õigusemõistmise puudumine KAVis niivõrd terav probleem, et mõned ohvrid on sunnitud elama oma igapäevast elu kõrvuti oma ründajatega, kuna sajad neist on põgenenud ulatuslike vanglast põgenemiste käigus ning paljusid raskeimates kuritegudes süüdistatavaid ei ole kunagi vahistatud; arvestades, et 35 vanglast toimib üksnes kaheksa ning et väljaspool pealinna Banguid tegutsevad üksnes vähesed kohtud;

G.  arvestades, et alates 2016. aasta augustist on KAVis täheldatud Ex-Séléka, „anti-balaka“ ja nendega seotud eri rühmituste poolt toime pandud inimõiguste rikkumiste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste arvu murettekitavat suurenemist, mille tulemuseks on vähemalt 100 tapmist, tsiviilelanike sundümberasumine ja omandi hävitamine; arvestades, et õiguste eest võitlevad organisatsioonid on teatanud tõsistest lahingutest KAVis 2016. aasta novembri lõpus, mille käigus sai vähemalt 14 tsiviilisikut surma ja 76 vigastada;

H.  arvestades, et MINUSCA Bangui pressiesindaja Vladimir Monteiro sõnul ei ole sellised rünnakud olnud suunatud ainult ÜRO rahuvalvajate vastu, vaid nende sihtmärkideks on ka humanitaartöötajad ja tsiviilelanikkond;

I.  arvestades, et ajavahemikul 28.–30. novembrini 2016 hukkus vähemalt 115 inimest kahe rühma vahel (kellest mõlemad on Séléka rühmitised – Kesk-Aafrika Vabariigi taassünni rahvarinne (Front Populaire pour la Renaissance de la Centrafrique, FPRC) ja Liit rahu eest Kesk-Aafrika Vabariigis (l’Union pour la Paix en Centrafrique, UPC)) puhkenud kokkupõrgetes kontrolli pärast teemandikaevandustesse viivate teede üle Kalaga ümbruses, mis on Briast 45 km kaugusel asuv linn, kus mõlemad rühmitised koguvad „teemaksu“, eelkõige kaevanduspiirkondades ja peuli karjakasvatajate rändeteedel;

J.  arvestades, et 2016. aasta mais võttis ÜRO viies komitee vastu horisontaalse resolutsiooni rahuvalve kohta, milles tervitati peasekretäri otsustavust rakendada täielikult nulltolerantsi poliitikat, kinnitati uuesti vajadust ohvriabi tõhusama koordineerimise järele ja laiendati ÜRO läbipaistvuspoliitikat seoses seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise süüdistustega;

K.  arvestades, et 17. novembril 2016 mobiliseerisid komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja Kesk-Aafrika Vabariigi president Faustin-Archange Touadéra rahvusvahelise kogukonna, et saavutada poliitiline toetus ja võtta konkreetsed kohustused toetamaks KAVi ametivõimude ambitsioonikat kava rahu, julgeoleku ja leppimise saavutamiseks kogu riigis ning arengu ja majanduse taastamise edendamiseks;

L.  arvestades, et ÜRO teateil on peaaegu pool KAVi elanikkonnast toiduga kindlustamata ja vajab humanitaarabi; arvestades, et 40 % alla kolmeaastastest lastest on kroonilises alatoitumuses ja iga viies laps ei ela oma viienda sünnipäevani;

M.  arvestades, et hinnangute kohaselt vajab käesoleval aastal humanitaarabi 2,2 miljonit inimest, sealhulgas 1,1 miljonit last; arvestades, et 2016. aasta lõpus olid hinnanguliselt 420 000 inimest riigisisesed põgenikud ja veel 453 000 olid otsinud varjupaika naaberriikides;

N.  arvestades, et viimase kolme aasta jooksul on Euroopa Liit olnud KAVi suurim abiandja ja eraldanud riigile üle 500 miljoni euro; arvestades, et humanitaarabi valdkonnas on ainuüksi Euroopa Komisjon alates 2013. aasta detsembrist eraldanud 124 miljonit eurot (lisaks veel 30 miljonit eurot Kesk-Aafrika põgenikele naaberriikides); arvestades, et 17. novembril 2016 Brüsselis toimunud rahastajate konverentsil teatas EL täiendava 409 miljoni euro eraldamisest ülesehitus-, rahutagamis- ja humanitaarprojektidele Kesk-Aafrika Vabariigis;

O.  arvestades, et Issanda Vastupanuarmee (LRA) on intensiivistanud oma rünnakuid KAVi idaosas, laienedes väljapoole kaevanduspiirkondi, ning selle rühmituse tegevus hõlmab rüüstamist, meelevaldset kinnipidamist, tsiviilelanike vara hävitamist ja konfiskeerimist ning inimrööve; arvestades, et LRA Crisis Trackeri andmetel on alates 2016. aasta jaanuarist LRA poolt väidetavalt röövitud 344 inimest, sh rohkem kui 60 last, samuti on LRA tegutsemispiirkonnas tuhandeid tsiviilelanikke ümber asunud;

P.  arvestades, et 15. juulil 2014 asutati esimene mitme rahastajaga ELi usaldusfond, millele pandi nimeks Bêkou ja mis pühendati KAVile, ning see panustab riigi stabiliseerimisse ja ülesehitusse;

Q.  arvestades, et üldine julgeolekuolukord on alates 2013. aastast paranenud, eelkõige Banguis, kuid see on endiselt habras, kuna vägivallapuhangud on viimastel kuudel uuesti sagenenud; arvestades, et kogu riigis on endiselt levinud sellised kuriteod nagu mõrvad, piinamine, seksuaalne vägivald, vargus, inimrööv, omandi hävitamine ning salakaubandus ja ebaseaduslik relvade omamine;

R.  arvestades, et rahastamisraskuste tõttu teatas Maailma Toiduprogramm, et on sunnitud vähendama veelgi oma toidutarneid ning et 2017. aasta veebruaris võivad need sootuks lõppeda;

S.  arvestades, et teemantide ja puidu ebaseaduslik väljavedu ja kaubandus aitavad konflikti jätkumisele kaasa, sest võimaldavad rahastada relvastatud rühmitusi;

T.  arvestades, et Rahvusvaheline Frankofoonia Organisatsioon (OIF) on alates 2003. aastast järjepidevalt tegutsenud demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja rahu tugevdamise nimel KAVis ning jätkab oma tegevust ka praeguse kriisijärgse ülesehitustöö tingimustes; arvestades, et OIFi tegevus on ülioluline Kesk-Aafrika Vabariigi institutsioonide võimekuse suurendamisel, pakkudes tehnilist abi Erakorralise Kriminaalkohtu töölerakendamisel, toetades riikliku inimõiguste komisjoni rajamist, toetades valimisteks vajaliku haldusliku ja õigusliku raamistiku tugevdamist, osutades tehnilist abi desarmeerimise, demobiliseerimise ja reintegratsiooni ning julgeolekusektori reformi programmides ning pakkudes prantsuskeelsete kohtutöötajate mobiliseerimise kaudu tehnilist abi Erakorralisele Kriminaalkohtule;

1.  väljendab heameelt seoses president Touadéra ja tema valitsuse jõupingutustega kindlustada rahu ja leppimist Kesk-Aafrika Vabariigis, võttes arvesse aastakümneid kestnud mahajäämust ja ebakindlust ning aastatepikkust relvakonflikti; kutsub KAVi valitsust üles veelgi intensiivistama oma jõupingutusi, eelkõige dialoogi relvastatud rühmitustega, julgeolekusektori reformi, desarmeerimist, demobiliseerimist ja reintegratsiooni ning kohtu- ja karistussüsteemi taastamist, et võidelda karistamatusega;

2.  mõistab rangelt hukka elatusvahendite ja omandi hävitamise ning inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, sh meelevaldsed tapmised, seksuaalse vägivalla, ebainimliku kohtlemise ja igat liiki ründed, ning tsiviilelanike ja rahuvalvajate vastu suunatud vägivalla ja provokatsioonid; tuletab meelde, et sellised suunatud rünnakud võivad vastavalt rahvusvahelise humanitaarõigusele kujutada endast sõjakuritegusid; väljendab siirast kaastunnet Maroko ja Bangladeshi valitsustele, ohvrite perekondadele ja MINUSCA-le; rõhutab, et rahuvalvajate vastu suunatud rünnakud on vastuvõetamatud ja vastuolus kõigi rahvusvaheliste normidega;

3.  peab 14. veebruaril 2016. aastal märkimisväärse valimisaktiivsuse tingimustes läbiviidud ühendvalimisi KAVis tõeliseks eduks poliitilises üleminekuprotsessis; tunnustab ametivõimude jõupingutusi valimiste usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamiseks; väljendab heameelt seoses MINUSCA tegevuse ning operatsiooni Sangaris antud toetusega, mis aitasid märkimisväärselt kaasa valimiste rahumeelsele toimumisele;

4.  avaldab kindlat toetust ÜRO peasekretäri volitustele rakendada ÜRO läbipaistvuspoliitikat (nulltolerantsi) seoses seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise süüdistustega ning tervitab algatusi, mis on praeguseks KAVis käivitatud; kutsub ÜRO liikmesriike üles tagama, et MINUSCA käitumis-, distsipliini- ja sisekontrolliüksustele eraldatakse piisavad vahendid seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise juhtumitele jm kuritegudele reageerimiseks;

5.  rõhutab turvalisuse ja julgeoleku tagamise ülimat olulisust; toonitab seoses sellega reformide vajalikkust KAVi relvajõudude ümberkujundamisel professionaalseks, demokraatlikult kontrollitavaks ja kõiki etnilisi rühmi esindavaks armeeks; väljendab heameelt seoses Euroopa Ülemkogu 19. aprilli 2016. aasta otsusega käivitada KAVis sõjaline väljaõppemissioon (EUTM RCA), et anda oma panus riigi kaitsesektori reformimisse; eeldab, et see missioon aitab Kesk-Aafrika kaitsejõude (FACA) kaasajastada ning parandada KAVi kaitseministeeriumile ja peastaabile antavate strateegiliste nõuannete ning koolituse ja väljaõppe abil nende kaasatust ja tõhusust;

6.  kutsub KAVi valitsust üles algatama kõigi väidetavate inimõiguste ja humanitaarõiguste rikkumiste viivitamatu ja erapooletu uurimise, võtma süüdlased nõuetekohaselt vastutusele – kurjategijad ja tapjad tuleb anda kohtu alla, olenemata sellest, millisesse rühmitusse nad kuuluvad – ning pakkuma asjakohast hüvitist nende rikkumiste ohvritele; toetab kindlalt Erakorralise Kriminaalkohtu viivitamatut asutamist (eeldatavalt saab valmis 2017. aasta keskel), mis vajab jätkusuutlikku rahastamist, et tagada oma usaldusväärsus ja teha lõpp praegusele laialdasele karistamatusele; väljendab heameelt seoses ÜRO poolt 2016. aasta detsembris käivitatud kaheksa rahvusvahelise kohtuniku värbamise protsessiga;

7.  mõistab hukka asjaolu, et KAVi kohtusüsteemi, mis oli nõrk juba enne kodusõja puhkemist, on rängalt kahjustanud jätkuv sõjategevus, mille tulemusena on hävitatud mitmeid kohtudokumente ning paljud kohtutöötajad on olnud sunnitud maapakku minema; kutsub KAVi valitsust üles tegema rahvusvahelise üldsuse toetusel märkimisväärseid investeeringuid oma kohtusüsteemi, sh kohtute, politseijõudude ja vanglate taastamisse; tuletab samas meelde, et edu tagab üksnes hea demokraatliku valitsemistava ja majandusjuhtimise põhimõtete järgimine ning konstruktiivne dialoog Bangui foorumi vaimus;

8.  rõhutab eelkõige seda, kui oluline on tihe koordineerimine partnerite, eelkõige Kesk-Aafrika Vabariigi ametivõimude, Euroopa Liidu, Maailmapanga ja ÜRO vahel, et tagada hea koostöö ja tehtavate jõupingutuste vastastikune täiendavus, eesmärgiga taastada stabiilsus Kesk-Aafrika Vabariigis; nõuab tungivalt viivitamatuid meetmeid võitluseks sõja- jt kuritegude karistamatusega ning kaasaaitamiseks kohtusüsteemi taastamisel, sest õigusemõistmise puudumine on andnud oma panuse vägivaldsete kokkupõrgete arvu suurenemisele viimastel kuudel;

9.  taunib asjaolu, et ebapiisava rahastamise tõttu võib ÜRO Maailma Toiduprogramm (WFP) olla sunnitud varsti peatama abi andmise 150 000 inimesele kriisidest räsitud KAVis, kes on vägivaldselt oma kodudest lahkuma sunnitud; märgib, et nende laialipaisatud inimeste jaoks, kes on kaotanud kõik, kujutab WFP jagatav toit ainsat päästerõngast, ning et toiduabi lõpetamine avaldaks neile ränka mõju; nõuab tungivalt, et rahvusvahelised rahastajad peaksid kinni oma WFP-le antud lubadustest ning hoiaksid ära humanitaarabi kohaletoimetamise edasise halvenemise;

10.  väljendab heameelt, et EL ja liikmesriigid võtavad suuremaid kohustusi humanitaarabi andmiseks Kesk-Aafrika Vabariigile, arvestades sealseid kasvavaid vajadusi; kutsub kõiki rahvusvahelisi rahastajaid üles toetama ELi antavat humanitaarabi, sh Maailma Toiduprogrammi, ning aitama kõiki Kesk-Aafrika Vabariigi kriisi ohvreid – nii riigis endas kui ka naaberiikides olevaid põgenikke;

11.  kutsub Kesk-Aafrika Vabariiki üles töötama välja selliseid riiklikke poliitikaid ja õigusraamistikke, mis nõuetekohaselt kaitseksid ümberasunud isikute inimõigusi, sh liikumisvabadust; palub KAVil ühtlasi võtta kasutusele kestlikud lahendused ümberasunud isikute ja põgenike jaoks, kaasa arvatud vabatahtlik, püsiv, ohutu ja väärikas koju tagasipöördumine ning kohapealne integreerimine või ümberasumine;

12.  on veendunud, et dialoog on ainus viis püsiva rahu tagamiseks KAVi konfliktipiirkondades, ning nõuab tungivalt, et valitsus reageeriks rahvusvahelise üldsuse väljendatud murele konkreetselt, võttes kriiside lahendamisel kasutusele proaktiivse lähenemisviisi, et tagada turvalisus kohalikule elanikkonnale;

13.  kutsub KAVi valitsust üles rahvusvaheliste partnerite toetusel viivitamatult rakendama oma riiklikku taastamis- ja rahutagamisplaani, eelkõige tugevdades riiklike julgeolekujõudude võimekust, desarmeerides, demobiliseerides ja reintegreerides relvastatud rühmitusi ning võideldes karistamatusega;

14.  kutsub Kesk-Aafrika Vabariigi ametivõime üles töötama välja riikliku strateegia, et võidelda loodusvarade ebaseadusliku ekspluateerimise ja nendega kauplemise võrgustike vastu;

15.  teeb ettepaneku, et ÜRO looks MINUSCA raames üksuse teemantide, puidu, kulla ja vandli salakaubanduse ning militariseeritud salaküttimisega võitlemiseks;

16.  palub, et rahvusvahelised teemandiettevõtted lõpetaksid Kesk-Aafrika Vabariigis ebaseaduslikult kaevandatud ja müüdud teemantide ostmise, et mitte õhutada konflikti ja inimõiguste rikkumiste jätkumist;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Kesk-Aafrika Vabariigi valitsusele ja ametivõimudele, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidu institutsioonidele, Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendusele, AKV–ELi parlamentaalsele assambleele ja ELi liikmesriikidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0249.


Olukord Burundis
PDF 176kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioon olukorra kohta Burundis (2017/2508(RSP))
P8_TA(2017)0004RC-B8-0075/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Burundi kohta, eelkõige oma kaht viimast resolutsiooni, mis võeti vastu 9. juulil 2015. aastal(1) ja 17. detsembril 2015. aastal(2),

–  võttes arvesse muudetud Cotonou partnerluslepingut, eelkõige selle artiklit 96,

–  võttes arvesse nõukogu 14. märtsi 2016. aasta otsust (EL) 2016/394, millega lõpetatakse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (AKV) ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu artikli 96 kohane nõupidamine Burundi Vabariigiga(3),

–  võttes arvesse oma 4. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni AKV-ELi suhete tuleviku kohta pärast 2020. aastat(4),

–  võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 9. detsembri 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse 28. augusti 2000. aasta Arusha rahu ja leppimise kokkulepet Burundi kohta,

–  võttes arvesse Burundi põhiseadust, eelkõige selle artiklit 96,

–  võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 21. oktoobri 2016. aasta Euroopa Liidu nimel esitatud deklaratsiooni Lõuna-Aafrika ja Burundi ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta määrust (EL) nr 2015/1755 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Burundis(5) ning nende pikendamist 29. septembril 2016,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni 4. novembri 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste kohta Burundi Vabariigis,

–  võttes arvesse Inimõiguste Nõukogu resolutsiooni S-24/1 alusel loodud ÜRO Burundi sõltumatu uurimise 20. septembri 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 17. juuni 2016. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 30. septembril 2016 vastu võetud resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni 17. mai 2016. aasta aruannet 7.–13. detsembril 2015. aastal toimunud teabekogumislähetuse kohta Burundisse,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 6. jaanuari 2017. aasta avaldust inimõiguste organisatsiooni Ligue Iteka keelustamise kohta Burundis,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Burundis on valitsenud sellest ajast, kui riigi president Pierre Nkurunziza otsustas 2015. aasta aprillis Arusha kokkulepet ja riigi põhiseadust rikkudes kandideerida presidendiks kolmandaks ametiajaks, sügav poliitiline, sotsiaalne ja majanduskriis; arvestades, et president Nkurunziza tegi hiljuti avaldusi, milles ta ei välistanud võimalust, et Burundi põhiseadust muudetakse, nii et tal oleks võimalik alates 2020. aastast kandideerida presidendiks ka võimalikuks neljandaks ametiajaks;

B.  arvestades, et Burundi teatas 19. oktoobril 2016 Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, et lõpetab osalemise Rooma statuudis ja Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, pärast seda, kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus tegi otsuse algatada Burundis toimuva vägivalla ja inimõiguste rikkumise esialgne uurimine;

C.  arvestades, et Ligue Iteka avaldas 15. novembril 2016. aastal aruande „Represseerimine ja genotsiidi tugevnemine Burundis“, mille ta oli koostanud koos Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooniga pärast riigis läbi viidud kaheaastast uurimist ja milles anti ajakohastatud ülevaade valitsuse repressioonidest ja inimõiguste massilisest rikkumisest; arvestades, et Ligue Iteka avaldas mõned nädalad hiljem ka mitu uurimisaruannet Burundi valitsusvägede toime pandud raskete kuritegude kohta: mõrvad, inimröövid, kadunuks jääma sundimine, piinamine, vägistamine ja arvukad kinnipidamised; arvestades, et selliste kuritegude toimepanemine on jätkunud täieliku karistamatusega; arvestades, et juba 2016. aasta oktoobriks oli keelustatud veel viis õiguste eest võitlevat organisatsiooni, nimelt Forum pour le renforcement de la société civile (FORSC), Forum pour la conscience et le développement (FOCODE), Action chrétienne pour l’abolition de la torture (ACAT), Association burundaise pour la protection des droits humains et des personnes détenues (APRODH) ja Réseau des citoyens probes (RCP);

D.  arvestades, et Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon andis 2016. aasta novembris teada rohkem kui 1 000 surma saanud, 8 000 poliitilistel põhjustel kinnipeetud ja 300–800 kadunud isikust, sadadest piinamisjuhtumitest, sadadest seksuaalse vägivalla ohvriks langenud naistest, tuhandetest meelevaldselt kinnipeetud isikutest, rohkem kui 310 000 isikust, kes on pagenud naaberriikidesse, ja 61 000 riigisisesest põgenikust; arvestades, et julgeolekuolukord Burundis ohustab kogu piirkonna stabiilsust;

E.  arvestades, et valitsus on tugevdanud oma haaret sõltumatu meedia ja ajalehtede üle, ajakirjanikud seisavad silmitsi kadunuks jääma sundimise, füüsiliste ähvarduste ja rünnakute ning õigusliku ahistamisega; arvestades, et kõik sõltumatud raadiojaamad on suletud; arvestades, et ühenduse Piirideta Reporterite koostatud maailma ajakirjandusvabaduse 2016. aasta indeksis on Burundi 180 riigi seas 156. kohal;

F.  arvestades, et EL lõpetas 2016. aasta märtsis Cotonou lepingu artikli 96 kohase nõupidamise ja peatas otsese rahalise toetuse andmise Burundi valitsusele, kuna jõudis järeldusele, et ametiasutuste esitatud kava inimõiguste, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi alaste kohustuste võtmise kohta ei ole rahuldav;

G.  arvestades, et Burundi kohtusüsteem on äärmiselt korrumpeerunud ja kuigi kriisi algusest alates on tapetud ja piinatud sadu inimesi, paljusid neist politsei ja luureteenistuste poolt, on väga vähesed toodud kohtu ette;

H.  arvestades, et valitseb hirm, et valitsus võib kriisi tuua ettekäändeks teatavate rahvuste põlu alla seadmisel, ning et vahetegemine on saanud valitsusametnike kõnepruugis valitsevaks suundumuseks – seda on maininud ka ÜRO ametnikud;

I.  arvestades, et teadaannete põhjal vahistavad ja peksavad valitseva erakonna noorteliiga Imbonerakure liikmed elanikke ja varastavad nendelt ning kasutavad relvana ka vägistamist; arvestades, et nende rünnakud on keskendunud opositsiooniliikmetele, eeskätt Rahvuslike Vabastusjõudude liikmetele; arvestades, et paljud opositsiooniliikmed ja arvatavad vastased on viimaste kuude jooksul tapetud või kinni peetud ning neid on pekstud ja piinatud;

J.  arvestades, et nõukogu pikendas 29. septembril 2016 Burundi vastu suunatud ELi piiravate meetmete kehtivust 31. oktoobrini 2017; arvestades, et tegemist on reisikeelu ja varade külmutamise meetmetega teatavate isikute suhtes, kelle tegevust peetakse demokraatiat õõnestavaks või Burundi kriisile poliitilise lahenduse leidmist takistavaks;

K.  arvestades, et Aafrika Liidu, Ida-Aafrika Ühenduse, ELi ja ÜRO täielikul toetusel jätkatakse vahendamispüüdlusi, et edendada Burundi-sisese dialoogi pidamist ja leida Burundi kriisile konsensuslik ja rahumeelne lahendus;

1.  väljendab sügavat muret poliitilise ja julgeolekuolukorra halvenemise pärast Burundis; mõistab hukka Burundis alates 2015. aastat toimuva vägivalla, mis on põhjustanud surmajuhtumeid, piinamisi, naistevastast vägivalda, sealhulgas kollektiivset vägistamist, tuhandete inimeste tagakiusamist ja vangistamist, sadade tuhandete Burundi kodanike sunniviisilist ümberasustamist, meelevaldseid vahistamisi ja ebaseaduslikku kinnipidamist ning ajakirjandusvabaduse ja sõnavabaduse rikkumisi, ning mõistab samuti hukka selliste tegude laialdase karistamatuse; nõuab tapmiste ja kuritarvituste põhjalikku sõltumatut uurimist ning nende toimepanijate kohtulikule vastutusele võtmist;

2.  tuletab Burundi ametivõimudele meelde nende kohustust tagada, kaitsta ja edendada põhiõigusi, sealhulgas oma kodanike kodaniku- ja poliitilisi õigusi, nagu sõnavabadus ja kogunemisvabadus, mis on sätestatud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartas ning teistes rahvusvahelistes ja piirkondlikes inimõigusi käsitlevates õigusaktides; tuletab Burundi valitsusele meelde tema rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist, eelkõige kohustust austada põhivabadusi ning õigusriigi põhimõtet ja kohtuasjade käsitlemist, eriti õigust õiglasele ja erapooletule kohtumõistmisele;

3.  tunneb sügavat muret Burundi Rahvusassamblee poolt 23. ja 28. detsembril 2016 vastu võetud kahe seaduseelnõu pärast, millega kehtestatakse Burundi ja rahvusvaheliste vabaühenduste tegutsemisele rangem kontroll; toonitab tõsiasja, et 3. jaanuaril 2017 keelati eelnimetatud seaduste tõttu inimõiguste organisatsioonil Ligue Iteka Burundis tegutsemine; nõuab tungivalt, et Burundi ametivõimud oma otsust muudaksid; kinnitab taas, et kodanikuühiskond ja inimõiguslased etendavad demokraatlikus ühiskonnas keskset rolli; kutsub kohalikke ametiasutusi üles võimaldama neil tegutseda vabalt ja turvaliselt;

4.  nõuab kõigi meelsusvangide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kahekordistaksid jõupingutusi Burundis ohustatud inimõiguste kaitsjate ja organisatsioonide toetamiseks ja kaitsmiseks;

5.  kutsub Burundi ametivõime üles meedia pitsitamist viivitamata lõpetama ning võimaldama eksiilis asuvatel opositsiooniliidritel riiki naasta;

6.  nõuab tungivalt, et Burundi valitsus jätkaks koostööd ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürooga ja ÜRO Inimõiguste Nõukoguga ning annaks ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo töötajatele juurdepääsu kinnipidamisasutustele; nõuab tungivalt, et Burundi valitsus austaks inimõigusi ja põhivabadusi ning tagaks need kõigile kooskõlas rahvusvaheliselt võetud kohustustega;

7.  toetab veendunult demokraatlikke põhimõtteid ja väärtusi, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid kui AKV-ELi partnerluslepingu olulisi osi ning Arusha kokkuleppes sätestatud põhimõtteid; nõuab tungivalt, et kõik osalised looksid usalduse taastamiseks ja riikliku ühtsuse soodustamiseks vajalikud tingimused kaasava ja läbipaistva riikliku dialoogi abil, kuhu oleksid kaasatud valitsus, opositsioonierakonnad ja kodanikuühiskonna esindajad kooskõlas Arusha kokkuleppe ja Burundi põhiseadusega;

8.  täheldab sügava murega, et Burundi on lõpetanud osalemise Rooma statuudis; tuletab meelde, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on üks tähtsamaid institutsioone, mis aitab kodanikel kõige raskemate kuritegude ohvritena õigluse jalule seada juhtudel, kui see riiklikul tasandil võimalik ei ole;

9.  palub ÜRO Julgeolekunõukogul ja Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul algatada kiiresti Burundis viimase kriisi ajal väidetavalt toimunud inimõiguste rikkumiste täiemahuline uurimine, k.a genotsiidioht riigi territooriumil;

10.  mõistab hukka uue seaduse vastuvõtmise, mis käsitleb riikliku vabatahtlike korpuse loomist, millega seadustataks noorte relvastatud vägivaldse rühmituse Imbonerakure tegevus, keda rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid ja ÜRO süüdistavad laialdaselt rasketes inimõiguste rikkumistes ja karistamatus tegutsemises; nõuab selle relvastatud rühmituse viivitamatut relvitustamist;

11.  toetab nõukogu otsust, mis tehti pärast seda, kui Cotonou lepingu artikli 96 alusel algatatud arutelu läbi kukkus, ja millega peatatakse otsene rahaline toetus (k.a eelarvetoetus) Burundi ametiasutustele, säilitades samal ajal elanikkonna ja humanitaarabi täieliku rahalise toetamise otsekanalite kaudu;

12.  tunneb heameelt ELi poolt 1. oktoobril 2015 vastu võetud sihipäraste sanktsioonide üle, mis on kooskõlas Aafrika Liidu otsusega kehtestada sihipärased sanktsioonid, sealhulgas nende burundilaste reisikeeld ja varade külmutamine, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste eest ning kes takistavad kriisile poliitilise lahenduse leidmist; nõuab, et EL laiendaks neid sanktsioone kõikide isikute suhtes, kelle tegevus ohustab julgeolekut ja stabiilsust piirkonnas, õhutab vihkamist ja rikub Arusha kokkulepet;

13.  väljendab muret asjaolu pärast, et poliitilised kriisid võivad esile kutsuda etnilise konflikti; mõistab hukka selle, et Burundi ametiasutused ja sõjavägi kannavad inimesi nimistutesse rahvuse järgi; nõuab tungivalt, et kõik osalised järgiksid Arusha kokkulepet;

14.  tunneb heameelt ÜRO Burundi inimõiguste uurimiskomisjoni üle, mis moodustati 2016. aasta novembris, et uurida Burundis alates 2015. aasta aprillist aset leidnud inimõiguste rikkumisi ja kuritarvitamisi; nõuab tungivalt, et Burundi ametiasutused teeksid uurimiskomisjoni liikmetega täiel määral koostööd;

15.  toetab ÜRO Julgeolekunõukogu 2016. aasta juuli resolutsiooni, milles antakse luba lähetada Burundisse ÜRO politseijõud, et vähendada riigis toimuvat vägivallatsemist ja inimõiguste rikkumisi; nõuab tungivalt, et Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu saadaks võimalikult kiiresti delegatsiooni Bujumburasse kohtuma president Nkurunzizaga, et avaldada talle survet, lõpetamaks julgeolekujõudude poolt toime pandavad kuritarvitamised;

16.  nõuab, et Aafrika Liit, ÜRO ja EL kaaluksid tõsiselt piirkondlikku mõõdet ning hoiaksid ära piirkonna edasise destabiliseerumise; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja alustaks arutelu Burundi ametivõimude ja kõigi teiste asjaomaste huvirühmadega ning toetaks, uuendaks ja tõhustaks Ida-Aafrika Ühenduse piirkondliku lepitamise jaoks tehtavate jõupingutuste usaldusväärsust, et leida kriisile kestev lahendus, mis järgiks põhiseadust, Arusha kokkulepet ja rahvusvahelist inimõigusi käsitlevat õigust avatud ja kaasava dialoogi abil;

17.  tunneb sügavat muret Burundi naaberriikidesse suunduvate pagulaste arvu suurenemise ja murettekitava humanitaarolukorra pärast riigis; kinnitab oma toetust ja solidaarsust kõikidele kohapeal tegutsevatele humanitaarorganisatsioonidele, samuti pagulasi vastu võtvatele naaberriikidele; nõuab ühtlasi, et EL suurendaks piirkonnale antavat abi;

18.  on väga mures president Nkurunziza 30. detsembril 2016 tehtud avalduse pärast, milles president teatas, et kavatseb 2020. aastal kandideerida neljandaks ametiajaks;

19.  on eriti mures LGBTI inimeste äärmiselt ulatusliku diskrimineerimise ja kriminaliseerimise pärast Burundis; nõuab seepärast, et Burundi Rahvusassamblee ja valitsus tühistaksid LGBTI-inimesi diskrimineerivad karistusseadustiku paragrahvid;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Burundi valitsusele ja parlamendile, AKV-ELi nõukogule, Euroopa Komisjonile, nõukogule, Ida-Aafrika Ühendusele ja selle liikmesriikide valitsustele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aafrika Liidu institutsioonidele ja ÜRO peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0275.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0474.
(3) ELT L 73, 18.3.2016, lk 90.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0371.
(5) ELT L 257, 2.10.2015, lk 1.


ELi ja Kosovo vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohaldamise rakenduskord ***I
PDF 235kWORD 44k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ja teiselt poolt Kosovo(1) vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohaldamise teatava korra kohta (COM(2016)0460 – C8-0327/2016 – 2016/0218(COD))
P8_TA(2017)0005A8-0361/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0460),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 207, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0327/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse väliskomisjoni kirja,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 12. detsembri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8-0361/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 19. jaanuaril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/... ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ja teiselt poolt Kosovo(2) vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohaldamise teatava korra kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/355) lõplikule kujule).

(1)*Nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ja on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244(1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
(2)*Nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ja on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244(1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.


Teatavatest liidu impordi erieeskirjadega hõlmamata kolmandatest riikidest pärit tekstiiltoodete import ***I
PDF 230kWORD 53k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/936 teatavatest kahepoolsete lepingute, protokollide või muude kokkulepetega ja liidu impordi erieeskirjadega hõlmamata kolmandatest riikidest pärit tekstiiltoodete impordi ühiste eeskirjade kohta (COM(2016)0044 – C8-0022/2016 – 2016/0029(COD))
P8_TA(2017)0006A8-0311/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0044),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0022/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 8. detsembri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8-0311/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 19. jaanuaril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/..., millega muudetakse määrust (EL) 2015/936 teatavatest kahepoolsete lepingute, protokollide või muude kokkulepetega ja liidu impordi erieeskirjadega hõlmamata kolmandatest riikidest pärit tekstiiltoodete impordi ühiste eeskirjade kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/354) lõplikule kujule).


Rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakeskuse tegevuse jätkamise lepingu sõlmimine ***
PDF 230kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakeskuse tegevuse jätkamise lepingu sõlmimise kohta (08558/2016 – C8-0214/2016 – 2016/0120(NLE))
P8_TA(2017)0007A8-0363/2016

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08558/2016),

–  võttes arvesse rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakeskuse tegevuse jätkamise lepingu eelnõu (12681/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 31 lõikele 1 ja artiklile 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 180 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0214/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8-0363/2016),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning osalevatele lepinguosalistele.


Vastuväide delegeeritud õigusaktile: suure riskiga kolmandate riikide kindlaksmääramine, kus esineb strateegilisi puudusi
PDF 247kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioon komisjoni 24. novembri 2016. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi (C(2016)07495 – 2016/3007(DEA))
P8_TA(2017)0008B8-0001/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni delegeeritud määrust (C(2016)07495),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ(1), ja eelkõige selle artikli 9 lõiget 2 ja artikli 64 lõiget 5,

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi(2), ja eelkõige selle lisa,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 19. septembri 2016. aasta ühist kirja, milles käsitletakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, ning volinik Jourová 26. oktoobri 2016. aasta vastust sellele,

–  võttes arvesse parlamendi kahe erikomisjoni, maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni ning rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjoni seni tehtud tööd ja järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust komisjoni ettepaneku COM(2016)0450 kohta, ja eelkõige selle punkti 3.8, milles käsitletakse suure riskiga kolmandate riikide nimekirja,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ettepanekut võtta vastu resolutsioon,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 3,

A.  arvestades, et delegeeritud määrus, selle lisa ja muutev delegeeritud määrus on mõeldud selleks, et teha kindlaks kõrge riskiga kolmandad riigid, kus esineb rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamise osas strateegilisi puudusi, mis kujutavad endast ohtu ELi finantssüsteemile ja mille puhul peavad ELi kohustatud isikud kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849 (neljas rahapesu vastane direktiiv) kohaldama kliendi suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid;

B.  arvestades, et alates 23. septembrist 2016 on kehtinud komisjoni viimane delegeeritud määrus (EL) 2016/1675, millega täiendatakse direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi;

C.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1675 jääb kehtima isegi siis, kui muutev delegeeritud määrus lükatakse tagasi;

D.  arvestades, et riikide nimekiri (ka pärast komisjoni poolt 24. novembril 2016. aastal vastu võetud muutvas delegeeritud määruses tehtud muudatust) langeb kokku nimekirjaga riikidest, mille rahapesuvastane töökond oma 28. täiskogu koosolekul 19.–21. oktoobril 2016. aastal kindlaks tegi;

E.  arvestades, et nagu on sätestatud neljanda rahapesu vastase direktiivi põhjenduses 28 ja korratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 seletuskirjas (C(2016)4180), kujutab komisjoni poolne hindamine endast autonoomset protsessi; arvestades, et komisjonil on seetõttu õigus liikuda rahapesuvastase töökonna standarditest edasi ja jätta kolmanda riigi oma nimekirja isegi siis, kui rahapesuvastane töökond on selle sealt kustutanud, või lisada täiendavaid kolmandaid riike tingimusel, et see toimub kooskõlas neljanda rahapesu vastase direktiivi artikli 9 lõikes 2 sätestatud konkreetsete kriteeriumitega;

F.  arvestades, et komisjoni poolne hindamine on autonoomne protsess, mis tuleb läbi viia põhjalikult ja erapooletult, hinnates kõiki kolmandaid riike samade kriteeriumite alusel, mis on määratletud direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 9;

G.  arvestades, et komisjoni poolne hindamine peab olema täiesti sõltumatu ning poliitikaväline protsess;

H.  arvestades, et komisjon tõdeb oma 26. oktoobri 2016. aasta kirjas, et tal tuleb kõrge riskiga riigid kindlaks teha üksnes neljanda rahapesu vastase direktiivi artikli 9 lõikes 2 loetletud alustel ja ainult rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud puuduste osas;

I.  arvestades, et tõendusmaterjal, mille on kogunud parlamendi kaks erikomisjoni, maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni ning rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjon, näitab, et mõnes riigis, mis ei ole lisatud kehtivasse suure riskiga kolmandate riikide nimekirja, võib artikli 9 lõike 2 mitmes aspektis tõepoolest esineda puudusi rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamise osas;

J.  arvestades, et lisaks on parlament seisukohal, et neljanda rahapesu vastase direktiivi artikli 9 lõikes 2 toodud kriteeriumite loetelu ei ole täielik („eeskätt“) ja et rahapesule eelnevad kuriteod, näiteks maksualased kuriteod, on nende kriteeriumitega hõlmatud ja neid tuleks komisjoni autonoomses menetluses nõuetekohaselt arvesse võtta;

K.  kuigi parlament nõustub komisjoni 26. oktoobri 2016. aasta kirjas väljendatud seisukohaga, et maksudest kõrvalehoidmine ja rahapesu ei pruugi tõepoolest alati kattuda, ei ole ta põhimõtteliselt nõus võimalusega teha absoluutset vahet koostööd mittetegevate maksujurisdiktsioonide ning rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud puuduste vahel, eelkõige seoses kahtlastest tehingutest teatamise nõuetega;

L.  arvestades, et parlament eeldab, et komisjon viib läbi oma hindamise ja hoidub tuginemast ainult välistele infoallikatele;

1.  esitab komisjoni delegeeritud määrusele vastuväite;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning teatada talle, et delegeeritud määrus ei saa jõustuda;

3.  palub komisjonil esitada uue delegeeritud õigusakti, milles võetakse arvesse eelpool nimetatud soovitusi;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.
(2) ELT L 254, 20.9.2016, lk 1.


ELi logistika ja mitmeliigiline transport uutes üleeuroopalise transpordivõrgu koridorides
PDF 219kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioon ELi logistika ja mitmeliigilise transpordi kohta uutes üleeuroopalise transpordivõrgu koridorides (2015/2348(INI))
P8_TA(2017)0009A8-0384/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni 2011. aasta transpordipoliitika valge raamatu rakendamise kohta: vahekokkuvõte ja edasised sammud säästva liikuvuse suunas(1),

–  võttes arvesse oma 2. detsembri 2015. aasta resolutsiooni säästva linnalise liikumiskeskkonna kohta(2),

–  võttes arvesse oma 4. septembri 2008. aasta resolutsiooni kaubaveo kohta Euroopas(3),

–  võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni kaubaveologistika kohta Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti(4),

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 1315/2013(5) ja määrust (EL) nr 1316/2013(6),

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 913/2010(7),

–  võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa kiirem üleminek vähesele CO2-heitega majandusele“ (COM(2016)0500),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“ (COM(2016)0501),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“ (COM(2016)0581),

–  võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2016. aasta teatist veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia kohta (COM(2016)0049),

–  võttes arvesse Rotterdamis 20. juunil 2016. aastal vastu võetud ministrite avaldust üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) rakendamise kohta(8),

–  võttes arvesse 2016. aastal Rotterdamis toimunud TEN-T päevade jaoks TEN-T koridoride Euroopa koordinaatorite koostatud aruteludokumente(9),

–  võttes arvesse TEN-T koordinaatorite koostatud koridori töökavu,

–  võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 08/2016 „ELi raudteekaubavedu ei ole ikka veel õigel teel“(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0384/2016),

A.  arvestades, et tänapäevane tõhus transport ja logistika on hädavajalikud ELi siseturu tulemuslikuks toimimiseks ning olulised konkurentsivõime tagamiseks, uute äriühingute ja töövõimaluste loomiseks, keskkonna kaitsmiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks transpordi CO2-heite vähendamise kaudu;

B.  arvestades, et komisjoni transporti käsitleva valge raamatu kolmas eesmärk on asendada 2030. aastaks maantee-kaubavedudest, mis on pikemad kui 300 km, säästvamate transpordiliikidega – nt raudtee- või veetranspordiga – 30 % ja 2050. aastaks rohkem kui 50 %, mis nõuab ka asjakohase taristu arendamist; arvestades, et Euroopa transpordipoliitika ja TEN-T võivad anda olulise panuse liidu kliimaeesmärkide ja COP 21 Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse;

C.  arvestades, et tulevikku vaatav ELi logistikapoliitika peaks majanduslikke, ühiskondlikke ja tehnoloogilisi suundumusi ja üleilmseid kaubandussidemeid arvesse võttes aitama säilitada logistikasektori üldist konkurentsivõimet ja panust ELi majanduskasvu;

D.  arvestades, et TEN-T poliitika eesmärk on võimaldada tõhusat, arukat ja säästlikku transporti, ning arvestades, et tulevikku suunatud logistika ja mitmeliigilised transpordilahendused eeldavad teatavat liiki valdkondadevahelist koostööd;

E.  arvestades, et ELi majanduse ja töökohtade loomise edendamiseks tuleks seada prioriteediks mitmeliigilised transpordiühendused sadamate, lennujaamade, mitmeliigiliste platvormide ja TEN-T põhikoridoride ning muude osade vahel;

F.  arvestades, et TEN-T põhikoridoridega lisatakse sünergiat, kuivõrd nende puhul pööratakse erilist rõhku terminalidele ja linnatranspordisõlmedele ning neisse integreeritakse arukad ja puhast kütust kasutavad transpordisüsteemid, ning arvestades, et ulatusliku võrgu täiendava juurdepääsu funktsioon on samuti oluline;

G.  arvestades, et liikmesriikide vahel esineb endiselt märkimisväärseid erinevusi transpordi tõhususe ja tulemuslikkuse määra osas, kuna see kajastab nende majanduslikku tugevust, tööstuse rolli riikides ning nende geograafilisi tingimusi, taristu kvaliteeti ja rahvastikutihedust;

H.  arvestades, et transpordiks kasutatavad droonid kujutavad endast uut võimalust kaupade transpordiks logistikaahelas, kuid arvestades, et nende potentsiaali ärakasutamiseks on vaja ühtlustatud õiguslikku alust ja sujuvat koordineerimist traditsiooniliste transpordiliikidega, et tagada Euroopa konkurentsivõime tulevikus;

I.  arvestades, et Euroopa transpordivõrgu raames heaks kiidetud prioriteetsete koridoride elluviimise praegusest määrast võiksid märkimisväärset kasu saada majanduskriisis tõsiselt kannatanud riikide majandused;

J.  arvestades, et kaubavedude puhul on tuvastatud probleeme erinevate pingetega seoses piiriülestes ühendustes;

K.  arvestades, et transpordikorraldus on praegu seotud transpordiliigiga ja kuulub eri rahvusvaheliste organite (nagu Rahvusvaheline Mereorganisatsioon või Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) pädevusse;

ELi logistika ja vajadus võtta TEN-T programmi raames lisameetmeid

1.  rõhutab, kui oluline on siseturu arendamiseks, ELi jõukuse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks tagada muu hulgas tõhusa ja säästva kaubaveosüsteemi abil inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine;

2.  on seisukohal, et logistikasektorile ja seeläbi ka piirkondlikule arengule ja majanduskasvule on sujuvast ELi taristusüsteemist kasu ainult sel juhul, kui see viiakse ellu ELi õigusaktidega ja see on nende ning juba vastu võetud TEN-T poliitikaga kooskõlas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid õigusaktid riigisisesesse õigusesse korrektselt üle ja ei takistaks vaba kaubavahetust; palub liikmesriikidel suurendada pingutusi ELi õigusaktide kohaldamiseks ja nende järgimiseks ning hoiduda uute tõkete loomisest; nõuab tungivalt, et komisjon kaebaks liikmesriigid, kes ELi õiguse rakendamisega viivitavad või seda muudavad, Euroopa Kohtusse, ja edendaks kõigi muude asjaomaste osalejate tegevust, et selliseid viivitusi või muutmisi vältida;

3.  on mures kahju pärast, mida logistikasektorile ning seeläbi ka piirkondlikule arengule ja majanduskasvule tekitab Euroopa Liidu sisepiiride sulgemine humanitaar- ja rändekriisi ning terrorismiohu tõttu; palub liikmesriikidel ja komisjonil vältida selliste meetmete suhtes ettepanekute tegemisel nii palju kui võimalik nendega kaasnevat kahju kaubavoogudele; palub komisjonil võtta distsiplinaarmeetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes kaubavooge meelega takistades tõkestavad vaba liikumist;

4.  rõhutab, et logistikal on ELis tõhusate ja säästvate kaubavedude tagamisel peamine roll, mida ei ole piisavalt tunnustatud; toonitab vajadust koostada kaubaveologistika jaoks uuendatud ELi strateegia,

   mille puhul võetakse arvesse uut üleeuroopalise transpordivõrgu taristupoliitikat,
   mille eesmärk on õiguslikke, talitluslikke ja tehnilisi tõkkeid veel rohkem vähendada,
   millega tagatakse ressursside optimaalne kasutus,
   mille eesmärk on kohaldada ja rakendada uusi tehnoloogiaid ja uuenduslikke lahendusi, millega parandatakse kõnealuse sektori tulemusi ning kiirendatakse üleminekut turvalisele ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemile,
   mille eesmärk on suurendada ühenduvust ja arendada taristut piirkondades, kus see puudub,
   millega edendatakse ja toetatakse Euroopa raudteetööstust ning ergutatakse Euroopa raudtee taasindustrialiseerimise poliitikat, millest võiksid saada kasu kõik, kuivõrd ELi logistika muudetakse säästvamaks ja raudteetoodetele saavutatakse maailmaturul parem konkurentsipositsioon,
   mille puhul võetakse algusest peale arvesse droone kui ühte tulevast transpordiliiki,
   millega edendatakse transpordi- ja logistikavaldkonna teadusuuringute ja hariduse jätkuvat arendamist ning
   millega esitatakse sõltumatu teaduslik uurimus, milles tuuakse üksikasjalikult välja see, mil määral saaks autoveod suunata ümber raudteele ja siseveeteedele aastaks 2030 ja aastaks 2050, sellega kaasnevad kulud ning see, mil määral on võimalik vältida keskkonnakahju, nt müra ja õhusaastet;

5.  rõhutab, et TEN-T võrgu elluviimine, pöörates eritähelepanu piiriülestele ühendustele, pidades kinni paika pandud ajakavast ja viies tööd lõpule 2030. aastaks, vähendab kitsaskohti, parandab eri transpordiliikide vahelist koostalitlusvõimet ning aitab kaasa integreeritud mitmeliigiliste kaubavedude saavutamisele ELis; tuletab meelde, et paika on vaja panna selle ulatusliku võrgu riigi tasandi kavandamistegevus kooskõlas põhivõrguga, et integreerida see riikliku, piirkondliku ja kohaliku taristuga, mis tuleks lõpule viia hiljemalt 2050. aastaks;

6.  tunneb heameelt asjaolu üle, et põhivõrgu koridori lähenemisviisi raames pööratakse suuremat tähelepanu transpordisõlmede ja nende lõpuosade kvaliteedi parandamisele, koostalitlusvõimet takistavate asjaolude väljaselgitamisele ja nende takistuste ületamisele, IKT lahenduste parandamisele ja uuendamisele ning mis tahes muude selliste (füüsiliste, tehniliste või korralduslike) lünkade täitmisele, mis võiksid takistada kaubaveologistika teenuste sujuvat toimimist;

7.  tuletab sellega seoses meelde linnatranspordisõlmede – kus asuvad suur hulk transpordiliike (sadamad, lennujaamalogistika, keskused, terminalid jne) ning kus leiavad aset ümberlaadimised ja viimase etapi jaotus – tähtsust, kuna need on kogu logistikaahela jaoks võtmetähtsusega, nõudes sujuva linnalogistika tagamise nimel suuremat tähelepanu; rõhutab seda, kui tähtis on linnatranspordisõlmedesse investeerimine, samuti raudteeühenduste edendamine tööstusrajatistega ja raudtee parem koostalitlusvõime meresadamate, siseveesadamate ja sisemaal asuvate keskustega; palub komisjonil need investeeringud Euroopa ühendamise rahastu 2017. aastal toimuva läbivaatamise raames prioriteediks seada;

8.  märgib, et piiriüleseid projekte võib takistada tõhusa ühtlustamise, liikmesriikidepoolse õigeaegse rakendamise ja naabruses asuvate liikmesriikide vahelise õiglase poliitilise koostöö puudumine; tunneb heameelt ELi institutsioonide suureneva huvi üle toetada piiriülest taristut ja rajatisi, eelkõige raudtee märkimisväärse tähtsuse ja ELi lisaväärtusega piiriüleseid piirkondlikke ühendusi; rõhutab, et tõhusa ja eduka raudteetranspordi võimaldamiseks tuleks tegeleda raudteetaristu puuduvate ühendustega piiriülestes piirkondades; palub komisjonil, Euroopa koordinaatoritel ja muudel asjaomastel sidusrühmadel pöörata võrdselt tähelepanu väikesemahulistele ja suurematele TEN-T projektidele ning lühi-, keskpika- ja pika perspektiivi kasule, mida sellistest projektidest võiks saada; ergutab osalejaid edendama lühikeses perspektiivis saadavat kasu; ergutab komisjoni hõlbustama nende lisamist Euroopa ühendamise rahastu poolsesse rahastamisse ja seda tagama;

9.  on seisukohal, et kuigi üldise võrgu eest vastutavad peamiselt liikmesriigid, et mitte välistada ELi teatavate piirkondade ühenduvust, on mõlemad TEN-T tasandid ELi logistika jaoks olulised, sest need muudavad põhivõrgu tihedaks ja tagavad jaotuse viimastel kilomeetritel; on seisukohal, et piirkondlikke võrke ei tohiks Euroopa Liidu perspektiivist, sh rahastamis- ja regulatiivsete meetmete – eriti raudteevõrgule juurdepääsu, liinide jaotamist ja tasusid puudutavate meetmete – raamest välja jätta; rõhutab, et tõhusa ja eduka piiriülese raudteetranspordi võimaldamiseks tuleks tegeleda raudteetaristu puuduvate ühendustega piiriülestes piirkondades;

10.  juhib tähelepanu mitmeliigilisuse kesksele rollile kaubaveologistikas ja nõuab seetõttu mitmeliigiliste platvormide suuremat kaasamist liikmesriikide kavandamistegevusse ja marsruutide tulevasse väljatöötamisse;

11.  märgib, et suur hulk sõlmi ja kaubavedusid on üleeuroopalises transpordivõrgus koondunud tiheda asustusega piirkondadesse ja tihedatesse võrkudesse (sh piiriülesed piirkonnad), mida kasutatakse ka reisijateveoks; on seisukohal, et optimeerida tuleb kaubaveotaristu kujundamist üleeuroopalises transpordivõrgus, eriti väga tiheda liiklusega piirkondades, et püüda hõlmata uuenduslikke linnalogistika strateegiaid; palub komisjonil Euroopa koordinaatoritega kooskõlastatult hinnata projektide elluviimise edenemist ja nõuda liikmesriikidelt tungivalt tulemusi; palub komisjonil lisaks kaubaveovõrkude loomise meetodid ja kriteeriumid ümber hinnata ning tagada eelkõige investeeringute tegemine alternatiivsetesse kaubateedesse, mis ühendavad väiksema liiklusega sõlmi, terminale, lennujaamu ja sadamaid, võttes arvesse ka keskkonnakaitset ja müra vähendamist;

12.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid võtavad riigisisesed taristukavad liiga sageli vastu üleeuroopalise transpordivõrgu eesmärke arvesse võtmata; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks sellise koostöö puudumise põhjuseid ja suurendaks kahe planeerimistasandi vahelist koordineerimist, ning soovitab lisada Euroopa poolaasta protsessi peatüki, mille raames kontrollitakse selle sidusust ja selget tulemuslikkust asjakohaste parandusmeetmetega; palub komisjonil seada prioriteediks need liikmesriikide projektid, mis on kooskõlas TEN-Tga, ja keskenduda oma jõupingutustes suurema Euroopa lisaväärtusega projektidele ning jälgida piiriüleseid transpordiprojekte; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid oma riigisisesed taristukavad vastu TEN-T eesmärkidega kooskõlas;

13.  märgib, et majandus- ja eelarveprobleemidega liikmesriigid ei ole stabiilsuse ja kasvu pakti range tõlgendamise tõttu võimelised kaubaveoprojekte kaasrahastama; soovitab riiklikke ja erasektori rahastamiskavu optimaalselt kasutada, pidades silmas ka Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ vahendite liitmist Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja muude rahastamisvahenditega; on seisukohal, et Euroopa ühendamise rahastu raames läbi viidud projekte ei tohiks avaliku sektori võla arvutamisel arvesse võtta; palub komisjonil koostada uuring selle kohta, kas niisugune meede oleks sobiv vahend kaubaveotaristusse tehtavate investeeringute märkimisväärseks suurendamiseks;

14.  on seisukohal, et ELi logistikasüsteemi tõhustamiseks ei piisa ainult füüsiliste ühenduste ja toimiva üleeuroopalise transpordivõrgu koordineerimisest; kutsub komisjoni üles muutma logistika põhivõrgu koridoride lahutamatuks osaks, suurendama selle koordineerimist riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning keskenduma selles kontekstis ka eri koridoride ning piirkondlike ja linnade kaubatranspordi võrkude omavahelisele koostalitlusvõimele; palub komisjonil tugevdada TEN-T Euroopa koordinaatorite tegevust, et nad tegutseksid nende vastavas vastutusvaldkonnas olevate koridorite geograafilisest ulatusest laiemalt ning käsitleksid horisontaalseid poliitikaküsimusi, nt mitmeliigiline transport ja tõhus kaubaveologistika; palub komisjonil hinnata kõnealust logistikat ja koridoride mitmeliigilist transporti puudutavat tööd iga kahe aasta järel;

15.  on seisukohal, et võrgu kehv hooldamine võib mõjutada TEN-T taristu jätkusuutlikkust ja tulemuslikkust; rõhutab, et transporditaristut ei ole mitte üksnes vaja renoveerida ja moderniseerida, vaid ka korrapäraselt hooldada; märgib murega, et asjaolu, et taristuettevõtjad ja liikmesriigid jätavad pidevalt hooldusele tähelepanu pööramata, vähendab liinide konkurentsivõimet (kiirusepiirangud, usaldusväärsus, ohutus), eelkõige raudtee puhul, tuues mõnikord kaasa liinide sulgemise; palub komisjonil ja liikmesriikidel koostöös EIPga uurida uusi rahastamiskavasid, et hõlbustada võrgu hooldusesse investeeringute tegemist;

16.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru digitaalse transpordi ja logistika foorumi järeldustest ja selle raames võetud meetmetest, et veelgi rohkem toetada kaubatranspordi ja logistika digiteerimist; nõuab kõnealuse foorumi jätkamist seni, kuni see on vajalik;

17.  rõhutab vajadust tagada, et kavandatav taristu vastaks säästva logistika tegelikele vajadustele ja et see ei tekitaks talumatut koormust keskkonnale; rõhutab sellega seoses, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja ELi kaitse-eesmärkide saavutamine tuleks palju paremini integreerida TEN-T kavandamisse ja rakendamisse;

Suurem lihtsustamine ja uus digiteerimisraamistik 

18.  rõhutab, et dokumendid ning haldusmenetlused ja tolliprotseduurid tuleb kõigi transpordiliikide puhul ja logistikaahela eri etappides kiiresti lihtsamaks muuta; palub, et komisjon ja liikmesriigid analüüsiksid vastavalt parema õigusloome kokkuleppele transporti ja liikuvust puudutavaid tarbetuid ELi õigusakte, jälgiksid riigisiseseid, piirkondlikke ja kohaliku tasandi eeskirju, mis võivad ELi õigusega vastuolus olla, ning selliste juhtumiste tuvastamisel ühtlustaksid need eeskirjad ELi õigusaktidega nii ruttu kui võimalik; nõuab, et komisjon esitaks selle valdkonna kohta iga-aastase eduaruande;

19.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2017. aasta lõpuks ettepaneku mitmeliigiliste vedudega seoses elektroonilise teabevahetuse ja vedude haldamise digitaalse raamistiku (e-kaubaveod) kohta, et hõlbustada äriühingute, klientide ja ametiasutuste vahel lihtsamat, paberivaba, sujuvat, läbipaistvat, turvalist ja usaldusväärset teabevoogu, tuginedes väljakujunenud teenustele (nt SafeSeaNet, RFD, e-Manifest, RIS, TAF, ITS); palub komisjonil tagada e-transpordi dokumentide, pettusevastaste süsteemide ja küberjulgeoleku ühtlustatud kohaldamine;

20.  kutsub liikmesriike üles üldiselt aktsepteerima elektroonilisi transpordidokumente ning viivitamatult ratifitseerima ja kohaldama e-CMRi protokolli;

21.  rõhutab innovatsiooni tähtsust uute tehnoloogiate, nt digiteerimise (nt digitaalsed veokirjad) kasutamises, andmete kättesaadavuse ja andmevahetusega seoses, säilitades samas küberjulgeoleku ja andmekaitse kõrge taseme, võimaldades transpordi- ja logistikalahendused tõhusamaks muuta, eeldusel et tagatud on koostalitlusvõime ning võrdne ja mittediskrimineeriv juurdepääs; palub komisjonil esitada ettepanekud logistika ja kaubatranspordi aluseks olevate andmete integreerimise, kättesaadavuse ja kaitse tagamiseks;

22.  palub komisjonil ja liikmesriikidel, eesmärgiga tagada digitaalses teabevahetuses mittediskrimineeriv kohtlemine, töötada välja investeerimise süsteem, et pakkuda andmevahetuseks kasutatavate platvormide kohta IT alusõpet ja pidevat täiendõpet;

23.  rõhutab, et teadusuuringud ja innovatsioon võivad anda panuse keskkonnahoidliku ja digiteeritud logistika arendamisse ning IT-süsteemide ja -teenuste suurema koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse tagamisse;

24.  rõhutab, et teabe- ja kommunikatsioonisüsteeme tuleb edasi arendada, kasutades kõigi transpordiliikide ja logistika puhul ära Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide Galileo ja EGNOSi ning nendega seotud liikluskorraldus- ja teabesüsteemide võimalused, andes erainvesteeringute ergutamiseks juurdepääsu kõigile olemasolevatele rahalistele vahenditele;

25.  palub liikmesriikidel tagada kiired haldusmenetlused, et kiirendada TEN-T koridoride elluviimist; palub komisjonil tagada, et stabiilsuse ja kasvu pakti, riigiabi ning finantsturgude eeskirjad ei takistaks investeeringute tegemist;

Logistikale keskendunud Euroopa transpordisüsteemi kujundamine ja sellesse investeerimine

26.  rõhutab, et üleeuroopalise transpordivõrgu elluviimise jaoks tuleb praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku järgseks ajaks tagada piisavad ELi rahalised vahendid; loodab, et komisjon esitab Euroopa ühendamise rahastu vahehinnangu 2017. aastal ning teeb ettepaneku meetmete ja rahaliste vahendite ühtlustamise kohta, et prioriteetsed projektid õigeaegselt ellu viia; nõuab kohustusliku kasutamise põhimõtte järgimist, mis tähendab seda, et Euroopa ühendamise rahastu kasutamata raha tehakse kättesaadavaks tulevaste toetustaotluste esitamise kutsete jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks 2017. aastal välja kuulutatavat konkreetselt logistikaga seotud toetustaotluste esitamise kutset, mis hõlmab mitmeliigilist transporti ning kauba- ja veoselahendusi linnatranspordisõlmedes, sh uuenduslik ja alternatiivne transport (nt droonid, alternatiivkütustel töötavad kaubaveokid, jalgrattad jne);

27.  palub komisjonil nõuda liikmesriikidelt tungivalt vajalike investeeringute tegemist, et viia lõpule ühenduste loomine ELi põhikoridorides;

28.  tuletab meelde linnatranspordisõlmede tähtsust kogu logistikaahela jaoks, kuna seal leiab aset oluline osa ümberlaadimistest ja viimase etapi jaotusest; kutsub liikmesriike, komisjoni ja projektide elluviijaid üles keskenduma TEN-T põhivõrgukoridorides selliste projektide kooskõlastatud arendamisele, millega edendatakse kaubaveologistikas mitmeliigilisi vedusid, eelkõige terminalide sõlmpunkte ja linnatranspordisõlmi, mis põhinevad tegelikul ja tulevasel veovajadusel ning mida nõuetekohaselt tähtsustatakse vastavalt sellele, kas mõju on kohalik, piiriülene või kogu koridori hõlmav;

29.  on seisukohal, et kaubasaatjad võtavad olemasolevate eri transpordiliikide vahel valikut tehes põhiliste teguritena arvesse usaldusväärsust, sagedust, paindlikkust, kliendile orienteeritust, transpordiaega ja hinda;

30.  on seisukohal, et tõhus logistikasüsteem peab olema suunatud ka tulevastele tehnoloogiatele, millega osutatakse kiiret, keskkonnasäästlikku ja tõhusat kaubavedu; rõhutab automatiseerimise ning logistika jaoks mõeldud automatiseeritud transpordi (sealhulgas automatiseeritud sõidukid, droonid ja kaugjuhitavad robotid) potentsiaalset ja kasvavat rolli;

31.  palub komisjonil võtta oma logistikastrateegias täiel määral arvesse automatiseerimist ja selle mõju, tagades selle sujuva ja tõhusa integreerimise TEN-Tsse, ning toetada nende kesksete tehnoloogiate arendamise alast teadustegevust ja neisse investeerimist;

32.  rõhutab automatiseeritud autonoomse transpordi ja kaugjuhitavate õhusõidukite (droonide) potentsiaali logistika jaoks; nõuab meetmeid, et tagada võrgus arukate transpordisüsteemide kasutuselevõtul automatiseeritud sõidukite ja süsteemide sujuv interaktsioon tavasõidukite ja haavatavate isikutega; on arvamusel, et kaugjuhitavate robotite ja õhusõidukite süsteemide (droonide) tulevase arendamise ja laialdase kasutamisega nähakse ette uued, kiired, keskkonnasäästlikud ja tõhusad kaubaveoliigid; palub komisjonil töötada välja uus strateegia, millega tagatakse droonide tõhus integreerimine TEN-T programmi, ja koostada liikmesriikidele asjakohased juhised;

33.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse täppisajastatud tavade leviku mõju keskkonnale, arvestades, et need suurendavad liiklevate sõidukite arvu;

34.  rõhutab vajadust ühendada väljuva ja tagastuslogistika operatsioonid, eeskätt arvestades järkjärgulist liikumist ringmajanduse suunas, et vähendada liikluses olevate sõidukite üldist arvu;

Transpordiliikide hädavajalik ja tõhusam integreerimine

35.  rõhutab vajadust keskendada peamised jõupingutused raudteede taaselustamisele ning siseveeteede tugevdamisele ELi säästva transpordi strateegia prioriteedina; tunnistab, et majanduskriisi algusest saadik on eelkõige raudtee pidevalt oma turuosa kaotanud, ning on seetõttu veendunud, et liikmesriigid ja komisjon peaksid pakkuma välja uued ja mittediskrimineerivad algatused, mille eesmärk on toetada selle sektori arengut kogu Euroopas;

36.  kutsub komisjoni üles parandama raudtee-kaubaveoteenuste konkurentsivõimet täielikult koostalitlusvõimeliste ja omavahel ühendatud raudteevõrkude abil ning tagades ettevõtjatele võrdse juurdepääsu, ning tegema sedasama sisevee-, mere-jõe-, mere- ja õhutranspordi puhul, võimaldades igal transpordiliigil toimida võrdväärsetes tingimustes, ning nõuab tungivalt, et komisjon edendaks mitmeliigilist transporti ja ühendvedusid;

37.  on seisukohal, et Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) on tulemuslik Euroopa projekt, millega edendatakse kaubavedu raudteesektoris, ja tunneb heameelt püüde üle kiirendada selle rakendamist iga koridori jaoks vahe-eesmärkide seadmise kaudu; on teadlik piirangutest, mis raskendavad riikidevaheliste ja mitmetasandiliste (ERTMSi) projektide rahastamist; palub komisjonil ja Euroopa investeerimisnõustamise keskusel töötada välja konkreetsed rahastamislahendused, mille abil oleks ERTMSi rakendamiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist lihtsam raha saada nii taristu kui ka vedurite toetuseks;

38.  on seisukohal, et kui kõik liikmesriigid kohaldavad koostalitlusdirektiivi, siis vähendab see märkimisväärselt koostalitlusvõime takistusi ja piiranguid; rõhutab, et lisaks on võimalik selliste nn pehmete meetmete nagu koostalitlev veerem (madalad vagunid, eri rööpmelaiustel kasutatavad vedurid jne) abil koostalitlust piiravaid tegureid leevendada; nõuab tungivalt, et organisatsioon Shift2Rail analüüsiks ELi turgu ja tulevasi suundumusi ning soodustaks n.ö pehme koostalitlustaristu ja veeremilahenduste kättesaadavust, et toetada mitmeliigilist ja kombineeritud transporti;

39.  juhib tähelepanu sellele, et tuleb tugevdada kombineeritud transporti ja ajakohastada kehtivaid ELi eeskirju, sh neid, mis puudutavad ühendusesisest kabotaaži ja veodokumente, et need oleksid selged ja arusaadavad ning neid ametiasutused saaksid neid rakendada; tunneb heameelt selle üle, et komisjon on otsustanud nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ läbi vaadata, ja nõuab tungivalt, et direktiivi läbivaatamise ettepanek esitataks viivitamata;

40.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama üldist ohutust kahjustamata tugevamaid ja tõhusamaid meetmeid ja stiimuleid selleks, et ergutada raudteeveo-ettevõtjaid võitlema raudtee-kaubaveoga kaasneva müra vastu, võttes arvesse mürasaaste kahjulikke tervisemõjusid, eriti kuna ELis puutub eelkõige linnapiirkondades peaaegu seitse miljonit inimest kokku piirmäära ületava raudteemüraga; kutsub komisjoni sellega seoses üles kehtestama raudtee-kaubaveoga kaasneva müra piirnorme;

41.  on seisukohal, et stimuleerida tuleks üleminekut raudtee- ja veetranspordile, kuna nendega vähendatakse liiklustihedust ja need saastavad teeliiklusest vähem;

42.  märgib, et siseveeteedel peab olema üha suurem roll meresadamate kui logistikakeskuste teenindamisel, eelkõige transportides kaupu sisemaale ja ühendades Euroopa meresid;

43.  tunneb heameelt esimeste sammude üle, mida komisjon on teinud, et kehtestada rasketele kaubaveokitele kütusestandardid ja CO2-heite piirmäärad, samuti kaupade autovedude sektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi üle Pariisi kokkuleppe alusel; on arvamusel, et TEN-T võrgu taristut ja talitlusstandardite muutmist nõudvaid meetmeid tuleks kaaluda üksnes juhul, kui alternatiivsete lahendustega, nt koormata tagasisõitude vähendamine, alternatiivkütuste parem kasutamine ja kättesaadavus, parem logistika ja paremad jõuseadmed, ei ole võimalik saavutada suuremat tõhusust, avaldades väiksemat mõju taristule ja keskkonnale;

44.  palub komisjonil hinnata, kas oleks võimalik kehtestada üksainus standardmeetod kasvuhoonegaaside heitkoguste mõõtmiseks kogu tarneahela ulatuses kõikide transpordiliikide jaoks;

45.  kutsub komisjoni üles soodustama elektriliste ja alternatiivse jõuallikaga transpordiliikide ning selleks vajaliku taristu arendamist kogu TEN-T võrgu ulatuses ja eelkõige linnakeskustes, et soodustada selliste uuenduslike transpordisüsteemide arendamist, mis hõlmavad näiteks elektrisõidukite ja taastuvate energiaallikate kasutamist, ning alternatiivkütuste ja selleks vajaliku taristu arendamist; rõhutab, et elektriliste kergete tarbesõidukite kasutamine nn viimase kilomeetri logistikas vähendab üldisi CO2-heitkoguseid ning eelkõige kohalikke saasteainete heitkoguseid ja müratasemeid ning aitab seeläbi parandada linnaõhu kvaliteeti; rõhutab seetõttu vajadust laadimistaristu järele logistikasõlmedes;

46.  on seisukohal, et selleks, et muuta maanteetransport logistikaahelas tõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks, on vaja lisameetmeid; teeb ettepaneku leevendada põhivõrgukoridorides liikluspiiranguid ning tagada järjepidevus ja täielikult tõhus logistika rasketele koormaga kaubaveokitele, mis kasutavad puhast alternatiivkütust ja vastavad kõrgeimatele heite-, müra-, ohutus- ja sotsiaalsetele normidele; nõuab, et põhivõrgukoridorides nähtaks kõikjal ette vähemalt alternatiivkütuseid pakkuvad tanklad ja turvalised veokite parkimisalad, sealhulgas nõutavad rajatised, millega võimaldatakse elukutselistel autojuhtidel veeta oma puhkeaega inimväärsetes tingimustes;

47.  on seisukohal, et kaubatranspordis tuleks suurendada puhtamate jõuallikate kasutuselevõttu, võttes TEN-T koridorides koordineeritud viisil ja viivitamatult kasutusele alternatiivkütused, kooskõlas ELi õigusaktidega;

48.  rõhutab, et tuleb parandada teabe andmist ja teabe kättesaadavust ELi mitmeliigilise transpordi ja logistikateenuste kohta ja eelkõige puudutab see VKEsid, kelle juurdepääs sellele teabele on piiratud; palub komisjonil koostöös võrgu käitajate ja liikmesriikidega hõlbustada ELi mitmeliigilist transporti käsitlevate kehtivate lepingute, vahendite, konventsioonide, õigusaktide ja heade tavade vahetust ning koostada ettevõtjate toetamiseks internetis kättesaadava käsiraamatu;

49.  märgib, et keskkonnasõbralikumate transpordilahenduste edendamisel etendab olulist rolli teenuste digiteerimine; kutsub seetõttu komisjoni üles lihtsustama, seda ka sidusa seadusandliku lähenemisviisi kaudu ELi tasandil, juurdepääsu koridoride liiklusvooge ja mitmeliigilise transpordi kasutamist puudutavatele andmetele ning selliste andmete jagamist, eelkõige VKEde jaoks, ning tagama selle sektori kohalike ettevõtete ja avaliku sektori asutuste suuremat osalemist, et parandada tarneahela juhtimist ning kasutada ressursse ja taristut tõhusamalt, sealhulgas parimate tavade vahetamise kaudu; rõhutab, et selliste osaliste juurdepääs nendele liiklusvoogude andmetele nagu digitaalsete kaardi- ja navigatsiooniteenuste osutajad, on ülioluline selleks, et muuta võimalikuks ühendveod, tõhusamad marsruudid, sõidukite automatiseeritud juhtimine ja intelligentsed transpordisüsteemid ning konvois sõitmine (eri sõidukite rühmitamine) kaupade autoveo puhul, millest viimane võimaldab paremini teise tuules sõita ning seega vähendada heitkoguseid ja suurendada maanteede läbilaskevõimet;

50.  soovitab muuta kõikide uute kaubaveokite tüüpide puhul kohustuslikuks väikese, teaduslikult põhjendatud tolerantsipiiriga alkolukkude paigaldamise;

Parem koolitus ja paremad töötingimused uute spetsialistide ligimeelitamiseks

51.  märgib, et logistikaahela tööjõu töö- ja elutingimused on viimastel aastatel oluliselt halvenenud ning see muudab kõnealuse sektori uute põlvkondade silmis vähem atraktiivseks, eriti liikuvate töötajate jaoks;

52.  märgib murelikult, et logistikasektor seisab silmitsi tööjõupuudusega, tehnoloogia areng tekitab eelseisvatel aastatel lisaprobleeme ja tööjõu aeglane kohandumine uute tehnoloogiatega, sealhulgas digitehnoloogiatega võib sektori suutlikkust vähendada; palub komisjonil kindlaks teha, millist koolitust ja õpet oleks ELi tasandil vaja, ning selgitada ka välja, millised on need töötingimused, kulud ja tõkked, mis võtavad tööjõult soovi transpordisektorisse tööle asuda, ning palub komisjonil kiiresti välja pakkuda meetmed, millega muuta transpordisektor noorte ja tulevaste põlvkondade silmis atraktiivsemaks; on seisukohal, et see annab võimaluse suurendada transpordisektorisse tööle asuvate naiste (muu hulgas positiivse diskrimineerimise meetmete kaudu) ja uustulnukate, nt kolmandate riikide kodanike osakaalu; on lisaks veendunud, et strateegilised investeeringud koolitusse ja parematesse töötingimustesse peaksid hõlmama algatusi teadmiste suurendamiseks avalikus sektoris, et võtta kaubaveoga seotud küsimusi paremini arvesse sotsiaalses kavandamises ning selliste näidis- ja testimiskohtade arendamises, kus kaubaveo- ja logistikaga seotud teadustegevust ja innovatsiooni on võimalik tegelikes tingimustes kohaldada ja testida;

53.  palub komisjonil hinnata võimalusi rahaliste investeeringute tegemiseks transpordisektori duaalsesse ja kutseõppesse;

54.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid näeksid TEN-T koridorides ette piisaval hulgal turvalisi parkimiskohti, et vältida liikuvate transporditöötajate turvalisusega seotud üha suurenevaid probleeme;

55.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta arvesse Euroopa Parlamendi hiljutisi soovitusi, mis puudutavad transpordisektori sotsiaal-majanduslikke aspekte ja ebaõiglaste tavade vastu võitlemist tööturul; märgib, et sotsiaalseid ja töötingimusi käsitlevates õigusaktides tuleb järgida kõiki ELi põhivabadusi ja nendega ei tohi piirata ausat konkurentsi ega tekitada täiendavat halduskoormust;

Logistika kohta on vaja paremat statistilist teavet

56.  toonitab, et logistikasektoris on vaja paremat statistikat mitmeliigiliste vedude ja talitluse kohta, et hõlbustada prognoose ning poliitika ja investeerimismeetmete läbivaatamist ja anda ettevõtjatele väärtuslikku teavet; kutsub komisjoni tegema koostööd sidusrühmadega, et töötada välja kogu ELi hõlmav raamistik mitmeliigilise transpordi ja logistika statistiliste andmete jaoks ning muu hulgas töötada välja uued näitajad, mis kajastavad paremini vedudega seotud tegelikke suundumusi;

o
o   o

57.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0310.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0423.
(3) ELT C 295 E, 4.12.2009, lk 79.
(4) ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 154.
(5) ELT L 348, 20.12.2013, lk 1.
(6) ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.
(7) ELT L 276, 20.10.2010, lk 22.
(8) https://english.eu2016.nl/documents/publications/2016/06/20/ministerial-declaration-on-implementing-ten-t.
(9) http://ec.europa.eu/transport/themes/infrastructure/news/doc/2016-06-20-ten-t-days-2016/issues-papers.pdf.
(10) http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR16_08/SR_RAIL_FREIGHT_ET.pdf


Euroopa sotsiaalõiguste sammas
PDF 341kWORD 79k
Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioon Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (2016/2095(INI))
P8_TA(2017)0010A8-0391/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 9, mis kohustab ELi edendama kõrget tööhõive taset, tagama piisava sotsiaalse kaitse, võitlema sotsiaalse tõrjutuse vastu ning kindlustama hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 151–156,

–  võttes arvesse 9. mai 1950. aasta deklaratsiooni, milles nõuti töötajate elatustaseme võrdsustamist ja parandamist,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat, selle lisaprotokolli ja harta läbivaadatud versiooni, mis jõustus 1. juulil 1999, eriti selle I osa ja II osa artikleid 2, 4, 16 ja 27, milles käsitletakse perekondlike kohustustega töötajate õigust teistega võrdsetele võimalustele ja võrdsele kohtlemisele,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille EL ratifitseeris 2010. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis jõustus 1990. aastal,

–  võttes arvesse ühenduse hartat töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta, mis võeti vastu 9. detsembril 1989,

–  võttes arvesse säästva arengu eesmärke aastaks 2030, mille ÜRO võttis vastu 2015. aastal ja mis kehtivad kogu maailma, sealhulgas ELi suhtes,

–  võttes arvesse nõukogu 8. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/18/EL, millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ(1),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone ning soovitusi,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksit ja selle protokolli, mis on peamised Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide minimaalse ühtlustamise vahendid, mis tagavad miinimumstandardid ja lubavad lepingu osapooltel neid standardeid ületada,

–  võttes arvesse ÜRO sõltumatu eksperdi aruannet kõikide inimõiguste kasutamise kohta eakate poolt,

–  võttes arvesse kehtivaid ELi õigusakte, poliitika koordineerimise mehhanisme ja tööhõive, sotsiaal-, majandus- ja rahanduspoliitika alaseid finantsinstrumente, siseturgu, kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist, Euroopa Sotsiaalfondi ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust,

–  võttes arvesse 25.–26. märtsi 2010. aasta ja 17. juuni 2010. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi ning komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse nõukogu soovitusi ja järeldusi romade lõimumise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“(3),

–  võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldusi sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta,

–  võttes arvesse võrdse tööalase kohtlemise direktiivi(4),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi (COM(2008)0637),

–  võttes arvesse kirjaliku tõendi direktiivi(5),

–  võttes arvesse tähtajalist tööd käsitlevat direktiivi(6),

–  võttes arvesse renditööd käsitlevat direktiivi(7),

–  võttes arvesse osalist tööaega käsitlevat direktiivi(8),

–  võttes arvesse rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi(9),

–  võttes arvesse komisjonile suunatud poliitilisi suuniseid „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks“, mida Jean-Claude Juncker tutvustas 15. juulil 2014. aastal,

–  võttes arvesse 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“ (edaspidi „viie juhi aruanne“),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2016. aasta teatist Euroopa sotsiaalõiguste teemalise arutelu käivitamise kohta (COM(2016)0127) ja selle lisasid,

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (COM(2016)0356),

–  võttes arvesse komisjoni teatisi romade lõimumise kohta (COM(2010)0133, COM(2011)0173, COM(2012)0226, COM(2013)0454, COM(2015)0299, COM(2016)0424),

–  võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646),

–  võttes arvesse komisjoni 21. märtsi 2014. aasta aruannet renditööd käsitleva direktiivi 2008/104/EÜ kohaldamise kohta (COM(2014)0176),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. septembri 2015. aasta arvamust teemal „Tõhusate ja usaldusväärsete sotsiaalhoolekandesüsteemide põhimõtted“(10),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni komisjoni 2017. aasta tööprogrammi strateegiliste prioriteetide kohta(11),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta(12),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2015. aasta resolutsiooni rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta(13),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta(14),

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks(15),

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) kohaldamise kohta(16),

–  võttes arvesse komisjoni dokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“,

–  võttes arvesse Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta(17),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020(18),

–  võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni vaesusevastase eesmärgi saavutamise kohta majapidamiskulude kasvu kontekstis(19),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele(20),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2016. aasta resolutsiooni sotsiaalse dumpingu kohta Euroopa Liidus(21),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul(22),

–  võttes arvesse oma 5. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni vajaduse kohta Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika järele hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses(23),

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni konkurentsivõimelise ELi tööjõuturu loomise kohta 21. sajandil: oskuste ja kvalifikatsioonide nõudluse ja töövõimalustega vastavusse viimine kui võimalus kriisist väljuda(24),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni oskuste arendamise poliitika kohta noorte töötuse vastu võitlemiseks(25),

–  võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni sotsiaalinvesteeringute kokkuleppe kohta vastuseks kriisile(26) ja komisjoni 20. veebruari 2013. aasta sotsiaalsete investeeringute paketti, sealhulgas komisjoni soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone romade kohta(27),

–  võttes arvesse Eurofoundi Euroopa töösuhete sõnaraamatut,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2014. aasta aruannet „Palk Euroopas 21. sajandil“,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2014. aasta aruannet „Kriisiaegne juurdepääs tervishoiuteenustele“,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2015. aasta aruannet „Sotsiaaltoetuste kättesaadavus: kasutamata jäämise vähendamine“,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2015. aasta aruannet „Uued töövormid“,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2016. aasta aruannet „Puudulikud elamistingimused Euroopas: kulud ja tagajärjed“,

–  võttes arvesse Eurofoundi peatselt avaldatavas kuuenda Euroopa töötingimuste uuringu (2016) ülevaatlikku aruannet,

–  võttes arvesse ILO 2016. aasta uuringut „Building a social pillar for European convergence“ (Sotsiaalse samba loomine suurema lähenemise saavutamiseks Euroopas),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tööd ja eelkõige selle uuringuid rändajate ja vähemuste kohta ning aruandeid tõsise tööalase ärakasutamise, lastekaitsesüsteemide ja puudega inimeste õiguse kohta iseseisvale elule,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 10. septembri 2015. aasta otsust kohtuasjas C-266/14 selliste töötajate tööaja korralduse kohta, kellel ei ole kindlat või tavapärast töökohta,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 20. septembri 2016. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-8/15 P – C-10/15 P (Ledra Advertising jt), millega tugevdatakse kodanike põhiõiguseid Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga suhtes seoses vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmisega Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) nimel,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalpartnerite BusinessEurope’i, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse, Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni ning Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliidu 2007. aasta oktoobri ühisanalüüsi „Key Challenges facing European Labour Markets“ („Euroopa tööturgude peamised probleemid“) ja 2015. aasta juuli ühisanalüüsi „In-depth employment analysis by the European social partners“ („Euroopa sotsiaalpartnerite põhjalik tööhõive analüüs“),

–  võttes arvesse tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee ühisarvamust Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta, mida nõukogu toetas 13. oktoobril 2016,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8-0391/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liit peab kiiresti ja nähtavalt reageerima paljude inimeste üha suuremale frustratsioonile ja murele seoses ebakindlate eluväljavaadete, töötuse, kasvava ebavõrdsuse ja võimaluste nappusega, mis puudutab eelkõige noori; arvestades, et komisjoni poolt 2016. aasta detsembrini läbi viidud avalikud konsultatsioonid Euroopa sotsiaalõiguste samba üle on pannud põhjalikult järele mõtlema kehtiva sotsiaalõigustiku üle ning tekitanud sotsiaalpartnerite, riikide valitsuste ja parlamentide, kodanikuühiskonna ja ELi institutsioonide vahel ulatuslikke arutelusid Euroopa tulevase sotsiaalmudeli ja selle struktuuri üle; arvestades, et need arutelud aitavad pöörata tähelepanu ELi põhiväärtustele ja asjaolule, et Euroopal on maailma mastaabis arenenud töö- ja sotsiaalstandardid ning sotsiaalkaitse süsteem: arvestades, et arutelud Euroopa sotsiaalõiguse samba üle ja selle edasises käigus vajalikud meetmed võivad ka aidata tugevdada Euroopa projekti alustalasid ning suurendada inimeste omalustunnet Euroopa integratsiooni protsessis;

B.  arvestades, et EL peab arendama edasi Euroopa sotsiaalset mudelit, mis põhineb sotsiaalsel turumajandusel, suurendab inimeste võimalusi ning võimaldab kestlikku jõukust ja suurt tootlikkust, tuginedes solidaarsusele, sotsiaalsele õiglusele ja võrdsetele võimalustele, rikkuse õiglasele jaotamisele, õigusriigi põhimõtetele, mittediskrimineerimisele, soolisele võrdõiguslikkusele, üldisele ja kvaliteetsele haridussüsteemile, kvaliteetsele tööhõivele ja kestlikule, töövõimalusterohkele ning kaasavale majanduskasvule pikas perspektiivis, kooskõlas ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega – see on mudel, mille kindlaks eesmärgiks on täielik tööhõive, mis tagab piisava sotsiaalkaitse ja kvaliteetsed esmatähtsad teenused kõigile, mis võitleb majandusliku ebavõrdsuse vastu, annab haavatavas olukorras inimestele rohkem võimalusi, võitleb vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, ärgitab osalema kodanikuühiskonnas ja poliitikas, parandab kõikide ELi elanike elatustaset, edendades ELi aluslepingutes, põhiõiguste hartas ja Euroopa sotsiaalhartas sätestatud õigusi ning viies ellu neis sätestatud eesmärke;

C.  arvestades, et komisjon on võtnud eesmärgiks saavutada ELile sotsiaalvaldkonnas AAA-reiting ning eeldatavasti esitab 2017. aasta kevadel Euroopa sotsiaalõiguste samba ettepaneku, mis edendaks osalevates liikmesriikides hästitoimivat ka kaasavat tööturgu ja oleks teejuhiks ülespoole ühtlustamisel, 1) ajakohastades ELi kehtivaid õigusakte, 2) parandades ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise raamistikku, muu hulgas riiklike reformipüüdluste sotsiaalse võrdleva hindamisega, et mitte tekitada tarbetud paralleelseid struktuure, ning 3) tagades asjakohase rahalise toetuse riikide ja Euroopa tasandil; arvestades, et Euroopa Parlamendi, mille Euroopa kodanikud valivad otse, põhikohustus ja ülesanne on määrata kindlaks ja võtta vastu Euroopa sotsiaalõiguste sammas;

D.  arvestades, et majandus- ja sotsiaalpoliitika peaks teenima inimesi, sealhulgas edendama kestlikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku majandustegevust võrdse konkurentsi alusel, ning arvestades, et inimesed on ka kõige olulisem tegur ettevõtte konkurentsivõimes ja kogu majanduse toimimises;

E.  arvestades, et sotsiaaldialoogil võib olla positiivne panus majanduskasvule, tööhõivele ja konkurentsivõimele; arvestades, et liit on kohustatud tunnustama ja edendama sotsiaalpartnerite rolli, hõlbustama dialoogi nende vahel ja austama nende autonoomiat, seda ka palkade määramise, läbirääkimisõiguse, kollektiivlepingute sõlmimise ja jõustamise osas ning õigusega tegutseda kollektiivselt kooskõlas riiklike õigusaktide ja tavadega; arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks ärgitama sotsiaalpartnereid ja liikmesriike kehtestama kõrgemaid standardeid kui need, milles on Euroopa tasandil kokku lepitud; arvestades, et komisjon konsulteerib sotsiaalpartneritega liidu sotsiaalpoliitika meetmete võimaliku suuna üle; arvestades, et sotsiaaldialoogi tuleb kõikidel tasanditel pidevalt toetada;

F.  arvestades, et on ülimalt tähtis, et ettevõtted käituksid sotsiaalselt vastutustundlikult ning võtaksid tõepoolest arvesse jätkusuutlikkust ja ühiskonna huve: arvestades, et töötajate kaasamine otsuste tegemisse on väärtuslik; arvestades, et sotsiaal-majanduslikud ettevõtted, näiteks ühistud, on hea näide kvaliteetsete töökohtade loomisest, sotsiaalse kaasatuse toetamisest ja kaasava majanduse edendamisest;

G.  arvestades, et sotsiaalseid põhiõiguseid kohaldatakse kõigile inimestele ELis ning kehtivat liidu õigusraamistikku, millega reguleeritakse töö-, kauba- ja teenuseturge, kohaldatakse kõigile liikmesriikidele; arvestades, et majanduslik integratsioon muudab liikmesriigid vastastikku sõltuvaks, mis puudutab nende võimet tagada inimväärseid töötingimusi ja säilitada sotsiaalne ühtekuuluvus; arvestades, et toimiva ühtse turu jaoks on vaja töötajate kindlaid sotsiaalseid tuumikõigusi, et välistada konkurents töötingimuste järgi; arvestades, et aluslepingutes sätestatud subsidiaarsuse põhimõte õigustab liidu tasandi meetmeid lähtuvalt kavandatava meetme põhjusest või mõju ulatusest; arvestades, et ELi sotsiaalsete eesmärkide saavutamine sõltub ka riikide õigusaktidest ja hästitoimivatest riiklikest sotsiaalsüsteemidest; arvestades, et piirkondlikud erinevused palgatasemes ja sotsiaalkindlustussüsteemides on teatud määral paratamatud, kuid tuleks tagada, et need ei avaldaks survet töö- ja elutingimuste halvenemiseks; arvestades, et ülespoole suunatud sotsiaalne ja majanduslik ühtlustamine on liidu heaks toimimiseks väga oluline; arvestades, et liit ei ühtlusta riiklike sotsiaalkindlustussüsteeme, kuid koordineerib neid, ärgitab nende arendamist ja aitab kaasa sellele, et vaba liikumise õigust kasutavatel kodanikel oleks tõhus sotsiaalkaitse; arvestades, et tehnoloogia arengu ja muu innovatsiooniga peavad sammu pidama ka õiguslikud muudatused, et tagada õiguskindlus ja edendada majanduse arengut õiglase konkurentsi kaudu; arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks on vaja meetmeid mitmel tasandil, sektoriteülest lähenemisviisi ja huvirühmade täielikku kaasamist; arvestades, et töötajate puhkeaega käsitlevates sätetes tuleb võtta vajadusel arvesse ühtset iganädalast puhkepäeva, mida peetakse selles riigis või piirkonnas traditsiooniliselt puhkepäevaks;

H.  arvestades, et Euroopa heaoluriike tuleb ajakohastada ja tugevdada, et toetada ülesliikuvust tööturule ja selle sees ning säilitada majanduslik kindlus kogu inimeste eluea jooksul; arvestades, et tööturu keerukamaks muutumisega on loomulik, et heaoluriik peab oma mehhanisme ja instrumente samuti kohandama, et tulla toime erinevate tekkivate sotsiaalsete riskidega; arvestades, et selle ajakohastamise käigus tuleks ka parandada inimeste juurdepääsu ja suhtlust heaoluriigiga ning lihtsustada asjakohaste eeskirjade kohaldamist, kaasa arvatud VKEde jaoks; arvestades, et heaoluriikide roll on aga laiem ega piirdu ainult tööturuga; see hõlmab muu hulgas ka sotsiaalkindlustussüsteeme, võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, investeeringuid haridusse, lapsehoidu, tervishoidu, sotsiaalteenustesse ja muudesse olulistesse teenustesse; arvestades, et nn sotsiaalsetel investeeringutel, mis toetavad inimese arengut lapsepõlvest kuni vanaduseni, on oluline roll selles, et inimene saaks 21. sajandi ühiskonnas ja majanduses täiel määral osaleda; arvestades, et on vaja väga suuri jõupingutusi, et täita strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk vähendada vaesust ja suurendada sotsiaalset kaasatust; arvestades, et paljudes liikmesriikides on tõsiseid probleeme elamispinnaga ning paljudel leibkondadel kulub elamispinnale ja energiale suur osa netosissetulekust;

I.  arvestades, et ILO soovituses nr 202 sätestatakse, et sotsiaalkaitse alammäärad peaksid hõlmama vähemalt järgmisi põhilisi sotsiaalkaitse tagatisi: a) juurdepääs riiklikult määratletud kaupadele ja teenustele, eelkõige esmatähtsale tervishoiule, kaasa arvatud emadushooldus, mis vastavad kättesaadavuse, juurdepääsetavuse, vastuvõetavuse ja kvaliteedi kriteeriumidele; b) vähemalt riiklikul tasandil kindlaks määratud miinimumtasemel elementaarne sissetuleku kindlus lastele, mis tagab juurdepääsu toidule, haridusele, tervishoiu- ja kõigile muudele vajalikele kaupadele ja teenustele; c) vähemalt riiklikul tasandil kindlaks määratud miinimumtasemel elementaarne sissetulekukindlustus aktiivses tööeas inimestele, kes ei ole suutelised piisavat sissetulekut teenima, eelkõige haiguse, töötuse, raseduse või emaduse ning invaliidsuse puhul; ning d) vähemalt riiklikul tasandil kindlaks määratud miinimumtasemel elementaarne sissetulekukindlustus vanemaealistele; arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks seda määratlust arvesse võtma ja püüdma tagada, et sellisel tasemel ja soovitatavalt kõrgemalgi tasemel sotsiaalkaitse saavutatakse kõikides liikmesriikides; arvestades, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on andnud selles osas kasuliku panuse, leppides kokku tõhusa ja usaldusväärse sotsiaalhoolekande süsteemi põhimõtetes;

J.  arvestades, et kõikidel ELi liikmesriikidel on tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas lahendamist vajavaid probleeme; arvestades, et sotsiaalõiguste kasutamine sõltub ka territoriaalse ühtekuuluvuse toetamise poliitikast ja vahenditest, eelkõige piirkondades, mis on looduslikult, demograafiliselt või majanduse struktuurilt tõsiselt ja alaliselt ebasoodsas olukorras, kaasa arvatud hõredalt asustatud, hajutatud rahvastikuga või äärepoolseimad piirkonnad; arvestades, et ebasoodsas olukorras piirkondadele on vaja suuremaid strateegilisi investeeringuid ja toetust ühtekuuluvusele, et muuta neid konkurentsivõimelisemaks, parandada nende sotsiaal-majanduslikku struktuuri ja takistada rahvastiku jätkuvat vähenemist; arvestades, et praeguse makromajandusliku raamistikuga on euroala silmitsi probleemidega, et saavutada aluslepingutes sätestatud tööhõive- ja sotsiaalsed eesmärgid; arvestades, et piisava sotsiaal-majandusliku kindlustatuse taastamine selle suurema sisemise paindlikkuse kompenseerimiseks võib seetõttu nõuda euroala tasandil konkreetsete sotsiaalsete sihtide arvestamist, standardite ja/või finantsinstrumentide kehtestamist;

K.  arvestades, et Euroopa tööturud arenevad sagedamini ebatüüpiliste või mittestandardsetele tööhõivevormide suunas, näiteks ajutine töö, osalise tööajaga töö, juhutöö, hooajatöö, nõudetöö või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, mis on vahendatud digitaalsete platvormide kaudu; arvestades, et alalised töökohad aitavad kõige enam kaasa tööhõive laienemisele, sest nende arv on viimase kahe ja poole aasta jooksul kasvanud kiiremini kui ajutiste töökohtade puhul(28) arvestades, et tööjõu nõudlus on muutumas mitmekesisemaks kui varem; arvestades, et mõnedel juhtudel võib see soodustada tootlikkust, töö ja eraelu tasakaalu, tööturule suundumist ja uusi karjäärivõimalusi neile, kes seda vajavad; arvestades aga, et mõned mittestandardsed tööhõivevormid hõlmavad pikaajalist majanduslikku kindlusetust ja halbu töötingimusi, eelkõige seoses madalamate ja vähem kindlamate sissetulekutega, oma õiguste kaitsmise võimaluste puudumisega, sotsiaal- ja tervisekindlustuse puudumisega, ametialase identiteedi puudumisega, karjääriväljavaadete puudumisega ning raskustega sobitada nõudetöö kokku era- ja perekonnaeluga; arvestades, et dünaamiline tööturg peaks tagama, et igaühel on võimalus kasutada oma oskusi ja võimeid tööelus, lähtudes muu hulgas tervislikest ja ohututest töötingimustest, aktiivsest tööturupoliitikast ja pädevuste arendamisest kogu elu jooksul regulaarse elukestva õppega; arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu asjaomases praktikas selgitatakse „töösuhte“ ja „töötaja“ mõisteid ELi õiguse kohaldamise seisukohast, ilma et see piiraks „töötaja“ mõiste defineerimist liikmesriigi õiguses vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele;

L.  arvestades, et tööturule kaasamiseks on olulised aktiivne tööturupoliitika, isiklik vastutus ja osalemine elukestvas õppes, kuigi töötuse põhjuseks on enamasti vabade töökohtade puudus või muud asjaolud, mis ei sõltu isikust;

M.  arvestades, et haavatavas olukorras või sagedamini diskrimineeritavad isikud, nagu naised, etnilised vähemused, pikaajalised töötud, eakad ja puudega inimesed, võivad tööturul osalemise edendamiseks ja inimväärsete elutingimuste tagamiseks vajada elu jooksul lisameetmeid; arvestades, et EL on pühendunud tõketeta Euroopa rajamisele puuetega isikute jaoks, keda on ELis hinnanguliselt 80 miljonit, ning ELi vaesuse vähendamise ja tööhõive eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma puuetega inimeste täieliku integreerimiseta majandusse ja ühiskonda: arvestades, et EL on ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja seega peaks sotsiaalõiguste sammas selle põhimõtteid toetama ja edendama; arvestades, et tervishoiuteenustele juurdepääsu kriisi negatiivne mõju on sageli saabunud viivitusega ning paljud inimesed on olnud olukorras, kus nad ei saa tervishoiuteenustele juurdepääsu, isegi kui teenused on ametlikult kaetud, eelkõige kuna nad ei saa endale lubada kaasmakseid või ootenimekirjas ootamist;

N.  arvestades, et ELis diskrimineeritakse naisi endiselt mitmel kujul ja nad on ikka veel kõikides otsusetegemise valdkondades alaesindatud;

O.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas ning see on ELi põhiväärtus; arvestades siiski, et naised on endiselt tööturul tervikuna alaesindatud, naiste tööhõivemäär on 64,5 % meeste 75,6 % võrreldes ning naised on üleesindatud osalise tööajaga töötamisel ja kõige madalamalt tasustavates sektorites, pealegi saavad naised madalamat tunnitasu, mis teeb soolise palgalõhe suuruseks 16 % ja suurendab 39 %-list pensionilõhet, kusjuures need näitajad erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt; arvestades, et töölevõtmisel on liikmesriikides endiselt valdav sooline diskrimineerimine, ehkki naiste haridustase on meeste omast kõrgem;

P.  arvestades, et sotsiaalsed õigused, teenused ja piisav sissetulek on soost sõltuvad küsimused, sest naised töötavad sagedamini madalalt tasustatud töökohtadel, on suuremas vaesuse ohus ja sõltuvad rohkem nii avaliku kui ka erasektori sotsiaalteenustest ning neil on traditsiooniline roll laste ja eakate pereliikmete eest hoolitsemisel ja neil on peamine vastutus majapidamisvajaduste eest, mis tähendab naistele üldiselt madalamat pensioni;

Q.  arvestades, et 2002. aasta Barcelona eesmärke ei ole kaugeltki saavutatud, samal ajal kui põhiõiguste hartas on sätestatud laste õigus kaitsele ja hoolitsusele, ning arvestades, et see avaldab ränka mõju naiste tööturul osalemisele, soolisele võrdõiguslikkusele, töö- ja eraelu tasakaalule ning naiste vaesusele;

R.  arvestades, et Euroopa on suuteline palju enamaks sektorite klastrite väljatöötamisel, mis keskenduvad inimeste tervise, teadmiste ja majanduses osalemise võimaluse edendamisele; arvestades, et inimestele suunatud teenused, nagu nt haridus-, tervishoiu-, lapsehoiu, muude hooldusteenuste, samuti spordiga seotud teenused, hõlmavad olulist töökohtade loomise potentsiaali ning neid ei tohiks vaadelda kui kuluna majandusele, vaid pigem kestvat heaolu soodustavate teguritena;

S.  arvestades, et on vaja strateegiliselt läheneda probleemidele, mis tulenevad ELi tööealise elanikkonna vananemisest ja kahanemisest, eelkõige seoses oskuste nappusega tulevikus, ebakõladega ELi tööturul ning majandusliku sõltuvuse määra prognoositava arenguga, võttes arvesse ka ELis seaduslikult elavaid kolmandate riikide kodanikke; arvestades, et on oluline edendada tööalase liikuvuse võimalusi, eelkõige noorte puhul, kaasa arvatud kutseõppes osalevate noorte õpipoisiõppe arendamise teel;

1.  palub, et komisjon tugineks sotsiaalõigustiku, ELi tööturu- ja sotsiaalpoliitika läbivaatamisele ning 2016. aastal peetud avalike konsultatsioonide tulemustele ning esitaks jõulise Euroopa sotsiaalõiguste samba ettepaneku, mis ei piirdu põhimõtete ja heade kavatsuste deklareerimisega, vaid tugevdab sotsiaalõigusi konkreetsete vahenditega (õigusaktid, poliitikakujundamise mehhanismid ja rahastamisvahendid), mõjutab positiivselt inimeste elu nii lühemas kui ka keskpikas perspektiivis ja toetab Euroopa ülesehitust 21. sajandil, kaitstes tõhusalt aluslepingutes sätestatud sotsiaalseid eesmärke, toetades heaoluühiskonda liikmesriikides, tugevdades ühtekuuluvust, solidaarsust ja ülespoole ühtlustamist majanduses ja sotsiaalvaldkonnas, tagades piisava sotsiaalkaitse, vähendades ebavõrdsust, saavutades kauaoodatud edu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel, lihtsustades võrdlusanalüüsidega riiklike reforme ning aidates parandada majandus- ja rahaliidu ja ELi ühtse turu toimimist;

2.  on seisukohal, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks ka aitama uuendada sotsiaalõigustikku ja tagada rahvusvaheliste tööstandardite õiget kohaldamist; leiab, et Euroopa sotsiaalõiguste sambaga määratletud sotsiaalseid standardeid peaks kohaldama kõigile ühtsel turul osalevatele riikidele, et tagada võrdsed tingimused, ning et nende saavutamiseks asjakohaseid õigusakte, juhtimismehhanisme ja finantsinstrumente peaks kohaldama kõigile ELi liikmesriikidele; toonitab, et ELi majanduspoliitikas tuleb sotsiaalõiguste sambaga arvestada; leiab, et euroala liikmesuse konkreetsest eripärast tingitud piirangud nõuavad euroala tasandil täiendavate konkreetsete sotsiaalsete sihtide seadmist, standardite ja asjakohaste finantstoetuste kehtestamist, ning euroalasse mittekuuluvatel liikmesriikidel peaks olema võimalus nendega vabatahtlikult ühineda; osutab võimalusele kasutada vajaduse korral Euroopa Liidu lepingu artikli 20 kohast tõhustatud koostöö mehhanismi, et luua tugev Euroopa sotsiaalõiguste sammas;

3.  rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks andma ELis elavatele inimestele tõhusamad vahendid kontrolli omamiseks oma elu üle, võimaldama neil elada inimväärset elu ja realiseerida oma püüdlusi, leevendades mitmesuguseid sotsiaalseid riske, mis tekivad kogu eluea jooksul, ning võimestades inimesi ühiskonnas täiel määral osalema, kohanema tehnoloogiliste ja majanduslike muutustega, sealhulgas toetades oskuste täiendamist ja ettevõtlust; toonitab, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks panema turud toimima jagatud jõukuse, heaolu ja kestliku arengu nimel, arvestades suure konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse konteksti, seades eesmärgiks täieliku tööhõive ja sotsiaalse arengu ning kasutades ka ELi tasandi tööstuspoliitikat; on seisukohal, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks edendama asjakohaseid sotsiaalseid standardeid, tugevdades sotsiaalset sidusust ja võrdsust kogu ELis piisavate, ligipääsetavate ning rahaliselt jätkusuutlike sotsiaalkaitsesüsteemide ja sotsiaalse kaasatuse poliitika kaudu; rõhutab, et see peaks ka lihtsustama töötajate vaba liikumist tõhusamal ja õiglasemal Euroopa tööturul; rõhutab, et sammas peaks tööhõive ja sotsiaalpoliitika kaudu toetama ka võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste põhimõtete järgimist; leiab, et sammas peaks võimaldama kehtivate sotsiaalõiguste tõhusat elluviimist ning peaks kehtestama uued õigused, kui see on uute tehnoloogiliste ja sotsiaalmajanduslike arengute põhjal õigustatud; on seisukohal, et sel moel tugevdaks sammas ka ELi legitiimsust;

Kehtivate töö- ja sotsiaalsete standardite ajakohastamine

4.  kutsub sotsiaalpartnereid ja komisjoni üles tegema koostööd, et esitada raamdirektiivi ettepanek inimväärsete töötingimuste kohta kõikide tööhõive vormude puhul, laiendades praegu kehtivaid miinimumstandardeid uutele töösuhte vormidele, võttes arvesse põhjalikku mõju hindamist; leiab, et see raamdirektiiv peaks parandama ELi õiguse jõustamist, suurendama õiguskindlust kogu ühtsel turul ning hoidma ära diskrimineerimist, täiendades ELi kehtivaid õigusakte ja tagades igale töötajatele sõltumata lepingu või töösuhte liigist kohtulikult kaitstavate õiguste põhikogumi, sh võrdse kohtlemise, tervise ja ohutuse kaitse, kaitse rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, sätted tööaja ja puhkeaja kohta, töö ja eraelu tasakaalu, juurdepääsu koolitusele, puuetega inimeste toetamise töökohal, piisava teabe, konsulteerimise ja osalemise õigused, ühinemis- ja esindamisvabaduse, kollektiivsete läbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse; rõhutab, et seda raamdirektiivi tuleks kohaldada kõikidele töötajatele, ka mittestandardsete tööhõivevormide korral, ilma et selleks tuleks muuta praegu kehtivaid direktiive; tuletab meelde, et liikmesriikides kohaldatakse kooskõlas riiklike ja ELi seadustega praegu kehtivaid tööõigusi; nõuab kõigi tööhõivevormide puhul kehtivate tööstandardite tulemuslikumat ja tõhusamat rakendamist, et parandada õiguste jõustamist ja võidelda deklareerimata töö vastu;

Töötingimused

5.  tunnistab, et töölepingu vorme võiks olla erinevaid, vastavalt töötajate ja tööandjate vajadusele; tuletab aga meelde tööturu kahesuse ohtu ja võimalust, et inimesed jäävad ebakindlate lepingute lõksu ilma reaalsete väljavaadeteta parema töökoha leidmiseks; rõhutab, kui olulised on sotsiaal-majandusliku kindlustatuse jaoks tähtajatud töölepingud ja juhib tähelepanu kasule, mida sellised lepingud annavad tööandjatele paljudes sektorites; toetab ka sotsiaal-majanduslike ettevõtete mudeli propageerimist; palub, et komisjon laiendaks kirjaliku tõendi direktiivi (91/533/EMÜ), nii et see hõlmaks kõiki tööhõive vorme ja töösuhteid; nõuab, et inimväärsete töötingimuste raamdirektiiv hõlmaks ka asjaomaseid kehtivaid miinimumstandardeid, mille järgimine tuleb konkreetsetel juhtudel tagada, eelkõige:

   a) asjakohane õppe ja koolituse sisu ning inimväärsed töötingimused praktika, õppepraktika ja õpipoisiõppe puhul, tagamaks, et praktika on ka tegelikult hüppelauaks hariduses ja tööelus, nagu on sätestatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta, ning et praktika oleks ajaliselt piiratud ja sellega ei asendataks noorte töölevõtmist; töötasu peaks olema vastavuses isiku tehtud tööga, oskustega ja kogemustega, ning peaks võimaldama praktikandil või õpipoisil tööturul väljaspool õppeprogrammi majanduslikult toime tulla;
   b) digitaalsete platvormide kaudu vahendatud töö ja muude sõltuvate füüsilisest isikust ettevõtjate juhtumite puhul selge vahe – ELi seaduste tähenduses ning ilma et see mõjutaks liikmesriigi seadusi – tegelike füüsilisest isikust ettevõtjate ning töösuhtes olevate isikute vahel, võttes arvesse ILO soovitust nr 198, mille kohaselt piisab tööhõive kindlaksmääramiseks mitme tingimuse täitmisest; seega tuleks täpsustada platvormi, kliendi ja tööd tegeva isiku staatust ja peamisi kohustusi; tuleks kehtestada ka miinimumstandardid koostöö tegemise eeskirjade suhtes, edastades teenuseosutajale põhjalikku ja terviklikku teavet nende õiguste ja kohustuste ning sotsiaalkaitse seotud taseme kohta ja tööandja identifitseerimisandmed; nii töösuhtes olijatele kui ka tegelikele füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegutsevad veebiplatvormide kaudu, peaksid kehtima samasugused õigused nagu ülejäänud majandusele, ning nad peaksid olema kaitstud sotsiaalkindlustuse ja tervisekindlustuse skeemidega; liikmesriigid peaksid tagama asjakohast järelevalvet töötingimuste täitmise või teenuselepingute üle, et platvormide omanikud ei kuritarvitaks oma valitsevat seisundit;
   c) nõudetööga seonduvad piirangud: nulltunnilepingud tuleks keelata, arvestades nendega seotud äärmist ebakindlust;

6.  tunnistab, et töötulu osa kogu sissetulekus on Euroopas viimastel aastakümnetel vähenenud; rõhutab sotsiaalnormide uuendatud ülespoole ühtlustamise ja soolise lõhe kaotamise vajadust kogu ELis, et suurendada nõudlust, võimaldada jätkusuutlikku kaasavat majanduskasvu ja vähendada ebavõrdsust; tunnistab, et inimväärne palk on oluline vahend palgavaesuse vältimiseks; palub komisjonil toetada kollektiivlepingute laiemat katvusala kooskõlas liikmesriikide riigisiseste traditsioonide ja tavadega ning austades sotsiaalpartnerite autonoomiat; soovitab kehtestada riiklikud miinimumpalgad, kui see on asjakohane, austades seejuures iga liikmesriigi tavasid ja konsulteerides eelnevalt sotsiaalpartneritega; palub, et komisjon aitaks vahetada selles osas parimaid tavasid;

7.  tuletab meelde, et õigus tervislikele ja turvalistele töötingimustele hõlmab ka kaitset töökohariskide vastu ning tööaja piiranguid ja minimaalse puhkeaja ja iga-aastase puhkuse sätteid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid asjaomaseid õigusakte täielikult; ootab komisjoni ettepanekuid konkreetsete meetmete jaoks, et tõhusalt kaitsta seda õigust kõigi töötajate, sealhulgas hooaja- ja lepinguliste töötajate puhul, ning ootab ka meetmeid naistevastase vägivalla või ahistamise ärahoidmiseks; märgib, et sellised meetmed peaksid tuginema mõju hindamisele, kajastades kõiki praeguseid teadmisi tervise ja ohutusega seotud riskide kohta ning võttes arvesse uusi tööviise, mis on seotud digiteerimise ja muu tehnoloogilise arenguga;

8.  rõhutab, kui oluline on ELi esmases õiguses sätestatud kollektiivsete läbirääkimiste õigus ja kollektiivse tegutsemise õigus; ootab, et komisjon töötaks välja konkreetse toetuse sotsiaaldialoogi tugevdamiseks ja austamiseks kõikidel tasanditel ja sektorites, kus see pole piisavalt välja arendatud, võttes seejuures arvesse erinevate riikide tavasid; tunnistab kasutegureid, mis kaasnevad töötajate kaasamisega äriühingute, sealhulgas piiriüleste äriühingute juhtimisse, ning nende teavitamise, konsulteerimise ja osalemise kasutegureid, ka selleks, et kasutada hästi ära uusi töökorraldusvorme, tagada, et töö on tähendusrikas ja tulutoov, ning prognoosida majanduse muutusi; nõuab järelevalvet Euroopa töönõukogusid käsitlevate õigusaktide kohaldamise üle ning töötajate teavitamist ja ärakuulamist, samuti tõhusaid meetmeid, mis aitavad tagada, et äriühingu restruktureerimine toimub sotsiaalselt vastutustundlikul viisil;

9.  rõhutab vajadust kõikehõlmavate, usaldusväärsete ja korrapäraselt ajakohastatavate andmete järele töö ja tööhõive kvaliteedi kohta, mida saaks kasutada töö ja tööhõive kvaliteedi jälgimiseks aja jooksul ja kasutada tõendina teemakohases poliitikakujundamises; palub Eurofoundil arendada oma tegevust töökohtade ja tööelu kvaliteedi jälgimiseks oma Euroopa töötingimuste uuringu raames, pidades silmas oma töökoha kvaliteedi mõistet, mis hõlmab sissetulekuid, väljavaateid, füüsilist keskkonda, sotsiaalset keskkonda, töö intensiivsust, oskuste kasutamist ja kaalutlusõigust ning tööaja kvaliteeti; palub Eurofoundil lisaks arendada oma teadusuuringuid töökohtade kvaliteeti ja tööelu parandamist toetavate meetmete, sotsiaalpartnerite kokkulepete ja äriühingute tavade valdkonnas;

Piisav ja jätkusuutlik sotsiaalkaitse

10.  juhib tähelepanu sellele, et sotsiaalkaitse õigused on individuaalsed õigused; toetab integreeritumaid sotsiaalkaitse toetuste ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste sätteid viisina, mis aitaks muuta heaoluriigi mõistetavamaks ja kättesaadavamaks, nõrgendamata seejuures sotsiaalkaitset; rõhutab vajadust piisava sotsiaalkaitse ning sotsiaalsete investeeringute järele kogu inimeste eluea jooksul, võimaldades kõigil osaleda täielikult ühiskonnas ja majanduses ning säilitades inimväärse elatustaseme; viitab kodanike sotsiaalõiguste kohase teavitamise olulisusele ning kättesaadavate e-riigi lahenduste potentsiaalile, hõlmates võimaluse korral Euroopa sotsiaalkindlustuse kaarti koos kindlate andmekaitse garantiidega, mis võiks parandada ELi sotsiaalkindlustuse kooskõlastamist ja üksikisikute teadlikkust ning aidata liikuvatel töötajatel teha kindlaks oma sotsiaalmaksed ja hüvitiste saamise õigused nii päritolu- kui ka vastuvõtvas riigis, samuti lihtsustada riiklike tööinspektorite tööd; rõhutab, kui oluline on isikustatud ja vahetu toetus, eelkõige tõrjutud ja haavatavatele kodumajapidamistele;

11.  nõustub, et õigeaegse, kvaliteetse ja taskukohase ennetava ja raviva tervishoiu ja ravimite kättesaadavus on oluline; leiab, et see õigus peab olema tagatud, kaasa arvatud maapiirkondades ja piiriülestes regioonides; rõhutab, et kõigil elanikel peab olema tervisekindlustus; nõustub, et parem tervise edendamine ja haiguste ennetamine on ilmselge sotsiaalne investeering, mis tasub ennast ära, ka tervelt vananetud aastate näol;

12.  on teadlik sellest, et eeldatava eluea pikenemine ja tööjõu vähenemine on pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse ja piisavuse ning põlvkondadevahelise solidaarsuse tagamisel suur katsumus; märgib, et soolise pensionilõhe kaotamine peab selle suhtes olema samuti prioriteet; kinnitab taas, et parim lahendus on suurendada üldise tööhõive määra tööhõivemudelite kaudu, mis on seotud täieliku pensionikindlustuse kattega, pöörates eritähelepanu nooremale põlvkonnale ja neile, kes on kõige enam tööturult tõrjutud; leiab, et pensioniiga peaks kajastama lisaks oodatavale elueale muid tegureid, mis tuleks kindlaks määrata riigi tasandil, sh suundumusi tootlikkuses, majandusliku sõltuvuse määra ja erinevusi töö raskusastmetes; tuletab meelde, kui olulised on investeeringud aktiivsena vananemisse ja korraldused, mis võimaldavad pensioniikka jõudnud inimestel jätkata töötamist soovitud intensiivsusega, kuid samal ajal saada osaliselt ka pensioni, kui nad ei tööta täistööajaga;

13.  palub komisjonil teha parimate tavade sisuline analüüs, et aidata liikmesriikidel arvutada miinimumpensione;

14.  soovitab, et kõik töötajad oleksid kindlustatud töötuse või mitte omal soovil osalise tööajaga töö vastu, millega kaasneb tööotsingute toetamine ja (ümber-/)väljaõppesse investeerimine vastavalt igas liikmesriigis sotsiaalpartneritega koostöös sätestatud tingimustele; tuletab meelde, et piisav töötuhüvotis lihtsustab oskuste ja töökohtade kokkuviimist ning on seega tootlikkusele kasulik, olles samal ajal väga tähtis vaesuse ennetamiseks ja vähendamiseks; on seisukohal, et samba raames tuleks soovitada riiklike töötuskindlustuse süsteemide kvaliteedikriteeriumite kasutuselevõttu, eelkõige seoses nende katvusega, aktiveerimisnõuetega, seosega hüvitise maksmise aja ja riigis keskmiselt töö leidmisele kuluva aja vahel ning tööhõiveametite pakutava toetuse kvaliteediga;

15.  rõhutab piisava miinimumsissetuleku tagamise kavade olulisust inimväärikuse säilitamiseks ja võitluseks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, samuti nende rolli sotsiaalse investeeringu vormina, mis võimaldaks inimestel osaleda ühiskonnas, väljaõppes ja/või otsida tööd; palub, et komisjon ja liikmesriigid hindaksid miinimumsissetuleku kavasid Euroopa Liidus, sealhulgas ka seda, kas need kavad võimaldavad leibkondadel ots-otsaga kokku tulla; palub, et komisjon ja liikmesriigid hindaksid selle alusel piisava miinimumsissetuleku andmise viisi ja vahendeid kõikides liikmesriikides ning kaaluksid edasisi samme sotsiaalse lähenemise toetamiseks kogu Euroopa Liidus, võttes arvesse iga liikmesriigi majanduslikke ja sotsiaalseid olusid, samuti riigi tavasid ja traditsioone;

16.  rõhutab, et puudega inimeste õigused tuleb integreerida kogu sotsiaalsesse sambasse inimõigustel põhineva lähenemisviisi abil kooskõlas ELi ja liikmesriikide kohustustega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raames; need sätted peaksid hõlmama vähemalt järgmist:

   õigust inimväärsele ja ligipääsetavale tööle täielikult kaasavates, avatud ja ligipääsetavates töökeskkondades ja tööturgudel;
   teenuseid ja elementaarset sissetulekukindlust, mis on kohandatud konkreetsetele isiklikele vajadustele ning võimaldab elada inimväärselt ja olla sotsiaalselt kaasatud;
   liikumisvabaduse ja teenuste ülekantavuse tagamist kõigis ELi liikmesriikides;
   kaasavat haridust ja koolitust, sealhulgas piisava digikirjaoskuse tagamist;
   konkreetseid sätteid, mis käsitlevad kaitset puudega inimeste ärakasutamise ja sunniviisilise töö eest, eriti isikute puhul, kellel on vaimne ja psühhosotsiaalne mahajäämus või kellelt on õigus- ja teovõime ära võetud;

17.  märgib murelikult, et kättesaadav ja taskukohane pikaajaline hooldus on kogu Euroopas jätkuvalt suur probleem, mis aheldab mitteametlikud hooldajad koju ja takistab neil tööeluga jätkamist; taunib asjaolu, et hooldajaid, keda võetakse tööle töövahendusasutuste kaudu või mitteametlikult, sageli kuritarvitatakse; peab juurdepääsu tagamist kvaliteetsetele ja taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele, kaasa arvatud kodus osutatavatele teenustele ja iseseisvalt eluga toimetuleku kavadele, õiguseks, mida tuleb kaitsta inimväärsete tingimustega tööle võetud piisavalt kvalifitseeritud spetsialistide toetusel; usub, et seetõttu tuleb kodumajapidamiste, eriti madala sissetulekuga kodumajapidamiste jaoks kehtestada asjakohased avalikud teenused ja abi, et vältida vastava tava kujunemist ja vaesuseohtu; nõuab veel kord õigusakte hooldajapuhkuse reguleerimiseks, et piirata mõju palgale ja sotsiaalkaitsele juhul, kui töötaja peab ajutiselt omaseid hooldama; kutsub komisjoni üles koostama selles valdkonnas konkreetse tegevuskava, mis sisaldaks Barcelona eesmärkidele sarnaseid eakate, puudega inimeste ja teiste ülalpeetavate hoolduse eesmärke koos seirevahenditega kvaliteedi, juurdepääsetavuse ja taskukohasuse mõõtmiseks; nõuab ka aktiivsemat parimate tavade jagamist ja kasutamist selles valdkonnas;

18.  peab laste vaesust suureks probleemiks, mille puhul peaks Euroopa võtma märkimisväärseid meetmeid; rõhutab, et õigus üldharidusele ning tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemile on vaesusevastase võitluse põhitingimused, eriti laste puhul; pidades silmas seda eesmärki, palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada 2013. aasta soovituse „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ kiire elluviimine, ning võtta konkreetseid meetmeid lastegarantii rakendamiseks kõikides liikmesriikides, nii et kõik lapsed, kes elavad praegu vaesusriskis, saaksid juurdepääsu tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta lastehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toidule; peab oluliseks programme, mis pakuvad toetust ja võimalusi lapsevanematele sotsiaalse tõrjutuse olukorrast väljatulemiseks ja tööturule sisenemiseks; tunnistab, et selle poliitika rakendamiseks on vaja piisavat rahastamist riiklikul tasandil ning toetust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest;

19.  palub, et liikmesriigid tegeleksid sobiva eluaseme õigusega ja parandaksid juurdepääsu kvaliteetsele, taskukohasele ja piisava suurusega eluasemele kõigi jaoks, et vältida ja vähendada kodutust eesmärgiga see järk-järgult kaotada; nõuab tungivalt, et nad võtaksid vastu õigusakte ja/või muid vajalikke meetmeid, et abivajajatel, k.a kodututel ja peredel, oleks juurdepääs sotsiaalkorteritele või neile makstavad majutustoetused oleksid piisavad ning et kaitsetuid isikuid ja vaeseid kodumajapidamisi kaitstakse väljatõstmise eest või et neile pakutaks asemele sobivat eluaset; nõuab, et eluaset käsitlevad sätted ühendataks asjaomaste sotsiaalteenustega, mis toetavad sotsiaalset ja majanduslikku kaasamist; nõuab tõhusaid meetmeid, et aidata madala sissetulekuga noortel luua oma kodumajapidamine; rõhutab, et investeerimine energiatõhusatesse sotsiaalkorteritesse on töökohtade, keskkonna, kütteostuvõimetuse vähendamise ja sotsiaalõiguste kasutamise jaoks kasulik; nõuab asjaomaste Euroopa rahastamisvahendite suuremat kasutamist, et toetada linnapiirkondade uuendamist ja taskukohase, kättesaadava ja energiatõhusa majutuse tagamist ning edendada sotsiaaleruruumide arendamist piirkondades, kus neid on liiga vähe; nõuab, et kaotataks kõik vaesuse kuritegelikuks tunnistamise vormid, nt ebaõiglane karistamine kodutuse eest või muus vormis materiaalse puuduse eest;

20.  nõuab asjakohaseid meetmeid, sh õigusaktide täiendamist, kui see osutub nende hindamise käigus vajalikuks, et tagada juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele ja muudele hädavajalikele teenustele, nagu veevarustus, jäätmekäitlus, haridus, tervishoid, e-side, kiire lairibaühendus, energia-, ühistranspordi- ja finantsteenused; rõhutab piisavate vahendite ja töötajatega avaliku sektori teenuseosutajate, sotsiaalsete ettevõtete ja mittetulundusühenduste tähtsat rolli selles kontekstis, arvestades, et nende esmane eesmärk on positiivne sotsiaalne mõju; juhib tähelepanu ka sotsiaalsete ettevõtete olulisele rollile nende teenuste pakkumisel ning tööturu muutmisel kaasavamaks; nõuab, et kaotatakse praegune õiguskindlusetus, mida kogevad avaliku sektori asutused üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste rahastamisel; toetab sotsiaalsete kriteeriumite kasutamist avalikes hangetes; tuletab meelde, et eelkõige maapiirkonnad vajavad pidevat toetust, et moderniseerida oma taristuid ja säilitada majanduse dünaamilisus; juhib tähelepanu finantshariduse olulisusele, mis aitab vältida leibkondade sattumist ülemäärastesse võlgadesse, ning peab oluliseks õigusabi ja muid mehhanisme, mis kaitsevad ja toetavad võlgnikke liigkasuvõtlike tavade eest ning annavad neile teise võimaluse;

Võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule

21.  on seisukohal, et meie järjest enam digitaalses maailmas ei ole väheste oskustega inimestel mitte ainult väiksemad tööhõivevõimalused, vaid nad on ka kaitsetumad pikaajalise töötuse eest, neil on raskem saada juurdepääsu teenustele ja osaleda täiel määral ühiskonnas – see olukord ei ole kahjulik mitte ainult üksikisikutele, vaid on väga kulukas ka kogu majandusele ja ühiskonnale; toetab seepärast oskuste garantiid kui uut õigust igaühele omandada mis tahes eluetapis 21. sajandi jaoks hädavajalikke oskusi, sealhulgas kirja- ja arvutusoskust, digitaalset ja meediakirjaoskust, kriitilist mõtlemist, sotsiaalseid oskusi ning rohelise ja ringmajanduse jaoks vajalikke oskusi, võttes arvesse tekkivaid tööstusharusid ja peamise majanduskasvu sektoreid; see garantii pakub abikätt ebasoodsas olukorras inimestele, kaasa arvatud puudega inimestele, varjupaigataotlejatele, pikaajalistele töötutele ja alaesindatud rühmadele; rõhutab, et haridussüsteemid peaksid olema kaasavad, tagama kvaliteetse hariduse õiglaselt kogu rahvale, vastama tööturu vajadustele, võimaldama inimestel olla aktiivsed Euroopa kodanikud ja valmistama neid ette, et nad oleksid võimelised õppima ja kohanema kogu elu vältel, vastates ühiskonna ja tööturu vajadustele; on seisukohal, et keskhariduse omandamine peaks 21. sajandi Euroopas olema kohustuslik ja et kõigile noortele, kes on põhikoolist või keskkoolist välja langenud, peaksid olema kättesaadavad asjakohased programmid, et anda neile uus võimalus; on seisukohal, et oskuste garantii peaks hõlmama õppimisvajaduste individuaalset hindamist, kvaliteetset õppevõimalust ning omandatud oskuste ja pädevuste süsteemset valideerimist, mis võimaldab neid tööturul kergesti tunnustada; rõhutab, et on vaja tagada laialdane juurdepääs lairibaühendusele, võimaldamaks digitaalset kirjaoskust; tõstab oskuste garantii esile kui olulise sotsiaalse investeeringu, mis nõuab õiget rakendamist ja piisavat rahastamist, ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel;

22.  tunneb muret sotsiaal-majandusliku ebakindluse levimise ja paljude töötajate töötingimuste halvenemise pärast; tunnistab, et paljudel mittestandardsetes töösuhetes töötajatel on raskusi oma tööalaste õiguste kasutamisega või juurdepääsuga sotsiaalkindlustusehüvitistele, ning et naistel ja rändajatel on selles osas ebaproportsionaalselt palju raskusi; palub, et komisjon jälgiks hoolikalt selliste õigusaktide rakendamist ja jõustamist nagu tähtajalise töö direktiiv, osalise tööaja direktiiv ja renditöö direktiiv; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, et parandada erinevate tegevustega omandatud sotsiaalõiguste ülekantavust; rõhutab, kui oluline on tagada piisav võimekus, et kindlustada liikmesriikide tasandil piisav sotsiaalkaitse kõigi tööhõivevormide alusel töötavatele inimestele, nii standardsetes kui ka mittestandardsetes töösuhetes ja füüsilisest isikust ettevõtjatele; nõuab, et komisjon esildaks selle kohta soovituse; leiab eelkõige, et

   a) liikmesriigid peaksid korraldama sotsiaalkindlustuskavasid nii, et võimaldada kõigil kõigi tööhõivevormide ja töösuhete alusel töötavatel inimestel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel saada hüvitisi, tagades sissetulekukindluse sellistes olukordades nagu töötus, sunnitud osalise tööajaga töö, terviseprobleemid, kõrge vanus, karjääri katkestamine laste kasvatamiseks või muudel hooldusega seotud põhjustel või väljaõppeks;
   b) kõigil töötajatel, kes sisenevad tööturule, kõikides tööhõive vormides või töösuhetes, kaasa arvatud FIEdel, peaks olema isiklik töötegevuse konto, mis on isikliku kontakti ja elektrooniliste vahendite abil kergesti ligipääsetav, arvestades ka puuetega inimeste vajadusi, nii et nad saaksid kontrollida oma kogunenud sotsiaalseid õigusi ja muid sotsiaalõigusi, kaasa arvatud õigust elukestvale õppele, ning kust saaks teavet õiguste ülekantavuse kohta, kui see on asjakohane; sellised isikliku töötegevuse kontod tuleks teha kättesaadavaks kulutõhusalt ja tagada tuleks piisav andmekaitse;
   c) digitaalsetel platvormidel ja muudel vahendajatel peaks olema kohustus teavitada pädevaid asutusi kogu tööst, mis nende kaudu tehakse, et tagada sotsiaal- ja tervisekindlustuse piisavad maksed ja kaitse kõigile töötajatele;

23.  juhib tähelepanu sellele, et ühelt töölt teisele üleminekuks on vaja piisavaid investeeringuid nii avaliku sektori tööturuasutuse institutsioonilise suutlikkuse jaoks kui ka abiks üksikisikule tööotsingul ja oskuste täiendamisel võimalikult varases etapis; on seisukohal, et aktiivne tööhõivepoliitika, nt koolitus ja töö leidmisel toetamine on oluline vahend töötute tööturule taasintegreerimiseks, sõltumata vanusest; tuletab meelde Euroopa Sotsiaalfondi kasulikku tegevust aktiivse tööturupoliitika toetamisel kogu Euroopas ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasulikku tegevust ümberõppe ja tööle naasmise toetamisel piirkondlike majandusšokkide ja ulatuslike koondamiste korral; tuletab lisaks meelde sotsiaalkindlustusskeemide olulist rolli turvaliste üleminekute toetamisel; rõhutab, et tagada tuleks tööalase tegevuse ja elu jooksul tekkinud sotsiaalhüvitiste õiguste säilitamine ja ülekantavus, et hõlbustada ühelt töölt teisele üleminekut;

24.  rõhutab, et proaktiivne tööhõivepoliitika nõuab avaliku sektori toetust suure tööhõivepotentsiaaliga arenevatele sektoritele, ning paljudes riikides on vaja ka laiendada riikliku tööhõiveameti rolli ning tagada, et sel oleks piisavalt suutlikkust luua otsekontakte ettevõtetega, nii et tööotsijatele pakutav ümberõpe ja muu abi oleks vastavuses nii tööotsija profiili kui ka kohaliku majanduse vajadustega; nõuab kõigi alla 30aastaste inimeste jaoks noortegarantii ning pikaajaliste töötute soovitamise täielikku rakendamist, erilise rõhuga kvaliteetsetele pakkumistele ning jõudes kõikide mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni, sealhulgas täiendavate meetmete väljatöötamise kaudu, mis on vajalikud, et tagada selle poliitika jõudmine isikuteni, kes toetust vajavad; rõhutab, et on vaja võtta arvesse vanemate töötajate ja tööotsijate vajadusi ning edendada koostööd nooremate ja vanemate töötajate vahel; tõstab neid esile kui olulisi struktuurireforme ja sotsiaalseid investeeringuid, mis vajavad piisavat rahastamist nii Euroopa kui ka riikide tasandil, kaasa arvatud Euroopa Sotsialafondist, noorte tööhõive algatusest ja/või muudest vahenditest;

25.  tuletab meelde, et naised töötavad tõenäolisemalt ebakindlatel ja madalalt tasustatud töökohtadel ja nende tööalases karjääris esineb sagedamini katkestusi, mis mõjutab oluliselt kogu nende elu; leiab, et on kiiresti vaja otsustavalt edasi liikuda soolise võrdõiguslikkuse ning töö ja eraelu tasakaalu valdkonnas, et kaotada püsiv diskrimineerimine, ootab selles valdkonnas komisjoni ettepanekuid, mida nimetati 2017. aasta tööprogrammis, eelkõige seoses järgmisega:

   a) tuleks tugevdada olemasolevaid mehhanisme, et tagada meeste ja naiste võrdne kohtlemine, kaotada sooline ebavõrdsus töötasu ja pensionide puhul ning vähendada tööalast segregatsiooni; selleks tuleks jälgida direktiivi 2006/54/EÜ rakendamist ja jõustamist ning vajaduse korral tuleks direktiiv läbi vaadata; selleks tuleb jätkuvalt järgida Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti 2011–2020 ning strateegilist kohustust soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019;
   b) on vaja uusi tõhusaid meetmeid nii Euroopa kui ka riikide tasandil töö, era- ja pereelu ühildamiseks, sealhulgas õigusaktide ettepanekuid, mis käsitleksid rasedus- ja sünnituspuhkust, isapuhkust, vanemapuhkust, juurdepääsu kvaliteetsetele hooldusteenustele ning paindlikku tööaja korraldust; kõigis töötajakategooriates tuleks mehi ja naisi julgustada võrdselt sellist puhkust võtma, et parandada naiste juurdepääsu tööturule ja tugevdada nende positsiooni tööturul, tugevdada isade rolli laste kasvatamisel ning hõlbustada töö- ja eraelu tasakaalu; komisjon peaks ka toetama liikmesriike heade tavade jagamisel ja kasutamisel selles valdkonnas;

26.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga on keelustatud igasugune diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu; rõhutab, et kõik inimesed peaksid saama kasutada võrdseid võimalusi kogu elu jooksul, kaasa arvatud tööl ja tööd otsides; rõhutab, et on vaja nõuetekohaselt rakendada võrdse tööalase kohtlemise direktiiv 2000/78/EÜ ja rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv 2000/43/EÜ; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid kehtivate meetmete rakendamist ja komisjon hindaks nende jõustamist, et tagada mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused ning edendada alaesindatud rühmade osalemist tööturul ja sotsiaalset lõimimist; palub, et komisjon esildaks selles suhtes uued konkreetsed soovitused või muud meetmed, kui vaja; tuletab meelde, et 2008. aastal esildatud võrdse kohtlemise direktiiv, mida ei ole veel vastu võetud, on puuduv element mittediskrimineerimise õiguslikus raamistikus; juhib tähelepanu Euroopa ja riikide tasandi kohtupraktikale ELi ja riigi tasandil, mis näitab, et ELi ja siseriiklikus õiguses tuleks sätestada mõistlike abinõude kohustus igasuguse diskrimineerimise puhul, tingimusel et see ei tekita tööandjatele või teenuseosutajatele ebaproportsionaalselt suurt koormust; kutsub komisjoni üles jälgima kooskõlas ELi kohaldatava õigusega liikmesriikide õigusraamistikku ja poliitikat veendumaks, et kõikidele pagulase staatusega isikutele on tagatud lõimimine, võrdne kohtlemine ja inimväärsed töötingimused; rõhutab, et kõigile ärakasutamise ja diskrimineerimise ohvritele tuleks tagada juurdepääs õigusemõistmisele ja kaitsele;

Töötajate liikuvus

27.  rõhutab, et inimeste vaba liikumine on üks ELi suurimatest saavutustest ning et töötajate vaba liikumine on siseturu alustala, mis aitab oluliselt kaasa liikmesriikide lähenemisele ja integreerumisele; toonitab, et liikuvus ELis on võimalus ja põhiõigus, mille kasutamist tuleb toetada, kaasa arvatud sujuvalt toimivate sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise teel; nõuab ELi töötajate liikuvust ja teenuste piiriülest pakkumist käsitlevate eeskirjade asjakohast rakendamist ja jõustamist; nõuab lisaks, et tööjõu liikumist toetataks piisava keeleõppega kõikidel haridustasemetel, haridussüsteemide muutmisega võrreldavamaks ja kutsekvalifikatsioonide tunnistamisega, kergelt kättesaadava teabega liikuvate töötajate õiguste ja kohustuste kohta ning meetmetega, et tagada inimväärsed töötingimused ja riiklike tööhõiveametite tõhus koostöö kogu Euroopas; märgib, et liikuvuse põhjuseks ei peaks olema ebapiisavad töövõimalused või ebapiisav sotsiaalkaitse töötaja koduspiirkonnas, kuna tööjõu väljavool pikema aja jooksul pidurdab majanduslikku lähenemist; juhib seepärast tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika ja muude vahendite tähtsusele territoriaalselt tasakaalus majandusarengu jaoks; leiab, et tööjõu liikuvust ei tohiks kuritarvitada, et õõnestada pettuse või seadustest kõrvalehoidmisega vastuvõtva riigi sotsiaalseid standardeid; rõhutab asjaolu, et liikuvad töötajad on harilikult vastuvõtvate riikide eelarve netorahastajad; nõuab piisavaid investeeringuid avalikesse teenustesse piirkondades, kus on oodata elanikkonna kasvu, ning juhib tähelepanu toetusele, mida Euroopa Sotsiaalfond sellega seoses saab pakkuda;

28.  kutsub ELi ja liikmesriike üles võtma arvesse liikuvuse sotsiaalset mõju üha arvukamatele mitmerahvuselistele peredele, näiteks pakkudes puhkusevõimalusi teises riigis asuva pereliikme eest hoolitsemiseks ning tagades haridussüsteemide ülekantavuse ja võrreldavuse seoses kooliealiste laste liikuvusega;

29.  kutsub liikmesriike üles kohustama tööandjaid koostama töölepingu keeles, mida liikuv ELi kodanik oskab, et tööleping oleks töötajatele arusaadav;

Praktiliste tulemuste saavutamiseks vahendite väljatöötamine

30.  palub, et komisjon tugineks avalike konsultatsioonide tulemustele ja ELi institutsioonide seisukohtadele ning esitaks selge tegevuskava konkreetsete meetmetega Euroopa sotsiaalõiguste samba täielikuks elluviimiseks ning aluslepingutes sätestatud sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalsete põhiõiguste kaitsmiseks tuleb kogu ELi poliitikakujundamises ja kõikides institutsioonide tegevustes nõuetekohaselt rakendada selliseid sätteid nagu ELi toimimise lepingu artiklid 8, 9 ja 10, seda ka sotsiaalse mõju hindamise teel;

31.  nõuab, et aluslepingute läbivaatamise käigus lisatakse neile sotsiaalprotokoll, et tugevdada sotsiaalseid põhiõigusi majandusvabaduste suhtes;

32.  kutsub liikmesriike üles allkirjastama ja ratifitseerima muudetud Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalkindlustuse konventsiooni (ETS nr 78); ärgitab komisjoni uurima, mida on vaja teha, et Euroopa Liit saaks ühineda muudetud hartaga, ja esitama ajakava selle eesmärgi täitmiseks;

33.  palub komisjonil lisada Euroopa sotsiaalõiguste samba lahutamatu osana soolise aspekti arvestamise ja põhiõiguste nõuetelevastavuse hindamise osana süstemaatilise soolise mõju hindamise;

34.  tunneb muret Euroopat selle dekaadi alguses tabanud ning mõnesid riike ja piirkondi teistest rohkem mõjutanud majanduskriisi pärast, mis on pikale veninud ja mille negatiivne mõju jätkub; leiab, et intensiivsema majandusliku ja sotsiaalse lähenemise eesmärki peaks toetama sihtmärkide kogu, mis tugineb strateegiale „Euroopa 2020“ ja säästva arengu eesmärkidele ning mille eesmärk on juhtida majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kooskõlastamist ELis ja olla teejuhiks euroalal, kus on vaja pöörata erilist tähelepanu paremusele suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele;

35.  juhib tähelepanu sotsiaalsete ja majanduslike aspektide vahelisele kahesuunalisele seosele; nõuab, et riigipõhiste soovituste ja euroala soovituse koostamisel, samuti ELi vahendite kasutamisel võetaks otseselt ja läbipaistvalt arvesse „Euroopa 2020“ eesmärke, ühise tööhõivearuande peamiste tööhõive- ja sotsiaalnäitajate tulemustabelit ja võimalikku uut lähenemiskoodeksit; on seisukohal, et sel otstarbel tuleks tugevdada ka Euroopa tööhõivestrateegia ja sotsiaalvaldkonna avatud koordinatsiooni meetodi vahendeid; soovitab tungivalt tugevdada sotsiaalpartneritega peetava makromajandusliku dialoogi rolli majanduspoliitika erinevate meetmete kindlaksmääramises ELi tasandil; peab makrosotsiaalset järelevalvet väga oluliseks, kuna see aitab tagada, et majandusliku tasakaalu häireid ei vähendata tööhõive- ja sotsiaalse olukorra arvelt, ning takistada ELi sotsiaalsete standardite allakäiku; kordab oma üleskutset koostada Euroopa reformide ja investeeringute tegevuskava, mille eesmärk on tugevdada kvaliteetsetel töökohtadel ja tootlikkusel põhinevat kasvupotentsiaali, edendada õiglaseid, rangeid, tõhusaid ja jätkusuutlikke hoolekandesüsteeme ning soodustada liikmesriikide majanduse jätkusuutlikku üleminekut suuremale ressursitõhususele;

36.  on seisukohal, et naiste osalemine tööturul ja nende majanduslik sõltumatus on otsustava tähtsusega, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk tõsta üldise tööhõive määr 75 %-ni, ning leiab, et see tooks kaasa SKP suurenemise; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike tugevdama poliitikat ja suurendama investeeringuid, mis toetaksid naiste tööhõivet kvaliteetsetel töökohtadel, eelkõige sellistes sektorites ja ametikohtadel, kus naised on alaesindatud, nagu loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika ning rohelise majanduse sektorid või kõrgema juhtkonna ametikohad kõikides sektorites;

37.  märgib, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus mõjutab naisi ja tütarlapsi ebaproportsionaalsel määral, ja nõuab uue hoo andmist kõrgete eesmärkidega Euroopa vaesusevasele strateegiale ning kohustuse võtmist saavutada Euroopa 2020. aastaks seatud vaesusevastased eesmärgid; nõuab, et liikmesriigid koostaksid üksikasjalikud riikliku vaesusevastase strateegia kavad ning komisjon tõstaks Euroopa poolaasta raames esile vaesuse vähendamise teema;

38.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles töötama selle nimel, et tagada piisaval tasemel sotsiaalsed investeeringud, mis on ühiskonna sidususe jaoks hädavajalikud ning millel on positiivne mõju majanduskasvule nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis (nt lastehoid, haridus, noortegarantii ja oskuste garantii); leiab, et seda kaalutlust tuleks arvestada ka avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamisel;

39.  kordab oma üleskutset pidada ühiskohtumisi tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu vahel, et kooskõlastada paremini sotsiaal-majanduslikku poliitikat, ning korrapäraseid kohtumisi euroala tööhõive- ja sotsiaalministrite vahel, et parandada poliitika kooskõlastamist euroalal ja võtta asjakohaseid meetmeid sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks;

40.  rõhutab, et ühelt poolt tänapäevane kapitalimahukas tootmine ja immateriaalse vara suur panus lisandväärtuse loomisesse ning teiselt poolt suured ebavõrdsuse määrad, töötus, ebatüüpilise töövormi jätkuv kasv ja palga osa vähenemine sissetulekus viitavad vajadusele suurendada sotsiaalhoolekande süsteemide rahalist baasi, neutraalse maksustamisega, et pakkuda kõikidele piisavat sotsiaalkaitset ja kvaliteetseid teenuseid; on seisukohal, et selleks tuleks minna üle muudele maksutulu allikatele; ärgitab liikmesriike hindama oma vajadusi sellega seoses; tuletab meelde, et sotsiaalkindlustusõiguste kogunemine tööga on inimväärse töö oluline aspekt ning aitab märkimisväärselt kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele stabiilsusele; juhib siiski tähelepanu sellele, et tööjõu praegust maksukulu saab vähendada, tagades samal ajal riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse ja piisavuse; rõhutab ka asjaolu, et piisavate avalike investeeringute ja hoolekandesüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks on väga oluline võidelda maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;

41.  on seisukohal, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas saab olla usaldusväärne ainult siis, kui sellega kaasneb piisav rahastamine riikide ja Euroopa Liidu tasandil, mis tagab, et liikmesriigid suudavad ühiselt kokku lepitud eesmärke täita; kordab nõudmist rakendada kiiremas korras asjaomased tegevusporogrammid ja vaadata vajadusel läbi aastate 2014–2020 mitmeaastane finantsraamistik, et tulla toime suurenenud vajadustega; nõuab eelkõige noorte tööhõive algatuse tugevdamist ja edasisi meetmeid, et tagada lihtsam juurdepääs Euroopa Sotsiaalfondile, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile ja Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks ning nende fondide täielik kasutamine; leiab, et need rahastamisvahendid peaksid jääma kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ning neid tuleks vajadusel tugevdada, ka seoses selliste valdkondadega nagu haridus ja koolitus, oskuste garantii, laste vaesus ja ettenägematud uued probleemid, nt pagulaste integreerimine tööturule; usub, et tuleks alles hoida reegel, mille kohaselt kasutatakse 20 % ESFi riiklikest eraldistest võitluseks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

42.  nõuab suuremat ELi toetust institutsioonide võimekuse suurendamiseks, nt seoses sotsiaalse dialoogiga, Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga, sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise süsteemiga ja deklareerimata töö vastase platvormiga, millest võib edaspidi välja kasvada Euroopa tööinspektsiooni süsteem; juhib selles kontekstis tähelepanu asjaolule, kui tähtis on Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ja ESFi toetus asjaomase võimekuse suurendamisele riikide tasandil;

43.  palub, et komisjon ja Euroopa Investeerimispanga grupp arendaksid edasi Euroopa investeerimiskava, et tugevdada investeeringuid majanduse taastumisse, kvaliteetsete töökohtade loomisse, säästvasse arengusse ning sotsiaasleid investeeringuid inimeste praegusesse ja tulevasse võimesse osaleda tööturul;

44.  on seisukohal, et asjakohase rahastamisega saaks euroala majandusliku kohandamise sotsiaalset mõju leevendada ning paremusele suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist tugevdada, et hoida ära olukorra halvenemist seoses ebavõrdsuse süvenemisega ja liikmesriikide kasvupotentsiaaliga ning tulla toime tõsiste makromajanduslike šokkidega, suurendades liikmesriikide majanduse konkurentsivõimet ja stabiilsust; kutsub komisjoni, nõukogu ja teisi asjaomaseid organeid üles seda küsimust tulevastes aruteludes käsitlema;

45.  palub, et komisjon lisaks oma valgesse raamatusse ELi tuleviku ning majandus- ja rahaliidu kohta ettepanekuid Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta;

46.  palub komisjonil, Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel jälgida, et välistegevus oleks Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kooskõlas, eelkõige edendades ÜRO konventsioonide, säästva arengu eesmärkide, ILO konventsioonide, G20 asjaomaste järelduste, Euroopa Nõukogu vastavate konventsioonide ning ELi kaubanduslepingute ja strateegiliste partnerluste rakendamist;

47.  leiab, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas tuleks vastu võtta 2017. aastal kokkuleppena Euroopa Parlamendi, komisjoni ja Euroopa Ülemkogu vahel, hõlmates kõrgeimal tasandil sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda, ning peaks sisaldama selget rakendamise tegevuskava; palub, et komisjon esitaks ettepanekuid, kuidas kaasata Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse kõikide tasandite asjakohaseid huvirühmi;

o
o   o

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 68, 18.3.2010, lk 13.
(2) ELT L 307, 18.11.2008, lk 11.
(3) ELT L 59, 2.3.2013, lk 5.
(4) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).
(5) Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (EÜT L 288, 18.10.1991, lk 32).
(6) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, 10.7.1999, lk 43).
(7) Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).
(8) Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta – lisa: osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe (EÜT L 14, 20.1.1998, lk 9).
(9) Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22).
(10) ELT C 13, 15.1.2016, lk 40.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0312.
(12) ELT C 440, 30.12.2015, lk 23.
(13) ELT C 353, 27.9.2016, lk 39.
(14) ELT C 482, 23.12.2016, lk 141.
(15) ELT C 407, 4.11.2016, lk 2.
(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0351.
(17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0401.
(18) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0411.
(19) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0136.
(20) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0318.
(21) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0346.
(22) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338.
(23) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0377.
(24) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0321.
(25) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0008.
(26) ELT C 419, 16.12.2015, lk 5.
(27) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0085, P7_TA(2010)0312, P7_TA(2011)0092, P7_TA(2013)0545, P7_TA(2013)0594, P8_TA(2015)0095.
(28) „Employment and Social developments“ („Tööhõive ja sotsiaalsed arengud“, kvartaliülevaade, sügis 2016, Euroopa Komisjon).


Liidu tolliseadustiku rakendamisel esinevate probleemide lahendamine
PDF 163kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioon liidu tolliseadustiku rakendamisega seotud probleemide lahendamise kohta (2016/3024(RSP))
P8_TA(2017)0011B8-0024/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik(1), ning sellega seotud delegeeritud õigusakti (komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446(2)), rakendusakti (komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447(3)), üleminekuperioodi delegeeritud õigusakti (komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/341(4)) ning tööprogrammi (komisjoni 11. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/578(5)),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta (COM(2013)0884),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia” (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003(6),

–  võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaubanduse lihtsustamise lepingu ratifitseerimist ELi poolt,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et tolliliit on üks Euroopa Liidu nurgakive, sest EL on üks maailma suurimaid kaubandusblokke ning arvestades, et tolliliit on hädavajalik ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks nii ELi äriühingute kui ka kodanike huvides;

B.  arvestades, et digitaalse ühtse turu eesmärk on pakkuda kõikjal Euroopas tarbijatele ja äriühingutele paremat juurdepääsu digitaalsetele kaupadele ja teenustele;

C.  arvestades, et tolliliit peaks seda juurdepääsu veelgi parandama, et maksimeerida maailmakaubanduse võimalusi;

D.  arvestades, et keerukad tollieeskirjad ja -menetlused on eriti kahjulikud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele);

E.  arvestades, et erinevad tollisüsteemid (eelkõige tollimaksude ja tollivormistuse osas) tekitavad killustatust, täiendavat halduskoormust ja viivitusi, mis põhjustavad ebakindlust ja turuerinevusi, mis omakorda võib viia selleni, et ettevõtjad ei täida liidu tollialaseid õigusakte;

F.  arvestades, et liidu tolliseadustiku sisulised sätted jõustusid 1. mail 2016 ning praegu on üleminekuperiood, mis kestab kuni 31. detsembrini 2020 – selleks kuupäevaks peab kõikide liikmesriikide IT-taristu toetama tolliandmete elektroonilist edastamist;

G.  arvestades, et komisjon tegi parlamendile juba ettepaneku ELi tolliseadustiku muutmiseks (nt hiljuti vastu võetud muudatused seoses kaubaga, mis on meritsi või õhuteed pidi ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja viidud) ning arvestades, et ta võib jätkata ettepanekute esitamist lähitulevikus;

H.  arvestades, et uuesti sõnastamise tehnika tõttu ei ole liidu tolliseadustik läbinud kulude-tulude analüüsi ning arvestades, et sellega seotud delegeeritud õigusakti (delegeeritud määrus (EL) 2015/2446), rakendusakti (rakendusmäärus (EL) 2015/2447), üleminekuperioodi delegeeritud õigusakti (delegeeritud määrus (EL) 2016/341) ning tööprogrammi (rakendusotsus (EL) 2016/578) kohta ei ole tehtud eelnevat mõjuhinnangut;

I.  arvestades, et tulemuslik tollikoostöö liikmesriikide tolliasutuste vahel, kolmandate riikidega ja mitmepoolsel tasandil mängib väga olulist rolli märkimisväärsete kaubavahetuse mahtude ning tolliliidule pärast selle loomist tekkinud uute väljakutsete tõttu;

J.  arvestades, et komisjon tegi lisaks ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta;

1.  palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada selge, sidus ja ambitsioonikas strateegia ja ajakava selle tagamiseks, et kõik ELi tollisüsteemide jõustamiseks vajalikud elemendid oleksid hõlmatud asjakohaste ettepanekutega, mis on kooskõlas ja sobivad maailmakaubanduse praeguse arenguga ning ELi kaubanduspoliitika tegevuskava rakendamisega;

2.  soovitab eelkõige suurendada jõupingutusi, et luua ELi tasandil ühtsemad elektroonilised tollinõuded ja riskihindamisprogrammid liidu tolliseadustiku poolt antava aja jooksul, eesmärgiga tagada, et kaupade saabumine, transiit ja väljumine on registreeritud ELis võimalikult tõhusalt – kahjustamata siiski julgeolekut – tänu liikmesriikide süsteemide omavahelisele ühendamisele, nii et need moodustavad sidusa elektroonilise süsteemi, mis põhineb samal andmemudelil ja ühistel liikumissüsteemidel; on veendunud, et komisjon peaks võtma selles osas ennetava lähenemisviisi, eelkõige kaasrahastamise kaudu, et tagada koostalitlusvõimeliste IT-süsteemide arendamine ning kindlustada koostalitlusvõime muude IT-süsteemidega tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide valdkonnas;

3.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid teeksid liidu tolliseadustiku rakendamise igas etapis ning liidu tolliseadustiku delegeeritud õigusaktide muutmise protsessi käigus tihedat koostööd ettevõtjatega, ning toetab sel eesmärgil korrapärast konsulteerimist kaubanduskontaktide töörühmaga;

4.  tuletab komisjonile meelde, et ELi kohustus on hõlbustada kaupade liikumist üle piiride, vähendada kaubanduskulusid piiridel ning tõhustada kaubanduse lihtsustamise ja tollieeskirjade järgimise küsimustes tulemuslikku koostööd liikmete vahel;

5.  tuletab komisjonile meelde tema kohustust luua tõeline digitaalne ühtne turg, mille puhul e-kaubanduse hõlbustamine peaks olema võtmetähtsusega komponent; rõhutab, et iga ettevõtja peaks austama tolliprotsesside standardeid, et vältida tollimenetluste lünki, ning tunnistab, et olemasolevaid lihtsustatud tollimenetlusi ei tohiks ettevõtjatelt ära võtta, kui need sobivad kokku ohutust, julgeolekut ja intellektuaalomandit käsitlevate eeskirjadega, näiteks odavate saadetiste kiirkulleriteenuste pakkujate puhul, kelle suhtes liidu tolliseadustiku sätete kohaselt hakatakse kohaldama standardseid tollimenetlusi, mis võivad endast kujutada bürokraatiat ja takistada e-kaubanduse kasvu;

6.  palub komisjonil kasutada praegust rakendusmeetmete koostamist selleks, et käsitleda eespool nimetatud eesmärke ning kiiresti parandada kõik õiguslikud puudused, et maksimeerida tolliliidu võimalusi;

7.  soovitab komisjonil täpsustada, et eeskirjade täitmata jätmisest tingitud tollivõlga võib ka kustutada, kui on võimalik asjakohaste tõendite abil näidata, et tegemist ei olnud pettusekatsega – see puudutab ka ajutist ladustamist ning liiduvälise kauba toomist liidu tolliterritooriumile;

8.  palub komisjonil esitada aastaks 2017 vahearuande, milles hinnatakse põhjalikult ELi tollipoliitikat (see peaks hõlmama täielikku ülevaadet kõikidest tuvastatud probleemidest, kattuvustest, lünkadest, ebakõladest ja vananenud meetmetest, tolliasutustele esitatud kaebustest ja liidu tolliseadustiku rikkumistest, mis on tingitud vigadest ja lünkadest määruses (EL) nr 952/2013 ning on pärast 1. maid 2016 parandatud) ning aastaks 2021 toimivuskontrolli, sh sõltumatu mõjuhinnangu, mis tagaks, et ELi tollipoliitika reguleeriv raamistik, sh uus liidu tolliseadustik, oleks tõhus, proportsionaalne ja asjakohane nii liikmesriikide kui ka kaubandusettevõtjate seisukohast;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) ELT L 343, 29.12.2015, lk 1.
(3) ELT L 343, 29.12.2015, lk 558.
(4) ELT L 69, 15.3.2016, lk 1.
(5) ELT L 99, 15.4.2016, lk 6.
(6) ELT L 181, 29.6.2013, lk 15.

Õigusalane teave