Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2022(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0156/2017

Esitatud tekstid :

A8-0156/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/04/2017 - 9.12
CRE 05/04/2017 - 9.12

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0114

Vastuvõetud tekstid
PDF 283kWORD 66k
Kolmapäev, 5. aprill 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
2018. aasta tulude ja kulude eelarvestus - I jagu - Euroopa Parlament
P8_TA(2017)0114A8-0156/2017

Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2018. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (2017/2022(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi(4),

–  võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(5),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta(6),

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2016. aasta resolutsiooni eelarvemenetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti ühise teksti kohta(7),

–  võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2018. aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 25 lõikele 7 ja artikli 96 lõikele 1 juhatuse poolt 3. aprillil 2017. aastal koostatud esialgset eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 96 lõikele 2 eelarvekomisjoni poolt koostatud eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 96 ja 97,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0156/2017),

A.  arvestades, et käesolev menetlus on kolmas täispikk eelarvemenetlus uue koosseisu ametiajal ja viies menetlus 2014.–2020. aasta finantsraamistiku ajal;

B.  arvestades, et 2018. aasta eelarves, nii nagu see on esitatud peasekretäri aruandes, on 5. rubriigi ülemmäära võrreldes 2017. aastaga tõstetud, mis jätab rohkem ruumi majanduskasvule ja investeeringutele ning jätkab poliitika rakendamist, mille eesmärk on saavutada kokkuhoidu ja suurendada tõhusust;

C.  arvestades, et peasekretär tõi 2018. aasta eelarve osas välja seitse prioriteetset eesmärki: käivitada teavituskampaania 2019. aasta valimiste ettevalmistamiseks, tugevdada olemasolevaid turvameetmeid, jätkata mitmeaastaseid ehitusprojekte, investeerida menetluste digiteerimisse ja arvutipõhiseks muutmisse, jätkata meetmete rakendamist, mis on vajalikud iiri keele muutmiseks täieõiguslikuks ametlikuks keeleks, analüüsida Brexiti võimalikku mõju ning soodustada keskkonnasäästlikku lähenemisviisi transpordile;

D.  arvestades, et peasekretäri esitatud Euroopa Parlamendi 2018. aasta esialgses eelarvestuse projektis oli eelarve summaks ette nähtud 1 971 883 373 eurot, mis on 3,26 % suurem kui 2017. aasta eelarve ja moodustab 2014.–2020. aasta finantsraamistiku 5. rubriigist 19,06 %;

E.  arvestades, et peasekretär on teinud ettepaneku erakorraliste investeeringute kohta 47,6 miljoni euro suuruses summas turvalisusega seotud projektide tugevdamiseks, ADENAUERi hoone projektiga seotud rendimakseteks ja teavituskampaania käivitamiseks 2019. aasta valimisteks valmistumisel;

F.  arvestades, et peaaegu 68 % eelarvest moodustavad indeksiga seotud kulud, mis on peamiselt seotud parlamendiliikmete ja töötajate töötasude ja hüvitistega ja hoonetega ning mida kohandatakse vastavalt personalieeskirjadele, sektoripõhisele indekseerimisele või inflatsioonimäärale;

G.  arvestades, et 8. märtsil 2017. aastal rahvusvahelise naistepäeva puhul välja antud Euroopa Parlamendi raportis „Naised Euroopa Parlamendis“ tuuakse välja, et Euroopa Parlamendi juhtivatel kohtadel esineb sooline tasakaalustamatus – parlamendi asepeasekretäri ja peadirektorite ametikohtadest kuulub 83,3 % meestele ja 16,7 % naistele, parlamendi direktori ametikohtadest 70,2 % meestele ja 29,8 % naistele ning parlamendi üksuste juhatajate ametikohtadest 65,9 % meestele ja 34,1 % naistele;

H.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga kehtestatakse liidule kohustus austada keelelist mitmekesisust ning keelatakse diskrimineerimine keele alusel, andes sellega igale liidu kodanikule õiguse kasutada liidu institutsioonidega suhtlemisel ükskõik millist liidu 24 ametlikust keelest ning kohustades liidu institutsioone vastama samas keeles;

I.  arvestades, et parlament rõhutas juba oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(8), et 2016. aasta eelarve peaks põhinema realistlikel alustel ning olema kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

J.  arvestades, et parlamendi kui ühe eelarvepädeva institutsiooni usaldusväärsus sõltub suurel määral tema suutlikkusest omaenda kulusid kontrolli all hoida;

K.  arvestades, et parlamendi usaldusväärsus sõltub suurel määral tema suutlikkusest arendada demokraatiat liidu tasandil;

Üldraamistik

1.  toonitab, et Euroopa Parlamendi eelarve osakaal peaks 2018. aastal jääma alla 20 % 5. rubriigi mahust; märgib, et 2018. aasta eelarvestuses on see osakaal 18,88 %, mis on väiksem kui 2017. aastal (19,26 %) ning kõige väiksem osakaal 5. rubriigis viimase viieteistkümne aasta jooksul;

2.  nõuab, et täidetaks Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni (Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta) punkti 15 ning oma eespool nimetatud 26. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni (mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta) punkti 98 nõudeid, mis näevad ette, et meetodit, mille kohaselt parlamendi eelarve koostatakse tegelike vajaduste ja mitte koefitsientide süsteemi alusel, kasutataks esimest korda 2018. aasta eelarvemenetluses;

3.  märgib, et erakorralisteks investeeringuteks ja kulutusteks on 2018. aastal eraldatud 47,6 miljonit eurot, mis jääb 2017. aastaga samale tasemele; on seisukohal, et 2019. aasta teavituskampaaniat tuleks käsitada erakorralise kuluna;

4.  täheldab, et 2018. aasta esialgse eelarvestuse projekt sisaldab ka taotlust kanda sinna 75 % 2019. aasta valimiste eelse teavituskampaania assigneeringutest, sest enamik lepingud kirjutatakse alla 2018. aastal;

5.  toonitab, et suurem osa parlamendi eelarvest on kindlaks määratud õigusjärgsete või lepinguliste kohustustega ning kuulub iga-aastasele indekseerimisele;

6.  toetab 28. märtsi 2017. aasta kokkulepet juhatusega 2018. aasta eelarvestuse taseme kohta; vähendab kulude taset 18,4 miljoni euro võrra võrreldes juhatuse esialgse seisukohaga; määrab 2018. aasta eelarvestuse kogumahuks 1 953 483 373 eurot, mis tähendab 2017. aasta eelarvega võrreldes 2,3 %-list kasvu;

7.  rõhutab, et parlamendi põhiülesanded on tegeleda õigusloomega, esindada kodanikke ja kontrollida teiste institutsioonide tööd;

8.  rõhutab parlamendi rolli Euroopa poliitilise teadlikkuse tõstmisel ja liidu väärtuste edendamisel;

9.  rõhutab, et tuleb saavutada kokkuhoid võrreldes peasekretäri ettepanekuga ning tungivalt soovitavad on kõik pingutused, mille eesmärk on avaliku sektori raha tõhusam ja läbipaistvam kasutamine;

Läbipaistvus ja juurdepääsetavus

10.  väljendab heameelt seoses vastusega eelarvekomisjoni taotlusele, mis esitati 14. aprilli 2016. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(9) ning mida korrati resolutsioonis, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve projekti kohta(10), koostada keskpika ja pika perioodi eelarvekava, mis sisaldaks selget investeeringute ning parlamendi tegevuse ja õigusjärgsete kohustustega (sh hoonete üürimise ja omandamisega) seotud tegevuskulude eristust;

11.  väljendab heameelt selle üle, et on loodud Euroopa Parlamendi tulude ja kulude eelarvestust puudutavate menetluste töörühm; märgib, et Euroopa Parlament on nõudnud, et kaalutaks kodukorra täiendavat läbivaatamist seoses institutsioonisiseste eelarvemenetlustega(11); toonitab, et juhatuse ja eelarvekomisjoni liikmed peavad saama asjakohast teavet eelarvestuse kohta aegsasti ja mõistetavalt ning piisava üksikasjalikkusega, et juhatus ja eelarvekomisjon saaksid otsuste tegemisel tugineda põhjalikule ülevaatele parlamendi eelarve olukorrast ja vajadustest;

12.  kordab oma üleskutset peasekretärile esitada ettepanek eelarve tutvustamiseks üldsusele asjakohase üksikasjalikkusega ja mõistetavalt ning kasutajasõbralikul moel parlamendi veebisaidil, et kõigil kodanikel oleks võimalik parlamendi tegevusi, prioriteete ja neile vastavaid kulumudeleid paremini tundma õppida;

13.  on seisukohal, et külastajarühmad on üks peamisi vahendeid kodanike teadlikkuse tõstmiseks parlamendi tegevusest; tunneb heameelt külastajarühmi käsitlevate läbivaadatud eeskirjade üle ning leiab, et rahaliste vahendite väärkasutamise oht on tänu uute ja rangemate eeskirjade rakendamisele vähenenud; palub seda silmas pidades juhatusel ning selle teabe- ja kommunikatsioonipoliitika töörühmal vaadata läbi parlamendiliikmete külastajarühmade jaoks ette nähtud assigneeringud, võttes arvesse viimaste aastate inflatsioonimäära, mille tõttu on selliste külastuste kulud suurenenud; on seisukohal, et kuigi need summad ei ole mõeldud selleks, et katta kõik külastajarühmadega seotud kulud, vaid neid loetakse pigem toetuseks, ei saa siiski tähelepanuta jätta asjaolu, et kaetavate kulude osakaal väheneb, kui seda hüvitist ei korrigeerita vastavalt inflatsioonimäärale; palub juhatusel võtta arvesse, et see vastuolu mõjutab ebaproportsionaalselt külastajarühmi, kellel on vähem jõukas sotsiaal-majanduslik taust ja väga piiratud rahalised vahendid;

Turvalisus ja küberturvalisus

14.  võtab teadmiseks meetmed, mida võetakse Euroopa Parlamendi hoonete, seadmete ja personali turvalisuse, küber- ja sideturbe parandamiseks; palub peasekretäril ja juhatusel järgida üldist turvakontseptsiooni, et jätkata parlamendi turvalisuse struktuurset, operatiivset ja kultuurilist parandamist; kordab, et vaja on parandada Euroopa Parlamendile pakutavate IT-teenuste toimimist, investeerides selleks töötajate koolitamisse, aga samuti tagades töövõtjate parema valiku, hinnates selleks rangemalt nende teenuseid ja IT-suutlikkust;

15.  on veendunud, et hiljutised sündmused näitavad küberrünnakute tõenäosuse märkimisväärset suurenemist, kusjuures selliste rünnakute taga olev tehnoloogia areneb sageli kiiremini kui küberturbemeetmed nende vastu võitlemiseks; on seisukohal, et IT-vahendid on parlamendiliikmete ja -töötajate jaoks muutunud olulisteks töövahenditeks, kuid need on sellegipoolest kaitsetud selliste rünnakute vastu; väljendab seetõttu heameelt küberjulgeoleku integreerimise üle parlamendi üldise strateegilise juhtimise raamistikku ja leiab, et see võimaldab paremini kaitsta institutsiooni vara ja teavet;

16.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata turvalise e-posti süsteemi (SECEM) paigaldamisele ei ole parlamendil võimalik saada salastatud (EU-restricted) ja salastamata teabematerjale teistelt institutsioonidelt; taunib asjaolu, et parlament ei ole üksi võimeline välja töötama oma salastatud side- ja infosüsteemi ning märgib, et käimas on läbirääkimised teiste institutsioonidega sel teemal; eeldab, et need läbirääkimised aitavad teha kindlaks, millisel viisil oleks parlamendil kõige parem salastatud ja salastamata teabematerjale saada; palub peasekretäril esitada eelarvekomisjonile enne 2017. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist rohkem teavet nende läbirääkimiste viimaste arengute kohta;

17.  peab menetluste jätkuva digiteerimise ja arvutipõhiseks muutmise püüdlusi tervitatavaks; julgustab sellega seoses looma rohkem võimalusi turvalise digitaalallkirja kasutamiseks haldusmenetlustes, et vähendada paberi kasutamist ja säästa aega;

18.  väljendab heameelt seoses vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamisega Belgia valitsuse ja Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa välisteenistuse ning muude Brüsselis asuvate institutsioonide vahel, mis käsitleb julgeolekukontrolli kõigi parlamendiväliste teenuseosutajate personali suhtes, kes soovivad juurdepääsu liidu institutsioonidele; kutsub peasekretäri üles kaaluma võimalust laiendada selle vastastikuse mõistmise memorandumi kohaldamist ametnikele, parlamendiliikmete assistentidele ja praktikantidele, et nende suhtes saaks enne töölevõtmist rakendada nõutavat julgeolekukontrolli;

Kinnisvarapoliitika

19.  tuletab meelde, et viimane keskpika perioodi kinnisvarastrateegia võeti juhatuses vastu 2010. aastal; küsib, miks juhatus ei ole parlamendi varasematele resolutsioonidele vaatamata suutnud praeguse ametiaja jooksul esitada pikaajalist kinnisvarastrateegiat; palub peasekretäril ja asepresidentidel esitada eelarvekomisjonile võimalikult kiiresti, enne 2017. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist uue keskpika perioodi kinnisvarastrateegia;

20.  kordab oma nõudmist, et kinnisvarapoliitika valdkonnas tuleb otsuseid teha läbipaistvalt ning aegsasti esitatud teabe põhjal, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse artiklit 203; nõuab sellega seoses rohkem teavet WAYENBERGi lastesõime laiendamise kohta;

21.  nõuab rohkem teavet kavatsuse kohta renoveerida Paul Henri Spaaki (PHS) hoone, eelkõige sõltumatute välistöövõtjate arvamusi kõigest 25 aastat vana PHS hoone võimaluste kohta; nõuab, et peasekretär esitaks selle uuringu tulemused eelarvekomisjonile võimalikult kiiresti; rõhutab, et olemasolev hoone ei vasta parlamendi funktsioone täitva avaliku sektori hoone ehitusstaatika nõuetele, kuna selline hoone vajab suuremat turvalisust ja vastupanuvõimet välistele šokkidele, ilma et see kokku variseks; kritiseerib asjaolu, et PHS hoone ei täida isegi kaasaegsete ehitusstaatika nõuete miinimumstandardeid, ning märgib, et juba on tulnud võtta mitmeid meetmeid, et tagada hoone stabiilsus; nõuab seepärast tungivalt, et parlamendi juhatus ja administratsioon töötaksid välja PHS hoone tulevased lahendused, mis kindlustaksid seal viibivate isikute elu ja tervislikud töötingimused; võtab teadmiseks peasekretäri poolt kavandatava assigneeringute taseme 2018. aastal, mis puudutab uuringuid, ettevalmistavaid projekte ja ehitustöid ning projektijuhtimise meeskonnale antavat abi; väljendab muret võimaliku segaduse pärast, mis puudutab uuringuteks ja kolimiseks kulutatavaid summasid; nõuab tungivalt, et juhatus ja peasekretär teavitaksid eelarvekomisjoni kõigist edasistest sammudest ning esitaksid selgelt lahtikirjutatud kulud niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 2017. aasta juuliks; tuletab meelde, et igal juhul on vaja rakendada tänapäevast energiatõhusat arhitektuuri; nõuab, et hinnataks, kuidas mõjutab renoveerimine külastuste ja seminaride üksust, täiskogu istungisaali ning muude ruumide ja büroode kasutamise võimalust;

22.  on seisukohal, et 2018. aasta on Konrad Adenaueri (KAD) hoone jaoks kriitilise tähtsusega, kuna sellel aastal lõpevad tööd idatiivas (chantier Est) ja algavad tööd läänetiivas (chantier Ouest); märgib murega, et mainitud suuremahulise projekti haldamiseks eraldatud eelarve on tulnud läbi vaadata, tugevdamaks meeskondi, kes jälgivad tööde edenemist; märgib, et endiselt kasutatakse praktikat paigutada eelarveaasta lõpus assigneeringujäägid ümber käimasolevatesse kinnisvaraprojektidesse („ramassage“); on seisukohal, et kuigi see võib olla pragmaatiline lahendus, et vähendada intressimakseid, on see vastuolus kinnisvaraprojektide läbipaistvusega parlamendi eelarves ja võib isegi soodustada eelarve ülepaisutamist teatavates valdkondades;

23.  palub vastutavatel asepresidentidel ja peasekretäril esitada eelarvekomisjonile KADi hoone kohta eduaruande ja tööde lõpuleviimist puudutava eelarvestuse;

Keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem

24.  tuletab meelde, et parlament on võtnud kohustuse vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ühe täistööaja ekvivalendi kohta 2020. aastaks 30 protsenti 2006. aastaga võrreldes;

25.  peab seetõttu ülioluliseks, et parlament seaks endale uued, veelgi rangemad ja kvantitatiivsed eesmärgid, mille täitmist peaksid vastutavad teenistused korrapäraselt mõõtma;

26.  tuletab parlamendile meelde energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL raames võetud kohustust kohaldada, ilma et see piiraks kehtivate eelarve- ja hanke-eeskirjade kohaldamist, parlamendi omanduses ja kasutuses olevate hoonete suhtes samu nõudeid, mida kohaldatakse liikmesriikide keskvalitsuste hoonete suhtes sama direktiivi artiklite 5 ja 6 alusel, sest hooned on suure tähelepanu all ja parlamendil peaks olema hoonete energiatõhususega seoses juhtiv roll; rõhutab, et sellest deklaratsioonist tuleb tingimata kinni pidada, sest sellest sõltub parlamendi usaldusväärsus hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi praegusel läbivaatamisel;

27.  tunneb heameelt selle üle, et on loodud liikuvuse töörühm, kes peaks töötama kaasamispõhimõtet järgides ja kellele tuleks anda selged volitused; rõhutab, et parlament peab oma töökohtades ja vastavates piirkondades järgima kõiki piirkonnas kohaldatavaid õigusakte; on selle poolt, et propageerida Brüsselis parlamendi asukoha ja lennujaama vahelise otserongi kasutamist; palub, et vastutatavad teenistused annaksid parlamendi enda sõidukipargi koosseisule ja suurusele seda arvestades uue hinnangu; kutsub juhatust üles koostama viivitamata stimuleerimiskava, millega soodustada kodu ja töökoha vahel liikumiseks jalgrataste kasutamist; märgib, et teistes institutsioonides, näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, on selline kava juba olemas;

Teavituskampaania Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisteks

28.  tervitab teavituskampaaniat kui kasulikku vahendit, et selgitada kodanikele Euroopa Liidu ja Euroopa Parlamendi mõtet; rõhutab, et selle kampaania eesmärk peaks muu hulgas olema selgitada Euroopa Liidu rolli, Euroopa Parlamendi volitusi, ülesandeid, kaasa arvatud komisjoni presidendi valimist, ja selle mõju kodanike elule;

29.  märgib, et eelseisvate Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimiste teavituskampaania ettevalmistustöö peaks algama juba käesoleval aastal; pooldab lühemat, kaheaastast valimiseelse perioodi teavituskampaaniat võrreldes kolmeaastase valimiseelse perioodiga enne 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi;

30.  märgib, et 2019. aasta valimiste teavituskampaania kogusumma on hinnanguliselt 25 miljonit eurot 2018. aastal ja 8,33 miljonit eurot 2019. aastal ning et suurem osa rahalistest kohustustest on vaja võtta 2018. aastal; rõhutab selliste teavituskampaaniate tähtsust, võttes eelkõige arvesse praegust olukorda liidus;

31.  on veendunud, et kommunikatsiooni peadirektoraat (DG COMM) peaks toimima 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kampaania hindamise soovituste(12) kohaselt ning seadma esikohale kampaaniaprojekte puudutavate andmete kogumise üksuste kaupa, tuginedes eelnevalt kindlaks määratud põhinäitajatele, et mõõta nende mõju, kaaludes hoolikalt 2014. aasta valimiste äärmiselt madala valimisaktiivsuse algpõhjuseid;

Parlamendiliikmetega seotud küsimused

32.  väljendab heameelt parlamendi sekretariaadi, fraktsioonide sekretariaatide ja parlamendiliikmete büroode töö üle, mille eesmärk on võimestada parlamendiliikmeid oma volituste täitmisel; julgustab edasi arendama teenuseid, mis suurendavad parlamendiliikmete suutlikkust kontrollida komisjoni ja nõukogu tööd ja esindada kodanikke;

33.  märgib Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse (EPRS) ja poliitikaosakondade poolt parlamendiliikmetele ja komisjonidele osutatavat nõustamist ja neile pakutavaid uuringuid; tuletab meelde, et kui EPRS 2013. aastal loodi, nähti ette selle teenistuse ja poliitikaosakondade vahelise koostöö tõhususe vahehindamine; tuletab meelde, et palve selline hindamine läbi viia ja tutvustada selle tulemusi eelarvekomisjonile võeti vastu täiskogul 14. aprillil 2016. aastal toimunud hääletusel(13); palub veelkord peasekretäril selline hindamine läbi viia ja tutvustada selle tulemusi eelarvekomisjonile enne 2017. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist; tuletab meelde, et see hindamine peaks sisaldama ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada EPRSi pakutava toe parem seostamine vastavates temaatilistes komisjonides toimuvaga ja see, et EPRSi toetus ei kattuks temaatiliste komisjonide tegevusega ega tekitaks teenistuste vahel konkurentsi; ootab lisaks, et hindamine sisaldaks üksikasjalikku teavet parlamendi uuringutegevuses kasutatavate välisekspertide, välisuuringute ja välise toe kohta, sealhulgas parlamendisiseste teenistuste ja väliste pakkujate poolt koostatud uuringute ja eksperdiarvamuste arvu ja nendega seotud kulude kohta; võtab teadmiseks neli konkreetset projekti, mida arendatakse keskpika perioodi jooksul Euroopa Parlamendi raamatukogus, nimelt digiraamatukogu, paremad ressursid teadustegevuseks, võrdleva õiguse allikad ja avatud raamatukogu; käsitleb neid projekte vahendina, mille abil parandada tugiteenuseid parlamendiliikmetele ja töötajatele ning lihtsustada juurdepääsu parlamendiväliste teadusringkondade ja kodanike jaoks; märgib selliste projektide tähtsust ning vajadust integreerida need parlamendiliikmete ja töötajate seadusandlikku töösse;

34.  tuletab meelde otsust, mille Euroopa Parlament tegi seoses parlamendi 2017. aasta eelarvemenetlusega ja milles nähakse ette teenistuse loomine kõikidel täiskogu istungitel rahvusvahelises viipekeeles tõlke pakkumiseks, ning palub administratsioonil see otsus viivitamata rakendada;

35.  märgib, et hiljuti muudetud kodukorras(14) lubatakse parlamendiliikmel esitada ühel osaistungjärgul hääletuste kohta kõige rohkem kolm suulist selgitust, kuid on endiselt mures nende selgituste põhjustatud täiendavate suulise tõlke kulude ja selgituste stenogrammide kirjaliku tõlke kulude pärast; nõuab tungivalt, et peasekretär esitaks hääletuse kohta esitatud suuliste selgitustega seotud kulude üksikasjaliku jaotuse; osutab võimalikele alternatiividele, nagu kirjalikud selgitused hääletuse kohta või mitmed parlamendi ruumides leiduvad parlamendiliikmetele mõeldud avaliku teavitamise vahendid oma seisukohtade selgitamiseks; nõuab, et ajutise meetmena paigutataks suulised selgitused hääletamise kohta täiskogu istungjärgu päevakorras iga tööpäeva lõppu, pärast üheminutilisi sõnavõtte ja muid päevakorrapunkte;

36.  tuletab meelde, et parlamendiliikmetel on kohustus teavitada administratsiooni mis tahes muudatustest nende huvide deklaratsioonides;

37.  ei nõustu vajadusega vahetada välja parlamendiliikmete ja nende assistentide Brüsseli kabinettide mööbel; on seisukohal, et valdav osa kõnealusest mööblist on heas korras ja et seetõttu ei ole mingit põhjust seda välja vahetada; on seisukohal, et mööbel tuleks välja vahetada ainult põhjendatud juhtudel;

38.  valmistudes üheksandaks ametiajaks, palub peasekretäril esitada juhatusele täpsema loetelu kuludest, mida võib katta üldkulude hüvitisest, ning tuletab meelde mandaadi sõltumatuse põhimõtet; rõhutab, et parlamendiliikmed, kes seda soovivad, võivad avaldada andmed oma üldkulude hüvitisega seotud kulutuste kohta oma isiklikul veebilehel; kordab üleskutset suuremale läbipaistvusele üldkulude hüvitise osas, kasutades eeskujuna riikide delegatsioonidelt Euroopa Parlamendis ja liikmesriikidelt saadud parimaid tavasid; usub, et parlamendiliikmetel peaks olema võimalus esitada Euroopa Parlamendi veebisaidil linke lehekülgedele, kus nad praegu oma kuluandmeid avaldavad; kinnitab veel kord, et suurem läbipaistvus üldkulude hüvitise osas ei tohiks eeldada uute töötajate töölevõtmist parlamendi administratsiooni;

39.  rõhutab, et praegune parlamendiliikmete assistentide kulude eelarverida on piisav ja selle vahendeid ei tuleks suurendada rohkem kui palkade indekseerimise võrra;

40.  tuletab meelde nõudmist, mille täiskogu võttis vastu oma eespool nimetatud 14. aprilli 2016. aasta resolutsioonis parlamendi 2017. aasta eelarvestuse kohta, et eeskirjad, mis käsitlevad lähetuskulude hüvitamist, mis on seotud parlamendiliikmete registreeritud assistentide reisidega parlamendi kolme töökoha vahel, tuleks läbi vaadata, et viia need kooskõlla ülejäänud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjadega, ning peab kahetsusväärseks, et praeguseni ei ole võetud selles suhtes mingeid meetmeid; kutsub juhatust üles seda küsimust viivitamata käsitlema; rõhutab samal ajal, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide lähetuste praeguseid hüvitiste ülemmäärasid (120/140/160 eurot) ei ole kohandatud alates 2011. aastast ning et erinevus registreeritud assistentide ja muude töötajate vahel suurenes veelgi (vähemalt 40 %ni) uute ülemmäärade kehtestamisega, mille nõukogu kiitis heaks 9. septembril 2016 ja mida seni on kohaldatud ainult ametnike suhtes alates 10. septembrist 2016; kutsub seetõttu juhatust üles võtma vajalikke meetmeid selle ebavõrdsuse kaotamiseks;

41.  rõhutab, et kõnealuse lähetuskulude erinevuse kaotamine ei tähenda parlamendiliikmete assistentide kulude eelarverea vahendite suurendamist;

42.  nõuab parlamendiliikmete reisikulude hüvitamise läbipaistvat ja nõuetekohast kasutamist ning soovitab luua stiimulid turistiklassi kasutamiseks nii lennu- kui ka rongireiside puhul;

43.  kutsub esimeeste konverentsi ja juhatust üles kaaluma uuesti võimalust lubada registreeritud assistentidel saata teatavatel tingimustel parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, nagu mitu parlamendiliiget on juba taotlenud; on seisukohal, et parlamendiliikmed peaksid ise otsustama, kas nende assistendid peaksid neid ametlike delegatsioonide koosseisus saatma, kasutades selleks oma assisteerimiskulude hüvitist;

Personaliga seotud küsimused

44.  rõhutab vastavalt 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 27, mis näeb ette vähendada aastatel 2013–2017 järk-järgult töötajate arvu 5 % võrra kõikides institutsioonides, asutustes ja ametites, et tulenevalt parlamendis tekkinud erivajadustest 2014. ja 2016. aastal saavutati Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti osas nõukoguga kokkulepe(15), mille kohaselt jätkab Euroopa Parlament iga-aastase töötajate arvu vähendamise meetmete võtmist kuni 2019. aastani;

45.  märgib, et kuigi fraktsioonid on alates 2014. aastast nendest töötajate vähendamise meetmetest vabastatud(16), on 2017. aasta eelarvet puudutav lepituskokkulepe toonud kaasa ametikohtade vähendamise parlamendi sekretariaadis, sest nõukogu ei ole kinni pidanud aumeeste kokkuleppest;

46.  tuletab meelde, et fraktsioonide töötajate suhtes ei kohaldata aastate 2014, 2015, 2016 ja 2017 kohta tehtud otsuste kohaselt viieprotsendilist töötajate arvu vähendamist;

47.  on seisukohal, et 136 ametikoha kaotamine parlamendi peasekretariaadist 2016. aastal võib tekitada probleeme parlamendi administratsiooni teenuste osutamisel; kutsub peasekretäri üles esitama rohkem teavet töötajate arvu vähendamise meetmete kohta möödunud aastal ning hindama eelarvealaste otsuste tagajärgi institutsiooni toimimisele;

48.  väljendab töötajate arvu vähendamise meetmete kontekstis heameelt ettepaneku üle muuta 50 alalist AST-kategooria ametikohta 50 alaliseks AD-kategooria ametikohaks, mis ei avalda märkimisväärset mõju eelarvele; võtab ühtlasi teadmiseks ettepaneku muuta presidendi kantseleis kolm ajutist AST-kategooria ametikohta kolmeks ajutiseks AD-kategooria ametikohaks;

49.  kutsub juhatust üles tagama, et registreeritud assistentide sotsiaalseid ja pensioniõigusi austatakse ning et rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks, eelkõige seoses nende registreeritud assistentidega, kes on töötanud parlamendiliikmete heaks katkematult parlamendi kahel viimasel ametiajal; palub sellega seoses administratsioonil esitada ettepaneku, milles võetakse personalieeskirjades sätestatud 10 teenistusaasta arvutamisel arvesse otsust korraldada 2014. aasta valimised varem, samuti töölevõtmise menetlusele kulunud aega;

50.  palub, et juhatus teeks ettepaneku ametist vabastamise menetluse kohta, mille puhul ametist vabastamine toimub parlamendiliikmete ja nende registreeritud assistentide vastastikusel kokkuleppel;

51.  on veendunud, et ajal, mil liidu institutsioonidele kättesaadavad finants- ja inimressursid on tõenäoliselt järjest piiratumad, on oluline, et institutsioonid suudaksid ise tööle võtta ja säilitada kõige võimekamaid töötajaid, et täita eesolevaid keerulisi ülesandeid kooskõlas tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtetega;

52.  on seisukohal, et suuline ja kirjalik tõlge on Euroopa Parlamendi toimimise jaoks suure tähtsusega, ning tunnistab tõlkide osutatavate teenuste kvaliteeti ja lisaväärtust; kordab eespool nimetatud 14. aprilli 2016. aasta resolutsioonis väljendatud Euroopa Parlamendi seisukohta, et peasekretär peaks tegema täiendavaid ratsionaliseerimisettepanekuid, nagu tellimuse alusel tehtava kirjaliku ja suulise tõlke mahu suurendamine, eriti Euroopa Parlamendi laiendatud töörühmade puhul, samuti uurima uusimate keeletehnoloogiate kui tõlkide abivahendite kasutamisest tulenevat võimalikku tõhususe kasvu ning hindama koosseisulisi tõlke puudutava läbivaadatud raamistiku mõju tootlikkuse ja ressursitõhususe parandamisele;

53.  väljendab heameelt seoses parlamendi jätkuvate meetmetega võtta iiri keel kasutusele täieõigusliku ametliku keelena 1. jaanuariks 2021; märgib, et 2018. aastal ei ole selleks vaja luua ühtegi uut ametikohta; palub peasekretäril siiski konsulteerida Iiri parlamendiliikmetega, et leida võimalusi teatavaks ressursitõhususeks, ilma et sellega ohustataks parlamendiliikmete tagatud õigusi;

54.  nõuab tungivalt, et peasekretär, tuginedes olemasolevatele koostöölepingutele Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel, teeks kindlaks ka muud valdkonnad, kus oleks võimalik tugifunktsioone jagada; palub peasekretäril lisaks uurida, kas koostoimet tugitoimingute ja -teenuste osas oleks võimalik saavutada ka parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel;

Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused

55.  tuletab meelde, et Euroopa tasandi erakonnad ja sihtasutused aitavad kujundada Euroopa poliitilist teadlikkust ja suurendada kodanike arusaamist riikliku ja Euroopa tasandi poliitiliste protsesside vahelisest seosest;

56.  on seisukohal, et hiljutised mõne Euroopa tasandi erakonna ja mõne poliitilise sihtasutuse rahastamisega seotud vastuolud on toonud ilmsiks puudusi praegustes juhtimis- ja kontrollisüsteemides;

57.  on veendunud, et määruste (EL, Euratom) nr 1141/2014(17) ja (EL, Euratom) nr 1142/2014(18) jõustumine pakub täiendavaid kontrollimehhanisme, nt nõue registreerida end Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ametis; on siiski seisukohal, et neid meetmeid on võimalik veel täiustada; märgib, et erakonnad ja sihtasutused hakkavad uute eeskirjade alusel rahastamist taotlema alates eelarveaastast 2018;

58.  rõhutab, et on tõstatatud mitmeid küsimusi seoses praeguse kaasrahastamise süsteemiga, mille alusel Euroopa Parlamendi eelarvest makstavad toetused ei tohi erakondade ega sihtasutuste puhul ületada 85 % rahastamiskõlblikest kuludest ja ülejäänud 15 % tuleb katta omavahenditest; märgib näiteks, et liikmemaksude ja annetuste puudujääke tasakaalustatakse sageli mitterahaliste sissemaksetega;

Muud küsimused

59.  märgib jätkuvat dialoogi Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel; kutsub üles seda süvendama, et parandada arusaamist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu panusest liikmesriikides;

60.  võtab teadmiseks taotluse kasutada Brexiti võimaliku mõju, sh Euroopa Parlamendi eelarvele avalduvate tagajärgede analüüsimisel parlamendikomisjonide ja muude poliitiliste organite töö toetamiseks välisuuringuid ja -arvamusi; peab küsitavaks välisuuringute ja -arvamuste kasutamise vajalikkust selle asemel, et kasutada Euroopa Parlamendis osutatavaid arvukaid uuringuteenuseid; rõhutab, et kuni Ühendkuningriigi liidust lahkumise läbirääkimiste lõppemiseni on Ühendkuningriik endiselt liidu täieõiguslik liige ja kõik tema liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused jäävad kehtima; rõhutab seetõttu, et Ühendkuningriigi otsus liidust välja astuda ei avalda parlamendi 2018. aasta eelarvele tõenäoliselt mingit mõju;

61.  tuletab meelde oma 20. novembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta(19), milles hinnati parlamendi mitmest asukohast tingitud kulude suuruseks 156–204 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 10 % parlamendi eelarvest; rõhutab asjaolu, et mitmest asukohast tulenev keskkonnamõju on hinnanguliselt 11 000–19 000 tonni süsinikdioksiidi heidet; rõhutab mitmest asukohast tingitud üldsuse negatiivset suhtumist ja nõuab seetõttu taas ühe asukoha tegevuskava koostamist;

62.  tuletab meelde oma eespool nimetatud 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2017. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta; nõuab koostöö tegemist telekanalite, sotsiaalmeedia ja muude partneritega, et luua Euroopa meediakeskus noorte ajakirjanike koolitamiseks;

63.  kutsub peasekretäri ja juhatust üles juurutama tulemuspõhise eelarvestamise kultuuri Euroopa Parlamendi administratsioonis kooskõlas kulusäästliku juhtimise kontseptsiooniga, et suurendada institutsioonisisese tegevuse tõhusust ja kvaliteeti;

o
o   o

64.  võtab vastu 2018. aasta eelarvestuse;

65.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning eelarvestus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) ELT L 287, 29.10.2013, lk 15.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0132.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0411.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0475.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0132.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0411.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0484.
(12) Deloitte’i uuring, detsember 2015.
(13) Vt Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni punkti 22 (P8_TA(2016)0132).
(14) Vastuvõetud tekstid, 13. detsember 2016, P8_TA(2016)0484 – kodukorra artikli 183 lõige 1.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0407.
(16) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0437; vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0036; vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0376; vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0411.
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1142/2014, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 seoses Euroopa tasandi erakondade rahastamisega (ELT L 317, 4.11.2014, lk 28).
(19) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0498.

Õigusalane teave