Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2151(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0150/2017

Esitatud tekstid :

A8-0150/2017

Arutelud :

PV 26/04/2017 - 19
CRE 26/04/2017 - 19

Hääletused :

PV 27/04/2017 - 5.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0143

Vastuvõetud tekstid
PDF 640kWORD 119k
Neljapäev, 27. aprill 2017 - Brüssel Lõplik väljaanne
2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Komisjon ja rakendusametid
P8_TA(2017)0143A8-0150/2017
Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Resolutsioon

1. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(2),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2015. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2016)0446),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2015 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05876/2017 – C8-0037/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(6);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 69, 13.3.2015.
(2) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1.
(3) ELT C 375, 13.10.2016, lk 1.
(4) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144.


2. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(2),

–  võttes arvesse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti eelarveaasta 2015 lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05874/2017 – C8-0038/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/776/EL, millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(10);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 69, 13.3.2015.
(2) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1.
(3) ELT C 417, 11.11.2016, lk 2.
(4) ELT C 449, 1.12.2016, lk 51.
(5) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(8) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(9) ELT L 343, 19.12.2013, lk 46.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144.


3. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(2),

–  võttes arvesse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti 2015. eelarveaasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05874/2017 – C8-0038/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/771/EL, millega asutatakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ,(9)

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(10);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 69, 13.3.2015.
(2) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1.
(3) ELT C 417, 11.11.2016, lk 10.
(4) ELT C 449, 1.12.2016, lk 61.
(5) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(8) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(9) ELT L 341, 18.12.2013, lk 73.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144.


4. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(2),

–  võttes arvesse Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2015 lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05874/2017 – C8-0038/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/770/EL, millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ,(9)

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusotsust 2014/927/EL, millega muudetakse rakendusotsust 2013/770/EL, et muuta nimi Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet nimeks Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(11);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 69, 13.3.2015.
(2) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1.
(3) ELT C 417, 11.11.2016, lk 2.
(4) ELT C 449, 1.12.2016, lk 41.
(5) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(8) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(9) ELT L 341, 18.12.2013, lk 69.
(10) ELT L 363, 18.12.2014, lk 183.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144.


5. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2015 lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05874/2017 – C8-0038/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/779/EL, millega asutatakse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/37/EÜ,(9)

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(10);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 69, 13.3.2015.
(2) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1.
(3) ELT C 417, 11.11.2016, lk 9.
(4) ELT C 449, 1.12.2016, lk 157.
(5) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(8) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(9) ELT L 346, 20.12.2013, lk 58.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144.


6. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Teadusuuringute Rakendusameti 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(2),

–  võttes arvesse Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2015 lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05874/2017 – C8-0038/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/778/EL, millega asutatakse Teadusuuringute Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/46/EÜ,(9)

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Teadusuuringute Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(10);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Teadusuuringute Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 69, 13.3.2015.
(2) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1.
(3) ELT C 417, 11.11.2016, lk 11.
(4) ELT C 449, 1.12.2016, lk 230.
(5) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(8) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(9) ELT L 346, 20.12.2013, lk 54.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144.


7. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(2),

–  võttes arvesse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti eelarveaasta 2015 lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05874/2017 – C8-0038/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/801/EL, millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsusega 2008/593/EÜ muudetud otsus 2007/60/EÜ,(9)

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(10);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 69, 13.3.2015.
(2) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1.
(3) ELT C 417, 11.11.2016, lk 11.
(4) ELT C 449, 1.12.2016, lk 219.
(5) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(8) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(9) ELT L 352, 24.12.2013, lk 65.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144.


8. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – Komisjon (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(2),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2015. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2016)0446),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2015 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05876/2017 – C8-0037/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05874/2017 – C8-0038/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(6), eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(7);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1)1 ELT L 69, 13.3.2015.
(2) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1.
(3) ELT C 375, 13.10.2016, lk 1.
(4) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144.


9. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon,

–  võttes arvesse oma otsuseid rakendusametite 2015. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(1) (edaspidi „finantsmäärus“) ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju(2) (edaspidi „kohaldamise eeskirjad“),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa on silmitsi usalduskriisiga liidu institutsioonide vastu ning iga ELi institutsioon peab võtma oma osa vastutuskoormast – seetõttu eeldab selline olukord parlamendilt erilist rangust komisjoni raamatupidamise aastaaruande kontrollimisel;

B.  arvestades, et liidu institutsioonid ja liikmesriigid peaksid parandama oma kommunikatsioonipoliitikat, et kodanikke liidu eelarve abil saavutatud tulemustest ja lisaväärtusest nõuetekohaselt teavitada;

C.  arvestades, et parlament peab tõsiselt tegelema liidu kodanike murega liidu eelarvevahendite kasutamise pärast ja selle pärast, kuidas liit nende huve kaitseb;

D.  arvestades, et liidu institutsioonid peaksid pingutama, et tagada liidu eelarvesüsteemi usaldusväärsus ja vastupidavus, samuti selle paindlikkus ja kiire reageerimisvõime nii stabiilsetes oludes kui ka rahutul ajal;

E.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika pakub selget lisaväärtust, sest parandab kodanike elukvaliteeti kogu Euroopas (tegemist on peamise solidaarsusvahendiga ja avaliku sektori investeeringute üliolulise allikaga);

F.  arvestades, et liidu institutsioonid peavad jõudma selgele arusaamisele ja kokkuleppele selles osas, milliseid Euroopa poliitilisi prioriteete ja avalikke hüvesid tuleks rahastada esmajärjekorras, et reageerida kodanike murele ja kaotada poliitikalüngad;

G.  arvestades, et liidu kulutused piirduvad 1 %-ga liidu kogurahvatulust ning on oluliseks vahendiks üleeuroopaliste poliitikaeesmärkide saavutamisel ELi pakutava lisaväärtuse abil, kusjuures need moodustavad liidu liikmesriikide üldistest valitsemissektori kuludest keskmiselt 1,9 %;

H.  arvestades, et kuigi a) protsent liikmesriikide üldistest kogukuludest ja b) kadunud / valesti kasutatud / raisatud vahendite osakaal liidu eelarves on väike, on tegelikud summad siiski arvestatavad ning põhjalik kontroll on seega õigustatud;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on lõplik vastutus liidu eelarve täitmise eest komisjonil, samal ajal kui liikmesriigid peavad tegema komisjoniga lojaalset koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

J.  arvestades, et komisjoni tegevusele eelarve täitmisel heakskiitu andes kontrollib parlament seda, kas rahalisi vahendeid on kasutatud nõuetekohaselt ja kas poliitikaeesmärgid on saavutatud;

Eelarve, programmitöö perioodid ja poliitilised prioriteedid

1.  märgib, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku seitsmeaastane kestus ei ole ajaliselt sünkroonis parlamendi ja komisjoni koosseisude viieaastase mandaadiga ning tekitab ka konkreetse aasta eelarve ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise seisukohast lahknevusi; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et 10 aasta pikkune strateegilise planeerimise tsükkel ja strateegia „Euroopa 2020“ ei ole samuti kooskõlas ELi eelarve haldamise seitsme aasta pikkuse tsükliga; leiab, et see on üks tegur, mis põhjustab liidu poliitilise juhtimise seisukohast olulist vajakajäämist – kuna parlamenti ja komisjoni seovad varasemad poliitikaeesmärke ja rahalisi vahendeid käsitlevad kokkulepped, võib jääda mulje, et Euroopa Parlamendi valimised on selles kontekstis ebaolulised;

2.  märgib, et liidu 2015. aasta eelarvest tuli toetada kahe erineva pikaajalise poliitilise tegevuskava eesmärkide saavutamist, milleks olid:

   a) ühest küljest strateegia „Euroopa 2020“ ning
   b) teisest küljest president Junckeri seatud 10 poliitilist prioriteeti,

kusjuures samal ajal tuli tegeleda mitme kriisiga, nagu pagulased, ebakindlus Euroopas ja selle naabruskonnas, Kreeka rahanduslik ebastabiilsus, Venemaa ekspordikeelu majanduslikud tagajärjed, finantskriisi pikaajaline mõju ja samuti selle struktuursed tagajärjed, nagu töötus, vaesus ja ebavõrdsus;

3.  märgib, et liidu poliitikal võivad olla lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis eri eesmärgid ning nende elluviimist ei pruugi saada kindlaks määrata ühe mitmeaastase finantsraamistikuga; on veendunud, et tähelepanu on vaja pöörata uue tasakaalu saavutamisele poliitilise tegevuskava kehtestamise, poliitika elluviimise ja finantsraamistike vajaduste vahel;

4.  peab kahetsusväärseks, et ajutine eelarvekord ei kujuta endast just ideaalset süsteemi sotsiaalsete ja poliitiliste püüdluste teisendamiseks rahastamisprogrammide ja -kavade kasulikeks tegevuseesmärkideks;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2020. aastal on võimalus viia pikaajaline strateegia ja poliitikakujundamine eelarvetsükliga kooskõlla, ning soovitab seda võimalust ära kasutada;

6.  peab murettekitavaks, et kontrollikoja andmetel(3) oli 2015. aastal kliimameetmetega seotud kulutuste osakaal liidu aastaeelarves ainult 17,3 % ning aastatel 2014–2016 keskmiselt ainult 17,6 %, ehkki eesmärk oli vähemalt 20 % kogu finantsperioodi kestel; rõhutab seega, et kontrollikoja andmetel on tõsine oht, et 20 % eesmärki ei saavutata, kui kliimamuutustega võitlemiseks ei tehta suuremaid jõupingutusi;

7.  juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et kliimakulutuste 20 % suurune siht pandi paika enne Pariisi kokkulepet; on veendunud, et liidu eelarve kliimasõbralikumaks muutmiseks tuleks teha täiendavaid jõupingutusi; toonitab veelgi, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmine annab suurepärase võimaluse tagada kliimameetmetega seotud kulude 20 % suuruse osakaalu saavutamine ning näha ette selle künnise võimalik tõstmine kooskõlas COP21 raames võetud ELi rahvusvaheliste kohustustega;

8.  peab kiiduväärseks komisjoni poolt kasutusele võetud tulemuspõhise eelarvestamise käsitust; on seisukohal, et ELi eelarve peaks olema vahendite nappuse tõttu tõhusam ja tulemuslikum kui kunagi varem; peab siiski kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon keskendub peamiselt väljunditele, mitte tulemustele;

Vajalikud meetmed

9.  toetab soovitust, mille kontrollikoda esitas mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist käsitlevas 28. oktoobri 2016. aasta infodokumendis (punktid 39 ja 40) ning mille kohaselt on komisjonil aeg uurida muid võimalusi, näiteks:

   jooksev eelarvestamiskava viieaastase kavandamisperspektiiviga, läbivaatamisklausel/läbivaatamisklauslid eesmärkide ja poliitikameetmete kaupa ning jooksev hindamisprogramm;
   programmide ja kavade kestuse kindlaksmääramine poliitikavajaduste põhjal, mitte finantsplaneerimise perioodi kestuse alusel; nõue, et liikmesriigid ja komisjon peavad enne kulutuste kinnitamist põhjendama, miks liidu raha on vaja eraldada ja milliseid tulemusi soovitakse saavutada;

10.  kutsub komisjoni üles lisama järgmise tulemustele keskenduvat ELi eelarvet käsitleva ekspertide kohtumise päevakorda soovitused, mille kontrollikoda esitas eespool nimetatud 28. oktoobri 2016. aasta infodokumendis (punktid 39 ja 40), ning kõrgetasemelise omavahendite töörühma soovitused, et valmistada ette järgmine tulemustele keskenduv ELi eelarve algatuse teemaline konverents, millel korraldada enne finantsraamistiku üle otsustamist arutelu poliitikavaldkondade üle, millele liidu eelarvet tuleks kulutada;

11.  kiidab heaks kõik kontrollikoja eriaruandes nr 31/2016 esitatud soovitused ja eriti seisukoha, et komisjon peaks uurima kõiki võimalusi, sh mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamist ja teatavate õiguslike aluste läbivaatamist, et tagada täiendav ja oluline nihe kliimameetmete rahastamise suunas; palub kontrollikojal esitada 2018. aasta lõpuks järelmeetmete aruanne kliimamuutustega seotud kulutuste kohta liidu eelarves;

12.  palub komisjonil kasutada paremini ära tulemusreserviga seonduvaid võimalusi kehtivas õigusraamistikus, et luua tõeline rahaline stiimul finantsjuhtimise reaalseks parandamiseks; nõuab lisaks tulemusreservi tugevdamist, milleks tuleb suurendada järgmises õigusraamistikus tulemuslikkusest sõltuvat komponenti;

13.  palub komisjonil võtta prioriteetide puhul suunaks strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide eduka saavutamise Euroopa poolaasta vahendite abil;

14.  palub, et komisjon koostaks 2021. aastal algava finantsperioodi jaoks poliitiliste prioriteetide kavandi ja esitaks selle parlamendile varajases etapis;

15.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei vaadanud strateegiat „Euroopa 2020“ täielikult läbi, eesmärgiga tagada selle rakendamine, nagu näeb ette liidu strateegiline tegevuskava muutuste aegadel, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 2014. aasta juunis;

16.  palub, et komisjon võtaks arvesse Pariisi kokkulepet ja suurendaks kliimamuutustega seotud kulutuste eesmärki liidu eelarves viivitamatult 20 % asemel 30 %-ni;

17.  palub, et komisjon koostaks tulevased liidu eelarved nii, et need oleksid tõhusamad ja tulemuslikumad ning paremini kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide, liidu kliimaeesmärkide ja liidu rahvusvaheliste kohustustega;

Varieelarved

18.  juhib tähelepanu asjaolule, et paljusid liidu poliitikat toetavaid rahastamismehhanisme ei rahastata otse liidu eelarvest ega kajastata liidu bilansis: nende hulka kuuluvad Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, Euroopa stabiilsusmehhanism, ühtne kriisilahenduskord ja Euroopa Investeerimispangaga seotud Euroopa Investeerimisfond;

19.  märgib, et teisi mehhanisme (nt segarahastamisvahendid ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond) kajastatakse liidu bilansis osaliselt;

20.  juhib tähelepanu selliste rahastamisvahendite järjest sagedasemale kasutamisele, mis peamiselt koosnevad laenudest, kapitaliinstrumentidest, tagatistest ja riskijagamisvahenditest ning mida perioodil 2014–2020 rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames, ning toonitab samuti, et peaaegu kõiki kaudse eelarve täitmise raames rakendatavaid rahastamisvahendeid haldas Euroopa Investeerimispanga grupp; ei usu, et nende vahendite tulemuste hindamiseks on piisavalt teavet, eriti pidades silmas nende sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju; toonitab, et rahastamisvahenditega võib toetusi täiendada, kuid mitte asendada;

21.  peab kahetsusväärseks, et selliste rahastamisvahendite ja ka koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames rakendatavate rahastamisvahendite (finantskorraldusvahendid) järjest sagedasema kasutamisega kaasnevad suuremad riskid – muu hulgas liidu eelarve jätkuva usaldusväärsuse seisukohast (et see oleks ka edaspidi kehtivate ja tulevaste eesmärkide täitmiseks piisav) ning aruandekohustuse täitmise ja liidu poliitikasuundade ja tegevuste koordineerimise seisukohast; toonitab, et rahastamisvahendite kasutamise laiendamisele peaks eelnema nende tulemuste, saavutuste ja tõhususe põhjalik hindamine; juhib tähelepanu kontrollikoja eriaruannetele(4), milles väideti, et rahastamisvahendid ei toimi ette nähtud viisil ja/või on liiga suured ja/või ei suuda erakapitali kaasata;

22.  hoiatab komisjoni, et rahastamisvahendid või mis tahes rahastamiskord ei ole tingimata seotud liidu poliitiliste eesmärkide ja sihtidega ning nende abil võib rahastada projekte, mis ei ole kooskõlas liidu kohustustega;

23.  toonitab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi käivitamine on mõjutanud Euroopa ühendamise rahastu käivitamise viibimist ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond mõjutab ka mõne teise rahastamisvahendi kasutamist;

Vajalikud meetmed

24.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks meetmed, mille abil muuta liidu eelarve rakendamisega seotud liidu rahastamiskord (mis hõlmab praegu eri vahendeid ja nende kombinatsioone, näiteks programme, struktuuri- ja investeerimisfonde, usaldusfonde, Strateegiliste Investeeringute Fondi, tagatisfonde, rahastuid, finantsinstrumente, makromajandusliku abi instrumente jms) selgemaks, lihtsamaks ja sidusamaks ning paremini kavandatuks, et tagada piisav läbipaistvus, aruandlus, tulemuslikkus ja üldsuse arusaamine liidu poliitika rahastamise viisidest ja kasulikkusest; peab kahetsusväärseks, et 2016. aasta septembris esitatud uues finantsmääruse ettepanekus ei tegeleta nende probleemidega piisavalt;

25.  palub komisjonil vaadata Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomise valguses uuesti läbi Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi eelhindamine ning esitada parlamendile hinnang selle kohta, kuidas mõjutab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond teisi liidu programme ja rahastamisvahendeid;

26.  palub kontrollikojal hinnata punktis 24 loetletud rahastamisvahendite ja rahastamiskorra osatähtsust strateegia „Euroopa 2020“ rakendamisel; palub, et komisjon võtaks kõik asjakohased meetmed selleks, et tagada rahastamisvahendite ja mis tahes rahastamiskorra kooskõla liidu strateegia, eesmärkide ja võetud kohustustega;

27.  väljendab heameelt volinik Oettingeri kavatsuse üle tuua erinevad varieelarved pikas perspektiivis tagasi liidu eelarve alla; see suurendaks oluliselt demokraatlikku vastutust; on kindlal veendumusel, et see probleem tuleks lahendada võimalikult kiiresti ning hiljemalt järgmise finantsplaneerimise perioodi lõpuks; kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama sel teemal teatist enne 2017. aasta novembrit;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

28.  peab kahetsusväärseks märkimisväärseid viivitusi struktuurifondide vahendite kasutamisel aastatel 2007–2013; märgib, et 2015. aasta lõpu seisuga oli kõigile heakskiidetud rakenduskavadele eraldatud 446,2 miljardist eurost 10 % endiselt välja maksmata;

29.  rõhutab, et see võib tegelikult olla suur probleem ja kahjustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkust, kuna mõnes liikmesriigis ületab kasutamata liidu rahaline toetus kahe viimase finantsraamistiku (s.o 2007–2013 ja 2014–2020) arvestuses koos vajaliku kaasrahastamisega 15 % üldistest valitsemissektori kogukulutustest;

30.  võtab murelikult teadmiseks, et 2015. aasta lõpuks vastutasid viis liikmesriiki (Tšehhi Vabariik, Itaalia, Hispaania, Poola ja Rumeenia) ja peamist toetusesaajat enam kui poolte struktuurifondide kasutamata kulukohustuste assigneeringute eest, mille alusel ei olnud programmitöö perioodil 2007–2013 makset tehtud, kusjuures viivitustel oli eri põhjuseid: suutlikkuse ja haldusabi puudumine, liidu tegevuste kaasrahastamiseks vajalike riiklike vahendite ebapiisavus, piirkondlike programmide hiline esitamine mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 jaoks jms;

31.  juhib tähelepanu asjaolule, et mitmeaastase finantsraamistiku uueks jooneks on see, et maksete ülemmäärast ja kulukohustuste ülemmäärast allapoole jäävad kasutamata summad suurendavad automaatselt järgmiste aastate paindlikkust;

32.  rõhutab, et 2015. aastaks võetud kulukohustuste tase oli kõrgem kui kunagi varem ja jäi napilt lubatud raamidesse (97,7 % kasutada olnud summast);

33.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2015. aastal oli kolmveerand tegevuskuludest seotud toetuskavadega, mida rakendati eelmise mitmeaastase finantsraamistiku sätete alusel: näiteks toetused põllumajandustootjatele 2014. aasta eest, ühtekuuluvusprojektid ning 2007. aastal alanud seitsmenda raamprogrammi teadusprojektid;

34.  peab vastuvõetamatuks, et 2015. aasta lõpuks olid liikmesriigid nimetanud vähem kui 20 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (v.a Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond) eest vastutavatest riiklikest ametiasutustest; juhib tähelepanu asjaolule, et nende nimetamine on vajalik selleks, et liikmesriikide ametiasutused saaksid esitada komisjonile kuludeklaratsioone; on arvamusel, et aastateks 2014–2020 sisse viidud märkimisväärsed uuendused tekitavad lihtsustamispüüetele vaatamata haldusprobleeme;

35.  juhib tähelepanu sellele, et probleemid uut juhtimis- ja kontrollisüsteemi puudutavate vastavushindamiste läbiviimisega, mis langevad üldiselt programmitöö perioodi algusse, põhjustavad tõsiseid viivitusi vahendite kasutamisel;

36.  märgib, et vahendite kasutamisel põhjustab teise põhitegurina viivitusi ülemaailmne majanduslangus, millel on otsene mõju (avaliku sektori eelarve piiramine ja probleemid siserahastamise saamisega);

37.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et seetõttu võib programmitöö perioodi 2014–2020 eelarve täitmisel esineda suuremaid viivitusi kui perioodil 2007–2013; kardab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algusperioodi võib jääda enneolematult palju täitmata kulukohustusi, mis võib kahjustada liidu eelarve haldamist esimestel aastatel; loodab, et komisjon on oma õppetunnid saanud, et hoida ära selliste viivituste tekkimine tulevikus;

38.  märgib, et komisjon võttis 2015. aasta märtsis vastu maksekava, milles esitatakse lühiajalised meetmed maksmata arvete summa vähendamiseks, kuid juhib tähelepanu sellele, et kuigi nende meetmete eesmärk on parandada rahavoogude haldamist lühemas perspektiivis, tuleb täitmata kulukohustuste kõrge taseme probleem lahendada pikemas perspektiivis ning selleks on vaja põhjalikult hinnata peapõhjuseid (haldus- ja tegevusraskused, makromajanduslikud piirangud jne), et töötada välja tõhus strateegia nende vältimiseks tulevikus;

39.  rõhutab, et Euroopa Liidu lepingu artikkel 50 alusel menetluse alustamine võib tekitada probleeme liidu eelarve haldamise seisukohast, eriti seoses maksetega; juhib tähelepanu vajadusele käsitleda seda elutähtsat küsimust iga EList lahkuva liikmesriigiga sõlmitavates ülemineku- ja lõplikes lepingutes;

Vajalikud meetmed

40.  nõuab, et komisjon võtaks meetmeid täitmata kulukohustustega seotud õigusnormide ja ajakava rangeks täitmiseks ning teeks selleks muu hulgas järgmist:

   i) lõpetaks ja vabastaks kulukohustustest aastate 2007–2013 programmid,
   ii) kasutaks ühtekuuluvuse valdkonnas nõuetekohaselt netokorrektsioone,
   iii) vähendaks usalduskontodel hoitavaid summasid ja
   iv) koostaks maksekavasid ja prognoose valdkondades, kus täitmata kulukohustuste hulk on suur;

41.  nõuab veel kord, et komisjon koostaks igal aastal seitsme- kuni kümneaastase perioodi kohta ajakohastatud pikaajalise rahavoogude prognoosi, mis hõlmaks eelarve ülemmäärasid, maksevajadusi, suutlikkuse piiranguid ja võimalikke kulukohustustest vabastamisi, et viia maksevajadused ja olemasolevad vahendid omavahel paremini vastavusse;

42.  nõuab, et komisjon võtaks eelarve- ja finantsjuhtimise juures viivitamatult arvesse teatavate liikmesriikide piiratud suutlikkust ja konkreetseid sotsiaal-majanduslikke olusid, kuna mitu liikmesriiki on nüüdseks väga halvas olukorras; palub, et komisjon kasutaks nende liikmesriikide toetamiseks kõiki võimalikke vahendeid (tehnilise abi ja uue struktuurireformi tugiprogrammi kaudu), et vältida vahendite alakasutust ja suurendada vahendite kasutamise määra, eriti seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega;

43.  kordab, et õigusnorme ja menetlusi on vaja nii liidu kui ka riikide tasandil lihtsustada ja selgemaks muuta, et hõlbustada toetusesaajate juurdepääsu liidu vahenditele ning tagada nende vahendite usaldusväärne haldamine haldusteenistuste poolt; usub, et lihtsustamine aitab tagada vahendite kiirema eraldamise, suuremad kasutusmäärad, suurema tõhususe ja läbipaistvuse, vähem rakendusvigu ja lühemad makseperioodid; on seisukohal, et lihtsustamise ning õigusnormide, menetluste ja kontrollide stabiilsuse vahel on vaja leida tasakaal; juhib tähelepanu asjaolule, et igal juhul on eduka rakendamise eeltingimus potentsiaalsetele taotlejatele ja toetusesaajatele piisava teabe ja suuniste andmine;

44.  palub, et komisjon hoiduks tema antava tehnilise abi täiendavast kärpimisest ning koostaks vahendite tõhusa ja õigeaegse kasutamise tegevuskava, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikidele ja piirkondadele, kes on teistest maha jäänud ja kus kasutusmäär on madal;

Finantskorraldusvahendid

45.  peab kahetsusväärseks, et koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames oli 2015. aasta lõpuks lõplikele toetusesaajatele välja makstud ainult 75 %(5) programmitöö perioodi 2007–2013 finantskorraldusvahendite rahalistest toetustest (2014. aasta lõpu seisuga oli välja makstud 57 % ja 2012. aasta lõpu seisuga 37 %) ning et kaudse eelarve täitmise raames rahastamisvahendites hoitavat raha on endiselt palju (2015. aastal 1,3 miljardit eurot, 2014. aastal 1,3 miljardit eurot ja 2013. aastal 1,4 miljardit eurot);

46.  märgib murelikult, et rahastamisvahendite kasutamata vahendite osakaal on suhteliselt suur ning 80 % neist vahenditest oli 2014. aasta lõpus seotud viie liikmesriigiga (Itaalia osa oli kogumahust 45 %); on seisukohal, et komisjon peaks viima enne 2018. aasta lõppu läbi nende vahendite põhjaliku hindamise, et määrata kindlaks, kas need tuleks üle kanda järgmisesse finantsplaneerimise perioodi või mitte;

47.  nõuab, et komisjon nõuaks tagasi koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames rakendatavatesse rahastamisvahenditesse paigutatud kasutamata summad ja varasemate mitmeaastaste finantsraamistike kaudse eelarve täitmise raames rakendatavate rahastamisvahendite kasutamata jäänud vahendid, mille rahastamiskõlblikkuse periood on lõppenud;

Kontrollikoja kinnitav avaldus

48.  väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda esitas 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkusteta arvamuse (nagu ta on teinud alates 2007. aastast) ning et kontrollikoda jõudis järeldusele, et tuludes 2015. aastal olulisi vigu ei esinenud, ja märgib rahuloluga, et 31. detsembril 2015. aastal lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad kulukohustused olid kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

49.  väljendab sügavat kahetsust selle üle, et 22. aastat järjest on maksed olulisel määral vigadest mõjutatud, sest järelevalve- ja kontrollisüsteemid on ainult osaliselt tõhusad;

50.  väljendab kahetsust selle üle, et maksete puhul on kõige tõenäolisem veamäär olukorra paranemisele vaatamata 3,8 %; tuletab meelde, et 2014. aastal oli maksete kõige tõenäolisem veamäär hinnanguliselt 4,4 %, 2013. aastal 4,7 %, 2012. aastal 4,8 % ja 2011. aastal 3,9 %;

51.  rõhutab, et kuigi olukord on viimastel aastatel paranenud, jääb kõige tõenäolisem veamäär ikka veel arvestatavalt üle olulisuse piirmäära 2%; rõhutab, et kui komisjon, liikmesriikide ametiasutused ja sõltumatud audiitorid oleksid kasutanud kogu nende käsutuses olevat teavet, oleksid nad võinud ära hoida või avastada ja parandada märkimisväärse osa vigadest enne nendega seotud maksete tegemist; peab vastuvõetamatuks, et olemasolevat teavet ei kasutata veamäära vähendamiseks; on kindlalt veendunud, et liikmesriikidel on selles küsimuses täita oluline roll; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid kogu olemasolevat teavet vigade ärahoidmiseks, avastamiseks ja parandamiseks ning tegutseksid selle nimel;

52.  peab kahetsusväärseks, et ühise põllumajanduspoliitika õigusraamistiku muutmise tõttu 2015. aastal ei sisalda kontrollikoja poolne tehingute testimine enam nõuetele vastavuse kontrollimist, mis teeb võrdlused eelmise eelarveaastaga palju raskemaks; 2014. aastal tõstsid sellised vead mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2 („Loodusvarad“) üldist hinnangulist veamäära 0,6 protsendipunkti, kuid perioodil 2011–2014 jäi nende osa üldises hinnangulises veamääras eri aastatel vahemikku 0,1–0,2 protsendipunkti;

53.  märgib murega, et kui liikmesriigid ja komisjon ei oleks kontrollikoja auditeeritud maksete suhtes parandusmeetmeid võtnud, oleks üldine hinnanguline veamäär olnud 3,8 % asemel 4,3 %;

54.  märgib, et eelarve täitmise viisil on veamäärale piiratud mõju, sest kontrollikoda leiab ligikaudu sama hinnangulise veamäära nii siis, kui eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega (4,0 %), kui ka siis, kui eelarvet täidab komisjon otse (3,9 %);

55.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis kõrgeimad hinnangulised veamäärad alamrubriikides „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ (5,2 %) ja „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ (4,4 %), samas kui alamrubriigi „Halduskulud“ hinnanguline veamäär (0,6 %) oli kõige madalam; toonitab, et reeglina ei tähenda vead pettust; soovitab kontrollikojal esitada eriaruande, milles neid valdkondi uuritakse ja võrreldakse, et koostada ülevaatlik dokument parimate tavade kohta;

56.  märgib, et kulude hüvitamisel põhinevate kavade ja toetusõigusel põhinevate kavade eri riskimudelid on eri kuluvaldkondade veamäärale suurt mõju avaldanud – kui EL hüvitab toetusesaajate esitatud väljamaksetaotluste alusel toetuskõlblike tegevuste rahastamiskõlblikud kulud, on veamäär 5,2 %, samas kui maksed tehakse tingimustele vastamise alusel ja mitte kulude hüvitamiseks, on veamäär 1,9 %; soovitab kontrollikojal neid valdkondi uurida ja võrrelda, et koostada eriaruanne parimate tavade kohta;

Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne: haldussaavutused ja komisjoni sisemise juhtimise vahendid

57.  märgib, et võrreldes 2014. aasta olukorraga on veariski hõlmav maksete summa, mille komisjon ELi 2015. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruandes (COM(2016)0446) kindlaks tegi, ligikaudu 10 % võrra väiksem, mis on peamiselt tingitud sellest, et põllumajandusvaldkonna maksete veariski sisaldav summa vähenes;

58.  rõhutab, et komisjon tunnistab olulist veamäära kulude puhul, sest – nagu 2015. aasta haldus- ja tulemusaruandes sedastatud – veariskiga summa jääb vahemikku 3,3–4,5 miljardit eurot, mis moodustab maksetest 2,3–3,1 %; märgib, et prognoosi kohaselt leiab komisjon järgnevatel aastatel vigu ja teeb parandusi summas, mis jääb vahemikku 2,1–2,7 miljardit eurot;

59.  jagab kontrollikoja arvamust, et metoodika, mida komisjon veariskiga summa hindamiseks kasutab, on aastate jooksul paranenud, kuid peadirektoraatide metoodika eeskirjadevastaselt tehtud kulude taseme hindamisel ei ole järjepidev (vt eelkõige kontrollikoja 2015. aasta aruande punkti 1.38); soovitab seda tava võimalikult ruttu reguleerida ja normeerida;

60.  märgib, et vaatamata edusammudele ei ole komisjon kõrvaldanud ohtu, et parandusmeetmete mõju esitatakse tegelikust suuremana;

61.  juhib eriti tähelepanu sellele, et veariskiga summa hindamisel võtsid komisjoni peadirektoraadid 2015. aastal enam kui kolme kvartali vältel aluseks andmed, mille olid esitanud liikmesriikide ametiasutused, kuigi asjaomaste komisjoni peadirektoraatide (põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat) iga-aastastest tegevusaruannetest ilmneb, et liikmesriikide andmearuandlus on küll paranenud, kuid liikmesriikide kontrolliaruanded ei ole endiselt täielikult usaldusväärsed; peab vastuvõetamatuks, et liikmesriigid ei tee Euroopa Komisjoniga kontrolliaruannete ja nende usaldusväärsuse osas lojaalset koostööd;

62.  toonitab, et lõppkasutajatele kontrollidega põhjustatud koormus väheneks, kui kasutusele võetaks ühtse auditi süsteem, mis tähendab, et Euroopa tasandi auditit ei viidaks läbi eraldi, vaid liikmesriikide audititele tuginedes; nendib, et selline ühtne aruandlusahel on teostatav ainult siis, kui riikide auditid on piisavad ning komisjon ja liikmesriigid lepivad kokku põhimõtetes ja tõlgendustes; palub komisjonil tegutseda selles küsimuses ennetavalt ning avaldada suunised;

63.  on veendunud, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eeltingimuseks peaks olema finantsjuhtimise vajalikul määral täiustamine liikmesriikide tasandil; juhib sellega seoses tähelepanu riiklike kinnituste vahendile, mis võib aidata saavutada riikide tasandil paremat aruandlust ja suuremat isevastutust;

64.  juhib tähelepanu sellele, et ei ole reaalne võtta tulevaste korrektsioonide hinnangulise mõju aluseks korrektsioone, mis on tehtud viimasel kuuel aastal, pidades silmas mitmeaastase programmitöö iseloomu ning eelarvemenetluse suhtes kohaldatavate piirkondade, riikide ja liidu tasandi õigusnormide keerukust ja koosmõju ning samuti asjaolu, et vigu saab parandada rohkem kui 10 aastat pärast nende ilmnemist;

65.  rõhutab sellega seoses, et kui komisjon oleks oma korrektsioonivõime tulemuslikkuses veendunud, ei peaks peadirektorid oma iga-aastastes tegevusaruannetes finantsreservatsioone esitama;

66.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni esitatud andmetel(6) ulatus tehtud finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste kogusumma 3,9 miljardi euroni; märgib, et kontrollikoda jagas need kolme kategooriasse: 1,2 miljardi euro ulatuses tehtud korrektsioonid ja sissenõudmised, mis tehti nn otse kulude kandmise kohas enne, kui komisjon kulutuse heaks kiitis (põllumajanduse, ühtekuuluvuse ja otsese/kaudse eelarve täitmise valdkonnas); 1,1 miljardi euro ulatuses tehtud tühistamised, mida liikmesriigid kohaldasid pärast kulutuse heakskiitmist, asendades rahastamiskõlbmatud summad uute ühtekuuluvusprojektidega; 1,6 miljardi euro ulatuses netokorrektsioone (põllumajanduse ja otsese/kaudse eelarve täitmise valdkonnas);

67.  rõhutab, et kui eksisteerib suur õigusnormide rikkumise risk, on hea tava seda riski analüüsida ning määrata kindlaks selle ulatus ja tõenäoline mõju; peab kahetsusväärseks, et komisjoni aruannetes pööratakse selle asemel, et kindlaks tehtud vigu kvantifitseerida ja analüüsida ning selliste vigade ärahoidmiseks asjakohaseid parandusmeetmeid võtta, suurt tähelepanu korrektsioonivõimele; juhib eelkõige tähelepanu sellele, et komisjoni teatises „ELi eelarve kaitsmine“ puudub prognoos esialgsetes või heakskiidetud kulude hüvitamise taotlustes sisalduvate õigusnormide rikkumise ulatuse kohta;

68.  jagab kontrollikoja poolt tema eriaruandes nr 27/2016 avaldatud arvamust, et Kinnocki ja Prodi reformiga kehtestatud eristus volinike poliitilise vastutuse ja peadirektorite tegevusvastutuse vahel tähendab seda, et alati ei ole olnud selge, kas poliitiline vastutus hõlmab vastutuse võtmist peadirektorite eelarve täitmise eest või kas see on sellest lahus (vt kontrollikoja eriaruande nr 27/2016 kommenteeritud kokkuvõtte punkti 5);

69.  juhib tähelepanu sellele, et volinike kolleegium ei võta raamatupidamise aastaaruande eest vastutust, kui lisab sellele presidendi või eelarvevoliniku eessõna või aruande, ning et komisjon ei tee juhtimise ega sisekontrolli kohta iga-aastast avaldust, mis oleks kooskõlas hea tava ja liikmesriikide ühise tavaga;

Vajalikud meetmed

70.  kutsub komisjoni ja liikmesriike taas üles looma usaldusväärseid menetlusi, mille abil saaks kontrollida parandusmeetmete ajastust, päritolu ja summat, ning esitama nii suurel määral kui võimalik võrreldavat teavet aasta kohta, mil makse tehti, aasta kohta, mil sellega seotud viga avastati, ning aasta kohta, mil sissenõudmised või finantskorrektsioonid raamatupidamise aruande lisades avaldati;

71.  kutsub komisjoni taas üles esitama igal aastal ühtset nõuetekohast kinnitavat avaldust, mis põhineb peadirektorite iga-aastastel tegevusaruannetel, ja koostama veamäära kohta omaenda statistilist hinnangut; palub komisjonil anda eraldi hinnang selle kohta, kui palju liidu raha ta kavatseb 2015. aastaga seoses sissenõudmiste või finantskorrektsioonide abil tagasi nõuda;

72.  palub komisjonil hoolikalt analüüsida nn retrospektiivseid projekte, st tava lisada piirkondlikku rakenduskavasse projekte, mis ametivõimud on juba teiste vahendite abil käivitanud ja mis võivad hõlmata või asendada meetmeid või projekte, millega seonduvad tegevusprobleemid või mis rikuvad õigusnorme; leiab, et nimetatud analüüs peaks hõlmama eelhindamisi, mille käigus kontrollitakse, et asendusprojektid on kooskõlas kavandatud eesmärkidega;

73.  kutsub komisjoni üles lisama finantsaruandele iga-aastast aruannet juhtimise ja sisekontrolli kohta, hõlmates konkreetsemalt järgmist:

   komisjoni sisemise juhtimise vahendite kirjeldus;
   hinnang tegevus- ja strateegiliste riskide kohta aasta jooksul ning
   deklaratsioon eelarvelise jätkusuutlikkuse kohta keskpikas ja pikas perspektiivis,

esialgsetes või heakskiidetud kulude hüvitamise taotlustes sisalduvate õigusnormide rikkumiste määra prognoosi esitamine teatises „ELi eelarve kaitsmine“;

74.  palub, et liikmesriigid esitaksid komisjonile usaldusväärseid andmeid, eriti seoses kontrolliaruannetega;

Poliitilised reservatsioonid

75.  kiidab heaks regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi, rände ja siseasjade peadirektoraadi, rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektorite poolt iga-aastases tegevusaruandes väljendatud reservatsioonid; on arvamusel, et need reservatsioonid näitavad, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused ei saa anda vajalikku kindlust kõigi alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vastavates poliitikavaldkondades;

76.  peab imestusväärseks, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor on – nagu varasematelgi aastatel – esitanud horisontaalse reservatsiooni, mis hõlmab kõiki seitsmenda raamprogrammi makse- ja kulunõudeid; palub komisjonil töötada lõpuks välja sisukam riskipõhine käsitus ja kasutada vajaduse korral konkreetseid reservatsioone;

Liidu eelarvest rahastatud tegevuse tulemuslikkus

Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne: tulemuslikkuse hindamine

77.  märgib, et 2015. aasta haldus- ja tulemusaruanne ühendab kaks varasemat aruannet: kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 318 koostatud hindamisaruande ning finantsmääruse artikli 66 lõike 9 kohaselt vajalikku kokkuvõtva aruande;

78.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et aruandes on esitatud rubriikide kaupa rakendusteave mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 programmide edenemise kohta, tõendid mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 programmide tulemuste kohta ja samuti seosed strateegiaga „Euroopa 2020“;

79.  peab kahetsusväärseks, et nn hindamisaruandes on ühest küljest segamini aetud meetmete kirjeldus ja tulemused ning teisest küljest püütakse hinnata poliitikasuundade mõju ja antakse lubadusi tulevikuks;

80.  juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid ei ole kohustatud lisama ühiseid näitajaid oma programmidesse, välja arvatud noorte tööhõive algatuse ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi puhul, ning liikmesriikide esialgne kontroll ei hõlma tulemuspõhiseid hinnanguid;

81.  peab kahetsusväärseks, et oma sisemise juhtimise vahendite lihtsustamise asemel on komisjon lisanud igale komisjoni talitusele uue mitmeaastase strateegilise kava, mis tugineb ühistele üldeesmärkidele, mis hõlmavad Junckeri komisjoni kümmet poliitilist prioriteeti ja toetavad strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke ja aluslepingutest tulenevaid kohustusi;

82.  kordab oma üleskutset järgida 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis nõutud temaatilist suunitlust; kutsub komisjoni üles uurima, mil määral aitaks temaatiline suunitlus kaasa lihtsustamisele ning regulatiivse ja kontrollikoormuse vähendamisele;

83.  kutsub komisjoni üles võtma vastu oma iga-aastast haldus- ja tulemusaruannet õigeaegselt, et kontrollikoda saaks võtta seda arvesse oma iga-aastases aruandes; rõhutab, et selles aruandes esitatud teave peab olema võimalikult objektiivne ja sisaldama komisjoni poolt eelneval aastal poliitika elluviimisel saavutatud eesmärkide laiahaardelist hinnangut; palub komisjonil kaaluda pikka ajavahemikku hõlmava poliitilise programmitöö perioodi vajalikkust (10-aastase strateegia „Euroopa 2020“ eeskujul);

84.  juhib tähelepanu sellele, et tulemusnäitajate kehtestamise protsess peab olema läbipaistev ja demokraatlik ning sellesse tuleb kaasata kõik liidu institutsioonid, partnerid ja asjaomased sidusrühmad, et näitajad oleksid liidu eelarve täitmise mõõtmiseks piisavad ning vastaksid liidu kodanike ootustele;

Vajalikud meetmed

85.  palub, et komisjon hindaks oma järgmistes tulemusaruannetes paremini kõikide poliitikavaldkondade väljundeid ja saavutatud tulemusi; palub, et komisjon näitaks selgelt ja ülevaatlikult, mil määral aitab Euroopa poliitika kaasa liidu eesmärkide täitmisele, ning hindaks eri poliitikavaldkondade panust strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisel;

Programm „Horisont 2020“

86.  tuletab meelde, et programm „Horisont 2020“ on kõrgete sihtidega ulatuslik programm, mille üldeesmärk põhineb kolmel prioriteedil: tipptasemel teadus, juhtpositsioon tööstuses ja ühiskondlike probleemide lahendamine;

87.  märgib, et Junckeri komisjon on aastateks 2014–2019 võtnud vastu kümme poliitilist prioriteeti, mis ei kattu täpselt strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetidega; see viib olukorrani, kus õigusraamistik ja programmi „Horisont 2020“ eelarvetoetus vastavad strateegiale „Euroopa 2020“, samas kui komisjon on keskendunud alates 2014. aastast programmi „Horisont 2020“ rakendamisel strateegilist kavandamist ja juhtimiskorda silmas pidades pigem kümnele poliitilisele prioriteedile;

88.  väljendab kahetsust selle üle, et komisjon ei ole siiani kaardistanud kahe prioriteetide komplekti vahelisi seoseid, ja palub komisjoni neid selgitada;

89.  rõhutab, et programmi „Horisont 2020“ edu seisukohast on väga oluline tegur Euroopa ja riikide teadus- ja innovatsiooniprogrammide vaheline mõjus sünergia ja täiendavus; märgib, et komisjonil on plaanis analüüsida programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelist mõju ja sünergiat programmi „Horisont 2020“ vahehindamise raames;

90.  võtab teadmiseks kontrollikoja 2015. aasta aruandes esitatud kaks näidet, mille puhul riikide ja ELi teadusprogrammid on üksteist täiendanud, ning võtab samuti teadmiseks tõsiasja, et Bulgaaria ja Portugali kõrgemad auditeerimisasutused leidsid, et kuigi nende riikides on mõned valdkonnad, kus liikmesriigi ja liidu teadusprogrammid üksteist täiendavad, esineb liikmesriigi tasandil ka vajakajäämisi seoses riiklike tegevuskavade ja strateegiate näitajatega, mis puudutavad programmi „Horisont 2020“, ning teatavaid probleeme programmis „Horisont 2020“ riiklikul tasandil osalevate toimijate vahelise koordineerimise ja suhtlemisega;(7) võtab samuti teadmiseks, et Bulgaaria oli esimene liikmesriik, kes kasutas vabatahtlikult programmi „Horisont 2020“ poliitika toetusvahendit, ning ergutab komisjoni jätkama nende liikmesriikide toetamist, kellel on vaja oma teadus- ja innovatsioonisektorit ajakohastada;

91.  tuletab meelde, et programmi „Horisont 2020“ õigusraamistikuga on kasutusele võetud mitu olulist tulemusjuhtimise elementi, nagu eesmärgid ja peamised tulemusnäitajad; rõhutab, et kokkuvõttes tähendavad heakskiidetud eesmärgid ja näitajad eelmiste raamprogrammidega võrreldes suurt sammu paremuse poole;

92.  juhib tähelepanu sellele, et programmis „Horisont 2020“ kasutatud tulemusnäitajates on jätkuvalt vajakajäämisi, näiteks seoses:

   i) näitajate tasakaaluga – mõõdetakse ainult sisendeid ja väljundeid, mitte tulemusi ja mõju,(8)
   ii) lähteväärtuste puudumisega ja
   iii) väheambitsioonikate eesmärkidega.

93.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja leidude kohaselt ei kasuta komisjon programmi „Horisont 2020“ tööprogramme ja seonduvaid projektikonkursse nõutava tulemuslikkusele keskendumise parandamiseks; (9)

94.  märgib rahuloluga, et kontrollikoja uuritud ettepanekute ja toetuslepingute puhul pöörati eesmärkides tulemuslikkusele piisavalt tähelepanu, kui komisjon seda nõudis, ja sama kehtib nende ettepanekute hindamismenetluse kohta;

95.  peab kahetsusväärseks, et tööprogrammides, mis on „Horisont 2020“ tõukejõuks, ja nendega seotud projektikonkurssides suurendab „eeldatavate tulemuste“ asemel laiema kontseptsiooni „eeldatava mõju“ kasutamine ohtu, et esitatav teave on liiga üldine ja muudab programmi „Horisont 2020“ tulemuslikkuse hindamise keeruliseks;(10)

96.  peab murettekitavaks, et komisjon ei kasuta alati järjepidevalt peamisi tulemuslikkuskontseptsioone, nagu „väljund“, „tulemused“, „saavutused“ ja „mõju“;

97.  peab kahetsusväärseks kontrollikoja leidu, et praegune struktuur ei võimalda komisjonil programmi „Horisont 2020“ teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulutuste ja tulemuslikkuse kohta eraldi järelevalvet teha ega aru anda; märgib lisaks, et kuigi programmi „Horisont 2020“ rahaline osalus strateegia „Euroopa 2020“ eelarves on tänu programmi tegevusaruannete avaldamisele eelarveprotsessis hästi dokumenteeritud, on kahetsusväärne, et komisjon ei ole veel andnud sisuliselt aru programmi „Horisont 2020“ rakendamise kohta ja selle mõju kohta strateegiale „Euroopa 2020“; palub, et komisjon annaks kohe, kui programmi tulemused on teada, sisulisel viisil aru programmi „Horisont 2020“ rakendamise kohta ja selle mõju kohta strateegiale „Euroopa 2020“;

98.  teeb ettepaneku riiklike kontaktpunktide osatähtsust suurendada, et pakkuda kohapeal kvaliteetset tehnilist abi; on seisukohal, et tulemuste iga-aastane hindamine, koolitused ja hästi toimivate riiklike kontaktpunktide stimuleerimine suurendab programmi „Horisont 2020“ edukust;

Vajalikud meetmed

99.  palub, et komisjon esitaks tulevastes tulemusaruannetes selged ja ammendavad andmed selle kohta, kuidas programm „Horisont 2020“ aitab saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke;

Rubriigiga „Loodusvarad“ seotud kulude eest vastutava nelja peadirektoraadi halduskavad ja iga-aastased tegevusaruanded

100.  peab kahetsusväärseks kontrollikoja tähelepanekut, et paljud põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi, kliimameetmete peadirektoraadi, keskkonna peadirektoraadi ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi halduskavades ja iga-aastastes tegevusaruannetes kasutatud eesmärgid võeti otse poliitika- või seadusandlusega seotud dokumentidest ning need ei olnud halduse ja järelevalve jaoks piisavalt üksikasjalikud;

Vajalikud meetmed

101.  nõuab, et komisjon:

   hindaks tööprogrammide tulemuslikkust, teisendades programmi „Horisont 2020“ käsitlevate õigusaktide kõrgetasemelised eesmärgid tööprogrammi tasandi tegevuseesmärkideks;
   täpsustaks seoseid strateegia „Euroopa 2020“ (2010–2020), mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) ja komisjoni prioriteetide (2015–2019) vahel;
   tagaks kogu oma tegevuses mõistete „sisend“, „väljund“, „tulemus“ ja „mõju“ järjepideva kasutamise kooskõlas parema õigusloome suunistega;
   võtaks meetmeid, mille abil tagada ühe projekti raames sama tööd tegevatele teadlastele võrdne palk;
   esitaks päritoluriikide kaupa esitatud loetelu programmist „Horisont 2020“ toetust saavatest ettevõtetest, kes on börsil noteeritud ja/või kelle raamatupidamise aastaaruande näitab kasumisse jäämist;

Tulud

102.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoja auditi materjalist nähtub, et tulud ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud ja et konkreetsemalt on uuritud süsteemid kogurahvatulu- ja käibemaksupõhiste omavahendite jaoks tõhusad, et uuritud süsteemid on üldiselt ka traditsiooniliste omavahendite jaoks tõhusad (ehkki peamised sisekontrollid on liikmesriikides, mida kontrollikoda külastas, vaid osaliselt tõhusad) ning et kontrollikoda ei leidnud testitud tehingutes vigu;

103.  tuletab meelde, et reservatsioon on vahend, mille abil jäetakse liikmesriigi esitatud kogurahvatulu andmetes ilmnev kaheldav element võimaliku parandamise eesmärgil avatuks, ja väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda ei tuvastanud 2015. aastal läbi vaadatud tühistatud reservatsioonide puhul tõsiseid probleeme;

104.  väljendab muret tõsiasja pärast, et kuigi Kreeka kogurahvatulu andmete usaldusväärsuse parandamiseks on tehtud edusamme, ei ole reservatsioone tühistatud; märgib, et see on 2015. aasta lõpul ainus avatud üldreservatsioon, mis hõlmab 2008. ja 2009. aastat;

105.  märgib seoses tollimaksudega, et kontrollikoda leidis, et metoodika (sh tollivormistusjärgsed auditid), mida kasutati selle kontrollimiseks, kas importijad järgivad tariifi- ja impordinorme, ning selleks, et uurida kontrollide kvaliteeti ja tulemusi, erineb liikmesriigiti; kontrollikoda tõstis eriti esile, et erinevalt teistest liikmesriikidest on võlgadest teavitamine Prantsusmaal piiratud kolme aastaga, mis toob endaga kaasa ettevõtjate erineva kohtlemise liidus;(11)

106.  märgib seoses traditsiooniliste omavahenditega, et 2015. aasta lõpus oli komisjoni käsutuses loetelu 325 avatud punktist, mis puudutasid kontrollide abil liikmesriikides tuvastatud liidu tollireeglite mittejärgimise juhtumeid;

107.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis tollimaksude ja suhkrumaksude deklaratsioonide puhul mittetõhusust seoses saadavate summade (tuntud kui B-kontod) haldamisega liikmesriikides ja komisjon tuvastas selliseid puudujääke 17 liikmesriigis (külastati 22 riiki);

108.  rõhutab, et kontrollikoda on tuvastanud riskid, mis seonduvad tollivõla sissenõudmisega väljaspool liitu registreeritud ettevõtetelt või liitu mittekuuluvate riikide kodanikelt, ja leidis erinevates liikmesriikides mitu juhtumit, mille puhul ei suudetud nõuda sisse võlgu näiteks Valgevene, Briti Neitsisaarte, Venemaa, Šveitsi, Türgi ja Ukraina kodanikelt või ettevõtetelt;

109.  rõhutab, et kogurahvatulu saldodes tehtud oluliste muudatuste mõju oleks väiksem, kui liidul oleks olnud muudatuse tegemiseks ühine poliitika, mille abil ühtlustada suuremate läbivaatamiste ajakava;

110.  peab kahetsusväärseks, et struktuursed ja juriidilised tegurid, mis viisid 2014. aasta oktoobri lõpuks poliitilise vahejuhtumini (mõne liikmesriigi osamaksude küsimuses), on endiselt alles;

Vajalikud meetmed

111.  kutsub komisjoni üles tegema järgmist:

   võtma vajalikke meetmeid, et ühtlustada kõigis liikmesriikides ettevõtjate võlgadest teavitamise tähtaegu tollivormistusjärgse auditi järel;
   tagama, et liikmesriigid esitavad tollimaksudena kogutud summade kohta kvartaliaruannetes õiged andmed, ning koostama suunised kajastamist vajavate andmete kohta;
   tegema liikmesriikidele tollivõlgade sissenõudmise võimalikult lihtsaks juhtudel, kus võlgnikud ei asu mõnes liidu liikmesriigis;
   parandama Euroopa Majanduspiirkonna ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni osamaksete arvutamise kontrollimist ja korrektsioonimehhanismide arvutamist ning
   kehtestama vajaliku korra liikmesriikide poolt esitatud kogurahvatulu andmete arvutamise meetodites ja allikates tehtud muudatuste mõju vähendamiseks;

Komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed(12)

112.  juhib tähelepanu sellele, et komisjon nõustus algatama uusi meetmeid 88 taotluse kohta, mis parlament esitas koos komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusega oma resolutsioonis;

113.  märgib, et komisjoni sõnul oli parlamendilt saadud 227 taotluse puhul nõutav meede juba võetud või pooleli ning et kehtiva õigus- ja eelarveraamistikuga või institutsioonilise rolli või õigustega seotud põhjustel ei saanud komisjon nõustuda 35 parlamendilt saadud taotlusega;

114.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni vastused jäävad mõnikord ähmaseks ja mitmeti mõistetavaks;

115.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon täitis viis kuuest põhilisest kohustusest;

116.  nõuab siiski, et komisjon teeks oma peadirektoraatidele ülesandeks avaldada kõik riigipõhised soovitused, mis nad on Euroopa poolaasta raames väljastanud, oma vastavates iga-aastastes tegevusaruannetes (kuues kohustus);

117.  palub komisjonil kaaluda uuesti oma seisukohti, eelkõige seoses liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsusega, liidu rahaliste vahendite lõplike toetusesaajate läbipaistvusega, eetikakomitee tegevuse läbipaistvusega, korruptsioonivastase võitlusega ja Euroopa koolide haldusstruktuuride reformiga;

118.  peab äärmiselt taunitavaks, et komisjon ei tunne vajadust jätkata liidu korruptsioonivastase võitluse aruande avaldamisega; on seisukohal, et selline viimasel minutil tühistamine jätab vale mulje nii liikmesriikidele kui ka kodanikele, olgu komisjoni tegelikud kavatsused korruptsioonivastase võitluse vallas siis millised tahes; kordab oma seisukohta, et korruptsioon on liidu ja liikmesriikide jaoks endiselt probleem, ning kui korruptsiooni vastu tõhusate meetmetega ei võidelda, kahjustab see majandustulemusi, õigusriiki ning liidu demokraatlike institutsioonide usaldusväärsust; palub, et komisjon koostaks ja avaldaks 2016. aasta korruptsioonivastase võitluse aruande, võtaks kiireid ja jõulisi meetmeid korruptsiooni väljajuurimiseks liikmesriikides ja liidu institutsioonides ning telliks liidu institutsioonide korruptsioonivastaste standardite sõltumatu hindamise;

119.  kordab jõuliselt komisjonile esitatud üleskutset töötada välja rangete näitajate ja kergesti kohaldatavate ühtsete kriteeriumide süsteem, mis põhineks Stockholmi programmis sätestatud nõuetel, et mõõta korruptsiooni taset liikmesriikides ja hinnata liikmesriikide korruptsioonivastast poliitikat; kutsub komisjoni üles töötama liikmesriikide klassifitseerimiseks välja korruptsiooniindeksi; on seisukohal, et korruptsiooniindeks võib olla usaldusväärseks aluseks, mille põhjalt luua liidu ressursside kasutamise kontrollimiseks riigipõhine kontrollimehhanism;

Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Strateegia „Euroopa 2020“

120.  märgib, et hoolimata korduvast veamäärast ning rakendamise ja lõpetamise viibimisest, hinnati seitsmes raamprogramm selle järelhindamisel, mille korraldas kõrgetasemeline eksperdirühm(13), edukaks; kõrgetasemeline eksperdirühm rõhutas eelkõige, et seitsmenda raamprogrammiga

   soodustati teaduse tipptaseme arengut üksikisikute ja institutsioonide tasandil,
   edendati murrangulisi teadusuuringuid uudse programmi „Ideed“ (Euroopa Teadusnõukogu) kaudu,
   kaasati strateegiliselt tööstussektor ja VKEd,
   tugevdati uut koostööviisi ja avatud innovatsiooniraamistikku,
   edendati Euroopa teadusruumi, võimendades koostöökultuuri ja luues kõikehõlmavaid võrgustikke valdkondlike probleemide lahendamiseks,
   programmi „Koostöö“ abil käsitleti teatavaid sotsiaalseid probleeme teadusuuringute, tehnoloogia ja innovatsiooni kaudu,
   toetati riikide teadus- ja innovatsioonisüsteemide ning -poliitika ühtlustamist,
   soodustati teadlaste liikuvust kogu Euroopas –programmiga „Inimesed“ loodi teadustöötajate avatud tööturu jaoks vajalikud tingimused,
   edendati investeerimist Euroopa teadustaristusse,
   tagati teadustegevuse kriitiline mass Euroopas ja kogu maailmas;

121.  peab kahetsusväärseks, et seitsmenda raamprogrammi hindamise raames 2015. aasta veebruarist maini sidusrühmadega toimunud avalikus konsultatsioonis osutati järgmistele puudustele:

   suur halduskoormus ning koormavad õigusnormid ja finantseeskirjad,
   kõrge ületaotlemise määr,
   ühiskondliku mõju ebapiisav käsitlemine,
   liialt kitsas teemade ja projektikonkursside valdkond,
   tööstussektori ebapiisav kaasamine,
   kõrged künnised uutele osalejatele, ettepanekute ja taotlejate madal keskmine edumäär (vastavalt 19 % ja 22 %),
   vilets kommunikatsioon;

122.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et eesmärk investeerida 2020. aastaks 3 % liikmesriikide sisemajanduse koguproduktist teadusuuringutesse jääb suure tõenäosusega täitmata; on seega seisukohal, et liidu eelarve pidev kärpimine teadusprogrammide koha pealt tuleks lõpetada; kutsub kõiki liikmesriike üles tõusma olukorra kõrgusele; palub samuti komisjonil teha vajalikud järeldused mitmeaastase finantsraamistiku muutmise ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks;

123.  väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud juhtalgatuse „Innovaatiline liit“ kohustuste elluviimisel: 2014. aasta keskpaigaks olid kõik kohustused kas täidetud või graafikus;

124.  väljendab ühtlasi heameelt selle üle, et programmist „Horisont 2020“ väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele eraldatud rahaliste vahendite osakaal kasvas 19,4 %-lt 2014. aastal 23,4 %-ni 2015. aastal, ning soovitab seda suundumust aktiivselt toetada;

125.  peab vastuvõetamatuks, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat ei täitnud parlamendi nõudmist, et komisjoni peadirektoraadid avaldaksid üldiselt kõik oma riigipõhised soovitused iga-aastastes tegevusaruannetes; märgib murega, et programmi „Horisont 2020“ kahekümnes kõige olulisemas projektis on esindatud üksnes piiratud arv territooriume;

Üldised küsimused

126.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja 2015. aasta aruande viiendas peatükis käsitletakse makseid järgmistes valdkondades: teadusuuringud (10,4 miljardit eurot), haridus, koolitus, noored ja sport (1,8 miljardit eurot), kosmos (1,4 miljardit eurot), transport (1,3 miljardit eurot), muud meetmed ja programmid (1,1 miljardit eurot), energeetika (0,5 miljardit eurot) ja ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (COSME) (0,3 miljardit eurot); teadusuuringud moodustavad seega 62 % kulutustest;

127.  märgib, et vastutus teadusuuringute raamprogrammide rakendamise eest jaguneb komisjoni eri peadirektoraatide, rakendusametite, ühisettevõtete ja artikli 185 asutuste (partnerlused liikmesriikidega) vahel, mis nõuab tihedat kooskõlastamist;

128.  täpsustab, et kontrollikoja auditis käsitleti peaaegu eranditult ainult teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames tehtud makseid;

129.  peab murettekitavaks, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi iga-aastasest tegevusaruandest nähtus, et 2015. aasta lõpuks oli ikka veel lõpule viimata 1 915 teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi projekti, mille koguväärtus oli 1,63 miljardit eurot; see võib põhjustada programmi „Horisont 2020“ rakendamisel viivitusi;

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

130.  rõhutab, et kontrollikoja hinnangul on järelevalve- ja kontrollisüsteemid teadustegevuses ja muudes sisepoliitika valdkondades osaliselt tõhusad;

131.  väljendab muret selle üle, et 2015. aastal auditeeris kontrollikoda 150 tehingut, millest 72 (48 %) olid vigadest mõjutatud; kontrollikoda kvantifitseeris 38 viga, mille põhjal on hinnanguline veamäär 4,4 %; peale selle oli 16 kvantifitseeritud vea puhul komisjonil, liikmesriikide ametiasutustel või sõltumatutel audiitoritel küllalt teavet nende vigade vältimiseks või avastamiseks ja parandamiseks enne kulude heakskiitmist; kui kogu teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks asjaomase peatüki hinnanguline veamäär olnud 0,6 % võrra madalam;

132.  peab taunimisväärseks, et kümne puhul neist 38 tehingust, mille puhul esines kvantifitseeritud vigu, olid kontrollikoja hinnangul vigased enam kui 20 % uuritud elementidest; need 10 tehingut (9 teadusuuringute seitsmendast raamprogrammist ning üks perioodi 2007–2013 konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist) moodustavad 77 % alamrubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ 2015. aasta hinnangulisest veamäärast;

133.  peab kahetsusväärseks, et suurem osa kontrollikoja leitud kvantifitseeritud vigadest (33 viga 38st) oli seotud toetusesaajate deklareeritud rahastamiskõlbmatute personali- ja kaudsete kulude hüvitamisega ning peaaegu kõik kontrollikoja poolt kuluaruannetes leitud vead olid tingitud sellest, et toetusesaajad tõlgendasid valesti keerulisi rahastamiskõlblikkuse reegleid või arvestasid oma rahastamiskõlblikke kulusid valesti, mis tähendab, et ilmselgelt on neid reegleid vaja lihtsustada;

134.  väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoja sõnul paranes hankereeglite järgimine märkimisväärselt;

135.  ei mõista, miks teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor esitas jälle – nagu eelnevatel aastatel – horisontaalse reservatsiooni, mis puudutab kõiki seitsmenda raamprogrammi raames tehtud väljamaksetaotlusi (mahus 1,47 miljardit eurot); on arvamusel, et horisontaalseid reservatsioone ei saa üldiselt pidada usaldusväärse finantsjuhtimise vahendiks; tunnistab siiski, et teatavaid osi seitsmenda raamprogrammi kulutustest ei kaetud reservist, kui oli tõendeid selle kohta, et riskid (ja seega ka allesjäänud veamäär) on märkimisväärselt madalamad kui kogukulude puhul; märgib, et teadusuuringute ja innovatsiooni vallas puudutab see teatavate ühisettevõtete kulusid; märgib, et väljaspool teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraati puudutab see ka Teadusuuringute Rakendusameti kulusid programmi Marie Curie raames ning kõiki Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti (ERCEA) kulusid;

136.  väljendab imestust selle üle, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ei osalenud 2015. aastal teadusuuringute ja innovatsiooni ühises tugikeskuses;

137.  väljendab muret selle üle, et voliniku sõnul ei viida seitsmendat raamprogrammi täiel määral ellu ega hinnata enne 2020. aastat, mis võib põhjustada viivitusi seoses tulevaste jätkuprogrammidega; nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks hindamisraporti võimalikult ruttu ning hiljemalt enne programmile „Horisont 2020“ järgneva teadusuuringute programmi esitamist;

Programm „Horisont 2020“

138.  märgib, et programmi „Horisont 2020“ alusel tehti kuni 2015. aasta lõpuni ainult ettemakseid; hoiatab komisjoni, et programmi „Horisont 2020“ projekti hiline alustamine võib põhjustada programmi rakendamise viibimist; hoiatab maksmata arvete kuhjumise eest programmi lõpus;

139.  väljendab muret kontrollikoja leidude üle, mis näitavad, et poliitilisi eesmärke seadvad mitmeaastased programmid, nagu strateegia „Euroopa 2020“ või programm „Horisont 2020“, arenevad paralleelselt ja neil ei ole tegelikku sidet;(14)

140.  väljendab lisaks kahetsust selle üle, et programmi „Horisont 2020“ esimene järelevalvearuanne andis väga vähe teavet programmi ja struktuurifondide koostoime kohta;(15) palub komisjonil anda selle koostoime kohta aru, kui programmi tulemused on teada;

141.  peab äärmiselt murettekitavaks kontrollikoja arvamust(16), et programm „Horisont 2020“ ei ole piisavalt tulemuslikkusele orienteeritud;

Vajalikud meetmed

142.  kordab veelkord oma nõudmist, mis on juba esitatud komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis(17), et komisjon peaks tegema oma peadirektoraatidele ülesandeks avaldada oma vastavates aasta tegevusaruannetes kõik riigipõhised soovitused, mis nad on Euroopa poolaasta raames väljastanud;

143.  kutsub liikmesriike üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et saavutada eesmärk investeerida 3 % SKPst teadusuuringutesse; sellega toetataks tipptaseme arengut ja innovatsiooni; palub seega komisjonil uurida võimalust esitada teaduspakti ettepanek, mis hõlmaks kohalikku, piirkondlikku ja riikide tasandit ning kasutaks ära juba linnapeade paktiga tekitatud dünaamikat; palub, et liikmesriigid ja parlament teeksid jõupingutusi ka liidu eelarve kaudu;

144.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi peamist tulemusnäitajat „ELi innovatsiooni väljund“, sest komisjoni enda sõnul ei ole kombineeritud näitaja olemus [...] eesmärkide kehtestamiseks sobiv;(18)

145.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks järelmeetmed eelkõige 16 kvantifitseeritud vigu puudutava juhtumi kohta, mille puhul komisjonil, liikmesriikide ametiasutustel või sõltumatutel audiitoritel oli enne kulude heakskiitmist küllalt teavet vigade vältimiseks või avastamiseks ja parandamiseks; nõuab samuti tungivalt, et komisjon teavitaks parlamendi pädevat komisjoni üksikasjalikult võetud parandusmeetmetest enne 2017. aasta oktoobri lõppu;

146.  kutsub komisjoni üles teavitama parlamendi pädevat komisjoni üksikasjalikult 10 tehingust, mis moodustasid 77 % vigadest, ja võetud parandusmeetmetest;

147.  kutsub komisjoni üles ajakohastama oma juhtimis- ja kontrollisüsteeme, nii et horisontaalsed reservatsioonid muutuksid üleliigseks; palub komisjonil teavitada parlamendi pädevat komisjoni võetud meetmetest enne 2017. aasta novembrit;

148.  kutsub komisjoni üles selgitama koos kontrollikojaga lähemalt seoseid strateegia „Euroopa 2020“ (2010–2020), mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) ja komisjoni prioriteetide (2015–2019) vahel, näiteks strateegilise kavandamise ja aruandlusprotsessi (2016–2020) kaudu; leiab, et see parandaks järelevalve- ja aruandluskorda ning võimaldaks komisjonil mõjusalt aru anda ELi eelarve panuse kohta strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamises;

Muu

149.  võtab teadmiseks asjaolu, et eelarverea 04 03 01 05 („Töötajate organisatsioonidele suunatud teavitus- ja koolitusmeetmed“) vahenditest eraldati tegevustoetusi üksnes kahele ametiühingute instituudile – Euroopa Ametiühingute Instituudile ning Euroopa Tööküsimuste Keskusele; tuletab komisjonile meelde, et tegevustoetusi ja raampartnerlusi käsitletakse üldiselt toetustena ning seetõttu tuleb nende puhul kohaldada avatud hankemenetlust ja kehtib avaldamise nõue; peab äärmiselt murettekitavaks toetuste sellise eraldamise põhjendamist väidetega, et tegemist on de facto monopoliga või et ajaomasel organisatsioonil on suur tehniline pädevus, et ta on äärmiselt spetsialiseerunud või suurte haldusvolitustega (kohaldamise eeskirjade artikli 190 lõike 1 punktid c ja f); leiab, et tegevustoetuste pidev eksklusiivne eraldamine organisatsioonidele sellistele põhjendustele tuginedes võib tegelikult viia de facto monopolide tekke, suure pädevuse kujunemise, spetsialiseerumise ja volitusteni, mis õigustab veelgi tegevustoetuste eksklusiivset eraldamist kohaldamise eeskirjade artikli 190 põhjal;

150.  tuletab komisjonile sellega seoses meelde, et finantsmääruse artiklis 125 ja järgnevates artiklites sätestatud läbipaistvust ja avaldamiskohustust käsitlevatest normidest erandite tegemist tuleb tõlgendada ja kohaldada täht-tähelt; palub Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil püüda läbipaistvust ja avaldamiskohustust käsitlevatest normidest erandite tegemisel määratleda selgelt nii erandi kohaldamise ajavahemik kui ka kohaldamisala, et selgelt püüda erandite kasutamist edaspidi piirata;

Vajalikud meetmed

151.  palub, et komisjon tõlgendaks ja kohaldaks finantsmääruse artiklis 125 sätestatud läbipaistvust ja avaldamiskohustust käsitlevatest normidest erandite tegemist täht-tähelt; nõuab, et komisjon määratleks läbipaistvust ja avaldamiskohustust käsitlevatest eeskirjadest erandite tegemisel selgelt nii erandi kohaldamise ajavahemiku kui ka kohaldamisala, et selgelt püüda erandite kasutamist edaspidi piirata;

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Strateegia „Euroopa 2020“

152.  märgib, et Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi aastaid 2007–2013 puudutava järelhindamise(19) kohaselt loob 1 euro ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid 2023. aastaks 2,74 eurot täiendavat sisemajanduse koguprodukti; peab kiiduväärseks asjaolu, et struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest investeeriti peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsiooni (32,3 miljardit eurot), üldise ettevõtluse toetamisse (21,4 miljardit eurot), teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse taristusse (17,5 miljardit eurot), transporti (82,2 miljardit eurot), energeetikasse (11,8 miljardit eurot), keskkonda (41,9 miljardit eurot), kultuuri- ja turismivaldkonda (12,2 miljardit eurot) ning linnalisse ja sotsiaalsesse taristusse (28,8 miljardit eurot);

153.  väljendab heameelt selle üle, et ERF ja Ühtekuuluvusfond suutsid teatud ulatuses tasakaalustada aastate 2007–2008 rahanduskriisi mõju, mis tähendab, et ilma struktuurifondide sekkumiseta oleks Euroopa piirkondade vaheline sotsiaalne ja majanduslik lõhe veelgi kasvanud;

154.  peab kiiduväärseks strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega seotud ühtekuuluvuspoliitika saavutusi, mis kajastuvad programmitöö perioodi 2007–2013 järelhinnangutes:

   ERF ja Ühtekuuluvusfond: eesmärkide 1 („Tööhõive“) ja 2 („Teadus- ja arendustegevus“) raames loodi teadusuuringute valdkonnas 41 600 töökohta ja toetati 400 000 VKEd; eesmärgi 3 („Kliimamuutused ja energeetika jätkusuutlikkus“) raames loodi juurde 3 900 MW täiendavat taastuvenergia tootmise võimsust;
   Euroopa Sotsiaalfond (ESF): eesmärgi 1 („Tööhõive“) raames sai tööle vähemalt 9,4 miljonit inimest (sh enam kui 300 000 toetusesaajat, kes hakkasid füüsilisest isikust ettevõtjaks); eesmärgi 4 („Haridus“) raames sai vähemalt 8,7 miljonit inimest kutsekvalifikatsiooni/sertifikaadi;

155.  märgib siiski, et väga vähesed programmid keskendusid tulemustele või mõõdetud mõjule, mistõttu on investeeringute jätkusuutlikkusest teada vähe või üldse mitte midagi;

156.  juhib aga tähelepanu asjaolule, et väga vähesed programmid keskendusid 2015. aastal tulemustele või mõõdetud mõjule; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon kehtestaks ja lepiks institutsioonidevahelisel tasandil kokku vajalikud näitajad eelarve tulemuspõhiseks täitmiseks; märgib siiski, et praeguses etapis on investeeringute jätkusuutlikkusest ja Euroopa lisaväärtusest teada vähe või üldse mitte midagi;

157.  peab kahetsusväärseks, et parlamenti ei teavitata meetmetest, mida komisjon palus liikmesriikidel Euroopa poolaasta raames võtta; palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile teada meetmetest, mida liikmesriigid on Euroopa poolaasta raames võtnud;

158.  väljendab sügavat muret selle üle, et kontrollikoda andis programmitöö perioodiga 2014–2020 alustamise viibimisest märku juba oma 2014. aasta aruandes; peab samuti murettekitavaks, et 2015. aasta lõpu seisuga oli kindlaks määratud endiselt vähem kui 20 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eest vastutavatest riiklikest ametiasutustest;

Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Sotsiaalfond: üldised küsimused

159.  peab kiiduväärseks, et kontrollikoja aastaaruande peatükid vastavad mitmeaastase finantsraamistiku rubriikidele; on siiski arvamusel, et selle rubriigi vahendid on nii arvestatavad (ERF 28,3 miljardit eurot, Ühtekuuluvusfond 12,1 miljardit eurot, ESF 10,3 miljardit eurot), et kontrollikoja auditistrateegias tuleks hoida ühelt poolt ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ja teiselt poolt ESFi vahendid lahus ja tuvastatavana;

160.  väljendab muret selle üle, et liikmesriigid keskendusid eriti programmitöö perioodi lõpus poliitikaeesmärkide saavutamise asemel riiklike eraldiste alusel kättesaadavate vahendite ärakasutamisele; palub, et komisjon abistaks kõige kehvemate tulemustega liikmesriike ning annaks neile tehnilist abi, eriti finantsperioodi lõpus;

161.  ootab, et need 16 liikmesriiki, kes ei ole veel võtnud üle riigihangete direktiivi(20), 19 liikmesriiki, kes ei ole võtnud üle direktiivi kontsessioonilepingute sõlmimise kohta(21), ning 17 liikmesriiki, kes ei ole võtnud üle direktiivi, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlusi(22), teeksid seda võimalikult kiiresti, sest nende direktiivide eesmärk on edasine lihtsustamine; kutsub komisjoni üles kontrollima edusamme nendes valdkondades;

162.  rõhutab noorte tööhõive algatuse tähtsust: 2015. aasta novembri lõpuks oli ligi 320 000 noort kaasatud noorte tööhõive algatuse poolt toetatavatesse meetmetesse ja 18 liikmesriiki 22st oli käivitanud selle alusel meetmeid; 28 % kättesaadavatest noorte tööhõive algatuse vahenditest oli kulukohustustega seotud, 20 % kohta oli toetusesaajatega leping sõlmitud ja 5 % oli toetusesaajatele välja makstud; märgib, et kolm liikmesriiki ei olnud 2015. aasta novembri lõpuks veel vahendeid kulukohustustega sidunud (Hispaania, Iirimaa ja Ühendkuningriik);

163.  võtab teadmiseks esialgsed tulemused ESFi ja noorte tööhõive algatuse rakendamise kohta aastatel 2014–2015 ning asjaolu, et ESFi ja noorte tööhõive algatuse meetmetes osales 2,7 miljonit inimest, sh 1,6 miljonit töötut ja 700 000 mitteaktiivset isikut;

164.  väljendab samal ajal kahetsust selle üle, et esimene uuring(23) näib ühtlasi osutavat pakutud teenuste vähesele tõhususele ja puudustele andmekogumisel mõnes liikmesriigis;

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

165.  märgib, et 2015. aastal olid üle 80 % maksetest programmitöö perioodi 2007–2013 rakenduskavadele tehtud vahemaksed (nende rahastamiskõlblikkuse periood lõppes 31. detsembril 2015); programmitöö perioodi 2014–2020 ettemaksete maht oli ligikaudu 7,8 miljardit eurot;

166.  peab murettekitavaks asjaolu, et Itaalias on noortegarantiiga seoses esinenud vastuvõetamatuid viivitusi praktikantidele maksete tegemisel; palub komisjonil olukorda jälgida ja koostada konkreetne tegevuskava liikmesriikide jaoks, kus sellist probleemi esineb;

167.  võtab teatavaks, et kontrollikoda uuris 223 tehingut (120 tehingut puudutas ERFi, 52 puudutas Ühtekuuluvusfondi ja 44 ESFi);

168.  peab murettekitavaks, et kontrollikoda hindas veamääraks 5,2 % (2014. aastal oli see 5,7 %); peab väga murettekitavaks, et – nagu eelmistelgi aastatel –kontrollikoja hinnangul oli toetusesaajate poolt tehtud 18 kvantifitseeritava vea puhul liikmesriikide ametiasutustel enne kulude komisjonile deklareerimist piisavalt teavet nende vigade ärahoidmiseks või avastamiseks ja parandamiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid vigade ärahoidmiseks, avastamiseks ja parandamiseks kogu olemasolevat teavet; nõuab tungivalt, et komisjon kontrolliks, kas liikmesriigid kasutavad vigade ärahoidmiseks, avastamiseks ja parandamiseks kogu olemasolevat teavet; märgib, et kui kogu teavet oleks ära kasutatud, oleks selle peatüki hinnanguline veamäär olnud 2,4 protsendi võrra madalam;(24)

169.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja hinnangul on ERFi/Ühtekuuluvusfondi kulutuste korrektsuse seisukohast peamine risk ühest küljest see, et toetusesaajad deklareerivad kulusid, mis ei ole rahastamiskõlblikud riiklike toetuskõlblikkuskriteeriumide ja/või liidu struktuurifondide määrustes sisalduvate kriteeriumide kohaselt (mida on arvult vähem), ning teisest küljest liidu ja/või liikmesriikide riigihankenormide mittejärgimine lepingute sõlmimise ajal; komisjoni hinnangul on vigade esinemise risk selles poliitikavaldkonnas 3–5,6 %;

170.  võtab teadmiseks, et ESFi kulutustega seoses on korrektsuse seisukohast peamine risk tingitud inimkapitali tehtavate investeeringute mittemateriaalsest olemusest ja projekte teostavate tihti väikeste partnerite suurest arvust; komisjoni hinnangul on vigade esinemise risk selles poliitikavaldkonnas 3–3,6 %;

171.  märgib kahetsusega, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rubriigi kulutustega seotud vigade üheks peamiseks allikaks on jätkuvalt riigihankenormide rikkumine; juhib tähelepanu asjaolule, et riigihankenormide olulised rikkumised hõlmavad täiendavate lepingute sõlmimist või täiendavate tööde või teenuste tellimist ilma põhjendamatult hankemenetlust kasutamata, pakkujate ebaseaduslikku hankemenetlusest kõrvalejätmist, huvide konflikte ja diskrimineerivaid valikukriteeriume; peab töövõtjaid ja alltöövõtjaid käsitleva teabe puhul oluliseks täieliku läbipaistvuse poliitikat, et tegeleda vigade ja õigusnormide kuritarvitamise probleemiga;

172.  rõhutab, et lihtsustamine, sealhulgas lihtsustatud kuluvõimalus, vähendab vigade ohtu; juhib siiski tähelepanu tõsiasjale, et korraldusasutused on ettevaatlikud täiendava töökoormuse ja õiguskindlusetuse tõttu ja seoses ohuga, et mis tahes eeskirjade rikkumist võidakse käsitada süsteemse veana;

173.  peab kiiduväärseks, et liikmesriikide iga-aastased kontrolliaruanded on muutunud aastate jooksul usaldusväärsemaks: ainult 14 ERF / Ühtekuuluvusfondi asjas kohandas komisjon liikmesriikide poolt teatatud veamäära ülespoole rohkem kui 2 % võrra;

174.  peab kahetsusväärseks, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat pidas vajalikuks esitada 67 reservatsiooni (varem 77) ebausaldusväärsete juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta 13 liikmesriigis ning ühe reservatsiooni, mis puudutas Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ühinemiseelse piiriülese programmi vahendit; reservatsiooniga hõlmatud 67 programmist 22 on seotud Hispaania, 10 Ungari ja 7 Kreekaga; samal ajal vähenes nende reservatsioonide hinnanguline finantsmõju ERFi / Ühtekuuluvusfondi puhul 234 miljonilt eurolt 2014. aastal 231 miljonile 2015. aastal;

175.  väljendab ühtlasi kahetsust selle üle, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat esitas 23 reservatsiooni (varem 36) ebausaldusväärsete juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta 11 liikmesriigis; võtab teadmiseks, et nende reservatsioonide hinnanguline finantsmõju vähenes ESFi puhul 169,4 miljonilt eurolt 2014. aastal 50,3 miljonile 2015. aastal;

176.  toetab komisjoni seisukohta, et ühtekuuluvuspoliitika programmide mõjuhinnangute parandamine tuleb seada prioriteediks;(25) soovib komisjoni käest teada, kuidas lisatakse leiud järgmise programmitöö perioodi jaoks õigusaktidesse;

Finantskorraldusvahendid

177.  märgib, et liikmesriikide korraldusasutused on teada andnud, et 2015. aasta lõpu seisuga oli kasutusel kokku 1 025 finantskorraldusvahendit (sh 77 valdusfondi ja 975 erifondi): 89 % finantskorraldusvahenditest on seotud ettevõtete, 7 % linnaarendusprojektide ja 4 % energiatõhususe/taastuvenergia vahenditega;

178.  on teadlik asjaolust, et need finantskorraldusvahendid loodi 25 liikmesriigis (kõigis liikmesriikides välja arvatud Iirimaal, Luksemburgis ja Horvaatias) ning nendeks saadi rahalist toetust 188 rakenduskavast, sh ühest piiriülese koostöö rakenduskavast;

179.  võtab teadmiseks, et rakenduskavadest finantskorraldusvahenditeks makstud kogusumma oli 16,9 miljardit eurot, sh 11,7 miljardit eurot struktuurifondide (ERFi ja ESFi) vahendeid; tõdeb ühtlasi, et maksed lõplikele toetusesaajatele ulatusid 2015. aasta lõpuks 12,7 miljardi euroni, millest 8,6 miljardit moodustasid struktuurifondide vahendid, nii et rakenduskavadest finantskorraldusvahenditeks makstud summade kasutamismäär oli peaaegu 75 %;

180.  juhib tähelepanu, et Poola, Ungari ja Prantsusmaa toetusesaajad on peamised finantskorraldusvahenditest maksete saajad;

181.  jagab kontrollikoja seisukohta, et komisjon peaks tagama, et kõik programmitöö perioodil 2007–2013 tehtud ERFi ja ESFi rahastamisvahenditega seotud kulutused kantakse piisavalt varakult sulgemisdeklaratsioonidesse, et võimaldada auditeerimisasutustel oma kontrolle teha; leiab, et lisaks sellele peaks komisjon julgustama kõiki rahastamisvahendeid rakendanud liikmesriike tegema nende vahendite kasutamise kohta järelduste tegemiseks eriauditeid;

182.  on sügavalt murest, et enam kui 1 000 finantskorraldusvahendi poolt põhjustatud finantsalane keerukus on suuresti põhjuseks, miks on tekkinud nn eelarvete galaktika, mis teeb demokraatliku vastutuse võimatuks;

Euroopa Investeerimispank

183.  on sügavalt mures Euroopa Investeerimispanga / Euroopa Investeerimisfondi hallatud fondide (kus rahastamisvahendeid rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames) üldiselt kõrgemate kulude ja tasude pärast, nagu selgus kontrollikoja leidudest eriaruandes nr 19/2016 „ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu: programmitöö perioodil 2007–2013 saadud õppetunnid“, ning julgustab kontrollikoda koostama sarnast auditit käimasoleva perioodi kohta;

184.  kutsub komisjoni üles esitama alates 2018. aastast iga aasta juuniks aruande rakendamise kohta alates käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku algusest ja hetkeolukorra kohta, sh kõigi Euroopa Investeerimispanga grupi (mis tegeleb liidu eelarvevahenditega) hallatud ja rakendatud rahastamisvahendite saavutatud tulemuste kohta, et kasutada seda eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

Erijuhud

185.  märgib, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) algatas väidetavate rikkumiste alusel haldusjuurdlused, nt heitgaasiskandaali alusel Volkswageni kontserniga seoses Saksamaal, Front Nationali ja selle esimehega seoses Prantsusmaal ja seoses projektiga Tšehhi Vabariigis, mida tuntakse nime all „Stork Nest“ (Kurepesa); kutsub komisjoni üles teavitama pädevat parlamendikomisjoni kohe, kui juurdlus on lõpetatud;

186.  on sügavalt mures, et kontrollikoda ja regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat avastasid Ungaris tõsiseid rikkumisi, mis on seotud 4. metrooliini ehitamisega Budapestis; märgib, et OLAFi haldusjuurdluse alusel, mis algas 2012. aastal ja mis lõpetati juhtumi keerulise laadi tõttu alles hiljuti, võib komisjonil olla vaja tagasi nõuda 228 miljonit eurot ja Euroopa Investeerimispangal 55 miljonit eurot; väärjuhtimine avastati projekti tasandil; nendib, et OLAFi juhtumiaruandes soovitatakse võtta ka õiguslikke järelmeetmed Ungaris ja Ühendkuningriigis; kutsub komisjoni üles teavitama pädevat parlamendikomisjoni korrapäraselt tehtud edusammudest ja võetud meetmetest;

187.  mõistab hukka määruse vastuvõtmise Rumeenia valitsuses, mis võis takistada mõjusat võitlust korruptsiooni vastu ja anda võimaluse anda armu poliitikutele, kes võisid olla seotud ebaseaduslike tegudega; leiab, et sellistel uutel seadusandlikel meetmetel võib olla väga negatiivne mõju komisjoni püüdlusele kaitsta liidu rahalisi huve, kuna Rumeenia on oluline struktuurifondidest toetuse saaja; kutsub komisjoni üles teavitama pädevat parlamendikomisjoni komisjoni võetud meetmetest selle olukorra lahendamiseks;

Vajalikud meetmed

188.  kordab veel kord oma nõudmist, mis esitati juba komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis(26), et komisjon peaks tegema oma peadirektoraatidele ülesandeks avaldada kõik riigipõhised soovitused, mille nad on Euroopa poolaasta raames oma vastavates aasta tegevusaruannetes väljastanud;

189.  palub kontrollikojal hoida oma auditistrateegias eraldi tuvastatavana ühelt poolt ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ning teiselt poolt ESFi, arvestades nende majanduslikku tähtsust;

190.  palub komisjonil teha järgmist:

   tagada asjaomaste juhtimis- ja kontrollsüsteemide tugevdamine 15 liikmesriigis(27), kus esines puudusi, ja anda oma püüdlustest pädevale parlamendikomisjonile kirjalikult aru enne 2017. aasta oktoobrit;
   selgitada tagastatava ja tagastamatu käibemaksu vahelisi erinevusi;
   anda aru pärast rahastamisperioodi 2007–2013 lõppu kulukohustustest vabastatud summa (riik, fond, summa) kohta;
   soovitada seadusandliku ettepaneku koostamisel uueks programmitöö perioodiks ajakohastada kooskõlas kontrollikoja soovitusega vajalikul määral Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ülesehitust ja rakendamismehhanismi, võttes arvesse ka lihtsustamisega tegeleva kõrgetasemelise töörühma ettepanekuid, et tugevdada ühtekuuluvuspoliitika osakaalu liidu piirkondade ja liikmesriikide vaheliste lahknevuste ja ebavõrdsuse leevendamisel; kutsub komisjoni üles koostama sellel teemal teatise juba varases etapis;
   näha järgmiseks programmitöö perioodiks ette paremini hallatavamad ja mõõdetavamad tulemusnäitajad, kuna Euroopa Parlament omistab võrdset tähtsust ühelt poolt seaduslikkuse ja korrapärasuse kontrollimisele ning teiselt poolt tulemuslikkusele;
   näha ette täielik läbipaistvus ja ligipääs liidu rahastatud taristutöid käsitlevatele dokumentidele, keskendudes eriti töövõtjate ja alltöövõtjatega seotud andmetele;

191.  toetab täielikult volinik Oettingeri väljendatud seisukohta, et pikas perspektiivis tuleb rahastamisvahendid ja nn varieelarved tuua tagasi liidu eelarve alla, kuna see tähendaks, et komisjon peaks andma aru Euroopa Parlamendile; kutsub komisjoni üles koostama sel teemal teatise enne 2017. aasta novembrit;

Ühine põllumajanduspoliitika

192.  tuletab meelde, et 2013. aasta ÜPP reformiga kasutusele võetud otsetoetuste kavad jõustusid alles taotlusaastal 2015 ja käesolev raport on seotud eelarveaasta 2015 kulutustega, mis vastavad 2014. aastal (mis oli viimane vanade ÜPP kavade aasta) esitatud otsetoetuse taotlustele;

Vastavusega seotud küsimused

193.  juhib tähelepanu, et mitmeaastase finantsraamistiku 2. rubriigi „Loodusvarad“ puhul oli kontrollikoja hinnanguline veamäär 2015. aastal 2,9 %; märgib, et see määr on sarnane 2014. aasta näitajale, kui võtta arvesse kontrollikoja lähenemisviisi muutust, mis on seotud nõuetele vastavuses esinevate vigadega, mida veamäär enam ei hõlma;

194.  palub sellega seoses kõrgema juhtkonna tasandil vastutuse ja aruandluse parandamiseks komisjonil uurida, kas juhtide organisatsioonisisese liikuvuse eeskirja oleks võimalik kohaldada paindlikumalt ja tõhusamalt olukordades, kus pikka aega ühel ametikohal olemisega kaasneb pidevalt kontrollikoja poolt välja toodud suur veamäär ja kõnealuse teenistuse juhtimistulemuste kohta esitatakse pidevalt reservatsioone;

195.  juhib tähelepanu, et turu- ja otsetoetuse osas on kontrollikoja arvatud hinnanguline veamäär 2,2 %, mis on mõnevõrra suurem olulisuse piirmäärast 2 % (sama määr mis 2014. aastal); maaelu arengu ja teiste poliitikavaldkondade puhul on hinnanguline veamäär jätkuvalt kõrge (5,3 %), aga madalam kui eelmisel aastal hinnanguliselt määratud 6 %;

196.  rõhutab, et vead otsetoetuse valdkonnas olid peaaegu kõik seotud tegelikust suuremana deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvuga, vaatamata sellele, et andmete usaldusväärsus põldude identifitseerimise süsteemis on viimaste aastate jooksul pidevalt paranenud, ning juhib tähelepanu, et maaelu arengu puhul olid pooled vigadest põhjustatud toetusesaaja või projekti toetuskõlbmatusest, 28 % hankealaste probleemidest ja 8 % põllumajanduse keskkonnakohustuste rikkumisest;

197.  väljendab sügavat kahetsust, et mõlemas valdkonnas (otsetoetus ja maaelu areng) oleksid riiklikud ametiasutused võinud vähendada veamäära määrani, mis oleks olulise veamäära lähedal või sellest väiksem(28), kuna neil oli vea väljaselgitamiseks piisavalt teavet või nad tegid selle vea ise; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid kogu olemasolevat teavet vigade ärahoidmiseks, avastamiseks ja parandamiseks ning tegutseksid selle nimel;

198.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon vähendas tunduvalt pooleliolevate vastavuse kontrollide arvu – 2014. aasta 192-lt 2015. aasta 34-le – ja pärast muudatuste tegemist õigusaktides, mis olid kavandatud menetluse lihtsustamiseks, jälgib komisjon nüüd audititsüklit hoolikamalt selleks, et pidada kinni sisemistest ja välistest tähtaegadest;

Korraldusasutused

199.  väljendab kahetsust, et kontrollikoda leidis puudusi, mis mõjutavad liikmesriikide makseasutuste mõningaid põhilisi kontrollifunktsioone ja neid, mis on seotud järgnevaga:

   a) Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi osas:
   põldude identifitseerimise süsteemi, halduskontrollidega;
   kohapealse kontrolli kvaliteediga;
   järjepidevuse puudumisega selliste parameetrite määratlemisel, mis seonduvad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmisega, ning
   ebakorrektselt tehtud maksete tagasinõudmisega;
   b) maaelu arengu toetamise osas:
   puudustega halduskontrollides, mis on seotud toetuskõlblikkuse tingimustega, eelkõige nendega, mis puudutavad riigihankeid;
   c) nõuetele vastavuse osas kontrollistatistika ja valimite usaldusväärsusega;

Liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsus

200.  märgib, et 2015. aastal pidid sertifitseerimisasutused esimest korda tegema kindlaks kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse; tunneb kahetsust, et komisjon sai kasutada nende organite tööd ainult piiratud ulatuses metoodikas ja rakendamises esinenud järgmiste märkimisväärsete puuduste tõttu:

   ebapiisavad auditistrateegiad;
   liiga väikeste valimite kasutamine;
   sertifitseerimisasutuste audiitorite ebapiisavad oskused ja õigusalane pädevus;

201.  kahetseb sügavalt, et liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsusega on ikka probleeme, näiteks

   a) otsetoetuste osas:
   põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat tegi kohandusi (andis lisatoetusi) 69 makseasutusest 12-le, mille puhul oli veamäär üle 2 % – aga mitte ühelgi juhul üle 5 % –, kuigi algselt oli ainult üks makseasutus oma avalduse kinnitanud;
   põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat esitas reservatsioonid 10 makseasutuse osas: kolm Hispaanias, üks Prantsusmaal, Bulgaarias, Küprosel, Itaalias (Calabria), Rumeenias ning üks Hispaanias ja Prantsusmaal seoses kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmiga (POSEI);
   b) maapiirkondade osas:
   põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat tegi kohandusi (andis lisatoetusi) 72 makseasutustest 36-le ja 14 juhul oli kohandatud veamäär üle 5 %;
   põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat esitas reservatsioone 24 makseasutuse osas 18 liikmesriigis: Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia (4 makseasutust), Läti, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Rootsi, Hispaania (3 makseasutust) ja Ühendkuningriik (2 makseasutust);
   lisaks esitas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat riigihangetega seotud reservatsioonid kahe liikmesriigi puhul: Saksamaa ja Hispaania;

202.  rõhutab, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi osas on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ja kontrollikoja poolt kindlaks tehtud veamäärad erinevad(29), kuid Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi osas on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi poolt näidatud kohandatud veamäär 4,99 % üldjoontes kooskõlas kontrollikoja esitatud hinnangulise veamääraga;

Tulemuslikkusega seotud küsimused

203.  märgib, et 2014. aastal uuris kontrollikoda valitud maaelu arengu valdkonna tehingute tulemuslikkusega seotud küsimusi ja tunneb muret asjaolude üle, et ei olnud piisavalt tõendeid selle kohta, et kulud olid mõistlikud 44 % projektide puhul ja esines puudusi meetmete suunamises ja projektide valimises, sh nõrgad sidemed strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega; kutsub komisjoni üles võtma kõiki võimalikke meetmeid selle murettekitava olukorra parandamiseks;

Peamised tulemusnäitajad

204.  tunneb muret komisjoni kasutatud andmete usaldusväärsuse üle 1. peamise tulemusnäitaja mõõtmisel, nagu on määratletud põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi poolt seoses põllumajandusliku faktortuluga; usub, et täpselt ei ole arvestatud praegust suundumust töötada madalate toorainehindade tõttu põllumajanduses osalise tööajaga, ja märgib eelkõige järgmist:

   a) komisjon ei ole võimeline esitama täpseid andmeid põllumajandusettevõtjate kohta, kes lõpetasid 2015. aastal töö piimasektori ja sealihakriisi tõttu, kuna tal puuduvad kergesti kättesaadavad andmed uute turule sisenenud või sektorist lahkunud põllumajandusettevõtjate kohta (kirjalikult vastatavad küsimused nr 1 ja 3 – volinik Hogani kuulamine 29. novembril 2016. aastal);
   b) 2013. aasta oli viimane aasta, mille puhul on saadaval näitajad põllumajandusettevõtjate arvu kohta: 10 841 000 põllumajandusettevõtet, mida haldas iga kord üks põllumajandusettevõtja;
   c) 2015. aastal oli ÜPP esimese samba toetusesaajate arv 7 246 694 liidu põllumajandustootjat ja 127 268 turumeetmetest toetuse saajat;
   d) põllumajanduslikku faktortulu arvutatakse aasta tööühiku kohta, mis vastab ühe inimese poolt tehtud tööle, kes töötab põllumajandusettevõttes täistööajaga; põllumajanduse kogu tööjõud 28 liikmesriigis oli 2013. aastal võrdne 9,5 miljoni aastase tööühikuga, millest 8,7 miljonit (92 %) olid alalised töötajad(30)(31);
   e) kontrollikoda järeldas oma eriaruandes nr 1/2016, et komisjoni ÜPP põllumajandustootjate sissetulekuga seotud tulemuslikkuse hindamise süsteem ei ole piisavalt hästi kavandatud ning põllumajandustootjate sissetuleku analüüsimiseks kasutatud statistiliste andmete kvaliteet ja kvantiteet on märkimisväärselt piiratud;

205.  kardab, et komisjon ei ole täielikult võimeline esitama igal aastal põhjalikke andmeid 1. peamise tulemusnäitaja kohta ning seetõttu jälgima täpselt ja põhjalikult põllumajandustootjate sissetulekute arengut;

206.  on seisukohal, et 4. peamine tulemusnäitaja, mis käsitleb maaelu arengu valdkonna tööhõive määra, ei ole asjakohane, kuna tööhõive tase maaelu arengus ei ole mõjutatud ainult ÜPP meetmetest ja kuna maapiirkondades töökohtade säilitamise ja loomise eesmärki jagatakse paljude teiste instrumentidega, eelkõige teiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega;

Õiglane ÜPP

207.  rõhutab suuri erinevusi liikmesriikide vahel põllumajandustootjate keskmise sissetuleku osas(32) ja tuletab meelde, et eelmisel aastal leidis Euroopa Parlament, et „ei olnud võimalik, et kõikidest liidu põllumajandusettevõtetest oli 44,7 % sissetulek vähem kui 4 000 eurot aastas, et keskmiselt 80 % ÜPP otsese toetuse saajatest saavad umbes 20 % maksetest ja 79 % ÜPP otsetoetuste saajatest saavad aastas 5 000 eurot või vähem“(33) ;

208.  võtab teadmiseks, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor andis 2015. aasta tegevusaruande ühel leheküljel aru otsetoetuste jagamise suundumustest ja rõhutas veel kord, et on liikmesriikide valida, kas nad kasutavad 2013. aasta ÜPP reformiga antud võimalusi jagada ümber ÜPP toetused;

209.  on seisukohal, et otsetoetused ei täida täielikult oma ülesannet põllumajandusettevõtjate sissetulekute stabiliseerimise kaitsemehhanismina, eelkõige väiksemate põllumajandusettevõtjate jaoks, arvestades seda, et praegune tasakaalustamata maksete jagamine viib selleni, et 20 % kõigist liidu põllumajandusettevõtjatest saab 80 % kõigist otsetoetustest, mis ei kajasta tootmise mahtu ning tuleneb sellest, et liikmesriigid tuginevad maksete tegemisel endiselt ajaloolistele kriteeriumitele, kuigi nad tunnistavad, et suurte ja väikeste põllumajandusettevõtete suurus oleneb liikmesriigist; on arvamusel, et suuremad põllumajandusettevõtted ei vaja sissetulekute kõikumise ajal tingimata samal tasemel toetust põllumajandusettevõtete sissetulekute stabiliseerimiseks nagu väiksemad põllumajandusettevõtted, kuna nad võivad kasutada ära mastaabisäästu, mis teeb nad tõenäoliselt vastupidavamaks; on seisukohal, et otsetoetustele piirmäära kehtestamine, mida komisjon algselt soovitas ja mida Euroopa Parlament toetas, võiks anda piisavad rahalised vahendid ÜPP õiglasemaks muutmiseks;

Biokütused

210.  juhib tähelepanu, et kontrollikoja eriaruande nr 18/2016 (mis käsitleb säästlike biokütuste sertifitseerimise süsteemi liidus) kohaselt ei ole säästlike biokütuste sertifitseerimise süsteem liidus täielikult usaldusväärne ja on olnud võimalik pettuse sihtmärk, sest komisjon otsustas tunnustada vabatahtlikke kavasid, mis ei olnud läbinud asjakohast kontrollimenetlust tagamaks, et jäätmetest toodetud biokütused olid tõepoolest toodetud jäätmetest;

Lihtsustamine

211.  rõhutab, et kontrollikoda kontrollis oma eriaruandes nr 25/2016, kas põldude identifitseerimise süsteem võimaldas liikmesriikidel kontrollida usaldusväärselt põllumajandustootjate maa-alade mõõtmeid ja toetuskõlblikkust ning seda, kas süsteeme kohandati nii, et need vastaksid 2014–2020. aasta ÜPP nõudmistele, eelkõige nendele, mis käsitlevad keskkonnasäästlikkuse nõudeid;

212.  tunneb muret kontrollikoja järelduste üle, et 2015. aasta mais tehti kuus suurt muudatust, mis võivad mõjutada põldude identifitseerimise süsteemi, ning et õigusnormide ja menetluste keerukus, mida on vaja nende muutustega tegelemiseks, on suurendanud halduskoormust liikmesriikide jaoks veelgi;

Tšehhi makseasutus

213.  nõuab, et komisjon kiirendaks 8. jaanuaril 2016. aastal algatatud vastavuse kontrolli, et saada üksikasjalikku ja täpselt teavet huvide konflikti ohu kohta seoses riikliku põllumajanduse sekkumisfondiga Tšehhi Vabariigis; võtab teadmiseks, et suutmatus kaotada huvide konflikt võib lõpuks viia makseasutuse akrediteerimise tühistamiseni pädeva asutuse poolt või finantskorrektsioonide määramiseni komisjoni poolt, ning palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti viivitamatult, kui vastavuse kontrolli lõppedes on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat saatnud OLAF-ile teabe, mis on seotud võimaliku pettuse, korruptsiooni või mis tahes muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevusega seotud juhtumitega;

Uurimine vastavuse kontrolli kohta

214.   on arvamusel, et ÜPP lihtsustamine ning toetusesaajate ja makseasutuste jaoks halduskoormuse vähendamine peaksid olema tulevastel aastatel komisjoni prioriteedid; on samuti arvamusel, et kuigi komisjon peaks püüdma hoida positiivset suundumust ÜPP ja ÜPP veamäärade haldamise tõhususe osas, keskendades tähelepanu oma korrigeerimisvõime hoidmisele ja liikmesriikide parandusmeetmetele, peaks ta kaaluma väikese ulatusega vastavuse kontrollide alustamisest või läbiviimisest loobumist;

Vajalikud meetmed

215.  kutsub komisjoni üles tegema järgmist:

   a) jätkama selliste juhtumitega tegelemist, kus siseriiklikud õigusaktid ei ole kooskõlas liidu õigusaktidega, kasutades selleks kõiki enda käsutuses olevaid õiguslikke vahendeid, eelkõige maksete peatamist;
   b) teostama iga-aastast järelevalvet liikmesriikide tehtud põldude identifitseerimise süsteemi kvaliteedihindamise tulemuste üle ning kontrollima, kas negatiivse hindamistulemusega liikmesriigid tegelikult võtavad vajalikke parandusmeetmeid;
   c) vaatama ÜPP järgmise perioodi põldude identifitseerimise süsteemi reeglite lihtsustamiseks ja optimeerimiseks üle praeguse õigusraamistiku, kaaludes nt 2 %st stabiilsuslävest ja 100 puu reeglist loobumist;
   d) tagama, et kõik liikmesriikide tegevuskavad, kus käsitletakse maaelu arengu osas tehtud vigu, sisaldaksid mõjusaid meetmeid riigihangete valdkonnas;
   e) jälgima ja aktiivselt toetama sertifitseerimisasutusi nende töö ja metoodika parandamisel seoses kulude seaduslikkuse ja korrektsusega, eelkõige esitades arvamusi ÜPP kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mis oleksid kvaliteetsed ja ulatuslikud ning võimaldaksid komisjonil teha kindlaks makseasutuste kontrolliandmete usaldusväärsuse või vajaduse korral hinnata nende arvamuste põhjal makseasutuste veamäärade vajalikku korrigeerimist, et kohaldada põllumajanduskulude valdkonnas ühtset auditeerimissüsteemi;
   f) uuendama põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi auditikäsiraamatut, käsitledes selles üksikasjalikke auditimenetlusi ja dokumenteerimisnõudeid liikmesriikide edastatud ja finantskorrektsioonide arvutamiseks kasutatavate andmete kontrollimiseks;
   g) võtma vajalikke meetmeid, et saada liikmesriikidelt täpseid ja põhjalikke andmeid ELi põllumajandusettevõtjate arvu ja põllumajandusettevõtjate tulude kohta, et tegelikult mõõta ja jälgida 1. peamist tulemusnäitajat, mida nimetati põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektori iga-aastases tegevusaruandes põllumajandustuluga seoses;
   h) määratlema ümber 4. peamise tulemusnäitaja, mis on seotud tööhõivega maapiirkondades, selleks et rõhutada ÜPP meetmete konkreetset mõju tööhõivele nendes valdkondades;
   i) algatama nõukogus regulaarseid arutelusid liikmesriikide vahel seoses 2013. aasta ÜPP reformiga vastu võetud sätete rakendamisega, mis puudutab otsetoetuste ümberjagamist toetusesaajate vahel, ja selleks et anda täielikult aru selles osas tehtud edusammude kohta põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes; (34)
   j) hindama lihtsustatud ja kaasajastatud ÜPP-d käsitleva arutelu käigus, kas otsetoetuste kava on kavandatud nõuetekohaselt põllumajandusettevõtjate sissetulekute stabiliseerimiseks kõikides põllumajandusettevõtetes või kas teistsugune poliitikakujundus või otsetoetuste jagamise mudel võiks anda tulemuseks avaliku sektori rahaliste vahendite parema eesmärkidele kohandamise;
   k) muutma oluliselt säästlike biokütuste sertifitseerimise süsteemi ja eelkõige kontrollima mõjusalt, kas liidu biokütuste lähteainete tootjad täidavad põllumajandusele seatud liidu keskkonnanõudeid, esitama piisavad tõendid biokütuste tootmiseks kasutatavate jäätmete ja jääkide päritolu kohta ja hindama, kas vabatahtlike kavade juhtimine vähendab huvide konflikti ohtu;
   l) tõstma künnist, millest allpool ei ole määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohast vastavuse kontrolli vaja teha, 50 000 eurolt 100 000 euroni(35);
   m) kaaluma uuesti otsetoetustele kohustusliku ülemäära kehtestamist;

Globaalne Euroopa

Veamäärad

216.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja leidude kohaselt on „Globaalse Euroopa“ kulud mõjutatud olulisest veamäärast, mille hinnanguline näitaja on 2,8 % (2014. aastal oli see 2,7 %);

217.  tunneb kahetsust, et kui jätta välja mitme rahastajaga tehingud ja eelarvetoetuste tehingud, siis on otseselt komisjoni hallatavate konkreetsete tehingute veamääraks arvutatud 3,8 % (2014. aastal 3,7 %);

218.  märgib, et kui kogu komisjoni – ja komisjoni nimetatud audiitorite – poolt kogutud teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, siis oleks „Globaalse Euroopa“ peatüki hinnanguline veamäär olnud 1,6 protsendipunkti võrra väiksem; nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks kogu olemasolevat teavet mis tahes vigade ärahoidmiseks, avastamiseks ja parandamiseks ning tegutseks selle nimel;

219.  märgib, et kontrollikoja poolt läbi vaadatud eelarvetoetuse tehingud ei sisaldanud seaduslikkuse ja korrektsusega seotud vigu;

220.  juhib tähelepanu, et kõige olulisemat tüüpi viga, mis hõlmas 33 % hinnangulisest veamäärast, puudutab tegemata kulusid, s. o kulusid, mida ei olnud veel tehtud, kui komisjon need heaks kiitis ja mõnel juhul tasaarvestas;

221.  juhib tähelepanu, et kõige olulisemat tüüpi viga, mis hõlmas 32 % hinnangulisest veamäärast, puudutab rahastamiskõlbmatud kulusid, s.o

   a) lepinguväliste tegevustega seotud või rahastamiskõlblikkuse perioodi väliselt tehtud kulusid;
   b) päritolunormide eiramist;
   c) rahastamiskõlbmatuid makse ja ekslikult otseste kuludena kajastatud kaudseid kulusid;

Kinnitav avaldus

222.  tuletab meelde, et naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi peadirektor leidis oma kinnitavas avalduses, et mõlema direktoraadi hallatava rahastamisvahendi (Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend) puhul on finantsriski oht allpool olulisuse läve (2 %) ning kogu peadirektoraadi keskmine veamäär on 1,12 %;

223.  peab kahetsusväärseks, et see avaldus ei ole kooskõlas kontrollikoja auditeerimistööga, ja märgib, et naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat tunnistab oma aruandes, et kasutatud meetod vajab edasist täiustamist;

224.  märgib eelkõige, et naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat arvutas allesjäänud veamäära 90 % kulude kohta, mis andis tulemuseks kolm määra: ühinemiseelse abi rahastamisvahendi otsese eelarve täitmise allesjäänud veamäär, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudse eelarve täitmise allesjäänud veamäär ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi allesjäänud veamäär, mis hõlmas kõiki eelarve täitmise viise; ülejäänud 10 % kulude puhul kasutas peadirektoraat muid kindluse saamise viise;

225.  rõhutab, et kontrollikoda leidis, et allesjäänud veamäära arvutamine toetust saavate riikide poolt kaudselt täidetava eelarve puhul, mil ühendatakse auditeerimisasutuste kasutatud mittestatistiline valimimeetod naabruspoliitika ja laienemise peadirektoraadi arvutatud varasemate veamääradega, ei ole piisavalt esinduslik ega anna piisavalt korrektset teavet veariski sisaldavate maksete kohta; juhib tähelepanu, et kontrollikoja arvamuse kohaselt on olemas oht, et arvutuses alahinnatakse veamäära ja see võib mõjutada peadirektori antavat kinnitust;

226.  peab tervitatavaks asjaolu, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi peadirektor on teinud lõpu varasemale tavale esitada üldine reservatsioon seoses tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega kõigi rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi tegevuste osas ja et Euroopa Parlamendi soovituste järgimine andis 2015. aasta tegevusaruandes tulemuseks riskide seisukohast diferentseeritud kinnitava avalduse;

227.  märgib, et komisjoni siseauditi talituse poolt kontrollimehhanismides leitud puuduste tõttu esitati reservatsioon Aafrika rahutagamisrahastu kohta; leiab, et selline reservatsioon oleks tulnud esitada varem, sest tuvastatud puudused esinesid alates rahastu loomisest 2004. aastal; väidab, et tava esitada üldine reservatsioon kogu rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi kohta on ilmselgelt aidanud kaasa läbipaistvuse puudumisele rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi finantsjuhtimise osas;

228.  märgib, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi hinnangul on suure riskiga kaks kuluvaldkonda:

   i) otsese eelarve täitmise raames antavad toetused;
   ii) kaudne eelarve täitmine koos rahvusvaheliste organisatsioonidega;

kuid jagab kontrollikoja väljendatud seisukohta, et reservatsioon oleks võinud olla põhjendatud koostöös toetust saavate riikidega toimuva kaudse eelarve täitmise puhul, eelkõige seepärast, et toetust saanud riikides kaudselt rakendatud toetused peaksid eeldama sarnast riskianalüüsi taset nagu otse rakendatud toetuste puhul;

229.  juhib tähelepanu, et kontrollikoja leidude kohaselt (vt Euroopa Arengufondi käsitleva kontrollikoja 2015. aasta aruande punkte 48–50) on rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi korrigeerimisvõimet üle hinnatud, kuna vigade ja rikkumiste tõttu aastatel 2009–2015 väljastatud sissenõudmiskorralduse keskmise aastase summa arvutamisel ei võetud arvesse eelrahastamise ja teenitud intressitulu sissenõudmist ja varem väljastatud sissenõudmiskorralduste tühistamisi;

Kontrolli- ja ennetussüsteemide puudused

230.  rõhutab, et kontrollikoda leidis komisjoni kontrollisüsteemides puudusi, sest

   toetusesaajate poolt ametisse määratud audiitorite tehtud kulude kontrollimisel ei ole mõnel juhul suudetud leida vigu, mistõttu komisjon on kiitnud heaks rahastamiskõlbmatuid kulusid;
   viivitusi leiti ka komisjonipoolsel kulude tõendamisel, kinnitamisel ja maksmisel;
   komisjoni poolt mestimisinstrumentide (Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument) jaoks kehtestatud erinormid, mis käsitlevad ühekordseid ja ühtse määraga kulusid, koostati nii, et need tekitasid ohu, et eelarvet täitev partnerliikmesriik teenib kasumit;

Välisabi haldamise aruanded

231.  peab taas kahetsusväärseks, et liidu delegatsioonide juhtide väljastatavaid välisabi haldamise aruandeid ei lisata rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi iga-aastastele tegevusaruannetele, nagu nähakse ette finantsmääruse artikli 67 lõikes 3; peab kahetsusväärseks, et neid loetakse süstemaatiliselt konfidentsiaalseteks, kuigi finantsmääruse artikli 67 lõikes 3 on sätestatud, et need „tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, võttes seejuures vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse nende konfidentsiaalsust“;

232.  märgib, et kuna naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat tegi peamiste tulemusnäitajate analüüsi esimest korda, ei ole võimalik „suundumuste“ kohta mingeid järeldusi teha ning 2015. aastal ei arvutatud naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi jaoks viit peamist tulemusnäitajat;

233.  juhib tähelepanu asjaolule, et

   a) delegatsiooni kohta keskmiselt täidetud kriteeriumide arvuga mõõdetuna on delegatsioonide tulemuslikkus üldiselt paranenud;
   b) delegatsioonide hallatavate projektiportfellide koguväärtus on vähenenud 30 miljardilt eurolt 27,1 miljardi euroni ning
   c) rakendusprobleemidega projektide osakaal on vähenenud 53,5 %-lt 39,7 %ni;

234.  rõhutab, et i) stabiliseerimisvahend, ii) MIDEASTi vahend ja iii) Euroopa Arengufond on endiselt murettekitavalt kõrge rakendamisraskuste tasemega programmid ja Euroopa Arengufondi kulutatud igast neljast eurost kolmega (mis on lubamatu) seondub oht, et eesmärke ei saavutata või need saavutatakse hilinemisega;

235.  märgib, et delegatsioonide juhid on andnud teavet 3 782 projekti kohta, mille kulukohustused on 27,41 miljardit eurot, ja et

   a) 800 projektiga (21,2 %) väärtusega 9,76 miljardit eurot (35,6 % kogu projektiportfellist) seondub mingit liiki väljundirisk – kas a priori või praegune väljundirisk –, Euroopa Arengufondist rahastatud projektid moodustavad 72 % kogu riskisummast (7 miljardit eurot);
   b) 648 projektil (17,1 %) väärtusega 6 miljardit eurot (22 % kogu projektiportfellist) on hilinemise oht, Euroopa Arengufondist rahastatud projektid moodustavad kaks kolmandikku kõigist hilinenud projektidest;
   c) 1 125 projektiga (29,75 %) väärtusega 10,89 miljardit eurot (39,71 %) kaasneb oht, et need ei saavuta oma eesmärke või need rakendatakse hilinemisega; Euroopa Arengufondi osakaal kõnealusest 10,8 miljonist eurost on 71 %;

236.  peab tervitatavaks, et komisjon küsitles liidu delegatsioonide juhte esmakordselt projektide a priori riskide kohta, mis võib olla esimeseks sammuks tsentraliseeritud riskijuhtimise protsessi suunas; soovitab, et komisjon intensiivistaks olemasoleva teabe alusel seoses keeruka valdkonnaga, kus delegatsioon võib tegutseda, arutelu delegatsioonidega selle üle, kuidas seda riski projekti elluviimise etapis juhtida;

237.  märgib, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi vastutusala neli halvimate tulemustega delegatsiooni on Jeemeni, Kesk-Aafrika Vabariigi, Gaboni ja Mauritaania delegatsioonid, samas kui naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi nelja halvimate tulemustega delegatsiooni pingereas on Süüria, Egiptuse, Albaania ja Kosovo delegatsioonid;

238.  ootab, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat teeks 2016. aastal edusamme järgmiste prioriteetide osas ja annaks neist aru oma 2016. aasta tegevusaruandes:

   a) parandaks otsuseid ja lepinguid käsitlevate finantsprognooside täpsust;
   b) suurendaks 30 päeva jooksul tehtud maksete osakaalu;
   c) suurendaks kontrollide tõhusust;
   d) parandaks kõigi selliste delegatsioonide tulemusi, kelle „rohelisega“ märgistatud peamised tulemusnäitajad jäid 2015. aastal alla 60 %, eelkõige tegevuskavade vastuvõtmise ja teabesüsteemide kaudu;

239.  ootab, et naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat saavutaks 2016. aastal järgmised prioriteedid ja annaks nende kohta aru oma 2016. aasta tegevusaruandes:

   a) võtaks kasutusele viis peamist tulemusnäitajat, mis 2015. aasta välisabi haldamise aruandes puudusid;
   b) parandaks seirevõimalusi peamiste tulemusnäitajate osas;

Liidu rände- ja varjupaigakulutused naabruses asuvates riikides

240.  tuletab meelde, et üks liidu välissuhete oluline aspekt on see, et vaesusevastase võitlusega tuleks ka püüda luua tingimused ebaseaduslike rändajate kontrollimatu Euroopasse saabumise ärahoidmiseks;

241.  toetab kontrollikoja eriaruandes nr 9/2016 „ELi kulutused välisrändepoliitikale Vahemere lõunaosa ja idanaabruse riikides kuni aastani 2014“ esitatud peamisi leide ja rõhutab eriti, et instrumentide praegune killustatus takistab parlamentaarse järelevalve tegemist i) rahaliste vahendite kasutamise viisi üle ja ii) kohustuste kindlakstegemist ning teeb sellega rändega seotud välistegevuse toetamiseks tegelikult kasutatud rahasummade hindamise raskeks;

Maailmapank

242.  tuletab meelde, arvestades Politicos 2. detsembril 2016. aastal avaldatud murettekitavat teavet seoses „huvide konflikti kartustega Georgieva Maailmapangaga seotud tegevuses“, et Euroopa Parlament kutsus oma viimases resolutsioonis komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta komisjoni üles vaatama 2017. aasta lõpuks läbi volinike käitumisjuhend ja määratlema sealhulgas huvide konflikti olemus; toonitab, et huvide konflikti olemuse üksikasjaliku määratluseta ei ole Euroopa Parlamendil võimalik nõuetekohaselt, õiglaselt ja järjepidevalt hinnata, kas tegelik või võimalik huvide konflikt esineb või mitte;

243.  on seisukohal, et komisjoni ja Maailmapanga vahel kokku lepitud uus rahastamiskord(36), mis asendab kindlamääralise haldustasu keerukama valemiga ja millega nähakse eelkõige ette, et teatavate Maailmapanga poolt otse teostatavate projektide puhul võib personali ja konsultantidega seotud kulude osas kohaldada 17 %-list tasumäära, on liidu eelarve seisukohast tõenäoliselt kahjulik ning võib kaasa tuua maksed, mis ületavad haldustasudele seatud ülempiiri 7 %, mis on liidu finantsmääruse artikli 124 lõike 4 kohaselt keelatud;

244.  rõhutab, et Maailmapangale makstavat haldustasu ei kasutata arengu- ja koostööprojektide jaoks; küsib, miks komisjon peaks maksma hüvitist Maailmapangale pangandustegevuste eest, mis on tema kui pangaasutuse peamine tööülesanne;

International Management Group (IMG)

245.  avaldab komisjonile tunnustust 2. veebruaril 2017 otsuseni jõudnud kohtuasja T-381/15 tulemuse üle; soovib teada, millised International Management Group'iga sõlmitud lepingud on veel täitmisel;

Vajalikud meetmed

246.  palub et

   arengu ja koostöö peadirektoraat ning naabruspoliitika ja laienemise peadirektoraat parandaksid toetusesaajate poolt tellitud kulude kontrolli kvaliteeti, eelkõige võttes kasutusele uued meetmed, nagu kvaliteedirakendus toetusesaaja poolt palgatud audiitorite töö kvaliteedi ja audiitorite pädevuse kontrollimiseks;
   naabruspoliitika ja laienemise peadirektoraat võtaksid meetmeid tagamaks, et mestimisinstrumendi kaudu suunatud rahastamine vastaks kasumi taotlemist keelavale nõudele ning et peetaks kinni usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest;
   naabruspoliitika ja laienemise peadirektoraat vaataks läbi allesjäänud veamäära metoodika, et esitada statistiliselt õige teave veariski sisaldava summa kohta ühinemiseelse rahastamisvahendi kaudselt täidetava eelarve raames tehtud maksetest;
   rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat hindaks ümber oma tulevase korrigeerimisvõime, jättes sellest välja nii eelrahastamise ja teenitud intressitulu sissenõudmised kui ka varem väljastatud sissenõudmiskorralduste tühistamised;
   rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat ning naabruspoliitika ja laienemise peadirektoraat avaldaksid oma iga-aastaste tegevusaruannete lisas liidu delegatsiooni juhtide väljastatud välisabi ja juhtimisaruanded, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 67 lõikega 3, ja osutaksid oma iga-aastastes tegevusaruannetes rakendusprobleemidega delegatsioonides olukorra parandamiseks võetud meetmetele, et lühendada viivitusi ja lihtsustada programme;
   komisjon avalikustaks liidu delegatsioonide juhtide kinnitavad avaldused;
   komisjon peaks tegema järgmist:
   i) selgitama eesmärke;
   ii) arendama, laiendama ja parandama naabruses asuvate riikide suunal tehtava rände- ja varjupaigapoliitika eesmärkide tulemuslikkuse mõõtmise raamistikku;
   iii) suunama olemasolevad rahastamisvahendid selgelt kindlaksmääratud ja kvantifitseeritud prioriteetidele ning
   iv) tugevdama veelgi arengu ja rände vahelist seost;
   komisjon lisaks volinike käitumisjuhendisse määratluse, mida kujutab endast huvide konflikt, vaataks põhjalikult läbi vajaduse näha oma rahvusvaheliste organisatsioonide ja volitatud üksuste rahastamise korras ette sätted nende töötajate palgakulude kohta, mis on seotud nende põhitegevusega, ning annaks Euroopa Parlamendile 2017. aasta lõpuks täieliku aruande oma seisukohtadest selles küsimuses, kuid ka uue kulude katmise poliitika kohaldamise mõju kohta;

Ränne ja julgeolek

247.  peab tervitatavaks asjaolu, et arvestades küsimuse poliitilist tundlikkust, käsitles kontrollikoda oma aastaaruande 8. peatüki teises osas esimest korda rände- ja julgeolekupoliitikat; märgib, et see valdkond esindab 0,8 miljardi euroga liidu eelarves väikest, kuid suurenevat osa;

248.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoda ei arvutanud selle poliitikavaldkonna kohta ühtegi veamäära, samas kui rände ja siseasjade peadirektoraadi peadirektor hindas oma 2015. aasta tegevusaruandes mitmeaastaseks allesjäänud veamääraks 2,88 % rände ja siseasjade peadirektoraadi otse hallatavatest uurimistegevusega mitteseotud toetustest;

249.  jagab kontrollikoja väljendatud kartusi seoses asjaoluga, et komisjoni läbiviidud solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise auditid ei hõlmanud kõige olulisemate protsesside kontrollikatseid ja sel põhjusel on oht, et komisjon on pidanud mõningaid ebatõhusate kontrollisüsteemidega iga-aastaseid programme põhjendatud kindlust pakkuvaks ning seega ei ole need komisjoni järelauditite fookuses;

250.  tuletab meelde, et rände ja siseasjade peadirektoraat leidis puudusi Euroopa Pagulasfondi, Euroopa Tagasipöördumisfondi, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Välispiirifondi juhtimis- ja kontrollsüsteemides aastate 2007–2013 osas Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Poolas;

251.  on seisukohal, et rände ja siseasjade peadirektoraadi 2015. aasta tegevusaruandes esitatud 1. peamine tulemusnäitaja ei ole asjakohane, sest rände ja siseasjade peadirektoraadi juhtimine ei mõjuta märkimisväärselt ebaseaduslike rändajate kolmandatesse riikidesse tagasisaatmise määra;

252.  tunneb kahetsust, et komisjon leiab, et on raske, kui mitte võimatu, esitada hinnangut makstud kulude kohta rändajate/varjupaigataotlejate kohta riigiti, sest rändevoogude juhtimine hõlmab erinevaid tegevusi(37);

253.  palub kontrollikojal esitada oma 2016. aasta aruandes eelarvekontrolliasutusele kõige tõenäolisem veamäär seoses rände- ja julgeolekupoliitikaga ning hinnata komisjoni talituste korrektsioonivõimet selles poliitikavaldkonnas;

254.  väljendab muret kontrollide pärast, mida on tehtud pagulastele ette nähtud rahaliste vahendite suhtes, mida liikmesriigid eraldavad sageli hädaolukordades viisil, mis ei ole kooskõlas kehtivate eeskirjadega; peab väga oluliseks, et komisjon kehtestaks rangemad kontrollid, sh selleks, et tagada pagulaste ja varjupaigataotlejate inimõiguste järgimine;

Vajalikud meetmed

255.  soovitab rände ja siseasjade peadirektoraadil teha järgmist:

   a) mõõta ja analüüsida oma iga-aastases tegevusaruandes hoolikalt nende vigade laadi, mille ta on välja selgitanud, ja anda rohkem teavet oma „korrigeerimisvõime“ usaldusväärsuse kohta;
   b) edendada oma rahaliste vahendite haldamisel lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist ning ühekordsete ja standarditud „ühikukulude“ kasutamist;
   c) juhinduda hoolikalt mineviku õppetundidest seoses aastatel 2007–2013 Euroopa Pagulasfondi, Euroopa Tagasipöördumisfondi, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Välispiirifondi haldamisel tuvastatud puudustega;
   d) esitada eelarve- ja eelarvekontrolliasutusele võimalikult täpne teave rändajatele/varjupaigataotlejatele tehtud kulude kohta, et veenvalt põhjendada rahastamisprogrammide eelarvetaotluste summasid, tunnistades samas, et inimelu väärtust ei ole võimalik mõõta;
   e) katsetada SOLID-programmide puhul kasutatavate liikmesriikide sisekontrollisüsteemide mõjusust kõige tähtsamates protsessides: valiku- ja toetuse määramise menetlused, lepingu sõlmimise menetlus, projektimaksete järelevalve ja raamatupidamine;
   f) korraldada ja soodustada suuremat koostoimet kõigi potentsiaalselt rändevoogusid mõjutavate programmide eest vastutavate talituste vahel;

Administratsioon

256.  märgib, et ametniku võib nimetada vanemeksperdi või vanemassistendi ametikohale, mis annab talle võimaluse saada edutatud palgaastmele AD 14 või AST 11, ja kui ametnik on vanemeksperdi ametisse nimetatud, ei saa teda enam administraatori tööle tagasi viia; väljendab kahetsust, et selle meetme ja halduskulude vähendamisele või palgaastme ja tegevuse vahelise seose tugevdamisele suunatud meetmete vahel on vastuolu; kutsub komisjoni üles seda tava lõpetama;

257.  märgib murega, et keskmine ühel palgaastmel enne edutamist töötatud aastate arv on vähenenud palgaastmel AD 11 ja kõrgematel astmetel; näiteks palgaastmel AD 12 edutati ametnikke 2008. aastal keskmiselt alles iga 10,3 aasta tagant, 2015. aastal aga iga 3,8 aasta järel, mis näitab, et edutamine kõrgematel palgaastmetel on kiirenenud; palub komisjonil aeglustada edutamisi kõrgematel palgaastmetel kui AD 11 või AST 9;

258.  toonitab, et geograafiline tasakaal, st liikmesriigist pärit töötajate arvu ja nende päritoluliikmesriigi suuruse vaheline suhe, peaks jääma ressursside haldamisel endiselt oluliseks aspektiks eelkõige liiduga alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikide puhul ning tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on saavutanud liiduga enne ja pärast 2004. aastat ühinenud liikmesriikide ametnike tasakaalustatuma koosseisu; juhib aga tähelepanu sellele, et viimati nimetatud liikmesriikide esindajaid on kõrgematel juhtimistasanditel ja juhtivatel ametikohtadel ikka veel liiga vähe, mistõttu vajab olukord endiselt parandamist;

259.  võtab murega teadmiseks raviteenuste ülemääraselt kõrged hinnad Luksemburgis ja raskused, mis on ilmnenud ELi institutsioonide ühise ravikindlustusskeemi liikmetele Luksemburgi kodanikega samaväärse kohtlemise tagamisel; kutsub institutsioone ja eriti komisjoni üles nõudma direktiivi 2011/24/EL(38) artikli 4 (mille alusel nõutakse liikmesriikidelt selle tagamist, et nende territooriumil tegutsevad tervishoiuteenuste pakkujad kohaldaksid teiste liikmesriikide patsientide suhtes samu teenustasusid mis oma riigi patsientide suhtes) jõustamist kõigis liikmesriikides ja eriti Luksemburgi Suurhertsogiriigis ning tagaksid selle; nõuab ühtlasi, et komisjon kehtestaks asjakohased karistused, kui seda direktiivi ei järgita;

OLAF

260.  märgib, et volinike kolleegium võttis Belgia ametiasutuste taotluse alusel nn Dalli juhtumiga seotud uurimistega seoses OLAFi peadirektorilt puutumatuse; on arvamusel, et peadirektoril on kolmekordne huvide konflikt:

   sellal kui kolleegium oli tegemas otsust temalt puutumatuse äravõtmise kohta, kaalus peadirektor võimalust alustada OLAFi juurdlusi komisjoni liikmete vastu;
   kui kolleegium oli teinud otsuse temalt puutumatus ära võtta, võttis peadirektor komisjoni suhtes õiguslikke meetmeid väidetava õigusnormide eiramise pärast selle otsuse tegemisel; samal ajal jätkas peadirektor komisjoni esindamist oma ametiülesannetega seotud poliitikaküsimustes;
   pärast temalt puutumatuse äravõtmise kinnitamist alustas Belgia riigiprokurör uurimist peadirektori rolli osas kõnealuses juhtumis, jätkates samas tööd OLAFi peadirektori eestkõnelejana Belgia territooriumil liidu finantshuvide vastase pettuse vastu võitlemisel;

on seisukohal, et need huvide konfliktid võivad kahjustada nii OLAFi kui ka komisjoni mainet; palub seetõttu komisjonil vabastada OLAFi peadirektor Belgia ametiasutuste teostatava uurimise lõpetamiseni ajutiselt ametist ja nimetada tema kohale asetäitja;

261.  on rabatud uudistest, mille kohaselt näitavad OLAFi arvutused, et Ühendkuningriigi tolli „jätkuva hooletuse“ tõttu on liidul jäänud Hiina kaupade tollimaksude pealt saamata tulu 1,987 miljardit eurot; on rabatud ka teadetest, mille kohaselt on väga keeruline kuritegelik võrgustik petnud sellistelt suurtelt liidu riikidelt nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Itaalia välja käibemaksutulusid 3,2 miljardi euro suuruses summas; palub ligipääsu kõigile toimiku materjalidele ja soovib saada korrapäraselt teavet;

Käitumisjuhend

262.  on kindlalt arvamusel, et järjest enam on vaja rangeid eetikanorme, et järgida Euroopa Liidu lepingu artiklit 17 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 245; rõhutab, et käitumisjuhendi heale toimimisele tuleb pidevalt tähelepanu pöörata; rõhutab, et käitumisjuhend on mõjus ennetav meede üksnes juhul, kui seda rakendatakse õigesti ja kui selle järgimine vaadatakse läbi korrapäraselt, mitte ainult intsidentide korral;

263.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku vaadata läbi volinike käitumisjuhend; avaldab siiski kahetsust selle üle, et läbivaatamise käigus piirdutakse ooteaja pikendamisega kolme aastani ainult komisjoni endiste presidentide osas; palub komisjonil vaadata 2017. aasta lõpuks läbi volinike käitumisjuhend, rakendades muu hulgas Euroopa Parlamendi soovitust reformida ajutist eetikakomiteed, et laiendada selle volitusi ja kaasata sõltumatuid eksperte, ning määratledes muu hulgas „huvide konflikti“, lisades kriteeriumid ametiaja lõpule järgnevate töökohtade sobivuse hindamiseks ja pikendades ooteaega kolme aastani kõigi volinike puhul;

264.  märgib, et huvide konfliktidega seoses on potentsiaalsete konfliktolukordade läbivaatamisel suur tähtsus komisjoni presidendi, komisjoni ajutise eetikakomitee ja peasekretariaadi tegevuse läbipaistvuse suurendamisel; märgib, et ainult juhul, kui eetikakomitee arvamusi avaldatakse ennetavalt, saab avalikkus komisjonilt aru pärida;

265.  kutsub volinike kolleegiumi üles tegema nüüd, mil on valmis ajutise eetikakomisjoni soovitused komisjoni endise presidendi juhtumi kohta, otsuse esitada juhtum Euroopa Kohtult arvamuse saamiseks;

Eksperdirühmad

266.  pooldab komisjoni 30. mai 2016. aasta otsust, millega kehtestatakse horisontaalne eeskiri komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja toimimiseks(39), kuid peab kahetsusväärseks, et komisjon ei korraldanud täieulatuslikku avalikku konsultatsiooni, kuigi paljud valitsusvälised organisatsioonid olid selle vastu huvi üles näidanud; kordab, kui tähtis on elavdada kodanikuühiskonna esindajate ja sotsiaalpartnerite kaasamise vorme sellistes keskse tähtsusega valdkondades nagu liidu institutsioonide läbipaistvus ja toimimine;

267.  tuletab meelde, et läbipaistvuse puudumisel on negatiivne mõju liidu kodanike usaldusele liidu institutsioonide suhtes; on arvamusel, et komisjoni eksperdirühmade tulemuslik reformimine, mis põhineb läbipaistvuse selgetel põhimõtetel ja tasakaalustatud koosseisul, parandab andmete kättesaadavust ja usaldusväärsust, mis omakorda aitab suurendada inimeste usaldust liidu vastu;

268.  leiab, et komisjon peaks liikuma eksperdirühmade tasakaalustatuma koosseisu kujundamise suunas; mõistab hukka selle, et veel ei tehta selget vahet majanduslike ja mittemajanduslike huvide esindajate vahel, et tagada maksimaalne läbipaistvus ja tasakaalustatus;

269.  tuletab meelde, et nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Ombudsman on soovitanud komisjonil avalikustada eksperdirühmade päevakorrad, taustdokumendid, koosolekute ja arutelude protokollid;

Erinõustajad

270.  kutsub komisjoni üles avalikustama kõigi erinõustajate nimed, tegevuse, palgaastmed ja lepingud (tööaeg, lepingu pikkus, töökoht); on seisukohal, et erinõustajatega seondub huvide konfliktide oht; on kindlal veendumusel, et huvide konflikte tuleks ära hoida, sest see vähendaks institutsioonide usaldusväärsust; palub komisjonil avaldada erinõustajate huvide deklaratsioonid;

Euroopa koolid

271.  märgib, et iga kool vastutab oma raamatupidamise aastaaruande eest (mis moodustavad „üldraamistiku“); 2015. aasta eelarves olemasolevad assigneeringud ulatusid 288,8 miljoni euroni, millest komisjon eraldas 168,4 miljonit (58 %);

272.  väljendab hämmastust, et pärast kõiki väidetavaid reformiaastaid on kontrollikoda Euroopa koolide finantsjuhtimise suhtes jätkuvalt äärmiselt kriitiline:"„II. Koolid ei koostanud oma raamatupidamise aastaaruannet õiguspärase tähtaja jooksul. Leiti mitmeid vigu, millest enamik parandati (läbivaatamise tulemusena) aruande lõplikus versioonis. See näitab raamatupidamisarvestuse süsteemseid puudusi. (...)

IV.  Kahe valitud kooli maksesüsteemid olid mõjutatud olulistest puudustest: puudus automaatne seos raamatupidamis- ja maksesüsteemide vahel ning ülesanded ei olnud rangelt eraldatud, süsteem ei lükanud automaatselt tagasi väljaspool raamatupidamissüsteemi tehtud makseid ja kontrollitase oli üldiselt halb. Need puudused kujutavad endast märkimisväärset ohtu maksete seaduslikkuse ja korrektsuse seisukohast.

V.  Kontrollikoda leidis ka mitmeid olulisi puudusi hankemenetlustes, millega kaasneb oht rikkuda läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

VI.  Mõnel juhul ei leidnud kontrollikoda tõendeid töölevõetud töötajate kvalifikatsiooni kohta ja märkas puudujääke nende isiklikes toimikutes.

VII.  Selle tulemusena ei saanud kontrollikoda kinnitada, et finantsjuhtimine oli usaldusväärne.“;

"

273.  taunib asjaolu, et kontrollikoda ei saanud kinnitada, et finantsjuhtimine oli usaldusväärne;

274.  peab samuti taunimisväärseks, et komisjon väljastas kooskõlas kontrollikoja leidudega ja aastatel 2003–2012 ilmnenud pettusekahtluse juhtumi tõttu taas maksete kohta mainega seotud põhjustel reservatsiooni;

275.  märgib, et Euroopa koolide süsteemile eraldatud eelarve on märkimisväärselt suurem kui 32-le ametile eraldatud summad, kahte ametit arvestamata; usub, et Euroopa koolide süsteemi finantsvastutus tuleks viia Euroopa ametitega võrreldavale tasemele, sh menetledes koolide käsutusse antud 168,4 miljonit eurot eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kaudu;

276.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament pidas juba komisjoni 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajal Euroopa koolide konventsiooni otsustus- ja rahastamisstruktuure küsitavaks ja nõudis, et komisjon uuriks koos liikmesriikidega nimetatud konventsiooni läbivaatamise küsimust ja esitaks tehtud edusammude kohta aruande 31. detsembriks 2012(40); märgib, et Euroopa Parlament ei ole eduaruannet saanud;

277.  võtab teadmiseks, et Euroopa koolide süsteemi jätkuv finants- ja organisatsiooniline kriis on senisest teravam, kuna kavas on avada Brüsselis viies kool ja üks liikmesriik lahkub mingil ajal tulevikus Euroopa koolide konventsioonist, millel on võimalikud tagajärjed; kahtleb, kas Euroopa koolide süsteemil on selle praegusel kujul ja praeguse rahastamise juures vahendeid tulla toime kavandatud laienemisega ja avada Brüsselis viies kool; märgib, et sellega kaasneb oht tekitada veelgi tõsisemaid probleeme tulevikus, koormates üle mõned keeleosakonnad, mis suudavad praeguste ressurssidega katta ainult nelja (saksakeelsed osakonnad) või kolme (inglisekeelsed osakonnad) kooli Brüsselis;

278.  peab vastuvõetamatuks, et liikmesriikide esindajad annavad jätkuvalt Euroopa koolide eelarve täitmisele heakskiidu, kuigi komisjon, kes maksab 58 % koolide aastaeelarvest, ja kontrollikoda on selle vastu;

279.  toetab täielikult Euroopa koolide eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta 11. novembri 2015. aasta aruandes esitatud 11 kontrollikoja soovitust, mis puudutavad raamatupidamist, personali, hankemenetlust, kontrollistandardeid ja makseküsimusi;

280.  peab tervitatavaks personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi koostatud ajakohastatud tegevuskava eesmärgiga tegeleda komisjoni reservatsiooni ja kontrollikoja tähelepanekutega;

281.  palub komisjonil koostada Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2017. aasta novembriks teatise, milles käsitletakse küsimust, kuidas oleks Euroopa koolide haldusstruktuuri kõige parem reformida.

282.  kutsub komisjoni üles osalema täiel määral kõigis reformiprotsessi aspektides, mis hõlmavad haldus-, finants-, organisatsioonilisi ja pedagoogilisi küsimusi; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile igal aastal aruande, milles antakse hinnang nendes valdkondades toimunud arengute kohta, et anda parlamendi asjaomastele komisjonidele võimalus kontrollida koolide süsteemi haldamist ja hinnata, kuidas selles süsteemis kasutatakse liidu eelarvest koolide käsutusse antud ressursse; palub süsteemi eest vastutaval volinikul pöörata sellele küsimusele suurt tähelepanu ning kutsub teda konkreetselt üles osalema isiklikult kaks korda aastas toimuvatel nõukogu koosolekutel; kordab Euroopa Parlamendi seisukohta, et Euroopa koolide süsteem tuleb kiiremas korras põhjalikult üle vaadata; nõuab kõnealust läbivaatamist käsitleva esimese projekti koostamist 30. juuniks 2017;

Parlamendikomisjonide arvamused

Välisasjad

283.  tunneb heameelt saavutatud edusammude üle, kuid märgib, et komisjon ei ole veel tunnistanud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kümnest tsiviilmissioonist kuut finantsmääruse artikli 60 nõuetele vastavaks; nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks tööd, et kontrollikoja soovitusega kooskõlas akrediteerida kõik ÜJKP missioonid, millega neile usaldatakse eelarve täitmisega seotud ülesanded eelarve kaudse täitmise raames;

284.  tunneb heameelt missioonide toetamise platvormi loomise üle, mille eesmärk on vähendada halduskoormust ja suurendada ÜJKP tsiviilmissioonide tõhusust; peab kahetsusväärseks selle piiratud suurust ja ulatust ning kordab oma nõudmist astuda täiendavaid samme ühistalituste keskuse loomiseks, mis suurendaks veelgi eelarvealast ja kulutõhusust, kuna seeläbi tsentraliseeritaks kõik missioonide toetamise teenused, mis ei pea olema kohapeal tagatud;

285.  kordab oma seisukohta, et liidu finantseeskirju on vaja välistegevuse, kaasa arvatud kriisiohjamise eripäradega paremini kohandada, ja rõhutab, et finantsmääruse käimasoleva läbivaatamisega on vaja saavutada suurem paindlikkus;

286.  väljendab muret seoses sellega, et makromajandusliku finantsabi kasutamist abi saavate kolmandate riikide poolt ei jälgita otseste kontrollivahendite kaudu; palub komisjonil siduda selline abi tihedamalt mõõdetavate parameetritega;

287.  väljendab samuti heameelt soovituste üle, mis on esitatud kontrollikoja eriaruandes nr 13/2016 liidu abi kohta avaliku halduse tugevdamiseks Moldovas ja eriaruandes nr 32/2016 liidu abi kohta Ukrainale; on seisukohal, et liit peaks täiel määral kasutama tingimuslikkuse mõjuvõimu ja tagama nõuetekohase järelevalve algatatud reformide elluviimise üle, et avaldada positiivset mõju demokraatlike tavade juurutamisele nii Moldovas kui ka Ukrainas;

Areng ja koostöö

288.  peab sellega seoses tervitatavaks kontrollikoja eriaruannet nr 9/2016, milles käsitletakse liidu kulutusi välisrändepoliitikale Vahemere lõunaosa ja idanaabruse riikides; rõhutab, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et liidu kulutused välisrändepoliitikale ei ole osutunud mõjusaks, selle tulemusi ei olnud võimalik kontrollida, ebaselgeks jäi, mil viisil komisjon tagab, et rändel oleks positiivne mõju arengule, tagasipöördumise ja tagasivõtmise toetamine andis vähe tulemusi ning rändajate inimõiguste austamine, millele kõik meetmed peaksid tuginema, on teoreetiline ja praktikas rakendatakse seda vaid harva;

289.  tunneb heameelt kontrollikoja eriaruande nr 15/2016 üle, milles käsitletakse humanitaarabikulutusi Ida-Aafrika järvede piirkonnas; rõhutab, et kontrollikoja järelduse kohaselt haldas komisjon humanitaarabi andmist konfliktidest mõjutatud elanikkonnale Ida-Aafrika järvede piirkonnas üldiselt mõjusalt; rõhutab teravat vastuolu rändekulutustega ja näeb selles täiendavat tõendit selle kohta, et hästi kavandatud arengupoliitikaga saavutatakse palju paremaid tulemusi kui lühikesest perspektiivist lähtuva rändealase aktiivsusega;

290.  on väga mures hiljutistes komisjoni ettepanekutes esineva märgatava suundumuse pärast eirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 233/2014(41) õiguslikult siduvaid sätteid selles osas, mis puudutab ametliku arenguabi saamiseks kõlblikke kulusid ja riike, kes on kõlblikud saama liidu rahastamist arengukoostöö rahastamisvahendis kaudu; tuletab meelde, et liidu kulutuste seaduslikkus on usaldusväärse finantsjuhtimise peamine põhimõte ning kui komisjon tahab jääda õigusriigi küsimustes usaldusväärseks, ei tohiks poliitilised kaalutlused muutuda olulisemaks kui selgelt paika pandud õigussätted; tuletab sellega seoses komisjonile meelde hiljutist Euroopa Kohtu otsust(42) Marokoga tehtava koostöö ja Lääne-Sahara küsimuse kohta, milles kohus otsustas, et liit on pidevalt rikkunud rahvusvahelist õigust;

291.  toetab üldiselt eelarvetoetuse kasutamist, kuid kutsub komisjoni üles selgemalt hindama ja määratlema arengualaseid tulemusi, mida soovitakse igal konkreetsel juhul eelarvetoetuse abil saavutada, ning eelkõige tugevdama kontrollimehhanisme, mille abil jälgitakse toetust saavate riikide tegevust korruptsiooni, inimõiguste austamise, õigusriigi ja demokraatia valdkonnas; väljendab sügavat muret eelarvetoetuse võimaliku kasutamise pärast riikides, kus puudub demokraatlik järelevalve, kuna seal ei ole kas toimivat parlamentaarset demokraatiat, kodanikuühiskonna vabadusi ja meediavabadust või on järelevalveasutuste suutlikkus liiga väike;

292.  palub komisjonil kasutada arengu valdkonnas stiimulipõhist lähenemisviisi, rakendades põhimõtet „rohkema eest rohkem“ ja võttes eeskujuks Euroopa naabruspoliitika; on seisukohal, et mida rohkem ja kiiremini teeb riik oma sisereformidega edusamme demokraatlike institutsioonide rajamisel ja tugevdamisel, korruptsiooni väljajuurimisel ning inimõiguste austamisel ja õigusriigi valdkonnas, seda enam toetust peaks ta liidult saama; rõhutab, et selline nn positiivsel tingimuslikkusel põhinev käsitlus ning suur rõhuasetus maakogukondade väikesemahuliste projektide rahastamisele võib tuua kaasa tõelise muutuse ning tagada, et liidu maksumaksjate raha kulutatakse säästvamal viisil;

293.  peab kahetsusväärseks, et Aafrika jaoks mõeldud liidu hädaolukorra usaldusfondi loomisel ei konsulteeritud eelnevalt Euroopa Parlamendiga; nõuab mõjusamaid pingutusi, et parandada liidu hädaolukorra usaldusfondi projektidega seotud otsuste läbipaistvust; rõhutab, et Euroopa Parlamendiga korrapäraseks konsulteerimiseks puudub sobiv vorm; peab kahetsusväärseks, et selles suhtes ei ole võetud mingeid meetmeid;

Tööhõive ja sotsiaalvaldkond

294.  võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse, et komisjon kasutaks programmitöö perioodil 2007–2013 saadud kogemusi ning esitaks programmitöö perioodi 2014–2020 liikmesriikide toetuskõlblikkuse reegleid käsitleva põhjaliku analüüsi ja koostaks selle põhjal liikmesriikidele suunised, kuidas lihtsustada ja ära hoida tarbetult keerulisi või koormavaid reegleid;

295.  kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust kaasata liidu rahastamisprogrammid oma iga-aastasesse halduskoormust käsitlevasse uuringusse, nagu sätestati 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(43); toonitab, et iga-aastaste halduskoormuse vähendamise eesmärkide kasutuselevõtmine, mis hõlmavad ka liidu rahastamisprogramme, suurendaks nõuetele vastavust ja aitaks seetõttu kaasa veamäära vähendamisele;

296.  avaldab heameelt tulemustele suurema tähelepanu pööramise üle programmitöö perioodi 2014–2020 jooksul; on siiski seisukohal, et täiendavad arengualased tulemusnäitajad ja järelevalvesüsteemid aitaksid kaasa usaldusväärse finantsvastutuse edendamisele ja suurendaksid tulevaste rakenduskavade tõhusust;

Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus

297.  on rahul tööga, mida on teinud viis detsentraliseeritud ametit, mis kuuluvad komisjoni pädevusalasse ning täidavad tehnilisi, teaduslikke või haldusülesandeid, mis aitavad liidu institutsioonidel kujundada ja rakendada keskkonna, kliima, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna poliitikat; on samuti rahul sellega, kuidas kõnealuste ametite eelarveid täidetakse;

298.  on rahul LIFE+ tegevuseelarve üldise täitmisega, mis oli 2015. aastal kulukohustuste assigneeringute osas 99,95 % ja maksete assigneeringute osas 98,93 %; rõhutab, et LIFE+ on aidanud suurendada üldsuse teadlikkust ja osalemist õigusaktide koostamises ning liidu keskkonnapoliitika elluviimises, samuti on see parandanud kõnealuse sektori juhtimist; märgib, et 2015. aastal eraldati 225,9 miljonit eurot tegevustoetusteks, 40 miljonit eurot kasutati Euroopa Investeerimispanga hallatavate rahastamisvahendite jaoks ning 59,2 miljonit eurot kasutati meetmeteks, mille eesmärk on toetada komisjoni rolli poliitika ja õigusaktide väljatöötamise algataja ja järelevalvajana; märgib, et 10,2 miljonit eurot kasutati programmi LIFE haldustoetuseks ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti toetamiseks;

299.  märgib, et kliimameetmete peadirektoraat on tõstnud eelarve täitmise määra kulukohustuste assigneeringute (108 747 880 eurot) puhul 99,9 %ni ja maksete assigneeringute (47 479 530 eurot) puhul 91,77 %ni ning halduskulusid kõrvale jättes suurenes maksete täitmise määr 96,88 %ni;

300.  soovitab eelarvepädevatel institutsioonidel keskenduda sellistele katseprojektidele ja ettevalmistavatele meetmetele, mis annavad liidu jaoks tulevikus tõelist lisaväärtust; võtab teadmiseks, et ellu on viidud kümme katseprojekti ja viis ettevalmistavat meedet kogusummas 1 400 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 5 599 888 maksete assigneeringutena;

301.  võtab teadmiseks, et 2015. aastal viidi lõpule tervisevaldkonna teise tegevusprogrammi (2008–2013) hindamine; tunneb heameelt, et 2015. aastal tugevdati kolmandat tervisevaldkonna tegevusprogrammi, et toetada ja edendada teabe ja heade tavade vahetamist liikmesriikides, mis seisavad silmitsi märkimisväärse hulga rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste vastuvõtmise probleemiga, eelkõige seoses sellega, et tervise ja toiduohutuse peadirektoraat valmistab ette rändajate isiklikku tervisehinnangut, mida on kavas kasutada esmase vastuvõtu keskustes ja vastuvõtupiirkondades, ning tunneb heameelt rändajate tervist käsitlevate projektidega seotud lisaeelarve üle;

Transport ja turism

302.  märgib, et 2015. aastal eraldati 263-le transpordiprojektile Euroopa ühendamise rahastu 2014. aasta projektikonkursside tulemusel 2015. aastal alla kirjutatud toetuslepingute alusel 12,8 miljardit eurot; märgib ühtlasi, et Euroopa ühendamise rahastu rahalisi vahendeid kasutades on tehtud investeeringuid kokku 28,3 miljardi euro eest, ühendades liidu rahalise toetuse piirkondlike ja liikmesriikide eelarvetega ning Euroopa Investeerimispanga laenudega;

303.  märgib, et kontrollikoda auditeeris valdkonnas „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“, mille alla transport kuulub, ainult seitset tehingut liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi vastutusvaldkonnas; märgib, et vigu leiti ainult ühes auditeeritud tehingus ning need vead puudutavad mittevastavust riigihankenormidele;

304.  juhib tähelepanu, et Euroopa Investeerimispanga hindamisaruandes tuuakse välja geograafiline tasakaalustamatus ja sektoripõhine kontsentratsioon taristu- ja innovatsioonikomponendi portfellis ning asjaolu, et taristu- ja innovatsioonikomponendi rahastamine on keskendunud (63 %) kolme liikmesriiki; kutsub komisjoni üles hindama kiiresti Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi mõju liidule tervikuna; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ei kasutata piisavalt kõiki veoliike hõlmavate innovatiivsete transpordiprojektide rahastamiseks, et näiteks edendada jätkusuutlikke veoliike või veelgi edendada digiteerimisprotsessi ja takistuseta juurdepääsu;

305.  peab kahetsusväärseks, et komisjon (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat) ei ole veel koostanud ja vormistanud strateegilist koonddokumenti TEN-T põhivõrgu transpordikoridoride väljaarendamise järelevalve kohta; soovitab komisjonil sellise järelevalvet ja läbipaistvust käsitleva strateegilise dokumendi vastu võtta; tuletab meelde, et läbipaistvus ja kõigi sidusrühmadega konsulteerimine aitavad kaasa transpordiprojektide edule;

306.  juhib tähelepanu, et aastatel 2014–2020 rahastatakse transpordiprojekte mitmest allikast, kaasa arvatud Euroopa ühendamise rahastust, Ühtekuuluvusfondist, ERFist ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist; palub komisjonil seepärast arendada koostoimet, mis võimaldaks eraldada vahendeid nendest eri rahastamisallikatest tõhusamalt ja samuti nende ressursside kombineerimist; palub komisjonil igal aastal levitada ja avaldada, muu hulgas oma veebisaitidel, kergesti kättesaadavaid loetelusid transpordi kohta, tuues muu hulgas välja transpordiliikide läbilõike, ja turismiprojektide kohta, mis saavad nimetatud fondidest kaasrahastust;

Regionaalareng

307.  palub, et komisjon pööraks kõrgetasemelise töörühma(44) kaudu riiklike juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeerimisel erilist tähelepanu riiklikele rahastamiskõlblikkuse normidele ning aitaks liikmesriikidel neid lihtsustada, et oleks võimalik teha muudatusi; rõhutab sellega seoses, et on oluline kohaldada ühtse auditi põhimõtet; palub komisjonil täpsustada lihtsate ja tõhusate suuniste abil tagastatava käibemaksu mõistet, et vältida tagastamatu käibemaksu mõiste erinevat tõlgendamist ning liidu rahaliste vahendite mitteoptimaalset kasutamist; palub komisjonil, liikmesriikidel ja piirkondlikel ametiasutustel tagada toetusesaajate järjepidev teavitamine rahastamistingimustest, eriti seoses kulutuste rahastamiskõlblikkuse ja asjaomaste hüvitamise ülemmääradega;

308.  peab kahetsusväärseks, et korraldusasutused esitasid 2015. aastal kulude hüvitamise taotlusi väiksemas summas kui 2014. aastal, mis põhjustas tasumata kulunõuete vähenemise 23,2 miljardilt eurolt (2014. aastal) 10,8 miljardi euroni (2015. aastal), millest 2,8 miljardit eurot oli jäänud maksmata 2014. aasta lõpust; toonitab, et aastatel 2014–2020 ei tohiks eelarve täitmisega seotud viivitused olla varasema perioodiga võrreldes suuremad ega tuua kaasa väljamaksmata nõuete kuhjumist rahastamisperioodi lõpus; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks koos liikmesriikidega tähelepanelikult olukorda ja kohandaks vastavalt oma maksegraafikut;

309.  peab kahetsusväärseks, et 30. juuniks 2016. aastal ei olnud kõik liikmesriigid võtnud siseriiklikku õigusesse üle riigihangete direktiive, ning nõuab tungivalt, et komisjon aitaks jätkuvalt liikmesriikidel suurendada suutlikkust võtta need direktiivid siseriiklikku õigusesse üle ja rakendada kõiki eeltingimusi käsitlevaid tegevuskavu, mis on oluline eeldus pettuste ja muude eeskirjade eiramiste ärahoidmiseks; rõhutab, kui oluline on rakendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid aastatel 2014–2020 käsitlevate avalike hangete tegevuskava, et lihtsustada, kiirendada ja ühtlustada elektroonilisi avalike hangete menetlusi;

310.  võtab teadmiseks, et ERFi ja ESFi rahastamisvahendi keskmine väljamaksemäär oli 2014. aasta lõpus 57 %, mis on 2013. aastaga võrreldes ainult 10 % rohkem; peab kahetsusväärseks kontrollikoja tähelepanekut, et rahastamisvahendite raames lõplikele toetusesaajatele tehtavate väljamaksete rahastamiskõlblikkuse perioodi pikendati komisjoni otsusega, mitte muutmismäärusega; väljendab muret selle pärast, et kontrollikoda võib pidada kõiki pärast 31. detsembrit 2015 tehtud väljamakseid õigusnormide vastasteks; märgib murega, et suur osa ERFi ja ESFi rahastamisvahendite esialgsetest ressurssidest programmitöö perioodil 2007–2013 kasutati halduskulude ja -tasude maksmiseks;

311.  tunneb heameelt kontrollikoja valitud lähenemisviisi üle, milles keskendutakse tulemustele, ja peab heaks tavaks seda, et korraldusasutused määravad kindlaks asjakohased tulemusnäitajad, millega mõõdetakse projektide panust rakenduskavade eesmärkide saavutamisse kooskõlas täiendavuse kriteeriumiga; rõhutab vajadust tihendada teabevahetust; kutsub komisjoni üles leidma tõhusamaid suhtluskanaleid, et suurendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud investeeringute nähtavust; kutsub komisjoni üles töötama välja piiratud arvu asjakohaseid näitajaid, mis aitaksid mõõta tulemusi;

312.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid võimalikult hästi territoriaalseid vahendeid, tagades, et linnade integreeritud arengustrateegiad kiidetakse rahastamiseks aegsasti heaks, mis võimaldab linnadel investeerida terviklikesse strateegiatesse, kasutada ära poliitikavaldkondade koostoimet ja tagada tõhusam pikaajaline mõju majanduskasvule ja töökohtadele;

Põllumajandus ja maaelu areng

313.  palub kontrollikojal jätkata eraldi hinnangute koostamist Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning rubriigi 2 kohta ka pärast järgmist eelarveaastat, kuna eraldi hinnangud võimaldavad võtta sihipäraseid meetmeid märkimisväärselt erinevate veamäärade parandamiseks;

314.  nõuab tungivalt, et nii komisjon kui ka liikmesriikide ametiasutused jätkaksid igal võimalikul juhul otsetoetuste keerukusega tegelemist ja keerukuse vähendamist, eelkõige siis, kui Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi haldamisega tegeldakse liikmesriikides paljudel eri tasanditel;

315.  tunneb heameelt täiendavate rahaliste vahendite uue põlvkonna üle; on veendunud, et need tuleb kavandada selgemate eesmärkidega ja näha rakendamisperioodi lõpus ette piisav kontroll, et näidata nende mõju ning tagada, et nendega ei kaasne veamäära tõusu;

316.  nõuab, et nende liikmesriikide riiklike makseasutuste eest, mis ei ole viimase kolme aasta jooksul vastanud ootustele, vastutaksid juba ametis olevad liidu ametnikud, mitte asjaomase liikmesriigi kodanikud;

317.  juhib tähelepanu põllumajanduspoliitika haldamise süsteemi mitmeaastasele iseloomule ja rõhutab, et määruse(45) rakendamisega seotud õigusnormide eiramisi on võimalik lõplikult hinnata alles programmitöö perioodi lõpus;

318.  märgib, et ÜPP lihtsustamisega ei tohiks seada ohtu elujõulist toiduainetööstust, ja nõuab meetmeid, et liikuda põllumajanduslikus toidutööstuses ja metsandussektoris vähese CO2-heitega majanduse suunas;

Kalandus

319.  on rahul, et merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi 2014. aasta aruandes Euroopa Kalandusfondi programmide (2007–2013) juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta esitatud reservatsiooni põhjal võetud meetmed on võimaldanud märkimisväärselt vähendada asjaomaste liikmesriikiide rakenduskavu, mida on nüüd vaid viis;

320.  on kindel, et merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi rakendatav sisekontrollisüsteem pakub piisavat kindlust tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riski piisavaks juhtimiseks;

321.  tunneb rõõmu selle üle, et kontrollikoja auditeeritud kaheteistkümnest konkreetselt kalandusega seotud tehingust ei tuvastatud üheski kvantifitseeritavaid vigu;

322.  peab siiski kahetsusväärseks, et enamik liikmesriike esitas oma Euroopa Kalandusfondiga seotud rakenduskavad väga hilja, mis tõi kaasa suured viivitused rahaliste vahendite kasutusele võtmisel;

323.  võtab sellest tulenevalt teadmiseks, et kuludest ei teatatud komisjonile enne 30. juunit 2015 ja seega ei olnud neid ka võimalik enne seda kuupäeva kontrollida; juhib tähelepanu, et koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise puhul vastutavad assigneeringute kasutamise eest liikmesriigid;

Kultuur ja haridus

324.  kordab, et kõikide liidu noortele suunatud liikuvusprogrammide liitmine programmiga „Erasmus+“ on eelkõige mõeldud nende tõhususe suurendamiseks, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon peaks kinni kokkulepitud eesmärkidest ja programmi eelarveridadest, et mitte muuta programmi põhisuunda;

325.  tunneb heameelt selle üle, et nii „Erasmus+“ kui ka „Loov Euroopa“ reageerisid kiiresti uute probleemide tekkimisele seoses pagulaste ja rändajate integreerimise ja radikaliseerumise vastu võitlemisega 2015. aastal;

326.  märgib, et üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu (Erasmus+ Master Loan) tehti esimest korda kättesaadavaks 2015. aastal ning selle skeemi käivitasid kaks panka Hispaanias ja Prantsusmaal; rõhutab, et laenutagamisrahastu elujõulisuseks on äärmiselt oluline geograafiliselt laia ulatuse tagamine ning see, et komisjon jälgiks tähelepanelikult laenutingimusi;

327.  tuletab meelde, et 2015 oli esimene aasta, mil programmi „Loov Euroopa“ haldasid kaks komisjoni peadirektoraati – hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat; rõhutab vajadust kooskõlastatud lähenemisviisi järele, et institutsioonisisesed korralduslikud raskused ei kahjustaks programmi toimimist või üldsuse arvamust programmist;

Kodanikuvabadused ning justiits- ja siseasjad

328.  kutsub komisjoni üles koostama ja esitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile andmed tuvastatud huvide konflikti juhtumite kohta;

329.  peab kahetsusväärseks, et rände- ja siseasjade peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes esitatud peamised tulemusnäitajad ei hõlma 2015. aastal toetust saanud, ümberasustatud, ümberpaigutatud ja tagasisaadetud inimeste arvu; peab kahetsusväärseks, et puuduvad näitajad, mis võimaldaksid hinnata riigisiseste õiguskaitseasutuste vahelise koordineerimise ja koostöö suurendamiseks vastu võetud meetmete mõju;

330.  ergutab seadma selgemaid ja pikaajalisi poliitilisi prioriteete, mis kajastuksid konkreetsemalt tegevusprioriteetides; rõhutab sellega seoses, et tuleb teha tihedamat koostööd teiste organite ja eelkõige ametitega;

331.  peab kahetsusväärseks komisjoni infoturbe juhtimisstruktuuride puudulikku ühtlustamist tunnustatud parimate tavadega (vastavalt siseauditi talituse auditiaruandele);

Soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimused

332.  juhib tähelepanu, et sooline võrdõiguslikkus peaks olema läbiv eesmärk kõikides poliitikavaldkondades; märgib siiski, et mõnel programmil puuduvad selle eesmärgi täitmiseks konkreetsed sihipärased meetmed ja spetsiaalsed eelarveeraldised, ning andmete parem kogumine ei peaks tooma kaasa üksnes soolist võrdõiguslikkust edendavate meetmete jaoks eraldatud assigneeringute kvantifitseerimist, vaid parandama ka nende liidu rahaliste vahendite mõju hindamist;

333.  kordab oma üleskutset, et komisjon kaaluks sooteadlikku eelarvestamist eelarvemenetluse kõigis etappides, muu hulgas eelarve täitmisel ja eelarve täitmise hindamisel, ning seda ka EFSI, ESFi, ERFi ja programmi „Horisont 2020“ puhul, et võidelda liikmesriikides aset leidva diskrimineerimise vastu; rõhutab, et kooskõlas tulemustele keskenduva ELi eelarve algatusega ning tulemuslikkusele keskendumise eesmärgiga tuleks eelarve planeerimisse, täitmisse ja hindamisse lisada ühised kvantifitseeritavad tulemus- ja mõjunäitajad, mis võimaldaksid eelarve täitmist soolisest perspektiivist paremini hinnata;

334.  kutsub komisjoni üles kasutama sooteadlikku eelarvestamise analüüsi nii uute kui ka olemasolevate eelarveridades osas ja tegema võimaluse korral vajalikke poliitilisi muudatusi, et tagada kaudse soolise ebavõrdsuse välistamine.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.
(3) Kontrollikoja eriaruanne nr 31/2016.
(4) Kontrollikoja eriaruanded nr 05/2015 ja nr 19/2016.
(5) Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi kokkuvõte korraldusasutuste poolt vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 67 lõike 2 punktile j esitatud andmetest finantskorraldusvahendite finantseerimise ja rakendamise valdkonnas tehtud edusammude kohta, programmitöö periood 2007–2013, olukord 31. detsembri 2015. aasta seisuga, 20.9.2016, lk 61.
(6) Vt kontrollikoja 2015. aasta aruande punkti 1.39.
(7) Vt kontrollikoja 2015. aasta aruande punkte 3.22 ja 3.23.
(8) Vt kontrollikoja 2015. aasta aruande punkti 3.29.
(9) Vt kontrollikoja 2015. aasta aruande punkte 3.33–3.38.
(10) Vt kontrollikoja 2015. aasta aruande punkti 3.56.
(11) Vt kontrollikoja 2015. aasta aruande punkti 4.16.
(12) COM(2016)0674, SWD(2016)0338, SWD(2016)0339.
(13) „Commitment and Coherence, ex‑post evaluation of the 7th EU Framework Programme (2007‑2013)“ (Kohustuste võtmine ja sidusus: ELi seitsmenda raamprogrammi järelhindamine (2007‑2013)), november 2015.
(14) Kontrollikoja aastaaruanne eelarveaasta 2015 kohta, punkt 3.19.
(15) Kontrollikoja aastaaruanne eelarveaasta 2015 kohta, punkt 3.22.
(16) Kontrollikoja aastaaruanne eelarveaasta 2015 kohta, 3. osa.
(17) Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon, punkt 8 (ELT L 246, 14.9.2016, lk 27).
(18) 2015. aasta tegevusaruanne, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, Brüssel 2016, lk 11, joonealune märkus 8.
(19) SWD(2016)0318.
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
(23) „First results of the Youth Employment Initiative“ (Noorte tööhõive algatuse esimesed tulemused), lõpparuanne Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadile, juuni 2016.
(24) Kontrollikoja eelarveaasta 2015 aastaaruanne, punkt 6.36.
(25) Vastus volinik Creţule esitatud kirjalikult vastatavale küsimusele nr 19.
(26) Vt 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni punkti 8.
(27) Euroopa Kontrollikoja eelarveaasta 2015 aastaaruande punkt 6.9, joonealune märkus 8.
(28) Nende vigade ärahoidmine oleks vähendanud meie hinnangulist veamäära 0,9 protsendipunkti võrra turu- ja otsetoetuste puhul ja 3,2 protsendipunkti võrra maaelu arengu ja teiste poliitikavaldkondade puhul.
(29) Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes märgitakse, et kohandatud koondveamäär on vähenenud 2,61 %-lt (2014. aastal) 1,47 %-ni (2015. aastal).
(30) Täistööaeg tähendab miinimumtunde, mis on nõutavad töölepinguid reguleerivate asjaomaste riiklike sätete kohaselt. Kui riiklikes õigusaktides ei ole tundide arv määratud, siis loetakse minimaalseks aastaseks töötundide arvuks 1 800 tundi, mis vastab 225 8-tunnisele tööpäevale.
(31) Viimase põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu (Eurostat) kohaselt toimus aastatel 2007–2013 ELi 28 liikmesriigi põllumajandussektori tööjõus üldine muutus – aastaste tööühikute arv vähenes 2,3 miljoni võrra ehk 19,8 %.
(32) Vt vastust kirjalikule küsimusele nr 3 – volinik Hogani kuulamine 29. novembril 2016. aastal.
(33) Vt 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni lõiget 317.
(34) Liikmesriigid peavad vähendama hektaripõhiste maksete erinevusi toetusesaajatele oma aladel (seda nimetatakse „sisemiseks ühtlustamiseks“). Põhimõtteliselt (kehtivad erandid) peavad nad vähendama ka vähemalt 5 % võrra 150 000 eurot ületavaid tulusid, mille toetusesaaja saab põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava alusel. Ka on liikmesriikidel võimalik jagada ümber kuni 30 % otsetoetuste riiklikest assigneeringutest esimesele 30 hektarile iga põllumajandusettevõtja kohta („ümberjaotav toetus“), aga ka kehtestada absoluutne ülemmäär iga toetusesaaja tuludele, mis laekuvad põhitoetuskavast või pindalatoetusest („piiristusmäär“).
(35) Vt komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega) (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59) artikli 35 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).
(36) Komisjoni 12. aprilli 2016. aasta otsus C(2016)2210, millega muudetakse komisjoni otsust C(2014)5434, millega lubatakse kasutada hüvitamist ühikukulude alusel Maailmapanga kontserni üksuse liiduga sõlmitud raamlepingu kohaselt läbiviidud tegevuste eest.
(37) Vastus kirjalikult vastatavale küsimusele nr 23 – volinik Avramopoulose 29. novembri 2016. aasta kuulamine.
(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märts 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).
(39) C(2016)3301
(40) Vt Euroopa Parlamendi 10. mai 2012. aasta resolutsiooni (tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, III jagu – komisjon ja rakendusametid (ELT L 286, 17.10.2012, lk 31)) punkti 38.
(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44).
(42) Euroopa Kohtu 21. detsembri 2016. aasta otsus kohtuasjas C-104/16 P: Nõukogu vs. Front Polisario, ECLI:EU:C:2016:973.
(43) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
(44) Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusesaajate huvides toimuva lihtsustamise jälgimiseks loodud kõrgetasemeline sõltumatute ekspertide rühm
(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

Õigusalane teave