Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2160(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0122/2017

Esitatud tekstid :

A8-0122/2017

Arutelud :

PV 26/04/2017 - 19
CRE 26/04/2017 - 19

Hääletused :

PV 27/04/2017 - 5.21

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0152

Vastuvõetud tekstid
PDF 267kWORD 56k
Neljapäev, 27. aprill 2017 - Brüssel Lõplik väljaanne
2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa välisteenistus
P8_TA(2017)0152A8-0122/2017
Otsus
 Resolutsioon

1. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus (2016/2160(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8‑0278/2016)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2015 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99 ja 164–167,

–  võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 7/2016 „Euroopa välisteenistuse hoonete haldamine üle kogu maailma“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A8‑0122/2017),

1.  annab heakskiidu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegevusele Euroopa välisteenistuse 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT L 69, 13.3.2015.
(2) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1.
(3) ELT C 375, 13.10.2016, lk 1.
(4) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.


2. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, X jagu – Euroopa välisteenistus (2016/2160(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A8‑0122/2017),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tingimata tugevdada, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

1.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Kontrollikoja (edaspidi „kontrollikoda“) hinnangul on rubriigi 5 (Haldus), kaasa arvatud Euroopa välisteenistuse eelarve üldine veamäär jätkuvalt suhteliselt madal (2015. aastal hinnanguliselt 0,6 %);

2.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda ei tuvastanud Euroopa välisteenistuse iga‑aastase tegevusaruande ja sisekontrollisüsteemiga seoses olulisi puudusi;

3.  palub Euroopa välisteenistusel parandada teatavad puudused, mille kontrollikoda tuvastas kohalike töötajate värbamisel delegatsioonides (st läbipaistvuse puudumine menetluse teatavates etappides) ja delegatsioonide korraldatud hankemenetlustes (eelkõige pakkumiste vale hindamine tehniliste spetsifikatsioonidega võrreldes või vale hankemenetluse kasutamine);

4.  nõustub kontrollikojaga, et oluline on parandada väikese maksumusega lepingute suuniseid ning hankemenetluste ülesehitust, koordineerimist ja läbiviimist, sest need lepingud moodustasid 2015. aastal sõlmitud lepingute koguväärtusest 4,5 %; toetab Euroopa välisteenistuse kavatsust korraldada piirkondlikke seminare ja pakkuda kogu delegatsioonide võrgustikule hangetega seotud haldustuge;

5.  kutsub Euroopa välisteenistust üles parandama oma valikumenetluste kvaliteeti, lisades kõik vajalikud tõendavad dokumendid; palub Euroopa välisteenistusel delegatsioonides läbiviidavaid hankemenetlusi paremini ühtlustada; kordab oma nõudmist kõrvaldada korduvad puudused selles valdkonnas, jätkates haldustoe osutamist neile delegatsioonidele, kus olukord on kõige kriitilisem;

6.  peab tervitatavaks, et välisabi haldamise 2015. aasta aruande raames esitati täiustatud ja ulatuslikumad suunised delegatsioonide juhtide vastutuse ja aruandluskohustuse järelevalve tugevdamise kohta;

7.  peab kahetsusväärseks, et eelkontrolli tasandil suurenes kulukohustustega seotud keskmine kõrvalekalde määr 2015. aastal 22,4 %‑ni (2014. aastal oli see 18,3 %);

8.  märgib, et Euroopa välisteenistuse 2015. aasta eelarve kogumaht oli 602,8 miljonit eurot, mis oli 2014. aastaga võrreldes 16,2 % suurem; märgib, et see tulenes asjaolust, et Euroopa välisteenistuse eelarvesse paigutati ümber 71,5 miljonit eurot komisjoni halduseelarvest (25,2 miljonit eurot) ja muudelt eelarveridadelt (kuni 46,3 miljonit eurot) liidu delegatsioonide ühiste kulude (nt üür, turvalisusega seotud ja IT‑kulud) rahastamiseks; märgib, et see ei hõlmanud EAF‑i vahendeid;

9.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa välisteenistuse halduseelarve täitmine on jätkuvalt probleem, kuna lisaks Euroopa välisteenistuse enda eelarvele saavad teatavad delegatsioonid komisjonilt toetust 33 eri eelarverealt; kutsub kõiki sidusrühmi üles veelgi täpsustama ja lihtsustama eelarve allikaid ja töökorraldust, et lihtsustada eelarve täitmist; tunneb heameelt hiljuti saavutatud eelarvekokkuleppe üle, mille kohaselt EAFi halduskulud kaetakse 2016. aastast alates Euroopa välisteenistuse eelarvest, võttes aluseks kindla summa inimese kohta;

10.  võtab teadmiseks, et peakorteri eelarve oli 218,9 miljonit eurot, millest 140,5 miljonit eurot (s.t 64,7 %) oli seotud koosseisuliste ja koosseisuväliste töötajate palkade ja toetuste maksmisega, 30 miljonit eurot (s.t 13,7 %) kulutati hoonetele ning 30,7 miljonit eurot IT‑süsteemidele, seadmetele ja mööblile;

11.  märgib, et delegatsioonide 383,9 miljoni euro suurune eelarve jagunes nii, et 155,8 miljonit eurot (40,6 %) läks hoonetele ja nendega seotud kuludele, 105,5 miljonit eurot (27,5 %) koosseisuliste töötajate töötasudeks, 60,1 miljonit eurot (15,7 %) koosseisuväliste töötajate ja sisseostetavate teenuste jaoks, 20,6 miljonit eurot (5,4 %) muudeks personaliga seotud kuludeks ja 41,9 miljonit eurot (10,9 %) muudeks halduskuludeks; märgib lisaks, et komisjonilt saadi 204,7 miljonit eurot liidu delegatsioonidesse lähetatud komisjoni töötajatega seotud halduskulude katteks;

12.  kordab oma nõudmist pöörata eriti delegatsioonides tähelepanu talitluspidevusele ja dokumendihaldusele, mis on sisekontrolli võtmetähtsusega standardid, aga ka juhtimise oluline osa, eelkõige mitmesugustel juhtimiseesmärkidel kasutatava teabe kättesaadavuse ja usaldusväärsuse, näiteks tegevuse ja projektide järelevalve, hindamise ja aruandluse seisukohast;

13.  märgib, et ainult kaks delegatsiooni esitasid reservatsioone, mis olid seotud nõuetekohase hankemenetluse puudumise ja kinnitava avalduse jaoks kasutatava põhilise juhtimisteabe puudumisega;

14.  toetab Euroopa välisteenistuse ja välisasjadega tegelevate komisjoni talituste korrapäraseid kontakte pettuste ärahoidmise ja avastamisega seotud küsimustes;

15.  toetab Euroopa piirkondliku keskuse (Regional Centre Europe) loomist, mille eesmärk on pakkuda liidu delegatsioonidele paremat haldustuge finantsjuhtimise, hangete ja inimressursside valdkonnas; ootab selle katseprojekti kohta hinnangu saamist 2017. aastal; ergutab Euroopa välisteenistust jätkama sellist teadmiste jagamise tava vastavalt vajadusele ka teistes piirkondades, et järk‑järgult vähendada delegatsioonide halduskoormust ja kulusid;

16.  peab oluliseks, et delegatsioonide juhtidele tuletataks lisaks nende poliitilistele kohustustele korrapäraselt meelde nende tähtsat rolli usaldusväärsuse, haldamise ja aruandekohustuse üldises tugevdamises, eelkõige mis puudutab mitmesuguste komponentide osakaalu, mis tõenäoliselt võivad põhjustada reservatsiooni esitamise; kutsub Euroopa välisteenistust üles pakkuma delegatsioonide juhtidele, eriti liikmesriikide diplomaatidele koolitust ja eksperditeadmisi;

17.  täheldab Euroopa välisteenistuse korralduses muutusi ja ühtlustamist, millega lihtsustatakse aruandlusahelaid ja teabevooge ning hõlbustatakse kriisidele või poliitilistele probleemidele reageerimise kavandamist ja tänu direktoraatide väiksemale arvule vähendatakse hierarhia tasandeid;

18.  tunnistab kriitilist aspekti Euroopa välisteenistuse inimressursside juhtimisel seoses töölevõtmise kolme „allikaga“ ja delegatsioonidesse lähetamise haldamisega, kuna samal ajal on vaja saavutada iga‑aastane töötajate arvu vähendamine, mis 2015. aastal oli 17 ametikohta peakorteris;

19.  märgib, et liikmesriikide diplomaadid moodustavad Euroopa välisteenistuse kõigist AD ametikohtade töötajatest 32,9 % (307 inimest), võrreldes 33,8 %‑ga 2014. aastal; juhib tähelepanu asjaolule, et delegatsioonides on nende osakaal suurem (43,1 %, s.t 166 liikmesriikide diplomaati) kui peakorteris (25,7 %); nõuab töötajate tasakaalustatumat jaotamist ja tuletab Euroopa välisteenistusele meelde, et oluline on ühendada liikmesriikide ja Euroopa välisteenistuse töötajate eksperditeadmisi igal tasandil;

20.  rõhutab, et 134‑st delegatsiooni juhi ametikohast 63 oli täidetud delegatsioonide juhtideks lähetatud liikmesriikide diplomaatidega, mis moodustab koguarvust 47 %; juhib tähelepanu sellele, et nende 63 ametikoha jaotus ei olnud sooliselt tasakaalus – vahekord oli 16 % / 84 % – ja 63‑st töötajast ainult 16 olid liiduga aastatel 2004, 2007 ja 2013 ühinenud liikmesriikide kodanikud; märgib ühtlasi, et 29 delegatsioonide juhtide asetäitja seas valitses sooline tasakaalustamatus 24 % / 76 % ning 6 asetäitjat olid liikmesriikide diplomaadid;

21.  märgib, et liikmesriikidest lähetatud riiklike ekspertide arv kasvas ka 2015. aastal (8 % rohkem kui 2014. aastal) ja jõudis 434 inimeseni (neist 376 olid lähetatud peakorterisse ja 58 delegatsioonidesse); märgib, et 40 % Brüsselis töötavatest lähetatud riiklikest ekspertidest (s.t 151 inimest 376‑st) said palka oma riigi ametiasutustelt;

22.  tuletab Euroopa välisteenistusele meelde vajadust tagada liikmesriikidest ja liidu institutsioonidest värvatud töötajate osakaalu puhul personalipoliitika täielik järgimine, nagu see on sätestatud Euroopa välisteenistuse loomist käsitlevas nõukogu otsuses;

23.  märgib, et töötajaskonna üldine sooline jaotus on peaaegu võrdsustumas – 47 % / 53 % – , kuid AD ametikohtade töötajate seas on see jaotus 31,7 % / 68,3 % (võrreldes 31 % / 69 %‑ga 2014. aastal); märgib, et see proportsioon (30 %) on püsinud stabiilsena alates 2011. aastast;

24.  kordab oma muret soolise tasakaalustamatuse pärast juhtivatel ametikohtadel, kus vahekord on praegu 21,4 % / 78,6 %; peab kahetsusväärseks, et juhtivatele ametikohtadele kandideerijate seas on naiste osakaal endiselt väike (16 %); on seisukohal, et edusammud selles valdkonnas on olulised, ja palub seetõttu Euroopa välisteenistusel oma tingimused ja töölevõtmispoliitika ümber kujundada, et juhtivad ametikohad mõlemale sugupoolele võrdselt huvi pakuksid;

25.  kordab, et geograafiline tasakaal, eelkõige liikmesriigist pärit töötajate arvu ja nende päritoluliikmesriigi suuruse suhe, peaks olema Euroopa välisteenistuse inimressursside haldamisel oluline aspekt, pidades ennekõike silmas liiduga alates 2004. aastast ühinenud liikmesriike; on tõsiselt mures nende liikmesriikide pideva alaesindatuse pärast nii töötajate kui ka juhtkonna tasandil; seepärast kutsub Euroopa välisteenistust üles kõnealust olukorda märkimisväärselt parandama; rõhutab, et need liikmesriigid on eriti alaesindatud kõrgematel haldustasanditel ja juhtivatel ametikohtadel ja et selles valdkonnas tuleb veel teha olulisi edusamme;

26.  väljendab heameelt komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Parlamendile antud lubaduse üle tegeleda liikmesriikide diplomaatide praeguse üleesindatusega delegatsioonide juhtide seas ning palub Euroopa välisteenistusel esitada 2017. aasta jooksul oma personalipoliitika läbivaatamise aruanne, käsitledes selliseid teemasid nagu sooline tasakaal ja töötajate liikuvus institutsioonide vahel, võttes samal ajal arvesse selle mõju inimressursside seisukohast liidu välistegevuse ja nähtavuse tugevdamisele liidu üldise strateegia kaudu;

27.  kutsub Euroopa välisteenistust üles jätkama liidu delegatsioonide rolli arendamist, eelkõige hõlbustades ja toetades liikmesriikidevahelist koordineerimist konsulaarabi andmisel;

28.  tuletab Euroopa välisteenistusele meelde, et majandusdiplomaatia ja lobitöö vaheline piir on ähmane; kutsub seetõttu Euroopa välisteenistust üles ühinema kavandatava kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis peaks kehtima ka liidu delegatsioonide kohta, niivõrd kui see on õiguslikult võimalik;

29.  võtab teadmiseks liidu delegatsioonide võrgustiku 160 miljoni euro suurused aastakulud, mis on eelmise eelarveaastaga võrreldes üle 50 % suurenenud; märgib, et 80 % delegatsioonidest asub ikka veel üüripindadel ja üürikulud olid 2015. aastal 53,04 miljonit eurot; väljendab heameelt 200 miljoni euro suuruse laenu üle, mis on ette nähtud kinnisvarapoliitika paremaks haldamiseks ning delegatsioonide ostukulude vähendamiseks; peab kahetsusväärseks, et laenule ja kulude kasvule vaatamata kuulub vaid mõned delegatsioonihooned Euroopa välisteenistusele; palub Euroopa välisteenistusel esitada oma iga‑aastases tegevusaruandes käesoleva aasta kohta lisaks delegatsioonide hoonetega seotud lepingutele ka ülevaade kõigi delegatsioonide hoonete olukorrast;

30.  palub Euroopa välisteenistusel oma kinnisvarapoliitika ümber kujundada kooskõlas kontrollikoja eriaruandes nr 7/2016 esitatud soovitustega, eelkõige seoses järgnevaga:

   järjekindlus ning delegatsioonide kontorihoonetes asuvate liikmesriikide või muude liidu institutsioonide või organite esinduste makstud tasude kulude täielik katmine;
   delegatsioonide hoonete parem valimine;
   peakorteri otsene kaasamine enne üürimist (või üürilepingu pikendamist) või kontorihoonete ostmist;
   Euroopa välisteenistuse kinnisvara haldamise teabesüsteemi parandamine, et saada usaldusväärsemat ja asjakohasemat teavet, mida edasises kavandamisprotsessis arvesse võtta;

31.  kutsub Euroopa välisteenistust üles parandama ruumide kasutamist, lahendades eelisjärjekorras tühjade või asjatult suurte hoonete ja kontrollikoja poolt sellega seoses tuvastatud lisakulude (7,8 miljonit eurot) küsimuse, võttes samas arvesse probleeme, mis tekivad hoonete haldamisel sageli keerukas keskkonnas;

32.  toonitab, et Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel on jagatud huvi hooneid koos kasutada ning teha hoonete haldamisel tihedamat kohapealset koostööd, pöörates erilist ja pidevat tähelepanu otstarbekusele, turvaküsimustele ja liidu kuvandile;

33.  tunneb heameelt liidu delegatsioonide ja liikmesriikide vaheliste ruumide ühiskasutuse projektide arvu suurenemise üle, kuivõrd 2015. aastal allkirjastati kuus ruumide ühiskasutust käsitlevat vastastikuse mõistmise memorandumit, nii et kokku tõusis ruumide ühiskasutuse projektide arv 2015. aasta lõpuks 86‑ni; julgustab Euroopa välisteenistust otsima uusi võimalusi selle hea tava laiendamiseks; on seisukohal, et see poliitika peaks hõlmama uusi lähenemisviise eesmärgiga määrata kindlaks nii koordineeritud ühispaiknemise strateegia liikmesriikidega, kes on valmis seda tegema, kui ka asjakohane kulude jagamise kord hoonete ja logistika osas; märgib, et ühispaiknemine puudutab ka teisi välispoliitika haldamises osalevaid üksusi, nagu Euroopa Investeerimispank, ECHO talitused, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid ja EL‑i eriesindajad;

34.  väljendab kahetsust sissekannete puudulikkuse ja ebamäärasuse üle delegatsioonide hoonete ja residentside haldamise infosüsteemis; palub korrapäraselt kontrollida liidu delegatsioonide märgitud andmete täielikkust ja usaldusväärsust, et parandada ruumide, asukohtade ja kulude katmisega seotud üldist planeerimist;

35.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus tõhustaks kõigi kinnisvarapoliitikaga seotud kulude halduskontrolli ja seirevahendeid, et tagada selles valdkonnas kõigi kulude täpne ülevaade ja järelmeetmed; on seisukohal, et kinnisvarapoliitikas tuleks rõhku panna kindlaksmääratud ülemmäärade jälgimisele, et vähendada delegatsioonide käsutuses olevate kontoripindade iga-aastaste üüride kogusummat ja kontoripindadega seotud korduvaid kulusid ning tagada ühispaiknemisega pindade eest tehtavate osamaksude asjakohasus, jooksvate kulude katmine ühispaiknemise korral ja kulude õigsus kohalikke turutingimusi arvestades;

36.  on seisukohal, et kiiresti tuleks arendada kinnisvara haldamise õiguslikke ja tehnilisi ekspertteadmisi, kaaludes seejuures kõiki soodsaid alternatiivseid võimalusi, näiteks välisekspertide (nt kohalike maaklerite) palkamine turgu uurima või ka omanikega läbirääkimisi pidama;

37.  palub Euroopa välisteenistuselt iga-aastast loetelu delegatsioonides läbiviidud kontrollkäikude kohta;

38.  palub, et Euroopa välisteenistus laseks delegatsioonide inspektsioonil kontrollida liidu suursaadikute residentside viimaseid viit üüri- või ostulepingut, kaasa arvatud Albaanias Tiranas asuv residents, ning annaks selle kohta parlamendile aru;

39.  toetab keskmise ja pikema ajavahemiku strateegia elluviimist, et välja selgitada kõik selle valdkonna võimalused investeerimisprioriteetidest või ostuvõimalustest kuni üürilepingute pikendamise ning hoonete jagamiseni liikmesriikidega, võttes arvesse personaliprognoose ja poliitika planeerimist ning arengut;

40.  ergutab Euroopa välisteenistust oma kinnisvarapoliitikas veelgi rohkem rakendama keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) ning ka keskkonnahoidliku riigihanke põhimõtet, mõistes samas, et 139 delegatsiooni kohalikud olud eeldavad teatavat paindlikkust;

41.  on seisukohal, et Euroopa välisteenistuse ja selle delegatsioonide julgeolekut tuleb veelgi tugevdada, ning kutsub Euroopa välisteenistust üles seda oma delegatsioonide jaoks hoonete ja ruumide valimisel prioriteediks seadma; on seisukohal, et hoonete turvalisus peaks olema Euroopa välisteenistuse kinnisvarapoliitika lahutamatu osa ning Euroopa välisteenistuse evakueerimise kava ja evakueerimise otsuseid tuleks vajaduse korral kooskõlastada asjaomaste liikmesriikide esindustega;

42.  peab kiiduväärseks, et Euroopa välisteenistus kavandab ühiste seisukohtade ja ühise tegevuse projekti, et saavutada tugevam Euroopa, kes aitab tugevdada piirkonna ja kogu maailma rahu ja julgeolekut;

43.  palub Euroopa välisteenistusel parandada liidu kodanikega suhtlemise poliitikat.

Õigusalane teave