Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2206(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0149/2017

Esitatud tekstid :

A8-0149/2017

Arutelud :

PV 26/04/2017 - 19
CRE 26/04/2017 - 19

Hääletused :

PV 27/04/2017 - 5.24

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0155

Vastuvõetud tekstid
PDF 465kWORD 65k
Neljapäev, 27. aprill 2017 - Brüssel Lõplik väljaanne
2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll
P8_TA(2017)0155A8-0149/2017
Resolutsioon
 Lisa

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ametite 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta (2016/2206(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsuseid Euroopa Liidu ametite 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse kontrollikoja iga-aastaseid eriaruandeid(1) detsentraliseeritud asutuste 2015. aasta raamatupidamise aastaaruannete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(2), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(3), eriti selle artiklit 110,

–  võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 12/2016 „Ametid ei kasuta toetusi alati asjakohaselt ega tõendatavalt mõjusalt“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0149/2017),

A.  arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab iga määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 208 kohase ameti kohta horisontaalseid tähelepanekuid, mis on lisatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklile 110 ja Euroopa Parlamendi kodukorra IV lisa artiklile 3;

B.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust läbipaistvuse ja vastutuse parandamise abil ja rakendades tulemuspõhise eelarvestamise mõistet ning head tava inimressursside juhtimisel;

1.  rõhutab, et ametid mõjutavad oluliselt poliitikat ja otsuste tegemist ning programmide rakendamist sellistes Euroopa kodanikele elulise tähtsusega valdkondades nagu tervishoid, keskkond, inim- ja sotsiaalõigused, ränne, pagulased, innovatsioon, finantsjärelevalve, ohutus ja turvalisus; kordab, et ametite täidetavad ülesanded on olulised ning nad mõjutavad otseselt liidu kodanike igapäevaelu; toonitab, et suuresti tänu ametitele on liit liikmesriikides nähtavam; kordab ka, kui tähtis on ametite sõltumatus, eriti reguleerivate ametite puhul ja nende ametite puhul, mille ülesanne on sõltumatu teabe kogumine; tuletab meelde, et ametite loomise peamine põhjus oli anda sõltumatuid tehnilisi ja teaduslikke hinnanguid;

2.  märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal liidu ametite ja muude organite 2015. aasta auditite tulemuste kohta (edaspidi „kontrollikoja kokkuvõte“), et ametite eelarve oli 2015. aastal ligikaudu 2,8 miljardit eurot, mida on ligikaudu 7,7 % rohkem kui 2014. aastal ja mis moodustab liidu üldeelarvest ligikaudu 2 %; juhib tähelepanu sellele, et suuremat osa ametite eelarvest rahastatakse komisjoni toetuste kaudu ja ülejäänu saadakse tasudest või muudest allikatest, mis moodustavad peaaegu ühe kolmandiku;

3.  märgib, et ametite alaliste, ajutiste, lepinguliste või lähetatud töötajate arv on kokku 9965, mida on märgatavalt – 6,25 % – rohkem kui eelmisel aastal ja mistõttu tuleb sellealaseid edasisi muutusi tähelepanelikult jälgida; mõistab aga, et töötajate arv kasvas enim ametites, mis tegelevad rändeküsimustega ning raskete kuritegude ennetamise ja terrorismivastase võitlusega; mõlemat tegevust 2015. aastal uuendati ning tugevdati liidu prioriteetidena;

4.  märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal, et kontrollikoda väljastas märkus(t)eta arvamuse kõigi ametite, välja arvatud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), raamatupidamise aastaaruannete kohta; märgib peale selle, et ametite raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevad toimingud olid seaduslikud ja korrektsed kõigi ametite puhul, välja arvatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut, mille kohta kontrollikoda väljastas märkustega arvamuse;

5.  märgib, et 2015. aastal tegelesid ametid plaanipäraselt oma tööprogrammide elluviimisega; märgib samas, et arutelud, mida praegu peetakse finantsmääruse läbivaatamise ja tulevase (2020. aastale järgneva) mitmeaastase finantsraamistiku üle, on hea võimalus vaadata tulevikku ja teha ametite eelarvete, tulemuste ja nende mitmeaastaste tööprogrammide haldamises vajalikke muudatusi;

6.  tuletab meelde, et ametite iga-aastaste tööprogrammide projektide ja mitmeaastaste strateegiate arutamine vastutavates komisjonides peaks aitama tagada, et programmid ja strateegiad on tasakaalus, neis võetakse arvesse ajakohaseid poliitilisi prioriteete ja et need aitavad kaasa strateegias „Euroopa 2020“ sätestatud eesmärkide saavutamisele;

7.  märgib rahuloluga, et mõned ametid juba teevad koostööd sama valdkonna teiste ametitega, näiteks justiits- ja siseküsimustega(4) tegelevad ametid ja Euroopa järelevalveasutused(5); julgustab teisi ameteid, kes ei ole veel sellega alustanud, tegema edaspidi koostööd teiste sama valdkonna ametitega alati kui võimalik, mitte ainult ühiste teenuste ja koostoime loomisel, vaid ka ühise poliitika valdkondades; julgustab kontrollikoda kaaluma ametite ühise poliitika valdkondade kohta ulatuslike ülevaadete esitamist; palub, et kui komisjon ja nõukogu hakkavad tegema otsuseid selle kohta, kuhu kolida Ühendkuningriigis asuvad ametid, siis võtaks nad arvesse ka võimalust teha muude sama valdkonna ametitega tihedamat koostööd ja seada sisse teenuste ühiskasutus;

8.  leiab, et arutelude raames, mida peetakse liidu eelarve uue, tulemuspõhise käsitluse raames, ning valdkondliku koostöö parandamise alal tehtud edusammude ja aruande „How do EU agencies and other bodies contribute to the Europe 2020 Strategy and to the Juncker Commission Agenda?“ („Kuidas ELi ametid ja muud asutused panustavad Euroopa 2020. aasta strateegiasse ja Junckeri komisjoni töökavasse?“) kohaselt ametite poolt täidetud ülesannete põhjal peaksid kõik asjassepuutuvad liidu institutsioonid, st komisjon, Euroopa Parlament ja kontrollkoda, võtma valdkondlikku käsitlust arvesse ka eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses vastavalt käesoleva resolutsiooni lisas esitatud ettepanekule;

9.  märgib murega, et liidu reguleerivad ametitel, mis tegelevad õiguslikult reguleeritud toodete riskianalüüsiga, eelkõige Euroopa Toiduohutusametil, Euroopa Kemikaaliametil ega Euroopa Ravimiametil ei ole raha ega õigusvahendeid, et oma ülesandeid korralikult täita;

Ühine lähenemisviis ja komisjoni tegevuskava

10.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtsid 2012. aasta juulis vastu detsentraliseeritud asutuste ühise lähenemisviisi (edaspidi „ühine lähenemisviis“), st ametite tulevase haldamise ja reformimise poliitilise kokkuleppe; tuletab peale selle meelde, et ühist lähenemisviisi hakati rakendama komisjoni 2012. aasta detsembri tegevuskava (edaspidi „tegevuskava“) kaudu;

11.  võtab teadmiseks ühise lähenemisviisi rakendamise teise eduaruande (COM(2015)0179) ja tunnustab paljudes valdkondades saavutatud edu ametite tegevuse ratsionaliseerimisel; peab komisjoni ja ametite jõupingutusi ja edusamme tegevuskava rakendamisel kiiduväärseks;

12.  märgib, et enamik tegevuskava meetmetest, mille ametid on ellu viinud, on aidanud suurendada ametite vastutust ja läbipaistvust, mis omakorda annab tunnistust märkimisväärsetest jõupingutustest, mida ametid teevad ühise lähenemisviisi rakendamiseks, vaatamata piiratud ressurssidele, ning asjaolust, et ametid on vastutustundlikud ja läbipaistvad; märgib lisaks, et ELi ametite võrgustik (edaspidi „võrgustik“) on täheldanud, et ühise lähenemisviisi kohaste meetmete rakendamine on tulemuslikult lõpule viidud;

13.  tunneb aga muret, et ametite tõhususele avaldas meetmete rakendamine üldjuhul negatiivset mõju ning samuti suurenes seetõttu teatavates valdkondades järsult nii personalivajadus kui ka rahakulu; märgib lisaks, et kulud suurenesid meetmete rakendamise tõttu, aga kulude pidevat kasvu on oodata ka tulevikus;

14.  võtab teadmiseks halduskoormuse, mida tegevuskava rakendamine on ametitele tekitanud, ja allhanke kasutamise mitmete ülesannete täitmiseks, mis on seotud ametite andmete kogumise ja koondamisega ning võrgustikule edastamisega, eelkõige seoses eelarvemenetluse ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega; palub komisjoni ja eelarvepädevatel institutsioonidel neid pingutusi tunnustada ja lisada ametite ametikohtade loetellu ressursse, eelkõige neid, mida on vaja võrgustiku alalise sekretariaadi ülesannete täitmiseks;

15.  märgib, et kui aruandluse parandamiseks kasutatakse uusi mehhanisme, tuleks varasemate aruandlusmehhanismide kasutamine suurema tõhususe nimel lõpetada, et vältida ülesannete dubleerimist ja topelt aruandlussüsteeme;

16.  on seisukohal, et ametid peaksid jätkama tihedas koostöös komisjoni, Euroopa Parlamendi ja kontrollikojaga selliste kõikehõlmavate näitajate väljatöötamist, millega mõõta oma tegevuse üldisi tulemusi ja tõhusust; märgib, et üldine eesmärk peaks olema tasakaalustatud hulk näitajaid, mis suurendavad ametite läbipaistvust ja vastutustunnet ning toetavad otsuseid, millega eelarvepädevad institutsioonid eraldavad eelarvevahendeid ja inimressursse;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

17.  tuletab meelde, et aastasus koos ühtsuse ja tasakaaluga on kolm peamist raamatupidamispõhimõtet, mida tuleb liidu eelarve tõhusal täitmisel tingimata järgida; märgib, et vastavalt kontrollikoja kokkuvõttele on eelarve haldamise ja finantsjuhtimise valdkonnas kõige sagedasem probleem endiselt kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kõrge määr, mis puudutas 32 ametit (2014. aastal 28 ametit); märgib peale selle, et kontrollikoja väitel jätkas ta nende probleemide kajastamist vastavalt künnisele, mille ta määras kindlaks ametite eelarve eri jaotiste jaoks;

18.  märgib aga, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, kuna ametite rakenduskavad on mitmeaastased, mis ei pruugi viidata probleemidele eelarve kavandamisel ega täitmisel ega ole tingimata vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega; märgib, et rakenduskavadest tulenevad ülekandmised on sageli ametite poolt plaanitud ja kontrollikoda on nendest teavitatud, mis lihtsustab selge vahe tegemist plaanipäraste ja ettenägemata ülekandmiste vahel;

19.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) on üldiselt nõus tegema plaanipärastel ja ettenägemata ülekandmistel, mida Eurofound on aastaid kohaldanud, selget vahet; innustab võrgustikku, ameteid ja kontrollikoda uurima, kas seni, kuni see teema lisatakse finantsmäärusesse, oleks võimalik kehtestada plaanipäraste ja ettenägemata ülekandmiste eristamise ning neist selge teavitamise kord;

20.  toonitab, et ülekantud assigneeringute tühistamiste määr näitab seda, kui korrektselt on ametid rahavajadust prognoosinud, ja see annab eelarve hea planeerimise kohta rohkem teavet kui ülekandmiste määr;

21.  rõhutab, et seetõttu tuleb plaanipärane ja teada antud ülekandmine täpselt määratleda, et ühtlustada kontrollikoja sellekohast aruandlust ja võimaldada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil vahet teha, kas tegemist on halvast eelarve planeerimisest põhjustatud ülekandmistega või ülekandmistega, mida kasutatakse eelarves selleks, et toetada mitmeaastaseid programme ja hankemenetluste kavandamist;

22.  nõuab, et sellega seoses lisataks plaanipäraste ja teada antud ülekandmise mõiste koos muude vajalike suunistega järgmisel muutmiskorral finantsmäärusesse ja raamfinantsmäärusesse; kutsub komisjoni, kontrollikoda ja võrgustikku üles seda küsimust arutama ja soovitama võimalikke lahendusi, et ühtlustada eelkõige mitmeaastaste programmide ja hangete finantsjuhtimist;

23.  märgib, et teatavate ametite auditeeritud eelarve täitmise aruanded on vähem üksikasjalikud kui enamikul teistel ametitel, mis näitab, et ametite eelarvearuandluse suunised peaksid selgemad olema; märgib, et ametid, kelle aruanded teiste omast erinevad, on andnud peaarvepidaja ülesanded komisjoni peaarvepidajale, ja erinev üksikasjalikkuse tase olid tingitud komisjoni aruandlustavadest; toetab komisjoni kavatsust koostada ametitele 2016. aasta eelarvearuannete jaoks suunised; palub, et võrgustik ja komisjon esitaksid eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas toimuva arengu kohta aruande;

24.  märgib, et toetuse andmisel ja väljamaksmisel toimivad ametid üldiselt eeskirjade kohaselt; palub ametitel parandada toetuste haldamist ja pöörata kõige rohkem tähelepanu antud toetuste tulemuslikkuse hindamisele;

25.  nõuab tungivalt, et kõik ametid koostaksid põhjaliku talitluspidevuse kava, milles käsitletaks eelarvestamise ja põhitegevuse ebastabiilsusega seotud ohte, mis ootamatute ja tõsiste sündmuste või oludega võivad kaasneda;

26.  tunneb heameelt leidude ja soovituste üle, mille kontrollikoda sõnastas eriaruandes nr 12/2016, mis puudutab toetuste kasutamist ametite poolt;

Koostöö ametite vahel ja muude institutsioonidega – jagatud teenused ja koostoime

27.  tõstab esile teenuste jagamise eeliseid, tänu millele on personali- ja finantsvaldkonna rakenduseeskirju ning menetlusi võimalik ühtemoodi kohaldada, ja tõhususe kasvu, mis ametite vahel teenuste jagamisest või tekkida, eriti kui arvestada, et ametitel tuleb nii eelarvet kui ka personali kärpida;

28.  märgib murelikult, et teatavatel ametitel on endiselt kaks peakorterit, millest üks tegeleb põhitegevuse ja teine haldusega; peab hädavajalikuks võimalikult kiiresti kõik topelt peakorterid, millel ei ole mingit lisaväärtust, kaotada;

29.  märgib, et võrgustiku andmeil püüdsid ametid selleks, et raha ja inimressursse paremini kasutada, vältida dubleerimist ja muuta teavet terviklikumaks, täpsemaks ja kättesaadavamaks; märgib rahuloluga, et nende pingutuste tulemusel loodi elektrooniline jagatud teenuste kataloog, kuhu oodatakse osalema kõiki võrgustiku ameteid, kas pakkuma või esitama uusi teenuseid või taotlema neid tsentraliseeritud platvormi kaudu, ning kus 2017. aasta jaanuari seisuga pakub 21 ametit jagamiseks ühtekokku 184 teenust, sealhulgas dokumentide vahetamist ja osalemist eksperdifoorumites;

30.  märgib samuti, et Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) ja Euroopa Kalanduskontrolli Amet kirjutasid alla uue kontseptsiooni katsetamise projektile, mille raames oleks võimalik selgitada, kas EUIPO saaks pakkuda väga madala hinnaga IT avariitaaste teenuseid teistele võrgustiku ametitele; nõustub, et selline süsteem võib tuua kasu mitte ainult paremate IKT teenuste ja madalamate käituskulude, vaid ka tugevama võrgustiku ja IKT suurema valmisoleku näol; palub, et võrgustik esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile katseprojekti edasise arengu kohta aruande;

31.  märgib, et Euroopa Toiduohutusamet algatas 20 ameti nimel ühise avatud hankemenetluse, et valida pilveteenuse vahendaja; märgib rahuloluga, et leping, mis sõlmiti 2016. aasta septembris, võimaldab Euroopa Toiduohutusameti andmeil hoida ametitel üheskoos kokku 2,5 miljonit eurot;

32.  märgib, et võrgustikus töötatakse praegu välja uut ühishanke vahendit, mis lisatakse ELi ametite ekstranetis jagatud teenuste rubriiki; märgib rahuloluga, et kuna see vahend oleks kasulikuks toeks mitmele ametile, annaks see lisavõimaluse välise teenusepakkuja ühiseks kasutamiseks ning selle tulemusel ressursi- ja mastaabisäästuks;

33.  rõhutab, kui oluline on liidu ametite tulemuslikkuse arendamise raamistikus koostöö ning ideede ja tavade vahetus ametite vahel, mis aitab kaasa tasakaalustatumale juhtimisele ja suuremale sidususele ametite vahel; rõhutab, et võrgustik peab aitama tõhusust suurendada ja see ei tohi tekitada lisakulusid ega -bürokraatiat;

34.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Koolitusfondi ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse koostöö muutub järjest süstemaatilisemaks, tänu millele suureneb nende ühise iga-aastase tööprogrammi kaudu – eelkõige ühise Riia järelevalveraamistiku arendamise ning Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis tehtava koostöö kaudu, mis puudutab ootustele vastavaid oskusi ning vastavaid vahendeid ja meetodeid käsitleva kuue metoodikaalase suunise lõpuleviimist, – kummagi ameti ülesannetes koostoime;

Personalijuhtimine

35.  tuletab meelde, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 27(6) nõutakse, et ajavahemikus 2013–2017 vähendaksid kõik institutsioonid, asutused ja ametid personali järkjärguliselt 5 %; tunneb heameelt, et enamik ameteid on 2012. aasta ametikohtade loetelust lähtuvalt 5 % eesmärgi juba täitnud või ületanud;

36.  väljendab muret selle pärast, et komisjon kohaldas ametite personali suhtes 5 % lisamäära, et luua ümberpaigutamisreserv, millest jagada ametikohti ametitele määratavate uute ülesannete täitmiseks või alustusetapis olevatele ametitele; on eriti mures selle pärast, et kui personali veel rohkem vähendada, muutub ülesannete ja iga-aastaste tööprogrammide täitmine järjest keerulisemaks, iseäranis ametites, mida komisjon peab täielikult toimivateks ametiteks; kutsub komisjoni ja eelarvepädevaid institutsioone üles tagama, et kulude kokkuhoiuks võetavad võimalikud lisameetmed ei pärsiks ametite suutlikkust oma mandaati tulemuslikult täita; märgib, et paljudel juhtudel ei suuda ametid oma ülesandeid täita, näiteks Euroopa Toiduohutusamet ei suuda tagada toiduohutust ja Eurofound hakata täitma rändajate ja pagulastega seotud uusi ülesandeid;

37.  toonitab, et geograafiline tasakaal, st liikmesriigist pärit töötajate arvu ja nende päritoluliikmesriigi suuruse vaheline suhe, peaks eelkõige liiduga alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikide puhul jääma ressursside haldamisel endiselt oluliseks aspektiks; tunneb heameelt selle üle, et liidu ametid on saavutanud liiduga enne ning 2004. aastal ja pärast seda ühinenud liikmesriikide ametnike vahel tasakaalustatuma koosseisu; juhib aga tähelepanu sellele, et nende liikmesriikide esindajaid on kõrgematel juhtimistasanditel ja juhtivatel ametikohtadel ikka veel liiga vähe, mistõttu vajab olukord endiselt parandamist;

38.  on veendunud, et neid ametite töötajaid, kelle töötasu rahastatakse ettevõtete makstavatest tasudest ja seega mitte liidu eelarvest, ei tohiks institutsioonidevahelises kokkuleppes nõutud 5 %-le lisanduv personali vähendamine üldjuhul mõjutada; nõuab tungivalt, et komisjon ja eelarvepädevad institutsioonid käsitleksid ameteid, mida rahastatakse peamiselt liidu eelarvest, eraldi ning esitaksid ametite jaoks, mida rahastavad peamiselt ettevõtted, raamistiku, mis peaks olema proportsionaalne asjaomase ameti pakutavate teenustega;

39.  märgib, et kuna ametid viivad ellu liidu rahastatavaid projekte ja programme, on neil kogu liidus töökohtade loomisele otsene mõju; märgib peale selle, et liidu eri rahastamisprogrammidega luuakse töökohti paljudel eri viisidel, sh kasutatakse näiteks stiimulina boonuse maksmist, mille tõttu on liidu loodud töökohad väga erineva kvaliteediga; nõuab, et komisjon hindaks põhjalikult ja terviklikult, kuidas on liidu eelarvest rahastatud fondid, programmid ja projektid otsest töökohtade loomist mõjutanud; palub, et komisjon avaldaks hindamistulemused võimalikult kiiresti ja esitaks need Euroopa Parlamendile;

40.  tunnustab pingutusi, mida on tehtud, et luua ametite töötajate ja juhtkonnaliikmete hulgas sooline tasakaal; nõuab, et ametid, mille töötajate hulgas on endiselt liiga palju ühe soo esindajaid, tegeleksid edasi sellise tasakaalu loomisega ja annaksid tulemustest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada;

Huvide konfliktid ja läbipaistvus

41.  märgib võrgustiku põhjal, et kõik ametid on vastava eetikakoodeksi raames ja kooskõlas personalieeskirjade sätetega rikkumistest teatamise üldeeskirja juba vastu võtnud; märgib siiski murelikult, et seda eeskirja täiendava rikkumistest teatamise sise-eeskirja on vastu võtnud ainult 65 % ametitest; tunnistab, et võrgustik kinnitab, et ametites, kus seda eeskirja ei ole veel kehtestatud, ollakse vastuvõtmise ootel; märgib, et mitu ametit ootavad, et enne kui nad eeskirja vastu võtavad, annaks komisjonil neile suuniseid või aitaks eeskirju koostada; märgib veel, et eeskiri tuleks vastu võtta ja seda tuleks rakendama hakata 2017. aasta esimesel poolel; palub ametitel, kes rikkumisest teatamise sise-eeskirja veel vastu ei ole võtnud, teha seda viivitamata ja võtta see eeskiri vastu nii, et sellega soodustatakse rikkumisest teatamise sisekorraga töökeskkonnas seda, et läbipaistvusest ja vastutusest saab tava, töötajaid teavitatakse korrapäraselt nende kohustustest ja õigustest ja neile antakse sellekohast koolitust, rikkumisest teatajatele tagatakse kaitse kättemaksu eest, rikkumisest teatajate edastatud hoiatustega tegeldakse aegsasti, hoides nii rikkumisest teatajat kui ka kõiki võimalikke asjaosalisi menetluse käiguga kursis, ja anonüümse agentuurisisese teatamise jaoks luuakse vastav kanal; palub ametitel igal aastal eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru anda, mitmest rikkumisest sel viisil on teatanud ja mida amet on sellega seoses ette võtnud; kutsub nii ameteid kui ka komisjoni üles andma vajaduse korral juhiseid ja heakskiitu;

42.  märgib, et 16 ametist, kus kasutatakse eksperdirühmi, teaduskomisjone ja komiteesid, võttis probleeme, mille ombudsman tõstatas omaalgatuslikus uurimises OI/6/2014/NF komisjoni eksperdirühmade koosseisu kohta, oma personalipoliitikas arvesse 13; julgustab ülejäänud ameteid võtma arvesse ombudsmani esitatud probleeme nii pea kui võimalik;

43.  märgib, et haldusnõukogu liikmete, juhtivtöötajate ja koosseisuliste ekspertide elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid on avaldanud 84 % ametitest (eelmisel aastal 74 % ametitest); märgib, et rohkem kui 60 % ametitest kontrollib ekspertide, haldusnõukogu liikmete ja juhtivtöötajate huvide deklaratsioonide andmete õigsust vähemalt kord aastas; palub ametitel võtta vastu ranged suunised selle kohta, kuidas kujundada huvide konfliktide ennetamise ja haldamise sidusat poliitikat, ja hakata neid kooskõlas ühise lähenemisviisi järelmeetmete tegevuskavaga rakendama; palub ametitel, kes ei ole veel sellist poliitikat juurutanud, kontrollida deklaratsioone korrapäraselt, et tagada juhtkonna üle vajalik üldsuse järelevalve ja kontroll;

44.  peab kiiduväärseks jõupingutusi, mida ametid teevad, et avaldada võimalikult suure läbipaistvuse tagamiseks huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused oma veebisaidil; märgib aga, et paljudel juhtudel on osa neist dokumentidest puudu; tuletab meelde, et ametite asutamismääruses ei ole sätteid, mille kohaselt oleks nende dokumentide esitamine kohustuslik; loodab seetõttu, et kui mõne sellise ameti asutamismäärus läbi vaadatakse, siis sätestatakse selles, et kõik nõukogu liikmed peavad esitama huvide deklaratsiooni ja elulookirjelduse; palub komisjon kasutada ka finantsmääruse praegust läbivaatamist ära, et leida sellele probleemile võimaluse korral samasugune lahendus;

45.  palub ametitel võtta juhtimise kohta läbipaistva teabe andmiseks lisameetmeid; rõhutab, et võimalike huvide konfliktide uurimiseks ja tuvastamiseks tuleb olukorda ametis pidevalt ja tõhusalt jälgida;

46.  märgib, et ametid on näidanud soovi vältida, avastada ja ennetada pettust ning muid eeskirjade eiramisi ning võtta nende esinemisel asjakohaseid meetmeid; märgib rahuloluga, et võrgustik moodustas ametitevahelise õigusvõrgustiku pettusevastase töörühma, mille eesmärk on soodustada ametites pettusevastaste strateegiate ühtlustatud ja standardiseeritud käsitlust; märgib, et võrgustik kinnitab, et enamik ameteid on teatanud pettuseennetuse alase teadlikkuse suurenemisest; märgib lisaks, et soodustamaks ja jagamaks parimaid tavasid, on Euroopa Pettustevastase Ameti ja/või kontrollikoja külalisesinejaid kutsutud regulaarselt eelnimetatud ametitevahelise õigusvõrgustiku pettusevastase töörühma, et esitada seal oma institutsionaalne seisukoht, pakkuda tuge ja suurendada pettusealastes küsimustes ametite teadlikkust;

47.  rõhutab, et kõigis ametites peaks kulude jaoks, mis on seotud kohtumenetlustega, mille osaline amet on või oli, olema kehtestatud kontrollikord ja suunised; innustab ameteid sellealaseid häid tavasid vahetama;

48.  palub ametitel töötada dokumentide jaoks, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks, välja ühtne eeskiri, milles käsitletakse eelkõige intellektuaalomandi õigust;

49.  innustab ameteid end veel nähtavamaks muutma ja ka edaspidi arendama eri teavituskanaleid, mille kaudu oma tööd ja tegevust üldsusele tutvustada;

50.  märgib, et mitme ameti haldusnõukogu liikmed ja tegevjuhid avaldasid majanduslike huvide deklaratsiooni asemel huvide konflikti puudumise deklaratsiooni; rõhutab, et haldusnõukogu liikmed ja tegevjuhid ei saa ise otsustada ja deklareerida, et huvide konflikt puudub; rõhutab, et see kujutab juba iseenesest huvide konflikti; nõuab majanduslike huvide deklaratsioonide sõltumatut kontrolli;

Teabevahetus ja nähtavus

51.  märgib, et ametid teavitavad oma tööst aktiivselt eri kanalite kaudu, eelkõige ajakohastades regulaarselt oma veebisaite, et anda teavet ja tutvustada tehtud tööd; märgib lisaks, et sotsiaalmeediast on üha enam saamas ametite tavapärane suhtlusvahend; täheldab, et avatud uste päevad, suunatud kampaaniad ja videod, milles selgitatakse ametite põhitööd, on näited sellest, kuidas ametid kodanikke harivad ning neile ametite ja liidu institutsioonide töö kohta lisateavet annavad; märgib, et üldist ja eriotstarbelist meediasuhtlust mõõdetakse regulaarselt erinevate näitajatega ja igal ametil on oma kommunikatsiooniplaan koos konkreetsete tegevustega, mis on kohandatud tema vajaduste jaoks;

Muud märkused

52.  kordab 2013. ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes väljendatud seisukohta, et vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühise lähenemisviisi kokkuleppe punktile 54 vastutab kõigi allhanke korras tehtavate välisauditite tahkude eest endiselt täielikult kontrollikoda, kes haldab kõiki nõutavaid haldus- ja hankemenetlusi; kordab lisaks, et uued auditipõhimõtted, mille kohaselt kasutatakse ka erasektori audiitoreid, on ametite halduskoormust järsult suurendanud, ja aeg, mis kulutatakse hangetele ja auditilepingute haldamisele, on tekitanud lisakulu, suurendades seega veel ametite kahanevatele ressurssidele avalduvat survet; väljendab muret huvide konfliktide pärast, mis võivad tekkida, kui need erasektori audiitorid või nende vastavad äriühingud auditeerivad või nõustavad ka eraettevõtteid, millel on liidu ametitega seoses selged ärihuvid; toonitab, et see probleem tuleb praegu käimasoleva finantsmääruse läbivaatamise ja raamfinantsmääruse järgmise läbivaatamise käigus kindlasti lahendada; kutsub kõiki läbivaatamistes osalejaid üles tooma selles küsimuses kiiremas korras selgust, et vähendada oluliselt ülemäärast halduskoormust ja naasta avaliku auditeerimissüsteemi kui eelistatud lähenemisviisi juurde;

53.  märgib, et vastavalt kontrollikoja kokkuvõttele Ühendkuningriigi kodanike hääletuse kohta liidust lahkumise referendumil, mis leidis aset 23. juunil 2016 ja pärast bilansipäeva, tuleb teha märkus Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Ravimiameti (mis asuvad mõlemad Londonis), nagu ka teiste Ühendkuningriigis asuvate liidu asutuste (nagu Euroopa Liidu infobürood) iga-aastaste aruannete punktis „Muud küsimused“; märgib, et kõnealuses punktis selgitatakse, et kahe ameti raamatupidamise aastaaruanded ja nende lisad koostati, kasutades olemasolevat teavet nende aruannete allkirjastamise kuupäeval, kui Ühendkuningriigi kodanike hääletamistulemus ei olnud veel teada ja ametlikku teadet Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohaldamise kohta ei olnud veel esitatud; osutab seoses tähelepanekutega, mis puudutavad konkreetset mõju Euroopa Pangandusjärelevalvele ja Euroopa Ravimiametile, oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonile Euroopa Pangandusjärelevalve 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(7) ja oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonile Euroopa Ravimiameti 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(8);

54.  võtab teadmiseks, et liidu kolme kolmepoolse ameti asutamismääruste muutmiseks avaldati ettepanekud samaaegselt kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. juuli 2012. aasta detsentraliseeritud asutusi käsitlevas ühisdeklaratsioonis esitatud põhimõtetega; rõhutab, kui oluline on nende ametite täielikult kolmepoolse juhtimise säilitamine ja parandamine, tagades riigi ametiasutuste, Euroopa töötajate ja tööandjate organisatsioonide aktiivse osalemise nende juhtimises ja toimimises; tuletab meelde, et on rakendatud personalikärpeid ja väljendab muret seoses edasiste kärbetega, mis piiraks ametite võimet täita oma ülesandeid;

55.  võtab teadmiseks tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi pädevusse kuuluva liidu ametite käimasoleva hindamise ja toimivuskontrolli, mis pidi algama 2016. aasta detsembris ja mille kavandatud lõpptähtaeg on 2017. aasta detsembris(9); on seisukohal, et need hindamised peaksid aitama Euroopa Parlamendil teha ametite panuse tõhususe ja mõju kohta teadlikke otsuseid; rõhutab ka vajadust kasutada ära nelja ameti kattuvas tegevuses ning ametite ja komisjoni vahelises tegevuses tekkivat koostoimet ning vältida topelttööd;

56.  tunneb kõikide vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ametite heade tulemuste ja paindlikkuse üle heameelt; väljendab rahulolu ametite paindlikkuse üle, mis võimaldab kohanduda muutuvate poliitiliste prioriteetidega ja reageerida ettenägematutele sündmustele; peab siiski kahetsusväärseks, et puuduvad tõhusad näitajad, millega hinnata ametite tegevuse mõju sisejulgeolekule, rändele, piirihaldusele ning põhiõiguste austamise arengule; tunnustab pingutusi, mida mitu ametit on eelarvevahendite optimaalsema kasutamisega ja eelarve planeerimisprotsessi parandamisega eelarve paremaks haldamiseks teinud;

57.  tunneb heameelt kõigi justiits- ja siseküsimustega tegelevate ametite kavatsuse üle muuta eelarvemenetlused veel täpsemaks; rõhutab samas, et nende prioriteediks peaks olema suurendada kohapealse tegevuse tõhusust ja lahendada struktuurset laadi probleeme, millele kontrollikoda ja siseauditi talitus on osutanud;

58.  märgib, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal on loodud arvukalt ameteid, kuid tuletab meelde ametite täidetavate ülesannete olulisust ja nende otsest mõju kodanike elule; rõhutab, et kõik ametid on loodud konkreetsetest vajadustest lähtuvalt; on veendunud, et kõik selle poliitikavaldkonna ametid täidavad selget ja vajalikku rolli, millel on Euroopa lisaväärtus;

59.  palub, et kõik justiits- ja siseküsimuste asutused teeksid kindlaks oma finantsilised, vahendite või muuga seotud kitsaskohad, mis vähendavad nende tegevuse tulemuslikkust, ning nõuab vajalike kohanduste õigeaegset tegemist;

o
o   o

60.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ametitele, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT C 449, 1.12.2016.
(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(3) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(4) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Euroopa Politseikolledž (CEPOL) (kuni 1.7.2016: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL)), Euroopa Politseiamet (Europol) (alates 1.5.2017: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol)), Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus.
(5) Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).
(6) 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0163.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0172.
(9) http://ec.europa.eu/smart-regulation/roadmaps/docs/2016_empl_020_evaluation_agencies_en.pdf


LISA. ETTEPANEK AMETITE RÜHMITAMISEKS EELARVE TÄITMISELE EUROOPA PARLAMENDI HEAKSKIIDU ANDMISEL

ALALISED KOMISJONID

ELi AMETID

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJON

EBA; EIOPA; ESMA

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJON

CdT; EU-OSHA; Eurofound; Cedefop, ETF

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJON

EEA; EFSA; ECDC; ECHA; EMA

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJON

EIT, ACER; BEREC; ENISA; EURATOM; GSA

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJON

EASA; EMSA; ERA;

KALANDUSKOMISJON

EFCA

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJON

Eurojust, FRA, Frontex, EASO; EMCDDA; CEPOL, eu-LISA; Europol

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJON

EIGE

Õigusalane teave