Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2099(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0121/2017

Esitatud tekstid :

A8-0121/2017

Arutelud :

PV 27/04/2017 - 3
CRE 27/04/2017 - 3

Hääletused :

PV 27/04/2017 - 5.67

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0198

Vastuvõetud tekstid
PDF 212kWORD 65k
Neljapäev, 27. aprill 2017 - Brüssel Lõplik väljaanne
Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse aastaaruanne
P8_TA(2017)0198A8-0121/2017

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioon Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse aastaaruande kohta (2016/2099(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga 2015. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga 2015. aasta finantsaruannet ja 2015. aasta statistilist aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga tegevuse hindamise üksuse 2016. aasta septembri hinnangut Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) toimimise kohta,

–  võttes arvesse EIP veebisaidil avaldatud strateegilist tegevuskava aastateks 2016–2018,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga 2015. aasta jätkusuutlikkuse aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15, 126, 175, 177, 208, 209, 271, 308 ja 309 ning protokolli nr 5 EIP põhikirja kohta,

–  võttes arvesse välislaenude andmise volitust, mille komisjon andis Euroopa Investeerimispanga tegevuseks väljaspool Euroopa Liitu aastatel 2014–2020,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta teatist tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta (COM(2016)0024),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(1),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas (COM(2016)0597),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruande kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ (COM(2016)0359),

–  võttes arvesse 15. detsembri 2010. aasta vähereguleeritud, läbipaistmatute ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonide EIP poliitikat ja selle 8. aprilli 2014. aasta lisa,

–  võttes arvesse 4. oktoobril 2016. aastal antud nõusolekut Pariisi kokkuleppe sõlmimisele Euroopa Liidu poolt(3),

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Junckeri Euroopa Parlamendi täiskogul Strasbourgis 14. septembril 2016 peetud kõnet olukorra kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse Euroopa ombudsmani 22. veebruaril 2016. aastal ja 22. juulil 2016. aastal saadetud kirju EIP-le,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8‑0121/2017),

A.  arvestades, et EIPd loetakse ELi rahastamisorganiks ja keskseks asutuseks avaliku ja erasektori investeeringute toetamisel ELis ning samas on tal välislaenutegevuse tõttu ka oluline roll väljaspool ELi; arvestades, et EIP kindlustab jätkuvalt Euroopa integratsiooni ja EIP roll on veelgi olulisem pärast finantskriisi algust 2008. aastal;

B.  arvestades, et tuleks arendada EIP igakülgset ja nõuetekohast aruandlust parlamendile;

C.  arvestades, et EIP kasumlikkus püsis 2015. aastal tugevana ning aastane netoülejääk oli 2,8 miljardit eurot;

D.  arvestades, et EIP peab hoidma head krediidikvaliteeti ja olema oma tegevuses valiv, võttes arvesse mitte ainult investeeringute suuri mahte ja tulusust, vaid ka sotsiaalset ja majanduslikku mõju eri valdkondadele ja piirkondadele ning tehtud investeeringute panust ühiskonna hüvangusse üldisemalt;

E.  arvestades, et EIP peaks jätkama suuremate pingutuste tegemist, et oma laenutegevust tõhusalt laiendada, eriti vähese investeerimisvõimega piirkondades, vähendades samas taotlejate halduskoormust;

F.  arvestades, et EIP kui Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond i(EFSI) rakendamise eest vastutav asutus peaks peamise eesmärgina säilitama varade portfelli kõrge kvaliteedi ja head finantstulemused, mis annab pikaajalist majanduslikku kasu ja loob kvaliteetseid töökohti;

G.  arvestades, et EIP peaks kõikide olemasolevate vahenditega aitama vähendada piirkondlikku ebavõrdsust, andes nõu uute erasektori projektide väljatöötamisel ning rahastades tugevaid ja usaldusväärseid investeerimisprojekte, sekkumata samas olemasolevatesse programmidesse ega asendama neid, kui sellistel programmidel on sama eesmärk ja arvestatav keskkonnaalane, sotsiaalne ja äriühingu üldjuhtimisalane mõõde (ESG kriteeriumid); arvestades, et EIP peaks eelkõige töötama välja täiendavad võimalused nende riikide majandusarengu säilitamiseks, mis on pidanud kohaldama stabiliseerimisprogrammi;

H.  arvestades, et EIP investeeringud tugevatesse projektidesse võivad aidata lahendada noorte tööpuuduse probleemi, andes noortele vajalikud oskused ja aidates saada juurdepääsu noorte tööhõivega seotud rahastamisele;

I.  arvestades, et kõigi projektide hindamisel ja seires tuleb eelkõige pöörata erilist tähelepanu ESG kriteeriumitele ja kliimamuutusele; arvestades, et sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine on liidu täieliku arengu ja kestva edu jaoks esmatähtis;

J.  arvestades, et transpordisektorisse on tänu EIP-le investeeritud alates tema asutamisest 1958. aastal üle triljoni euro ning just selles sektoris on EIP tegutsenud kõige aktiivsemalt;

K.  arvestades, et heitkoguste vähendamine transpordisektoris on väga tõsine ülesanne ning transpordi NOx, CO2 ja muude asjaomaste heidete märkimisväärne vähendamine on vajalik, et EL suudaks saavutada oma pikaajalised kliimaeesmärgid; arvestades, et ummikud ja õhusaaste on väga suured probleemid igasuguse liikuvuse arendamisel ning inimeste tervise kaitsmisel;

L.  arvestades, et EIP investeeris 2015. aastal 14 miljardit eurot transpordiprojektidesse, millest saab kasu 338 miljonit reisijat aastas ja säästetakse 65 miljonit sõidutundi aastas;

Investeeringud ELis

1.  toonitab, et praegune kriis on märkimisväärselt aeglustanud Euroopa majanduse kasvu ja üks peamisi tegureid on investeeringute vähenemine ELis; rõhutab, et avaliku ja erasektori investeeringute vähenemine on jõudnud ärevust tekitava tasemeni kriisist kõige enam mõjutatud riikides, mida kinnitavad Eurostati andmed selle kohta, et aastatel 2007–2015 on kapitali kogumahutus põhivarasse vähenenud Kreekas 65 % ja Portugalis 35 %; peab muret tekitavaks makromajanduslikku tasakaalustamatust ja töötuse määra, mis mõnes liikmesriigis on endiselt kõrge;

2.  toonitab asjaolu, et ELi konkurentsivõime tugevdamine, suurem majanduskasv ja tööhõive sõltuvad muu hulgas nende investeeringute suurenemisest, mida tehakse eeskätt teadusuuringutesse, innovatsiooni, digiteerimisse, energiatõhususse ja jätkusuutlikusse, ringmajandusse ning idufirmade ja olemasolevate VKEde toetamisse;

3.  märgib, et EIP-l on vaja kindlasti osaleda investeerimislõhe vähendamises kindlate majanduskriteeriumite alusel; kutsub EIPd keskendama jõupingutused tulemuslikumatele ja energiatõhusamatele investeeringutele ning erasektori investeeringute ligimeelitamisele ja võimaldamisele; palub EIP-l hoiduda suurtest infrastruktuuriprojektidest, millel võib olla tõsine keskkonnamõju ja mis ei tarvitse anda tegelikku lisaväärtust majanduse ja kohalike elanike jaoks; kutsub EIPd suurendama tehnilise abi andmist, et lahendada vähese projektide koostamise probleemi ja aidata liikmesriikidel teha kindlaks rahastamiskõlblikke projekte;

4.  märgib, et EIP laenulepingute maht oli 2015. aastal stabiilne (77,5 miljardit eurot; 2014. aastal 77 miljardit eurot); juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi see näitaja on kooskõlas EIP tegevuskavas 2015–2017 välja kuulutatud eesmärgiga, peaks praegune olukord ergutama panka seadma kõrgemaid eesmärke ja suurendama EIP laenulepingute mahtu; tuletab meelde, et EIP peaks täitma peamist rolli strateegia „Euroopa 2020“ elluviimisel „Horisont 2020“ vahendi raames;

5.  on seisukohal, et EIP kui ELi pank, mis on hõlmatud ja reguleeritud aluslepingute ja asjakohase lisatud protokolliga, peaks paremini vastama sellele eristaatusele, mis tähendab teatavaid õigusi ja kohustusi; märgib, et EIP täidab olulist rolli üha suurema arvu rahastamisvahendite rakendamisel, mis võimendavad ELi eelarvevahendeid;

6.  võtab teadmiseks hea uudise, et EIP suutis täita koos aktsionäridega võetud kohustuse teha investeeringuid kokku vähemalt 180 miljardit;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et kapitali täiendav suurendamine väärib kaalumist, et kaitsta panga rahastamisvõimet tulevikus, ning rõhutab samas, et oluline on tagada vahendite tõhus ja vastutustundlik majandamine;

8.  on seisukohal, et EIP laenutegevuse suurendamine võiks olla saavutatav avaliku sektori vahendite parema koostoime abil, mis omakorda hoogustaks avaliku ja erasektori investeeringuid; rõhutab, et sellise suurendamisega peaks kaasnema EIP tootevaliku asjakohane mitmekesistamine, sh avaliku ja erasektori partnerluse ja muude innovatiivsete instrumentide ulatuslikuma ja usaldusväärse kasutamise abil, säilitades samas avaliku ja erasektori tulude tasakaalu, et paremini täita reaalmajanduse ja turu vajadusi; rõhutab sellise tegevuse vajalikkust, kuid tõdeb samas, et uued tooted eeldavad nende sobilikkuse tagamiseks sageli täiendavaid haldusvahendeid, ning erilist tähelepanu tuleks pöörata rahaliste vahendite strateegilisele eraldamisele ja ELi poliitikaeesmärkide edendamisele;

9.  võtab teadmiseks asjaolu, et EIP eraldas 2015. aastal 1,35 miljardit eurot investeerimiseks projektidesse kogu Kreekas; võtab teadmiseks, et EIP on eraldanud alates kriisi algusest 2008. aastal Kreekasse investeeringute tegemiseks üle 12 miljardi euro;

10.  peab tervitatavaks tõsiasja, et EIP on kriisile reageerinud oma tegevuse märkimisväärse laiendamisega, sealhulgas kriisist kõige rängemini mõjutatud riikides; kutsub EIPd veelgi toetama ELi riike kohandamisprogrammide abil, et aidata käivitada nende majanduse elavdamist ja soodustada üleminekut säästvale majandusele, tagades ühtlasi, et nad täidaksid täielikult EIP kehtestatud tasuvate investeeringute kriteeriume; juhib tähelepanu asjaolule, et toetust tuleks anda nii rahalise toetusena kui ka suutlikkuse suurendamise abil, et aidata kaasa projektide investeerimisvalmiduse saavutamisele; rõhutab regionaalarengu olulisust ning nõuab dialoogi ja koostöö tõhustamist piirkondade ja kohalike omavalitsustega;

11.  juhib tähelepanu EIP-le tehtud korduvatele üleskutsetele kiirendada ja hõlbustada heade tavade levitamist kõigis liikmesriikides, tehes seda eelkõige asjaomaste riiklike tugipankade ja asutuste kaudu, mis on oluline vahend kooskõlastatud ELi lahenduse pakkumiseks investeeringute madalale tasemele;

12.  loodab, et EIP teeb ka edaspidi komisjoni ja liikmesriikidega koostööd, et lahendada süsteemseid probleeme, mis takistavad teatavatel piirkondadel või riikidel EIP rahastamismeetmetest täit kasu saamast;

13.  märgib, et EIP kasutab väga erinevaid rahastamisvahendeid, nt laene, tagatisi, projektivõlakirju ja avaliku ning erasektori partnerlust, et toetada avaliku ja erasektori investeeringuid transporti; rõhutab, et on oluline koordineerida ELi erinevaid rahastamisliike, tagamaks ELi transpordipoliitika eesmärkide saavutamine kogu liidus, võttes arvesse, et mitte kõik projektid ei ole rahastamiskõlblikud avaliku ja erasektori partnerluse tüüpi vahenditest;

14.  rõhutab, et EIP peaks esmatähtsateks pidama innovatsioonil põhinevaid projekte, millel on selge Euroopa lisaväärtus; juhib tähelepanu tõsiasjale, et oluline on rahastada projekte, millel on võimalikult suur mõju töökohtade loomisele; kutsub EIPd kiirendama projektide hindamist, pöörates erilist tähelepanu otseselt ja kaudselt loodavate töökohtade hulgale ja kvaliteedile; palub EIP-l tegutseda turutingimustele vastavalt, et luua võrdsed tingimused teistele investoritele;

15.  toetab komisjoni soovi vaadata läbi kehtiv finantsmäärus; toetab eelkõige määruse sätteid, mis puudutavad innovaatiliste rahastamisvahendite kasutamist, nt projektivõlakirjad, juhul kui need ei näe ette kahjumi ühiskonna kanda jätmist t ja kasumi erakätesse minekut;

16.  palub EIP-l esitada põhjaliku hinnangu selle kohta, millist mõju võib Ühendkuningriigi EList väljaastumise otsus avaldada panga finantsolukorrale ja tegevusele; rõhutab, et EIP-l tuleb pikaajaliste kohustuste võtmisel võtta arvesse Ühendkuningriigi otsust EList välja astuda; kutsub EIPd pidama dialoogi Ühendkuningriigi valitsusega, et tagada väga vajalik kindlus Ühendkuningriigis läbiviidavatele projektidele, mida praegu EIP rahastab või mille rahastamist praegu taotletakse; palub EIP-l uurida ja kavandada mitmesuguseid võimalikke suhteid, mis EIP-l võiksid olla Ühendkuningriigiga pärast tema otsust EList välja astuda;

17.  ergutab EIP gruppi järgima täielikult komisjoni seisukohta maksustamise agressiivse vältimise struktuuride suhtes ja rõhutab, et lisaks EIP enda kaitsemeetmetele kontrollib EIP volituste raames majandatavate avaliku sektori vahendite kasutamist ka Euroopa Kontrollikoda; kutsub selleks EIPd lõpetama koostöö vahendajate, riikide ja jurisdiktsioonidega, kes on kantud maksualasest koostööst keelduvate jurisdiktsioonide ELi loetellu; märgib, et kõik EIP, sealhulgas finantsvahendajate rahastatavad projektid avaldatakse EIP veebisaidil; soovitab EIP-l suurendada teadustegevuse ja valdkondliku analüüsi võimet;

18.  rõhutab, et igasuguste kahjulike maksutavade vastane võitlus peaks jääma EIP esmaseks prioriteediks; kutsub EIPd rakendama kiiresti ELi asjaomaseid õigusakte ja norme, milles käsitletakse maksustamise vältimist, maksuparadiise ja muid seonduvaid küsimusi, ning nõudma oma klientidelt nimetatud reeglite täitmist; peab muret tekitavaks asjaolu, et EIP ei ole avaldanud teavet tegelikult tulusaavate omanike kohta, eriti juhul, kui rahastamine põhineb börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatel fondidel; ergutab EIPd võtma proaktiivseid meetmeid ja kasutama tugevdatud hoolsusmeetmeid, kui leitakse, et EIP projekt on seotud maksuprobleeme tekitanud jurisdiktsiooniga;

19.  rõhutab, et maksualasest koostööst keelduvate jurisdiktsioonide ELi loetelu peaks avaldatama 2017. aasta lõpus; kutsub sellega seoses EIPd vaatama läbi oma poliitika vähereguleeritud, läbipaistmatute ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonide kohta ja parandama seda niipea, kui saab valmis maksualasest koostööst keelduvate jurisdiktsioonide ELi loetelu;

20.  kutsub EIPd veelgi suurendama oma läbipaistvusnõudeid kõikidel tasanditel; ergutab EIPd tagama, et nii otserahastamine kui ka vahendajate kaudu rahastamine hõlmaks riigipõhiseid andmed; palub EIP-l täita Euroopa ombudsmani soovitusi ja nõuab, et suurendataks EIP kaebuste esitamise mehhanismi sõltumatust;

21.  kutsub EIPd üles jätkama kommunikatsiooni parandamist finantsvahendajatega, et nad saaksid toetusesaajaid paremini teavitada nende käsutuses olevatest EIP rahastamisvõimalustest; tunneb sellega seoses heameelt hiljuti loodud mehhanismi üle, millega laenu andev krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab projekti rahastamiseks EIP vahendeid, peab saatma toetusesaajale kirja, milles on EIP rahastamise kasutamine selgelt märgitud;

22.  usub, et kõlapinna ja kodanike heakskiidu tagamiseks projektidele on hädavajalik läbipaistvus ning kodanike juurdepääs teabele rahastamiskavade ja -struktuuride kohta;

VKEde toetamine

23.  toetab kindlalt EIP rõhuasetust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) rahastamisele: neile anti 2015. aastal 37 % uutest laenudest (28,4 miljardit eurot); avaldab eriti suurt heameelt asjaolu üle, et EIP tegevus aitas luua ja säilitada 4,1 miljonit töökohta Euroopa VKEdes ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjates (+13 % 2014. aastaga võrreldes); tuletab meelde, et VKEd on Euroopa majanduse selgroog ja seal luuakse 85 % kõigist uutest töökohtadest ning nende toetamine peab olema jätkuvalt panga peamine eesmärk; rõhutab, et EIP on üks institutsioonidest, mis aitab vähendada VKEde rahastamise puudujääki;

24.  tunneb heameelt EIP rolli üle kohaliku erasektori arengus; juhib tähelepanu asjaolule, et EIP mikrorahastamise toetus oli eriti tulemuslik, sest kõigest 184 miljoni euro ulatuses antud mikrokrediidi abil säilitati mikroettevõtjates 230 500 töökohta, samal ajal kui VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele antud peaaegu 3 miljardi suurune laenusumma osutus palju vähem tõhusaks, sest säilitati ainult 531 880 töökohta; juhib tähelepanu sellele, et mikrorahastamise investeerimisvahendite finantsvõimenduse määr oli samuti palju kõrgem kui börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide oma; juhib tähelepanu sellele, et mikrokrediit on soolise aspektiga tugevalt seotud, sest selle abil luuakse naistele kaks korda rohkem töökohti kui meestele; palub, et EIP eraldaks mikrorahastamiseks rohkem vahendeid; palub komisjonil ja liikmesriikidel tunnustada seda edu ELi välislaenude andmise volituste kohase mikrokrediidi eelarve suurendamisega; peab kahetsusväärseks, et EIP ei toetanud väljaspool AKV piirkonda ühtegi mikrorahastamisasutust, ja nõuab, et samasugust mikrorahastamise toetust antaks ka kõigis teistes arenguriikides, kus EIP tegutseb;

25.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP on hakanud asetama suuremat rõhku VKEde toetamisele; tunneb muret, et kuna eesmärk on võimalikult palju töökohti säilitada (see hõlmab ka koondamise ohuta olemasolevaid töökohti), võidakse EIP raha eraldada pigem suurematele ettevõtjatele; palub, et EIP seaks oma rahastamistegevuses eesmärgiks mitte ainult töökohtade säilitamise ja nendest teatamise, vaid ka töökohtade loomise ning ILO standardite järgimise;

26.  palub EIP-l nõuda, et äriühingud, mis osalevad EIP kaasrahastatavates projektides, peaksid kinni meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõttest palga, töölevõtmise ja elukutse küsimustes; palub EIP-l rahastatavate projektide üle otsustamisel võtta arvesse seda, milliseid ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmeid on kandidaadid võtnud;

27.  tuletab meelde vajadust toetada kohalikke VKEde projekte, mille eesmärgiks on jätkusuutlikud ja pikaajalised investeeringud ning mis pakuvad töökohti innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse ning energiatõhususe valdkonnas;

28.  on seisukohal, et arvestades mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete strateegilist rolli tööhõive taseme kujundamisel, peaks EIP ühtlasi koostama strateegia nimetatud ettevõtete rahastamise suurendamiseks ebasoodsa majandus- ja panganduskeskkonnaga riikides; usub, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ka konkurentsivõimelistele ja paindlikele väga väikestele ettevõtetele, kes vajavad rahastamist, ja mikroettevõtetele, mille arvele langeb 30 % erasektori tööhõivest ELis ja mis on majanduse tagasilöökide suhtes tundlikumad kui suuremad ettevõtjad; usub, et kõnealune strateegia peaks hõlmama haldus- ja nõustamissuutlikkuse suurendamist eesmärgiga anda teavet ja tehnilist tuge VKEdele arenguks ja rahastamise taotlemiseks; on seisukohal, et rahastamise kättesaadavuse osas võiks EIP pöörata tähelepanu mikroettevõtete võimalikule rahastamispuudujäägile, kasutades selliseid rahastamisvahendeid ja -tooteid nagu mikrokrediit ja tagatised;

29.  tunneb heameelt EIP rahastamistegevuse üle taristu ja transpordi valdkonnas, kuna nende projektidega suurendatakse oluliselt kaubanduse potentsiaali ja neil võib olla võimendav mõju VKEde rahvusvahelistumise toetamisel, eriti ebasoodsate geograafiliste tingimustega piirkondades;

30.  on arvamusel, et EIP peaks olema eriti hoolikas, et tagada tema poolt üles ehitatud finantsvahendajate võrgustiku usaldusväärsus ja suutelisus rahastada tulemuslikult ja kooskõlas ELi poliitikameetmetega dünaamilisi ja konkurentsivõimelisi VKEsid; kutsub EIPd üles tegema tihedamat koostööd piirkondlike avalik-õiguslike asutustega, et optimeerida VKEde rahastamisvõimalusi; rõhutab vajadust kohandada investeerimisprogramme väikesemahuliste projektide jaoks, et tagada VKEde osalemine;

31.  rõhutab, et rahastamisele juurdepääs on VKEde jaoks üks kõige pakilisemaid probleeme; toonitab vajadust, et EIP strateegia võimaldaks VKEdele täiendavat ja paremat juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas kaubandust hõlbustavate programmide ja algatuste, näiteks Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ ning uute Euroopa, Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna VKEde kauplemistegevuse rahastute kaudu; soovitab kehtestada EIP rahalisi vahendeid väljamaksvatele vahendajapankadele proaktiivsemad VKEde ja mikroettevõtetega seotud poliitikanõuded; soovitab EIP poolt vahendatud laenude kohaliku majandusega seotud ja sotsiaalse mõju hindamist veelgi läbipaistvamaks muuta; rõhutab, et EIP panus VKEdega seotud programmidesse neis kolmandates riikides, kellel on ELiga kaubanduse osas soodusrežiim, peaks olema suunatud asjaomaste ettevõtete ülemaailmsetesse tarneahelatesse integreerimisele, samal ajal kui konkreetselt ida- ja lõunanaabruses peaksid sellised EIP programmid olema orienteeritud VKEde Euroopa väärtusahelatesse integreerimisele;

32.  nõuab tungivalt, et EIP rahalisi vahendeid ei suunataks mitte üksnes VKEdele, vaid ka tundliku taristu arendamisele, kuna paljudes partnerriikides võib sellise taristu puudumine tõsiselt takistada kaubanduse kasvu ning riigi elanike võimet osta kaupu ja teenuseid EList ja müüa neid ELi;

EFSI

33.  tunneb heameelt EFSI (mida reguleeriv õigusakt jõustus 2015. aasta juulis) tegevuse alustamise üle; toonitab, et programmi edu sõltub selle kiirest ja täielikust elluviimisest;

34.  rõhutab eriti asjaolu, et resolutsiooni koostamise ajal ja kuna näitajad kasvavad veelgi, oli EFSI poolt heaks kiidetud projektidesse investeerimise maht kokku 168,8 miljardit eurot ehk 54 % algselt eesmärgiks seatud mahust (315 miljardit eurot); juhib tähelepanu asjaolule, et seni on heaks kiidetud 450 tehingut 28 liikmesriigis; kutsub EIPd üles tegema rohkem, et tagada täiendavus EFSI projektide valimisel, ja teha jõupingutusi, et parandada projektide geograafilist ulatust ning suurendada nende panust säästva ja aruka majanduskasvu saavutamisse;

Innovatsioon ja konkurentsivõime

35.  väljendab heameelt, et EIP on jõuliselt kasvatanud innovatiivsete projektide rahastamist: 18,7 miljardit eurot 2015. aastal, võrreldes vähem kui 10 miljardi euroga 2008. aastal, ning on seisukohal, et seda tuleks veelgi suurendada; nõuab tungivalt, et EIP jätkaks neid pingutusi ja keskenduks tulevikutehnoloogiate, nt energiasäästliku transpordi, robootika, biomajanduse, digitaalmajanduse ja uute ravivõimaluste arendamisele parema elu nimel; usub, et keskendumine InnovFinile ja finantstehnoloogiale aitab kaasata lisaväärtust andvaid projekte liikmesriikides; on seisukohal, et EIP võiks rohkem toetada innovatsiooni, kasutades selleks suunatud investeeringuid haridusse ja koolitusse, samuti idufirmadesse ja arenevatesse ettevõtetesse, eelkõige vähem arenenud piirkondades;

36.  palub, et EIP võtaks transpordiprojekte rahastades arvesse ja püüaks saavutada sünergiat turismiga, et arendada ELi turismisektorit ja suurendada selle konkurentsivõimet;

37.  on seisukohal, et uuenduslik ja mõjus majandus eeldab arenenud ja kvaliteetse transpordisüsteemi olemasolu ning see peaks olema üks prioriteete, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata ELi idapiirkonnale, samuti uuenduslikele mitmeliigilistele taristulahendustele, nagu lühikesed mitmeliigilised tunnelid, sillad või praamid hõredalt asustatud piirkondades;

38.  kutsub EIPd üles rohkem pingutama, et arendada tehnilise abi andmist oma nõustamiskeskuse kaudu parimate juhtimistavade edendamise eesmärgil;

Võitlus noorte tööpuuduse vastu

39.  toonitab, et EIP peaks arendama edasi oma programmi „Oskused ja töökohad – investeerimine noorte jaoks“ ning ka edaspidi investeerima haridusse ja inimkapitali, et anda noortele vajalikud oskused juurdepääsuks rahastamisele seoses noorte tööhõivega VKEdes ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjates;

40.  on seisukohal, et EIP peaks töötama välja võimalused ettevõtjate kõlblikkustingimuste lõdvendamiseks üle 25 % suuruse tööpuudusega piirkondades eesmärgiga ergutada noorte ettevõtlust ja toetada ettevõtete asutamist, seadmata küsimärgi alla projektide elujõulisust;

41.  tuletab meelde, et EIP investeeringud tugevastesse investeerimisprojektidesse võivad aidata kaasa sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisele, eriti kõrge tööpuuduse määra ja madala tööviljakusega liikmesriikides; kutsub EIPd arendama edasi oma strateegilise planeerimise programmi, et võidelda suure tööpuudusega; väljendab heameelt asjaolu üle, et viimastel aastatel on pidevalt kasvanud EIP toetus sotsiaalmajutuse projektidele, ning kutsub EIPd üles veelgi suurendama oma investeeringuid sotsiaalmajutuse projektidesse;

42.  rõhutab, et EIP vastupanuvõime algatuse raames tuleb keskenduda kvaliteetsetele projektidele, ning toonitab EIP tähtsat rolli ELi kavandatava välisinvesteeringute kava juures vastupidavamate majanduste loomisel, mis käsitlevad vaesuse algpõhjuseid; rõhutab nende EIP algatuste tähtust, mis on suunatud eelkõige noortele ja naistele, mis annavad panuse sotsiaalselt oluliste sektorite (nt vesi, tervishoid ja haridus) investeeringutesse või mis suurendavad toetust ettevõtlusele ja erasektorile;

Kliimameetmed

43.  märgib, et 2015. aasta avaldas EIP pärast avalikku konsulteerimist ametliku kliimameetmete strateegia, mille eesmärk on aidata kaasa Pariisi kokkuleppe rakendamisele nii liikmesriikide kui ka rahvusvahelisel tasandil; tuletab meelde vajadust rakendada EIP 2015. aasta kliimastrateegia ja palub anda konkreetselt aru strateegias sisalduvate meetmete rakendamisest;

44.  palub EIP-l tõhustada oma tegevust võitluses kliimamuutuste vastu, millega oli seotud 27 % 2015. aastal heaks kiidetud projektidest ja millesse tehti investeeringuid kogusummas 20,6 miljardit eurot – see on seni suurim EIP aastane investeering kliimameetmetesse, kusjuures peaaegu 50 % EIP poolt heaks kiidetud projektidest oli 2015. aastal keskendunud kliima- ja keskkonnaküsimustele; kordab, et oluline on minna fossiilkütustelt üle taastuvatele energiaallikatele ja suurendada energiatõhusust kooskõlas Euroopa Liidu poolt 2015. aasta märtsis võetud kohustusega vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40 %; rõhutab, et oluline on anda rahalist abi kohalikele energiaallikatele, et saada üle Euroopa suurest sõltuvusest välismaisest energiast ja tagada energiavarustuskindlus;

45.  julgustab EIPd jätkuvalt toetama jätkusuutlikku, turvalist, kliimasõbralikku ja uuenduslikku transporti ning parandama veelgi transpordi kättesaadavust piiratud liikumisvõimega reisijatele; toonitab, et liidu jaoks on esmatähtis tagada Euroopa lisaväärtusega projektide, sh piiriüleste transpordiühenduste piisav rahastamine, pöörates erilist tähelepanu mahajäetud või lammutatud piiriülestele piirkondlikele raudteeühendustele; toonitab, et Euroopa investeerimispoliitika peab pöörama suuremat tähelepanu horisontaalsetele teemadele, eelkõige seoses tuleviku transpordivahendite ja -teenustega, selleks tuleb samaaegselt ja sidusalt arendada alternatiivse energia ja telekommunikatsiooni võrke;

46.  rõhutab COP 21 raames transpordi osas seatud eesmärkide olulisust võitluses kliimamuutusega; rõhutab, et tuleks eraldada finantsvahendeid selleks, et saavutada üleminek maanteetranspordilt raudtee- ja vee-, sh siseveetranspordile; toonitab ühtlasi, et tähelepanu tuleks pöörata puhtasse energiasse ja kaasaegsetesse transporditeenustesse investeerimisele; teeb sellega seoses ettepaneku suurendada selleks mõeldud rahastamisvahendite, nt Euroopa puhta transpordi rahastamisvahendi mahtu;

47.  rõhutab, et investeeringud peaksid põhinema väliskulude, sh kliimamuutuse põhjustatud kulude minimeerimisel, mis vähendaks tulevikus koormust riikide eelarvele;

48.  kutsub komisjoni ja EIPd üles toetama investeerimist säästvasse linnaliiklusesse, mis põhineks ideaaljuhul säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadel koos asjakohaste kriteeriumitega, et vähendada ummikuid, kliimamuutust, õhusaastet, müra ja liiklusõnnetusi;

49.  märgib, et vähendamaks taristute rajamise ja ülalpidamise koormust maksumaksjale ning riigieelarvele laiemalt, peaksid avaliku ja erasektori partnerluse tüüpi transporditaristuprojektid üldiselt lähtuma põhimõttest „kasutaja maksab“;

50.  soovitab keskenduda laenuandmistehingutes väiksemamahulistele põhivõrguvälistele detsentraliseeritud taastuvenergia projektidele, millesse on kaasatud kodanikud ja kogukonnad, ning integreerida kogu EIP poliitikasse ja tegevusse põhimõtte, mille kohaselt on esmatähtis energiatõhusus;

Välislaenude andmise volitus

51.  tuletab meelde, et EIP välispoliitika, eelkõige piirkondlikud tehnilised tegevussuunised, peaksid olema kooskõlas ELi lepingu artikli 21 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaste ELi välistegevuse eesmärkidega;

52.  nõuab kõigi ELi välistegevuse rahastamisvahendite, sh EIP vastupanuvõime algatuse, ELi tulevase välisinvesteeringute kava ja EIP välisvolituste läbivaatamise sidusust ja ühtlustamist; ootab eelkõige, et ajakohastatud piirkondlikud tehnilised tegevussuunised või mistahes samaväärsed dokumendid, mida kasutatakse ELi eesmärkide ja EIP välistegevuse seostamiseks, oleksid senisest üksikasjalikumad;

53.  loodab, et EIP välislaenude andmise volituse läbivaatamisel lepivad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kokku idanaabruse piirkonna jaoks suure summa eraldamises, võttes arvesse, et 2017. aasta keskel saavutatakse idanaabruse puhul ülemmäär ja EIP-l ei pruugi olla võimalik jätkata laenude andmist kogu välislaenude andmise volituse kehtivuse ajal;

54.  rõhutab, et EIP tegevus peaks kaasa aitama tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisele, ning seetõttu palub EIP-l parandada oma suutlikkust hinnata projektide mõju tegevuskava 2030 eesmärkidele, muu hulgas sotsiaalset, soolist ning keskkonna- ja kliimamõju; väljendab heameelt EIP praeguse töö üle soostrateegia väljatöötamisel, EIP välislaenude andmise volitusega seotud kliimastrateegia vastuvõtmise üle 2015. aasta detsembris ning selle üle, et EIP on lubanud suurendada arenguriikidesse tehtavate investeeringute puhul kliimaga seotud projektide osakaalu 2020. aastaks 35 %ni; rõhutab, et kui tegemist on maal ja loodusvaradel põhinevate põliskogukondi puudutavate investeeringutega, tuleb projektide kohta läbi viia põhjalikud konsultatsioonid, muu hulgas vabatahtliku, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtte kohaldamise abil;

55.  väljendab heameelt Cotonou lepingu alusel teostatud EIP arengukoostöö operatsioonide üle ning aastate 2014–2020 välislaenude andmise volituse üle, mis annab EIP välistegevusele kuni 30 miljardi euro ulatuses ELi garantii; rõhutab vajadust järgida ELi aluslepingutest tulenevaid kohustusi (sh ELi lepingu artiklit 21 ja ELi toimimise lepingu artiklit 208), ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning arengu tõhususe põhimõtteid (muu hulgas täiendavust, abisaajariigi omavastutust, kooskõla abisaajariigi arengustrateegiatega ning projektide valiku läbipaistvust); osutab samuti Euroopa Kontrollikoja 2014. aasta eriaruandele nr 16, milles palutakse komisjonil tagada, et ELi toetust antakse sellise dokumenteeritud hinnangu põhjal, milles hinnatakse ELi toetuste lisaväärtust seoses ELi arengueesmärkide saavutamisega;

56.  nõuab tungivalt, et EIP eel- ja järelhindaks paremini oma projektide mõju väljaspool ELi, et tagada nende edukas elluviimine, tegeliku lisaväärtuse loomine ja kohalikes kogukondades jätkusuutliku ning kaasava majanduskasvu eesmärgi täielik järgimine;

57.  tunneb heameelt selle üle, et tänu EIP tulemuste mõõtmise raamistikule on suurenenud läbipaistvus ja aruandekohustus; palub, et juhuslikku valimit neist peaaegu 400 projektist, mis hindamisel läbisid tulemuste mõõtmise, hindaksid pärast lõppemist uuesti sõltumatud eksperdid; palub, et järelhindamise tulemustest antaks parlamendile aru;

58.  tuletab meelde, et muude EIP kasutatavate finantsvahendajate (eelkõige kommertspankade, aga ka mikrorahastamise asutuste ja kooperatiivide) puhul peaks EIP suure läbipaistvuse huvides tagama, et vahendatud laenude suhtes kohaldatakse samasuguseid läbipaistvuse nõudeid nagu muud liiki laenude suhtes;

59.  peab kahetsusväärseks, et EIP aruandes selle ELi välise tegevuse kohta ei ole mingit teavet EIP viivislaenude mahu ja arvu kohta; palub, et EIP esitaks parlamendile igal aastal ülevaate säästva arengu rahastamisel tekkinud maksetähtaja edasilükkamiste ja kahjumi kohta; palub selle teabe esitada rahastamisvahendi liikide ja piirkondade kaupa.

60.  nõuab, et algatataks poliitiline arutelu, millesse kaasataks Euroopa Parlament ja mis käsitleks EIP kavandatud koostööd Aasia Taristuinvesteeringute Pangaga (AIIB); võtab murega teadmiseks selle, et praegu ei nähta AIIB juhtimisstruktuuridega ette aktsionäride piisavat kaasamist projektide rahastamisotsustesse ning et projekte käsitlev avalikult kättesaadav dokumentatsioon ei sisalda ühtegi üksikasja AIIB laenuvõtjatelt nõutavate keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna meetmete täitmise kohta; nõuab, et EIP looks koostoimet ja võimaluse korral ühendaks ressursid muude piirkondlike arengupankadega, tagamaks, et nende tegevus ei ole üksteisega konkureeriv; peab oluliseks seda, et EIP propageeriks muude arengupankadega tehtavas koostöös läbipaistvust ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgimist kui tingimust mis tahes kapitali kaasamiseks; palub EIP-l tagada, et EIPga kaasrahastatavates projektides osalevatelt ettevõtjatelt nõutaks võrdse tasustamise ja töötasude läbipaistvuse põhimõtte ning meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivis 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes; juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et otsustades, milliseid projekte rahastada, peaks EIP võtma arvesse seda, milliseid meetmeid on kandidaatettevõtja võtnud seoses ettevõtja sotsiaalse vastutusega;

61.  peab kiiduväärseks asjaolu, et Euroopa Ülemkogu kiitis heaks EIP algatuse võtta kiiresti kasutusele täiendav rahastamine jätkusuutliku majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetuseks lõunanaabruses ja Lääne-Balkani riikides; tuletab meelde, et EIP tehnilise abi rahastu on väga oluline täiendus heaks kiidetud rahastamisele, eriti vaestes riikides; palub EIP-l võtta arvesse kohalikku konteksti, kui nad investeerivad kolmandates riikides; nõuab tungivalt, et EIP suurendaks läbipaistvust tegelike tulusaajate ja lõplike abisaajate osas, eriti juhul kui kõnesolev rahastamine tugineb börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatele fondidele; usub, et finantsvahendajate valimine peaks olema rangem;

62.  palub EIP-l võtta arvesse kohalikku konteksti, kui nad investeerivad kolmandates riikides; tuletab meelde, et kolmandatesse riikidesse investeerimine ei või põhineda ainult võimalikult suure kasumi saamise põhimõttel, vaid selle eesmärk peaks olema saavutada erasektori juhitav pikaajaline jätkusuutlik majanduskasv ja vähendada vaesust töökohtade loomise ning tootmisressurssidele parema juurdepääsu abil; usub, et finantsvahendajate valimine peaks selles osas olema rangem;

63.  märgib, et EIP vastupanuvõime algatust lõunanaabruses ja Lääne-Balkanil tuleks käsitada täiendusena komisjoni uuele algatusele koostada välisinvesteeringute kava;

64.  rõhutab, et on vaja suurendada panga projekti rahastamises osalemise nähtavust eri projektide sidusrühmade jaoks, eelkõige väljaspool Euroopa Liitu, kuna see on hädavajalik selleks, et kohalikud elanikud oleksid teadlikud oma õigusest esitada kaebusi kaebuste käsitlemise büroole ja Euroopa Ombudsmanile;

65.  palub EIP-l pöörata suurt tähelepanu arenguriikidele ja eelkõige neile riikidele, mis kannatavad konfliktide ja äärmise vaesuse all, ning nõuab, et EIP jätkaks säästva kasvu aktiivset edendamist arenguriikides; palub EIP-l teha koostööd Aafrika Arengupangaga, et rahastada majandusarengut edendavaid pikaajalisi investeeringuid; tunneb heameelt asjaolu üle, et saavutamaks arenguriikides projektidega paremaid tulemusi, on ELi toetus üha rohkem ühendatud EIP laenudega;

66.  võtab teadmiseks komisjoni teostatud Euroopa Investeerimispanga (EIP) välislaenude andmise volituse vahekokkuvõtte tulemused; rõhutab, et EIP tegutseb arenguvolituse alusel ja peab juhinduma poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttest; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et EIP rahastatavad projektid oleksid kooskõlas ELi poliitikaga ja järgiksid Euroopa huve, ning rõhutab vajadust tagada EIP kui ELi rahastamisorgani töö kooskõla ÜRO säästva arengu eesmärkidega;

67.  võtab teadmiseks positiivse asjaolu, et mõnedes piirkondades vahekokkuvõtte tegemise hetkeks eraldatud rahaliste vahendite summad moodustavad piirkondlikust ülemmäärast suure osa; on seisukohal, et see näitab, et liidu prioriteete on nii võimalik kui ka soovitatav täpsemalt suunata, parandamaks välispoliitika eesmärkidele, nt rändekriisile reageerimist;

68.  kutsub komisjoni üles looma raamistiku EIP iga-aastaseks aruandluseks väljaspool ELi teostatavate operatsioonide kohta, pidades silmas liidu välistegevuse üldiste juhtpõhimõtete järgimist; toetab vahekokkuvõttes tehtud järeldust, et EIP piirkondlikke tehnilisi tegevussuuniseid tuleks Euroopa välisteenistusega tihedas koostöös ajakohastada, et need kajastaksid paremini EIP tegevuse kooskõla liidu prioriteetidega; palub komisjonil selle ajakohastamise raames tagada, et EIP aruandlus oleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 21; on seisukohal, et EIP-le ette nähtud fakultatiivne lisasumma tuleks teha kättesaadavaks üksnes juhul, kui niisuguses aruandluses on tehtud edusamme;

69.  palub EIP-l pöörata suuremat tähelepanu sellele, kuidas tema tehingud mõjutavad inimõigusi ja töötajate õigusi, ning jätkata oma sotsiaalsete normide poliitikast lähtudes pangandusvaldkonnas inimõiguste poliitika ülesehitamist; soovitab seetõttu lisada EIP projektide hindamisse inimõiguste olukorra hindamise võrdlusalused;

Pagulaskriis ja ELi-sisene ränne

70.  palub EIP-l jätkata meetmeid pagulaskriisi lahendamiseks ja rändetulvaga toimetulekuks, rahastades erakorralisi projekte sihtriikides ning võttes võimaluse korral pikaajalisi kohustusi seoses projektidega, mille eesmärk on luua töökohti ja hoogustada kasvu rände päritoluriikides;

71.  palub EIP-l jätkata sotsiaalmajutuse projekti rahastamist, et tulla toime suure arvu saabuvate pagulastega ELi liikmesriikides, eriti Kreekas ja Itaalias;

72.  rõhutab, et EIP-l on vaja tagada suurem läbipaistvus ja aruandekohustus; rõhutab tõsiasja, et EIP esitab igal aastal Euroopa Parlamendile kolm eri aruannet oma tegevuse kohta ning EIP president ja töötajad osalevad korrapäraselt Euroopa Parlamendi ja selle mitmesuguste komisjonide taotlusel korraldatavatel kuulamistel; on seisukohal, et tugevama parlamentaarse kontroll osas EIP tegevuse üle on siiski veel arenguruumi; tunneb heameelt, et allkirjastati institutsioonidevaheline kokkulepe EIP ja Euroopa Parlamendi vahelise teabevahetuse kohta, et parlamendiliikmetel oleks muu hulgas võimalus esitada EIP presidendile kirjalikult vastatavaid küsimusi;

73.  tunneb heameelt selle üle, et EIP on pühendunud sundrände vastu võitlemisele ja rändekriisist eriti mõjutatud riikides meetmete võtmisele, sh humanitaarmeetmete tugevdamine ja majanduskasvu toetamine, taristu ehitamine ja töökohtade loomine; tunneb sellega seoses heameelt EIP kriisidele reageerimise ja vastupanu algatuse üle, mille eesmärk on suurendada Euroopa lõunanaabruses asuvatele riikidele ja Balkani riikidele antava abi mahtu 6 miljardi euro võrra; nõuab, et see algatus oleks tõeliseks täienduseks EIP praegusele tegevusele kõnealuses piirkonnas;

74.  kutsub EIPd üles kiiresti rakendama AKV riikide rännet käsitlevat paketti ja rõhutab, et rahastatavate projektidega tuleb prioriteetse küsimusena keskenduda sundrände ennetamisele Sahara-taguses piirkonnas;

75.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle luua Euroopa välisinvesteeringute kava, mille eesmärk on säästva arengu eesmärkide saavutamise toetamise kaudu võidelda rände algpõhjuste vastu; ootab sellega seoses, et EIP-l oleks selles küsimuses oluline roll, eelkõige erasektori toetusesaajatele täiendava rahastamise pakkumise kaudu;

76.  kutsub EIPd kohaldama avalike huvide kaitseks rangemaid kriteeriume seoses huvide konflikti, pettuste ja korruptsiooniga;

77.  kutsub EIPd parandama riikide valitsuste ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste osalemist; julgustab EIP-d soodustama heade tavade vahetamist ja parandama teistes riikides asuvate EIP esinduste kaasamist;

o
o   o

78.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, EIP-le ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0200.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0363.

Õigusalane teave