Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2117(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0071/2017

Esitatud tekstid :

A8-0071/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 27/04/2017 - 5.68

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0199

Vastuvõetud tekstid
PDF 184kWORD 55k
Neljapäev, 27. aprill 2017 - Brüssel Lõplik väljaanne
Kaevandusjäätmete direktiivi rakendamine
P8_TA(2017)0199A8-0071/2017

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioon kaevandusjäätmete direktiivi (2006/21/EÜ) rakendamise kohta (2015/2117(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta(1) (edaspidi „direktiiv“),

–  võttes arvesse komisjoni 20. aprilli 2009. aasta otsust 2009/335/EÜ tehniliste juhiste kohta rahalise tagatise kehtestamiseks(2),

–  võttes arvesse komisjoni 20. aprilli 2009. aasta otsust 2009/337/EÜ jäätmehoidlate klassifitseerimise kriteeriumide määratlemise kohta kooskõlas direktiivi 2006/21/EÜ III lisaga(3),

–  võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2009. aasta otsust 2009/360/EÜ, millega täiendatakse jäätmete iseloomustamise tehnilisi nõudeid(4),

–  võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2009. aasta otsust 2009/358/EÜ direktiivi 2006/21/EÜ artikli 22 lõike 1 punktis a osutatud teabe ühtlustamise ja korrapärase edastamise ning artiklis 18 osutatud küsimustiku kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2009. aasta otsust 2009/359/EÜ püsijäätmete mõiste täiendava määratlemise kohta kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ artikli 22 lõike 1 punkti f rakendamiseks(6),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele direktiivi 2006/21/EÜ rakendamise kohta (COM(2016)0553),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta(7),

–  Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2017. aasta hinnangut kaevandusjäätmete direktiivi Euroopa tasandil rakendamise kohta, sealhulgas selle 1. lisas sisalduvat uuringut „Exploring the alternatives to technologies involving high environmental and health risks related to the improper management of the waste from extractive industries. Challenges, risks and opportunities for the extractive industries arising in the context of the circular economy concept“ (uuring alternatiivide kohta tehnoloogiatele, millega kaasneb suur oht keskkonnale ja tervisele seoses kaevandustööstuse jäätmete ebaõige käitlemisega. Ringmajanduse kontseptsiooniga seoses esile kerkivad probleemid, ohud ja võimalused kaevandustööstuse jaoks)(8),

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni kaevandamisel tsüaniidi kasutamise üldise keelustamise kohta Euroopa Liidus(9),

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni viie aasta eest Ungaris toimunud punase muda katastroofist saadud õppetundide kohta(10),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni teostatavusuuringut Euroopa tööstuskatastroofi riskijagamisrahastu käsituse kohta(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8-0071/2017),

A.  arvestades, et pärast kahte suurt õnnetust, millega kaasnes ohtlike kaevandusjäätmete leke, võeti vastu direktiiv kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta eesmärgiga vältida ja vähendada nii palju kui võimalik kaevandusjäätmete käitlemisest tulenevat kahjulikku keskkonnamõju ja ohtu inimeste tervisele;

B.  arvestades, et direktiivi ülevõtmiseks liikmesriikidele sätestatud tähtaeg möödus 1. mail 2008. aastal ning peaaegu kõik liikmesriigid olid direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmisega ajakavast maas;

C.  arvestades, et komisjon on algatanud mittevastavust käsitlevad rikkumismenetlused 18 liikmesriigi vastu, kuna nad ei võtnud direktiivi nõuetekohaselt ja täielikult üle; arvestades, et lisaks menetleti 2016. aasta novembri lõpus endiselt nelja juhtumit;

D.  arvestades, et komisjon ei ole 11 aastat pärast direktiivi vastuvõtmist ikka veel vastu võtnud direktiivi artikli 22 lõike 1 punktis c ette nähtud kontrollide juhiseid; arvestades, et kuna kontrolli mõistet ei ole määratletud ega ole kindlaks määratud, kuidas kontrolle täpselt läbi viia, ning direktiivi nõuete erinev tõlgendamine liikmesriikides annab selgelt tunnistust sellest, et vaja on komisjoni tõhusaid suuniseid;

E.  arvestades, et kümme liikmesriiki on teatanud, et nende riigi territooriumil ei ole A-kategooria jäätmehoidlaid;

F.  arvestades, et praeguse kolmeaastase aruandlussüsteemi piirangud, millest annavad tunnistust liikmesriikide esitatava teabe ebaühtsus ja direktiivi mõningate sätete võimalik väärtõlgendamine, on viinud selleni, et kättesaadavate andmete ebarahuldav kvaliteet ei ole võimaldanud koostada ülevaadet direktiivi rakendamisest praktikas ega hinnata seda;

G.  arvestades, et komisjoni otsus 2009/335/EÜ ei piira direktiivi artikli 14 kohaldamist, milles nõutakse, et rahaline tagatis põhineks eeldusel, et taastamise viib läbi kolmas osapool;

H.  arvestades, et ELi tasandil puudub kaevandusjäätmete hoidlate andmebaas;

I.  arvestades, et karjääridest ja kaevandustest pärinevad jäätmed moodustavad väga suure osa Euroopa Liidus tekkivate jäätmete kogumahust (umbes 30 % 2012. aastal), millest osa on ohtlikud jäätmed;

J.  arvestades, et EL sõltub suurel määral kolmandatest riikidest imporditavast toorainest ja paljud loodusvarad on peatselt ammendunud; arvestades, et keskkonna- ja tervishoiualased õigusaktid on nimetatud kolmandates riikides sageli leebemad kui ELis;

K.  arvestades, et komisjoni teatises „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614) ei nähtud ette direktiivi seadusandlikku läbivaatamist;

L.  arvestades, et ringmajandusele üleminekuga kaasneb oluline vahetu keskkonnakasu ning see tagab ELi pikaajalise konkurentsivõime;

1.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriikidel (27-liikmeline EL)(12) on olnud ajakava või kvaliteedi või mõlema seisukohast teatavaid probleeme ülevõtmisel ning et direktiivi nõuetekohast rakendamist ei saa praegu tegelikult kõigis liikmesriikides eeldada, pidades silmas pooleliolevaid mittevastavust käsitlevaid rikkumismenetlusi;

2.  kutsub asjassepuutuvaid liikmesriike ja komisjoni üles tagama direktiivi nõuetekohane ja täielik ülevõtmine ja rakendamine võimalikult kiiresti; palub, et komisjon annaks liikmesriikidele piisavaid suunised, et tagada direktiivi nõuetekohane ja täielik ülevõtmine;

3.  rõhutab asjaolu, et direktiivi artikli 22 lõike 1 punktis c ette nähtud kontrollide juhiste puudumine mitte ainult ei takista direktiivi tulemuslikku ja tõhusat tegelikku rakendamist, vaid toob kaasa ka käitajatele ja asutustele nõuete täitmisest ja jõustamisest tulenevate kulude erinevuse liikmesriigiti;

4.  nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon võtaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2017. aasta lõpuks vastu konkreetsed valdkonnapõhised suunised ja määratleks kaevandusjäätmete tööstuse kontrolli mõiste;

5.  kutsub komisjoni üles tagama asjaomastele pädevatele liikmesriikide ametiasutustele võimaluse teostada etteteatamata kohapealseid kontrolle;

6.  on seisukohal, et artikli 18 lõike 1 kohane kehtiv aruandlussüsteem ei täida oma eesmärki ja on ebatõhus, kuna see ei võimalda rakendamist täielikult kirjeldada ja hinnata ning tekitab liikmesriikidele ja komisjoni talitustele tarbetut koormust, vähendades seega ka tõhusust;

7.  toonitab sellega seoses andmekogumisvahendi (küsimustiku(13)) puudulikku teostust, mis annab võimaluse kahemõttelisteks tõlgendusteks ja mille tagajärjel teatatakse riigi tasandil vastu võetud meetmetest, mitte nende rakendamisviisidest, eriti kaevandusjäätmete hoidlaid käsitleva aruandluse puhul;

8.  rõhutab, et mõningad andmed, mis liikmesriigid oma territooriumil asuvate direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate jäätmehoidlate kohta on esitanud, ei tundu usutavad, sest mõnel juhul on nende arv suhteliselt väike võrreldes riigi tasandi kaevandusjäätmete üldkogust käsitlevate andmetega, mis on pärit muudest teabeallikatest;

9.  nõuab, et praeguse aruandlussüsteemi (sh küsimustiku) reformimine seataks prioriteediks ning teostataks õigeaegselt enne kolmanda aruandlusperioodi (2014–2017) peatselt saabuvaid tähtaegu, et võimaldada nõuetekohaselt hinnata direktiivi rakendamist praktikas kolmanda aruandlusperioodi põhjal ja selle järel; palub ühtlasi, et komisjon lisaks aruandlussüsteemi nõude, et esitatakse kõik asjakohased andmed keskkonnamõju kohta;

10.  teeb ettepaneku täiustada komisjoni otsuse 2009/358/EÜ III lisa küsimustikku, kehtestades liikmesriikidele kohustuse esitada põhjalikke, ajakohastatud ja usaldusväärseid andmeid oma territooriumil paiknevate kaevandusjäätmete hoidlate kohta; on arvamusel, et valitud reformipõhine lähenemisviis peaks võimaldama koostada Euroopa kaevandusjäätmete hoidlate andmebaasi ja seda hõlpsalt ajakohastada, kuna see on väga oluline, et saada täielik ülevaade direktiivi rakendamisest praktikas, teostada selle üle järelevalvet ja hinnata seda; märgib, et kaaluda võiks ka teisi lähenemisviise, nagu direktiivi artikli 18 lõike 1 kohaselt koostatud riikliku aruande esitamist järgitava alusena, ning sellised täiendused ei tohiks enam võimaldada liikmesriikidel tõlgendada erinevalt seda, milliseid andmeid esitada;

11.  väljendab kahetsust, et komisjon on avaldanud vaid ühe rakendamisaruande, mis hõlmab nii esimest kui ka teist aruandlusperioodi (2008–2011 ja 2011–2014), selle asemel et esitada aruanne iga kolme aasta tagant, nagu on sätestatud direktiivi artikli 18 lõikes 1, mistõttu üldsusel on aastaid puudunud teave nimetatud direktiivi (puuduliku) kohaldamise kohta, mille tõttu on viibinud meetmed, millega tagada märkimisväärse keskkonna-, tervise- ja sotsiaalse mõjuga majandustegevust käsitleva direktiivi täielik rakendamine; kutsub komisjoni üles rangelt jälgima, et aruanne esitatakse iga kolme aasta tagant;

12.  kiidab heaks selle, et enamik liikmesriike on vastu võtnud direktiivi sätete rakendamiseks vajalikud meetmed; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et liikmesriikide eri tõlgendused näitavad vajadust rohkem pingutada selle nimel, et direktiivi peamisi põhimõtteid mõistetaks ja kohaldataks kõigis liikmesriikides ühtemoodi, tagades seeläbi võrdsed tingimused kogu ELis;

13.  väljendab heameelt komisjoni kava üle koostada direktiivi sätete rakendamise üldised juhised, mis võimaldaksid parandada nii direktiivi nõuete täitmist kui ka selle jõustamist, sealhulgas kaevandusjäätmete hoidla kogu olelusringi osas tegevusloa andmisest kuni korrastamiseni ja sulgemisjärgse järelvalveni; juhib tähelepanu asjaolule, et direktiivi põhisätete tõlgendamisel esineb suuri erinevusi ja neid tõlgendatakse valesti (nt selles osas, kas liikmesriigi territooriumil paikneb direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid jäätmehoidlaid või mitte);

14.  väljendab erilist muret selle pärast, et A-kategooria jäätmehoidlate puhul, millega kaasneb suurem oht, on nõuetekohase klassifitseerimise ja loa andmise protsess lõpule viimata, ning hoiatab, et ligikaudu 25 % ELi territooriumil asuvatest A-kategooria jäätmehoidlatest ei ole koostanud hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava; kutsub seetõttu liikmesriike üles viima lõpule nende territooriumil asuvate rajatiste nõuetekohase klassifitseerimise ja võtma hiljemalt 2017. aasta lõpuks vastu hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kavad;

15.  tunneb muret, et direktiivi artikli 18 lõike 1 kohaselt esitatud riiklikest aruannetest selgub, et suure hulga ELi liikmesriikide puhul näib, et nad ei ole nõuetekohaselt kindlaks teinud, millised jäätmehoidlad kuuluvad direktiivi reguleerimisalasse, eelkõige A-kategooria jäätmehoidlate puhul;

16.  rõhutab, kui oluline on saada teavet olemasolevate rikastamisjääkide hoidlate seisukorra kohta; kutsub liikmesriike üles parandama tammide ohutust, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, eelkõige seoses A-kategooria jäätmehoidlatega;

17.  rõhutab, et selliste kaevandusjäätmete käitlemise projektide puhul, mille raames kasutatakse ohtlikke aineid, tuleb kaasata asjaomased kohalikud kogukonnad juba kavandamise etapis ning tagada läbipaistvus ja kodanike tegelik kaasamine loa andmise menetluse jooksul ning lubade uuendamisel või lubade andmise tingimuste ajakohastamisel; rõhutab sellega seoses Espoo ja Århusi konventsiooni tähtsust; kutsub komisjoni üles võtma kasutusele heade tavade andmebaasi kohalike kogukondade paremaks kaasamiseks;

18.  kutsub komisjoni üles pakkuma välja tõhusamaid meetmeid keskkonna ja kodanike tervise kaitsmiseks, kuna mõningad liikmesriigid ei ole siiani olnud võimelised ära hoidma mõningate ettevõtete tekitatud pinnase- ja veesaastet;

19.  võtab teadmiseks asutuste ja käitajate tarbetu halduskoormuse püsijäätmete ja saastumata pinnase käitlemisel ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vältima loa andmise protsesside dubleerimist, võttes arvesse sektori iseärasusi ning mõju tervisele, ohutusele ja keskkonnale;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, kuidas liikmesriigid on rakendanud direktiivi artiklit 14 ja komisjoni otsust 2009/335/EÜ ning kas olemasolevad finantstagatisvahendid on piisavad ja täidavad oma eesmärki;

21.  juhib tähelepanu oma eespool nimetatud 5. mai 2010. aasta resolutsioonile kaevandamisel tsüaniidi kasutamise täieliku keelustamise kohta ELis, eelkõige pidades silmas puudulikku rakendamist seoses A-kategooria jäätmehoidlatele loa andmisega, ning kordab oma üleskutset komisjonile esitada võimalikult kiiresti ettepanek keelustada Euroopa Liidus täielikult tsüaniidi kasutamine kaevandamisel, eelkõige pidades silmas asjaolu, et olemas on sellised mürgivabad alternatiivid nagu tsüklodekstriin(14); nõuab, et liikmesriigid tagaksid viivitamata tsüaniidi settebasseinide võimalikult hea käitlemise;

22.  nõuab tungivalt, et ettevõtjad ja asjaomased pädevad asutused kaaluksid kaevandusjäätmete hoidlatele loa andmise protsessi raames olemasolevate kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutamist, eriti rikastamisjäätmete tammide projekteerimise küsimuses, kohaldades seejuures kõige rangemaid keskkonnastandardeid; kutsub liikmesriike üles koguma ja analüüsima loa andmise menetluse raames esitatud andmeid, võrdlema neid tegutseva kaevandusjäätmete hoidla tegeliku keskkonnamõjuga ning tegema vajaduse korral loa andmise menetlusse vajalikud parandused;

23.  kutsub komisjoni üles tagama piisavad rahalised vahendid kaevandusjäätmete hoidlate käitamise alasteks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, et parandada nimetatud jäätmehoidlate ohutust;

24.  kutsub komisjoni üles kasutama ringmajanduse kontseptsiooniga seoses käimasolevast parimat võimalikku tehnikat käsitleva viitedokumendi (PVT-viitedokument) läbivaatamisest tulenevat võimalust eelistada rangemaid keskkonnastandardeid ja ressursitõhusust, kui määratletakse parimate tavasid, mis tuleks lisada kaevandusjäätmete käitluskavadesse;

25.  kutsub komisjoni üles ergutama ka kaevandusjäätmete puhul kriitilise tähtsusega tooraine taaskasutamist kooskõlas ELi ringmajanduse loomise tegevuskavaga;

26.  väljendab kahetsust kaevandamises esineva suundumuse pärast eelistada Euroopas madalama kvaliteediga ja sügavamal asuvaid ressursse, mille tulemusel kaevandatakse sihtmetalli tootmiseks rohkem materjali; nõuab, et liikmesriigid kasutaksid esmakasutuses oleva kivimi asemel võimalikult suures ulatuses aherainet; on äärmiselt mures keemilise töötlemise protsessi tõhususe pärast, kuna madalam maagi/aherkivimi suhe tähendab, et tonni sihtmetalli kohta tekib rohkem rikastamisjäätmeid ja seega ka kaevandusjäätmeid;

27.  rõhutab, et seoses ELi üleminekuga ringmajandusele on oluline vähendada ressursikasutust ning soodustada korduskasutamist ja ringlussevõttu; kutsub komisjoni üles kaaluma selleks oluelusringi hindamisel põhinevaid eesmärke;

28.  rõhutab, et juhtpõhimõtteks tuleks seada nn terviklik kaevandamine, võttes siiski arvesse tehnilisi ja turupiiranguid ning võimalikke kaudseid kulusid, nagu CO2-jalajälg; soovitab kaevandus- ja freesimisjäätmeid kõrvaldamisel analüüsida ja eraldada, et lihtsustada nende hilisemat taaskasutamist;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriikide pädevaid asutusi üles investeerima täiendavalt teadus- ja arendustegevusse, mille eesmärk on töötada välja alternatiivsed jätkusuutlikud lahendused ELi varustamiseks tooraine ja ringlussevõetud toorainega ning vältida kaevandusjäätmete teket;

30.  rõhutab, et mahajäetud kaevandusjäätmete hoidlate ajaloopärand võib keskpika või lühikese aja jooksul kujutada tõsist ohtu inimeste tervisele või keskkonnale; kutsub komisjoni üles tagama täieliku läbipaistvuse selles osas, millised on direktiivi alusel liikmesriikidele tehtud erandid ja kunagiste prügilate ja nende ohutustamise osas valitsevad probleemid; kutsub sellega seoses komisjoni üles koostama koos liikmesriikidega tegevuskava asjaomaste rajatiste täielikuks korrastamiseks, võttes arvesse parimate tavade näiteid ja ringmajanduse kontseptsiooni võimalikke eeliseid, kui seda kohaldada kaevandustööstuse jäätmete käitlemisele, ning lisama kohustuse teostada järelevalvet pärast nimetatud rajatiste sulgemist;

31.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.
(2) ELT L 101, 21.4.2009, lk 25.
(3) ELT L 102, 22.4.2009, lk 7.
(4) ELT L 110, 1.5.2009, lk 48.
(5) ELT L 110, 1.5.2009, lk 39.
(6) ELT L 110, 1.5.2009, lk 46.
(7) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.
(8) PE number: 593.788.
(9) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 74.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0349.
(11) Uuring, millega kaaluti võimalusi luua rahastu tööstuskatastroofidest põhjustatud (keskkonna)kahju hüvitamiseks, lõpparuanne, Euroopa Komisjon, DG ENV, 17. aprill 2013.
(12) Vt raporti A8‑0071/2017 seletuskirja joonealust märkust nr 3.
(13) Komisjoni otsuse 2009/358/EÜ III lisa.
(14) Liu et al. (2013) ‘Selective isolation of gold facilitated by second-sphere coordination with α-cyclodextrin’, Nature Communications.

Õigusalane teave