Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2283(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0114/2017

Esitatud tekstid :

A8-0114/2017

Arutelud :

PV 16/05/2017 - 15
CRE 16/05/2017 - 15

Hääletused :

PV 17/05/2017 - 10.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0210

Vastuvõetud tekstid
PDF 235kWORD 53k
Kolmapäev, 17. mai 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlev 2014. aasta aruanne
P8_TA(2017)0210A8-0114/2017

Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsioon subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitleva 2014. aasta aruande kohta (2015/2283(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 16. detsembri 2003. aasta paremat õigusloomet käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet ning institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe uusimat, 13. aprilli 2016. aasta versiooni,

–   võttes arvesse protokolli (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu pädevate teenistuste vahel 22. juulil 2011 kokku lepitud praktilist korda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 4 rakendamiseks esimese lugemise kokkulepete korral,

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate 2012.–2013. aasta aruannete kohta(1),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ELi õigusloome kvaliteedi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta seoses 19. aruandega „Parem õigusloome“, mis käsitleb aastat 2011(2),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist (2010) käsitleva 18. aruande „Parem õigusloome“ kohta(3),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni parema õigusloome, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse ning aruka õigusliku reguleerimise kohta(4),

–  võttes arvesse 5. veebruaril 2014 allkirjastatud Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komitee koostöölepingut,

–  võttes arvesse komisjoni 2014. aasta aruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta (COM(2015)0315),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee subsidiaarsuse 2014. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) 19. juuni 2014. aasta, 14. novembri 2014. aasta, 6. mai 2015. aasta ja 4. novembri 2015. aasta poolaastaaruandeid parlamentaarse kontrolliga seotud Euroopa Liidu menetluste ja tavade arengu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 52 ja 132,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni arvamust (A8‑0114/2017),

A.  arvestades, et komisjon sai 2014. aastal 21 põhjendatud arvamust, milles käsitleti 15 komisjoni ettepanekut; arvestades, et kokku esitati 506 dokumenti, sh poliitilise dialoogi raames esitatud dokumendid;

B.  arvestades, et 2014. aastal avaldasid kolme riigi parlamendikojad (Taani Folketing, Madalmaade Parlamendi Teine Koda ja Ühendkuningriigi Parlamendi Ülemkoda) aruanded, mis sisaldasid üksikasjalikke ettepanekuid selle kohta, kuidas tugevdada riikide parlamentide rolli otsustusprotsessis;

C.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komitee 5. veebruaril 2014 allkirjastatud koostöölepinguga võtavad mõlemad institutsioonid endale kohustuse edendada Euroopa Liidu õiguspärasust;

D.  arvestades, et 19. mail 2015 võttis komisjon vastu parema õigusloome meetmete paketi, mis hõlmab ka paremat õigusloomet käsitlevaid uusi suuniseid, sealhulgas uuendatud suuniseid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hindamiseks uute algatuste mõju hindamise käigus;

E.  arvestades, et 2014. aastal koostas Euroopa Parlamendi mõju hindamise üksus 31 esialgset hinnangut, kaks üksikasjalikku hindamisakti ja kolm komisjoni mõjuhinnanguid asendavat või täiendavat mõjuhinnangut ning ühe mõjuhinnangu muudatusettepanekute kohta;

F.  arvestades, et liidu seadusandlike aktidega delegeeritakse volitusi siis, kui on vaja paindlikkust ja tõhususust, mida seadusandliku tavamenetlusega ei ole võimalik saavutada; arvestades, et selle valdkonna eeskirjade vastuvõtmine on seadusandja pädevuses;

G.  arvestades, et subsidiaarsus ja proportsionaalsus on olulised järelhindamises, mille käigus vaadeldakse, kas ELi meetmete tõhusus, tulemuslikkus, järjepidevus, sidusus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus vastavad ootustele;

1.  peab tervitatavaks, et jätkuvalt arvestatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, mis kuuluvad aluslepingute kohaselt Euroopa Liidu juhtpõhimõte hulka, kui liit otsustab meetmeid võtta, ning seega tuleks neid pidada ELi poliitikakujundamise lahutamatuks osaks; tuletab meelde, et aluslepingu kohaselt peab komisjon iga uue seadusandliku algatuse korral uurima, kas ELil on õigus meetmeid võtta ning kas kavandatav meede on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse seisukohast õigustatud, ning et iga algatuse juurde peab kuuluma seletuskiri, milles näidatakse muul hulgas ära, kuidas neid põhimõtteid järgitakse;

2.  juhib tähelepanu sellele, et subsidiaarsuse kontroll liikmesriikide parlamentide poolt on üks olulisi vahendeid nn demokraatia defitsiidi vähendamiseks ning Euroopa institutsioonide ja riikide institutsioonide vaheliseks koostööks; juhib tähelepanu sellele, et riikide parlamentidel on tähtis roll tagamaks, et otsused tehakse kõige tulemuslikumal tasandil ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik; rõhutab, et õigusakti vastuvõtmine eeldab enamuse nõusolekut nõukogus, mis koosneb kõikide liikmesriikide ministritest, kellel on oma liikmesriigi parlamentide ees poliitiline aruandekohustus, ning et see on teistsugune subsidiaarsuse põhimõtte järgimise viis;

3.  märgib, et 2014. aastal vähenes oluliselt liikmesriikide parlamentidelt saadud põhjendatud arvamuste arv; juhib aga tähelepanu sellele, et selline vähenemine võib olla tingitud komisjoni esitatud seadusandlike ettepanekute kahanevast arvust; juhib tähelepanu asjaolule, et 2014. aastal ei esitatud ühegi komisjoni ettepaneku kohta nn kollase või oranži kaardi menetlust vastavalt protokollile (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta; tuletab meelde, et nn kollase kaardi menetlust on varem algatatud kahel korral (2012. aastal ja 2013. aastal), mis näitab, et süsteem toimib;

4.  võtab teadmiseks, et 2014. aastal esitas põhjendatud arvamusi ainult 15 esinduskogu, mis on u 50 % vähem võrreldes kõigi 41 esinduskogu osalusmääraga 2013. aastal;

5.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 2014. aastal täitsid kõik ELi institutsioonid aktiivset rolli subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kontrollimise tagamisel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 5; tunneb heameelt selle üle, et komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahelist poliitilist dialoogi tugevdati, muu hulgas voliniku arvukate visiitidega liikmesriikide parlamentidesse;

6.  märgib siiski, et suurema osa liikmesriikide parlamentide arvamustest esitavad vaid üksikud liikmesriikide esinduskogud; julgustab teisi esinduskogusid üleeuroopalises arutelus rohkem osalema;

7.  märgib, et mõnede riikide parlamendid on juhtinud tähelepanu sellele, et mõnedes komisjoni seadusandlikes ettepanekutes on subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevad põhjendused ebapiisavad või olematud; palub, et komisjon parandaks seletuskirjade kvaliteeti ning esitaks alati ettepanekute üksikasjaliku, põhjaliku ja faktiliselt põhjendatud analüüsi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte seisukohast, mis aitaks liikmesriikide parlamentidel neid ettepanekuid paremini kontrollida;

8.  märgib, et mõjuhindamiskomitee arvates sisaldas 2014. aastal läbivaadatud mõjuhinnangutest umbes 32 % kas subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtte või mõlema põhimõtte mitterahuldavat analüüsi; tõdeb, et see määr on sarnane eelmiste aastate määraga, ja on seetõttu seisukohal, et olukorda tuleks parandada;

9.  märgib eelnevat arvestades, et mõjuhinnangutel on seadusandlikus protsessis otsuste tegemise abivahendina suur tähtsus, ning rõhutab sellega seoses vajadust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse alaseid küsimusi nõuetekohaselt kaaluda; tervitab sellega seoses parema õigusloome meetmete paketti, mille komisjon võttis vastu 19. mail 2015 ning mille eesmärk on tagada, et ELi õigusaktid teeniksid paremini kodanike huve, ning milles muu hulgas käsitletakse mõjuhindamiskomitee tõstatatud muresid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse osas; tunneb heameelt, et see sisaldab ka komisjoni põhjalikumat selgitust, kuidas seadusandlikud ettepanekud vastavad subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse õiguslikule kohustusele, sealhulgas mõju analüüsis; rõhutab siiski, et parema õigusloome meetmete paketti tuleb kasutada tugevate ELi õigusaktide väljatöötamiseks valdkondades, kus tegelikke edusamme ja lisaväärtust saab kõige paremini saavutada Euroopa tasandil;

10.  tuletab meelde, kui olulised on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aastaaruanded, mille koostab komisjon; palub komisjonil sellega seoses esitada üksikasjalikumad aastaaruanded subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta, sealhulgas põhjalikuma analüüsi proportsionaalsuse põhimõtte kohta;

11.  peab mitmete riikide parlamentide, eelkõige Taani Folketingi, Madalmaade Parlamendi Teise Koja ja Ühendkuningriigi Parlamendi Ülemkoja esitatud aruandeid tervitatavaks kui väärtuslikku panust arutellu riikide parlamentide funktsiooni üle ELi otsustusprotsessis ning võtab teadmiseks neis aruannetes sisalduvad ettepanekud; märgib, et need sisaldavad ideid selle kohta, kuidas laiendada subsidiaarsuse kontrollimehhanismi kohaldamisala, märkides, et põhjendatud arvamustes tuleks käsitleda ka kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega; on siiski veendunud, et nende ettepanekute praktilisuse vajab hoolikat hindamist ning asjaomaste aluslepingute ja protokollide läbivaatamist, kuna need ei kajastu kehtivates aluslepingutes; ergutab teiste liikmesriikide parlamente väljendama arvamust selle kohta, missugust funktsiooni võiksid riikide parlamendid ELi otsustusprotsessis täita; väljendab heameelt liikmesriikide parlamentide osalemise üle Euroopa arutelus ning julgustab neid tegema veelgi tihedamat koostööd omavahel ja Euroopa Parlamendiga;

12.  soovitab, et aluslepingute ja neile lisatud protokollide võimalikul läbivaatamisel võiks kaaluda, kas põhjendatud arvamustes tuleks piirduda subsidiaarsusega seotud asjaolude uurimisega või peaksid need sisaldama ka hinnangut proportsionaalsuse kohta ning teavet, milline on sobiv arv riikide parlamentide vastuseid, mida on vaja nn kollase või oranži kaardi menetluse algatamiseks, ning milline võiks olla nende mõju, kui nimetatud menetluste algatamiseks vajalik lävend on saavutatud, vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) artikli 7 lõikele 2;

13.  märgib, et mitme liikmesriigi parlamendid on väljendanud Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) raames oma huvi nn rohelise kaardi menetluse kasutuselevõtuks, et parandada poliitilist dialoogi; on seisukohal, et nn rohelise kaardi menetlust, mis annaks liikmesriikide parlamentidele võimaluse teha komisjonile ettepanek seadusandliku algatuse läbivaatamiseks, tuleks kaaluda; soovitab sellega seoses, et kaaluda võiks ka, kui mitme riigi parlamendi osalust on vaja, et sellist menetlust algatada, ning milline võiks olla selle mõjuulatus; rõhutab, et sellise mehhanismi kehtestamine ei tohiks kahjustada ELi institutsioone ja seadusandlikku tavamenetlust;

14.  võtab teadmiseks mõne liikmesriigi parlamendi esitatud taotluse pikendada protokolli (nr 2) artiklis 6 põhjendatud arvamuse esitamiseks ette nähtud kaheksanädalast perioodi; usub sellega seoses, et tuleks kaaluda, kui palju aega tuleks riikide parlamentidele põhjendatud arvamuse esitamiseks anda, kui nad paluvad seda ajanappuse tõttu objektiivsetel põhjustel, nagu loodusõnnetused ja töö vaheajad, ning komisjon peaks selles liikmesriikide parlamentidega kokku leppima; arvab, et seda oleks võimalik saavutada, kui institutsioonid ja liikmesriikide parlamendid lepiksid esimeses etapis kokku vastavasisulises poliitilises kohustuses, ilma et see põhjustaks viivitusi asjakohaste õigusaktide vastuvõtmises; rõhutab, et sellise ajavahemiku kokkuleppimisel tuleks leida tasakaal, arvestades ühelt poolt liikmesriikide parlamentide õigust esitada subsidiaarsuse alusel vastuväiteid, ning teiselt poolt vajadust, et liit reageeriks kodanike nõudmistele tõhusalt; märgib sellega seoses, et riikide parlamentidel on võimalus sekkuda ja kaaluda, kas küsimus on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega juba enne seadusandliku algatuse esitamist, kui komisjon esitleb rohelisi ja valgeid raamatuid ning iga-aastast töökava; on veendunud, et pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist on liikmesriikide parlamentide osalemine ELi tegevusvaldkondades märkimisväärselt suurenenud, sealhulgas nendepoolse korrapärase suhete loomise kaudu teiste liikmesriikide parlamentidega;

15.  on seisukohal, et kui liikmesriigid otsustavad pikendada tähtaega liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamuse esitamiseks protokolli (nr 2) artikli 6 alusel, tuleks see lisada tulevasse aluslepingu läbivaatamisse; pikendamise ajavahemiku saab seejärel kindlaks määrata ka teisestes õigusaktides;

16.  tuletab meelde, et liikmesriikide parlamendid võivad igal ajal tõstatada subsidiaarsusega seotud küsimusi nõuandemenetluse käigus või poliitilise dialoogi raames komisjonile suunatud arvamusega;

17.  kutsub liikmesriikide parlamente ja Euroopa Parlamenti üles tegema omavahel tõhusamat koostööd, sealhulgas konkreetsetes poliitikavaldkondades mitteametlike kontaktide väljaarendamisega Euroopa Parlamendi liikmete ja liikmesriikide parlamentide liikmete vahel;

18.  peab tähtsaks toetada liikmesriike ja piirkondlikke parlamente teabevahetust võimaldavate vahendite abil, näiteks ELi kodanikele kättesaadava infotehnoloogilise platvormi loomise abil; rõhutab, et eriti kuna liikmesriikide parlamentidelt saadud põhjendatud arvamuste maht jäi 2014. aastal komisjoni ettepanekute mahuga proportsionaalseks, tuleks luua mehhanism liikmesriikide parlamentide osalemise parandamiseks ELi õigusloomeprotsessis, mille puhul tuleb täielikult arvestada iga institutsiooni pädevust ja subsidiaarsuse põhimõtet;

19.  ergutab kasutama parlamentidevahelist koostööd, et tugevdada liikmesriikide parlamentide rolli ELi õigusloomeprotsessis; rõhutab, kui tähtis on paremini kasutada liikmesriikide parlamentide käsutuses olevaid parlamentidevahelisi vahendeid, näiteks Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi, Euroopa Parlamendi korraldatavaid parlamentidevahelisi kohtumisi ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) parlamentidevahelisi konverentse;

20.  peab oluliseks suurendada liikmesriikide parlamentide teadlikkust oma konkreetsest rollist Euroopa otsustusprotsessis ning edendada teabevahetust soodustava IPEX‑süsteemi kasutamist; tuletab meelde, et komisjoni poolt korrapäraselt korraldatavad avalikud konsultatsioonid võiksid olla teabeallikaks, kuid liikmesriikide parlamentide liikmed neid peaaegu üldse ei kasuta;

21.  soovitab jätkata liikmesriikide parlamentide esindajate võrgustiku kasutamist, et suurendada teadlikkust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest ning parandada IPEX‑süsteemi toimimist;

22.  on seisukohal, et riikide parlamentide poolt protokolli (nr 2) artikli 7 lõike 1 alusel esitatud põhjendatud arvamusi peavad kõik liidu institutsioonid otsustusprotsessis nõuetekohaselt arvesse võtma, ning ergutab sellega seoses ELi institutsioone vajalikke meetmeid võtma;

23.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikliga 5 kehtestatud proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et „liidu meetme sisu ega vorm [ei või] minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale“; rõhutab, et Euroopa Kohtu väitel nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et liidu õigusnormide kaudu rakendatavad meetmed oleksid vastava õigusaktiga taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobivad ega läheks kaugemale sellest, mis on nende saavutamiseks vajalik;

24.  kutsub komisjoni üles viima iga seadusandliku ettepaneku kohta süstemaatiliselt läbi tõhustatud proportsionaalsuse hindamisi, mis peaks sisaldama tema käsutuses olevate seadusandlike võimaluste asjakohast analüüsi ning selgitama, millised on valitud võimaluse eeldatavad keskkonna-, sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud ning potentsiaalne mõju konkurentsivõimele ja VKEdele; on seisukohal, et tõhustatud proportsionaalsuse hindamised peaks aitama komisjonil jätta kõrvale alternatiivid, millel on ebaproportsionaalne mõju või mis on tarbetult koormavad üksikisikutele, ettevõtjatele, eelkõige VKEde, kodanikuühiskonnale, töötajate ja muude asjaomastele üksustele, ning peaks võimaldama ettepanekuid proportsionaalsuse seisukohast paremini analüüsida; on seisukohal, et tuleks kaaluda põhjendatud arvamuste kohaldamisala laiendamist, nii et see hõlmaks proportsionaalsuse põhimõtte järgimist;

25.  palub, et komisjon hindaks koostöös riikide parlamentidega võimalust kehtestada mittesiduvad suunised, et hõlbustada riikide parlamentide ülesannet hinnata seadusandlike ettepanekute vastavust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele;

26.  väljendab heameelt Itaalia Saadikutekoja, Prantsusmaa Rahvuskogu, Saksamaa Liidupäeva ja Luksemburgi Saadikutekoja esimeeste avalduse üle, milles toonitati, et „meie ees seisvate nii sise- kui ka välisprobleemide lahendamiseks on vaja rohkem ja mitte vähem Euroopat“;

27.  kordab, et võiks juba rakendada mitmeid algatusi, et parandada Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide parlamentide koostööd ning muuta see tõhusamaks, nimelt:

   teeb ettepaneku, et liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamused, mis on esitatud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 2) artikli 6 kohaselt, edastataks viivitamata kaasseadusandjatele;
   soovitab, et komisjon võiks koostada suunised põhjendatud arvamuste esitamiseks subsidiaarsuse põhimõtte järgimise küsimuses koos riikide parlamentide kaasamisega, vähendamata nende õigusi;
   innustab liikmesriikide parlamente jagama oma märkusi komisjoni koostatud hinnangute kohta;

28.  on arvamusel, et kui Regioonide Komitee avaldab seadusandlike ettepanekute kohta arvamusi, peaksid komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament võtma nõuetekohaselt arvesse Regioonide Komitee koostatud hinnanguid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kohta;

29.  rõhutab, et õigusaktid peavad olema arusaadavad ja selged, võimaldama osalistel raskusteta aru saada oma õigustest ja kohustustest, sisaldama asjakohaseid aruandlus-, järelevalve- ja hindamisnõudeid, vältima ebaproportsionaalseid kulusid ja olema praktikas rakendatavad;

30.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0103.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0061.
(3) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 117.
(4) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 87.

Õigusalane teave