Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2302(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0139/2017

Esitatud tekstid :

A8-0139/2017

Arutelud :

PV 18/05/2017 - 8
CRE 18/05/2017 - 8

Hääletused :

PV 18/05/2017 - 11.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0222

Vastuvõetud tekstid
PDF 278kWORD 59k
Neljapäev, 18. mai 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Õige rahastamisvahendite kombinatsioon Euroopa piirkondadele: rahastamisvahendite ja toetuste tasakaalustamine ELi ühtekuuluvuspoliitikas
P8_TA(2017)0222A8-0139/2017

Euroopa Parlamendi 18. mai 2017. aasta resolutsioon õige rahastamisvahendite kombinatsiooni kohta Euroopa piirkondadele: rahastamisvahendite ja toetuste tasakaalustamine ELi ühtekuuluvuspoliitikas (2016/2302(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle XVIII jaotist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1) (ühissätete määrus), ja võttes arvesse selle määruse asjakohaste artiklitega seotud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) nr 2015/1017 , mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(5),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa territoriaalse koostöö parimate tavade ja innovatiivsete meetmete kohta(6),

–  võttes arvesse oma 28. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni töökohtadesse ja majanduskasvu investeerimise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kohta liidus(8),

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni arvamust eelarvekontrollikomisjoni raporti kohta, milles käsitletakse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruannet (A8‑0050/2016),

–  võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2015. aasta teatist „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“ (COM(2015)0639),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“(9),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet „Investeerimine majanduskasvu ja töökohtadesse“ (COM(2014)0473),

–  võttes arvesse komisjoni 2016. aasta augusti kokkuvõtvat aruannet „Ühtekuuluvuspoliitika programmide (2007–2013) järelhindamine, milles keskendutakse Euroopa Regionaalarengu Fondile (ERF), Euroopa Sotsiaalfondile (ESF) ja Ühtekuuluvusfondile“ (Ex post evaluation of Cohesion Policy programmes 2007-2013, focusing on the European Regional Development Fund (ERDF), the European Social Fund (ESF) and the Cohesion Fund (CF)),

–  võttes arvesse komisjoni 30. oktoobri 2014. aasta aruannet üldeelarvest toetatavate rahastamisvahendite kohta vastavalt finantsmääruse artikli 140 lõikele 8 31. detsembri 2013 seisuga (COM(2014)0686),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta dokumenti „Suunised liikmesriikidele ühissätete määruse artikli 42 lõike 1 punkti d kohta – toetuskõlblikud halduskulud ja -tasud“ (Guidance for Member States on Article 42(1)(d) CPR – Eligible management costs and fees),

–  võttes arvesse komisjoni 10. augusti 2015. aasta dokumenti „Suunised liikmesriikidele ühissätete määruse artikli 37 lõigete 7, 8 ja 9 kohta – rahastamisvahendi abil antud toetuse kombineerimine muude toetusvormidega“ (Guidance for Member States on CPR Combination of support from a financial instrument with other forms of support),

–  võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2015. aasta dokumenti „Suunised liikmesriikidele ühissätete määrus artikli 37 lõike 2 kohta – eelhindamine“ (Guidance for Member States on Article 37(2) CPR – Ex-ante assessment),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta lühijuhendit korraldusasutustele „Rahastamisvahendid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmides perioodil 2014–2020“ (Financial instruments in ESIF programmes 2014-2020),

–  võttes arvesse komisjoni 2016. aasta novembri kokkuvõtvat aruannet „Rahastamisvahendite kasutamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames: programmitöö perioodi 2014–2020 rahastamisvahendite rahastamisel ja rakendamisel tehtud edusammude andmete kokkuvõtted vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 46“ (Financial instruments under the European Structural and Investment Funds. Summaries of the data on the progress made in financing and implementing the financial instruments for the programming period 2014-2020 in accordance with Article 46 of Regulation (EU) No 1303/2013 of the European Parliament and of the Council),

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta detsembri kokkuvõtvat aruannet „Programmitöö perioodi 2014–2020 rahastamisvahendite rahastamisel ja rakendamisel tehtud edusammude andmete kokkuvõtted vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 46“ (Summary of data on the progress made in financing and implementing financial engineering instruments for the programming period 2014-2020 in accordance with Article 46 of Regulation (EU) No 1303/2013 of the European Parliament and of the Council),

–  võttes arvesse komisjoni 2014. aasta septembri kokkuvõtvat aruannet „Korraldusasutuste poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 67 lõike 2 punktile j esitatud andmete kokkuvõte finantskorraldusvahendite rahastamise ja rakendamise seisu kohta“ (Summary of data on the progress made in financing and implementing financial engineering instruments reported by the managing authorities in accordance with Article 67(2)(j) of Council Regulation (EC) No 1083/2006),

–  võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2015. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Rahastamisvahenditega seotud tegevus. Lisatud komisjoni aruandele Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldeelarvest toetatavate rahastamisvahendite kohta vastavalt finantsmääruse artikli 140 lõikele 8 31. detsembri 2014. aasta seisuga“ (Report from the Commission to the European Parliament and the Council on financial instruments supported by the general budget according to Art. 140.8 of the Financial Regulation as at 31 December 2014) (SWD(2015)0206),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 19/2016 „ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu: programmitöö perioodil 2007–2013 saadud õppetunnid“,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 5/2015 „Kas rahastamisvahendid on maaelu arengu valdkonnas edukad ja paljulubavad?“,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 16/2014 „ELi välispoliitika toetamise eesmärgil toimuva piirkondlike investeerimisrahastute toetusprogrammide ja finantseerimisasutuste laenude ühendamise mõjusus“,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 2/2012 „Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastatud VKEde finantskorraldusvahendid“,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 14. oktoobri 2015. aasta arvamust „Rahastamisvahendid territoriaalse arengu toetamiseks“,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga 2013. aasta märtsi lõpparuannet „Rahastamisvahendid: ülevaade programmitöö perioodiks 2014–2020 valmistumisest“ (Financial Instruments: A Stock-taking Exercise in Preparation for the 2014-2020 Programming Period),

–  võttes arvesse 2016. aasta oktoobri uuringut „Rahastamisvahendi programmitöö perioodil 2014–2020: liikmesriikide esimesed kogemused“ (Financial instruments in the 2014-2020 programming period: first experiences of Member States), mille tellis Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika,

–  võttes arvesse 2016. aasta märtsi uuringut „Ülevaade EIP grupi rollist Euroopa ühtekuuluvuspoliitikas“ (Review of the Role of the EIB Group in European Cohesion Policy), mille tellis Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika, märts 2016,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2016. aasta mai ülevaadet „Probleemid ELi ühtekuuluvuspoliitikas: 2020. aasta järgse reformiga seotud küsimused“ (Challenges for EU cohesion policy: Issues in the forthcoming post-2020 reform),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2015. aasta septembri teabelehte „Ühtekuuluvuspoliitika elluviimine ELi 28 riigis“ (Cohesion Policy implementation in the EU28),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0139/2017),

A.  arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine/muutmine ja asjaolu, et programmitöö periood 2014–2020 on jõudmas keskpaika, on tõstatanud arutelu kombineeritud toetuste ja rahastamisvahendite üle, mis investeeritakse ELi eelarve kaudu pärast 2020. aastat;

B.  arvestades, et koondettepanek (COM(2016)0605) on ainus võimalus teha praegust programmitöö perioodi reguleerivas süsteemis erinevaid vaheparandusi;

C.  arvestades, et rahastamisvahendi mõiste hõlmab mitmesuguseid vahendeid ning nende hindamine ja nende kasutamist käsitlevad otsused eeldavad pidevat üksikasjalikku analüüsi igal üksikjuhul eraldi seoses kohaliku ja piirkondliku majanduse või konkreetse sihtrühma konkreetsete vajadustega;

Programmitöö perioodi 2007–2013 usaldusväärsed investeeringud toetuste ja rahastamisvahendite kaudu

1.  tunnistab, et kuigi rahastamisvahendid töötati välja enne finants- ja majanduskriisi ning need ei olnud kriisi majanduslikust vaatepunktist kõige mugavamad, tõestab komisjoni aruanne kindlalt, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuste ja rahastamisvahendite kaudu tehtud investeeringud ELi piirkondadesse kogusummas 347,6 miljardit eurot (v.a riiklik kaasrahastamine ja lisavõimendusega vahendid) avaldasid tugevat mõju ja andsid nähtavaid tulemusi;

2.  tunnustab Euroopa Investeerimispanga (EIP) aastaaruannetest ja valdkondlikest aruannetest nähtavat ühtekuuluvuspoliitika alast tegevust, mis avaldab mõju VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, taristule, teadusuuringutele ja innovatsioonile, keskkonnale, energeetikale ja põllumajandusele; järeldab, et perioodil 2007–2013 toetati ühtekuuluvuspoliitikat Euroopa Investeerimispanga laenudega kogusummas hinnanguliselt 147 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 38 % kõigist laenudest ELis;

Periood 2014–2020: uus lehekülg investeeringute valdkonnas, kasutades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et eelduste kohaselt investeerib EL perioodil 2014–2020 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu 454 miljardit eurot ning et koos investeeringute riikliku kaasrahastamisega toetuste ja rahastamisvahendite kaudu on see summa eeldatavasti 637 miljardit eurot;

4.  nendib, et ühtekuuluvuspoliitikas suurenes koostöös liikmesriikidega juhitavate rahastamisvahendite (mikrokrediit, laenud, garantiid, omakapital, riskikapital) maht ja kvaliteet; juhib tähelepanu selle suundumuse kahele peamisele põhjusele: perioodil 2007–2013 saadi väärtuslikke kogemusi ja õppetunde Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise kohta toetuste ja rahastamisvahendite kaudu ning perioodi 2014–2020 mitmeaastane finantsraamistik kajastab kriisijärgset vajadust suurema hulga rahastamisvahendite järele, tingituna eelarvepiirangutest;

5.  märgib, et prognooside kohaselt suurenevad rahastamisvahenditesse tehtavad assigneeringud Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ajavahemikku 2007–2013 (kui assigneeringud moodustasid kokku 11,7 miljardit eurot) ning ajavahemikku 2014–2020 (kui need moodustavad kokku 20,9 miljardit eurot) võrreldes peaaegu kaks korda; märgib, et rahastamisvahendid moodustavad aastatel 2014–2020 üldiselt ühtekuuluvuspoliitika raames ette nähtud 351,8 miljardist eurost 6 %, võrreldes 3,4 %-ga aastatel 2007–2013 eraldatud 347 miljardist;

6.  märgib, et Ühtekuuluvusfondist tehtavad eraldised ulatuvad ligikaudu 75 miljardi euroni, mis moodustab 11,8 % kõigist rahastamisvahendite eraldistest aastatel 2014–2020; tunneb heameelt eraldiste suurendamise üle 70 miljardilt eurolt aastatel 2007–2013 kuni 75 miljardi euroni aastatel 2014–2020; juhib tähelepanu asjaolule, et Ühtekuuluvusfondile ette nähtud vahendeid ei tohiks vähendada, arvestades, et ligikaudu 34 % ELi elanikkonnast elab piirkonnas, mis saab Ühtekuuluvusfondist abi;

7.  võtab teadmiseks, et 21 liikmesriiki suunas kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames 31. detsembriks 2015 rahastamisvahenditele kokku 5571,63 miljonit eurot rakenduskavade vahendeid, neist 5005,25 miljonit ERFist ja Ühtekuuluvusfondist;

8.  väljendab heameelt asjaolu üle, et rahastamisvahendite atraktiivsusele ja nende rakendamise kiirusele avaldavad otsustavat mõju olulised regulatiivsed muudatused seoses rahastamisvahendite kavandamise, rakendamise ja haldamisega, näiteks otsesed seosed kõigi 11 valdkondliku eesmärgiga ja see, et käsitletakse neid kõiki, kohustuslik eelhindamine, mis võimaldab tuvastada turu puudujääke, kohandatud ja lihtsustatud kasutusvalmis finantsinstrumendid ning aruandlusmehhanismid, et tegeleda õigusliku ebakindlusega, mis tekkis ajavahemikul 2007–2013; kutsub siiski üles tegema jõupingutusi tagamaks, et kõnealused muudatused ei mõjutaks rahastamisvahendite atraktiivsust ja nende rakendamise kiirust;

Toetuste ja rahastamisvahendite kombinatsiooni määrab sekkumisloogika

9.  rõhutab, et kuigi koostöös liikmesriikidega juhitavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused ja rahastamisvahendid teenivad samu ühtekuuluvuspoliitika eesmärke ja ei piirdu nendega, kasutatakse nende puhul erinevat sekkumisloogikat ja rakendusala, nimelt neid rakendatakse kas territoriaalse arengu vajaduste, sihtvaldkondade vajaduste või turu vajaduste rahuldamiseks;

10.  mõistab, et sõltuvalt projekti laadist on toetustel rahastamisvahendite ees erinevaid eeliseid: nendega toetatakse projekte, mis ei teeni ilmtingimata tulu, rahastatakse projekte, mida avalik ega erasektor ei soovi eri põhjustel rahastada, neil on kindlad sihtrühmad, sihtprobleemid ja piirkondlikud prioriteedid ning neid on lihtsam kasutada tänu kogemustele ja suutlikkusele; möönab, et toetustel on ka teatavaid piiranguid: raskused projektide kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamisel, oht, et toetused asendatakse pikemas plaanis avaliku rahastamisega ja et need tõrjuvad eemale võimalikud erainvesteeringud, isegi kui projekte rahastatakse ringlevate vahenditega, ning võime luua tulu laenupõhise rahastamise tagasimaksmiseks;

11.  tunnistab, et rahastamisvahenditel on eeliseid, nagu finantsvõimendus ja kapitaliringlus, erakapitali ligimeelitamine, samuti konkreetsete investeerimislünkade täitmine pankade nõudmistele vastavate kvaliteetsete projektide puhul, mis aitab maksimeerida regionaalpoliitika tõhusust ja tulemuslikkust; tunnistab, et rahastamisvahenditel on ka teatavad puudusi, mis võivad põhjustada nende vastuolu atraktiivsemate riiklike või piirkondlike vahenditega, näiteks: nende rakendamine on mõnes piirkonnas aeglasem, nad on keerukamad, nende Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate rahastamisvahendite võimendamise määr on oodatust madalam ning neil on mõnel juhul kõrgemad rakendamiskulud ja haldustasud; nendib, et teatavates poliitikavaldkondades, näiteks teatud tüüpi avalike taristute, sotsiaalteenuste, teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika või, laiemalt, tulu mitte teenivate projektide puhul, on toetused eelistatud investeerimisvorm;

12.  rõhutab, et sekkumisloogika ei ole eraldusjoon, vaid toetuste ja rahastamisvahenditele võrdsete võimaluste tekitamiseks loodud kohtumispunkt, et ühtekuuluvuspoliitika eri meetmed hõlmaksid rohkem toetusesaajaid ja tegeleksid paremini investeerimislünkadega; juhib tähelepanu asjaolule, et sekkumisloogika on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide alt üles suunatud lähenemisviis ning et kõik liikmesriigid ja piirkonnad peaksid jätkuvalt võtma arvesse kõige sobivamat võimalust, kui nad vabalt kehtestavad rahastamisvahendite või toetuste osakaalu kui otstarbekohaseid vahendeid, et aidata valida oma rakenduskavade prioriteedid, pidades silmas, et kaasatakse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja neil on oluline roll; tuletab meelde, et just korraldusasutused peavad vabatahtlikult otsustama rakendamiseks kõige sobivama rahastamisvahendi liigi üle;

Probleemid rahastamisvahendite tulemuslikkusega

13.  tunnistab rahastamisvahendite kasutamise tähtsust ühtekuuluvuspoliitika toimingutes; väljendab heameelt asjaolu üle, et rahastamisvahendite rakendamise 2015. aasta aruandlus osutab edusammudele, hoolimata praeguse programmitöö perioodi alguse viibimisest; märgib, siiski, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel tehtud edusammud erinevad tugevalt mitte ainult liikmesriikide vahel, vaid ka üksikute liikmesriikide sees; tuletab meelde, et lisaks programmitöö perioodil 2007–2013 rahastamisvahendite kasutamisel saadud positiivsele kogemusele ja mõjule ilmnes ka mitu probleemi: tegevuse alguse viibimine, ebatäpsed turuhindamised, piirkonniti erinev kasutamine, üldiselt madal väljamaksete määr, väike finantsvõimenduse mõju, probleemid ringlusega, suured halduskulud ja -tasud ning liiga suured eraldised; tuletab meelde, et 2015. aastaks, pärast seda, kui komisjon pikendas rahastamisvahendite konkreetseid rakendamistähtaegu, leevendati mitmeid täheldatud puudusi sihipäraste meetmete abil;

14.  märgib, et viivitused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel võivad mõjutada väljamaksete määra, ringlust ja finantsvõimendust, millest viimatimainitu peaks põhinema selliste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECD kasutataval mõistel ja metoodikal, mille puhul tehakse selget vahet avaliku ja erasektori panuse vahel ning esitatakse iga rahastamisvahendi võimalikult täpne finantsvõimenduse määr riikide ja piirkondade kaupa; tuletab meelde, et viivitused programmitöö perioodil 2007–2013 olid üks põhjus, miks Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisvahendid ei olnud ega saanudki olla piisavalt tulemuslikud; toonitab, et programmitöö perioodi hilisest algusest tulenevad rakendamisviivitused võivad kahjustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendite tulemuslikkust, mis võib põhjustada perioodi lõpus ebakorrektseid hindamisjäreldusi; kutsub seetõttu üles võtma rakendamisviivituste kahjuliku mõju leevendamiseks ja eelkõige rahastamisvahendite piiratud kasutamise ja mõju ohu vähendamiseks kõik vajalikud meetmed;

15.  on väga mures suure tõenäosuse pärast, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku teises pooles kuhjuvad järjekordselt maksmata arved, mis võib tõsiselt mõjutada ka muud ELi rahastatud poliitikat;

16.  võtab teadmiseks, et ELis on märkimisväärseid erinevusi rahastamisvahendite, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kasutamises, nende fondide algsetes tulemustes ning lisavahendite oodatavas finantsvõimenduses, nagu ka muudes ELi rahastatavates rahastamisvahendites liidu kõige paremini toimivates majandustes, mis aitavad kaasa ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide õõnestamisele; rõhutab, et selliste vahendite üldine edu sõltub nende kasutamise lihtsusest ja liikmesriikide suutlikkusest nende kaudu investeeringuid hallata, mille jaoks on vaja täpseid ja diferentseeritud näitajaid, mis võimaldavad hinnata nende tegelikku mõju ühtekuuluvuspoliitikale;

Lahendused: lihtsustamine, koostoime ja tehniline abi

17.  tunnustab komisjoni tegevust eeskirjade optimeerimisel ja liigse bürokraatia vähendamisel; toonitab, et hoolimata parendustest on keerukust ikkagi palju ja rahastamisvahendite kasutamist takistavad sellised probleemid nagu pikk kavandamisaeg ja toetusesaajate halduskoormus; palub komisjonil teha tihedat koostööd Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja korraldusasutustega, et muuta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mikrokrediidi, laenude, garantiide, omakapitali ja riskikapitali kasutamine sama lihtsaks kui toetuste kasutamine, tagades samal tasemel läbipaistvuse, demokraatliku järelevalve, aruandluse ja kontrolli;

18.  märgib, et erisätted piiravad rahastamisvahenditega toimingutes paindlikkust; juhib tähelepanu sellele, et riigiabi eeskirjad näivad olevat eriti koormavad, eeskätt toetuste kombineerimisel rahastamisvahenditega; kutsub komisjoni üles uurima täiendavaid võimalusi riigiabi keerukuse lihtsustamiseks kõigil kolmel tasandil – korraldusasutused, fondifondid ja finantsvahendajad; nõuab riigiabi eeskirjades võrdseid tingimusi seoses kõigi rahastamisvahenditega, et vältida teatavate rahastamisallikate sooduskohtlemist võrreldes teistega, eeskätt VKEdele antava toetuse valdkonnas;

19.  juhib tähelepanu finantsvahendite auditeerimise, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga grupi ühtekuuluvuspoliitika alase tegevuse auditi tähtsusele; märgib, et auditeerimistegevused hõlmavad juurdepääsu kogu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamistsüklile; palub komisjonil ja liikmesriikide asutustel tuvastada auditeerimisprotsessi kaudu lihtsustamise ja koostoime võimalused; kutsub komisjoni seepärast üles keskenduma toetuste ja rahastamisvahendite võrdlevale analüüsile ning suutlikkuse suurendamisele, auditeerimismetoodikale ja auditeerimismenetluse suunistele, mis ei tohiks suurendada toetusesaajate finants- ja halduskoormust;

20.  juhib tähelepanu asjaolule, et toetuste ja rahastamisvahendite kombineerimise potentsiaali ei ole veel piisavalt uuritud; rõhutab, et lisaks ametiasutuste jaoks koostatud suunistele tuleb veelgi lihtsustada ja ühtlustada erinevate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kombineerimist käsitlevaid eeskirju ning eeskirju, mis puudutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kombineerimist teiste vahenditega, nagu programm „Horisont 2020“ ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond; nõuab paremat õigusloomet selgete, järjepidevate ja sihipäraste eeskirjade kujul, mis vähendaks regulatiivset koormust, soodustades eelnimetatud ühe rahastamisvahendi rohkem kui ühe programmi eraldiste ühendamist, samuti võimaldades mikrorahastamisvahendite kombineerimist Euroopa Sotsiaalfondi toimingutes ja lihtsustades jätkuvalt avalikke hankeid finantsvahendajate valimiseks ning avaliku ja erasektori partnerluste jaoks; nõuab parema kooskõla saavutamist erinevate strateegiate vahel; rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuste ja rahastamisvahendite kombineerimine teiste rahastamisallikatega võib tulenevalt paranenud riskijagamisest muuta rahastamisstruktuuri toetusesaajatele ja erasektori investoritele atraktiivsemaks ning aidata seeläbi vahenditel pakkuda pikaajalisi majanduskasvu võimalusi;

21.  märgib, et rahastamisvahendite kasutuselevõttu saab parandada investeerimispartnerluste abil ning et avaliku ja erasektori partnerlused parandavad rahastamisallikate vahelist koostoime ning säilitavad vajaliku tasakaal era- ja avalike huvide vahel; rõhutab, et samuti tuleb ergutada rahastamisvahendite kasutamist kogukonna juhitud kohaliku arengu ning integreeritud territoriaalsete investeeringute algatuste raames;

22.  väljendab heameelt olemasolevate tehnilise abi tavade üle, mille komisjon ja Euroopa Investeerimispanga grupp on avaldanud platvormi fi-compass kaudu; peab kahetsusväärseks, et kohapealsed tugiteenused ametiasutustele ja eelkõige rahastamisvahendite, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahendite saajatele on piiratud, samal ajal kui paljud kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tekkinud tehnilisi raskusi ning neil puudub vajalik suutlikkus ja oskusteave rahaliste vahendite tõhusaks kasutamiseks; nõuab tehnilist abi, mis on suunatud peamiselt kohalikele või piirkondlikele sidusrühmadele ning kõikidele kaasatud partneritele, kuid mida ei tohiks kasutada riigi ametiasutuste tegevuse rahastamiseks; nõuab, et komisjon ja Euroopa Investeerimispank töötaksid välja ühise tehnilise abi kava, mis hõlmab nii riigiasutustele kui ka fondivalitsejatele suunatud finants- ja muid nõuandetegevust eelkõige suurte projektide jaoks, ning suutlikkuse suurendamist, koolitust, toetust ning teadmiste ja kogemuste vahetamist; nõuab lisaks ekspertteadmiste (sealhulgas õigusnõu) ühendamist ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade, finantstoodete, riigiabi ja avalike hangete kohta, mis on suunatud riigi ametiasutustele, fondivalitsejatele ja toetusesaajatele, rõhutades samal ajal struktuuride dubleerimise vältimise tähtsust;

23.  kutsub komisjoni üles suurendama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rolli ja täpsustada, et ELi rahastamine on kaasatud; nõuab täiendavalt asjakohast ja põhjalikku teavet ja teabevahetust ELi rahastamisvõimaluste kohta, millega ergutataks selliste võimaluste kasutamist avalikus ja erasektoris ning oleks suunatud potentsiaalsetele toetusesaajatele ja eelkõige noortele;

Sobivaim rahastamiskombinatsioon 2020. aasta järgseks perioodiks ja ühtekuuluvuspoliitika tulevik

24.  mõistab, et probleemid, nagu ränne ja julgeolek, või praegused ja tulevased poliitilised suundumused ELis ei tohiks kahjustada ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid, eesmärke ega oodatavaid tulemusi, eriti käesoleva programmitöö perioodi järel;

25.  mõistab, et nii toetustel kui ka rahastamisvahenditel on ühtekuuluvuspoliitikas oma kindel roll, kuid et neil on ühine siht, mida järgivad 11 valdkondlikku eesmärki, mis on suunatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ viie peamise eesmärgi saavutamisele; rõhutab vajadust tagada, et rahastamisvahendid ei asenda toetusi, mis on ühtekuuluvuspoliitika peamine vahend, rõhutades samas vajadust säilitada vahendite taastuv olemus, mis tuleb uuesti investeerimise kaudu kättesaadavaks teha sektorite ja meetmete alusel, mida nad saavad toetada;

26.  rõhutab, et rahastamisvahendid toimivad paremini hästi arenenud piirkondades ja linnastutes, kus finantsturud on paremini välja arenenud, arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad ja piirkonnad, kus on kõrge ühtlustunud töötuse määr ja madal asustustihedus, kogevad raskusi investeeringute ligitõmbamisel, samal ajal, kui toetused on suunatud piirkondlike struktuuriliste probleemide lahendamisele ja piirkonna tasakaalustatud rahastamisele; märgib, et rahastamisvahendite edu sõltub paljudest teguritest ja ühe kriteeriumi alusel ei ole võimalik teha üldiseid järeldusi; märgib, et siduvaid eesmärke rahastamisvahendite kasutamiseks ühtekuuluvuspoliitikas pärast 2020. aastat ei saa pidada arvestatavaks võimaluseks; leiab, et rahastamisvahendite osakaalu suurendamine ei tohiks mõjutada toetuseraldisi, sest see seaks ohtu nende tasakaalu; leiab, et mitmes avaliku sektori poliitika valdkonnas võib kasutada toetusi, rahastamisvahenditel võib aga olla täiendav roll, täielikus kooskõlas asjakohase eelhindamise ja turuanalüüsiga; kutsub üles edendama senisest enam Interregi programmide rahastamisvahendeid, eesmärgiga viia need Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkidega rohkem kooskõlla;

27.  tuletab meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise senised kogemused näitavad, et toetuste ja rahastamisvahendite rahastamiskombinatsiooniga tegeletakse riikide tegeliku olukorraga ning lünkadega sotsiaalses, majanduslikus ja territoriaalses ühtekuuluvuses; rõhutab, et rahastamiskombinatsiooni kasutamine ei tohi muutuda tüüplahenduseks selliste tegurite nagu geograafilise piirkonna, poliitikavaldkonna, toetusesaaja liigi ja suuruse, haldussuutlikkuse, turutingimuste, konkureerivate vahendite olemasolu, ettevõtluskeskkonna ning eelarve- ja majandusseisundi alusel;

o
o   o

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.
(5) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0321.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0384.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0308.
(9) ELT C 19, 22.1.2014, lk 4.

Õigusalane teave